Istungi stenogramm

Teisipäev, 25. september 2007 - Strasbourg

7. Selgitused hääletuse kohta

− Raport: Niebler (A6-0316/2007)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin oma Saksa kolleegi, proua Niebleri raporti poolt, millega tehti ettepanek nõukogu otsuseks seoses teadus- ja tehnikaalase koostöö lepingu sõlmimisega Euroopa Ühenduse ja Iisraeli riigi vahel. Ma õnnitlen kogu südamest Euroopa Komisjoni, kes pidas läbirääkimisi seoses selle lepinguga, mis põhineb sellistel põhimõtetel nagu vastastikune kasu, vastastikku samaväärsed võimalused osaleda poolte programmides ja tegevustes lepinguga hõlmatud valdkondades, mittediskrimineerimine, intellektuaalomandi tõhus kaitse ning intellektuaalomandi õiguste õiglane jagamine.

– Raport: Galeote (A6-0318/2007)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin oma Hispaania kolleegi härra Galeote raporti poolt, millega tehti ettepanek nõukogu otsuseks, millega lubatakse Prantsusmaal kohaldada vähendatud aktsiisimaksu ülemeredepartemangudes toodetud traditsioonilisele rummile ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu 18. veebruari 2002. aasta otsus.

Kavandatava otsusega lubatakse Prantsusmaal kohaldada vähendatud aktsiisimaksu märkimisväärsele kvoodile traditsioonilisele rummile, mis toodetakse tema ülemeredepartemangudes 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2012. See suurendab praegu traditsioonilisele rummile kohaldatava maksustamiskorra mahtu ja ajalist kehtivust, sest mõne viimase aasta jooksul on olukord halvemaks muutunud. See on suurepärane uudis suhkruroo-, suhkru- ja rummisektori tootmisele, mis on nende alade majandusliku ja sotsiaalse tasakaalu seisukohast eluliselt oluline.

Mul on hea meel, et see esimesel lugemisel ilma muudatusteta hääletus avab tee selle teksti kiirele vastuvõtmisele, ning ma tunnustan mu Prantsuse kolleegi proua Sudre tehtud tähtsat tööd, kes seda küsimust regionaalarengukomisjonis kõigutamatult kaitses.

  Margie Sudre (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Uus maksustamiskord võtab arvesse tõsiasja, et ülemeredepartemangude traditsioonilise rummi konkurentsivõime on 2001. aastast alates märkimisväärselt vähenenud ning et toetus suhkruroo-, suhkru- ja rummisektorile on nende piirkondade majandusliku ja sotsiaalse tasakaalu jaoks tähtis.

Meede on proportsionaalne lisakuludega, mida sektor kandis äärepoolseima piirkonna staatusega seonduva ebasoodsa seisundi tagajärjel, eelkõige kõrvalise asukoha, väikese turu ja raskete looduslike olude tõttu, mis seletab suhkruroo kõrget hinda.

Komisjon võttis kohaselt arvesse, et 40 000 töökohta sõltuvad otseselt või kaudselt suhkruroo kasvatamisest, kokku 5 500 põllumajandusettevõttes. Uus maksusüsteem peaks andma oma panuse ka kümne Guadeloupe’il, üheksa Martinique’il, kolme Réunionil ja ühe Prantsuse Guajaanas asuva destilleerimisettevõtte, samuti rummitootmisega otseselt seotud 22 000 töökoha säilitamisse.

Euroopa abi aitab tagada ülemeredepartemangudest pärit rummile kaubandusliku väljundi, seistes vastu AKV riikide tootjate konkurentsile, ning on kasuks kohalikele tootjatele, kes on oodanud mingit positiivset märki, teadlikena äärmistest raskustest, mis paari järgmise aasta jooksul nende ees seisavad, eriti pärast hävingut, mille eelmisel kuul tekitas Antillidel möllanud tsüklon Dean.

  Lars Wohlin (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Hääletasin täna Gerardo Galeote raporti (A6-0318/2007) vastu. Prantsusmaal ei tohi lubada anda lubatust madalamate maksude näol eeliseid rummitootjatele oma ülemeredepartemangudes. Parim viis aidata vähemarenenud maade põllumajandust on maailma kõigist maadest pärit põllumajandustoodete tariifide kaudu ning ühise põllumajanduspoliitika lammutamise kaudu. Peale selle teenib alkoholi aktsiisimaks alkoholi tarbimise mõõdukamaks muutmise eesmärki. Alkoholi kahjustav mõju on täpselt ühesugune, kas see alkohol on toodetud Guadeloupe’il või Martinique’il või see alkohol on toodetud kusagil mujal.

– Raport: Hans-Peter Mayer (A6-0331/2007)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin oma Saksa kolleegi härra Mayeri raporti poolt, millega tehti muudetud ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, mis käsitleb kaherattaliste mootorsõidukite sõitjakäepidemeid (kodifitseeritud versioon).

Kasutan ära seda selgitust hääletuse kohta, et kritiseerida Euroopa õigusaktide kodifitseerimise edasilükkamist. Selle küsimusega seoses ulatuvad asjaolud tagasi 27. märtsini 2003, kui Euroopa Komisjon esitas ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kodifitseeritakse nõukogu direktiiv 93/32/EMÜ kaherattaliste mootorsõidukite sõitjakäepidemete kohta. Oma 26. juuni 2003. aasta arvamuses teatas 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta) alusel loodud õigusteenistuste nõuanderühm, et kahtlemata kuulub see ettepanek iseenesest otsekohe kodifitseerimisele, ilma et sellega hõlmatavates õigusaktides tuleks teha mingeid olulisi muudatusi. Siiski hääletame me selle kodifitseerimise üle alles 2007. aasta septembris. See ei ole õige. Ma pöördun Euroopa Komisjoni poole palvega kiirendada Euroopa õigusaktide kodifitseerimist.

Raport: Hans-Peter Mayer (A6-0332/2007)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin oma Saksa kolleegi härra Mayeri raporti poolt, millega tehti muudetud ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kaherattaliste mootorsõidukite tugiharkide kohta (kodifitseeritud versioon).

Kasutan ära seda selgitust hääletuse kohta, et kritiseerida Euroopa õigusaktide kodifitseerimise edasilükkamist. Asjaolud ulatuvad tagasi 28. märtsini 2003, kui Euroopa Komisjon esitas ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kodifitseeritakse nõukogu direktiiv 93/31/EMÜ kaherattaliste mootorsõidukite tugiharkide kohta. Oma 26. juuni 2003. aasta arvamuses teatas 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta) alusel loodud õigusteenistuste nõuanderühm, et kahtlemata kuulub see ettepanek iseenesest otsekohe kodifitseerimisele, ilma et sellega hõlmatavates õigusaktides tuleks teha mingeid olulisi muudatusi. Siiski hääletame me selle kodifitseerimise üle alles 2007. aasta septembris. See ei ole õige. Ma pöördun Euroopa Komisjoni poole palvega kiirendada Euroopa õigusaktide kodifitseerimist.

Raport: Hans-Peter Mayer (A6-0329/2007)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin oma Saksa kolleegi härra Mayeri raporti poolt, millega tehti muudetud ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb kahe- ja kolmerattaliste mootorsõidukite tagumist registreerimismärki (kodifitseeritud versioon).

Kasutan ära seda selgitust hääletuse kohta, et kritiseerida Euroopa õigusaktide kodifitseerimise edasilükkamist. Selle küsimusega seoses ulatuvad asjaolud tagasi 5. septembrini 2006, kui komisjon esitas ettepaneku kodifitseerida nõukogu 29. oktoobri 1993. aasta direktiiv 93/94/EMÜ kahe- ja kolmerattaliste mootorsõidukite tagumise registreerimismärgi paigalduskoha kohta. Ma ei tea, kas 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta) alusel loodud õigusteenistuste nõuanderühma poole selle küsimusega pöörduti. Igal juhul hääletame me selle kodifitseerimise üle alles 2007. aasta septembris. See ei ole õige. Ma pöördun Euroopa Komisjoni poole palvega kiirendada Euroopa õigusaktide kodifitseerimist.

