Istungi stenogramm

Kolmapäev, 26. september 2007 - Strasbourg

17. Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide tõhusus ning võrdsed võimalused (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Tomáš Zatloukali poolt kultuuri ja hariduskomisjoni nimel koostatud raport haridus- ja koolitussüsteemide tõhususe ning võrdsete võimaluste kohta (2007/2113(INI)) (A6-0326/2007).

  Tomáš Zatloukal, raportöör. – (CS) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, Euroopa Liit on silmitsi mitmete omavahel seotud sotsiaalmajanduslike väljakutsetega: äärmiselt konkurentsivõimeliste riikide teke, rahvastiku vananemine, ränne, kiirelt muutuv tööjõuturu struktuur ning õitsev info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Kõik need tegurid mõjutavad kvaliteetse hariduse kättesaadavust. Madalama kvalifikatsiooniga inimesi ähvardab üha suurem töötuse ja sotsiaalse tõrjutuse oht.

Õiglased süsteemid tagavad, et haridus ja koolitus on sotsiaalmajanduslikust taustast ja teistest inimesi ebasoodsamasse olukorda panevatest teguritest sõltumatud.

Väljakutse on toetada kõigist sotsiaalsetest gruppidest pärit õpilaste, üliõpilaste ja täiskasvanute osalemist: praegune olukord on selles osas eriti ebarahuldav.

Siinkohal parlamendile esitatav aruanne õhutab liikmesriike võtma positiivseid meetmeid juba alates koolieelsest tasemest, et tagada klasside ja asutuste sotsiaalset mitmekesisust ning kasutada kvaliteetseid õppekavu. Pärilikud või noorena omandatud oskused loovad aluse õppimiseks hilisemas elus. Sel perioodil on investeeringu tasuvus kõige suurem, sest selle investeeringu viljad püsivad kogu elu. Tahaksin märkida, et alghariduse tasemel avaldab õpilaste enneaegne liigitamine kahjulikku mõju. Selle asemel pean oluliseks kohandada õppekava nii, et see sobiks ühe kooli sees erinevatele lasterühmadele ja nende võimetele.

Teisest küljest on diferentseerimine ja paindlike õppimisvõimaluste loomine väga tõhus keskhariduse tasemel. Kutsehariduse osas soovitan parandada juurdepääsu kolmanda taseme haridusele ning arendada võimalusi elukestvaks õppeks.

Kolmanda taseme haridus on möödapääsmatult vajalik teadmistepõhises majanduses edu saavutamiseks. Sellele oleks kasulik saada praegusest rohkem raha. Raport ütleb, et õppemaksuta ülikooliharidus ei taga veel tingimata võrdseid võimalusi ning kutsub üles analüüsima erinevaid rahalisi motivaatoreid ja toetusvõimalusi, mis võivad oluliselt vähendada ebavõrdsust ülikoolihariduse kättesaadavuse osas.

Haridus avaldab mõju majandusele: see suurendab inimkapitali ja uuendusvõimekust ning võimaldab tehnoloogia levitamist. Elanikkonna keskmise õpinguaastate arvu suurenemine ühe aasta võrra suurendab keskmises ELi riigis tööviljakust 6,1% võrra ning pikas perspektiivis veel 3,1% võrra tänu selle panusele tehnoloogia kiiremasse arengusse. Hariduse ja koolituse tõhustamine toob nii üksikisikule kui ühiskonnale tehtud investeeringult tagasi kuni 8% aastas. Veel üheks eeliseks on töötuse vähenemine: täna on ELi keskmine töötuse määr alg- ja keskharidusega inimeste seas 12,6%, samas kui kõrgharidusega inimeste seas on see 5%. Lisaks näitas hiljuti komisjoni poolt läbi viidud uurimus, et 75 miljonit ELi kodanikku – st 32% tööjõust – on saanud ebapiisava hariduse. Aastal 2010 on sellele peamiselt sotsiaalselt halvemas olukorras olevatest ühiskonnasektoritest pärit rühmale pakkuda ainult 15% uutest töökohtadest.

Haridus- ja koolituspoliitikal peab olema suur positiivne mõju sotsiaalsetele näitajatele ja majandustulemustele, säästvale arengule ja ühiskondlikule ühtekuuluvusele, samas kui vähese tõhususe ja ebavõrdsusega kaasnevad tohutud kulud: saamata jäänud maksutulud, töötus, suurem vajadus tervishoiu ja riiklike toetuste järele, samuti sagedasema ühiskonnavastase käitumisega seotud kulud.

Haridus ja koolitus on põhitegurid, mis aitavad kaasa Euroopa pikaajalisele majanduskasvule, konkurentsivõimele ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele.

Lõpetuseks lubage mul tänada kõiki kolleege, kes koos minuga selle raporti kallal töötasid.

ISTUNGI JUHATAJA: DIANA WALLIS
Asepresident

  Ján Figeľ, komisjoni liige. − Proua juhataja, ma tõepoolest tervitan parlamendi algatust jätkata meie eelmisel aastal samal teemal vastu võetud teatise sõnumi käsitlemist.

Lugesin teie raportit suure huviga ja kuulasin nüüd härra Zatloukali, keda ma tahaksin südamlikult õnnitleda, sest mulle tundub, et me oleme partnerid sellel teemal, selles arutelus ja jõupingutustes olukorda parandada.

Nüüd võiks järgneda ettekanne individuaalsete ja kollektiivsete sotsiaalmajanduslike probleemide kohta, aga ka selle kohta, kui oluline on investeerida rohkem ja paremini haridusse ja koolituspoliitikasse. Ma arvan, et haridus- ja koolituspoliitika on jõukama ja sidusama Euroopa ühiskonna loomisel keskse tähtsusega.

Kõigis Euroopa haridussüsteemides esineb hariduslikku ebaõiglust, mis peegeldab sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust. Haridus ja koolitus aitavad paradoksaalsel kombel seda ebavõrdsust veelgi pikendada. Samas on haridus mõnikord ainuke võimalus ebavõrdsuse leevendamiseks.

Kogu Euroopas on haridus- ja koolitussüsteemide kaasajastamise protsessi mootoriks suures osas püüd kulude kokkuhoiu kaudu suurema tõhususe poole. Ma arvan, et eesmärk on küll õige, kuid tihti eeldatakse vääralt, et tõhusus ja võrdsus on vastastikku üksteist välistavad.

Osana meie soovist aidata liikmesriikidel oma haridus- ja koolitussüsteeme parandada, näitas komisjoni teatis, et tõhusus ja võrdsus ei pea tulema teineteise arvelt, kvaliteedi arvelt. Tõhusus ja võrdsus tegelikult tugevdavad teineteist. Minu meelest on see kogu teatise kõige olulisem sõnum.

Teie raportis on tugevalt rõhutatud vajadust, et Euroopa haridus- ja koolitussüsteemid oleksid nii tõhusad kui võrdsed, kui me tahame nende abil saavutada mitte üksnes majandusliku kasvu, vaid ka sotsiaalse sidususe.

Eriti rahul olen ma nähes teie rõhuasetust vajadusel arendada välja tõhus ja võrdne poliitika kogu elukestva õppe kontiinumi jaoks ja vajadusel investeerida haridusse varakult, sest investeerimine varajase lapseea ja eelkooliea haridusse ja kasvatamisse on osutunud kõige tõhusamaks mooduseks ebavõrdsuse tsükli katkestamiseks.

Mul on hea meel näha ka seda, et te nõustute, et õpilaste varajane sundimine mõjub tõhususele ja võrdsusele kahjulikult. Teie panete loomulikult suurt rõhku haridussüsteemi hindamisele, mille alusel luua tõhus pikaajaline ja raudsetel tõenditel põhinev poliitika.

Teie algatus toob meid lähemale elukestva õppe strateegiate väljatöötamisele, mis edendaksid võrdsust, kaasatust, lõimumist ja sotsiaalset sidusust. Me võtame teie raportit arvesse kavandatavate hariduse ja koolituse valdkonna algatuste koostamisel, eriti 2008. aasta ühisaruande ettepanekus meie tööprogrammi rakendamise kohta ja meie tulevikunägemustes ja rohelises raamatus hariduse ja rände kohta, milles keskne teema ongi ebavõrdsus. Me loodame teatise avaldada järgmisel kevadel.

  Christa Prets, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Proua juhataja, küsimus on selles, miks me räägime võrdsusest või ebavõrdsusest, kui kõrgema haridustasemeni jõuab rohkem naisi kui mehi. See tähendab, et meil on ühesugused haridusvõimalused ja me ka kasutame neid, kuid pärast seda ei ole võimaluste võrdsus enam tagatud. Koolituses, omandatud teadmiste kasutamisel kannatavad naised jätkuvalt diskrimineerimise all, mis tähendab, et haridus- ja koolitussüsteemides ei ole endiselt võrdsust.

Sellepärast on oluline arvestada naistega, kes on juba emaks saanud ja õpivad, näiteks peaksime siin nõudma eriti paindlikku õpingute korraldust ning edendama ja toetama noorte naiste, eriti kaugetest piirkondadest ja ohustatud rühmadest, näiteks sisserändajate ja rahvusvähemuste seast pärit noorte naiste juurdepääsu haridusele, sest selles osas esineb suuri anomaaliaid ja ebavõrdsusi. See peab algama koolieelsest ja kooliealisest vanuserühmast ning jätkuma kuni kutsehariduseni.

Kui ma tohin, siis jätkan pärast väikest vaheaega.

  Pál Schmitt, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (HU) Tänan teid, proua juhataja. Ma räägin ungari keeles. Volinik, möödunud nädalal osalesin ma kultuuri- ja hariduskomisjoni esindajana eesistujariigi Portugali poolt Lissabonis korraldatud konverentsil „Noored hääled – mitmekesisusega kohtumine hariduses“.

Oli sügavalt liigutav kogemus kuulda mitmesuguste füüsiliste puuete ja õpiraskustega noori inimesi rääkimas oma koolikogemustest. Nende kõigi lugudes oli üks ühine joon: kõik nad ütlesid, et kui neil oleks võimalik osaleda kooli tegevustes koos oma tervete eakaaslastega, ei hinnataks neid nende puude järgi, vaid nende võimete ja isiksuse järgi.

Puudega laste lõimimine peavoolu haridusse koos tervete eakaaslastega on oluline ka selleks, et tagada nende omaksvõtt ja lihtsam kaasamine ühiskonnas, kui nad on saanud täiskasvanuks. Kui lapsed on varakult harjunud, et nende läheduses viibib ühe või teise puudega lapsi, ning nad on harjunud neid võrdväärselt austama ja võib-olla ka aitama, tekib suur tõenäosus, et nad on ka täiskasvanuna ebasoodsamas olukorras olevate inimeste suhtes mõistvamad.

Meie ees olev raport räägib palju sotsiaalsete erinevustega seotud lõimumisküsimustest. Ma olen veendunud, et ülal viidatud analoogia põhjal on samuti oluline, et ühiskondlikult ebasoodsamas olukorras olevatel lastel oleks võimalus osaleda inklusiivselt teiste laste kõrval kõigil haridustasemetel.

Selle saavutamiseks tuleb teha kahte asja. Esimene on tehnoloogiline areng ja takistuste kõrvaldamine. Selles osas on Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriigid pikalt maha jäänud: näiteks koolid, koolikeskkonnad, transpordivahendid, isegi haiglad, teised asutused, avalikud asutused on kõik ratastooli kasutajatele ligipääsematud. Teine ja aeganõudvam ülesanne on otsustajate suhtumise muutmine, et nad tunnistaks, et kaasav haridus on ühiskondliku omaksvõtu ja lõimumise protsessi esimene ja otsustav etapp.

Lõpetuseks lubage mul öelda, et ka sport on oluline hariduse ja ühiskonna mõjutusvahend, sest spordis kaovad sotsiaalsed ja ühiskondlikud erinevused; loevad ainult anne, sihikindlus ja sooritus. Koolide kehaline kasvatus ja sport aitavad suuresti tugevdada olulisi sotsiaalseid väärtusi, näiteks ühtekuuluvust ja üksteise väärikuse austamist.

Sellepärast pean oluliseks, et kui siin parlamendis arutletakse hariduse ja koolituse kvaliteedi, tõhususe ja võrdsete võimaluste üle, viidataks ka kehalise kasvatuse ning selle kvaliteedi, tõhususe ja võrdsete võimaluste tähtsusele. Samuti peame tagama, et kaasav haridus mängiks selles osas suurt rolli. Ma õnnitlen raportööri ja tänan teid tähelepanu eest.

  Christa Prets, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Proua juhataja, õigus piiramatule haridusele, mis tähendab õigust saada juurdepääs haridusele, on kirjas põhiõiguste hartas, aga ometi on selles osas puudusi ja seda ei ole veel täielikult praktikas realiseeritud.

Märkimisväärne lahknevus ELi haridussüsteemide tulemuslikkuses tähendab erinevusi majanduse ja ühiskonna arengus. Haridussüsteemid peavad olema tõhusad, andma võrdseid võimalusi ning eelkõige olema vabalt kättesaadavad. Tõhusust tuleb edendada ja rõhutada alates koolieelsest tasemest, koolides ning ka kutseharidussüsteemis.

Äärmiselt oluline on, et kõrgharidus harjuks teatava paindlikkusega, et vastata kiiresti majanduslikele ja ühiskondlikele muutustele, sest see on ainus võimalus konkurentsieelise saamiseks. Mitmemõõtmelisus, kvaliteet, koostöö erasektoriga ning teadus- ja arendustöö edendamine on möödapääsmatud. Ent me ei tohi harida inimesi lihtsalt selleks, et varustada majandust hea väljaõppe saanud töötajatega. Haridus rikastab inimest ning on vajalik, et me saaksime elada ühiskondlikus ühtekuuluvuses. See soodustab isiksuse arengut ja enesehinnangut ning on vähemalt sama oluline kui erialane väljaõpe, kutseharidus ja ärikoolitus.

Me peame püüdlema sellise olukorra poole, kus õpetajad ja kõik nende õpilased saavad kvaliteetse hariduse ning kus neil oleks võimalusi enesetäienduseks ja paindlikuks arenguks, sest selles osas oleme käinud juba aastakümneid ühte ja sama rada. See ei tohi enam jätkuda!

Oleks liiga lihtsameelne öelda, et hariduspoliitika peab olema ainult liikmesriikide pädevuses. See on õige ainult osaliselt. Euroopa hariduspiirkond, mille ühiseks sihiks on Lissaboni eesmärkide saavutamine, vajab ka ühtset lähenemist tõhususe ja võrdsete võimaluste saavutamisele.

  Jolanta Dičkutė, fraktsiooni ALDE nimel. – (LT) Daamid ja härrad, õppimine on Euroopa sotsiaalse mõõtme lahutamatu osa, sest see näitab solidaarsuse, võrdsete võimaluste ja sotsiaalse hõlmamise tähtsust. Kõik kodanikud peavad omandama neilt nõutavad teadmised ja oskused ning neid pidevalt uuendama. Lisaks tuleb arvestada sotsiaalse tõrjutuse piiril olevate inimeste erivajadusi.

Euroopa Liit ei reguleeri otseselt riiklike haridussüsteemide kujundamist, kuid sellel on nende arengule suur mõju, esiteks Euroopa Liidu ühiste eesmärkide kaudu, teiseks Euroopa suuniste ja liikmesriikide esitatud haridussüsteemide arengut käsitlevate raportite seire kaudu ning kolmandaks Euroopa Liidu rahastatavate haridus- ja koolitusprogrammide kaudu.

Ma tervitan Euroopa Komisjoni soovitust muuta investeeringud inimressurssi struktuurifondide prioriteediks. Euroopa Liit peab looma igale liikmesriigile esmased tingimused tõhusa Euroopa haridus- ja koolitussüsteemi loomiseks ja arendamiseks, et lahendada sellega seotud probleeme. Näiteks Leedus on täna üks suuremaid probleeme koolivägivald. Sellega võitlemiseks on riiklikul tasandil hakatud ellu viima juba mitmeid ennetusprogramme. Teise küsimusena otsime meetodeid kõrghariduse kvaliteedi parandamiseks, et meie riigi ülikoolides antav haridustase oleks samaväärne Lääne-Euroopa parimates ülikoolides antava hariduse tasemega.

Leedu haridussüsteemi ees on ka teisi probleeme. Üks neist on kõigi ainete õpetajate madal palk, millest paratamatult tuleneb õpetajate nappus. Meil ei ole piisavalt raha spordisaalide ja -väljakute remondiks ning ma usun, et spordi infrastruktuuri parandamine ei ole oluline ainult selleks, et koolilapsed saaksid sporti nautida, vaid see hoiab nad eemal ka narkootikumidest, alkoholist ja suitsetamisest. Veel üks aktuaalne probleem on tagasi koju pöörduvate noorte emigrantide põlvkond. Nende tasandusõpe ja eriprogrammid vajavad täiendavat rahastamist ja õpetajaid.

Ma mainisin ainult mõningaid probleeme, mis kahtlemata on aktuaalsed ka teistes Euroopa Liidu uutes liikmesriikides. Olen täielikult nõus kõnelejaga, kes ütles, et praegune olukord ei ole rahuldav. Realistlik hindamine ja Euroopa ühtsetele eesmärkidele ja standarditele vastavate erinevate haridussüsteemide aktiivne toetamine peaks olema Euroopa Liidu tänane eesmärk.

  Zdzisław Zbigniew Podkański, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, Poolas on populaarne ütlus, et lapsepõlves õppimata jäänu annab tunda kogu ülejäänud elu. See meenutab meile elutargalt, et laste õpetamine on kõige parem investeering. Raportöör soovitab seega õigusega suurendada koolieelsele haridusele eraldatavaid ressursse, sest just siis algab sotsiaalne lõimumine. Viimane aitab inimest arendada ning valmistab teda ette täitma elus oma ülesannet. Lõimumist peab tugevdama ka hilisemal etapil. Seega on raportööril õigus ka selles, kui ta toob välja probleemi inimeste liigitamisega ning soovitab kasutada õpisuundade valikut alles keskhariduse madalamal tasemel ning pikendada koolipõhise hariduse perioodi.

Samuti on asjakohane, et resolutsiooni eelnõu toob selgelt välja vajaduse siduda kutsehariduse ja -koolituse poliitika tööhõive, majanduse, sotsiaalse lõimumise, kõrghariduse konkurentsivõime parandamise ning kõigile võrdsetel tingimustel juurdepääsu võimaldamisega.

Kõige tungivam vajadus, miks me peame need hariduskorralduslikud juhised vastu võtma, on asjaolu, et 75 miljonit Euroopa Liidu kodanikku ehk 32% tööjõust on ebapiisava haridusega. See avaldab suurt mõju nende töö tõhususele, meie majanduse tulemuslikkusele ja ühiskondlikule olukorrale. Vaja on muutusi.

  Věra Flasarová, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (CS) Daamid ja härrad, võrdseid võimalusi pakkuv ja tõhus süsteem peab tagama kõigile võimaluse hariduse omandamiseks.

Raportöör ütleb, et meil on vaja parandada koolieelset haridust, sest just sel ajal kujunevad inimestel välja hilisemaks õppimiseks vajalikud harjumused ja oskused. Ta palub liikmesriikidel suurendada rahaeraldisi koolieelsele haridusele. Kuid milline on tegelikkus?

Peaaegu kõigis ELi riikides on viimastel aastatel koolieelseid lasteasutusi suletud. Rahvastiku vähenemine ei ole ainus põhjus. Sellega nõustus ka naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon ning olukord Tšehhi Vabariigis ei ole sugugi erinev. Koolieelseid lasteasutusi on suletud, sest nende ülalpidamine on kallis. Sel moel üritavad külad ja linnad säästa olulist osa oma eelarvest. Ettevõtete koolieelseid lasteasutusi praktiliselt enam ei ole. Järjekorrad lapse panekuks sellisesse lasteasutusse hakkavad kasvama. Tekkima hakkavad kõrgetasemelised eralasteaiad: neis pakutakse võõrkeeleõpet ja muid hüvesid, kuid seda saavad endale lubada vaid rikkad pered. Koolieelse hariduse tase Tšehhi Vabariigis oli ja on tänaseni kõrge, kuid isegi seal esineb juba teatavat ebavõrdsust.

Lisaks ei saa ma nõustuda raporti lõikega 21, milles öeldakse, et tasuta ülikooliharidus ei taga tingimata võrdseid võimalusi. Olukord, kus noored inimesed võtavad õppelaenu ja maksavad seda hiljem tagasi, avaldab vaesematele üliõpilastele suuremat mõju kui rikastele; see võib mõjutada noorte inimeste psühholoogiat, kui nad peavad alustama oma elu võlakoorma all.

