Dobesedni zapisi razprav

Sreda, 26. september 2007 - Strasbourg

13. Infotund (küsimused nõukogule)

  Juhataja. − Järgmisena on päevakorras infotund (B6-0316/2007).

Nõukogule on esitatud järgmised küsimused.

Küsimus 1 on vastuvõetamatu (kodukorra II lisa A osa punkt 2).

Küsimus 2, mille on esitanud Silvia-Adriana Ţicău (H-0597/07)

Teema: Galileo projekti väljavaated

Galileo projekt on Euroopa Liidu jaoks äärmiselt oluline projekt, kuna see on seotud kosmoseuuringute ja liikmesriikidevahelise koostööga ning seda võib kohaldada mitmes valdkonnas, sealhulgas transpordi valdkonnas.

Lähtuvalt selle projekti rahastamise praegusest ummikseisust tahaksin Euroopa Liidu Nõukogult küsida, millised on kavandatavad meetmed olukorra lahendamiseks ning milline on selle projekti raames kavandatav ELi koostöö kolmandate riikidega, näiteks Indiaga?

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Nagu austatud parlamendiliige teab, analüüsis nõukogu 6.–8. juunil 2007 põhjalikult Galileo projekti olukorda ning võttis vastu vastavasisulise resolutsiooni. Selles resolutsioonis kutsub nõukogu komisjoni üles tegema ettepanekuid Galileo projekti mitmete aspektide osas. Komisjon võttis need ettepanekud vastu (19. novembril) ning loodame, et nõukogu pädevad organid vaatavad need läbi, pidades silmas vajadust võtta enne käesoleva aasta lõppu vastu terviklik otsus Galileo projekti rakendamise kohta, sealhulgas riiklik rahastamine ja riigi osalusmeetodid.

Kolmandate riikidega tehtavast koostööst rääkides tuleb meenutada, et nõukogu omistab suurimat tähtsust koostööle nende riikidega, mis ei kuulu Euroopa Liitu. Nagu teada, on alates 2001. aastast alla kirjutatud mitmed Galileo projektiga seotud koostöölepingud selliste ELi väliste riikidega nagu Hiina, Iisrael ja Ukraina. Need riigid panustavad Galileo programmi süsteemi määratlemise, uuringute ja tööstuskoostöö valdkonnas.

Mis puutub Indiasse, siis kirjutasid komisjoni ja India esindajad New Dehlis 7. septembril 2005 alla koostöölepingule. Kuid komisjon on otsustanud jätkata konsulteerimist India võimudega, et viia leping vastavusse EÜ Galileo projekti puudutavate koostööalaste standardlepingutega ning võtta arvesse selle projekti viimaseid arenguid. Kohaldatavate eeskirjade osas peab nõukogu enne otsuse tegemist ära ootama komisjoni ettepaneku.

Kolmandate riikide positsiooni paremaks määratlemiseks võttis nõukogu käesoleva aasta 22. märtsil vastu otsuse, millega anti komisjonile volitused ELi väliste riikidega läbirääkimiste pidamiseks, pidades silmas kokkulepete allkirjastamist nende osalemiseks Euroopa GNSS-i (globaalne navigatsioonisatelliitide süsteem) järelevalveorgani (GSA) töös.

Selle otsuse põhieesmärk on kehtestada kõiki ELi väliseid riike puudutav ühtlustatud lähenemine, sõnastades nende selged osalemismeetodid GSA raames.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). – (RO) Härra juhataja, tahaksin tänada riigisekretäri esitatud teabe eest. Kuid tahaksin tulla tagasi oma küsimuse esimese osa juurde, milleks on GALILEO projekti rahastamine. Soovin, et riigisekretär räägiks meile veel projekti tegeliku rahastamisviisi kohta ning seda, kuidas toimus komisjoni ettepaneku läbivaatamine ning milline võiks olla nõukogu reaalne otsus järgmiseks perioodiks.

  Manuel Lobo Antunes. −(PT) Ma ei saa ennustada nõukogu otsust kõnealustes küsimustes, eriti rahastamise osas. Seda küsimust tuleb arutada nõukoguga, koos teiste komisjoni viimastes ettepanekutes tõstatatud küsimustega. Võin austatud parlamendiliikmele kinnitada kahte asja: esiteks, eesistuja mõistab Galileo projekti strateegilist tähtsust Euroopa Liidu jaoks ning käsitleb antud küsimust sellest lähtuvalt, teiste sõnadega Euroopa Liidule strateegilist huvi pakkuva projektina; teiseks teeb eesistuja kõik selleks, et jõuda Portugali eesistumise vältel järeldusteni Galileo projekti põhiaspektide suhtes.

  Josu Ortuondo Larrea (ALDE). – (ES) Härra juhataja, härra nõukogu eesistuja, nõustun sellega, et Galileo on ELi jaoks pakiline esmatähtis projekt, kuid põllumajandustootjad on äärmiselt murelikud, kuna komisjon on esitanud idee kasutada Galileo projekti rahastamiseks ÜPP vahendeid. Kuna 2007. aastal tekkis ülejääk, siis muretsevad nad oma tuleviku pärast.

Minu küsimus nõukogule on järgmine: kas 27 ELi erinevat valitsust nõustuvad, et see peaks olema esmatähtis projekt ning et rahastamine peaks toimuma kas erakorralistest vahenditest või igal aastal tekkivate ühenduse eelarve jääkidest?

  Manuel Lobo Antunes. − (PT) Tänan teid, härra juhataja. Usun, et vastasin sellele küsimusele juba oma eelmises vastuses. Rahastamisküsimus on ikka veel lahtine. Nõukogu peab seda arutama, kuna sellekohast otsust pole veel vastu võetud. Muidugi on oodata, et liikmesriikide seisukohad erinevad ka selles küsimuses. Kuid leian, et tegelikult oleme saavutanud konsensuse selle projekti strateegilise olemuse osas.

  Juhataja. −

Küsimus 3, mille on esitanud Bernd Posselt (H-0599/07)

Teema: Bosnia ja Hertsegoviina põhiseadusreform

Milline on nõukogu seisukoht Bosnia ja Hertsegoviina reformide, eriti põhiseadusreformi ja Daytoni leppe reformi praeguse olukorra osas ning millised on kavandatavad meetmed selle riigi edasiseks uuendamiseks ja integreerimiseks?

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Daamid ja härrad, Euroopa Liit hindab Bosnia ja Hertsegoviina reformide praegust kulgu iga-aastase arenguaruande põhjal, mis esitatakse novembris, nagu tavaliselt.

Nõukogu on mitmel korral korranud nelja põhitingimuse kiire täitmise tähtsust stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu läbirääkimiste lõpuleviimisel, nagu on sätestatud nõukogu 12. detsembri 2005. aasta järeldustes, pöörates erilist tähelepanu politseireformi elluviimisele. Kuid nagu teada, on poliitiline olukord viimastel kuudel Bosnia peamiste poliitiliste liidrite positsiooni radikaliseerumise tõttu väga pingeline olnud. Hetkel näib, et reformi kava ning eriti politseijõudude ümberkujundamise osas on väga raske konsensusele jõuda.

10. septembril kohtusid kõrge esindaja, härra Solana ning ELi eriesindaja Bosnias ja Hertsegoviinas, Miroslav Lajčák. Sellel Brüsselis toimunud kohtumisel väljendas härra Solana täielikku toetust ELi eriesindaja tööle ning hindas tema jõupingutusi Bosnia and Hertsegoviina poliitiliste liidritega kompromissi leidmiseks politseireformi suhtes.

Peasekretär ja kõrge esindaja, härra Solana kutsus Bosnia liidreid konstruktiivselt osalema viimases eriesindaja esitatud algatuses, et eemaldada viimane takistus Bosnia ja Hertsegoviina teel ELiga stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu sõlmimisele. Samuti kutsus ta selle riigi võime üles vastutustundlikult käituma, et lõpuks tegutseda Bosnia ja Hertsegoviina rahva huvides.

Ka nõukogu on väljendanud oma toetust Bosnia ja Hertsegoviina jõupingutustele konstitutsioonireformi edendamisel, pidades silmas funktsionaalsemate riigistruktuuride loomist, mis suudaksid vastata Euroopa standarditele. Täitev- ja seadusandliku võimu tõhustamiseks on vajalikud jätkuvad jõupingutused ning samuti peame tugevdama riigi ja riigiasutuste vahelist haldus- ja koostöövõimet.

Euroopa Liit on ühinemiseelse abi rahastamisvahendi raames eraldanud Bosnia ja Hertsegoviina konstitutsioonireformi läbiviimiseks 1 miljon eurot. Nõukogu võttis 7. veebruaril 2007 vastu ühismeetme, millega muudetakse ja laiendatakse ELi Bosnia ja Hertsegoviina eriesindaja volitusi. Need muudetud volitused annavad ELi eriesindajale poliitilist abi ning võimaldavad tal konstitutsioonireformi käigus oma teenuseid pakkuda.

  Bernd Posselt (PPE-DE). – (DE) Bosnial ja Hertsegoviinal on tulevikku vaid siis, kui see muutub föderatsiooniks, mis ühendab võrdsetel alustel kõiki kolme rahvust, kuhu ei kuulu mitte ainult Hertsegoviina vaid ka Bosnia keskosa horvaadid. Minu küsimus on üsna spetsiifiline: mida saaks teha, kui selline üksus nagu Republika Srpska takistab politseireformi ning pagulaste tagasipöördumist seestpoolt, kuid EL lisab riigile tervikuna üksnes välist survet? Kas te räägite ka üksikisikutega ning avaldate neile survet või saab seda teha ainult keskriigi kaudu? Kui nii, siis on see väga raske.

  Manuel Lobo Antunes. − (PT) Väga hea, härra juhataja, austatud liige, selles osas saan öelda, et Euroopa Liit teeb olemasolevate diplomaatiliste vahendite abil ning eriti oma eriesindaja tegevuse kaudu kõik võimaliku selleks, et konstitutsioonireformid ja eriti politseireform praegusest ummikseisust edukalt välja tuua ning tagada takistuste kõrvaldamine. See on meie kohustus.

Nõukogu võtab muidugi arvesse kohapeal viibiva eriesindaja ettepanekuid ja arvamusi. Nagu austatud parlamendiliige ilmselt mõistab, on nõukogu teadlik olukorra keerukusest ning eriti praegusest ummikseisu ületamise pakilisest vajadusest.

  Richard Seeber (PPE-DE). – (DE) Nagu riigisekretär teab, on potentsiaalne ELi liikmestaatus võimas ajend kõigis Balkanimaades poliitiliste ja majandusreformide läbiviimiseks. Lisaks kõigele seisavad ees väga intensiivsed läbirääkimised Horvaatiaga. Kas nõukogu saab anda ülevaate Horvaatiaga toimuvate läbirääkimiste hetkeseisust ning sellest, kas ja kuidas edeneb teiste riikide ühinemislepingute ellurakendamine?

  Manuel Lobo Antunes. − (PT) Härra Seeber, nagu teate, on nõukogu korduvalt ja süstemaatiliselt esitanud oma seisukohad ühinemisprotsessi ning mitmete riikide, eriti Balkanimaade ELi perspektiivi kohta. Nõukogu on selgelt väljendanud Balkani riikide ELi perspektiivi olemasolu. Tegelikult käivad ühega neist, nimelt Horvaatiaga, hetkel läbirääkimised selle riigi ühinemiseks Euroopa Liiduga.

Nagu ma juba ütlesin, esitab komisjon novembris nõukogule tavapärase teatise läbirääkimiste, eriti Horvaatia läbirääkimiste hetkeseisu kohta ning teeb oma ettepanekud.

See on meile õige hetk üksikasjaliku ja ajakohase ühinemisläbirääkimiste ülevaate saamiseks. Kuid vaatamata sellele, et siin-seal võib esineda teatud raskusi, probleeme või viivitusi, näib mulle läbirääkimistele antud isikliku hinnangu kohaselt, et need edenevad normaalsel kiirusel.

  Juhataja. −

Küsimus 4, mille on esitanud Marie Panayotopoulos-Cassiotou (H-0604/07)

Teema: Innovatsiooni edendamise meetmed

Millised on Portugali eesistuja kavandatavad eriettepanekud innovatsiooni investeeringute 3% saavutamiseks?

Millisel moel osalevad innovatsiooni ja teadusuuringute edendamise rahastamiseks mõeldud meetmes VKEd, eriti mägipiirkondades, saartel ja äärepoolseimates piirkondades?

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Nagu austatud parlamendiliige teab, ei ole Euroopa Liit innovatsiooni investeeringute sihtmäära osas kokkuleppele jõudnud. Sellist sihtmäära on praktiliselt võimatu määratleda ja kasutusele võtta, kuna innovatsioon hõlmab väga erinevaid tegevusvaldkondi ning neid on väga raske defineerida ja mõõta.

Seetõttu otsustas Euroopa Liit 2002. aastal võtta teadus- ja arendustegevuse, ehk T&A jaoks vastu soovitusliku koguselise sihtmäära. See on hästituntud Barcelona 3% eesmärk. Selle eesmärgi seadmine oli võimalik, kuna OECD Frascati juhendis rahvusvaheliselt määratletud T&A tegevusi on lihtsam mõõta ja kvantifitseerida.

Tuleks märkida, et seda eesmärki on hiljuti kasutatud eelistatud võrdlusindikaatorina, võttes arvesse viimastel aastatel esinenud raskusi erasektori T&A jõupingutustega ärisektori olulistes segmentides.

Kuid innovatsiooni ja teadustegevuse edendamise meede on Euroopa Liidu poliitika üks peamisi prioriteete. Seda teostatakse mitmete erinevate vahendite kaudu, nagu raamprogrammid ja CIP ehk konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm, samuti kasutatakse ka struktuurifonde.

Seitsmenda raamprogrammi (FP7) ja CIPi loomisel peeti silmas VKEde vajadusi, kes on CIPi peamised kasusaajad. Seitsmendas raamprogrammis kehtestatakse 15% miinimumkvoot väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete osalemiseks eriprogrammis „Koostöö“ sätestatud teemaprioriteetidega kaetud uurimistegevuses.

Tuleks märkida, et seitsmenda raamprogrammi toetus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele võib aidata tõsta nende konkurentsivõimet ja innovatsioonipotentsiaali. Mägipiirkonnad, saared ja äärepoolseimad alad saavad toetust struktuurifondidest. Neid toetatakse ka FP7 eriprogrammi „Koostöö“ vastavate teemaprioriteetide kaudu, eriti selles osas, mis puudutab nende transpordi, informatsiooni, side ja energiavaru olukorda.

Eriprogrammi „Võimekus“ raames tuleb avada ELi lähenemise ja äärepoolseimate alade teaduspotentsiaal. Lisaks olemasolevatele programmidele ja ergutusmeetmetele edendatakse innovatsiooni ka mitmete algatuste kaudu, mille osas toimuvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu läbirääkimised. Siia kuuluvad ka ettepanek luua Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut, EUROSTARS algatus, mis kaasab aktiivselt innovaatilisi väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, muud EÜ asutamislepingu artikli 169 alusel loodud algatused ning EÜ asutamislepingu artikli 171 alusel loodud ühised tehnoloogilised algatused.

Tuleb lisada, et komisjon valmistab hetkel ette ettepanekut võtta vastu strateegiline tegevuskava laiaulatuslikul avalikul konsultatsioonil põhinevate SETide ehk strateegiliste energiatehnoloogiate kohta. Ettepanek loodetakse esitada 2007. aasta lõpus. Sellega seoses tahaksin tõsta esile ka uut tööstuspoliitika lähenemist, mis keskendub säästva arengu kontekstis kliimamuutusele ning mille kohaselt innovatsioon ja väikeste ning keskmise suurusega ettevõtete roll kuuluvad Euroopa majanduse põhiaspektide hulka.

Kõigis neis algatustes on väga tähtis roll väikestel ning keskmise suurusega ettevõtetel. Mõned neist algatustest on suunatud ka konkreetsele huvile austatud parlamendiliikme nimetatud piirkondades, nagu näiteks juba kavandatud „täiendav“ algatus, mille kaudu koordineeritakse Läänemere uuringuid.

Portugali eesistuja on pidanud meeles T&A kulutuste 3% sihtmäära ning peab tõstma esile juulis Lissabonis konkurentsivõime nõukogu mitteametliku kohtumise arutelu, kus analüüsiti T&A riiklike ja erasektori investeeringute rolli ning riikliku poliitika meetmeid, mis võiksid selle eesmärgi saavutamisele kaasa aidata.

Nimetatud mitteametlik kohtumisel arutleti ka väikeste ning keskmise suurusega ettevõtete poliitikat, eriti selle mõju innovaatikale ja rahastamisele, internatsionaliseerimisele ja energiatõhususele.

Peale selle loodab Portugali eesistuja teaduse ja tehnoloogia valdkonna inimressursside ning infoühiskonna erimeetmete vajaduse esile tõstmisega aidata kaasa ka kogu Euroopa Liidus teadus-, arendus- ja innovatsioonialaste jõupingutuste tõstmiseks soodsate tingimuste loomisele.

  Maria Panayotopoulou-Kassiotou (PPE-DE). – (EL) Härra juhataja, tahaksin nõukogu esindajat vastuse eest tänada ning küsida, kas liikmesriikide infrastruktuur ja hea valitsemistava ettevalmistamine võimaldavad selle ambitsioonika innovatsiooniprogrammi arendamist. Kas innovatsiooniprogrammi toetusskeemide kasutamise korral kohaldatakse liikmesriikidele kontrollmeetmeid?

  Manuel Lobo Antunes. − (PT) Ma loodan, et sain austatud parlamendiliikme küsimusest õigesti aru. Kui mitte, siis palun mind parandada või küsimust täpsustada.

Ütleksin järgmist: austatud kolleeg teab, et kõik need teemad on väga otseselt seotud Lissaboni strateegiaga ning eriti Lissaboni strateegia „majandusliku“ aspektiga.

Hetkel hindame me Lissaboni strateegia uuest tsüklist lähtuvalt erinevaid aspekte. Üks hindamist ja arutelu vajavaid küsimusi on liikmesriikide roll selles valdkonnas ettenähtud eesmärkide saavutamises. See puudutab eriti väikeste ning keskmise suurusega ettevõtete innovatsiooni ja arenguga seotud meetmeid ning nende juhtimise peatükis muidugi ka viisi eesmärkide saavutamiseks.

Usume, et liikmesriikide valitsustel on selles osas täita tähtis roll ning muidugi on ka komisjonil kasulik jälgida liikmesriikide arengut ning seatud eesmärkide saavutamiseks vajalike poliitikate vastuvõtmist.

  Justas Vincas Paleckis (PSE). – (EN) Eesistuja, vastates küsimusele mainisite te energiatõhusust ja ma usun, et see on õige lähenemisviis. Eile rõhutas volinik Potočnik ka seda, et esmasteks prioriteetideks on energiatõhusus ja kliimamuutuse vastu võitlemine. Ma tahaksin teilt küsida, milliseid täiendavaid meetmeid saab nõukogu võtta, et koondada kõik oma vahendid ja tähelepanu selle olulise energiatõhususe ja kliimamuutuse vastu võitlemise probleemi lahendamisele?

  Manuel Lobo Antunes. − (PT) Nagu austatud parlamendiliige teab, võttis nõukogu märtsis vastu programmi, mida peetakse maailmas juhtivaks nii energeetika kui ka kliimamuutuse küsimustes. Euroopa Liidule saab Bali konverentsil osaks peaaegu ajalooline kohustus, kuna loodetavasti kehtestatakse seal uued süsinikdioksiidi heitmete piirmäärad Kyoto-järgseks perioodiks. Euroopa Liidul on selge kohustus toetada ja/või julgustada rahvusvahelist üldsust seadma endale ambitsioonikaid eesmärke.

Seega, härra Paleckis, meil juba on väga ambitsioonikas programm kogu Euroopa Liidus rakendamiseks. Spetsiifiliste energiaküsimuste hulgas on nii ELis kui ka üksikutes liikmesriikides päevakorral ka energia säästmise küsimus. Võin öelda, et Portugalis – mul on selles osas vahetu kogemus – on see äärmiselt tähtis teema, millele oleme pühendanud hulgaliselt jõupingutusi. Kuid samas on nimetatud ka uutesse energiatehnoloogiatesse ning alternatiivsete energiaallikatega seotud teadusharudesse investeerimist.

Meil on palju teha. Loodame, et saame selle ka kiiresti ja hästi tehtud. Muidugi tuleb nüüd keskenduda kokkulepitud energia ja kliimamuutuse ambitsioonikale programmile.

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Täna toimus Euroopa Parlamendis hääletus ETI rajamise kohta ning oleme de facto nõus, et see peab olema esmaseks prioriteediks. Millal on oodata Portugali eesistuja esitatavat rahastamisettepanekut, mis tuleb seejärel võimalikult kiiresti koos Parlamendiga ellu viia? Kas teie arvates on ETI rajamisel vahekokkuvõtte ja tervisekontrolli seisukohast arvestatav roll?

  Manuel Lobo Antunes. − (PT) Härra juhataja, kui lubate, pean härra Rübigile ütlema, et Euroopa Tehnoloogiainstituut, selle tõhus käivitamine ning tõhus tööle rakendamine on Portugali eesistuja jaoks esmatähtis. Seetõttu püüdleme selle poole, et tagada kõnealuse instituudi asutamine enne Portugali eesistumisperioodi lõppu.

Kuid hoolimata sellest, et eesistuja võtab meetmeid ja teeb ettepanekuid, sõltub eesistuja sellekohaste ettepanekute vastuvõtmine ELi institutsioonidest. Võin tagada, et eesistuja püüab tegutseda võimalikult kiiresti. Nõukogu tervikuna ja institutsioonid tegelevad ka paljude teiste teemade ja küsimustega ning me ei saa seda eitada.

  Juhataja. −

Küsimus 5, mille on esitanud Dimitrios Papadimoulis (H-0605/07)

Teema: Arengud Kosovos

Nõukogu peasekretär Javier Solana ütles 10. juulil 2007 ÜRO peasekretäriga toimunud kohtumisel Kosovoga seoses järgmist: „… selle küsimusega kauem viivitamine ei tule kasuks“. Lisaks ütles prantsuse uudisteagentuur diplomaatilistele allikatele viidates, et Brüssel kaalus väga tõsiselt Kosovo tunnustamise võimalust, kuid ainult „kõige organiseeritumal viisil“.

Kuidas nõukogu selliseid arenguid kommenteerib? Kas saab kategooriliselt eitada ühepoolse tunnustamise võimalikkust, eriti kui see ennetab ÜRO vastavat menetlust?

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Härra juhataja, daamid ja härrad, nagu teada kinnitas nõukogu 18. juunil 2007 oma seisukohta, et ÜRO erisaadiku, president Martti Ahtisaari koostatud terviklik ettepanek on aluseks ÜRO Julgeolekunõukogu uue resolutsiooni abil Kosovo küsimuse lahendamisele. Euroopa Liit väljendas oma toetust jõupingutuste intensiivistamiseks, et ÜRO Julgeolekunõukogu saaks resolutsiooni õigeaegselt vastu võtta.

Nagu te teate, on ÜRO Julgeolekunõukogu konsultatsioonid uue resolutsiooni üle hetkel peatatud, kuid ÜRO Julgeolekunõukogu on selle teema suhtes väga tähelepanelik. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär Ban Ki-moon tõstis oma augustis tehtud avalduses esile siderühma algatust selle kohta, et Pristina ja Belgradi vahelisi uusi läbirääkimisi juhiks Euroopa Liidu, Vene Föderatsiooni ja Ameerika Ühendriikide esindajatest moodustatud troika. ÜRO peasekretär palus siderühmal vastata 10. detsembriks. Uue läbirääkimiste perioodi idee taga on kavatsus, mille kohaselt troikal on abistav roll ning osapooled vastutavad uute ideede väljapakkumise eest.

29. juulil 2007 nimetas peasekretär ja kõrge esindaja härra Solana suursaadik Wolfgang Ischingeri ELi esindajaks troikas. Seni on troika kohtunud osapooltega eraldi 10. ja 11. augustil Belgradis ja Pristinas, 30. augustil Viinis ning 18. ja 19. septembril Londonis. 27. septembril New Yorgis ÜRO Peaassambleega paralleelselt toimuval siderühma ministeeriumi tasandil toimuval kohtumisel arutavad ministrid läbirääkimiste staatuse üle ning peavad esitama avalduse, mille eesmärgiks on seda protsessi hoogustada. 28. septembril peetakse New Yorgis ka järgmised troika ja osapoolte vahelised eraldi kohtumised, millele võib samal päeval järgneda esialgne vahetu osapoolte kohtumine.

Nagu härra Solana rõhutas, tuleb nüüd tagada osapoolte konstruktiivne koostöö antud protsessis ning pidada sisulisi läbirääkimisi. Troika protsessi järelduste alusel peab ÜRO peasekretär esitama ÜRO Julgeolekunõukogule vastava raporti. Nagu aru saate, on praeguses staadiumis veel liiga vara nende protsesside tulemusi ette ennustada.

  Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL). – (EL) Härra juhataja, alles eile ütles Condoleezza Rice, et Kosovo saab iseseisvaks. Ameerika Ühendriikide stsenaarium on selge: ühepoolne iseseisvuse väljakuulutamine detsembriks ja selle kohene tunnustamine USA poolt.

Milline on nõukogu seisukoht sellise teguviisi rakendamise suhtes? Kas teid huvitab Albaania natsionalismi tõttu ulatuslikus piirkonnas süvenev ebastabiilsus? Kas nõukogu kavatseb lõpuks tegutseda ühtselt, läbinägelikult ja ühiselt?

Lugesin ajalehest New York Times, et Euroopa diplomaadid kiirustavad tõrjuma nõukogu seisukohta, mis järgib orjalikult Ameerika Ühendriikide arvamust. Miks te ei ütle meile, mida räägivad nõukogu diplomaadid? Soovime selget vastust.

  Manuel Lobo Antunes. − (PT) Ma pole proua Riis-Jørgenseni avaldusi lugenud ega kuulnud ning ei soovi seetõttu neid otseselt kommenteerida. Kuid ütleksin siiski järgmist: nüüd on meil protsess, mida jälgida, protsess, mida juhib Euroopa Liidu, Vene Föderatsiooni ja Ameerika Ühendriikide esindajatest moodustatud troika.

Troikal tuleks lasta oma tööd teha ning selleks on tarvis rahulikku ja kindlat õhkkonda. Mis puudutab Euroopa Liitu, siis on troikal muidugi meie täielik toetus. Peale selle on troikal väga selged volitused esitada detsembris raport, kus toodud järeldustes ja tõenäoliselt ka soovitustes peaks kajastuma viimaste kuude jooksul tehtud töö. Seepärast loodame, et see töö viiakse lõpule, raport avaldatakse ning troika esitatud soovitused tehakse samuti meile teatavaks.

Euroopa Liidu jaoks on eriti oluline jääda ühtseks ja sidusaks, sõltumata sellest, millised on troika raportis nimetatud järeldused ja soovitused ning Kosovo tulevikuväljavaated. Seda on Portugali eesistuja alati taotlenud ning oleme kindlad, et seda taotlust võetakse kuulda.

  Bernd Posselt (PPE-DE). – (DE) Härra eesistuja, kas teate, et härra Papadimoulis on siin täiesti eraldatud? Kas olete kursis selle koja vastu võetud resolutsiooniga, kus 75% liikmetest oli Ahtisaari-Rohani kava poolt ning kindlasti rahvusvahelise järelevalvega suveräänsuse poolt? Kas teate, et me välistasime ühemõtteliselt Kosovo jagamise võimaluse? Samuti tahaksin küsida, mida arvate kuulujuttudest Kosovo jagamise kohta, mille on tegelikult välistanud nii siderühm kui ka Euroopa Parlament.

  Manuel Lobo Antunes. − (PT) Kosovo jagamise või eraldamise küsimus ei ole päevakorras, samuti ei ole see seotud troika tööga.

  Juhataja. −

Küsimus 6, mille on esitanud Philip Claeys (H-0611/07)

Teema: Kasahstani kandideerimine OSCE eesistujaks

On teatatud, et Kasahstan kavatseb 2009. aastal kandideerida OSCE eesistuja kohale. Eesistujaks oleva riigi välisminister esindab organisatsiooni ning koordineerib kõiki OSCE tegevusi.

Kasahstani tuntakse kui riiki, kus pole kunagi toimunud rahvusvahelistele standarditele vastavaid valimisi ja kus inimõigused on väga kehvas seisus.

ELi liikmesriigid tegutsevad OSCEs sageli ühtse üksusena. Üksmeelsust on eriti oodata niivõrd fundamentaalses küsimuses, nagu seda on ebademokraatliku riigi kandideerimine OSCE eesistujaks. See raske otsus tuleb vastu võtta novembris.

Kas üldasjade nõukogu on Kasahstani kandidatuuri vastuvõetamatuse osas ühel meelel? Kas liikmesriigid näitavad ka siin oma ühtsust?

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Tänan teid, härra juhataja, austatud liige. Euroopa Liit ei ole veel teinud mingit otsust Kasahstani kandidatuuri osas OSCE eesistuja kohale 2009. aastaks. ELi seisukohast rõhutab see kandidatuur Kasahstani vajadust taotleda reforme ning austada OSCE eeskirju ja kohustusi kõigis nende mõõtmetes. Nõukogu on korduvalt kinnitanud, et iga OSCE eesistujana tegutsev riik peab selle organisatsiooni põhimõtete austamisega eeskuju andma.

Kohtumistel Kasahstani poliitiliste juhtidega on Euroopa Liit, nõukogu ja komisjon rõhutanud, et Kasahstan peab näitama oma valmisolekut ning vastama täielikult OSCE eeskirjadele ja kohustustele kõigis kolmes mõõtmes, nimelt inimlikus mõõtmes, poliitilises ja sõjaväelises mõõtmes ning majanduslikus ja keskkonnamõõtmes.

  Koenraad Dillen (ITS), autori asendajana. – (NL) Tänan teid vastuse eest, minister. Kas teie vastusest võib järeldada, et praegu Kasahstan neile tingimustele ei vasta?

  Manuel Lobo Antunes. − (PT) Pean kommenteerima, kuna austatud parlamendiliige on minu sõnadest järeldanud midagi, mis pole päris see, mida ma silmas pidasin. Ma ütlesin, et Kasahstani kandidatuuri osas pole tehtud mingit otsust ning et Kasahstani kandidatuuri üle otsustamisel võetakse ettenähtud ajal arvesse Kasahstani vastavust minu nimetatud nõuetele. Vastav analüüs ja arutelu toimub selleks ette nähtud ajal ning kohas.

  Juhataja. − Küsimus 7 on kehtetu autori puudumise tõttu.

Küsimus 8, mille on esitanud Robert Navarro (H-0616/07)

Teema: Hariliku tuuni püük Vahemeres

Nõukogu võttis 11. juunil 2007 vastu määruse (EÜ) nr 643/2007⁽¹⁾, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 41/2006 Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovitatud hariliku tuuni varude taastamise kava kohta. Kuid tekstis ei peeta lugu Euroopa Liidus hariliku tuuni kalurite võrdse kohtlemise põhimõttest. Püütud kala miinimumkaalu ja püügiperioodi reguleerivad eeskirjad erinevad vastavalt püügi geograafilisele piirkonnale.

Millised on Vahemere ja Atlandi ookeani idaosa kalurite erineva kohtlemise põhjused?

Prantsuse hariliku tuuni kaluritele Vahemerel kohaldatud piirangud võivad tõsiselt rikkuda sektori sotsiaalmajanduslikku tasakaalu. Uues määruses kehtestatud 30kg alammõõdust erinevaid tuune on raske müüa. Kalastushooaja lühendamine kahe nädala võrra tähendab kalurite käibe olulist langust. Need piirangud mõjutavad otseselt umbes tuhandet kalurit ja nende peresid.

Kuidas on hariliku tuuni kalastamine Vahemerel kahjulikum kui Atlandi ookeani idaosas?

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Tänan teid, härra juhataja, härra Navarro. Nõukogu nimel tahaksin tänada austatud parlamendiliiget küsimuse eest hariliku tuuni varude taastamise kava kohta. Selle kava koostamise aluseks oli ICCATTi (Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon) teadlaste arvamus, milles soovitati kohese ja ulatusliku meetme võtmist, et hoida ära hariliku tuuni varude kahanemine Vahemeres ja Atlandi ookeani idaosas. ICCAT võttis oma 2006. aasta novembris Dubrovnikus toimunud iga-aastasel koosolekul vastu soovituse hariliku tuuni varude taastamise 15-aastase kava kehtestamise kohta. Selle tulemusena võttis Euroopa Ühendus ICCAT liikmena endale rahvusvahelise kohustuse võtta taastamise kava üle ühenduse õigusesse.

Kaubanduslikus mõttes on kohustuse mittetäitmisel väga tõsised tagajärjed Euroopa Ühenduse positsioonile Aasia turgudel. See kohustus täideti 2007. aastal, kui võeti vastu nõukogu määrus (EÜ) nr 643/2007, millega muudetakse lubatud kogupüügi ja kvootide (TAC) määrust. Komisjoni ettepaneku põhjal kontrollib nõukogu praegu vajalikke määrusi, et kava oleks võimalik alates 1. jaanuarist 2008 järgmise 14 aasta jooksul püsivalt rakendada. Erinevates piirkondades kohaldatakse erinevaid eeskirju, et kajastada vastavaid erinevusi kalapüügiviisis, aktiivsuses ja elanikkonna olukorras. Tuleks meenutada, et need püügipiirkonnad ulatuvad kõrgtehnoloogilisest tööstuslikust püügist kuni traditsioonilise mittetööstusliku püügini.

ICCAT rühmad lähtusid kava puudutava otsuse tegemisel teaduslikest arvamustest, kus tehti selget vahet Vahemere ja Atlandi ookeani idaosa vahel. Seetõttu on nõukogu seisukohal, et ICCAT püüdis taastamise kava elementide eristamisel järgida seda teaduslikku nõuannet, et vähendada selle sotsiaalmajanduslikke tagajärgi.

Nõukogu on täiesti teadlik selle tähtsa kalavarude taastamise kava sotsiaalmajanduslikest tagajärgedest kõnealustele kogukondadele. Need tagajärjed oleksid tuntavad ka siis, kui hariliku tuuni varud taas kahanema hakkaksid. Nõukogu määruse (EÜ) nr 643/2007 vastuvõtmiseks peetud läbirääkimiste käigus nõustusid nõukogu ja komisjon lisama sätte, millega tagatakse, et taastuskava tunnustaks ka Euroopa Kalandusfond. See võimaldaks liikmesriikidel kasutada osa fondist saadud ressurssidest puudutatud kalastuspiirkondades majandusliku kahju leevendamiseks. See säte jääb kava kohaselt jõusse kuni 31. detsembrini 2014.

  Josu Ortuondo Larrea (ALDE), autori asendajana. – (ES) Härra juhataja, soovin nüüd rääkida härra Navarro nimel ning seejärel küsida oma küsimuse või pigem oma küsimust korrata.

Härra Navarro nimel esitatav küsimus on järgmine: vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 23 lõikele 4, milles sätestatakse hariliku tuuni varude taastamise kava kehtestamine, lubatakse liikmesriigi aastakvooti ületav püügimahu ülejääk tulevasest prognoositud püügist maha arvata. Tahan nõukogult küsida järgmist: mis juhtub nendega, kes on püüdnud aasta kvoodist vähem, kuna komisjon möödunud nädalal püügipiirkonnad sulges?

  Juhataja. − Härra Ortuondo, ma ei saa teile sõna anda, kuna mul on juba kaks kõnelejat kirjas. Kuid ma annan teile veel 15 sekundit, kui soovite kohe oma küsimust esitada, kuna kodukorra alusel ei tohi ma lubada kolme järjestikust küsimust. Erandina ning kõigi kohalolijate kannatlikkusele lootes, annan ma teile seetõttu aega 15 sekundi jooksul jätkata.

  Josu Ortuondo Larrea (ALDE). – (ES) Härra juhataja, tahaksin paluda luba küsida nõukogu eesistujalt, kuidas saab määrust (EÜ) nr 2371/2002 kohaldada, kui liikmesriigid pole teinud komisjoniga koostööd ega saatnud kohustuslikke dokumente käesoleva püügiaasta saagi kohta.

  Manuel Lobo Antunes. − (PT) Austatud parlamendiliige küsis minult teatud küsimused, millest üks on väga spetsiifiline ja üksikasjalik. Püüan vastata nii hästi kui suudan, kuid usun siiralt, et esimene küsimus on otseselt komisjoniga seotud ning seda oleks parem küsida komisjonilt. Mulle tundub, et komisjon suudab teile kindlasti anda parema selgituse kui nõukogu.

Seoses teie teise küsimusega liikmesriikide ja komisjoni koostöö väidetava puudumise kohta: kui see on tõsi, siis peab komisjon ise olukorda analüüsima ning leidma parima viisi, kuidas näiteks sundida liikmesriike nende enda kehtestatud nõudeid täitma. Seetõttu leian, et antud küsimus oleks parem esitada komisjonile kui nõukogule.

  Richard Seeber (PPE-DE). – (DE) Tahaksin eesistujalt küsida, kuidas ta käsitleb kliimamuutuse nähtust lähtuvalt püügikvootidest. Me kõik teame, et kuumuse tugev neeldumine ookeanides aitab kliimamuutust ohjeldada; seal neeldub 80% energiast. Kuid muidugi tuleb eeldada, et tulevikus toimub massiline kuumenemine ka merekeskkonnas. Kuidas eesistuja tagab uute teaduslike avastuste arvesse võtmise ning veekeskkonna arvestamise püügikvootide kehtestamisel?

  Manuel Lobo Antunes. − (PT) Mulle tundub, et see on taas küsimus, mis tuleks esitada pigem komisjonile kui nõukogule, kuna komisjonil on selles osas juhtiv ja oluline roll. Võin austatud parlamendiliikmele korrata juba varem öeldut, et keskkonnaalased, eriti kliimamuutusega seotud küsimused kuuluvad eesistuja ja nõukogu päevakorda prioriteetse punktina. Pärast käesoleva aasta lõpus toimuvat Bali konverentsi seisab meie ees suur väljakutse ning kogu protsessi järgides loodame olla 2009. aastaks valmis uute süsinikdioksiidiheitmete piirmäärade üle otsustamiseks.

  Rosa Miguélez Ramos (PSE). – (ES) Härra juhataja, härra nõukogu eesistuja, tahaksin samuti teha mõned märkused hariliku tuuni püügi küsimuses, täpsemalt komisjoni hiljuti tehtud otsuse kohta püügipiirkond sulgeda Euroopa Liidule eraldatud kvoodi ületamise tõttu.

Komisjoni poolt meile esitatud andmetest võib järeldada, et püügipiirkondade sulgemise ajal ei olnud teatud liikmesriigid, sealhulgas Hispaania ja Portugal, veel oma kvooti püüdnud, kuigi teised, nagu näiteks Prantsusmaa ja Itaalia, oma kvoodi ületasid ning tegelikult lausa kahekordistasid, asetades Euroopa Liidu rahvusvaheliste eeskirjade rikkumisest tulenevalt piinlikusse olukorda.

Minu nõukogule suunatud küsimus on järgmine: milliseid meetmeid saab nõukogu võtta selleks, et hüvitada ettenähtud püüki mitte saavutanud riikide puudujääk kvoodi ületanud püügimahuga riikide püügi arvelt? Kas nõukogu saab seda teha?

Mul on ka teine küsimus: mida nõukogu teha kavatseb? Milliseid meetmeid nõukogu võtab selleks, et vältida sarnase olukorra kordumist?

  Manuel Lobo Antunes. − (PT) Härra juhataja, proua Miguélez, pean taas kord ütlema, et need küsimused tuleb esitada komisjonile. Just komisjon on pädev äsja mulle esitatud küsimusele nõuetekohaselt vastama.

  Juhataja. −

Küsimus 9, mille on esitanud Chris Davies (H-0617/07)

Teema: ELi avalik õigusloome

Kas nõukogu on teadlik negatiivsetest tagajärgedest, mida põhjustas 2006. aasta juunis vastu võetud nõukogu otsus edastada nõukogu kodulehe vahendusel ministrite koosolekute seadusandlust puudutavad arutelud?

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Vastuseks austatud parlamendiliikme küsimusele, eesistuja suunaks teid eelneva Soome eesistuja poolt nõukogus 11. detsembril 2006. aastal esitatud raporti juurde üldise läbipaistvuse poliitika rakendamise kohta. See raport sisaldab nõukogu viimast ülevaadet uute läbipaistvusmeetmete mõjust nõukogu töö tõhususele. Vastavalt esialgse raporti esialgsetele järeldustele tuleks enne 2007. aasta lõppu viia läbi põhjalikum hindamine uute läbipaistvusmeetmete mõju kohta, pärast suurema praktilise kogemuse omandamist nende rakendamisel ja nende mõjul nõukogu töö tõhususele.

Võin teile öelda, et kooskõlas 15. ja 16. juunil 2006 vastu võetud Euroopa Ülemkogu järeldustega ning nõukogu kodukorra artikliga 8 avati 2006. aasta esimesel poolel üldsusele kokku 98 väitlust ja arutelu.

  Chris Davies (ALDE). – (EN) Ma tervitan nõukogu eesistuja vastust ja olen väga rahul, et nõukogu otsustas need protseduurid viia läbi enne võimalikke sellealaseid sätteid reformilepingus.

Võtan teadmiseks nõukogu eesistuja vastuse, et enne 2007. aasta lõppu vaadatakse see teema läbi ja avaldatakse aruanne, mis loodetavasti näitab, kuidas avatuse ja läbipaistvuse põhimõtteid selles valdkonnas veelgi laiendada. Kas nõukogu eesistuja saab kinnitada, et sellise läbivaatamise tulemused enne eesistumise lõppu tõepoolest avaldatakse?

  Manuel Lobo Antunes. − (PT) Saan teile kinnitada vaid seda, et see on Portugali eesistujale lähedane teema ning me teeme kõik võimaliku selleks, et seda protsessi jätkata. Käesoleval ajahetkel ei saa ma määrata selle ülevaate kindlat kuupäeva, kuid võin lubada, et Portugali eesistuja on kindel läbipaistvuse teema jätkamises ning sellele pühendunud.

  Juhataja. −

Küsimus 10, mille on esitanud Ryszard Czarnecki (H-0620/07)

Teema: Olukord Afganistanis

Milline on nõukogu arvates ELi roll olukorra stabiliseerimisel Afganistanis, kus viibivad mitmete ELi liikmesriikide väeosad?

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Euroopa Liidu lähenemine põhineb eelkõige rangel koordineerimisel. Sisemiselt on erilist tähelepanu pööratud Euroopa ühenduse, nõukogu ja liikmesriikide vastastikuse täiendavuse ja tugevdamise tagamisele. Väliselt on Euroopa Liit olnud 2006. aastal Afganistani kokkuleppega loodud koordineerimis- ja järelevalveorgani liige.

Nõukogu 12. veebruaril 2007 vastu võetud otsust jätkata EJKP (Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika) missiooni Afganistanis tuleb vaadelda laiema strateegia kontekstis. ELi politseimissioon (EUPOL) on hetkel kavandamisstaadiumis. Selle missiooniga näitab Euroopa Liit oma kavatsust mängida aktiivsemat rolli laiema õigusega seotud poliitika valdkonnas. See missioon on muidugi kooskõlas komisjoni õigussektori reformimise kohustusega. Kõigi nimetatud jõupingutuste ühiseks eesmärgiks on tugevdada Afganistani institutsioonide suveräänsust.

Afganistanis on alates 2001. aastast toimunud märkimisväärne edasiminek selles osas, mis puudutab poliitiliste institutsioonide esinduste loomist, ajakirjanduse vabastamist, julgeolekusektori institutsioonide loomist, tervishoiu, hariduse ning inimõiguste ja naiste staatuse parandamist, toimiva ülemkohtu nimetamist ja kõrgemate ametnike nimetamiseks konsultatiivkomitee moodustamist. Euroopa Liit on selles protsessis mänginud fundamentaalset rolli ning eraldanud alates 2002. aastast juba 3,7 miljonit eurot. Euroopa Liit teeb jätkuvalt intensiivseid jõupingutusi, et tagada arenguabi jõudmine afgaanideni kõikjal riigis.

Nüüd asetatakse suuremat rõhku valitsemisele ning õigusriik peab tugevdama tegevust teistes valdkondades. Komisjon on arendanud programme maaelu arengu, tervishoiu ja valitsemise valdkonnas ning toetab maakondlike rekonstruktsioonimeeskondade abil rahaliselt liikmesriikide poolt teostatud tsiviiltegevust. Euroopa Liit usub kindlalt Afganistani julgeoleku ja arengu sõltumatusse, nagu öeldi 14. detsembril 2006 toimunud Euroopa Ülemkogul. Seepärast on Euroopa Liit olnud Afganistaniga alati pikaajaliselt seotud tugeva ja tasakaalustatud strateegia kaudu.

  Ryszard Czarnecki (UEN). – (PL) Härra Antunes, tänan teid väga selle selgituse eest. Tahtsin lihtsalt osutada ühele põhiteemale, mis on seotud ka Afganistanis tegutsevate komisjoni esindajate avaldustega enne parlamendi välisasjade komisjoni.

Tahtsin uurida, kas nõukogu kavatseb suurendada Afganistanile antavat humanitaarabi ning teha intensiivsemaid jõupingutusi sealse kodanikuühiskonna ülesehitamiseks. Minu arvates on Afganistanis vaja palju rohkemat kui sõjaväelist kohalolekut. Minu riik on aga Afganistanile pühendunud, mis näitab teatud soovi selles piirkonnas stabiilsuse saavutamiseks.

  Manuel Lobo Antunes. − (PT) Nõustun austatud parlamendiliikmega: sõjaväelise julgeoleku ja stabiilsuse edendamine Afganistanis on küll oluline, kuid see on vaid osa sellest, mida meil antud riigis tuleb ära teha. Meil tuleb tegelda ka Afganistani demokraatlike institutsioonide tugevdamisega ning keskenduda „afgaani kodanikuühiskonna“ elemendile. Me peame investeerima tervishoidu, haridusse ja koolitusse. Mõistagi tuleb meil jätkata afgaani rahva südame võitmist.

Seepärast ongi meie strateegial kaks aspekti, üks neist militaarne aspekt, mis hõlmab kohapealset julgeolekut ja stabiilsust. Ilma julgeoleku ja stabiilsuseta ei saa olla rahu ning kindlasti mitte majanduslikku ega sotsiaalset arengut. Seetõttu tuleb meil see aspekt tagada ning samaaegselt tegelda ja investeerida afgaani kodanikuühiskonda ja afgaani demokraatlikesse institutsioonidesse, mida me nimetame Afgaani riigi haldusvõime taastamiseks.

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Afganistani majanduslik stabiilsus on peamine eeltingimus toimiva demokraatia ja rahu saavutamiseks selles riigis. Euroopa Liidus on meil Oslo tegevuskava ettevõtlusalase hariduse edendamiseks Euroopas, mis aitab VKEdel äri alustada, soodustada ettevõtlusvaimu ning edendada eksport ja importi. Kas suudate kujutleda Oslo tegevuskava rakendamist ka Afganistanis?

  Manuel Lobo Antunes. − (PT) Härra Rübig, usun, et meil tuleb investeerida Afganistani ühiskonna kõigisse valdkondadesse. On selge, et sellises riigis, nagu Afganistan, kus on julgeolekuraskusi, majandusraskusi ning eriline sotsiaalne struktuur, võivad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted minu arvates väga olulist rolli mängida.

Seepärast näib mulle, et see on tõesti sektor, millesse me Afganistani majandusliku ja sotsiaalse struktuuri kujundamise seisukohast võime ja peame investeerima. Me võime muidugi arutleda rahastamisvahendi konkreetse kasutusviisi üle, kuid on selge, et keegi ei oota vähemalt praegusel hetkel suurettevõtete loomist Afganistanis. Selleks pole veel aeg.

Afganistani majandusstruktuuri elavdamiseks tuleb meil minu arvates keskenduda eriti kvalifikatsioonile, koolitusele ning samal ajal ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

  Juhataja. −

Küsimus 11, mille on esitanud Eoin Ryan (H-0625/07)

Teema: ELi meetmed organiseeritud kuritegevuse tõkestamiseks Euroopas

Kas Euroopa Ülemkogu saab teha avalduse organiseeritud kuritegevuse taseme kohta praegusaja Euroopas ning selle kohta, millised on ELi tasandil kehtestatavad algatused kasvava organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks?

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Nõukogu soovitab austatud parlamendiliikmel vaadata Europoli koostatud ja nõukogule esitatud iga-aastast organiseeritud kuritegevuse ohu hinnangut (OCTA), mille versioon avaldatakse ning esitatakse kord aastas Euroopa Parlamendile.

Käesoleva aasta 13. juunil kordas nõukogu OCTA 2007 järeldustes oma tõekspidamist, et organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus peaks keskenduma selle põhjustatud ohule ja kahjudele ning käsitlema eriti järgmisi probleeme: takistused rahvusvahelise ulatuse või mõjuga organiseeritud kuritegelike jõukude likvideerimisel, organiseeritud kuritegevuse märkamatu ühiskonda ja majandusse tungimise tase, eriti seaduslike äristruktuuride ja transpordisektori kasutamine ning lõpuks tehnoloogia väärkasutus organiseeritud kuritegelike jõukude poolt.

Nõukogu rõhutas ka seda, et 2007. aastal peaksid Euroopa Liidu prioriteedid hõlmama järgmisi kuritegelikke turge: narkokaubandus, eriti sünteetilised narkootikumid; salakaubavedu ja inimkaubandus, eriti seoses ebaseadusliku sisserändega; pettused, eriti kõrgelt maksustatud kaupade osas ja käibemaksukarussellid; euro võltsimine, kaupade võltsimine ja intellektuaalomandi vargus, ning rahapesu.

Nii nagu OCTA 2006 puhul, tõstsid ka need järeldused esile multidistsiplinaarse luurepõhise lähenemise vajadust, et kuritegelikku tegevust mitte üksnes katkestada, vaid ka kuritegelikud organisatsioonid likvideerida, tuua süüdlased kohtu ette ning võtta neilt ära kuritegelikul teel saadud tulu.

See eeldab sihtotstarbelistele (eri-)ressurssidele toetumist ning struktuuride korrastamist, pidades silmas kogu õiguskaitseorganitele kättesaadava teabe kasutamist ning seega kõige ohtlikumate kuritegelike jõukude tuvastamist ja nendega tegelemist.

Nõukogu nõuab oma järeldustes ka uue luurepõhise kontrollistrateegia edasiarendamist, mis kataks kogu riigi – ja võib-olla ka ELi – territooriumi, täiendades välispiiri kontrolli teel või sihtkohas asuvate kontrollpunktidega raha liikumise jälgimist ning riiklike ja ELi õiguskaitseorganite analüüsivõime laiendamist.

  Eoin Ryan (UEN). – (EN) Minu küsimuses on kaks osa. Esimesele te juba vastasite loetledes tehtud algatused, kuid te ei ole vastanud sellele, mis puudutab organiseeritud kuritegevuse taset. Paljud inimesed arvavad, et see on praegu tugevalt alahinnatud ja organiseeritud kuritegelikud jõugud on imbunud väga paljudesse riikidesse, kui mitte kõigisse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. See probleem ei kao ja paljud inimesed tahavad, et sellega tegeldaks palju koordineeritumal moel kui praegu. Ma arvan, et minu küsimus on, et milline on organiseeritud kuritegevuse tase Euroopas.

  Manuel Lobo Antunes. − (PT) Härra Ryan, nagu juba mainisin, oleks või õigemini on minu arvates kasulik ja lausa vajalik vaadata läbi või konsulteerida Euroopa organiseeritud kuritegevuse ohu hinnanguga. Ma ei vaidlusta seda, kas kuritegevust on rohkem või vähem, kuna mul puudub hetkel võimalus sellekohast teavet anda, kuid sageli tajume psühholoogiliselt kuritegevuse kasvu, samas kui faktid seda tegelikult ei toeta.

Kuid on siiski üks asi, milles pole võimalik vaielda: meil on vaja suuremaid kooskõlastatud jõupingutusi ja koostööd liikmesriikide vahel, eriti Euroopa institutsioonide ja liikmesriikide vahel, et kõrvaldada laiaulatuslikust ja varieeruvast organiseeritud kuritegevusest tulenev oht. Nagu varem ütlesin, on uute tehnoloogiate tõttu organiseeritud kuritegelike ühenduste kasutuses erakordselt keerulised tegevusvahendid, millega on äärmiselt raske võidelda. Usun, et kõik liikmesriigid on teadlikud nendest tehnoloogilisest arengust tulenevalt kuritegelikele isikutele kättesaadavatest uutest tehnoloogiatest ja võimalustest, mis põhjustavad kindlasti spetsiifilisi probleeme võitluses organiseeritud kuritegevuse vastu.

Muidugi kaalub Portugali eesistuja vastavalt oma kohustustele institutsioonide kõiki ettepanekuid ja arvamusi, et tõhusamalt võidelda ohu vastu, mida põhjustavad need kuritegelikud ühendused, mis lähtuvalt kuritegevuse tüübist avaldavad meie ühiskonnale suurt mõju.

  Jim Allister (NI). – (EN) Ma eeldan, et nõukogu eesistuja oleks vapustatud, kui ta kuuleks, et mõni ELi valitsus on seotud organiseeritud kuritegevusega. Samas, täpselt selline olukord valitseb Põhja-Iirimaal, kus valitsuse juhtiv erakond Sinn Féin on lahtiharutamatult seotud IRAga, kelle ebaseaduslik armeenõukogu kontrollib sadade miljonite eurode suurust portfelli, mis on ammutatud IRA organiseeritud kuritegevuslike tegevuste kaudu. See on üks põhjusi, mis armeenõukogu ei ole laiali saadetud. Kas nõukogu ühineb selle rõveduse hukkamõistmisega ja nõuab IRA-lt/Sinn Féinilt oma ebaseadusliku armeenõukogu tegevuse lõpetamist?

  Manuel Lobo Antunes. − (PT) Minu vastus organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise küsimuses ning nõukogu hinnang ja vastus sisalduvad minu avakõnes. Mul pole antud teemale enam midagi lisada.

  Juhataja. −

Küsimus 12, mille on esitanud Seán Ó Neachtain (H-0627/07)

Teema: Liiklusohutus

Kas Euroopa Ülemkogu saab tuua välja järgitavad meetmed Euroopa Liidu territooriumil suurema liiklusohutuse tagamiseks?

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Härra juhataja, härra Ó Neachtain, nagu austatud kolleeg kindlasti teab, võttis Euroopa Ülemkogu oma 8. ja 9. juunil 2006 toimunud kohtumisel vastu järeldused, mis põhinevad 2006. aasta märtsis komisjoni esitatud Euroopa liiklusohutuse tegevuskava vahekokkuvõttel. Nendes järeldustes nõustusid Euroopa Liidu transpordiministrid ja komisjon vajadusega tugevdada liiklusohutuse meetmeid ja algatusi ühenduse või liikmesriikide tasandil.

Selle tulemusena võttis komisjon 2006. aasta oktoobris vastu kaks õigusloomega seotud ettepanekut liiklusohutuse tugevdamiseks ning tänu Euroopa Parlamendi ja nõukogu suurepärasele koostööle jõudsid kaks kaasseadusandjat kiiresti kokkuleppele ettepaneku osas võtta vastu määrus raskeveokitele tagantjärele peeglite paigaldamise kohta. Määrus jõustus augustis 2007 ning tuleb ellu viia 31. märtsiks 2009.

Komisjoni hinnangul võib see uus õigusloomega seotud meede säästa ühenduse teedel praegusest aastani 2020 kuni 1 200 inimelu. Nõukogu hindab hetkel ettepanekut võtta vastu direktiiv maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta ning sõltuvalt Euroopa Parlamendi arvamusest loodetakse üldine lähenemisviis esitada 1. ja 2. oktoobril toimuval järgmisel ülemkogu kohtumisel. Komisjoni hinnangul võiks nimetatud õigusloomega seotud dokumendi projektis sätestatud meetmete vastuvõtmise korral igal aastal ära hoida umbes 7 000 vigastust ning säästa 600 inimelu.

Pean samuti austatud kolleegile ütlema, et nõukogu kavatseb kindlasti hinnata kõiki komisjoni esitatud liiklusohutuse meetmeid ja algatusi, lähtudes praegustest jõupingutustest vähendada surmajuhtumite ja vigastuste arvu ühenduse maanteedel.

  Seán Ó Neachtain (UEN). – (EN) Tänan teid vastuse eest. Ma tahan lihtsalt küsida, kas teie arvates on vaja koordineeritumat lähenemisviisi nüüd, kui paljud liikmesriikide kodanikud reisivad ühest riigist teise ja näiteks minu enda riiki, Iirimaale, tuleb palju inimesi Ida-Euroopast, kes toovad kaasa oma autod. Ma ei arva, et nõukogu, või tegelikult komisjon, on seda tüüpi reisimist praegu piisavalt reguleerinud.

  Manuel Lobo Antunes. − (PT) Portugallasena olen ka mina oma riigis liiklusohutuse osas dramaatilisi arenguid märganud. Portugalil on selles valdkonnas nüüd ja oli ka varem probleem ning seega oleme teinud märkimisväärseid jõupingutusi. Need on viimastel aastatel tulemuseks andnud Portugali teedel ning eriti liiklusõnnetuste tagajärjel esinenud surmajuhtumite arvu vähenemise. Vähenemine on toimunud valitsuse süstemaatilise ja järjepideva tegevuse tulemusena.

Me kõik oleme sellest probleemist teadlikud, see mõjutab meid vahetult ning me oleme selle suhtes valvel ja tundlikud. Ütlesin oma kõne lõpus, et nõukogu, antud juhul Portugali eesistuja, pöörab suurt tähelepanu ning on täiesti valmis hindama ja arvesse võtma iga komisjoni poolt nõukogule tehtud ettepanekut, mille eesmärgiks on parandada praegusi jõupingutusi surmajuhtumite ja vigastuste arvu vähendamiseks ühenduse teedel. Nagu ütlesin, on eesistuja, teiste sõnadega eesistujaks olev liikmesriik, antud küsimuse suhtes eriti tundlik, kuna sama probleemiga tuleb tegelda ka eesistujariigis Portugalis. Seetõttu on eesistuja valmis pöörama erilist tähelepanu kõigile komisjoni poolt nõukogule selles küsimuses tehtud ettepanekutele.

  Juhataja. −

Küsimus 13, mille on esitanud Brian Crowley (H-0629/07)

Teema: Horvaatia ühinemine Euroopa Liiduga

Kas Euroopa Ülemkogu teeb laiapõhjalise avalduse, kus tuuakse välja peamised edasiminekud Horvaatia jõupingutustes Euroopa Liiduga ühinemiseks?

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Härra juhataja, härra Crowley, mul oli täna juba võimalus lühidalt nimetada Horvaatia ühinemisläbirääkimiste protsessi. Püüan nüüd ajalise piirangu tõttu võimalikult lühidalt, kuid siiski veidi põhjalikumalt seda teemat käsitleda.

Härra Crowley, võin teile öelda, et Horvaatiaga peetavad ühinemisläbirääkimised edenevad hästi ning käesoleval aastal on tehtud olulisi edusamme. Oleme avanud ja ajutiselt sulgenud kokku kaks peatükki: 25. peatükk – Teadus- ja uurimistegevus ning 26. peatükk – Haridus ja kultuur. Vahepeal on avatud veel 10 peatükki: 3. peatükk – Teenuste osutamise vabadus; 6. peatükk – Äriühinguõigus; 7. peatükk – Intellektuaalomandiõigus; 9. peatükk – Finantsteenused; 10. peatükk – Infoühiskond ja meedia; 17. peatükk – Majandus- ja rahanduspoliitika; 18. peatükk – Statistika; 20. peatükk – Ettevõtlus- ja tööstuspoliitika; 29. peatükk – Tolliliit ning lõpuks 32. peatükk – Finantskontroll.

Peale selle kavatseb nõukogu pidada 15. oktoobril Horvaatiaga ministeeriumi tasandil toimuva viienda ühinemiskonverentsi, et avada 28. peatükk – Tarbijakaitse ja tervishoid. Teised peatükid lisanduvad aasta lõpus. Veel on palju teha, eriti iga kandidaatriigi jaoks kriitilise tähtsusega valdkondades, nagu kohtusüsteemi ja avaliku halduse reform, korruptsioonivastane võitlus ning majandusreformid. Nõukogu soovitab lisaks tungivalt, et Horvaatia tõstaks oma haldusvõimet ja tagaks ühenduse õigustiku tõhusa ülevõtmise ning rakendamise, vastamaks õigeaegselt liikmeks saamise nõuetele. Sellise dünaamika ning kvaliteetse protsessi tagamiseks tuleb rõhutada, et on tarvis täiendavaid jõupingutusi läbirääkimisraamistiku nõuetele vastamiseks, sealhulgas Horvaatia kohustus austada stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingut ning ühinemispartnerluse rakendamist.

  Brian Crowley (UEN). – (EN) Kas ma võiksin enne oma küsimuse esitamist öelda, et minu meelest on suurepärane, et nõukogu eesistuja on täna nii pikalt parlamendis viibinud ja nii hästi paljudes aruteludes osalenud. Tänan teid parlamendi nimel.

Horvaatia ajaliste väljavaadete kohta teame me, et Horvaatia valitsusega on erinevates peatükkides tekkinud mitmeid raskusi, kuid kas eesistuja saaks anda ajalise määratluse, millal võiksid läbirääkimised eesistuja nägemusel lõppeda. Kas me räägime kahest aastast või kolmest aastast? Kas on võimalik anda täpne ajaraamistik, võttes arvesse esile kerkida võivaid takistusi?

Teiseks, nende valdkondade kohta, mis ikka veel avamata on – kogu kohtuliku sõltumatuse valdkond ja politseiteenistus Horvaatias – mida konkreetselt nendes valdkondades ette on võetud?

  Manuel Lobo Antunes. − (PT) Härra Crowley, palju tänu lahkete sõnade eest. Pean ütlema, et mul on olnud suur au olla täna siin koos teiega ning arutleda, vaielda ning mitte just alati nõustuda sellistes Euroopa agenda ja Euroopa Liidu jaoks tähtsates küsimuses.

Kuid austatud parlamendiliige palub mul teha võimatut: esitada Horvaatia ühinemise kuupäev. Ma ei saa seda teha, kuna see ühinemine või kuupäev sõltub tõenäoliselt palju rohkem Horvaatiast kui Euroopa Liidust. Tegelikult saaks Horvaatia kuupäeva kindlaks määrata paremini kui Euroopa Liit juba sellel lihtsal põhjusel, et nagu teada, sõltub liiduga ühinemine kriteeriumitele ja nõuetele vastamiseks tehtud edusammudest. Küll aga võin ma väga ühemõtteliselt öelda, et Horvaatial on tugev Euroopa väljavaade ning tugev väljavaade Euroopa Liiduga ühinemiseks ning et Portugali eesistuja kavatseb seda protsessi oma eesistumisperioodi kestel edasi viia ja on koos komisjoniga pühendunud ka võimalike takistuste ületamisele.

Nagu eelnevalt teisele küsimusele vastates mainisin, tehakse Horvaatia ühinemisläbirääkimiste hetkeseisu kokkuvõte novembris. Selle kokkuvõtte ja ettepaneku esitab komisjon. Nagu te kindlasti mõistate, on neil dokumentidel peamine roll tehtud töö kohta aru andmisel ning töö seirel. Need esitatakse komisjoni pädevuse alusel ja ootuspärase põhjalikkusega ning komisjoni kokkuvõttes esitatud arvamused ja ettepanekud on nõukogule väga tähtsad Horvaatia tuleviku ja ühinemisläbirääkimiste jätkamise otsustamise seisukohast.

On tõsi, et väga sageli on kõige raskem lahendada just haldus- ja kohtusüsteemiga seotud küsimusi, sisuliselt neid küsimusi, mis on seotud liikmesriikide spetsiifilise sisekorraldusega. Liikmesriigid peavad oma konkreetsest korraldusest lähtuvalt rohkem investeerima ning tegema ulatuslikumaid ning võib-olla valusamaid ja keerulisemaid reforme just nendes valdkondades. Oleme kindlad, et Horvaatia suudab sellised raskused ületada ning ühineb vastavalt enda ja Euroopa Liidu soovile mitte väga kauges tulevikus meie liiduga.

  Juhataja. −

Küsimus 14, mille on esitanud Liam Aylward (H-0631/07)

Teema: Kliimamuutus

Kas Euroopa Ülemkogu saab esitada üldise avalduse, kus tuuakse välja, millised on ELi tasandil kehtestatavad struktuurid Euroopa ja Ameerika vahelise koordineerimise parandamiseks meie jõupingutustes 2020. aastaks seatud 20% süsinikdioksiidi heite vähendamise saavutamiseks?

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Härra juhataja, härra Aylward, pole kahtlust, et kliimamuutus on globaalne väljakutse, mis nõuab globaalseid lahendusi. Euroopa liidrid on otsustanud saata rahvusvahelisele üldsusele selge signaali oma otsustavusest võidelda kliimamuutusega järgmise kohustuse võtmisega 2012. aasta järgse kokkuleppe suhtes läbirääkimiste algatamiseks. Sellise kokkuleppe saavutamiseks võtab Euroopa Liit sõltumatu ja kindla kohustuse vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaase vähemalt 20% võrra võrreldes 1990. aastate tasemega. Teiseks kavatseb liit teha endale ülesandeks vähendamise kuni 30% võrra, kui teised arenenud riigid samuti heiteid vähendavad ning kui oma panuse annavad ka majanduslikult edasijõudnumad arenenud riigid.

Euroopa Liit leiab, et on aeg anda hinnang pärast 2012. aastat kavandatavatele sammudele ning kehtestada globaalne lähenemine, mis hõlmab suure hulga riikide osalemist. Kestvama dialoogi poole püüdlemine Ameerika Ühendriikidega on hädavajalik 2012. aasta järel toimuvate läbirääkimiste ettevalmistuste tegemiseks, mis peavad algama käesoleva aasta lõpus Balil toimuval kliimakonverentsil millele ma viitasin oma vastuses eelmisele küsimusele.

Selle raames on enne konverentsi kavandatud kaks olulist kohtumist, mille tulemused annavad kindlasti väga positiivset lisaväärtust Bali läbirääkimistele. Esimene on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee kõrgetasemeline kliimamuutust käsitlev kohtumine, mis toimub 24. septembril New Yorgis. Teine on 27. ja 28. septembril Washingtonis toimuv peamiste majandusjõudude kohtumine, kus Euroopa Liit loodab anda olulise panuse ÜRO raames toimuva rahvusvahelise protsessi edendamisse. Peale selle leppisid Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid kokku Viini tippkohtumise 2006. aasta juunis, mis hõlmab kõrgetasemelist dialoogi kliimamuutuse, puhta energia ja säästva arengu üle. Eesmärgiks on liikuda edasi olemasolevate kahe- ja mitmepoolsete algatuste baasil ning jätkata Viini tippkohtumise deklaratsiooni ning G8 juhtide kinnitatud Gleneaglesi kliimamuutuste, puhta energia ja säästva arengu tegevuskava elluviimist.

  Brian Crowley (UEN), autori abi. – (EN) Ma tahaksin tänada nõukogu eesistujat vastuse eest.

Küsimuse eesmärk oli siiski selles, et USA valitsuse ja Euroopa Liidu nägemuste erinevus lahenduste leidmisel ja maailmas partnerluste sõlmimisel tundub suurenevat; vahemaa nende kahe vahel tundub olevat mõne viimase aastaga suurenenud. On selge, et olenemata sellest, kui head me Euroopa Liidus oleme, on vaja, et teised meie eeskujule järgneksid. Praegu on eriti näha, et Ameerika võib olla jälle maha jäänud oma Hiina ja India ja muude muredega.

See, mida me tegelikult otsime, on konkreetne tegevus Euroopa Liidu nimel, et julgustada meie ülemere Ameerika nõbusid meiega ühinema, et me saaksime nendes läbirääkimistes vastu India ja Hiina võimule.

  Manuel Lobo Antunes. − (PT) Härra Crowley, olen teiega täiesti nõus. Meil tuleb oma nõbusid veenda ning kuna nad on meie nõod, siis ootame neilt vähemalt avatust veenmisele. Pean ütlema, et tee Balile ja sealt edasi on keeruline ning täis raskusi. Selles ei kahtle keegi, kuid selge, järjekindla ja kooskõlastatud tegevuse kaudu võime me loodetavasti edu saavutada. Igatahes olen ma seisukohal, et tänu alanud kestvale dialoogile meie nõbudega teisel pool Atlandi ookeani, on võimalik kõigist erinevustest ja lahkarvamustest hoolimata kliimamuutusega toime tulla.

Selles suhtes andsid Saksamaal toimunud G8 kohtumisel kliimamuutust puudutavad järeldused ja ÜRO kliimamuutusega seotud fundamentaalse rolli osas kokkuleppele jõudmise võimalus tunnistust edasise edu ja kokkulepete võimalikkusest. Nagu ma juba ütlesin on oluline, et Euroopa Liit säilitaks nii-öelda liidrirolli kui ka teistele teed sillutava algataja rolli, et kaitsta keskkonda ja meie planeeti.

  Juhataja. − Daamid ja härrad, olete ehk märganud, et kõik järgmised kolm küsimust on seotud Pakistaniga. Kahjuks ei luba kodukord nõukogul kõigile kolmele küsimusele korraga vastata, kuna nõukogu on oma töö teisiti korraldanud. Pean juhtima teie tähelepanu parlamendireformi vajadusele ning eriti sellele, mida teie, daamid ja härrad, peate infotunni sisulise muutmisega seoses tegema ning mille vajaduses oleme minu arvates ühel meelel. Kuid kahjuks ei saa me kehtiva kodukorra tõttu kohaldada paindlikumaid eeskirju. Seepärast pean esitama need küsimused ükshaaval, mis tähendab ilmselt seda, et mitte kõigile kolmele ei õnnestu vastata. See sõltub sellest, kui hästi meie töö edeneb.

Alustan küsimusega 15 Pakistani armee rikastumise kohta. Selle küsimuse on esitanud härra Rutowicz ning ma soovitan nõukogul tungivalt sellele küsimusele otse vastata.

Küsimus 15, mille on esitanud Józef Rutowicz (H-0637/07)

Teema: Pakistani armee rikastumine

On üldteada, et Pakistani armee valitseb riigi majandust ja haldustegevust. Kas nõukogu kavatseb koostada analüüsi sõjaväega seotud Pakistani ühiskonna vaesustava äritegevuse kaudu kogutud varade ulatuse hindamiseks?

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Euroopa Liidu ja Pakistani vahel toimunud dialoogid selle riigi ja relvajõudude rolli suhtes on osa nõukogu Pakistaniga seotud poliitika aluseks olevast ulatuslikust analüüsist.

Pakistani majanduse üldine olukord ning arengutase on samuti nimetatud analüüsi osad. Mõlemat võetakse muidugi arvesse meie Pakistani-poliitika üldises määratluses ning see jääb nii ka tulevikus.

  Leopold Józef Rutowicz (UEN). – (PL) Tahaksin tänada juhatajat ja härra Antunest vastuse eest. Ma saan aru niimoodi, et küsimuse sisuline mõte oli uurida, kas neile vaestele inimestele Pakistanis pakutakse mingit humanitaarabi. Oleksin tänulik, kui härra Antunes selle kohta mingit teavet annaks.

  Manuel Lobo Antunes. − (PT) Härra Rutowicz, nagu te teate, on humanitaarabi, koostööabi ja arenguabi küsimused Euroopa Liidu prioriteetsed teemad. Euroopa Liit, nõukogu ja ka parlament teevad kõik nendest oleneva olukorra parandamiseks kõikjal, kus esineb kannatusi või vaesust. Euroopa Liit on üks suurimaid, kui mitte kõige suurem rahvusvahelise abi andja ning seda ei tohi unustada.

  Juhataja. − Küsimused 16 ja 17 on kehtetud autorite puudumise tõttu.

Küsimus 18, mille on esitanud Mairead McGuinness (H-0639/07)

Teema: Euroopa Liidu Solidaarsusfond

Kas nõukogu teeks avalduse Euroopa Liidu Solidaarsusfondi tõhususe kohta?

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Härra juhataja, proua McGuinness, nagu austatud kolleeg teab, vastutab komisjon Solidaarsusfondi määruse kohaldamise eest ning selle määruse tõhusust tuleb hinnata seal sätestatud kriteeriumite alusel.

Nõukogule teadaolevalt on määruses sätestatud katastroofide korral selle kohaldamine olnud tõhus. Komisjon esitab regulaarselt aruandeid, kus on Solidaarsusfondi kasutamist üksikasjalikult kirjeldatud.

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Tänan lühikese vastuste eest. Ma eeldan, et nõukogul on oma nägemus, sest liikmesriikidel on kindlasti nägemus, millist mõju see neile avaldab. Kas te arvate, et ühe miljardi suurune eelarve on piisav ja et fond reageerib erinevatele kriisidele piisavalt kiiresti?

  Manuel Lobo Antunes. − (PT) Proua McGuinness, nagu ma ütlesin, on nõukogu hinnangu kohaselt selle määruse kohaldamine ehk teisiti öeldes Solidaarsusfondi kasutamine olnud tõhus. Liikmesriikide loodus- või muude katastroofidega toimetuleku abistamiseks fondi asutamine oli kindlasti suurepärane idee, kuna seda polnud varem olemas. See fond on kindlasti abiks, kuna katastroofid asetavad liikmesriigid väga raskesse ja paratamatusse olukorda.

Ideaalsetes oludes peaks alati olema võimalus rohkem küsida ja taotleda. Kuid meil tuleb vaadelda olukorda realistlikult ent siiski ambitsioonikalt. Olen kindel, et nõukogu ettenähtud ajal ja komisjoni vastava ettepaneku korral seda võimalust kindlasti kasutab. Kuid esialgu on meil olemasolev õigusraamistik ning seda kasutades saame tegutseda realistlikult, tervitades selle fondi loomist ning selle tõhusat rolli, mis näitab, et algatus on õigustatud.

  Juhataja. −

Küsimus 19, mille on esitanud Bill Newton Dunn (H-0641/07)

Teema: Rahuprotsess Lähis-Idas

Kas nõukogu arvates rakendab härra Makepeace, Briti peakonsul Jeruusalemmas piisavalt oma nimele vastavaid oskusi?

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Vastan suulisele küsimusele, kuigi olen kindel et härra Newton Dunn on selle juba varem esitanud. Hea küll, tahaksin öelda, et liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaarmissioonid ning komisjoni delegatsioonid kolmandates riikides teevad koostööd, et tagada ühiste seisukohtade ja ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast lähtuvalt nõukogu poolt vastu võetud ühismeetmete järgimine ja rakendamine vastavalt Euroopa Liidu asutamislepingule. See hõlmab loomulikult ka Briti peakonsulit Jeruusalemmas, kellele austatud kolleeg oma küsimuses viitab.

  Bill Newton Dunn (ALDE). – (EN) Oma kolleegi nimel loobun ma oma õigusest lisaküsimusele, et tema saaks esitada küsimuse nr 20.

  Juhataja. −

Küsimus 20, mille on esitanud Gay Mitchell (H-0644/07)

Teema: Euroopa Parlamendis liikmesriikidele kohtade eraldamine

Kas nõukogu teeb ettepaneku muuta Euroopa Parlamendi kohtade eraldamist igale liikmesriigile?

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Härra juhataja, härra Mitchell, mul on hea meel teie küsimusele vastata, seda enam, et reformilepinguga seotud küsimused algavad minu arvates küsimusega aastatetaguse uue liidulepingu kohta, mis on eriti huvitav ja oluline. Seepärast on mul hea meel teile vastata. Meenutan teile, et vastavalt 22. juunil 2007. aastal valitsustevahelisele konverentsile antud volitustega, osundavad reformilepingusse lisatavad sellekohased sätted Euroopa Parlamendi algatuse järgi ja alusel ülemkogu vastu võetud otsusele, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi koosseis.

Nagu austatud kolleeg kindlasti teab ning aja raiskamise vältimiseks, palus Euroopa Ülemkogu juunis Euroopa Parlamendil esitada nimetatud algatuse projekt 2007. aasta oktoobriks. Oleme teadlikud, et raport Euroopa Parlamendi tulevase koosseisu kohta on kavas esitada oktoobris toimuval osaistungjärgul, s.t. käesoleva aasta 10. oktoobril, ning raportöörid on proua Lamassoure ja proua Severin.

  Gay Mitchell (PPE-DE). – (EN) Ma tahaksin tänada kolleegi oma lisaküsimuse õigusest loobumise eest ja nõukogu eesistujat küsimuse vastuvõtmise eest.

Põhjus, miks ma selle tõstatan, on see, et Iirimaa kohtade arvu on juba vähendatud 15-lt 13-le. Iirimaa on saar Euroopa läänerannikul. Viimane punkt enne Ameerika Ühendriike. Praeguse ettepaneku kohaselt väheneks meie kohtade arv isegi 13-lt 12-le, seda ajal, mil meie rahvaarv on suurenenud 12% võrra ja tõuseb ka tulevikus märkimisväärselt.

Ma tahan nõukogu eesistujale öelda vaid üht: kuna jagamisele lähevad 16 täiendavat kohta, siis palume teil arvestada Iirimaa põhjendustega 13 koha säilitamiseks. Ma arvan, et kui te vaatate numbreid, siis on meil tugev argument ja ma palun, et sellega arvestataks.

  Manuel Lobo Antunes. − (PT) Härra juhataja, tahaksin tõsta esile, et Euroopa läänepoolseim punkt on Cabo da Roca ehk Cape Roca Portugalis. Sellest väitest tulenevalt vaidlustan austatud kolleegi avalduse tema riigi geograafilise asukoha kohta, arvestades, et tegelikult asub Euroopa läänepoolseim punkt minu riigis.

Mis puudutab esitatud küsimust, eriti selle teist osa, siis saab austatud parlamendiliige vastuse esmalt Euroopa Parlamendilt ja kolleegidelt. Kuid ma võtan seda seisukohta muidugi arvesse.

  Juhataja. − Na vprašanja, ki zaradi pomanjkanja časa niso bila obravnavana, bo odgovorjeno pisno (glej Prilogo).

Küsimus 31 on vastuvõetamatu (kodukorra II lisa A osa punkt 2).

Sellega on infotund lõppenud.

(Istung katkestati kell 19.35 ja jätkus kell 21.00)

ISTUNGI JUHATAJA: EDWARD McMILLAN-SCOTT
Asepresident

(1) ELT L 151, 13.6.2007, lk 1.