Dobesedni zapisi razprav

Torek, 25. september 2007 - Strasbourg

14. Euroopa Tehnoloogiainstituut (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel Reino Paasilinna raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Tehnoloogiainstituut [KOM(2006)0604 – C6-0355/2006 – 2006/0197(COD)].

  Ján Figeľ, komisjoni liige. − Härra juhataja, mul on hea meel täna siin olla, et teha mitte üksnes teie heakskiidul, vaid ka teie kohalolul väga oluline samm ning esitada ettepanek luua Euroopa Tehnoloogiainstituut (EIT).

Nagu te kõik teate, on ühiste jõupingutuste tulemusel viimase kuu aja jooksul selle olulise ettepanekuga suuri edusamme tehtud. Eriti tahaksin ma tänada härra Paasilinnat, selle teema raportööri, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni juhatajat proua Nieblerit, proua Hennicot-Schoepgesit kultuuri- ja hariduskomisjonist ning ka härra Böget eelarvekomisjonist nende vaibumatute jõupingutuste ja väärtusliku panuse eest. Ilma nendeta ei oleks me kunagi saavutanud oma praegust staatust ega võimalikku tulemust.

Tööstuskomisjonis vastu võetud raport ja nõukogus vastu võetud üldise lähenemisviisi tekst on selgelt samm samas suunas. Ma arvan, et see on väga oluline. See teeb kompromissteksti suunas liikumise kahtlemata lihtsamaks. EIT loob keskkonna, kus äripartnerid, teised teadlased ja akadeemilised ringkonnad, kes on väljapaistvad oma asjaomastes valdkondades, võivad koos töötada ja oma innovatsioonipotentsiaali kannustada.

Me oleme kokku leppinud, et EIT areneb tasapisi. Algfaasis luuakse kaks kuni kolm teadmis- ja innovatsiooniparki. Pärast EIT ja teadmus-innovatsiooniparkide hindamist luuakse teise etapina veel teadmis- ja innovatsiooniparke. Parlament ja nõukogu annavad strateegilise innovatsiooni kavade kaudu pikaajalisi strateegilisi tegevusi ja poliitika suuniseid.

Parlamendi raport sisaldab kasulikke muudatusi, mis ettepanekut selgelt rikastavad, ja ma tänan nende esitamise eest. Näiteks tervitan ettepanekut teavitada Euroopa Parlamenti ja nõukogu juhatuse liikmete valimise protsessist, et tagada selle läbipaistvus. On esitatud ka ettepanek muuta EITi nimi „Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogia Instituudiks”, kuid jätta alles hästi sissetöötatud kaubamärk EIT.

Ma tervitan ka neid muudatusettepanekuid, mille eesmärk on muuta EITi finantsjuhtimine ladusamaks, selgitades, et sellele asutamise suhtes kohaldatakse institutsioonidevahelise lepingu punktis 47 sätestatud korda.

Komisjon võib toetada ka väga paljusid teie muudatusettepanekuid, nii ettepanekute kui mõtete vormis, kus sõnastust on vaja veel kohandada. Meil on siiski kahtlused mõne teie tööstuskomisjoni soovitatud muudatusettepaneku kohta. Ma juhin tähelepanu neljale peamisele teemale.

Esiteks, hariduse aspekt. Me peame olema ettevaatlikud, et vältida EITi haridusmõõtme kahanemist, mis on ettepaneku nurgakivi ja üks innovatiivsemaid tunnuseid. Me jagame parlamendi seisukohta, et kaasa aitab teadlaste liikuvus ja üliõpilaste liikuvus ning seepärast tuleb seda rõhutada. Kuid ma olen veendunud, et kraadide ja diplomite sõnastus peab jääma muutmata.

Teiseks, EITi esitlemine pilootetapis. Ma arvan, et me kõik nõustume, et EIT peaks arenema järk-järgult ja seda tuleks pidevalt hinnata. Ei tohiks siiski olla mingit kahtlust, milline on selle algatuse puhul Euroopa Liidu pikaajaline visioon ja kohustus. Igasugune ebaselgus – eriti alguses – seab ohtu kogu projekti elujõulisuse.

Kolmandaks, kolmandate riikide osalemine – me oleme täiesti nõus põhimõttega, et kolmandate riikide osalemist EITis tuleb soodustada, see on üks väga olulisi tingimusi. Samas tuleb siiski eelistada ELi liikmesriike. EIT on ja peab jääma Euroopa algatuseks.

Neljandaks, EITi ning teadmiste ja innovatsiooniparkide osalemine ühenduse programmides peab olema selgepiiriline. EIT ise ei püüa ühenduse programmides osaleda, samuti ei rahastata ühenduse programmidest selle halduskulusid. Teadmiste ja innovatsiooniparkidel on aga õigus vahendeid taotleda, kuid mingil juhul ei ole tal eesõigust (eeliskohtlemist). Selguse huvides oleks hea, kui institutsioonid lepiksid selle kohta kokku poliitilise deklaratsiooni, mis lisatakse ettepanekule.

Põhiline lahtine küsimus on nüüd EITi rahastamine. Te teate, et komisjon võttis eelmisel nädalal vastu ettepaneku mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise kohta, et võtta arvesse nii Galileo kui EITi vajadusi. Ma loodan, et see on kindel alus aruteluks ja eelarvepädevate institutsioonide kokkuleppeks enne selle aasta lõppu. Selline oli Euroopa Ülemkogu soov juunis.

Ma ootan huviga arutelu.

  Reino Paasilinna (PSE), raportöör. – (FI) Härra juhataja, Euroopa Tehnoloogiainstituut on olnud ettevalmistamisel üle aasta ning aega on kulunud, sest komisjoni esialgne ettepanek vajas märkimisväärset parandamist. Parlamendi komisjonid tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoniga eesotsas on ettepaneku uuesti läbi töötanud, et sellele uus välimus anda. Parlamendile ja nõukogule on antud võimalus selles küsimuses rohkem öelda, ilma et EITi autonoomia ohtu satuks. EITi juhatuse valimine meenutab väga Euroopa teadusnõukogu valimisi ja seda, kuidas teadusmaailm selle menetluse üle vaidles. Tehti mõningaid katseid tugevdada võimalusi, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted võiksid osaleda. Just siin on mõju tööhõivele kõige suurem ning just siin me leiame, et paindlikkus kiirendab innovatsiooni rakendamist.

Euroopa innovatsiooni ja tehnoloogia instituut keskendub, nagu nimigi ütleb, innovatsioonile. „Teadmiste kolmnurga” kaks muud tegurit, haridus ja uurimistöö, jäävad alles, kuid innovatsioon on selgelt selle kolmiku tähtsaim osa ja selle prioriteet. Innovatsioonile tuleb osutada erilist tähelepanu, kuna just innovatsioon on Euroopa Achilleuse kand.

On uskumatu, et ameeriklased esitavad kolmandiku võrra rohkem patenditaotlusi Euroopa Patendiametisse, meie oma patendiametisse, kui me ise. Oleks hea võtta see lähtepunktiks. Skeptikud võivad küsida, kas liit on edaspidi innovatsioonita või kasvava innovatsioonita konkurentsivõimeline. Noh, me räägime leiutistest ja protsessidest, mida saab ettevõtlusmaailmas laialdaselt kasutusele võtta. Kas neid poleks tarvis rohkem? Meil oleks parem kiiremini edasi liikuda, sest Ühendriigid tormavad ees ja Hiina astub kandadele. Ka Lissaboni strateegia nõuab kiiremat tempot. Miks meil pole usku isegi omaenda strateegilistesse otsustesse?

Uurimis- ja arendustegevus moodustab veel väiksema osa liidu rahvamajanduse kogutoodangust kui muudes maailma majandusjõududes. Me kulutame selleks alla 2%, samas kui Ühendriigid kulutavad peaaegu 3%, Jaapan üle 3% ning Rootsi ja Soome peaaegu 4%.

Meie kõrgetasemeline haridus, koolitus ja uurimistöö toodab siiski liiga vähe kaubanduslikke rakendusi, või vähemalt ei teostata neid Euroopas, vaid hoopis Ühendriikides – seal eriti. Probleemil on nähtavasti palju aspekte ning see seondub osalt ülikoolide ja kolledžite sooviga teha koostööd ettevõtlusringkondadega, samuti asjaoluga, et meie patendisüsteem on ikka kohmakas küll, ja nõnda edasi.

EIT muidugi ei kõrvalda neid probleeme, kuid võib neile teataval määral leevendust tuua. Ajude äravool on miski, mida peaks tõsiselt võtma. Miks nii? Sellepärast, et me üritame saada maailma juhtivaks teadmuspõhiseks majanduseks ja ajud voolavad minema!

EIT pakub erasektorile uutmoodi kontakte haridus- ja teaduskogukonnaga. See aitab luua võimalusi uurimistöö tulemuste ärieesmärgil kasutamiseks ja tugevdada koostööd mõlemas suunas. Instituudist ei saa superülikooli, mis röövib tippülikoolidelt nende parimad uurijad ja õpetlased. Parlamendi muudatused tagavad seda. EIT suudab parimatele ülikoolidele ja kolledžitele pakkuda uusi pikaajalisi võimalusi teha tihedat koostööd innovatsiooninäljaste äriühingutega. See võib aidata parimatel ülikoolidel ligi meelitada maailma parimaid ja võimekamaid üliõpilasi, õpetlasi ja uurijaid, nii et nad saaksid käsikäes tippettevõtetega arendada ja kasutada teadusuuringuid ja innovatsiooni ning nende korraldamisega seotud protsesse ja meetodeid.

Ei saa eitada, et ettepanek sisaldab valdkondi, mis kattuvad praeguste instrumentidega. Seitsmendasse raamprogrammi kuuluvad tehnoloogiaplatvormid ja laiaulatuslikumad JTId, kui need toimima saadakse, toetuvad üldiselt samadele põhimõtetele, kui on kavandatud EITi puhul. Samalaadne on ka konkurentsi ja innovatsiooni raamprogramm.

Kattuvust võib ju pisut ollagi, kuid Euroopas ei näe liiga palju innovatsiooni, vaid liiga vähe, nii et siin on ruumi uuele konkureerivale ettevõtlusele. Küsimus on selles, kuidas EIT sobib praegusesse pilti. Usun, et selle saab sobitada Euroopa teadusuuringute maastikule nõnda, et keskkond ei kannata. Oleme lisanud projektile vaheetapi hinnangute andmise ja suurendanud parlamendi võimkonda.

Nädal tagasi tegi komisjon teatavaks ettepaneku võtta raha ära administreerivalt bürokraatialt ja põllumajanduse, siis viinamarja- ja kartulikasvatuse toetamiselt ning anda see innovatsioonile. Kas ei peakski nõnda tegema? Väga huvitav mõte. EITi saatuse suhtes on nüüd otsustav liikmesriikide innukus seda finantseerima hakata, liikmesriikide, kes piisavalt ei investeeri.

Kas me kõik seisame Lissaboni eesmärkide taga? See võiks olla proovikiviks. EIT võib toota palju lisaväärtust Lissaboni eesmärkide saavutamiseks, aga ainult siis, kui ei kannibaliseeri Lissaboni programme. Liit vajab innovatsiooni, daamid ja härrad. Inimesed vajavad seda; meie tulevik vajab seda. Miks ei peaks me hädavajalikkust toetama?

  Nina Škottová (PPE-DE), eelarvekomisjoni arvamuse koostaja. – (CS) Härra juhataja, daamid ja härrad, komisjon esitab oma ettepaneku asutada Euroopa Tehnoloogiainstituut kui projekti, mis loob olulise Euroopa institutsiooni, mis liidab tervikuks uurimistöö, hariduse ja innovatsiooni ning aitab muuta innovatiivsed avastused ärivõimalusteks.

Selle tulemusena uuris eelarvekomisjon eelarveprojekti väga hoolikalt. Kahjuks selgus, et kombineeritud eelarveprojekt sisaldab arvukaid probleeme ja on väga ambitsioonikas. Peamine probleem on see, et rahastamine ei ole otseselt võetud 2007.–2013. mitmeaastasesse finantsraamistikku: kõnealune summa on 308 miljonit eurot. On kahtlusi edasise 1,5 miljardi euro suhtes, võttes arvesse ettepanekut finantseerida instituuti muudest programmidest, eelkõige struktuurifondidest ja teadusuuringute seitsmendast raamprogrammist.

Kuigi pärast eelarvekomisjoni arvamuse vastuvõtmist on toimunud rida arutelusid nii komisjoni kui ka nõukoguga, ei ole instituudi finantseerimise küsimust veel rahuldavalt lahendatud. Nagu juba öeldud, saab lisarahastamist siiski teoks teha ainult osana finantsraamistikust.

Muidugi me ei tea, kui tulemuslik ja edukas võib EIT olla, kui seda ei ole veel asutatud. Ta peab siiski tõestama oma elujõulisust, meelitades raha välja ka erasektorist, nagu komisjon juba ettepaneku tegi. Seda saab saavutada vaid siis, kui projektid on päevakajalised ja kõrgekvaliteedilised ning kui tulemused on edukad. Ma loodan, et instituut saavutab nende taotluste osas edu.

  Umberto Guidoni (GUE/NGL), eelarvekontrollikomisjoni arvamuse koostaja. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, oma raportis 2007. aasta poliitiliste strateegiate kohta väljendas Euroopa Parlament skepsist seoses Euroopa Tehnoloogiainstituudiga, rõhutades juba olemasolevate struktuuride dubleerimise ohtu ning avaldades kartust, et see võiks niigi juba limiteeritud teadustegevuse fondide pärast konkureerima hakata.

Muidugi on tarvis suurendada ühenduse jõupingutusi seoses teadusuuringute, innovatsiooni ja haridusega, luua avaliku sektori / erasektori partnerlust ning eelkõige lihtsustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu uutele teadmistele. Me ei saa siiski märkamata jätta kiirustamist, millega on esitatud ettepanek instituudi loomiseks, millel on pikaajaline mõju. See on veelgi silmnähtavam uute strateegiliste instrumentide, näiteks Euroopa teadusnõukogu, samaaegsel käivitamisel

Tuleks ka märkida, et seitsmenda raamprogrammi rahalisi vahendeid on pärast finantsperspektiivi kokkulepet 30% võrra kärbitud. Pidades silmas teadustegevuse rahastamise piiramist Euroopa tasandil, peame olema kindlad, et Euroopa Tehnoloogiainstituut ei tõmba ära ressursse, mis muidu oleksid läinud nimetatud sektori teisteks tegevusteks. See rahastamine tuleks täiendavalt lisada käesolevale finantsperspektiivile ning uued ressursid peaksid tulema eri allikatest – ühenduse, riiklikest, piirkondlikest ja eraallikatest.

Kõigepealt tuleb tagada läbipaistev menetlus korralduskomitee valimiseks, milles komisjon saaks õigel hetkel pöörduda teiste institutsioonide poole. Lisaks peavad Euroopa Parlament ja nõukogu olema suutelised selgelt väljendama oma nõusolekut seoses Euroopa Tehnoloogiainstituudi strateegiliste prioriteetidega enne komisjoni lõplikku heakskiitmist.

Ja viimaks peab instituudi raamatupidamine olema Euroopa Parlamendile ja kontrollikojale täielikult nähtav. Ma arvan, et alles pärast pilootprogrammi igakülgset läbivaatamist sõltumatu välishinnangu alusel saab otsustada, kas on mõistlik luua ühenduse alalise organina Euroopa Tehnoloogiainstituut, või saaks Euroopa suuremat kasu, kui suunaks rahastamise teistesse teadusuuringute ja arenguga seotud ühenduse tegevustesse.

  Erna Hennicot-Schoepges (PPE-DE), kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamuse koostaja. – (FR) Härra juhataja, on häbiasi, et komisjon käivitas Euroopa Tehnoloogiainstituudi projekti, ilma et oleks kõigepealt taganud selle rahastamise. Kultuuri- ja hariduskomisjon kiitis ettepaneku heaks pärast teatavate punktide selgitamist, nagu näiteks koolituskvalifikatsioonide määramine. See jääb tegelikult liikmesriikide ja kõrghariduse partnerinstitutsioonide kompetentsi. Need koolituskvalifikatsioonid kannavad EITi märgist kui Euroopa kõrge kvaliteedi märgist, kuigi koolituskvalifikatsiooni eesmärk on võtta arvesse Euroopa Liidu kõrgharidusmaastiku mitmekesisust.

Lisaks peab EIT andma oma positiivse panuse üliõpilaste liikuvusse. Selles osas vajab ikka veel lahendamist stipendiumide ülekandmise küsimus. Ma palun parlamendiliikmetel hääletada muudatusettepaneku 36 poolt, et soodustada üliõpilaste liikuvust. Kas teadsite, et ainult 3% Euroopa üliõpilastest on kasutanud liikuvuse eeliseid?

EIT on paeluv koostöö, innovatsiooni ja teadusuuringute tulevikuprojekt ning erasektor aitab tagada kõrgharidusinstitutsioonide kaasamise. See oleks tõeline tulevikuväljakutse Euroopa konkurentsivõimele. Tahaksin õnnitleda raportööri härra Paasilinnat ning tänada komisjoni ja eesistujariiki Saksamaad, kes tõesti aitasid teksti paremaks muuta.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE), õiguskomisjoni arvamuse koostaja. – (PL) Härra juhataja, 2005. aastal tekkinud idee Euroopa Tehnoloogiainstituudi asutamiseks väärib igakülgset toetust. Teaduse ja innovatsiooniparkide võrgustiku kavandatud struktuuril on šansse saada innovatsiooni suurepäraseks stimulaatoriks terves Euroopa Liidus.

Võttes eelduseks nõuetekohase õigusliku aluse ning seejärel instituudi pideva rahastamise oli õiguskomisjoni arvamuse koostajana mu prioriteediks õiguskomisjoni arvamust küsida. Selles kontekstis on tohutult tähtis, et andes instituudile asutuse staatuse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe ja eriti selle C osa ja artikli 47 alusel, garanteeritakse instituudile komisjoni ettepanekul seoses 2007.–2013. aasta eelarve jaotise 1A varu suurendamisega 309 miljonit eurot.

EITi sünd on eriti oluline ühendatud Euroopa uue osa teaduskeskkonnale, millel on loomupärane tohutu ja siiani kasutamata potentsiaal. Seepärast toetan ma soojalt Wrocławi ametiasutuste otsust, kes pakuvad juhatuse või ühe teaduspargi asukohaks oma linna, kus õpib 140 000 üliõpilast.

Lõpetuseks tahan edastada oma soojad õnnitlused ja tänu Reino Paasilinnale, ning mu õnnitlused suurepärase raporti puhul.

  Romana Jordan Cizelj, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (SL) Härra juhataja. Meie arvamus algab Wim Koki raportiga. Tema sõnum on selge. Me vastutame Lissaboni strateegia juhtimise eest selle kõige tähtsamate eesmärkide poole ja sellele asjakohase sisu andmise eest. Oleme ühiselt koostanud seitsmenda raamprogrammi ning konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi. Sellega andsime Euroopale teadusuuringute ja ettevõtluse mõõtme.

