Istungi stenogramm

Teisipäev, 25. september 2007 - Strasbourg

11. Läbirääkimised Mercosuri riikidega piirkondadevahelise assotsiatsioonilepingu sõlmimise osas ja Brasiiliaga uue kahepoolse strateegilise partnerluse osas (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldused läbirääkimiste kohta Mercosuri riikidega piirkondadevahelise assotsiatsioonilepingu sõlmimise osas ja Brasiiliaga uue kahepoolse strateegilise partnerluse osas.

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. – (PT) Me saame nii aru, et Euroopa Liidu ja Mercosuri riikide vaheline assotsiatsioonileping peab olema kõikehõlmav igas mõttes, see tähendab ühiskondlik-poliitiline ja koostöö ühendus, mille eesmärgiks on mitte ainult kaubanduse ja investeerimise edendamine, vaid ka Euroopa Liidu ja selle piirkondade vaheliste strateegiliste suhete otsustav tugevdamine. See leping loob suurima vabakaubanduspiirkonna kahe piirkondliku bloki vahel, kus on peaaegu 700 miljonit elanikku, tugevdab majanduslikku ja sotsiaalset integreerumist, hõlbustab investeerimist ning toob mõlemasse piirkonda märkimisväärse majandusliku kasvu.

On tõsi, et Doha arengukava läbirääkimiste tulemused mõjutasid läbirääkimiste protsessi. Me ei saa siiski vaadelda assotsiatsioonilepingut ainult majanduslikust küljest; tuleb rõhutada lepingu poliitilist mõõdet.

Kvalitatiivse hüppe tegemiseks, mida me kõik Euroopa Liidu ja Mercosuri vahelistes suhetes saavutada tahame, on põhiline võtta arvesse poliitiliste ja majanduslike tegurite vahelist tasakaalu. Me peame siiski tunnistama, et pärast seitsme aasta pikkusi läbirääkimisi oleme jõudnud ummikseisu. See ummikseis on esitatud pakkumiste lahknevuse või erinevuse tulemus.

Ühest küljest hõlmas Euroopa Liidu pakkumine kõik sektorid ning teisest küljest jättis Mercosuri pakkumine välja sektorid, mis on Euroopa Liidu jaoks väga olulised. Eestistujariik Portugal ootab, et Mercosuri ülesnäidatud poliitiline kohustus võtaks parandatud pakkumise kuju, nii et komisjon võiks taasalustada läbirääkimisi väljavaatega sõlmida kiiresti leping, mis on aus ja tasakaalustatud mõlema osapoole jaoks.

Strateegilist partnerlust Euroopa Liidu ja Brasiilia vahel, mis kehtestati Lissaboni tippkohtumisel 4. juulil, tuleb vaadelda mitte ainult Brasiiliaga suhete tugevdamise vahendina, vaid ka strateegiliste kahe piirkonna vaheliste suhete tugevdamise võimalusena Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika vahel, ning eriti ELi läbirääkimistel Mercosuriga.

Pärast tippkohtumist koos Brasiiliaga esitatud ühisavaldus viitab selgesõnaliselt kohustusele lõpule viia läbirääkimised ELi ja Mercosuri assotsiatsioonilepingu üle.

Pidades meeles Brasiilia kasvavat strateegilist tähendust rahvusvahelisel areenil, kujutab Portugali eesistumise ajal selle riigiga kehtestatud partnerlus endast uute suhete algust Euroopa Liidu ja Brasiilia vahel, sarnaselt nendele, mida näeme praegu Venemaa, India ja Hiina puhul. Partnerlus hakkab arenema tegevuskava alusel, mis hõlmab tugevnevat dialoogi ja koostööd vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, mida on esitletud komisjoni teatises nõukogule ELi-Brasiilia strateegilise partnerluse kohta, mis loomulikult sisaldab ka Mercosuri tegevuskava.

  Ján Figeľ, komisjoni liige. − Proua juhataja, ma olen tänulik võimaluse eest seda väga olulist teemat arutada. Nagu õigustatult on märgitud, ulatub otsus sõlmida Brasiiliaga uus strateegiline partnerlus tagasi komisjoni esimese Brasiilia teatise juurde, kus me tegime ettepaneku, millises suunas meie suhted Brasiiliaga peaksid edasi liikuma, ning seda uut suhet kinnitas ja toetas esimene ELi ja Brasiilia tippkohtumine Lissabonis.

Miks on vaja tihedamaid suhteid Brasiiliaga? ELi ja Brasiilia strateegiline partnerlus on loomulik vastus geopoliitilisele tegelikkusele. Täna on Brasiiliast saamas rahvusvaheline tegutseja, kellel on suur sõnajõud sellistel olulistel ülemaailmsetel teemadel nagu kliimamuutused, vaesuse vastane võitlus, rahu, julgeolek ja mitmepoolsus. Brasiilia arvamust austatakse arengumaailmas, mida näitab tema G20 eesistujastaatus WTOs või lõuna-lõuna dialoogi aktiivne edendamine.

Brasiilia on sepistanud uue partnerluse kõigi võtmeriikidega: Hiina, Venemaa ja Ameerika Ühendriikidega. Lähemast partnerlusest Brasiiliaga on Euroopa Liidul palju saavutada just ülemaailmsete mureküsimustega edasiliikumiseks.

Strateegiline partnerlus annab asjakohase raamistiku, nagu nähtub kogemusest kõigi teiste BRICS rühma riikidega. Milline on selle partnerluse mõju Ladina-Ameerikale ja täpsemalt Mercosuri piirkonnale? Piirkondliku integreerumise edendamine on üks partnerluse nurgakive. See on komisjoni teatises selgelt väljendatud ja nii Brasiilia seda ka tajub. President Lula väljendas seda väga selgelt esimesel ELi ja Brasiilia tippkohtumisel juulis.

Lõuna-Ameerika lõunaosa olulisust Euroopa Liidu jaoks ei ole võimalik üle hinnata. Peale samade kultuuriliste ja poliitiliste väärtuste (demokraatia, inimõigused ja sotsiaalne õiglus), on nende kahe majanduslikult üksteist täiendava piirkonna vahel tohutu läbiuurimata majanduslik potentsiaal. EL on Mercosuri suurim kaubandus- ja investeerimispartner. Igal aastal ületab ookeani 50 miljardi euro väärtuses kaupu. Lisaks oli ELi investeeringute kogumaht Mercosuri riikidesse 2005. aastal ligikaudu 100 miljardit eurot.

Ja mis kõige olulisem – me siiralt usume majanduslikult ja poliitiliselt integreerunud Mercosuri potentsiaali. Hiljutine lähenemise struktuurifondi loomine ja Mercosuri parlamendi moodustamine on väga julgustavad märgid. EL on selle integreerumisprotsessi kindel toetaja mitte üksnes sõnades, vaid ka konkreetsete tegudega.

Euroopa Liit on ja jääb Mercosuri integreerumise peaaegu ainsaks rahastajaks. Viimase viie aasta jooksul on eraldatud 50 miljonit eurot ja sama summa on ette nähtud ka praeguses finantsperspektiivis (2007–2013), et aidata Mercosuri institutsioonide ehitamisel, kodanikuühiskonna tugevdamisel ja majandusliku integreerumise edasiarendamisel.

ELi ja Mercosuri assotsiatsioonilepingu sõlmimine oleks piirkonna integreerumisprotsessis kolossaalne samm edasi. Seepärast toetab EL kindlalt läbirääkimiste pidamist ja soovib läbirääkimisi jätkata kohe, kui Doha arenguvooru kohta on suurem selgus.

Strateegiline partnerlus Brasiiliaga on otsus Brasiilia ja Mercosuri kasuks. Suhete kaks tasandit – riiklik ja piirkondlik – täiendavad üksteist ja toetavad vastastikku. Partnerlus ei asenda mingil moel ELi ja Mercosuri kahepoolseid läbirääkimisi.

Me oleme Brasiiliaga täielikult ühel meelel, et Mercosur on ja jääb meie kahepoolsete majandus- ja kaubandussuhete ainukeseks platvormiks. Olen veendunud, et tehes koostööd Brasiiliaga, Mercosuri suurima liikmega, saame piirkondlikusse integreerumisprotsessi tuua tõelist lisandväärtust. Jagatud kogemus koos ELiga julgustab Brasiiliat rohkem toetama Mercosuri jõupingutusi ühisturu ja poliitilise liidu loomisel.

