Istungi stenogramm

Kolmapäev, 26. september 2007 - Strasbourg

15. Piiriüleste teenuste osutajate kohustused (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Lasse Lehtineni poolt siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni nimel koostatud raport piiriüleste teenuste osutajate kohustuste kohta (2006/2049(INI)) (A6-0294/2007).

  Lasse Lehtinen (PSE), raportöör. – (FI) Härra juhataja, esmalt tahan avaldada tänu variraportööridele nende julgustuse ja suurepärase koostöö eest: Diana Wallisele, kes on täna siin, ja eriti Konstantinos Hatzidakisele. Ta oli sedavõrd kompetentne, et valiti koheselt ühinema minu enda riigi kabinetiga. Ma olen tänulik ja rõõmus, et ka Malcolm Harbour ja Piia-Noora Kauppi on täna siin.

Nagu me teame, põhineb siseturg neljal vabadusel, millest üks, teenuste vaba liikumine, siiski väga hästi ei tööta. Teenuste direktiiv, mille üle selles kojas aasta eest otsustati, parandab olukorda kahe aasta pärast, kui liikmesriigid peavad seda täitma hakkama, kuid tõenäoliselt ei piisa ka sellest.

Loomulikult ei saa teenuseid igas mõttes toodetega võrrelda, kuid ühel päeval muutuvad teenused tähtsamaks kui praegu. Kvaliteetsed ja eriti piiriülesed teenused on selle kontinendi tulevik. Probleem on selles, et ühenduse õigustik ei kaitse teenuseid ostvaid tarbijaid sama hästi nagu kaupu ostvaid tarbijaid. Euroopa tarbijate usaldus piiriülese tarbimise suhtes on madal, sest teenuste kvaliteet ja kaitse tase on erinevates liikmesriikides erinev.

Liidul on nimetatud valdkondades ühenduse õigusakte, kuid teenuste kohta ühtseid reegleid ei ole. Vaidluste korral ei suuda tarbijad, nagu ka teenusepakkujad, alati öelda, millise liikmesriigi õigusrežiimi tuleb kohaldada. Osalt just selle tõttu kardavad tarbijad kasutada teiste riikide teenusepakkujaid.

Minu arvates peaks liit kokku leppima teenusepakkujatele siduvad ühtsed reeglid ja kohustused. Neist oleks lisaks tarbijatele kasu ka teenusepakkujatele endile. Kui komisjon peaks mingil ajal käsitlema teenusepakkujate kohustuste küsimust, ei tohiks eristada erasektori ja avaliku sektori teenuseid. Mõlemad peaksid võrdselt jääma tarbijakaitsedirektiivide rakendusalasse.

1990. aastal tegi komisjon ettepaneku piiriüleste teenusepakkujate kohustuste kohta. Samas tuli see poliitilise tahte puudumise tõttu tagasi võtta. Nüüd aga on poliitiline tahe taas kord olemas. Kui käesolev raport vastu võetakse, peaks komisjon esitama 12 kuu jooksul vähemalt töökava, mis hindaks ümber vajaduse horisontaalse vahendi järele.

Me peame leppima kokku põhilised üldreeglid, mis võimaldavad tarbijal soovi korral saada asjakohast teavet hindade, lepingutingimuste ja puudulike või hilinenud teenuste hüvitamise korra kohta.

Samuti peaks komisjon arvestama kõigi algatuste mõju väikeste ja keskmiste ettevõtete tegutsemistingimustele. Tarbijakaitse roheline raamat ei tõstatanud küll kõiki neid küsimusi, kuid neid käsitletakse selles raportis.

Ma loodan, et ma saan sellele raportile suurima võimaliku toetuse.

  Viviane Reding, komisjoni liige. − (EN) Härra juhataja, mul on hea meel täna siin olla ja esindada komisjoni selles väga olulises arutelus tarbijate usalduse üle siseturul. Ma tahaksin õnnitleda raportööri härra Lehtineni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni variraportööre nende väga ambitsioonika töö eest raporti koostamisel.

Kohe alguses tahan ma rõhutada, et komisjon nõustub raportis esitatud seisukohaga, et tarbijate usaldust siseturul tuleb tõsta; eriti nõuab meie tähelepanu tarbijate jaoks avalduv teenuste siseturg. Seega, üks komisjoni prioriteete on tuua siseturust tõusev kasu meie Euroopa tarbijatele lähemale ja ma olen tänulik parlamendile selle püüdluse toetamise eest.

Komisjon on juba teinud mitmeid algatusi tarbijate usalduse tõstmiseks siseturul. Ma tahaksin mainida kaht: Euroopa tarbijakaitse õigusakt ja teenuste direktiiv.

Tarbijaõigustikuga juba seatakse piiriüleste teenuse osutajatele mitmeid kohustusi. Näiteks on reguleeritud kaugmüügi või lävemüügiga tegelevate ettevõtjate teavitamiskohustus. Samuti kaitseb see tarbijaid teenuste lepingute ebaõiglaste tingimuste eest. Kui on vajadus nende valdkondade teenuse osutajate kohustusi ja tarbijate õigusi veelgi täpsustada, siis saab komisjon seda teha käesoleva ühenduse õigustiku läbivaatamise raames.

Nüüd teenuste direktiiv – te olete sellega väga hästi kursis, te arutasite seda mitte kaua aega tagasi. Selle vastuvõtmisega paraneb tarbijate olukord teenuste siseturul. Sellega tagatakse, et paraneb valitsusasutuste abi, ettevõtete teavitamiskohustus tarbijate ees ning sellega kehtestatakse teenuste osutajatele mitmed selged ja sisulised kohustused.

Komisjon on loomulikult väga huvitatud, et selle direktiivi korrektne rakendamine oleks tagatud kõigis liikmesriikides ja me usume, et pärast teenuste direktiivi rakendamist ja tarbijaõigustiku tulemuslikku läbivaatamist on need kaks algatust väga kaugeleulatuvad ja toovad tarbijate jaoks teenuste siseturul kaasa tegeliku muutuse.

Seda öelnud, pean ma samuti rõhutama, et komisjoni vaatenurk härra Lehtineni raportile piiriüleste teenuste osutajate kohustusi käsitleva iseseisva horisontaalse vahendi kohta on praeguses etapis erinev lihtsalt seetõttu, et kõigepealt peaksime me lõpetama oma pooleliolevad algatused ja alles siis asuma vajadusel eraldi horisontaalse vahendi juurde. Seepärast tahaksingi teid tänada nende kahe vahendi kohaldamisel meile osutatud pühendunud abi eest, samuti Euroopa kodanike abistamise eest, et nad saaksid nautida teenuste siseturu kõiki eeliseid. Ma tean, et kolleegid volinik Kuneva ja volinik McCreevy ootavad võimalust teiega seda arutada, töötada koos teiega, luua see siseturg koostöös parlamendiga, kes on Euroopa kodanike tegelik esinduskogu.

Nii et tänan teid koostöö eest, tänan selle avatuse eest ja ma olen veendunud, et mu kaks kolleegi – tegelikult kogu komisjon – jätkavad parlamendiga väga sisulise koostöö tegemist.

  Juhataja. − Tänan teid, volinik. Ma tahaksin lihtsalt meelde tuletada, et kõik märkused tuleb esitada esimehe kaudu. On juba hilja ja meid on vähe, kuid selline on kodukord. Kuid ma olen kindel, et härra Lehtinen võttis teie märkused arvesse.

  Piia-Noora Kauppi (PPE-DE), õiguskomisjoni arvamuse koostaja. – (EN) Härra president, ma tahaksin õnnitleda raportööri, kel tundub ka hääl ära kaduvat nagu minulgi. Tundub, et enamikul kolleegidel on sel nädalal Strasbourgis kurk haige.

Mina esindan õiguskomisjoni, kelle arvamuse koostaja ma olin. Esitaks tahaksin öelda, et me oleme täielikult nõus siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni hinnanguga teenuste sektori olulisuse kohta Euroopa Liidu arengus. See oleks Euroopa Liidu ja konkurentsivõime eesmärkide jaoks täielik kamikaze missioon, kui me ei laseks teenuste sektoril õitseda ja siseturul toimida. Ma tõepoolest arvan, et nendest viimase kaheksa aasta jooksul Euroopa Liidus loodud 11,7 miljonist töökohast on peaaegu kõik Euroopa uutest töökohtadest loodud teenuste sektoris, mida näitab ka igapäevane statistika. Kuid ma pean olema „nõme jurist“ – soome keeles fakkijuristi – ja esitama siin arutelus ka õiguskomisjoni seisukoha.

Esiteks, me tõepoolest jagame komisjoni arvamust, et praegu võib veel liiga vara olla, et lahendada vastutuse küsimus kaugeleulatuva uue horisontaalse vahendi kaudu. Meil juba on pooleli mitmed õigusloomega seotud algatused, mille kõigi eesmärk on tagada õiguskindlus, näiteks Rooma I, Rooma II ja ka roheline raamat ühenduse tarbijaõigustiku läbivaatamise kohta.

Ma tahaksin öelda ka seda, et määramisel, kas kohaldada päritoluriigi või kliendi riigi tarbijaõigust, on olulise tähtsusega lepinguliste kohustuste (Rooma I) ettepaneku artikkel 5. Eriti oluline on see väiksemate liikmesriikide jaoks, kus ei pruugita uusi teenuseid osutada, kui artikkel 5 ei ole õigesti lahendatud.

Me ei ole rahul ka praeguse õigusaktide valikuga. Mõnikord ei ole päris selge, millist õiguslikku režiimi teenuste sektori tegevuste erinevatele aspektidele kohaldada: kas sihtriigi või asukohariigi tsiviilõigust või sihtriigi või asukohariigi õiguskorda. Kindlasti on nendes küsimustes vajalik ka Euroopa Kohtu praktika.

Samuti tahaksin ma rõhutada, et piiriüleste teenuste osutamine võib toimuda mitmes erinevas vormis. See võib olla müük Internetis, reisimine teenuste ostmiseks teise riiki või mõnikord teenuse osutaja külastus kliendi asukohariiki.

Ma arvan, et teenuste siseturg, mille õigusraamistik tugineb päritoluriigi põhimõttele, oleneb sellest, et asjakohased meetmed oleksid selged nii õiguslikust kui praktilisest küljest ning võib-olla on tõesti veel liiga vara midagi ette võtta. Nagu volinik õigesti ütles, on saabunud aeg aastatepikkune tubli töö ellu rakendada.

  Juhataja. − Kui kolleegid tahavad midagi dokumentaalselt vormistada, siis on alati võimalus esitada see hääletamise ajal kirjalikult.

  Malcolm Harbour, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (EN) Härra juhataja, ma räägin oma sõbra ja endise kolleegi siin parlamendis, Konstantinos Hatzidakise nimel, kes, nagu härra Lehtinen ütleb, on sujuvalt ülendatud Kreeka transpordiministri kohale. Ma tahan teda tunnustada siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis tehtud töö eest. Sisuliselt jätkan ma tema tööd sealt, kus ta pooleli jäi, ehk pea lõpusirgelt.

Ma tahan tänada härra Lehtineni, sest siin ei ole veel välja öeldud, et minu teada on tegemist tema esimese raportiga raportöörina. Osad teist ehk teavad, et ta on ka tunnustatud kirjanik, kuigi see siin ei ole ilmselt üks tema parimaid töid. Ma loodan, et ta ei pahanda. Ta andis mulle lugeda oma raamatut „Blood, Sweat and Bears“ ja mulle tundub, et raport on tal kirjutatud sama innukalt. See on oluline raport, kuid ma pean ütlema, et meie oleme ühte meelt proua Kauppi ja volinik Redingu arvamusega.

Siin on mõndagi kasulikku, kuid ma tahan volinikule veelkord kinnitada, et kui ta loeb artiklit 22, mis on minu arvates kompromissikunsti meistriteos, siis on sealt näha, et komisjoni kutsutakse üles tööd jätkama ja esitama mitte horisontaalset vahendit, vaid töökava, et hinnata, kas meil on horisontaalset vahendit üldse vaja. Minu meelest te juba kinnitasite seda, mida paljud meist tunnevad – kogu selle töö juures, mis on suunatud teenuste direktiivi ja komisjoni ühenduse tarbijaõigustiku rohelise raamatu rakendamisele, mida me just käsitlesime, ja mille tulemuseks on horisontaalne instrument selles valdkonnas, lisaks veel muu töö – millest räägib hiljem kolleeg õiguskomisjonist proua Kauppi ja ma tean, et seda käsitleb ka proua Wallis –, on minu meelest praegu veel liiga vara arutada sätete üksikasju. On ilmselge, et me peame seda jälgima, kuid ikkagi teenuste direktiivi raames, ning kogu selle raames tehtud töö juures, on sätete arv päris suur.

Üks muudatusettepanekuid, mida me loodame, et parlament on nõus homme välja jätma, nõuab tegelikult komisjonilt vabatahtlike tegevusjuhendite koostamist. Minu meelest ei ole see komisjoni töö. Ma usun, et selle välja jätmist toetavad teisedki. Kuid tegelikult, kui te vaatate teenuste direktiivi, siis on artiklis 37 täiesti selgelt öeldud, et koostöös komisjoniga võtavad liikmesriigid kaasnevaid meetmeid, et julgustada kooskõlas ühenduse õigusega ühenduse tasandil tegevusjuhendite koostamist. See on juba sätestatud. Seetõttu arvan mina, et me võtame selle välja ning minu meelest annab see arutelule palju juurde. Ma arvan, et see aitab kaasa meie põhieesmärgile, ehk teenuste direktiivi ja kõigi kaasnevate sätete täielikule ja õigeaegsele ellu rakendamisele – eelkõige selliste küsimuste nagu üks kontaktpunkt teenusepakkujate jaoks, kust antakse neile teenuste osutamiseks vajalikud nõuded ja teave ning loodetavasti ka tegevusjuhendid. Ma usun, et need aitavad kaasa tõeliselt tõhusa ja eduka tarbijate huvides töötava teenuste turu toimimisele.

  Anna Hedh, fraktsiooni PSE nimel. – (SV) Härra juhataja, lubage mul esmalt tänada kolleeg Lasse Lehtineni väga hea töö eest. Pärast teenuste direktiivi vastuvõtmist on teenuste siseturul selgemad reeglid, mis suurendavad teenuste osutamise vabadust. Teisest küljest on puudus teenusepakkujate kohustusi käsitlevatest selgetest reeglitest. See tähendab, et isegi pärast teenuste direktiivi rakendumist kõigis liikmesriikides 2009. aastal võib meile jääda avatud turg, kus tarbijatel puudub usaldus.

Vaid 6% tarbijatest tegi aastal 2006 Internetis piiriüleseid oste. Kaupade ostmise reeglid on palju paremini välja kujunenud. Äriühingutel, eriti väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel on samuti vaja selgemaid reegleid, sest sageli otsustavad nad teenust piiriüleselt mitte osutada või müüa, mis vähendab konkurentsi ja tähendab tarbija jaoks kõrgemaid hindu. Selged reeglid julgustavad nii äriühinguid kui tarbijaid suunduma piiri taha ning pakkuma või ostma teenuseid rahulikult teises riigis.

Me peame tagama, et siseturul oste tehes oleks tarbijatel kindlal alusel rajanev turvatunne ning et isegi vaidlusesse sattumise korral oleks neil lihtne saada abi ja hüvitist. Selle saavutamiseks tuleb liita mitmed erinevad meetmed. Mõned selles aruandes nimetatud näited on teenusepakkujate vabatahtlikud käitumisreeglid ning võimalus esitada piiriülene kollektiivhagi petturite või tarbijate ees oma kohustusi mittetäitvate ettevõtete vastu.

Ei ole mõistlik, et piiri tagant teenust ostev tarbija on vähem kaitstud kui teisest liikmesriigist kaupu ostev tarbija. Seetõttu on raportis väljapakutud avar horisontaalne vahend veel üks oluline element selles tarbijakaitses, mida me tahame piiriüleste teenuste osutamisel välja kujundada. Kliendid peavad teadma oma õigusi liiga hilja või ebakorrektselt osutatud teenuste korral.

Kui vabadusi täiendavad selged kohustused teenusepakkujatele ning tugev tarbijakaitse, suudame suurendada tarbijate usaldust. Kordan veel, et prioriteet tuleb anda meie tarbijatele. Ilma rahulolevate ja usaldavate tarbijateta ei teki meil õitsvat siseturgu.

  Diana Wallis, fraktsiooni ALDE nimel. – (EN) Härra juhataja, tegemist on muidugi teenuste direktiivi raames tegemata jäänud tööga ja kuigi ma olen paljugagi voliniku analüüsis nõus, on meil tõepoolest probleem. Meil on usalduse probleem. See on veidi sarnane viimase paari nädala jooksul Northern Rock pangas Ühendkuningriigis toimunuga. Olenemata sellest, mida pank ütles, inimesed seisid ikka väljas järjekorras, et oma raha välja võtta. Meil on veidi sarnane lugu piiriüleste teenustega. Mida me ka ei ütleks, tarbijatel ei ole ikka piisavalt usaldust, et neid teenuseid kasutada. Me peame sellele lahenduse leidma.

Need parlamendiliikmed, kes osalesid Equitable Life Assurance Society kriisi ajutises uurimiskomisjonis, nägid samuti liigagi selgelt, et meil on usalduse probleem. Kuid seda ei saa lahendada vanade ettepanekutega, mis käsitlesid ligikaudu 20 aasta taguseid probleeme. Meil tuleb tegelda tänaste probleemide ja praeguse olukorraga.

Teenusepakkujate kohustuste puhul on tegemist elementaarse lepinguõiguse ja elementaarsete lepinguliste kohustustega. Selles suhtes on meil praegu laual Rooma I, millele proua Kauppi viitas ning kui see meil õnnestub, siis on sellest kasu. Ka tarbijaõigustik on läbivaatamisel; kui see meil õnnestub, siis on sellest kasu. Koostamisel on lepinguõiguse ühtne tugiraamistik; kui me seda kasutame ja kui komisjon hoopis rohkem pingutab selle kasutamise nimel liikmesriikides, siis oleks ka sellest kasu.

Juba praegu on küllaltki palju õiguslikke võimalusi rahvusvahelises eraõiguses esinevate suhete silumiseks. Mida meil kindlasti vaja ei ole – ma nõustun proua Harbouriga – on mittesiduvad tegevusjuhendid.

Kasutagem seda, mis on juba olemas ja koostamisel. Me saame tähelepanelikult jälgida, kas meil on vaja järjekordset horisontaalset vahendit või mitte, kuid praeguses etapis ma tõesti kahtlen.

Mida me veel peame käsitlema, on võimalus anda tarbijatele õigus kasutada rühmaviisiliselt piiriüleseid õigusteenuseid. See tasakaalustaks jõuvahekorra teenuste osutajatega. See parandaks praegust puudulikku olukorda piiriüleste õigusteenuste turul, mida oli liigagi selgelt näha Equitable Life’i puhul. Inimestele ei meeldi kasutada väljendit „ühishagi“ ja mulle ka ei meeldi, kuid kollektiivse hüvitise kasutamise õiguse toomine Euroopasse võib anda meile tarbijate usalduse, mis siin mandril praegu puudub.

  Leopold Józef Rutowicz, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, liidu siseturu areng on väga oluline selleks, et luua sidemeid liidu riikide ja kodanike vahel.

Konkurentsil põhineva piiriülese teenusevahetuse suurendamine nõuab vastastikuse usalduse tugevnemist, mida peab toetama tarbijasõbralik poliitika. Selle poliitika ülesanne on parandada piiriüleste teenuste õiguslikku raamistikku ja lihtsustada samal ajal asjaajamist, suurendades sellega konkurentsi. Samuti parandab see teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, vähendades samal ajal kulusid ja tuues sellega kasu Euroopa tarbijatele.

Raport aitab selle poliitika täiustamisele kaasa, tuues välja mitmeid probleeme, mis takistavad turu dünaamilist arengut. Nendeks on piiriüleste teenusepakkujate kohustusi reguleeriva ühtse süsteemi puudumine ning vajadus täiendada selles osas liidu dokumente. Samuti toob raport välja rakendussätete vähese selguse, mis tuleneb välisriikide teenusepakkujatega seotud vaimsetest barjääridest, teenusekasutajate halvema kaitse võrreldes teenusepakkujatega, avaliku sektori ja erasektori teenuste mittekäsitlemise samades sätetes, piiriüleste teenusepakkujate kohustusi käsitlevate sätete erinevuse ning nende teenuste kaitseks vajaliku läbipaistvuse puudumise.

Kaaluda tuleks teenusepakkujate kvaliteeditunnistuste sisseseadmist, et suurendada teenusesaajate usaldust. Raportist tulenevad järeldused ja ettepanekud langevad kokku õiguskomisjoni järeldustega. Ma tahaksin raportööri tänada asjaliku raporti eest.

  Heide Rühle, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, ka mina tahan raportööri tänada, kuigi kahjuks ei ole mul veel olnud võimalust mõnda tema raamatut lugeda. Sellegipoolest jätan selle meelde ning heastan selle tegematajätmise esimesel võimalusel.

Suur tänu hea koostöö eest ning suur tänu ka teie püüdluste eest käsitleda oma raportis olulisi küsimusi. Siseturu teenuste õiguslik raamistik, näiteks teenuste direktiiv või direktiiv kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta, on küll juba paigas, kuid nende mõlema direktiivi rakendamine jätab kahjuks paljuski soovida. Seetõttu pean kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole täna õhtul esindatud, sest me oleksime võinud veel kord rõhutada, et me eeldame mõlema direktiivi õigeaegset rakendamist ning sellele vastavat tegevust liikmesriikides.

Samas on meil vaja rohkem algatusi – nagu raportöör õigesti märkis –, et suurendada siseturul tarbijate usaldust piiriüleste teenuste suhtes. Ka siin on varasemad raportid käsitlenud olulisi küsimusi. Zuzana Roithová märkis oma raportis, et eriti seoses internetimüügiga on veel palju puudusi ning tarbijatel ei ole selles valdkonnas endiselt vajalikku usaldust piiriüleste teenuste suhtes. Sarnaselt juhib Lasse Lehtinen oma raportis tähelepanu teenusepakkujate kohustustele ning tarbijate õiguskaitse küsimusele. Tahaksin tulla tagasi teema juurde, mida kaks eelkõnelejat on täna juba maininud, nimelt kollektiivse hüvituse õigus piiriülestes vaidlustes. Meil on tungivalt vaja sellesuunalisi algatusi, et tarbijatel tekiks usaldus piiriüleste teenuste suhtes ning seda on võimalik saavutada ainult nende õigusliku positsiooni tugevdamise abil.

Minu arvates annavad nii Zuzana Roihtová kui ka Lasse Lehtineni raportid olulist teavet seni veel püsivate puuduste kohta. Komisjon peaks võtma mõlemat raportit tõsiselt, kui ta tahab tarbijaõigustikku tõeliselt revideerida, kaasajastada ja uuendada.

  Jens-Peter Bonde, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (DA) Härra juhataja, me oleme vastu võtnud teenuste direktiivi, millega oleme andnud Euroopa Kohtule Luksemburgis õiguse otsustada, mida meie otsustasime! Me ei tea veel, kas liikmesriikide kokkuleppeid tuleb austada. Me ei tea, mil määral hakkab olema lubatud riiklike kvaliteedinõuete kehtestamine. Me ei tea, kas liikmesriigil on lubatud otsustada, milliseid teenuseid ta tahaks näha erasektori ja milliseid avaliku sektori kontrolli all. Raport on seega sama ebaselge nagu õiguslik olukord. Me ootame, millal Luksemburgi kohtunikud ütlevad, kas me võime alles jätta oma haiglad ja terve hulga teisi põhiteenuseid, mis üheskoos moodustavad meie heaoluriigi.

Taanis on kõigil kodanikel sotsiaalsed õigused, mida me rahastame kõrgetest maksudest, mille vähendamist soovib vaid 7% taanlastest. Tundub, et Luksemburgi kohtunikud tulevad vastu selle 7% soovidele, aga mis saab enamuse tahtest? Kes tagab nende otsuste täitmise ja meie demokraatia? Meil on ka kaitstud paindlikkuse (flexicurity) süsteem, mis põhineb tööturu osapoolte vabatahtlikel kokkulepetel. Kuidas on võimalik neid kaitsta? See on Taani sotsiaalse mudeli närvikeskus, mida ähvardab teenuste direktiivi ebakindlus ja kohtulik aktivism.

Juuniliikumine tahaks väga kaasa aidata kõigi turule sobivate teenuste jaoks selgete ühisturu reeglite loomisele, aga me ei taha keelata liikmesriikidele võimalust seada demokraatlikke piiranguid sellele, milliseid küsimusi otsustab valijaskond ja milliseid kapitalistid.

  Petre Popeangă, fraktsiooni ITS nimel. – (RO) Härra juhataja, nagu me teame, on teenuste vaba liikumine üks neljast põhivabadusest, millest sõltub ühisturu toimimine ja tõhusus. See on oluline osa Euroopa Liidu ülesehituse aluseks olevast esimesest sambast.

See on üks põhjusi, mille pärast ma usun, et selle ühisturu vahendi saavutamise edusammude analüüs on nii tähtis kui ka vajalik. See on tähtis, sest Euroopa Liidu järjepidev majanduslik ja sotsiaalne areng sõltub samavõrd ka teenuste valdkonnast, kuna teenused moodustavad 70% liidu SKT-st. See on vajalik, sest piiriülese teenusevahetuse maht on kaubavahetusega võrreldes väga väike ning see olukord tekitab Euroopa Liidu kodanikes ühtlasi usaldamatust selliste toodete tarbimise suhtes. Neil põhjustel toetan ma seda raportit ja hääletan selle vastuvõtmise poolt.

Sellegipoolest leian, et raportööri poolt pakutud asjakohaste ja ühtlasi väärtuslike lahenduste osas oleks olnud vajalik sisulisem analüüs mõnede hiljuti liitunud riikide, nt Rumeenia, olukorra kohta, kus turud on märksa vähem arenenud kui suuremas osas liidu ülejäänud liikmesriikides. Sellest aspektist vaadates usun, et raport oleks pidanud sisaldama ka eesmärke riiklike turgude arengutasemete ühtlustamiseks – see on ühisturu ja seega ka piiriüleste teenuste sektori arengu eeltingimus.

  Andreas Schwab (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, ka mina soovin loomulikult raportööri tänada. Sellele raportile eelnenud arutelud olid alati väga viljakad ja huvitavad. Suurem osa neil aruteludel selgunust on leidnud koha ka raportis, kuigi mitte kõik, millest on vähemalt minu arvates kahju, sest raport rõhutab paaris kohas, et Euroopa Liidu teenuste siseturu väljakujundamine on kaugel maas kaupade siseturu arengust. Minu arvates ei ole selle kohta tegelikult mingeid teaduslikke ega objektiivseid tõendeid, arvestades, et meil on teenuste sektoris olemas teenuste direktiiv ning samuti direktiiv kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ja mitmeid teisi direktiive.

Teiseks on siseturu teenuste sektor palju heterogeensem kui kaupade sektor. See ulatub meditsiini- või õigusteenuste abiteenustest kuni mastaapsete teenusteni nagu panga- ja kindlustusteenused. Kõigi nende teenuste ühte patta panek, mida selles kojas korduvalt on tehtud, on minu arvates riskantne. Ma usun – ja mitmed eelkõnelejad on juba sellele tähelepanu juhtinud –, et diferentseeritud lähenemine oleks kindlasti kasulik.

Kolmas teema, mida on korduvalt tõstatatud, nimelt kollektiivhagid, ei muutu ilmselt aktuaalsemaks vaid sel moel, et selle üle sageli arutatakse. Ma arvan, et me võime selgelt ja üheselt öelda, et parlament ootab komisjonilt uurimust selle kohta, millised neist erinevatest mudelitest, mis Euroopas juba olemas on, oleksid Euroopa Liidule tegelikult kõige paremad. Leian, et see on kõik, mida on vaja sel teemal öelda.

Erinevate liikmesriikide vastutussüsteemid – ja see on minu sõnavõtu neljas mõte – on endiselt väga erinevad. Sellepärast ongi meil vaja ühtset teenusepakkujate kohustuste süsteemi. Neid kohustusi reguleeriva õigussüsteemi selgemaks muutmine suurendab konkurentsi ja tarbija valikuvõimalusi, kuid ma usun – nagu mõned eelkõnelejad on öelnud –, et oleks vale paluda praegusel etapil komisjonilt horisontaalse vahendi koostamist. Igal juhul olen ma väga skeptiline sedalaadi Euroopa tasemel vastutusõiguse loomise suhtes.

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE). – (PL) Tahan õnnitleda raportööri tema raporti puhul, mis toob välja palju probleeme, millega tarbijad siseturul kokku puutuvad.

See raport juhib õigesti tähelepanu õigusliku selguse ja kindluse puudumisele seoses teenuste turvalisuse ja kvaliteediga. Samuti viitab see Euroopa tarbijate üldisele vähesele usaldusele piiriülese tarbimise suhtes. Seda kinnitavad statistilised andmed. 2006. aastal sooritas ainult 6% Euroopa tarbijatest Interneti teel piiriüleseid oste. See olukord mõjutab negatiivselt konkurentsi ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tegevust. Samuti aitab see kaasa ebaseadusliku kaubavahetuse levikule. Ebaausad isikud kasutavad inimeste petmiseks sageli ära Euroopa Liidus kehtivate õigussüsteemide vahelisi erinevusi. Kui sellised olukorrad avastatakse, tuleb kiiresti tegutseda ja sellest ka meie reaktsioon.

Tahaksin meenutada parlamendile neid paljusid teenuste direktiivile ehk tarbijaseadusandluse läbivaatamisele kulutatud töökuid. Kolleegid kindlasti teavad, et liikmesriigid peavad teenuste direktiivi rakendama 2009. aasta detsembriks. Suur osa raportööri poolt välja toodud probleemidest lakkab pärast ülevõtmisperioodi kindlasti olemast. Tuleb meeles pidada, et teenuste direktiiv suurendab tunduvalt tarbijate õigusi. Tänu sellele direktiivile peavad teenusepakkujad pakkuma tarbijatele paremat teavet oma teenuste kohta. See võimaldab tarbijatel teha paremaid ja teadlikumaid valikuid. Samuti hakkavad asjaomased institutsioonid tarbijaid tõhusamalt kaitsma.

Samuti paneb teenuste direktiiv teenusepakkujale rea selgeid kohustusi, millest osa on seotud ka konfliktide lahendamisega. Ma usun, et enne teenuste direktiivi sätete jõustumist ei ole vajadust võtta vastu täiendavaid õiguslikke vahendeid. Minu arvates on enneaegne paluda komisjonilt horisontaalse vahendi esitamist. Sama kehtib ka tarbijaseadusandluse läbivaatamise kohta üldiselt. Komisjon on juba esitanud rohelise raamatu tarbijaseadusandluse kohta ning esitab omal ajal sellekohased seadusandlikud ettepanekud. Daamid ja härrad, mõnikord ei tähenda rohkem seadusi veel paremat seadusandlust. Oleks hea, kui me seda meeles peaksime.

  Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) Teenuste direktiiv, mis tuleb kõigi liikmesriikide õigusesse üle võtta 28. detsembriks 2009, hakkab avaldama piiriülestele teenustele suurt mõju.

See direktiiv ja isegi roheline raamat ühenduse tarbijaõigustiku läbivaatamise kohta ei kehtesta teenusepakkujate põhilisi kohustusi ning seetõttu tervitan ma Lasse Lehtineni raportit selles küsimuses. Raport püüab tagada, et täiendavast õiguskindlusest, lihtsusest ja väiksematest kuludest saaksid lisaks tarbijatele kasu ka piiriüleseid teenuseid ostvad ja müüvad väikesed ja keskmised ettevõtted.

Ma usun, et ühtsete Euroopa standardite kehtestamine on käsitöö-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete edu võtmeks ning Euroopa Liidu tasandil Euroopa standardite sisseviimine on seega vahendiks, mis toetab teenuste turvalisust ning tagab tarbijate õigused seoses liikmesriikide osutatavate piiriüleste teenustega. Kui tarbijad on teenuste ohutuse ja kvaliteedi suhtes kõhklevad, kipuvad nad ehitama välisriikide teenusepakkujate suhtes psühholoogilisi barjääre, mille tõttu nad jätavad piiriülesed teenused kasutamata. Kui tarbija on saanud negatiivse kogemuse, kandub see kogemus sageli ekslikult üle kõigile välisriikide teenusepakkujatele.

Erinevates liikmesriikides kehtivate erinevate asjaajamiskordade tõttu tekkinud probleeme on tarbijatel võimalik lahendada Euroopa tarbijakeskuste võrgustiku ECC-Net ja finantsteenuste tarbijakaebuste võrgustiku FIN-NET abil. Kui tarbijal on piisavalt teavet oma õigustest siseturul, kuid tal ei õnnestu neid õigusi teises ELi liikmesriigis teostada, võib ta otsida abi SOLVITilt.

Daamid ja härrad, ma tervitan asjaolu, et käesolev aruanne keskendub peamiselt tarbijatele, sest just nemad on siseturu põhiliseks ja oluliseks elemendiks. Seega peab meie ühine eesmärk olema tarbijatele selliste tingimuste loomine, mis võimaldaksid neil tunda teises riigis ostude sooritamise suhtes samasugust usaldust nagu kodumaal.

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Härra juhataja, kuigi EÜ asutamisleping garanteerib oma kodanikele vaba juurdepääsu teenustele väljaspool nende riigipiiri, kasutab seda ühisturu eelist ainult käputäis teenusepakkujaid ja tarbijaid. Vähene konkurents muudab piirialadel pakutavad teenused selle tõttu riigis sees pakutavate teenustega võrreldes kallimaks ning mõnikord ka raskemini kättesaadavaks.

Küsitlused näitavad, et probleem ei ole keelebarjääris, vaid seadusandluses. Alati pole selge, millal tuleks kohaldada päritoluriigi ja millal kohalikku seadusandlust. Tänu päritoluriigi põhimõtte vastastele oleme kahjuks käest lasknud võimaluse esitada teenuste direktiivis parem määratlus. Ka siin Strasbourgis kaasneb selle raportiga arusaamatu hirm mainida päritoluriigi põhimõtet, kuigi paljudel elualadel ei pea teenusepakkujad piiriüleste teenuste osutamiseks tundma naaberriigi seadusi.

Varsti näeme pretsedente, mis lõpetavad vaidlused selle üle, kas tarbijakaitse küsimust reguleerib siseriiklik õigus või vastuvõtva riigi õigus. Ma pean Lasse Lehtineni raportit suurepäraseks täienduseks sellesse arutellu, sest minu arvates peab teenusepakkujate üldiste kohustuste määratlus põhinema kokkulepitud Euroopa standarditel.

Ma olen nõus, et tarbijakaitse osas peavad erasektori ja avaliku sektori teenusepakkujatele kehtima samad kohustused. Samuti toetan ma liikmesriikide vaheliste sidevõrkude rahastamist. See toob kaasa tõhusa kontrolli ning edasimineku vaidluste kohtuvälisel lahendamisel.

Volinik, me võlgneme Euroopa kodanikele palju, kui me räägime piiriüleste teenuste vaba liikumist reguleerivatest tingimustest. See aruanne lunastab ühe osa sellest võlast. Euroopa Parlament annab komisjonile poliitilise toetuse, et määratleda selgelt teenusepakkujate kohustused, olenemata nende päritoluriigist. Lasse Lehtineni raport annab tunnistust siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni suurepärasest tööst.

  Viviane Reding, komisjoni liige. − (EN) Härra juhataja, ma olen kuulanud väga tähelepanelikult arutelu parlamendi raporti üle piiriüleste teenuste osutajate kohustuste kohta. Ma tahaksin tänada austatud parlamendiliikmeid nende tähelepanekute eest. Lubage mul nüüd rõhutada mõnda olulist punkti.

Esiteks, komisjon toetab seda raportit, mille üle parlament homme hääletama hakkab. Meid tõesti paneb muretsema tarbijate vähene usaldus teenuste siseturul. Lubage mul infoühiskonna volinikuna rõhutada, et vähene usaldus internetiettevõtluse vastu on tõepoolest väga tähtis ja me peame seda uurima.

Teiseks, nagu ma eespool mainisin, on komisjon juba käivitanud rea algatusi praeguse olukorra parandamiseks. Ma tsiteerisin teenuste direktiivi ja tarbijaõigustiku läbivaatamist. Viimane on, muide, üks kolleeg volinik Kuneva peamisi prioriteete.

Ma tahaksin öelda, et me oleme parlamendi toetuse eest väga tänulikud ja tahaksime parlamenti julgustada läbivaatamise protsessi jätkama ning tahaksime koos parlamendiga näha tulemusi nii ruttu kui võimalik.

Mida me konkreetselt eelolevatel nädalatel ja kuudel teeme? Esiteks, konsultatsiooni käigus saadud vastuste kokkuvõte avaldatakse komisjoni veebilehel oktoobri alguses. 2008. aasta teises pooles tehakse mõjuhinnang, pidades silmas võimalikku komisjoni ettepanekut. Liikmesriigid, kes on pidanud selle probleemiga põhjalikult tegelema, on kindlasti huvitatud.

Kolmandaks, komisjon nõustub, et edendada tuleb teenuste ohutusega seotud aspekte, sest siseturul osutatavate teenuste tervislikkuse ja füüsilise ohutusega seotud aspektide parem tagamine on väga oluline.

Koos liikmesriikidega kavatseme me juhtida tähelepanu võimalikele puudustele riiklikes süsteemides ja hindamise vajalikkusele. Me kavatseme edendada tarbijakoolitusprogramme ja teadlikkuse tõstmise algatusi. Me kavatseme lihtsustada juurdepääsu olemasolevale teabele tarbijatele pakutavate teenustega seotud õnnetuste ja vigastuste kohta ning ühele väga olulisele elemendile, mida mitmed liikmesriigid on rõhutanud, nimelt kollektiivsele hüvitisele. Komisjon teostab praegu uuringuid ja koordineerib sidusrühmi, et hinnata võimalust esitada selles valdkonnas algatus, kuid üks on kindel, ja seda tahaksin ma rõhutada, et see ei saa olema USA-tüüpi ühishagi.

Lõpuks, ma tahaksin tänada raportööri tehtud töö eest ja parlamenti sellele teemale osutatud tähelepanu eest. Me oleme veendunud, et parlamendi raportist on abi meie tulevases töös tarbijate huvides.

  Juhataja. − (EN) Suur tänu, volinik, huvitava arutelu eest, kus üle 50% sõnavõtjatest olid naised, nii nagu peabki olema.

Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub neljapäeval, 27. septembril, 2007.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Bogdan Golik (PSE), kirjalikult. – (PL)

Ma tahan tänada Lasse Lehtineni hästi ette valmistatud raporti eest.

Vabadus teenuseid osutada on üks neljast siseturu põhivabadusest. Aastate jooksul on teenuste sektor muutunud Euroopa Liidu majandusliku ja sotsiaalse arengu jaoks üha tähtsamaks ning selles on toimunud suured muutused.

Vaatamata EÜ asutamislepingu sätetele ja teenuste direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise protsessi jätkumisele takistavad teenuste vaba liikumist praktikas jätkuvalt haldussätted ja liikmesriikide õigussüsteemide erinevused.

Arvestades üleilmastumisest tulenevaid ohte ja väljakutseid, samuti raportis välja toodud puudujääke teenuste sektoris, on eriti oluline astuda samme, et kõrvaldada takistused piiriülese teenusepakkumise eest.

Tarbijate usalduse puudumine ja ettevõtete vastumeelsus koduriigist väljaspool tegutsemise suhtes piiravad juurdepääsu siseturule. Tungivalt on vaja, et ühendus seaks sisse mehhanismid, mis lihtsustaksid ettevõtete, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks siseturu eeliste kasutamist. Seega tuleks ühenduse sätted piiriülese teenusepakkumise kohta muuta ratsionaalseks ning kehtestada minimaalne periood kvaliteedistandardite ühtlustamiseks, et kaitsta kasutajate huve.

Liikmesriikide vahelise koostöö tugevdamine, haldusmenetluste piiramine ning piiriüleste teenuste piisav kontrollimine aitavad kaasa piiriülese tegevuse hoogustumisele. Kvaliteedistandardite ühtlustamine suurendab tarbijate ja teenusepakkujate usaldust piiriüleste teenuste suhtes.

Piiriüleste teenuste pakkumise soodustamine toob kaasa korralikult toimiva teenuste siseturu, mis loob aluse majanduslikult sidusa siseturu tekkeks.