Me polnud siiski kindlad, kas sellest Euroopa innovatsiooni suurendamiseks piisab. Olime teadlikud, et Euroopas on puudu umbes 100 000 inseneri ja uurijat, ning et me ei suuda innovatsiooni kui niisugust stimuleerida lihtsalt otseste soodustuste ja projektidega. Meil pole ikka veel sidet ülikoolidega ja seega puudub inimressursside juhtimine.

Selle puudujäägi likvideerib EIT. Tema lisaväärtus on ühendus, mille ta kehtestab teadusuuringute sektori ning akadeemilise ja ärimaailma vahele. Teadusuuringute ja akadeemilised rühmad, mis saavad EITi raames teadmiste ja innovatsiooniparkide liikmeteks, peavad andma veendumust oma tublidusest. EITi tähis, mida osalejad saavad kasutada, saab seega rühma kvaliteedi väliseks näitajaks. Ma eeldan, et osalejad kasutavad märgist oma kasuks kui kvaliteedimärki.

Samal ajal võiks EITi märgis aidata ka potentsiaalseid ärikliente. Nad peavad pakkuma olulisel hulgal asjakohaselt koolitatud töötajaid ning vastutama lühi-ja pikaajaliste probleemide eest seoses teadus- ja arendusprojektidega. EITi märgis võimaldab valida partnereid või tegevjuhte koolitus- ja teadusprojektideks.

Asjakohaste rahaliste vahendite leidmine EITi tegevuseks on olnud eelnevatel läbirääkimistel kohmakaks pidurduspunktiks. Me usume, et meil on edu riiklike vahendite tagamisel, kuid see on kõigest väike osa. Varsti on ettevõtluse ja erasektori kord vastata globaliseerumisele samasuguse pühendumusega, nagu oleme seda teinud meie.

  Hannes Swoboda, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, ma tahaksin kõigepealt muidugi õnnitleda oma kolleegi härra Paasilinnat tema raske töö puhul. See on tõepoolest väga raske sünd – mitte ainult see raport parlamendile, vaid ka instituut kui niisugune.

Tegelikult on kurb, et EIT peab alustama nii tähtsat tööd nii vähese entusiasmiga, eriti mõne nõukogu liikme ja arvatavasti ka komisjoni poolt. Ma kiidan täielikult heaks voliniku kommentaarid, eriti seoses teadmus-/innovatsiooniparkidega. Nagu härra Paasilinna, keda ma tema töö puhul soojalt õnnitlen, juba ettepaneku tegi, on meil ainult natuke tarvis, et üldse mingeid pilootskeeme kokku panna. See on täiesti õige. Ma loodan, et skeemid annavad ka positiivseid tulemusi.

Mis puutub rahastamisse, siis ka selles osas olen ma leplik. Mõne volikogu liikme poolt oli väga kergemeelne öelda: te tahate teha midagi uut, väga hea, aga uuest rahastamisest ei tule küll midagi välja. Võtke lihtsalt raha, mida te eelarvest kätte saate. Kui tuleb luua midagi uut, ei tohiks kergemeelsusele kohta olla.

Asjaolu, et kasutame põhimõtteliselt teadusuuringute fondi, on täiesti vastuvõetav, kuid nüüd on absoluutselt õige otsida rahastamisvõimalusi nii selle projekti kui ka näiteks Galileo jaoks osaliselt ülemäära suure eelarvega fondidest, mida ei ole ära kulutatud, ning osaliselt liikmesriikide uutest kohustustest.

Üks tähtis punkt – ja härra Paasilinna tõi selle samuti välja – on see, et EIT ja teadmus-/innovatsioonipargid aitavad meil alal hoida ning ka tagasi võita Euroopa kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Me teame paljude analüüside kaudu, et inimesed ei lahku tingimata suurema raha pärast, vaid sellepärast, et avaneb võimalus. Kui loome nende institutsioonide kaudu kõrge kvalifikatsiooniga töötajatele uusi võimalusi Euroopasse jäämiseks või Ameerikast või teistest riikidest tagasipöördumiseks, siis on tehtud oluline panus, et Euroopa võiks taas kord uute tehnoloogiate keskmeks muutuda.

  Jorgo Chatzimarkakis, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Härra juhataja, tahaksin kõigepealt tänada härra Paasilinnat tema väga tulemusliku koostöö eest. See oli väga raske töö, aga te olite alati valmis koostööd tegema. Tahaksin tänada ka volinikku visaduse eest, mida ta paljude kuude jooksul üles näitas, ning projektile osutatud lojaalsuse eest. Te näete, volinik, et teie püsivus tasub ennast lõpuks ära, vaatamata kogu vastupanule, mille osaliseks saite päris algusest peale, eriti teadusmaailma poolt.

Kuna president Barroso sai ilmselt inspiratsiooni MITist ning külvas mõtte Euroopa Tehnoloogiainstituudi loomisest, sai see mõte, see projekt teise kuju. Täna näib see algversioonist hoopis erinev. See on just sama hea, sest alguses me olime struktuuri osas mõnevõrra ebakindlad. Nüüd on esile kerkinud Euroopa projekt ja arenenud midagi uut. Ideid on meil kasinalt. Seda me teame. Oleme väga tublid teadusuuringute osas; oleme väga tublid teaduse osas; kuid meil on raskusi nende suurepäraste, maailma põhjalikult ümber kujundavate ideede muutmisel käegakatsutavateks toodeteks. See on meie probleem.

Sellepärast, kui asi läheb teadusuuringute määratlemiseni rahaliste investeeringutena teadmistesse, siis oleks innovatsioon vastupidine protsess. Teadmistest tuleb toodang, litsents, patent, mis jälle tagasi rahaks muutub. See on meie Euroopa nõrkus ja see on nimelt asi, mille juures EIT, Euroopa Tehnoloogiainstituut, saab aidata. See toimib olenemata sellest, et seda käsitleva määruse tekst ei ole just väga õnnestunud. Võime selle otse välja öelda. See on kompromiss. Aga see on hea kompromiss ja nüüd oleneb meist, et see inimesteni viia ja eriti et seda asjaosalistele selgitada.

Raportöörid on väga hästi koos töötanud. Me ei peaks esmatähtsat eesmärki selle täielikkuses silmist laskma, sest selle EITi sihtrühm on nimelt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Eesmärgiks on ka juurdepääs ülikooliinstitutsioonide teadmistele, kuid see toob peamiselt kaasa võrgustike loomise protsessi, mis meil väga hästi ei klapi.

Tahaksin vastata mõnele vastuolulisele punktile. Komisjon teeb ettepaneku, et võiks EITi strateegiakava ise koostada. Mina ütleksin, et me ei peaks seda tegema. Ka siin peab autonoomia alles jääma, nagu Euroopa teadusnõukoguski. Vastasel korral on erasektoril väga vähe võimalusi.

Siis on tarvis veel tegelda intellektuaalomandi küsimusega niisugusel moel, et ka see muudaks EITis osalemise keskmise suurusega ettevõtetele atraktiivseks. Muidugi on meil tarvis EITi, mis on kaubamärk ja millel on margitoote nimi. Me tahame tugevat EITi ja mitte ainult pilootprojekti, sest see võib paljud investorid eemale peletada, aga investoreid on meil tarvis.

Lubage mul rahastamise kohta veel midagi öelda. Olen ise nüüd juba mõnda aega tegelenud meie eelarve “lissaboniseerimise” teemaga. See tähendab, et võime “lissaboniseerida” suure eelarve, mis meil on põllumajanduse ja regionaalpoliitika sektoris ning oleme praegu nähtavasti punktis, kus räägime Galileo ja EITi ühte patta panekust. See jõuab “lissaboniseerimisele” juba väga lähedale, nimelt et investeerime innovatsiooni.

Seepärast: laseme aga edasi. Ma pöördun parlamendi poole, et see kompromiss homme suure häälteenamusega heaks kiidetaks. Veel kord palju õnne teile, härra Paasilinna, teie töö puhul.

  Konrad Szymański, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, on suurepärane, et varasematele kahtlustele vaatamata on meil nüüd võimalus teha parlamendis konstruktiivseid märkusi Euroopa Tehnoloogiainstituudi asutamise kohta. Tahaksin väga, et see oleks tõeline Euroopa algatus.

Arvan, et peaksime rõhuasetuse paigutama teadus- ja infoparkide ühtlase geograafilise jaotumise põhimõttele. Peaksime püüdma tagada, et selle projekti Euroopa rahastamine oleks prioriteediks paljudel põhjustel, mitte ainult Euroopa patendikaitse nõrkuse pärast. Me ei suuda seda koormat eraettevõtluse kaela nihutada.

Euroopal on seda institutsiooni tarvis. Sellest annavad kõige paremini tunnistust äriinimeste, kohalike asutuste ja Alam-Sileesia teaduskogukonna elavad vastukajad Enne, kui õigusmenetlus selle jaoks valmis saab, on meil juba spetsiaalselt moodustatud äriühing EIT+, meil on tahtmine kaasata struktuurifondid, meil on toetuskirjad suurimatelt Alam-Sileesia ettevõtetelt ning meil on ka 35 000 allkirja Alam-Sileesias elavatelt inimestelt, kes tahavad, et instituut või selle osad asuksid Wrocławis.

  David Hammerstein, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (ES) Härra juhataja, meil on tõesti kahju, aga see ei saa ometi tõsiselt mõeldud ettepanek olla. Jälle kord tahab Euroopa tegutseda, aga ei suuda. Rohelised pooldasid instituudi projekti, kuid tõelist projekti, aga esitatud ettepanekud on ebapiisavad ja seosetud.