ISTUNGIT JUHATAB: GERARD ONESTA
Asepresident

  Daniel Varela Suanzes-Carpegna, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (ES) Härra juhataja, nõukogu eesistuja, volinik, daamid ja härrad, tahaksin kõigepealt tänada eesistujariiki Portugali ja volinikku nende vajalike ja asjakohaste märkuste eest, pidades silmas rahvusvahelise kaubanduse komisjoni esitatud selget küsimust.

Brasiilia, nagu me kõik teame, on suur ja imetlusväärne maa tohutu potentsiaaliga, mis on olulise tähtsusega küsimus tema poliitilises ja majanduslikus arengus. Meie vastastikused suhted on tugevad ning me saame ja peaksimegi neid veelgi tugevdama. Samuti teavad, tunnustavad ja austavad kõik Brasiilia erilisi sidemeid Portugaliga ning Portugali erilisi sidemeid Brasiiliaga.

(PT) Me mõistame hästi meie häid ja lugupeetud Portugali sõpru, nende huve ja nende muresid, sest me jagame neid.

(ES) Euroopa Liit, komisjon, nõukogu ja parlament on alati väljendanud toetust Mercosuri piirkondliku integreerumise kindlustamisele, pidades blokiga läbirääkimisi ning toetades piirkondlikku konsolideerimist nii palju kui võimalik.

Nagu siin juba öeldi, on Brasiilial selles kahtlemata võtmeroll. Kui komisjoni teatis ja kavandatud strateegilised suhted Brasiiliaga lähevad selles suunas, siis on veelgi parem. See võiks abiks olla Euroopa Parlamendile, kes väljendas end siin arutelul ja hääletamisel, mis toimus seoses raportiga ELi läbirääkimiste kohta Mercosuriga, mille puhul minul oli au olla raportöör ja mis võeti vastu aasta tagasi ning sellele ma viitangi.

Selle teatise tekitatud segaduse pärast on parlamendil tarvis kindel olla, et see punkt selgeks tehakse ja et meid jätkuvalt informeerituina hoitakse.

Me oleme ka teadlikud, et lootused Euroopa Liidu ja Mercosuri ambitsioonika lepingu sõlmimise kohta ei saa jätkuda igavesti ning kui Mercosur ise oma integreerumise alal edusamme ei tee ja Euroopa Liidu läbirääkimised Mercosuriga paigal tammuvad koos Doha lepinguga või sellest eraldi, siis tuleb nende kohta otsus langetada ning jälle kord võiks ülimalt tähtis asi olla tõhusus: kahepoolne leping Brasiiliaga.

Aga kui seda ei juhtu, härra juhataja, daamid ja härrad, on eesmärgiks jõuda kokkuleppele Mercosuriga. Ühesõnaga – „jah” Brasiiliale, aga ilma et see kahjustaks läbirääkimisi Mercosuriga tervikuna.

  Erika Mann, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, härra nõukogu eesistuja, meie rahvusvahelise kaubanduse komisjonis nõudsime seda arutelu, sest oleme väga mures, nähes, et sõlmime aina rohkem ja rohkem igasuguseid lepinguid, mis mõjutavad meie tööd välissuhete sektoris ning mis muidugi alati on olnud ka välispoliitika osa. Meil on kahepoolsed vabakaubanduslepingud, piirkondlikud vabakaubanduslepingud, partnerluslepingud ja strateegilised lepingud ning me oleme mures, kuidas neid omavahel kokku sobitada, nii et meil oleks järjekindel Euroopa lähenemisviis vastamiseks globaliseerumise väljakutsetele välispoliitikas ja välismajandussektoris.

Volinik, te ütlesite väga õigesti, et Brasiilia on meie jaoks üks tähtis maa. Ma olen ka väga tänulik, et nõukogu eesistuja siin on, ning muidugi jagame me kõik seda arvamust. See pole mitte ainult tähtis maa; see on mitmes mõttes ka üks fantastiline maa. Küsimus on lihtsalt: kuidas saame me mõistlikult kombineerida seda strateegilist lepingut samal ajal sõlmitava piirkondliku lepinguga Mercosuriga, kes on hakanud palju muret tekitama? See ei ole lihtsalt õige, et meil läheb läbirääkimistega imeliselt hästi. Need on väga keerulised.

Paralleelselt sellega tahame me sõlmida mitmepoolset lepingut Doha voorus. See ei tundu sugugi tõenäoline, et suudaksime selle lepingu sõlmimisega tippsaavutusena hakkama saada, kui me sellega üldse hakkama saame. Nii et kuidas te tahate kõik selle omavahel korraga klappima panna? See on meie küsimus.

Muidugi on see ka strateegiline leping. Mis on strateegilise lepingu olemus? See sisaldab palju asju, kui lähemalt vaadata. Sealhulgas väga palju poliitilisi deklaratsioone kavatsuste kohta Brasiiliaga ning kõik need on väga mõistlikud. Ja veel kord, meie fraktsioonil on väga hea meel, et kõik need on sisse võetud, aga kuidas te tahate neid seostada teiste liikmetega, nt Ladina-Ameerikas, kellega meil on vabakaubanduslepingud? Või kuidas te kavatsete anda selle kohta tagasisidet, nii et meie kaubanduspoliitika klapiks kokku ühtse Euroopa poliitikaga niisugusel viisil, et ka kõik partnerid võiksid sellest aru saada?

  Ignasi Guardans Cambó, fraktsiooni ALDE nimel. – (ES) Härra juhataja, nõukogu eesistuja, volinik, Mercosur on tegelikkus, mis võlgneb väga palju Euroopa Liidule. Kahtlemata on Mercosur põhiliselt oma liikmete – keda on neli, varsti viis, kui, nagu me loodame, ei teki mingeid takistusi Venezuela liikmeksastumise taotluse pooleliolevale ratifitseerimisele – vaba ja sõltumatu otsustuse vili, selles pole kahtlust.

On selge, et seega on ta oma liikmete vili. On selge ka see, et kuna ta pärineb 1985. aastast koos Foz de Iguazú deklaratsiooniga ja 1991. aasta Asuncióni lepinguga, on Euroopa Liit viibinud väga lähedal sellele, mis tookord oli ta lapsepõlv ja nüüd on tegelikkus. See on olnud Mercosuri eksistentsi ja kavatsuste väga hoolikas toetamine, jagamine ja kaitsmine, sest me teame, et piirkondliku raamistiku ja piirkondliku raamistiku vahele jäävatel piirkondlikel suhetel on nende jaoks palju hüvesid ja meie jaoks samuti.

Sel põhjusel on Euroopa Parlament alati toetanud maksimaalse hoo andmist Euroopa Liidu ja Mercosuri vahelisele assotsiatsioonilepingule. Lepingule, mis suudab silma paista, mis on samavõrra ambitsioonikas kui tasakaalustatud. Lepingule, milles kaubandusliku mõõtme, rangelt kaubandusliku mõõtme kõrval on ka poliitiline ja institutsiooniline peatükk ning peatükk, mille eesmärgiks on jätkusuutliku majanduse edendamine ja sotsiaalne areng.

Need on väärtused, mida Euroopa Parlament on Mercosuriga suheldes alati kaitsnud. Sellepärast ongi rahvusvahelise kaubanduse komisjonis väliskaubanduse küsimustele pühendunud parlamendiliikmed üllatunud, nagu võis näha mitmest sõnavõtust, teatest strateegilise kahepoolse lepingu kohta Brasiiliaga.

Me kõik oleme alati tundnud, et piirkondlik raamistik on kõige tõhusam viis nende eesmärkide saavutamiseks ja tõeline sammas, millele meie suhted rajada. On selge, et Brasiilia kasvav osatähtsus väärib mitte ainult tunnustust, vaid tõelisi õnnitlusi. President Lula ja tema valitsus ühendavad endas piirkonna stabiilsusesse väga palju panustava riigi juhtrolli ning miljonite inimeste arengu. Kõik on teadlikud, vaadates numbreid, kui tähtis on Brasiilia mõju meie kaubandussuhetele selle osaga maailmast ja kuidas selle tähtsus võib aina kasvada.