– Raport: Sifunakis (A6-0307/2007)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Me teame, et ühenduse haridus- ja koolitusalane statistika on viimase kümne aasta jooksul arenenud, tuginedes liikmesriikidevahelisele mitteametlikule kokkuleppele, mis sõlmiti vastuseks nõukogu 5. detsembri 1994. aasta resolutsioonile haridust ja koolitust käsitleva Euroopa Liidu statistika edendamise kohta.

Selle statistika koostavad liikmesriigid ning edastavad selle komisjonile (Eurostat) igal aastal vabatahtlikkuse alusel ühismeetme raames koostöös Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD) ning UNESCO statistika instituudiga, mida tavapäraselt nimetatakse UOE andmekogumiseks. Eurostat kogub hariduse, koolituse ja elukestva õppega seotud teavet ka muudest allikatest lisaks andmetele kutsealase koolituse kohta ettevõtetes.

Nüüd on tegemist katsega luua uus õiguslik raamistik, mis reguleeriks ja vormistaks ühenduse statistika koostamist, kuna kõnealustes sektorites peab statistika koostamiseks olema toimiv süsteem, kuid selles oli mõningaid auke ja segaseid kohti, mis oli tarvis parlamendi arutelu käigus selgeks rääkida. Seepärast paistab lõpptekst tagavat suuremat läbipaistvust; loodetakse ka, et rakendamine ei põhjusta õigustamata haldus- ja finantskulusid.

  Milan Gaľa (PPE-DE), kirjalikult. – (SK) Ma õnnitlen Nikolaos Sifunakist tema hästi ettevalmistatud raporti puhul. Hääletasin selgesõnaliselt esitatud dokumendi poolt. Kultuuri- ja hariduskomisjoni raportöörina seoses ettepanekuga kehtestada elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, tervitan ma seda komisjoni õigusloomega seotud algatust.

Jõupingutuste taustal, mida me teeme, rõhutamaks hariduse, kutsealase koolituse ja elukestva õppe tähtsust Lissaboni strateegia kontekstis, pean ma oluliseks tagada, et saaksime tagasisidet nende jõupingutuste vastustest ja konkreetsetest sammudest hariduse valdkonnas Euroopa Liidus.

Võrreldav statistika kehtestaks toimiva süsteemi statistika kogumiseks seoses hariduse ja elukestva õppega. See teeb meile kättesaadavaks ülimalt olulise statistilise teabe, mis aitab meil koondada tähelepanu vajakajäämistele või ebaõigetele eesmärkidele ühenduse hariduspoliitika rakendamisel.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Juuni Nimekiri (Junilistan) tunnustab komisjoni ettepanekuid ja Euroopa Parlamendi muudatusi tingimusel, et ELi institutsioonid austavad põhimõtet, et hariduspoliitika on riiklik küsimus.

Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjoni muudatusettepanekus 7 tehakse siiski ettepanek, et viide tuleks lisada ka Euroopa Liidu põhiõiguste hartasse. Sellist asja ei ole. ELi liikmesriigid pole ühtki sellist hartat vastu võtnud. Sellisele dokumendile tehti viide põhiseaduse lepingu eelnõus, mis demokraatliku protsessi käigus 2005. aasta suvel tagasi lükati. Teisest küljest on kõik liikmesriigid alla kirjutanud Euroopa Nõukogu Euroopa inimõiguste konventsioonile. See tähendab, et kõik ELi kodanikud saavad kaitsta oma põhivabadusi ja -õigusi Euroopa Inimõiguste Kohtus.

ELi harta esindab „väiksemat, kuid tragimat” ELi, mida sageli mainitakse pidulikes kõnedes subsidiaarsuse kohta. EL peaks keskenduma piiriülestele probleemidele ning jätma rahule probleemid, mille kohta iga liikmesriik ise võib oma otsuse teha või mis on muude rahvusvaheliste lepingutega juba reguleeritud.

Sellest järeldub, et ettepanek Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohta tuleks tagasi lükata, samamoodi nagu uus ELi leping.

  Andreas Mölzer (ITS), kirjalikult. − (DE) Statistika tõestab seda, mida me kõik teame: hea haridus tõotab kõrgemat sissetulekut ja kaitset tööpuuduse vastu. Selles mõttes on ELi poolt vastutustundetu lubada pidevalt sisse tohutul hulgal hariduseta sisserändajaid, kes on siis töötud ning lähevad öötööle, mille tagajärjel madalapalgaliste sektor satub veelgi suurema surve alla, kes pöörduvad kuritegevusse või kes heaoluriigile „ainult” survet avaldavad.

Ja kui meil tõepoolest on puudus väljaõppinud töötajatest, siis peaksime koolitama oma inimesi, selle asemel et otsida välismaalt odavaid roheliste või siniste kaartidega asendajaid, kes palgad alla löövad. Selles osas on oluline omada statistilist teavet, et suuta vastu astuda soovimatutele suundumustele.

– Raport: Jarzembowski (A6-0314/2007)

  Andreas Mölzer (ITS). – (DE) Härra president, ma keeldusin Jarzembowski raporti hääletamisest, kuna viimastel aastatel on Euroopa kiirteid pikendatud peamiselt suurte linnade vahel ja lühemad teed on ülimalt kohutavasse unarusse jäetud, vaatamata asjaolule, et 90% sõitudest tehakse lühematel teedel. Ühest küljest nõuab Brüssel, et inimesed muutuksid liikuvamateks, ning tahab nihutada liikluse maanteelt raudteele, aga teisest küljest püüab ta erastamise võlusõnaga tuua mängu täpselt vastupidise arengu.

EL peab tagama, et ühised standardid ja süsteemid piiriülest rongiliiklust hõlbustaksid ning et väikeste teede suhtes edendataks tähtsaid projekte. Lõpuks peab ta siiski aru saama, et erainvestoritel ei ole mõttes mitte riigi ja selle rahva heaolu, vaid ülimal määral nende enda kasum ja investeeringutasuvus.

  Carlo Fatuzzo (PPE-DE). – (IT) Härra president, daamid ja härrad, ma hääletasin Georg Jarzembowski raporti poolt osalt sellepärast, et loodan, et meie suurepärane raportöör võtab kuulda Rooma pensionäre, kes siis, kui hakkasin Strasbourgi tulema, ja teades, et seda raportit hääletama hakatakse, mulle ütlesid: „Aga härra Fatuzzo, te pole juba nii pikka aega oma hääletamist selgitanud! Me tahaksime, et ütleksite Euroopa Parlamendile, isegi kui kõnelete ajal, mil kõik oma asjadest mõeldes ja oma jutte ajades minema lähevad, me tahaksime, et ütleksite presidendile, kes teid hoolega kuulab, et lõpuks ometi tuleb kasutusele võtta passid vabaks liikumiseks terves Euroopas pensionäride jaoks, kes tahavad Euroopat oma silmaga näha, pärast seda, kui on kulutanud nii palju aastaid selle ülesehitamise peale.”

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kokkuvõttes läbirääkimiste protsessile Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel selle üle, mida ilustavalt nimetatakse „ühenduse raudteede arendamiseks”, kehtestatakse rahvusvahelise reisijateveoteenuste turu liberaliseerimise algus alates 1. jaanuarist 2010.

Me tahaksime rõhutada, et esitasime eelmistel lugemistel parlamendis ettepaneku selle Euroopa Komisjoni algatuse tagasilükkamiseks. Enamik Euroopa Parlamendist hääletas siiski raudtee reisijateveoteenuste turu liberaliseerimise (ja erastamise) kiirendamise poolt ning üritas alates 2017. aastast hõlmata ka riiklikku reisijateveoteenust. See katse polnud siiski edukas ega saanud vastuvõtmiseks nõutavat enamust.

Raudteetranspordi liberaliseerimine on katse anda üle (kõige kasutoovamad) liinid suurtele eraettevõtjatele, erastades nende liinide tegutsemise (eelkõige kontsessiooniliste vahenditega), edendades monopolide loomist riiklike vahendite arvelt.

Raudteetransport on strateegiline sektor riigi arengus, sest tal on oluline roll kaupade liikumises ning töötajate ja kogu elanikkonna liikuvuses, samuti on sellest tohutu kasu keskkonnale ning sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele. Mida on tarvis, see on raudtee ühistranspordi edendamine ja arendamine eri riikides, mitte nende erastamine.

Sellepärast me vastu hääletasimegi.

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. − (DE) Mina hääletan rahvusvahelise transpordi liberaliseerimise poolt alates 2010 aastast.

Hiljemalt kaks aastat pärast õigusakti jõustumist peaks Euroopa Komisjon uurima direktiivi mõju ja siis peaks lisaks toimuma arutelu kõnealuse liberaliseerimise üle.

Konkurentsi lubataks selle õigusaktiga piiratud ulatuses ja riiklikud tarnijad ei ole ohustatud.

Ma tunnen kergendust, et Euroopa Parlament vaidles vastu riikliku raudteetranspordi automaatsele liberaliseerimisele aastal 2017.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Ma hääletan Georg Jarzembowski raporti ühisteksti poolt, mille kiitis heaks lepituskomisjon, et võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/440/EMÜ ühenduse raudteede arendamise kohta ning direktiivi 2001/14/EÜ raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise ja raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise kohta.

Kolmas raudteepakett on väga tähtis osa transpordimäärustest. Rahvusvahelised reisijateveo võrgustikud tuleb avada ning Euroopa Komisjon peaks analüüsima olukorda rahvusvahelisel reisijateveo turul eesmärgiga võtta vastu otsus edasise liberaliseerimise kohta, mis hõlmab ka riiklikku transporti.

  Lars Wohlin (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Ma tervitan piiriülese raudteeliikluse võimalust, kuid turu korralikuks toimimiseks peab konkurents olema võrdsetel alustel. Sellepärast on kahju, et EL surub jõuga läbi õigusakti, mille kohaselt riigid, kellel veel ei ole liberaliseeritud raudteetransporti, saavad õiguse liberaliseeritud turul ettevõtjatega konkureerida, kui küsimus on rahvusvahelises raudteeveoteenuses. Praktikas annab see ettepanek riigiabi saavatele raudtee-ettevõtetele võimaluse konkureerida turul, kus on vaba konkurents, mis pikema aja jooksul kujutab endast riski turumehhanismide desaktiveerimiseks. Sellepärast olen otsustanud hääletada selle raporti vastu. Riigiabi saavatel raudtee-ettevõtetel ei tohiks lubada vaba konkurentsiga turul konkureerida.

– Raport: Savary (A6-0315/2007)

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Ettepanek võtta vastu direktiiv ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta moodustab osa kolmandast raudteepaketist, mille eesmärk on põhimõtteliselt edendada rahvusvahelise raudteetranspordi reisijateveoteenuse liberaliseerimist.

Ka siin tuleks kõigepealt rõhutada, et selle direktiivi esmane eesmärk on ühtlustamise kaudu eemaldada rahvusvahelise raudteetranspordi reisijateveoteenuse liberaliseerimise teelt kõik tõkked, mis võiksid tuleneda selle sektori kutsenõuete erinevatest eeskirjadest eri riikides. Meede tuleb kasuks ka töötajate liikuvusele sektorisiseselt.

Lisaks olulisele küsimustele, mida selline direktiiv püstitab, tuleb rõhutada, et ühtlustatud eeskirjade vastuvõtmine ühenduse tasandil kõigi riikide raudteesektori töötajate sertifitseerimiseks ei tohi iialgi ohtu seada progressiivsemaid õigusi või standardeid, mis iga liikmesriigi tasandil on juba kehtestatud, või eitada iga liikmesriigi eesõigust niisuguseid õigusi ja standardeid kehtestada.

Ka siin näitab tegelikkus, et see on reisijateveoteenuse liberaliseerimine ja erastamine, mis seab ohtu töötajate õigused ja vähendab töötajate arvu raudteesektoris koos tõsiste tagajärgedega pakutava teenuse tasemele.

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. − (DE) Ma hääletan vedurijuhtide standardse juhiloa poolt.

Juhtide koolituse ühtlustamine tagab samuti tulevikus suurema ohutuse raudteel. Praegu on rahvusvahelises raudteetranspordis vedurijuhina töötamise loa saamiseks kohustuslikud tingimused minimaalne vanus 20 aastat, asjakohane kooliharidus ja keeleõpe. Koolituse standardiseerimine on Euroopa raudteevõrgustiku võtmeküsimus. Ühe liikmesriigi väljaantud juhiluba tunnistatakse tulevikus ka kõigis teistes liikmesriikides.

– Raport: Sterckx (A6-0313/2007)

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kolmandas raudteepaketis, mille eesmärk on põhimõtteliselt liberaliseerida rahvusvahelised raudteetranspordi reisijateveoteenused, on määrus rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta.

Kõigepealt võime nentida, et selle määruse põhieesmärk on kõrvaldada rahvusvahelise raudteetranspordi reisijateveoteenuse liberaliseerimise teelt kõik tõkked, mis võiksid tuleneda reisijate õiguste ja kohustuste eeskirjade erinevustest eri riikides.

Lisaks selle esimese punkti rõhutamisele – mis on keskne küsimus – arvame me kindlasti, et on oluline kaitsta reisijate õigusi, kaasa arvatud õigus, et raudtee ühistranspordi teenust pakuvad igas riigis riigi osalusega äriühingud.

Tegelikkus näitab, et see on reisijateveoteenuse liberaliseerimine ja erastamine, mis seab ohtu reisijate õigused: need on viinud üldsusele pakutavate teenuste ja reisijate liikumistingimuste halvenemiseni, samuti hindade tõusuni; need on tähendanud sadade kilomeetrite raudteede kaotamist, jaamade sulgemist, raudteesektori töötajate arvu vähenemist ning ohtu töötajate palgale ja töötingimustele.

See on hukatuslik poliitika, mille vastu on töötajad ja üldsus.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma toetasin käesolevat raportit rongireisijate õiguste ja kohustuste kompromisskokkuleppe kohta. Algselt oli see mõeldud kohaldamiseks üksnes rahvusvahelistele reisijatele ning ma olen rahul, et meie vaateid on tähele pandud ja eeskirjad hõlmavad nüüd ka reisijaid riigisisestel reisidel.

Alates 2009. aastast rakendatakse põhjendatud põhiõigusi, sealhulgas piiratud liikumisvõimega inimeste õigust ühistransporti kasutada. Lisaks tervitan ma asjaolu, et kasutusele võetakse hüvitiste kava hilinemiste hüvitamiseks.

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. − (DE) Ma hääletan uue reisijaid käsitleva määruse poolt alates 2009. aastast.

Muu hulgas hõlmab määrus hüvitist suurte hilinemiste korral, ettevõtte vastutust reisijate ja nende pagasi eest, puuetega inimeste transporti ja raudtee-ettevõtete esitatavat teavet. Praktikas tähendab see, et tulevikus on reisijatel õigus saada tagasi 25% pileti hinnast, kui piiriülestel sõitudel tekib hilinemine 60–119 minutit. Suurema kui kahetunnise hilinemise puhul tõuseb see 50%ni.

See tähendab rohkem õiguslikke nõudeid, aga ka suuremat kindlust reisijate jaoks.

Nüüd oleneb ka liikmesriikidest nende eeskirjade laiendamine oma riiklikele transpordivõrkudele nii pea kui võimalik ja mitte alles 15 aasta pärast.

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Kõnealust raportit rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta tuleks tervitada.

  Lars Wohlin (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Kuigi viimane ettepanek ei kehtesta raudtee-ettevõtjatele nii rangeid nõudmisi kui eelmised, sisaldab see ikka veel liiga laialdasi sätteid kõige kohta, alates piletimüügi viisidest (telefoni teel, Internetist ja piletiautomaatidest) kuni raudtee-ettevõtjate vastutuseni reisijate pagasi kahjustamise eest. Selles on üksikasjalikult sätestatud ka mitmesuguses vormis hüvitised hilinemiste puhul (hüvitamise astmed, õigus toitlustamisele jne) ning miinimumnõuded teabe kohta hilinemiste võimalikest põhjustest.

Ma otsustasin hääletada ettepaneku vastu, sest ettevõtjatel tuleb lubada arendada nende oma teenuseid kaitse alusel, mida reisijad ise nõuavad (ja mille eest nad on valmis maksma kõrgemat piletihinda). Lisaks ei ole laiaulatuslik reguleerimine proportsioonis lisandväärtusega, mis luuakse, asendades liikmesriikide tasandil juba kehtivad eeskirjad nendes riikides, kes on otsustanud riiklike õigusaktide kasuks.

– Raportid: Jarzembowski (A6-0314/2007), Savary (A6-0315/2007) ja Sterckx (A6-0313/2007)

  Mathieu Grosch (PPE-DE), kirjalikult. − (DE) Raudteede liberaliseerimine ei ole eesmärk omaette; see peab teenima kasutajaid ja parandama tõhusust. Rahvusvahelise transpordi liberaliseerimine on loomulik, sest ükski riik ei peaks saama ennast teise eest sulgeda. Riiklikus transpordis ei saa olla mõtet ega eesmärki avada kasutoovad liinid liberaliseerimise käigus konkurentsile, jättes samal ajal kasu mittetoovad liinid avalikule sektorile ilma hüvitamiseta. Seda silmas pidades ootan ma kannatamatult hiljuti vastu võetud ühistranspordi määruse rakendamist.

Parlament suutis reisijate huvide kaitseks vastu seista liikmesriikidele ja raudtee-ettevõtetele, mis ELi kodanikele tähendab suurt õnnestumist. Eelkõige Belgia taolistes transiidiriikides poleks vahetegemisel rahvusvaheliste ja riigisiseste reisijate vahel mingit mõtet ning see oleks ebaõiglane.

Selles mõttes esindab kolmas raudteepakett õiges suunas tehtud sammu, isegi kui see kindlasti ei jää viimaseks.

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Mina hääletan kompromissi poolt, mille meie raportöörid nõukoguga sõlmisid, sest usun, et see on samm edasi raudteetööstusele Euroopa Liidus ja antud hetkel parim võimalik tehing parlamendi jaoks.

Raudteetööstuse aeglane tempo ei ole mitte üksnes pettumust valmistav, vaid pidurdab edukalt neid radikaalseid tegevusi, mida on mitmetes liikmesriikides vaja teha raudteede galvaniseerimiseks.

Erinevus näiteks Prantsusmaa ja Saksamaa raudteede ning Bulgaaria ja Rumeenia raudteede vahel on suur. Kui me tõesti tahame töötada välja üleeuroopalist raudteesüsteemi, tuleb see lõhe kaotada.

Lõpetuseks, ma küll tervitan kokkulepet muuta 15 aasta jooksul kõik raudteed täielikult juurdepääsetavaks, kas ei ole siiski kurb asjaolu ja süüdistus raudteetööstuse suunas, et paljudel piiratud liikumisvõimega inimestel ei ole 21. sajandil juurdepääsu raudteele? Raudteetööstust juhtiv mõtteviis on pigem „ei ole võimalik” kui et „on võimalik”.

Ma loodan, et see meetmete pakett viib meid vähemalt negatiivsusest kaugemale ja meie raudteede jaoks algab positiivsem ajajärk.

(Hääletuse seletus on lühendatud kooskõlas kodukorra artikliga 163)

– Raportid: Batzeli (A6-0309/2007) ja (A6-0310/2007)

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Oleme esitanud oma arvamuse muudatuste kohta ELi suhkruturu eelmises reformis. Selle reformiga alustati 2005. aastal ning see oli mõeldud tasakaalu taastamiseks suhkruturul.

Kahjuks on mulle jäänud mulje, et kõik need ettepanekud piiravad märkimisväärselt suhkrupeedi kasvatamist, et teha ruumi suhkruroole. Ma olen sellele põhimõtteliselt vastu. Me ei saa lubada traditsioonilise suhkrupeedikasvatuse ja suhkrutootmise kaotamist Euroopa Liidust.

Ma arvan, et 2007. aasta mais esitatud Euroopa Komisjoni uus ettepanek, millega kavatsetakse anda soodustusi peaaegu 3,8 miljoni tonni suhkru tagasivõtmise eest ELi turult, võib jälle luhtuda, loodetud tulemusi andmata. Kui asi läheb ähvardatavate kohustuslike vähendamisteni 2010. aasta kvootides, siis ei saa ümberkorraldusfond kvootide vähendamisel arvesse võtta muudatusi kvootide suuruses, millest on loobutud juba varem, vabatahtlikult ja tasu eest, sest kooskõlas reformi eesmärgiga toimusid tootmispiirangud vähem konkurentsivõimelistes piirkondades, millele järgnes asjakohase rahalise hüvitise saamine.

  Jan Březina (PPE-DE). – (CS) Härra president, kahjuks ei olnud kavandatud suhkrureformil positiivseid tulemusi. Selle põhjuseks on tõsiasi, et kuigi suhkrureform näib põhinevat majanduslikele teguritele, võtavad huvitatud osapooled turult lahkuda kavatsedes arvesse muid tegureid.

Kuigi Tšehhi Vabariik tootis suhkrut kasumiga, loobusime me siiski 22% kvoodist: see kvoot on Lääne-Euroopa käes. Õnnetuseks võib kavandatud meetmetel olla Tšehhi Vabariigile kahjulik mõju. Samad tegurid, mis muudavad suhkrutootmise meie riigis kasumlikuks ja annavad meile eelised, näiteks asjaolu, et üksikisikutest suhkrupeedikasvatajate põllumajandusettevõtted on keskmisest suuremad, võivad nende ettepanekute kontekstis muutuda halvemuseks, kui ettevõtjatel on õigus turult lahkuda. Raske on kirjeldada olukorda, kui turult hakkavad lahkuma need, kes ellujäämiseks subsiidiume ei vaja. Selles mõttes liigub see reform vales suunas.

Sellepärast hääletasin ma mõlema proua Batzeli esitatud raporti vastu.

  Hynek Fajmon (PPE-DE). – (CS) Daamid ja härrad, kui hääletus täna toimus, siis ma hääletasin koos oma kolleegidega Tšehhi Kodanike Demokraatlikust Parteist vastu raportitele, mille raportöör proua Batzeli on koostanud suhkrureformi kohta. Siiani on see reform Tšehhi Vabariiki kahjustanud: paljud suhkruvabrikud on kinni pandud ning masinad ja tehnoloogia oma väärtuse kaotanud. Mu kodumaal on suhkru tootmise ja eksportimise paljude sajandite pikkune traditsioon. Praegu oleme me Euroopa Liidu viletsa poliitika tõttu muutunud suhkru importijateks; see on asjatundmatute otsuste tegemise tulemus Brüsselis. Tšehhi Vabariik on juba vähendanud oma suhkrutootmist rohkem kui 20%. Nüüd peavad Euroopa Liidu teised liikmesriigid sama tegema, eriti riigid, kes ei ole oma toodangut veel üldse vähendanud. Need on põhjused, miks ma reformi vastu hääletasin.

  Danutė Budreikaitė (ALDE). – (LT) Daamid ja härrad, suhkrutööstuse ümberkorraldamine ja muudatused suhkrusektori turukorralduses on vajalikud. On siiski võimalik, et komisjoni ettepanek ei lahenda probleeme, vaid tekitab neid mõne riigi suhkruturul isegi juurde.

Kui riik ise ei suuda sätestada prioriteetset korda kasvatajate taotluste vastuvõtmise kriteeriumidele, võttes arvesse põllumajandusettevõtte tootlikkust ja toodangu kogust, siis on võimalik, et mitte ainult madalaima tootlikkusega põllumajandusettevõtted, vaid ka konkurentsivõimelised kasvatajad lõpetavad suhkrupeedi tootmise. Leedu puhul võib suhkruvabrikutes tekkida toorsuhkru puudus ning sellel võivad olla negatiivsed majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed.

Peale selle ei ole komisjon kaalunud Leedu ettepanekut vähendada kvooti kuni aastani 2010, võttes arvesse mitte ainult seda, kas liikmesriik vähendab oma tootmiskvooti vabatahtlikult, vaid ka seda, kas ta on ostnud täiendava tootmiskvoodi.

Ma julgustaksin komisjoni tehtud märkusi arvesse võtma. Muide, selle projekti puhul jätsin ma hääletamata.

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh ja Inger Segelström (PSE), kirjalikult. − (SV) Kui hääletati suhkrusektori ühist korraldust käsitleva parlamendi raporti (A6-0310/2007) üle, olime meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, selle vastu.

Põhimõtteliselt suhtume me ühenduse suhkrusektori ümberkorraldamisse hästi. Samas leiame, et parlamendi kavandatud muudatusettepanekud ei lisa komisjoni ettepanekusse midagi positiivset. Meie arvates võivad need suurendada põllumajandussektori niigi suuri kulusid ja seda ei saa Rootsi sotsiaaldemokraadid kuidagi toetada.

Lisaks leiame, et pikemas perspektiivis tuleb suhkru eksporditoetused täielikult kaotada. Neid põllumajandustoetusi, mille maksmist jätkatakse, tuleks anda tootmisest täielikult lahusolevate otsetoetustena.

  Marie-Arlette Carlotti (PSE), kirjalikult. – (FR) Suhkruturu ühise korralduse reformi raames tahtis Euroopa Liit aidata rafineerimistehastel kohaneda Euroopa suhkrutööstuse ümberkorraldustega ning eraldas selleks 150 miljoni euro ulatuses üleminekutoetusi.

Minu arvates on tegemist suurepärase algatusega, mis muu hulgas peaks aitama Marseille rafineerimistehasel Saint-Louis Sucre viia end vastavusse suhkruturu uute tingimustega, ilma et nad peaksid selleks töökohtade arvu vähendama.

Samas juhtisin ma Prantsusmaa ja Euroopa Liidu pädevate asutuste tähelepanu ka sellele, et kriteeriumid, mille alusel liikmesriigid toetusi eraldavad, ei ole piisavalt läbipaistvad.

Praegu ei ole toetuste andmise eesmärk mitte rafineerimistööstuse alalhoidmine ja töökohtade säilitamine. Samuti ei ole mingil moel tagatud see, et toetust ei kasutata tööstuse kolimiseks väljapoole Euroopa Liitu.

Uue reformiga oleks tulnud saavutada neis küsimustes suurem selgus.

Kahjuks nii ei tehtud.

Nüüd on tegutsemisohjad nõukogu käes. Ootaksin nõukogult, ja eelkõige Prantsuse ametiasutustelt selles küsimuses suuremat tähelepanelikkust, et meie kaaskodanike töökohti mõjutav teema leiaks lõpuks lahenduse.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Juuni Nimekiri (Junilistan) toetab Euroopa Liidu suhkruturu radikaalset ümberkorraldamist, et turg võimalikult kiiresti liberaliseerida ja anda suhkru tootmisega tegelevatele kolmandatele riikidele võimalus võrdsetel alustel konkureerida.

Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni tehtud muudatusettepanekud selle raporti kohta on kõigest järjekordne püüe reformi aeglustada, et protektsionistlik kaubanduspoliitika saaks jätkuda. Muudatused tähendaksid ka seda, et ühest küljest suureneksid reformiga hõlmatud rafineerimistööstuse praeguste ettevõtete ümberkorraldamise kulud ning samas makstaks suhkrusektori ettevõtjatele lahkemalt otsetoetusi.

Juuni Nimekiri ei saa mitte kunagi toetada raportit, mis on vastuolus Euroopa Liidu suhkruturu reformi eesmärkidega ja mis vältimatult vähendab reformide mõju ja seab ohtu nende rakendamise. Me oleme vastu jultunud katsetele taganeda vähemarenenud maadele antud lubadustest.

Tulenevalt kõigist nimetatud põhjustest hääletame me selle raporti vastu.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Elu on näidanud, et kui konkurentsi elavdamiseks tahetakse suhkru- või ka muudes sektorites sundida väiketootjaid ütlema lahti kvootidest ja loobuma tootmisest – sellised ettepanekud on tehtud seoses suhkrupeedi ja suhkrutootmisega – on tulemused vastupidised; pigem rõhutab selline tegevus ebavõrdsust ning suurendab vaesust ja väljarännet maapiirkondadest. Seepärast oleme me vastu Euroopa Komisjoni ettepanekutele ja rõhutame, et sellist poliitikat tuleb muuta, võttes arvesse liikmesriikide konkreetseid olusid ja tootmisvajadusi.

Toetame seega toiduainete alast sõltumatust ning meie arvates on täiesti vastuvõetamatu, et sellisele riigile nagu Portugal, kus suhkrut toodetakse väga vähe (vaevalt pool riigi oma tarbimisvajadusest), pannakse peale kohustus vähendada suhkrupeedist toodetud suhkru kvooti. Meie arvates on äärmiselt tähtis, et ühise põllumajanduspoliitika järjestikustes reformides ilmnenud liberaliseerimissuundumusele antaks tagurpidikäik ning võetaks meetmeid, et säilitada suhkrupeedi tootmine riiklikul tasandil, toetades seeläbi toidu tootmisele keskendunud põllumajandussektorit ning aidates kindlustada kahe tehase toodangut ja tööhõivet.

  Jaromír Kohlíček (GUE/NGL), kirjalikult. − (CS) Euroopa Liitu on sageli põhjendatult kritiseeritud selle eest, et ta sekkub eri tööstussektorite tegevusse. Eriti vastuoluline on olnud sekkumine toiduainetööstuse tegevusse. On tõsi, et mõned liikmesriigid tekitavad ise endale probleeme. Siin võib klassikalise näitena tuua mitme Ida- ja Kesk-Euroopa riigi jõupingutused likvideerida põllumajandusühistud ka siis, kui need on edukad.

Tšehhi Vabariigis on mitme põllumajandusühistuid käsitlenud seaduse muutmisega püütud saavutada just seda. Paljud sellised põllumajandusettevõtted on selle tagajärjel lagunenud või on neist moodustatud teistsugused juriidilised üksused. Samal ajal on tootmine vähenenud mitmes tööstusvaldkonnas, näiteks suhkrupeedi kasvatamises. Lisaks on erastamise tulemusena töötlemine tootmisest lahutatud. Enamik suhkrutehaseid on läinud välisomanike valdusse. Selle tagajärjed on Tšehhi Vabariigi suhkrutööstuse jaoks olnud katastroofilised: kasum läheb välismaalaste taskusse ning kahju kannab peamiselt Tšehhi Vabariigi rahvas. Riigis, kus on 150 aastat tegeletud suhkru eksportimisega, on suhkru tootmine vähenenud 20%. Nüüd tuleb hakata suhkrut importima ning samas peavad uusi tegutsemisvõimalusi otsima ka seni suhkrupeeti kasvatanud põllumajandusettevõtjad. Katerina Batzeli raportid seda väljakannatamatut olukorda ei lahenda, kuid me hääletasime siiski nende poolt, sest vähemalt juhivad need ebarahuldavale olukorrale tähelepanu. Tahaksin hoiatada neid, kes näevad tänastes tekstides lahendust probleemsele olukorrale. Usun, et me tuleme suhkruteema juurde tagasi ja et järgmisel korral suudame oma põllumeeste vajadustele paremini reageerida.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Mina toetan raportit suhkrusektori reformi kohta, kuigi selles raportis on mõned murettekitavad kohad. Ma ei nõustu raporti kavatsusega kohaldada suhkru ülejääkide kõrvaldamise korda suhkruroo töötlejate suhtes. See on vastuolus komisjoni ettepanekuga jätta suhkruroo töötlemine kõrvaldamisprotsessist välja. Arvestades, et töötlejad otseselt ümberkorralduskava alla ei kuulu, siis tavapärane tarnevajaduste vähendamine kõrvaldamise kaudu suhkru ülejääki ELi turul ei vähendaks, sest ELil tuleks ikka täita oma rahvusvahelist kohustust ja importida AKV riikidest teatud kogus toorsuhkrut. See muudatus pigem nõrgendab meetme mõju, pakkudes peeditöötlejatele stiimuleid oma vabrikute töö lõpetamiseks.

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Mina hääletan proua Batzeli koostatud raporti poolt, sest on piisavalt selge, et suhkrutööstus vajab ümberkorraldamist.

Minu ainuke mure on seotud muudatusettepanekuga 31, mis vastuvõtmise korral paneks ikkagi Euroopa Komisjonile kohustuse hoida olemasolev fond avatud kuni 2011. aastani, mis oleks selle ümberkorraldusprotsessi negatiivne külg.

Kuigi see raport ei ole täiuslik, luuakse sellega siiski tasakaal tootjate vajaduste ja ilmse vajaduse vahel seda sektorit reformida. Ainuke asi, mille üle ma muretsen, on see, millist mõju avaldab ümberkorraldamine suhkruroo kasvatajatele arengumaades. Iga hinnaga tuleb vältida ümberkorraldamist, mis kaitseks peedikasvatajaid suhkrurookasvatajate arvelt, ja ma loodan, et komisjon tagab, et seda ei juhtu, olles siiski õiglane ka meie põllumajandustootjate vastu.

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Kui hääletatakse selliste põllumajandust käsitlevate raportite üle nagu see suhkruturgu käsitlev raport, peaksid finantshuvidega parlamendiliikmed sellest teada andma või hääletamisest loobuma.

– Raport: Thomsen (A6-0287/2007)

  Bernadette Bourzai (PSE), kirjalikult. – (FR) Me peaksime toetama ELi kohustust saavutada 2020. aastaks ambitsioonikas eesmärk toota 20% Euroopas tarbitavast koguenergiast taastuvate energiaallikate abil. Taastuvenergia pakub Euroopale arvukaid eeliseid: madalam süsinikdioksiidi heide, Euroopa vähenenud sõltuvus ning panus uute töökohtade loomisse ja kasvu.

Me peame siiski jälgima kogu taastuvenergia arendamist säästvuse seisukohast, sõltuvalt muidugi liikmesriikide suutlikkusest, säästes samuti energiat ka väiksema tarbimise ja suurendatud energiatõhususega.

Mul on kahju, et direktiiviga taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri kohta ei muudeta soojuse ja elektri koostootmist kohustuslikuks, mis viib suurte biomassil töötavate elektrijaamade tööni koostootmiseta, mis ei ole energiasäästlik ning destabiliseerib puiduturgu nii tööstuslike kui ka energiatootmise eesmärkide seisukohast. Selle kohta on näiteid mu oma kodupiirkonnast Limousinist.

Sellepärast on mul hea meel Euroopa Parlamendi soovi üle teha muudatusettepanek jahutus- ja küttesektorite kohta keskseks küsimuseks tulevases taastuvate energiaallikate raamdirektiivis ja sellepärast ma hääletasin Thomseni raporti poolt.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin Euroopa taastuvenergia kava käsitleva Thomseni raporti (A6-0287/2007) poolt, sest ma usun, et kasvav investeerimine taastuvenergiasse on esmatähtis, et vähendada Euroopa Liidu sõltuvust väljastpoolt tulevast energiast, alandada süsinikdioksiidi heidet ning aidata seeläbi võidelda kliimamuutuste vastu.

See raport alahindab biokütuste säästva kasutamise tähtsust transpordisektoris naftasõltuvuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamisel, mis omakorda vähendab keskkonnaalast mõju.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See on väga tasakaalustamata raport, vaatamata mõnede eelmiste raportitega võrreldes positiivsetele muutustele, eriti see, et tunnistatakse fossiilsete energiaallikate vältimatut lõppemist lähitulevikus – ehkki kõrgeid naftahindu selles ei mainita – ning keskkondlikke ja sotsiaalseid kahjusid seoses hiljuti jumaldatud põllumajanduskütustega.

Samas selles siiski unustatakse vajadus energiapoliitika eri prioriteetide kogumi järele, mida rakendada tarbijahindade vähendamise huvides, muutes tarbimise mõistlikumaks (ja mitte üksnes energiatõhususe abil) ning kasutades vähem saastavat ühistransporti ja avalikku korda, mis on tõesti inimeste huvides.

Euroopa ühise energiapoliitika loomise mõte on püüd leida mooduseid suurema toetuse pakkumiseks sektori erafinantsrühmadele, jättes sellega varju iga liikmesriigi suveräänse õiguse ise oma energiapoliitikat sätestada.

Selles puudub ka gaasiliste biokütuste analüüs; jäetakse rõhutamata, et on tarvis julgustada uurimis- ja arendustegevust biogaaside valdkonnas ega mainita programmi Target 2020. See on nõnda, sest raporti peamine eesmärk on tagada isegi veel suuremaid kasumeid, kasutades eelkõige kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise turgu.

  Françoise Grossetête (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin selle raporti poolt, mis julgustab liikmesriike võtma vajalikke meetmeid, et tõsta nende energiakasutuses taastuvenergia osakaalu.

Taastuvenergia peab saama aluskiviks, et saavutada kahekordne eesmärk: suurendada varustuskindlust ning vähendada kasvuhoonegaaside heidet.

Energiatõhususe eesmärki ei tohiks näha eeltingimusena 20% taastuvenergia eesmärgile 2020. aastaks, vaid omaette tingimusena.

See loob uusi töökohti ning julgustab teadusuuringuid ja innovatsiooni energiasektoris. Ma mõtlen näiteks teadusuuringuid keskkonnasõbralike ehitusmaterjalide kättesaadavuse suurendamise valdkonnas.

Taastuvenergia on üks parimaid mooduseid tarbijate ja tööstuse kaitsmiseks kahekordse mõju eest, mida avaldavad suurenev energiaimport ja tõusvad kütusehinnad.