Pärast läbirääkimisi ei ole rahastamise küsimust ikka veel lahendatud. Euroopa ettepanek 308 miljoni euro kohta on selgelt ebapiisav ning peale selle on see palju, palju väiksem number kui see, mille Euroopa Komisjon ise oma uuringute põhjal kavandas. Seetõttu seisab meie ees üleskutse raha ära krahmata ja nõrgendada teisi Euroopa projekte, nagu näiteks seitsmendat raamprogrammi.

Kui Euroopa Komisjon tõepoolest tahab instituuti asutada, nagu tahame meie, siis tuleb alustada läbirääkimisi finantsperspektiivi ja loomist vajava tõelise eelarve üle, suure eelarve üle, rohkem kui 2 miljardit, mida on tarvis. Lühidalt öeldes, kui tahame arendada teadusuuringuid ja tehnoloogiat, siis on meil tarvis need kindlustada, me ei saa anda euroskeptikutele kahuriliha, nagu me teeme niisuguste segaste projektidega.

Probleeme on ka sisuga. Oleme välja jätnud halduskulude ülemmäära; kõigi projektide puhul oleme seda ülemmäära nõudnud, kuid siin oleme selle välja jätnud. Oleme välja jätnud ka ühe peamistest üldistest elu probleemidest – kliimamuutused – millest saab probleem, tegelikult üks peamistest probleemidest, ja see on välja jäetud. See on väga šokeeriv, väga šokeeriv. Ühesõnaga, siin on meil projekt, mis silmnähtavalt ei ole edasipüüdlik, selle taga pole raha ning see ei ole järjekindel projekt, millest meil on sügavalt kahju.

  Derek Roland Clark, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Härra juhataja, tehnoloogiainstituudi lisamine olemasolevatele ülikoolidele tundub olevat hea idee, kuid see ei ole tänane teema. Ettepanek on luua institutsioon, kus komisjon kontrollib juhatust, kes seejärel valib teadmiste- ja innovatsioonikeskused, millega alguses tehakse koostööd ja mis aja jooksul endaga liidetakse. Instituut annaks isegi ELi logoga kvalifikatsioonitunnistusi, ilma viiteta ülikoolidele, mida on kasutatud. Loomulikult on eesmärgiks innovatsioon, kuid seda ei saa lihtsalt soovides. Ülikoolidele pealesurumine pigem lämmatab ettevõtlust kui edendab seda.

Kui te tahate innovatsiooni elavdada, siis vaadake ülikoolilõpetajate poole. Vaadake inimesi VKEdes ja pakkuge neile vahendeid oma ideede arendamiseks ja edendamiseks. Kui te soovitate ideede täiustamise ja levitamise võrku, siis see ei ole hea mõte. Ühendus juba suhtleb kogu maailmaga. Head ideed saavad ruttu rahvusvaheliseks. Jumal hoidku, lõpetage see ülikoolide ühtlustamise püüe ja vaadake, millist väärtust pakub institutsioonide mitmekesisus.

Kui teil on ülearu raha, siis kasutage seda innovatsiooni toetamiseks. Teadlased töötavad üksi või väikestes rühmades. Sellised eurooplased nagu Archimedes, Newton, Pasteur, Ehrlich, Röntgen, Fermi, Teller ja Watson-Watt ei sündinud mingist instituudist. Neil oli lihtsalt vaja aega ja ruumi mõtlemiseks ja teadustöö tegemiseks.

  Lydia Schenardi, fraktsiooni ITS nimel. – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, üks vähestest valdkondadest, mille puhul me tunneme, et Euroopa Liit saab riiklike algatustega võrreldes pakkuda tõelist lisaväärtust, on teadusuuringud. Sellepärast me pooldamegi Euroopa Tehnoloogiainstituudi asutamist.

Me jagame ka raportööri muresid või probleeme. Tuleviku EIT peab olema täiendav ega tohi konkureerida Euroopa tasandil teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas juba läbiviidavate algatustega. Peale selle ei tohi see tühjendada teadusuuringute ja tehnoloogia arengu seitsmendale raamprogrammile määratud eelarvet – mis on juba niigi küllalt kasin – vaid peab saama lisarahastamist.

Pidades silmas selle lahendust, mis koosneb riiklike ja erapartnerite kokkutoomisest, oleks palju parem, kui selle vahendid tuleksid peamiselt erafinantseerimisest ja põhitegevustulust. See oleks märgiks selle kasulikkusest ja mõjususest.

Peale selle peaks Euroopa Liit andma tõuke, selle asemel, et luua veel üks bürokraatlik organisatsioon, mis on koormaks Euroopa maksumaksjatele.

Neil põhjustel näib, et EITi märgis on parem mõte kui võimalus, et instituut annaks välja oma kraade ja diplomeid. Ka selles osas peab EL pakkuma lisaväärtust ja mitte püüdma asendada seda, mis on juba olemas.

Lõpuks, see hirm mõttetu dubleerimise ees, samuti teiste programmidega finantsilise ja funktsionaalse konkureerimise ees, on viinud meid toetama varasema staadiumi hindamist, kui kavandas komisjon, ehkki järgmiste hindamiste sagedus iga seitsme aasta järel tundub liiga pikana. Kui meie kartused tõeks saavad, siis peaksime kiiresti tegutsema, et teha määrusesse vajalikke kohandusi või isegi olulisi muudatusi. Teise võimalusena, isegi kui see pole Euroopas kombeks, võiksime selle eksperimendi lõpetada.

  Roger Helmer (NI). – Härra juhataja, hakkab jälle pihta, järjekordne poosetamine, tarbetu püüe imiteerida Ameerikat. Ameerika Ühendriikidel on dollar, nii et meil peab olema euro; Ameerika Ühendriikidel on GPS süsteem, nii et meil peab olema Galileo; Ameerika Ühendriikidel on MIT, nii et meil peab olema EIT. Me oleme ehk unustanud, et MITi rahastatakse eraallikatest, mitte riigi vahenditest, mis on ka selle edu peamine põhjus.

Suured akadeemilised institutsioonid kasvavad alt üles, mitte ülevalt alla. Nad ei tärka mullast täies õies bürokraadi näpuliigutuse peale.

Keegi ei sea küsimärgi alla vajadust Euroopa innovatsiooni ja teadustegevuse järele, kuid see on vale moodus selle saavutamiseks. Riigi antud lahendused ei tööta. Kavandatav EIT dubleerib ELi programme ja läheb nendega vastuollu (teadusuuringute raamprogramm, konkurentsivõime ja uuendustegevuse programm ja elukestva õppe programm).

Ettepanek eksisteerib väljaspool kehtivat finantsperspektiivi ja selle rahastamine ei ole mingil juhul kindel. Ei ole ime, et toimivad ja väljapaistvad akadeemilised institutsioonid Euroopas on mures, et nad võivad EITile kaotada rahastamise, võtmetöötajad ja uurimisprojektid.

Ma saan väga hästi aru, et president Barroso mõtleb oma pärandist, kuid me ei saa lubada, et tema pärand Euroopa ülikoole ja teadusasutusi kahjustaks.

  Gunnar Hökmark (PPE-DE). – Härra juhataja, me peame toetama innovatsiooni ja teadustegevust kogu Euroopas. See on hädavajalik ettevõtluse, ülikoolide ja uurimisinstituutide, liikmesriikide ja ELi jaoks. See nõuab palju suuremaid investeeringuid teadustegevusse ja innovatsiooni. Seepärast tahaksin ma korrata, mida volinik enne ütles, et EITi puhul on nüüd võtmeküsimuseks rahastamine. Põhjus on selles, et tagada tuleb mitte üksnes EITi rahastamine, vaid ka see, et need vahendid ei tuleks teiste teadustegevuse ja innovatsiooni programmide ja projektide arvelt.

Ma arvan, et ei ole võimalik piisavalt palju korrata, et EITi vahendid peavad tulema teiste eelarvepunktide alt kui need, kust täna rahastatakse seitsmendat raamprogrammi, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi või muude rubriigi 1A punktide innovatsiooni- ja teadustegevuse jõupingutusi.

Kui see meil õnnestub, siis õnnestub meil tuua Euroopa innovatsiooni ja teadustegevusse lisavahendeid ja aidata kaasa innovatsiooni edendamisele. Oma fraktsiooni poolt tahaksin ma rõhutada, et see on komisjoni jaoks otsustav proovikivi ja meie peame seda toetama, sest nii saame me kõik anda oma panuse suurema ja parema innovatsiooniga Euroopasse. Kui see meil õnnestub, siis õnnestub meil innovatsioon.

  Robert Goebbels (PSE). – (FR) Härra juhataja, Euroopa Tehnoloogiainstituudi loogiline põhiprintsiip on õiglane: nimelt et teadusuuringud on kesksed kõigi majanduslike edusammude puhul. Teadusuuringud sõltuvad juhtivates ülikoolides õppinud teadlastest. Ülikoolid peavad saama arvestada märkimisväärse ja eeldatava riikliku ja erafinantseerimisega.