Siiski kujutavad Euroopa Liidu ja Brasiilia konkreetsed strateegilised suhted, nagu teatatud 30. mail, endast ohtu kahjustada Euroopa Liidu ja Mercosuri vahelisi piirkondlikke suhteid.

Kuulsime, kuidas riigisekretär ja volinik meid selles suhtes rahustada püüdsid, ning saime need seletused. Me palume siiski, et parlamenti hoitaks kursis nende läbirääkimiste käiguga, sest me kõik mõistame, et teoorias on konkreetne strateegiline leping Brasiiliaga võimalik, aga me ei tahaks ega toetaks midagi, mis nõrgendaks piirkondlikke suhteid.

  Liam Aylward, UEN fraktsiooni nimel. – Hr juhataja, Brasiilia veiseliha küsimus on jätkuvalt ajalehtede pealkirjades, sest tegemist on probleemiga, mis mõjutab Euroopa põllumajandustootjaid ja tarbijaid. Iiri Vabariigist valitud parlamendiliikmena kohtusin ma selle aasta mais Brasiilia suursaadikuga Euroopa Liidus, ja veel kord augusti lõpus, et rõhutada muret Brasiilia veiseliha impordi pärast ELi. Probleeme on siltide ebaseadusliku eemaldamisega, karja salakaubaveoga üle piiri suu- ja sõrataudiga nakatunud piirkondadest ja karja nõuetekohase kontrolliga.

EL on õigustatult vastu võtnud piirkondadeks jaotamise poliitika, mille kohaselt suu- ja sõrataudi puhkemisel riigis eraldatakse veiseliha ekspordi mõistes vaid nakatunud piirkond. See poliitika toimis Iirimaal hästi 2001. aastal ja Ühendkuningriigis sel suvel, sest kohe võeti kasutusele range jälgitavuse poliitika. Sellist jälgitavuse taset Brasiilias ei ole ja see on ELi seisukohast vastuvõetamatu. ELis tuleb veisekasvatajatel täita komisjoni kehtestatud rangeid standardeid. Ma nõuan tungivalt, et komisjon tagaks Euroopaga sarnaste standardite ja normide rakendamise Brasiilias, et kõigil oleks võrdsed tingimused. Mul on hea meel, et volinik Fischer Boel külastab järgmisel kuul Brasiiliat, ja ma loodan, et pärast tema külastust on ta võimeline reageerima Euroopa põllumajandustootjate ja tarbijate õigustatud murele.

  Alain Lipietz, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Härra juhataja, nõukogu eesistuja, volinik, ma arvan, et me ei peaks ümbernurgajuttu rääkima. Probleemiks pole mitte austus, mida võlgneme sellele suurele riigile, Brasiiliale, probleemiks on see, millise pöörde rahvusvahelised suhted nüüd võtavad.

Härra Mandelson, ning tundub, et ka kaubanduse peadirektoraat, on hüljanud mitmepoolsuse ideaali ning võtavad omaks Ameerika Ühendriikide kahepoolse lähenemisviisi. Harjumuspäraseks kaubamärgiks Euroopa seisukohale rahvusvahelises kaubanduses oli see, et me vähemalt tahtsime kahe piirkonna vahelisi suhteid; teisisõnu, arutada asju piirkondadevaheliselt. Noh, meile öeldi, et peame läbirääkimisi Brasiiliaga ja peame läbirääkimisi Indiaga: just nagu oleks meil tarvis mingil moel hüvitada Briti imperialismi mälestus Portugali või Hispaania imperialismi mälestusega! India on kaks ja pool korda suurem kui Euroopa, Türgi kaasa arvatud. India on kolm korda suurem kui Ladina-Ameerika.

Meie eesmärk on aidata luua multipolaarne maailm. See tähendab, et peame kõigepealt kaasa aitama Mercosuri ja Andide Ühenduse ühinemisele, ning siis terve Lõuna-Ameerika Rahvaste Ühenduse ühinemisele.

Selles suhtes ei ole meil midagi läbirääkimiste vastu ei Boliivia ega ka Brasiiliaga, kuid me peame meeles pidama, et taotleme ühendamist, mitte lõhenemist. Peame oma prioriteetide nimekirjas tõstma Mercosuri Brasiiliast ettepoole ning kaaluma Brasiiliaga läbirääkimisi pidades tagajärgi, mis sellel võib olla, sealhulgas ka meie arutlustele ASEANi riikidega suhkru teemal.

  Helmuth Markov, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Härra juhataja, härra nõukogu eesistuja, volinik, kuigi läbirääkimised Mercosuriga edenevad aeglaselt, peaks EL saatma selge märguande Brasiilia valitsusele ja meie teistele partneritele, et ei sõlmi mingeid kahepoolseid kokkuleppeid üksikute valitsustega, kes seisavad vastu asjakohaste piirkondade integreerumisele: ka mitte Brasiiliaga, kes on Mercosuri liige ja potentsiaalne tulevane Unasuri liige, ega ka Columbia ja Peruuga, kes on Andide Ühenduse liikmed ning samuti potentsiaalsed Unasuri liikmed.

Raskused läbirääkimistel Mercosuriga ei ole tähtsusetud. Põllumajanduse, mitte ainult agraartegevuse tulevik ning teenindussektor, industrialiseerimine, tehnosiire, ravimite kättesaadavus – kõik need on küsimused, millele peame leidma vastused koos meie Ladina-Ameerika partneritega, kui tahame tõelist koostööd selle piirkonnaga. Meie eesmärgiks peaks olema koostööprotsess, milles kesksel kohal on kodanike huvid. Koostööd ei tohiks piirata lihtsalt turuosade jagamisega ning energia ja vee kättesaadavusega või intellektuaalomandi patentide jaotamisega.

Mu fraktsioon tervitas soojalt asjaolu, et Brasiilia, nagu Taigi, on farmaatsiatööstuse vastuväidetele vaatamata astunud märkimisväärseid samme, et parandada ravimite kättesaadavust. Komisjon ja nõukogu peaksid neid samme toetama. Me tervitame ka asjaolu, et Brasiilia on juba teatanud, et soovib arutada Amazonase vihmametsade hävitamise probleemi, kuna see on kliima stabiliseerimiseks eluliselt tähtis.

Kuigi hävitamine on kahe viimase aasta jooksul aeglustunud, ei ole see peatunud. Nii Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriikide kui ka teiste osaliste avaldatav surve juurdepääsuks biokütustele, eriti etanoolile, selle asemel, et paremini oma tarbijate käitumist kontrollida, on veel üks oht vihmametsadele ja toiduainetega kindlustatusele.

Kuuleme liigagi tihti Brasiilia ametiasutustelt, et riik peab oma põllumajandust laiendama, et parandada oma finantsolukorda, mille probleemiks on välisvõlg. Nagu te teate, püüavad selle piirkonna uued valitsused selle probleemi lahendamiseks käia uut rada. Boliivia, Ecuador, Nicaragua, Venezuela, Paraguay ja Argentina on ühendanud oma jõud, et luua Lõuna Pank ning muutuda seeläbi sõltumatuks Maailmapangast ja Rahvusvahelisest Valuutafondist. See on samuti hea uudis, vaatamata sellele, et meie kui Euroopa Liit oleme teiste pankade osanikud ning kannatame seetõttu krediidieraldiste kahjumit. Aga sel juhul peame loobuma oma tingimustest.

Euroopa Liit ei peaks siin passiivselt pealt vaatama, vaid olema juba ette aktiivne ning arendama ja laiendama neid lähenemisviise, mis on täielikult kooskõlas meie enda eesmärkidega koostöö ja keskkonnakaitse osas.

  Bastiaan Belder, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (NL) Härra juhataja, see ütleb väga palju, et uus kahepoolne strateegiline partnerlus Brasiiliaga on esile toodud Portugali eesistumise ajal. Ma väärtustan tõsiasja, et igale liikmesriigile on antud võimalus, et jätta oma eesistumise ajal ELi poliitikale oma jälg. Tahaksin siiski lisada, et liikmesriigid peaksid seda väikest võimalust kasutama üksnes ELi praeguse poliitilise tegevuse järjepidevusega arvestades.

Just sel põhjusel jagan ma muret, mida tunnen küsimuse pärast, mida me siin praegu arutame. Nüüd juba mõnda aega on Euroopa Liidu eesmärgiks olnud astuda piirkondadevahelisse assotsiatsioonilepingusse Mercosuriga. Seda eesmärki takistab kahepoolne strateegiline partnerlus Brasiiliaga.

Esiteks tunnevad teised Mercosuri riigid end siis Euroopa Liidu poolt petetuna. Piirkondadevahelise lepingu asemel eelistab EL nähtavasti kahepoolset lepingut. Seepärast tahaksin komisjonilt küsida, milliseid algatusi ta võtab, et hajutada selles osas näiteks Argentina, Uruguay ja Paraguay muresid. Kaubandussuhted nende riikidega on liidu jaoks just niisama tähtsad.

Mu teine põhjus Mercosuri pärast muretsemiseks on selle koostöö stabiilsus ja poliitiline suunitlus. Paari viimase aasta jooksul on saanud selgeks, et Brasiilia soovib ennast ülemaailmsel tasandil palju jõulisemalt näidata kui mandri loomulikku liidrit. Ta tõstab ennast esile mitte ainult esiletikkuvas rollis WTOs, vaid ihkab näiteks saada ka kohta ÜRO Julgeolekunõukogus.

Selle tagajärjel on Brasiilial vähem huvi täita oma rolli mandril. Lõpuks tarbib Mercosur ju kõigest 10% Brasiilia ekspordist. Seepärast näib see riik olevat vähem valmis investeerima teistesse Mercosuri riikidesse. Ülemaailmsele areenile astudes näitab Brasiilia, et on oma piirkondlikust rollist välja kasvanud.

Brasiilia sellise poliitika pahupooleks on oht Mercosuri stabiilsusele ja poliitilisele kursile. Pärast Brasiilia loobumist püüab Venezuela omastada juhtrolli Mercosuris ja seeläbi kogu mandril. Chávez üritab piirkonnas oma rolli tugevdada, võttes appi naftarahad ja läänevastase retoorika. Venezuela ajab protektsionistlikku, sissepoole suunatud majanduspoliitikat, mis ähvardab põhilisi majandussektoreid taasriigistamisega. Vahepeal ei jää enam ruumi vabakaubandusele ega uute turgude avamisele. Ma oletan, et nõukogu ja komisjon on teadlikud asjaolust, et sellistel arengutel on tagajärjed Lõuna-Ameerika riikidele, kuid kindlasti liidu majandus- ja kaubandushuvidele selles piirkonnas.

Ma pöördun nõukogu ja komisjoni poole, et nad kasutaksid asjaolu, et kahepoolne leping Brasiiliaga on olemas just selleks, et muuta vastupidiseks suundumus, mida äsja kirjeldasin. Liit peab innustama Brasiiliat kasutama kahepoolse partnerluse kaudu ELiga omandatud uut poliitilist kaalukust selleks, et näidata oma uut poliitilist juhtpositsiooni Mercosuris ja kogu mandril. Sellest peab abi olema, et takistada Venezuela ja Boliivia taoliste riikide isolatsioonipoliitika levimist üle kogu mandri.

Lõpetuseks, härra juhataja, tahaksin teha märkuse partnerluse sisu kohta. Olen arvamusel, et ELi ja Brasiilia partnerluse olemus ei pea keskenduma üksnes sellistele teemadele nagu bioetanool, vaid samavõrd ka Doha vooru edukaks toimima hakkamiseks. Lõpuks on Brasiilia roll olnud praeguseni peamiselt isikliku edu saavutamine põllumajanduse valdkonnas, kusjuures riik ei ole tegelikult ette valmistunud kompromisse tegema ei NAMA ega teenuste osas.

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, ma olen veendunud, et Euroopa Liidu ja Mescosuri läbirääkimised peaksid olema meie prioriteediks lähemate kuude jooksul. Vaatamata paljudele probleemidele, millega me praegu oleme silmitsi, on mitmepoolne koostöö selles piirkonnas palju soodsam, kuna see võimaldab koostööd kõigi Mercosuriga ühinenud riikide raamistikus säilitada ja süvendada, olenemata nende olukorrast piirkonnas.

Euroopa Liidu ja Mercosuri vaheliste läbirääkimiste edukal lõpuleviimisel on võimalus jõuda maailma suurima vabakaubanduspiirkonna loomiseni, mis tähendab kaubandusmahu märkimisväärset kasvu ja tugevnenud positsiooni maailmamajanduses mõlema partneri, Euroopa Liidu ja Mercosuri riikide jaoks. On ilmne, et suurimad kasusaajad sellest lepingust on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted nii ELis kui ka Ladina-Ameerikas ning me kõik teame, et tugevnevad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted tähendavad uusi töökohti, teenuste paremat kvaliteeti ja sotsiaalset heaolu.

Ma arvan, et see partnerlus Brasiiliaga kui meie suurima partneriga selles piirkonnas on väga oluline, ning me peaksime seda arendama, kuid Mercosuriga koopereerumise egiidi all, ja see tähendab, et peame kõigepealt Mercosuri raamistikus assotsiatsiooni kokku panema ja alles siis, seda aluseks võttes, saaksime üles ehitada mis tahes kahepoolse koostöö üksikute Ladina-Ameerika riikidega. Ehitades üles koostööd vaid ühe riigiga piirkonnas võib kahjustada mõistmist, milleni on eelnevalt jõutud, ning muutuda teguriks, mis aeglustab tööd Mercosuri assotsiatsioonilepinguga.

Sellepärast ma arvangi, ja ma tahaksin seda veel kord rõhutada, et selle ambitsioonika lepingu sõlmimisest Mercosuriga on kasu meile kõigile – ELile ja Mercosuriga ühinenud Ladina-Ameerika riikidele – ning meie ja Brasiilia kui piirkonna tugevama riigi prioriteediks peaks olema neid läbirääkimisprotsesse kiirendada.

  Edite Estrela (PSE). – (PT) Härra juhataja, riigisekretär, volinik, daamid ja härrad, ELi-Brasiilia strateegiline partnerlus ei kujuta endast ohtu ei piirkondlikule tasakaalule ega ELi majandus- ja kaubandussuhetele teiste Ladina-Ameerika partneritega. Vastupidi, see tuleb neile suhetele kasuks, nagu öeldi ELi ja Brasiilia 4. juuli tippkohtumise ühisavalduses.

Tänane küsimus on algatada arutelu ELi ja Ladina-Ameerika ning ELi ja Brasiilia suhete teemal, mis mõlemad on äärmiselt olulised. Nagu siin juba on mainitud, arvan minagi, et ELi ja Brasiilia suhted täidavad tühiku. Polnud mõeldamatu, et Euroopa Liidu strateegilised partnerlused BRIC-riikidega jätaksid välja „B” nagu Brasiilia. Eesistujariigil Portugalil oli seega õigus edendada ELi ja Brasiilia vahelist tippkohtumist kooskõlas kõigega, mida ta tegi 2000. aastal, kui toimus esimene ELi ja India tippkohtumine, mis ei kahjustanud suhteid teiste selle piirkonna riikidega.

Sellepärast on Euroopal nüüd paremad tingimused anda värske impulss suhetele Mercosuriga ja Doha läbirääkimistele. ELi ja Brasiilia vahelise dialoogi tugevdamisel on mõtet, sest see võimaldab tugevdada koostööd põhivaldkondades nagu energiavarustuse kindlus ja säästev areng, bioloogiline mitmekesisus, kliimamuutused, võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, demokraatia ja inimõiguste edendamine jne. Brasiilia demograafiline kaalukus, majandusareng ja poliitiline stabiilsus muudavad ta vältimatult keskseks osalejaks rahvusvahelisel areenil.

Euroopa saab ainult võita, kui võtab Brasiiliat oma strateegilise partnerina. Nagu riigisekretär siin juba ütles, ei saa Euroopa Liidu ja Brasiilia suhteid analüüsida üksnes majanduslikus kontekstis. See on liiga kitsas vaatenurk, mis jätab tähelepanuta ajaloolised seosed, kultuurilise ja keelelise suguluse, ülikoolide vahelise koostöö ning paljud ühised huvid eri valdkondades.

  Johan Van Hecke (ALDE). – (NL) Härra juhataja, daamid ja härrad, kas lõunaameeriklased usuvad ikka veel piirkondadevahelisse lepingusse ELi ja Mercosuri vahel? Usun, et see on küsimus, mille peame esitama iseendale? Mercosuri riikide kaubandusstrateegia läheb kaht eri rada, lubades ühest küljest Mercosuril edasi areneda, kuid teisest küljest, nagu Brasiilia puhul, sõlmida nii palju kahepoolseid kaubanduslepinguid kui võimalik, et kindlustada üksikriigi turupositsiooni, vajaduse korral ka teiste Mercosuri liikmete arvelt. Mõnikord meenutab see Argentina tango kokkusobitamist Brasiilia sambaga. Sellest hoolimata, tingimusel, et nii EL kui ka Mercosur jätkavad uskumist kahe mandri vahelise laiapõhjalise koostöö väärtusesse, jääb lootus alles, vaatamata Ameerika Ühendriikide presidendi Bushi survele Ameerika vabakaubanduspiirkonna loomiseks. 34 riigi seas ei ole Mercosuri liikmete entusiasm just määratu suur. Nad on pettunud, et Ameerika Ühendriigid ei pakkunud neile toetust hiljutise raske majanduskriisi ajal. Euroopa on nüüd juba Mercosuri kõige tähtsam kaubanduspartner, aga siiski leidub mõlema kaubandusbloki vahel veel tohutult kasvupotentsiaali. Kui me saame teha midagi, et lahendada vastastikuseid ebakõlasid Mercosuri riikidega, näiteks tehes koostööd mitmepoolsetel kaubandusläbirääkimistel näiteks WTOs, kus ELil ja Mercosuril on sageli ühiseid huvisid, siis ehk võime kord kunagi jälle piirkondadevahelise lepingu saavutamisele lähemale jõuda.

  Seán Ó Neachtain (UEN). – (GA) Härra juhataja, on üks tähelepanek, mille ma tahan teha seoses Euroopa ja Brasiilia vahelise kaubandusega, ja see käib standardi kohta, mida me järgime siin Euroopas seoses lihatootmisega, ning rangete eeskirjade kohta, mille me oleme kehtestanud Euroopa lihakaubandusele. Sellest olenemata tunnustame me liha, mis on imporditud Brasiiliast, kohast, kus neid eeskirju ei kohaldata. Arvan, et komisjonil on aeg sel teemal iseenda poole pöörduda ja küsimusi esitada. Miks on nii suur vahe Euroopas järgitava range standardi ja Brasiiliale lubatud standardi vahel seoses liha jälgitavuse, karja märgiste ning suu- ja sõrataudiga? Komisjonil on aeg see teema üles võtta, sest suured lahknevused standardite tingimustes ajavad tarbijad väga ärevile. Kaubandus on üks asi; eluaegne tervis hoopis teine.

  José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra (PPE-DE). – (ES) Härra juhataja, nõukogu eesistuja, volinik, ma arvan, et on selge, et Brasiilia oma suuruse, oma rahvastiku, oma looduslike ressursside ja rahvusvahelisel areenil etendatava rolli tõttu – ma pean silmas rolli, mis tal on seoses kliimamuutuste ja energiaressursside aruteluga – õigustab täielikult komisjoni teatist selles mõttes, et on suuteline saama kasu strateegilisest partnerlusest Euroopa Liidu ja nii suure riigi nagu Brasiilia vahel.

Ja see strateegiline partnerlus peab minu arvates olema kolmel tasandil: ülemaailmses perspektiivis, piirkondlikus perspektiivis ja kahepoolses perspektiivis.

On siiski üks asi kohelda Brasiiliat nii, nagu ta väärib suure riigina, mida ta on, ja teine asi, kui Euroopa Liit ei jätka oma pühendumist tööle, mida ta tegi, et lõpule viia leping Euroopa Liidu ja Mercosuri vahel. Ma ei usu, et komisjon oma teatisega seda kavatses; ma arvan, et me saame sellest teatisest selgelt järeldada, et need kaks hüpoteesi on suurepäraselt ühildatavad: ühest küljest strateegiline mõõde Brasiiliaga ning teisest küljest otsusekindel toetus integreerumisprotsessile, mille kohta Euroopa Liit on kõige täielikum ja ilmselgem näide.

Hoopis teine asi on, et assotsiatsioonilepingut Euroopa Liidu ja Mercosuri vahel ei sõlmita tingimustel, mis meile kõigile meeldiksid, ja see on üks leping, mida praeguseks on juba liiga kaua edasi lükatud. Küsimus on õigustatud: kui kaua peab Euroopa Liit selle lepingu sõlmimist veel ootama?

Ma arvan, et peame toetama piirkondadevahelisi integreerumisprotsesse ning ainult sellise perspektiiviga, ainult sellises mõõtmes, et mõistame liidu ja integreerumise eeliseid.

  David Martin (PSE). – Härra juhataja, parlamendi prioriteedid kaubandusläbirääkimistes on selged. Esiteks, me tahame edukat mitmepoolselt vooru. Teiseks, me tahame edukat piirkondadevahelist korda ja ajutiselt – kuid tõesti üksnes ajutiselt – soovime parandada kahepoolseid suhteid.

Ma pean tunnistama, et kui ma kuulsin, et strateegilise partnerluse lepingu sõlmimine Brasiiliaga on prioriteet, tundus mulle, et me premeerime riiki, kes on Doha arenguvooru mitmepoolsetel läbirääkimistel olnud meie üks imelikumaid partnereid. Mulle tundus ka, et see võib kahjustada Mercosuri, sest ilma Brasiiliata ei ole Mercosuri. Kuulnud tänahommikust nõukogu ettekannet ja rääkinud oma Portugali kolleegidega, olen ma veendunud, et on olemas võimalus, et edukas strateegilise partnerluse leping Brasiiliaga võib aidata kaasa Doha arenguvoorule, kui me saavutame mõistmise meie ja selle Doha võtmeriigi vahel.

Lahenduse leidmine mõnele keerukamale majandusprobleemile võib aidata kaasa Mercosuri lepingu sõlmimisele ning samas hea leping Brasiiliaga annaks neile signaali, et me toetame nende riiklikku prioriteeti – võitlust sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu. Seega ei ole ma täiesti kindel, kuid olen rohkem veendunud, et ELi ja Brasiilia vaheline leping on praegu ihaldusväärsem eesmärk kui paar nädalat tagasi.

  Nathalie Griesbeck (ALDE). – (FR) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, niisuguses muutuvas ülemaailmses geopoliitilises kontekstis on meie parlament mitmel puhul väljendanud oma vankumatut pühendumist partnerluse tugevdamisele kahe mandri vahel.

Nii nagu mina seda näen, peab see uus üksus olema Mercosur. See aitab meil leida edasipüüdlikke, tasakaalustatud ja poliitilisi lahendusi probleemidele seoses energiavarustuse, kasvuhooneefekti vähendamise ja isegi meie põllumajandustoodete kvaliteediga.

Lõuna-Ameerika piirkondlikku integreerumist ei saa edendada ning see ei saa olla tõhus, kui me otsustame läbirääkimisi pidada Mercosuri ühe liikmega, selle asemel et töötada partnerluses uue üksuse kui tervikuga.

Mina omalt poolt võitlen piirkondliku integreerumise eest, mis nii, nagu mina seda näen, on stabiilsuse ja õitsengu vahendiks maailma sellele osale ja ka meile, ning mida tuleks toetada ja jälgida. Ma arvan ka, et Mercosuri riikidele oleks häbiks loobuda sellest põhilisest plaanist, kuna meil pole piisavalt poliitilisi ambitsioone, ning seega kaotada see võimalus mõlemale mandrile, Ladina-Ameerikale ja Euroopale.

See võiks meid selgelt jätta kõrvale Ameerika Ühendriikide poliitikast luua terve Ameerika mandri jaoks tohutu majanduslik vabakaubanduspiirkond.

  Luís Queiró (PPE-DE). – (PT) Kui küsime, millise panuse võib Euroopa Liidu ja Brasiilia vaheline partnerlus anda ELi ja Mercosuri suhete arendamisse, võimalusega muu hulgas sõlmida see kauaoodatud, pikalt edasi lükatud leping, siis arvan, et vastus saab siin olla vaid üks: see panus on väga suure tähtsusega.

Samal ajal tuleb öelda, et ELi ja Brasiilia vahelist strateegilist partnerlust saaks alati õigustada ning et selles küsimuses on ainsaks puuduseks juba kaotatud aeg. Neljast BRIC-riigist – Brasiiliast, Venemaast, Indiast ja Hiinast – oli Brasiilia ainus, kellega EL polnud enne 4. juuli tippkohtumist mingeid kõrgetasemelisi kohtumisi pidanud. See on rohkem kui imelik, võttes arvesse, et Brasiilia on peamine piirkondlik jõud Lõuna-Ameerikas. See on demokraatlik riik, nende puudujääkidega, mis uutel demokraatlikel riikidel kipuvad olema, mis jagab meiega ühesugust väärtuste raamistikku. See on traditsiooniline ja usaldusväärne liitlane ning ülimalt oluline majanduspartner nii piirkondlikul tasandil kui ka ülemaailmse majanduse kontekstis.

Kõigil neil põhjustel on strateegiline partnerlus Brasiiliaga õigustatud, kuna see riik on iseseisvalt Euroopa Liidu strateegiline partner. On siiski veel ka muid põhjuseid Brasiiliaga suhete tugevdamiseks ja strateegilise partnerluse arendamiseks. Nagu komisjoni teatises on öeldud, võivad need suhted saada ja peavadki saama edasiviivaks jõuks dialoogi arendamisel Marcosuriga. Need kaks partnerlust ei ole teineteisega vastuolus; need täiendavad teineteist. Samuti võivad ja peavadki need suhted olema teguriks, mis aitab kaasa lahenduste leidmisel seoses Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Ning lõpuks võivad ja peavadki need suhted olema märgiks, et Euroopa Liit tunnustab selle riigi erilist tähtsust rahvusvahelistes suhetes ning kavatseb võtta seda asjaolu arvesse ÜRO reformi arutelu käigus.

Härra juhataja, Euroopa Liidul on aina rohkem tarvis tegutseda laiahaardelise majanduspartnerina ning strateegiline partnerlus Brasiiliaga on märgiks, et tahame minna seda teed. See on tee, mida mööda peame minema, kui tahame saavutada lepingu Mercosuriga. Brasiilia ilmajätmine eesõigusega kahepoolsest lepingust oleks ebaõiglane ning eelkõige tõsine poliitiline viga.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). – (RO) Härra juhataja, ma tahaksin rõhutada selle dokumendi tähtsust ning ELi ja Mercosuri delegatsiooni liikmena tahaksin ma rõhutada selle piirkonna tähtsust. See on ulatuslik, suure elanike arvuga paljutõotav piirkond, mille majanduskasvu peab tõstma.

See on rikkalike loodusvaradega piirkond ning tegelikult saab Euroopa 25% Mercosuri piirkonna ekspordist. On oluline kaasa aidata selle piirkonna majandusarengule, tööstusarengule; selle roll kliimamuutustes saab olema äärmiselt tähtis ning sel põhjusel me peame toetama piirkondlikku integreerumist.

Ajavahemiku 2007–2013 strateegiaks eraldatud eelarvest läheb üks viiendik hariduse ja infoühiskonna arengu finantseerimiseks ning see on äärmiselt oluline, võttes arvesse, et Brasiilias on kirjaoskamatuse tase umbkaudu 90%. Ma usun ka, et Brasiilia mängib tähtsat rolli asjaolu tõttu, et peaaegu pool Mercosuri piirkonna elanikest elab selles riigis. Ma kordan – kliimamuutused on äärmiselt olulised ja see piirkond mängib nendes tähtsat rolli.

  Georgios Papastamkos (PPE-DE). – (EL) Härra juhataja, pole kahtlust, et Brasiilia mängib mõjukat kaubanduslikku rolli ülemaailmsel areenil. Sellepärast on soovitatav majandussidemete edasine tihendamine ELi ja Brasiilia vahel.

EL on Brasiilia peamine kaubanduspartner, kuna Brasiilia on ELi jaoks tähtsuselt alles kaheteistkümnes kaubanduspartner. Strateegiline partnerlus ELi ja Brasiilia vahel ei peaks minu arvates põhjustama jagunemist terviklikus lähenemisviisis Mercosuri piirkonnale.

Need suhted võivad siiski mängida täiendavat rolli kahes valdkonnas: mitmepoolsetes läbirääkimistes Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ning ELi ja Mercosuri vahelises vabakaubanduspiirkonnas. See piirkond võib saada suurimaks piirkondadevahelise koostöö piirkonnaks; see rõhutab edusammude puudumist kõnealustes mitmepoolsetes läbirääkimistes ja piirkondadevahelistes läbirääkimistes. Mõlemate läbirääkimiste edusammud on omavahel suurel määral seotud.

ELi ja Mercosuri vaheline vabakaubanduspiirkond, nagu Doha voor ja WTO, on hakanud järele jõudma põllumajandussaadustega kauplemise küsimustes. Selles on Brasiilial eriti tähtis osa: oma mõju tõttu majanduslikule stabiilsusele ja integreerumisele laiemas piirkonnas peaks Brasiilia andma tõhusa panuse tasakaalustatud ja edasipüüdliku lepingu sõlmimisse ELi ja Mercosuri vahel.

WTO tasandil ei saa Brasiilia oodata vaid arenenud liikmesriikide põllumajandustoodete turgude jätkuvat avanemist. Volinik, nõukogu eesistuja, nagu teisedki esilekerkivad majanduskeskkonnad peab Brasiilia võtma oma vastava osa vastutusest praegustel Doha vooru läbirääkimistel tõelise pühendumise kaudu, eelkõige protektsionistlike turgude avamiseks ning WTO eeskirjade ja korra täitmiseks.

  Józef Pinior (PSE). – (PL) Härra juhataja, volinik, minister, tahaksin alustuseks väljendada oma veendumust, et eesistujariik Portugal järgib õiget strateegiat seoses Euroopa Liidu ja Brasiilia vahelise strateegilise partnerluse saavutamisega. Mul on tunne, et Euroopa Liit peaks selle partnerluse algatama ja lõpule viima nii kiiresti kui võimalik. Brasiilia roll kaasaegses globaliseerunud maailmas on selge nii majanduslikult kui ka kultuuriliselt, samamoodi nagu roll, mida Brasiilia mängib ÜROs.

Euroopa Liidu ja Brasiilia vaheline strateegiline partnerlus tagab vastastikuste suhete ergutamise ning on väga kasulik tänapäevasele poliitilisele, kultuurilisele ja majanduskorrale ülemaailmses mõõtmes. Ma kordan, see on edaspidi kasulik poliitilise harmoonia parandamiseks ülemaailmselt.

Ma ei arva, et see strateegiline partnerlus võiks tekitada mingeid takistusi strateegilise partnerluse arendamiseks Mercosuriga. Partnerlus Mercosuriga nõuab strateegilist partnerlust Brasiiliaga.

  Vasco Graça Moura (PPE-DE). – (PT) Eesistujariik Portugali programm sisaldas algusest peale tippkohtumise korraldamist Brasiiliaga. Sai selgeks, et osapooled võiksid teha ettepaneku panna alus strateegilise partnerluse kehtestamisele. Seepärast pole praegu mingit mõtet väljendada mingit üllatust või muret Mercosuri tähelepanuta jätmise ning Brasiilia ebaõiglase või enneaegse eelistamise üle.

Brasiilia kaubandusturu mõõtmeid Euroopa eksportijatele ei tohi alahinnata. Euroopa Liit ei saa käest lasta võimalust Brasiiliaga strateegilisse partnerlusse astuda. Asjaolud näitavad, et Euroopa Liidu suhted Mercosuri ja Brasiiliaga on juba vastavalt mõistetud arenema eri kiirusega. See olukord pole ideaalne, kuid pole ka tõendeid, et ühtede kiirem areng teistele kahju teeks. Vastupidi, see võiks isegi olla tugev ergutus, et teisi takka kiirustada.

Tänapäeva Brasiilia on maailmas esilekerkiv jõud, ainus Mercosuri liikmesriikide hulgas, ning tema turg moodustab 85% Mercosuri turust. Ta on esindusdemokraatia. Ta on üks Euroopa Liidu põhimõttelistest kaubanduspartneritest ja riik, mille 200 miljonit elanikku kõnelevad maailmas üht enim levinud Euroopa keelt – portugali keelt – ning mille ühiskonna- ja kultuuriväärtused on tihedalt seotud Euroopa omadega. Ilma et see piiraks eeliseid, mida tõelised edusammud suhetes Mercosuriga võiksid ELi jaoks tähendada, ei arva ma, et leidub või on kunagi leidunud mõni kaalukas argument meie ja Brasiilia vaheliste suhete arendamise ning tugevdamise edasilükkamise kasuks. Samuti ei ole Euroopa Liidu asi ka Mercosuri liikmete omavaheliste suhete tõusude ja mõõnade järele valvamine.

Teisiti mõelda ja Euroopa Liidu väga tähtsate eesmärkide saavutamist lõpmatult edasi lükata tähendab järele anda soovunelmate hellitamisele, mis on kokkusobimatud praeguse hetkeolukorraga, tegutsedes nõnda, nagu oleksid meie plaanid ja soovid juba teoks saanud, mida nad ei ole, ning me ei tea ka, millal need võiksid saada.

  Sérgio Sousa Pinto (PSE). – (PT) Eksperiment Mercosuri piirkondliku integreerumisega on olnud põhimõtteliselt edukas nii majanduslikul kui ka poliitilisel tasandil. Mercosuri panus piirkonna demokraatia tugevdamisse ning selle bloki kaubandusmahu kasvamisse on vastuvaidlematud tõsiasjad.

On tõsi, et praegusel hetkel on ELi ja Mercosuri läbirääkimised ummikus, sest oodatakse Doha voorust tulevaid kohustusi ja lepinguid, mis võiksid saada meie kahepoolsetele kaubandusläbirääkimiste uueks lähtealuseks. Kuigi ma ei taha liiga pessimistlikult kõlada, on meil oht, et Doha voor võib lõppeda ainult meie väärtusliku aja kaotamisega. EL peaks andma oma panuse Lõuna-Ameerika piirkondliku integreerumise õnnestumisse, suunates kõik oma jõupingutused kahe bloki vaheliste läbirääkimiste õnnestumisse.

Meievahelised suhted peavad olema märksa ulatuslikumad kui kõigest kaubandusleping. Kõne all on ülemaailmne leping, mis läheb tunduvalt kaugemale kui vahetatavate kaupade arvud ja kogused. Assotsiatsioonileping hõlmab koostööd ja poliitilist dialoogi, mis on meie tulevaste suhete põhilised alussambad.

Mitte keegi ei kahtle tänapäeval, et Euroopa Liit vajab Ibero-Ameerikat ja selle suurepärast vahendit Mercosuri, et saavutada oma eesmärk – tasakaalustatuma ja mitmepoolsema rahvusvahelise korra ülesehitamine.

Sellise poliitilise koostöö oluline näide on pärast 19. septembri kohtumist tehtud Euroopa Komisjoni presidendi ja Mercosuri eesistuja Uruguay presidendi Tabaré Vásquezi ühisavaldus, millega lubati aasta lõpuks kahe bloki ühisavaldust keskkonna ja kliimamuutuste kohta. Mercosur on väga paljutõotav seoses majandusliku integreerumise ja Lõuna-Ameerika poliitilise tugevdamisega rahvusvahelisel areenil, ent see ei tähenda, et võime mööda vaadata või teeselda, et ei näe, mis meie ees on – Brasiilia vaieldamatu poliitiline kohalolek, kes tegelikult on Lõuna-Ameerika juhtiv jõud. Brasiilia on Mercosuri hing ja liikumapanev jõud. Oma 190 miljoni elanikuga ja Mercosuri SKTst umbes 75% esindava majandusega on Brasiilia ainus BRIC-riik, kellega Euroopa Liit polnud praeguseni veel tippkohtumist pidanud.

Daamid ja härrad, on absurdne mõelda, et Euroopa Liit võiks Brasiiliale Mercosuri tähtsusest midagi õpetada või Brasiilia ees end Mercosuri eestvõitlejaks määrata. See on täiesti naeruväärne. Samuti on Brasiilia ainus Mercosuri liikmesriik, kes loodab ÜRO Julgeolekunõukogus kohta, mida ta väärib ja mis annab tervele Ladina-Ameerikale hääle selles tähtsas organis.

  Charles Tannock (PPE-DE). – Härra juhataja, enne olin ma ELi juhitud Ladina-Ameerika piirkondliku integreerumise eestkõneleja, et toetada eelistingimustel selliseid piirkondlikke mitmepoolseid riikide blokke nagu Mercosur. Kuid kahjuks on Mercosur, vaatamata liikmeks olevate riikide kultuurilisele lähedusele (Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay) jäänud riikide huvidega võrreldes liigas nõrgaks, pidurdades seega ELi stiilis ühisturu loomist piirkonnas – kuigi see peaks pikas perspektiivis olema meie loomulik eesmärk.

Mercosuri toimimine on halvenenud seoses Venezuela hiljutise ühinemisotsusega, Chávezi vabaturuvastane retoorika toob kaasa veel suurema protektsionismi Mercosuris, kelle läbirääkimised ELiga on nüüd juba mõnda aega seiskunud. Seepärast tervitan ma seda, et EL on nüüd hoopis võtnud suuna käesoleva aasta juulis kokku lepitud strateegilisele kahepoolsele partnerlusele Brasiiliaga, kes on majandushiid, kuid kelle osa maailma majanduses on teiste arengumaadega võrreldes veel väike just nimelt sellepärast, et Brasiilia ei ole suutnud sõlmida kasulikke kahepoolseid vabakaubanduslepinguid, vaid lootnud liiga palju Mercosuri peale.

Vastupidiselt Mehhikole, kellel juba on leping ELiga ja kes on täna teine juhtivas seisus riik Ladina-Ameerikas, on Chávezi naftadollarite lahkus Argentina suunal sundinud Brasiilia presidenti Lulat Mercosuri küsimusi ignoreerima ja lubanud Argentina presidendil Kirchneril oma protektsionistlikku seisukohta edendada.

Juba teeb häält ka populistlik Ecuador, kes ühineb Mercosuriga vaatamata sellele, et ta on ühinenud ka Ameerika Ühendriikide vastase Venezuela juhitava Bolivari Ameerika alternatiivi (ALBA) kaubandusalgatusega.

Üks hiljutine nääklus Argentina ja Uruguay vahel näitab selgelt Mercosuri ebatõhusust oma partnerite erimeelsuste lahendamisel tselluloositehase pärast, mida ELi Soome äriühing Botnia ehitab Uruguay jõe kaldale. President Kirchneril ei õnnestunud projekti peatada, samas muutis ta naaberriigi ja Mercosuri partneri Uruguay oma vaenlaseks, kui keeldus lubamast Mercosuri riigiülestel institutsioonidel vaidlust vahendada. Mida tema selle asemel tegi? Kutsus vahekohtunikuks Hispaania kuninga!

  David Casa (PPE-DE). – (MT) Härra juhataja, täna on meie ees leping, mis kinnitab ja kindlustab Euroopa Liidu olulist rolli ülemaailmses poliitikas – rolli, millele me peaksime omistama suurt tähtsust, kuna see on osa selle riikide liidu edust. See leping rõhutab suhete tugevdamist mitte ainult meie naabermaadega, vaid ka teiste mandrite riikidega, eriti sellistega, mis on koduks miljarditele Euroopa päritoluga elanikele, näiteks Ladina-Ameerika ja Kesk-Ameerika riigid. Mõlema poole huvides on nende suhete jätkuv tugevdamine dialoogi ja ideede vahetuse abil. Me peame siiski tagama demokraatia julgeoleku riikides, kas saavad kasu mis tahes abist, mida me anname. Me peaksime ka tagama, et kogu abi, nii otsene kui ka kaudne, oleks suunatud vaesuse vähendamisele, võrdõiguslikkuse tugevdamisele ning viimase, kuid mitte tähtsusetuimana, ebavõrdsuse vähendamisele maailma kahe piirkonna vahel. See kõik peaks alati toimuma läbipaistvuse ja vastutuse piires. Ka sõnavabaduse ja põhiõiguste kaitsmine peaks alati olema kõigi läbirääkimiste prioriteediks. Kuigi Euroopa Liit peaks igale riigile abi andma teataval ajavahemikul, peale eriabi vajaduste, peame me tagama, et seda tehtaks struktureeritud raamistikus, nii, et kedagi ei jäetaks välja, ja nii, et hüvesid jagataks õiglaselt. Selle parlamendi liikmetena me peame nii palju kui võimalik edendama suhteid Euroopa Liidu ja Mercosuri vahel ning kindlaks määrama, kuidas kõiki nõrku kohti tugevdada, nii et saaksime tagada nii palju kui võimalik nende suhete tõhususe ja edu. Pidades oma tegevuskavas üha olulisemaks uusi väljakutseid, näiteks kliimamuutusi, peaksime vaatlema neid suhteid kui strateegilise partnerluse algust, mis viib keskkonnakaitse mõõtmeni ja vastastikust kasu andva jätkusuutliku arenguni.

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. – (PT) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, tänan teid väga teie panuse eest.

Mul on eelmistel kordadel juba võimalust olnud selgitada, põhjendada ja Euroopa Parlamenti teavitada esimesest ELi ja Brasiilia tippkohtumisest, selle tulemustest ja eesmärkidest. Peale selle on paljud parlamendiliikmed täna siin rohkesti rõhutanud strateegilise partnerluse tähtsust Brasiiliaga ning ma saan ainult tervitada asjaolu, et need liikmed, kes algul näisid kahtlevaina või rohkem kõhklevaina Portugali algatuse kavatsuse üle, näivad nüüd tegelikult palju soodsamalt suhtuvat strateegilisse valikusse, mille Portugal eesistujariigina, aga ka Euroopa Liit tervikuna on Brasiilia suhtes teinud.

Loomulikult me räägime siin ja oleme juba rääkinud Brasiilia poliitilisest ja majanduslikust tähtsusest, samuti tähtsusest seoses keskkonna ja energiaga, mis on põhilised realiteedid kaasaegses maailmas, mida me ei saa ignoreerida. Nagu siin juba öeldi, oleks veider, kui Euroopa Liidul oleksid strateegilised suhted, strateegiline partnerlus Venemaa, India ja Hiinaga, kuid mitte Brasiiliaga. Me usume, et oleme selle tühiku täitnud, ning me usume ka, et lähimatel aastatel aplodeerivad kõik eesistujariik Portugali sellele algatusele. Me oleme siiski alati ka täiesti selgeks teinud, et see strateegiline partnerlus, millest me arvame, et Euroopa Liit võiks Brasiiliaga sõlmida, ei välista ega piira mingil juhul muid suhteid, mida me samuti soovime majanduslikul ja poliitilisel tasandil laiendada Mercosuriga.

Ma pean ütlema, daamid ja härrad, et olen selles suhtes tõesti muretu, sest Portugal on alati olnud nende ELi riikide hulgas, kes alati võitlesid tihedate ja sügavate solidaarsussuhete eest Mercosuri riikidega nende suhete igas aspektis. Sellepärast me ei kõhkle ega soovi lubada siin tekkida muljet, et partnerlus Brasiiliaga välistab või võiks välistada tiheda partnerluse Mercosuri riikidega.

Selline nägemus, mis selle asemel, et olla vastastikuse täiendavuse nägemus, võiks olla välistamise nägemus, ei tundu meid aitavat ning peale selle ei tundu ka tegelikkusele vastavat – otse vastupidi. Peale selle, nagu siin on välja toodud, on see ELi ja Brasiilia tippkohtumise enda lõppsõna, milles selgesõnaliselt ja täiesti ühehäälselt teatatakse, et Euroopa Liit ja Brasiilia hakkavad koos tegutsema, et ELi ja Mercosuri vaheline assotsiatsioonileping võiks viimaks tegelikkuseks saada.

Me oleme kõik teadlikud tõusudest ja mõõnadest, mis ELi ja Mercosuri vaheline assotsiatsioonileping on läbi teinud. Me oleme tõepoolest ummikus, nagu me kõik teame, suurelt osalt Euroopa Liidu ja Mercosuri vaheliste kaubandusküsimuste tõttu. Vahepeal algas Doha voor ning see, mis seal juhtus, mõjutas nähtavasti samuti ELi ja Mercosuri läbirääkimiste kaubanduslikku mõõdet.

Tahan teile siiski hästi selgeks teha, et kui eesistujariik Portugal kord otsustab, et on kehtestatud miinimumtingimused selle arutelu ja nende suhete taaskäivitamiseks, ei hakka me kõhklema; me kinnitame teile ka seda, et kui see ei juhtu Portugali eesistumise ajal, siis ei jäta Portugal liikmesriigina juhtimata oma partnerite tähelepanu – nagu ta on alati teinud ja nagu on alati olnud ta eesmärk – tõelisele vajadusele taaskäivitada Mercosuriga läbirääkimised assotsiatsioonilepingu üle kõigis selle mõõdetes.

Lõpetuseks pean teile ütlema, et kavatseme korraldada, võimaluse korral veel Portugali eesistumise ajal, kõrgetasemelise kolmepoolse kohtumise Mercosuri riikidega. Me uurime seda võimalust ja, nagu ma ütlesin, võimalusena Portugali eesistumise ajakavas, mis, nagu te kõik teate, on üks väga tihe ja väga keerukas ajakava, aga me teeme, mida suudame, et taaskäivitada see arutelu Mercosuri riikidega – ka poliitilisel tasandil.

  Ján Figeľ, komisjoni liige. − Härra juhataja, ka mina olen väga tänulik sellel teemal saavutatud õhkkonna, arutelu ja tõelise avatuse eest. Ma arvan, et meil tuleb tänapäeva tegelikkusega kaasas käia ja õnneks on meil praegu palju rohkem olulisi mitmepoolse koostöö partnereid kui vast 10 või 20 aastat tagasi. Reaalsus on see, et Brasiilia on ainuke BRICS-rühma riik, mis veel puudu on, üks viiest riigist, keda korrapäraselt G8 kohtumistele kutsutakse, ning riik, kuhu tehtud ELi investeeringud on sama suured kui ELi riikide investeeringud Venemaale, Hiinasse ja Indiasse kokku, nii et tegemist on tõeliselt olulise partneriga.

Veelgi olulisem on lisada, et strateegiline partnerlus täiendab üldisi laiemaid prioriteete, muu hulgas koostööd Ladina-Ameerika ja Mercosuriga – üks ühiseid strateegilisi küsimusi selles partnerluses on edendada piirkondlikku integreerumist ning ELi ja Mercosuri vahelist assotsiatsioonilepingut.

Paljugi on öeldud sisu kohta ja väljendatud oma muret. Me hakkasime sellega tegelema. Selle aasta esimeses pooles kontrolliti ulatuslikult näiteks veiseliha, kalatoodete ja linnuliha ohutust. Toiduohutuse osas oleme täheldanud märgatavat edasiminekut ning paljud puudused on suuremalt jaolt parandatud, kuid töö loomulikult jätkub, nagu mõned teist ütlesid, isegi poliitilisel tasandil. Et seda teemat arutada, külastab volinik järgmisel kuul Brasiiliat. Tegemist on väga olulise tihedama koostöö valdkonnaga.

Meie ühine eesmärk, meie ühine huvi on Doha arenguvooru edu. Meie teeme kõik endast oleneva kõigis suundades, et seda eemärki oleks võimalik saavutada loodetavasti sellel aastal.

Teen väikse vahemärkuse teiste riikidega koostöö edendamise kohta. Tahtsin hea näitena esile tuua ühe valdkonna. Brasiilia on esimene riik Ladina-Ameerikas, kes meie uurimisprogrammiga koostööd teeb, ning selle kogemuse ja silla kaudu saame me usutavasti järk-järgult teha rohkem ka teistes riikides. Nii et see ei ole teiste vastu, tegemist on ühega juhtivatest majandustest ja partneritest selles valdkonnas ning koostöö on üldiselt tihenemas. Meie ambitsioonidele aitaks hästi kaasa Ladina-Ameerika mandri suurem integreerumine.

Nagu palutud, hoiab komisjon teid igati asjaga kursis. Praegu ootame me Brasiilia poole poliitilist vastust teatisele. Selle vastuse alusel proovime koos koostada tegevuskava projekti, loodetavasti saada sellele nõusolek ja see ellu viia.

Viimaks tahan väljendada tänulikkust eesistujale tema pühendumuse ja väga positiivse panuse eest mitte üksnes esimese ajaloolise tippkohtumise korraldamisel, vaid ka ELi ja Brasiilia ning laiemalt ELi ja Mercosuri koostöö arendamise eest.

  Juhataja. – Tänan teid väga, volinik.

Arutelu on lõppenud.