Kazalo 
 Prejšnje 
 Naslednje 
 Celotno besedilo 
Postopek : 2006/2251(INI)
Potek postopka na zasedanju
Potek postopka za dokument :

Predložena besedila :

A6-0322/2007

Razprave :

PV 26/09/2007 - 2
CRE 26/09/2007 - 2

Glasovanja :

PV 26/09/2007 - 6.6
CRE 26/09/2007 - 6.6
Obrazložitev glasovanja
Obrazložitev glasovanja

Sprejeta besedila :

P6_TA(2007)0414

Dobesedni zapisi razprav
Sreda, 26. september 2007 - Strasbourg Edition JOIzdaja UL

2. Sisseränne - Seaduslik ränne - Kolmandate riikide kodanike ebaseadusliku sisserände vastane võitlus (arutelu)
Zapisnik
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühine arutelu, mis käsitleb

– nõukogu ja komisjoni avaldusi sisserände kohta,

– Lilli Gruberi poolt kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel koostatud raportit seadusliku rände poliitikakava kohta [2006/2251(INI)] (A6-0322/2007) ja

– Javier Moreno Sáncheze poolt kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel koostatud raportit kolmandate riikide kodanike ebaseadusliku sisserände vastase võitluse poliitiliste prioriteetide kohta [2006/2250(INI)] (A6-0323/2007).

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, muutuvale rändeolukorrale reageerimine on Euroopa Liidu jaoks ikka veel märkimisväärne väljakutse.

Euroopa Ülemkogu poolt 2005. aasta detsembris vastuvõetud dokument „Üldine lähenemisviis migratsioonile“ kujutab endast endiselt baasraamistikku, mis määratleb reageerimisviisi eelseisvatele väljakutsetele. Üldist lähenemisviisi vastu võttes rõhutas Euroopa Ülemkogu vajadust tasakaalustatud, tervikliku ja sidusa lähenemisviisi järele, mis hõlmaks ebaseadusliku sisserände vastu suunatud poliitikat ja rakendaks koostöös kolmandate riikidega seadusliku sisserände eeliseid. Üldise lähenemisviisi rakendamine on olnud prioriteediks mitme eesistumise ajal.

Üldine lähenemisviis pole jäänud staatiliseks – Euroopa Ülemkogu on seda täiustanud ja arendanud toimunud sündmusi ja selle rakendamisega seotud arengut arvesse võttes. Nüüdseks on see integreeritud Euroopa Liidu laiaulatuslikku rändepoliitikasse.

Euroopa Ülemkogu võttis käesoleva aasta 21. ja 22. juuni kohtumisel vastu järeldused üldise lähenemisviisi laienemisest ja tugevdamisest. Needsamad järeldused sätestavad üldise lähenemisviisi kohaldamise EList idasse ja kagusse jäävates naaberpiirkondades ja Euroopa Liidu ning kolmandate riikide vahelise korduvrände- ja liikuvuspartnerluse kohta.

Üldise lähenemisviisi rakendamise olulisust rõhutasid suvesündmused ja eriti just need sündmused, mis leidsid aset ELi lõunapoolsetel merepiiridel. Üldise lähenemisviisi edasisel kohaldamisel peavad kasutuselevõetavad meetmed sisaldama ka nii ebaseadusliku sisserände vastast võitlust kui seadusliku sisserände võimaluste laiendamist.

Nõukogu on püüdnud nende kahe lahutamatu eesmärgiga edu saavutada. Juunis toimunud kohtumise ajal arutleti Vahemere lõunapiiride olukorda. Kinnitati Frontexi rolli olulisust ja otsustati alustada uut tööd Malta ettepanekuid arvesse võttes. Selle töö teostamise tulemusena võeti 18. septembri nõukogu koosolekul vastu järeldused ELi lõunapoolsete merepiiride haldamise tugevdamise kohta. Osa nendest järeldustest nõuavad kehtivate meetmete ja olemasolevate korralduste kiiret tugevdamist. Liikmesriike ergutatakse pakkuma vastastikust toetust liikmesriikidele, kelle geograafiline situatsioon ja koostöötase naabruses asuvate kolmandate riikidega on põhjustanud erakorralise surveolukorra ebaseadusliku sisserände tõttu. See koostöö hõlmab näiteks tagasisaatmismeetmeid, vastuvõtutingimusi ja kohustusi varjupaigataotlejate, pagulaste ja alaealiste osas.

Järeldustes rõhutati samuti vajadust tugevdada koostööd selles valdkonnas kolmandate päritolu- ja transiidiriikidega, eriti mis puudutab nende endi piiride haldamist, otsingu- ja päästetöödes endale vastutuse võtmist, äritsemise ja inimkaubanduse vastu võitlemist ja ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmise tarbeks tõhusa raamistikku loomist.

Suurt rõhku asetati tiheda koostöö arendamisele selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu UNHCR (ÜRO Pagulaste Ülemkomissari amet) ja IOM (Rahvusvaheline Migratsiooni Organisatsioon). Oluline on ka püüe tugevdada Frontexi tegevust pikaajalisi ühisoperatsioone läbi viies ja Euroopa rannapatrulli võrgustiku siseselt tegevusi laiendades.

Mis puudutab pikaajalisi meetmeid, siis on nõukogu palunud komisjonil esitada võimalike lisameetmete kohta raport Malta teatud ettepanekute põhjaliku analüüsiga, mereõiguse asjassepuutuvate osade uurimise ja kohustusega luua ekspertidest koosnev varjupaigataotlejatega tegelev rühm, juhindudes komisjoni rohelise raamatu Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kohta toimuva arutelu ulatusest.

Frontexi roll liikmesriikide poolt EL välispiiridel tõhusa kontrolli tagamisel on muutumas aina olulisemaks. Nagu te teate, alustas Frontex oma tööd alles 2005. aasta oktoobris, kuid see on suhteliselt lühikese ajaga arendanud oma toimevõimet ja teinud olulisi samme Euroopa Liidu välispiiride turvalisuse suurendamise nimel, keskendudes peamiselt ebaseadusliku sisserändega võitlemisele. Frontexi koordineerimise all on läbi viidud erinevaid ühisoperatsioone ja teisi viiakse hetkel läbi Atlandil ja Vahemerel. Eriti tähtis hetk oli selle aasta maikuus Euroopa rannapatrulli võrgustiku käivitamine, mille alla koondub pikemas perspektiivis ka Euroopa tulevane järelevalvesüsteem.

Teine tähtis sündmus on seotud selle aasta juulis nõukogu poolt vastuvõetud ja 20. augustil jõustunud määrusega, millega kehtestatakse RABITi nime all tuntud mehhanism piirivalve kiirreageerimisrühmade loomiseks. Selle määrusega luuakse mehhanism piiratud aja jooksul kiire operatiivabi osutamiseks taotluse esitanud liikmesriigile, kes on sattunud erakorralisse ja kiireloomulisse surveolukorda seoses välispiirile massiliselt saabuvate kolmandate riikide kodanikega, kes üritavad ebaseaduslikult liikmesriigi territooriumile siseneda.

Frontex tegeleb hetkel selle määruse rakendamisega. Et Frontexi koordineerimise all läbiviidavad operatsioonid oleksid edukad, on ülimalt oluline kindlustada vajalike vahendite olemasolu. Vastavalt Frontexi määrusele on Frontex loonud tehnilise varustuse keskregistri (CRATE). See register sisaldab juba ulatuslikku nimekirja helikopteritest, lennukitest, laevadest ja muudest vahenditest, mida liikmesriigid on valmis Frontexi koordineeritud operatsioonide tarvis pakkuma.

Mis puudutab ebaseadusliku sisserändega võitlemisele suunatud seadusandlikke meetmeid, siis analüüsivad nõukogu pädevad organid juba ettepanekut võtta vastu parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega sätestatakse karistused ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele. 2007. aasta mais komisjoni esitatud ettepaneku eesmärgiks on võidelda ebaseadusliku töötamisega kui ebaseadusliku sisserände tõmbeteguriga.

Kasutades kiirema kokkuleppe saavutamiseks kaasotsustamismenetlust, peab nõukogu tähtsaks ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanekut ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel. Seda analüüsivad hetkel nõukogu pädevad organid.

Tagasivõtmispoliitikaga seoses tuleb märkida, et pärast Venemaaga sõlmitud tagasivõtulepingu jõustumist juunis langetati otsus sõlmida tagasivõtuleping ka Ukrainaga ja sellele lisaks on sõlmitud rida tagasivõtulepinguid ka Lääne-Balkani riikide ja Moldovaga. Kõik need lepingud viiakse lõpule siis, kui Euroopa Parlament on esitanud oma arvamuse.

Tahaksin rääkida lühidalt seadusliku sisserände tegevuskavast. Nagu te teate, peavad ka nõukogu ja eesistujariik Portugal seadusliku sisserände edendamist esmatähtsaks. Eesistujariigi Portugali korraldusel viidi 13. ja 14. septembril Lissabonis läbi seadusliku sisserände küsimusele pühendatud kõrgetasemeline konverents. Sinna saabusid ministrid, kõrgemad ametnikud, tunnustatud teadlased ning ka meie parlamendi ja komisjoni esindajad. Sellel konverentsil arutleti seadusliku sisserändega seonduvaid küsimusi, nagu näiteks seadusliku sisserände kanalid ja rändevoogude haldamine, integratsioon ja Lissaboni tegevuskava, ränne ja areng. Konverentsi tulemused on olulised järgmiste kuude töö planeerimisel.

Nõukogu alustab peatselt tööd ka ettepanekute kallal luua raamdirektiiv, mis käsitleb liikmesriigis seaduslikult töö eesmärgil elavate sisserändajate õigusi ning ühtse elamisloa loomist, ning kõrgelt kvalifitseeritud töötajate liikmesriikide territooriumile sisenemist ja seal viibimist reguleeriv direktiiv, mille komisjon esitab loodetavasti järgmise paari nädala jooksul. Need kaks ettepanekut koos teiste järgmiste aastate jooksul esitatavate ettepanekutega sümboliseerivad järgnevaid samme seadusliku rände poliitikakavas, mille komisjon esitas 2006. aasta jaanuaris.

Nõukogu analüüsib juba ettepanekut nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiivi 2003/109/EÜ eesmärgiga laiendada selle reguleerimisala rahvusvahelise kaitse saajatele. Selle ettepaneku eesmärgiks on laiendada rahvusvahelise kaitse saajatele võimalusi pikaajalise elaniku staatuse omandamiseks. Selle õigusakti eelnõu kiireks vastuvõtmiseks vajab nõukogu hetkel vaid parlamendi arvamust.

Mis puudutab välissuhteid sisserände valdkonnas, siis pean teile teatama, et nõukogu on jätkanud aktiivset „üldise lähenemisviisi migratsioonile“ rakendamist, nagu Euroopa Ülemkogu on seda oma 2005. ja 2006. aasta detsembrikuistes järeldustes määratlenud. Teie tähelepanu juhitakse samuti nõukogu poolt juunis vastu võetud järeldustele „üldise lähenemisviisi migratsioonile” laienemise ja tugevdamise kohta. Euroopa Ülemkogu palus komisjoni 2006. aasta detsembris: teha ettepanekuid, kuidas kohaldada üldist lähenemisviisi Euroopa Liidust idas ja kagus asuvates naaberpiirkondades; välja pakkuda seadusliku rände integreerimisviise ELi välispoliitikatesse, eesmärgiga arendada kolmandate riikidega tasakaalukat koostööd, mis arvestaks liikmesriikide tööturgude erivajadustega; soovitada ajutise ringrände hõlbustamiseks viise ja vahendeid; ning esitada üksikasjalikke ettepanekuid, kuidas paremini korraldada ja esitada teavet seadusliku rände erinevatest moodustest Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel.

Vastuseks nendele üleskutsetele esitas komisjon kaks teatist ja, pärast seda, kui komisjon need teatised oli vastu võtnud, esitas eesistujariik nõukogule otsuste projektid, mille eesmärk oli algatada töö komisjoni poolt kindlaksmääratud meetmetega.

Novembris peetakse Euromedi ministrite rändeteemaline konverents. Selle konverentsi eesmärgiks on arendada rändega seotud küsimuste rakendamiseks vajalikke algatusi ja meetmeid. Lisaks on suurt tähelepanu osutatud ka 2005. aastal Aafrika riikidega rändealaste küsimuste üle alustatud dialoogi jätkamisele ja süvendamisele. Erilise tähelepanuga teostatakse seiret ka 2006. aasta juulis Rabatis ja 2006. aasta novembris Tripolis toimunud ministrite rändeteemaliste konverentside üle. Need ministrite konverentsid, millest esimene on piirkondlik ja teine kontinentaalne, määratlesid mitmeid valdkondi, milles on võimalik tugevdada koostööd migrantide päritoluriikide, transiidiriikide ja sihtriikide vahel.

Nõukogu teeb sellel alal aktiivset tööd, et töötada Rabatis ja Tripolis heakskiidetud ühisprogrammide alusel välja konkreetsed meetmed.

 
  
MPphoto
 
 

  Franco Frattini, komisjoni asepresident. − (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, olen ülimalt tänulik nõukogu esindajale meie ühismeetme põhisuundade kirjeldamise eest, ja tahaksin eriti tänada kahte raportööri, Lilli Gruberit ja Javier Moreno Sánchezit tänasel arutelul oleva kahe raporti koostamise eest.

Meie esialgne tähelepanek puudutab loomulikult seda, kui palju on Euroopa niivõrd lühikese ajaga saavutanud, teisisõnu – alustame optimistlikust noodist. Me kõik mäletame, et kuni 2005. aasta oktoobris Hampton Court’is toimunud tippkohtumiseni väljendati kahtlusi selles osas, kas Euroopa ühine sisserändestrateegia on üldse võimalik. Nüüdseks pole see meie kõigi jaoks lihtsalt loosung – selles valdkonnas rakendatakse juba kindlaid algatusi, milles on kokkuleppele jõutud ja mis on hakanud juba vilja kandma.

See näitab, et Euroopal on oma osa rände kui globaalse, pidurdamatu nähtuse haldamises; liikmesriikide riiklikest meetmetest enam ei piisa. See näitab ka, et Euroopa meetmed on kasulikud Euroopale endale, liikmesriikidele ja meie kõikide koostööpartnerite, nii lõunapoolsetele – enamasti Aafrika riikidele – kui ka meie idanaabritele, kuna, nagu meile meelde tuletati, tegi komisjon ettepaneku laiendada tervikliku lähenemisviisi ulatust ida suunas, st idapoolt pärit rändevoogude suunas. Nõukogu avaldas selles osas oma täielikku nõusolekut.

Me räägime alatasa üldisest lähenemisviisist. Nüüd nõustume kõik, et selle mõte on luua täiesti lahutamatu seos välismõõtme ja sisemise rändepoliitika vahel. Me ei saa piirduda sisserände kontrollimisel vaid omaenda territooriumiga; me peame tegelema sisserände põhjustega, mille keskmes on tänapäevalgi peamiselt tagakiusamise, vaesuse või sõja eest põgenevad meeleheites inimesed, kelle jaoks pole valikut, kas lahkuda oma riigist või jääda sinna. Nad on sunnitud lahkuma oma riigist ellujäämise eesmärgil.

Seetõttu on ilmselge, et sisserände põhjustega ei saa tegelda ainuüksi julgeoleku aspektist lähtudes, kuna Vahemere piirkonna patrullimise peamiseks eesmärgiks on ja jääb Kanaari saari ümbritseva piirkonna kaitsmine. See ei saa olla meie ainus strateegia ning me peaksime kindlasti ELi liikmesriikide üleskutset seadusliku rände kontrollimisest kuulda võtma. See on üks parimaid ebaseadusliku sisserändega võitlemise viise.

Mida rohkem suudame juhtida majandusrännet, mis on meie vältimatu kohustus, seda rohkem peame vähendama ebaseadusliku sisserände halli ning ebamäärast kihti. See ongi põhjus, miks sooviksin rääkida esmalt seaduslikust rändest, mida me arutasime tähtsal kohtumisel Lissabonis paar päeva tagasi. Me rääkisime edasistest väljavaadetest, ja mulle tundus – ma loodan, et parlament seda kinnitab –, et me võime täheldada positiivset poliitilist tõuget majandusrände käsitlemisele mitteideoloogilisest aspektist lähtudes.

Loomulikult peame tegema seda teades, et vajame ühendusevälist tööjõudu, ja mõistes, et me ei tohi tekitada paanikat, levitades kuulujutte suurtest arvudest, mis võivad jätta vale mulje. Mõned vaatlejad ja isegi mõned juhtivad ajalehed on öelnud: „Oleme valmis vastu võtma 20 miljonit seaduslikku sisserändajat“. Sellised arvud on kahtlemata ohtlikud. Üks asi on juhtida tähelepanu ilmsele demograafilisele arengusuunale: Euroopa rahvastik vananeb ja töötajate arv Euroopas langeb demograafilise languse tõttu; teine asi on nimetada arvud, mis võiksid 50 aasta möödudes osutuda õigeks.

Seepärast kontrolligem selle nähtuse kõiki aspekte, alustades demograafilisest langusest Euroopas. Teine aspekt on paraku Lissaboni strateegia eesmärkide rakendamine Euroopa majanduse konkurentsivõimet ja atraktiivsust silmas pidades. Selle teostamiseks on meil vaja tööjõudu kõikidesse nendesse sektoritesse, millest, nagu tundub, on lahkunud paljud meie Euroopa kaaskodanikud. Kolmas asjaolu on see, et sisseränne ei saa olla ainsaks vahendiks demograafilise langusega võitlemisel.

Me ei tohiks näiteks unustada, et ajal, mil me räägime ühendusevälisest sisserändest, kehtivad ikka veel meie enda ühenduses tööjõu vaba liikumise osas piirangud. Mõnedel meie kaaskodanikel Euroopas pole täit vabadust töötada teistes ELi riikides. Seda nähtust nimetatakse tehnilises žargoonis „ühenduse eelistuseks“, kuid seda nähtust peab selgitama poliitilise tegevuse, mitte bürokraatliku termini abil. See tähendab, et tõeline tööjõu vaba liikumine hakkab Euroopas kehtima alles siis, kui meie kaaskodanike jaoks kaotatakse piirangud, ja loomulikult pean ma siinkohal silmas töötajaid uutest liikmesriikidest. Järelikult tuleks ka seda asjaolu arvesse võtta.

Neljas aspekt on keeldumine käsitlemast demograafilist langust kui midagi, millega me peame leppima sõnadega: „Pole hullu, tööjõud saabub Aafrikast“. Meie demograafiline langus nagu ka meie tulevik peab valmistama muret. Seepärast on näiteks perekondadele ja sündimusele suunatud abimeetmed eurooplaste jaoks selles kontekstis sama olulised kui seda on ühendusevälise sisserände kui nähtuse kontrollimine.

Loomulikult teeme algatusi selle kõige saavutamiseks ja paljud algatused on juba sisserände valdkonnas tarvitusele võetud. Võin teile öelda, et me avaldame pakkumismenetluse teadaande Euroopa sisserändeportaali loomiseks. Loodan, et pakkumismenetlus lõpeb paari kuuga, kui võimalikku bürokraatiat arvesse võtta, ja et see võimaldab meil luua Euroopa esimese ühise sisserändeportaali. Portaal tagab juurdepääsu töövõimalustele, tööpakkumistele ja tööotsingutele, pakkudes teavet sektorite kohta, kus on vajadus tööjõu järele jne. See peaks Euroopa suutlikkust selles valdkonnas oluliselt parandama.

Euroopa integratsioonifond on saanud lõpuks reaalsuseks. Me oleme seda teistel puhkudel arutlenud ja te väljendasite sellele oma toetust. Pean ütlema, et nõukogu on kärpinud pisut rahalisi vahendeid, mille summa suhtes ma algselt ettepaneku tegin, kuid vähemalt sai see fond loodud ning see toimib. Meie käsutuses on peaaegu 1 miljard eurot, et tegelda sisserändestrateegia peamise osaga. Integratsioonita pole sisseränne võimalik. Nüüd eksisteerib Euroopa fond. Me rahastame päritoluriikides keele- ja kutseõppekursusi. See on majandusrände kontrollimise teine eeltingimus: kui siiasaabuvad inimesed pole saanud kutsekoolitust, mida siin eri sektorites nõutakse, või ei räägi selle riigi keelt, kus nad töötavad, ootab neid ees sotsiaalne isoleeritus ja me ei taha, et see juhtuks. Euroopa Liit rahastab juba selle valdkonna algatusi.

Nagu te ehk teate, võtab komisjon järgneva paari päeva jooksul minu ettepanekul vastu kaks õigusloomealgatust. Nõukogu esindaja juba mainis neid. Mõlemal juhul on tegu tulevaste üpris uuenduslike direktiividega, millest esimene puudutab kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid. Kohe kindlasti ei ole see pühendatud numbrimängule: kui mitu inseneri on vaja saata Itaaliasse või mitu arsti Belgiasse. Taoliste küsimuste üle langetavad otsused riikide valitsused üheskoos asjassepuutuvate riikide tööturgudega. Me tahame muuta Euroopa atraktiivsemaks kui seda on meie konkurendid Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Austraalia, kes meelitavad 95% kõrgelt kvalifitseeritud mitteeurooplastest, Aafrika ja Aasia riikidest, samal ajal, kui Euroopa suudab meelitada oma tööturule vaid 5%. Seda on liiga vähe!

Idee Euroopa „sinise kaardi“ tööloast on järgmine: kõrgelt kvalifitseeritud töötaja omandab teatud riigis teatud aja möödudes õiguse liikuda teise ELi riiki – kus tal on loomulikult olemas töökoht – igasuguste formaalsuste ja toiminguteta. Sellel inimesel on õigus naasta soovi korral oma kodumaale ja tulla teatud aja möödudes uuesti Euroopasse, kui ta seda soovib. Taoline korduvränne võib päritoluriikides ära hoida ajude äravoolu.

Teine direktiiv, mis käsitleb majanduslikel põhjustel sisserändajate ühiseid õigusi, kujuneb muidugi võrdselt oluliseks, kuna töö- ja elamisluba kehtestatakse esmakordselt ühtse dokumendina. Inimene tuleb Euroopasse töö eesmärgil. Loomulikult ei räägi ma varjupaigataotlejatest või perekonna taasühinemisest; ma räägin inimestest, kes tulevad Euroopasse töötama: majandusrändajatest.

Otse loomulikult toob see endaga kaasa õiguste ühtlustamise. Mõnes liikmesriigis ei garanteerita arstiabi saamise õigust igakülgselt, samal ajal kui mujal on see garanteeritud. Komisjoni ettepanek nõukogule ja parlamendile jätab olemasoleva taseme ületamise liikmesriikide endi otsustada, kui näiteks mõned riiklikud süsteemid on juba soodsamad. Me ei oota muidugi, et mõni eesrindlikum riik langetaks oma õiguste taset, vaid ütleme, et vähem eesrindlikumad riigid peaksid oma sotsiaal-, haridus-, meditsiini- jm teenuste õigustasemeid tõstma.

Kavatsen 2008. aastal esitada ettepanekud, mis käsitlevad võõrtöötajate teisi kategooriaid: hooajatöölised, makstud koolituskursusi külastavad töölised ja niinimetatud „äriühingusiseselt üleviidavad isikud“. Näiteks, kui ettevõttel on esinduskontorid erinevates Euroopa linnades, siis on selle idee lihtsustada ettevõttesisest liikumist, kaotades vajaduse alustada igas riigis toiminguid algusest peale. Siis on muidugi järg lihttööliste käes, kes moodustavad suurima kategooria ning kelle jaoks tuleb veel palju selgitustööd teha. Selle asemel, et formuleerida praegu õigusloome ettepanek, eelistan ma valikute või erinevate lahendustega ettepanekute esitamist – mida ma järgmise aasta alguses ka teen – eesmärgiga koguda kommentaare ja soovitusi enne parima võimaliku ettepaneku formuleerimist. Jutt ei käi siinkohal teatud piiratud rühmadest, vaid nende ülekaalukast enamusest, kes saabuvad Euroopasse ilma igasuguse kutselise ettevalmistuseta. Selle valdkonna mitmed aspektid vajavad tähelepanu.

Üheks peamiseks aspektiks – tsiteerin siinkohal proua Gruberi raportit – on loomulikult arendada koostööd päritoluriikidega vältimaks ajude äravoolu. Minu jaoks on see aspekt eriti murettekitav. Nagu ma juba mainisin, on ringrände idee peamiseks eesmärgiks vältida tööjõuvarude pidevat tühjendamist. Me oleme juba alustanud koostööd teatud riikidega Sahara-taguses Aafrikas, et spetsiaalselt hinnata, kuidas tuleb näiteks ümber käia kõrgelt kvalifitseeritud töötajatega, kes on tööl Euroopas ja naasevad tagasi kodumaale, kus nende töölevõtt ja tööltlahkumine on kasulik nende päritoluriigile.

See on avatud dialoog, mida ma kavatsen järgmised paar kuud aktiivselt juhtida, osalt tänu toetusele, mida pakub mulle eesistujariik Portugal, nagu on seda teinud ka senised eesistujariigid. Meil on selles mõttes suur võimalus. Tulemas on kaks ministrite tippkohtumist: juba mainitud Euroopa-Vahemere piirkonna tippkohtumine ning ELi ja Aafrika liidrite tippkohtumine. Ma loodan ja usun, et see tippkohtumine kujuneb arengusammuks, kuna ma eeldan, et valitsusjuhid võtavad Euroopa-Aafrika tippkohtumisel vastu Euroopa ja Aafrika vahelise tõelise koostöödeklaratsiooni sisserände, liikuvuse ja tööhõive kohta.

Kui see peaks juhtuma, usun, et see tähendaks suurt edusammu, osalt seetõttu, et vastavalt eesistujariigi Portugaliga saavutatud kokkuleppele, liigub ettepanek, mida me Saksamaa eesistumise ajal koos Liitvabariigi tööhõive ministri ja siseministriga arutasime, edasi esimesse sise- ja tööhõive ministrite ühisnõukogusse. Detsembri alguses saame olla esmakordselt tunnistajaks käegakatsutava poliitilise meetme võtmisele, mis keskendub rändestrateegia erinevate osade ühendamisele: peale julgeoleku aspekti on kaasatud ka majanduslik ja tööhõive aspekt, mis on niivõrd oluline kõigi nende mainitud põhjuste kontekstis.

Koostöölepingud päritoluriikidega on juba teine teema. Komisjon on hakanud selles valdkonnas teatud riikidega tegelema eksperimentaalsel tasandil. Lühidalt öeldes, oleme koostanud riikide profiilid. Iga riik erineb teisest ning me ei saa kontrollida rändevoogu Malilt samamoodi nagu Senegalist. Igal riigil on oma eripära ja sellele tuleb läheneda erinevalt.

Kui see tehtud saab, pakume lepingu osana koostöövõimalusi. Me nimetasime need „koostööplatvormideks“. Leping sisaldab platvormide alla koondatud teemasid, milles tuleb kokkuleppele jõuda: ühine võitlus inimkaubanduse vastu, kuna inimkaubandus saab alguse päritoluriigis; seeläbi on võimalik paljastada korruptsiooni, mis soodustab inimkaubanduse arengut, ja hallata ka töövõimalusi, esitades teavet ja pakkudes kutse- ja keeleõpet. Euroopa rahaliste vahendite toetusel avasime esimese töökeskuse Bamakos, Mali pealinnas. Lisaks lubasime, et pakume selles keskuses teavet Euroopa seaduste, töövõimaluste ja koolituskursuste kohta. Tõepoolest, seda me juba teemegi. Mali on esimene riik, kes väljendas oma huvi, me oleme nendega selle algatuse realiseerinud. Tahame teha seda ka teiste riikidega niipea, kui nad oma huvitatusest meile teatavad.

Mis puudutab integratsiooni, siis lubage mul kõigepealt lühidalt öelda, et integratsioon on rändepoliitika oluline osa, ja loomulikult osaleb fond kõikides poliitikates, mille eesmärk on kaasata ühiskonda kõik need, kes meie reegleid austavad. Viimaseks, meie poliitilise strateegia üheks osaks on ka ebaseaduslik sisseränne. Ma tean, ja mul on hea meel selle üle, et LIBE komisjon kiitis heaks härra Weberi raporti Euroopa tagasisaatmispoliitika kohta. Arutelu selle üle seisab veel ees, kuid see teema on samuti oluline.

Ebaseadusliku sisserändega võitlemine tähendab mitte soodustada registreerimata töötamist. Nagu te teate, kaotab üha suurem osa Euroopa sisserännanutest oma töökohti. See on ülimalt murettekitav asjaolu. Algselt oli tööd paljude inimeste jaoks, – hooajatöö, põllumajandus, turism, avalik töö – samas kui nüüd võib kahetsusväärselt täheldada üha kasvavat töötust. Mida me kõigi nende töökoha kaotanud inimestega peale hakkame?

Seepärast, ärgem soodustagem ebaseaduslikku töötamist: karistagem tööandjaid, kes ebaseaduslikest sisserändajatest kasu saavad; tagagem tagasisaatmispoliitika, mis järgib põhilisi inimõigusi, kuid on samas meie eesmärke arvestades väga selge ja sihikindel. Me ei saa taluda õigusvastasust ja korduvat ebaseaduslikku tegevust.

Euroopa agentuur Frontex on aidanud peatada tuhandeid ebaseaduslikke sisserändajaid. Ainuüksi sel suvel päästis agentuur üle 1200 inimese, keda ähvardas hukkumine, nagu on see juhtunud paljude teistega, ja me võlgneme suure tänu Frontexi päästeoperatsioonidesse kaasatud laevade, lennukite ja helikopterite meeskondadele. Lisaks on Frontex vähendanud patrullitavates piirkondades ebaseadusliku sisserände voogu. See on olnud, on ja jääb tervikliku lähenemisviisi peamiseks vahendiks.

Kokkuvõtteks, proua juhataja, tahaksin öelda, et sisseränne on meie järgnevate aastakümnete, mitte kuude töö. Seega on positiivne, et Euroopa on haaranud kinni võimalusest mängida maailmas olulist rolli ka selles valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Lilli Gruber, raportöör. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, sisseränne pole hädaolukord ega ka mööduv nähtus. Aastal 2006 elas EL-27s 18,5 miljonit sisserändajat. Nagu te teate, on selleks mitmeid põhjusi: sõjad, vaesus, keskkonnakatastroofid, julmad diktaatorlikud režiimid maailma paljudes piirkondades. Euroopa Liit on maailma üks mõjukaim jõud, seega peab ta lõpetama tegude edasilükkamise ja koostama struktuuripoliitika, mis saavutab meie eesmärgid. Me ei jõua üksinda töötades mitte kuhugi!

Ebaseadusliku sisserändega võitlemise nimel on tehtud palju, kuid sellest ei piisa. Peamine moodus ebaseadusliku sisserändega võitlemiseks on avada ELi sisenemiseks seaduslikud kanalid. Need on ühe mündi kaks poolt, ja see ongi põhjus, miks Javier Moreno Sánchez ja mina otsustasime oma raportid esitada koos.

Meie majandused ei suudaks võõrtööjõuta enam toimida, ja nende sotsiaalkindustusmakseteta oleks meie hoolekandesüsteem halvatud, ohus, nagu on ta seda järsult langeva sündimuse tõttu. Eurostati andmed on täiesti selged: 2050. aastaks moodustavad kolmandiku 490 miljonist eurooplasest üle 65 aasta vanused inimesed. Komisjoni 2005. aasta tegevuskava oli oluliseks edusammuks, kuna selles esitati praktilisi ettepanekuid ELi tasandil seaduslike sisserändekanalite ühtse avamise kohta. Ilmselgelt kuulub sisserände kvootide kehtestamine liikmesriikide kohustuste hulka.

Viiest direktiivist, mille te järgnevate kuude jooksul esitate, volinik Frattini, on meie jaoks olulisim see, mis tagab võõrtööliste õiguste ühtse raamistiku. Soovin teile edu, kuna me kõik teame, et läbirääkimised nõukogus ei saa olema kerged, kuid teil on parlamendi toetus. See on üks põhjustest, miks meil on vaja üle minna kaasotsustamisele ja kaotada nõukogus vetoõigus.

Minu raport võeti kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis üksmeelselt vastu, välja arvatud üks vastuhääl, ja ma olen tohutult tänulik oma kolleegidele teistest fraktsioonidest nende kindla toetuse eest. Raportis palume, et ELi tasandil oleks kättesaadav terviklik ja usaldusväärne statistika. Sisserändealane õigusloome on võimatu selle tõelist ulatust teadmata; täpsete andmeteta võib see väga kergesti muutuda propagandavahendiks.

Selle nähtusega tuleb tegelda demagoogia, populismi ja tabudeta. Seepärast usun, et poliitikud ja ajakirjanikud peavad tingimata näitama suuremat vastutustunnet selle niivõrd tundliku küsimuse käsitlemisel. Nagu te teate, on mõlemal osapoolel integratsiooniprotsessis oma tähtis roll.

Integratsioon on osapoolte õiguste ja kohustuste mõlemasuunaline protsess, sisserändajate aktiivne osalus vastuvõtjariigi majanduslikus, ühiskondlikus ja poliitilises elus on ülimalt tähtis. Ma nõustun teiega, härra Frattini, kui te sotsiaalmajanduslike õigustega seoses viitate võrdse kohtlemise põhimõttele, kuna põhiõiguste hulka kuulub võrdne tasustamine ja tööohutus, kuid ka kvalifikatsioonide tunnustamine, pensioniõiguste ülekandmine, perekondade taasühinemine ja naistele nende abikaasast sõltumatu õigusliku seisundi tagamine.

Mis puudutab direktiivi kõrgkvalifitseeritud töötajate kohta, siis niinimetatud sinisest kaardist võib saada ka suurepärane vahend, mis meelitaks Euroopasse vajalikke spetsialiste. Igal juhul soovime sellest sinisest kaardist rohkem teada saada, volinik Frattini, arvestades, et tänapäeval – nagu te meenutasite – on võõrtööjõust kõrgelt kvalifitseeritud vaid 5%, vastukaaluks 95%-le lihttöölistele.

Direktiiv hooajaliste töötajate kohta peaks kaotama viimase töölisterühma õigustes esinevad puudused, ja ma usun, et reegleid järgivatel hooajatöölistel peaks olema õigus kasutada eeliskorras ajutise ja alalise sisserände teisi vorme. Idee vähekvalifitseeritud ja lihttöölisi puudutavatest algsetest ettepanekutest ja võimalustest, nagu te neid nimetasite, härra Frattini, on hea mõte, kuid kui kaua tuleb meil oodata, enne kui ilmub seda valdkonda käsitlev direktiiv? Minu küsimus on otseselt suunatud nõukogule.

Minu aeg on lõppenud, daamid ja härrad. Nõuame valitsustelt ja nõukogult realistlikumat ja julgemat lähenemist. Meil on vaja arukat poliitikat, et oma järjest rahutumaks muutuvate ühiskondade kartustele ja teadmatusele vastu astuda. Pole olemas suletud piire ja meid ei ähvarda sisserändajate sissetung! Sisseränne on vajalik, ja arukalt lähenedes võib see kujuneda erisusi austava kodanikuühiskonna oluliseks väärtuseks.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Javier Moreno Sánchez, raportöör. – (ES) Proua juhataja, austatud komisjoni asepresident, nõukogu eesistuja, proua Gruber, daamid ja härrad, kujutleda Euroopat ja meie ühiskondade tulevikku globaliseerumise ajastul ilma sisserändeta tähendab eemalduda reaalsusest. Sisseränne on vajalik ja positiivne ELi demograafilise stabiilsuse, majanduskasvu ja kultuurilise mitmekesisuse jaoks.

Me vajame õiguste ja kohustustega seaduslikke töötajaid, mitte orje. Seadusliku sisserände poliitika areng ja edu sõltuvad suuresti pidevast võitlusest mündi teise poolega: ebaseadusliku sisserändega.

Nende ebaseaduslike rändevoogude haldamise ja kontrolliga ei ole liikmesriigid suutelised omal käel toime tulema, ja see on kindlasti ühise tervikliku rändepoliitika kõige tundlikum külg, mida Euroopa Liit arendama peab.

Hiljutised sotsiaalsed ja majanduslikud tasakaalutused, rahvusvahelised konfliktid ja kliimamuutus suurendavad ebaseaduslikku rännet Euroopa Liitu. Need vood on kiiremad kui meie poliitilised otsused ja need ei lõpe iseenesest. Me peame tegutsema juba täna.

Me tervitame ja toetame komisjoni lähenemisviisi. See on oluline selleks, et liikmesriigid saaksid arendada ühtsemat ja tõhusamat poliitikat, mis põhineks inimese väärikusel ja põhiõigustel, solidaarsusel ning oleks loodud jagatud vastutuse, vastastikuse usalduse ja läbipaistvuse vaimus.

Esiteks peab meie maa-, õhu- ja merepiiride turvalisus olema tagatud integreeritud järelevalve ning seire abil, ja siinkohal on Frontexi ja RABITi näol tegemist suunaga, mille me peame valima: suunaga, mis viib meid jagatud vastutuse ja solidaarsuseni.

Daamid ja härrad, Frontex toimib. Läbiviidud operatsioonide piirkondades on päästetud elusid ja oluliselt vähendatud ebaseaduslikku sisserännet. Ebaseaduslikud sisserändajad pidid otsima teisi teid, nagu seda hiljuti täheldati Hispaanias ja Itaalias.

Ometi on Frontex veel vaid vastsündinu, ELi laps, mille kasvamine ja tegutsemisvõime sõltub täielikult selle vanematest, liikmesriikidest, keda me palume täita oma kohustusi inimeste ja logistikaga varustamise osas.

Lisaks, äärmiselt oluline on kehtestada tõkkevahendina Euroopa tagasivõtmispoliitika, mis rajaneks inimõigustel ja mille raames koostataks kolmandate riikidega sõlmitavaid tagasivõtmise lepinguid. Soovime Portugali eesistumise ajal võtta vastu ettepaneku tagasivõtmist käsitleva direktiivi kohta.

Daamid ja härrad, meil on vaja poliitilist julgust ja soovi, et tegelda ebaseadusliku sisserände peamise tõmbeteguri, ebaseadusliku töötamisega. Me peame võitma lahingu, mida peame ebaseaduslikke sisserändajaid ekspluateerivate kuritegelike võrgustike ja südametunnistuseta ettevõtjate vastu. See on äri, mis sisaldab rohkelt varjatud huve ja kus ringleb tohutu kogus salaraha, millele peame kokkuvõttes kiiresti reageerima.

Me peame, nagu te mainisite, härra asepresident, rakendama ebaseadusliku töötamise suhtes täisleppimatust selleks, et piirata varimajandust, mis loob „tõmbeefekti“. Psühholoogilise mõõtme olemasolu on siin silmnähtav. Kui ELis pole ebaseadusliku töötamise võimalust, väheneb ka ahvatlus emigreeruda ELi.

Samuti tahame paluda liikmesriike võidelda järjekindlalt inimkaubanduse vastu piisavate rahaliste vahenditega tagatud õigus- ja politseialase koostöö abil, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele inimrühmadele – naistele ja lastele – ning kindlustades neile juurdepääsu tervishoiule ja haridusele.

Välistegevus nõuab dialoogi ja tihedat koostööd päritolu- ja transiidiriikidega. Me peame jätkama Rabatis ja Tripolis toimunud konverentsidel ja Brüsselis peetud maailmafoorumil alustatud teekonda, keskendudes eelkõige rände ja arengu vahelisele seosele.

Ränne peab muutuma päritolu- ja vastuvõtjariikide arenguteguriks, ning me peame kindlustama, et kasutame ühises võitluses ebaseadusliku sisserände süvapõhjuste vastu ühist arengut.

Samuti peame maksimeerima sisserändajate poolt tehtavate rahaliste ülekannete positiivset mõju nende päritoluriigi arendamisele ja uurima mikrokrediidi võimalikkust.

Lisaks peab meil olema ühtne välispoliitika, mis tagab kaubanduspoliitika eesmärkide ja arenguabi vastavuse selliselt, et vähemarenenud riigid saavad eksportida oma kaupa, mitte oma kodanikke.

Daamid ja härrad, ma ei tahaks lõpetada oma sõnavõttu, avaldamata tänu kõikidele raportööridele, kellega nautisin tihedat positiivset koostööd, nagu sellest andis tunnistust kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis saavutatud laialdane üksmeel.

Ärgem eksigem, daamid ja härrad, selles, et me peame võitlema ebaseadusliku sisserände vastu ja tegelema selle põhjuste ning kanalitega, mitte aga võitlema ebaseaduslike sisserändajate vastu, kuna nemad ei ole kurjategijad: emigreerumine ei ole kuritegu. Peame tegema lõpu populistlikult ksenofoobsele diskursusele, mis seostab sisserännet ebakindluse, kuritegevuse, terrorismi ja töötusega. Inimesed ei emigreeru impulsiivselt: nad juhinduvad vajadusest. Tegutsegem selle vajaduse kõrvaldamiseks ja muutkem see isiklikuks valikuks.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Manolis Mavrommatis (PPE-DE), arengukomisjoni arvamuse koostaja. (EL) Proua juhataja, esmalt tahaksin ma õnnitleda Lilli Gruberit ja Javier Moreno Sánchezit nende suurepärase töö ja koostöö eest, mille tulemusena valmisid need kaks raportit.

Euroopa Liidu komisjoni väljakujunenud seisukoht näeb ette tõelise ühise sisserändepoliitika vastuvõtmist 27 liikmesriigi poolt. Sisseränne on arenguga lahutamatult seotud ja, võttes arvesse hetkel ELi ees seisvat demograafilist probleemi, on seaduslikul sisserändel oma roll paljude Euroopa probleemide lahendamisel, selle asemel, et olla lihtsalt veel üheks probleemiks.

Võimalus koostada arvamus võimaldas meil arengukomisjonis, Euroopa Parlamendi rollis, kindlustada mõlemale sugupoolele võrdsed õigused, kaitsta haavatavamaid isikuid nagu naised ja lapsed, ning varustada vastsaabunud sisserändajaid teabe ja keeleõppe võimalustega.

Lisaks võeti arvesse ka ajude äravoolu sellistest maailma piirkondadest nagu Aafrika, kus on ülimalt suur vajadus inimressursside järele tervishoiuvaldkonnas. Need piirkonnad kannatavad iga kord, kui arst lahkub riigist Euroopasse parema tuleviku otsinguil.

Seega tervitame me komisjoni ettepanekut ringrände tugevdamise kohta. Järelikult avaneb sisserändajatel võimalus naasta ühe aasta möödudes oma kodumaale ja tuua endaga kaasa teadmised ja kogemused, mis nad ELi liikmesriikides omandasid.

Samuti on äärmiselt oluline, et komisjon annaks rohkem teavet õigusraamistikust, mis hõlmab terminit „ringränne“. Siinkohal tahaksin tänada volinik Franco Frattinit tundlikkuse eest, millega ta sisserände teemat viimase kahe aasta jooksul on käsitlenud ja tema edasiste pingutuste eest, mida tal läheb vaja saavutamaks 27 liikmesriigi vaheline kokkulepe ühise sisserände poliitika üle.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Badia i Cutchet, kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamuse koostaja. – (ES) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamuse koostajana rõhutasin ma, kui oluline on sisserände puhul arvestada sotsiaalseid, hariduslikke ja kultuurilisi aspekte. Need tegurid mõjutavad oluliselt majanduskasvu ja sotsiaalset sidusust. Samuti on tähtis hõlbustada nende inimeste integreerumist vastuvõtjariikidesse, vähendades seeläbi vastastikust usaldamatust.

Mis puudutab haridust, tegin ettepaneku välja töötada poliitikad, mille idee on võimaldada sisserändajatele juurdepääsu ja integreerumist haridussüsteemi koos kolmandates riikides omandatud akadeemiliste või kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega.

Ajude äravoolu ennetamise eesmärgil keskendusime komisjoni ettepanekule edendada etnilise tööjõu palkamist riikides, kus kvalifitseeritud spetsialistide väljaränne võib kohaliku sotsiaalse ja majandusliku olukorra tasakaalust välja viia.

Lõpetuseks tahaksin ma juhtida tähelepanu meediakanalite tähtsusele ja vastutusele teabe edastamisel päritolu- ja vastuvõtjariikides ning seda eesmärgiga hoida ära eelarvamuslikku suhtumist rändesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Panayotopoulou-Kassiotou (PPE-DE), naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamuse koostaja.(EL) Proua juhataja, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon avaldab kahetsust selle üle, et teatises seadusliku rände kavandatava strateegia kohta ja tekstis, mille üle me peame täna hääletama, on äärmiselt vähe silmas peetud naiste võrdõiguslikkuse küsimust.

Seepärast palume komisjonil, liikmesriikidel ja nõukogu erinevatel rühmadel, kes selle valdkonna eest vastutavad, suurendada oma pingutusi. Seadusliku rände poliitikate koordineerimine peab andma naisimmigrantidele, kes on kahekordse diskrimineerimise ohvriteks, õiguse erilisele kaitsele. Peame olema ebaseadusliku rände vastu; see soodustab mitmesuguste võrgustike teket, mis ekspluateerivad haavatavaid mehi, naisi ja lapsi.

Rõhutame, et terviklik lähenemisviis on seadusliku rändepoliitika käsitlemisel äärmiselt oluline. See peab hõlmama mõlemasuunalise tegevuse integratsioonimeetmeid, et tugevdada nii vastuvõtjariikide vastuvõtusuutlikkust kui mees- ja naisimmigrantide integreerumisvalmidust.

Sellele aitavad eriti suurel määral kaasa naised ja nende pered, ja perekonna taasühinemist tuleks hõlbustada sõltumatul viisil. Me peame võitlema diskrimineerimise, amputeerimise, sundabielude, polügaamia, aukuritegude ja vägivallaga selle päritoluühiskonnas, ja kindlustama naiste oskuste seaduslikku arengut.

 
  
MPphoto
 
 

  Joseph Daul, fraktsiooni PPE-DE nimel.(FR) Proua juhataja, volinik Frattini, härra nõukogu eesistuja, daamid ja härrad, rände küsimus on eriti tähtis poliitiline teema, kuna selle keskmes on inimdraama. Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide fraktsioon on selle arutelu tõsidusest teadlik ja meie mõtted on sadade elu kaotanud inimestega, kes unistasid elust Euroopas. Oma sisserändepoliitika kavandamisel peab esiplaanile olema seatud austus inimelu vastu.

Tahaksin tänada raportööre tehtud töö eest ja volinik Frattinit tema valmiduse ja poliitilise järjekindluse eest. Meie kohustuseks on kontrollida sisserändajate voolu nii hästi kui võimalik. Kõne all on meie ühiskonna sidusus, meie vastuvõtusuutlikkus ja järjekindel võitlus rassismi, sallimatuse ja ksenofoobia vastu. Selleks, et sisserännet hallata, on oluline võtta kasutusele lähenemisviis, mis põhineb austusel inimväärikuse vastu, tegelikul ning kindlal õigusraamistikul.

Daamid ja härrad, arutades sisserännet puudutavat küsimust, on oluline teha vahet varjupaigataotlejate, ajutiste pagulaste ja majandusrändajate vahel, millest viimaste arv on vaieldamatult suurim. Viimase kategooria puhul tuleb meil eristada ebaseaduslikku sisserännet, mille eest vastutab Euroopa Liit, ja seaduslikku sisserännet, mis kuulub liikmesriikide jurisdiktsiooni alla.

Mis puudutab ebaseaduslikku sisserännet, siis toetame rangete meetmete rakendamist. Euroopa peab oma vastutustele kindlalt vastu astuma ja karistama kuritegelikke võrgustikke, mis kauplevad inimviletsusega. Me tunnistame, et teatud areng on juba toimunud, nagu näiteks Frontexi agentuuri, Euroopa välispiirifondi ja piirialadel patrullivate piirivalve kiirreageerimisrühmade loomise näol. Ometi on seda kõike liialt vähe, kuna tarvituses olevaid inim-, materiaalseid ja rahalisi ressursse napib ikka veel. Me kavatseme nüüd hankida need vahendid koos vajalike lisaressurssidega. Tõhusama töö nimel peavad need liikmesriigid, kes täidavad meie välispiiridel valvaja-rolli, tegutsema ühiste standardite järgi. On oluline, et me koostaks meie välispiiride kaitseks ja täieliku järelevalvesüsteemi jaoks tõelise ühenduse protokolli.

Rändevoogudega seotud probleemid erinevad liikmesriigiti. Me peaksime hoolikalt tegema vahet meie piire kaitsvate liikmesriikide ja teiste liikmesriikide vahel. Liidu lõuna- ja idapiirkonnas asuvatel liikmesriikidel lasub tohutu ülesanne. Siin on ülioluline roll solidaarsusel ja kasutusele tuleb võtta kõik tehnilised, logistilised ning rahalised vahendid, andmaks abi liikmesriikidele, kellel on hädaolukord seoses suure sisserändajate vooga. Kui ebaseadusliku rände vastases võitluses on meetmete rakendamine vajalik meie välispiiridel, siis nõuab pingutusi ka Euroopa Liidu sisene mobiliseerumine. Hetkel viibib liidu territooriumil ebaseaduslikult umbes 10–15 miljonit inimest.

Kui meie demokraatiate peamiseks juhtpõhimõtteks on võrdsus seaduse ees, oleme kohustatud rakendama poliitikat, mis näeb ette ELi ebaseaduslikult sisenenud inimeste tagasisaatmise nende päritoluriiki. Euroopa Liit peab korraldama ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmise viisil, mis kindlustab inimõiguste ja -väärikuse austamise. Me tahame, et Euroopa oleks jätkuvalt varjupaigaks neile, kes põgenevad tagakiusamise eest ning sellel põhjusel oleme me ebaseaduslike sisserändajate seadustamise vastu. Tegemist pole lahendusega, kuna see tekitaks ebaseaduslike sisserändajate ja ELi pääseda soovijate jaoks kujutluse sellest, et neile antakse varem või hiljem õiguslik seisund. Taolised amnestiad soodustaksid ebaseadusliku sisserände ja inimkaubandusega tegelevate kuritegelike rühmituste tegevuse jätkumist. Me tervitame väga komisjoni ettepanekut karistada ebaseaduslikke sisserändajaid palkavaid tööandjaid.

Mis puudutab praegust seadusliku sisserände olukorda, siis meie fraktsioon usub, et päritoluriigi poolne ebaseadusliku sisserände kontrollimise kohustus peaks olema kolmandate riikidega peetavate läbirääkimiste tingimuseks. Seadusliku sisserände reguleerimise eest vastutavad loomulikult liikmesriigid, mitte Euroopa Liit. Sellegipoolest, kui me tahame parendada selle valdkonna tõhusust ja sidusust, vajavad meie jõupingutused EL-27 tasemel tõhusamat kooskõlastamist. Lisaks peame uurima võimalusi ühise vastuvõtuprotsessi tutvustamiseks, mis võimaldab kõrgelt kvalifitseeritud töötajatel ja muudel kvalifitseeritud töötajatel siseneda Euroopa tööturule. Ettepanekut ELi sinise kaardi kasutuselevõtu kohta peab edasi arendama ja arutlema koos projekti ideega, mis keskendub lihttööliste ringrändele.

Daamid ja härrad, sisseränne sõltub õigest tasakaalust, mida suudetakse tagada ühelt poolt tugeva ja teistele avatud sidusa ühiskonna ning teiselt poolt seaduses sätestatu järgimise vahel. Me ei sule uksi, vaid tahame veenduda, et tulevased sisserändajad on teretulnud ning sulanduvad nõuetekohaselt meie ühiskonda, nagu see leiab aset teistes maailma piirkondades.

 
  
MPphoto
 
 

  Claudio Fava, fraktsiooni PSE nimel. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, lubage mul tänada mõlemat raportööri nende väärtusliku ning asjakohase töö eest.

 

Tahaksin alustada jutuga pildist, mis on olnud kõigi meie silme ees juba mitmed kuud: foto 40st laevahukust pääsenuist, kes veetsid Vahemeres kaks päeva ja kaks ööd tuunikala võrgust kramplikult kinni hoides. Sellel konkreetsel juhul paistis olevat kalade päästmine palju olulisem kui nende meeleheites inimeste elude päästmine: neid ei võeta mööduva kalalaeva pardale. Mainin seda põhjusel, kuna volinik tuletas meile meelde, et meil on vaja üldist, kuid teistsugust lähenemisviisi sisserände küsimusele. See lähenemisviis peab sisaldama tasakaalu, solidaarsust ja – nagu proua Gruber mainis – tabude puudumist.

Sisserännet ei saa vaadelda vaid julgeoleku aspektist lähtudes. See on Euroopa jaoks vajalik väljakutse; see on integratsiooni ja sotsiaalse arengu aspekt, millele me peame vastu astuma. Me nõustume volinik Frattiniga, kes ütles, et Euroopal on selles oma roll. Euroopa osaleb selles tingimusel, et suudab kõigi seda küsimust puudutavate keerukustega toime tulla.

Oma kõne paari viimase sekundi jooksul tahaksin rõhutada kolme olulist põhimõtet, mida need kaks raportit sisaldavad. Kõige tõhusam viis ebaseadusliku sisserände piiramiseks on avada seaduslikud sisserände kanalid eeldusel, et sisserändajatel ja neid vastuvõtvatel riikidel on vastastikused õigused ja kohustused.

Mis puudutab ebaseaduslikku sisserännet, siis siinkohal tahaksin öelda, et liikmesriikide vahel tuleb kehtestada solidaarsuspõhimõte tingimusel, et see kehtib eranditult kõikide, mitte vaid Vahemerega piirnevate liikmesriikide jaoks. Samal ajal, nagu paljud minu kolleegid juba mainisid, peame võitlema ebaseadusliku sisserändega, luues päritolumaades tingimused, mis leevendavad sügava meeleheite põhjusi, mille eest inimesed põgenevad: härra Frattini mainitud põhjusi.

Lõpetuseks tahan öelda, proua juhataja, et austus inimõiguste vastu jääb meie poliitika tähtsaks põhipunktiks. Euroopa integratsiooniprotsess saab olla kindel ja mõttekas ainult siis, kui me suudame takistada Euroopat sisserändajatele uksi sulgemast.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: GÉRARD ONESTA
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Graham Watson, fraktsiooni ALDE nimel. – (EN) Härra juhataja, mis võiks veel paremini illustreerida vajadust Euroopa ühise sisserändepoliitika järele kui Tuneesia kalurite juhtum? Kõik selle traagilise sündmuse juures – alates rändajatest kummipaadis avamerel kuni inimkaubitsejateni, kes nad selleni viisid ja võimudeni, kes nende päästjad vangi panid – annab tunnistust sellest, et Euroopas on sisserände käsitlus läbi kukkunud.

Iga inimliku tragöödia puhul sellel meeleheitlikul mittemidagitegemise kümnendil küsisid liberaalid ja demokraadid ühe lihtsa küsimuse: mitu inimest peab hukka saama enne, kui valitsused näevad, et Euroopa kindluse silla ülestõmbamine ei teeni kellegi huve? Rände planeerimine on samapalju meie huvides, kui nende huvides, kes meie kaldaid otsivad ja on valmis seda tehes surema. Kui populism on käivitanud poliitika, mis on sepistatud hirmu sulatusahjus, siis vaadakem meie tõele näkku.

Esimene fakt: järgmise 20 aasta jooksul kaotab Euroopa 20 miljonit töötajat – inimesed, kes töötavad meie teenustesektoris ja kelle maksud rahastavad meie kodanikele osutatavaid teenuseid.

Teine fakt: liikmesriikide valitsused hirmutavad tagasi inimesed, keda Euroopa vajab, kui me tahame kõrilõikajalikul maailmaturul konkurentsi pakkuda – tegelikult isegi ellu jääda. 85% parimatest ajudest läheb Ameerikasse ja Austraaliasse, neid heidutavad meie bürokraatia, põikpäisus ja piirangud vabale liikumisele.

Kolmas fakt: nendest sisserändajatest, kes Euroopasse jõuavad, omab kvalifikatsiooni vaid kolm inimest 20st; enamik on oskusteta, meeleheitel ja varatud. Volinik Frattini ettepanekud käsitlevad probleemi üht poolt, arendades edasi proua Hennis-Plasschaerti ideesid luua Euroopa roheline kaart puuduolevate oskustööliste leidmiseks. Kuid tema „sinise kaardi“ kaval on ka omad puudused: näiteks ei ole mainitud töötajaid, keda meil on vaja toitlustuse, tervishoiu ja turismi sektorisse. See võiks leevendada majanduslikke ja demograafilisi probleeme, kui sellega kaasneks töötajate vaba liikumine ELi uutest liikmesriikidest, kuid sellest on vähe kasu ebaseaduslike sisserändajate probleemi lahendamiseks meie lõunapiiridel.

Seda võin ma teile kinnitada, et komisjoni mugav arvestus, et me võtame vastu parimad ja teisest keeldume, ei toimi. Kannustatuna vaesusest, viletsusest ja sõjast jätkavad inimesed Vahemere ületamist olenemata sellest, kas nad vastavad meie kriteeriumidele või mitte. Miks? Sest nende toodete hinnad ei suuda konkureerida meie põllumajandus- ja kalanduspoliitikaga ja me teeme röövretki nende loodusvaradele.

Loomulikult tuleb meil Euroopa piiridel patrullida. Moreno Sáncheze raportis nõutakse õigusega, et Frontexile antaks töötamiseks vajalik eelarve, töötajad ja varustus – kuigi seda, et Gibraltar Frontexilt ära võetaks, mis oleks sama kui jätta aia sisse auk, on ausalt öeldes raske uskuda. Pikas perspektiivis suudab valitsevatele suundumustele siiski vastu panna vaid terviklik ELi poliitika, mis karistab inimkaubitsejaid, loob seaduslikke kanaleid ja lootusetuse asemele lootust.

Tegelikkuses on meil arenguriikide kohtlemisel vaid üks valik: me kas võtame nende kaubad või nende inimesed. Kui me tahame vähem sisse lubada, siis tuleb meil neid rohkem aidata kodus, nagu proua Gruber õigesti ütleb. Seepärast peabki Portugal eesistujana kahekordistama oma jõupingutusi, et alandada Euroopa põllumajanduse tariife ja viia Doha läbirääkimiste voor eduka lõpuni ning komisjon peab koostama Aafrikale helde tegevuskava, mis ühendab raha ja turu avatuse austusega inimõiguste ja õigusriigi vastu, et anda inimestele lootus paremale elule oma kodus.

Härra Lobo Antunes, härra Frattini, te pidage oma järgmine nõukogu kohtumine immigratsiooni saalis Ellis Islandil New Yorgis. Õppige meie enda väljarändamisest läände, mida te kavatsete ELi-Aafrika tippkohtumisel detsembris käsitleda. Ränne ei kao kuskile – seda kannustab joovastav kokteil lootusetusest ja lootusest, see järgib pakkumise ja nõudluse seadusi, kuid õige juhtimise korral võib see Euroopat rikastada ja ergutada.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Cristiana Muscardini, fraktsiooni UEN nimel. – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad, juba on olemas mitmed seaduslikku rännet käsitlevad direktiivid ja mitmed on esitamisel, kuid tõeline lahendamata probleem on jätkuvalt ebaseadusliku ja kontrollimatu sisserände ära hoidmine, nagu ka ühemõtteline ELi maades kehtivate seaduste ja eeskirjade austamise määratlemine ja kindlustamine: see on ühiskondliku kooseksisteerimise esmajärgulise tähtsusega eeltingimus.

Ma olen tänulik volinik Frattinile tehtud ettepanekute eest. Probleem on aga jätkuvalt keeruline, sest on olemas kohtunike otsused – ma viitan Saksamaa ja Itaalia juhtumitele –, mis näevad ette, et tüdruku koju vangistanud vanemaid ei saa kohtulikult karistada, või et korduvalt mehe käes peksa saanud naise lahutusavaldust ei saa kuulda võtta, kuna nende kohtunike arusaama kohaselt ühtib selline käitumisviis sisserändajate päritolumaa kommete ja tavadega. See kõik on oluline ka Lissaboni lepingu projekti valguses: see loob tingimused ühiseks sisserändepoliitikaks, kuid sellega läheb kaua aega, samal ajal kui ebaseadusliku sisserände tõkestamiseks on meil ühist poliitikat vaja viivitamatult.

2004. aasta veebruaris olin ma väliskomisjoni arvamuse koostaja Frontexi kohta, mis sündis 2004. aastal ja on olnud tegev alates 2005. aastast, kuid millel on siiani puudu piisavatest ressurssidest. Paljudel juhtudel puuduvad vahendid mitte ainult ametlike riigipiiride, vaid ka meie piiride kontrolliks, sest meie piirid vajavad kontrolli rohkem. Selleks, et ehitada õiglane ühiskond, ilma avalike või varjatud konfliktideta, mille riskid on ilmsed – kaasa arvatud meie endi ja teiste inimeste identiteedi moonutamine – on meil ebaseadusliku teguviisi vastu võitlemiseks vaja tugevat poliitikat. Me kutsume üles komisjoni ja nõukogu mitte üksnes suurendama ELi piirikontrolli, vaid ka tutvustama harmoonilist seadusloomet, et karistada inimkaubitsejaid kiiresti ja resoluutselt, ning edendama paremaid kokkuleppeid sisserännanute päritoluriikidega.

Inimõiguste ja inimväärikuse kaitsmine on täielikult vastuolus nõrga poliitikaga, mis õhutab terrorismi ja sotsiaalset kuritahtlikkust. See on üks põhjus, miks me juhiksime tähelepanu sellele, et varjupaigaõiguse ühise normatiivi puudumine halvendab olukorda, kuid me ei näe fraktsioonide poolt suuremat aktiivsust.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean Lambert, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (EN) Härra juhataja, ma tahaksin tänada komisjoni, nõukogu ja meie kaht raportööri, et lõpuks ometi saadakse aru nende teemade keerukusest ja sidusa lähenemisviisi vajalikkusest. Me teame, et ränne on elu tõsiasi, me teame, et see on arengumootor ja me teame, et ka paljud ELi kodakondsed lahkuvad raha, teadmiste või millegi parema otsinguil, täpselt nagu teevad need Sahara-tagusest Aafrikast pärit inimesed.

Me tervitame liikumist selles suunas, et kõigil rändajate rühmadel oleksid siin võrdsed õigused, sest meie mure on, et teema killustatud käsitlemine võib muuta asja veelgi keerulisemaks, kui erinevatel töötajatel on erinevad õigused.

Kuid meil on mure ka selle pärast, et meil tuleb leida staatus nendele inimestele, kes ei saa praegu konflikti tõttu oma päritoluriikidesse tagasi minna ja on seepärast jäetud puudust kannatama, tihti meie tänavatele.

Samuti ootame me liikmesriikidelt suuremat avameelsust vajaduse kohta võõrtööliste järele praeguses majandusolukorras. Üleilmastumine on rännet kiirendanud ja ma olen absoluutselt nõus nende liikmesriikidega, kes räägivad vajadusest meie kaubanduseeskirju muuta. Või nagu meile öeldi: „Kui te võtate meie kala, siis võtke ka meie kalurid!“ Sellisel juhul nõuan ma tungivalt, et liikmesriigid ei valaks krokodillipisaraid probleemide pärast teatud rändajatega, vaid hääletaksid siin kojas kalanduskokkulepete ja teiste riikide majandustele laastavalt mõjuvate kaubanduseeskirjade vastu.

Me jälgime õigusega, et selles arutelus kajastuksid ka võrdsed võimalused, võrdne tasu, korralik järelevalve, millest on kasu kõigile töötajatele, kes peavad oma õigusi tundma. Kui ajude väljavool on meile probleemiks, siis peame me vaatama, kuidas oma oskustöölisi kinni hoida. Me peame kasutama ja arendama meile sisse rännanud töötajate oskusi ning EQUAL on andnud mitmeid fantastilisi näiteid, mida ei tohi kahe silma vahele jätta.

Kui me tahame olla atraktiivsed kõige kõrgemini kvalifitseeritud tööjõu jaoks, siis ei ole oluline mitte üksnes vaba liikumine, vaid sel juhul peab võitlema rassismi ja ksenofoobia vastu, mis takistab mitmeid kõrgelt kvalifitseeritud inimesi Euroopa Liitu tulemast.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Giusto Catania, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, volinik Frattini rääkis meile täna, esiteks, seaduslikust sisserändest, ja teiseks, korrapäratust sisserändest. Kui Euroopa Liidu poliitikad järgiksid tema sõnade loogikat, oleksin ma temaga nõus, kuid kahjuks pole see nii.

Viimastel aastatel on ELi poliitilises keeles esiteks ja eelkõige kasutusel olnud terminid nagu sissepääsukeeld, rändajate kriminaalsus, represseerimine, sissetungitont; nüüd, viimaks ometi, hakkame me rääkima sissesõidupoliitikast. Me peaksime kõik nõustuma, et mis puudutab korrapäratu sisserände vastu võitlemist, inimkaubitsemise ennetamist, lootusrikaste rändajate mereületamise ärahoidmist ja Vahemere kasvavat muutumist vabaõhukalmistuks, on seaduslik rändepoliitika otsustav. Meil tuleks aga käituda ka loogiliselt. Niisiis, enne sisenemiskeelu poliitika välja pakkumist, peaksime me arutama, kuidas laiendada seaduslikke sisenemiskanaleid ja kuidas tegelda demograafilise väljakutsega.

Ma ei saanud päris hästi aru, millele härra Frattini täna täpselt vihjas, kas ta ehk rääkis ajakirjanduse lekkeist. Õigupoolest, prognoos 20 miljonist sisserändajast 2030. aastaks on tehtud Euroopa Komisjoni enda rohelises raamatus, mis selgitas, et demograafiline kriis ELis on selline, et me vajame 20 miljonit sisserändajat 2030. aastaks. 20 miljonit sisserändajat ei tähenda aga 20 miljonit tööoskustega sisserändajat. Me edeneme tagantpoolt ettepoole: esmalt rakendame sisserännet keelavaid poliitikaid, siis otsustame, kuidas sisse tuua tööoskustega sisserändajaid ja viimasena võtame käsile põhiprobleemi, mida teha kõigi ülejäänutega.

Ma usun, et me peaksime vaatama lähemalt viimastel aastatel rakendatud poliitikaid ja neid analüüsima. Me peaksime ka ära määrama, millist poliitikat me soovime sissepääsukeelule. Minu arvates on 18 kuud haldusaresti iseenesest solvamine ja süstemaatiline inimõiguste rikkumine.

Me peaksime ka uurima, millega tegeleb Frontex. Sellel aastal oleme kulutanud 45 miljonit eurot; Frontexil on 90 töötajat ja sel suvel on läbi viidud neli meremissiooni. Ma ei usu, et me võiksime Frontexi järgitud poliitikaga rahule jääda. Selle poliitika on loonud sissepääsukeelu pretsedendi inimelu päästmise asemel.

Ma järeldaksin siinkohal: inimelude päästmine peab olema prioriteediks. Meie fraktsiooni esimehe ja teiste palvel pidi komisjon meile täna tegema ettekande seitsme Tuneesia kalamehe juhtumi kohta, kes on Itaalias vangis 44 rändaja päästmise eest. Ma loodan, et volinik Frattini on võimeline meid valgustama selles asjas, mis on kooskõlas sisserände kriminaliseerimise loogikaga.

 
  
MPphoto
 
 

  Roger Knapman, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (EN) Härra juhataja, vaene härra Frattini eksleb ikka veel Hampton Courti labürindis ja meie oleme tunnistajaks, kuidas EL järjest demokraatiast kaugeneb. Võrrelgem – ja mitte esimest korda – oma olukorda Šveitsiga.

Šveits teab, et sisserändepoliitika märksõna on kohalikud teadmised. EL püüab koondada kontrolli sisserände üle liikmesriikide valitsuste tasandist kõrgemale. Šveits aga, vastupidiselt, annab otsustusõiguse võimaluse korral allapoole, oma kantonite tasandile. Šveitsis otsustab sisserändajate aasta kvoodi osaliselt keskvalitsus ja osaliselt kantonid. Seal on föderaalse migratsiooniameti ettepanekuid tagasi lükatud.

Šveitsi kantonid ja nende pikk otsedemokraatia traditsioon on olnud sisserände poliitika ajaloolised vedurid, pannud selle poliitika tööle riigi majanduse hüvanguks ja taganud sisserändajate hea lõimumise Šveitsi ühiskonda. Genfi Ülikooli professor Windisch on öelnud Prantsuse poliitilise innovatsiooni sihtasutuse 2006. aasta aprilli uudiskirjas, et Šveitsi otsedemokraatia pidi – avalikult ja väga varakult – tegelema sisserände ja lõimumise teemadega referendumite ja rahvaalgatuste korras. Jumal hoidku selle eest! Ta jätkas: vastupidiselt väga tsentristlikule Prantsusmaale peeti arutelusid nii föderaalsel tasandil kui kantoni ja kommuuni tasandil, vastuseid nõuti kogukondadelt ning tehti selliseid algatusi nagu igasse kantonisse integratsiooniameti loomine ja uute saabujate geograafiline hajutamine.

Nende jaoks meie hulgas, kel ei ole olnud piisavalt õnne EList väljapoole jääda, nagu šveitslastel, on saadud õppetund järgmine: sisserändepoliitika toimib Šveitsis sellepärast, et otsused tehakse vastavalt kohalikele, aga ka riiklikele vajadustele ning rändajate lõimumise eest kooskõlas nende vajadustega on vastutavad kohalikud kogukonnad, mitte nimetu keskvalitsuse bürokraatia. Ühendkuningriigis, ajutiselt ELi liikme staatuses nagu ta on, liigub rändepoliitika kohaliku teadmise lättest veelgi kaugemale eemale ning Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei juhtis selle puudustele koheselt ka tähelepanu.

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (NI). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma alustaksin kahe raportööri tänamisega nende võrratu töö eest. Seadusliku rände edendamine ja seadustamine on ainus võimalik lahendus, mitte ainult võitlemiseks rändevoogudega seotud kuritegeliku käitumisega, vaid samuti inimõiguste kaitsmiseks ja tagamiseks. Sarnaselt teistele Euroopa kodanikele tuleb sisserändajad lõimida ja kogukondades omaks võtta ning nad peavad nõustuma kaasnevate õiguste ja kohustustega.

Aasta tagasi olin ma arengukomisjoni arvamuse koostaja raporti kohta, mis käsitles välispiiride ületamist. Rõhutaksin nüüd, nagu tegin ka siis, Euroopa vajadust leida piisavalt vahendeid, et ehitada sündsad vastuvõtukeskused, koolitada meie personali, tagada välismaalastele juurdepääs nende õigusi ja kohustusi puudutavale teabele, karmilt karistada kõiki ebaseaduslikust sisserändest kasu lõikavaid isikuid ja mis peamine, tagada täielik koostöö liikmesriikide vahel.

Nüüd, kui Frontex töötab, peab see saama asjakohased vahendid ja kaasama võimalikult aktiivselt teisi rändest mõjutatud naaberriike.

 
  
MPphoto
 
 

  Mikel Irujo Amezaga (Verts/ALE). – (ES) Jah, härra juhataja. Vabandage, mul oli mõningaid takistusi tõlkimisega, ja kui te lubate mulle paar sekundit, siis soovin vaid öelda, et ...

(Sõnavõtja kõneles baski keeles)

Ma vabandan: soovisin vaid Euroopa keelte päeval lisada mõned sõnad baski keeles, sest nagu arutelu jooksul on mainitud, ei ole me kurjategijad; tahame üksnes rääkida oma emakeelt.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE-DE). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma pean asepresident Frattinile lugupidamist avaldama ja tänama teda tegevuskava esitamise eest, mis lõpuks annab meile märkimisväärse aluse seadusliku rände üle arutlemiseks ja selle käsitlemiseks tulevikus.

Mis puudutab raportit, siis pean seda tasakaalustatud tekstiks, see on kasulike läbirääkimiste ja erinevate fraktsioonide oluliste kompromissmuudatusettepanekute vili, mis võimaldab laiapõhjalist toetust tekstile ja sellest tulenevalt toetada parlamendi rollis Euroopa Komisjoni edasist tööd selle teemaga. Soovin rõhutada, et käesoleva raporti välja töötamisel lisas fraktsiooni PPE-DE seisukoht sellele niivõrd vajalikku tasakaalu ja sisu.

Meie fraktsiooni seisukoha alatised võtmepunktid sisserände kui nähtuse küsimuses on leidnud kinnitust. Nende eriliste punktide seas meenutaksin meie pühendumist kindlatele ja otsustavatele meetmetele võitluses ebaseadusliku sisserändega, toetust tugevamale seosele seadusliku ja ebaseadusliku sisserände vahel ning täiendavate mehhanismide otsimist sisserändajate lõimimiseks ja dialoogiks.

Kahtlemata võib käesolevat raportit kirjeldada kui Euroopa raportit, seda mitte ainult kõnekujundina, sest siin esitatakse vaated vajadusest tegelda sisserände nähtusega ühiselt kõigi Euroopa partnerite poolt, nii positiivsest kui negatiivsest aspektist. Kõik peavad ilmutama solidaarsust ning sel viisil probleemidega tegeldes näitama üles võrdsel määral tähelepanu ja enesekindlust, isegi kui mõningaid riike mõjutab ränne rohkem kui teisi. Sõltumata sellest, kas ebaseaduslike sisserändajate laev hukkub Sitsiilia või Kanaari saarte ümbruses või mujal, peame seda käsitlema jagatud probleemina.

Vähim, mida võib öelda on, et sisserände nähtuse koordineerimise poliitika Euroopa tasandil on vajalik. Käesolev raport näitab meile õige suuna selle veendumuse kinnituseks ning samal ajal väljendab täielikku austust riikide otsustuspädevuse vastu, mis puudutab rändevoo kvantitatiivset poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Bárbara Dührkop Dührkop (PSE). – (ES) Härra juhataja, nagu teisedki, soovin esmalt õnnitleda raportööre suurepärase töö puhul.

Me kõik teame, et sisseränne ei ole uus nähtus, kuid uus on selle ebaloomulikult kiire juurdekasv viimaste aastate jooksul, selle põhjus on tõusev vaesuse tase ja asjaolu, et vaesusest tabatud riikide arv kasvab.

Niisiis tunnen ma, et praegu seisneb peamine väljakutse rändevoogude kontrollimises, nende struktureerimises kooskõlas tegelike vajadustega, inimeste parema lõimumise kindlustamises vastuvõtvates riikides ning ka tegelemises meie piiride järelevalvega, lähtudes päritoluriikidesse tagasisaatmist võimaldavatest poliitikatest.

Esmatähtis on tegelda inimkaubitsejate kuritegelike grupeeringutega. Vajalik on leida vastus ning lõpetada ebaseadusliku sisserändega seotud inimlikud tragöödiad: selles osas oleme kõik ühel meelel.

Siiski võiksid liikmesriigid piirikontrolli teostada ühiselt. Jagatud vastutus ja solidaarsus peaksid käima käsikäes.

Nüüd soovin öelda paar sõna Frontexi kohta, mis on teinud head tööd, ja ma suunan need nõukogule, mis on just meile ette lugenud pika nimekirja laevadest ja helikopteritest. Praegu imestan ma selle üle, kus need on? Ei piisa lihtsalt nimekirjas olemisest. Samuti tunnen ma, et nõukogu käitub skisofreeniliselt, nõudes Frontexile rohkem toetust ja vähendades samal ajal eelarvet 2,5% võrra võrreldes 2007. aastal tehtud kulutustega.

Siiski, Frontexist hoolimata teame, et sisserändevoog jätkub, sõltumata sellest, kas me soovime seda täielikult kontrollida: meil on vaja valmisolekut, mitte seadusandlikke akte, sest komisjon ja nõukogu otsustanud ELi seadusliku sissesõidu tingimusi reguleeriva ühe direktiivi vastu.

Nüüd on kõik, millele me panime lootuse Tamperes, kõik, mille eest sotsialistide fraktsioon on jõuliselt võidelnud, hajunud suitsuna tuulde.

 
  
MPphoto
 
 

  Jeanine Hennis-Plasschaert (ALDE). – (NL) Härra juhataja, maailmas, kus me näeme aset leidmas üha rohkem piirkondlikke konflikte, kus valitseb mõõtmatu ebavõrdsus jõukuses, ja kus kasvab liikuvus, muutub rändevoogude kontrollimine jätkuvalt tähtsamaks ja samal ajal raskemaks. Kas liit on valmis võtma vastutust kõikehõlmava paketiga tegelemiseks, kui asi jõuab rändeni, nii seadusliku kui ebaseaduslikuni? Oleme nüüdseks sellest juba mõnda aega rääkinud: inimesi liikumapanevad tõuketegurid, lahkuma ahvatlevad tõmbetegurid, abi osutamise tähtsus piirkonnas, sageli ebainimlikud elamistingimused, kavatsetav koormuse jagamine liikmesriikide vahel, ebaseaduslike rändajate tagasisaatmine, seadusliku rände võimaluste puudumine, ajude äravoolu oht, rääkimata liidu ees seisvatest demograafilistest muutustest. Kõiki neid aspekte on teataval viisil käsitletud või käsitletakse lähemas tulevikus direktiivide, tegevuskavade ja teiste instrumentide abil. Selle eest sooviksin tänada volinik Frattinit. Eelmisel neljapäeval rändestrateegiate kujundamise konverentsil, mille ma kolleegidega korraldasin, esitasite te veelkord enda püstitatud eesmärgid suure entusiasmiga.

Härra nõukogu eesistuja, ma imetlen minister Sokratese avaldusi. Euroopa Liidu riigid kannavad tõepoolest ajaloolist vastutust nende ees, kes nüüd liiguvad vastassuunas. Teie nõukogu eesistujana olete väljendanud kaugeleulatuvaid ambitsioone, kuid siiski, tegelikkus näitab meile, et ELil on veel pikk tee käia, enne kui see jõuab globaalse vastutuse võtmiseni. Paljudes liikmesriikides lähtub rännet puudutav arutelu täiesti vastandlikelt seisukohtadelt. Ei tehta vahet varjupaiga taotlejatel ja majanduslikel eesmärkidel rändajatel, kellest viimased on sageli ebaseaduslikud. Aruteludes valitseb lõimumise probleem. Sotsiaalkindlustussüsteemid öeldakse olevat kaalul ja kui me ei ole ettevaatlikud, siis võrdsustatakse keskmine sisserändaja terroristiga. Avalik, õiglane ja läbipaistev arutelu on liigagi sageli peaaegu võimatu. Kahjuks kajastub see nõukogu ärritavalt aeglastes otsustamismenetlustes, kui nõukogu otsustab liikuda harmoniseerimise poole, kuid jõuab välja madalaimate mõeldavate miinimumstandarditeni. Konkreetsete meetmete üle otsustamine toimub alati väikseima ühise nimetaja alusel. Jah, ma olen loomu poolest kannatamatu inimene, kuid mõtlesin, et mainin selle ära.

Siiski on tegelikkus selline, et paljudel liikmesriikidel puudub püüdlus. Solidaarsuse puudumine jahmatab, kui ma nimetan Frontexit, kuid leidub veelgi palju näiteid. Millal hakkavad liikmesriigid näitama toetust pikaajalisele väljavaatele, kui nad ei ole enam hirmust tagant tõugatud ega lase oma tegevust juhtida ajalehe esikülje kriitilisel artiklil või järgmistel valimistel. Me ei tee seda üksnes nõukogu toredate järeldustega. Härra nõukogu eesistuja, sellest tulenevalt on minu küsimus järgmine, kuidas te hakkate tagama, et selline olukord muutub? Kas nõukogu eesistuja soovib reformilepingu ootuses anda parlamendile kaasotsustamise õigused uute seaduslikku rännet käsitlevate direktiivide puhul nagu näiteks sinine kaart. Härra nõukogu eesistuja, see oleks õige signaal.

 
  
MPphoto
 
 

  Mario Borghezio (UEN). – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad, juhataja Doyle hoiatab meid lihtsustatud lahenduste ohu eest. Frontexi, mis oleks võinud olla paremini vahenditega varustatud, saavutused näitavad, et midagi hakkab juhtuma ja saavutatakse tulemusi. Prantsusmaa poliitika on õigel teel ja seda võib seada eeskujuks. Sama kehtib ka mõne kohtuotsuse kohta, näiteks Itaalias hakatakse aresti alla panema ebaseaduslikele sisserändajatele välja üüritud maju. Selliseid praktilisi meetmeid peaks rakendama kõikjal Euroopas.

Milliseid erinevaid mõttekäike kuuleme siin heade kavatsuste ja avara mõttelaadiga vasakpoolsetelt, kuid vabandage, proua Gruber, minu hämmingut, kuuldes teid kui intelligentset inimest ütlemas, et uste avamisega seaduslikele rändajatele on võimalik edendada seaduslikku rännet ja võidelda ebaseadusliku rändega. Tõde on risti vastupidine! Ebaseaduslikkuse nuhtluse väljajuurimisega saame avada uksed vastuvõetavale ja sallitavale, seades sealjuures rea tingimusi, mis teisisõnu tähendab korrapärast, puhast ja läbipaistvat sisserännet. Kas te olete kunagi kuulnud maffiast? Tõsi küll, sellist sõna teie raportis ei esine, samuti ka sõna terrorism, kuid maffia ja terrorism elatuvad ja rikastuvad inimkaubanduse ja vaeste ebaseaduslike rändajate hukkumise arvel. Isegi teie peaksite seda mõistma; see ei ole keeruline!

 
  
MPphoto
 
 

  Kathalijne Maria Buitenweg (Verts/ALE). – (NL) Härra juhataja, sooviksin teile ette lugeda lõigu parlamendi rahastatud raportist. See ütleb:

Võib mõistuspärase järelduse teha, et alates kontrolli laiendamisest välispiiridele 1995. aastal on Euroopa piiridel hukkunud inimeste arv märgatavalt suurenenud.

(NL) Härra juhataja, tegelikult ei ole Euroopasse pürgivate isikute arv suurenenud, vaid piire valvatakse palju paremini, nii tuleb inimestel ette võtta raskemaid ja ohtlikumaid teekondi. Ka käesolev raport konstateerib seda:

(EN) Julgeoleku ja jälgimise tõhustamisele võetud suuna tõttu suurendavad Euroopa Ülemkogu ettepanekud tõenäoliselt personalikulusid.

(NL) Härra juhataja, ma sooviksin väga kuulda komisjoni ja nõukogu vastust. Usun, et me ei peaks toetuma sellisele uurimusele, vaid peaksime koguma oma andmeid saatuslikel ristteedel. Kas te olete nõus, ja kes peaks siis neid andmeid koguma?

Härra juhataja, ma ei väitle selle üle, et piirikontrolle ei peaks üldse olema, väidan, et peaks olema rohkem seadusliku sisserände võimalusi. Sellest tulenevalt soovin tervitada komisjoni sinise kaardi ettepanekut. Sinine kaart: nimetus viitab sinisele värvile Euroopa lipul, kuid see näib tegelevat peamiselt tähtedega. See vajab täiendamist. Mul on heameel, et komisjon on lubanud selle kallal töötada. Ootan innukalt komisjoni ettepanekuid, sest pean neid vajalikuks täienduseks siiani esitatud ettepanekutele.

 
  
MPphoto
 
 

  Nils Lundgren (IND/DEM).(SV) Härra juhataja, ränne on toimunud kogu inimajaloo vältel. See on olnud üks ajaloo peamine liikumapanev jõud. Riikidevahelist rännet käsitledes kõneleme me küllaltki põhjapanevatest küsimustest, inimliku vabaduse olemuslikest küsimustest. Kas inimestel ei ole õigust valida, kus nad maailmas tahavad elada? Ükski neist küsimustest ei ole tegelikult praeguse arutelu teemaks. Moodne heaoluriik ei sobi kokku vaba sisserändega ja üldiselt just erinevate elustandardite tõttu on raske leppida ulatuslikuma rändega.

Uurimusele tuginedes võib öelda, et sisseränne meie rahvastiku noorendamise vahendina on tegelikkuses põhjaminekule määratud. Sisseränne koos pereliikmetega avaldab demograafilisele struktuurile väga väikest mõju. Riigi kogurahvastikust peaks sisserändajad moodustama 50–70%, kui meie eesmärk oleks näiteks Jaapani sarnase riigi rahvastiku noorendamine.

Paljude arengumaade peamine probleem on ajude äravool. Käesolevaga on mõjusalt tehtud ettepanek röövida teistest riikidest nende haritud inimesi. Vajame uut lähenemisviisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Marine Le Pen (NI).(FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, Eurodaci, mis on Euroopa biomeetriline vahend varjupaigataotlejate jälgimiseks, 2006. aasta tegevust käsitlevas aastaaruandes toodud uusimad andmed näitavad, et alates 2005. aastast on ühe ELi riigipiiri ebaseaduslikult ületanud isikute arv kasvanud 64%. Selline murettekitav areng tõestab, kui tõendeid on vaja, et Euroopa on jõuetu oma välispiiride kontrollimisel ja kordades kasvava, eriti Aafrikast tuleva, ebaseadusliku sisserände ohjeldamisel.

Raportis sisalduv ainus lohutav sõnum on see, et parlament näib olevat avanud silmad asjaolu suhtes, et Euroopa Liidu territooriumile ebaseaduslikult sisenenud sisserändajate massiline seadustamine ei ole iseenesest lahendus ja ei lahenda ka probleemi. Hästi, kiitke issandat! Hoolimata sellest tuli Hispaanial, Belgial, Itaalial ja Madalmaadel esimesena kasutada päästeabinõuna seda ohtlikku seadustamispoliitikat, mis ilmselgelt andis tõuke niiöelda „püüdlemise“ nähtuse tekkeks ning enne, kui nad sellest lõpuks teadlikuks said, mõjutas see rändevoogusid Euroopa naaberriikides.

Olgem siiski positiivsed. Vähemalt oleme algust teinud. Siiski, kui me tahame tõhusalt võidelda ebaseadusliku sisserändega, siis tuleb kiiremas korras rakendada üks meede: taastada Euroopa Liidu välispiiride kontroll. Petutrikk Frontex, tõesti tühi kest piisava personali ja varustuseta, mida isegi mõned Euroopa riigid ei toeta, sest nad on ärevil suveräänsuse säilitamise pärast sisserände haldamisel, ei päästa eales Euroopat sellest põrgulikust spiraalist.

Olles allkirjastanud kuritegelikud Schengeni lepingud, võib Euroopa süüdistada vaid iseennast jätkuva ja kasvava sisserändeprobleemi eest. Ta peab need tühistama ja kiiresti.

 
  
MPphoto
 
 

  Irena Belohorská (NI). – (SK) Euroopa Liidul on ulatuslik rändepoliitikat puudutav seadusandlike aktide kogum. Meil on Genfi konventsioonid, Dublini konventsioon, mitmeid määrusi ning suur hulk direktiive.

Siiski on peamine probleem nende rakendamine ning nende suur arv muudab kogu süsteemi läbipaistmatuks. Lisaks rakendatakse liikmesriikide seadusandlikke akte sageli valesti ning tihti kattuvad põgeniku ja varjupaigataotleja staatus.

Aja piiratuse tõttu jään vanemateta liikuvate laste küsimuse juurde, kes lahkuvad oma päritolumaalt ja taotlevad varjupaika teises riigis: täpselt 5% kõigist varjupaigataotlejatest moodustavad lapsed. Meil on statistilised andmed laste kohta, kes on taotlenud varjupaika, kuid me ei tea, kui palju neist ületab piiri ja ei taotle varjupaika. Me teame, kui paljud on saanud varjupaiga, kuid meil puudub teave nende saatuse kohta, kelle taotlused tagasi lükati.

Enamgi veel, riiki saabumisel tuleb lastele määrata seaduslik esindaja, kes kaitseb nende parimaid huve, kuid me ei tea täpselt, kuidas määratleda lapse parimaid huve. Lapse seaduslik esindaja ei tohiks olla kogenematu vabatahtlik töötaja, üliõpilane või juriidiline isik, kelle puhul ilmneb huvide konflikt.

 
  
MPphoto
 
 

  Patrick Gaubert (PPE-DE).(FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, hiljuti oli mul heameel lugeda Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsiooni üleskutset mitte muuta tänahommikust arutelu valimisharjutuseks. Enamgi veel, täna hommikul teid kuulates leian ma, et teie seisukohad on muutumas ohtlikult sarnaseks minu fraktsiooni seisukohtadega.

Ma nõustun proua Gruberiga, et liikmesriigid ei saa kauem juhtida sisserännet, tegutsedes igaüks iseseisvalt oma Euroopa nurgas. Samuti nõustun ma härra Morenoga, et me soovime aidata kõrge väljarände tasemega riike areneda, et nende kodanikel oleks rohkem põhjust koju jääda. Olen ka ühel nõul härra Favaga, kes ütleb, et Euroopa peaks võtma kõigutamatu seisukoha oma töötajaid halastamatult ekspluateerivate tööandjate suhtes.

Leidub inimesi, kes seostavad sisserännet vägivallaga ja kes peavad sisserändajaid kõigi nende riiki tabavate hädade põhjuseks. Need inimesed ei jaga Euroopa Liidu põhiväärtusi.

Õnneks leidub ka neid, kes võitlevad inimsõbralikult ebaseadusliku sisserändega, mis tekitab ainult moodsa aja orje, toetades seaduslikku sisserännet, mis loob majanduslikke, kultuurilisi ja intellektuaalseid võimalusi meie kõigi jaoks.

Meie siin täiskogus teame ühte asja: seda probleemi ei ole võimalik lahendada lihtsalt riiklikul tasandil tegutsedes. Ainus edasiviiv tee on kooskõlastatud Euroopa poliitika. Me ei loonud Frontexit, et see tooks Euroopa lõunapiirkonna meredest välja uppunuid või korjaks idapoolsetelt aladelt üles nälga ja janusse surnud lapsi. Frontex ei ole ületamatu riigipiir, vaid vahend liigse arvu sisserändajate saabumise vältimiseks, kelle jaoks meil pole piisavalt ühiskondliku heaolu ja materiaalseid vahendeid.

Meie piiride kontrollimine ei ole tehniline ega sõjaline probleem, see on poliitiline küsimus. Nagu teiegi, püüan ma leida kõige realistlikumat ja humaansemat lahendust. Kõik me teame, et see lahendus tuleb leida siin Euroopa laua taga, jõuda kokkuleppele omavahel ja nendega, kes valitsevad riike, mis on sisserände peamised allikad. Meie peame algatama uue, tõhusama kaasarengu vormi, mis võimaldab rändevoogude intelligentset haldamist ja sisserändajate rahumeelset saabumist Euroopa Liitu.

Kaasliikmed, sageli ei ole rändajatel mingeid valikuid oma saatuse osas, kuid meil on valik: me võime teha valiku võtta nad vastu hoolitsevalt, auväärselt ja arusaamisega. See oleneb meist, kas meil õnnestub see, milles teised on siiani läbi kukkunud.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Martine Roure (PSE).(FR) Härra juhataja, me tõepoolest tervitame käesolevat ühisarutelu, sest tänasel päeval on võimatu rakendada tõeliselt tõhusat ja sidusat Euroopa sisserändepoliitikat, kui me ei käsitle neid kahte probleemi koos ühenduse tasandil.

Meie teatavad riigid on palju aastaid kasutanud sisserände suhtes tõkestavat poliitikat, siiski ei ole see poliitika peatanud rändajate saabumist. Vastupidi, end suurde ohtu seades jätkavad nad Euroopasse tulemist, et leida paremaid elutingimusi ning paljudele neist on see elu ja surma küsimus. Tänapäeva maailm on üleilmne küla ja me ei suuda eales peatada neid, kes pagevad viletsusest ja lootusetusest. Mõned inimesed jätkavad kujutelma loomist, et me võime sulgeda oma piirid, ja on selles osas täiesti vastutustundetud.

Kõik taandub moraali ja solidaarsuse küsimusele ning meist sõltub kõigi nende hädasolevate riikide välja aitamine. Sellest tulenevalt tahan ma näha käesoleva arutelu laiendamist enamale kui ainult Frontex. Kindlasti tuleb Euroopa Nõukogul anda selgitusi, miks oli Frontex tegevusvahendite puudusel sunnitud augusti keskel ajutiselt katkestama operatsioonid Vahemerel. Siiski on põhiküsimus, millele tegelikult peame keskenduma: kuidas me võimaldame neil, kes soovivad tulla Euroopasse, teha seda õigesti korraldatud viisil?

Loomulikult peaksime kaalutlema Euroopa sinise kaardi võimalikku kasutuselevõtmist: see annab rändajatele võimaluse liikuda vabalt Euroopa ja nende päritoluriigi vahel, ning teha seda läbipaistvalt ja turvaliselt. Samal ajal on esmatähtis, et komisjon esitaks ettepaneku, milles määratletaks ühtsetel alustel rändajate õigused. Erinevates meie riikides ekspluateeritakse skandaalsel kombel väga paljusid inimesi. Me peame endale täielikult teadvustama, et tänapäeva muutuvas maailmas on praegu hädavajalik, et siiani vaesuses elavaid riike lubataks edasi areneda harmooniliselt. See pole midagi enamat kui meie kohustus. Kõigil peab olema õigus olla ja elada oma sünnimaal: praeguse asjade seisu juures neil selline valik puudub.

Lõpuks, ma loodan, et liikmesriigid austavad valitsustevahelise konverentsi mandaati esitada seadusliku sisserände küsimus kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele ja kaasotsustamisele. Rõhutan veelkord, et see on absoluutselt vajalik, kui me tahame võtta vastu sidusa Euroopa poliitika selles valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Marie Cavada (ALDE).(FR) Härra juhataja, volinik, nõukogu eesistuja, lõpuks oleme võimelised koos arutama küsimusi, mis puudutavad ebaseaduslikku sisserännet ja sisserännet, millele viidatakse kui seaduslikule: need on ühe mündi kaks külge, milleta tänapäeval ei saa ükski riik tõeliselt väita, et tal on edukas sisserändepoliitika. Tegelikult on enamikul neist lihtsalt õnnestunud tekitada tasakaaalutus valijaskonnas, mis ainult süvendab probleeme, ja mis tõesti ei ole vajalik, kui tahame tegutseda tulemuslikult.

Praegusel ajal ei saa ükski liikmesriik öelda, et soovib üksi juhtida oma sisserändepoliitikat ja Euroopa Liidu tragöödia seisneb selles, et paljud liikmesriigid on ajalooliselt, kahe sajandi vältel või kauemgi, olnud väga teadlikud sisserändest, kuna nad on olnud selle ohvrid. Täna võetakse teatavaid poliitilisi seisukohti, kuid ma arvan, et käes on aeg astme võrra kõrgemale tõusta. Sellisel inimeste vaba liikumist võimaldaval territooriumil nagu meie oma, avaldavad ühe liikmesriigi poolt tehtud otsused vahetut mõju naaberriikidele. Liiati peavad edaspidi välispiiride valvamisel osalema kõik liikmesriigid, me ei saa oodata ELi lõuna- ja idaosas asuvatelt liikmesriikidelt, et nad üksi ja abituna seisaksid silmitsi massiivse rändajate sissevooluga, nagu me praegu näeme Maltal, Kanaari saartel ja Lampedusal, liidu ida- ja isegi kirdepoolsetes piirkondades.

Siin selgelt vajamineva solidaarsusega peame kohaldama teatavat poliitilist tahet, mida liikmesriigid ei ole minu arvates piisavalt valmis ilmutama. Me ei saa arendada asjakohast Euroopa sisserändepoliitikat kehtivaid aluslepinguid tasakaalustamata: võitlus ebaseadusliku sisserändega peab saama asjakohase ühenduse süsteemi osaks ja ei tohi kauem leppida praeguse üleüldise halvatusega, mis mõjutab meie seadusliku sisserände poliitikat.

Seetõttu rõhutan ma veelkord, et seadusliku sisserände ja integratsiooni poliitikate elluviimiseks valitsustevahelise konverentsi antud mandaadi alusel peame me kohaldama kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise põhimõtteid ja kaasotsustamist Euroopa Parlamendiga. See on ainus tõhus ja demokraatlik viis vastata ühele suuremale praegu Euroopa Liidu ees seisvale väljakutsele.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberts Zīle (UEN). – (LV) Härra juhataja, volinik, mul on erakordselt hea meel, et tugevdades ühenduse lähenemisviisi, tegeleb parlament tõsiselt ka minu riigis, Lätis, esinevate seadusliku sisserände probleemidega, mis puudutavad tööjõunappust teatavates sektorites nagu ehitus- ja toitlustusteenused. Jah, Lätist on lahkunud palju inimesi tööle nendesse sektoritesse erinevates ELi riikides ja kolmandate riikide kodanikud töötavad meie riigis nende ametikohtadel nii seaduslikult kui ebaseaduslikult. Siiski, neile, kes sisserände küsimustes soovivad tungivalt suurendada Euroopa Parlamendi rolli ja vähendada liikmesriikide, eriti väikeste, rolli, soovitan ma muuta rõhuasetust. Peaksime võtma tarvitusele kõik abinõud, et veenda erinevaid liikmesriike loobuma piirangutest tööjõuturule sisenemisel liikmesriikide suhtes, mis liitusid ELiga 2004. aastal, kõnelemata suhtumisest 2007. aastal liitunud riikidesse, mis julgustab isegi ELi kodanike ebaseaduslikku töötamist. Olgem järjekindlad, daamid ja härrad! Tänan teid.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Flautre (Verts/ALE).(FR) Härra juhataja, sisserände seaduslike kanalite ettepaneku idee tuleneb tegelikult Euroopa majanduse vajadustest, mis suuremas osas ei vasta liidu lõunapoolsetes piirkondades elavate inimeste tegelikele vajadustele. Sisuliselt otsustate te selle üle, kui palju rändajaid võib Euroopasse siseneda seaduslikult, ja jätate kahe silma vahele meie territooriumile saabujate koguarvu. Siiski, kuidas jääb teistega?

Teiste jaoks jääb üle vaid õudustäratav merereis. Takistused sünnimaalt lahkumisel, tabamine merel, mitteametlikud kanalid, kinnipidamine, pääsemine või uppumine – ja ma soovin kuulda teid ütlemas ja üle kordamas, et inimeste päästmine merel on meie üldine ja peamine ülesanne, seda seitsme Tuneesia kaluri juhtumi valguses, ja et see on vähim, mida me võime loota – ning seejärel nende võimalik sunniviisiline tagasisaatmine, lõputu ekslemine vaenulikes transiidiriikides, millele lisandub inimõiguste tõsine rikkumine ja nii edasi.

Õigluse, vabaduse ja turvalisuse eest vastutava volinikuna peaks teie peamiseks mureks olema inimõiguste austamise tagamine, nagu see on meie mureks, ja teie pädevused selles valdkonnas on tõesti väga suured, tegelikult, nagu me kõik teame, on need tohutult ulatuslikud.

Kui Tšetšeeni rahvusest isikutele keeldutakse andmast varjupaika Slovakkias ja nad heidetakse välja läbi Ukraina Venemaale, siis kuidas te tagate, et nad ei lange julma kohtlemise ohvriks? Milliseid tulemusi on andnud esialgsed kokkulepped tagasivõtmise kohta, mille üle EL on selles valdkonnas läbirääkimisi pidanud? Kuidas saame me tagada, et ei järgne repressioone, kui me niiviisi tseremoonitsemata saadame inimesed tagasi?

Kui Frontexi patrullid tabavad merel rändajatest tulvil paadi, siis kuidas te tagate pardalolijaile tõhusa varjupaiga taotlemise võimaluse, ja et kõnealused patrullid käituvad lastega nõuetekohasel viisil ja nende parimaid huvisid silmas pidades, nagu seda sätestab rahvusvaheline õigus?

Lõpetuseks soovin paluda arusaadavat selgitust, miks teil ei ole proaktiivset poliitikat, mis nõuaks liikmesriikidelt võõrtööliste ja nende perekondade kaitse kohta kehtiva rahvusvahelise konventsiooni ratifitseerimist?

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL).(PT) Üheminutilises sõnavõtus saame rõhutada vaid seda, et repressiivsed, turvalisusele suunatud poliitikad, mis muudavad rändajad kurjategijateks, nii mehed kui naised, kes püüdlevad töö ja väärika elu poole, peab lõppema. Rändajate kinnipidamiskeskused tuleb sulgeda ja lõpetada ebainimlik tagasisaatmispoliitika. Peab võitlema ksenofoobia, rassismi ning kõigi poliitikate ja korruptsiooniga, mis neid julgustavad. Võõrtööliste olukord tuleb seadustada, tagades neile töö ja sotsiaalsed õigused, mis on eeltingimus vastuvõetamatu ekspluateerimise lõpetamiseks. Vaja on tõhusat integratsioonipoliitikat, eriti mis puudutab perekondade taasühinemist.

Meie arvame, et ühtse rändepoliitika arendamine ei ole asjakohane vastus neile küsimustele ja probleemidele, nagu on näidanud teiste ühtsete poliitikate tulemused. Rände olukord erineb igas riigis, mis moodustavad Euroopa Liidu. Selles poliitika valdkonnas vastu võetavad otsused peavad austama iga riigi iseseisvust, mis muidugi ei välista vajalikku sellealast koostööd ELi tasandil. Ühtse poliitika asemel vajame me pigem erinevat poliitikat ja erinevaid meetmeid, mis kaitsevad tõhusalt rändajate huve ning võitlevad rände algpõhjuste vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Patrick Louis (IND/DEM).(FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, aitab sellest poliitilisest silmakirjalikkusest. Varjupaigaõigus ja sisseränne ei ole probleem, kui me arvestame sarnaste kultuurikeskkondadega. Tegelik küsimus puudutab sisserännet teisest kultuurikeskkonnast ja see ei ole kellelegi kasulik.

Tööotsijate sisseränne on kahekordselt ebaõiglane: see röövib päritoluriigilt oskused, mille eest see on maksnud, samal ajal kui vastuvõtvas riigis muutub tööjõud turul odavamaks ning võtab tööhõive võimaluse kohalikelt töötutelt.

Õnneotsijate sisseränne on viga kahel põhjusel: see juurib oma elukohast välja vaesed, läänemaailma ahvatlusest pimestatud inimesed, viies samal ajal tasakaalust välja vastuvõtvate riikide sotsiaalvaldkonna eelarved, mis on loodud ning on jätkusuutlikud ainult riigi piiratud ja kaitsvas kontekstis.

See tähendab, vastupidiselt Brüsselis parlamendiliikmete restorani seintele kuu aega tagasi kirjutatud sõnadele, et Euroopa Liit ei vaja sisserännet. Tegelikult on asi vastupidi: Euroopa vajab asjakohast pere- ja rahvastikupoliitikat, vajab sõltumatut koostööd rahvaste ja piirivalvurite vahel, mitte Frontexit. Ühest küljest peab maailm aru saama, et rahu ei saabu sisserände abil, vaid enesekindla arengu kaudu, ja teisalt, et tegelik proletariseerumine toimub siis, kui inimesed kaotavad oma kultuurilised juured.

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Allister (NI). – Härra juhataja, rahvusriigi võime kontrollida oma piire ja vastavalt vajadusele sisserändepoliitikat muuta on käegakatsutav suveräänsuse näitaja.

Asjaolu, et Ühendkuningriik ei saa enam parandada 2004. aastal Ida-Euroopale uste avamisega tehtud tõsist valearvestust, on märk sellest, kui palju iseseisvust me Ühendkuningriigis sellesse klubisse kuulumise eest oleme loovutanud. Ma ütlen „tõsine valearvestus“ seetõttu, et prognoositud 13 000 võõrtöötaja asemel on meile saabunud 750 000, mis on kurnanud meie sotsiaalhoolekandesüsteemi miljonite võrra aastas lastetoetustes ja maksusoodustustes laste eest, kes isegi ei ela Ühendkuningriigis, vaid kvalifitseeruvad siia, sest nende isad on siin tööl. ELi reeglite tõttu oleme me jõuetud selle vastu midagi ette võtma ja ometi tahaksid mõned Brüsselile veelgi rohkem võimu anda. Kui rumalad me peaksime olema!?

 
  
MPphoto
 
 

  József Szájer (PPE-DE). – (HU) Daamid ja härrad, Euroopa sisserändepoliitika puudujäägid ja ühistegevuse korraldamisel ilmnenud raskused on päädinud ühiskonna toetuse õõnestamisega ühiste väärtuste suhtes nagu kodanike vaba liikumine Euroopa Liidu piires.

Me oleme avanud oma sisepiirid, aga ikkagi ei ole meil ühist sisserändepoliitikat. See on täiesti absurdne. Samal ajal tunnevad Euroopa kodanikud, et takistusteta piiriületamine ELi piires viib kontrollimatu sisserändeni. Kui me soovime säilitada rahu ühiskonnas ja avalikkuse toetust liikumisvabadusele, siis sisserände küsimuses vajame me tugevat Euroopat, tugevamat kui see praegu on. Siiski ei tohi me seoses sellega unustada, et uute liikmesriikide kodanikele tehakse siiani suuri piiranguid sisserändepoliitika osas, hoolimata asjaolust, et nad on Euroopa kodanikud.

Euroopa Rahvapartei usub, et asjakohase, läbipaistva ja ühise Euroopa sisserändepoliitika teostamiseks on vajalik alljärgnev. Esiteks: liikmesriikide vaheline solidaarsus, millega välistatakse ühepoolsed otsused, mis avatud piiride kaudu mõjutavad kõiki liikmesriike, nagu see on juhtunud Hispaania valitsuse otsuse tõttu. Teiseks: peamine põhimõte peab olema inimväärikus.

Kolmandaks: peame otsustavalt tegutsema ebaseadusliku sisserände vastu. Kaasliige sotsialistide fraktsioonist ütles veidi aega tagasi, et sisseränne ei ole kuritegu. Siiski, daamid ja härrad, iga Euroopa seadusi ja liikmesriikide seadusi rikkuv isik paneb tõepoolest toime kuriteo, seepärast me viitame ebaseaduslikule sisserändele. Ebaseadusliku sisserände vastu tegutsemiseks vajame olemasolevast tugevamat kaitset meie välispiiridel ja seaduslikke aluseid sisserändajate tagasisaatmiseks nende päritolumaale.

Neljandaks: ebaseadusliku sisserände reeglistikku tuleb tugevdada ja läbipaistvamaks muuta – vabandust, ma pidasin silmas seadusliku sisserände reeglistikku –, arvestades suuremal määral meie riikides vajamineva tööjõu liike.

Viiendaks: sisserändepoliitika ei pea algama meie piiridel. Hämmastav, et kuigi Euroopa Liit on üks maailma suuremaid abiorganisatsioone, ei ole me abisaavatele riikidele kehtestanud paljusid korruptsiooni, inimõiguste austamise ja demokraatiaga seotud tingimusi. See tuleb ära lõpetada ja abi saavatele riikidele tuleb kehtestada asjakohased tingimused. Ceterum censeo: Euroopa vajab tugevamat sisserändepoliitikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Stavros Lambrinidis (PSE). – (EL) Härra juhataja, mõned aastakümned tagasi rändasid miljonid meie Euroopa kaaskodanikud välja Ameerikasse, Austraaliasse, Lõuna-Aafrikasse ja teistesse Euroopa riikidesse. Nad ei olnud rikkad, vaid põgenesid vaesuse eest.

Me palusime neid vastu võtta ja anda neile õigused. Nende koju saadetud raha toetas meie majandusi. Meie rahvuspühade ajal lehvivad nendes riikides tuhanded Itaalia, Kreeka ja Iiri lipud. Nad armastavad neid maid, kuhu nad siirdusid, kuid neil lubatakse samuti armastada oma kodumaad, kedagi ei hirmuta nende kahetine armastus. Nad muutsid paremaks ja tõukasid tagant vastuvõtnud riikide majanduse arengut ning kultuurilist ja demokraatlikku heaolu.

Järelikult ei tuleks sisserännet kindlasti käsitleda peamiselt avalikku julgeolekut puudutava nähtusena, rääkimata selle pidamisest võimalikuks terrorismi allikaks, nagu see on välja kujunenud Euroopas peetavates aruteludes.

Sisserändepoliitika peaks olema kõikehõlmav ja käsitlema tervet rida aspekte:

– esiteks, seaduslike rändekanalite parandamine;

– teiseks, võitlus salajase sisserändega, eriti ebainimlike inimkaubitsejate ühendustega, ja toetus inimõiguste austamisele kinnipidamiskeskustes. Nende inimeste ainus kuritegu on olla sündinud vaeses või sõdadest lõhestatud riigis;

– kolmandaks, sisserändevoo põhjuseks on sõjad, vaesus, madal arengutase, diktatuurid; Euroopa peab neid nähtusi arvestama oma välis- ja majanduspoliitikas;

– neljandaks, peaksime küsima, miks on Euroopa sisserändajatele nii ahvatlev. Samal ajal peame võitlema ebaseadusliku töötamisega;

– viiendaks, Euroopa Liidu demograafiat, arendustegevust, haridust ja majandust puudutavad vajadused; me peame ligi tõmbama rohkem vajalikku tööjõudu;

– kuuendaks, põhiõiguste austamine;

– seitsmendaks, Euroopa silla loomine inimeste ja kultuuride vahel, tugevdades nii meie välispoliitikat.

Väga vähesed ülalnimetatud aspektidest nõuavad poliitilist tegevust. Ühest küljest vajavad need taiplikke ja julgeid poliitikuid. Mul on heameel, et komisjon liigub nüüd esialgselt repressiivselt lähenemisviisilt edasi hoopis parema, kõikehõlmava lähenemise suunas. Õnnitlen härra Frattinit!

 
  
MPphoto
 
 

  Mogens Camre (UEN). – (DA) Härra juhataja, siin arutlusel olevate murettekitavate probleemide algpõhjus on maailma demograafiline tasakaalustamatus. Ebaseadusliku sisserände seadustamine ei lahenda ühtegi nendest probleemidest: sisserände juhtimine vastavalt ühtsele reeglistikule teeb seda veel vähem. Aitab ainult arengu ja demokraatia toetamine. ELi riigid on niivõrd erinevad, et ühtseid reegleid on võimatu hallata. Taanis ei osale tööturul üle poole kõigist mitte-lääneriikidest pärit sisserändajatest ja nende hulgas, kes osalevad tööturul, on töötuse tase kõrge. See on tingitud riigi kõrgest alampalgast ja kõrgetest sotsiaalhüvitistest, tegelikult nii kõrgetest, et vähesed siin parlamendis mõistavad, et Taani ei suuda nii lihtsalt ilma oskusteta inimesi tööturule kaasata, sõltumata kõnealuse isiku rahvusest ja hoolimata tohutust rahalise toetuse algatusest.

Liikmesriikide vastuseis suurenenud sisserändele võõrastest kultuuridest peaks olema piisav, et sundida Euroopa Parlamenti rohkem kuulda võtma oma valijaskonda.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE). – (ES) Härra juhataja, igasugune sisserännet puudutav arutelu peab põhinema vähemalt neljal faktil. Siia saabumiseks riskivad inimesed jätkuvalt oma eluga, hoolimata sellest, kui palju müüre, vanglatrelle või piirivalvelaevu me neile vastu seame. Inimesed ei tule Hispaaniasse, Maltale või Itaaliasse: nad tulevad Euroopasse. Kõik uuringud toovad välja asjaolu, et praeguse heaolutaseme tagamiseks ELis on sisseränne vajalik. Siiski esineb veel häirivalt palju nende inimeste ärakasutamist häbematute ärimeeste poolt, kes ekspluateerivad neid, lõigates kasu nende haavatavast olukorrast.

Sellisel juhul – ja ma meenutan, et see on juba tõendatud, mitte eelarvamuste või kahtluste tulemus – sellisel juhul peame me nüüd välja töötama mõistliku ja aruka Euroopa poliitika ligipääsuks meie piiridele: inimeste peatamine piiri ületamisel ei aita protsessi kontrollida; see muudab olukorra ainult veel dramaatilisemaks.

Samuti peame ilmutama vastutustundlikkust vastuvõtuprotsessis: tagama sisserändajatele varjupaiga taotleja ja põgeniku staatuse, iga isiku juhtumi individuaalse käsitlemise ja realistlike lahenduste pakkumise.

 
  
MPphoto
 
 

  Kyriacos Triantaphyllides (GUE/NGL). – (EL) Härra juhataja, me oleme hoolikalt lugenud kahe austatud kaasliikme raporteid. Seal ei leidu ettepanekuid, mis oluliselt erineksid nõukogu ja komisjoni pakutud meetmetest ja poliitikatest.

Frontex, mille rahastamiseks otsitakse rohkem vahendeid, ei ole ainult meie piiride valvemehhanism, samuti saaks seda kasutada ELiga piirnevate ELi mittekuuluvate riikide kontrollimise platvormina. Ebaseadusliku sisserände vastase võitluse lahenduseks ei ole repressiiv- ja sekkumismehhanismide rakendamine. Me ei peaks rajama kinnipidamiskeskusi, koguma biomeetrilisi andmeid kesksetesse andmebaasidesse ega üleüldiselt kohtlema kõiki meie piire ületada püüdvaid isikuid terroristide või kurjategijatena.

Samal ajal ei ole ka seadusliku sisserände kriteeriumide raamistiku loomine ebaseadusliku sisserände vastase võitluse vahend. Me ei peaks jätkama selle raamistiku kasutamist ettekäändena Euroopa Liitu tervikuna haaravate meetmete edendamiseks, arvestamata sealjuures sisserändajate endi õigusi.

Asjaomane seletuskiri ei kritiseeri biomeetriliste andmete kasutamist; see ei tee vahet sisserände kontrollimisel ja juhtimisel, samuti ei arvesta see neid sisserändajaid, kes ei kuulu kasulike intellektuaalsete oskustega inimeste või elujõuliste füüsilise töö tegijate kategooriasse, mis vastaks rahvusvaheliste firmade nõuetele.

Sisseränne on kahepoolne suhe, mis hõlmab pakkumist ja dialoogi, vahetust ja vastastikuseid mõjutusi, koostööd ning lugupidamist rahvuste ja üksikisikute vastu, mõistmist ja võrdsete võimaluste tagamist. Seetõttu on meie kohustuseks edendada poliitikaid, mis põhinevad sellel ja ainult sellel lähenemisviisil.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: MARIO MAURO
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Manfred Weber (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, täna oleme rändajatest palju rääkinud. Sooviksin nüüd hetkeks tähelepanu koondada sellele, mida meie kodanikud meilt küsivad. Küsimus, mille kodanikud meile esitavad on: meil on Euroopa Liidus miljoneid töötuid ja ikkagi samal ajal räägime me kõrgelt kvalifitseeritud töötajate sisserändest. Poliitikutena tuleb meil pühendada palju energiat selgitamaks meie kodanikele, et rääkides oskustöötajatest, siis vajame me maailma parimaid ajusid.

Kodanikud esitavad veel teisegi küsimuse: “Kas te võtate tõsiselt meie muret selle probleemi pärast?“ Me räägime ringrändest. Viimaste aastakümnete jooksul oleme minu riiki sisse toonud Türgi kodanikest tööjõudu. Tšehhi Vabariigis on meil vietnamlased. Ringränne – teisisõnu, võõrtööliste tagasipöördumine koju – ei ole siiani nendes riikides toiminud. Meie kodanikud küsivad: kuidas te kavatsete selle probleemi lahendada? Kuidas see kõik omavahel klapib?

Samuti tuleb meil selgitada kodanikele, et me arvestame rändajate kohustusega integreeruda, täpselt nagu on öelnud härra Lambrinidis, mis tähendab keele omandamist ja püüdlust integreeruda. Me teeme kodanikele seadusliku sisserändega seotud Euroopa rändepoliitika arusaadavaks üksnes siis, kui me selgitame neile seda, et mis puudutab ebaseaduslikku sisserännet, siis ebaseaduslikel rändajatel tuleb Euroopast lahkuda. See on ainus võimalus saavutada avalikkuse heakskiitu seaduslikule sisserändele.

Minu arvates on raporti tähtaim element selge lubadus Euroopa kodanikele, et me jätame kvoodid – teisisõnu ülesande määrata kindlaks tööturule tulevate inimeste arv – liikmesriikide otsustada, nii nagu oli varemgi. See tähendab sinna, kus kodanike vahel valitseb palju suurem usalduslikkus.

Ma sooviksin tänada kahte raportööri hea raporti esitamise eest. Fraktsiooni PPE-DE nimel lubage mul väljendada meie heameelt selle üle, et täiskogu kaasliikmed vasakpoolsetest parteidest on samuti lähenenud meie seisukohale paljudes valdkondades, eriti mis puudutab robustset väljasaatmispoliitikat, kvootide üle otsustamist riiklikul tasandil ja tõhusa piirikontrolli kehtestamist. Minu jaoks on erakordselt rõõmustav, et fraktsioon PPE-DE on olnud võimeline meie seisukohti siin kinnistama.

 
  
MPphoto
 
 

  Magda Kósáné Kovács (PSE). – (HU) Tänan teid, härra juhataja. Euroopa vajab ühtset sisserändepoliitikat. Tampere kohtumisest Haagini, alates Claude Moraes’st ja Patrick Gaubertist kuni kahe tänase suurepärase raportini, sealhulgas kõik vahepealsed komisjoni teatised, on olnud erinevad peatuspunktid teel, kus me oleme juba kindlaks teinud, et sisserändepoliitika paindumatus ei ole väärtus iseeneses.

Meie ülesanne on kooskõlastada ja eristada. Me peame koordineerima rände tegureid tervikliku nähtusena, sealhulgas nii üksnes majanduslikel põhjustel rändavaid inimesi kui ka neid, kes ületavad piiri ebaseaduslikult. Nende hulgast peame me eristama varjupaigataotlejad, kuritegelikel eesmärkidel sisseimbujad ja need, kes võib-olla on tegutsenud ebaseaduslikult võimude endi survel.

Kuni viimase ajani olime meie, uued liikmesriigid, transiidimaad, kuid nüüd me saame samuti sihtriikideks ning meie vastutus kasvab, kuna me vajame samuti uut tööjõudu. Kuigi me ei vaja täiendavat musklirammu ega ekspluateeritavat halli massi, vajame me värsket tööjõudu oma tööturule. See on põhjus, miks ma tervitan määrusi, mis näitavad ära sisserändajate koha meie tööturu olukorras. Samuti tervitan ma ühise õigusloome kava ja selles kavas soovitatavaid vahendeid.

Lõpetuseks soovin rõhutada, et koostöö päritoluriikidega kujutab endast tõelist inimnäolist tulevikku, kus otsus seadusliku või ebaseadusliku sisserände kohta ei avalda eluaegset mõju ning ei tähenda põgenemist oma riigist ja kodust, vaid on pigem ajutine periood, mille vältel tuleb vastastikuse mõistmise ja integratsiooni kaudu luua tingimused tagasipöördumiseks. Tänan teid, härra juhataja.

 
  
MPphoto
 
 

  Simon Busuttil (PPE-DE). (MT) Tänan teid, härra juhataja, volinik. Frontex teeb suuri pingutusi, kuid pean ütlema, et see on ikkagi soovitud tulemuste saavutamisest kaugel. Eelmise aasta juulis vähendas Frontexi missioon Vahemerel poole võrra – võrreldes üleeelmise aasta juuliga – sisserändajate arvu minu riiki, Maltale. Uskumatu, kuid sellest hoolimata lõpetas missioon juuli lõpus tegevuse ning tegelikult nägime me augustis sisserändajate arvu kahekordistumist võrreldes eelmise aastaga. Sellel kuul jätkas Frontexi missioon tegevust, kuid siiski on sisserändajate arv suurenenud võrreldes eelmise aasta septembriga. Mida see kõik tähendab, härra juhataja? Esiteks tähendab see, et peame jätkuvalt tugevdama Frontexit ja seetõttu on parlament kohustatud Frontexi eelarvet suurendama selle vähendamise asemel, nagu seda püüab teha nõukogu. See tähendab, et liikmesriigid ei austa oma lubadusi anda Frontexile niipalju laevu, helikoptereid ja lennukeid nagu nad lubasid ja ma eeldan, et nii Frontex kui komisjon töötavad koos parlamendiga, et sundida liikmesriike oma vastutust austama. Samuti tähendab see, et on vaja teha rohkem tööd selleks, et kolmandad riigid nagu Liibüa, teeksid meiega koostööd sisserände valdkonnas. Siiski tähendab see ka, härra juhataja, et siiani võib Euroopa sisserändepoliitikas leida silmakirjalikkust. Kõik nõustuvad sellega, et peamine prioriteet peaks olema Vahemeres uppuvate inimeste elu päästmine. Väga kena, nii see peaks olema. Samas, kui me küsime, nagu tegi seda Malta, kes võtab vastu uppumissurmast päästetud inimesed, valitseb vastuseks täielik vaikus.

 
  
MPphoto
 
 

  Wolfgang Kreissl-Dörfler (PSE). – (DE) Austatud juhataja, daamid ja härrad, on hea, et lõpuks saadakse aru, et asi ei seisne ainult ühistes jõupingutustes võitluses ebaseadusliku sisserände vastu, vaid et seadusliku rände juhtimiseks ja koordineerimiseks ühtsetel alustel on vaja ka kõikehõlmavaid strateegiaid, eriti piirideta Euroopas. Siiski ei saa see olla ainult siseasjade ministrite ülesanne, kes jõuavad kiiresti kokkuleppele ebaseaduslike rändajate suhtes rakendatavates meetmetes; samuti on see tööhõive- ja sotsiaalministrite ülesanne.

Sellest tulenevalt tervitan ma nõukogu ja komisjoni algatust kaasata asjakohased spetsialiseerunud ministeeriumid, sealhulgas näiteks meie asekantsler Müntefering. On tõsiasi, et seaduslik ränne tähendab alati sisenemist tööturule ja seeläbi samuti sotsiaalhoolekande süsteemi.

Siiski, me peame samuti tegusamalt võitlema rände ajendite ja põhjustega, mis sunnivad nii paljusid inimesi olukorrale kergendust otsima, põgenedes oma laastatud riikidest. Me peame looma seadusliku töötamise võimalused. „Sinine kaart“ ja ringränne on esimesed sammud õiges suunas.

Ka Frontexi kohta on mul üks märkus: mõnede liikmesriikide tegevus siin on skandaalne. Alati nõutav solidaarsus peab kehtima mitte ainult üksikute, vaid kõigi ELi riikide kohta, ja minu arvates peavad põgenikud jaotuma liikmesriikide vahel vastavalt valemile, mis tuleb veel otsustada. See ei tohi olla ainult Malta või Kanaari saarte või Kreeka mure. Lõppude lõpuks saab Frontex olla ainult nii hea nagu liikmesriigid seda võimaldavad.

Sooviksin teha ääremärkuse Frontexi kohta: Frontex võtab oma operatsioonide nimetused alati Kreeka mütoloogiast; Nautilus on üks näide. Ja ikkagi, ühte eelseisvat operatsiooni kutsutakse Hydraks. See tundub mulle halva maitse ilminguna. Minu arvates tuleks operatsiooni nimi ära muuta, sest igaüks, kellel on vähegi aimu Kreeka mütoloogiast, teab mida Hydra tähendab.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Agustín Díaz de Mera García Consuegra (PPE-DE). – (ES) Härra juhataja, soovin teha mõned märkused ja esile tõsta mõningaid statistilisi andmeid. Eurostati andmetel eelistab 45% Euroopa kontinendile saabunud välismaalastest jääda Hispaaniasse. 21. septembri ja 24. septembri varahommiku vahelisel ajal saabus Hispaania randadele 595 Sahara kõrbest lõuna poole jäävate rahvuste esindajat. Aasta algusest on üksnes Kanaari saartele jõudnud 11 000 sisserändajat, kellest 9 000 saabus pärast 23. aprillil alanud Hera missiooni.

Numbrid näitavad, et hoolimata Frontexi, Hera, Hermese, Nautiluse, Poseidoni ja Malta operatsioonidest leiavad inimkaubitsejate kuritegelikud ühingud vajalikud vahendid meie kontrollimehhanismide üle kavaldamiseks ja avavad uusi mereteid. Üks näide on Hispaania idarannikule jõudvate sisserändajate suur arv või rohkem kui 4000 Sri Lankast ja Pakistanist pärit sisserändajat, kes ootavad Euroopasse toomist Guineas Conakry randadel.

Järelikult peavad olema esmatähtsad kuritegelike ühingute liikmete kindlakstegemisele ja kinnipidamisele suunatud missioonid, ning politseijõudude töö ja rahvusvahelise koostöö kiirendamine ühiste uurimisrühmade loomise kaudu. Frontex peab alaliselt jätkama oma missioone kriisipiirkondades. Oluline on, et nõukogu edendaks Euroopa välispiiride haldamise võrgustikku, mis parandab seire- ja valvekohustuste täitmist.

EL tervikuna peab toetama ja julgustama koostöölepinguid ja teavitamiskampaaniaid, seda mitte ainult keeleprobleemide ja kutsealase tegevuse seisukohalt; päritolu- ja transiidiriike tuleb samuti teavitada sisserändajate poolt võetavatest riskidest ja nende hukkumistest.

Lõpuks, sisserändepoliitikaid tuleb koordineerida Euroopa tasandil, et vältida „tõmbeefekti“ põhjustavaid lubavaid seadusi ja seadustamisprotsesse. Me peame samuti julgustama heldekäelist ja inimlikku varjupaigapoliitikat ning vajalikku rahvusvahelist kaitset.

Härra juhataja, ma olen lõpule jõudmas: võimatu on rääkida nõukogule 20%-ist solidaarsusest. Frontex annab 80% üüritud laevade, lennukite ja kütuse eest, kõige, välja arvatud põhivara amortisatsiooni eest. Seepärast peab nõukogu julgustama 20% solidaarsust ja hoiduma poliitilisest kahekeelsusest, mis mõjutab tervet Euroopa Liitu.

 
  
MPphoto
 
 

  Inger Segelström (PSE).(SV) Härra juhataja, lubage mul alustuseks tänada raportööre väga hea töö eest. Mulle meeldib plaan teha elu raskemaks tööandjatel ja eraisikutel, kes kasutavad töötajaid ebaseaduslikult. Ebaseaduslik töötamine näiteks koduabilistena ja lapsehoidjatena hõlmab enamasti naisi, kes on sageli sisserändaja taustaga. Lisaks asjaomastele isikutele puudutab see ka sotsiaalkindlus- ja rahandussüsteeme ja konkurentsi kõnealustes riikides. Samuti on mul hea meel, et jätkuvalt toetatakse inimkaubanduse vastast võitlust, mis valdavalt puudutab naisi ja lapsi. Ma olen tänulik toetuse eest, mis on kümne aasta jooksul vähendanud ohvrite arvu poole võrra ja loodetavasti kaotab sellise tegevuse igaveseks.

Teisest küljest olen ma pettunud, et kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni konservatiivide fraktsioon ei toetanud mind naiste ja laste vabastamise ja uue elu alustamise võimaluse küsimuses. Hääletus muudatusettepaneku 29 üle annab uue võimaluse toetada naiste ja laste jäämist ELi või nende abistamist tagasipöördumisel. Tehke seda, et naised saaksid pärast inimkaubitsemist edasi elada.

Samuti valmistab mulle heameelt, et me ütleme jätkuvalt „ei“ põgenikelaagrite rajamisele väljapool ELi. Siiski hoiataksin ma sellise majandusrändajate tööjõu eest, kellel me ei luba kaasa tuua perekondi, partnereid ja lapsi. Sellisel juhul tulevad enamasti noored mehed, mis ei mõju hästi ühelegi ühiskonnale ELis.

Me räägime ELi piiridest. Tähtis on hoida eemal inimkaubanduse, kuritegevuse, narkootikumide, relvakaubanduse ja rahapesuga seotud isikud, kuid samal ajal peame kaitset vajavad isikud inimlikku ELi vastu võtma. Nad on ELi selgroog ja neid ei saa välistada ELi ühisest tulevikust. Ränne on oluline, mitte ainult meie kaasaegsete jaoks, vaid samuti tulevaste põlvkondade jaoks, ning me peame saavutama nii ülemaailmse kui meie enda õitsengu.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE).(PT) Härra nõukogu eesistuja, komisjoni asepresident, daamid ja härrad, tänane arutelu rajaneb kahel raportil, mis esindavad selgelt kahte täiendavat lähenemisviisi: seadusliku rändepoliitika kava ja ebaseadusliku sisserände vastase võitluse prioriteedid. Oleks tõsine viga soodustada ühte teise arvelt, sest need on ühe mündi kaks külge. Tänapäeval on ränne suure ulatusega nähtus. Hinnangute kohaselt on Euroopa Liidus praegu 26 miljonit nii seaduslikku kui ebaseaduslikku sisserändajat. Rändel on kindlasti Euroopa mõõde, selle põhjuseks pole iseenesest liikmesriikide suutmatus seda tõhusalt juhtida, vaid eriti asjaolu, et iga liikmesriigi tehtud muudatus rändepoliitikas võib mõjutada rändevoogusid ja nende arengut teistes liikmesriikides.

Härra komisjoni asepresident, ma toetan selgelt sinise kaardi ideed ja samuti Euroopa sisserändeportaali loomist, mis annab laiaulatuslikku informatsiooni Euroopa Liitu seadusliku sisserände tingimuste ja võimaluste kohta. Ma tervitan loobumist ühe direktiivi ideest, mis tekitab nõukogus aastateks suluseisu, ja edasiviiva meetodi vastu võtmist, mis hõlmab nelja sektoriviisilise lähenemise direktiivi esitamist järgneva kolme aasta jooksul. Rõhutaksin vajadust arenguabi poliitika järele, mille raames allkirjastatakse rände tõhusa ohjamise lepingud kolmandate riikidega. Võitluses inimkaubanduse ja ebaseadusliku tööhõivega on esmatähtis koostöö päritoluriikidega.

Lõpetuseks, härra juhataja, peame samuti tagama piirikontrolli ja olemasolevate võimaluste, nagu Frontex ja RABIT (kiirreageerimisrühmad), kasutamise, millele tuleb võimaldada kõik nende tööks vajalikud ressursid.

 
  
MPphoto
 
 

  Genowefa Grabowska (PSE). – (PL) Ränne ei ole ainult Euroopa lõunapoolsete piirkondade probleem. See mõjutab samuti liitu tervikuna, sealhulgas minu riiki Poolat, mis asub kontinendi kirdeosas.

Poola idapiir on liidu pikim maapiir ja meie vastutame selle turvalisuse eest. Lisaks baseerub Frontex, millele on nii palju lootusi pandud, Varssavis. Me eraldasime Frontexile teatavad kohustused ja vastutused ning seepärast peame tagama selle võimekaks tegutsemiseks ja meie piiride tõhusaks kaitsmiseks vajalikud tehnilised ja rahalised vahendid.

Viimaste aastate jooksul on Poolast lahkunud peaaegu kolm miljonit minu kaasmaalast. Nad on liikunud liidu teistesse liikmesriikidesse, et kasutada ühisturu põhimõtete eeliseid. Siiski oleme me vastu võtnud ka tuhandeid Kaug-Idast saabunud isikuid, näiteks Koreast ja Vietnamist. Loomulikult on inimesi saabunud ka Ukrainast ja Valgevenest. Me vajame neid uustulnukaid, nad aitavad ehitada Poolat.

See on põhjus, miks ma tervitan proua Grüberi ja härra Moreno Sáncheze raporteid, eriti raportit sisserändepoliitika kohta, sest seaduslike sisserändekanalite rajamine loob eeldused tsiviliseeritud sisserändeks. Kaks raportit täiendavad teineteist väga hästi. Koos ettepanekuga vastu võtta direktiiv sanktsioonide rakendamise kohta ebaseaduslike sisserändajate tööandjate suhtes, mida kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon praegu välja töötab, loovad need liidu sisserändepoliitikale tugeva õigusliku aluse. Mul on hea meel, et parlamendil on selles küsimuses peamine roll.

Sooviksin lisada viimase märkuse. Sisserännet ei peaks käsitlema probleemina. Ma peaksime tajuma seda võimalusena vananevale Euroopale! Me peaksime ära kasutama meile seaduslikult saabuvate inimeste energia ja entusiasmi ning kaasama nad uute rahvaste ja meie ühise Euroopa loomisesse!

 
  
MPphoto
 
 

  Barbara Kudrycka (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, väärib märkimist, kus on ebaseaduslikku sisserännet käsitleva raporti rõhuasetus. Raport keskendub peamiselt Vahemere ümbruse piirkonnale. Samuti väljendab see liialdatud usaldust ühenduse tegevusvahendite vastu.

Me oleme kõik teadlikud, et vastutus piirikontrolli eest lasub liikmesriikidel. Siiski, hoolimata viidetest subsidiaarsuspõhimõttele ja Frontexi olemasolule, sõltub selles küsimuses palju ikkagi asjaomaste liikmesriikide eriteenistuste valmisolekust.

Olukord kaguosa maapiiril nõuab samuti tähelepanu, rahalisi vahendeid ja ühist tegutsemist, isegi kui see ei ole praegusel ajal peamine ebaseadusliku sisserände tee.

Lisaks, Schengeni ala laienemine võib teravdada rändega seotud probleeme. Seepärast on liidu seadusliku sisserände poliitika niivõrd suure tähtsusega küsimus. Siiski, et olla võimeline juhtima seaduslikku majanduslike eesmärkidega seotud rännet, peame esmalt tegelema tööjõu varude ja selle liikuvuse rakendamisega liidu piires.

Uute liikmesriikide kodanikele kehtestatud üleminekuperioodid tööturgude avanemiseni ja nende korralduste valikuline tõstmine tööturgude avamiseks ainult kõrge kvalifikatsiooniga töölistele nurjab tõsiselt kõik katsed luua ühenduse rändepoliitika kolmandate riikide kodanike suhtes.

Märkimisväärsed on ka seadusliku rändega seotud kultuurilised ja geograafilised tegurid. Lähtuvalt geograafilisest asukohast, kultuurilisest ja keelelisest sarnasusest, kalduvad liikmesriigid ilmselt rohkem vastu võtma rändepoliitikat, mis on seotud teatavate kolmandate riikidega. Ma viitan nendele riikidele, mille kodanikel on läheduse ja tuttavlikkuse tõttu kõige lihtsam intergreeruda Euroopa kultuuri ja neid väärtusi omaks võtta, kui keeleoskus välja arvata. Seepärast on sellist liiki seaduslik ränne kahekordse lisaväärtusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Josep Borrell Fontelles (PSE). – (ES) Austatud juhataja, daamid ja härrad, Vahemeri on maailma kõige ebavõrdsem piir. Selle kahe kalda vahel valitsev hiiglaslik erinevus majandusliku olukorra ja sissetulekute osas tekitab inimestevoo, mida pole võimalik ainult politseijõududega kontrollida.

2006. aasta suvel oli mul võimalus õnnitleda volinik Frattinit, sest tema ja mõned Hispaania kalurid säilitasid Euroopa au, päästes rühma meres hulpivaid inimesi, ning seejärel olime tunnistajaks häbiväärsele kompromissiprotsessile, mis puudutas nende edasist käekäiku. Volinik, kas aasta hiljem on meil parem seisukoht selle probleemiga tegelemiseks?

Tõepoolest, me liigume edasi väga aeglaselt ja meie edenemise kiirus ei ole kooskõlas meie ees seisva probleemi kaalukusega. Seda probleemi ei suuda me lahendada päritolumaade jätkuva arenguta. Peame selle endale selgeks tegema. Me ei ole võimelised seda probleemi lahendama päritolumaade jätkuva arenguta seepärast, et kuigi me vajame suurt hulka sisserändajaid, ei tule me toime kogu Sahara kõrbest lõuna poole jääva rahvastiku üleküllusega.

Veel enam, siin esineb kohutav kombinatsioon näljast ja teisalt televisiooni satelliiditaldrikutest. Tühi kauss köögis ja ootustega laetud satelliiditaldrik loovad parima võimaliku kasvulava ebaseaduslikule sisserändele, mida me saame kontrolli all hoida vaid päritolumaade arendamisesse panustades ja tõkestades tegelikku „tõmbeefekti“: ebaseaduslikku töötamist.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Philip Bradbourn (PPE-DE).(EN) Härra juhataja, teema, mida me siin täna arutame, on kahtlemata üks olulisemaid teemasid Euroopas, mille puhul igal liikmesriigil on omad probleemid. Just sellepärast ja olenemata sellest, kas tegemist on ebaseadusliku või seadusliku rändega, ei tohi kõiki ühe vitsaga lüüa. Rände küsimused peavad jääma iga liikmesriigi siseasjaks.

Ma siiski pooldan liikmesriikide vahelist tihedamat koostööd, et leida ühised huvid ja et kõik sellest kasu saaksid. Ning, nagu teisedki sõnavõtjad, tahaksin ma eriti juhtida selle koja tähelepanu Frontex-süsteemile, millele me hiljuti eraldasime veel 12 miljonit eurot.

Süsteem on algusest saati kannatanud nende liikmesriikide tõttu, kes on vahendeid lubanud, aga ei ole oma lubadusi täitnud. Kui see projekt õnnestub, tuleb meil tagada, et need lubatud vahendid vastavalt vajadusele kättesaadavaks tehakse.

See on siiski vaid üks moodus ebaseadusliku sisserände peatamiseks. Me peame otsima uusi ja innovatiivseid lahendusi just seal, kus sisserändajad oma teekonda alustavad. Me peame tegema suunatud kampaaniaid päritoluriikides selgitamaks, et Euroopa ei ole avatud uks. Eelkõige tuleb meil aga sihikule võtta inimkaubitsejad.

Mündi teine külg on see, et liikmesriikidel peab olema tõhus tagasisaatmispoliitika, et peatada neid, kes otsivad ja korraldavad ebaseaduslikku rännet.

Kokkuvõtteks võin ma öelda, et reguleerimise asemel vajavad liikmesriigid koostööd. Ühe vitsaga löömine sisserände probleeme ei lahenda ning me ei tohi langeda selle lõksu, et lahenduseks võiks olla „rohkem Euroopat“.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Grech (PSE). – (MT) Härra juhataja, on tõsi, et viimaste kuude jooksul on volinik Frattini järjepidev pühendumine koos Portugali eesistumise seatud prioriteediga andnud mõningaid tulemusi, hoolimata hirmuäratavast bürokraatiast ja ilmsest solidaarsuse puudumisest mõnes aspektis, mille tõttu on viibinud mitme algatuse rakendumine. Igal juhul väärib see traagiline teema ühist Euroopa poliitikat, mis tegeleks kiireloomuliselt peamiste „probleemidega“, sealhulgas: kõigi liikmesriikide vahel „koormuse jagamise“ poliitika vastuvõtmine, Dublin II läbivaatamine, nagu pakutakse Sáncheze raporti lõikes 18, asjakohane rahaline või muud liiki toetus, sealhulgas kapitalimahutused infrastruktuuriprojektidesse kui ka nende elujõulisuse hindamine, või teisisõnu, päritolu- ja transiidiriikidesse töökeskuste välja arendamine, realistliku tagasisaatmispoliitika välja töötamine, õigeaegse integratsioonipoliitika rakendamine ja võitlus organiseeritud kuritegevusega, sealhulgas inimkaubitsemisega, aga samuti ksenofoobia ja rassismiga. Kahjuks ei ole meil Vahemere piirkonnas Euroopa agentuuri ühise sisserände- ja varjupaigapoliitika arendamiseks. Frontex ei ole kunagi võimeline oma rolli täitma, kui selle pädevus oluliselt ei muutu. Härra juhataja, lõpuks soovin tänada kahte raportööri, kes selgesõnaliselt näitasid meile, kui mahajäänud on liit selles küsimuses. Nad käsitlesid sisserändajate, kes sageli on poliitiliste repressioonide, vaesuse ja organiseeritud kuritegevuse ohvrid, õigusi ja väärikust, samuti väikeste liikmesriikide nagu Malta ees seisvaid raskusi kanda ebaproportsionaalselt suurt koormust, sageli ilma tegeliku solidaarsuseta.

 
  
MPphoto
 
 

  Libor Rouček (PSE). – (CS) Daamid ja härrad, Euroopa seisab silmitsi kahe väljakutsega. Ühest küljest näeme vananemist ja demograafilist langust. Teisest küljest koputavad samal ajal liidu lõuna- ja idapoolsetele väravatele sajad tuhanded, isegi miljonid, arengumaadest pärit inimesed, kes soovivad siia tulla seaduslikult või ebaseaduslikult. Selle väljakutsega peab ühiste jõupingutustega tegelema Euroopa Liit, sest ükski riik, sõltumata selle suurusest, ei suuda seda üksi lahendada.

Seepärast ma tervitan komisjoni pingutusi otsida ja teha ettepanekuid ühisteks lahendusteks, nagu Frontexi kasutamine ebaseadusliku rände ennetamiseks. Teine näide on seadusliku rände haldamine sinise kaardi süsteemiga või põhjalike koostöölepingute abil päritoluriikidega. Samuti toetan ma täna korduvalt kõlanud volinik Frattini üleskutset neile Euroopa Liidu riikidele, kes ei ole veel avanud oma tööturge kaaskodanikele uutest liikmesriikidest, teha seda niipea kui võimalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Austatud juhataja, daamid ja härrad, ma teen lühidalt. See oli kindlasti üks täiuslikem, üksikasjalikem ja kõikehaaravaim arutelu, mida mul on olnud au juhatada, millel kohal viibida või osaleda nõukogus ja parlamendis. See oli arutelu, mille jooksul ma panin tähele ja loomulikult võtsin teadmiseks erinevaid soovitusi, nõuandeid ja ettepanekuid, mis minu arvates on üliolulised ja põhjapanevad meie töö jaoks tulevikus.

Kõige selle valguses tunnen ma, et võin õigustatult teha järelduse, et Euroopa Liidul on sidus ja kõikehõlmav strateegia rändeküsimustega tegelemiseks ja see toimib hästi poliitikate rakendamises, mis annavad kõnealusele strateegiale kuju ja praktilise vormi. Kuigi ilmnevad loomulikult mõningad kõhklused, kindlasti ka kahtlused ja muidugi vajadus olla pisut ambitsioonikam, pean ma rõhutama, et kõike tasakaalustab meie igapäevase elu tegelikkus ja meie ees seisvad raskused. Ma tunnen, et oleme õigel teel ja me saame ja peame liikuma otsusekindlalt edasi tõeliselt globaalse lähenemisviisi rakendamise suunas rändeküsimustes.

Meie arvamuse kohaselt moodustavad selle poliitika aluse kaks põhimõistet, need on inimlikkus ja solidaarsus: inimlikkus seetõttu, et kõnealune poliitika põhineb inimestel ja on suunatud inimestele. Eesistujariik ei tohi seda unustada ega unusta kunagi inimlikkuse mõõdet. Nagu öeldud, räägime me inimestest, kes meie ühiskondadesse teed otsides püüdlevad õigustatult nii enese kui oma perekondade parema elujärje poole. See on inimlik ihalus ja soov, mida peame täielikult austama. Teine märksõna on solidaarsus seepärast, et nagu on öeldud, ei ole see küsimus või probleem, mida saab lahendada vaid üks liikmesriik, isegi mitte kaks või kolm. See probleem avaldab mõju kõigile, millest järeldub, et tuleb anda ühine vastus. Õnneks me usume, et silmanähtavalt kasvab teadlikkus vajadusest ühendada need kaks kontseptsiooni – inimlikkus ja solidaarsus – Euroopa rändepoliitika määratlemisel ja elluviimisel.

Võitluseks ebaseadusliku sisserände vastu oleme juba rajanud ühise vahendi, mida tuntakse Frontexi agentuurina, ja mis on toiminud kaks aastat. Selle aja jooksul on astutud esimesed sammud ja meie arvates, hoolimata mõnedest raskustest, on see oma osa hästi täitnud. On selge, et me peame suurendama pingutusi Frontexi varustamiseks vajalike vahenditega, eesmärgiga saavutada selle loomisega seotud eesmärk tõhusamalt, kiiremini ja korralikumalt. Siiski, me võtame arvesse, et see ühine vahend on siiani andnud hea kinnituse, et selle loomine oli vajalik ja õige.

Seadusliku sisserände kontekstis on siin täna väga õigesti mainitud dialoogi suurendamise vajadust kolmandate riikidega, eriti rändevoogude päritoluriikidega. Nagu öeldud, on see dialoog absoluutselt kõige aluseks ja ma nõustun sellega täielikult, sest arvesse võtmata, analüüsimata ja teatud määral ründamata põhjuseid, mis päritolumaades on rändevoogude tekitajaks, ei ole me kunagi võimelised sellele probleemile püsivat lahendust leidma.

Selles valdkonnas oleme sisse seadnud dialoogi Aafrikaga ja me loodame, et järgmisel Euroopa-Aafrika tippkohtumisel päritolumaadega peetava rände ja rännet puudutava dialoogi kontekstis võime saavutada lõpuks olulisi tulemusi seadusliku rände osas. Portugal on seadusliku rände oma kuuekuulise eesistumisaja tegevuskava prioriteetide hulgast esile tõstnud. Ka komisjon on selles valdkonnas aktiivselt tegutsenud ja esitanud meie arvates väga huvitavaid ettepanekuid. Need tulevad arutusele meie eesistumisaja jooksul, mille vältel ma loodan, nagu öeldud, saavutada märkimisväärset edu.

Kokkuvõtteks, hoolimata meie ees seisvatest raskustest ja ränkadest probleemidest, tunnen ma, et oleme õigel teel. Võib-olla siin ja seal peame olema pisut ambitsioonikamad. Võib-olla siin ja seal peame olema pisut kiiremad, kuid ma tunnen, et keegi heas usus toimivatest inimestest ei saa eitada, et viimaste aastate jooksul on palju ära tehtud.

Komisjon loomulikult tervitab ja julgustab selleteemalist arutelu Euroopa Parlamendiga. Täna tõstatati kaasotsustamise ja reformilepingu küsimus. Nagu te teate, on reformilepingu juurteks Euroopa Ülemkogu ja sellest tulenevalt kõigi liikmesriikide poolt heaks kiidetud mandaat. Loomulikult tuleb sellist liiki otsused teha mitte ainult eesistuja poolt, vaid kõigi liikmesriikide osavõtul. Igal juhul usun ma, et reformileping nagu ka põhiseaduse leping on erakordselt olulised sammud kaasotsustamismenetluse laiendamisele paljudele ELi õigusloomega seotud algatustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Franco Frattini, komisjoni asepresident. − (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad, olen samuti tänulik kõigile sellel erakordselt tähtsal arutelul sõnavõtnuile. Ma usun, et Euroopal peab olema tõeliselt ühine lähenemisviis kõnealusele globaalsele nähtusele, mis hõlmab miljoneid lapsi, naisi ja mehi ning avaldab mõju kõikidele kontinentidele.

Ma nõustun eelpool öelduga, et võitlust seadusevastase käitumisega peame alustama vahendajatest ja ebaseaduslike sisserändajate ekspluateerijatest, ning kasutama tagasisaatmispoliitika vahendeid, mis on nii usaldusväärsed kui ka austavad täielikult iga inimolendi isiklikke õigusi ja väärikust. Euroopa Liit on juba kasutanud kodumaale tagasisaatmist ja võib selle tegevusega jätkata. Ma meenutaksin, et sageli delegeeritakse tagasisaatmise algatused ÜRO Pagulaste Ülemkomissari ametile, tagamaks meiepoolse inimõiguste austamise maksimaalne läbipaistvus.

Ma usun, et Euroopa poliitika peab siduma abi, inimõiguste austamise, kaubanduspoliitika Aafrikaga ja sisserände. Olen kahel käel nõus härra Watsoni tarkade sõnadega kõnesolevate riikide kohta: „me kas võtame nende kaubad või me võtame nende inimesed“. Me peame selle üle mõtisklema, eriti seetõttu, et strateegia peab olema globaalne ja ei tohi välistada meie kaubandussuhteid või meie arenguabi poliitikat Aafrika suhtes.

Välispiiride kontrollimine on samuti elutähtis. Mõned teist mainisid seda, mõned avaldasid kahtlust. Mina usun, et Frontex väärib toetust. Väärib toetust, sest lisaks sellele, et möödunud suvel päästeti inimesed, kes muidu oleksid oma elu kaotanud, on Frontexi ametnikud vahistanud rea inimesi: 400 inimkaubitsejate ühenduste liiget on kinni peetud ja võimudele üle antud. See on suur arv, kuna see puudutab vaid eelmist suve.

Seetõttu loodan ma, et täiskogu tunnistab vajadust eraldada 2008. aasta eelarvest Frontexile täiendavaid vahendeid. Ma olen teadlik muudatusettepanekust, mis taotleb 30% Frontexi tegevuskulude viivitamatut külmutamist. Ma loodan, et nimetatud ettepanek vaadatakse uuesti läbi ja eelarvet, millest tuleneb kulutuste jälgimine ja täielikult vastutustundlik kasutamine, hoopis suurendatakse.

Endastmõistetavalt on palju viidatud majandusrändele. Üksikasjalik ettepanek, mille ma esitan Euroopa tööloa kohta, ei tähenda kindlasti, et me otsustame Brüsselis, kui palju sisserändajaid iga riik vajab. See otsus jääb iga riigi valitsuse ja koduturu pädevusse, soovin seda veelkord kinnitada kõigile neile, kellel on selles osas küsimusi või muremõtteid. Teiste sõnadega, iga liikmesriik on vaba otsustama, kui palju ja millist liiki ühendusevälist tööjõudu ta vajab. Siiski, daamid ja härrad, on üks asi, mida liikmesriigid teha ei saa, see on öelda „me ei vaja neid üldse“, ning seejärel jätkata ebaseadusliku sisserände ja maksustamata tööjõu ärakasutamise sallimist. See ei ole võimalik tulevaste Euroopa seaduste tõttu.

Loomulikult loob sisseränne meie jaoks üldist väärtust, nagu mõned teist on märkinud, nimelt rahvastevahelist liikumist. Ma usun, et see puudutab nii võimalusi kui ka õiguseid. Õigustega kaasnevad alati kohustused. Mõeldamatu on poliitika, mis puudutab õigusi, kuid mitte kohustusi. Me ei saa ja me ei soovi peale sundida Euroopa seaduseid ega rahastamist kellelegi, kes sellega ei nõustu. See on asjaolu, mille peame tegema kristallselgeks: meie idee ja poliitika on partnerlus. See puudutab laiaulatuslikku kokkulepet sisserändajate päritolu- ja transiidiriikidega.

Selle kokkuleppe võtmekomponent peaks olema täielik lugupidamine meie seaduste vastu meie territooriumil, austus põhiõiguste ning meie absoluutsete ja üldiste vääruste vastu: elu, iga naise ja mehe väärikus, üksikisiku väärtustamine. Sellega jõuan ma integratsioonini.

Sisserändajate integreerimine tähendab austuse üles näitamist nende tagapõhja ja religiooni vastu, sest nemad on meie kõigi rikastamise allikas, kuid see nõuab ka nendelt austust meie traditsioonide, tagapõhja, kultuuri ja religiooni vastu. Sellest tulenevalt näen mina integratsiooni tähendust ühistegevuses.

Üsna otse öeldes, me ei saa seaduse abil integreerida neid, kes ei soovi integreeruda, kes ei ole valmis edasi liikuma, kes arvavad, et Euroopa võib siiani sallida sunnitud abielusid või mitmenaisepidamist. Sellised asjad on vastuvõetamatud, sest meil on oma seadused ja üldkehtivad väärtused.

See tähendab siis haridust, keeleõpet, kutseõpet, see tähendab regulaarset tööhõivet ja mis tahes ebaseadusliku tegevuse tagasilükkamist. See tähendab kõigutamatu seisukoha võtmist ebaseaduslikkuse suhtes. Keegi on väljendanud mõtet, millega ma eriti nõustun: kuritegusid toime panevad sisserändajad on ausate sisserändajate, kes töötavad ja teenivad elatist normaalsel viisil, halvimad vaenlased.

See on põhjus, miks me peame oma mures olevatele kodanikele selgitama kõnealust poliitikat: nad ei peaks kartma sisserännet kui nähtust, vaid neid isikuid, kes panevad toime kuritegusid. Meie kohustus on tagada kurjategijate karistamine, sest vastasel korral kodanikud ei taju eristamist ning meil ei õnnestu hajutada seda hirmu ja muret, mis areneb rassismiks ja muutub ksenofoobiaks, mis on kohutav, kuid laienev nähtus Euroopa Liidu piires.

Kokkuvõtteks, härra juhataja, poliitikud peavad tegema valikuid. Usun, et meie valik peab viima globaalse õiguste ja kohustuste kokkuleppe sõlmimiseni võrdsete vahel, võrdsete osaliste vahel. Üks pool ei tohiks seada tingimusi ja teine pool ei peaks neid aktsepteerima; samuti ei saa meile peale sundida seda, mis on meile vastuvõetamatu. See on vajalik, sest me räägime inimolendite väärikusest ja õigustest. Me ei räägi majanduslikust kergendusest ega bürokraatia vähendamisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 12.00.

(Istung katkestati kell 11.45 ja jätkus kell 12.00)

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Filip Kaczmarek (PPE-DE), kirjalikult. (PL) Ebaseaduslik sisseränne on mõneti paradoksaalne mõiste. Olen üles kasvanud poliitilise süsteemi tingimustes, kus teatavaid mõisteid peeti võimukandjate ja nende propaganda poolt a priori positiivseteks või negatiivseteks. Näiteks internatsionalism kandis positiivset, aga kosmopoliitsus negatiivset tähendust. Peame vältima langemist sarnasesse semantilisse lõksu. Ksenofoobia on halb, seetõttu paljud vaevalt teadvustavad, et riigi või Euroopa Liidu kaitsemine ebaseadusliku sisserände eest on väga hea. See on pigem vajalik patt.

Oma kodulinnas Poznańis nägin ma seinale maalitud sõnu „Keegi ei ole ebaseaduslik“. Vahetevahel võib võtta aega mõtlemiseks, kas inimolend saab tegelikult olla ebaseaduslik. Liidu piire ületada püüdes ei riski inimesed eluga ainult Atlandi ookeanil ja Vahemerel. Eelmisel nädalal hukkus Ukraina ja Poola piiril Tšetšeeni naine koos kolme väikese tütrega. Nad põgenesid tragöödia eest, mis on tabanud nende kodumaad. Vaevalt see kedagi üllatab, et inimesed püüavad Tšetšeeniast pageda ja on selle nimel isegi valmis eluga riskima.

Ebaseaduslikult liitu sisenenud mitme miljoni sisserändaja kohalolu Euroopas on väga reaalne probleem. Siiski, seda lahendada püüdes peame meeles pidama Euroopa integratsiooni toetavaid üldiseid väärtusi. Samuti peame meeles pidama, et sisseränne iseenesest ei ole negatiivne nähtus, sellel lihtsal põhjusel, et ükski inimolend ei ole negatiivne nähtus.

 
  
MPphoto
 
 

  Katalin Lévai (PSE), kirjalikult. (HU) Daamid ja härrad, härra juhataja, 85% arengumaadest pärit tööoskusteta sisserändajaid elab Euroopa Liidus ja ainult 5% suundub Ameerika Ühendriikidesse, samal ajal kui üksnes 5% kõrge kvalifikatsiooniga sisserändajatest saabub vana maailma riikidesse ja rohkem kui poole neist kahmab ära Ameerika Ühendriikide majandus. Mul on heameel, et muuhulgas otsib proua Gruberi raport võimalusi selle protsessi peatamiseks ja tagasipööramiseks.

Arvan, et peame leidma oskustööliste ligimeelitamise teid, kuid samal ajal vältima „ajude väljavoolu“ arengumaadest. Seetõttu tuleb määratleda mõiste „kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud“ ja Euroopa Liidus peab standardiseerima ja kehtestama ühtsed nõuded kutsealasele väljaõppele.

Seekord ma ei toeta komisjoni põhimõtte „mida rohkem, seda lõbusam“ rakendamist, ja ma nõustun viie direktiivi ühendamisega. Vähem bürokraatiat mõjub ligitõmbavamalt ka oskustöölistele.

Enne direktiivi(de) projektide välja töötamist soovitan ma viia läbi esialgne mõjude hindamine, mis arvestab ka sotsiaalsete teguritega. See hinnang võib olla abiks, kui kodanike tegelikke huve esindades välja töötatud seadusandlikud aktid tagavad Euroopa Liidule miljonite eurode suuruse kokkuhoiu.

Härra Frattini ettepanek, mis puudutab seadusliku sisenemise kvootide pakettide tutvustamist, võib minu arvates hõlbustada ebaseadusliku rände vähendamist Euroopa Liidu piires, kuid seda võib saavutada ka tõhusama ebaseadusliku rände kontrollimisega kolmandates riikides.

Ma arvan, et raportis pakutud ELi rohelise kaardi asemel töötab uus sinise kaardi skeem tõenäoliselt paremini meie seadusliku rändega seotud ootuste täitumisel.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: ALEJO VIDAL-QUADRAS
Asepresident

 
Pravno obvestilo - Varstvo osebnih podatkov