Euroopa Liit on kõigis neis valdkondades mahajäänud. Meie teadusuuringute rahalised vahendid, kui võtta ELi keskmine, on palju väiksemad kui riiklikud – ja eriti erasektori – teadusuuringute eelarved Jaapanis ja Ameerika Ühendriikides. 500 miljoni suuruse rahvastikuga Euroopa Liidus on 1,2 miljonit teadlast. 300 miljoni suuruse rahvastikuga Ameerika Ühendriikides on 1,3 miljonit. Keskmiselt moodustab kõrgema hariduse riiklik ja erafinantseerimine Euroopas 1,3% SKTst, võrreldes 3,3%-ga Ameerika Ühendriikides. Euroopa kulutab ühe üliõpilase peale vähem kui 10 000 eurot, Ameerika Ühendriigid üle 35 000 euro. Teisel pool Atlandit pole siiski mitte kõik puhas pillerkaar. 2500 ülikoolist on ainult umbes 100 tõesti suurepärased ja need jagavad igal aastal teadusuuringute rahastamiseks 32 miljardit eurot. Seda numbrit tuleks võrrelda EITile pakutud armetu rahaga. Kui meie valitsused teadusuuringuteks rohkem raha ei anna, siis vajuvad EIT ja teised projektid unustusse. Igal aastal produtseerivad Ameerika Ühendriigid oma 40 000 doktorit. Üks kolmandik lisandub mujalt maailmast. Füüsikalistes ja bioteadustes on mitte-ameeriklasi üle 50%.

Miks see nii on? Sellepärast, et Ameerika Ühendriigid usuvad ikka veel teaduse võidukäiku. Seal, kus eurooplased on kärmed nägema riske ja ennast ettevaatusprintsiipide taha peitma, näevad ameeriklased uusi võimalusi. See kehtib biotehnoloogiate, nanotehnoloogiate, isegi kliimamuutustega tegelemise kohta. Sel ajal, kui Euroopa kahetsemisele keskendub, ülistab Ameerika Ühendriikide tehnoloogilist ja teaduslikku progressi. Hirm tuleviku ees ja hirm progressi ees on Euroopa luhtumiste põhjus. Kui me ei muuda lähenemisviisi, härra juhataja, pole suurt vahet, kas meil EIT on või ei ole.

  Grażyna Staniszewska (ALDE). – (PL) Härra juhataja, tahaksin väljendada lootust, et Euroopa Tehnoloogiainstituudi moodustavad teadmus-/innovatsioonipargid jaotuvad Euroopa Liidus ühtlaselt. See on eriti tähtis, sest instituut peaks olema instrument, mis mobiliseerib ühtmoodi terve ühenduse, ning see peaks andma hoogu konkurentsivõimele ja tehnoloogilisele progressile koos otseste tagajärgedega majanduse arengule terves Euroopa Liidus, mitte ainult vanades liikmesriikides.

Tahaksin kasutada ka võimalust anda oma tugev toetus Poola ettepanekule paigutada instituudi juhatuse ametiruumid Wrocławisse. See on kiiresti arenev linn vana ja uue Euroopa vahel, nelja riigi piiril: Poola, Saksamaa, Austria ja Tšehhi Vabariik. See on suurepäraste kõrghariduse õppeasutuste ja ligemale 150 000 üliõpilasega linn. Nii Poola riigiorganid kui ka Wrocławi kohalik omavalitsus, samuti Poola akadeemilised ringkonnad on täiesti valmis seda ülesannet täitma hakkama.

Tahaksin rõhutada, et instituudi juhatuse ning teaduse ja innovatsioonikogukonna asukoht Wrocławis ei satu mingil moel vastuollu EITi põhilise kriteeriumiga – kõrge kvaliteedi kriteeriumiga; tegelikult otse vastupidi. Poole teadusuuringud ja akadeemiline elu on kõrgel Euroopa tasemel ning mitmes mõttes maailma juhtpositsioonil.

Instituut peab saama instrumendiks, mis edendab innovatsiooni kõrgeid tasemeid kogu Euroopa Liidus. See on meie ainus moodus astuda vastu globaalse teadmistepõhise majanduse väljakutsetele.

  Ryszard Czarnecki (UEN). – (PL) Härra juhataja, enne veel, kui Euroopa Tehnoloogiainstituut on isegi sündida jõudnud, on selle nimi juba Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogia Instituudiks muudetud. Kui see oli mõeldud selleks, et aidata tal eksistentsini jõuda, siis olen ma kindel, et kellelgi pole vastuväiteid.

Väärib rõhutamist, et paralleelselt tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis käiva tööga on kerkinud ka meie eelarvekomisjoni ette mõned tähtsad küsimused seoses Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogia Instituudiga. On jõutud kokkuleppele, et umbes 400 miljonit eurot eraldatakse selleks otstarbeks järgmisel aastal ning aastaks 2013 on eelarve sellest kuus korda suurem. Siiski on probleem: kellelt ära võtta, et sellele instituudile anda, kuna seitsmeaastase eelarve heaks pole tehtud mingeid korraldusi; pole eraldatud mitte ainsatki eurot. Just nagu mõtleksime, et Lissaboni strateegia, millest instituut peaks moodustama märkimisväärse osa, on kõigest järjekordne paber ja et need on kõigest rohkem nagu poliitilised muinasjutud. Ma pean silmas, et komisjon informeeris eelnevalt parlamenti, ametlikult või mitteametlikult, kavatsusest instituut rajada ning samal ajal me ei eraldanud selleks isegi mitte viit eurot. See näitab teatavat vajakajäämist koostöös või isegi mingit sorti skisofreeniat.

Mu kodulinn Wrocław vastab kõigile kriteeriumitele, et Euroopa Tehnoloogiainstituudi juhatuse peakorteriks saada. Euroopa Komisjon peaks selle kohta võimalikult kiiresti otsuse tegema.

  Alyn Smith (Verts/ALE). – Härra juhataja, peale selle, kui poliitik möönab, et tal ei olnud õigus, on üks raskemaid asju tänapäeva poliitikas öelda, et nüüd tuleks aeg maha võtta ja veel järele mõelda. Selles arutelus kuluks see ära. Mina olen esimene, kes tunnustab, kui suurt tööd selle ettepaneku ja raportiga on siin majas ja mujal tehtud, ning mul on tõeliselt kahju, et tulemus ei ole selle töö vääriline.

Mul on isiklikult sellest väga kahju, sest alguses olin ma väga entusiastilik. Ma ise müüsin selle idee meie ülikoolidele šotimaal, meie VKEdele, erinevatele muudele osapooltele ning nüüd olen ma näinud, kuidas see ettepanek muutub aina nõrgemaks, lahjemaks, segasemaks, ebakindlamaks ja järjest alarahastatumaks.

Ma olen kindel, et me kõik siin parlamendis nõustume, et Euroopa ei ole meie teadustegevust piisavalt kommertsialiseerinud. Me oleme kokku leppinud, et on vaja midagi teha, kuid see, et midagi tuleb teha ainult tegemise pärast, on kindlasti nõrk loogika, mille tulemuseks on vilets, kunstlik, nõrk ELi moodustis, mis meie lootusi ei täida. Nii et olgem vaprad ja rebigem see puruks ja hakakem uuesti otsast peale ning loogem Euroopa tuleviku nimel parem EIT.

  Angelika Niebler (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, kõigepealt mu siiras tänu raportöörile, mu kaasliikmele härra Paasilinnale, kõigile variraportööridele ja kaasliikmetele komisjonides, kellelt nende arvamust paluti, kes on viimastel kuudel väga konstruktiivselt töötanud, et anda EITile kuju, mille kohta me kõik võime homme suure häälteenamusega otsuse langetada.

Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogia Instituudil on võimalus ja potentsiaal Euroopa majakaks saada. Ma olen selles kindlalt veendunud ning kahetsen, et määrasime nii tähtsa projekti arutelu nii hilisele kellaajale. See küsimus oleks tõesti väärinud hommikul arutamist. Ma loodan siiski väga, et muudatusettepanekud komisjoni terve ettepaneku tagasilükkamiseks homme enamust ei saa.

Oleme Euroopa Tehnoloogiainstituudi eesmärke püstitades alati ühel meelel olnud: me tahame tugevdada Euroopa innovatsioonisuutlikkust. Me peame parandama ka tehnoloogia ja oskusteabe siirdamist teadusuuringutest ja koolitusest tööstusesse ja majandusse – ka selles oleme alati ühel meelel olnud. Alati on olnud elulise tähtsusega küsimuseks: kas Euroopa Tehnoloogiainstituut annab selleks väärtusliku panuse?

Ma arvan, et EIT, nagu see meil praegusel kujul on härra Paasilinna raportis, on tõepoolest suuteline neid töid teostama ja Euroopa lisaväärtust looma. Meil on palutud asi pooleli jätta, mitte nagu teevad ameeriklased, me oleme instituudi omapead jätnud ja sellesse hulga raha pumbanud. Ei, me teeme seda omal kombel, Euroopa kombel, ehitades üles võrgustiku struktuuri ning edendades ja toetades ülikoole, polütehnikume, uurimiskeskusi ja õppeasutusi, mis meil juba on. Sel juhul saame loodetavasti luua Euroopa lisaväärtust aruka võrgustiku struktuuri kaudu.

Ma olen veendunud, et EIT saavutab edu ning olen õnnelik, et olen sellesse andnud oma panuse. Ma ei kõnele praegu Müncheni kasuks, kes on muidugi juba lobitööd teinud, et EITi peakorterit endale saada. On oluline, et me homme annaksime projektile suure häälteenamusega oma õnnistuse.

  Gyula Hegyi (PSE). – Härra juhataja, legendi järgi rääkisid teadlased, kes Teise maailmasõja ajal Ameerika Ühendriikides Manhattani projekti raames Los Alamos aatomipommi arendasid, omavahel ungari keeles. Nad läksid inglise keelele üle ainult Robert Oppenheimeri juuresolekul. Tõepoolest, Edward Teller, E. P. Wigner ja Leo Szilard olid sündinud Ungaris ja õppinud Budapestis.

Meie, ungarlased, oleme küllaltki väike rahvas, kuid me oleme uhked oma 50 Nobeli preemia võitja üle, enamik loodusteadustes. Kuna meie keel on isoleeritud, püüavad paljud noored andekad loodusteadustest huvitatud ungarlased teostada end seal, kus keelebarjääri ei ole.

Meie teadlased ja noored uurijad, peamiselt matemaatika, füüsika, keemia ja loodusteaduste valdkonnas, on kogu maailmas väga austatud. Seepärast on minu riigil, mu kaasmaalastel ja minul endal heameel pakkuda Budapesti Euroopa Tehnoloogia Instituudi (EIT) ja selle juhatuse asukohaks. Loomulikult palun ma, et otsus asukoha kohta tehtaks võimalikult ruttu.

Uue liikmesriigina, kus ühelt poolt, ei ole ühtki ELi ametit ja teiselt poolt on erakordselt suured kogemused loodusteaduste valdkonnas, oleks Budapest EIT jaoks ideaalne asukoht.

Ma toetan täielikult hr Paasilinna raportit. Meil ei ole vaja hiiglasuurt bürokraatlikku organisatsiooni, vaid teadusparkide võrgustikku. Olulise tähtsusega on ka nende parkide avatud ja läbipaistev konkurentsil põhinev valikuprotseduur. Ülikoolide uurimiskeskustel ja ettevõtetel tuleks teha koostööd ja meil tuleb anda parim, et EITi tegevusse oleks kaasatud ka ettevõtlus. EITi nähtavaks muutmine sellistelt teadmisparkidelt saadud kvalifikatsioonide märgistamise kaudu annab tõenäoliselt veelgi lisaväärtust.

Rahastamise osas ei toeta ma EITi rahastamist ühise põllumajanduspoliitika vahenditest, sest keegi ei oska põllumajanduses järgmise aasta saaki prognoosida.

  Kyösti Virrankoski (ALDE). – (FI) Härra juhataja, tahaksin kõigepealt tänada härra Paasilinnat tema suurepärase raporti eest. Euroopa Tehnoloogiainstituudi idee sündis komisjonis alles pärast seda, kui ELi mitmeaastane finantsraamistik oli juba vastu võetud. See on põhjus, miks selle finantseerimine oli sporaadiline ja missiooni kirjeldus ähmane. Pärast parlamendi arutelu paranes ettepanek märkimisväärselt, kuigi selles on praegugi veel palju selgitada.

ELi finantseerimine on endiselt problemaatiline. Nagu proua Škottová just ütles, tuleb suurem osa rahastamisest eeldatavasti struktuurifondist ja ELi teadusuuringute programmidest. See pole siiski nii endastmõistetav, sest liikmesriigid otsustavad, kuidas struktuurifondi kasutada vastavalt omaenda prioriteetidele. Suurem osa teadusuuringuteks määratud rahast antakse konkurentsi alusel. Komisjoni kinnitustele vaatamata võib ausa konkurentsi põhimõtet olla raske järgida, kui taotleja on kellegi „oma laps”.

EITi teadmus-/innovatsiooniparkide võrgustiku finantseerimine on samuti põhimõtteliselt avatud. Rahaliste vahendite saamine ELi programmidest eeldab, et sellistel parkidel oleks omavahendid olemas. ELi eelarve raha selleks kasutada ei saa: see peab tulema kusagilt mujalt. Kuidas seda teha, ei ole veel selge. Komisjoni eelmisel nädalal kavandatud muudatus finantsperspektiivi pakub neile probleemidele vaid osalise lahenduse. Loodetavasti saavad asjad ainult paremaks minna.

ELi arendamine toimivaks Euroopa institutsiooniks nõuab kõva tööd. Ainult rahaga seda ei saavuta. Sellepärast soovingi sellele projektile edu edaspidiseks.

  Vasco Graça Moura (PPE-DE). – (PT) Nõukogu mõistis 2006. aasta märtsis, et juhataja Barroso kavandatav Euroopa Tehnoloogiainstituut võiks olla tähtis samm kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni vahelise lõhe täitmisel. See on arusaadav. Kuna Euroopa teadusuuringud ja innovatsioon arvatakse olevat madalamal tasemel kui Põhja-Ameerikas, võiks see sobida instrumentide väljatöötamiseks, mis võimaldaksid meil Ühendriikidega selles valdkonnas tulemuslikult konkureerida.

Me kõik teame, et Ühendriikides on uurijatel palju paremad töötingimused ja palgad ning ka valitsussektori investeeringud, eriti sellised, mis seonduvad kaitsetööstuse, ülikoolide ja erasektoriga, on võrreldamatult suuremad kui Euroopas. Et olla konkurentsivõimelised, vajame me seepärast tõelist Euroopa mootorit, mis suudaks selle eesmärgi saavutada, ja sellele mootorile tuleb küllaldaselt kütust anda, see tähendab piisavalt eelarvelisi vahendeid. Sellepärast oli plaanis kindlaks määrata ja välja valida riiklikud ja erainvestorid, kusjuures osa investeeringutest tuleks ELi omavahenditest, kuid parlament kohkus selle ettepaneku peale ära. Ta lakkas põhilisi eesmärke silmas pidamast, pöörates tähelepanu sellele punktile ning rakendades mõnes mõttes hoopis vankri hobuse ette. Mida me peaksime tegema, on määrata nõukogule vastutus EITi varustamise eest vajalike vahenditega seoses liidu poolse panusega. Eelarveline hulljulgus ning arvatavasti teatavad korporatiivsed akadeemilised huvid rikkusid kogu arutelu. Kui MITi käivitamisega seotud põhilisi küsimusi oleks käsitletud niisugusel moel, ei oleks praegu mingit MITi olemaski.

Sellepärast ma kardan väga, härra juhataja, et kui komisjon tegi ettepaneku kõrgefektiivseks Ferrariks, siis andis parlament talle vaid väikese kolmerattalise jalgratta. Ma hääletan resolutsiooni poolt, sest see on ainus, mis meil on, sest see on kõik, mis meile järele on jäänud, kuid mul on kahju, et see ei läinud palju kaugemale, mis oleks võinud sisaldada erilist lisaväärtust meie jaoks, daamid ja härrad, sest hoone, kus me oma istungeid peame, oleks võinud muutuda EITi asukohaks, kõrvaldades seega ühekorraga ja alatiseks poliitilised, juriidilised, funktsionaalsed ja finantsilised hälbed, et tulla iga kuu Strasbourgi nendele täiskogu istungjärkudele.

  Jerzy Buzek (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, ma loodan, et suudan toime tulla kahe minutiga. Ma õnnitlen raportööri tasakaalustatud raporti puhul ning tänan volinikku kahe ja poole aasta pikkuse raske töö eest. See projekt on märkimisväärselt muutunud, võrreldes sellega, mis ta oli alguses, ning need muutused on olnud väga positiivsed. Konkurentsivõime ja innovatiivsus Euroopas on olnud vist viimasel ajal kõige tähtsamad küsimused kõigi järjestikuste eesistujate jaoks. Ning see, millest me räägime, ongi suuremalt osalt see Euroopa tulevikuline konkurentsivõime, mida Euroopa Tehnoloogiainstituudi ilmumine on mõeldud edendama. Mul on selle teema kohta öelda neli punkti.

Esiteks, Euroopa Liidul on juba Teadusuuringute Ühiskeskus, sellel on oma teadusnõukogu ning praegu innustab see ühiseid tehnoloogiaalgatusi. On väga oluline, et me ei laseks Euroopa teadusel ja innovatsioonil Euroopa turul killustatuks muutuda. Need asutused ei tohi hakata töötama lihtsalt iseenda jaoks, eraldatuses. Ka see on väga tähtis ülesanne Euroopa Komisjonile.

Teiseks, me peame meeles hoidma, et asutused, millele ma viitasin, ei saa kaotada erinevusi, mis on nende vahel. Nii et ärgem unustagem, et Euroopa Tehnoloogiainstituut on mõeldud teenindama kogu teadmiste kolmnurka. Erilist rõhku tuleb panna hariduse ja innovatsiooni koostööle, sest tegelikult ei tööta selle kallal ükski Euroopa asutus. See tähendab, et peame edendama haridust innovatsiooni jaoks, kuna teadusuuringud ei ole ju lõppeks vajalikud iga konkreetse innovatsiooni puhul. Mõnikord on selleks tarvis ainult head inseneri.

Kolmandaks, ma toetan instituudi loomist, kuid kõik need teaduslikud uurimis- ja arendusasutused ei suuda lahendada kõiki probleeme, kui nad töötavad vaid innovatsiooni pumpamisel majandusse. Tuleb hoolt kanda selle eest, et tagada selle mehhanismi töö teises suunas, ning see sõltub sellest, kas meie turg on avatud, kas oleme riiklikku abi mõistlikult piiranud. Teisisõnu, see sõltub sellest, kuidas Euroopa vaba ühisturg funktsioneerima hakkab.

Ja neljandaks, teadus, üliõpilaste vahetus, pädevate inseneride ja uuenduste vahetus on alati olnud inimeste ja riikide vahelise integratsiooni aluseks. Seesama võib toimuda ka praegu ning sellepärast peaksidki Euroopa Tehnoloogiainstituudiga seotud asutused paiknema uutes liikmesriikides. Taotleksin tungivalt, et see nõnda oleks.

  Teresa Riera Madurell (PSE). – (ES) Härra juhataja, õnnitlused, härra Paasilinna, teie suurepärase töö puhul. See polnud kerge. On tehtud hulk jõupingutusi elujõulise instituudi loomiseks, mis on saanud inspiratsiooni muudest kõrgekvaliteedilistest eeskujudest, mida on Euroopa komplitseeritusele ja mitmekesisusele vajalikult kohandatud.

Saadud tulemus tähendab, et nüüd saan ma väljendada oma toetust EITile, kuna see on uus ja paljutõotav vahend, et integreerida teadmiste kolm telge: haridus, teadusuuringud ja innovatsioon, ning me loodame, et see lisab väärtust juba olemasolevatele vahenditele.

Ka EIT peaks keskenduma kõrgele kvaliteedile, mis põhineb teadusasutuste integreerimise mudelil äriühingutega, millest me loodame, et see hakkab toimima katalüsaatorina innovatsioonikultuurile, mis on nii oluline meie konkurentsivõime parandamiseks.

EITi rahastamine on laiaulatuslik kokkulepe, milleni tuleb alles jõuda. Ma olen nõus, et esialgne rahastamine ja selle juhtimisstruktuur peaks tulema ühenduse eelarvest ning et nii liikmesriikide panuseid kui ka erapanuseid tuleks kasutada instituudi prioriteetidega kooskõlas olevate innovatsiooni- ja teadmusparkide arendamiseks.

  Lambert van Nistelrooij (PPE-DE). – (NL) Härra juhataja, meie tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis oleme suurepärase koostöö ja konsulteerimiste kaudu lisanud innovatsiooni Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogia Instituudi nimetusse, nagu see on praegu. See on suurepärane. Volinik Figel’ on mind ka veennud, et komisjonile meeldiks samuti see vastu võtta. Kahtlemata on see kõik selleks, et viia turule a) haridus, akadeemikud, insenerid ja b) innovatsioon teadusasutustest ja äriühingutest. Jada teadmised-oskused-kassa talub aina tugevnevat ülemaailmset konkurentsi ning nõuab isegi veel arukamat organiseerimist. Me peame sulgema selle Euroopa tühiku innovatsioonis ja mitte laskma endal ainuüksi haridusega hirmunult istuma jääda. Härra Paasilinna köitis meie tähelepanu suure entusiasmiga, millega ta teemast kõneles.

Teine tähelepanek on see, et pole üldse paha, et peame praegu valiku tegema kitsaste olude ja piiratud finantsbaasi kasuks. Kui valem on edukas, siis võime ka näha ettevõtluse ühenduses, et see riiklik partner koos liikmesriikide riikliku partneriga hakkab andma rahalist toetust kas struktuurifondi kaudu või kuidagi teisiti. EITi nimetus peab muutuma ihatuks. „Kõrgekvaliteediline” tähendab selle puhul „maailma juhtiv”. Sinna te tahate kuuluda ja selleks on olemas ka toetus. Kui võtate kuulda ülikoole, nanotehnoloogiatööstust ja esilekerkivat kliimaga seotud tööstust, siis on see toetus laialdane. Kuulanud ära paljud Wrocławi kasuks rääkivad argumendid, küsin ma ka seda, kas on juba tehtud valik juhtimiskeskuse asutamiseks tulemuslikku asupaika Kesk-Euroopas. Olen kuulnud, et paljudes kohtades soovitakse seda väga entusiastlikult.

Lõpuks, härra juhataja, on olemas tõeline nišš, lõhe sellega, mis meil on olemas eelmiste vahendite ja haridusprogrammidega, mitmesuguste programmidega. Seda tuleb teha kartmatult ja ambitsioonikalt. On tarvis tugevat juhti. Midagi peab sellest tõepoolest välja tulema ning siis saame me 2010. aastal öelda: see oli õige tegu, kindel see. Investeeringud tasuvad ennast aja jooksul.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). – (RO) Härra juhataja, volinik, kõigepealt õnnitlen ma raportööri härra Paasilinnat, kes komisjoni dokumendi peaaegu täielikult ümber kirjutas ja selle otstarbekaks muutis.

Teadmiste kolmnurk – innovatsioon, teadusuuringud ja haridus – mille moodustavad ülikoolid, uurimiskeskused ja instituudid, on hädavajalik Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamiseks, nimelt 3% sisemajanduse kogutoodangu investeerimiseks teadusuuringutesse, millest kaks kolmandikku peaks tulema erainvestoritelt. Teadmus-/innovatsioonipargid saavad sillaks erasektori ning akadeemilise ja teadusuuringute kogukonna vahel.

Ma usun, et härra Paasilinna kavandatud pilootprojektid on vajalikud, ning loodan, et selline projekt tuleb ka Rumeeniasse. Investeeringuid on tarvis kõigeks, alates tootmisest ja lõpetades levitamisega ning teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kasutamisega. Selle instituudi rahastamine on esimene samm, kuid me vajame investeeringuid ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete valdkonnas ning erasektoris, sest seal on olemas inimesed ja rahalised vahendid uurimisprojektide kaasrahastamiseks.

See peab olema pikaajaline strateegia. Intellektuaalomand on oluline, kuid me peame selle algatusega ettevaatlikud olema, et see ei hakkaks kattuma ühiste algatustega, ühisettevõtetega. Ma loodan, et see instituut hakkab töötama rohkem kliimamuutuste, infoühiskonna ja nanotehnoloogia valdkonnas.

ISTUNGIT JUHATAB: LUISA MORGANTINI
Asepresident

  Józef Pinior (PSE). – (PL) Proua juhataja, volinik, kavandatav Euroopa Tehnoloogiainstituut, mida tihti nimetatakse Euroopa innovatsiooni lipulaevaks, ühendab kolm teadmiste kolmnurga elementi: innovatsiooni, teadusuuringud ja hariduse. Selle ettevõtmise õnnestumise võti on minu arvates hea koostöö akadeemiliste keskuste ja majanduskeskkonna vahel. Euroopa Tehnoloogiainstituut peab kõigepealt ja eelkõige olema suuteline koguma suurt hulka rahalisi vahendeid erasektorist.

Täna ma tahan juhtida Euroopa Parlamendi tähelepanu ettevalmistustele, mida tehakse Wrocławi saamiseks instituudi peakontoriks või mõneks tema teadmiste ja innovatsioonikogukonna keskuseks. Wrocław võib olla Euroopa ajaloo sümboliks; seda kutsutakse tihtipeale Kesk- ja Ida-Euroopa Strasbourgiks. Praegu õpib Wrocławis üle 140 000 üliõpilase, see linn on üks Poola peamisi uurimiskeskusi. See on sünnitanud Innovatsiooni ja Tehnoloogia EIT+ keskuse, mis teeb lobitööd, et instituut hakkaks asuma Wrocławis. Lõpuks veel üks märkus. Viimase kümne aasta jooksul on Wrocław muutunud uusaegsete finantstalituste linnaks, kohaks, mis tõmbab ligi kapitali kõikjalt maailmast, Euroopa loova energia ja arengu sümboliks ning globaliseerumise positiivseks sümboliks.

  Dorette Corbey (PSE). – (NL) Proua juhataja, veel üks uus instituut. Selline võib väga hästi tulla täna õhtune otsus. Lisaks Euroopa Teadusuuringute Nõukogule ja tehnoloogiaplatvormidele, tehnoloogia ühisalgatustele, Eurekale, CIPile, seitsmendale raamprogrammile ja Teadusuuringute Ühiskeskusele on meil nüüd veel üks teadusinstituut. Lisaväärtuseks on innovatsioon, sest just sellest on meil puudus võrreldes Ühendriikide, Jaapani ja Hiinaga. Selle taga olev idee ütleb, et Euroopas on küllaldaselt häid ideid ja teaduslikku taipu, kuid neid ei arendata konkreetseteks projektideks. Muidugi on küsimus selles, kas uus instituut saab selles osas aidata. Küsimus on ka selles, kas VKEd suudavad kõigi nende teadus- ja uurimisinstituutide keskel oma tee leida. Innovatsiooni puudumine tuleks ehk kirjutada innovatsiooni takistavate keerukate õigusaktide, mitte liiga väheste instituutide arvele. Sellele vaatamata võib uus instituut oma teadmus-/innovatsiooniparkidega anda oma panuse ning ma loodan, et EIT saab anda suure panuse ning silma paista kliimapoliitika valdkonnas, sest nimelt sellel alal oleks suuri reforme ja innovatsioone kibedasti tarvis. Oma kahtlustest hoolimata soovin ma EITile suurepärast starti ja edukat tulevikku.

  Ján Figeľ, komisjoni liige. − Proua juhataja, tänan teid, mitte ainult sõna saamise eest, vaid võimaluse eest selle huvitava arutelu juures olla, sest kui me vaatame kaks – või vähemalt poolteist – aastat tagasi, näeme me suurt erinevust. Ma tahan anda vastuse mõnele küsimusele ja valmistuda edasiseks koostööks, sest me ei ole veel lõpusirgel. Me oleme kaugel kindlast asutamisest, kuid see, mida oleme nõukogus ja parlamendis juba saavutanud, on tõesti midagi olulist.

Esiteks üks väiksem küsimus, mille tõstatasid mõned kolleegid fraktsioonist Verts/ALE – hr Hammersteini väitel on kliimamuutused välja jäetud. Meie nii ei arva. Ettepaneku tänases sõnastuses on muuhulgas taastuvenergia ja kliimamuutuste osa. Me ei taha peale käia, me ei taha seda väga kitsalt esitada, sest see on juhatuse otsustada ja määratleda. Kuid globaalsed väljakutsed või väga nõudlikud teemad, millega me silmitsi oleme, on üks põhjuseid, miks me EITist üldse räägime, sest nende teemadega tegelemiseks tuleb koondada vahendeid ja olemasolevad jõud.

Härra Smith, ma külastasin Edinburghi kuninglikku kõrghariduse seltsi ja pidasin seal kõne ning EITi teemal tekkis väga terav, huvitav ja vastastikku väga inspireeriv arutelu. Ma ei laseks sellistel Edinburghi või kohatutel rektorite reageeringutel end heidutada, kuid kava on muidugi koostamisel. Osalemine on vabatahtlik ja ma arvan, et seda võiks võtta kui meie ühist vastutust, kus on täielik vabadus seisukohti võtta.

Üldise konteksti kohta tahaksin ma öelda nelja asja. Kõigepealt, suur tänu innovaatilise meeleolu eest siin parlamendis, sest, nagu mõned teist on öelnud, teemaks on innovatsioon ja innovatsiooni käivitamiseks on vaja vaadata, kuidas me innovatsiooni käsitleme. Üksnes tehnoloogia ei muuda midagi; kõigepealt peab olema uus lähenemisviis, uus suhtlemine ja uued institutsioonid, tingimused liikuvuseks, kvalifikatsioonide tunnustamiseks jne – ja muidugi raha, kuid see ei ole peamine. See ei ole esimene element. Esmane on mõttelaad, lähenemisviis, loomulikult koos mõistliku rahastamisega.

Alates 2005. aasta kevadest oleme liikunud ideede juurest kontseptsiooni ja siis ettepaneku juurde ning te olete alati kaasatud olnud. Seda tööd ei tee üksnes komisjon ja bürokraadid, või mis iganes, see on teatud mõttes ühistöö ning seepärast peame aru saama, et koos oleme me palju edukamad, kui ilma sellise pühendunud lähenemisviisita, nagu siin näha võib.

Kui te tuletate meelde, siis kaks aastat tagasi rääkis ajakirjandus midagi Strasbourgist või mingist muust teemast, mis tõsi ei olnud, mitte aga Euroopa tegelikust innovatsioonipüüdest. Nüüd on meil mitmeid tõsiseid kandidaate. Ainuüksi täna õhtul mainiti Wrocławi, Budapesti, Münchenit ja mitmeid teisi linnu – ma jätan need meelde. Ma olen saanud mitmeid teisi signaale erinevatelt ülikoolidelt. See on tore, sest see näitab, et nüüd me vähemalt usume sellesse või tahame pakkuda midagi tõsist. Euroopa vajab seda. Me ei ole Euroopa Ühendriigid. See ei ole Massachusetts. Küsimus on selles, kuidas saavutada paremad tingimused ja üks konkreetne projekt, et liikuda innovatiivsema Euroopa poole. EIT ei ole kindlasti ainuke lahendus. See on üks lahendustest. Siin on öeldud, et see on lipulaev. Mina ütleksin, et see on pigem jäälõhkuja teel innovatiivsema Euroopa poole, et luua paremad tingimused intellektuaalse omandi kaitseks – te ju teate, kui kaua see aega võtab ja kui nõrgad me oleme – ja diplomite ja kraadide suurem tunnustamine jne; teemasid on palju.

Kui kolm mainitud linna ka selle instituudi asukohaks ei saa, siis peaksid nad kindlasti olema teadmiste ja innovatsioonikogukonnad. Kuid ma tahan öelda, et oli vale alguses öelda, et kõige olulisemad on asukoht ja raha. Ei, see on ettepaneku üks osa, kuid mitte kõige olulisem osa. Vastuse saame aasta jooksul, pärast kindlat kokkulepet, et instituut asutatakse. Mul on tõesti hea meel, et meil on nüüd väga usaldusväärsed kandidaadid, kuid sellega tegeleme siis, kui meil on olemas õiguslik alus. Nõukogu püüab olemasolevate tõsiste kandidaatide seast valida parima.

Teiseks, raha kohta: eelmisel nädalal tegime me ettepaneku, kuidas jõuda mitte lihtsalt rahasummani, vaid rahastamise allikateni kuni aastani 2013. Mõeldud on küll tegevuskulusid, kuid, nagu paljud teistki on öelnud, eelarve peab olema suur. Ma ütleksin, et määrav ei ole üldine summa, vaid see, et ELi panus oleks usaldusväärne. Me ei saa eeldada, et keegi teeks ülekandeid või annaks lubadusi, kui me ei suuda pakkuda usaldusväärset teenust. Konkreetseid pakkumisi on palju, investeerimiskavatsusi, isegi ettevõtetelt ja erialaliitudelt, kuid meil peab olema viimistletud ettepanek.

See ettepanek ei konkureeri sellega, mida härra Buzek ütles algatuste või ühiste tehnoloogiaalaste algatuste, võrkude ja platvormide kohta. Tegemist on ettepanekuga, mis olemasolevat poliitikat ja algatusi täiendab ning loodetavasti tõuseb mõne juba toimiva koostöövormi kasutegur, nad hakkavad tegema koostööd uute partneritega ülikoolidest ja erasektorist ning teevad ettepaneku ühineda ka EITiga. Nii et mina arvan, et liikumine platvormide, algatuste, võrkude juurest edasi tervikliku partnerluse juurde on põhjendatud muutus meie innovatsioonitegevuses.

Viimaks, ma tahtsin mainida uue innovatsioonikultuuri suunas tehtud samme. See on õige lähenemine. EIT ei ole mitte niivõrd üks kindel asukoht ja juhatus, vaid uus ja parem innovatsioonikultuur Euroopas. See peaks olema kõik, mida ma tahtsin oma vastuses tõstatada, kuid suur tänu väga positiivse ja konstruktiivse õhkkonna eest sellel täiskogul. Ma tänan veel kord ka raportööri härra Paasilinnat, sest ma tean, et see ei olnud lihtne, ei ole ikka veel lihtne, ja me ei ole veel lõpusirgel. Kuid selle ettepaneku võib lõpule viia. Ma ootan seda huviga.

(Aplaus)

komisjoni liige − Komisjoni seisukoht parlamendi muudatusettepanekute kohta

Paasilinna raport (A5-0293/2007)

Komisjoni jaoks on vastuvõetavad muudatusettepanekud 3, 12, 14, 18, 20, 23, 38, 44, 45, 46, 48, 49, 50, 63, 64, 65, 66, 67, 68, 72 ja 73.

Komisjoni jaoks on sisuliselt vastuvõetavad muudatusettepanekud 7, 16 ja 28.

Komisjoni jaoks on korrigeeritud kujul vastuvõetavad muudatusettepanekud 2, 15, 17, 26, 39, 29, 30, 32, 36, 37, 41, 42, 43, 51, 52, 53, 54, 56, 57, 59, 60, 61, 62, 70 ja 74.

Komisjon jätab oma seisukoha muudatusettepaneku 21 finantsaspektide kohta lahtiseks kuni rahastamiskokkuleppe selgumiseni.

Komisjoni jaoks ei ole vastuvõetavad muudatusettepanekud 1, 4, 5, 6, 8, 9, 10, 11, 13, 19, 22, 24, 25, 27, 31, 33, 34, 35, 47, 55, 58, 69, 71, 75, 77, 78 ja 79.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Tehnoloogiainstituut suudab vähendada innovatsiooni lõhet Euroopa Liidu ja tema väliskonkurentide vahel ning äratada miljonite noorte teadlaste tähelepanu kõikjal kogu Euroopas. Nende eesmärkide saavutamiseks on oluline tagada projekti teostatavus.

Komisjoni kavandatud kujul kasutab EIT üle 1,2 miljardi euro ühtekuuluvuspoliitikaks määratud rahast ning tõmbab ära rahalisi vahendeid programmidest, mis töötavad edukalt Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamiseks. See võib tähendada teadusuuringuteks ettenähtud raha koondamist ainsasse Euroopa projekti ning eraettevõtetele avatud rahastamisvõimaluste vähenemist. EIT peaks olema Euroopa täiendav innovatsiooniasutus, mitte väikeste uurimis- ja arenduskeskuste asendaja. Sel põhjusel peame koos nõukoguga leidma selle projekti jaoks teise rahastamisvalemi.

Ühes raporti sätetest konstateeritakse, et instituut on vaja asutada Euroopa Liidu riigis, kus on „Euroopa kõrgekvaliteedilised ja mainekad akadeemilised keskused”. Oluliste teadusuuringute ja innovatsiooni traditsioonidega riigina on Rumeenial olemas tähtsad akadeemilised keskused ja palju kõrge kvalifikatsiooniga tehnoloogiaspetsialiste. Rumeenia valimine Euroopa Tehnoloogiainstituudi asukohamaaks võiks stimuleerida majanduse arengut kogu piirkonnas ning anda oma osa Euroopa Liidus ikka veel olemasolevate tühikute tasakaalustamisse.

  Alexander Stubb (PPE-DE), kirjalikult. – Haridus, teadustegevus ja innovatsioon on aken tulevikku. Need on nn „teadmiste kolmnurga” nurgakivid. Me peame olema konkurentsivõimelised. Teadmiste kolmnurk on üks märksõnasid. Seepärast on Euroopa Tehnoloogiainstituut (EIT) minu nägemuses investeering tulevikku.

EITi lisaväärtuse suhtes on olnud skeptilisust. Härra Paasilinna raportis väljapakutud võrgustiku struktuur on hea lahendus. Ekspertteadmised on osalevates ülikoolides ja kõrgkoolides. EIT ei püüa olla mitte komisjoni presidendi härra Barroso nimetud Euroopa teadustegevuse lipulaev, vaid Euroopa teadustegevuse kaubamärk. Mina toetan seda ideed.

Tuletades meelde oma akadeemilisi aastaid, toetan ma ka raporti mõtet, et EITi teadmus- ja innovatsioonipargid on autonoomsed. Niimoodi annavad EITi teadmiste ja innovatsioonipargid Euroopa innovatsioonile parima tõuke.