Kazalo 
 Prejšnje 
 Naslednje 
 Celotno besedilo 
Potek postopka na zasedanju
Potek postopka za dokument :

Predložena besedila :

RC-B6-0351/2007

Razprave :

PV 25/09/2007 - 5
CRE 25/09/2007 - 5

Glasovanja :

PV 26/09/2007 - 6.4

Sprejeta besedila :

P6_TA(2007)0412

Dobesedni zapisi razprav
Torek, 25. september 2007 - Strasbourg Edition JOIzdaja UL

5. Hiinas toodetud ohtlikud mänguasjad (arutelu)
Zapisnik
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni avaldus Hiinas toodetud ohtlike mänguasjade kohta.

Sõna saavad kaks volinikku.

 
  
MPphoto
 
 

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident. − (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad. Mänguasjad pole nagu kõik teised tooted. Need on kavandatud kõige tundlikumale tarbijarühmale üldse ning seepärast on täiesti selge, et kui tegemist on laste ohutusega, peame me mänguasjade suhtes rakendama kõrgeimaid nõudeid. Õigusega on tõstatatud terve hulk väga tõsiseid küsimusi seoses ühe Ameerika tootja toodete hiljutiste turult tagasivõtmistega, kes võttis tootmisvigadega tooted tagasi omal algatusel.

Kõigepealt tahaksin öelda, et mõlemad asjaomased juhtumid hõlmasid tooteid, mida ei olnud Euroopa turule lubatud Euroopa õiguse kohaselt. Muidugi on Euroopas, erinevalt Ameerika Ühendriikidest, olnud juba pikka aega keelatud pliivärviga kaetud mänguasjad. Muidugi on Euroopas olnud pikka aega keelatud ka mänguasjad, millel on magnetosi või muid ohtlikke osi, mis võiksid lahti tulla. Sellepärast ei seisa me praegu mitte kehtiva õigusakti probleemi ees (kuigi ma jõuan hiljem ka kehtiva õigusakti juurde, see on valdkond, kus tuleb midagi muuta), vaid probleemiks on kehtiva õigusakti rakendamine ja järgimine.

Tooted, millega meil on tegemist iga päev, ei saa olla sada protsenti ohutud. Maailma parim seadusandja ei saa tagada, et toodetel ei ilmne mõnd defekti. Maailma parim seadusandja ei saa tagada, et praeguste ülemaailmsel alusel korraldatud tarneahelate mõnes punktis ei teki mingit probleemi. Nagu ei saa maailma parim seadusandja vältida ka kuritegelike või petturlike kavatsustega kaubandust.

Meenutaksin teile juhtumit, kui Kreekas sai surma kolm inimest, kes olid kasutanud tootmisvigadega aurutriikrauda. Sel triikraual oli mitte ainult Euroopa CE-vastavusmärgis, vaid ka Saksamaa eriline ohutussümbol. Sellest hoolimata ei olnud seade ohutu, arvatavasti oli see võltsing. Ükski seadusandja maailmas ei saa midagi teha selle peatamiseks. See on tootja vastutusel ja nende vastutusel, kes peavad tagama, et tootja täidab kehtivaid eeskirju. Liikmesriikides on turujärelevalveasutused. Ei ole olemas Euroopa turujärelevalve süsteemi. See kuulub liikmesriikide ainuvastutusse.

Tahaksin juhtida teie tähelepanu sellele, et tegelikult tuleb meil siin tegelda probleemiga, mis on väga tihedalt seotud majandusliku globaliseerumisega. Täna tähendab see seda, et meil tuleb tegelda ülemaailmsete tarneahelatega. Meil tuleb tegelda äriühingutega, kes tegutsevad hinnasurve all, mis tähendab, et nad hoiavad oma tarnijaid pideva hinnasurve all, andes sellega oma panuse hindade pidevasse vähendamisse. On väga suur oht, et mõnes osas võib see toimuda ohutuse arvelt.

See on põhjus, miks me pidevalt kordame, et mida rahvusvahelisemaks ja kaugeleulatuvamaks tarneahel muutub, seda suurem on äriühingute vastutus tagada, et kehtivaid määrusi täidetaks tarneahela igas üksikus osas. Nii näiteks ei tehtud seda Ameerika tootja valmistatud, pliivärviga kaetud mänguasjade puhul. Üks Hiina varustaja tarnis värvi, mida poleks tohtinud tarnida. Niisugune on tõde selle juhtumi puhul.

Kõige tähtsam on ühine vastutus. Äriühingud vastutavad, et nende toode vastaks praegu kehtivatele Euroopa eeskirjadele. Siis tuleb liikmesriikide vastutus. Nemad peavad tagama, et turujärelevalve toimiks. Ja siis on järg meie, Euroopa seadusandjate käes. Me peame tagama, et meie õigusaktid oleksid ajakohased ning võimalikud ohutegurid õigel ajal identifitseeritud ja õigusaktidesse kaasatud.

Sellepärast alustaski komisjon kehtiva mänguasjade ohutuse direktiivi põhjalikku läbivaatamist rohkem kui kaks aastat tagasi. Mänguasjade ohutuse direktiiv on üks vanimaid direktiive, mis valmis uue lähenemisviisi tulemusena. On selge, et viimase 20 aasta jooksul on mänguasjaturg märkimisväärselt muutunud ning sellepärast võetakse selles uues direktiivis arvesse kõiki hiljuti tuvastatud riskitegureid ja ohte ning tagatakse väga rangete eeskirjadega – näiteks keemiliste ainete sisalduse kohta mänguasjades –, et ohud oleksid välditud. See direktiiv tuuakse seadusandjate ette käesoleva aasta lõpuks.

Me oleme käesoleva aasta alguses teie ette juba toonud terve paketi meetmeid turujärelevalve tugevdamiseks, et parandada CE-vastavusmärgise kaitset. Lubage mul siinkohal CE-vastavusmärgise kohta midagi öelda. CE-vastavusmärgis tähendab seda, et tootja (kas Euroopa tootja või väljastpoolt Euroopat pärit tootja, kes tahab müüa Euroopa turule) annab täieliku tagatise, et tema toode vastab täielikult Euroopas kehtivatele eeskirjadele. Tootja tagab selle CE-vastavusmärgisega. Just seda CE-vastavusmärgis tähendabki.

Ühelgi juhul ei tohi tootja kasutada CE-vastavusmärgist oma isiklikul äranägemisel ja tõendamisel, vaid peab olema sertifitseeritud kolmanda asutuse poolt, ning eriti siis, kui korralikult mittetöötav toode võib olla tarbijatele ohtlik. Kõigil sellistel juhtudel on nüüd kolmanda asutuse poolt sertifitseerimine kohustuslik. Nende asutuste, mida me nimetame vastavushindamisasutusteks, tegutsemisviisi saab tunduvalt parandada. Oleme esitanud asjakohased ettepanekud ja teile kui Euroopa seadusandjatele on need kättesaadavad.

Mänguasjade puhul tuleb nüüd teha otsus küsimuses, mis on väga raske nii komisjonile kui ka teile kui seadusandjatele: kas me tahame, et iga üksik turuleviidav mänguasi oleks kolmanda asutuse sertifitseeritud, või me tahame jätta selle nii, et tootjad ise looksid tagatise CE-vastavusmärgist kasutades, ning eeldame seeläbi ka vastutust – millele ma pean veel lisama, et tootjad peavad olema võimelised igal ajal ja täielikult dokumenteeritult tõestama vastavalt praegu kehtivatele eeskirjadele, et neil on õigus CE-vastavusmärgist kasutada? Või ehk tahame me kasutada kolmandat moodust, määrates uues mänguasjade ohutuse direktiivis kindlaks, millal me kolmanda asutuse poolt sertifitseerimist nõuame?

Ma ei taha varjata asjaolu, et mul on selle viimase lahenduse vastu suur sümpaatia. Tahaksin tuua teile ühe näite: mida teha kõigi nende mänguasjadega, mis sisaldavad mikrokiipe? Kui lapsed mänguasja suhu panevad, on kiibid ohtlikud. Sellepärast tuleb tagada, et mänguasjade need osad lastele mingil juhul ohtu ei kujutaks. Kui me ei taha Game Boy mänge lastelt ära võtta – ma ei usu, et keegi seda kavatsekski –, siis oleks ainus võimalus kohustuslikuks muuta sertifitseerimine kolmanda asutuse poolt. Komisjonis mõeldakse selles suunas ning ma ootan ka, et arutelu põhjal võib parlamendi selleteemalistest mõtetest mingi ettekujutuse saada.

Viimane punkt, mida tahaksin mainida, on nõudmine tootjatele ja tarbijaorganisatsioonidele. Tootjad peavad olema teadlikud asjaolust, et hinnasurve, nii suur nagu see praegu on, ei vabasta neid vastutusest oma tootmisprotsessi ja tarneahela iga üksiku osa täielikul kontrollimisel. Mida rahvusvahelisemaks tootmine ja tarneahelad muutuvad, seda suurem on turul tegutsevate äriühingute vastutus.

Lisaks saaksid tarbijaorganisatsioonid hakkama suure vägiteoga, kui suudaksid kujundada teadlikkuse, et odav ei ole alati sama mis hea. See on mitte ainult ohutuse, vaid ka kvaliteedi küsimus, sest väga tihti võib näha – ja isegi mänguasjade puhul, mille lapsed jõulukuuse alt leiavad – et laps saab sellega kõigest ühe korra mängida ja siis on see katki. See võib olla küll odav, aga see pole hea mänguasi! Odav ei tähenda alati head, nii nagu see ei tähenda alati ka ohutut. See tähendab, et tarbija peab olema teadlik, et toote hind mõjutab otseselt toote kvaliteeti ja ohutust. Seoses madalate hindade ideoloogiaga, mis levib vähemalt mõnedes liikmesriikides, on see probleem, mis annab mulle aina rohkem põhjust muretsemiseks.

Lõpetuseks võin öelda, et praegune Euroopa õigus on igal juhul parem kui see, mida näeme teistes maailma osades, et seda saab paremaks teha ja see tehaksegi paremaks ning et alati, kui on tegemist mänguasjadega, rakendatakse kõige rangemaid standardeid ja neid peabki rakendama.

 
  
MPphoto
 
 

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Proua juhataja, minu jaoks on tõesti suur au ja meeldiv kohustus seista siin koos asepresident Verheugeniga ja pöörduda parlamendi poole sellisel olulisel teemal nagu ohtlikud tooted ja tooteohutus. Nagu te näete, on komisjon selle teemaga tegelemisel üksmeelne ning hea meelega valmis esitama oma seisukoha kahest teineteist täiendavast vaatenurgast.

Meie avatud ühiskond ja meie avatud majandus pakuvad kodanikele võimalusi, mis veel põlvkond tagasi olid kättesaamatud ja/või kujuteldamatud. See on suur edasiminek, kuid nagu me viimastel kuudel oleme näinud, kaasneb sellega väljakutse. Loomulikult viitan ma toodete, eriti laste mänguasjade ohutusega seotud küsimustele. Kodanikel on vaja teada, et nende ohutust kaitsevad kindlad eeskirjad, tõhusad ja tugevad asutused ja vastutustundlik ettevõtlus.

Ma alustan seda lühiülevaadet mõne sõnaga õigusakti ja selle jõustamise kohta, sest see on nii oluline. Ma usun, et ELis tarbekaupade ohutust reguleeriv kehtiv õiguslik raamistik on olemuselt kindel ja komisjoni ettepanek võtta vastu uue lähenemisviisi direktiivid tugevdab seda veelgi. Eelkõige viitan ma üldise tooteohutuse direktiivile ja selle süsteemile RAPEX, mis viitab olemuselt tugevale raamistikule. Õiguslik raamistik Hiinas või mujal valmistatud ohtlike toodete käsitlemiseks on meil juba olemas. Väljakutse ohutute toodete siseturu tagamisel seisneb peamiselt kehtiva õigusliku raamistiku tõhusas jõustamises ning, kui me direktiivi veel kord põhjalikult loeme, siis näeme, et see jõustamise õigus on liikmesriikidel. Liikmesriikide turujärelevalveasutustel ja tollikontrollil on kohustus tagada ohtlike toodete turule mittelubamine või kõrvaldamine või tagasivõtmine. Liikmesriikides peavad rikkumiste puhul olema tõhusad proportsionaalsed ja hoiatavad karistused ning üldise tooteohutuse direktiivi artiklis 7 on märgitud, et tegelikult on see liikmesriikide vastutus.

Loomulikult saab ametiasutustepoolne jõustamine olla üksnes täienduseks äriühingutepoolsele õiguslike ja eetiliste kohustuste täitmisele, nagu volinik Verheugen mõni minut tagasi ütles. See on tootjate, importijate ja turustajate kohustus veenduda, et turule viiakse üksnes ohutuid tooteid, ning võtta vajalikud meetmed, kui selgub, et tarbijate ohutus on ohtu sattunud.

Vaid mõni sõna hiljutiste toodete tagasivõtmiste kohta, mis on loomulikult meie peamine mure. Ohtlike toodete hiljutiste tagasivõtmiste kohta võib öelda, et komisjon oleks rohkem mures vaikuse kui reageerimise pärast ning läbipaistvus loob usaldust. Seega saan ma riigiasutusi vaid julgustada järelevalvet tõhustama ja komisjonile ohtlikest kaupadest teatama ning mitte lihtsalt ühel või teisel põhjusel vaikima, näiteks soovist mitte inimesi enne jõule häirida või püüdes probleemi vaikselt lahendada.

Küsimused muidugi jäävad. Kas käitlejad teatavad probleemidest piisavalt kiiresti ja kas nende siseauditid on vajalikul tasemel? Kuidas me saame tagada turujärelevalveasutuste varasema ja tõhusama sekkumise ja toodete tagasivõtmise parema jälgimise? Hiljutised tagasivõtmised on sellegipoolest näidanud, et tuleb parandada ja peabki parandama kogu toote tarneahelat, hõlmates muuhulgas tootedisaini, alltöövõtjate tarnijaid, tootmisprotsessi kontrolle ja valmistoodete katsetamist.

Tahaksin veidi peatuda suhetel Hiina ja Ameerika Ühendriikidega. Komisjon kahtleb samuti, kas Hiina ikka pingutab piisavalt. Minu hiljutise Hiina-külastuse ajal oli mu peamine sõnum, et Euroopa ei tee ega kavatse teha tarbijate ohutuse suhtes järeleandmisi. Rõhutasin seda ja sain Hiina valitsusasutustelt lubaduse konkreetsete eesmärkide täitmiseks. Ei ole ühtki turuargumenti, mis kaaluks üles toodete ja inimeste ohutuse. Ma olen valmis neilt vastutust nõudma, kui nad oma kohustust ei täida. Oktoobris peaks mulle laekuma Hiina ametiasutuste aruanne ja ma teen tõesti kõik endast oleneva, et nad mõistaksid, et kui nad oma kohustusi ei täida, siis järgnevad meetmed.

Konstruktiivsel koostööl Hiinaga on juba tulemusi – teatud ebakvaliteetsete toodete ekspordilitsentsid on tühistatud. Pean mainima, et ma veetsin Hiinas neli päeva ja nende nelja päeva jooksul tühistati kahe suurima mänguasjatootja litsentsid. Selles osas on Euroopa teistest samasuguste probleemidega arenenud riikidest palju ees. Nagu te teate, avaldas Ameerika Ühendriikide presidendi moodustatud töörühm 16. septembril aruande meetmete kohta, mis on suhteliselt sarnased nendele meetmetele, mida Euroopa on toodete ohutuse tagamiseks võtnud. Me oleme ühenduses ka Ameerika Ühendriikide tarbekaupade ohutuse asutustega ja poliitikakujundajatega, et tugevdada vastastikku meie sõnumeid Hiina valitsusele. Olen juba rääkinud siseturu ja tarbijakaitse komisjoni (IMCO) esinaise proua McCarthyga nende Ameerika Ühendriikide külastuse tulemustest. Kui ma järgmisel nädalal Ameerika Ühendriikides viibin, uurin meie koostöö võimalusi. Eesmärk on anda hiinlastele üheselt mõistetav sõnum. Piisavad ohutuse tagatised ei ole ühe või teise majandusliku bloki jaoks vahetuskaubaks, vaid vältimatuks eeltingimuseks.

Nüüd annaksin ülevaate järgmistest kavandatud sammudest. Komisjon on võtnud kohustuse teha kõik vajalik, et tagada jõuluhooajal müüdud mänguasjade puhul ebameeldivate üllatuste vältimine ja see on väga selge kohustus. Võib-olla tuleb meil sõlmida liikmesriikide tootjate, importijate ja kõigi asutustega teatud jõulupakt, mis tagaks jõulise rakendamise ja tarbijaorganisatsioonide kaasamise. Komisjon teavitab parlamenti korrapäraselt arengutest, eriti novembri keskel ja ka pärast ELi-Hiina tippkohtumist novembri lõpus kehtinud tarbijakaitse mehhanismi tugevuste ja nõrkuste hindamise tulemusest. Järgmise kuu alguses, kolmandal kuupäeval, toimub kõigi riikide ametiasutuste kohtumine Brüsselis, kus me võrdleme oma seisukohti ohutust käsitlevate direktiivide rakendamise kohta. Oleme juba pidanud ulatuslikke läbirääkimisi kõigi mänguasjade valmistajatega (sh Matteliga), mis hõlmasid ka kogemuste jagamist. Nagu ma hiljuti ka IMCO-komisjonile ütlesin – praegu ei ole aeg teisel jalgu alt lüüa. Koos asepresident Verheugeni ja mitmete teiste volinikega tagame vajaliku, proportsionaalse ja asjakohase vastamise küsimustele, mis kerkivad esile seoses avalikkuse usaldusega ülemaailmse tooteohutuse korraldamise vastu.

Kuigi volinik Verheugen andis tegelikult küllaltki põhjaliku ülevaate, lubage mul nn uue lähenemisviisi paketi kohta öelda seda, et Euroopa kodanike tervise ja ohutuse eest hoolitsemine nõuab selle erilise ja eduka üldise tooteohutuse direktiiviga loodud süsteemi säilitamist. Selle aasta lõpuks koostame esimese aruande, mida tuleb direktiivi kohaselt koostada iga kolme aasta järel, ning siis on näha, et tegemist on tõhusa mehhanismiga, mis põhineb kogukonnal, solidaarsusel ja proportsionaalsusel. Toetan teie seisukohta ja palvet seada ohutus ettepoole standardkorras lihtsustamisest ning ettepanekut võtta vastu komisjoni algselt esitatud määrus.

Peame nägema ka seda, et see ei juhtu esimest korda. Kui võrrelda, mida kõike me oleme pidanud läbi elama turul seoses toiduohutusega, siis tuleks tõepoolest tõhustada institutsioonide vahelist võrdlust ja anda endast parim seoses tooteohutusega, sest selles ülemaailmastuvas maailmas ei saa me olla üksik saar. Peame rakendama oma kontrollimise kohustust ja kinnitama Euroopa kodanikele, et ühenduse asutuste tähelepanu on igal pool ühesugune ja täiendab liikmesriikide jõupingutusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Malcolm Harbour, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Proua juhataja, Jaapani vanasõna ütleb (rõhutan antud küsimuse kontekstis just Jaapani, mitte Hiina päritolu): „Probleem on aarete mägi”.

Mina arvan, et Matteli küsimus on tegelikult juhtinud meie tähelepanu selle töö olulisusele, mida me siin teeme, eriti minu kolleegid siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis, mida peetakse seoses toodete reguleerimise, turujärelevalve ja vastavushindamisega tavaliselt küllaltki kuivaks teemaks. Nüüd inimesed teavad, miks see oluline on, ja ma loodan, et nad jätkavad sellele tähelepanu osutamist.

Ma tahan mõlemat volinikku tänada täna siia tulemast, kuid eelkõige neile meelde tuletada, et esitati ka suuline küsimus, mida nad arvatavasti ootasid, ning nad on vastanud enamikule meie küsimustele, kuid ma arvan ka, et oleme neist veidi ees. Homme näete te resolutsiooni, mille üle me hääletame, kus käsitletakse üldiselt toodete, eriti mänguasjade ohutust ülemaailmses kontekstis.

Mõlemale volinikule on mitmeid küsimusi. Ma olen rahul volinik Verheugeni kinnitusega, et mänguasjade direktiiv, mille järele me oleme küsinud, jõuab parlamenti aasta lõpus. Ma olen rahul, et ta on veidi kergitanud katet teatud mõtlemiselt, kuid me kutsume teda üles seda meiega veelgi rohkem jagama. Meile ei ole päris selgeks saanud, millises suunas ta liigub. Volinik räägib ehk erinevatest standarditest erinevate valdkondade jaoks. Selles suhtes ma hoiataksin teda. Ma ei ole täiesti veendunud, et näiteks mikrokiibiga mänguasi on ohtlikum kui jalgratas, kuid las ta mõtiskleb sel teemal.

Lubage mul rõhutada vaid mõnda punkti, mida me tahame käsitleda. Esiteks on täna hommikul suur pettumus see, et siin ei ole kedagi nõukogust. Ja nagu me teame, on nende osa toodete nõuetele vastavuses ja hindamises ülioluline.

Teiseks, ma nõustun mõlema voliniku hinnanguga, et põhiraskust tarneahela juhtimise vastutuse eest peavad kandma valmistajad ja tootjad, kes teevad kvaliteedi kontrolle ja tagavad tootmisel püsivalt kõrge toote taseme.

Viimaks, ma arvan, et tarbijatel on õigus saada rohkem ja paremat teavet. Ma ei saa aru, miks meile on nii vastumeelt öelda tarbijatele, kus tooted on valmistatud. Nõukogus on praegu käsitlemisel ettepanek valitud valdkondade kohta. Ma arvan, et mänguasjatööstusel tuleks tõepoolest tõsiselt kaaluda ise korraliku ohutu mänguasja märgi väljatöötamist ja haldamist, et tarbijatel tõepoolest oleks nende jõulude ajal mänguasju ostma tulles tagatis, et nad saavad ohutud, head ja kvaliteetsed mänguasjad.

 
  
MPphoto
 
 

  Evelyne Gebhardt, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Proua juhataja, ma arvan, et meil Euroopa Liidus on kõik kavatsused ja eesmärgid saavutada toodete väga kõrged ohutusstandardid. Nõustun härra Verheugeniga, kui ta ütleb, et me ei saa iialgi saavutada 100% ohutust, kuid meie eesmärk Euroopas peab olema saavutada kõrgeim võimalik ohutustase ja seda eesmärki ei ole me veel saavutanud. Meil on ikka veel väga palju teha, et see eesmärk tegelikkuseks muuta. Need tagasivõtmised (ja tegu pole ainult Matteliga, viimastel kuudel on olnud ka muid tagasivõtmisi) on näidanud, et Euroopa Liidus on väga suur vajadus tegutsemise järele tagamaks, et tooteohutus on kõrgeimal võimalikul tasemel.

Kolm kuud enne jõule oleme muidugi silma peal hoidnud mänguasjadel, mis peavad olema eriti ohutud. Meie lapsed on meie tulevik; sellepärast peame pöörama erilist tähelepanu nende ohutusele. Sellepärast olemegi juba väga pahased, et mänguasjade direktiivi läbivaatamine Euroopa Komisjonil nii kaua aega võtab. Ma loodan, et vastab tõele, et see direktiiv käesoleva aasta lõpuks või isegi enne aasta lõppu läbi vaadatakse, nii et saame selle tegelikult täiesti ajakohastada. Olen ka väga murelik selle pärast, milliseid ettepanekuid tehakse, sest see on tähtajaks alati väga ebaselgeks jäänud.

On veel üks üpris oluline punkt, nimelt selle õigusakti rakendamine. Volinikud tegelesid sellega samuti ning ka see on probleem. Esmaspäeval oli mul võimalus minna sertifitseerimisasutusse, heita pilk peale ja uurida, milles on probleemid. Üks väga selge probleem, millele tähelepanu juhiti, on see, et CE-vastavusmärgis ei sisalda tegelikult seda, mida lubab. Sellega tuleb tegelda ning seetõttu nõuame, et peaks olema veel üks täiendav turvamärgistus, eriti mänguasjadel, et ka ohutus oleks tagatud.

Ei piisa sellest, et teha kontrolle, kui toodang on juba kauplustes; need tuleb teha enne. Meil on neid eelnevaid kontrolle tarvis ja need tuleb vajaduse korral muuta kohustuslikeks, nagu on päris kindlasti tarvis mänguasjade puhul.

Kolmas ja viimane punkt: RAPEXi süsteemi on vaja paremaks teha. Kui vaatame numbreid, siis näeme, et selles valdkonnas erineb liikmesriikide tegevus üksteisest märkimisväärselt. Arvan, et peame pöörduma liikmesriikide poole, et seda süsteemi parandada ja edendada, nii et suudaksime tegelikult läbi viia mõnede toodete vajaliku tagasivõtmise ning tooteid ka keelata.

 
  
MPphoto
 
 

  Toine Manders, fraktsiooni ALDE nimel. – (NL) Proua juhataja, mul on hea meel, et siin on tegelikult kaks volinikku. See on tunnistuseks dünaamilisest lähenemisviisist Matteliga seotud probleemile. Muidugi on sellel probleemil kaks külge, mida praegu tunnistab ka tõsiasi, et Hiinaga seoses on see vähem tõsine, ning asjaolu, et ka Mattel tegi vea. Nagu ma ütlesin, on sellel probleemil kaks külge. Eelkõige ma arvan – ja tahaksin siinkohal korrata Clintoni sõnu – et poliitikud peavad kõigepealt mõtlema ja siis alles tegutsema. Need olid president Clintoni sõnad ühe eelmise aasta valimiskoosoleku ajal, mille käigus ta ütles ka, et me ei peaks otsekohe stressi langema, kui on vajutatud nupule, nagu mänguasjade puhul. Ka mina olen selles osas süüdi. Kui midagi juhtub, satume meie, poliitikud, stressi ning tahame silmapilk rangemaid meetmeid ja karmimaid määrusi. Arvan, et peame enne mõtlema, kui meetmeid võtma hakkame. Õnneks me seda oma otsuse puhul tegimegi.

See toob mind teise teema juurde, nimelt tahan ma öelda, miks Matteli probleemil oli ka positiivseid tagajärgi; kõigepealt hakkame nüüd kiiresti mõtlema, kui tähtis on CE-vastavusmärgis, kvaliteedimärk, mis näitab ohutust, ning kaaluma, kuidas saaksime seda märki paremaks muuta.

Olen täiesti nõus volinik Verheugeni öelduga selle kohta, et sajaprotsendilist ohutust ja turvalisust ei ole iialgi võimalik saavutada; kuid siiski – jätkates nüüd proua Gebhardti mõtet – me peame kahtlemata püüdlema 100%-lise ohutuse poole. Kui toode kannab CE-vastavusmärgist, tõstatab see küsimuse 100% vastutusest, mis muidugi on tarbijale väga oluline. Kui CE-vastavusmärgis on olemas, teab tarbija, et kui tema ostetud tootel peaks midagi viga olema, saab ta alati tootja või importija poole pöörduda.

Resolutsioon, mida me täna hääletama hakkame, proua juhataja, on selle küsimusega eriti seotud. Ma tunnen, et oleme koostanud suurepärase resolutsiooni; järelevalve – ja siin ma olen täiesti nõus volinik Kunevaga, kes ütleb, et me ei vaja rohkem õigusakte, vaid peaksime pigem kehtivaid õigusakte tõhusamalt ja tulemuslikumalt reguleerima – ootab parandusi. Me ei saa jätta üksikute liikmesriikide hooleks kontrolli kolmandates riikides. Ma usun, et selleks on esmavajalik Euroopa kooskõlastatud lähenemisviis koostöös liikmesriikidega, ning loodan, et komisjon teeb jõupingutusi selle kehtestamiseks.

Järelikult, proua juhataja, peab ka tarbijatel selge olema, milline märgistus on olemas. Meil on CE-vastavusmärgis ning resolutsioonis me kutsume üles ka mänguasjade ohutusmärgistuse kasutamisele, mis vähemalt asendaks kõik kehtivad riiklikud märgid. Eesmärgiks pole mitte kehtestada märkide liike, mille tagajärjel tarbija ei suudaks enam puude tagant metsa näha ega oskaks seetõttu selget otsust teha, sest mul on tunne, et seda tehes paneksime märgist mööda. Asjad peavad muutuma selgemaks väiksema hulga, kuid paremate määrustega. Ma usun, et see on äärmiselt tähtis. Loodan, et seejärel saame kehtestada need märgid vabatahtlikkuse alusel, kui turg seda nõuab. Kui tekitame kohustusi, siis peame hakkama ametiasutusena järelevalvet teostama, ning ma arvan, et turg ja tarbija hindavad kõige rohkem ohutust ja selget märgistust. Kui see juhtuks, siis oleks mu fraktsioon ja oleksin ka mina resolutsiooniga täiesti rahul. Ootame läbivaadatud mänguasjade direktiivi, mida te juba mainisite.

 
  
MPphoto
 
 

  Hiltrud Breyer, fraktsiooni Verts/ALE nimel. (DE) Proua juhataja, kontrollid ja uute sümbolite rägastik – see läheb probleemi olemusest täiesti mööda! Kontrollid on head, seadused veel paremad! Meil pole tarvis rohkem pseudoohutust või rohkem pseudopoliitilist tegevust tegevuse enda pärast, vaid paremaid seadusi ja paremaid standardeid. CMR-aineid, kantserogeenseid, mutageenseid ja reproduktiivset funktsiooni kahjustavaid aineid ei ole ikka veel laste mänguasjadest kõrvaldatud. Mänguasjad ei tohi muutuda lastele mürgisteks lõksudeks. Mürgid ei tohi laste käes olla, isegi mitte imeväikestes kogustes.

Härra Verheugen, ma leian, et on vastuvõetamatu, kuidas te vabastate end vastutusest oma möödalaskmiste eest, näägutades tootjaid ja tarbijaid. Me teame, et õiguslik alus, mänguasjade direktiiv, ei ole aastaid lastele mürgiste mänguasjade vastu mingit kaitset pakkunud. Komisjon teab seda. Võite omaenda 2004. aasta aruandest näha, et saite seal laksuva kõrvakiilu. Seal on must valgel kirjas, et mänguasjade direktiiv ebaõnnestus. Oleme 2001. aastast alates saatnud meeldetuletusi direktiivi läbivaatamise kohta ja need on pidevalt kalevi alla pandud. Pole õige öelda, et plii on mänguasjades keelatud. Plii kui niisugune ei olegi mänguasjade direktiiviga üldse keelatud! Või oskab komisjon meile ehk seletada, miks pole algatatud ühtki ametlikku turult tagasivõtmise kampaaniat ja miks oli see mänguasjatootjate vabatahtlik toodete tagasivõtmine?

Seepärast ei tohiks me tarbijaid kauem uskuma panna, et probleem on meil kontrolli all. Meil on tarvis paremat kaitset. See peab üsna selgelt tähendama, et peame muutma aluseid ning asendama puuduvad standardid selgete seaduste ja keeldudega. See on täielik absurd, et kantserogeensetel ainetel lastakse laste kätte sattuda. Selle juures ei aita parem kontroll meid sugugi. Peame siis kohe praegu seadusi karmimaks muutma ja seejärel nende täitmist paremini kontrollima. Me ei tohiks lasta oma lapsi mürgitada sel ajal, kui nad mängivad!

 
  
MPphoto
 
 

  Eva-Britt Svensson, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (SV) Proua juhataja, kõnealuste mänguasjade tagasivõtmise arutelul öeldi tihti, et vastutus selle eest, et turul on ohtlikud mänguasjad, langeb tootjariigile, antud juhul Hiinale. Mul on kahju, et arutelu pole keskendunud rohkem vastutusele, mida kannavad ettevõtted, mis tellivad toodangut Hiina-taolistest riikidest, antud juhul Mattel. Ma ei taha just seda ettevõtet kritiseerimiseks välja tuua, kuna toodangut tellivad väga paljud ettevõtted. Nad teevad seda, sest tahavad hoida hinna nii madala kui võimalik. Nad tahavad kasumit suurendada.

Kuid me peame märksa rohkem arutelu pühendama selliste ettevõtete vastutusele. Nad püüavad kulusid hoida võimalikult madalaina, võtmata samal ajal vastutust tarbijate ohutuse ega ka töötajate eest, kes selliste ohtlike toodetega töötavad. Me peame äriühingutele survet avaldama, et sundida neid mõistma, et tarbijatena nõuame me ohutuid tooteid, mida saame usaldada. Samuti nõuame, et tooted oleksid valmistatud korralikes töötingimustes, ilma ohtudeta töötajate tervisele ja turvalisusele.

Muidugi on eriti traagiline, kui lapsed on need, keda ohtlikud tooted kahjustavad. On selge, et peame ühinema, tagamaks, et sellised asjad lõpetataks.

 
  
MPphoto
 
 

  Bastiaan Belder, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (NL) Proua juhataja, Euroopa Liit ja Hiina on teineteise peamised kaubanduspartnerid. See tähendab, et Hiinat saab paluda arvesse võtta tarnitavate toodete kvaliteeti. Euroopa Liit ei saa endale lubada ohtlikke rõivaid või ohtlikke mänguasju. Ühendus ei tohiks kunagi lubada oma majandushuvidel Hiinas muutuda ülimuslikuks Euroopa tarbijate huvide suhtes. Taas kord näitab arutelu, et Euroopa tarbijat teenindatakse mitte ainult madalate hindadega, vaid ka madala kvaliteedi ja ohutusega, nagu viitas ka volinik Verheugen. See on veel rohkem nõnda, kui küsimuseks on laste ohutus.

Selles arutelus ei taha ma vaadata mitte ainult importijatele, vaid päris kindlasti ka Hiina tootjatele. Ohutus ei muutu probleemiks alles siis, kui tooted Euroopasse jõuavad. Ohutuse kaalutlused peavad saama juhtivaks põhimõtteks juba tootmisahela võimalikult madalal astmel. Lõpuks ei ole ohutus luksus või kena lisaboonus, ei siin ega ka Hiinas. Ma kutsun nõukogu ja komisjoni üles edastama seda sõnumit meie Hiina kaubanduspartnerile selgel ja jõulisel viisil ning eriti volinik Kuneva sõnad annavad mulle täieliku veendumuse, et see saab tehtud; soovin talle selle raske ülesande täitmisel palju sihikindlust.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli, fraktsiooni ITS nimel. (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, Hiina on teadnud ja teab ka praegu paljude oma toodete, mitte ainult mänguasjade ohtlikkusest. Hiina on paljudel juhtudel meile kinnitanud, et suur enamus tema ekspordist vastab Euroopa standarditele, kuid tarbijatel pole Hiina toodetesse suurt usku.

Komisjoni 2006. aasta aruanne ohtlike toodete kohta rõhutab ohtlike rikkumiste arvu suurenemist mänguasjade, föönide ja välgumihklite puhul. Mänguasjad on tegelikult suurima hulga eiramistega tooted ning Hiina on enamiku rikkumiste päritolumaa. Volinik Kuneva hoiatas, et kui Hiina ELi nõudmistele ei vasta, on järgmine samm mõnede Hiina toodete keelamine.

Ma usun, et peaksime tugevdama tollibarjääri, sest EL peaks kaitsma mitte ainult tarbijaid, mitte ainult oma tööstust, see ei peaks mitte ainult toetama vaba konkurentsi võrdsete turulepääsu võimaluste kaudu, vaid see peaks võtma ka meetmeid sotsiaalsetel ja keskkonnakaalutlustel seoses Hiina tööstuse ülimalt spekulatiivsete väljunditega.

Me peame kontrollima mitte ainult toote lõppkvaliteeti, vaid ka selgeid märgiseid päritolu ja kontrolli kohta, enne kui lubada Hiina toodete levitamist siseturul ohutusstandardite ja tingimuste kohaselt, vastavalt millele tooted on oma päritolukohtades valmistatud; vastasel korral jäävad institutsioonid kaassüüdlaseks Hiina tööstuse tekitatud keskkonnakatastroofides, sotsiaalses ekspluateerimises ja ebaausas konkurentsis.

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Allister (NI). – Proua juhataja, on vaieldamatult õige, et Mattel need ohtlikud mänguasjad müügilt kõrvaldas. Kuid sellega seoses kerkis mitu küsimust.

Esiteks, vaatamata kõigile meie tarbijakaitse alastele õigusaktidele, ei löönud häirekella mitte EL või mõni ELi asutus, vaid tootjast emaettevõte Ameerika Ühendriikides. Kas see ei ütle meile mõndagi olulist meie enda kaitse tõhususe ja usaldusväärsuse kohta?

Teiseks, oma kohalikule tootmisele kehtestame me kõigis valdkondades ranged standardid ja nõuded alates tervise ja ohutuse kaitsest kuni CO2 heiteni. Samas paiskame uksed valla Hiina kaupadele, mis on valmistatud armetutes tootmistingimustes, jäävad kaugele maha nõuetest, mida esitame oma tehastele, ja on valmistatud tehastes, mis paiskavad heitgaase välja sellistes kogustes, nagu homset päeva ei olekski. Mõni ime, et oleme nii palju tootmist suunanud Kaug-Itta! Kuid minu küsimus on: „Milline on kasu maailmale?” Austusest Euroopa töötajate ja tarbijate vastu on viimane aeg tuua meie lähenemisviisi mõtestatust ja korda. Kui me ei oleks oma tööstust karistavate määrustega hävitanud, siis ei oleks me ehk nii sõltuvad Hiinast ja tema kehvast kaubast.

 
  
MPphoto
 
 

  Marianne Thyssen (PPE-DE). (NL) Proua juhataja, volinikud, hiljutine toodangu tagasivõtmine mänguasjade tootja poolt kõlas nagu häirekell ja seda õigusega. Nüüd on meie kord selle probleemiga tegelda mõistlikul ja hoolikalt läbimõeldud viisil. Kui pärast paljusid aastaid jõupingutusi tarbijakaitse kõrge taseme saavutamiseks, ning seda ka tooteohutuse suhtes, oleme mõnikord ikka alles olukorras, kus nõuetele mittevastavaid tooteid toodetakse, imporditakse ja turule viiakse, siis pole see muidugi ideaalne olukord. Võib-olla pole siiski täiesti võimalik vältida selle juhtumist. Euroopa kodanikud ja Euroopa tarbijad võivad sellele vaatamata siiski eeldada, et jätkame maksimaalsete jõupingutuste tegemist olukorra kontrolli alla saamiseks.

Selle arutelu vahetult põhjustanud kõnealused tooted on Hiina mänguasjad. Sellele vaatamata tahaksin juhtida tähelepanu asjaolule, et me ei piirduks sellega – selle asjaoluga, et need tulevad Hiinast, sest ohtlikke kaupu tuleb turule ka teistest riikidest. Mõnel juhul toodame neid ka ise. Parem on jõuda tõhusale kokkuleppele kui alustada kaitsekampaaniaid. Me ei pea ka keskenduma üksnes mänguasjadele, kuigi üks neljast tooteliigist, millel on kindlaks tehtud puudusi, on tõepoolest mänguasjad. Me peame tagama, et tooteohutus oleks tagatud üldisel tasemel. Meil pole tarvis hakata koostama uut lähenemisviisi kui niisugust; selle asemel peame pigem kinni toppima augud olemasolevas süsteemis. Töötame selle kallal, et seda saavutada ettepanekutega kaupade siseturu paketi kohta. Tahaksin kõigile selgeks teha, et need ettepanekud koostati eesmärgiga võimaldada siseturul tõhusamalt toimida. Oleme nendesse ettepanekutesse eesmärgina alati lisanud tarbijakaitse kõrge taseme ning praegu tuleb välja, et see on tegelikult nii. Siseturg ja tarbijakaitse ei ole seega vastandlikud küsimused, vaid pigem täielikus kooskõlas, ning seda teed mööda me peamegi edasiminekut jätkama.

Mul on komisjonile kõigest üks küsimus, proua juhataja: oma ühises resolutsioonis me kutsume üles hindamise läbiviimiseks, et uurida, kas on võimalik vabatahtlik ohutusmärgis lisaks CE-vastavusmärgisele. Tahaksin volinikelt küsida, mida nemad sellele vastavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Erika Mann (PSE). (DE) Proua juhataja, volinikud, daamid ja härrad, lõbustasin ennast sellega, et trükkida Google’isse sõnad „mänguasjad” ja „Hiina”. Soovitaksin ka teil kõigil seda teha. Saate siis terve nimekirja tarnijatest, Hiina varustavast tööstusest ja tootjatest ning näete, mida kõike teil on võimalik sealt osta. 80% Hiina mänguasjadest lõpetavad komisjoni veebilehel ja vastupidi. Euroopa turg impordib 80% oma mänguasjadest Hiinast. Kui vaatate neid kaht numbrit koos, võite ette kujutada selle küsimuse ulatust, millega me siin praegu tegeleme.

