Istungi stenogramm

Kolmapäev, 26. september 2007 - Strasbourg

7. Selgitused hääletuse kohta

- Raport: Paasilinna (A6-0293/2007)

  Jaroslav Zvěřina (PPE-DE). – (CS) Austatud juhataja, daamid ja härrad, ma ei toetanud ettepanekut asutada Euroopa Tehnoloogiainstituut. Nii nagu enamus teist, soovin ka mina, et Euroopa Liit kohanduks ja suurendaks leiutiste ja patentide hulka.

Kuid pärast selle ettepanekuga seotud arutelu ära kuulamist ei ole ma kindel, et veel ühe institutsiooni loomine oleks samm õiges suunas. Meie ülikoolid ja uurimisinstituudid ei saa mingeid täiendavaid rahalisi vahendeid; nad saavad vaid veel ühe institutsiooni, kellega uurimistoetuste pärast konkureerida. Samuti ei pane seda auväärset institutsiooni puudutav hääletus mingit alust uuele superteadlaste kogule. Instituuti hakkavad juhtima teadlased, kes lahkuvad oma praegustest ülikoolidest. Seepärast olen ma veendunud, et oleks vaja suunata leiduvad ja kättesaadavad vahendid teadusuuringute toetamise kaudu juba olemasolevatele tippteadlaste meeskondadele.

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). – (SK) Kui me tahame edestada Ameerika Ühendriike, Jaapanit ja teisi maailma liidreid teaduse ja tehnoloogia vallas ning kui me tahame, et Euroopa tooni annaks, siis tuleb luua selleks vajalikud eeltingimused.

Tippkeskustele tuleb tagada kõik tingimused ja eeltingimused. Euroopa Tehnoloogiainstituut on samm õiges suunas. On kahju, et selle otsuse tegemisega on nii kaua viivitatud. Ma usun, et ETI piisava rahastamisega seotud probleemid leiavad rahuldava lahenduse.

Samuti toetan ma era- ja avaliku sektori partnerluse põhimõttest lähtuvat kaasfinantseerimise ideed, nagu seda kasutatakse näiteks Ameerika Ühendriikide uurimiskeskustes. Ma soovin, et teadlaste meeskonda valitaks ja kaasataks teadlasi ka uutest riikidest ning et juhatuse tegevust kontrolliks Euroopa Parlament. Uurimiseesmärgid peaksid kajastama teadusuuringute ning tehnoloogia arendamise seitsmendat raamprogrammi; maksumaksjate arvel ei tohiks rahastada vaid embrüo tüvirakkude uuringut riikides, kus see on ebaseaduslik.

  Tomáš Zatloukal (PPE-DE). – (CS) Härra juhataja, lubage mul teha märkus Euroopa Tehnoloogiainstituudi hääletuse kohta. Ma hääletasin ettepaneku poolt, kuna see on esimene süsteem, milles on ühendatud teadus-, haridus- ja ärisektor.

See on Euroopa innovatsioonivaldkonna üks põhiprojekte ja nii nagu teiste sarnaste projektide puhul, kaasnevad ka sellega probleemid, antud juhul eriti finantsprobleemid. Ettepanek asutada instituut ning anda piisavalt ruumi selle olemasolu õigustamiseks väärib seega meie toetust.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Härra juhataja, tahaksin öelda mõne sõna seoses Euroopa Tehnoloogiainstituudiga. Esiteks tahaksin tänada raportööri, härra Paasilinna. Ta on teinud suurepärast tööd. Ma tean, et ta on ekspert hariduse- ja teaduse ning teistes sarnastes valdkondades.

See on väga ambitsioonikas projekt, kuid ma tahaksin sellest hoolimata rõhutada, et Euroopa Liidus uusi institutsioone asutades on väga oluline tagada olemasolevate institutsioonide piisav rahastamine. Järelikult tuleb meil tagada, et juba olemasolevate ülikoolide võrgustik saaks küllaldast toetust uute uuringute teostamiseks.

Mina hääletasin vastavalt härra Paasilinna soovitusele, kuid palun parlamendil arvesse võtta, et seejuures tuleb tagada olemasolevate teadusringkondade rahastamine ning nendele määratud vahendeid ei tohiks kasutada uue institutsiooni tarbeks. Palun selle märkuse registreerida ning otsuste tegemisel seda arvesse võtta.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. − (PT) Ma hääletasin Euroopa Tehnoloogiainstituuti puudutava Paasilinna raporti poolt, kuna minu arvates aitab see otsustavalt kaasa Euroopa majanduse konkurentsivõime tõstmisele, tugevdades innovatsiooni, teaduse ja hariduse vahelist sünergiat.

Seetõttu toetan ma raportööri ettepanekuid, mille eesmärgiks on selgelt määratleda tulevase Euroopa Tehnoloogiainstituudi finantseerimisallikad, et instituut saaks alustada tööd niipea kui võimalik ning täidaks edukalt oma missiooni, vastupidiselt Lissaboni strateegia eesmärkidele.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Meie positsioon Euroopa Tehnoloogiainstituudi loomise suhtes on mitmesuguste teadusorganisatsioonide võetud seisukohtade tõttu kriitilise tähtsusega. Näiteks esitas Euroopa Teadusülikoolide Liiga möödunud aastal uurimuse, millest selgub, et Euroopa Tehnoloogiainstituudi asutamise kava oli „läbimõtlematu ja läbikukkumisele määratud“. Euroscience, Euroopa teadlaste ja poliitikaekspertide organisatsioon nimetas seda „poliitiliselt motiveeritud ideeks, mis lähtub valedest eeldustest“. Ühendkuningriigi teadusnõustaja Robert May ütles, et „see põhineb väärarusaamal“ innovatsioonist.

See instituut on virtuaalne, koosneb ELi ülikoolide, teaduslaborite ja ettevõtete teadlastest ning vastupidiselt esialgsele ettepanekule ei taga kvalifikatsiooni. Lähtudes instituudi asukohale pretendeerinud riikide avaldatud survest, sai sellest virtuaalne värav erinevate piirkondade teadusringkondadega konsulteerimiseks. Euroopa Parlament võttis äsja vastu komisjoni ettepaneku mitmed muudatused, kuid meie arvates pole need piisavad selleks, et siluda midagi, mis oli vildakas juba algusest peale.

Mis puutub rahastamisse, siis on üheks võimaluseks ühenduse eelarve, sealhulgas teadustegevuseks eraldatud vahendite kasutamine, millest võib aga kujuneda veel üks võimalus arenenud maade toetamiseks ning seega ebavõrdsuse süvendamiseks.

  Janusz Lewandowski (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Härra juhataja, Euroopa Tehnoloogiainstituudi kontseptsioon Euroopa Liidus innovatsiooni edendamist käsitleva elava arutelu käigus on muutunud. Algselt pidi instituut olema Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi Euroopa vasteks Lissaboni agenda raames. Teiste sõnadega, see pidi olema osa Ameerika Ühendriikidega konkureerimise strateegiast. Praeguses kiiresti muutuvas globaalses keskkonnas peame me aga silmas hoopis teadmis- ja innovaatikakogukondade ehk nn TIK võrgustikku, mida koordineerib keskne asutus. See kajastub Euroopa Parlamendi esitatud 2008. aasta eelarveprojekti muudatustes kahe eelarverea eraldamises (võrgustiku ja koordineeriva asutuse eraldi rahastamine). Näib, et oleme selle ettevõtmise rahastamise lahendusele lähemale jõudnud, kuna komisjon tegi ettepaneku 2007—2013 finantsperspektiivi läbivaatamiseks, täpsemalt öeldes tõsta rubriigi 1A limiiti, vähendades teiste rubriikide limiiti. See kinnitab taas, et parlament ei eksinud, kui juhtis tähelepanu Lissaboni strateegiale eraldatud eelarveressursside liiga madalale tasemele.

Samuti soovin toetada Wrocław pakkumist Euroopa Tehnoloogiainstituudi peakorteri majutamiseks. Kuid pean siiski märkima, et uurimis- ja arendustegevuse parem rahastamine ja uue institutsiooni loomine ei ole piisav Euroopa konkurentsivõime ja innovaatilisuse tagamiseks. Selle määrab ettevõtluskultuuri areng, riskivalmidus ning praktilised seosed teadus- ja arendusringkondade ja eraettevõtluse vahel.

  Erika Mann (PSE), kirjalikult. − (DE) Minu arvates oli otsus ETI idee alalhoidmise kohta viga. Ükski esitatud argumentidest pole veenev, kuna need lähtuvad valedest eeldustest.

1. Isegi komisjoni president Barroso esitatud esialgne mõte ETI loomisest Ameerika MIT Euroopa vastena eiras tegelikku olukorda ning täna hääletusele pandud ettepanek halvendab esialgset ideed veelgi. MIT kujunes välja suurte rahaliste vahendite ja mitmekesise abi toel ning Euroopas on juba arvukalt „mini-MITe“, kus viiakse läbi maailmatasemel teadusuuringud. Euroopa dilemma on innovaatika ja tipptasemel teadusuuringute ebapiisav rahaline ja moraalne toetus.

2. Kavandatav 309 miljoni euro suurune eraldis eelarve reservvahenditest takistab teiste parlamendi algatuste nagu näiteks strateegilise tähtsusega Galileo projekti teostamist. Rahastamisettepanek hõlmab vaid kaheksandikku eelarveprognoosist ega paku seega mingit stiimulit täiendavate tõsiste eraalgatuste käivitamiseks. Briti energiakontsern BP on juba üksnes Ameerika Ühendriikides Berkeleys investeerinud 500 miljonit USA dollarit biokütuste sektoris.

3. Oma rahastamisallikate ja juba olemasolevatele tipptasemel Euroopa institutsioonidele mõeldud toetuste korral oleks ETI-l väljavaateid edule. Näiteks võiks EL järgida Kanada mudelit ning luua innovatsioonifondi, mida rahastatakse aasta lõpus EL eelarvest ülejäänud vahenditest.

4. Kavandatud võrgustiku infrastruktuur on virtuaalne riigiülene institutsioon, millel pole tegelikult Euroopa ja rahvusvahelise teadustegevuse maastikul mingit tähtsust. See on kurb ja bürokraatlik kompromiss.

Seetõttu hääletasin ettepaneku vastu.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − (EN) Põhimõtteliselt ma Euroopa Tehnoloogiainstituudi ideed toetan. Mina siiski hääletamisest hoidusin, sest minu meelest ei ole veel selge, milline peaks olema selle instituudi eesmärk, juhtimine ja rahastamine.

  Pierre Pribetich (PSE), kirjalikult. – (FR) Teisipäeval, 25. septembril toetasin oma kolleegi Reino Paasilinna, hääletades Euroopa Tehnoloogiainstituudi (ETI) asutamise poolt.

See raport kajastab reaalset soovi pöörduda teadmisteühiskonna poole. Euroopa Liidu raames vajalike vahendite määramine innovatsiooni, teadusuuringute ja hariduse integreerimise edendamiseks aitab lõppkokkuvõttes ergutada Euroopa majanduse konkurentsivõimet.

ETI tegevust juhib teadus- ja halduspersonalist koosnev juhatus. See juhatus määrab teadmis- ja innovaatikakogukonnad (TIKid), mis tegelevad ETI strateegiliste prioriteetide elluviimisega.

Samal ajal on kahetsusväärne, et selle projekti jaoks sihtotstarbeliselt eraldatud rahalised vahendid on mõnevõrra puudulikud. See võib pikemas perspektiivis selle paljulubava algatuse olematuks muuta.

Meil tuleb arvestada sellega, et Euroopa Liidu jaoks on hädavajalikud ühenduse projektid, mis tagavad ELi arengu Lissaboni strateegia kontekstis.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Euroopa Liit on ülejäänud maailmaga võrreldes oma konkurentsivõime osas nüüd tõepoolest ristteele jõudnud. Vaatamata paljude tõmbetegurite olemasolule, olgu need siis ajaloolis-kultuurilised või majanduslikud ja turismiga seotud, ei saa me vältida uute esilekerkivate Aasia majandustega globaalse konkurentsi peamisi väljakutseid. Meie suutlikkus pakkuda teaduse ja innovatsiooni jaoks atraktiivset keskkonda on küsitav.

Olen veendunud, et Euroopa Tehnoloogiainstituudi hääletus märgib olulist sammu innovatsiooni, teadusuuringute ja hariduse kolmnurgal põhineva Euroopa meetmete raamistiku loomises, mis aitaks meie majandusel kasvada ja areneda. Minu arvates ei aita madalad palgad ega odav tööjõud tõsta ELi kui investeerimiskeskkonna atraktiivsust ega aita meie ettevõtetel kasvada. Tuleviku ettevõtted mõistavad, et neil tuleb investeerida rahva tööoskuste tõstmiseks, aidates ühiskonnal suhelda tööstuse ja ettevõtetega, ning pakkuda dünaamilise ja nõudliku turu vajadustele vastavaid kõrgkvaliteetseid ja innovaatilisi lahendusi.

  Dominique Vlasto (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Komisjoni ettepanek asutada Euroopa Tehnoloogiainstituut (ETI) tähendas uue kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni tippkeskuse loomist. See ambitsioon on nüüd takerdunud keerulisse rahastamisküsimusse ning seni pole probleemile veel rahuldavat ega püsivat vastust leitud. See on äärmiselt murettekitav, kuna see vähendab ETI usaldusväärsust juba enne selle asutamist.

Mõte sellest, et ETI väljastaks ETI märgi, võiks aidata lahendada Euroopa teadusuuringuid vaevanud nähtavuse probleemi, tunnustades samal ajal projekte, mis oma silmapaistvuse ja kvaliteedi tõttu seda märki väärivad. Mulle tundub, et selline paindlik süsteem, mis kohandub hästi Euroopas olemasoleva mitmekesisusega, ergutaks ülikoolide- ja teadusprojektide vahelist konkurentsi.

Teine kohustuslik element on minu arvates erasektori kaasamine ETI projektis. Avaliku võimu rolli tuleks piirata mitmesuguste vajalike vahendite edendamise ja korraldamiseni. Kõik ülejäänu, nimelt ETI rahastamine, töö korraldamine ja juhtimine, peaks tulema erasektorist. Üle kõige soovin, et ETIst ei saaks vaid järjekordset nime ELi allasutuste pikas nimekirjas.

Nendest piirangutest hoolimata toetan ma raportit, et anda ETI-le võimalus ennast tõestada.

  Glenis Willmott (PSE), kirjalikult. − (EN) EPLP on otsustanud Euroopa Tehnoloogiainstituudi raporti muudetud ettepaneku ja õigusloomega seotud resolutsiooni hääletamises mitte osaleda. Pooldades küll ettepaneku ja selle innovatsioonisuunitluse üldisi eesmärke, oleks ELi ja liikmesriikide raha paremini kasutatud olemasolevates ülikoolides ja ELi teadusuuringute raamprogrammides. Meie arvame, et ETI haldusstruktuur peaks olema nii vähe bürokraatlik kui võimalik ja seega väiksem kui väljapakutud 21 määratud liiget. ETI rahastamises erakapitalist ja riiklikest vahenditest on ikka veel tõsiseid küsimärke. Arvestades, et komisjoni ettepanek ETI rahastamise kohta viitab finantsperspektiivi uuesti avamisele, ei saa me seda raportit toetada.

- Raport: Duff (A6-0267/2007)

  Frank Vanhecke (ITS). – (NL) Härra juhataja, tahaksin lühidalt selgitada, miks ma hääletasin Duffi raporti vastu, kuigi kõnealune raport pole tegelikult kuigi vastuoluline raport. Põhjuseks on see, et ma olen vastu selle raporti aluseks olevale Euroopa föderaalsele filosoofiale.

Lühidalt olen ma vastu Euroopa föderaalsele riigile ning seega olen ma automaatselt vastu ka ELi kodakondsusele ning ELi kodanike hääletamis- ja kandideerimisõigus teistes liikmesriikides on selle lahutamatuks osaks. Ma usun, et liit peab jääma riiklike demokraatiate ühenduseks, kus mis tahes hääletamis- ja kandideerimisõigus peab jätkuvalt kuuluma asjaomase riigi kodanikele. ELi kodakondsuse süstemaatiline kinnitamine ja laiendamine, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste harta siduvaks muutmine, on tegelikult märk Euroopa Liidu evolutsioonist.

  Bogusław Rogalski (UEN). – (PL) Härra juhataja, tänasel hääletusel võtsime vastu härra Duffi raporti, mis käsitleb liikmesriigis elavate, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanike õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel.

Ma ei saa seda raportit toetada, kuna vastupidiselt raportööride kavatsusele ei edenda see Euroopa Parlamendi hääletamis- ja valimismeetod minu arvates riikidevahelisi heanaaberlikke suhteid, seda eriti juhul, kui neil on ühine piir. Oluliste rahvusvähemustega riigid on paljude aastate jooksul välja töötanud standardid rahvuslike konfliktide vältimiseks.

Vastu võetud hääletusmeetod võib taas sütitada sellised konfliktid, mis on vastu Euroopa rahvaste vahelise rahumeelse kooseksisteerimise vaimule. Selle põhjuseks on üksikisikutele antud võimalus kandideerida ja hääletada, kuigi nad pole antud riigi kodanikud. See viib paratamatult süsteemi kuritarvitamiseni, näiteks fiktiivne elukoha registreerimine konkreetse riigi häälte arvu vähendamiseks ning valimistulemuste mõjutamiseks. Vastavate andmete kontrollimine on keeruline ja kulukas.

Peale selle tugevdab see hääletusmeetod separatistlikke liikumisi, mida me kaasaegses Euroopas kindlasti ei soovi. Mul on kahju, et me oma tahet liikmesriikidele mõnevõrra ebaselgetel põhjustel peale surume, sekkudes nii siseriiklikku valimismenetlusse.

  Daniel Hannan (PPE-DE). – (EN) Härra juhataja, kõigist Euroopa põhiseaduse toetajate väidetest kõige rumalam on see, et ELi kodakondsus ei kahjusta riigi kodakondsust. Ükshaaval on nõrgenenud õigused, mis kunagi kaasnesid kodakondsusega: õigus elamisloale, õigus valida oma esindajaid, järjest rohkem ka õigus nõuda sotsiaalabi.

Iga neutraalne vaatleja teeks järelduse, et meie kodanike esimeseks õiguslikuks seisundiks on saamas ELi kodakondsus ning riigi kodakondsus on jäämas teisele, folkloorihõngulisele, kohale.

Ma aktsepteerin, et see on suund, kuhu enamik sellest kojast tahab suunduda, kuid, taeva pärast, olge ometi ausad! Ärgem siis rääkigem rohkem rumalusi, et see ei mõjuta minu valijate seisundit Briti alamatena.

  Ignasi Guardans Cambó (ALDE), kirjalikult. − (ES) Mulle tundub, et selle raporti vastuvõtmine on tõsine viga ja äärmiselt vastutustundetu samm ning seetõttu hääletan ma selle vastu.

Meil tuleb eelkõige meeles pidada seda, et puudub Euroopa valimissüsteem. Sellise süsteemi loomise korral oleksid asjad teisiti (ning ma toetaksin seda). Vahepeal peavad aga Euroopa valimised olema kooskõlas iga liikmesriigi valimissüsteemiga. Duffi raportis tehakse ettepanek kaotada Euroopa Parlamendi valimistel kahekordne või mitmekordne kandidatuur. Sama kandidaat saaks kandideerida mitmes liikmesriigis ning pärast valimisi valida, millist kohta ta soovib säilitada.

Lisaks ilmselgelt komplitseeritud korraldusele on selge, et tegemist on valijate häälte väljapetmisega ning see ei aita kuidagi tõsta parlamendi auväärsust, mida me soovime edendada.

Peale selle välistab täna hääletusele pandud ettepanek kandideerimisõigusega seotud (nii tsiviil- kui ka kriminaalkohtu) kohtulahendite kohustusliku tunnustamise, võimaldades isikul, kes ei tohi oma asukohajärgse kohtu otsuse alusel oma riigis kandideerida, teha seda teises liikmesriigis. Sellest tuleneb vastuolu Euroopa õiguse ja siseküsimuste vahel ning on kerge ette kujutada, milliseid häbiväärseid olukordi see võib põhjustada.

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Liikmesriikide vahelise infovahetussüsteemi keerukuse tõttu teavad tegelikult väga vähesed kodanikud, kuidas kasutada oma lepingust tulenevat õigust hääletada Euroopa Parlamendi valimistel, kui nad on teise Euroopa riigi residendid. Nende inimeste häält tuleb kuulda võtta ning võimaldada neile juurdepääs oma elukohariigi poliitilisele elule; seetõttu toetan ma olemasoleva süsteemi asendamist vande all antud avalduse täitmise nõudega.

Euroopa valimistel kandideerida soovivate residentide jaoks on riiklik tõendamiskohustus ebaproportsionaalne nõukogu direktiivis 93/109/EÜ sätestatud üldeesmärgiga. Tegelikkuses on sellise tõenduse saamine kodakondsusjärgse riigi asutustest väga keeruline ja aeganõudev. Selle formaalse kohustuse tulemuseks on lepinguga antud õigusest loobumine.

Komisjoni tulevased ettepanekud peaksid käsitlema ka riigi kodakondsuseta liidu kodanike poliitiliste parteide loomise küsimust. Liikmesriikide valimisseadused ei tohi teha vahet konkreetse riigi kodakondsusega isikutest koosnevate riiklike parteide ning teiste parteide vahel. Poliitiline esindatus Euroopa valimistel on väga tähtis riikide jaoks, kus suur osa rahvastikust elab teises Euroopa Liidu liikmesriigis, nagu näiteks Rumeenia.

  Carl Lang (ITS), kirjalikult. – (FR) Kui suur hulk Euroopa kodanikke ei hääleta oma elukohariigis ning kui Euroopa valimistel osalejate arv ei vasta eurokraatide püüdlustele, siis pole põhjuseks mitte see, et Euroopa valimiste valimis- ja hääletamisõiguse kohaldamine oleks liiga keeruline liikmesriikide infovahetuse vajaduse tõttu.

Põhjuseks on üksnes see, et teie bürokraatia ja poliitika tundub neile parimal juhul mõttetu ja arusaamatu ning halvimal juhul kahjulik; samuti see, et paljud Euroopa kodanikud, kes ei ela oma päritoluriigis, eelistavad osaleda oma riigis toimuvatel parlamendivalimistel.

Mis puudutab raportit, siis on selles sisalduva tehnilise pseudo-lihtsustuse eesmärgiks lubada mitmekordset kandidatuuri, teiste sõnadega ühe ja sama kandidaadi kandideerimist erinevates riikides, mis annaks tavaõiguses erakordselt suure eelise ainult riigis elavatele välisriigi kodanikele ning see püüab mööda hiilida nende liikmesriikide hääleõigust puudutavatest seadustest. See on täiesti vastuvõetamatu.

Me usume, et kodakondsus on lahutamatult seotud riikliku kuuluvuse ja eriti valimisõigustega, mida saab kasutada ainult riiklikul taustal. Kui Euroopa kodanikud tahavad osaleda oma asukohamaa demokraatlikus elus siis on selleks alati võimalus olemas: naturalisatsioon.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − (EN) Ma tervitan seda raportit, mis peaks vähendama valimiskomisjonide ja valijate koormust Euroopa valimistel osalemisel. Ma toetan praeguse teabevahetuse süsteemi lõpetamist ja isiku avalduse allesjätmist selle kohta, et ta ei hääleta ega kandideeri kaks korda.

- Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus – Maa tootmisest kõrvaldamine aastal 2008

  Agnes Schierhuber (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, maa tootmisest kõrvaldamise lõpetamine on meie jaoks täiesti õige tegevussuund. Nõudlus toidu ja sööda järele ning taastuva toorme järele kasvab pidevalt ning seetõttu on äärmiselt oluline nende alade tootmiseks kasutamine. Maa tootmisest kõrvaldamine on meede, mida põllumajandustootjad kunagi ei soovinud, kuid millega nad pidid nõustuma, kuna see oli vajalik. Põllumajandustootjad tahavad toota! Ma loodan, et maa tootmisest kõrvaldamise tühistamist ei kohaldata ainult üheks-kaheks aastaks, vaid alatiseks. See annab ka põllumajandussektorile võimaluse aidata kaasa ELi ambitsioonika eesmärgi, süsinikdioksiidi heitmete vähendamisele.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Me oleme nõus sellega, et lubada tootmisest kõrvaldatud maa põllumajanduslikku kultiveerimist 2008. aastal, kuid peale selle oleme me veendunud, et seda mööndust ei tuleks enam kohaldada. Seetõttu esitasime ettepaneku 2009. ja 2010. aasta suhtes ning 2009. aasta osas on nõusolek saadud. Selle tulemusel saavad põllumajandustootjad oma tegevust paremini planeerida, võttes arvesse erakordselt kõrgeid hindu teraviljaturul.

Kuid see meede ei paku lahendust põhilisele küsimusele, mis puudutab iga liikmesriigi toodangu ja tarnete ning maapiirkondade tööhõive tõstmise vajadust.

Samuti tuleb pöörata tähelepanu teravilja puudujäägile Euroopa turul ning biokütuste peale lootmise negatiivsele mõjule nii pakkumise kui ka hinna osas.

Juhime taas tähelepanu ÜPP (ühise põllumajanduspoliitika) põhjaliku läbivaatamise vajadusele, mis võtaks arvesse iga riigi mullastikku ja bioloogilist mitmekesisust külvikordade määramiseks ja põllumajandustootjatele piisava sissetuleku tagamiseks ilma, et see kahjustaks tarbijate huve seoses tervisliku ja kõrgkvaliteetse toiduga.

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Kas oleksite uskunud, et pärast ühise põllumajanduspoliitika aastatepikkust süüdistamist kõikvõimalikes rikkumistes, liiga suurtes kulutustes ning eriti pudrumägede ja piimajõgede tootmises, mida ei saa turul realiseerida, leiame nüüd, et tootmisvõimsuse kärpimine nendes piirkondades tuleb lõpetada?

Olen rahul voliniku kohese reaktsiooniga hinnatõusule, mis on põllumajandustootjatele kindlasti tulus olnud: lõpetage maa tootmisest kõrvaldamine ning julgustage põllumajandustootjaid tootma rohkem vilja, et turu survet vähendada.

Volinik võiks sama kiiresti reageerida ka piimakvootide tõusule ning tühistada lisamaksud kvootide ületamise eest riiklikul tasandil. Peale selle on see loodetavasti õppetunniks komisjonile, kes on püüdnud vähendada ka veini tootmisvõimsust 200 000 hektari võrra, eirates Euroopa veinitootjate ekspordivõimalusi sellistele tekkivatele turgudele nagu Hiina ja India.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − (EN) Võttes arvesse muutuvaid turutingimusi, mõistan ma ja toetan komisjoni ettepanekut jätta 2008. aastal tootmisest kõrvale 0% maad. Maa tootmisest kõrvalejätmise lõpetamine peaks suurendama teravilja tootmist vähemalt 10 miljoni tonni võrra. See peaks laskma õhu välja kerkivatest vilja hindadest.

  Jean-Claude Martinez (ITS), kirjalikult. – (FR) Brüsselis asuv komisjon on meile juba alates 1992. aastast rääkinud viljamägedest, rääkimata piimaookeanidest ja teistest pilgeni täis varudest. Seetõttu tuli Euroopa põllumajandusmaa tootmisest kõrvaldada ning toodangut kärpida. Lõunapoolkera ja Ameerika Ühendriigid pöördusid nisu ja õliseemnete monopoli suhtes Maailma Kaubandusorganisatsiooni poole.

Meenutage, et mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru ja 1992. aasta Blair House’i lepingu ühe osana nõustus komisjon piirama õliseemne kasvupinda 5 miljoni hektarini.

Juhtus see, mis juhtuma pidi. Põllumajandust mõjutavad ilmastiku kapriisid. Sama selgitas Joosep piiblis vaaraole. Põud Austraalias, tootmise langus Ukrainas ja lõputult kasvav nõudlus Hiinas, Indias ja Aafrikas: kõik need tegurid tõstavad teravilja ja maisi hinda.

Pärast seda, kui me maksime oma põllumajandustootjatele, et nad alates 1993. aastast tootmise lõpetaksid, isegi pärast tootmisabi ärajätmist ning miljonite hektarite ulatuses maa tootmisest kõrvaldamist ajal, kui kolmandik inimkonnast on näljas, avastab Brüsselis istuv komisjon lõpuks, et viljast on puudus ning varud on otsakorral. Seega taganevad nad oma maa tootmisest kõrvaldamise otsusest.

Sama toimub ka veiniga. See on juba juhtunud või ja lihaga. Etendust juhivad segadus ja maltusianism.

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − (EN) Üks suuri mõistatusi Euroopa Liidu elanikkonna jaoks on see, kuidas on võimalik luua süsteem, mis maksab põllumajandustootjatele selle eest peale, et nad maa sööti jätavad. Nüüd ma näen, et mõned väärikad organisatsioonid (nt linnukaitseühing RSPB Ühendkuningriigis) kasutavad seda süsteemi oma suurepärase töö rahastamiseks, sellegipoolest ei saa see olla õige, et me jätame hea maa sööti ja maksame põllumajandustootjatele selle eest peale.

Seepärast toetan mina null protsendi maa kasutusest kõrvale jätmist, kuid koos peame me julgustama oma põllumajandustootjaid ja teisi maad korras ja viljakana hoidma, aidates neid teistest allikatest.

Kui me tõsiselt kaalume põhjalikku ÜPP reformi, siis peab igasuguse reformikava eesliinil olema maa kasutusest kõrvaldamise maksete lõpetamine. Seepärast mina toetan komisjoni ettepanekuid.

- Resolutsiooni ettepanek (B6-0351/2007)

  Kathy Sinnott (IND/DEM). – (EN) Härra juhataja, ma tahaksin juhtida parlamendiliikmete tähelepanu sellele, mille järgi mina hääletasin.

Oluline on see, et me peame kaitsma, ja kaitsemegi, lapsi. Kompromissitu peab olema kemikaalide ja saasteainete vastu, mis võivad mingilgi moel nende talitlust ja arengut mõjutada. Vastutavaks tuleb pidada ettevõtjaid.

Kuid see ei ole veel kõik. Me peame tõsiselt vaatama, millise pinge all ettevõtted on. Hiinas tegutsevad ettevõtted on Hiina valitsuse surve all. Hiinas on mängureeglid hoopis teistsugused kui mujal maailmas. Kui ettevõtte tahab seal tegutseda, tuleb anda suurem osa oma otsustusprotsessist ja tegevusprotseduuridest valitsusele.

Hiina on kehtestanud stiimulid, millega saab kontrollida tootmise vertikaalseid tegevusi. Seadmed, mida Mattel nende 21 miljoni mänguasja tootmiseks kasutas, on valmistatud Hiinas ja nende omad. Vormid plastmassi vormimiseks ja mänguasjade valmistamiseks on Hiina omad. Selle põhjuseks on see, et Hiina toetab Hiinas tegutsevaid välisettevõtteid ning selle süsteemi mittekasutamine suurendab ettevõtte kulusid 20% võrra.

Sellest on näha, et Hiina kontrollib ettevõtlust märksa rohkem kui me ehk arvaksime ning mänguasjade ohutuse küsimuses tuleb sellest õppida. Me ei tohi seda taluda, nagu me ei tohi enam taluda inimõiguste ja keskkonnaalaseid rikkumisi Hiinas.

  Proinsias De Rossa (PSE), kirjalikult. − (EN) Ma olen korduvalt kutsunud Euroopa Komisjoni üles suruma edasi õigusaktidega, millega nõutaks päritoluriigi etiketi paigaldamist kõigile imporditud toodetele. See on äärmiselt oluline, sest on leitud, et 2006. aastal oli 17% kõigist avastatud ohtlikest toodetest (sh mänguasjadest) määratlemata päritoluga ning 58% kolmandate riikide päritoluga.

Kuigi 48% avastatud ohtlikest toodetest pärines Hiinast, ei tohi eeldada, et see on üksnes Hiina tootjate puuduliku kvaliteedikontrolli süü. Nii on näiteks viimase kolme kuu jooksul USA Mattel Company (mis turustab Euroopas oma tooteid ka Fisher-Price kaubamärgi nime all) poolt tagasi kutsutud 21 miljonist mänguasjast 18 miljonit tingitud Matteli tootedisaini vigadest, mitte vigasest tootmisest.

Juba mõnda aega on selge, et nii tootjatele kui importijatele on vaja karmimaid karistusi, et nad võtaksid tõsiselt vastutust oma tarbijate – antud juhul kaitsetute laste – ees. Kuid mõned liikmesriigid on importijate ja tootmise allhanget tegevate ettevõtjate korraldusel jätkuvalt muutustele vastu.

  Brigitte Douay (PSE), kirjalikult. – (FR) Kaubanduse globaliseerumine ning läbipaistvuse ja teabe puudumine mitmesuguste Euroopa Liidus turustatavate toodete päritolu kohta suurendab ohtlike, vigaste või võltsitud kaupade omandamise riski.

Ühise otsuse tooteohutuse ja eriti mänguasjade ohutuse kohta, mille poolt ma kolmapäeval hääletasin, on vastu võtnud peaaegu kõik fraktsioonid. See on veel üks näide Euroopa Liidu ja eriti Euroopa Parlamendi pühendumisest tarbijakaitsele.

See otsus, milles kutsutakse üles kehtestama nõuded tooteohutusele, EÜ vastavusmärgi terviklikkusele, võltsitud kaupade välistamisele ja jälgitavuse juurutamisele, pakub tarbijatele, eriti lastele, tõhusamat kaitset.

Kuid üleskutse koostöö parandamiseks kolmandate asjaomaste riikidega ei tohiks jätta varju nende ettevõtete vastutust, kes tellimusi esitavad, kuna nemad peavad tagama tootespetsifikatsioonide vastavuse tervishoiu- ja ohutusnõuetele.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. − (PT) Ma hääletasin resolutsiooni ettepaneku „Hiinas toodetud ohtlikud mänguasjad“ poolt, kuna minu arvates on oluline võtta kõik vajalikud seadusandlikud ja haldusmeetmed, et tagada ELis turustatud tarbekaupade täielik vastavus olemasolevatele ELi standarditele ning samuti vältida tarbijate tervise ja ohutuse ohustamist. Seetõttu leian, et direktiiv 88/378/EMÜ mänguasjade ohutuse kohta tuleks esimesel võimalusel läbi vaadata ning see peaks sisaldama tõhusaid ja tulemuslikke tooteohutuse nõudeid.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Tooteohutuse, eriti mänguasjade ohutuse tagamine on rahva tervise ning eriti laste tervise kaitse üks prioriteete.

Toodete kontrolli- ja kvaliteedisüsteem on peamine mehhanism selle eesmärgi saavutamisel. Ettevõtted ja pädevad asutused peaksid seda kontrolli ja tõestamist ellu viima ennetava meetmena.

Kuna õigusaktides määratletakse kõik ohutuseeskirjad, millele tooted peavad vastama, siis lasub vastutus nende nõuete täitmise eest ettevõttel või ettevõtetel, kes neid tooteid kujundavad, toodavad ja turustavad.

Kolmandatest riikidest imporditud ohtlike või tervisele kahjulike toodete, eriti mänguasjade korral on esimeseks reaktsiooniks veeretada süü teiste kaela, kuni selleni, et Financial Times avaldab Matteli ametliku vabanduse Hiina valitsuse ja rahva ees. Tuleb rõhutada, et paljud imporditud tooted on valmistatud kolmandates riikides, kuid nende tootjate omanikud on suured EL-põhised rahvusvahelised ettevõtted, kes kasumiahnuses on oma tootmise mujale üle viinud.

Pealegi jääb importtoodete kehva kvaliteedi üle arutlemisele keskendudes märkamata tõsiasi, et paljud ELis valmistatud tooted ei vasta samuti kehtivatele standarditele.

  Malcolm Harbour, Andreas Schwab, Marianne Thyssen ja Corien Wortmann-Kool (PPE-DE), kirjalikult. − Täna parlamendis suure häälteenamusega vastu võetud resolutsioon keskendub õigesti tooteohutuse tagamise olulisele teemale olemasolevate ELi direktiivide alusel.

PPE-DE fraktsioon on kogu aeg toonitanud, et resolutsioonis tuleks keskenduda praktilistele ettepanekutele, mis aitaksid viivitamata tarbijate ohutust suurendada.

Peale selle oleme me teinud ettepaneku anda hinnang Euroopa tarbijaohutuse etiketile, et tarbekaupade müüjad saaksid selle vabatahtlikult kasutusele võtta. Meil on hea meel, et parlament seda ettepanekut toetab.

Me jälgime kavandatavat mänguasjade direktiivi suure huviga ja uurime komisjoni kavandatud reforme ilma eelarvamusteta. Meie meelest oli täiesti tarbetu proovida selle resolutsiooniga lisada kavandatavasse direktiivi väga üksikasjalikud ja konkreetsed nõuded. Seepärast hääletasime me kavandatud täienduste vastu, kuid see ei vähenda kuidagi meie huvi ja muret koostada tõhus ja toimiv direktiiv, kui me saame 2008. aastal komisjoni ettepaneku.

  Carl Lang (ITS), kirjalikult. – (FR) Parlamendi resolutsioon sisaldab vaid mõnda ettepanekut lõpetada ohtlike toodete import, millest poole moodustavad Hiina tooted. Selles keskendutakse mänguasjadele, kuid jäetakse siiski mainimata toksilisi värvaineid sisaldavad rõivad, ohtlikud ravimid, inimtarbimiseks kõlbmatud toiduained, tuleohtlikud elektrikaubad, antifriisist tehtud hambapasta – nimekiri on lõputu. Selles aetakse läbi mannetute meetmetega, mis põhinevad koostööl ja tõendamisel ning osutatakse vastutuse osas pigem liikmesriikidele kui Hiinale, pigem Euroopa kui teiste riikide ettevõtetele.

Sellel konkreetsel juhul pole see piisav. On aeg kohaldada hoiatavaid sanktsioone mis tahes riigi suhtes, kes pärast Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeks saamist jätkab kahtlast äri, olgu see siis dumping, võltsimine või sunnitöö. On tõsi, et mõned Euroopa Liidus olemasolevad kaubanduskaitse dokumendid kuuluvad härra Mandelsoni pädevusse, kelle passiivsust antud valdkonnas on üsna põhjendatult mainitud.

Kui me antud dokumendi lõpuks siiski vastu võtame, siis on põhjuseks see, et kõigest hoolimata on parem sätestada pigem mõned naeruväärsed meetmed, kui neid üldse mitte kehtestada. See on vähemalt mingisugune reageerimise vorm.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma tervitan ülekaalukat häälteenamust, millega see resolutsioon vastu võeti. Me saatsime mänguasjatootjatele ja Hiinale selge sõnumi, et me ei kavatse taluda laste mänguasjade rangetest ohutusnõuetest mittekinnipidamist. Hiinale on antud teada, et ta peab tõhustama kaupade kontrolli ja tuvastamismeetodeid, et dramaatiliselt vähendada ohtlike kaupade sattumist Euroopa turule.

  Jean-Claude Martinez (ITS), kirjalikult. – (FR) Lapsed Vietnamis, Aafrikas ja mujal seisavad maamiinidel. Euroopas lämmatavad ja mürgitavad Barbie nukud ja mänguasjad meie enda lapsi ning põhjustavad neil allergiat.

Kinolinal on juba häirekella löödud filmiga „Le père noël est une ordure“. Nüüd on parlamendiliikmete kohustuseks anda oma vastus ja teha seda nii turvalisuspõhimõtete kui ka meie kontinendi demograafilise tuleviku kaitsmise seisukohast, mida täiskasvanute mängud on juba kahjustanud.

Seda tuleb teha nüüd. Isegi eile oli juba hilja, sest nii paljud Brancusi skulptuuri sarnased näod on räsitud tselluloidnukkudest, mis lahvatavad põlema ainsast tiku süütamisest. Mänguasjad tapavad ning Darfuri lapsed ei tea, kuidas neil on vedanud, et neil pole lubatud söögi ajal mängida.

  Tokia Saïfi (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Pärast seda, kui Ameerika Ühendriikide tootja Mattel võttis turult tagasi suure hulga Hiinas valmistatud mänguasju, revideerib komisjon nüüd oma tooteohutusealaseid õigusakte, eriti neid, mis puudutavad importmänguasjade ohutust. RAPEX ja EÜ-märgi kasutamise tõttu on Euroopa sellealane reguleerimissüsteem küll vastupidav, kuid seda tuleb veelgi tugevdada.

Seetõttu läheb Euroopa Parlament veelgi kaugemale ning taotleb mänguasjade ohutust puudutava resolutsiooni osana ühise toodete turustamise ja turgude järelevalve raamdokumendi vastuvõtmist. Minu jaoks on tarbijate usalduse taastamine ja laste tervise kaitsmine olulise tähtsusega tingimus. Lähtuvalt REACH määrustest, mis kehtestavad range kontrolli kemikaalide kasutamise üle tarbekaupades, hääletasin ma täna selle poolt, et keelustada tingimusteta mistahes toksiliste ainete kasutamine mänguasjade tootmisel.

Peale selle olen ma selle poolt, et lähtuvalt muudatusettepanekutest 8 ja 6 keelustada täielikult ohtlike ftalaatide kasutamine mänguasjades, mida lapsed võivad suhu panna. Mänguasjade keemiline ohutus ei ole vaid regulatiivküsimus; see on seotud ka hügieeniga ning seetõttu eluliselt tähtis laste ohutuse tagamisel.

  Karin Scheele (PSE), kirjalikult. − (DE) Tänane resolutsioon rõhutab mänguasjade direktiivi läbivaatamise vajadust. KMRid – teiste sõnadega kantserogeenseteks, mutageenseteks või reproduktiivtoksilisteks liigitatud ained – tuleb uues mänguasjade direktiivis keelustada. Volinik Verheugen toetas seda nõuet eilsel arutelul. Samuti on vaja lõpetada segadus seoses CE-vastavusmärgisega. Euroopa tarbijad peavad seda märki kas toote päritolu tähiseks või kvaliteedimärgiks, kuigi CE-vastavusmärgis ei tähenda kumbagi.

- Raport: Saryusz-Wolski (A6-0312/2007)

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). – (SK) Energiavarustuskindlus ja energia loovad telje, mille ümber pöörleb liidu iga sise- ja välispoliitika ning need on elutähtsad tegurid jõukuse säilitamises ning kriitilise puudujäägi korral on kaalul ellujäämine.

Meil tuleb astuda koheseid samme, et vabastada ennast sõltuvusest Venemaalt pärit toorainest, mis võib edaspidi muutuda poliitiliseks sõltuvuseks. Mind häirib, et me lubame kasutada energiat transiidi- ja sihtriikidele poliitilise surve avaldamiseks. Ma toetan Musta mere mõõtme arendamist, koostööd Lõuna-Kaukaasia riikidega, suhete kiirendamist Norra, Magrebi ja Mashreqiga ning Euroopa-Vahemere partnerlust. Energiaturu etteennustatavuse tagamiseks tuleb sõlmida lepingud Hiina, India ja Brasiiliaga ning luua partnerlussuhted ka Ameerika Ühendriikide valitsusega.

Mustvalge mõtlemisega keskkonnategelased peaksid lõpuks ometi aru saama, et „öko“-kütuste ja biomassi põletamine suurendab tohutult CO2 kogust atmosfääris ning et mõistlikus ulatuses tuumaenergia kasutamine on vajalik. Fanaatiliste roheliste mõju, kellel on õnnestunud keelustada tuumaenergia liikmesriigi põhiseaduses – mis ei mõjuta kindlasti ei kõnealuse riigi ega ka naaberriikide majandust – on võtnud tragikoomilised mõõtmed.

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE). – (FI) Härra juhataja, energiavarustuskindlus on üks Euroopa üldise julgeoleku olulisi tegureid. Härra Saryusz-Wolski raport vastab sellele Euroopa tuleviku ees seisvale väljakutsele.

ELi probleem seisneb aina kahanevas energiasõltumatuses. EL impordib juba praegu poole oma energiavajadusest ning 2025. aastaks ületab arvestuslik sõltuvus impordist 70% künnise. Selle probleemi lahendamiseks on meil vaja kindalt ühist häält, uut laadi energiadiplomaatiat ning selle rakendamiseks ka ELi energiaalase välispoliitika kõrgetasemelist esindajat.

Kuid liidule energiaalase välispoliitika alase mandaadi andmine ei tohi tähendada liikmesriikide nõrgemat suveräänsust nende energiatootmisvahendite ja struktuuri üle otsustamisel. Ma tahaksin raportööri selle eest tänada. Raport võimaldab liikmesriikidel teha sõltumatuid otsuseid oma energiavarude struktuuri kohta.

  Lena Ek (ALDE), kirjalikult. − (EN) Läbipaistvus, vastastikus ja õigusriik on Euroopa energiapoliitika ja seega ka meie välispoliitika nurgakivid. Praegu ei ole siiski õige aeg uute institutsioonide loomiseks ja seepärast olen ma energiaalase välispoliitika kõrge ametniku uue ametikoha loomise vastu, millega väheneksid ka Euroopa Parlamendi võimalused mõjutada välispoliitika energiaaspekte.

  Françoise Grossetête (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin raporti poolt, kuna see on suunatud ühise energiaalase välispoliitika kehtestamisele.

Rakendatavad lahendused peavad olema rahvusvahelise ulatusega ning Euroopa Liidul peab olema juhtiv roll. On selge, et energia on muutnud tänapäeva rahvusvahelistel läbirääkimistel tõeliseks relvaks.

Alates 2006. aasta jaanuaris Venemaa ja Ukraina vahel aset leidnud kütusekriisist on Euroopa Liit olnud teadlik oma haavatavusest energiavarude osas. Energiaalase välispoliitika väljatöötamiseks tehakse raportis sisuline ettepanek määrata energiaalase välispoliitika kõrge ametnik, kes vastutaks ELi tegevuse koordineerimise eest antud valdkonnas. Energiaalase välispoliitika kõrge ametnik peaks aga kahte ametit, kuna kõnealusel isikul oleksid nii äsjaloodud ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kui ka komisjoni asepresidendi volitused.

Ma tervitan seda positiivset arengut, mis aitaks eriti edendada dialoogi tootjariikide – mis annab tunnistust Euroopa-Vahemere partnerlusest – ja tarbijate vahel. See võimaldaks ELil energiavarustuskindluse valdkonnas välistarnijatega läbirääkimisi pidades oma huve kaitsta.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Energia on hetkel keskne strateegiline teema.

Mitmed EL riigid kalduvad kõrge energiasõltuvuse tõttu ekspluateerima valdavalt olemasolevaid energiaressursse, sellest ka ettepanek lisada ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames ka energiat käsitlev sektsioon. Vastuvõtmise korral pakuks see võimalust saada üle suurvõimude vahel eksisteerivatest vastuoludest.

Selleks peaks EL deklareerima oma „turu“, oma „konkurentsi“ ja laienemise teistesse riikidesse nn „energiakogukondade“, „Energiaharta lepingu“ raames – millega tagatakse „investeeringute turvalisus“ ja „õigus hüvitisele sundvõõrandamise ja/või natsionaliseerimise korral“ – või „energiavarustuskindluse klausli“ lisamine kõigisse kommertslepingutesse. See kõik on kontrollitav, sellest ka „OPECi gaasiversiooni“ tekkimise hirm.

Parlamendi enamus kaitseb samuti „Ameerika Ühendriikidega energiavarustuskindluse partnerluse sõlmimist“ ning muidugi „kriitilist ja konstruktiivset dialoogi“ Lõuna-Kaukaasia, Kaspia mere ja Kesk-Aasia riikidega, „mis tasakaalustab ELi huve nafta- ja gaasivarude mitmekesistamise ja nendes riikides poliitiliste reformide saavutamise osas“. Kellele on veel sõnu vaja? Iraak, Afganistan, Aafrika ...?

  Janusz Lewandowski (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Härra juhataja, Euroopa Liit on suur energiatarbija ning sõltub välistest energiaallikatest. Viimaseid iseloomustab ebakindlus ja võimalik destabiliseerumine. Konkreetselt Venemaa ja loodusvarade poolest rikaste SRÜ riikide puhul lisab ebakindlust veelgi kalduvus kasutada energiat poliitilise relvana, nagu me oleme juba näinud. See oleks pidanud sundima Euroopa Liitu oma ridu tugevdama ning kriisiolukorras õlg-õla kõrval seisma. Reageerimine on aga olnud väga aeglane huvide erinevuste tõttu riikides, mille jaoks energia kasutamine väljapressimise vahendina kujutab väiksemat ohtu, kui postkommunistlike riikide jaoks.

Härra Saryusz-Wolski raport on samm õiges suunas. See kutsub rajama EL-Venemaa suhteid vastastikusele usaldusele ja austusele energiahartas sätestatud põhimõtete suhtes.

Käesoleva arutelu konteksti määravad komisjoni samaaegsed jõupingutused liidu energiaturu liberaliseerimiseks, arvestades taustal oleva Gazpromiga. See põhjustab tugevamat survet tootmise ja turustamise lahususe põhimõtte rakendamisele. Liberaliseerimisele vastu seisvad riigid on needsamad riigid, kes kalduvad toetuma kahepoolsete energialepingute sõlmimisele Venemaaga ning teevad koostööd Venemaa riigiettevõtetega. Pole kokkusattumus, et see hõlmab riiklike energiamonopolide jäänukeid mandri-Euroopas. Selle tulemusena takistatakse energiatarnijate vaba valikut ja selle strateegilise sektori solidaarsusel põhineva ühenduse poliitika arendamist.

  David Martin (PSE), kirjalikult. −(EN) On selge, et Euroopa Liidul on vaja tänasest paremini koordineerida oma lähenemisviisi välistele energiaallikatele. Ma siiski ei näe, millist kasu võiks tuua energiaalase välispoliitika kõrge ametnik ja usun, et see põhjustaks üksnes segadust härra Solana praeguse rolli osas ning seepärast hääletasin ma ettepaneku vastu. Samas hääletasin ma energia tootmise ning energia ülekande ja jaotuse eraldamisele viitamise poolt.

  Tobias Pflüger (GUE/NGL), kirjalikult. − (EN) Raport pooldab ühtset Euroopa energiaalast välispoliitikat. Kuigi siiani ei ole sellise poliitika jaoks isegi õiguslikku alust, on raporti eesmärk see ellu viia isegi enne selle võimalikku lisamist uude reformilepingusse. Selle asemel, et lahendada kalli ja saastava energia probleem, tahetakse raportiga kujundada EL hegemooniks, ülemaailmseks toimijaks. ELi selline ekspansiivne geopoliitiline lähenemine suurendaks maailmas pingeid ja konflikte. Tekstis on läbivalt näha tugevat venevastast hoovust. Lisatud on peaaegu kõik ideed, millega saab Venemaa ja ELi liikmesriikide vaheliste suhete arengut takistada. Seepärast räägivad kriitikud külma sõja hingusest. Nn energia varustuskindluse punkti lisamisega kõigisse tootja- ja transiidiriikidega sõlmitavatesse lepingutesse määratleb EL oma huvid kaugel väljaspool enda piire. Me oleme mures ELi energiaalase välispoliitika põhialuste pärast, mis tugineksid geopoliitilisele survele, sõjalise ohu taustale. Raportis nõutakse energia varustuskindluse valdkonnas lähedast partnerlust USAga, olles teadlikud, et USA on odavate energiaallikate jahil sõjakäigul Iraagis.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Arvestades ühelt poolt energia kasvavat tähtsust tänapäeva ühiskonnas ning teiselt poolt kasvavat rahvusvahelist sõltuvust, millest on saanud ühine joon, on võimatu jätta energiapoliitika välja ELi välispoliitika mõõtmest, olgu see siis liikmesriigi tasandil või ühise välispoliitika seisukohast.

Seepärast nõustun resolutsioonis toodud väitega, et „ehkki liikmesriigid peaksid säilitama suveräänse õiguse teha strateegilisi valikuid energiaallikate osas, ekspluateerida oma energiavarusid ja otsustada tarnestruktuuride üle, on siiski vaja [edendada ühist lähenemist ja mitte tingimata ühtset poliitikat], mis viiks varustuskindlust, transiiti ja investeeringuid hõlmava Euroopa ühise energiaalase välispoliitika loomiseni ning energiatõhususe ja energia kokkuhoiu, nagu ka puhaste ja taastuvate energiaallikate edendamiseni, eelkõige suhetes nende riikidega, kelle energiatarbimine kasvab hoogsalt“. Kuid energiaalase välispoliitika kõrge ametniku osas tuleks see mõõde lisada välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tööülesannete hulka, kuna ma ei usu spetsiifilisema lähenemise otstarbekusse.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Ma hääletasin Euroopa ühtset energiaalast välispoliitikat käsitleva Saryusz-Wolski raporti vastuvõtmise poolt.

Nõukogus 2007. aasta märtsis vastu võetud energiapoliitika tegevuskava kohaselt tuleb meil teha kõik jõupingutused selleks, et kujundada Euroopa Liidu jaoks välja Euroopa ühtne energiaalane välispoliitika ning selle tõhusaks toimimiseks vajalikud õigusaktid. Tahaksin juhtida tähelepanu liikmesriikidevahelise solidaarsuse ja koostöö vajadusele, energiaallikate mitmekesistumisele ning jätkuvale arengule ja koostöö tihendamisele selles valdkonnas.

Nõustun üksikasjaliku juhendi koostamise vajadusega, kus oleks kirjas poliitika elluviimise erinevad etapid. Komisjon peaks esimesel võimalusel esitama sellekohased ettepanekud. Samuti on liikmesriikide jaoks tähtis konsulteerida omavahel ja komisjoniga küsimustes, mis puudutavad strateegilisi otsuseid seoses kolmandate osapooltega selles valdkonnas sõlmitavate lepingute kohta. Ettepanek määrata energiaalase välispoliitika kõrge ametnik on täiesti kohane ja väärib edasist kaalumist. Nimetatud isik vastutaks kogu energiavarustuskindluse välisaspektidega seotud poliitika koordineerimise eest. See positsioon peaks aitama tugevdada ELi liikmesriikide huvide kaitsmist välispartneritega peetavatel läbirääkimistel.

  Charles Tannock (PPE-DE), kirjalikult. − (EN) Briti konservatiivid tunnistavad, et 27 liikmesriiki peavad energiaalase välispoliitika puhul näitama üles suuremat solidaarsust, nüüd kui kõik liikmesriigid muutuvad lähiaastatel järjest sõltuvamaks kolmandatest riikidest imporditud naftast ja gaasist, sest muidu võivad need riigid sõltuvamatele ja haavatavamatele riikidele löögi anda ning kahjustada seeläbi kogu Euroopa Liitu.

See ei tähenda, et me ühist energiapoliitikat toetaksime, eriti seda, et EL saaks määrata energialiikide jaotust liikmesriikides, näiteks fossiilkütuste ja taastuvate energiaallikate vahekorda.

Üldiselt konservatiivid toetavad selle raporti eesmärke, kuid me ei näe vajadust ühe jõulise koordineeriva figuuri järele selle valdkonna eestkõnelejana. Samuti ei näe me vajadust, et aluslepingutesse peaks selle teema reguleerimiseks lisama uue õigusliku aluse.

Püüded lisada uusi ELi pädevusi selle asemel, et kasutada korralikult ära olemasolevaid, ei ole vajalikud. Samuti usuvad konservatiivid turupõhisesse lähenemisviisi, mitte aga suuremasse ELi institutsionaliseerumisse.

  Glenis Willmott (PSE), kirjalikult. − (EN) Tööpartei Euroopa Parlamendis toetab suuremat osa sellest resolutsioonist, eriti seda, et prioriteetideks on taastuvate energiaallikate toetamine, energia propageerimine Euroopa naabruspoliitika ühe nurgakivina ja suuremate kaitsemeetmete nõudmine saastamise vastu.

Kaheteistkümnenda volituse üle me ei hääletanud, sest see jääb Euroopa põhiseaduse lepingu raamest välja, mis muudab kavandatava volituse asjakohatuks. Muudatusettepaneku 2 ja lõike 13 hääletuses me ei osalenud, sest meie meelest võib energiapoliitika kõrge ametniku ametikoht tuua kaasa mittevajalikku segadust.

Me hääletasime lõike 62 poolt, millega säilitatakse viide energiatootmise eraldamisele, sest me soovime jääda varem avaldatud seisukoha juurde, et kõige tõhusam moodus investeeringute, võrgule õiglase juurdepääsu ja turu läbipaistvuse edendamiseks on ülekandevõrkude omandi eraldamine.

- Raport: Gruber (A6-0322/2007)

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). – (SK) Ma hääletasin proua Gruberi raporti poolt.

Ma tervitan üldise raamdirektiivi ja kõrgelt kvalifitseeritud töötajate liikmesriikide territooriumile sisenemist reguleeriva direktiivi, hooajatööliste liikmesriikide territooriumile sisenemist ja seal viibimist reguleeriva direktiivi ning tasustatud praktikantide liikmesriikide territooriumile sisenemist ja seal viibimist reguleeriva direktiivi koostamist.

On ilmselge, et Euroopa Liit peab kehtestama täpsed reeglid ja aktiivselt reguleerima seda, keda ELis töötada lubatakse. Me kõik teame, et Euroopas on juba saabunud „demograafiline talv“ ning vajatakse kiiresti tööjõudu kolmandatest riikidest. Kuid on elutähtis võtta vastu ainult kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu ning teen ettepaneku valida neid töötajaid, kelle ametikaaslasi Euroopa tööturul napib. Meil tuleb olla selles suhtes järjekindel; vastasel korral tekivad Euroopa Liidu tahtlikult ja järelemõtlematult lihttöölistega üle ujutamise korral probleemid, mille juured on töötute sisserändajate jõudeolekus, kes kalduvad kuritegevusele, tegelevad ebaseadusliku kaubanduse ja varimajandusega ning on sageli seotud narkootikumide ja inimkaubandusega. Nad loovad getosid ning lõpetavad tihti terroristlike rühmituste liikmetena.

  Hubert Pirker (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, hääletasin raporti poolt, kuna parlamendis tehti selgeks, et liikmesriikidele jääb õigus otsustada, milliseid ja kui palju võõrtöölisi nad oma suveräänsele territooriumile lubavad. „Sinise kaardi“ kasutusele võtmise korral on tähtis tagada, et seda kohaldataks ELis elavate kõrgelt kvalifitseeritud töötajate kontrollivahendina, mis lubaks ajutist – mitte alalist – elukohta Euroopa Liidus tervikuna.

Tahaksin esitada volinik Frattinile – keda pole kahjuks enam siin – Euroopa Rahvapartei ettepaneku: märgistada „sinine kaart“ täiendava riigisümboliga, näiteks lipuga, nii et oleks ilmne, milline liikmesriik on töö-ja elamisloa välja andnud.