Lõpuks on mul hea meel vabaduse üle valida kõige asjakohasemad taastuvenergia allikad, tingimusel, et võimalused teatava taastuvenergia arendamiseks iga liikmesriigi kindlate geoloogiliste, hüdroloogiliste ja kliimatingimuste tõttu varieeruvad.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Mina toetasin Thomseni raportit ja usun siiralt, et taastuvenergia edendamisele tuleb pöörata rohkem tähelepanu. Minu kodumaal šotimaal on määratu taastuvenergia potentsiaal ning šoti valitsus andis hiljuti märku, et kavatseb edendada võimalikult erinevaid taastuvenergia tehnoloogiaid. Ma usun, et šotimaa jõupingutustel on oluline osa ELi taastuvenergia tehnoloogia eesmärkide saavutamisel.

Mina hääletasin tehasekütuste 10% eesmärgi vastu ja nõuete poolt täieliku mõju hindamise teostamiseks enne võimaliku biokütuste eesmärgi kaalumist.

Biokütuste tootmine võib kiirendada ülemaailmset soojenemist metsade, turbarabade, tervete muldade ja muude ökosüsteemide, mis on CO2 neeldajad ja aitavad kliimat reguleerida, hävitamise kiirendamise kaudu.

  Jaromír Kohlíček (GUE/NGL), kirjalikult. − (CS) Ma jumaldan asjaarmastajate etendusi. Pole tähtis, millise teemaga amatöör tegeleb, oma ideoloogilised silmaklapid peas: tulemus on alati sama. Must-valge pilt tegelikkusest; ekstaatilised järeldused, mis lahutatud tegelikust maailmast. Peale selle tekivad praktilise kohaldamise käigus mõnikord liiga kõrged kulud ja „ootamatud probleemid”.

Eriti võluvad on mõnede mu kaasparlamendiliikmete kõned nii atraktiivsel teemal nagu biomass ja biokütused, mis neelavad suure hulga energiat toormaterjalide transportimise, töötlemise ja toote levitamise ajal: nagu kogemused näitavad, on see põhiline asjaolu.

Kulude vähendamiseks peaksime rajama väikesed tootmisüksused, mis varustavad alternatiivkütustega oma ümbruskonda. Pean rõhutama, et need allikad ei suuda meie energiavarustuse olukorrale lahendust pakkuda. Need pakuvad kõigest praeguse olukorra suhteliselt kerget leevendamist.

Sama kehtib ka vihmavee kogumise süsteemide kohta, mis hakkavad väga populaarseks muutuma, ja paljude muude taastuvenergia allikate kohta.

Järgmise 10 aasta jooksul sõltuvad suurlinnad ja tööstus laiaulatuslikust energiatootmisest ja maagaasist. Kui me tahame Kyoto protokolli kohustusi täita, peavad ka kiiresti kasvava sisemajanduse kogutoodanguga riigid suuri elektrijaamu ehitama. See saab tähendada vaid üht: rohkem tuumaelektrijaamu. Vastasel korral muutub Euroopa Liit varsti energiaimpordist äärmiselt sõltuvaks. Romantiliste amatööride avasilmi nähtud unenäod seda tõsiasja ei muuda.

  Romano Maria La Russa (UEN), kirjalikult. − (IT) Ma toetasin Thomseni raportit, mis kinnitab vajadust hakata 2020. aastaks saama 20% energiast taastuvatest energiaallikatest. Sellest saab peamine väljakutse kõigile Euroopa riikidele ning me ei tohi kauem otsida võimalusi väljakutsest kõrvale hiilida või nõuda, et ainult kõige tublimad ja ettenägelikumad liikmesriigid sellele vastu astuksid.

Ma arvan, et tuleb sätestada diferentseeritud riiklikud eesmärgid, mis on õiglaselt jaotatud, võttes arvesse taastuvenergia olemasolevaid tasemeid, energialiike ja erinevaid arenguvõimalusi, mis tulenevad liikmesriikide erinevatest kliima-, geoloogilistest ja territoriaalsetest tingimustest. Taastuvad energiaallikad esindavad tulevikku. Investeeringud innovatsiooni ja tehnoloogiasse peavad olema tohutud, et võimaldada Euroopal mõistliku aja jooksul lahendada energiasõltuvuse probleem, tagades kasutajatele taskukohased hinnad.

Ma usun siiski, et peaksime olema pragmaatilised ja vältima allajäämist silmakirjalikkusele. Ettekujutus, et taastuvenergia tootmine võib meil iseenesest aidata nii ambitsioonikaid eesmärke saavutada, on ebarealistlik, kuigi ettekujutused ning teatavate vasakpoolsete ja fraktsiooni Verts/ALE poliitikute sagedased ideoloogilised ideed võivad meid vastupidises veenda.

Keskmise tähtajaga saavutatav pääsemine Euroopa jaoks on energialiikide kombineerimine, mis sisaldab ka energiaallikaid, mis pole täielikult taastuvad, näiteks aatomienergia, mis annab ühe kolmandiku Euroopa elektritoodangust, meeldigu see meile või mitte.

(Hääletuse seletus on lühendatud kooskõlas kodukorra artikliga 163)

  Kartika Tamara Liotard (GUE/NGL), kirjalikult. − (NL) Pidades silmas asjaolu, et meie erakond, Hollandi Sotsialistlik Partei, osutab suurt tähtsust taastuvatele energiaallikatele ning tunneb, et selles suhtes tuleb võtta palju laiema ulatusega meetmeid, ei hääletanud me selle raporti vastu. See sisaldab siiski mõnda väga negatiivset küsimust. Me seisame tugevalt vastu tuumaenergia kui taastuvenergia allikale. Peale selle oleme me vastu ideele, et energiaturg tuleb Euroopa tasandil liberaliseerida. Lõpuks oleme me arvamusel, et päikese-, tuule- ja vee-energia on paremad biokütuste alternatiivid.

  Diamanto Manolakou (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Komisjoni ettepanek kehtestada taastuvate energiaallikate tootmiseesmärk 20% koguenergiast, mille peab saavutama iga liikmesriik ja mis tuleb lisada riiklikku tegevuskavva, oleks vastuvõetav, kui selle eesmärk oleks rahuldada inimeste vajadusi, vähendada energiasõltuvust, säästa energiat, kaitsta keskkonda ning tagada, et energiatooted oleksid riigi vara ja mitte kaup.

ELi suunised on siiski kavandatud investorite tulususe heaks ning kasutavad taastuvenergiat, et erakapitalile teed sillutada, tagades samal ajal taastuvenergia tulususe. Kuigi taastuvad energiaallikad on loodusliku päritoluga ja ammendamatud ning annavad oma panuse saasteainete kasutamise vähendamisse, jätkatakse kasumi saamise nimel keskkonna hävitamist. Näiteks on tuuleelektrijaamade kontrollimatu edendamine erakasumi saamiseks, isegi Natura 2000 kaitse all olevates piirkondades.

Selle tulemusena on keskkond silmakirjalik ettekääne, mis peidab energiasektori liberaliseerimist ja selle mõjusid inimeste huvidele. Energiat on käsitletud pigem kui kaupa, mitte kui riigi vara.

Biokütuste puhul on provokatsioon kasutada toiduaineid energia tootmiseks ja mitte näljaste toitmiseks, samal ajal kui miljonid inimesed surnuks nälgivad.

  Andreas Mölzer (ITS), kirjalikult. − (DE) Kuigi taastuvenergia edendamine on oluline, ei tohiks see ELi põhiseadusest rääkides olla ettekäändeks tagaukse kaudu liikmesriikide suveräänseid õigusi veelgi vähendada. Kuna sellest punktist pole käesolevas raportis kahjuks juttu tehtud ega midagi selgitatud, pean ma käesoleva raporti seetõttu tagasi lükkama.

Keskendumine kulukatele tuumaelektrijaamadele on juba kaugelt liiga kaua muude energiatootmistehnoloogiate arengut takistanud. Tuumauuringute eelarve on ikka veel 7–8 korda suurem, võrreldes taastuvenergia allikatele ja energiatõhususele eraldatud rahaliste vahenditega. Kui EL tõepoolest oma taastuvate energiaallikate kava tõsiselt mõtleb, peab ta pakkuma ausamalt jaotatavaid subsiidiume, aga sellest pole märkigi raportis, mille üle me hääletame.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Kasvav tarbimine on märk elutingimuste üldisest (kuigi alati mitte tasakaalustatud) paranemisest. Sellepärast peaks kasvava tarbimise kahjulike mõjude vastu võitlemisel võrrandi ühe tegurina meeles pidama, et kasvu ei saa muuta. Et siis jääb võimalus tegutseda kahel rindel: tarbimise mõistlikuks muutmine ja meie toodangu tõhususe (eriti energiatõhususe) suurendamine. See tähendab, et palju sellest, mida peame püüdma saavutada, sõltub teadusuuringutest ja innovatsioonist.

Heakskiidetud resolutsioonis rõhutatakse küllaltki õigesti, et „taastuvad energiaallikad on jätkusuutliku energiakombinatsiooni võtmeelement, mis aitab: a) vähendada sõltuvust impordist ja mitmekesistada kütusekasutust; b) vähendada süsinikdioksiidi- ja muid heitmeid; c) arendada uusi uuenduslikke tehnoloogiaid; d) edendada tööhõivet ja piirkondlikku arengut”; üks tehtud järeldustest on, et tuleks paremini ära kasutada ELi teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse programme, et julgustada taastuvenergia tehnoloogiate arendamist.

Kokkuvõttes: nõustun võetud lähenemisviisiga ning olen otstarbeliste investeeringute suurendamise poolt. See on peamine põhjus, miks ma raporti poolt hääletasin.

  Lydia Schenardi (ITS), kirjalikult. – (FR) Me toetame täielikult taastuvenergia edendamist nii transpordis, kütmisel kui ka elektrienergia tootmiseks kasutamisel. Nagu kõik meie kaasparlamendiliikmed, näeme me seda viisina keskkonna kaitsmiseks, aga ka meie energiasõltuvuse vähendamiseks.

Siiski ei saa me proua Thomseni raportit toetada. Esiteks ei ole tema tegelik eesmärk ökoloogiline ega isegi majanduslik, see on dogmaatiline: nagu märgitud seletuskirjas, on eesmärgiks kehtestada ühine Euroopa energiapoliitika ning see peab ülimuslik olema kõige muu suhtes. Siiski peaks energiapoliitika, mis on suveräänsuse ja sõltumatuse küsimus, jääma üksnes riiklikku pädevusse. See ei takista mingil moel koostööd ja solidaarsust.

Peale selle ei näi raportis esitatud ettepanekud piisavalt tagavat, et riiklikke asjaolusid nõuetekohaselt arvesse võetaks: mitte ainult geograafilisi tingimusi, vaid ka konkreetseid majanduslikke piiranguid. See tekst vaikib ka viisidest, kuidas aidata riikidel, kes on selles valdkonnas vähem arenenud, saavutada kohustuslikku üldist sihtmärki.

Ma ütlen „jah” taastuvenergiale, aga mitte ettekäändena Euroopa Liidu volituste laiendamiseks.

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Taastuvenergia on Euroopas tähtis teema, mis minu arvates ei saa vajalikku tähelepanu. Tänasel energiakriisi, ülemaailmse soojenemise ja kõige traditsioonilisemate fossiilkütuste varude vähenemise ajastul on õige, et parlament taastuvenergia kasutamist uurib. Ma tahaksin siiski juhtida tähelepanu ka sellele, et meil on ikkagi suurimad söevarud ELis ning puhta söe tehnoloogia arenemise taustal tahan ma küsida, kas see, et me söe kui energiaallika hülgasime, ei olnud enneaegne?

Ma toetan seda raportit, kuid arvan, et peame olema realistid selles osas, mida tuule- ja laineenergiaga võimalik saavutada on, eriti kui arvestada ELi järjest kasvavat nõudlust energia järele. Mina arvan, et on õige paluda komisjonilt taastuvenergia tegevuskavade koostamist tuule-, laine- ja päikeseenergia tootmise kohta, aga ka biokütuste strateegia arendamist. Kuigi selles suhtes tuleb tagada, et me ei päästaks planeedi keskkonda üksnes selleks, et näha, kuidas selle elanikkond nälga sureb, mistõttu komisjoni üleskutse leida õiglane tasakaal toiduainete ja energia tootmise vahel ongi õige seisukoht.

  Kathy Sinnott (IND/DEM), kirjalikult. − Minu kodumaal Iirimaal moodustas kodumajapidamiste energia ligikaudu 25% kogu energiatarbimisest. Suur osa sellest energiatarbimisest kulus kütmisele. Energiatarbimine kodumajapidamistes on suurem kui vajalik, sest sooja mittepidavates elamutes elavad inimesed peavad oma kodude kütmiseks kasutama rohkem energiat.

Kodumajapidamise energiatõhusust on tihti võimalik parandada mõne suhteliselt lihtsa ja odava vahendiga, näiteks termoventiilide paigaldamisega radiaatoritele või energiasäästlikumate kodumasinate kasutamisega. Võib ka paigaldada täielikud keskküttesüsteemid või soojustada seinte- või pööningute praod. Need viimased võimalused võivad lühiperspektiivis olla tülikad, kuid pikaajalise mõjuga.

Tahaksin kutsuda valitsusi üles edendama elamute soojustamist ja muid minu poolt mainitud meetmeid. Nende meetmete edendamisel on võimalik säästa energiakulusid ja aidata samas keskkonda. Valitsustel tuleks alandada renoveerimistööde käibemaksu. Parem soojustamine vähendaks kodumajapidamiste energiatarbimist kuni 5% võrra.

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. − Mina olen valmis selle raporti poolt hääletama ja usun, et selle üldised eesmärgid on pideva energiajulgeoleku mure taustal tasakaalus. Taastuvenergia on meie tulevase energiatootmise oluline osa, kuid töötada tuleb ka olemasoleva energiatootmisega. Kui EL suudab rõhuda 21. sajandi tehnoloogiale, jääb ELile aastateks selles sektoris konkurentsieelis.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − (NL) Raport taastuvenergia tegevuskava kohta on üks väga tark kirjatükk. Selles öeldakse selgelt, et eelolevad aastad on otsustavad ning et on tarvis õiguslikku raamistikku toetamaks kaasotsustamismenetlust, et tõsta taastuvenergia praegune 7%-line osa energiatootmises 2020. aastaks 20%ni.

Raportis rõhutatakse õigustatult avamere tuuleenergia tohutut potentsiaali: võimalik panus 15% ELi energia koguvajadusse aastaks 2020, mis võib viia 368 000 uue töökoha loomiseni. Vajalikud küsimärgid on õigusega pandud biokütuste arendamise juurde, kindlasti seoses vajadusega jätkusuutlike tootmismeetodite ning mõistliku tasakaalu järele toiduainete ja energia tootmisel. Fraktsioon Verts/ALE asetaks selle küsimuse mõnevõrra teravamalt ning nõuab seepärast, et viidaks läbi tõsine analüüs biokütuste mõju kohta kliimale, keskkonnale, sotsiaalsele struktuurile ja toiduainetega varustatuse kindlustatusele.

Kahju küll, et raportis jääb biokütuste sihtmärk muutumatult 10% juurde. Veel üks raporti puudus on põhjendus E, milles tuumaenergia valdkonna lobitöötajad pakuvad tuumaenergiat kui üleminekutehnoloogiat. Fraktsioon Verts/ALE ei ole sellega nõus ning esitas seepärast muudatusettepaneku 2. Üldiselt on see põhjalik raport, mis väärib meie toetust.