Muidugi peate nägema, et ühest küljest oleme praegu rahvusvahelises kontekstis, kus maailmamajandus on muutumas läbipõimunuks ning Euroopa tööstus ja töökohad sõltuvad loomulikult Hiina tarnetest. Teisest küljest peab ka ütlema, et sellist tüüpi tööstuse ülemaailmne võrgustik toimib üksnes siis, kui sellesse on usaldust. See usaldus põhineb teatavatel aspektidel, mida tuleb samuti säilitada.

Usaldus kasvab ausa konkurentsi puhul. Aus konkurents saavutatakse, kui on olemas kinnitus hiinlastelt, aga ka tootjatelt ja varustavalt tööstuselt, et nad tegelikult suudavad ja oskavad läbi viia vajalikke kontrolle oma toodete Euroopasse eksportimiseks kooskõlas Euroopa turu kriteeriumidega.

Muidugi usaldus kasvab ja aus konkurents tekib ikkagi alles siis, kui tootjad, ja praegusel juhul just Hiina valitsus, tagavad, et keskkonna-, ühiskonna- ja tööalased standardid, mis meil on, kehtestatakse järk-järgult samas ulatuses ka Hiinas, sest vastasel korral on meil tegemist ebaausa konkurentsi tingimustega.

Ebaaus konkurents mõjutab alati selle riigi suutlikkust kontrolle teha. Me võime seda näha, sest enamik probleeme, mis meil on Hiina ohtlike mänguasjadega, ei tulene tingimata peamiste kaubamärkide tootjatelt, vaid nendelt, kes on kaasatud ebaturvalistesse tarneahelatesse. Seepärast peavad hiinlased seda järelevalvetegevust märgatavalt arendama.

Austatud volinikud, me peame muidugi ka oma kodu korda tegema, ning ma usun, et palju on tingitud siiski korratusest Euroopas. Ma ei tahaks korrata, mida mu kaasparlamendiliikmed on juba küsinud, vaid loetleda selle asemel mõningaid punkte seoses rahvusvahelise kaubanduse komisjoniga ning eelkõige Euroopa importijate vastutusega piirikontrolli kehtestamisel, vajadusega algatada toodete tagasivõtmise ametlikke kampaaniaid ja seoses küsimusega, millal kasutada impordikeelde ja impordipiiranguid üldse ning millistel tingimustel. Varsti hakkab meil tekkima raskusi – vähemalt teatavates sektorites, näiteks tekstiilitööstuses – sest nende kaitsemeetmete kehtivusajad, mis meil praegu on, hakkavad lõppema. Siis tekivad meil lisaprobleemid, vähemalt selles sektoris.

 
  
MPphoto
 
 

  Frédérique Ries (ALDE). (FR) Proua juhataja, mida võiksime me Matteli asjast õppida? Pean tegema esialgse tähelepaneku, mis kindlasti on kõrvalepõige, aga see on tähtis ning juba välja öeldud. Kui sel kaubandussaagal oli õnnelik lõpp, siis osalt selle äriühingu direktorite vastutustunde pärast, kes tegid vajalikud otsused: massiline tagasivõtmine ja tõhus teabevahetus.

Teiseks tahaksin õnnitleda volinik Kunevat, kes on täitnud meie ootused, kutsudes üles süsteemi RAPEX tõhusale kasutamisele, mida muidugi saab edaspidi veel parandada, ning saates Hiina ametiasutustele kindla sõnumi.

Kolmandaks tahaksin väljendada oma pettumust. Tegelikkuses oli Matteli juhtum peaaegu ettearvatava nurjumise lugu: järelevalve nurjumine CE-vastavusmärgisega toodete, antud juhul mänguasjade üle Euroopa Liidus, kuid need pole ainsad niisugused tooted. 2004. aastal, toodete ökodisaini direktiivi arutelu käigus kritiseerisime mina ja teised täna hommikul siinviibijad – ma näen Karin Scheelet, Peter Lieset, Claude Turmesi – muid Euroopa turul leiduvaid ohtlikke tooteid, mis kandsid CE-vastavusmärgist.

Meie ühisresolutsioon sisaldab kindlasti huvitavaid võimalusi: kehtivate direktiivide läbivaatamine, tõhustatud koostöö – sedapuhku Hiinaga – eraldada rohkem ressursse tolliasutustele ja riikide järelevalveasutustele. Täna rõhutasid kaks volinikku seda olulist punkti. Sooviksin, et keegi nõukogust oleks täna hommikul siin olnud: meil oli neid tarvis.

Kokkuvõtteks, kui Euroopa tahab tarbijate tervist ja ohutust kaitsta, peab ta petturid üles otsima ja, kui see on tehtud, süüdi mõistma, kuid samuti karistama selliste tarbekaupade turustamise eest, mis sisaldavad ohtlikke aineid, näiteks kantserogeenseid, mutageenseid ja reproduktiivset funktsiooni kahjustavaid aineid ning sisesekretsioonisüsteemi kahjustavaid aineid.

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: ADAM BIELAN
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Heide Rühle (Verts/ALE). (DE) Härra juhataja, ma tervitan seda, et komisjon täna sellele teemale nii suurt tähtsust omistab. Asjaolu, et kohal on kaks volinikku, näitab selgelt, et lõpuks on isegi komisjon aru saanud, et peame selles küsimuses tegutsema. Siiski jäävad kahtlused avalduste suhtes, kui osutatakse esmajärjekorras liikmesriikide ja tootjate vastutusele. Kindlasti langeb liikmesriikidele suur osa vastutusest ning turujärelevalvet on paljudes liikmesriikides viimastel aastatel vähendatud. See on vale vastus globaliseerumise väljakutsetele. Siiski, sellest üksi ei piisa.

Mänguasjade ohutuse direktiiv on tarvis väga kiiresti läbi vaadata. Kui mõistame, et see tagasivõtmise kampaania on praegu alates 2006. aasta novembrist juba neljas, tõstatab see küsimusi, näiteks: kes tegelikult neid tagasivõtmise kampaaniaid järgib? Millised on liikmesriikide sanktsioonid ja seadus importija ja tootja vastutuse saavutamiseks? Me peame kiiresti läbi vaatama mänguasjade ohutuse direktiivi, mis samuti hindab õigesti uusi väljakutseid. See direktiiv ei ole neile uutele väljakutsetele vastus.

Me peame tegelema probleemidega, näiteks seadusega ühise tegutsemise kohta. Härra Verheugen, te olete õigesti käsitlenud asjaolu, et peame tarbijatele selgeks tegema, et kvaliteet on samuti tähtis ning et hinnad ja kvaliteet peavad seda peegeldama. Kuid siis ma muidugi küsin endalt, miks ei ole tarbijatel enam käeulatuses võimalusi näiteks Euroopa ühise tegutsemise seaduse alusel nõuda, et midagi tuleks muuta ka kulude osas?

Lisaks tahaksin süveneda CE-vastavusmärgise teemasse. Oleme seda arutanud risti ja põiki ning oleme selle CE-vastavusmärgise puuduste ja piiratusega tuttavad. Ma arvan, et on vale tarbijatele soovitada, et CE-vastavusmärgis on selge märk toote ohutusest. CE-vastavusmärgis on eelkõige teade, et see märgistus on kooskõlas Euroopa direktiividega. See võib kehtida ka toote teatavate osade kohta, see võib kehtida terve toote kohta, kuid see ei näita mitte midagi toote kui terviku ohutuse kohta. Meil on siin üks nõrk koht, mis tuleb uuest mänguasjade ohutuse direktiivist väga kiiresti kõrvaldada.

 
  
MPphoto
 
 

  Kyriacos Triantaphyllides (GUE/NGL). – (EL) Härra juhataja, 65% Euroopa Liitu imporditavatest mänguasjadest tuleb Hiinast. Augustis võttis üks teatav Ameerika Ühendriikide mänguasjade äriühing kõikjalt maailmast turult tagasi umbes 18 miljonit Hiinas toodetud mänguasja.

Probleemiks oli kõrge pliitase nende mänguasjade värvimiseks kasutatud värvides. See tõstatab tõsise küsimuse, missugust tulevikku me oma lastele tahame. Oma meeleheitlikes jõupingutustes tootmiskulusid vähendada eiravad rahvusvahelised tootjad seda hinda, mida maksab rahvatervis.

Volinik Kuneva teatas, et kavatseb läbi vaadata mänguasjadega seotud õigusaktid. Ma õnnitlen teda sellise algatuse puhul, kuid kahetsen samas tõsiasja, et taas kord on komisjon asunud tegutsema alles tagantjärele, selle asemel et niisuguseid õnnetuid juhtumeid ära hoida.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (ITS). (DE) Härra juhataja, kui kuuleme mürgistest ainetest imikute pudipõlledes, laste rõivastes ja mänguasjades või isegi isesüttivatest patareidest, siis on selge, et meie kontrollisüsteem ei tööta korralikult. Peaaegu kõik Euroopa tootjad lasevad vähemalt osa oma toodangust valmistada Hiinas või teistes odavate tootmiskuludega maades, kus kasutatakse odavamaid tooteid, et kõrgematele toorainehindadele ja palkadele vaatamata rohkem kasumit saada. Muidugi on importijatel kohustus tagada vastavus õiguslike nõuetega ning seepärast sõltub see nende standarditest ja kontrollist.

Meil tekib ohtlik mentaliteediprobleem, kui vastutus paari sõnaga tootjate kaela lükatakse ning tootjad maksavad pigem trahvi kui tagasivõtmiskampaania algatavad. Just siit peaks EL minu arvates alustama, võib-olla tõstes trahve nii palju, et need muutuksid karistavamateks, juhul kui teavet viivitamata ei edastata ja tooteid tagasi ei võeta. Lisaks peab CE-vastavusmärgis minu arvates muutuma millekski enamaks, kuna praegu on see vaid tööstuse puhas enesekontroll.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Sturdy (PPE-DE). – Härra juhataja, me elame ja töötame ülemaailmse turumajanduse tingimustes ning meilt ei saa eeldada õigusakte, mis seda muudaksid. Volinik Kuneva, selle kohta, mida teie ütlesite, ei ole mul midagi öelda. Ma olen absoluutselt nõus kõigega, mida te ütlesite – minu õnnitlused! Veenduge, et see ellu viidaks!

Mis puutub volinik Verheugenisse, siis tuleb mul tõdeda, et kuskil tuleb piir ette ja komisjonil võib küll olla väga tore jätkuvalt vastutust liikmesriikidele lükata, või mis iganes, kuid tegelikkuses tuleb teil täita õigusakte, mille on kehtestanud see parlament. Seepärast usun ma, et on teie osakonna vastutus tagada, et Euroopa Liitu tulevad kaubad oleksid vähemalt sama ohutud kui meie Euroopa Liidus toodetud kaubad. Proua Breyerile, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni liikmele, kes õigustatult räägib õigusaktidest, ütlen ma seda, et ei ole mõtet kehtestada Euroopa Liidus õigusakte, kui meie tegevus piirdub meie enda poolt Euroopa Liidus esitatud standarditele mittevastavate toodete importimisega. Näiteks oleme kehtestanud õigusaktid baromeetrite kohta. Kui paljud lapsed söövad baromeetreid? Ometi oleme lõpetanud baromeetrite tootmise. 10 minutit tagasi lõpetasime me suhkru tootmise Euroopa Liidus ja ütleme, et meil tuleb toetada äriühingut Tate & Lyle, mis suhkrut impordib. Meil tulevad Euroopa Liitu sellised asjad nagu suu- ja sõrataud ning lammaste katarraalne palavik, me elame maailmaturu tingimustes, ometi ei rakenda me õigusakte impordi puhul piisavalt, et tagada toodete ohutus.

Me elame maailmaturu tingimustes ja viimane asi, mida mina näha tahan, on kaitsepositsioonilt koostatud kaubandusalased õigusaktid. Meil tuleb tunnistada asjaolu, et meile tulevad tooted muust maailmast, kuid need peavad olema samal tasemel. Ma tahan tagada, et minu valijad – ja nende lapsed ja lapselapsed – ei oleks ohus, kui nad jõulukinke ostma lähevad, ja tagada, et nad pliimürgitust ei saaks.

Annan teile veel mõtlemisainet. Põllumajandustootjana olen ma näinud, millist mõju avaldab pliivärv vasikatele, kes on lakkunud aastaid seisnud värvi – see tapab väga aeglasel ja vastikul moel. Volinik, teil tuleb tagada minu valijate ja minu laste ja lastelaste ohutus!

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Hedh (PSE). (SV) Härra juhataja, olles ise väikeste laste ema, leian ma, et see probleem on ülimalt oluline. Ausalt öeldes ei mõtle ma oma lastele mänguasju ostes alati, milliseid kemikaale mänguasi sisaldab või millistele ohutusstandarditele vastab. Minu jaoks on ütlematagi selge, et mänguasjad, mida ostan Rootsist, Brüsselist või Strasbourgist, on ohutud. Arvatavasti peate mind naiivseks, kuid ma pole ainus omataoline. Kui ma kolme nädala eest oma tütre mänguasjakasti läbi vaatasin ning ühe ja teise asja sealt välja võtsin, siis küsisin mõnelt naabrilt oma tänaval, mida nad selle kohta mõtlevad, kui mänguasju ostavad. Nad kõik vastasid, et kui asju müüakse mänguasjakauplustes ja neil on CE-vastavusmärgis, tunnevad nad end üpris kindlalt.

Niisiis on meie tarbijad uinutatud võltsi turvatundesse. Nüüd on meie vastutus tagada, et see turvatunne ei oleks edaspidigi võlts. Sellepärast pöördun ma komisjoni poole palvega mänguasjade ohutust käsitlev õigusakt võimalikult kiiresti läbi vaadata. Mis võiks olla veel tähtsam kui meie lapsed? Muu hulgas peame olema kindlad, et mänguasjad ei sisaldaks kantserogeene. Me peame keelama kõik kantserogeensed ja muud mürgised ained. Paljud sellised ained akumuleeruvad kehasse. Lastel, kes nende ainetega kokku puutuvad, jäävad need kehasse kogu ülejäänud eluks. Vastutust ei saa jätta vanematele. Meil ei ole selleks asjatundlikkust. Kes ostaks mänguasja, teades, et see sisaldab kantserogeene?

Me peame muutma ja tugevdama CE- märgise süsteemi. Tarbijad usuvad praegu, et CE-vastavusmärgis tähendab, et toode on ohutu, aga selleks, et see tõsi oleks, peab meil olema korralikult väljaarendatud turujärelevalvesüsteem ja ühtne testimissüsteem. Me peame ka tagama, et ohtlike toodete tarnijaid ja jaemüüjaid pannakse kandma täit vastutust. Samuti tervitan ma süsteemi RAPEX läbivaatamist. Pärast kõnelemist Rootsi tarbijanõustajatega saan ma aru, et see on väga oluline vahend ning et selle kasutamine on tavapärane. Siiski ei ole see täielik, kuni kõik ELi riigid seda kasutama hakkavad ning süsteemile täies ulatuses oma panuse annavad.

Lõpetuseks tahan veel kord rõhutada, et prioriteet tuleb anda meie tarbijale, sest ilma tarbijate ohutuse ja turvalisuseta ei saa meil olla õitsvat siseturgu.

 
  
MPphoto
 
 

  Danutė Budreikaitė (ALDE). – (LT) Härra juhataja, daamid ja härrad, siseturu loomisega rakendab Euroopa Liit eelkõige ja ülimalt tõhusalt kaupade vaba liikumist. EL rakendab tarbijate kaitsmiseks uue lähenemisviisi direktiive. Üks neist on mänguasjade ohutuse direktiiv. ELi tootjad vastutavad nende kaupade ohutuse eest, mida nad toodavad. Kas importijad vastutavad kaupade ohutuse eest?

Olukord Euroopa ja ülemaailmsel mänguasjaturul on suuresti erinev. Alles tänavu augustis võttis Ameerika Ühendriikide mänguasjatootja Mattel turult tagasi peaaegu 19 miljonit Hiinas toodetud mänguasja. Matteli mänguasju müüdi ka ELis. 2006. aastal oli pool kõigist ELis müüdud mänguasjadest, mis tunnistati tervisele ohtlikuks, toodetud Hiinas.

Ühesuguseid ohutusnõudeid tuleks kohaldada mitte ainult ELi tootjate, vaid ka kolmandate riikide eksportijate suhtes, kes kavatsevad müüa oma tooteid ELi siseturul. Ma usun, et tootjad, kes viivad oma tootmise EList Hiinasse, saavad palju ära teha, et seda probleemi mõjutada, ning peavad võtma täie vastutuse. Nad ei saa lihtsalt ära kasutada Hiina odavat tööjõudu, vaid peaksid ausad olema ka oma tarbijatega – oma riikide kodanikega.

Tahaksin innustada komisjoni mänguasjade ohutuse direktiivi võimalikult kiiresti läbi vaatama, et kehtestada selged mänguasjade ohutuse kriteeriumid ja CE-vastavusmärgise kontroll ning kaitsta meie lapsi ELi turule toodud ohtlike mänguasjade eest.

Lisaks arvan ma asutuste sertifitseerimise kohta, et peaks olema kohustuslik võtta tootjatelt ja importijatelt ära nende toodete sertifitseerimistunnistus, kui turuleviidud tooted on ohtlikuks tunnistatud, see tähendab, kui usaldus on kaotatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Schlyter (Verts/ALE). (SV) Härra juhataja, me ostame oma lastele mänguasju, et neile rõõmu valmistada ja nende arengut kiirendada. Eranditult kõik vanemad ootavad, et ühiskond lapsi kaitseks, kuid kehtivad õigusaktid lasevad meil oma laste kätte anda mürgiseid pomme. Härra Verheugen ütles, et plii kasutamine mänguasjades on keelatud, kuid tõde on see, et seadus lubab sisse võtta 0,7 mikrogrammi päevas. Siiski jätab seadus tööstuse kehtestada standardid ohutuse saavutamiseks ning siin ongi koht, kus meie laste kaitsmine lõpeb.

Standard ütleb, et 1985. aastast pärit toksilisuse andmed on piisavad. Komisjoni oma eksperdid tahavad andmete ajakohastamist. Standard ütleb, et mänguasjades võib sisalduda terve päevase sissevõtmise määr. Eksperdid ütlevad, et maksimaalselt 10%, mis tähendab kümme korda rangemaid nõudmisi. Standard eeldab, et ükski laps ei neela mänguasja küljest rohkem kui 8 milligrammi. Eksperdid arvavad, et see on absurd. Standard nõuab, et ainult üks mänguasi igast liigist oleks testitud, mitte kogu toode. Eksperdid arvavad, et see on absurd.

Komisjoni oma eksperdid peavad kaitse olukorda katastroofiliseks ja see on alles algus. Kolmkümmend neli kosmeetikas keelatud lõhnaainet on mänguasjades lubatud. Kantserogeenid, mutageenid ja reproduktsiooni mõjutavad toksiinid, mis kosmeetikas on keelatud, on mänguasjades lubatud. Ka allergeenid on mänguasjades lubatud. Komisjon on sellest probleemist teadlik juba kümme aastat. Nüüd me tahame õigusakte, seadust, mis kaitseks meie lapsi nii paberil kui ka tegelikkuses. Mispärast mänguasjatööstus ja riikide valitsused saavad dokumente, aga parlament mitte?

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Grossetête (PPE-DE). – (FR) Härra juhataja, 65% mänguasjadest, mida levitatakse Euroopas ja müüakse Euroopas, on toodetud Hiinas, ning meie kahe voliniku siinviibimine näitab, kui tähtis on see probleem. See pole mitte ainult ohutuse, vaid ka tervise probleem, mis mõjutab kindlat tarbijarühma, nimelt meie lapsi. Kui on tegemist väga väikeste lastega, on probleem veelgi tõsisem.

Me ei saa ohutuse puhul kompromisse teha, eriti kui asjaomased tooted on mõeldud väikestele lastele. Eriti mures olen ma sellepärast, et liikmesriikidel ei ole õnnestunud teha vajalikke kontrolle.

Me teame, et paljud Hiinas tehtud tooted on ohtlikud, ning see ei käi ainult mänguasjade kohta, see käib tekstiili ning nüüd ka sõidukite kohta. Seetõttu on see tohutu probleem ja Euroopa Komisjon peab seda küsimust korralikult käsitlema.

Sellepärast olengi ma ohutusstandardite kasutamise poolt – see kuulus CE-vastavusmärgis – et saaksime vähendada riski, et Hiinast tulevates toodetes esineb ohtlikke aineid. Ma pean peamiselt silmas kemikaale, millest oleme juba palju rääkinud.

See on ettevõtete vastutuse küsimus, kuigi Mattel näitas, et ta seda vastutust austab. Veelgi olulisem on liikmesriikide vastutus: see on isegi veel olulisem sellepärast, et ma olen sügavalt mures Interneti-müügi puhul toimuva pärast. Kuidas saame me kindlad olla, et Matteli tagasivõetud mänguasju Euroopa tarbijatele Interneti kaudu ei müüda? Kuidas me seda kontrollime?

Tarbijateave on oluline: tarbijad peavad niisuguseid tooteid ostes olema teadlikud riskidest ning mõistma, et madalad hinnad ja odavad kaubad ei käi käsikäes tervise ja ohutusega.

On ka väga oluline, et kehtestaksime kontrolli – kontrolli tootmiskohtades, sõltumatult ja autonoomselt tehtava kontrolli – ja hoiaksime ära olukorra, kus niisuguste vigaste kaupade varud turu üle ujutavad ja veel rohkem kahju teevad.

 
  
MPphoto
 
 

  Karin Scheele (PSE). (DE) Härra juhataja, volinik Verheugen ütles, et teema, millega me täna tegeleme, on eelkõige probleem mittevastavusest kehtivatele seadustele. See on osaliselt õige. Meie kui Euroopa Parlament ei peaks jätma saatmata liikmesriikidele selget sõnumit, et me ei saa nõuda aina jäigemaid Euroopa seadusi ning siis avastama, et meil pole piisavalt raha nende rakendamise tagamiseks.

On siiski tõdetud, et peaksime kõige jäigemaid standardeid kohaldama mänguasjade sektoris. Sellepärast tulebki läbi vaadata mänguasjade ohutuse direktiiv, mis on kehtinud juba pikka aega. Kui see direktiiv on läbi vaadatud, ootan ma selget seisukohavõttu selle kasuks, et kohaldataks kõige rangemaid standardeid ning keelataks kantserogeenideks, mutageenideks ja reproduktsiooni mõjutavateks toksilise toimega aineteks klassifitseeritud kemikaalid. Täna ma loodan, et meie siin Euroopa Parlamendis peame otsust tehes sellest seisukohast kinni.

Tunnistust sellest, et CE-vastavusmärgise antav teave on eksitav, annab mitte ainult arutelu mänguasjade üle, vaid seda teevad ka paljud meie kodanikega kodus peetud jutuajamised. Nagu mina seda näen, loodame me kas päritolu märkimist või vähemalt teatavat kvaliteeditaset. Ma arvan, et osana läbivaatamisest võiksime mõelda, kuidas saame oma kodanikke vähem eksitada.

Peaksin otse välja ütlema, et mina ei saa aru ka vabatahtlikust ohutusmärgisest. Euroopas ja Euroopa Liidus peame hakkama paremini nõuetele vastama, kuid pole mingit mõtet välja töötada spetsiifilist märgistust kui tunnustust selle eest, et oleme kehtivate seadustega olnud vastavuses juba pikka aega. Olen selles suhtes väga skeptiline ning arvan, et palju tähtsam on keskenduda rangete eeskirjade rakendamise järelevalvele.

 
  
MPphoto
 
 

  Dirk Sterckx (ALDE). (NL) Härra juhataja, volinikud, Hiina Rahvavabariigiga suhtlemise eest vastutava delegatsiooni esimehena tahaksin ma öelda, et koostöö Euroopa Komisjoni ja Hiina vahel on loomulikult äärmiselt tähtis ja et me jälgime komisjoni tegevust seal võimalikult hoolikalt. Tahaksin siiski uurida ka meie Hiina kolleegide tegevust Hiinas. Võin teile öelda, et mingi kokkusattumuse tõttu on Hiina delegatsioon sel nädalal siin, kuna meie parlamentidevaheline kohtumine peetakse homme ja ülehomme, ning ka seda, et üks päevakorrapunktidest on nimelt tooteohutus ning viisid, kuidas saaksime selles osas tõhusamat koostööd teha. Kui volinikul peaks päevakorrapunktide kohta mingeid täiendavaid ettepanekuid olema – juhtumisi oleme komisjonilt selle kohta juba memorandumi saanud – siis võiksime neid ettepanekuid muidugi tervitada, kuna loomulikult on selge, et Hiina ja Euroopa vaheline koostöö on eriti tähtis. Tahaksin rõhutada, et volinik on selleks suve jooksul juba jõupingutusi teinud ning et järge on oodata oktoobris. Seoses kaasaaitamisega meie süsteemile RAPEX, mille kaudu me vahetame teavet Hiina ja Hiina AQSIQ asutustega, peavad asjad minema nii sujuvalt kui võimalik. Sellest hoolimata ei suuda see saavutada olukorda, mille tõttu meie – see on siis ametiasutused ja valitsus – võtaksime vastutuse toodete eest. Kui hakkame iga toodet kontrollima, võivad tootjad öelda „lasku aga käia ja tehku seda; küll me ise vaatame, mida me turule viime”. Vastutus peab jääma tootjale. See sai täiesti selgeks ka Matteli juhtumi puhul. Tootjad peavad uuringute ja kontrollidega tagama, et nende tooted oleksid ohutud. Veel enam, me peame tagama, et neid kontrolle rakendataks võimalikult tõhusalt kogu Euroopas ja Hiinas ning et me saame pisteliste kontrollidega kindlaks teha, mis toimub.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Schwab (PPE-DE). (DE) Härra juhataja, härra asepresident, daamid ja härrad, täna hommikul on siin tõesti üks väga rahulik arutelu. Tervitan seda suuresti, aga see on väga keeruline teema. Meil on üldse kolm probleemi seoses tarbekaupadega, ja eriti mänguasjadega, ning neid on juba rohkesti arutatud. Esiteks turujärelevalve – ja teie, volinik Verheugen, olete tõepoolest käsitlenud asjaolu, et triikrauale anti Euroopa siseturul põhjendamatult kaks erinevat ohutusmärgist. See on juba halb küllalt, aga veel halvem on see, et liikmesriik avastas selle triikraua, kuid ei teavitanud teisi liikmesriike enne, kui alles aasta pärast. Selles osas on tarvis teha muudatusi, eriti nõukogus.

Teiseks, importijate vastutust on juba käsitletud. Saan ainult toetada seda, mida siin juba öeldud.