Euroopasse saabub sisserändajate laine. Siiatulijate seas on palju lapsi ja õpilasi. Neil inimestel on rohkelt potentsiaali, mis võib liitu selle tulevases arengus aidata. Ühtlasi seisavad nad kujutletava stardijoone taga ning me peaksime võimaldama neil edukalt haridussüsteemis osaleda. Selleks kontekstis on raske mõista Tšehhi Vabariigis alates 2005. aasta jaanuarist kehtivat koole reguleerivat seadust, mis sätestab, mil määral tohib haridust anda alalise elamisloaga, lühi- või pikaajalise viisaga välismaalastele, põgenikele ja asüülitaotlejatele ning ajutise kaitse all olevatele isikutele. Üks bürokraatlik otsus tõmbab joone laste vahele, kes peavad koolis käima ja kes ei tohi koolis käia. Kõik sõltub sellest, kui kiiresti antakse inimesele vajalik staatus. Nende saabumine on niigi juba dramaatiline. Me peame tegema kõik selleks, et nende saabumine liitu oleks lihtsam. Me ei taha, et noored inimesed kistaks erinevatesse ebasoovitavatesse sotsiaalsetesse tegevustesse.

  Ovidiu Victor Ganţ (PPE-DE). – (RO) Proua juhataja, härra volinik, head kolleegid, ma õnnitlen Tomáš Zatloukali selle raporti puhul, mida ma pean väga heaks, sest see käsitleb ühte meie elu kõige olulisemat ja tundlikumat peatükki, nimelt haridust.

Edasi tahaksin rääkida raporti kolmest aspektist. Ma olen taotlenud suuremat toetust ülikoolide tasemeprogrammidele nii liikmesriikide kui selle pädevuse piires ka Euroopa Liidu tasandil. See on möödapääsmatu, kui me tahame saavutada Lissaboni eesmärke ning vähendada vahet teiste maailma juhtivate riikidega. Kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide puudust tuntakse Euroopas kõikjal ning eriti tõsine on see uutes liikmesriikides ajude äravoolu tõttu.

Samal ajal olen veendunud, et haridusprotsessi tõhususe suurendamine on tihedalt seotud mitmekeelsusega. Selles kontekstis eeldab Euroopa Liidu kodanike vaba liikumine ja kohanemine turu nõudmistega ka võõrkeelte oskust. Lisaks soodustaks mitmekeelne haridus õpilas- ja üliõpilasvahetust.

Mis puudutab haridus- ja koolitussüsteemide võrdseid võimalusi, siis usun, et liikmesriigid peaks leidma vajalikud vahendid hariduse ja koolituse kättesaadavamaks tegemiseks lastele, noortele ja täiskasvanutele. Subsideeritud õppekohad peaks olema toetuseks halvemas olukorras olevatele ühiskonnakategooriatele, et vähendada kirjaoskamatust, sotsiaalset tõrjutust, aidata inimestel paremini kohaneda tööturu nõudmistega ning vähendada tööpuudust. Sel moel väheneb vajadus kolmandate riikide tööjõu järele. Inimressursse on piisavalt, aga neid ei koolitata ega hallata tõhusalt.

  Maria Badia i Cutchet (PSE). – (ES) Proua juhataja, 2005. aastal läbi viidud Lissaboni eesmärkide läbivaatamine näitas taas kord, kui tähtis on asetada haridus ja koolitus ELi tulevikustrateegia keskmesse.

On selge, ja Eurostati andmed näitavad seda, et me oleme graafikust maas aastaks 2015 kõrgharidusele seatud ambitsioonikate eesmärkide osas: investeeringud teadus- ja arendustegevusse, ülikoolide kaasajastamine, akadeemilise väljalangevuse ja kooliõpingute katkestajate arvu vähendamine, täiskasvanute suurem osalus elukestvas õppes ning suurem keskhariduse lõpetanute arv.

Selle viivituse tõttu oleme maha jäänud oma rahvusvahelistest partneritest, Ameerika Ühendriikidest, Indiast ja Jaapanist, ning lisaks sellele on ka Euroopa riikide olukordade vahel tohutuid erinevusi.

Meie liikmesriikide haridussüsteemide tõhusamaks ja tulemuslikumaks muutmine ei ole tähtis ainult rahvusvahelise konkurentsivõime ja majanduskasvu seisukohast, vaid see on tähtis osa ka meie ühiskondade parema ühtekuuluvuse saavutamises.

Investeeringud koolieelsesse, alg- ja keskharidusse on esmased nõuded, et vähendada sotsiaalse tõrjutuse ohtu ning tagada parem tööhõive tase ja parem palk.

Suurendada tuleb hariduse rahastamist nii avaliku kui erasektori vahenditest ning liikmesriigid peaksid tõsiselt kaaluma vajadust lähtuda Bologna ja Kopenhaageni protsessidest.

Sarnaselt tuleb ka ülikooliharidust kohandada vastavalt meie ühiskondade üha mitmekesisematele sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele, eiramata sealjuures tõsiasja, et haridus on aluseks ühiskonnas aktiivset rolli mängivate vabade kodanike koolitamisele.

Lõpuks peame kiiresti uuendama ja parandama õppetööd kutsehariduses ning kohandama seda uutele väljakutsetele, mis on tingitud eurooplaste tööea pikenemisest, millest tulenevad täiskasvanute suuremad sotsiaalmajanduslikud ja hariduslikud ootused, jätmata samas unarusse soolisest diskrimineerimisest hoidumise vajadust kõigil haridustasemetel.

  Ewa Tomaszewska (UEN). – (PL) Arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2006. aasta soovitust, mis rõhutas vajadust arendada elukestvat õpet, pöörates erilist tähelepanu töötutele, ning vajadust kohaneda tööturu toimimist mõjutavate majanduslike muutustega, tahaksin juhtida tähelepanu hariduse tähtsusele tööturu liikuvuse suurendamisel, mis annab võimaluse struktuurse tööpuuduse vähendamiseks.

Tahaksin rõhutada Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tähtsust töötajate liikuvuse suurendamisel. Võrdne juurdepääs haridusele, mis on sedavõrd tähtis tegur, tagamaks kõigile lastele ja noortele elus võrdsed võimalused, on seotud hariduse rahastamisega liidu liikmesriikides. Haridusele, kvalifikatsioonile ja õpetajate palgale eraldatavate rahaliste vahendite erinevused avaldavad suurt mõju võimalustele saavutada Lissaboni strateegia konkreetseid eesmärke.

Euroopa Komisjoni 2005. aastal vastu võetud raport „Lissaboni eesmärkide elluviimisel saavutatu hariduse ja koolituse valdkonnas“ näitab selgelt, et selles valdkonnas saavutatust ei piisa aastaks 2010 soovitud tulemusteni jõudmiseks. Seepärast ongi sedavõrd oluline keskenduda hariduse kvaliteedi parandamisele, vältides nõnda sotsiaalset tõrjutust ja suurendades meie majanduse konkurentsivõimet. Ma õnnitlen Tomáš Zatloukali tema suurepärase raporti puhul.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). – (PT) Üks haridusvaldkond, mis on Euroopa Liidu teatud riikides, eriti Portugalis, veel maha jäänud, on koolieelne haridus. Seetõttu näib mulle möödapääsmatu rõhutada liikmesriikidele tehtud üleskutset investeerida palju rohkem avalikku lasteaedade võrgustikku, mis oleks varustatud kvaliteetse väljaõppe saanud õpetajatega, kes suudavad toime tulla kõigi lastega, sest see on üks tõhusamaid võimalusi nende mõistuse arendamiseks, luues aluse tulevasele haridusele, tõstes üldist oskuste taset, suurendades oluliselt haridussüsteemi võrdsust ja võideldes sotsiaalse ebavõrdsuse vastu.

Samuti on oluline tagada kvaliteetne alg- ja keskharidus, mis peab olema üldine, kohustuslik ja tasuta, et anda inimestele põhiharidus ja -oskused, mis aitavad kaasa põhiliste sotsiaalsete ja kodanikuühiskonna väärtuste saavutamisele ning rahu ja võrdsuse põhimõtete õpetamisele, tugevdades nii sotsiaalset ühtekuuluvust ja hõlmamist. Mis puudutab kõrgharidust, siis tuleb mõista, et see on arenenud ühiskondades põhimõttelise tähtsusega sektor, mistõttu tuleb vältida vähest edu kooliõpingutes ja enneaegset koolist lahkumist, mis on probleemiks Portugalis, kus kahjuks 40% õpilastest ei jõua isegi keskhariduse omandamiseni.

Eelarvekärped hariduses, kõrghariduse kasvavad kulud ning suure osa perede ja noorte raske sotsiaalne olukord takistavad Portugalil oma elanikkonna kõrghariduse kiiret parandamist, nii et tulemuseks on Euroopa Liidu halvimad näitajad. Kuna uuringute andmetel suurendab iga täiendav koolis käidud aasta keskmises Euroopa Liidu riigis tootlikkust umbes 6,2% võrra, võime paremini mõista nende riikide raskusi, mis ei võimalda oma kodanikele juurdepääsu kvaliteetsele haridusele.

  Rolf Berend (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, haridus on mänginud ja mängib jätkuvalt võtmerolli Euroopa majanduse arengus ning noorte inimeste isiksuse arengus. Ma nõustun täielikult selle ja paljude teiste raportis esitatud väidetega ning tahaksin väljendada oma tänu ja tunnustust raportöörile.

Samuti on õige öelda, et haridussüsteemid on tõhusad, kui neile eraldatud vahendid annavad võimalikest parimaid tulemusi. Neid eesmärke tahavad tegelikult saavutada kõik ELi liikmesriigid, kuid võrdlevad uuringud paljastavad tihti mitmeid huvitavaid fakte tulemuste kohta. Sel põhjusel on sellised liikmesriikidele esitatavad juhised ja palved, mida see raport sisaldab, Euroopa vaatekohast enam kui õigustatud, kuigi meil ei ole hariduse sisu ja ülesehituse suhtes mingeid otseseid pädevusi. Sedavõrd lahknevate tulemuste põhjusi võib leida hariduse kvaliteedi ja intensiivsuse erinevustest, mis toovad meie noortele kaasa erineva tulemuslikkuse ning seega ka ebavõrdsed väljavaated edasiseks eluks.

Minu arvates on tungivalt vaja üha uuesti korrata, et tänaste kooliõpilaste põlvkond asub pärast hariduse omandamist rahvusvahelisse konkurentsivõitlusse koolituskohtade pärast. Võrdsed võimalused kõigile on seega liikmesriikide jaoks ülesanne, mille nad peavad lahendama, et noored inimesed saaksid parima võimaliku hariduse, mis varustaks nad elus edasijõudmiseks vajalike intellektuaalsete oskustega.

Samas on võrdsed võimalused alati seotud ka kvaliteedi ja tulemuslikkusega. See omakorda tähendab, et haridussüsteemi kvaliteet ja tulemuslikkus väärib rohkem tähelepanu. Selles kontekstis ei tohi kõne all olla ainult kõigile võrdne haridus, vaid kõigile võrdse stardipositsiooni andmine, millele järgneb parim võimalik haridus, kus arvestatakse individuaalseid andeid ning füüsiliste ja vaimsete võimete erinevusi.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). – (RO) Proua juhataja, härra volinik, aastaks 2010 tahab Euroopa Liit saavutada, et 18–24-aastaste noorte väljalangevuse määr ei ületaks 10% ning enam kui 85% üle 18-aastastest noortest õpiks keskharidusele järgneval haridustasemel.

9,7% Euroopa Liidu lastest vanuses 0–17 kuuluvad ilma sissetulekuta peredesse. Paljud vaestest perekondadest või maapiirkondadest pärit lapsed ei omanda mingisugust keskharidusele järgnevat haridust rahalistel põhjustel. Ma leian, et sotsiaalses Euroopas peaks õpilaste ja üliõpilaste stipendiumid olema kättesaadavad kõigile, kes tahavad õppida. Haridus peab olema kättesaadav ka puudega lastele.

Liikmesriikide ja komisjoni prioriteediks peab olema, et vähemalt 90% alla 7-aastastest lastest oleks registreeritud sõimes või lasteaias. Sel moel on noortel emadel võimalik ühitada oma pere- ja tööelu.

Samuti soovin hariduse tõhusamaks muutmiseks õpetajate koolitamist ja motiveerimist.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Proua juhataja, ma tahan välja tuua mitu teemat.

Esiteks ma nõustun raportööriga, et investeeringud koolieelsesse haridusse on kõige tulusamad, sest just siis saavutatakse parimaid tulemusi. Samuti on oluline toetada ülikoolide kaasajastamist, rõhutada vajadust kõrghariduse võrdse kättesaadavuse järele ning suurendada selle konkurentsivõimet.

Teiseks toob võrdne juurdepääs haridusele kaasa mitmeid positiivseid tagajärgi. See avaldab mõju sotsiaalsele arengule, majanduskasvule, innovatsioonile, inimpotentsiaali arengule ja uuele tehnoloogiale, samuti aitab vähendada töötust.

Kolmandaks, kuigi haridusinvesteeringute tasuvus ilmneb alles pika aja järel ning vajab pikaajalist kavandamist, peame meeles pidama, et sellised investeeringud on elulise tähtsusega.

Neljandaks, ma nõustun seisukohaga, et möödapääsmatu on siduda kutsekoolituse ja -hariduse poliitika tööhõivepoliitika, majanduspoliitika ja sotsiaalse lõimimisega.

Viiendaks on meil vaja investeerida oma noortesse inimestesse, sest noorem põlvkond esindab Euroopa Liidu tulevikku. Väga tähtis on takistada laste varajast koolist väljalangemist.

Kuuendaks oleme silmitsi demograafilise probleemiga, nimelt Euroopa rahvastik vananeb. Sellepärast peame edendama täiskasvanute elukestvat õpet.

Ning lõpuks: haridus, haridus, haridus.

  Proinsias De Rossa (PSE). – (EN) Proua juhataja, mulle valmistab muret, et komisjon ei kritiseeri hariduseelarvete kärpimist liikmesriikides. Eriti silmatorkav on see Iirimaal, kus elanikkond kasvab, mille tulemuseks on ülerahvastatud klassiruumid. Ma olen pikalt propageerinud eelkooli- ja põhihariduse vajalikkust iga lapse arengus. Statistika kinnitab, et mida parem haridus, seda paremad võimalused. See on isegi seotud pikema ja tervislikuma eluga.

Ma usun, et komisjon ja liikmesriigid peavad tõhususe ja võrdsusega sarnast tähelepanu pöörama ka kvaliteedile. Tõhususe eelduseks on keskkonna ja õpetamise kvaliteet koolis. Õpilased vajavad häid õpetajaid ja terviklikku õppekava, mille eesmärk on õpetada õpilasi tegema ratsionaalseid valikuid, tulla toime mitmekesisuse ja muutustega, õpetada suhtlema ja anda laiapõhjaline eetiline baas, millele elus tugineda. Neid oskusi peavad võimalikult hästi valdama nii õppurid ise kui kogu ühiskond.

Samas on meie koolides veelgi kiireloomulisem ja elementaarsem probleem – näljased lapsed. Tuhanded lapsed Iirimaal lähevad kooli näljasena ja ma usun, et me ei ole ainukesed. Ei ole oluline, kui tõhus või võrdne on juurdepääs – nendel lastel ei saa hästi minna ja selle pikaajalised mõjud on suuremad kui kokkuhoid, mida riik nende laste tervisliku hommikusöögi arvelt saavutab.

  Ján Figeľ, komisjoni liige. – (SK) Tahan teid tänada sihipärase arutelu eest, sest see kinnitab lisaks raportile ja sellekohasele komisjoni teatisele ka liikmesriikide seisukohta, mida nad väljendasid novembris toimunud ministrite kohtumisel ning hiljem selles 2007. aasta pooles, mil nõukogu võttis vastu järeldused, mis olid kooskõlas komisjoni teatise põhipunktidega.

Tahaksin esitada vaid mõned kommentaarid. Ma usun, et hariduse võrdsuse ja tõhususe edendamine on ühtaegu nii moraalne kohustus kui ka põhimõtteline finantsiline/majanduslik vajadus. Loogika ütleb, et meil on vaja teha haridusse paremaid ja suuremaid investeeringuid: esiteks peavad nad olema paremad, sest veel on ruumi iga euro, krooni ja naela tõhusamaks kasutamiseks.

Mitmed kõnelejad ütlesid, et oskused ning hariduse ja kutseõppe kvaliteet avaldavad otsustavat mõju nii isikute kui sotsiaalsete rühmade tulevasele olukorrale ning vajavad pidevat parandamist. Eelkõige saavad neid parandada näiteks õpetajad. Õpetajakoolituse kvaliteeti investeerimine on üks tõhusamaid viise, kuidas saavutada üleüldist paranemist, sest õpetajad mitmekordistavad selliseid mõjusid. Paranemisest rääkides on süstemaatiline vajadus kasutada näiteks kvaliteedihindamist kui ühte põhilist töövahendit, mitte kui erandit, mitte kui midagi erakorralist, vaid kui reeglit, kus hinnatakse sisendeid, väljundeid ja kõike nende vahele jäävat ning kvaliteeti hinnatakse ja tunnustatakse.

Tahaksin öelda, et vastavalt raporti ootustele jätkab komisjon sellele küsimusele keskendumist. Me tahame pöörata rohkem tähelepanu õiglase ja tõhusa hariduse küsimusele näiteks järgmise aasta hariduse ja rände teema juures. Praegu toimuvad konsultatsioonid 21. sajandi koolide teemal, kus uuritakse, mida koolidelt sellel uuel ajajärgul oodatakse, ning loomulikult tahame, et see protsess annaks tulemuseks värske pildi koolide rollist tänase Euroopa ühiskondades. Veel üks meie hiljuti tõstatatud teema oli augustis vastu võetud teatis õpetajakoolituse kvaliteedi kohta koos selles toodud väga oluliste järeldustega.

Kokkuvõtteks usun, et mainitud protsessid, näiteks Bologna ja Kopenhaageni protsess, samuti täiskasvanuhariduse, koolieelse hariduse ja elukestva õppe teemad peavad kõik koonduma kättesaadavuse ja kvaliteedi teema alla, kuna need on põhitegurid tõeliselt õiglases haridussüsteemis, mida me täna ja tulevikus vajame.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 27 septembril 2007.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Marianne Mikko (PSE), kirjalikult. – Aeg ei oota kellegi järele. On selge, et aastal 2010 ei ole Euroopal maailma kõige konkurentsivõimelisem majandus. Sobiv ja hästi liigendatud haridussüsteem aitaks tuua selle eesmärgi saavutamise käeulatusse.

Võimatu on eirata üksikute tippülikoolide akadeemilist ja rahalist taset. Erinevatel andmetel asub maailma 50-st tippülikoolist 20–30 Ameerika Ühendriikides. Veel viis või kuus asub Ühendkuningriigis. Ülejäänud Euroopa on nelja või viiega kolmandal kohal, aga kohe kannul on Kanada ja Austraalia.

Edulugudel on kombeks korduda. Kahjuks on selle eduloo taga peamiselt asjaolu, et ingliskeelsel haridusturul on juurdepääs mõjukate klientide miljarditele. Ülejäänu teeb juba mastaabiefekt. Selle tulemusena on Harvard kümneid kordi rikkam ja kuulsam kui selle lähim konkurent.

Ivy liiga ja Oxbridge'i eliitsüsteemi matkimine mandri-Euroopas on ohtlik projekt. Ma nimetaks seda isegi umbteeks. Nii Ameerika Ühendriikides kui Ühendkuningriigis peetakse paljude tavakodanike kirja- ja arvutamisoskust ebapiisavaks.

Soovides edu, eriti kiiret edu saavutada, oleks mõistlikum tugineda täielikult sellistele tegevustele, mida me tunneme. Hariduse osas on Euroopa Liidu kõige edukam riik kahtlemata Soome, mille riiklik strateegia hõlmab avalikku juurdepääsu kõikjal võrdselt kvaliteetsele haridusele.

Haridus on loomult strateegiline valdkond. Otsuste ja tegevuste mõjud ilmnevad alles aastakümnete jooksul. Seega oleks võrdsuse küsimuses mõttetu ohverdada veel veerand sajandit kõrgemate tippude vallutamise nimel. Isegi kui see oleks õige tee.

Euroopa parimaks trumbiks rahvusvahelises konkurentsis on jätkuvalt ühtlaselt kõrge haridustase.