Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B6-0362/2007

Arutelud :

PV 26/09/2007 - 11
CRE 26/09/2007 - 11

Hääletused :

PV 27/09/2007 - 9.4
CRE 27/09/2007 - 9.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


Arutelud
Kolmapäev, 26. september 2007 - Strasbourg EÜT väljaanne

11. Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsioon Tšaadi idaosas ja Kesk-Aafrika Vabariigi põhjaosas (arutelu)
PV
MPphoto
 
 

  President. − Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldused EJKP operatsiooni kohta Ida-Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigi põhjaosas.

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Tänan teid, härra president. Portugali eesistuja tänab võimaluse eest vahetada mõtteid võimaliku EJKP (Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika) operatsiooni korraldamise üle Ida-Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigi kirdeosas. Darfuri konflikt jääb üheks ELi välispoliitika peamiseks prioriteediks. Meil on heameel hiljutise edasimineku üle ning eelkõige teadaande üle ÜRO ja Aafrika Liidu erisaadiku egiidi all arutelu alustamise kohta 27. oktoobril, et leida konfliktile rahumeelne lahendus, mis parandaks rahuväljavaateid Darfuris. Teiseks, peame positiivseks Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1769 ühehäälset vastuvõtmist, millega luuakse UNAMID (Aafrika Liidu ja ÜRO ühisoperatsioon Darfuris), mis lisab uut dünaamikat Darfuri konflikti lahendamiseks tehtavatesse jõupingutustesse.

Kuid selleks, et need jõupingutused vilja kannaksid, tuleb Darfuri konflikti käsitleda laiemas regionaalses perspektiivis. Konflikti negatiivne mõju naaberriikide humanitaar- ja julgeolekuolukorrale, eriti Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigis, annab põhjust muretsemiseks. Meie arvates ei saa Darfuri konfliktile kestvat lahendust leida, kui ei stabiliseerita olukorda nimetatud naaberriikides.

Nagu te teate, rõhutas nõukogu oma 23. juuli järeldustes tungivat vajadust tegelda Darfuri kriisi destabiliseeriva mõjuga humanitaar- ja julgeolekuolukorrale naaberriikides ning kordas oma toetust mitmemõõtmelise ÜRO kohaloleku rakendamisele Ida-Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigi kirdeosas.

Nõukogu otsustas samuti jätkata tööd võimaliku otsuse osas silla loomiseks Euroopa Julgeoleku ja Kaitsepoliitika nõukogu raames, et toetada seda mitmemõõtmelist ÜRO kohalolu, pidades silmas turvalisuse parandamist nendel aladel. Nõukogu otsustas samuti jätkata tööd võimaliku ühendusoperatsiooni osas Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames, et toetada ÜRO paljurahvuselist kohalolekut, võttes arvesse julgeoleku parandamist antud piirkondades.

Operatsiooni ettevalmistused on kestnud kogu suve. 12. septembril võttis nõukogu vastu kriisijuhtimise kontseptsiooni, milles sõnastatakse ühendusoperatsiooni peamised planeerimisparameetrid. Erilist rõhku pööratakse ohustatud tsiviilelanike, eriti pagulaste ja ümberasustatud isikute kaitsmise eesmärgile ning humanitaarabi kättetoimetamise hõlbustamisele, tõstes piirkonna julgeolekut.

Nende kahe riigi sisepoliitilise situatsiooni osas võtab nõukogu arvesse, et missioon peab säilitama oma sõltumatuse, erapooletuse ja neutraalsuse. Sellel ideel põhinev planeering on käsitlemisel, kooskõlas ELi kriisijuhtimise korraga. Järgmised sammud on operatsiooni ühismeetme heakskiitmine ja tegevuskava, sealhulgas jõudude struktuuri määramine. Operatsioon kestab ühe aasta ning loodetavasti vahetab selle välja paljurahvuseline ÜRO missioon. Mistahes EJKP operatsioon Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigis peab põhinema ÜRO Julgeolekunõukogu otsusel ning viiakse läbi pärast ranget konsulteerimist ÜRO ja meie Aafrika partneritega.

ELis tervitatakse ÜRO Julgeolekunõukogu presidendi 2. augustil tehtud avaldust, milles viidatakse julgeolekunõukogu valmisolekule anda volitused mitmemõõtmelise kohaloleku loomiseks Ida-Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigi kirdeosas. Mistahes ELi operatsiooni Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigis peavad täiendama poliitilised algatused, millega võetakse käsile Darfuri konflikti regionaalne mõõde. Eriti tuleks toetada mistahes jõupingutusi, mis on suunatud Tšaadi ja Sudaani vaheliste suhete normaliseerimisele kooskõlas Tripoli ja Riyadh’ lepingutega. Sudaani, Tšaadi ja Kesk-Aafrika Vabariiki tuleks samuti julgustada austama nende kohustusi, mille nad võtsid siis, kui otsustasid mitte toetada oma territooriumilt teiste riikide suhtes mässumeelseid liikumisi.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: MARTINE ROURE
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel, komisjoni liige. – (FR) Proua juhataja, daamid ja härrad, pärast eilset ÜRO Julgeolekunõukogu otsuse nr 1778/2007 vastuvõtmist rahvusvaheliste jõudude paigutamise kohta Ida-Tšaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigi kirdeosas, on uks nüüd lahti, et nõukogu saaks lähipäevade jooksul anda oma heakskiidu EJKP operatsioonile nendes riikides. See on selgelt oluline edasiminek ning ma usun, et see on tervitatav. Operatsiooni sihtregioonid on hetkel üldise ebastabiilsuse ja ebakindluse olekus, mis mõjutab sadu tuhandeid tsiviilelanikke, kes on sunnitud elama äärmise haavatavuse tingimustes. Nagu teada, ei ole olukorra põhjuseks üksnes Darfuri kriisi mõju Tšaadile ja Kesk-Aafrika Vabariigile. Peale selle on veel nendele kahele riigile iseloomulikud endogeensed põhjused, eriti Tšaadi puhul.

Tšaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigi nendes piirkondades saab stabiilsust tagada vaid juhul, kui rahvusvahelised meetmed ning eriti Euroopa Liidu meetmed sisaldavad mitmeid tegureid. Siia kuuluvad esiteks, sõjaväelise või politseijõudude kohalolu kvaliteet Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigis (KAV), teiseks lähenemine, mis ei põhine ainult julgeolekul, vaid hõlmab ka abi osutamist ja poliitiliste struktuuride rajamist, ning lõpuks suutlikkus piirata Sudaani või Darfuri piirkonna mis tahes sekkumist Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigis.

Lubage mul käsitleda esimest punkti: see on teise samba alla kuuluv teema. Nõukogu liikmed on väljendanud oma seisukohti selles küsimuses ning neil on eelolevate päevade jooksul kahtlemata veelgi rohkem öelda. Üks oluline element, mida tuleb sellise Euroopa kaitsejõu rakendamisel arvesse võtta, on humanitaartsooni kaitsmise vajadus. Seetõttu on minu ECHO meeskond teinud tihedat koostööd nõukogu sõjalise planeerimise spetsialistidega, võttes arvesse vajadust austada vastavaid mandaate ning tagada sõjaväe- ja humanitaarorganite vaheline kõrgetasemeline koostöö. Rõhusime eriti sellele, et Euroopa kaitsejõu kontaktametnikud oleksid kohapeal, et tagada tihedad seosed ja alaline teabevahetus humanitaar-organisatsioonidega.

Liigun nüüd edasi teise punkti juurde. Komisjoni pakutud toetusmeetmed hõlmavad kolme aspekti. Esimene hõlmab ÜRO juhtimisel toimuva Tšaadi politseioperatsiooni julgeolekuvaru. Sellega tagatakse põhimõtteliselt 800 Tšaadi politseiametniku väljaõpe, kes vastutavad põgenike ja ümberasustatute laagrites korra tagamise eest. On kriitilise tähtsusega, et see politseiaktsioon oleks eeskujulik. Samuti on väga tähtis, et kohalikud elanikud selle hästi vastu võtaksid. Selleks otstarbeks eraldatakse stabiilsusinstrumendi abil enne 2007. aasta lõppu umbes 10 miljoni euro suurune finantseering.

Pöördun nüüd humanitaarabi meetmete juurde. 2007. aastal eraldas komisjon pagulaste ja ümberasustatute ning ka Tšaadi vastuvõtvate kogukondade jaoks mõeldud erakorralise humanitaarabi ja mitmesektoriliste abiprogrammide tarbeks 30,5 miljonit eurot. Kesk-Aafrika Vabariik sai 8 miljoni suuruse toetuse ning sarnased summad on eraldatud ka 2008. aastaks.

Kolmas element puudutab reintegreerimist ja rehabilitatsiooni. Tšaadile ja Kesk-Aafrika Vabariigile eraldatakse lühiajaliselt 9. Euroopa Arengufondi täiendav finantseering umbes 13,1 miljoni euro ulatuses. Programm on mõeldud jätkama ECHO tegevusi, mille eesmärgiks on rehabilitatsiooni strateegia ja üleminek arengule.

Daamid ja härrad, need abimeetmed on vajalikud, kuid samas tuleb need siduda meetmetega, mis hõlmavad poliitilist protsessi. Püsiva stabiilsuse tagamiseks tuleb rahvusvahelisel ja Euroopa tasandil võetud meetmeid täiendada mitmete teiste tegevustega, mis on seotud õigusriigi taastamise, majanduse taaselustamise, õigus- ja julgeolekusüsteemide reformi ning valitsuse ja opositsiooniparteide vahelise dialoogiga. On ütlematagi selge, et see on tähtis element, eriti 2009. aasta valimisi silmas pidades.

Komisjon jätkab selle globaalse lähenemise edendamist Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigis. Komisjon püüab samuti Darfuri konflikti lahendada, mitte üksnes humanitaarabi osutamisega ja ülesehitustöödel abistamisega, vaid toetades läbirääkimiste ja infovahetusprotsessi, millega me väga seotud oleme. Selles osas teavitasin hiljuti ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni ja Aafrika Liidu komisjoni esimeest Konarét sellest, et komisjon annab läbirääkimiste toetamiseks oma panuse Darfuri usaldusfondi. Peale selle finantseerib komisjon ka algatusi, mis on suunatud Darfuri ühiskonna kaasamisele konflikti lahendamises.

 
  
MPphoto
 
 

  Karl von Wogau, fraktsiooni PPE-DE nimel. (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, humanitaarolukord Tšaadis, eriti piki riigi 1360 km piiri Sudaaniga, kuid ka Kesk-Aafrika Vabariigiga piirneval alal tingib minu arvates rahvusvahelise üldsuse sekkumise.

Viibisin Tšaadis mõni päev tagasi ning see jättis mulle oma mulje. Rohkem kui 400 000 pagulast ja ümberasustatavat on paigutatud piiriala laagritesse. Neid laagreid varitseb bandiitide ja marodööritsevate jõukude, kuid ka Sudaani janjawee-miilitsa pideva rünnaku oht. Olukord avamaal on veelgi keerulisem. Julgeoleku nappuse tõttu otsib aina rohkem inimesi varjupaika laagritest.

Nende inimeste raske olukorra leevendamiseks tuleb parandada piirkonna julgeolekut, nii et nad võiksid naasta oma kodudesse. See on keeruline väljakutse, millega toimetulekuks on vajalik vastutuse jagamine. ÜRO on osutanud abi politseijõudude loomisel, mis saaks seejärel olla abiks julgeolekujõududele. Teiselt poolt paluti Euroopa Liidul saata oma vägesid janjaweed-miilitsa ning bandiitide eemalhoidmiseks ning pagulastele, ümberasustatavatele ja tsiviilelanikele korraldatud rünnakute ära hoidmiseks.

Käesoleva resolutsiooni projektiga toetab Euroopa Parlament nimetatud operatsiooni, kuid teeb seda järgmistel tingimustel: esiteks, nagu osutas härra president ja volinik, poliitilised läbirääkimised peavad jätkuma, kuna lõpuks on meil vaja poliitilist lahendust. Ent kui me saadame väed, siis tuleb neile anda jõulised volitused, mis võimaldavad neil janjaweed-miilitsat ja bandiite eemale peletada.

Julgestamist vajab väga suur ala. Seetõttu peavad jõud olema ka piisavalt suured, et julgeolekuolukorda reaalselt parandada. Peab olema selge, et tegemist on Euroopa jõududega, millesse on kaasatud mitmed Euroopa riigid. Ka EUFOR peab saama piisavad vahendid oma volituste täitmiseks. Võttes arvesse vägede suhteliselt vähest tugevust ja piiriala ulatust, tähendab see seda, et läheb tarvis väljapaistvaid luure- ja transpordivõimalusi, kuna jõud peavad olema suutelised ohtu kiiresti tuvastama ning samuti kiiresti vastavasse sihtkohta jõudma.

Mitte mingil juhul ei tohiks tekkida olukord, kus Euroopa jõud Tšaadis suudavad kas volituste või vahendite puuduse tõttu kaitsta vaid iseennast, tegelikke volitusi täitmata. Euroopa Parlamendi järgmine tingimus on selge evakuatsioonistrateegia sõnastamine, milles nähakse ette, kuidas ja kes EUFORi pärast kavandatud ühe-aastast tegevust asendab.

Euroopa Parlament rõhutab käesolevas resolutsiooni projektis ka seda, et keerulise poliitilise olukorra tõttu piirkonnas peaks Euroopa jõud Tšaadis käituma neutraalse julgeolekujõuna ning kaitsema tsiviilelanikkonda. EUFORi kasutamine Kongos möödunud aastal näitas selgelt usutava erapooletuse ja sõltumatuse tähtsust operatsiooni õnnestumiseks.

Praeguses olukorras, kus jõu rakendamine piirdub ühe aastaga, võib Euroopa Liit teha olulise panuse humanitaarolukorra parandamiseks ning Aafrika Liidu toetamiseks, võttes regioonis suurema vastutuse. Mõlemad aspektid on hädavajalikud ning seega palun teil hääletada käesoleva resolutsiooni poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Ana Maria Gomes, fraktsiooni PSE nimel. – (PT) Julgeolekunõukogu eile vastu võetud resolutsioonis 1778 sätestatakse, et olukord Sudaani, Tšaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigi piiriregioonis ohustab rahvusvahelist rahu ja julgeolekut.

Parlamendi resolutsiooni ettepanekus tunnistatakse olukorra pakilisust ning Euroopa Liidu olulist vastutust kaitse pakkumisel. Suurem enamus selle koja liikmetest nõustuvad valitsusväliste organisatsioonide vajadusega sellel pinnal, piirkonna pagulastega, kes elavad armetutes tingimustes ja pideva hirmu õhkkonnas ning ÜRO peasekretäriga. Need kõik kinnitavad rahvusvahelise kohaloleku pakilist vajadust selles piirkonnas, mis peab hõlmama ka tugevat sõjaväelist elementi. Resolutsioonis 1778 antud volituste tõhusaks täitmiseks ei sobi ükski riik ega mitmepoolne organisatsioon paremini kui Euroopa Liit. EJKP (Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika) on täisealiseks saanud ning eksisteerib just selliste eriolukordade jaoks.

ELi sõjajõudude piirkonda saatmise kontekstis võivad nõukogu ja Portugali eesistuja arvestada Parlamendi põhimõttelise toetusega. Kuid Euroopa Parlament on sunnitud väljendama oma muret missiooni teatud aspektide suhtes. Esiteks kardame, et liikmesriikide vastumeelsus tagada jõududele minimaalne personal ja vajalik sõjaväeline varustus vähendab suurel määral selle tõhusust. Tahaksime lisada, et mida väiksem on teiste liikmesriikide panus, seda märgatavam on jõudude Prantsusmaa esindus. Kuid missiooni eduks on kõige olulisem erapooletuse tajumine ning Prantsusmaad ei peeta selles regioonis neutraalseks osapooleks.

Teiseks palub Euroopa Parlament, et jõududega oleks kaasas ka diplomaatiline esindaja regioonis, et aidata kaasa rahvusliku leppimise protsessile Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigis. Vaatamata seosele Darfuri draamaga, on ebastabiilsuse juured ka siseriiklikud ning neid on võimalik ületada üksnes sisepoliitiliste protsesside abil. Nagu Parlamendi resolutsiooni ettepanekus märgitud, ei saa Euroopa Liidu vaid 12 kuuks kavandatud operatsioon ilma tõelise poliitilise lepitusprotsessita piirkonnas rahu tagamisele kaasa aidata.

Lõpuks tervitab parlament volituste andmist jõududele, kes tegutsevad ÜRO harta VII peatüki alusel. On tähtis neid volitusi sellel pinnal korrektselt tõlgendada ning tagada, et Euroopa väed pakuksid ohustatud tsiviilelanikele proaktiivset kaitset, looksid humanitaarala rahvusvaheliste organisatsioonide jaoks ning kaitseksid ÜRO missiooni Kesk-Aafrika Vabariigis ja Tšaadis (MINURCAT). Lähiajalugu on Kigali ja Srebrenica sarnaste juhtumite näol täis traagilisi näiteid selle kohta, kuidas kaitsetu tsiviilelanikkond maksab rahvusvaheliste vägede pelglikkuse ja ülipedantsuse tõttu kõrgeimat hinda.

Loodame, et ühel päeval kasutatakse seda operatsiooni EJKP ja tõhusalt toimiva mitmepoolsuse musternäidisena ning et see tõendab Euroopa Liidu soovi ÜROd tugevdada ning aidata kaasa konflikti lahendamisele vastavalt rahvusvahelisele õigusele ning selles sätestatud kaitsevastutusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Annemie Neyts-Uyttebroeck, fraktsiooni ALDE nimel. – (NL) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, nagu juba mitmel korral öeldud, otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu eile ühehäälselt edendada ühe aasta jooksul mitmemõõtmelist kohalolekut Ida-Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigi kirdeosas. Kohalolek hõlmab ÜRO tsiviil- ja politseimissiooni MINURCAT, mis järgib seda toetavat ja kaitsvat ÜRO ja Euroopa Liidu sõjaväelist missiooni, EUFOR.

Euroopa julgeoleku- ja kaitsemissioon tegutseb ÜRO harta VII peatüki alusel ning on äärmiselt oluline, kuna kasutab kõiki vahendeid oma ülesande täitmiseks ning annab parlamendi selgelt väljendatud soovile vastava jõulise mandaadi. See suurendab missiooni edukuse võimalust, kuid samuti tõstab oluliselt nii missiooni kui ka meie vastutuse taset.

Oleme parlamendis korduvalt väljendanud oma muret olukorra suhtes Darfuris ning juhtinud tähelepanu turvalisuse defitsiidi ja ebastabiilsuse laienemisele naaberterritooriumitele ja kogu regioonis. Rohkem kui 1 miljon inimest on sunnitud kas oma riigis või üle piiri põgenema. Neile saavad osaks kõikvõimalikud raskused ja vägivallateod, kusjuures tavaliselt kannatavad kõige rohkem naised ja lapsed. Peale selle seab olukord ohtu Tšaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigi haprad rahukokkulepped, sest lisaks poliitilistele mässajatele näevad oma võimalust tsiviilelanike röövimiseks, kuritarvitamiseks ja mõrvamiseks ka tavalised bandiidid.

EUFORi ülesanne on seega kõike muud kui lihtne. Kuid enne selle teema juurde jõudmist tuleb mõelda, nagu proua Gomes ütles, vägede koondamisest ning mitte üksnes nende kogumisest vaid ka varustamisest. Tõehetk koidab igas liikmesriigis, kaasa arvatud minu riigis: hetk, kui lisaks headele sõnadele ja üllastele avaldustele tuleb meil kohale toimetada ka vahendeid – sõdurite ja materjali näol. See kehtib ka parlamendi puhul. Me nõudsime õigustatult põhjalikku teavet ning oleme kasutanud oma volitusi dokumenteeritud ja põhjendatud soovituste andmiseks. Osaliselt tulime toime tänu pikale kindral Leaky osalusega arvamustevahetusele möödunud nädalal.

Meie soovitus on positiivne. Meie tööks ja kohuseks on tagada, et missioon asuks teele võimalikult ruttu ning parimatel asjaoludel.

 
  
MPphoto
 
 

  Ģirts Valdis Kristovskis, fraktsiooni UEN nimel. (LV) Proua juhataja, fraktsiooni Liit Rahvusriikide Euroopa eest nimel tahaksin rõhutada, et me toetame EJKP sõjaväelist missiooni maailma suurima rahuvalvemissiooni koosseisus Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigis. Jutt käib kõige tõsisemast piiriülesest humanitaarkriisist maailmas. Tegelikult oleks ÜRO Julgeolekunõukogu pidanud meetmeid võtma juba palju varem. Nelja-aastane viivitus on läinud maksma 200 000 inimese elu, oma kodudest on välja aetud 2,5 miljonit inimest ning humanitaarabi osutajate suhtes toimuvad brutaalsed rünnakud. Võib ennustada, et Darfuri konfliktiga vallandunud kriisi ulatus annab võimaluse testida Euroopa Liidu poliitilist tahet ja sõjaväelist suutlikkust. Mõni päev tagasi kinnitas kindral Leakey liikmetele, et hoolimata rahastamisprobleemidest ning operatsiooni käigus tekkida võivate kõikvõimalike ohtude ja riskide prognoosimise keerukusest, suudab Euroopa Liit sõjaväelises tähenduses selle operatsiooni ellu viia sama hästi kui Bosnias ning sõjaväelisest seisukohast on operatsioon vähem intensiivne.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Beer, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, toon siinkohal veel mõned kõnealuse teemaga seotud arvud: 230 000 pagulast, lisaks 170 000 siseriiklikult ümberasustatud isikut ning ligikaudu 700 000 rünnakutest kaudselt ohustatud inimest.

Meil tuleb see kaitse lõhe või vaakum sulgeda. Euroopa missioon peab keskenduma just sellele. Eilsest alates kehtivad jõulised volitused. Neutraalsuse küsimuses pole veel lahenduseni jõutud. Hetkel tundub, nagu täiendataks juba Tšaadis viibivaid Prantsuse vägesid vaid mõne riigi esindajatega. See seab ohtu nii neutraalsuse kui ka missiooni edukuse.

Minu soov reedel otsust vastu võtvatele välisministritele on see, et nad tagaksid EUFORi missiooni tegevusala täpse määratluse. See pole praegu nii. Oleks katastroof, kui missiooni ei lubataks tegutseda seal, kus abi kõige pakilisemalt vajatakse, nimelt piirialal. Loodan, et Euroopa Liit peab Tšaadis valitseva režiimiga läbirääkimisi ning tagab missiooni õiguse tegutseda ka 35 km piirialal. Vastasel korral on see vaid hädine missioon, mis seab ohtu veelgi rohkem inimesi.