Usun siiski, et olulise tähtsusega probleem – ja see on ka mu kolmas punkt – peitub asjaolus, et meil on erinevad lähenemisviisid Euroopa tasandil. Ühest küljest on meil üldise tooteohutuse direktiiv, mida kohaldatakse kõigi tarbekaupade suhtes, ja teisest küljest uus lähenemisviis. See mitmekülgne lähenemisviis tarbekaupadele ei ole igas punktis ikka veel täiesti veekindel. Sellest ka mu arvamus, et vajame CE-vastavusmärgist, mida kohaldatakse uue lähenemisviisi puhul kui ohutuse alust ja siseturule minevate kaupade puhul, ning et me vajame täiendavat sertifitseerimist kõigi nende tootjate jaoks Euroopa siseturul ja väljaspool seda, mis peab olema vabatahtlik ja mis pakub Euroopa tootjatele võimaluse ülemaailmses konkurentsis üldkokkuvõttes standardeid tõsta – sest Euroopa siseturg on maailma suurim sisemine tarbijaturg, suurem kui Ameerika Ühendriikide oma ja suurem kui kõik teised selles tootesektoris. See lahendus – vabatahtlik märgis, mis põhimõtteliselt on õiguslikult reguleeritud määrusega Euroopa tasandil – pakub tarbijatele turvatunnet teadmisest, mille on tootele andnud sertifikaat. Sellega on meil siseturusõbralik lahendus ning samuti lahendus globaliseerumisega tegelemiseks.

Veel üks probleem mänguasjade teemal. Mänguasju on palju eri liike. Mulle on täiesti selge, et mängukaru, mille lapsed suhu topivad, peab loomulikult vastama teistsugustele tingimustele kui arvuti klaviatuur, ning me peaksime seda erinevust ka õigusakti rakendamisel arvesse võtma. Sellest ka mu üleskutse parlamendiliikmetele: mõelgem CE-vastavusmärgisest kui alusest kõigile kaupadele, mis lähevad siseturule, ning peale selle ka tarbekaupade vabatahtlikule sertifitseerimisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Béatrice Patrie (PSE). (FR) Volinikud, daamid ja härrad, Ameerika Ühendriikide mänguasjatootja Matteli mitme miljoni Hiinas toodetud mänguasja turult tagasivõtmine on tähelepanuväärne kolmel põhjusel. Kõigepealt kinnitab see tungivat vajadust 1988. aasta mänguasjade direktiivi läbivaatamiseks. Teiseks, see sündmus näitab vajadust tihedama kontrolli ja turujärelevalve järele, vajadust muuta CE-vastavusmärgis kohustuslikuks ja tagada selle tõeline usaldusväärsus. Lõpuks on meil õigus kahtluse alla seada praeguse kaubanduse globaliseerumismudeli ebaõnnestumised ning küsida endalt, mispärast ei saanud maailma juhtiv mänguasjatootja teha koostööd usaldusväärsete alltöövõtjatega.

Euroopa Liit peab olema äärmiselt valvas nii tervise- kui ka ohutusstandardite osas, samuti Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhiliste tööstandardite osas kõikides riikides, kus on alla kirjutatud partnerlus- ja koostööleping või vabakaubanduse leping.

 
  
MPphoto
 
 

  Jorgo Chatzimarkakis (ALDE). (DE) Härra juhataja, kõigepealt tänan nii asepresident Verheugenit kui ka volinik Kunevat siiatuleku ja arutelust osavõtu eest.

Kaubandus- ja majanduspoliitikal on tõesti tähtis ülesanne, kui see on seotud meie laste ohutusega. Laste mänguasjad on hakanud viimastel aastatel aina vähem maksma ning mida odavam mänguasi, seda suurem on tõenäosus, et see on tehtud kusagil väljaspool ELi. Liberaalina pean isegi ütlema, et on põhjendatud kahtlus, kas vanemad mänguasju ostes ikka teavad ise kõige paremini, mis nende lastele hea on. Valik on tohutu ja sellest puudub igasugune ülevaade. Euroopas tehtud kvaliteetsed mänguasjad, nagu Lego, Playmobil, Märklin, Brio puust rongid või Waderi plastmänguasjad on muidugi ka vastavalt kallid.

Konkurents vajab inimesi, kes suudavad ja tahavad vastutust kanda. Iga inimene, kes ostab oma lastele kõige odavamad rämpsmänguasjad, seda vastutust võtta ei taha! Peame kaaluma ka seda, kas komisjon peaks algatama lapsevanemate jaoks sellesarnase teabekampaania. Jah, ma olen vabakaubanduse poolt, aga mitte iga hinna eest! Eurooplastena on meil teatavad standardid ja – seda on siin korduvalt juba räägitud – me peame neid kõige selgemal viisil rakendama.

Siinkohal tahaksin jälle rõhutada „Made in …” kampaaniat. Pärast hiljutisi sündmusi võib olla aeg kehtestada kohustuslik päritolu märkimine, vähemalt mänguasjade puhul. Ma tean volinik Kuneva sellesuunalistest jõupingutustest ja võin teda ainult julgustada. Toote märgis peab olema piisavalt suur. Kuigi me pole isegi seisukohal, et tootmistingimusi Hiinas tuleb muuta, võib see vähemalt kodanikke selles osas piisavalt harida.

 
  
MPphoto
 
 

  Nickolay Mladenov (PPE-DE).(BG) Härra juhataja, volinik Kuneva, volinik Verheugen, kolleegid, tahaksin jätkata sealt, kus eelmine kõneleja lõpetas.

Arvan, et kõik siin parlamendis nõustuvad, et kõige paremini kaitstud tarbija on ainult teavitatud tarbija. Kui turuleviidud toodete ohutus on meie kõigi jaoks prioriteediks, siis laste mänguasjade ohutus on veel poole tähtsam, sest lapsed on kõige ohualtim tarbijarühm.

Me kõik tahaksime turul näha üksnes ohutuid laste mänguasju ning loodame seepärast tihti CE-vastavusmärgisele. Enamik tootjaid väljastpoolt Euroopa Liitu on mõistnud, et Euroopa importijad ei taha enam riskida selliste toodete turuleviimisega, mis ei ole selle märgisega kooskõlas. Samal ajal usuvad meie kodanikud kindlalt, et see on kvaliteedi tagatis ja eelkõige turvalisuse tagatis.

Just selles mõttes, härra juhataja, on meie kõigi jaoks eriti tähtis CE-vastavusmärgise praeguse tähenduse kindlaksmääramine. Paljud uuringud näitavad, et kahjuks ei ole paljud tarbijad, eriti uutes liikmesriikides, selle märgise tegeliku tähendusega tuttavad. Sellepärast kutsun ma komisjoni üles:

korraldage kohe, kui Euroopa Parlament on uue lähenemisviisi kohta otsuse teinud, avalik teavitamiskampaania, et teavitada Euroopa kodanikke CE-vastavusmärgise tegelikust tähendusest, sest üks parimaid viise Euroopa turu 500 miljoni tarbija õiguste kaitsmiseks on tõsta nende teadlikkust ning ainult teavitatud tarbija saab olla kõige paremini kaitstud tarbija.

 
  
MPphoto
 
 

  Joan Calabuig Rull (PSE). (ES) Härra juhataja, ohtlike mänguasjade tagasivõtmine augustis ja septembris tekitas avaliku häireolukorra. Ma siiski ei arva, et peaksime seda veelgi suurendama, sest üldiselt on Euroopas müüdavad mänguasjad kindlasti ohutuimad maailmas. Tegelikkus siiski näitab meile, et Euroopa ohutusstandardeid on tarvis parandada, eriti nende toodete puhul, millega tarbijad on otseses kontaktis, nagu mänguasjad või tekstiilitooted.

Kujunenud olukord peaks viima turujärelevalve ja kontrollide tugevdamisele ning ohtlike toodete keelamiseni või tagasivõtmiseni. Mõnikord on ainsaks prioriteediks siiski kasumimarginaali suurendamine, mis avaldab äriettevõtetele kasvavat survet ja suurendab riske. Meil on tarvis nõuda, et Hiina parandaks ohutust, kuid on oluline nendega selle eesmärgi saavutamiseks ka koostööd teha.

Enne jõule, kui Euroopas ostetakse miljoneid mänguasju, peavad kõik asjaomased asutused alates komisjonist ja lõpetades kohalike asutustega, samuti mänguasju tootvad ja turustavad äriühingud käituma vastutustundlikult, võtma maksimaalsed ettevaatusabinõud ja pühendama ennast mänguasjade ohutuse tagamisele. Me kõik oleme väga huvitatud Euroopa tarbijatele läbipaistvuse, ohutuse ja kindluse pakkumisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Volinik, me peame vanematele tagasi andma nende usalduse Euroopa turu vastu. Kuna kaalul on laste tervis, tahame me tegutseda kiiresti ning praegu arutamegi, kuidas seda teha.

Daamid ja härrad, ma ei arva, et vajaksime uut seadust või isegi uut märgistust kohe, kui probleem tekib. Me peame kõigepealt veenma riike kontrollima nende tooteohutusmehhanisme. Teiseks peame pidama läbirääkimisi kolmandate riikidega, tagamaks, et ka nemad kehtestaksid ohutusstandardid toodetele, mida nad meie liitu ekspordivad.

Komisjoni analüüs, mille me varsti esitame, näitab tooteohutuse kontrolli puudusi liikmesriikides. Siis me saame ehk teada, miks lubavad Taani ja Austria turule ohtlikumaid tooteid kui Saksamaa, kuigi neil on samad seadused.

Volinik, mul on hea meel, et alustasite läbirääkimisi Hiina valitsusega niisugusel kompromissitul moel. Viimaks on võetud õige suund ja ma loodan, et teised volinikud seda eeskuju järgivad.

Pöördun nüüd tagasi Euroopasse. Kutsun komisjoni üles keskenduma küsimusele, kuidas vältida sellise märgise väärkasutamist, mis teatab kodanikele, et nad ostavad kahjutu toote. Uus märgis seda probleemi ei lahenda. Me vajame lihtsalt piisavaid sanktsioone kehtiva CE-vastavusmärgise väärkasutamise puhuks. Sellisel viisil saavad tootjad ilma suurte kulutusteta parandada oma kvaliteedi sisekontrolli ning võetakse kiiresti tagasi ka teised turul olevad ohtlikud tooted, mitte ainult mänguasjad. Näiteks mänguasju käsitlevates Slovakkia õigusaktides on sellega seoses märkimisväärseid karistusi; Tšehhi Vabariigis ei ole olukord sama. Igatahes oodatakse, et riigid määraksid oma üldiste õigusaktide kohaselt trahve valeteabe esitamise eest mänguasjade, jalanõude ja teiste toodete kohta.

Sellepärast ma palungi komisjonil tagada, et liikmesriigid vastutuse võtaksid, ükskord ja alatiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisa Ferreira (PSE). (PT) Tänane aruteluteema on päevakorras olnud juba sestpeale, kui Ameerika Ühendriikide hiidettevõtte Mattel turult tagasi võttis 21 miljonit mänguasja, sest need olid ohtlikud. Täna ma tahaksin volinikku õnnitleda tema lubaduse eest olla kindel ja tegutseda. Ma loodan vaid, et ta hakkab tõhusalt tegutsema enne, kui tugev euro ja jõuluaeg üheskoos Euroopa turu ohtlike importmänguasjadega üle ujutavad.

Me vajame siiski selgeid vastuseid kahele küsimusele. Esiteks, kui Matteli lugu poleks juhtunud, kas saaks komisjon meile siis kinnitada, et Euroopa tarbijaohutus oleks pälvinud tema tähelepanu? Mida konkreetset on komisjon sellest õppinud seoses CE-vastavusmärgisega, vastutusega tootjatele pandud kontrolli eest ning mis peaasi – täitemehhanismide tõhususega Euroopa turul?

Teiseks, see ei ole lühiajaline probleem. See, mis juhtus mänguasjadega, on tekstiilide ja paljude muude toodetega alati juhtunud. Euroopa Liidu kõrgeid standardeid seoses keskkonna, tervise ja kvaliteediga on praktikas pidevalt rikutud, kasutades selleks importi, alltöövõttu ja Euroopa ettevõtete ümberpaigutamist. Kuidas kavatseb komisjon üle saada sellest põhilisest vastuolust tänapäeva maailmaturul? Tänan teid.

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) Mänguasjad on riskikaup, mis mõjutab inimeste tervist juba varasest lapseeast.

Uudis, et Ameerika mänguasjatootja Mattel on kõrge pliisisalduse ja väikeste magnetlisandite tõttu võtnud turult tagasi kolm miljonit Hiina mänguasja, äratas mu huvi kui tarbijakaitse poolt rääkiv tugev tegur ning samal ajal õhutas mind algatama õigusakti. Küsimus seoses väikeste magnetitega, mis kujutavad endast uut liiki ohutusriski, millega peaks samuti mänguasjade ohutuse direktiivis viivitamata tegelema hakkama, tahaksin ma märkida, tuleb edasilükkamiseta Euroopa Parlamendi ette tuua.

Süsteemi RAPEX piires on tarvis seletada selle eesmärki, et kõik liikmesriigid sellest ühtmoodi aru saaksid. See tuleb selgelt esitada, sest RAPEXi esmane eesmärk on teatada ohtudest, mida kujutavad teatavad ohtlikud tooted, või teatada teatavatest kanalitest, mille kaudu ohtlikud tooted Euroopa siseturule jõuavad, mis on väga aeganõudev. Kogemused näitavad, et CE-vastavusmärgis ei paku piisavalt kindlust selle kohta, et asjaomane toode on tegelikult ohutu. Mänguasjade puhul teeb olukorra veelgi keerukamaks tõsiasi, et tootja ei pea väljastama vastavusdeklaratsiooni. Järelevalve teostajale on CE-vastavusmärgis ainus näitaja, et nõuetele vastavus, nii öelda de facto ohutus, on saavutatud.

Arutelus, kas CE-vastavusmärgise edasise kasutamise jätkamist tuleks toetada või sellest loobuda, toetan ma selle säilitamist tingimusel, et selle saamise õigust ja märgistamist jälgivad liikmesriikide järelevalveasutused. Tahaksin märkida, et tarbijad on hakanud seda märgist tajuma kui tehnilist passi kõigile Euroopa siseturule viidavatele toodetele. Koostades õigusloomepaketti (mida tuntakse kui kaupade paketti) seoses uue lähenemisviisi direktiivide läbivaatamisega, millega ma olen tihedalt seotud kui üks fraktsiooni PPE-DE variraportööre, on tarvis üksikasjalikumalt läbi arutada vajadus panna kaupadele edaspidi märgiseid, nagu on näiteks K-markt kvaliteedimärk, mida juba kasutatakse, või uusi märgiseid, mis võiksid panna ülemäärase koormuse ettevõtjatele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, ning võiksid lõpptarbija segadusse ajada. Ma usun, et koos õnnestub meil luua tõhusaid vahendeid tagamaks, et sel aastal saavad lapsed jõuluks ainult ohutuid mänguasju.

 
  
MPphoto
 
 

  Daciana Octavia Sârbu (PSE). – (RO) Härra juhataja, Hiinas toodetud mänguasjade viimane vabatahtlik tagasivõtmine tõstatab tõsiseid küsimusi seoses Euroopa tarbijakaitsealaste õigusaktide nõuetekohase rakendamisega.

Need tooted kannavad EÜ märgistust, hõlbustades seeläbi Hiina tootjatele mänguasjade eksporti Euroopa turule. Paljud tarbijad mõistavad selle märgise tähendust vääriti, uskudes, et see sümbol on tagatiseks, et tooted valmistati Euroopas. Sellest hoolimata ei ole EC-vastavusmärgisest loobumine sobiv lahendus, sest see annab Euroopa tootjatele eelise rahvusvahelises kaubanduses. On tarvis leida lisaks olemasolevale veel üks märgistus, mis võiks tutvustada kohustuslikke kontrolle ja karme karistusi neile, kes EC-vastavusmärgist vääralt kasutavad.

Vältimaks tulevikus mis tahes potentsiaalselt ohtlike toodete turuletoomist on riikide tarbijakaitse puhul oluline parandada nende järelevalve- ja uurimisvahendeid, millega tuvastatakse vastavus ELi õigusaktidele. Lisaks peavad riikide ametiasutused tarbijatele tagama nende õiguse saada raha tagasi neile müüdud ohtlike toodete eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Sonik (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, enamik Hiinas toodetud mänguasjade tagasivõtmisega seotud sündmustest on keskendunud ülemääraselt kõrgele pliisisaldusele. Selle probleemi lühiajaliseks lahenduseks on kõigi muret tekitanud tooteartiklite post factum tagasivõtmine. Kuid see on lahendus, mis on tõhus vaid lühiajaliselt ja millel on traagilised tagajärjed, näiteks ühe mänguasju tootnud ettevõtte juhi enesetapp.

Palju parem ja märksa paljutõotavam lahendus on kehtestada lubatava pliisisalduse ohutuspiirang mänguasjade ning ka muude artiklite tootmisel. Eelnev korraldus on põhinenud soovituslikul valemil, mis on vähese väärtusega, nagu annavad tunnistust suured lahknevused eri liikmesriikides lubatavate pliikoguste vahel. Me peame kehtestama tegelikult kohustuslikud piirangud, mis kehtivad kõigis ELi riikides.

Lisaks olen arvamusel, niipalju kui ma süsteemi RAPEX heaks kiidan, et kõige olulisem asi seoses importmänguasjade ohutusega on keskenduda koordineerimismeetmetele kogu ühenduse tasandil.

Kõigepealt tahan juhtida tähelepanu sellele, et EL peaks kohaldama põhjalikku järelevalvet kõigi Hiinast imporditud toodete suhtes. Mänguasjade küsimus on kõigest üks osa avaramast probleemiringist.

Tahaksin kasutada seda arutelu tähelepanu juhtimiseks millelegi, mis paistab olevat unustatud. Ma ei kuule kuigi paljusid kõnelemas laste ohutusest Hiinas. Selle riigi lapsi ekspluateeritakse pidevalt tööga ebainimlikes tingimustes. Üleüldine on tihti isegi alla kümne aastaste laste tööle palkamine, näiteks tellisetehastesse. See on väga oluline probleem, eriti saabuvate olümpiamängude taustal. Rahvusvahelise Ametiühingute Konföderatsiooni aruande kohaselt on nende olümpiamängude jaoks vidinaid tootvatel vabrikutel lubatud tööõigusi rikkuda, sealhulgas kasutada väikesi lapsi orjadena. Kuigi rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks Fair Play Alliance, on keskendunud järgmise aasta olümpia suveniiride tootmistingimustele, olen ma arvamusel, et Euroopa Parlament peaks selles küsimuses seisukoha võtma.

 
  
MPphoto
 
 

  Christel Schaldemose (PSE). – (DA) Härra juhataja, tahaksin kahele volinikule öelda, et olen nõus teie seisukohaga, et meil on probleem turujärelevalvega. See on tänase siseturu nõrk koht. Liikmesriikide turujärelevalvega seotud algatused pole lihtsalt piisavalt head. Näiteks mu oma kodumaal Taanis vähendati üldise tooteohutuse järelevalveks määratud rahalisi vahendeid. Ma palun tungivalt, et te kasutaksite kõiki teie käsutuses olevaid rahalisi vahendeid liikmesriikidele surve avaldamiseks, et nad turujärelevalve osas rohkem ära teeksid. On absoluutselt vajalik, et me seda kindlustaksime ja tugevdaksime.

Üksnes turujärelevalvest siiski ei piisa. Meil on tarvis ka paremaid eeskirju ja see on miski, mille kallal me hetkel töötame; see sisaldab toodete paketti siseturu jaoks ning järelikult ka mänguasjade direktiivi. Turujärelevalveks on meil tarvis minimaalseid eeskirju. Peame kehtestama rangemad nõudmised tootjatele ja importijatele ning rakendama järelmeetmeid turule kohandatavate eeskirjade täitmatajätmise korral. Me siiski töötame sellega ja loodame, et seda rakendatakse varsti.

 
  
MPphoto
 
 

  Corien Wortmann-Kool (PPE-DE). (NL) Härra juhataja, on hea, et meie kui parlament teeme oma hääle kuuldavaks meedias toimuvas arutelus, kui tooteohutus otseselt mõjutab meie kodanikke ja meie lapsi.

Härra juhataja, ma seisan siin positiivse suhtumisega, sest rahvusvaheline kaubandus annab oma panuse jõukuse suurendamisse nii siin kui ka mujal maailmas. Hiina on peamine kaubanduspartner. Sel põhjusel me peame investeerima tugevatesse sidemetesse ja ausatesse kaubandussuhetesse, mis on kasuks Hiinale ja samuti meie kodanikele Euroopas. Sellepärast ei saa ega tohigi me sallida oma kaubanduspartnerite toodete mittevastavust meie õigusaktides sätestatud ohutusstandarditele. Umbes pool hoiatustest ohtlike importtoodete kohta on seotud Hiina toodetega ja mitte ainult mänguasjade, vaid ka hambapasta, tualettvee, voodite, värvilise pesu loputusvahendite, koera- ja kassitoidu ning isegi südamestimulaatoritega.

Härra juhataja, meie siin Euroopas peame parandama oma eeskirjade ja kontrolli korda ning tegema asjakohaseid jõupingutusi, et Hiinas ja kolmandates riikides toodetaks ohutuid tooteid. Muidugi on see üks küsimusi, mis lasub tootjate vastutusel, kes peavad eesmärgiks seadma mitte ainult madalaima hinna, kuid selle eest vastutab ka meie kaubandusvolinik Mandelson. Minu meelest on kiiduväärt, et siin on esindatud kaks volinikku, aga kas te saaksite, palun, tagada, et volinik Mandelson paigutaks tooteohutuse kaubanduskonverentside päevakorras palju kõrgemale, sest just nendel konverentsidel saame me meetmeid nõuda ja võitlust alustada. Me peame muidugi ka tehnilist tuge pakkuma, aga tooteohutus peab olema peamine element kaubanduslepingutes näiteks Hiinaga. Kui tarvis, siis on meil olemas ka ergutusvahendid – teisisõnu sanktsioonid.

Sellepärast, volinik Kuneva, võtke ka meie kaubandussuhetes kindel hoiak; haarake kaasa volinik Mandelson, sest siiamaale ei ole ta kahjuks selle teema vastu veel huvi üles näidanud.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE). – Härra juhataja, üks minu esimesi kõnesid siin täiskogul, 23 aastat tagasi, käsitles tolleaegset ettepanekut võtta vastu mänguasjade ohutuse direktiiv. Ma tervitan kava seda direktiivi nüüd tugevdada. Kuid teeme selgeks ühe asja: Matteli probleem oleks üsna kindlasti olemas, vaatamata sellele, kas meil kehtib tugevdatud mänguasjade ohutuse direktiiv või mitte.

Usun, et me peame liikuma kolmes suunas, mida teised kolleegid on täna hommikul maininud. Esiteks tuleb veenda tootjaid rohkem huvituma oma tarneahelast ja vajaduse korral trahvida neid, kes sellest ei huvitu. Teiseks, komisjonil tuleb saada liikmesriigid ühele nõule, et tagada Euroopas rangem kontrollimine, tagada piisav tollikontroll ja tagada kehtivate Euroopa Liidu õigusaktide rakendamine.

Hiina puhul me teame, et tervise ja ohutusega seotud muredele nad ei reageeri, kuid reageerivad majanduslikele ohtudele. Peaksime kaaluma CE-märgise kasutamise keelamist Hiinast pärit toodetel kuni Hiina rajab endale selgelt sõltumatud ja kvaliteetsed akrediteerimis- ja katsetamiskeskused. Alles siis võime mingil määral usaldada Hiinast pärit kaupu ning ainult selliste meetmete kaudu on võimalik Hiinat reageerima panna.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernadette Vergnaud (PSE). (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, sel suvel võttis Mattel turult tagasi 20 miljonit Hiina mänguasja, algatades sellega taas arutelu CE-vastavusmärgise väärtusest ja nende ettevõtjate vastastest sanktsioonidest, kes ei vasta Euroopa standarditele. Mida on tarvis, et EL viimaks reageeriks? Brasiilia on impordi juba keelanud. Ühendriigid ja Kanada alustavad uurimist. Mis meisse puutub, siis meie peame arutelusid.

Komisjon peab meetmeid võtma. See tähendab: enne jõule läbi vaatama ELi õigusaktid mänguasjade kohta, nõudes nende maksimaalset ühtlustamist; tagades, et tootjad peavad kinni ohutusstandarditest, samuti ühiskonna- ja keskkonnastandarditest – miks mitte kehtestada uus Euroopa märgis CE-vastavusmärgise tugevdamiseks?; revideerides kontrollide tõhusust ja karistades tootjaid, kui see on vajalik; selgitades tootjate ja importijate vastutust; tugevdades turujärelevalvet liikmesriikidevahelise tegeliku tollikoostöö kaudu.

ELi vastutustunne ja usaldusväärsus on tarbijate silmis kaalule pandud. Kuidas saame me tarbijaid julgustada looma endale positiivset pilt Euroopast, kui me ei suuda nende usaldust taastada?

 
  
MPphoto
 
 

  Anne Ferreira (PSE). (FR) Härra juhataja, volinikud, daamid ja härrad, ilmas on lugematu hulk südametunnistuseta tootjaid ja äriühingute direktoreid, kes WTO raames kauplevad. Nad ei hooli keskkonnast rohkem kui oma töötajate ja tarbijate tervisest, isegi kui need võivad olla lapsed.

Nende jaoks peab kasum tulema iga hinnaga. Need ei ole ainult Hiina äriühingud ja need ei müü ainult mänguasju. Neile tuleb vastu astuda asutuste ja õigusaktidega, mis suudavad lõpu teha nende pettusele – isegi kuritegudele.

Me peame kindlaks tegema oma kontrollisüsteemide nõrgad kohad ning kahtluse alla seadma CE-vastavusmärgise tähenduse Euroopas turustatud kaupadel. See märgis peaks tähendama, et tooted vastavad Euroopa õigusaktidele, mitte et need võiksid neile vastata, mis on tarbijatele eksitav. CE-vastavusmärgis on mõttetu, kui selle aluseks pole toote tõeline ohutus. Seda nõuavad Euroopa tarbijad, samuti nagu nad nõuavad, et nende tervis peab olema eespool turuhuvisid. Sel eesmärgil peab Euroopa Liit oma läbirääkimistel WTOga olema kindlam.

 
  
MPphoto
 
 

  Genowefa Grabowska (PSE). – (PL) Härra juhataja, see, mida me täna teeme, on reaktsioon kriitilisele olukorrale, sest me kardame oma laste elu ja tervise pärast. Kavandatavas resolutsioonis me keskendume peamiselt tooteohutusele ja see toode on mänguasi. Mida me selle toote puhul püüdleme, on see, et ta peab olema valmistatud vastavalt Euroopa standarditele. Me tahame paremat kontrolli, me tahame ohutut toodet, sest Euroopa tarbijad, olgu nad väikesed või suured, peavad ennast tundma ohutult. Kuid see pole ainus võimalik reaktsioon.

Kaasliikmed, mänguasi ei ole kõigest turutoode ning suhtuda sellesse ainult ohutuse ja hinna seisukohast ei ole piisavalt hea. Mänguasi on midagi enamat kui lihtsalt üks kauba liik – see vormib lapse mõtteid, aitab tal areneda, mõjutab ta haridust – ja sellepärast ma pöördungi komisjoni poole palvega mänguasjade ohutuse direktiivi läbivaatamisel ka neid asju meeles pidada.

Volinik, me kasutame seda läbivaatamist, et anda meie lastele midagi enamat kui Hiina toode, mis peegeldab Ameerika popkultuuri. Meie lastel peab olema laiem valik mänguasju, sealhulgas ka mänguasjad, mis kannavad nendeni Euroopa vaimu. Nad on seda väärt.

 
  
MPphoto
 
 

  Mia De Vits (PSE). (NL) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, selgus, et Hiinast imporditud mänguasjade partii ei olnud ohutu. See nõuab koostööd Hiina ametiasutustega. Tuleb midagi ära teha tarneahela alguses, kus selline asi juhtus. Süüta pole ka rahvusvahelised ettevõtted. Nemad investeerivad riiki selle riigi odava tööjõu pärast. Ma eeldan, et komisjon võtab vastu ulatusliku, kvaliteetse ja ohutu tootepoliitika, mis põhineb järgnevatel meetmetel. Ma toetan seda, mida mu kaasliikmed on öelnud seoses kohustusega karmilt läbi vaadata CE-vastavusmärgist käsitlevad õigusaktid koos tootjate vastutust käsitlevate määrustega ning võimalustega kehtestada sanktsioone nende suhtes, kes määrusi rikuvad. Mattel teatas, et on vea teinud, ning seepärast ootan ma, et komisjon Mattelit kõvasti noomiks. WTO raames tuleb sõlmida kokkulepe võidelda Hiinast või mis tahes riigist pärit ohtlike toodete vastu, isegi nende vastu, mis edasi eksporditakse. Turujärelevalveasutuste ja tolli osas on tarvis piiriülese koostöö kõrgemat taset. See nõuab poliitilist tahet ja rahalisi vahendeid. Tööohutuse ja toiduohutuse jaoks on need juba olemas, miks siis mitte ka tooteohutuse tarbeks?

 
  
MPphoto
 
 

  Roberto Musacchio (GUE/NGL). (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, viimastel aastatel nn vaba kaubanduse suhtes võetud lähenemisviis on olnud läbinisti ideoloogiline: globaliseerumisele mittevahelesegamise üksikdogma. Nüüd leiame ennast võitlemast selliste probleemidega nagu ohtlikud tooted, mis on eriti murettekitav, kuna tegemist on mänguasjadega.

Kas Hiinaga on probleeme? Jah! See on seoses garantiieeskirjadega, mida tuleb täita. Meie mõtleme siiski tõhusale garantiimärgistusele, mis oleks lisaks CE-vastavusmärgisele, ning väljastpoolt Euroopat pärit toodete puhul isegi võimalusele lisada identifitseerimismärgis, nn „Made in …” märgis.

Siin tekib siiski probleem Lääne rahvusvaheliste ettevõtetega, kes toodavad Hiinas või mujal ja kellel on peamine vastutus ohutuse ja kontrolli eest, sealhulgas mänguasjade puhul; on veel ka probleem sellega, et tooted, mis väidetakse olevat tehtud Euroopas, peaksid olema tõepoolest tehtud Euroopas. Me ei saa Hiinat paluda austada tööalaseid õigusi ja keskkonnanormatiive, nagu ta peab tegema, varjates samal ajal asjaolu, et meie rahvusvahelised ettevõtted on samuti süüdi sedalaadi rikkumistes.

 
  
MPphoto
 
 

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Härra juhataja, see oli tõepoolest väga huvitav ja väga laiapõhjaline arutelu ja ma olen tänulik teile kõigile. Aruelu näitas paljusid kahtlusi ja paljusid konkreetseid meetmeid, mida komisjon teatud moel ka juba ootas. Mul on hea meel seda öelda, sest me võime kinnitada, et need meetmed on koos parlamendiga hästi välja töötatud.

Ma usun, et olenemata sellest, milliseid märguandeid me anname, näiteks teie koostatud resolutsioon või komisjoni ettepanekud või püüd sekkuda komisjoni kriteeriumitesse, et võrrelda, kuidas erinevad liikmesriigid seda käsitlevad, saame me edukad olla vaid siis, kui meil on ühine tulevikunägemus, mis põhineb avatud ühiskonnal ja vabal turul, ning, rääkides tarbijatest, kindlasti ei tohi teha kompromisse tarbijate ohutuse puhul.

Lõpuks tahaksin veel kord rõhutada, et minu jaoks on see ülioluline ja ma ei kavatse sellel teemal kompromissi teha.

Paljud teist viitasid RAPEXile. RAPEX töötab ööpäevaringselt, seitse päeva nädalas, mis tähendab, et RAPEXi teave on kohene. Ma paluksin teil kodus sellest rääkida ja reklaamida RAPEXit, sest nende teadete kaudu oleme me juba mitu korda ära hoidnud ohtlike kaupade turuleviimise. On väga oluline korrata, et kaupade tagasivõtmisega täidavad ettevõtjad Euroopa õigusaktidega seatud kohustusi. Küsimus ei ole heas tahtes, vaid selles, et Euroopa õigusaktidega on toodete ohutus nõutud. Matteli juhtumi puhul avastati pliivärv ühe Euroopa turustaja jaoks tehtud katsete käigus. Nii et me ei saa oma RAPEXi tõhusust alahinnata. Me laiendame ka RAPEX-Hiinat, mis on väga oluline.

Enne lõpetamist tahaksin teada anda, et ma küsisin Matteli käest, mida nad tagasivõetud mänguasjadega tegid. Ma pidasin eelkõige silmas Internetti ja seda, kuidas neid mänguasju on võimalik Internetist kätte saada. Ma tahaksin teid teavitada, et kõik need mänguasjad on hävitatud ja Mattel on seda kinnitanud.

Ma usun, et igaüks meist peab täitma oma kohust ja see on ainuke viis, kuidas ühendus saab edasi minna.

 
  
MPphoto
 
 

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident. − (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, kõigepealt kaks faktilisemat selgitust. Esiteks, tootekvaliteedi ja tooteohutuse Euroopa eeskirju kohaldatakse kõigi toodete suhtes, sõltumata sellest, kus need on valmistatud. Olenemata sellest, kas toode on valmistatud Hiinas või Euroopas, kohaldatakse 100% samasid eeskirju, sest ei tehta üldse mingit vahet. See käib sõnagi lausumata.

Teiseks, ma ütlen veel kord: nähtavasti keelab isegi vana kehtiv mänguasjade ohutuse direktiiv ohtlike mänguasjade importimise. Mänguasjad, mille Mattel tagasi võttis, ei vastanud Euroopa eeskirjadele ja neid ei oleks saanud Euroopas turustada.

Ma tulen nüüd kahe peamise keerulise probleemi juurde, mis on selles arutelus olulist osa mänginud. Kõigepealt mänguasjade ohutuse direktiiv. Komisjon, mille osa ma olen, teatas direktiivi läbivaatamisest 2005. aasta alguses. 2005. aasta alguses! Sestpeale on see olnud osaks komisjoni õigusloomega seotud programmist. Seda õigusloomega seotud programmi on siin parlamendis arutatud. Ma pole juhtunud kuulma, et mõni parlamendiliige oleks nõudnud, et mänguasjade ohutuse direktiiv tuleb kiiremini paika panna. See poleks ka võimalik olnud. See on niivõrd keeruline ja tohutult suur turg, et ei saa lihtsalt niisama millegagi välja tulla.

Ma kinnitan veel üks kord: see uus mänguasjade ohutuse direktiiv hakkab kehtima enne aasta lõppu. Poliitilised juhendid ametnikele, millega nad töötavad, on järgmised: võimalikult ranged määrused mänguasjade ohutuse kohta, „võimalikult ranged”. Näiteks sisaldab see selgesõnalist tõsiasja – kuna mitu inimest on siin seda öelnud – et ma juba kaua aega tagasi ja mitte alles nüüd andsin juhised, et kantserogeenseid, mutageenseid ja reproduktiivset funktsiooni kahjustavaid keemilisi aineid ei tohiks mänguasjades kasutada. Neid on ikka veel üle 900. Kõik see on juba otsustatud.

Siis on veel turujärelevalve ja CE-vastavusmärgise küsimus. Peaksin ütlema, härra Sturdy, et pole tõepoolest õige süüdistada komisjoni selle pärast, et me austame õiguslikult sätestatud tööjaotust Euroopa tasandi ja liikmesriikide vahel. Turujärelevalve kuulub liikmesriikide ainuvastutusse. Mida me teha saame – ja seda me teemegi – on koostöö tugevdamine ning parandamine, kuid me ei saa võtta endale vastutust.

Siin tehti mitu järelepärimist, kuidas me saaksime süsteemi parandada. Mul on nende järelepärimiste üle hea meel, sest need näitavad täpselt, mida komisjon teile selle aasta alguses siseturu reformiga esitas. Ta nõudis, et liikmesriigid peaksid olema kohustatud viima läbi turujärelevalvet ELi-siseselt ja välispiiridel – ja see on täpselt seesama, mida öeldakse meie ettepanekutes. Liikmesriike tuleks sundida tegema kättesaadavaks asjakohaseid rahalisi vahendeid – see on lisatud meie ettepanekusse. Liikmesriigid peaksid olema kohustatud viivitamata olulist teavet vahetama – see on lisatud meie ettepanekusse. Ja lõpuks on tehtud ettepanek, et kohaldataks karme karistusi ja sanktsioone nende suhtes, kes eeskirju rikuvad – ka see on lisatud meie ettepanekusse.

Sellepärast pöördun ma tungivalt teie poole, Euroopa Parlament, ja nõukogu poole, keda siin pole esindatud, et arutaksite komisjoni aasta alguse ettepanekuid edasi lükkamata ja need vastu võtaksite. Siis saab suurem osa sellest, mida täna siin põhjendatult nõuti, juba lõpule viidud.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Ma olen saanud kuus kodukorra artikli 103 lõike 2 alusel esitatud resolutsiooni ettepanekut.(1)

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval, 26. septembril 2007.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. (PL)

Härra juhataja, kauba liikumine on isereguleeruv süsteem. Hiinas toodetud ohtlikud mänguasjad on probleem meie kõigi jaoks. Miljonid neist on saabunud Aasiast ning jõudnud Euroopasse ja Ameerika Ühendriikidesse. Kes selle eest vastutab? Tootja? Alltöövõtja? Importija? Kõik? Või mitte keegi?

Praegusel progresseeruva globaliseerumise ajastul ei saa miski olla ebaõigem kui arvamus, et teiste probleemid pole meie asi.

EL püüab neile väljakutsetele vastu astuda ning on sellepärast teinud ettepaneku võtta vastu määrus kaupade turustamise kohta. Aasta lõpuks peaks olema esitatud ka ettepanek mänguasjade ohutuse direktiivi läbivaatamise kohta.

Minu arvates on kaupade turustamise probleem seotud mitme muu küsimusega ja neid tuleb rõhutada:

– teave tarbijale kaupade kohta, mille ta on ostnud; hea teave on parim tarbijakaitse;

– turujärelevalve liikmesriikide poolt;

– koostöö tugevdamine liikmesriikide vahel;

– uus lähenemisviis CE-märgisele, mis sümboliseerib ELi nõuetele vastavat ohutut toodet.

Need on kõigest mõned paljudest soovitustest praeguse olukorra parandamiseks seoses toodete turustamise ja tarbijakaitsega. Oleme alles selle pika tee alguses, mis viib kontrollimata ja ohtlikest kaupadest vaba turuni. Palju tööd seisab alles ees, aga ELi õigusaktid on õige tee edasi ja annab meile lootuse, et tulevik on vaba igapäevakasutuses olevatest esemetest tulenevatest ohtudest ning need ei ähvarda meid ega meie lapsi.

 
  
MPphoto
 
 

  Gábor Harangozó (PSE), kirjalikult. Tarbijate ohutus paneb meie kodanikud tõsiselt muretsema, kui avastatakse, et ohus on kõige haavatavamad, nimelt meie lapsed. Seepärast tuleb nende probleemidega tegelda kiiresti ja läbipaistvalt, sest tarbijate ohutuse suhtes ei tohi teha kompromisse. Euroopa Liit peaks tõepoolest tagama austuse oma kõrgete standardite vastu ka kaupade importimisel madalama tootmiskvaliteedi standarditega riikidest, nagu Hiina. Selles osas on ülioluline roll RAPEXil, toiduks mittekasutatavate toodete (sealhulgas ohtlike mänguasjade) kiire teabevahetuse süsteemil, sest impordivoog sellistest riikidest nagu Hiina on tohutu. Seega on meil vaja üksikasjalikku ja korrapärast aruandlust ja me peame esitama oma partneritele vajalikud tarbijate ohutuse alased nõuded, et neil oleks võimalik potentsiaalselt ohtlikud tooted kiiresti leida. Vajalik on tarbijate usaldus, seepärast tuleb pöörata tähelepanu vältimisele, kiirreageerimismehhanismidele ja ELi standardite nõuete tõhusale jõustamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. Ameerika Ühendriikide tootja Matteli hiljutine miljonite mänguasjade tagasivõtmine ohutuse põhjustel, sealhulgas pliisisalduse tõttu, on pannud häirekellad helisema kogu maailmas. See teema puudutab kõiki, kuna kaalul on rahva tervis ja ohutus. Kindlasti on meie huvide ja laste tervise kaitsmiseks tarvis direktiivi ajakohastada.

Ma kutsun komisjoni üles võtma meetmeid ohtlike toodete probleemi suhtes ja kaaluma alternatiivset regulatiivset lähenemisviisi. Hiina valitsusasutustel tuleb võtta asjakohased meetmed oma tootmisstandardite parandamiseks, kuid sama oluline osa ohutusstandardite täitmise tagamisel on mänguasjatootjatel, kes kulude kokkuhoiu põhjustel Kaug-Idast tooteid tellivad. Tooteohutus on rahvatervise küsimus ja nõuab kohest tähelepanu.

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: HANS-GERT PÖTTERING
President

 
  

(1)Vt protokoll.

Pravno obvestilo - Varstvo osebnih podatkov