Dobesedni zapisi razprav

Sreda, 26. september 2007 - Strasbourg

16. i2010: Digitaalraamatukogud (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Marie-Hélène Descamps’ poolt kultuuri ja hariduskomisjoni nimel koostatud raport „i2010: Digitaalsed raamatukogud“ (2006/2040(INI)) (A6-0296/2007).

Veelkord – enam kui 50 protsenti sellel teemal sõnavõtjaid on naised, kellest esimene on raportöör Marie-Hélène Descamps.

  Marie-Hélène Descamps, raportöör. – (FR) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, Euroopa digitaalraamatukogu idee pärineb kuuelt ELi riigipealt ja valitsusjuhilt, kes tahtsid võimaldada üldist ligipääsu Euroopa kultuuripärandile ning säilitada seda tulevastele põlvedele. Euroopa föderaalne projekt tugevdab tõelise Euroopa identiteedi avaldumist ning aitab levitada üle maailma meie kultuurilist ja keelelist mitmekesisust. See Euroopas pretsedenditu projekt ühendab mineviku olevikuga ning seob kultuuri digitaalse mõõtmega. See on ideaalne vastus mitmetele probleemidele, mis meie kaaskodanikke praegu uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate näol mõjutavad. Internet on Euroopa noorte eelistustes kolmas teabekanal ning praktikas on see üks põhilisi vahendeid teadmistele ja haridusele juurdepääsu saamiseks.

Kuigi tehtud on mõningaid edusamme, on meie kultuuriressursside digitaliseerimine ja Internetis väljapanek jäänud väga killustatuks ning tugineb erinevatele liikmesriikide poolt kehtestatud mehhanismidele. Selleks et meie kultuuripärandi edendamiseks ja levitamiseks mõeldud algatused oleksid tõhusamad ja jõuaksid rohkemate inimesteni, peavad nad olema hästi koordineeritud. See on Euroopa digitaalraamatukogu eesmärk, mida komisjon toetab oma juhtalgatusega „i2010: Digitaalsed raamatukogud“.

Selle algatuse esimene osa, nimelt 30. septembri 2005. aasta teatis, toetus kolmele põhiaspektile: digiteerimine, sidusjuurdepääs digitaalsisule ning selle säilitamine. Komisjon on võtnud ülesandeks analüüsida peamisi tehnilisi, õiguslikke, korralduslikke ja rahalisi probleeme, mis kaasneksid sedavõrd suure projektiga. Samal ajal on käivitatud internetikonsultatsioonid avalikkusega ning moodustatud on kõrgetasemeline ekspertrühm. Nende erinevate elementide põhjal võttis komisjon 24. augustil 2006. aastal vastu soovituse kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja selle digitaalse säilitamise kohta, kus kutsutakse liikmesriike üles kiirendama digiteerimist ning koordineerima oma jõupingutusi tõelise sünergia saavutamiseks. 13. novembril 2006. aastal võttis nõukogu need soovitused ühehäälselt vastu. Euroopa Parlamendi ülesanne on nüüd saata tugev signaal, et see erakordne projekt muutuks reaalsuseks.

See on selline ülesanne, mis nõuab etapiviisilist liikumist. Samal ajal kui me töötame kõigi kultuurimaterjali kategooriate kontseptuaalse ja tehnilise korraldamise kallal, peame esmalt keskenduma raamatukogudes hoitava autorikaitse alt väljas oleva materjali potentsiaalile ning tegema seda ühe, otsese ja mitmekeelse pääsupunkti kaudu. Meie raamatukogude eeliseks on see, et neid koordineerib Euroopa tasandil juba Euroopa Raamatukogu TEL, mille moodustasid 2005. aastal rahvusraamatukogud ning kus hoitakse suurel hulgal autorikaitse alt väljas olevaid digitaalseid teoseid, mida selle tõttu on võimalik koheselt kasutada.

Teise etapina ning selle vahendi edukamaks ärakasutamiseks peab see raamatukogu võimaldama lisaks autorikaitse alt väljas olevatele teostele juurdepääsu ka uuematele teostele. Kõik otsused selles vallas tuleb teha kõigi seotud pooltega peetavate konsultatsioonide põhjal. Autoriõiguse ja muude loominguõiguste kaitse on Euroopas loovuse säilitamiseks ja kaitsmiseks äärmiselt oluline. Et nimetatud projekt saavutaks loodetud edu, peab see põhinema selgelt majandusmudelil. Seetõttu teeb raport autoriõiguste hoidjate nõusolekul ettepaneku, et Euroopa digitaalraamatukogu kasutajatel oleks Internetti lehitsedes võimalik leida kõiki digitaalseid dokumente, olenemata nende staatusest, ning lugeda autorikaitse alt väljas olevaid töid tasuta ja tervikuna, samas kui autorikaitse all olevatest töödest oleks ligipääsetavad ainult lühikesed lõigud. Lisaks sellele suunataks teatud teost lehitseda või kaitstud dokumenti tervikuna näha soovivad kasutajad edasi eraettevõtte lehele, mis on spetsialiseerunud digitaalse sisu levitamisele ning annaks kasutajatele mitmeid valikuvõimalusi pärast õiglase makse tegemist autoriõiguste hoidjatele.

Lisaks tuleb selline raamatukogu korraldada nii, et selle sisu oleks usaldusväärne ning kõigile vanusegruppidele mõeldud kvaliteediga. Selleks teeb raport ettepaneku juhtkomitee moodustamiseks, kus suurt rolli mängiksid kultuuriasutused. Komitee määraks Euroopa digitaalraamatukogu prioriteedid ja tööjuhendid, tagades ühtlasi selle tegevuste koordineerimise, juhtimise ja seire.

Lõpuks, kõigile Euroopa kultuuridele juurdepääsu andmiseks peavad projekti kõigisse etappidesse olema kaasatud teised kultuuriasutused ja sektorid, kaasa arvatud arhiivid, muuseumid, kino, audiovisuaalsed kunstid ja ülikoolid. Sel moel kujundame Euroopa näo, mis on ühtne oma mitmekesisuses.

Lõpetuseks tahaksin tänada kõiki oma kolleege kultuuri- ja hariduskomisjonist, eriti Henri Weberit ja Vasco Graça Mourat nende toetuse ja panuse eest selle raporti koostamisse. Samuti tahan tänada komisjoni nende tõhusa koostöö eest selle dokumendi ettevalmistamise ajal.

  Viviane Reding, komisjoni liige. − (EN) Härra juhataja, see on tähtis raport ja proua Descamps on koos oma kolleegidega parlamendikomisjonis teinud suurepärast tööd.

Digitaalsete raamatukogude algatus on näide sellest, kuidas Euroopa saab anda panuse konkreetsete projektide kaudu, mitte üksnes majanduskasvu, vaid ka elukvaliteedi nimel. Tuues Euroopa kultuuri- ja teaduspärandi Internetti, saame seda levitada ka teistele kultuuridele. Kasutades kaasaegseid tehnoloogiaid, saame lõhkuda tänapäevased müürid.

Mul on väga hea meel, et seda algatust, mis sai alguse liikmesriikide rahvusraamatukogudest ja mida Euroopa Komisjon on nii mitmeid aastaid arendanud, on rõhutanud ja toetanud ELi poliitilised jõud kõige kõrgemal tasemel. Neil on selleks õigus; meie riigipeadel ja valitsusjuhtidel on seda algatust toetades õigus, sest tõeline rikkus peitubki meie raamatukogudes, arhiivides ja muuseumides. Tegemist ei ole üksnes raamatutega, vaid ka ajalehtede, arhiivimaterjalide ja filmidega. See on mitmekeelne rikkus, multikultuurne rikkus. Teades, et sellest rikkusest on digitaliseeritud vähem kui 1%, võib aru saada, mis meid ees ootab ja mis laadi töö meil ära teha tuleb.

See töö on vajalik kahel põhjusel. Esiteks selleks, et inimesed saaksid üle tõketest ja õpiksid tundma, töötama ja nautima oma kultuuriteoseid ja teoseid meie ühisest Euroopa ajaloost ning et nende kultuuriasutuste teenuseid saaks ikka ja jälle lisaväärtuse loomiseks kasutada. Selleks lähebki tarvis tootmisharu. See on põhjus, miks komisjoni algatuse eesmärk on saavutada ühine, mitmekeelne sissepääs Euroopa digitaliseeritud kultuuripärandile.

Üksi me seda teha ei suuda. See nõuab erinevat tüüpi kultuuriasutuste koostööd kõigis Euroopa riikides. Mul on väga hea meel näha, et asi edeneb ja et moodustamisel on juriidiline isik, mis aitab Euroopa digitaalsel raamatukogul suutlikumalt tegutseda. See portaal hakkab tööle 2008. aastal. Järgnevatel aastatel sisu tasapisi laieneb, kui üha rohkem raamatukogusid, arhiive ja audiovisuaalseid arhiive ja muuseume lisavad oma digitaliseeritud kollektsioonid.

Mul on väga hea meel ka selle üle, et parlamendi raport ei käsitle mitte üksnes tulemust, vaid ka selle tulemuse saavutamise eeldusi. See tähendab, et parandada tuleb meie kultuuripärandi internetiseerimise üldisi tingimusi, mis on digitaalsete raamatukogude algatuste lahutamatu osa, ning et liikmesriikidel tuleb suurendada digitaliseerimise jõupingutusi. Ma ütlen selgelt välja, et ei ole kasu, kui korraldada suur kultuuriüritus, kus kõik valitsusjuhid peavad ilusaid kõnesid ja lähevad siis tagasi oma riikidesse eelarvet kärpima. Nii ei tohi juhtuda! Sõnadele peavad järgnema teod. Ma soovin, et parlament edasi liiguks ja selle väga ilusa projekti teoks teeks.

Meil on olemas digitaalsete raamatukogude kõrgetasemeline töörühm, mida ma juhatan ja mis sellel teemal edasi rühib. Samuti oleme me vägagi teadlikud, et digitaalne säilitamine on üks peamisi küsimusi materjali tuleviku jaoks alalhoidmiseks ja seepärast on mul hea meel, et nõukogu toetas komisjoni koostatud Euroopa digitaalse raamatukogu lähenemisviisi ja et parlament aitab meil nüüd edasi liikuda ja paneb selle eesmärgi alla oma poliitilise õla.

  Vasco Graça Moura, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (PT) Härra juhataja, volinik, ma pean Marie-Hélène Descampsi tema hiilgava raporti puhul soojalt õnnitlema. See dokument annab äärmiselt olulise panuse digitaaltehnoloogia ja kultuuripärandi vahekorra temaatikasse. See kutsub üles koordineerima riiklike asutuste, eriti raamatukogude, ning tulevikus ka teiste kultuuriasutuste jõupingutusi. See alustab praktilisel moel teostest, mis on juba autorikaitse alt väljas. Selles tehakse ettepanek kõigil tasanditel protsessiga seotud osapoolte sünergia ja heade praktikate vahetamise tõhusaks ärakasutamiseks. Selles kutsutakse liikmesriike üles seda projekti edendama ning leidma võimalusi, et vältida teavikute digiteerimisel topelttööd. Selles kutsutakse üles kõiki neid jõupingutusi koordineerima. Descampsi raport on selle seadusandliku kogu silmapaistev saavutus, kuna selles käsitletakse moodsa tehnoloogia ja Euroopa kultuuri vahekorda läbi aegade.

Kui me räägime Euroopa kultuurist, räägime ühtlasi universaalsest kultuurist. Selle põhjuseks ei ole ainult asjaolu, et Euroopa kultuuripärand väärib seda määratlust, vaid ka see, et Euroopale omane kultuuriline mitmekesisus moodustab täiesti avatud süsteemi, millel on loomulikult projekti edenedes positiivsed tagajärjed. See on ühtlasi projekt, mis on edasi arenenud. See algas „šovinistlikust“ soovunelmast konkureerida Google'iga, kuid on nüüd pärast mitmeid muutusi mõistlikumalt, realistlikumalt ja produktiivsemalt ümber sõnastatud. See ei ole enam nähtus, mida Financial Times nimetas „eksiteel olevaks ja tarbetuks jultunud natsionalismiks“.

Euroopa digitaalraamatukogu erineb teistest lahendustest, sest see on Euroopa Liidu projekt, sest see tahab jõuda kõigi raamatukogudeni, sest see peab tuginema olemasolevatele algatustele ning tahab hõlmata kõiki Euroopa kultuuripärandi liike, piirdumata üksnes trükimaterjalidega. Kindlasti on veel mitmeid probleeme: erasektorist rahastamispartnerite leidmine, digiteerimise kiiruse erinevuste vältimine liikmesriikide vahel, teatud tehniliste küsimuste lahendamine seoses juurdepääsuga digiteeritud teostele, digiteeritud sisu säilitamine, pildidokumentide metateabe ja tekstidokumentide teksti ühtse otsingumootori küsimuse lahendamine, sisu koostalitluslahenduste leidmine ning mitmekeelse otsingu võimaldamine teema või märksõna järgi lisaks praegusele otsingule autori või pealkirja järgi. Samuti ei saa me unustada, et väga oluline on kogemuste vahetamine asutuste vahel, seda eriti Ameerika asutustega, ning samuti asjaolu, et projekti heade tulemuste saamiseks on tingimata vajalik tugev teadus- ja arendustöö osa.

Selles kontekstis astub see koda Descampsi raporti poolt hääletades positiivse sammu tuleviku suunas, olenemata sellest, kas enamuse moodustavad naised või moodustab selle mõistlikult teatud protsent naisi ja teatud protsent mehi, härra juhataja.

  Juhataja. − Oh, aga naised on väga rahul, et teie mees olete!

  Christa Prets, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, aasta 2010 on kohe käes. Kuna raporti pealkiri on „i2010: Euroopa digitaalraamatukogu poole“, tähendab see, et meil on veel palju tööd teha ning minu arvates oleme siin jalgu järel lohistanud. Mul on hea meel, et Marie-Hélène Descamps on esitanud väga hea raporti, mis näitab teed tulevikku ja toob välja, mida saab ja võib teha. Samas peame asja liikumapanekuks kõik pingutama. See raport on väljakutse ja vastus uutele tehnoloogiatele, uutele võimalustele teadmiste ja teabe haldamiseks ning eelkõige noorte inimeste juurdepääsule haridusele, teabele ja teadmistele. Meil on siin paljugi tasa teha ning minu arvates peame tõesti kiiremini tegutsema hakkama.

Asi ei ole ainult kultuuripärandi säilitamises ja kaitsmises. Iga päev tekib uusi asju, millega me peame arvestama, sest alles eile leiutatud ja kirja pandud asjad on homme juba meie kultuuripärand. See tähendab, et meil on väga palju tasa teha. Ent samal ajal peame ka tulevikku vaatama, et arengutega sammu pidada.

Väga oluline on seda protsessi koordineerida ja kannustada riike – nagu äsja öeldi – unustama oma rahvuslikku uhkust ning liikuma koos Euroopa teel edasi kultuurilise mitmekesisuse kindlustamise nimel. Ületada tuleb mitmeid takistusi. Neist esimene on meie ees seisev rahanappus. Volinikul oli õigus, kui ta sellest rääkis. Kõik ministrid ja presidendid oskavad väga hästi suuri kõnesid pidada ning tunnevad uhkust meie kultuurilise mitmekesisuse üle, aga kui asi jõuab rahastamise ja elluviimiseni, tõmbuvad nad kiiresti tagasi ja unustavad kohe varem rõhutatud uhkuse.

Minu hinnangul on samuti väga oluline kaitsta autoriõigust, seega tuleb saavutada kokkulepe autorite, kirjastajate ja kõigi teiste seotud isikutega, nii et teabe saaks sobiva tasu eest inimestele Internetti välja panna. Ma arvan, et meil on siin paljustki mõelda. Kindlasti ei ole see lihtne ülesanne, kuid ettepanekud on tehtud ning riikidel oleks neist palju võita. Ma olen veendunud, et me suudame saavutada homme selle raporti puhul positiivse hääletustulemuse.

Minu arvates tuleb meil kasutada uut tehnoloogiat ning toetada seda projekti mitte ainult selleks, et tagada juurdepääs meile kui eurooplastele, vaid ka selleks, et viia oma kultuuri kaugele maailma.

  Jolanta Dičkutė, fraktsiooni ALDE nimel. – (LT) Daamid ja härrad, nagu komisjoni algses dokumendis on öeldud, põhineks Euroopa digitaalraamatukogu Euroopa rikkal pärandil ja ühendaks mitmekultuurilised ja mitmekeelsed keskkonnad tehnoloogia saavutuste ja uute ärimudelitega. Selles lõimumise kontekstis on see hea ja tervitatav ülesanne, ambitsioonikas eesmärk. Ent lisaks nende ideaalsete eesmärkide saavutamisele peame jääma realistideks ja olema väga tähelepanelikud ning valmis astuma vastu selles protsessis paratamatult tekkivatele väljakutsetele.

Digitaalraamatukogude loomisega seotud põhiprobleemid on universaalsed, kuigi neid kirjeldatakse erinevalt. Tehniline infrastruktuur, digiteeritud ressursside loomine, digiteerimine, autoriõiguse kindlakstegemine, sisu säilitamine ja dokumentide säilitamine on küsimused, mis vajavad arenguga seotud ja sisulisi otsuseid.

Võimalus osutada virtuaalseid teenuseid ning selle rakendusprojektid puudutavad igasuguseid raamatukogusid. Ent on selge, et digitaalsed materjalid, näiteks tekstiline, visuaalne ja audioteave, avardavad raamatukogude traditsioonilisi ülesandeid, kuna siin lisandub teistsugune sisu. Näiteks juurdepääsu tavapärases raamatukogus hoitavale teabele piirab selle lahtiolekuaeg, mis tavaliselt ei ole pikem kui teiste avaliku sektori asutuste tööaeg. Kui raamatukogu on virtuaalne, avaneb sellele universaalne juurdepääs, sest teabe ja selle kasutajate vahel ei ole enam füüsilist ust. Teave on kättesaadav sel ajal, kui server töötab.

Raamatukoguhoidjad võivad kasutada virtuaalteenuste väljatöötamiseks traditsioonilisi oskusi ja teadmisi, kuid nendest ei piisa. Digitaalraamatukogud on kolmanda aastatuhande nähtus ning seega tuleb lisaks täna olulistele eriteadmistele hinnata ka seda, mida tehnoloogia muutudes läheb vaja tulevikus. Peamine ei ole teatud kindla tehnoloogia täiuslik tundmine, sest iga paindlik ja küps töötaja suudab omandada oma tööks vajalikud oskused ja kogemused.

Minu riigis Leedus on Leedu pärandi pikaajaline säilitamine infotehnoloogia abil määratletud õigusaktidega. Ent seda probleemi ei lahenda „mäluasutuste“ (raamatukogud, muuseumid, arhiivid) tegevuste koordineerimine. Ei Leedu ega teiste riikide kodanikel ei ole veel võimalust kasutada kõiki digitaalraamatukogude teenuseid. Ma loodan, et tänane otsus kiirendab seda protsessi.

  Mieczysław Edmund Janowski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, Umberto Eco on öelnud, et kes loeb läbi raamatu, elab kaks korda. See Marie-Hélène Descampsi raport annab hea ülevaate tänapäevasest lähenemisest kultuuri ja hariduse küsimustele. Ma viitasin sellele küsimusele ka oma raportis tulevase regionaalpoliitika panusest Euroopa Liidu uuendusvõimekusse.

Samuti nagu Gutenbergi leiutis osutus oma aja inimarengu pöördepunktiks, võime täna rääkida Interneti tekitatud kultuurirevolutsioonist. Kõne all on laialdane juurdepääs Euroopa või tegelikult terve maailma vaimse ja materiaalse pärandi varasalvele. Viimane koosneb nii kaasaegsetest kui ka mitme sajandi vanustest teostest, mis on sündinud erinevates kultuurides ja keeltes. Autoriõigus ja sellega seotud õigused on selles kontekstis kahtlemata päevakorral.

Ma tunnistan selles osas paljudes liikmesriikides saavutatud, kaasa arvatud Poola rahvusraamatukogu tööd. Tahaksin kasutada seda võimalust, et rõhutada paremini kättesaadava lairibaühenduse tähtsust. Ma usun, et me peame leidma võimaluse digiteerimise kaasrahastamiseks liidu vahenditest. Lõpetuseks viitan Goethele, kelle sõnul oli tal pärast hea raamatu lugemist tunne, nagu leidnuks ta uue sõbra. Mõelgem vaid, kui palju häid sõpru võiksime leida Euroopa digitaalraamatukogu abil.

  Mikel Irujo Amezaga, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (ES) Härra juhataja, komisjonil on digitaaltehnoloogia potentsiaali ärakasutamiseks kolm põhitelge: sidusjuurdepääs, analoogkogude digiteerimine ja digitaalse sisu säilitamine ning me oleme selle kõigega kursis.

Digiteerimise osas on üldteada, et komisjon palus oma möödunud aasta augusti soovituses liikmesriikidel koordineerida oma jõupingutusi, tagamaks Euroopa tasandil sünergia teke. Nõukogu toetas seda soovitust ühehäälselt, kuid ma tahan kasutada seda võimalust – kuigi kahjuks ei ole nõukogu esindatud – esiteks selleks, et küsida komisjonilt, kui kaugele liikmesriigid selles valdkonnas tegelikult on jõudnud, ning teiseks uurida, kas piisavalt on arvestatud mitteriiklike asutustega, mis, nagu me teame, vastutavad kultuuri eest enamikes detsentraliseeritud riikides.

Mis puudutab teist aspekti, sidusjuurdepääsu, siis, nagu ma ütlesin, oleme kõik nõus, et vaja on mitmekeelset liidest ja sisu peab olema garanteeritud. Tõeline rõõm on minna digitaalraamatukogu veebilehele ja näha, et lisaks ühenduse ametlikele 23 keelele, on sisu nähtaval ka islandi ja serbia keeles.

Täna tähistame Euroopa keeltepäeva ning teie, proua Reding, andsite suure panuse selle päeva sündi. Samuti olete volinikuna lugematuid kordi õigusega öelnud, et suuri ja väikesi keeli ei ole olemas, vaid nad kõik on üks osa Euroopa kultuurilisest rikkusest, ning seetõttu sooviksin näha mõnikord digitaalraamatukogus või pigem selle sisus viidet ka mõnele sellisele keelele nagu näiteks minu emakeel, mis ei kuulu Euroopa Liidu ametlike keelte hulka.

  Věra Flasarová, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (CS) Daamid ja härrad, kui Aleksandria raamatukogu Caesari Egiptuse vallutusretke ajal maha põles, kadus igaveseks suur osa inimkonna poolt selleks ajaks kirja pandud tekstidest. Minu arvates ei saa midagi sellist enam kunagi juhtuda tänu digitaalraamatukogude olemasolule.

Ma tervitan raportööri kompleksset lähenemist sellele küsimusele. Ma tulen Tšehhi Vabariigist, kus juba mõnda aega on edukalt digiteeritud Prahas asuva rahvusraamatukogu materjale. Kuna riikidel on oma rahvusraamatukogud, oleks loogiline, et ka Euroopa Liidul oleks sarnane asutus, mis kasutaks uusimat tehnoloogiat. See ei ole ainult Euroopa lõimumise väline külg, vaid praktiline küsimus. Tänapäeval avaldatakse üha rohkem raamatuid. Ilma arvutitehnoloogiata pole võimalik seda tohutut kirjanduse hulka ühte kohta koondada. See on mammutlik ülesanne. Kava kohaselt peab Euroopa digitaalraamatukogu hõlmama juba olemasolevaid digitaalseid allikaid ning sisaldama autoriõigusest puutumata kirjandusteoseid. Kirjandusteostele lisanduvad tehnika, õiguse, ajakirjanduse valdkonna tekstid ning audiovisuaalsed teosed.

Sedavõrd universaalse ja samas piisavalt lihtsa süsteemi loomine on digitaaltehnoloogia ekspertidele huvitav ülesanne. Ma olen kindel, et Euroopa digitaalraamatukogu kaotab virtuaalsest küberruumist lõputud ristviited ja keerukad otsingud ning sellest saab tohutu raamatukogu nii öelda meie oma kodus.

Loomulikult on ka ohte. Kas digitaalraamatukogud suurendavad veelgi meie sõltuvust arvutitest ja kuulutavad kadu trükitud raamatutele? See võib juhtuda, kuigi minu arvates ei ole see väga tõenäoline. Traditsiooniline raamat on lahutamatu osa meie kultuurist nagu ka teater või kunst. See pakub midagi, mida digitaalsest raamatukogust kunagi ei saaks – vahetut kontakti lugejaga.

  Thomas Wise, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (EN) Härra juhataja, Briti Raamatukogu juured ulatuvad tagasi 1753. aastasse. Seal on dokumente, mis pärinevad nii kaugest ajast kui 300 aastat e.m.a. Karl Marx, Oscar Wilde, Mahatma Gandhi, Rudyard Kipling, George Orwell, George Bernard Shaw, isegi Vladimir Lenin, on vaid mõned, kes Briti Muuseumi ja Briti Raamatukogu lugemissaalides tudeerinud on. Ei tea, kas nad oleksid Internetis surfates nii palju inspiratsiooni leidnud... Ma oletan, et meie suurepärast asutust oma pretsedenditu kollektsiooniga, kus on trükiseid igast maailma ja Briti impeeriumi nurgast – ja kaugemaltki –, hinnatakse veel kaua pärast seda, kui EL on suundunud samadele jahimaadele, kuhu kõik muudki euroföderalistlikud projektid alates Charlemagnest kuni viimase kahe aastasaja kohutavate poliitiliste painajateni. Proua Descamps, edu teile oma digitaalse raamatukoguga, kuid selles valdkonnas, nagu paljudes teisteski, keskenduksin ma pigem sellele, kuidas kaitsta ja säilitada ja arendada pärandit, mille üle ma uhke olen, kui et rusudest uue riigi rajamisele.

  Piia-Noora Kauppi (PPE-DE). – Härra juhataja, kolleegid, esiteks lubage mul rõhutada, et ma tervitan komisjoni ja härra Descamps’ raportit digitaalsete raamatukogude kohta kui õigeaegset ja olulist panust teabe digitaalse säilitamise tagamiseks järgmiste põlvede jaoks.

On tõsi, et Internetist on saanud üks peamisi juurdepääsukanaleid teadmistele ja õppimisele. Digitaalsed raamatukogud aitaksid kindlasti paljusid teadlasi, üliõpilasi, õpetajaid ja – konkreetse sihtrühmana – füüsilise puudega inimesi. Nii et Euroopa võrdsete võimaluste aasta jaoks on tegemist ideaalse algatusega.

Ma tahaksin siiski pöörata teie tähelepanu ühele asjaolule, mida tuleb enne otsuse tegemist põhjalikult hinnata.

Praegu toimib Euroopa kultuuripärandi digitaliseerimine paljuski avaliku ja erasektori koostööl ja erasponsorlusel. Meil tuleb tagada, et uued õigusaktid selles valdkonnas praeguse süsteemi häid külgi ei lõhuks, eriti teadusliku teabe puhul. Nii näiteks tuleb tagada, et alles jääks vastastikune eksperthinnangu mehhanism. Vastastikune eksperthinnang on protsess, mille käigus teadusliku distsipliini sõltumatud eksperdid – kolleegid – hindavad kriitiliselt teaduslikke artikleid teadusuuringute kohta.

Vastastikune eksperthinnangu mehhanism on teadlaskonna jaoks oluline, sest tegemist on kontrollimehhanismiga, mis võib avaldada mõju teaduslikule karjäärile. Samuti tahame me vältida stsenaariumit, kus avalik juurdepääs seaks ohtu praeguse teadustööde teadusajakirjades avaldamise süsteemi. Üks küsimus, mis vajab hindamist, on väikestele toimetustele tekitatav majanduslik kahju.

Lühidalt, paljud sidusrühmad näevad praegust süsteemi kui lihtsasti juurdepääsetavat, tõhusat, kulutõhusat ja ka kõrge kvaliteediga. Me peame olema veendunud, et kasu, eelkõige teadlastele, on olemas ja vältima tahtmatuid negatiivseid mõjusid inimestele, keda me loodame aidata.

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). – (PL) Härra juhataja, idee luua Euroopa digitaalraamatukogu sel teel, et koostada internetisait, kuhu salvestatakse ressursid, millele kasutajad saavad siis tasuta juurdepääsu, on kindlasti ambitsioonikas. Raamatukogul oleks mitmekeelne liides, mis annaks otsese juurdepääsu soovitud materjalile. Igal kodanikul oleks võimalus lugeda oma emakeeles isegi maailmakultuuri kõige vähem tuntud teoseid.

Samuti tuleb märkida, et see algatus tõstatab olulise küsimuse, nimelt internetiühenduse ja maailma kultuuripärandiga kontakti loomise võimaldamine maapiirkondade, saarte elanikele ja liikumisraskustega inimestele.

Teiseks suureks probleemiks on juurdepääs kõigile kultuurimaterjali kategooriatele, kaasa arvatud neile, mis on kaitstud autoriõiguse ja sellega seotud õigustega. Ma usun, et seda on võimalik tehnoloogiasse investeerimise teel aja jooksul lahendada.

Marie-Hélène Descamps on koostanud hästi tasakaalustatud raporti. Ma usun, et see väärib meie toetust.

  Zdzisław Kazimierz Chmielewski (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, volinik, tahaksin võtta eeskuju eelkõnelejatest, kes õnnitlesid raportööri tema hästi koostatud raporti puhul. See saadab Euroopa Parlamendi poolt selge sõnumi Euroopa digitaalraamatukogu loomise toetuseks. Mul on hea meel täiskogule meenutada, et Poola oli kaasatud selle idee edendamisse. Minu riik oli esindatud nende kuue riigipea ja valitsusjuhi seas, kes selle käivitasid.

Raport esitab veenvaid argumente selle projekti astmelise elluviimise poolt. Selles soovitatakse kultuuripärandi erinevate kategooriate järk-järgulist lisamist koos autoriõiguse ja sellega seotud õigustega kaitstud dokumentidega, järgides alati intellektuaalomandi valdkonnas kehtivaid õiguslikke piiranguid. Ettepanekus sisalduv idee, mille kohaselt projekti võiks kaasata ka muud kultuuri levitamisega tegelevad asutused peale raamatukogude, väärib kaalumist. Väga õige ja asjakohane oleks, et ka muuseumid ja arhiivid selles süsteemis olulist rolli mängiksid, sest sajandite vältel on neil olnud tugevad sidemed raamatukogudega.

Mul on suured ootused, eriti arvestades kava kaasata Euroopa digitaalraamatukogu koordineerimissüsteemi lisaks digiteerimise alastele teadusuuringutele ka väga oluline küsimus digitaalsete ressursside kaitsmisest. Ma usun, et sel moel on võimalik töötada välja ühtsed nõuded raamatukogudesse ja arhiividesse, aga ka mujale kui arhiividesse, ehk siis muuseumidesse ja raamatukogudesse kogutud – pean rõhutama, et arhiveeritud – digitaalsete materjalide korrektseks hoidmiseks. On hästi teada, et sajandite vältel on neil asutustel olnud raskusi erinevatest allikatest saadud materjalide korraliku kaitsmisega. Lõpuks ometi on meil võimalus seda olukorda muuta.

  Viviane Reding, komisjoni liige. – (FR) Härra juhataja, tahaksin väljendada oma siirast tänu Marie-Hélène Descampsile ja teistele kultuuri- ja hariduskomisjoni liikmetele selle raporti koostamise eest, sest see on tõesti väga oluline.

Asi on selles, et Euroopa tõeline rikkus ei peitu euros ega meie majandusarengus: see on meie pärand, pärand, mida on loodud ja ehitatud sajandeid; selles seisneb Euroopa rikkuste tegelik ja sügavam allikas.

Teatud mõttes on nüüd skandaalne, et see pärand kaob arhiividesse ja hoidlatesse, kuhu avalikkus, Euroopa kodanikud ei pääse ja kus nad ei saa seda puudutada, mõista, nautida. Digitaalraamatukogu ülesanne ongi just nende takistuste kõrvaldamine.

Ma usun, et see on üks Euroopa suuri edusamme ning ma tahaksin avaldada tunnustust rahvusraamatukogudele – meie rahvusraamatukogudele, sest nemad olid selle algatuse käivitamise juures, mis on Euroopa kultuuride jaoks sedavõrd aktuaalne ja oluline. Raamatukogude direktorid on olnud tõelised teerajajad. Nad mõistsid sümbioosi vajalikkust rikkaliku kultuuri ja kultuurile juurdepääsu võimaldava tehnoloogia vahel ning tänu nende teedrajavale tööle on meil nüüd 2008. aastal olemas üks multikultuurne juurdepääsupunkt.

Ning neile, kes selle küsimuse tõstatasid, ütlen ma jah, jah, jah, see annab meile juurdepääsu isegi Luksemburgi kirjandusele. Ma olen selle üle uhke, sest luksemburgi keel on mu emakeel ja seega on see minu jaoks maailma kõige tähtsam keel, täpselt nii nagu igaühele on tähtis tema emakeel. Sellepärast ongi kõigis neis keeltes loodud kunsti- ja kirjandusteoseid ning sellele erilisele väljendusviisile meil vaja juurdepääsu.

Võtame näiteks Luksemburgi kultuuri: loomulikult on Luksemburgi elanikel sellele juurdepääs, aga kas te siin selles kojas teate, et on olemas midagi sellist nagu Luksemburgi kultuur? Ei! Aga kui meil on olemas digitaalne raamatukogu, võimaldab see ühtne juurdepääsupunkt teil mõista, et selline kultuur on tõesti olemas.

On erakordne, et meil on juurdepääs neile kultuuridele, et me saame osa sellest meid ümbritsevast rikkusest, muu hulgas ka – ja seda fakti tahaksin rõhutada – väljaspool Euroopat, sest kultuur ei lõpe meie piiridel. Kultuur tähendab jagamist ja seetõttu tahame selle raamatukogu luua avatuse vaimus, sest koostalitlusvõime on väga oluline aspekt ning see ei kehti ainult raamatute vaid ka kõigi teiste kultuurivormide kohta: filmid, muusika, muuseumikogud ja nii edasi. Seega oleme tunnistajaks erakordsele kultuurilisele avanemisele, mis on korraga nii mitmekeelne kui mitmekultuuriline – see näitab tõeliselt Euroopa enda olemust, milleks on ühtsus mitmekesisuses.

Loomulikult on veel lahendamata probleeme ning austatud parlamendiliikmed väljendasid selles osas väga selgeid seisukohti. Kõigepealt on muidugi rahastamise probleem. Seetõttu tahaksin liikmesriikidelt paluda, et arutelule järgneks ka tõhus tegevus. Mõned liikmesriigid on seda juba teinud ja ma tahan neid selle eest tänada.

2008. aastal esitame analüüsi selle kohta, mis on saavutatud ja vastavalt siis ka selle kohta, mis on saavutamata. Ma usun, et see on väga oluline kogu selle ettevõtmise edasiviimiseks. Mõistagi soovitame luua ka avaliku ja erasektori partnerlusi, sest see on väga kuluka digiteerimise arenemiseks hädavajalik. Samuti mõtlen ma õrna materjali säilitamisele, mis võib hooletu käsitsemise korral hävida. Kui paljudel filmirullidel lubatakse tolmuks pudeneda? Kui me tahame seda ühist kultuuripärandit säilitada, siis me lihtsalt peame selle digiteerima, enne kui on hilja.

Loomulikult mõtlen ka teistele lahendamist vajavatele probleemidele, nimelt neile, mis on seotud autoriõigusega – mis on tõeliselt keeruline – ning teadusalase teabega. Meie kõrgetasemeline rühm töötab praegu nende küsimuste lahenduste kallal.

Härra juhataja, meil on siin erakordne projekt, mis näitab Euroopa lisaväärtuse tegelikku sisu ning ma usun, et suurim saavutus on koondada eurooplased oma kultuuride ümber, oma ajalugude ümber, mis on tõeliselt ilusad ja on kujunenud aastasadade vältel. See on tõepoolest parim, mis meil on. Säilitagem seda ja töötagem koos, et saaksime seda üksteisega jagada.

  Juhataja. − (EN) Ma tahaksin kõiki sõnavõtjaid väga tänada ja eriti volinik Redingit tema sarmi ja intelligentsi eest. Ma tahaksin tänada teda mu oma keeles, letseburgi keeles, sest täna on vähem tuntud keelte päev. Merci!

(naer)