  Antonio Masip Hidalgo (PSE). – (EN) Härra juhataja, tahaksin õnnitleda kolleege Lilli Gruberit ja Javier Morenot. Ajutise töövõimetuse tõttu olen ma pidanud kasutama täiendavat sisserändaja lepingut ning ma mõistsin paremini seda, mida härra Lobo Antunes täna solidaarsuse ja inimlikkuse kohta ütles, kuigi ma mõistan ka härra Frattini selgitust õigusriigi täieliku austamise kohta.

Üksi olles olen ma sageli mõelnud, et kuulus tegelane Don Quixote, kõigi aegade suurim kirjanduslik kuju, poleks saanud eksisteerida ilma Sanchota ning tänasel päeval on Sancho kahtlemata talle appi ruttav emigrant.

Seetõttu tuleb alati austada õigusriiki ning austada kõiki inimolendeid.

  Frank Vanhecke (ITS). – (NL) Härra juhataja, ma ei kiitnud tõepoolest heaks Gruberi raportit seadusliku rände poliitilise kava kohta kahel põhjusel. Esiteks, ma ei arva, et oleks tark julgustada ajude äravoolu vaesematest riikidest Euroopasse praegusest veelgi suuremas ulatuses. Ma ei leia, et see kedagi aitaks, kindlasti mitte vaesemaid riike.

Teiseks olen jätkuvalt hämmastunud parlamendi naiivsuse üle, kus sisserännet käsitletakse lahendusena Euroopa ümberlükkamatule demograafilisele probleemile. Igal juhul pole sõnagi öeldud vastuvõtjariikide sisserändest põhjustatud tohutute kulutuste kohta ega selle kohta, et meil tuleb rohkem kui kunagi varem olla valvel, et säilitada Euroopa kultuuri, meie väärtushinnanguid ja -norme, mis satuvad teistest kultuuridest pärit sisserändajate tohutu hulga tõttu aina suurema surve alla. Peale kõigi muude probleemide tähendab see ka majanduslikke kulutusi. Täna elab Euroopa pealinnas Brüsselis umbes 53% inimesi, kes pole Belgia päritolu; 2050. aastaks ähvardab see protsent ulatuda 75%ni. Meil pole vaja järjekordset massilist sisserännet, vaid hoopis vastupidi.

  Philip Claeys (ITS). – (NL) Härra juhataja, Gruberi raportis järgib parlament eriti ühepoolset kvantitatiivset majanduslikku lähenemist sisserände probleemile. Ma lükkan otsustavalt tagasi väite, et ainult uus sisserände laine võib tagada Euroopa majanduse tuleviku ning ma tahan rõhutada, et sisseränne tähendab palju enamat kui vaid numbreid ja tabeleid. Selle raporti ettepanekud süvendavad juba niigi tõsiseid integratsiooniprobleeme. Selleks, et seda uskuda, tuleb seda lugeda. Kuigi teatud osa sisserändajatest ei taha töötada ega ümber õppida, tahavad mõned inimesed rajada Malil sisserände teabe- ja juhtimiskeskuse. On ümberlükkamatu fakt, et paljud nn ajutised töölised kaovad pärast tööloa aegumist ebaseaduslikku maailma, nagu see praegu toimub. Näiteks Šveitsi kogemus näitab selgelt, et hooajatööliste perekonnaliikmed tulevad riiki jätkuvalt ebaseaduslikult.

Viimase, kuid mitte vähemtähtsana on tõsi, et kõrgelt haritud isikute suurem seaduslik sisseränne viib kahtlemata täiendava ajude äravooluni arenguriikidest, koos kõigi sellega kaasnevate tagajärgedega.

  Alfredo Antoniozzi (PPE-DE). – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad, ma hääletasin Gruberi raporti poolt, kuna selles käsitletakse nii paljusid fraktsiooni PPE-DE ja minu enda tõstatatud küsimusi. Kuid kuigi ma mõistan integratsiooni tähtsust, olen ma veendunud, et see peaks toimuma meie kodanike nõusolekul. Seetõttu on lisaks integratsioonile vaja ka kindlat, otsustavat õiguskaitset. Näiteks peavad liikmesriigid jõustama eeskirja, mille kohaselt tuleb sisserändajad oma kodumaale tagasi saata, kui nad ei näita kolme kuu jooksul, et suudavad oma perekonda ülal pidada. Mõnes riigis seda ei juhtu ning sellisel puhul muudab kodanike rahulolematus mistahes integratsiooniga seotud Euroopa algatuse mõttetuks.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Vaatamata sellele, et raport sisaldab tähtsaid punkte sisserände küsimustes, mida me oleme kaua aega kaitsnud, ei tühista see mitte üksnes ELi kehtivaid suuniseid ja poliitikaid – mis on sisserändajate suhtes kuritahtlikud ja repressiivsed –, vaid näitab neid hoopis teisest aspektist.

Täpsemalt öeldes võtab raport omaks erinevate sisserändajate „kategooriate“ idee – näiteks „kõige kõrgemini kvalifitseeritud“, „hooajalised“ ja teised – ning nende juhtimise vastavalt erinevate ELi riikide tööjõuvajadustele, eriti sinise kaardi kasutuselevõtmise kaudu: kui ebainimlik arusaam sisserändest ja sisserändajatest.

Peale selle toetab raport ühtse sisserändepoliitika loomist, mida me peame ebapiisavaks ja ebareaalseks, arvestades nii teiste „ühtsete“ poliitikate tulemusi kui ka erinevat olukorda liikmesriikides. Kordame, et sisserändepoliitika eest vastutab iga riik ja selle demokraatlikud asutused.

Nagu öeldud, ei ole meil tarvis ühtset poliitikat, küll aga on vajalik teine, liikmesriikide vahelise koostöö raames loodav poliitika, mis edendab sisserändajate õigusi, seda eriti sisserändajatest töötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse ÜRO konventsiooni ratifitseerimise kaudu.

  Carl Lang (ITS), kirjalikult. – (FR) Arvestades, et „tulevast olukorda ELi tööjõuturgudel võib üldjoontes kirjeldada kui [...] seaduslikku sisserännet vajavat olukorda“, püüab proua Gruber, nagu ka härra Sarkozy Prantsusmaal, anda majanduslikku põhjendust mitmetes liikmesriikides kohaldatavale sisserändepoliitikale. Kuid aeglasema arenguga riikidest saabuval tööjõul pole enamasti piisavaid oskusi meie majanduses pakutavate töökohtade jaoks. Peale selle tuleb meeles pidada, et seaduslik sisseränne on oma olemuselt mitte töötajate, vaid inimeste sisseränne.

Poliitika, mis toob meile igal aastal juurde ligikaudu kaks miljonit sisserändajat, muutub tegelikult Euroopa koloniseerimiseks. Aastaks 2050 on täna juba 40 miljoniline mitte-eurooplastest elanikkond kolmekordistunud. Pärast Türgi liitumist kuulub Brüsselis kavandatavasse Euroopasse 220 miljonit asiaati ja aafriklast, kellest enamus on pärit moslemi maailmast.

See koloniseerimine on surmahoop meie tsivilisatsiooni kristlikele ja humanistlikele väärtustele. Kui me kavatseme kaitsta Euroopa rahvaste seaduslikku õigust enesemääramisele ja endaksjäämisele, siis tuleb meil taastada oma piirid, pöörata tagasi sisserändajate vool ning võtta kasutusele põhipoliitika, mis toetab perekonda ja elu. Me vajame uut Euroopat, „euroopalikumat“ Euroopat, kus elavad iseseisvad rahvad, kuna see on ainus asi, mis võib tagada meie õiguse kaitsta oma kultuuri ja ajalugu.

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. − (DE) Tõsiasi, et ELis elab ligikaudu 18,5 miljonit kolmandate riikide kodanikku, näitab selgesti, et Euroopa vajab ühist sisserändepoliitikat. Meil tuleb leevendada oma kodanike sisserändega seotud muret ja hirme ning näidata neile, et reguleeritud ja mõistlik sisseränne on mõnes Euroopa osas täiesti vajalik. Kuid ma ei jaga seisukohta, mis on ilmselt esitatud konservatiivide usutunnistusena, et demograafilise muutuse küsimust tuleks seostada Euroopa sotsiaalse mudeli säilitamise küsimusega. Selle asemel oleks vaja algatada arutelu selle kohta, millises ulatuses oluline jõukuse kasv Euroopa majanduses, mida tuleb käsitleda demograafilisest muutusest eraldi, peaks aitama solidaarsuse alusel kaasa Euroopa sotsiaalse mudeli tagamisele.

  Kartika Tamara Liotard (GUE/NGL), kirjalikult. – (NL) Ma hoidusin hääletamisest muudatusettepaneku 8 suhtes, kuna vaatamata sellele, et ma mõistan, kui tõsist probleemi kujutab ajude äravool arengumaadest Euroopasse, ei usalda ma ITS fraktsiooni motivatsiooni selle parandusettepaneku esitamisel. Meil tuleb püüelda selle poole, et vältida haritud inimeste massilist lahkumist oma riigist, millega kaasneb majanduslik kahju, kuid seejuures ei tohiks kindlasti keskenduda Euroopasse sisserändamise vastu võitlemisele.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − (EN) Mina tervitan seda raportit, mille eesmärk on muuta seaduslike rändajate elu kergemaks. Olenemata nende staatusest satuvad seaduslikud rändajad tihti tahtlikult või tahtmatult diskrimineerimise ohvriks. Raportöör nõuab seaduslike rändajate jaoks rida meetmeid, sealhulgas paremaid tööõigusi, pensioni ja sotsiaalhoolekande õiguste ülekandmist, kvalifikatsioonide tunnustamist, pikaajalisi ja mitmekordseid viisasid, mida ma kõiki toetan.

  Mary Lou McDonald, Søren Bo Søndergaard ja Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. − (EN) Meie tänane hääletustulemus peegeldab meie soovi näha Euroopas tõhusat, humaanset ja õigustel põhinevat lähenemisviisi rändele. Igat tüüpi rändajaid tuleb kohelda võrdselt ja vastavalt inimõiguste ja sündsuse kõrgeimatele standarditele.

Peale selle peaksid Euroopa liikmesriigid üldiselt võtma rändajaid vastu lähtuvalt rändajate vajadustest, millele lisanduvad Euroopa riikide majanduste vajadused. Euroopa rändepoliitika ei tohi soodustada oluliste oskuste kadumist, „ajude väljavoolu“ arenguriikidest; liikmesriigid ja Euroopa Komisjon ei tohi ajada poliitikat, mis õõnestaks arengut.

  Erik Meijer ja Esko Seppänen (GUE/NGL), kirjalikult. − (EN) Meie hääletasime muudatusettepaneku 8 poolt. Üldiselt on meie vaated väga erinevad selle esitanud fraktsiooni vaadetest, eriti pagulaste, sisserändajate ja etniliste või usuliste vähemuste puhul. Fraktsioon ITS püüab tõkestada ohus olevate põgenike vastuvõtmist ja meie, vastupidi, püüame mahasurumise, katastroofide ja vaesuse ohvreid aidata. Seetõttu saame me väga hästi aru, miks enamus meie fraktsioonist ei taha fraktsiooni ITS muudatusettepanekuid rände kohta toetada. Erinevalt pagulastega ja traditsioonilise rände vormidega kaasnevast olukorrast teevad ELi liikmesriigid kavandatud kõrgelt kvalifitseeritud töötajate meelitamisega karuteene nende päritoluriikidele. Oskustega inimesed näiteks Indias, Lõuna-Aafrikas või Brasiilias on väga vajalikud oma riigi arendamiseks. Praegu on näha, et samasugused probleemid tekivad isegi uusimates ELi liikmesriikides Rumeenias ja Bulgaarias, kust rikkamatesse riikidesse lahkuvad suure kiirusega meditsiinitöötajad ja insenerid. Privilegeeritud riigid ja ettevõtted varastavad nende inimeste ajud. Kuna me ei taha seda ajude väljavoolu toetada, hääletasime me selle muudatusettepaneku poolt.