 
  
MPphoto
 
 

  Tobias Pflüger, fraktsiooni GUE/NGL nimel. (DE) Proua juhataja, selguse mõttes ütlen, et tegemist on EJKP missiooniga Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigis vastavalt ÜRO harta VII peatükile; teiste sõnadega on see sõjaväeline operatsioon. Asi pole Sudaanis ega Darfuris. Prantsuse valitsus tahab seda ELi missiooni iga hinna eest. Ta tahab olla ise jõudude peakorteris ja operatsiooni peakorteris. Saksamaa ja briti valitsused on väga skeptilised. Prantsuse väed on juba Tšaadis. On üpris selge, et Prantsusmaa tegutseb Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigis valitsuse kaitsejõuna ning tahab nüüd lihtsalt oma tegevust kaunistada ELi logoga. Prantsuse väed ei ole neutraalsed; vastupidi, nad on ilmselgelt erapoolikud. Näiteks on nad pommitanud riigis tegutsevaid mässajaid. Mässuliste juhid on teatanud, et kui ELi jõud pole neutraalsed, asuvad nad nende vägede vastu sõjategevusse.

Olen kuulnud, et Põhjala lahingugruppi ei saa rakendada ning ÜRO resolutsioon nõuab avatud koostööd Tšaadi sõjaväe ja politseiga. Ilmselt pole Tšaad ja Kesk-Aafrika Vabariik demokraatlikud riigid. Pagulaste tagasipöördumine ei kuulu ELi jõudude volituste alla ning see missioon on ausalt öeldes äärmiselt ohtlik. Meie fraktsioon hääletab esitatud resolutsiooni vastu, kuna usume, et olukord selle operatsiooni tulemusena ei parane, vaid hoopis halveneb.

 
  
MPphoto
 
 

  Hubert Pirker (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, volinik, lubage mul härra Pflügerile ja teistele selgitada: ELi jõudude volitused on oma olemuselt humanitaarsed ning seisnevad pagulaste ohutuse tagamises Tšaadi ja Darfuri võimude eest, kasutades selleks ka sõjalisi vahendeid. ÜRO Julgeolekunõukogu on kinnitanud ÜRO volitustega Euroopa vägede kasutamist ning selle tulemusena on Euroopa Liit koheselt sattunud rahvusvahelise põhjaliku uurimise alla, et teha kindlaks, mida me välispoliitilises ja sõjaväelises tähenduses reaalselt teha suudame.

Selle operatsiooniga kaasneb nii oht kui ka võimalus: oht tuleneb äärmiselt keerulistest poliitilistest parameetritest konfliktidest koormatud piirkonnas, kuid teisest küljest pakub see ka võimalust näidata, et Euroopa Liit on saavutanud välispoliitilise ja sõjaväelise suutlikkuse ning suudab tõepoolest selle piirkonna pagulasi kaitsta.

Praegusel hetkel on aga paljude arvates oht suurem kui võimalus. Seepärast koostas Euroopa Parlament juba nimetatud tingimuste loetelu: alates ajaliselt piiratud volitustest kuni eesmärkide ja ülesannete täpse määratluseni, EUFORi vägede ettevalmistuse ja tehnika nõuetekohasusest kuni evakuatsiooni strateegiat sisaldava tegevusmandaadi andmiseni.

Loomulikult peame lootma, et see operatsioon saab edu saavutamiseks vajaliku kohaliku valitsuse heakskiidu ning ka toetuse. Kuid ma usun, et me kõik nõustume praegusel hetkel sellega, et kui Euroopa Parlamendi esitatud nõudmised täidetakse, on edu väljavaated ohust suuremad ning me saame missiooni heaks kiita.

 
  
MPphoto
 
 

  Michel Rocard (PSE).(FR) Proua juhataja, volinik, härra nõukogu eesistuja, olen selle resolutsiooni ettepanekuga ning toetatava otsusega rahul ning tahaksin lisada järgmist: kui inimeste brutaalsus viib sellise tragöödia ja kannatusteni nagu Darfuris, siis nõuab meie südametunnistus solidaarset tegutsemist. Mul on südamest hea meel, et Euroopa Liit ÜRO peasekretäri esitatud palvele vastab.

Paljud liikmed ja diplomaadid, nende hulgas minu sõber ja kolleeg proua Gomes, rõhutasid just äsja, et see operatsioon ei tohi mingil juhul näida Prantsusmaa huvide toetamisena või Prantsuse vägede kohaloleku laiendamisena kõnealuses piirkonnas. Ma loodan, et kedagi ei üllata, kui ka mina sellele seisukohale jõulist toetust avaldan.

Endise peaministrina võin teatud veendumusega öelda, et Prantsusmaa jätkuv kohalolek selles piirkonnas tuleneb lihtsalt ajaloolisest pärandist, kus koloniaalne vastutus nõuab solidaarsust kohaliku rahvaga, et aidata neil taastada rahu ja stabiilsus ning kuulutada tõhusa valitsemise algust. Prantsusmaal pole nimetatud regioonides enam mingeid strateegilisi ega majanduslikke huve ning ma kuulun nende hulka, kes oleksid juba ammu soovinud näha tagasitõmbumist: see oleks säästnud hulga raha ning oleks olnud meie endi huvides. Isegi Nigeri uraanivarud ei kujuta suuremastaabilist strateegilist huvi, on tarvis vaid piisavat rahu ja stabiilsust, et muuta need varud juurdepääsetavaks kõigile ning rajada konkurentsivõimeline turg.

Põhimõtteliselt on siis tegemist Euroopa, mitte Prantsusmaa rahukaitseoperatsiooniga ja nii see peabki olema. Lisaksin siiski hoiatuse: see visioon saab tegelikkuseks vaid siis, kui oma vägesid nõustub saatma suur hulk Euroopa liikmesriike. Oleks äärmiselt kahjulik, kui solidaarsuse vaim, mis ajaloolistel põhjustel on esitanud Prantsusmaale suuremaid nõudmisi kui teistele, heidaks teiste liikmesriikide puudumise tõttu olukorrale postkoloniaalse õhkkonna varju. See oleks mõttetu ning ma pole sellega nõus.

Lubage mul lõpetada järgmise märkusega. Täna hommikul meie kolleeg Gahleri esitatud suuline muudatusettepanek pole kahjuks asjakohane. Tšaadi Vabariik andis oma välisministri vahendusel operatsioonile põhimõttelise nõusoleku, mis edastati kirjaliku teatise vormis mitu päeva tagasi Julgeolekunõukogule. Minu käes on selle dokumendi koopia ning mul on hea meel see härra Gahlerile üle anda.

 
  
MPphoto
 
 

  Eoin Ryan (UEN). – (EN) Proua president, ka mina toetan otsust saata 4 000 ELi sõjaväelast rahuvalvajatena Tšaadi. Reaalsus on see, et Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigis valitseb praegu laialdane poliitiline ebastabiilsus. Me teame, et Darfuri piirkonnas Sudaanis toimub genotsiid. Kui rahuvalvajaid Tšaadi ei saadeta, on meil oht veelgi suuremale ebastabiilsuse ja vägivalla lainele ka väljaspool seda piirkonda Aafrikas.

Hinnanguliselt on Tšaadi põgenikelaagrites kuni 400 000 põgenikku Kesk-Aafrika Vabariigist ja Darfurist, kuid neid laagreid valvab vaid 250 valvurit Tšaadi armeest. Tšaadi põgenikelaagrite näol on tegemist tohutu humanitaarkriisiga ning rahvusvahelisel kogukonnal, sealhulgas Euroopa Liidul, tuleb aidata Tšaadi valitsusel selle eskaleeruva ja suureneva probleemiga toime tulla. Seda piirkonda hiljuti külastanud inimestelt kuuldud lood on kohutavad ja, nagu ma ütlesin, tuleb meil teha kõik endast olenev, et püüda seal praegu valitsevat inimlikku viletsust leevendada.

Ma toetan igati otsust lähetada Sudaani 26 000 ÜRO rahuvalvajat. Euroopa Liit peab olema nendes rahuvalve vägedes eesliinil. Ma tervitan ka mu enda valitsuses täna tehtud otsust, et viivitamata ja sügavuti tuleb hinnata, millist rolli võiksid Iiri rahuvalvajad tulevikus ÜRO ja ELi rahuvalve missioonides Sudaanis, Kesk-Aafrika Vabariigis ja Tšaadis mängida.

 
  
MPphoto
 
 

  Michael Gahler (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, olukord Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigis on põhjustanud sealsete inimeste raske olukorra ning seetõttu toetan ma põhimõtteliselt ELi osalemist olukorra stabiliseerimiseks ja asjassepuutuvate inimeste reaalsete elutingimuste parandamiseks.

27. augusti avalduses kirjeldas ÜRO Julgeolekunõukogu president rahvusvahelise üldsuse kavatsust kasutada ELi 12-kuulist operatsiooni, mille eesmärgiks oleks täita ajavahemik kuni ÜRO juhitud missiooni käivitumiseni. Seepärast ongi ELi operatsiooni piiratud ühe aastaga. Olen veendunud, et meil on vaja jõulisi volitusi; see tähendab, et me ei tohi piirduda vaid enesekaitsega, vaid peame suutma täita oma eesmärke ka vastuseisu korral.

Julgeolekunõukogu eilse resolutsiooni tekstis osutatakse selles suunas: dokumendis viidatakse mitmemõõtmelisele kohalolekule, mis on mõeldud selleks, et aidata luua julgeolekutingimusi, mis soodustaksid pagulaste ja ümberasustatute vabatahtlikku, turvalist ja püsivat tagasipöördumist. Meil on volitused „võtta tarvitusele kõik vajalikud meetmed“.

Soovitan nõukogul tungivalt veenduda selles, et need jõud ei kujutaks vaid kosmeetilist täiendust Prantsuse vägedele. Ülema rahvuse osas tuleb samuti austada kohalikku tundlikkust. Kahjuks pole Prantsusmaa seni Tšaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigi konfliktides neutraalne olnud, vaid on traditsiooniliselt toetanud valitsust. Sel põhjusel peaks kohalikul tasandil kasutatav teenistus- ja käskluskeel olema inglise keel, nii et kohalikud inimesed mõistaksid, et need eurooplased erinevad varasemast ajast tuntud eurooplastest.

Kui ma juba Briti küsimust käsitlen, siis Ühendkuningriik on vältinud operatsiooni juhtimist Brüsselis asuva ELi peakorteri poolt ning minu arvates nõuab see märkimisväärset kriitikat. Ise mitte osaleda, kuid keelata samas teistele ühisstruktuuride kasutamine: seda ei tohiks me tulevikus väljalangejate suhtes lubada!

Mul on ikka veel kahtlusi eesmärkide saavutamise osas. Kas me oleme püstitanud selged eesmärgid? Kui paljud riigis ümberasustatud isikud peaksid aasta lõpuks koju tagasi jõudma? Kui paljud Darfuri pagulased peaksid Darfuri tagasi pöörduma? Kui aasta pärast teatepulka üle andes on laagrites ikka veel sama arv inimesi, siis pole meie saavutused olnud piisavad.

Kulutused on samuti märkimisväärsed: kuulsin, et ainuüksi sobivate maandumisradade ja peakorteri ehitamiseks kulub 100 miljonit eurot. Lisaks veel vägede ülalpidamiskulud. Kas nõukogu saaks anda täpsemaid üksikasju üldise finantsraamistiku kohta?

On jäänud veel viimane, kuid minu jaoks väga oluline küsimus: enne vägede rakendamist peame saama Tšaadi valitsuselt selgesõnalise kinnituse, et see toetab edaspidi ÜRO juhitud jõudude kasutamist mistahes koosseisus. Olen kolleegide ütlusi kuulnud. Tahaksin selle kohta Tšaadi valitsuse ametliku dokumendi vormis kirjalikku kinnitust, mitte ÜRO Julgeolekunõukogu ministri suulist avaldust. Sellise kinnituse korral saan hääletada ettepaneku poolt. Vastasel korral tuleb meil aasta pärast valida, kas operatsiooni pikendada või tagasi tõmbuda, jättes maha sõjaväelise vaakumi, kus võib väga kiiresti tekkida praegusele väga sarnane olukord. Sellisel juhul oleksime me lubanud sadadel miljonitel sõna otseses mõttes liiva joosta.

 
  
MPphoto
 
 

  Alain Hutchinson (PSE). – (FR) Proua juhataja, volinik, härra nõukogu eesistuja, mul on hea meel, et saame täna arutleda ja hääletada minu arvates piisava tähelepanuta jäänud käsimust puudutava resolutsiooni üle, kuna Sudaani, Tšaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigi piirialadel valitsev olukord on lihtsalt talumatu ning seda ei tohiks selles kojas kunagi unustada.

Mina seda ei unusta ning mul pole kavatsust libiseda vaikselt üle tõsiasjast, et kogu see afäär on üks paljudest teistsuguse välisilme taha peitunud Darfuri genotsiidi tagajärgedest. Alates 2003. aastast on Darfuri kriis tekitanud kaks ja pool miljonit pagulast, neist 125 000 Tšaadis. Samuti on esinenud sadu tuhandeid surmajuhtumeid.

Peale selle on ÜRO humanitaarabiasutused ja valitsusvälised organisatsioonid tänaseks pidanud oma laagrit vägivallast pääsemiseks 31 korral mujale viima, kuigi see pole hoidnud ära Sudaani politsei teostatud mitmete nende ametnike arreteerimist, 12 humanitaarabitöötaja mõrvamist ning veel viie töötaja kadumist.

Täna esitatav resolutsioon on selgelt suunatud tõhusa abi osutamisele piirialadel eksisteeriva olukorra lõpetamisel. Selline olukord on vastuvõetamatu, kuid see on selles maailma osas praegu ilmneva katastroofi mastaabis suure ulatusega.

Selles osas tahaksin rõhutada, et meie vastutus ei tohiks piirduda vaid konfliktsituatsioonis kiirreageerimiseks vajalike üksikute või kitsalt piiritletud operatsioonide toetamise või juhtimisega. Vastutus nõuab meetmete võtmist ka selliste konfliktide laiemas kontekstis. Samuti tuleb võtta meetmeid tulevaste sündmuste ennetamiseks, teiste sõnadega, teha kõik jõupingutused selleks, et sarnaste konfliktide toimumist täielikult vältida.

Minu sõnavõtu teine osa puudutab piirkonnas tegutsevate humanitaarabiorganisatsioonide olukorda. Viis, kuidas on kujunenud meetodid relvajõudude sekkumiseks ning humanitaarabiasutuste roll konfliktsituatsioonis annab märku sellest, et neid kahte poolt eraldav piir muutub üha ähmasemaks.

Kuna sõjaväelise ja humanitaarabipersonali vaheline segadus kaldub traditsiooniliselt humanitaarabiasutustele määratud missioonide kahjuks, leiame nüüd, et nii seatakse ohtu humanitaarabitöötajate ellujäämine ning sellega koos kõigi nende inimeste ellujäämine, kes nendest teenustest kasu peaksid saama.

Seepärast on elutähtis, et meie kaitsejõud ei sekkuks mingil viisil mitmete piirkonnas tegutsevate humanitaarabiasutuste operatsioonidesse. Mul on hea meel näha, et täna esitatud dokumendis sisaldub ka see punkt, mis on niivõrd oluline meie tulevase arengupoliitika osas nii selles piirkonnas kui ka mujal maailmas.

 
  
MPphoto
 
 

  Colm Burke (PPE-DE). – (EN) Proua juhataja, ma toetan kindlalt Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika missiooni saatmist Tšaadi ja Darfuri piirile ja ma tervitan võimalust täna selle ettepaneku üle arutada.

Darfuri konfliktil on olnud kohutavad piiriülesed tagajärjed naabermaadele Tšaadile ja Kesk-Aafrika Vabariigile, kuhu on suundunud tohutud põgenike laviinid ja tekkinud on tuhandeid sisepagulasi.

Kõrgetasemelise ekspertide hinnangu kohaselt on see missioon teostatav vaatamata mõningatele märkimisväärsetele tegutsemis- ja julgeolekuprobleemidele. Infrastruktuur selles piirkonnas on vilets, puudus on veest ja logistika on keeruline. Sellisele missioonile on ohuks ka valitsusvastaste mässuliste rühmituste ähvardused, kuid nagu selgub hiljuti selles piirkonnas läbi viidud põhjaliku hindamise tulemustest, on kõik need probleemid ületatavad.

Nii et ei ole mingit põhjust rahuvalvajate lähetamisega veelgi venitada. Meil on olemas sõjaväeline võimekus, nüüd on vaja veel poliitilist tahet.

Ma nõuan, et Iiri väed sellest EJKP missioonist osa võtaksid. See maailma kriisipiirkond vajab abi tõeliselt kiiresti ja Iirimaa võiks selle piiriala stabiliseerimise õilsas Euroopa jõupingutuses osaleda.

Selle operatsiooni jaoks võiks võtta väed Põhjala lahingugruppidest. Nagu need lahingugrupidki, on ka käesolev EJKP missioon mõeldud siduva operatsioonina. Alternatiiviks oleks praegu Liibanonis teenivate Iiri vägede ühinemine selle missiooniga.

Nendel relvajõududel on mitu õilist eesmärki. See parandaks piirkonna julgeoleku olukorda enne Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja Aafrika Liidu lisamissiooni lähetamist Darfuri. Sellest oleks kasu ka humanitaarabiorganisatsioonidele, sest nii saaks avada siiani takistatud humanitaarkoridore. Kolmandaks aitaks see lõpuks kaasa Sudaani põgenike naasmisele.

Mina usun, et sellel missioonil peaks olema tugev mandaat jõu kasutamiseks viitega ÜRO harta VII peatükile, mis mõjuks vajaduse korral hirmutavalt, eriti tsiviilisikute, laagrite, külade, humanitaartöötajate, ÜRO politseinike vastu tehtud rünnakute puhul ja enesekaitseks.

Vihmahooaeg hakkab lõppema. Rünnakud põgenikelaagritele tõenäoliselt sagenevad, nüüd kui vihma lõppedes on omakaitse ja mässulised rühmitused hakanud rohkem liikuma. Praegu on aeg ÜRO tegutsemiseks. Tegevusetus maksab elusid. EL on selle missiooni teostamiseks kõige sobivam organisatsioon ja, paljude hinnangute kohaselt, selleks hästi valmis.

Ma nõuan tungivalt, et nõukogu võtaks viivitamata vastu ühismeetme ja viiks asja lõpuni, et me ei jääks rongist maha ELi vägede saatmisel piirkonda, kus neid hädasti vajatakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE). – (EN) Proua juhataja, tundub et meil on täna pärastlõunal siin kojas palju tugitoolikindraleid! Meeleheitlik humanitaar- ja julgeolekuolukord Darfuris ja naabrusesse jäävates piirkondades Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigis nõuab kindlasti tungivalt rahvusvahelist sekkumist, kuid ma pean ütlema, et see on hoopis teine teema kui see, mis meil täna arutada on, milleks on tegelikult EJKP, nagu me nii paljudelt sõnavõtjatelt oleme kuulnud.

Ma olen alati olnud vastu vahendite raiskamisele, dubleerimisele, jaotamisele, tegelikult ilmsele kahepalgelisusele, mis kaasneb ELi sõjaväelise võimekuse arendamise püüetega. Ei ole olemas ELi vägesid, härra Ryan. Väed on liikmesriikidel ja on olemas juba hea väljaõppega struktuurid rahvusvaheliseks sõjaväeliseks sekkumiseks nende riikide poolt, kus juba on selleks kvalifitseerunud relvajõud ja missioonivõimekus. See toimub peamiselt NATO ja ÜRO kanaleid kaudu. ELi institutsioonidel on militaarasjades vähe panustada.

On selge, et EJKP entusiastide motiivid on põhiolemuselt poliitilised. Tõepoolest, keegi ütles, et Tšaadi tuleks vaadata kui poliitilist võimalust. EL pakkus ennast ÜRO-le, mitte ÜRO ei kutsunud ELi. EL on meeleheitlikult innukas, et kleepida oma institutsiooni silt veel ühe sõjaväelise operatsiooni külge, kuid üllataval kombel riikide sõjaväestaabid eurokraatide vaimustust ei jaga. Pikemate sideliinidega, rohkem kui tuhande kilomeetriga lähima meresadamani, vee- ja infrastruktuuripuudusega ja vastumeelsusega mässulisi rühmitusi rünnata, on Tšaadi missioon igast vaatenurgast ebakindel. Suurbritannia, Saksamaa ja Itaalia on juba öelnud, et nemad mingeid vägesid ei saada.

Mida need sõjaväelased tegema hakkavad? Kindlasti ei võta nad ette relvastatud vaenulikku elementi, kes jõhkra vägivalla sellesse tohutu suurde Aafrika piirkonda tõi. Kahtlemata läheks suurem osa jõupingutustest enda kaitsmisele ja alalhoiule väga keerulises logistilises olukorras. Me peaksime tõepoolest lõpetama lollitamise ja humanitaartragöödia kasutamise poliitilise ettekäändena.

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Pean väga lühidalt esile tõstma, et kõnealust ettepanekut saata Tšaadi ja Kesk-Aafrika Vabariiki EJKP (Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika) jõud, on toetanud enamus selles küsimuses sõna võtnud liikmeid. Nagu teate, ning nagu täna juba mitmel korral öeldud, andis Julgeolekunõukogu vahepeal – minu mäletamist mööda eile – Euroopa Liidule volitused selle operatsiooni alustamiseks. Nagu öeldud, olid need volitused Euroopa Liidule vajalikud operatsiooni alustamiseks. Nüüd võib alustada kõigi sõjaväeliste ettevalmistuste ja plaanide elluviimist ning nõukogu esitab edaspidi muidugi ühismeetme kaudu oma seisukoha.

Leian, et selle protsessi alustamisega võib Euroopa Liit nüüd suunduda kavatsuse väljendamiselt ja lubadustelt praktiliste sammude ja tegevuseni. See vastab Euroopa Liidu seisukohale Aafrikale ja Aafrika rahvale pühendumise suhtes. Meil tuleb Aafrikat ja Aafrika rahvast aidata tiheda ja täieliku partnerluse abil, nii et nad suudaksid asendada konfliktid rahuga, vaesuse edasiminekuga, haigused tervise ja haridusega ning saavutaksid midagi seal, kus on väga vähe või mitte midagi. Nii saame tagada ka meie väärtuste ja põhimõtete austamise välispoliitikas. Portugali eesistuja tervitab seetõttu hiljutisi arenguid ning võtab loomulikult arvesse selle arutelu käigus selgeks saanud paljude liikmete toetust sellele operatsioonile.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Arutelu lõpetuseks olen saanud viis resolutsiooni ettepanekut vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2((1)).

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 27. septembril 2007.

 
  

(1)() vt protokoll.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika