Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Istungi stenogramm
Teisipäev, 25. september 2007 - Strasbourg EÜT väljaanne

13. Infotund (küsimused komisjonile)
Protokoll
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmisena on päevakorras küsimused komisjonile (B6-0316/2007).

Komisjonile on esitatud järgmised küsimused.

 
  
  

Esimene osa

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimus nr 32, mille on esitanud Richard Corbett (H-0607/07)

Teema: Spordi eripära kaitsmine

Kas komisjon nõustub, et UEFA kohalikku koolitust saanud mängijate algatus suurendab sportlaste solidaarsust ja kaitseb Euroopa jalgpalli? Milliseid samme kavatseb komisjon õigusaktide ettepanekute koostamisel ja kehtiva ELi õiguse tõlgendamisel astuda spordi eripära kaitsmiseks?

 
  
MPphoto
 
 

  Ján Figeľ, komisjoni liige. − Proua juhataja, mul on hea meel anda oma panus, vastates küsimusele spordi eripära kohta. Oleks väga ajamahukas seda veelgi põhjalikumalt arutada – mitte praegu, kuid hiljem – sest komisjon võttis käesoleva aasta 11. juulil vastu valge raamatu spordi kohta. See oli väga oluline panus, milles rõhutati, kui oluline on edendada noorte andekate sportlaste treenimist korralikes tingimustes, mis on ülioluline spordi jätkusuutlikuks arenguks kõigil tasanditel. Tegemist on institutsionaalse ja väga poliitilise panusega sporti ja spordialasesse koostöösse.

Ma tsiteerin: „Eeskirju, mis nõuavad, et võistkondades oleks teatud arv kohalikku koolitust saanud mängijaid, võib tõlgendada vaba liikumist käsitlevate asutamislepingu sätete kohastena, kui need ei põhjusta otsest diskrimineerimist kodakondsuse alusel ning kui neist tulenevat kaudse diskrimineerimise mõju võib põhjendada asjaoluga, et see on proportsionaalne taotletava seaduspärase eesmärgiga, nagu näiteks andekate noorte mängijate koolituse ja arengu toetamise ja kaitsega”. Ma usun, et siin on väga hästi seletatud, kuidas seda teemat mõista.

Komisjon tegeleb praegu UEFA kohalikku koolitust saanud mängijate meetmete ühenduse õigusele vastavuse hindamisega, pidades silmas õige tasakaalu saavutamist ühelt poolt ühenduse õiguse ja spordiorganisatsioonide iseseisvuse ja teiselt poolt Euroopa jalgpalli huvide täitmise vajaduse vahel.

Seda tehakse, pidades silmas Amsterdami lepingule lisatud nn Nice’i deklaratsiooni, mis võetu vastu 2000. aastal Euroopa Ülemkogul, ja valget raamatut spordi kohta, milles on Pierre de Coubertini nimelise tegevuskava meetmes nr 9 konkreetselt märgitud, et analüüsida tuleb „eeskirju, mis nõuavad, et võistkondades oleks teatud arv kohalikku koolitust saanud mängijaid”. Selline ülevaatlik võrdlev teave jalgpallikoolide kohta liikmesriikides ja kohalikku koolitust saanud mängijate kohta ei ole praegu kättesaadav.

2006. aastal käivitas komisjon uuringu spordikoolide kohta liikmesriikides, uurides ka kohalikku koolitust saanud mängijate teemat. Selle uuringu tulemused peaksid andma analüüsile väärtuslikku materjali.

Vastuseks küsimuse teisele poolele – sest see koosneb kahest lausest spordi eripära koha – valge raamatu 4. peatükis on seletatud spordi eripära olemasolevate ELi pädevuste raames. Nagu on näha lisatud komisjoni talituste töödokumendis, Euroopa Kohtu ja komisjoni otsustes, on spordi eripära tunnustatud ja arvesse võetud. Komisjon jagab seisukohta, et teatud Euroopa spordi väärtusi ja traditsioone tuleb edendada, ning on ka tulevikus seda meelt, et selle sektori eripära tuleb tunnustada, austades samas ELi õigust. Komisjon kontrollib ELi õiguse, eriti konkurentsi- ja siseturu eeskirjade, rakendamist üksikjuhtumi põhiselt. See on kooskõlas kehtivate asutamislepingu sätetega.

Kõigi sidusrühmade õigusliku selguse huvides ja selleks, et aidata kaasa Euroopa spordi paremale juhtimisele, on see eripära küsimus põhjalikult lahti seletatud eespool nimetatud komisjoni talituste töödokumendis ja selle kahes lisas. Selles käsitletakse spordi ja ELi konkurentsieeskirjade ning spordi ja siseturu vabaduste suhet ning antakse esimest korda hinnang Euroopa Kohtu praktikale ja komisjoni otsustele spordi valdkonnas.

Ma tahan rõhutada, et spordi eripära on sätestatud ELi poliitilises dokumendis põhjalikumalt kui kunagi varem. See on üks olulisemaid panuseid, mitte üksnes sellele teemale, vaid üldiselt spordi edendamisele Euroopa Liidus.

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Corbett (PSE). – UEFA reegel, et klubides peab olema teatud osa kohaliku koolitusega oma mängijaid, on mõeldud selleks, et klubid ei loodaks üksnes oma finantsilisele tugevusele mängijaõiguste turul, vaid investeeriksid kohapeal treeninguteks oma kohalikes kogukondades. See kava on ülioluline. Samas ei ole komisjon seda valges raamatus käsitlenud ega öelnud, et see kava asutamislepingu alusel vastuvõetav oleks, samas teie, volinik, ütlete nüüd, et võib olla küll… – ja te ikka veel uurite. Kas ma võin komisjonilt küsida, miks see nii kaua aega võtab? Millal on komisjon valmis selle oodatud kava kinnitama?

 
  
MPphoto
 
 

  Ján Figeľ, komisjoni liige. − Ma tahaksin anda parema vastuse, kuid juba praegu on tegemist teatud edasiminekuga, kui me tuletame meelde meie arutelusid aasta tagasi või vähemalt parlamendi seisukohast vaadatuna. Ma arvan, et vastus, mis oli tsitaat teatisest, mis on osa sellest poliitilisest dokumendist, näitab, et me tahame spordi eripära toetada, eriti jalgpallis, eriti noorte kaitsmise ja edendamise ning noorte treenimise ja nendesse investeerimise tähenduses.

Uuring ei ole valmis, sest meil ei ole kõiki andmeid, mida me sooviksime. Ma loodan, et me saame puuduolevad arvud sellest praegu töös olevast täiendavast küsimustikust. On väga oluline, et partnerid liikmesriikide ühingutest, föderatsioonidest, klubidest ja liigadest meiega koostööd teevad. Loodetavasti saame me lähitulevikus – ma tahaksin loota, et järgmise aasta alguses – anda kindla vastuse. Kahe nädala pärast kohtume me Brüsselis spordimaailma kõigi sidusrühmadega, et arutada valge raamatu sisu ja rakendamist. Ma usun, et see on olulise tähtsusega konkreetsete tegevuste jaoks ja sportlike väärtuste edendamiseks.

Komisjoni nimel saan ma teile öelda, et me jätkame nende teemadega tegelemist. Muidugi tuleb nõuetekohaselt tegelda kõigi tundlike teemadega. Enne otsustamist – ja mitte üksnes selles küllaltki spetsiifilises valdkonnas – tuleb teostada põhjalik analüüs ja alles siis langetada tegelikud otsused.

 
  
MPphoto
 
 

  Reinhard Rack (PPE-DE). (DE) Volinik, soovimata solvata komisjoni või Euroopa Kohut, on mul tunne, et ühtki meie kohtunikest ega volinikest ega komisjoni naisliikmetest ei ole eriti tihti nähtud jalgpalliväljakul. Kui nad seal tihedamini käiksid, siis märkaksid, et oleme parajasti Euroopa karikavõistluste hooaja alguses ning meil on üksteise vastu mängivaid meeskondi, milles tihtipeale kõigest üks liige on kohaliku rahvusmeeskonna liige. Seetõttu oleme olnud tunnistajaiks, et uue põlvkonna üleskasvatamine on täielikult hooletusse jäetud, ning omistame kõigele sellele eranditult majandusliku mõõtme.

Jalgpall on midagi enamat kui siseturg ning jalgpall ei ole lihtsalt konkurents õiguslikus mõttes. Jalgpall on sportlik konkurents rahvuslike, piirkondlike ja kohalike võistkondade vahel. Midagi peab siin juhtuma ja kiiresti. Kas komisjon lubab, et pärast läbiviidud uuringuid midagi tõepoolest juhtub?

 
  
MPphoto
 
 

  Ján Figeľ, komisjoni liige. − Olen veendunud, et midagi tõesti tehakse. Mina kasutan jalgpalli suurepärase näitena, sest teatud mõttes on Euroopa jalgpallis maailma parim. Ma usun, et me saame olla parimad mitmes teiseski valdkonnas, näiteks hariduses, mida tavaliselt Euroopa parima küljena ei nähta. Mida Euroopa vajab, ei ole mitte üksnes viidata oma edule või jalgpalli ja spordi olulisusele nende saavutuste tõttu minevikus ja praegu, vaid ka tulevikus. Tasakaalustatud lähenemisviis sporditegevusele on üks lahendusi, mis tähendab, et küsimus ei ole kõigepealt rahas, vaid reeglites ja väärtustes, mis maailma juhivad, ning rahas, millega toetada investeerimist tervisesse.

Ma olen kursis tasakaalu puudumise, probleemide ja kahtlustega võistluste usaldusväärsuse ja korruptsiooni kohta ning sellega, et raha otsustab liiga palju, kes on tegelikult tugev partner või tugev konkurent.

Alates 1999. aasta Helsingi aruandest – teie mäletate ehk isegi paremini – ja siis Nice’i deklaratsioonist, on minu meelest uut hoogu juurde saadud. Komisjon ei ole enne kunagi poliitilist dokumenti vormistanud. Kui me ette astume, mitte üksnes paberil, ja pakume välja tegevusi – näiteks Pierre de Coubertini tegevuskava nime all on 53 meedet –, siis võime päris palju ära teha. Kui me täideviimises usaldusväärsed oleme, siis ma arvan, et me saame aluslepingusse lisada ka esimese artikli spordi kohta. Praegu ei ole meil õiguslikku alust ja seepärast ei ole võimalik osasid tegevusi määratleda ja probleeme tuleb lahendada igal üksikjuhul eraldi.

Sellest vastusest hargneb palju muid teemasid, nii et suurem usaldusväärsus tähendab koostööd ELi institutsioonide, liikmesriikide seadusandjate, aga ka spordi valdkonna juhtorganite vahel. Nemad määravad reeglid, nemad juhivad ja nad peavad olema ka usaldusväärsed üksikute spordialade või mängude või võistluste juhtimisel.

Ma ütleksin, et spordifoorum, mille me Portugali eesistumise ajal korraldame, võib olla üks lahendus püsiva või korrapärase läbipaistva ja usaldusväärse dialoogi pidamiseks mis tahes probleemide ja võimalike lahenduste üle nii väikeses mastaabis, Euroopa mastaabis kui laiemas rahvusvahelises koostöös.

 
  
MPphoto
 
 

  Manolis Mavrommatis (PPE-DE). – (EL)

Proua juhataja, volinik, oma kirjas palub UEFA president Michel Platini 27 ELi liikmesriigi juhtidel sekkuda ning tegelda jalgpalliklubide kasvava jõukusega, kes kulutavad veel rohkem mängijate ja muu ostmiseks, muutes jalgpalli sellega pigem äriks, mitte väärtusi omavaks spordiks.

Oma avaldustes enne seda kirja palus UEFA president siiski poliitikutel jalgpalli mitte sekkuda. Ta ütles, et EL ja Euroopa Parlament peaksid piirduma oma poliitilise rolliga ja spordist eemale hoidma.

Kas olete nõus, et UEFA presidendil on niisugused vaated, ja millise määrani? Kas valge raamat spordi kohta on hea võimalus nende lahendamata probleemide selgitamiseks?

 
  
MPphoto
 
 

  Ján Figeľ, komisjoni liige. − Tänan teid muretsemast ja UEFA presidendi Michel Platini kaudse sõnumi eest; me oleme korduvalt kohtunud ja mul on isegi kohalikku koolitust saanud mängijate ettepaneku kirjeldus.

Niisiis, meie nõuame tavapärasemaid tegevusi, sealhulgas võimaluse korral spordi lisamist reformilepingusse – mandaadis ja projektis on sport sees. Me ei küsi volitusi; valges raamatus soovime me koostööd väga konkreetseteks valdkonnaülesteks tegevusteks – hariduse, koolituse, sotsiaalse kaasatuse, rahvatervise jaoks –, kuid teisest küljest ka selliste nähtuste allasurumiseks nagu vägivald, rassism, korruptsioon spordis või üksikutes organisatsioonides või võistlustel. Me ei saa lihtsalt oodata järgmist aluslepingut ega isegi pidada tuleviku mõistes enesestmõistetavaks ühtki täna saavutatud konsensust. Parema tuleviku nimel tuleb tegutseda täna, nii jalgpallis kui mujal.

Ma arvan, et Euroopa Parlament, komisjon ja nõukogu saavad paljusid neid probleeme käsitleda ja, nagu ma ütlesin, koos saame paljugi ära teha. See ei tähenda, et me peaksime sekkuma ELi tasandil. Näiteks, kui me lepime oktoobris ministrite tasandil kokku dopinguvastase konventsiooni juhiste või Maailma Antidopingu Agentuuri eeskirjade muutmise või parandamise sisus, siis on tegemist dopinguvastase tegevusega. Ma tuletan meelde härra Mavrommatist ja paljusid kolleege, kes 2004. aastal, kui ma volinikuks sain, nõudsid ELilt viivitamatuid dopinguvastaseid meetmeid, mis oli olümpiamängudel probleemiks.

Doping on spordis väga nähtav, kahjustav ja mõjukas vähkkasvaja või nähtus. Selles osas saame me palju ära teha, kuid meil tuleb tegutseda, mitte ainult arutada, ning see ongi meie praegune lähenemisviis.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimus nr 33, mille on esitanud Chris Davies (H-0618/07)

Teema: Biokütused

Millal loodab komisjon võtta vastu ettepanekud biokütuste tootmiseks mõeldud teraviljade või biokütuste endi sertifitseerimise kohta, pidades silmas, et sellised tooted ei kiirenda troopiliste metsade hävitamist?

 
  
MPphoto
 
 

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. − Komisjon praegu just lõpetab taastuvenergia edendamise direktiivi ja minu eesmärgiks on selle direktiivi vastuvõtmine enne selle aasta lõppu. Ja üks väga olulisi küsimusi selles direktiivis on biokütuste säästev areng ning põhimõtted ja moodused, kuidas tagada, et biokütustel ei oleks keskkonnale negatiivset mõju. Sel põhjusel pakutakse kindlasti välja konkreetne kava, mida võiks kasutada – ja hakatakse kasutatama – nii oma liikmesriigis kasvatatud biokütuste kui ka imporditud biokütuste puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Chris Davies (ALDE). – Kas volinik nõustub, et meie andmed ebaseaduslikest allikatest saadud puidu impordi kohta on kahetsusväärsed – lihtsalt kohutavad? Pidades silmas seda kogemust ja võimalikku korruptsiooni ja dokumentide võltsimist, siis kuidas võime me olla kindlad, et biokütuse teraviljade sertifitseerimine on kehtiv? Kas me mitte ei tee probleemi hullemaks?

 
  
MPphoto
 
 

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. − Esiteks ei saa ma kinnitada, et Euroopa Liitu tuuakse palju ebaseaduslikku puitu, kuid mida ma saan selgelt öelda, on see, et senini on Euroopa Liitu tulnud väga vähe biokütuseid. Meil ei ole olnud mitte mingit negatiivset mõju vihmametsadele. Väljapakutud sertifitseerimiskavad rakendatakse. Mul ei ole selles vähimatki kahtlust, sest toll on Euroopa Liidus teinud üldiselt väga head tööd.

 
  
MPphoto
 
 

  Jörg Leichtfried (PSE). (DE) Volinik, see, millest just praegu räägiti, on probleem. Teine probleem on nähtavasti see, et biokütuste suurenenud kasutamise tõttu hakkavad tõusma põhitoiduainete hinnad, eriti riikides, kus see võib tõesti olla probleemiks, ja paljud inimesed, eriti neis riikides, ei saa endale enam põhitoiduaineid lubada. Kas te olete sellest probleemist teadlik? Kui jah, siis mida te sellest arvate ja mida on selles suhtes tehtud?

 
  
MPphoto
 
 

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. (DE) Peamine põhjus praeguseks toiduainete hinnatõusuks on kasvav nõudlus, eriti Hiinas, Indias ja ka teistes riikides. See on peamine põhjus hinnatõusuks. Mu kolleeg, kes pärast mind sõna võtab, seletab, milliseid meetmeid on meil tarvis võtta. On selge, et peame rohkem tootma, sest ka nõudlus tuleb rahuldada.

Mis puutub biokütustesse, siis nende mõju toiduainete hindadele on praegu väga marginaalne, sest ülemaailmne biokütuste kasutamine on endiselt väike. Me peame seda muidugi arvesse võtma, sest praegu toodetakse Ameerika Ühendriikides suur osa maisist biokütuste jaoks. See võib mõjutada teatavat sektorit, kuid leidub viise kasvava nõudluse rahuldamiseks. Ma olen arvamusel, et peame komisjonis maailmahindadele vastuse leidma. Mu kolleeg on selleks juba ette valmistanud mõned ettepanekud.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papastamkos (PPE-DE). – (EL) Proua juhataja, volinik, on olemas arvamus, et biokütuste kasvav tootmine ja nendega kauplemine võib haarata arengumaade ületoodangu, muutes selle nende oma tarbeks või ekspordiks kasutatavaks biokütuseks.

Kas komisjon usub, et biokütuste sektor võiks WTO läbirääkimiste Doha vooru taas avada?

 
  
MPphoto
 
 

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. − Kindlasti on mõned riigid, kes on biokütuste rahvusvahelisest kaubandusest rohkem huvitatud – eelkõige Brasiilia; see on tõsi, kuid Doha arenguvooru läbirääkimised hõlmavad palju enamat. See ei käsitle ainult biokütuseid, mis on selle üks väike osa, ja me peaksime kindlasti leppima kokku väga erinevates küsimustes. Ma ütleksin, et biokütustel on Doha arenguvooru tulemusele väga marginaalne mõju.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimus nr 34, mille on esitanud Brian Crowley (H-0630/07)

Teema: Hetkeolukord WTO läbirääkimistel

Kas Euroopa Komisjon teeks ülevaatliku avalduse, milline on hetkeolukord WTO protsessis?

 
  
MPphoto
 
 

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Tõeline Põhjamaade lähenemisviis – suhteliselt lühike ja otse asja juurde!

Ma võin selgelt öelda, et järgmised kaks kuud on Doha arenguvoorus olulise tähtsusega. Läbirääkimised on nüüd uuesti alanud nende ettepanekute alusel, mida vastavate läbirääkimisrühmade juhid esitasid juulis põllumajanduse ja tööstustoodete kohta.

Läbirääkimisrühmade juhid on oma läbiräägitavate ettepanekute esitamisel teinud ausat tööd. Minu arvates võib öelda, et nad on jaganud muret õiglaselt. Nad avaldavad survet nn läbirääkimiste kolmnurga (põllumajandustooted, mittepõllumajandustooted ja riigisisesed toetused) iga teema igale peamisele osapoolele, mis on erinevate osapoolte jaoks kõige tundlikum.

Samuti on selge, et eesistujate tekst ei ole raiutud kivisse. WTO liikmetel oli võimalus kuulda esimesi reaktsioone nende tekstide kohta enne suvevaheaega.

Kuid nüüd on läbirääkimistel tõepoolest aeg laskuda üksikasjadesse. Järgmine läbirääkimistevoor koostööviiside üle algas kohe septembri alguses Genfis. WTO peadirektori Pascal Lamy ja eesistujate eesmärk on jõuda niikaugele, et mingil ajal oktoobris oleks võimalik avaldada läbivaadatud dokument, mis oleks mitte hiljem kui sel sügisel saavutatava koostööviiside lõpliku kokkuleppe alustekstiks. Kas see nii läheb – kas jõutakse lõppdokumendini – sõltub täielikult erinevate osapoolte osalemisest läbirääkimistel.

Ameerika Ühendriikidel tuleb nüüd kokkuleppe saavutamiseks muuta APECi tippkohtumisel president Bushi antud poliitiline lubadus konkreetseteks läbirääkimiste pakkumisteks. Ameerika Ühendriikide jaoks on oluline, et teda nähtaks tegelemas ja edasi liikumas põllumajandustoetuste teemaga, eelkõige oma eesmärgiga tagada juurdepääs arengumaade põllumajandusturgudele.

Brasiilia, India ja samuti teised esilekerkivad majandused peavad liikuma edasi õiges suunas ja täitma oma osa lepingust, st vähendama teatud määral tööstustoodangule seatud tariife.

Nende läbirääkimiste tegelikkus on see, et – majanduslikus mõttes – on finišijooneni vähe maad, antud etapis isegi väga vähe, võrreldes teega, mida me siiani maha oleme käinud.

Järelejäänud soodustuste väärtus, mida nii arenenud riigid kui ka mõned arengumaad tahavad lõplikku dokumenti lisada, on väike, võrreldes tehingu sõlmimisest saadava süsteemse kasuga, eriti olukorras, kus ülemaailmsed majandustingimused muutuvad järjest ebakindlamaks.

Kuid kell tiksub. Kui sügiseks ei ole koostööviiside kokkulepet saavutatud, muutub Doha arenguvooru varajane lõpetamine väga ebatõenäoliseks. Ameerika Ühendriikide presidendikampaania kogub tuure ja sel juhul võib läbirääkimistevooru aastateks külmutada.

Et läbirääkimistevoor nüüd õnnestuks, tuleb kõigil osapooltel näidata paindlikust ja kompromissitahet. Euroopa Liit jätkab püüet jõuda WTO liikmelisuse erinevate ringkondadeni ja nende juhtivate liikmeteni, et tagada nende konstruktiivne kaasatus.

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Crowley (UEN). – Ma tahan tänada volinikku vastuse eest. Oleks tahtnud täna siin näha ka volinik Mandelsoni, sest ma tean, et tal oli eelmisel nädalal kohtumine Ameerikas, kus saadud vastus oli talle pettumuseks.

Kuid te rääkisite väga lühidalt arengumaadest ja mainisite nende hulgas Brasiiliat ja Indiat. Tööstuse ja ekspordi seisukohast ei saa neid liigitada arengumaadeks. Samas on nad kultuurilisest seisukohast arengumaadeks liigitatud, kui vaadata nendele suunatud soodustusi.

Kas Euroopa peaks põllumajandusvaldkonnas tegema rohkem, eriti kui on näha, et nüüd jõustunud Ameerika Ühendriikide talumajapidamiste seadus (Farm Bill) jagab rohkem toetusi kui algselt läbi räägiti ja Euroopa tundub andvat järjest rohkem mänguruumi, samas kui Ameerika üldse vaeva ei näe? Kas see on õige tee edasiminekuks?

Ja lõpuks, kui sügis on tähtaeg, siis oktoober ongi sügis. Talv algab 1. novembril. Nii et kas te näete, et selle aja jooksul jõuab?

 
  
MPphoto
 
 

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Minu kalendri järgi algab talv detsembris, aga see selleks. Esiteks, on ilmne, et kui me vaatame, millise suuna Ameerika Ühendriikide talumajapidamiste seadus on võtnud, ei ole see Doha arenguvooru kokkuleppele väga soodus suund, kuid me ei saa anda eelnevat hinnangut otsustele, mida senat kavatseb teha aasta lõpus.

Ma ei hakka arutama teemal, kas Brasiilia on arenenud riik või arengumaa, kui me räägime põllumajandussaadustest ja tööstustoodetest, kuid on selge, et põllumajandussektoris – ja biokütuste valdkonnas, mida me paar minutit tagasi arutasime – on Brasiilia väga konkurentsivõimeline riik. Suhkruroost toodetud biokütused on maailmaturul väga konkurentsivõimelised.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian Harkin (ALDE). – Tänan vastuste eest, volinik. Te ütlesite, et on väga oluline, et Ameerika Ühendriigid pakkumise teeks. Viimastel päevadel on tugevalt vihjatud, et Ameerika Ühendriigid on tõepoolest teinud väga olulise ja väga huvitava pakkumise siseturu toetuste kohta. Tahaksin lihtsalt küsida, kas see vastab tõele, ja kui vastab, kas te saaksite meile teavet anda?

Minu teine küsimus on: Kas te ei nõustu, et vähemalt tänaseni tundub järeleandev pool olema meie? Kas te kinnitate, et volinik Mandelson on pakkunud ELi põllumajandustootjatele makstavate toetuste vähendamist 70% võrra, ning kui see on tõsi, kas toetate seda seisukohta? Kas te ei nõustu, et selline vähendamine hävitaks Euroopa põllumajanduse ja eriti veisekasvatuse sektori?

 
  
MPphoto
 
 

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Esiteks, kui me vaatasime kahe eesistuja läbirääkimise alaseid dokumente, siis hr Falconer, kes on vastutav põllumajandussektori eest, pani lauale paberi mõnede tühikutega numbrite vahel. Ja kui me vaatame riigisiseseid toetusi, mis on ameeriklaste jaoks kõige raskem teema, on selge, et nad on nüüd andnud märku, et neil on võimalik tegutseda selle tühimiku raames või nende kahe arvu vahel, mida Falconeri dokumendis on mainitud.

Läbirääkimised, st arutelud, käivad, nii et on ülimalt raske öelda, kuhu mäng lõpuks välja jõuab. Aga ma pean ütlema, et Euroopa Liidu jaoks on, mis puudutab põllumajandussektorit, keeruline küsimus muidugi tariifid. Kuid isegi olulisem kui tariifid, on see, kuidas me käsitleme oma tundlikke tooteid. Tundlikud tooted on asja tuum ja tegelikult olulisemad kui tariifide alandamine erinevates kategooriates.

Nii et ma saan vaid julgustada teid jälgima, kuidas käsitletakse tundlikke tooteid, sest just see on lõpuks oluline.

 
  
MPphoto
 
 

  Jörg Leichtfried (PSE). (DE) Ma saan aru, et meil tuleb tegelda nende läbirääkimistega kvootide hindadest jne, aga mida ma siin ei näe, on läbirääkimised või selle levitamine, mis meil on, meie eluviisi levitamine. Proua volinik, minu jaoks on küsimuseks see, kas te lähete nendele läbirääkimistele ja ütlete: me ei taha ühtegi toodet, mille on valmistanud lapsed! Me ei taha ühtegi toodet, mis on valmistatud sunniviisilise või orjatööga! Me ei taha ühtegi toodet, mida pole valmistatud kooskõlas põhiliste töönormidega! Kas see on probleem ja kas teie teete sellest probleemi?

 
  
MPphoto
 
 

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Me oleme tegelikult püüdnud algatada arutelu selle üle, mida me tavaliselt nimetame kaubandust mitte puudutavateks küsimusteks, kuid selle arutelu uuesti käivitamine on mõnede teiste ettevõtjatega väga keeruline olnud. Mina olen täiesti veendunud, et küsimus tekib seoses toodetega, mille puhul me nõuame töötajate elatise ja tervise eest teatud tasemel hoolitsemist – muidugi, mina isiklikult arvan, et need on pühendunud ettevõtjad, kes nendest riikidest kaupu impordivad. Võib rääkida India käterätikutest, mis on värvitud teatud piirkonnas kasutatavate värvidega. Nii et ma arvan, et kui me liigume samas suunas – meie kõik – siis ma loodan, et me võime leida rahuldava lahenduse.

 
  
  

Teine osa

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimus nr 35, mille on esitanud Georgios Papastamkos (H-0594/07)

Teema: Doha vooru põllumajandusläbirääkimised

Milline on komisjoni hinnang Doha arenguvooru põllumajandusläbirääkimistele ja ELi läbirääkimispartnerite pakkumistele?

Kas vastab tõele, et ELi nimel kavatsetakse teha suurem pakkumine – võrreldes 2005. aasta oktoobri pakkumisega põllumajandussektori, eriti turulepääsu kohta? Igal juhul, kas komisjon on viinud läbi uuringu mõju kohta Euroopa põllumajandussektorile?

Kui WTO läbirääkimised luhtuvad, siis millised on komisjoni prioriteedid kahepoolsel, piirkondlikul ja piirkondadevahelisel tasandil põllmajandussaaduste kaubanduse valdkonnas?

 
  
MPphoto
 
 

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Komisjon usub ikka, et Doha läbirääkimised võivad lähimas tulevikus positiivselt lõppeda, nagu ma oma eelmises vastuseski mainisin.

Ma võin vaid korrata, et kui läbimurret ei saavutata enne aasta lõppu, on mul väga raske näha võimalust läbirääkimised lõpetada ja seda lähenevate presidendivalimiste tõttu Ameerika Ühendriikides.

Osade meie läbirääkimispartnerite tehtud pakkumised ei vasta siiski sellele, mida oleks vaja läbirääkimistel tasakaalustatud tulemuse saamiseks.

ELi lõpliku pakkumise ulatuse kohta võib öelda, et käimasolev ühise põllumajanduspoliitika reform seab komisjoni läbirääkimiste mandaadile selgelt piirid ning see tähendab, et me ei saa võtta vastu pakkumist, mis tähendaks, et me peaksime uuesti oma ühist põllumajanduspoliitikat reformima. See on selgelt kooskõlas nõukogu antud mandaadiga ja meie läbirääkimiste piirideks on loomulikult ka samaväärsed järeleandmised meie WTO partneritelt põllumajanduses ja teistes valdkondades, mis toob kaasa paremad turuvõimalused meie eksportijatele.

On oluline, et kui me räägime tariifide vähendamisest, siis mõnikord me kardame, et meie põllumajandussektor satub imporditud tarbekaupade tohutu surve alla. Meil tuleb meeles pidada, et medalil on kaks külge, mis tähendab, et tariifide alandamine toimub ka uutel esilekerkivatel turgudel, mis võivad pakkuda – ja ma olen veendunud, et pakuvadki – Euroopa tootjatele suurt huvi, nagu näiteks Hiina ja India. Nii et me ikka veel püüdleme Doha arenguvooru positiivse tulemuse suunas. On selge, et eelistada tuleb mitmepoolset lahendust, kusjuures kahepoolne lahendus võib mitmepoolseid läbirääkimisi täiendada.

Me anname endast selles etapis parima, kuid on ülioluline, et kui me lahenduse leiame, oleks see tasakaalustatud lahendus – põllumajanduse kolme samba, aga ka põllumajanduse, tööstustoodete ja teenuste raames.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papastamkos (PPE-DE). – (EL) Tänan teid vastuse eest, volinik. Mul on tunne, et te kõnelete rohkem nagu rahvusvahelise kaubanduse volinik ja vähem nagu põllumajandusvolinik.

Kas härra Mandelson, rahvusvahelise kaubanduse eest vastutav volinik, jagab samuti teie seisukohta, et ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamine ei tee mingit kahju? Kas ta jagab seisukohta, et 2007. aasta menetluste tunnustamine, mis läheb kaugemale 2005. aasta oktoobris ELi tehtud pakkumisest, ei ületa mandaati, mille andis ministrite nõukogu 2005. aastal? Kui nõnda, siis ei ole teil tarvis enne meie kaubanduspartneritele midagi lubamist nõukogult uut mandaati küsida.

 
  
MPphoto
 
 

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Kui ühise põllumajanduspoliitika reform 2003. aastal nõukogus ministrite vahel kokku lepiti, oligi see kaubanduse ja põllumajanduse volinikele antud mandaadiks. Selle mandaadi raames võisime läbi rääkida. Mida me nüüd – või õigemini 20. novembril – esitame, on põllumajanduspoliitika tervisekontroll, mitte uus reform. Tegemist ei ole uue reformiga ja seepärast ei näe ma – saame me Doha kokkuleppe või mitte –, et see võiks mõjutada ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli mõjutada. Seega, olemasolevat mandaati see ei mõjuta ega muuda.

 
  
MPphoto
 
 

  Reinhard Rack (PPE-DE). (DE) Proua volinik, geneetilised muudatused toiduainete kasvatamisel teevad paljud Euroopa inimesed rahutuks, murelikuks ja kartlikuks. Kas see teema mängib jälle suuremat rolli Doha voorus või jätkab selle rolli mängimist?

 
  
MPphoto
 
 

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − On selge, et viimase paari kuu jooksul Euroopas nähtud hinnatõusud, eriti ajalehtedes suvevaheajal kajastatud hinnatõusud Saksamaal, on tõstatanud mitmeid küsimusi. Need on Euroopa põllumajanduspoliitikas küllaltki uued küsimused, kui me enne võitlesime ületootmise, sekkumisvarude vastu, siis nüüd oleme me palju tasakaalustatumal turul, minu arvates tänu põllumajandustootjate otsetoetuste tootmisest lahtisidumisele, mis annab põllumajandustootjatele võimaluse reageerida turule, selle asemel et arvutada parimat Brüsselist laekuda võivat summat.

On selge, et Doha arenguvoorus ei ole préférence communautaire või toiduainetega kindlustatus omaette teema. Loomulikult on kõigile kogu maailmas oluline, et nendel inimestel oleksid kõhud täis, kuid see ei ole meie läbirääkimistel eraldi peatükk.

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Allister (NI). – Lisaks murele veel täiendavate järeleandmiste pärast, mis meie põllumajandushuve kahjustada võivad, kas ma võin küsida, millele on läbirääkimistes keskendutud veiseliha tootmise standardite tõstmise puhul nendes riikides, mis soovivad saada suuremat juurdepääsu meie turule, nii et me võiksime lõpetada meie enda tootjaid kahjustava mõju, mida avaldab toidu impordi lubamine riikidest, kus jälgitavus ja kvaliteet jäävad oluliselt alla sellele, mida me oma tootjatelt nõuame?

 
  
MPphoto
 
 

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Mulle tundub, et seda ma juba kuulsin. Ma võin eksida, kuid see meenutab mulle küsimust, mille esitasid Iiri minister ja mõned Iiri parlamendiliikmed Brasiilia impordi ja jälgitavuse kohta ning Iiri põllumajandustootjate arvamust läbipaistvuse puudumise kohta. Loomulikult me jälgime seda tähelepanelikult ja ma tean, et kolleegil volinik Kyprianoul on kohtumine parlamendikomisjoniga.

Me tahame tagada õiglast kaubandust, mis tähendab, et importijad või Euroopa Liitu eksportijad peavad täitma samu kvaliteedistandardeid kui meie enda tootjad.

Ma sõidan järgmisel kuul Brasiiliasse, et näha, kas nad saavad mulle näidata seda, mida ma näha tahan: st kuidas on asjad Brasiilias korraldatud Euroopasse toodud toodete jälgitavuse võimalikkuse osas.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimus nr 36 on tagasi lükatud, sest küsimuse esitaja ei ole enam parlamendiliige.

Küsimus nr 37, mille on esitanud Ioannis Gklavakis (H-0636/07)

Teema: Veinituru ühise korralduse muutmine

4. juulil 2007. aastal avaldas komisjon ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus veinituru ühise korralduse kohta (KOM (2007)0372). Riiklikele assigneeringutele eraldatakse rahalised vahendid valemi alusel, kus 50% moodustab liikmesriikide ajalooline panus, 25% piirkond ja 25% toodang. Peale selle on teatud liikmesriikidele tehtud korrigeerimisi.

Kas komisjon ütleks, milliseid kriteeriumeid konkreetse valemi valimiseks kasutati ja miks ei eraldata rahalisi vahendeid liikmesriikide teatud arvestusperioodi ajalooliste maksete alusel, nagu on tehtud siiani muudetud ühiste korralduste puhul? Peale selle, arvestades, et rahaliste vahendite kogusumma on piiratud, mille alusel otsustati mõnede liikmesriikide panust suurendada, mis tähendab tingimata teiste jaoks sama suurt vähenemist?

 
  
MPphoto
 
 

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Otsustamaks, kuidas jaotada õiglaselt liikmesriikide assigneeringute kogusumma ja maaelu arenguks suunatud summa, oleme me tegelikult kasutanud kolme erinevat kriteeriumit: viinamarjakasvatuse piirkonnad meile esitatud varasemate andmete alusel, teiseks, tootmise kogumahud varasemate keskmiste alusel ning, kolmandaks, kulud varasemate keskmiste alusel, välja arvatud Bulgaaria ja Rumeenia puhul, kus kasutati ühinemise raames arvutatud eelarvega seotud tingimusi, sest need olid ainukesed usaldusväärsed arvud, mida me kasutada saime. Assigneeringute ja maaelu arengu poliitika eraldiste jaotus nende erinevate valdkondade vahel on 25% piirkonnale, 25% tootmisele ja 50% eelarvele. 50% piirkonna ja 50% tootmise eest assigneeringu selles osas, mis on konkreetselt seotud edendamisega kolmandates riikides, mis on minu arvates väga uus ja väga oluline tulevikku vaatav veinisektori poliitika. Kui me arutasime ümberjagamist liikmesriikide assigneeringute vahel, tegime me positiivse korrigeerimise kolmele liikmesriigile, et piirata nende osa vähenemist, mis oleks tulenenud erinevusest nende liikmesriikide varasemate kulude ja kahe teise kriteeriumi osakaalu vahel. Seda korrigeerimist ei tehtud teiste liikmesriikide summade arvelt, ehk teisisõnu, me ei vähendanud teisi summasid, et leida raha nende kolme liikmesriigi jaoks, nii et me lihtsalt suurendasime eelarve kogusummat. See võimaldab jagada ühenduse toetust lihtsamini, võttes ühest küljest arvesse iga liikmesriigi asjaomast vähenevat võimekust ja teisest küljest reformi raames välja pakutud uute meetmete tõhusat rakendamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioannis Gklavakis (PPE-DE). – (EL) Proua juhataja, volinik, kas ajal, mil komisjon arvab, et on tarvis mõnede liikmesriikide jaoks teha seaduslikus raamistikus struktuurilisi muudatusi, on ta uurinud võimalust toimida samamoodi, et aidata Kreeka viinamarjakasvatajaid, keda hiljuti tabasid katastroofilised tulekahjud? Nende järgmiste aastate sissetulek väheneb märkimisväärselt. Tohutud, tuhandeid hektareid viinamarjaistandusi hõlmavad alad on põlenud; see tähendab, et viinamarjakasvatajad kannavad kahjumit ja nende kasvandused on rikutud.

Kas komisjon kavatseb seda silmas pidades solidaarsust üles näidata ja neid inimesi aidata?

 
  
MPphoto
 
 

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Esiteks, ma arvan, et kõik, kes Kreeka hävitavaid metsatulekahjusid televiisoris nägid, mõtlesid, et mis nendest kahjustatud piirkondadest edasi saab. Reisides ringi lahenduste leidmiseks, on mul olnud võimalus seda arutada Kreeka parlamendiliikmetega, ministriga, ministeeriumiga ja ka Kreeka majandusministriga.

Lahendusi on erinevaid ja see on järgmise küsimuse teema. Ma saan vaid öelda, et metsatulekahjude probleeme ei saa me lahendada veinituru ühise korralduse raames. See on välistatud. Ja ma saan teile öelda, et kui me avame uuesti võimaluse tõsta rahasummasid assigneeringute ja liikmesriikide vahel ümber, on see nagu Pandora laeka avamine ja mul ei ole veinisektorile rohkem raha kui praegune eelarve: ligikaudu 1,3 miljardit eurot igal aastal.

Me peame leidma lahenduse tulekahjude tagajärgede likvideerimiseks maaelu arengu poliitika ning piirkondliku rahastamise raames ja ma olen päris veendunud, et leitakse rahuldavad lahendused.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Kuna tegemist on sama teemaga, jätkatakse kohe järgmise küsimusega.

Küsimus nr 38, mille on esitanud Katerina Batzeli (H-0655/07)

Teema: Ühise põllumajanduspoliitika toetuste maksmine põlengute tõttu kannatada saanud piirkondadele

Hiljutistel Kreeka põlengutel oli laastav mõju põllumajandusele, eriti oliiviõli-, puu- ja juurvilja- ning veinisektorile, tõsised tagajärjed keskkonnale ja nende piirkondade arengule, kujutades suur ohtu põllumajandustegevuse jätkumisele.

Kuidas tuleks nõuetele vastavuse eeskirju kohaldada, et kahju kannatanud põllumajandustootjatele oleks seaduslikult võimalik ühtset tootmisest lahti seotud toetust maksta?

Kuidas tagatakse veinisektori uue ühise turukorralduse rakendamine tulest laastatud piirkondades, eriti mis puudutab komisjoni ettepanekuid otsese abi andmise kohta keskkonnasäästlikke viljelusviise kasutavatele viinamarjakasvatajatele.

Milliseid täiendavaid sätteid ja selgitusi on rosinate uue turukorralduse puhul veel vaja, et kriisiohjamismeetmed saaks viivitamata rakendada? Kas on võimalik suurendada rakendusfondi vahendeid, et selliseid meetmeid saaks hädaolukordade korral kasutada?

Kas on mõeldav luua konkreetne riiklik programm põllumajandustootjate toetamiseks, nii et rahastamine tuleks puu- ja köögivilja- ning veinisektori ühisest turukorraldusest?

Küsimus nr 39, mille on esitanud Georgios Karatzaferis (H-0661/07)

Teema: Valitsusväliste organisatsioonide ja asutuste rahastamine viivitamatuks taasmetsastamiseks Kreekas

Kreekas oli hiljuti suurim keskkonnakatastroof Kreeka ajaloos. Paljudel põlenud maastikul asuvatel Kreeka keskkonnaorganisatsioonidel ja kloostritel on siiski olemas oskusteave ja teadlased kiire taasmetsastamise korraldamiseks nendes piirkondades laialdase istutamistegevuse kaudu.

Kuidas saaks komisjon rahastada otse valitsusväliseid organisatsioone, kloostreid, keskkonnaorganisatsioone jne (väljaspool kolmanda ühenduse abi raamprogrammi), et nad saaksid viivitamata taastada tules hävinud keskkonna Kreeka metsades?

Milliseid ühenduse algatusi saaks sel eemärgil kasutada?

 
  
MPphoto
 
 

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Esiteks, ma saan vaid tunda kaasa kõigile neile inimestele, keda tulekahjud on tabanud.

Ma arvan, et on oluline öelda, et põllumajandustootjate otsetoetused ohus ei ole. Saagi, loomade või ehitiste võimalik hävimine ei mõjuta eraldatud makset, kuna tootmine ei ole kohustuslik.

Üks oluline nõuetele vastavuse reegel on see, et ühise põllumajanduspoliitika otsetoetusi võib selle alusel vähendada üksnes otse põllumajandustootjaga seostatavate tegevuste või tegematajätmiste tõttu. Seega ei saa tänavu suvel Kreekas nähtud metsatulekahjusid maksete vähendamisega seostada.

Mis puutub viinamarjadesse, siis osalise hävimise korral on viinamarjaistandustel kehtiva määruse alusel õigus saada abi ümberkorralduskavast ning riiklike assigneeringute puhul nähakse see ette uues ühises turukorralduses.

Puu- ja köögivilja reformitud turukorralduses nähakse ette uued kriisiennetuse ja -juhtimise vahendid. Kuid see uus määrus hakkab kehtima alles 2008. aastal ja mitte tagasiulatuvalt.

Viimase küsimuse kohta saan öelda, et finantseeskirjad ei luba komisjonil kanda turukorralduse eelarve võimalikku kokkuhoidu üle konkreetsetele riiklikele programmidele Kreeka põllumajandustootjate toetamiseks.

Vastuseks valitsusväliste organisatsioonide, kloostrite ja keskkonnaorganisatsioonide konkreetsele küsimusele – komisjonil ei ole võimalust neid keskkonna taastamise tegevustes otse toetada. Euroopa Liidu abi on võimalik üksnes konkreetselt koostatud programmide ja sekkumiste näol, mille liikmesriigid on subsidiaarsuse põhimõtte alusel koostanud ja komisjonile kaasrahastamiseks esitanud.

Ma tahan mainida mõnda konkreetset võimalust meie maaelu arengu poliitikas, millest võib ka abi olla. Ma viitasin nendele oma eelmises vastuses. Esimene võimalus on programm 2000–2006, mis hõlmab riiklike tegevuskavade ja piirkondlike tegevuskavade programmi lisade muudatusi põllumajandusliku potentsiaali taastamiseks pärast riikliku katastroofi meetmeid. See võib tähendada näiteks, et põllumajandustootja võib saada raha karja, vilja- ja oliivipuude ostmiseks või hävinud hoonete taastamiseks.

Ma pean siiski väga kindlalt kordama, et maaelu arengu poliitika kaudu ei ole võimalik hüvitada põllumajandustootjatele saamata jäänud tulu.

Teine võimalus on uus maaelu arengu programm 2007–2013, mis hõlmab põllumajandustootmise, aga ka metsanduse, potentsiaali taastamise meetmeid pärast looduskatastroofe.

Tuleb mainida, et nende kahe võimaluse sekkumismeetmed piirduvad metsa uuendamise ja tootmispotentsiaali taastamisega ja siingi ei saa hüvitada saamata jäänud tulu.

Tahan lõpetada sellega, millised võimalused on riigiabiprogrammide raames. Sellist katastroofi nagu metsatulekahjud Kreekas loetakse tavaliselt erijuhtumiks, mis tegelikult lubab liikmesriikidel anda toetust materiaalse kahju hüvitamiseks.

Riigipoolset abi põllumajandusele ja metsandusele võib anda pärast riigiabiprogrammi teadet ja komisjoni heakskiitu.

Ma tuletaksin teile ka meelde, et on olemas märksa lihtsam võimalus, milleks on nn vähese tähtsusega riigiabi kasutamine, mis tähendab, et liikmesriigid võivad uute muudatuste alusel maksta põllumajandustootjatele 6 000 eurot iga kolme aasta järel. Seega võib ilma kelleltki küsimata põllumajandustootjale vajaduse korral kohe maksta kuni 6 000 eurot.

 
  
MPphoto
 
 

  Stavros Arnaoutakis (PSE), küsimuse esitaja nimel. (EL) Volinik, tahaksin teilt küsida, kas olete saanud konkreetse näidislahenduse tulest kahjustatud piirkondade taastamiseks.

Milline on sellise lahenduse heakskiitmise kord?

 
  
MPphoto
 
 

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Nagu ma mainisin, on teil programmide raames kaks võimalust. Nagu ma ütlesin, võib maaelu arengu programmiga leida toetust taastamiseks, et osta uusi oliivipuid ja viinamarjataimi. Siis on veel piirkondlik poliitika, mis on minu kolleegi volinik Hübneri pädevuses. Ma tean, et volinik Hübneril on oma vastutusalas otseside ja väga head kontaktid. Ma olen kindel, et käimas on palju konstruktiivseid arutelusid.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimus nr 40, mille on esitanud Marie Panayotopoulos-Cassiotou (H-0601/07)

Teema: Teadusuuringute rahastamine

Millised teadusuuringute sektorid jäävad komisjoni hinnangul programmiperioodi 2007–2013 rahastamises teistest maha? Milliste kriteeriumide alusel määratakse rahastamise prioriteedid? Kuidas mõjutab kuuenda teadusuuringute raamprogrammi raames rahastatud teadustegevuse kasulikkusele ja tõhususele antud hinnang uute teadusprojektide valimist? Milliste kriteeriumide alusel määratakse kindlaks iga sektori rahastamise prioriteedid?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Potočnik, komisjoni liige. − Proua juhataja, meeldiv on jälle siin viibida. Ma tahaksin tänada austatud parlamendiliiget teadustegevuse rahastamise küsimuse eest. Küsimus viitab selgelt eelkõige Euroopa Liidu rahastatud teadustegevusele ja neid aspekte ma oma vastuses ka käsitlen. Lissaboni eesmärkide saavutamiseks tuleb suurendada teadustegevuse investeeringuid nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil, erasektoris isegi rohkem kui avalikus sektoris. Samal ajal peame me veenduma, et see raha on maksimaalse mõju saamiseks hästi investeeritud.

Küsimusel on neli osa ja ma vastan igale osale eraldi. Samal ajal peame me meeles pidama, et lõplike järelduste tegemiseks kuuendast ja seitsmendast raamprogrammist saadud õppetundide kohta on ikka veel liiga vara. Kuid enne austatud parlamendiliikme küsimuse nelja osa juurde asumist tahaksin ma meelde tuletada, et Euroopa teadustegevuse valdkonnale annab olulise panuse ka Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika, eriti Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond. Komisjon prognoosib, et võrreldes ajavahemikuga 2000–2006, suureneb ühtekuuluvuspoliitika toetus teadustegevusele ja innovatsioonile programmiperioodil 2007–2013 rohkem kui kolm korda.

Esimene küsimus oli, et millised teadussektorid jäävad komisjoni hinnangul programmiperioodi 2007–2013 rahastamises teistest maha. Komisjon usub, et programmi ülevalt-alla suunatud temaatiliste valdkondade ja teiste raamprogrammide alt-üles suunatud tegevuste vahel (näiteks eesliiniuuringud ja stipendiumid) valitseb tasakaal. Spetsiaalselt teatud valdkondade väljavalimine rahastamiseks ei oleks asjakohane. Mida lähemalt vaadata 10 temaatilist prioriteeti, seda selgemaks saab, et lisarahastamist ja rohkem teadustegevust on vaja praktiliselt neis kõigis. Teile näite toomiseks võib mainida üleeuroopaliselt huvi pakkuvaid teadustegevuse infrastruktuure, mille lõplik eelarve seitsmendas raamprogrammis on märksa väiksem kui komisjon esialgu välja pakkus. See on oluline valdkond, kus meil on Euroopas tegelik lisandväärtus. Me püüame kombineerida rahastamist erinevatest allikatest, eriti riiklikest ja piirkondlikest allikatest ja Euroopa Investeerimispangast. Pärast esimest Euroopa Teadusnõukogu projektikonkurssi on ka ilmne, et taotletav summa ületab oluliselt meie võimalusi. Oleme saanud märksa rohkem suurepäraseid taotlusi peamisteks eesliiniuuringuteks kui meil on rahastamiseks raha.

Vaadates temaatilise suunitlusega teadustegevust, võime selgelt näha vajadust toetada rohkem selliseid teadustegevuse valdkondi nagu energia ja kliimamuutused. Siin saavad liikmesriigid aidata mitte üksnes teadustegevuse investeeringute suurendamisega, vaid ka uurides võimalusi teadustegevuse jõupingutuste ühendamiseks, selle asemel et hoida neid killustatuna. See on ka üks valdkondi, mida me propageerisime rohelises raamatus Euroopa teadusruumi kohta.

Üldistest kriteeriumidest rääkides, on rahastamise temaatilised prioriteedid kehtestatud eriprogrammis „Koostöö”. Need on teadustegevuse valdkonnad, mida toetatakse projektikonkursside kaudu ajavahemikul 2007–2013. Meie ettepanek valmis pärast ulatuslikke konsultatsioone sidusrühmadega 2004. aastal, sealhulgas veebipõhiseid konsultatsioone koostöö teemadel, aga ka tööstuse sidusrühmade panuse kohta Euroopa tehnoloogiaplatvormide kaudu. See põhines ka laialdasel eelneval hindamisel. Teadustegevuse rahastamise prioriteetide määramisel moodustavad olulise elemendi ka järelhindamise ja järelevalve tulemused. Kõnealune minevikust õppimise kogemus oli tõepoolest raamprogrammi prioriteetide määramisel võtmetähtsusega, nagu te viitasite oma küsimuse kolmandas osas, mille juurde ma nüüd pöördun.

Küsisite, kuidas mõjutab kuuenda raamprogrammi raames rahastatud teadustegevuse kasulikkusele ja tõhususele antud hinnang uute teadusprojektide valimist. Siin tuleb eristada kaht erinevat seose loomise viisi. Esiteks, üksikasjalikumal tegevustasandil tuleb märkida, et komisjoni talitused jälgivad mitut tuhandet kuuenda raamprogrammi projekti. Need kolleegid on teaduskogukonnaga tihedas kontaktis ja nende kursisolek projekti raames saavutatud edusammudega on seitsmenda raamprogrammi tööprogrammide koostamisel oluline. Kuid teises etapis, üldisemal tasandil, korraldab komisjon kuuenda raamprogrammi järelhindamise. Selle erinevate teadustegevuste üldise mõju hindamise teostavad kõrgetasemelised eksperdid. Selle kuuenda raamprogrammi järelhindamise tulemused on oluliseks sisendiks eelseisvale seitsmenda raamprogrammi vahekokkuvõttele 2010. aastal.

Lõpuks pöördume küsimuse viimase osa juurde – iga teadussektori rahastamise prioriteedi kaalumisel määratakse rahastatavad teemad aasta tööprogrammides ja projektikonkurssides. Igal aastal konsulteerime me tööprogrammide koostamisel erinevate sidusrühmadega. Me kutsume appi ka väliseid nõuanderühmi, valdkonna juhtivaid spetsialiste, kes tagavad, et tööprogrammid hõlmaksid teadustegevuse kõige olulisemaid valdkondi, arvestaksid käimasolevate projektidega, mida on rahastatud eelmiste projektikonkursside raames. Projektikonkurssidele laekunud taotlusi hinnatakse vastastikuste eksperdihinnangutega, kasutades standardseid hindamiskriteeriumeid. Rahastatakse neid taotlusi, mis saavad vastava konkursi või konkursi osa kohta kõrgeima üldhinde.

Kokkuvõttes, ma usun, et on õiglane öelda, et ühenduse vahendite kaudu teadustegevuse rahastamise süsteem on läbipaistev, sellega eraldatakse vahendid kõige asjakohasematele valdkondadele ja sõlmitakse lepingud kõige paremate taotlustega.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Panayotopoulos-Kassiotou (PPE-DE). – (EL) Tänan teid teie üpris informatiivse vastuse eest. Tahaksin küsida, kas teadusuuringute rahvusvahelisi edusamme võetakse arvesse otsuste tegemisel eri meetmete kohta, kuna me elame globaliseerunud maailmas. Millise määrani rahastatakse Euroopas noorte inimeste osavõttu teadusuuringutel?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Potočnik, komisjoni liige. − Ei olegi muud moodust, kui ülemaailmse konteksti vaatamine. Kui praktikas vaadata, millele teised juhtivad kogukonnad maailmas oma teadustegevuses pühenduvad, siis on teemad meiega sarnased. Peale selle oleme meie oma jõupingutused mitmes valdkonnas ühendanud. Üks asi, mida me tõepoolest seitsmendas raamprogrammis tugevdasime, oli just nimelt rahvusvaheline koostöö. Me rahastame ja toetame seda ning teeme seda ka tulevikus, sest me usume, et globaliseeruvas maailmas on meie ees seisvad väljakutsed just ülemaailmsed – olgu see siis toit, tervis, joogivesi, kliimamuutused, julgeolek või energia – ja meil tuleb leida õiged lahendused.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (PSE). – Volinik, te mainisite temaatiliste prioriteetidena energiat ja kliimamuutusi. See on õige prioriteet ja Euroopa Liit vajab läbimurret. Kuidas kavatseb komisjon korraldada, et sellel teemal töötaksid koos ELi parimad ajud, ja võib-olla isegi edendada maailma parimate ajude koostööd? See on keskse tähtsusega küsimus.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Potočnik, komisjoni liige. − Jah, me tõesti tegeleme sellega. Selline filosoofia meil põhimõtteliselt oli – see on kirjas olemasolevas raamprogrammis –, kuid tõsi on see, et praegu me keskendume ka Euroopa strateegilise energiatehnoloogia kava koostamisele. Komisjon võib selle vastu võtta enne aasta lõppu. Selle koostamisel konsulteerime praktiliselt kõigiga, kes Euroopas selles valdkonnas tegevad on.

Nii et me oleme konsulteerinud kõigi juba eksisteerivate tehnoloogiaplatvormidega. Meie vestlused on olnud väga avameelsed. Praktiliselt kõik nad, alt ülespoole, on meie tegevustega seotud ja me püüame leida õiget viisi selle koordineerimiseks.

Te ütlesite õigesti, et oluline on ka see, et jagaksime parimal võimalikul moel – rahvusvaheliselt – seda, kuidas neid küsimusi käsitleda. Selles suhtes on olulised kaks asja: kui püüda seda käsitleda ka erasektoris, siis tuleb seda teha tasakaalustatult, enne koostööd ja konkurentsivõimet, või nende vahel, ning just seda me püüamegi arvestada.

 
  
MPphoto
 
 

  Paul Rübig (PPE-DE). (DE) Volinik, nõukogu on vähendanud teadusuuringute rahastamist 2008. aastal. Kuidas te valmistute tervisekontrolliks, finantsperspektiivi vahekokkuvõtteks? Kas arvate, et saame siin esitada uusi algatusi ja ettepanekuid, mis samuti peegeldavad teadusuuringute tähtsust Euroopa eelarves?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Potočnik, komisjoni liige. − Minu arvates on see rohkem põhimõtteline küsimus, kui kaugele selles vahekokkuvõttes peaks minema. Ma arvan, et me peaksime sellele vastama. Kui vastus on, et meil tuleb kiireloomuliselt käsitleda mõnd teemat, mis jääb juba kokku lepitud finantsperioodi sisse, siis ma olen veendunud, et üks teemasid, mida käsitleda tuleks, oleks teadus.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimus nr 41, mille on esitanud Esko Seppänen (H-0640/07)

Teema: ITERi projekt

ITER on ambitsioonikas projekt, mis on kahtlemata teaduslikus õnnesärgis sündinud – me võime leida asju, ilma et me teaks, kuidas neid otsida. Kaasatud on ka mitmeid kolmandaid riike. Kas partnerid on oma majanduslikke ja muid kohustusi korrektselt täitnud?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Potočnik, komisjoni liige. − ITERi projekt, nagu austatud parlamendiliige teab, on maailma tuumasünteesienergia alaste teadusuuringute programmi rahvusvaheline lipulaev. Alates selle sünnist tippkohtumise läbirääkimistel 1980. aastate lõpus, on Euroopa mänginud projekti järgnevates ettevalmistavates etappides juhtivat rolli.

Komisjon võib õigusega uhke olla ITERi partnerite näidatud enesekindluse üle, alates Euroopa kesksest rollist võõrustava partnerina kuni projekti ühise rakendamiseni.

Euratomi ja selle liikmete ühistegevusena projekteeritud ja ehitatud Euroopa Ühistoroidkambri (JET) rajatised osutusid väljapaistvaks näiteks selle kohta, mida on võimalik saavutada, kui tuumasünteesi alaste teadusuuringute organisatsioonid oma kogemused ja vahendid ühendavad. ITERi projekt laiendab selle põhimõtte Euroopa koostöö tasandilt ülemaailmsele tasandile.

ITERi tehnilised eesmärgid ja ülesehitus põhinevad kindlal ja teaduslikult rangel arenguprotsessi perspektiivil, tuumasünteesi alastel teadusuuringutel kogu maailmas, mis on olnud tunnistajaks eksperimentaalsete tuumasünteesi rajatiste tulemuste drastilisele paranemisele viimastel aastakümnetel poliitilisi takistusi ületanud rahvusvahelise teadustöö õhkkonnas.

Peale Euroopa Ühistoroidkambri demonstreerib ITER eksperimentaalselt tuumasünteesienergia teaduslikku ja tehnoloogilist teostatavust.

Alates ITERi lepingu allakirjutamisest 2006. aasta novembris on ITERi partnerid ITERi läbirääkimistel kokkulepitud kohustustest kinni pidanud.

Poliitilisel tasandil on kõik partnerid oma asjakohased põhiseaduslikud nõuded lepingu ratifitseerimiseks või vastuvõtmiseks täitnud, see on nüüd vastu võetud ja jõustub ametlikult selle aasta oktoobris.

Vahepeal on partnerid palunud oma ettevõtjatel kuni lepingu jõustumiseni lepingu tingimusi võimalikult täies ulatuses täita.

Komplekteerimisel on rahvusvaheline ITERi meeskond ja valmimisel ITERi keskus Prantsusmaal Cadarache’is, kus on nüüd esindatud kõigi partnerite esindajad.

Partnerid teevad oma rahalised panused ITERi organisatsiooni eelarvesse ja jätkavad täpselt vajalike tehniliste ettevalmistuste tegemist, et anda oma lubatud tehniline ja teaduslik panus.

Euroopa Liidus loodi 27. märtsi 2007. aasta otsusega ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte. Selle roll on tuumasünteesi näidisreaktori ja sellega seotud rajatiste ehitustegevuse ettevalmistamine ja koordineerimine.

Tänaseks on juhatus kohtunud kaks korda ja võtnud vastu esimese tööprogrammi vajalikud haldusotsused, et ühisettevõte saaks 2008. aasta alguses tööd alustada. Täpsemalt on alla kirjutatud peakorterit käsitlev leping Hispaaniaga. Juhatus on määranud ka direktori, kes on ühisettevõtte tegevjuht.

ITER vajab ambitsioonikat projekti. Selle täideviimisel nihutame me kaugemale oma teaduslike, tehnoloogiliste ja organisatoorsete kogemuste piire. See on katsetustele omane, et tulemusi ei ole võimalik kindlalt prognoosida. Kuid ITER ei ole ettevõtmine, mida me oleme võtnud kergelt või mille otsa õnneliku juhuse läbi komistanud. ITER tähendab pikaajalisi rahvusvahelisi partnerlusi ja kohustusi, selliste partnerite kokkuviimist, kes esindavad enam kui poolt maailma elanikkonnast, eesmärgiga käsitleda meie ühises tulevikus kesksel kohal olevaid teemasid, säästvate, mittesaastavate energiaallikate arendamist inimkonna hüvanguks. ITERi väljavaated tuginevad projekti tugevale teaduslikule ja tehnoloogilise vundamendile ning partnerite tänaseni püsinud entusiasmile ja pühendumusele – kõigile neile, või õigemini, kõigile meile. Maailmas ei ole kunagi enne sellist koostööd olnud, nagu me ITERisse oleme koondanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Esko Seppänen (GUE/NGL). – (FI) Volinik, meil on halvad kogemused ühe konkreetse koostööprojektiga, Galileoga. vastupidiselt esialgsetele plaanidele pidi seda rahastama Euroopa Liit, kuna kõik osapooled ei osalenud rahastamises nii, nagu oli kavandatud.

Kas voliniku vastust tuleb võtta selles tähenduses, et meil võib-olla ei tule ITERiga mingeid probleeme seoses võetud kohustuste täitmisega, st meil ei tule ITERiga samu probleeme, mis olid Galileoga, kui asjaomased osapooled jätsid endale võetud kohustused täitmata?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Potočnik, komisjoni liige. − Täpselt nii see on. Ma võin lühidalt seletada. Kohustusi võtavad valitsused. Need on kõik avalikud kohustused. Nii et Galileos ei olnud avaliku sektori kohustused kunagi küsimärgi all. Sellist probleemi, nagu oli Galileoga, ITERiga tõesti ei teki.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimus nr 42, mille on esitanud Carl Schlyter (H-0643/07)

Teema: Nanotehnoloogia

Nanotehnoloogia on uus tehnoloogia haru, mis sisaldab palju võimalusi, kuid ka suuremaid riske. Nanotehnoloogia alase dialoogi projekti kohaselt soovib 48% ELi inimestest moratooriumit nanotehnoloogia kasutamisele tarbekaupades, kuni on teada selle mõju inimestele ja keskkonnale.

Millised õigusaktid on koostamisel nende sektorite jaoks, kus kasutatakse nanomaterjale sisaldavaid tooteid, mis on juba turule jõudnud, näiteks kosmeetika, nahahooldusvahendid, ravimid, puhastusvahendid ja muud tarbekaubad? Kas komisjon näeb ette sektoripõhist lähenemisviisi või horisontaalseid õigusakte nanotehnoloogia kohta tarbekaupades?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Potočnik, komisjoni liige. − Kõigepealt sooviksin teid tänada nanotehnoloogia alase küsimuse eest. Komisjon võtab ohutust ja tarbijakaitset väga tõsiselt ning töötab selle nimel, et tagada, et avalikkus saaks nanotehnoloogia alasest innovatsioonist kasu, olles samas kaitstud mis tahes kahjulike mõjude eest.

Ohutuse küsimustele pööratakse palju tähelepanu. Viienda ja kuuenda finantsperspektiivi raames on eraldatud ligikaudu 28 miljonit eurot projektidele, mis on konkreetselt suunatud nanotehnoloogiate keskkonna- ja tervisekaitsealastele aspektidele, ning kava kohaselt on seitsmendas raamprogrammis selliste teadustegevuste maht veelgi suurem. Nagu te teate, võttis Euroopa Komisjon vastu Euroopa nanoteaduste ja nanotehnoloogia tegevuskava ajavahemikuks 2005–2009 ning Euroopa Parlament võttis vastu sellekohase resolutsiooni, milles tegevuskava hästi vastu võeti.

Sel kuul avaldatud teatises nanotehnoloogia tegevuskava rakendamise kohta on täielikult vastatud teie küsimuse teisele osale. Nanotehnoloogiate potentsiaalselt kahjuliku toime käsitlemiseks järgitakse mitmeid Euroopa ja rahvusvahelisi (eelkõige OECD ja ISO) lähenemisviise, nii siduvaid kui ka suunavaid.

Komisjon teostab nanotehnoloogial põhinevate toodete tervise, ohutuse ja keskkonnaga seotud külgede õiguslike aspektide hindamise. Esmased tulemused viitavad, et olemasolev ühenduse õiguslik raamistik on täna arendatavate nanotehnoloogial põhinevate toodete hõlmamiseks üldiselt piisav.

Tootmise ja toodete, ka küsimuses mainitud kosmeetika ja ravimite erinevaid aspekte reguleerivad juba ühenduse erinevad sätted, kuigi mitte konkreetselt nanotehnoloogia alased. Seepärast ei tundu täna olevat vajadust koostada uusi nanotehnoloogia ohutusega seotud õigusakte või teha suuremaid muudatusettepanekuid. Sellest olenemata võib vajaduse korral teha õigusloomega seotud ettepanekuid teaduse arengu või reguleerimise vajaduse tõttu konkreetses valdkonnas, mida komisjon hoolikalt jälgib. Õiguslikke aspekte ei pea kaaluma mitte niivõrd nanotehnoloogias kui sellises, vaid nanotehnoloogial põhinevate toodete puhul.

Komisjon on veendunud, et nanotehnoloogia moratoorium oleks arengule tõsiseks takistuseks. Ühiskonnale sellistest tehnoloogiatest saadava võimaliku kasu keelamise kõrval võib see viia tehnoloogiaparadiiside tekkimiseni väljaspool Euroopat, kus teadustegevus ja innovatsioon toimuks väljaspool õiguslikku raamistikku.

Lõpuks tahaksin ma mainida üht teist Eurobaromeetri uuringut uute tehnoloogiate kohta, mis viidi läbi 2005. aastal 25 000 inimese valimiga. Kui võrrelda seda projektiga „NanoDialogue”, mida te oma küsimuses mainite, siis seal oli 700 vastajat. Eurobaromeeter näitas, et 55% eurooplastest üldiselt toetab nanotehnoloogia arendamist. Neid tehnoloogiaid nähakse ühiskonnale kasulikena ja moraalselt vastuvõetavaina. Arusaadavatel põhjustel ei olnud 42% vastajatest selle uue tehnoloogia mõjude kohta kindlat arvamust, kuid uuringu kohaselt oli ligikaudu 70% vastajatest, kes selle mõjude kohta arvamust avaldasid, optimistlikud.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Schlyter (Verts/ALE). (SV) Ma mõtlen, et oleme kokkuleppele jõudnud, et kõige halvem oleks nanotehnoloogia jaoks see, kui tooted, mis me nüüd ringlusesse lubame, on halvasti jälgitavad ning kahjustavad varases arenguetapis selle tehnoloogia mainet.

Ma ei usu, et traditsiooniliste mürgisuse testidega saaks nanotehnoloogia ohtusid usaldusväärselt hinnata; otse vastupidi, ma arvan, et kehtivate õigusaktidega nõutavaid mürgisuse teste on tarvis ajakohastada. Ma arvan, et vajame märgistamissüsteemi, et tarbija saaks ise valiku teha, ning tahaksin teada, kas komisjonil on selline õigusakt kavas.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Potočnik, komisjoni liige. − Ma nõustun täiesti teiega ja esimese väitega. Kõige halvem oleks see, kui midagi juhtuks, nii et seda tuleb takistada ja olla ootamatuste vastu kindlustatud. See ongi kõige olulisem ja ma olen teiega täiesti nõus.

Õigusakti ettepaneku tegemine ei ole minu pädevuses, vaid minu tarbijakaitsega tegeleva kolleegi pädevuses. Ma olen kindel, et seda kaalutakse põhjalikult. Võin öelda, et me teeme teadustegevuses kõik endast oleneva, et analüüsida teie mainitud potentsiaalset riski ja see toimub kindlasti minu vastutusalas.

 
  
MPphoto
 
 

  Paul Rübig (PPE-DE). (DE) Volinik, kus on seitsmendas teadusuuringute raamprogrammis koondatud tähelepanu nanotehnoloogia sektorile? Elanikkonnal on sellega seoses väga kõrged ootused, eriti pika ja tervisliku elu osas. Kas näete siin meditsiinisektoris täiesti uusi võimalusi, et saaks pikka ja tervislikku elu elada?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Potočnik, komisjoni liige. − Jah, vastus on kindlasti „jah”. See on üks valdkondadest. Nanotehnoloogia, kui seda üldse võrrelda, on veidi nagu infotehnoloogia, sest sellega kaasneb horisontaalne mõju paljudele sektoritele. Üks sektoritest, kus tulemused on paljulubavad, on tervishoid, nii et see on osa meie teadustegevusest, mis on kahtlemata ka sellele suunatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Piia-Noora Kauppi (PPE-DE). – Tänan vastuste eest, volinik. Mul on hea meel kuulda, et te arvate, et ühine õiguslik raamistik liigub õiges suunas ning et te seate küsimuse alla „NanoDialogue” projekti ja uuringu tulemused, millele küsimus viitab. Ma arvan, et Eurobaromeeter näitab selgelt, et Euroopa kodanikud on nanotehnoloogiate arendamise poolt.

Minu küsimus teile on, et oma küsimuses ütleb härra Schlyter, et nanotehnoloogia sisaldab suurenevaid riske. Kas teil on mingeid andmeid, mis näitaksid, et nanotehnoloogia endast sellist ohtu kujutaks, mida härra Schlyter väidab juba tõsiasja olevat?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Potočnik, komisjoni liige. − Vähimagi kahtluseta on tegemist valdkonnaga, mis vajab tähelepanu ja seda kindlasti ka seoses riskidega. Kui me hakkame tegelema valdkondadega, millel on praktikas sisemine potentsiaal, tuleb tegutseda ettevaatlikult. Kui me ei taha, et inimesed pöörduksid millegi vastu, mis ettevaatliku käsitsemise korral oleks neile kindlasti kasulik, siis tuleb meil teha kõik endast olenev, et nii ei juhtuks. See ongi meie lähenemisviis. Praegu ei ole selles valdkonnas muidugi veel vahejuhtumeid olnud, kuid see on ilmselgelt valdkond, millele on märksa parem läheneda ettevaatlikult. See on kindlasti õige tee ka edaspidi.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimustele 43 ja 44 vastatakse kirjalikult.

Küsimus nr 45, mille on esitanud Sarah Ludford (H-0595/07)

Teema: Londoni bussid

Suur-Londoni Assamblee juunis avaldatud arvude järgi olid nn lõõtsbussid (pikad ühekorruselised kahe vaguniga bussid), mida paljudes Euroopa linnades kasutatakse ja mis võeti Londonis kasutusele 2002. aastal, kaasatud 2006. aastal 1751 avariisse. See on 75% rohkem kui muud tüüpi bussid ja tähendab keskmiselt ligikaudu viis õnnetust päevas või üle viie õnnetuse aastas iga Londoni bussipargi lõõtsbussi kohta.

Arvestades seda selgelt mitterahuldavat olukorda, eriti võrreldes teist tüüpi bussidega, siis milliseid samme kavatseb komisjon võtta, et tagada piisavate ohutusmeetmete olemasolu lõõtsbusside kasutamisel ja et juhid saaksid vajalikul tasemel koolitust? Kuidas saab neid rahvarikastes linnatingimustes pidada liiklemiseks piisavalt ohutuks?

 
  
MPphoto
 
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Komisjon ei ole teadlik murettekitavast statistikast teistes Euroopa linnades, kus kasutatakse liigendbusse. Ühenduse õigusaktides käsitletakse siiski probleemi mitmel moel.

Direktiivis 97/27/EÜ, mis on seotud teatavate kategooriate mootorsõidukite ja nende haagiste masside ja mõõtmetega, on sätestatud manööverdamisvõime standardid busside jaoks üldiselt ning samuti eristandardid liigendbusside jaoks.

Reisija- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõpet käsitleva direktiivi 2003/59/EÜ eesmärk on tõsta juhtide koolituse taset. Selles osas oleks soovitav, et direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike õigusaktidega nähakse ette liigendbusside juhtide eriettevalmistusprogrammid.

Juhtide vaatevälja osas on Euroopa õigusaktid käsitlenud raskeveokite probleemi direktiivis 2007/38/EÜ ühenduses registreeritud raskeveokitele tagantjärele peeglite paigaldamise kohta.

Komisjon on siiski teadlik vajadusest võtta arvesse ka teiste kategooriate sõidukeid, näiteks linnaliinibusse. Sellepärast esitabki komisjon sobival ajal, vastavalt õigusandja nõudmisele eespool nimetatud direktiivis, saadud tulemuste kohta aruandei, millega on vajaduse korral kaasas ettepanek kehtivate õigusaktide läbivaatamiseks.

See on mu vastus paruness Ludfordile.

 
  
MPphoto
 
 

  Sarah Ludford (ALDE). – Ma arvan, et minu küsimus tuleb õigel ajal, sest just täna avaldas komisjon rohelise raamatu linnalise liikumiskeskkonna kohta.

Ma ei saa eeldada, et komisjoni huvitaks minu isiklik kaotusvalu, et Londoni kahekorruselised sümbolbussid on asendatud nende madalate mandri-Euroopa tüüpi lõõtsbussidega (või liigendbussidega, nagu komisjon neid nimetas), kuid ma tänan selle viite eest ELi õigusaktide erinevatele osadele, mida tuleks kohaldada.

Kas ma võiksin paluda, et komisjon võtaks ühendust Londoni linnapeaga ja Londoni transpordiametiga, et selgitada välja, miks juhtub nende bussidega 75% rohkem õnnetusi kui teiste bussidega, ning uuriks, kas neid direktiive Ühendkuningriigis, eelkõige Londonis, õigesti kohaldatakse?

 
  
MPphoto
 
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Teil on üpris õigus nende busside ohutuse küsimuse lahendamist nõuda. Kui te pole vastu, siis me küsime selle probleemi kohta järele Londoni ametiasutustelt.

On tõsi, et liigendbusse on kergem juhtida kui jäiku busse, aga kui juht on kord välja selgitanud, milleks sõiduk suuteline on, kipub ta sõitma pisut kiiremini ja olema pisut enesekindlam pöörete tegemisel, mõnikord kahjuks natuke õnnetult.

Sellepärast olete te tõstatanud hea küsimuse ja me püüame, nagu ma just ütlesin, välja uurida, kas kehtivaid õigusakte tuleks tõepoolest muuta.

Olgu öeldud, et teil oli seda küsimust tõstatades õigus, võttes arvesse ka asjaolu, mida ma enne selle täiskogu ees rõhutasin, et praktiliselt kaks kolmandikku liiklusõnnetustest toimub linnades ning et seepärast tuleb mõista kõiki nende õnnetuste põhjuseid. Te olete ühele neist õigeaegselt tähelepanu juhtinud.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimus nr 45, mille on esitanud Silvia-Adriana Ţicău (H-0598/07)

Teema: Bukaresti, Constanta ja Sofia ühendamine Euroopa kiirraudteevõrgustikuga

Üks üleeuroopalise transpordivõrgu 30 prioriteetprojektist on prioriteetne suund nr 22, mis hõlmab järgmisi raudteelõike: Ateena–Sofia–Budapest–Viin–Praha–Nürnberg/Dresden. Rumeenia on selles projektis 480-kilomeetrise raudteelõiguga Curtici ja Braşovi vahel.

Arvestades, et Rumeenia ja Bulgaaria ühinemisega on Euroopa Liit saanud väljapääsu Mustale merele ja suurendanud oma elanikkonda ligi 30 miljoni elaniku võrra, sooviksin ma komisjonilt küsida, milliseid samme tuleks Rumeenial ja Bulgaarial võtta, et ühendada Rumeenia puhul Bukaresti ja Constanta linnad ja Bulgaaria puhul Sofia linn Euroopa reisijate ja kaupade kiirraudteevõrgustikuga?

 
  
MPphoto
 
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Proua Ţicău, raudtee prioriteetne suund nr 22 peab tegelikult ühendama Saksamaad Kreekaga üle Praha, Viini, Budapesti ja Sofia. Selle suuna põhjapoolne haru läheb Curtici ja Brasovi kaudu Bukaresti ja Constantasse.

Rumeenia ja Bulgaaria, nagu ka teised asjaomased riigid, teevad märkimisväärseid jõupingutusi selle raudteeliini ehitamiseks, nii et lõpuks oleksid nende mõlema pealinnad ja Constanta sadam ühendatud ülejäänud Euroopa Liidu osa kiirraudteevõrgustikuga. Need jõupingutused peaksid jätkuma ajavahemikul 2007–2013. Need projektid on potentsiaalselt kõlblikud saama ühenduse abi Ühtekuuluvusfondist või struktuurifondist või isegi üleeuroopaliste võrkude eelarve kaudu.

Täpsemalt öeldes, Rumeenia peab esmatähtsaks Curtici-Brasov-Bukarest-Constanta raudteeliini arendamist. 92 km pikkune lõik Bukarestist põhja poole on juba valmis ehitatud. Bukaresti ja Constanta vahel on projektid pooleli. Need tuleks enne 2010. aastat järk-järgult lõpule viia. Rumeenia on oma 2007.–2013. aasta transpordi rakenduskavas märkinud, et kavatseb Curtici-Brasovi-Predeali liini arendada, kasutades 1,1 miljardit eurot Ühtekuuluvusfondist.

Sofia ühendamisel ELi raudteevõrgustikuga tehti suur samm edasi, kirjutades alla lepingule Doonau maantee- ja raudteesilla ehitamiseks Vidin-Calafatis, mida rahastab ISPA fond. Sild peaks valmima aastaks 2010. Lisaks kavatseb Bulgaaria oma 2007.–2013. aasta transpordi rakenduskavas arendada välja lõigu Vidin-Sofia liinist. 2013. aastaks läbiviidavate tööde maksumus ulatub 320 miljoni euroni kogusummast 1 380 miljonit eurot, mis on terve liini maksumus.

Rumeenia on kohustunud 2013. aastaks lõpetama kõik ettevalmistavad uuringud Craïova-Calafati liini ajakohastamiseks Doonau sillast põhja pool, nii et varsti pärast 2013. aastat oleks võimalik töödega alustada.

Nõndaks. Vabandan, et esitasin kogu selle informatsiooni suuliselt, kuid ilmselt me saame selle teile vajaduse korral anda ka kirjalikult, proua Ţicău, kui te seda soovite.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). – (RO) Muidugi, härra volinik, kui võimalik, siis tahaksin saada seda teavet ka kirjalikult. Tahaksin ka paluda teil korraldada seminar Rumeenia struktuurifondide kohta, sest ma arvan, et uued liikmesriigid vajavad toetust, suutmaks saavutada juurdepääsu struktuurifondidele ja arendada oma transpordi infrastruktuuri.

Euroopa Liidu pääs Mustale merele on oluline ning sel põhjusel ma usun, et reisijate ja kaupade liikuvuse huvides on oluline ka raudtee arendamine. Pöördun tagasi küsimuse juurde seoses kiirrongidega: reisijate liikuvus on oluline ning sel põhjusel ma taotlengi dialoogi, et suudaksime samm-sammult saavutada kõik, mis on selle tähtsa projekti jaoks vajalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Proua Ţicău, tunnen asja vastu sama palju huvi kui teiegi. Mulle tõesti meeldiks kui uued liikmesriigid, praegusel juhul just Rumeenia ja Bulgaaria, Ühtekuuluvusfondist võimalikult rohkem kasu saaksid. Kindlasti me peame nii palju kui võimalik rongiliikluse erastama, mis aitaks meil siis hiljem vältida peamisi probleeme seoses keskkonnanõudmistega ja riskiga ummikuteks Euroopa kiirteedel.

Tänan teid küsimuse eest. Palun oma kolleegidel täielikumalt vastata. Kui mul tekib juhus neid riike külastada, siis võime muidugi teile isegi veel rohkem informatsiooni anda.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimus nr 47, mille on esitanud Bernd Posselt (H-0600/07)

Teema: Pariisi-Budapesti ning Strasbourgi-Brüsseli vahelised kiirrongiliinid

Mida komisjon pärast Stuttgart 21 projekti aluskokkuleppeid arvab, milline on „Euroopa magistraali” Pariisist Strasbourgi ja Müncheni kaudu Viini, Bratislavasse või Budapesti kulgevate raudteelõikude ehitamise ajakava?

Milliseid võimalusi näeb komisjon selle magistraali pikendamiseks kiirrongiliinide kaudu kolme „Euroopa pealinna” Strasbourgi, Luxembourgi ja Brüsselisse?

 
  
MPphoto
 
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Ma vastan, härra Posselt. Pariisi-Strasbourgi-Stuttgarti-Viini-Bratislava raudteeliin nr 17 on üks kolmekümnest üleeuroopalise transpordivõrgu prioriteetprojektist. Stuttgart 21 projekt, mida te mainisite, on selle prioriteetprojekti peamine ühenduskoht.

19. juulil 2007 kirjutasid lepingule alla Saksamaa transpordiminister härra Tiefensee, Bade-Wurtembergi liidumaa piirkonna ja linna ametiasutused ning Deutsche Bahn. See leping on keskse tähtsusega tegur ummikute likvideerimiseks Stuttgart-Ulmi piirkonnas ning sisaldab rahastamist 2010. aastal algavateks töödeks.

Komisjon hoiab hoolega silma peal Stuttgarti ja Ulmi vahelise piirkonna moderniseerimisel. 2005. aasta juulis määras ta selleks Euroopa koordinaatori, härra Péter Balázsi, kes on juba esitanud oma teise raporti. See raport saadeti parlamendi transpordi- ja turismikomisjoni esimehele. See on kättesaadav transpordi ja energia peadirektoraadi veebisaidil. Koordinaator härra Balázs osutab endiselt suurt tähelepanu Stuttgarti-Ulmi ummikutele, mis tuleb likvideerida. Oma raportis analüüsis koordinaator Pariisi-Bratislava prioriteetprojekti edenemist ning jõudis järeldusele, et enamik sellest projektist peaks 2015. aastaks saama lõpule viidud. Stuttgarti-Ulmi lõigu keerulisuse tõttu ei saa seda siiski valmis ehitada enne 2019. aastat.

On selge, et prioriteetprojekt ei välista teiste suundade jätkamist. Muud prioriteetprojektid, näiteks Ateena-Sofia-Budapesti-Viini-Praha-Nürnbergi-Dresdeni liin, jätkavad Pariisi-Bratislava projekti Musta mere ja Kreekani, kuna Eurocaprail prioriteetprojekt nr 28 ühendab Brüsseli Luxembourgi kaudu Strasbourgiga.

2007. aasta juulis esitasid liikmesriigid oma taotlused ühenduse kaasfinantseerimiseks. Need taotlused on praegu hindamisel. Nende hindamiste põhjal teeb komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanekud RTE-T eelarveeraldiste kohta ajavahemikuks 2007–2013.

Need on vastused, mida ma tahtsin teile anda, härra Posselt. Mina isiklikult olen äärmiselt huvitatud Pariisi-Budapesti liinist ja ma võin teile öelda, et härra Balázs ja mina oleme tõesti innukad tegema kõiki jõupingutusi, et see suur projekt lõpule viia.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernd Posselt (PPE-DE). (DE) Volinik, teist oleneb selle ajaloolise usalduse kasutamine, mille härrad Kohl ja Mitterand otsustasid 1982. aastal lepinguks sõlmida ja mis nüüd lõpuks on saamas tegelikkuseks.

Mul on kaks lühikest küsimust. Esiteks, Strasbourgi-Kehli-Appenweieri ja Müncheni-Mühldorfi-Salzburgi piiriülesed projektid on ka ülimalt keerulised. Kas nende kohta on midagi uut kuulda?

Teiseks: kas võiksite ehk veel kord pöörduda raudtee-ettevõtete poole – kui me kord juba nii palju Euroopa fonde piiriüleste liinide heaks kasutame – ja paluda neil lõpetada piiriüleste rongiühenduste kärpimine. Me laiendame oma rahaga raudteid samal ajal, kui raudtee-ettevõtted transpordiliine tükkideks hakivad vastavalt riikide ajakavale.

 
  
MPphoto
 
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Loomulikult olen ma üpris valmis sekkuma.

Kas võiksite pöörduda minu poole sel teemal kirjalikult, et saaksin Deutsche Bahniga ühendust võtta? Tahan ka järele vaadata, kuidas saaksime selles järgus asju parandada, sest ka see on osa meie tööst: mitte ainult nende tulevikuliste suurte koridoride planeerimine, vaid ka praeguse olukorra parandamine.

Ootan teie lühikest memot, et saaksime selle põhjal tegutsema asuda.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimus nr 48, mille on esitanud Dimitrios Papadimoulis (H-0606/07)

Teema: Kreeka kohtu lõplik otsus äriühingu Olympic Airways (OA) kohta

Arutelus minu 13. märtsi 2007. aasta suulise küsimuse H-0091/07 „Kohtuotsus, millega tasaarvestatakse Kreeka riigi võlad äriühingule Olympic Airways” kohta ütles volinik Jacques Barrot: „kohtuotsus on uus aspekt, mida me praegu analüüsime”. Ning hiljutised kajastused Kreeka ajakirjanduses (3. juuni 2007) väidavad, et volinik Barrot lubas oma viimase külastuse ajal Kreeka majandus- ja rahandusministeeriumi vanemametnikele „teatud ruumi võlgade tasaarvestamiseks, eeldusel et OA erastamine liigub edasi”.

Mida täpselt komisjon analüüsib? Kas komisjon kaalub, kas vahekohtu lõplik otsus on kooskõlas ühenduse õigusega? Kas komisjon võib kinnitada, et kui Kreeka ametiasutused jätkavad OA erastamist, siis on komisjon valmis kohtuotsuse aktsepteerimise üle läbi rääkima?

 
  
MPphoto
 
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR)

Härra Papadimoulis esitas mulle küsimuse, millele ma nüüd vastan.

Komisjon on võtnud arvesse Kreeka vahekohtu 13. juuli 2006. aasta otsust avaliku teenistuse tingimustel tehtud lendude kohta ning 6. detsembri 2006. aasta otsust Olympic Airwaysi ümberpaigutamise kohta Ateena rahvusvahelisele lennuväljale. Kreeka ametiasutused on komisjoniga juba mitteametlikult konsulteerinud nende kompenseerimisotsuste osas, mis sõltusid eelnevatest uuringutest.

Nende eelnevate uuringute ja Kreeka ametiasutuste poolt selles järgus esitatud dokumentide alusel ei suuda komisjon ikka veel võtta ELi riigiabieeskirjade alusel otsuste olemuse suhtes seisukohta. Kui need otsused tooksid kaasa edasise abi, oleks nendest tulnud ilmselt teavitada vastavalt lepingu artikli 88 lõikele 3.

Komisjoni talitused teavitasid Kreeka ametiasutusi esialgsest hindamisest ja me ootame vastust.

Üldiselt teeb komisjon kõik mis tema võimuses, et abi, mis peaks saama tagastatud, oleks ka tegelikult tagastatud. See on teave, mille ma teile anda saan, härra Papadimoulis.

 
  
MPphoto
 
 

  Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL). – (EL) Proua juhataja, volinik, see pole ainult Olympic Airways, kes riigile raha võlgneb. Ka riik võlgneb Olympic Airwaysile väga suure summa. Kokku nõuab Olympic Airways Kreeka riigilt rohkem kui 1 miljard eurot.

Tahaksin teilt küsida, kas komisjon kavatseb oodata ja eriti selles suhtes, pädevatelt Kreeka kohtutelt lõplikku kohtulahendit

Mind on informeeritud, et järgmisel nädalal kohtute te vastutava Kreeka ministriga, kellega hakkate neid asju arutama. Kas võiksite meile üldjoontes öelda, milliste selle teema punktide suhtes olete Kreeka valitsusega nõus ja milliste suhtes mitte?

Kreekas ollakse märkimisväärselt mures ning suur osa avalikust arvamusest süüdistab komisjoni Olympic Airwaysi likvideerimises sümboolse hinna eest ajal, kui see alles tegutses, selle konkurentide kasuks. Millise vastuse te saate sellele anda?

 
  
MPphoto
 
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Praegusel hetkel me ootame Kreeka ametiasutuste selgitust vahekohtu otsuse kohta.

Me pole viimasel ajal Kreeka ametiasutustega mingite erastamiskavade osas ühendust võtnud.

Küsimus pole mitte selles, kas vahekohus on langetanud õige otsuse, vaid selles, kas lepingulised suhted, millel see lähtepunktina põhines, on kooskõlas ühenduse õigusega. Ma ei saa selle kohta palju rohkem öelda, härra Papadimoulis, sest nagu te ise teatasite, olen ma kohtumise uue Kreeka ministriga alles kokku leppinud. Ma mõtlen, et meil on siis võimalus seda temaga arutada.

See on kõik, mida ma teile hetkel öelda saan. Meil on Kreeka ametiasutustelt rohkem informatsiooni tarvis, enne kui saame vajalikud otsused langetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Tänan, volinik, ja tänan, et vastasite sellele viimasele küsimusele.

Küsimustele, millele ajapuudusel ei jõutud vastata, vastatakse kirjalikult (vt lisa).

Sellega on küsimused komisjonile lõppenud.

 
  
MPphoto
 
 

  Jörg Leichtfried (PSE). (DE) Proua juhataja, palun lubage mul rääkida kodukorrast. Kõnelesin oma kolleegi proua Madeiraga ning kuulasin muidugi ka voliniku vastuseid. Oleme oma küsimusi esitanud nüüd juba kolm aastat, aga pole saanud suulist vastust mitte ühelegi neist. Muidugi on kirjalikud vastused alati väga üksikasjalikud ja täpsed, kuid suuliselt on lihtsam küsida ja järelepärimisi teha ning see muudab tulemused veelgi huvitavamaks. On teil mõni nõuanne või suunis, kuidas seda saaks ehk tulevikus saavutada?

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Hr Leichtfried, tänan teid märkuste eest. Kõik, mida ma parlamendi sisemise reformi töörühmaga seoses ütleksin, on see, et küsimused komisjonile on üks teemadest, mida me väga põhjalikult vaatame ning teie märkused võetakse arvesse.

(Istung peatati kell 19.30 ja jätkus kell 21.00)

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: ALEJO VIDAL-QUADRAS
Asepresident

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika