Dobesedni zapisi razprav

Torek, 25. september 2007 - Strasbourg

16. Maa tootmisest kõrvaldamine 2008. aastal (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on ettepanek vastu võtta nõukogu määrus, millega kehtestatakse erand määrusest (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) seoses maa tootmisest kõrvaldamisega 2008. aastal [KOM(2007)0523 – C6-0302/2007 – 2007/0194(CNS)].

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Proua juhataja, ma võin teile öelda, et teraviljaturu väljavaade on meie mõtetes selgelt esirinnas, kuna me oleme olukorras, kus hinnad on viimastel kuudel näidanud pretsedenditut kasvu. See ei ole nii mitte ainult Euroopa Liidus, vaid kogu maailmas.

Mõnel pool Euroopas oli liiga palju vihma ja mõnel pool liiga palju põuda – klimaatilised tingimused meie oma piirkondades on sellel aastal olnud teraviljatootmisele vaenulikud ning hinnangulise saagiga 258 miljonit tonni on 2007. aasta saak alla keskmise. Kohustuslik 10% maa tootmisest kõrvaldamise määr vanades liikmesriikides ei ole EL-15 praeguse turuolukorraga kooskõlas. Selle taustal on komisjon teinud ettepaneku kõrvaldada 0% 2007. aasta saagist ja 2008. aasta külvist. Meie hinnangute kohaselt tähendab see täiendavat tootmist Euroopa Liidus vahemikus 10–17 miljonit tonni ning ma arvan, et see saadab sektorile positiivse signaali ja aitab loodetavasti kaasa teraviljasektori stabiliseerimisele.

Selles asjas on selgelt vaja kiiret otsust, et põllumajandustootjad saaksid otsustada järgmise tootmisaasta kohta ja selles kontekstis olen ma tegelikult väga tänulik, et parlament on ilmselgelt aru saanud asja kiireloomulisusest ja nõustunud kiirmenetlusega. Ma olen tõesti väga tänulik.

Lõpuks, meie ettepanek õigusakti kohta saab olema nii lihtne kui võimalik ja sellega ei kaasne mingit uut halduskoormust.

Veel edasi vaadates, tervisekontrolli raames on vaja põhjalikult vaadata, kas maa kasutusest kõrvaldamine on ikka veel kohane vahend tänastes ja tulevastes turutingimustes. Me peame kaaluma ka seda, mis on meie maa kasutusest kõrvaldamise süsteemis keskkonnale kõige kasulikum, näiteks alaliste karjamaade hooldamine, kaldaribade kaitsmine ja ka kliimamuutustega seotud meetmed.

Nii et tänan kiire reageerimise eest. On tore näha, et parlament võib tõepoolest tegutseda, kui seda hädasti vaja on.

  Neil Parish (PPE-DE), AGRI komisjoni esimees. – Proua Juhataja, volinik, jah, parlament võib tegutseda väga kiiresti. Loomulikult, mõte, et parlamenti on võimalik süüdistada selle eest, et põllumajandustootjad ei tea, mida oma maale sel aastal külvata, köitis mõnda aega meie tähelepanu, nii et meil oli rõõm teiega töötada, et selle kinda tõdemuseni jõuda. Ma õnnitlen ka oma komisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, selle ühehäälse otsuse eest.

Millele ma tegelikult tahaksin tähelepanu juhtida, on see, et kui suurt vahet teeb üks aasta! Kaksteist kuud tagasi rääkisime 90 eurost tonni kohta nisu eest. Nüüd räägime me 250–270 eurost, mis on kolm korda kõrgem hind. Sellepärast on viimane aeg kaaluda tõsiselt maa tootmisest kõrvaldamise määra alandamist 0% peale. Ma läheksin isegi rohkem tagasi. Kui te järele mõtlete, siis nüüdseks oleme me 20 aastat rääkinud Euroopas toidu ülejäägist, põllumajandustootjaid ei olegi vaja, et me peame maaga midagi muud ette võtma ning et toiduga varustatus ei olegi tegelikult oluline. Nüüd äkki on toiduga varustatus oluline.

Mulle tundub, et siin on ka moraalne väide. Kui maailmas on toitu palju, siis ehk Euroopa ei pea andma tootmisesse oma osa, aga kui maailmas on toidupuudus ja hinnad lähevad üles, siis on Euroopal moraalne kohustus toitu toota. Euroopa küll kunagi nälga ei jää, olgu toidu hind mis tahes, sest meil lihtsalt on raha, et toidu eest maksta, kuid paljud maailma nurgad jäävad. Äkki oleme teistsuguses maailmas, millega peame silmitsi seisma. Komisjon pakub välja 2008. aastaks maa tootmisest kõrvaldamise määra 0% ning, nagu ma ütlesin, on 2008. turustusaasta alguses turul iseloomulikult kõrged hinnad.

Nagu volinik ütles, on meil mõnel poolt Euroopas olnud põud ja mõnel pool üleujutused. Samuti näeme, et teravilja olukord kogu maailmas on muutumas, näiteks Austraalias tuleb sool maa alt üles ja külvamine on muutunud väga keeruliseks. Näeme ka, et Hiina ja India veavad sisse ennenägematus koguses toitu, sest nende majandused kasvavad ja tahavad rohkem toitu. Kõik see mõjub ebasoodsalt nisu- ja teraviljatootmisele kogu maailmas. Praegu on meil tõenäoliselt ligikaudu pool varudest, mis meil ajalooliselt on olnud, ja varud vähenevad, nii et praegu on aeg midagi ette võtta.

Mina usun, volinik, ja ma olen kindel, et ka teie usute, et kui meil on tootmisest eraldiseisev ühine põllumajanduspoliitika, ei tohi me tegelikult maad tootmisest kõrvale jätta mitmel põhjusel, sest isegi kui meil kunagi oleks tootmisega seotud poliitika, siis oleks selleks just maa tootmisest kõrvaldamine, nii et praegu on viimane aeg selle lõpetamiseks.

Kui me maa tootmisest kõrvaldamise lõpetame, tuleb meil meeles pidada selle kasulikku mõju keskkonnale ning meil tuleb ka meeles pidada, et põllumajandustootjatel on nüüd valik, kas künda tootmisest kõrvaldatud maa üles või mitte. Ühtsete otsetoetuste süsteemi puhul võivad nad selle kasutamist soovi korral jätkata, kuid teravilja kasvatamisest saadav majanduslik kasu tähendab ikkagi, et paljud künnavad maa üles. Keskkonnaalastel põhjustel võivad meil ikka olla kuuemeetrised ribad põldude ümber ja hekkide read ja ma arvan, et see on väga hea.

See ei ole küll tänaõhtuse arutelu teema, kuid ma arvan, et tervisekontrolli üks teemasid saab olema see, et kahtlemata tuleb edasi liikuda teise põlvkonna biokütuste juurde, mitte hakata biokütusteks kasutama nisu ja rapsiseemne õli. Kordan veel kord, et aasta tagasi olin ma vägagi selle poolt, kui hinnad olid madalad, kuid nüüd, kui hinnad on kõrged, siis me paneksime selle sõna otseses mõttes lihtsalt põlema.

Mina soovitan parlamendile, et sellega tuleb kiiresti tegelda. Ma tänan kõiki fraktsioone nende toetuse eest ja tänan volinikku kiire vastuse eest. Ma arvan, et koos jõuame me õige lahenduseni. Siin on ettepanekuid fraktsioonilt PSE ja fraktsioonilt Verts/ALE ning enamust nendest saame me kasutada. Üht ei saa ma siiski aktsepteerida ja see on vilja ekspordi maksustamine, sest põllumajandustootjad on minevikus talunud ka madalaid hindu. Kui hinnad tõusevad, palun, ärge hakake seda kohe maksustama, sest see ei oleks minu arvates päris õige. Kui me toimime turutingimustes, siis tuleb meil ka elu tegelikkusega hakkama saada.

  Esther de Lange, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (NL) Proua juhataja, tahaksin kõigepealt tänada volinikku tema kohalviibimise eest täna hommikul ja nüüd jälle sellel arutelul, mis lisati päevakorda päris viimasel minutil. Kõige rohkem tahaksin teda siiski tänada ettepaneku eest jätta kohustuslik maa tootmisest kõrvaldamine sel sügisel tegemata. Tema tegi meile komplimendi kiiruse kohta, kuid ka komisjon on näidanud, et suudab suhteliselt kiiresti vastata turu arengutele, mis praegu kahanevate teraviljavarude perioodil toimuvad. Oletatakse, et ka maailma tasandil jõuavad varud selle hooaja lõpuks kõigi aegade madalaimasse seisu.

Niisugusel varude kontrolli instrumendil, nagu kohustuslik maa tootmisest kõrvalejätmine, mis kehtestati 1992. aastal, ei ole seega enam tegelikku otstarvet. Järelikult on ainult loogiline, et komisjon ettepaneku tegi see kohustus nüüd kaotada. Samuti on loogiline, et komisjon kõrvaldamissüsteemi säilitab ning üksnes vähendab kohustuslikku protsenti praeguselt kümnelt protsendilt nullile. See hoiab arutelu õigel rajal. Lõppeks ongi ainult tervisekontrolli ajal aega arutada võimalikke muudatusi, mida teha kehtivatesse määrustesse ja struktuuridesse.

Peale selle ma saan aru, et kui nõustuksime selle ettepanekuga ja komisjon teeks kiire otsuse, siis on tõenäoline, et lööksime õigusakti valmimise kiirusrekordi. Ka see saadab kodanikele ja põllumajandustöötajatele märguande, et vajadusekorral suudab EL teha ka kiireid otsuseid.

On siiski veel üks asi, proua juhataja, mille tahaksin südamelt ära rääkida – mitte kui fraktsiooni PPE nimel kõneleja, vaid kui Madalmaadest pärit Euroopa Parlamendi liige, kes kuulub CDAsse. On veel teisigi sektoreid, milles praeguste turuarengute tõttu tunduks teatav paindlikkuse määr üsna asjakohane. Võtame näiteks piimatööstuse, milles nõudlus kiiresti suureneb ja mille täit potentsiaali Euroopa arvatavasti ei kasuta. Üks võimalus oleks ehk muuta täielikult kasutamata kvoodid teatavates liikmesriikides piiriüleselt turustatavaks või isegi tõsta kvoote pärast 2008. aasta 1. aprilli mõne protsendi võrra.

Lõpuks, proua juhataja, tahaksin pöörduda komisjoni poole isikliku palvega, et teeksite sama liigutuse, mida praegu nägime teravilja suhtes, ka teistes sektorites, siis kui seda peaks vaja minema.

  Luis Manuel Capoulas Santos, fraktsiooni PSE nimel. – (PT) Ka minul on hea meel siin volinikku näha ja ma tahaksin öelda, et praegune olukord teraviljaturul kohustab meid reageerima, kuid eelkõige tegutsema, ja ma õnnitlen komisjoni tema ennetava hoiaku puhul.

Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide Fraktsioon jagab voliniku arvamust praeguse olukorra kohta ning nõustub, et tervisekontrolli ajal saame me võimaluse seda küsimust sügavuti uurida ja võtta vastu tulevikuks paremini sobivad lõplikud otsused. Me oleme ka täiesti teadlikud, et meie ees seisvat probleemi ei saa lahendada, maa tootmisest kõrvaldamist lihtsalt lõpetades kavandatavate üleminekumeetmete kontekstis, kuid oleme nõus, et need võiksid märkimisväärselt aidata järgmisel aastal turu tasakaalu saavutada.

Me jagame arvamust, et see meede võiks pessimistliku stsenaariumi kohaselt vähemalt poole praegusest 3,89 miljonist hektarist tootmisse tagasi tuua, ning et normaalsete kliimatingimuste korral võiks see anda lisatoodangut vähemalt 5–10 miljonit tonni, isegi kui osa maast on vähem viljakas, mispärast põllumajandustootjad need loomulikult kõrvale jätsidki.

Me arvame siiski, et selle eesmärgi saavutamiseks oleks asjakohane, kui komisjon laiendaks erandit aegamisi, see tähendab muudaks meetme kehtivaks pigem kahe kui ühe aasta jooksul; ning on arusaadav, et seda tuleks pikendada, kuna on selge, et põllumajanduse programmeerimine on meil puudulik ja järgmise sügistalvise hooaja alguseks ei ole ikka veel lõplikku otsust tervisekontrolli ajal peetud arutelu tulemuste kohta. Sellepärast kutsun ma komisjoni üles võtma arvesse muudatusettepanekut, mille me sel eesmärgil esitame ja mis, ma olen kindel, on homsel täiskogu istungil enamuse ära teeninud.

Teisest küljest oleme me kõik teadlikud, et kõigi nende alade uuesti kasutusse võtmisega tekivad ilmselt kahjulikud mõjud nii CO2 heitmetega pinnasest kui ka seoses bioloogilise mitmekesisusega, kuna tänapäeval tunnistavad kõik keskkondlikku lisaväärtust, mille maa tootmisest kõrvaldamine on kaasa toonud. Seepärast arvame, et komisjonil oleks asjakohane võimalikult varsti teha mõju uuring, nii et meil oleksid olemas kõik nõuetekohased tegurid otsuse langetamiseks, millega peame sellesama teema kohta aasta jooksul hakkama saama.

  Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf (Verts/ALE). – (DE) Proua juhataja, proua volinik, jah, me oleme töötanud kiiresti, kuid ka komisjon on oma ettepanekute esitamisega hiljaks jäänud. Seda on tükk aega arutatud ja kasvatajate kannatamatust on üsna palju suurendanud küsimus, millal see kõik lõpuks läbi saab. Me ei ole midagi viivitanud, see on tõsi, ja me pole tahtnudki seda teha.

Ütlesite põhjendatult, et hinnad on kõrged ja selles osas on tarvis teatavat stabiliseerimist. Ma loodan, et meil mõlemal on hea meel – ja eriti teie abikaasal ta ettevõttega – et raha hakkab viimaks ettevõtetesse jõudma. See on juba tükk aega hiljaks jäänud ja me peaksime olema ettevaatlikud öeldes, et peame hindade allalöömiseks midagi tegema. Mis veel jäänud on, see läheb mõnevõrra vastuollu teie tänahommikuse avaldusega suhkru kohta. Tuletage meelde, mida te ütlesite: selliste teraviljahindadega jätavad inimesed nüüd ehk kiiremini suhkru sinnapaika ja lähevad teraviljakasvatusele üle. Kui te nüüd teraviljahinnad jälle alla sunnite, õõnestab see teie enda loogikat ja teie enda kavatsust.

Te käsitlesite asjaolu, et see ajab külvikorrad sassi. Jah, see on tõsi. Algselt oli see meede seotud külvikordadega, sest ka külvikorrad vajavad taimi. See tähendab, et peame tähele panema keskkonnakaitse aspekti, vaatamata sellele, et viimastel aastatel pole sellest kuigi palju hoolitud, muutes lihtsalt jätkuva maa tootmisest kõrvaldamise võimalikuks, mille tõttu suure osa sellest saaks võtta energiatoodete tootmiseks.

Oma muudatusettepanekutes me palume teil tegelda mitte ainult sellega, mis teil on mõttes 2008. aastaks, vaid rääkida meile parlamendis, kuidas keskkonnakaitset silmas pidades peavad olema korraldatud külvikorrad.

  Vincenzo Aita, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (IT)

Proua juhataja, daamid ja härrad, ma usun, et parlament peaks seda nägema kui uut elementi, mis avab uue järelemõtlemisaja ja uue arutelu seoses põllumajandusliku tootmisega Euroopas. Põhjus pole ainult selles, et meil olid kliimamuutused ning et mõnedes maapiirkondades on meil tootmisraskusi. Probleem on selles, et terve põllumajandusliku tootmise süsteem selles sfääris on muutumas sellepärast, ja siin tehti sellele eelmises arutelus viiteid, et tänapäeval toodetakse paljusid kultuure, kasutades teistsuguseid tootmissüsteeme, nagu oleme kuulnud

Mõte on selles, et peaksime nüüd Euroopa Komisjoni poolt viimastel aastatel põllumajanduslikule tootmisele rakendatud poliitika läbi vaatama. Probleemiks ei ole mitte ainult teravili, vaid paari kuu pärast tuleb meil tegelda ka lihatootmise ja piimatootmise probleemidega, sest nendes valdkondades on juba esinenud muudatusi tootmises ja toodangu langust. Seepärast ma usun, et volinik ja komisjon peaksid võtma hoolika järelemõtlemisaja ja võimaldama parlamendil anda nendele probleemidele lõpliku vastuse, et vältida praegust olukorda: toiduainete hindade tõusu, mis põhjustab probleeme paljudele perekondadele Euroopas ja mujal.

  Jim Allister (NI). – Proua juhataja, spiraalse ja nuhtlusliku toiduainete hinnatõusu ajal, mis meie töömahukat sektorit valusalt lööb, oleks kuritegelik lülitada tootmisest välja maa, mis aitaks vähendada meie sõltuvust välismaisest impordist. Seega peab maa tootmisest kõrvaldamise ära lõpetama, ja kohe.

Kuid teha on vaja rohkem, muuhulgas koostada ennetav kava meie töömahukaid sektoreid ähvardava kriisi ennetamiseks. Mis minusse puutub, siis peaks see sisaldama otsest survet rahvusvahelistele selvehallikettidele, et nad loobuksid hinnastrateegiast, mis surub alla taluvärava hinnad. Kui seda ei juhtu, oleme me silmitsi oma töömahuka sektori minemapühkimisega. See oleks meie aja põllumajanduspoliitika suurim läbikukkumine ning, proua volinik, sellega tuleb viivitamata tegelda.

  Esther Herranz García (PPE-DE). – (ES) Proua juhataja, alustuseks ma tervitan Euroopa Parlamendi otsust võtta kiirmenetluse korras vastu kohustusliku maa tootmisest kõrvaldamise viivitamatu kaotamine.

Ma arvan, et Euroopa tarbijad ja põllumajandustootjad on põllumajandusliku toormaterjali massiivse hinnatõusu peamised ohvrid. Ma mõtlen, et praegune olukord võiks viia meid ette võtma süvitsiminevat arutelu muutustest, mis praegu ühises põllumajanduspoliitikas ilmnevad, ning me peaksime tagama, et selles valdkonnas vastuvõetud otsused on kooskõlas ülemaailmse olukorraga, kus kolmandate riikide nõudmised kasvavad hüppelise kiirusega, eelkõige tarbimise kasvu tõttu sellistes riikides nagu India ja Hiina, kes mängivad maailmamajanduses otsustavat rolli.

Kui selline puudujäägi olukord jätkub, siis minu arvates peaks Euroopa Liit mõtlema uue mehhanismi loomisele, et toiduainete hindade halastamatut tõusu ära hoida.

Oleme aastaid kuulnud, et ühine põllumajanduspoliitika toob kaasa ülemääraseid kulutusi Euroopa maksumaksjatele, kuid praegu ma tahaksin, et valitsused seletaksid kodanikele, miks nad nüüd peavad rohkem maksma leiva ja piima eest. Ma tahaksin ka, et valitsused selgitaksid meetmeid, mida nad valmistuvad võtma, et tagada ausad hinnad tarbijatele ja vältida ülemäärase koorma panemist tootjatele, mis võiks ohustada paljude põllumajandusettevõtete kulutasuvust.

Maailm vajab aina rohkem toitu ning tarbimise eksponentsiaalset kasvu ei saa lahendada põllumajanduspoliitikaga, mis on Euroopa tootjate vastu üha kitsim ja ihnem. Ma arvan, et Euroopa liidrid peaksid kaks korda mõtlema, enne kui asetavad tootjad kivi ja kõva maapinna vahele.

Ma arvan, et Euroopa Liit peaks kasutama ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli, et tutvustada mehhanisme, mis tulevikus tõsised puudujäägi olukorrad ära hoiavad, kui me ei taha, et teised ülemaailmsed tootjad rahvusvahelised turud monopoliseeriksid.

  Rosa Miguélez Ramos (PSE). – (ES) Proua juhataja, on tõsi, et teraviljavarud on viimastel aastatel kokku kuivanud, ja me oleme juba kuulnud ka mõningaid praeguse olukorraga seotud põhjuseid – kasvav tarbimine esilekerkivates riikides, ebasoodsad kliimatingimused tootjariikides või toodangu oma tarbeks jätmine eksportivates riikides. Samuti ei saa me unustada teatavate spekulatiivsete liikumiste mõju asjaomastel turgudel, näiteks Pariisis või Chicagos. Kõik need põhjused on andnud oma panuse ajaloolise kõrguse saavutanud hindadele.

Vastavalt rahvusvahelise teraviljanõukogu informatsioonile on lisaks tarneprobleemidele tekkinud ka varude probleem: ülemaailmsete varudega, mis on langenud alla 17%, mis vastavalt FAO-le tagab toiduainetega kindlustatuse, ja ühenduse varudega, mis on praktiliselt ammendatud turul, kus hinnad on rahvusvahelisest tasemest kõrgemad.

Minu arvates, volinik, peaksime tervisekontrolli silmas pidades mõtlema selle kriisi rollist ühenduse instrumentide kadumises, millega turgu reguleerida.

Euroopa Liidul on kinnismõte seoses varude korraldamise maksumusega ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni surve; ta on orienteerinud oma põllumajanduspoliitika ümber tootmise jätkamisele ja turgude liberaliseerimisele ning pööranud selja tootjatele ja tarbijatele, hüljates ühise põllumajanduspoliitika põhjapaneva peanõude: tagada isemajandamine.

  Bernadette Bourzai (PSE). – (FR) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, tahaksin kõigepealt väljendada oma toetust alustada vabatahtlikkuse alusel praegu tootmisest kõrvaldatud maade taaskultiveerimist, et anda tõuge teravilja ja õliseemnete tootmisele Euroopas, täiendada varusid ja tagada sellega isemajandamine.

Näib siiski, et on tarvis kaht tootmis- ja turustusaastat, et lasta tootjatel selle muudatusega kohaneda. Samuti on oluline, et kohaldaksime teravilja ekspordile kvoote, nii et kõigepealt saaksid rahuldatud Euroopa vajadused.

Seevastu olen ma ettevaatlikum ettepaneku suhtes, kehtestada meede, millega kaotada maksud loomasöödale. Ma olen täiesti teadlik, et toiduainete hinnatõus teeb asjad põllumajandustootjatele väga raskeks, kuid ma ei tahaks, et see meede avaks lüüsiväravad geneetiliselt muundatud sojale ja maisile. Olen siiski Euroopa GMO-vaba loomasöödatööstuse arengu edendamise ja julgustamise poolt, mis peaks olema paremas olukorras, et tagada nii meie toiduainetega kindlustatus kui ka meie sõltumatus.

Tahaksin ka rõhutada, et kuigi maa tootmisest kõrvaldamine ei ole enam majanduslikult õigustatud, on see eluliselt tähtis bioloogilisele mitmekesisusele ning pinnase ja jõgede kaitsele, ning seda tuleks tunnistada ja säilitada. Sellepärast palub Sotsiaaldemokraatide fraktsioon komisjoni viia läbi keskkonnaekspertiis maa tootmisest kõrvaldamise skeemi lammutamise mõju kohta. Ma pean põhiliselt silmas tagajärgi, mis maa tootmisest kõrvaldamisest loobumisel võiks olla õietolmu ja nektari allikate vajalikule mitmekesisusele mesilaste jaoks ajal, mil see sektor on tõsises kriisis.

Lõpetuseks, maa tootmisest kõrvaldamisest loobumine praegu ei aita meil lahendada kõiki probleeme ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamise keskmes aastatel 2008 ja 2009.

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Tänan, proua juhataja ja ma tahaksin tänada parlamendiliikmeid kõigi nende positiivsete kommentaaride ja kõigi püüete eest meie teraviljaturgu stabiliseerida. Ma tunnen ennast täitsa hästi varustatuna selle arutelu jätkamiseks homme nõukogus liikmesriikidega ning loodan, et õigusakti saab peagi avaldada. Ma olen täiesti veendunud, et põllumajandustootjad jälgivad meid tähelepanelikult, et näha, millise otsuse parlament siin ja nõukogu homme teeb.

Ma räägin lühidalt neljast muudatusettepanekute rühmast. Selle idee kohta, et pikendada 0% maa tootmisest kõrvaldamist ühelt aastalt kahele aastale, pean ütlema, et meil on võimalus talve jooksul teatist arutada ning kevadel ja suvel arutada õigusakti ettepanekuid, siis on meil selge visioon, millises suunas me liigume. Nii et mina ei saa toetada aastase perioodi pikendamise ideed, kuid sellest hiljem.

Maa tootmisest kõrvaldamise keskkonnaalase kasu kohta on selge, nagu ma oma esimeses sekkumises ütlesin, et me peame seda uurima tervisekontrollis, et püüda leida lahendusi, et säilitada maa tootmisest kõrvaldamise keskkonnaalasest mitmekesisusest saadav kasu.

Teraviljaturu jälgimisel on selge, et me teeme kõik võimaliku, et jätkata tihedat dialoogi liikmesriikide, sidusrühmade ja üldise avalikkusega, et näha, millises suunas turg liigub.

Muudatusettepaneku 8 (ekspordipiirangute ja võimaliku ekspordimaksu kehtestamise) kohta pean ma ütlema, et seda teed me ei lähe. See saadaks turule täiesti teistsuguse ja vale signaali. See viiks meid sarnasesse olukorda Venemaa ja Ukrainaga, keda me oleme süüdistanud selle vahendi kasutamises oma toodangu endale hoidmiseks – seepärast ei saa see meie valik olla.

Teise teie mainitud idee kohta impordi poolel, me uurime – tegelikult oleme juba alustanud – teravilja imporditollide lõpetamise võimalust. Need ei sobi praegusesse olukorda. Kogu varude poliitika muutmine võib minu arvates olla võimalus, mida tervisekontrollis arutada, et leida parim moodus individuaalsete lahenduste leidmiseks nii põllumajandustootjate kui teravilja sidusrühmade, teraviljasektori, jaoks.

Veel kord, suur tänu. Ma tõesti oskan hinnata seda entusiasmi, millega parlament ja põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon on antud juhul tegutsenud.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  James Nicholson (PPE-DE), kirjalikult. – Maailmaturu hindade tõusuga kaasnev teraviljahindade tõus kogu Euroopa Liidus on põhjustanud tõsise olukorra. Meie toiduga varustatus peab olema tagatud. See ei vasta enam tõele. Teravilja hind jätkab tõusmist. Sellega kaasneb vältimatult hinnatõus tarbijale. Austraalia valitsus ütles eelmisel nädalal, et Austraalia toodang on sel aastal 30% väiksem. Meil on vaja turule juurdepääsu Ameerika Ühendriikide teravilja asendajatele või muutub meil keerulisemaks oma veiseliha, lambaliha ja kanaliha tarnida. Ma kutsun Põllumajandusministrite Nõukogu ja ELi eksperte üles kiiremini uusi teravilju kinnitama, et tagada meie tarnekindlus.