  Tobias Pflüger (GUE/NGL), kirjalikult. − (DE) Gruberi raportis käsitletakse mõnes kohas sisserännet vaid sisserändajatest töötajate kui kapitali kasulikkuse seisukohast. Näiteks rõhutatakse raportis, et „on oluline luua ettevõtete ja töötajate vahel püsivad ja seadusi järgivad suhted, et parandada tootlikkust ja ELi majanduslikku konkurentsivõimet üldiselt“ ning kutsutakse „seega komisjoni kaaluma ringrände vormide mõjusid kõnealuses kontekstis“.

Kui rändajate ja varjupaiga taotlejate suhtes kohaldatavad repressiivsed meetmed ei leia mingit vastupanu, tuleb toetada „kõiki meetmeid, mille eesmärk on suurendada ühtlaselt liidu ligitõmbavust kõige kvalifitseeritumate töötajate jaoks, et vastata ELi tööturu vajadustele ning tagada Euroopa õitseng ja Lissaboni strateegia eesmärkide järgimine“.

Samaaegselt „ajude väljavooluga kaasnevate ohtude“ ära hoidmisega nähakse ette nende sisserändajate „tagasisaatmine“, kes saavad Euroopa kindlusse siseneda vaid ebaseaduslikul teel. Mis puutub seadusliku rände poliitikakava kinnitamisse, siis on põhirõhk vastuvõtmismenetlustel „mille abil on võimalik viivitamata vastata tööjõuturu kõikuvatele nõudmistele“.

Sisserännet ei saa reguleerida rände kui ELi kapitali kasulikkuse alusel. Euroopa ettevõtete kasu asemel tuleb sisserände puhul prioriteediks seada hoopis sisserändajate ja varjupaigataotlejate põhiõigused ja inimõigused. Ma lükkan tagasi inimeste liigitamise kasulikkusest lähtuvalt.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Sisserännet puudutavas arutelus keskendutakse liiga sageli ebaseaduslikule rändele ja seetõttu unustatakse seaduslik ränne, mis annab olulise panuse meie majandusse ja rikastab meie kultuuri.

Selles kontekstis nõustume kahe põhiseisukohaga: selge ja tõhus poliitika seadusliku rände osas on üks viise ebaseadusliku sisserände probleemi lahendamiseks ning saabujaid tuleb ühiste integratsiooni ja kohandumist edendavate põhimõtete alusel lahkelt tervitada. Kuid samuti on vajalik tunnistada, et rändevoogudel, rändajate kogukondadel ja vastuvõtjariikidel on erinevad traditsioonid, tavad ja mälestused ning et neid erinevusi ei saa eirata.

Arutelu teiseks läbivaks teemaks on rändajate kvalifikatsioon. Sinise kaardi idee, mis hõlbustaks riiki sisenemist ja liikumist, tundub huvitav, kuigi näib pisut liiga keeruline. Igatahes peab keskseks teemaks olema tõmbefaktor, eriti akadeemilisel tasandil. Seetõttu on hädavajalik teha haridusasutustele selgeks teistest maailma piirkondadest pärit üliõpilaste ligitõmbamise vajadus. Mina muidugi toetan seda eesmärki.

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. − (SV) Rootsi roheliste partei toetab liberaalset sisserändepoliitikat. Raportis on ära toodud mitmed head asjad, mis seda eesmärki toetavad. Kuid ma usun, et selle valdkonna raamdirektiiv vähendab inimeste rändevõimalusi, mitte vastupidi. Peale selle kujutab ettepanek ohtu arengumaid kahjustava ajude äravoolu süvenemiseks ning EL kasutab seda küüniliselt oma arengu huvides. Seetõttu hoidun lõpphääletusest.

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE), kirjalikult. − (EN) See on ohtlik eksijäreldus, et demograafiline muutus meie riikide elanikkonnas nõuab suuremahulist inimeste sisserännet erinevatest, tihti vaenulikest kultuuridest ja ühiskondadest, koos kõigi mõjudega, mida see avaldab meie riikide rahvuslikule ühtekuuluvusele ja identiteedile, meie sisserändajatest püsielanikkonna täielikule lõimumisele, meie avalikele teenustele, aga ka rahvatervisele, ohutusele ja turvalisusele.

Ma olen täiesti selle vastu, et riikliku piirikontrolli, immigratsiooni ja asüülipoliitikaga seotud võim või vastutus läheks riigi asutustelt üle ELile. Seepärast hääletasin ma selle raporti vastu.

- Raport: Moreno Sánchez (A6-0323/2007)

  Hubert Pirker (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, ma hääletasin raporti poolt, kuna Euroopa Parlament on leppinud kokku laiapõhjalise strateegia osas inimkaubanduse ja ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks. Euroopa Parlamendi liikmetena tuleb meil saata selge sõnum, et „ebaseaduslik“ tähendab sama, mis „mitte seaduslik“ ning sellega tuleb vastavalt käituda. Minu arvates on eriti tähtis selgitada, et liikmesriikides ei kohaldata ebaseaduslike sisserändajate kvoodipõhist paigutamist ning viimastel aastatel nähtud massilised legaliseerimised ei ole enam lubatud. See tagab „tõmbeefekti“ puudumise ning võimaldab kaudselt lahendada inimkaubanduse probleemi.

  Frank Vanhecke (ITS). – (NL) Härra juhataja, raport poliitika prioriteetide kohta võitluses kolmandatest riikidest pärit kodanike ebaseadusliku sisserände vastu, mille me äsja kinnitasime, pole kindlasti kõige halvem raport, mis siin kunagi vastu võetud ning see sisaldab tegelikult mitmeid väga huvitavaid soovitusi, kuid ma arvan siiski, et raport ei räägi kogu lugu tervikuna ning seetõttu ma selle poolt ei hääletanud.

Euroopa sisserände probleem ähvardab kujuneda saabuva sajandi probleemiks – see võib juba täna probleemiks olla – ning ebaseaduslik sisseränne on selle oluliseks osaks. Seetõttu oleksime võinud oodata palju kindlamat seisukohavõttu, eriti erinevate Euroopa riikide järjestikuste reguleerimislainete vastu. Lõppude lõpuks kalduvad need inimesi endasse haarama ja need lained veerevad lõpuks üle kogu liidu ning kõigi liikmesriikide.

Tegelikult on see lihtne ning meil peaks olema julgust seda sõnastada. Ebaseaduslikku sisserännet ei tohi sallida. Ebaseaduslikud sisserändajad tuleb üles leida ning nad resoluutselt, kuid inimlikul viisil oma kodumaale tagasi saata. Need, kes söandavad seda öelda, kuid mitte ellu viia, loovad tohutu probleemi, mis läheb lõpuks meie õitsengule ja tsivilisatsioonile kalliks maksma.

  Koenraad Dillen (ITS). – (NL) Härra juhataja, Moreno Sáncheze raporti läbivaatamine toob automaatselt meelde hollandi ütluse „zachte heelmeesters maken stinkende wonden“, mis tähendab, et lootusetud ajad nõuavad drastilisi meetmeid. Nagu kolleeg härra Vanhecke juba ütles, kuigi vähesed raporti ettepanekud kujutavad sammu õiges suunas, on parlament siiski valinud pooliku lähenemise, mis ei kujuta tõhusat ja kindlat Euroopa poliitikat ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks. Parlament pole näiteks suutnud selgeks teha seda, et paljudes Euroopa riikides rakendatavad reguleerimismeetmed on tegelikult üheks olulisemaks, kui mitte kõige olulisemaks ebaseadusliku sisserände põhjuseks, kuna need loovad sisserändajate päritoluriigis „tõmbeefekti“.

Ebaseaduslikke sisserändajaid ei tohiks muuta tavapäraseks, vaid nad tuleks aktiivselt üles leida ning resoluutselt, kuid inimlikult kodumaale tagasi saata. Vastupidiselt parlamendi vihjetele pole selle poliitilise sõnumi selgel avaldusel mingit pistmist nn ksenofoobiaga. Lisaks kindlale väljasaatmispoliitikale, tihedale piirikontrollile ning riikidega sõlmitud lepingutele oma kodanike tagasivõtmiseks võiksid mõningast leevendust pakkuda päritolupiirkonnas asuvad põgenikekeskused, kuid parlament on ka selle tagasi lükanud. Nimetatud põhjustel hääletasin ma selle raporti vastu.

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh ja Inger Segelström (PSE), kirjalikult. − (SV) Sotsiaaldemokraadid soovivad ELi solidaarsusel põhinevat inimlikku sisserände- ja pagulaspoliitikat, mille eesmärgiks on suurendada vastutustundlikult piiriülest liikumist ning tagada kaitse kõigile, kes seda vajavad. Kuid me ei taha alalisi ELi rahastatud piirikontrolli ühispatrulle. Liikmesriigid vastutavad ise oma piiride valvamise eest. Ühenduse tegevus peaks põhinema vajadusel ning päringutel. Seepärast otsustasime lõike 37 osas hääletamisest hoiduda.

Selles osas, mis puudutab lõikes 18 käsitletud II Dublini määruse aluspõhimõtte ülevaadet, leiame, et arutelu põhimõtte üle on õigustatud, kuid see tuleks läbi viia laiemas kontekstis ning osana ühise sisserände- ja pagulaspoliitika arutelust.

  Gérard Deprez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Ma toetan täielikult seda suurepärast raportit ning tahaksin lisada kolm kommentaari selles küsimuses.

Kõigepealt tuleb meil vabaneda illusioonist, et seadusliku sisserände aktiivne poliitika teeb lõpu ebaseaduslike rändajate saabumisele meie riikidesse. Seadusliku sisserände aktiivse poliitika määravad meie enda vajadused, kusjuures ebaseaduslik sisseränne vastab nende – hetkel kümnete tuhandete, peamiselt Aafrikas elavate – inimeste vajadustele, kes tahavad siia kolida selleks, et pääseda sõja, tagakiusamise, vaesuse või lihtsalt enda ja oma laste tulevikuväljavaadete puudumise eest.

Teiseks jääb ELi välispiiride kontroll ja võitlus välismaalaste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu kahjuks poliitiliseks prioriteediks veel paljudeks aastateks, kuna tegelikkuses on inimkannatustega kaubitsemine kuritegelike rühmituste käes. Ebaseadusliku sisserände vastane võitlus pole seetõttu suunatud ebaseaduslike sisserändajate kui selliste „vastu“: see on osa võitlusest organiseeritud kuritegevuse vastu, mille võitmiseks tuleb meil tegutseda koos.

Kolmandaks ja viimaseks peame samal ajal säilitama pidevad jõupingutused vaesusega võitlemiseks ning seda saab teha ainult Aafrikaga arengukoostöö tegemise kaudu.

  Patrick Gaubert (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma tervitan raporti vastuvõtmist, kuna see esitab tasakaalustatud ja reaalse seisukoha sisserände küsimuses ning on saavutanud raportööri loodetud laiapõhjalise konsensuse.

Raport esitati just õigel ajal, kui võtta arvesse hiljutisi sündmusi ning liikmesriikide püüet kohandada oma seadusandlust, et sisserändajate vooluga nii hästi kui võimalik toime tulla.

Tegelikkuses teame me kõik, et rände fenomeni skaala ületab asjaomaste riikide suutlikkuse neid sündmusi üksikult kontrollida ning et seetõttu on tarvis globaalset ja sidusat lähenemist Euroopa tasandil, nagu raportis põhjendatult märgitakse.

Tekstis sätestatakse mitmed prioriteedid: inimkaubanduse vastane võitlus, Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni austamine ebaseadusliku sisserände ärahoidmise meetmete rakendamisel, koostöö tugevdamine kolmandate riikidega, kindlate sammude astumine, mis on vajalikud ebaseadusliku tööhõivega võitlemiseks ning lõpuks vastutustundliku tagasisaatmispoliitika vajadus.

Nimetatud põhjustel toetasin ma raporti vastuvõtmist lõpphääletusel.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Vaatamata sellele, et raport sisaldab teatud punkte, millega me nõustume, võetakse selles ka repressiivne turvalisusele orienteeritud seisukoht „ebaseadusliku sisserände“ suhtes.

Kuigi mitte kõigis aspektides, toetab raport osaliselt praeguste ELi suuniste põhitelgede ja sisserändega seotud otsuste edasiarendamist: nn „Euroopa tagasisaatmispoliitika“ ehk teiste sõnadega repatrieerimine; Frontexi tegevus piiripatrullide ja kontrolli osas; nn „ajutised vastuvõtukeskused“; biomeetriliste vahendite väljatöötamine või nn „tagasivõtulepingud“. Raportis tehakse samuti ettepanek luua „Euroopa patrullivõrgustik“, „Euroopa järelevalvesüsteem“ merepiiridel ning isegi „automaatne riiki sisenemiste ja riigist väljumiste registreerimise“ süsteem.

Teiste sõnadega püütakse raportis tugevdada ELi julgeolekule orienteeritud poliitikat, näidates „ebaseaduslikku sisserännet“ kuritegelikuna ning muutes selle Euroopa ühispoliitikaks, mis on repressiivne, hõlmab pahaendelisi teabesüsteeme ning kaasab meetmeid ja infrastruktuuri sisserändajate kinnipidamiseks ja väljasaatmiseks. Me lükkame selle kogu südamest tagasi.

Sellise repressiivse poliitika kohaldamine viis liikmesriikide võimud merel 44 inimest päästnud seitsme Tuneesia kaluri kohtu alla andmiseni, vaatamata sellele, et tegu oli kooskõlas rahvusvahelise mereõigusega.

  Carl Lang (ITS), kirjalikult. – (FR) Ametlikest näitajatest selgub, et Euroopa ujutatakse üle ebaseaduslike sisserändajatega. Oma välispiiride kontrollimisel on Euroopa osutunud täiesti võimetuks. Aastaaruanne, kus tuuakse välja Eurodaci tegevused 2006. aastal, milleks on Euroopas varjupaigataotluste järelevalves kasutatav biomeetriline vahend, näitab et Euroopa üht välispiiri ebaseaduslikult ületanud inimeste osakaal oli 2005. aastal kuni 64%.

Härra Moreno esitatud raport tõstab esile mitmeid lähenemisi, mis peaksid sellele astmeliselt kasvavale nähtusele lõpu tegema. Minu arvates on need kõik sama kasutud, kui kõik teised, kui mitte öelda, et lausa edasiliikumist takistavad.

Kuidas saaksime me näiteks olla rahul seisukohaga, mille kohaselt seadusliku sisserände julgustamine peamiselt Euroopa sinise kaardi ehk sisuliselt Euroopa sisserändajatele antud tööloa kasutamise kaudu vähendaks ebaseadusliku sisserände taset? See on idiootlik. Kui me avame uksed mõnele, siis avame need kõigile.

Mis mõtet on biomeetrilise andmebaasi loomisel ebaseadusliku sisserände vastases võitluses? Miks kavandada suuremaid tööjõu ja ressursside mahutusi Euroopa välispiiride agentuurile Frontex, kui liikmesriigid pole ikka veel suutnud tagada kõnealuste sise- ja välispiiride nõuetekohast kaitset?

Taas kord on Euroopa ametivõimudel õnnestunud sõnastada probleem, kuid ebaõnnestunud selle lahendamine, kuna nad on kantud ideoloogiast, mis põhineb „immigratsionismil“ ja internatsionalismil.

  Janusz Lewandowski (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Härra juhataja, sisserännet – nii seaduslikku kui ka ebaseaduslikku – peetakse üheks peamiseks Euroopa Liidu ees seisvaks väljakutseks. Lisaks menetlus- ja seadusandlikele küsimustele ilmneb üha enam ka selle nähtuse traagiline inimlik mõõde. Olen külastanud Aafrika pagulaste keskusi Maltal ning pidanud nõu Vahemere patrullteenistuse ja vastutavate ametnikega. Seal viibides kerkis esile uudis Bieszczady piirkonna tšetšeeni perekonnale osaks saanud tragöödiast, mis kinnitab selle nähtuse universaalset olemust. Tulles riigist, mis oli sajandeid poliitilise ja majandusliku väljarände allikaks, on raske jääda ükskõikseks nende pagulaste tragöödia suhtes, kelle jaoks liit on tõotatud maa.

Mina lähenesin Euroopa Parlamendis arutluse all olevale kahele raportile just sellest perspektiivist. Need dokumendid annavad ülevaate sisserände probleemi ulatusest ning ühenduse poliitika sellealasest hetkeseisust. Nõustun eeldusega, et Euroopa vajab demograafilisest olukorrast tulenevalt kontrollitud sisserändekanaleid, mis kompenseeriksid tööjõupuudust ning vähendaksid ka varimajanduse ja sellega seotud probleemide ulatust.

Frontex, liidu spetsiaalne agentuur, on kursis kõigi nimetatud küsimustega. Välja pakutud lahendused, eriti nn „koormuse jagamine“, väärivad tõsist kaalumist.

Tervikliku õigusliku ja finantsbaasiga ühenduse sisserändepoliitika saabumise tähtaeg on juba ammu möödas. Parem hilja kui mitte kunagi!

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin kolmandatest riikidest pärit ebaseaduslike sisserändajate vastase võitluse poliitilisi prioriteete käsitleva raporti poolt ning tahan rõhutada, et Euroopasse saabuvate rändajate voolu kontrollimine, eriti kolmandatest riikidest, on üks suurimaid Euroopa poliitikakujundajate ees seisvaid väljakutseid.

21. sajandil on inimkaubandus täiesti vastuvõetamatu ja meil tuleb leida viis, kuidas see kohutav tegevus välja juurida ning lõpetada sellega kaasnevad isiklikud tragöödiad. Selleks on hädavajalik tegelda ebaseadusliku sisserände probleemiga Euroopa tasandil, kuna ühe liikmesriigi avatus varjatud sisserändele seab surve alla ka kõik teised liikmesriigid.

Seadusliku rände poliitilise kava rakendamine peab hõlmama võitlust ebaseadusliku sisserände vastu, kuna need kaks on omavahel tihedalt seotud.

Selles raportis ei esitata aga konkreetseid ettepanekuid, mis lubaksid meil leida lahenduse, kuidas teha lõpp ulatuslikule varjatud sisserändele ja heidutada inimeste smugeldajaid. Näiteks Itaalias ei ole majandusliku rände kvootide kasutusele võtmine vähendanud riiki saabuvate ebaseaduslike sisserändajate taset. Tegelikult lausa vastupidi, kuna kvootide kehtestamine on vallandanud ebaseaduslike sisserändajate voo, kes on Euroopa Liidu territooriumile sisenemiseks valmis eluga riskima.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − (EN) Ma tervitan seda raportit, millega põhimõtteliselt nõutakse ranget poliitikat ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks, mis põhineb liikmesriikide solidaarsusel ja koostööl kolmandate riikidega, austades täiel määral isiku põhiõigusi.

  Andreas Mölzer (ITS), kirjalikult. − (DE) Hoolimata miljonitesse eurodesse ulatuvast rahastamisest ei ole päritolumaad koostöö tegemiseks valmis. Kuid ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmine tuleb lõpuks ometi kohustuslikuks teha. EL käitub väga hoolimatult, kui ei suuda tagada piisavaid vahendeid oma välispiiride kindlustamiseks või kinnipeetud ebaseaduslike sisserändajate vastuvõtukeskustes majutamiseks, et vältida nende põranda alla minekut enne kodumaale tagasi saatmist, rääkimata sellest, et piiridevalve agentuur on peamisel rändehooajal suletud!

Brüsselis pole märgatud ka islamiusuliste sisserändajatega kaasnevat potentsiaalset ohtu. Kui EL kiiremas korras ei ärka ega peata radikaalsete moslemite sissevoolu ning islami riikide kodanike sisserännet ja naturalisatsiooni, siis oleme me sunnitud elama pidevas terrorismirünnakute ohus ning muutume varsti võõrasteks omaenda kodus.

Kõnealuses raportis pööratakse neile küsimustele liiga vähe tähelepanu, mistõttu – vaatamata selles sisalduvatele arukatele lähenemistele – olen kahjuks sunnitud selle tagasi lükkama.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Tõhus poliitiline sekkumine ebaseadusliku sisserände valdkonnas peab keskenduma probleemi kahele põhipunktile, päritolule ja sihtkohale: teiste sõnadega, nagu märgitakse vastuvõetud resolutsioonis, „päritoluriikide ametiasutuste vastutus, nagu ka õigusliku raamistiku tugevdamine, et võidelda kauplemisvõrgustike vastu, ebaseadusliku tööhõive ja inimkaubanduse vastu võitlemine“ moodustavad olulise osa. Ilma kindluseta nendes valdkondades on reageerimine ebapiisav, seda ka juhul kui see hõlmab teisi mõõtmeid nagu arengukoostöö ja seadusliku rände valdkonna meetmed.

Nagu sedastasime Euroopa merestrateegiat käsitlevas raportis, „nõuab“ tõhus sisserändepoliitika Euroopa Liidu raames – nagu märgitakse käesolevas resolutsioonis – „liikmesriikidelt solidaarsuspõhimõtte järgimist, jagatud vastutust, vastastikust usaldust ning läbipaistvust“. Nõustume sellega täielikult.

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. − (SV) Ma hääletan lõpphääletusel raporti vastu, kuna ei toeta FRONTEXi ega ELi piirivalve politsei ideed, mille aruandekohustust on raske tagada. Raportis näidatakse üles entusiasmi kallite ja ebatõhusate biomeetriliste andmete kasutamise suhtes passides ja viisadel, mis ohustavad isikupuutumatust. EL kasutab pagulaste keerulist olukorda küüniliselt ära selleks, et saavutada võimu meie piiride üle.

- Raportid: Gruber (A6-0322/2007), Moreno Sánchez (A6-0323/2007)

  Philip Bradbourn (PPE-DE), kirjalikult. − (EN) Briti konservatiivid hääletasid rände raportite vastu, sest rände teema on ainult liikmesriikide ja valitsustevahelise koostöö küsimus. Viited reformilepingu projektile ja kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise laiendamine ei ole õige tee ELi probleemide lahendamiseks. „Ühe vitsaga löömise“ lähenemisviis rände puhul ei toimi.

  Proinsias De Rossa (PSE), kirjalikult. − (EN) Nõudega, et kolmandate riikide kodakondsusega ELi kodanike abikaasad peaksid enne Iiri elamisloa saamist olema elanud teises ELi liikmesriigis, on valitsus minu meelest rikkunud 2004. aasta direktiivi. Peale selle on mitte Iiri kodakondsusega ELi kodanike abikaasade väljaotsimine väljasaatmiskorralduste avaldamisel vastuolus ELi õigusaktidega, millega on keelatud diskrimineerimine rahvuse alusel.

Ma tahaksin komisjonile meelde tuletada, et 2006. aastal teavitasid nad Euroopa Parlamenti, et 2004. aasta elukoha direktiivi tuleb tõlgenda koosmõjus Euroopa Kohtu otsustega 2002. aasta juulist (kohtuasi nr C/459/99 (MRAX)) ja 2005. aasta aprillist (kohtuasi nr C/157/03). Nende otsustega väljendati selgelt, et ELi kodaniku perekonnaliikme, kes on kolmanda riigi kodanik, sisenemise õigus ja elamise õigus ühenduses tuleneb sellest suhtest ega sõltu nende eelneva ühenduses viibimise seaduslikkusest või elamisloa esitamisest või liikmesriigi poolt väljastatud mõne muu loa esitamisest. Iirimaa tegevus on selgelt nende kohtuotsustega vastuolus. Seepärast tuleb komisjonil aluslepingute kohaselt võtta meetmed Iiri valitsuse vastu.