Kazalo 
 Prejšnje 
 Naslednje 
 Celotno besedilo 
Razprave
Četrtek, 27. september 2007 - StrasbourgEdition JOIzdaja UL
 LISA (Kirjalikud vastused)
KÜSIMUSED NÕUKOGULE (Vastuste eest vastutab ainuisikuliselt Euroopa Liidu nõukogu eesistuja)
KÜSIMUSED KOMISJONILE

KÜSIMUSED NÕUKOGULE (Vastuste eest vastutab ainuisikuliselt Euroopa Liidu nõukogu eesistuja)
Küsimus nr 22, mille on esitanud Anna Hedh (H-0656/07)
 Teema: Võrdsus
 

Võrdsus on üks ELi põhiväärtusi ja eesmärke kõigis liidu tegevustes. Liikmesriigid ja ühenduse institutsioonid vastutavad selle eest, et võrdsus on valdav ELi poliitika kõigis valdkondades. Paraku tuleb meil veel teha jõupingutusi nende eesmärkide saavutamiseks.

Kuidas kavatseb Portugal nendel asjaoludel nõukogu eesistumise ajal töötada tagamaks, et sooline võrdõiguslikkus saab ELi asutustes ja eelkõige nõukogu töös reaalsuseks?

 
  
 

Käesolevat vastust, mille koostas eesistujariik ja mis ei ole siduv nõukogule ega liikmesriikidele, ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi septembri II osaistungjärgul Strasbourgis.

Sooline võrdõiguslikkus on tõepoolest Euroopa Liidu üks põhiväärtusi ja eesmärke. Vaatamata saavutatud edusammudele on veel palju teha, eelkõige soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisel, teisisõnu meeste ja naiste vahelise võrdsuse edendamisel igal tasandil. Kooskõlas liikmesriikide antud valdkonnas korduvalt võetud kohustustega püüab eesistujariik Portugal praegu tagada, et soolise võrdõiguslikkuse küsimused on kaasatud kõigisse asjakohastesse foorumitesse, sealhulgas nõukogu töösse.

Nõukogu arutab korrapäraselt soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise küsimust, kui ta Pekingi tegevusplatvormi rakendamist läbi vaatab. Juba mitme eesistumise jooksul on arendatud näitajaid Pekingi platvormis eritletud põhivaldkondadeks, mis annavad põhjust muretsemiseks. Lisaks nõukogu järeldustele on eesistujariik Portugal selles küsimuses seoses naiste ja vaesusega välja arendamas näitajaid, mis esitatakse nõukogule heakskiitmiseks detsembris. 8.–9. oktoobrini peetakse Portos konverents teemal „Inimkaubandus ja sugu”.

Eesistujariigi Portugali programm hõlmab ka mitmeid teisi algatusi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise edendamiseks, nagu juba minister Pedro Silva Pereira Euroopa Parlamendile kuulutas, kui ta pöördus naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni poole 16. juunil 2007.

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kõrgetasemeline töörühm kohtus Lissabonis 11. septembril 2007. Töörühm arutas kavandatud naisi ja vaesust käsitleva küsimuse näitajaid, meeste ja naiste võrdõiguslikkust Lissaboni strateegias, ettevalmistusi eelseisvaks ÜRO naiste olukorra komisjoni 52. istungjärguks ning ka paljusid teisi tähtsaid küsimusi. 5. oktoobril 2007 korraldab eesistujariik meeste ja naiste võrdõiguslikkuse eest vastutavate ministrite mitteametliku kohtumise.

Lõpuks rõhutab eesistujariik, et 2007. aasta on Euroopa aasta „Võrdsed võimalused kõigile”, algatus, mis põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisel otsusel. On korraldatud juba mitmesuguseid üritusi ning lõppkonverents on kavandatud Lissabonis 19. novembril. Detsembris kavatseb eesistujariik esitada nõukogule otsuse eelnõu, mis peegeldab aasta jooksul saavutatud tulemusi.

Lõpetuseks on eesistujariik lisaks Euroopas viimastel aastakümnetel soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas juba saavutatud edule kindlalt otsustanud minna antud eesmärgi edendamises kaugemale, eelkõige soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kaudu.

 

Küsimus nr 23, mille on esitanud Frank Vanhecke (H-0657/07)
 Teema: Belgia lagunemine
 

Flaami ajaleht De Tijd teatab, et Belgia lagunemise stsenaariumi nähakse ELis reaalsena. Belgia välisminister Karel De Gucht on paljude kolleegide sõnul ilmselt rääkinud Belgia olukorra teemal Slovakkia välisministri Jan Kubraga, tõmmates paralleele Tšehhoslovakkia lagunemisega.

Kas nõukogu saab kinnitada, et tulevased siseriiklikud arengud jäävad üksnes Belgia kui liikmesriigi õiguspädevusse?

 
  
 

Käesolevat vastust, mille koostas eesistujariik ja mis ei ole siduv nõukogule ega liikmesriikidele, ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi septembri II osaistungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu poliitika ei ole vastata oletuslikele küsimustele liikmesriikide tuleviku kohta.

 

Küsimus nr 24, mille on esitanud Marian Harkin (H-0659/07)
 Teema: Valitsustevahelised konverentsid
 

Arvestades, et valitsustevahelistel konverentsidel toimub enamik poliitilisi arutelusid ja võetakse vastu olulisi otsuseid ning et on oluline, et kodanikud ja kodanikuühiskond saaksid poliitilise tähtsusega arutelusid jälgida, kas nõukogu saaks kommenteerida, milliseid jõupingutusi on tehtud või kavatsetakse teha valitsustevaheliste konverentside suurema läbipaistvuse tagamiseks tulevikus?

Kas nõukogu on kaalunud valitsustevahelise konverentsi osa istungjärkude avamist avalikkusele, läbirääkimiste avalikustamist meediale ning korrapäraste konsultatsioonide pidamist?

 
  
 

Käesolevat vastust, mille koostas eesistujariik ja mis ei ole siduv nõukogule ega liikmesriikidele, ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi septembri II osaistungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu ei saa võtta pr Harkini tõstatatud teemal seisukohta. ELi lepingu artikli 48 alusel on valitsustevaheline konverents liikmesriikide valitsuste esindajate konverents. Kuigi selle kutsub kokku nõukogu president, ei osale nõukogu konverentsil ega ole sellega seotud.

Vastavalt eelnevate valitustevaheliste konverentside praktikale ei ole konverentsi koosolekud avalikud. Siiski juhiksin ma pr Harkini tähelepanu asjaolule, et kõik konverentsi dokumendid on avalikustatud ning on kättesaadavad nõukogu koduleheküljel, võimaldades nii kodanikel ja tsiviilühiskonnal jälgida konverentsil arutatud küsimusi.

Peale selle sooviksin tähelepanu juhtida asjaolule, et Euroopa Parlamenti peetakse tihti lähedalt seotuks valitsustevahelise konverentsi tööga, mille ülesanne oli koostada reformileping, saates kolm esindajat.

 

Küsimus nr 25, mille on esitanud Athanasios Pafilis (H-0662/07)
 Teema: Teise Maailmasõja kurjategijate ja ohvrite nimede mälestusmärgile ühte nimekirja panemine Ukrainas
 

2. septembril sisse õnnistades kohalike ärimeeste rahastatud monumenti, mis mälestab nii neid, kes andsid oma elu fašismi vastu võideldes, kui ka Ukraina fašistliku organisatsiooni liikmeid, kes tegid koostööd natside okupatsioonijõududega, panid Krychovski Lääne-Ukraina kohalikud ametiasutused kokku Teise Maailmasõja kurjategijate ja ohvrite nimed. Mälestusmärgi ainus tahvel kannab 44 piirkonna elaniku nime, kes surid võideldes Punaarmee ridades natsidega, ja nende kõrval ka 16 natsidega koostööd teinud kohaliku fašisti nimesid.

Mida nõukogu arvab üleeuroopalistest suurenevatest jõupingutustest – ja Euroopa Liidu liikmete Balti riikide valitsused on selles küsimuses teejuhiks olnud – libiseda vaikides üle inimeste triumfist fašismi üle, ajalugu ümber kirjutada ja seaduslikuks tunnistada nii natsid ning nende kaasajooksikud kui ka nende sooritatud inimsusevastased kuriteod?

 
  
 

Käesolevat vastust, mille koostas eesistujariik ja mis ei ole siduv nõukogule ega liikmesriikidele, ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi septembri II osaistungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu rõhutab, et Euroopa Liit pooldab vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtet, mis on ühised kõikidele liikmesriikidele. Ajaloolaste ülesanne on kõiki olemasolevaid tõendite allikaid arvesse võttes objektiivselt analüüsida Ukraina ja Balti riikide sündmusi Teises maailmasõjas ning uurida inimsusevastaseid kuritegusid, mis on sooritatud nende territooriumidel sellel perioodil.

 

Küsimus nr 26, mille on esitanud Bastiaan Belder (H-0664/07)
 Teema: Rikkumised seoses otsuste tegemisega rahvusvahelise standardiseerimise kohta ISO raames
 

Kas nõukogu on teadlik hiljutistest rikkumistest seoses otsuste tegemisega rahvusvahelise standardiseerimise kohta ISO raames, sealhulgas väljapressimine ja häälte ostmine ning teised riiklike hääletuskomisjonide ebaausa mõjutamise vormid?

Kas ISO menetlusi tuleb nõukogu arvates oluliselt kohandada selleks, et need sobiksid paremini vastuoluliste standardite, nagu OOXML, käsitlemiseks?

Kui see on nii, siis milliseid muudatusi paneb nõukogu ette, konsulteerides liikmesriikide, teiste osalisriikide ja riiklike komisjonidega?

Kas nõukogu näeb ette sanktsioonide kehtestamist äriühingute suhtes, kes kuritarvitavad oma turuosa selleks, et kaasata Euroopa ettevõtteid tahtevastaselt taolistesse tegevustesse, või asetavad teisi teenusepakkujaid ja avatud teabeallikaid ebasoodsasse konkurentsiolukorda?

Vt näiteks: http://ec.europa.eu/idabc/en/document/7183/469

 
  
 

Käesolevat vastust, mille koostas eesistujariik ja mis ei ole siduv nõukogule ega liikmesriikidele, ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi septembri II osaistungjärgul Strasbourgis.

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) on valitsusväline organisatsioon, mis hetkel hõlmab standardiorganisatsioone 157 riigist.

Euroopa Liit ei ole ega saa olla ISO liige, kuigi kõik liikmesriigid osalevad erineval moel organisatsiooni tegevuses (liikmete või korrespondentliikmetena).

Arvestades, et ELi liikmesriikidest ei ole delegatsioone, on riiklikel standardiorganisatsioonidel väga raske kooskõlastada nende seisukohti.

Mis puutub mõju hindamise tegemisse enne uue õigusakti ettepaneku esitamist, siis komisjon hindab mis tahes standardimispoliitika tagajärgi, eriti kui see võib takistada vaba konkurentsi.

Nõukogu ülesanne ei ole kohaldada sanktsioone konkurentsivastase tegevuse korral. Õigus selleks anti EÜ asutamislepingu artikli 85 lõike 2 alusel komisjonile.

 

Küsimus nr 27, mille on esitanud Diamanto Manolakou (H-0668/07)
 Teema: Politsei omavoli suurenemine terrorismivastase võitluse ettekäändel
 

Õppejõudude kaebuste ja usaldusväärsete ajakirjandusväljaannete väidete kohaselt on Saksa politsei arreteerinud neli ülikooli sotsioloogist teadurit ja hoiab neid kinni vastuvõetamatutel tingimustel. Neid süüdistatakse nii nõrkadel alustel nagu see, et nad kasutasid oma teaduslikes kirjutistes termineid, mida kasutavad terrorirühmitused, nagu „ebavõrdsus” ja „keskklassistumine”, konspiratiivsete olukordade tekitamises, nagu näiteks „koosolekutel aktivistidega mobiiltelefoni mittekasutamine” ja isegi see, et nad on „intellektuaalselt suutelised looma keerulisi tekste”.

Kas nõukogu on nendest faktidest teadlik? Kas nõukogu arvab, et sellist tegevust soodustab inimõiguste ja turvalisuse proportsionaalne nihe? Kas ta arvab, et terrorismivastased õigusaktid ELis ja liikmesriikide tasandil soodustavad õiguskaitseasutuste poolset omavoli, luues terrorismiohu õhkkonna ja rikkudes põhilisi inimõigusi?

 
  
 

Käesolevat vastust, mille koostas eesistujariik ja mis ei ole siduv nõukogule ega liikmesriikidele, ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi septembri II osaistungjärgul Strasbourgis.

Eesistujariik soovib rõhutada, et ELi lepingu artikliga 33 takistatakse nõukogul seisukohta võtta riiklikes küsimustes, mis on seotud avaliku korra ja sisejulgeoleku tagamisega.

Mis puudutab austatud parlamendiliikme küsimust, kas nõukogu arvab, et terrorismivastased õigusaktid ELi tasandil soodustavad õiguskaitseasutuste poolset omavoli, siis eesistujariik ei nõustu.

Kõik ühenduse terrorismivastased õigusaktid ja teised meetmed põhinevad õigusriigi põhimõttel ja vastavad sellele.

 

Küsimus nr 28, mille on esitanud Georgios Toussas (H-0670/07)
 Teema: Keeldumine viisade andmisest Valgevene Kommunistliku Partei liikmetele
 

Pärast alandavat protsessi, mis sisaldas isikuküsitlusi ja sõrmejälgede võtmisi, keeldus Prantsuse saatkond Minskis viisa andmisest parlamendiliikmele ja Valgevene Kommunistliku Partei teisele sekretärile Igor Karpenkole selleks, et ta saaks osa võtta ajalehe Avante korraldatud pidustustest Portugalis. Mõned kuud tagasi keeldusid Tšehhi ametiasutused viisa andmisest parlamendiliikmele ja Valgevene Kommunistliku Partei esimesele sekretärile Tatjana Golubevale selleks, et ta saaks reisida Prahasse, et osa võtta kommunistlike parteide koosolekust. Mõlemal juhul otsustati viisa andmisest keelduda ainult mõned tunnid enne asjaomaste isikute määratud lahkumist ning hoolimata asjaolust, et neil on diplomaatilised passid.

Kas nõukogu mõistab hukka pädevate ametiasutuste keeldumise tunnustada riigi diplomaatilisi passe, millega Euroopa Liit ja liikmesriigid säilitavad diplomaatilisi suhteid, parlamendiliikmete allutamise alandavatele protsessidele nagu sõrmejälgede võtmine ja viisa andmine omavoliliste poliitiliste kriteeriumide põhjal?

 
  
 

Käesolevat vastust, mille koostas eesistujariik ja mis ei ole siduv nõukogule ega liikmesriikidele, ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi septembri II osaistungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu soovib teavitada austatud parlamendiliiget, et Igor Karpenko puhul kehtivad Euroopa viisapiirangud vastavalt 18. mai 2006. aasta ühisele seisukohale 2006/276/ÜVJP, mida on muudetud ühise seisukohaga 2006/362/ÜVJP, mis käsitleb teatud Valgevene ametnike vastu suunatud piiravaid meetmeid, mis määratleti 23. oktoobri 2006. aasta nõukogu otsusega 2006/718/ÜVJP. Nende õigusnormide kohaselt „liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et vältida nende isikute oma territooriumile sisenemist või selle läbimist, kes vastutavad (…) rahvusvaheliste valimisstandardite rikkumise eest Valgevenes 19. märtsil 2006 toimunud presidendivalimistel ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud ebaseadusliku käitumise eest”.

Osavõtt Avante pidustustest ei kuulu ühegi olukorra alla, mis on sätestatud ühise seisukoha 2006/276/ÜVJP artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 6, mis lubavad erandite tegemist viisapiirangutes. Tegelikult ei ole kõnealune isik Portugali kodanik, ühtegi rahvusvahelisest õigusest tulenevat kohustust, millele osutatakse artikli 1 lõikes 3 ja 4, ei tule arvestada, reisimist ei õigusta kiireloomulised humanitaarvajadused, ja lõpuks ei ole Avante pidustused valitsustevaheline kohtumine poliitilise dialoogiga, mis edendab otseselt demokraatiat, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid Valgevenes.

Üldise poliitilise küsimusena on otsus, kas anda viisasid või mitte kolmandate riikide kodanikele, kellel peab olema Euroopa Liidu liikmesriigi välispiiride ületamisel viisa, asjaomase liikmesriigi teha. Põhimõtteliselt ei ole diplomaatiliste või teenistuspasside kasutajad viisanõudest vabastatud, kui riik, mille kodanikud nad on, kuulub 15. märtsi 2001. aasta määruse (EÜ) 539/2001 I lisa ühisesse nimekirja. Sama määrus lubab liikmesriikidel viisanõudest vabastada diplomaatiliste või teenistuspasside kasutajaid, kuid see ei ilmnenud kõnealuste riikide puhul. Valgevene diplomaatilist passi tunnustatakse reisidokumendina, kuid see võimaldab sisenemist liikmesriigi territooriumile ainult koos viisaga.

Viisataotlejate allutamine isikuküsitlustele on tavaline nõue, mis on sätestatud ühises konsulaarjuhises (2005/C 326/01), ja seda ei saa pidada alandavaks või omavoliliseks kohtlemiseks. Mis puudutab sõrmejälgede võtmist, siis muutub ka see nõudeks 2009. aastaks kavandatud viisainfosüsteemi (VIS) käivitamisel. Selles valdkonnas ei ole üldist vabastust diplomaatiliste passide kasutajatele.

 

Küsimus nr 29, mille on esitanud Pedro Guerreiro (H-0671/07)
 Teema: ELi ja Hiina vahelise teatavate tekstiili- ja rõivatoodete importi käsitleva nn vastastikuse mõistmise memorandumi aegumine
 

Niinimetatud vastastikuse mõistmise memorandum, mis käsitleb Hiina teatavate tekstiili- ja rõivatoodete eksporti ELi liikmesriikidesse – mis koostati 10. juunil 2005. aastal ja hõlmab ligikaudu 35st Hiinast imporditavast tootekategooriast kümmet – aegub, nagu me oleme terve aasta rõhutanud, 31. detsembril 2007.

Antud kokkulepe kehtestab, isegi piiratud määral, Hiina ekspordi suhtes teatavad kaitsemeetmed ja ei hõlma importi ELi muudest kolmandatest riikidest.

Üha enam kõnealuse sektori organisatsioone on hoiatanud, et on vajadus tekstiili- ja rõivatoodete impordi hüppelist kasvu ELi piiravate meetmete järele – vältides nõnda 2005. aasta sündmuste kordumist –, nagu hetkel jõus olevate piirangute laiendamine ja nende uute kategooriate suhtes rakendamine vastavalt Hiina ja USAga sõlmitud kokkulepetele.

Milliseid meetmeid kaalutakse – samuti impordi piiramise jaoks –, selleks et kaitsta tootmismahtu ning töökohti tekstiili- ja rõivatööstuses, sektoris, millel on suur sotsiaalne ja majanduslik tähtsus ELis, eriti vähemsoodsates piirkondades, kuhu see on koondunud?

 
  
 

Käesolevat vastust, mille koostas eesistujariik ja mis ei ole siduv nõukogule ega liikmesriikidele, ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi septembri II osaistungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu jälgib arenguid selles sektoris tähelepanelikult statistiliste andmete põhjal tekstiili- ja rõivatoodete kohta, mida komisjon korrapäraselt esitab.

Tekstiilikomitee kaalutleb erinevaid stsenaariume selleks, et vastata paljude liikmesriikide väljendatud muredele. PPEU jälgib seda küsimust väga tähelepanelikult, kuna see on ülioluline ning vajab võimalikult kiiresti lahendamist.

Lõpetuseks võib olla kasulik märkida, et vastastikuse mõistmise memorandumi, millele austatud parlamendiliige viitab, allkirjastas ELi kaubandusvolinik komisjoni nimel ja Hiina kaubandusminister Hiina Rahvavabariigi nimel.

 

Küsimus nr 30, mille on esitanud Hans-Peter Martin (H-0673/07)
 Teema: Vastutus sõltumatute asutuste eest
 

Milliste Euroopa Liidu sõltumatute asutuste eest, nagu ISS (Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituut) või EUSC (Euroopa Liidu Satelliidikeskus), nõukogu hetkel vastutab?

Millised organisatsioonilised üksused nõukogus vastutavad kõnealuste asutuste eest?

Kui palju töötajaid vastutas nõukogu asjaomastes organisatsioonilistes üksustes nimetatud asutuste eest ajavahemikul 2000–2006?

Kui suured olid rahalised kulutused haldus-, tegevus- ja personalikulude osas nõukogu üksikutes organisatsioonilistes üksustes nimetatud asutuste jaoks ajavahemikul 2000–2006?

 
  
 

Käesolevat vastust, mille koostas eesistujariik ja mis ei ole siduv nõukogule ega liikmesriikidele, ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi septembri II osaistungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu on loonud kolm asutust ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas: Euroopa Kaitseagentuur (EKA), Euroopa Liidu Satelliidikeskus (EUSC) ja Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituut (ISS).

Pärast Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituudi ja Euroopa Liidu Satelliidikeskuse asutustena rajamist 2001. aastal ja Euroopa Kaitseagentuuri asutamist 2004. aastal on nende asutuste eest vastutav nõukogu peasekretariaadi personal hinnanguliselt keskmiselt järgnev: 1,5 täistööajale taandatud töötajat AD personali seas ja 0,1 täistööajale taandatud töötajat sekretariaadis.

 

KÜSIMUSED KOMISJONILE
Küsimus nr 43, mille on esitanud Manfred Weber (H-0666/07)
 Teema: Taastuvad loodusressursid; pädevuskeskus Straubingis
 

Taastuvate loodusressursside kasutamine on alternatiiviks lõplikele fossiilressurssidele. Saksamaal Straubingis on rajatud taastuvate loodusressursside pädevuskeskus; seda hinnatakse kõrgelt kogu Euroopas. Teadusuuringud, rakendustehnoloogia ja taastuvate loodusressursside turustamine on koondatud ühe katuse alla. Kliimaalase arutelu ja taastuva energia ning biomassi suurema kasutuselevõtu kontekstis on sellel valdkonnal üha suurenev tähtsus, samuti seoses Euroopa lisandväärtusega.

Kuidas Euroopa Liit toetab teadusuuringuid, sealhulgas rakendusele orienteeritud uuringuid taastuvate loodusressursside valdkonnas? Millist kasu saavad nendest tegevustest üksikud uurimiskeskused?

Milliseid meetmeid komisjon võtab taastuvate loodusressursside teadusuuringute võrkude loomiseks?

Kas komisjon peab vajalikuks asutuse rajamist, mis koordineeriks üleeuroopalist teadusuuringute võrku ja uurimistulemuste praktilist rakendamist taastuvate loodusressursside valdkonnas, ning kas ta eraldab ka vahendeid selleks?

 
  
 

Taastuvate loodusressursside teadusuuringuid on komisjoni teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammide kaudu toetatud palju aastaid. Kehtivas seitsmendas raamprogrammis pööratakse biomassiga seotud teadusuuringutele erilist tähelepanu viienda teema „Energeetika” all, mille esimeseks prioriteediks on biokütuse arendamine. Peatähelepanu pööratakse 1) konkurentsivõimelistele esimese põlvkonna biokütustele, mis on toodetud toiduks kasutatavatest kultuuridest, 2) teise põlvkonna biokütustele, mida toodetakse lignotselluloosi ehk puitjast biomassist, ning 3) energia ja biomassi toodete integreeritud tootmisele biorafineerimistehastes. Teise teema „Toit, põllumajandus ja kalandus ning biotehnoloogia” alt toetatakse taastuvate energiaallikate ja nende kasutamise ühiseid teadusuuringuid kolmes valdkonnas: 1) biomassil ja taimsel materjalil põhinevad täiustatud taastuvad energiaallikad, 2) bioprotsessid ja 3) keskkonnasäästlikud biotehnoloogiad, jäätmete ja kõrvalsaaduste kasutamine. Viimase aastakümne jooksul eelmiste raamprogrammide raames ELi rahastatud biomassi teadusuuringute tulemused on avaldatud veebilehel http://www.biomatnet.org/home.html".

Kui on täidetud osalemiseeskirjades sätestatud miinimumtingimused, võivad seitsmendas raamprogrammis osaleda kõikides riikides seaduslikult asutatud kõik teadusasutused. Seitsmendast raamprogrammist võib teadusuuringute rahastamist taotleda üksnes riikidevahelise partnerite konsortsiumi kaudu, kes esitavad iga-aastaste teadusuuringute projektikonkursside raames konkreetse teema kohta projektitaotluse. Samuti võivad uurimiskeskused aidata kujundada ELi teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse alaseid prioriteete, andes oma panuse asjaomaste tehnoloogiaplatvormide teadusuuringute kavadesse.

Euroopa Komisjon toetab taastuvate bioenergia allikate ja bioenergia valdkonna teadusuuringute võrkude loomist erinevate vahendite kasutamise kaudu. Nii näiteks on tippkeskuste võrgustiku „Ületades tõkkeid bioenergia suunas” („Overcoming barriers to bioenergy”) eesmärk jagada uue integreeritud struktuuri (virtuaalse uurimisinstituudi) kaudu ühes või mitmes kõige asjakohasemas bioenergia valdkonnas teadusuuringute infrastruktuure ja uurimistööga seotud töötajaid. Veel üks näide on koordineerimismeede „NETBIOCOF”, mille kaudu edendatakse koostööd Euroopa teadusasutuste vahel biomassi kaaspõletamiseks uutes ja olemasolevates elektrijaamades. Kuuenda raamprogrammi eritoetuse meetme „EPOBIO” eesmärk on rakendada genoomikaalaseid teadmisi, et parandada taimsest materjalist tooraine majandusliku potentsiaali kasutamist energeetikas või keemiatööstuses.

Euroopa teadusruumi võrgustiku (ERA-NET)(1) kava raames toetatakse riiklike ja piirkondlike uurimisprogrammide koordineerimist Euroopa teadusruumis. Selles suhtes on biotehnoloogia, bioenergia ja taimse materjali Euroopa teadusruumi võrgustikud (ERA-NETi skeemid) ülimalt asjakohased.

Euroopa tehnoloogiaplatvormide kaudu edendatakse ka teadusuuringute võrkude loomist, tuues kokku kõik huvitatud osapooled konkreetses valdkonnas. Taastuvate loodusressursside valdkonnas omavad olulist tähtsust eelkõige neli platvormi: 1) säästev keemiatööstus, 2) tulevikutaimed, 3) biokütused ja 4) metsasektor. Nende platvormide raames on töötatud välja strateegilised teadusuuringute kavad, mis annavad olulise panuse seitsmenda raamprogrammi teadusuuringute prioriteetide saavutamisele.

Peale selle sisaldab seitsmenda raamprogrammi tööprogramm „Võimekus” integratsioonimeetmeid olemasolevate teadusuuringute infrastruktuuride toetamiseks. Üks selle programmi prioriteete on järgmise põlvkonna biokütuste arendamine.

Lisaks raamprogrammile on komisjon moodustanud ka teadmistepõhise biomajanduse koordineerimise, edendamise ja rakendamise liikmesriikide võrgu nimetusega KBBE-NET.

Nagu juba nimetatud, rahastatakse praegu kuuenda ja seitsmenda raamprogrammi raames mitmeid teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse alaseid algatusi, mille eesmärk on võrkude loomine ja teadusuuringute koordineerimine taastuvate energiaallikate valdkonnas. Täiendavate uuringute rahastamise või olemasolevate uuringute tõhustamise vajadust hinnatakse käimasoleva arengu tulemuse ning seitsmenda raamprogrammi tulevaste tööprogrammide koostamiseks saadud panuse kontekstis.

 
 

(1) Euroopa teadusruumi võrgustik.

 

Küsimus nr 44, mille on esitanud Marco Cappato (H-0676/07)
 Teema: Teadustöötajate liikuvus ELis
 

Kuna Euroopa Liidu lepingus sätestatud isikute vaba liikumise põhimõte tagab kõigi Euroopa Liidu kodanike liikuvuse, kas komisjon ei kaalu teha ettepanekut kõrvaldada takistused teadustöötajate liikuvusele Euroopas?

Kui see on nii, siis kas komisjon ei kaalu ka teadustöötajate palga ja lepingutingimuste ühtlustamist Euroopa tasandil seoses mõlemat tüüpi lepingute ja tasustamise vormidega?

 
  
 

Komisjon on täiesti teadlik, et Euroopas tuleb teadlaste liikumist hõlbustada ja nende karjäärivõimalusi edendada. Seepärast ongi viimase paari aasta jooksul koostatud nende kahe aspekti kohta strateegia kahe nõukogus kinnitatud teatise alusel, milles pädevus on jagatud liikmesriikidega.

Selle strateegia tulemusel on võetud vastu rida olulisi õigusloomega seotud, finantsalaseid või konkreetsemaid algatusi.

Geograafilise, sektoritevahelise või asutustevahelise liikuvuse edendamise suhtes on paljugi juba saavutatud, näiteks suur personalikulude tõus seitsmenda raamprogrammi eelarves, eriti Marie Curie stipendiumide, Euroopa teadlaste liikuvusportaali ja Euroopa liikuvuskeskuste võrgustiku, katsealgatus „Euroopa teadlased välismaal” (ERA(1)-Link) Ameerika Ühendriikides tegutsevate Euroopa teadlaste võrku koondamise, ELi teadlase viisa direktiivi ja soovituste näol.

Teised algatused on rohkem seotud teadlaste karjääri edendamisega. Vastu võeti soovitus Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi kohta ning selle vastuvõtmist propageeriti mitmete teavitustegevuste ja teadlikkuse tõstmise meetmete kaudu nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil. Käivitati ka teadlaste tasustamise uuring, mis näitas, et teadlase kutseala atraktiivsust annab veel tõsta.

Komisjoni huvi teadlaste küsimuse vastu näitab ka Euroopa teadusruumi rohelise raamatu kaudu hiljuti algatatud konsultatsioon. Sidusrühmadelt küsiti, kas Euroopas on vaja tõhusamat võrgustikku, mis aitaks parandada teadlaste liikumise tingimusi ja täiendavate pensioniõiguste kaasaskantavust ning tagada neile paremad töötingimused. Selle konsultatsiooni vastused vaadatakse hoolikalt läbi koos vastustega, mis saadi liikuvuse uusi vorme käsitlevale küsimustikule, keskendudes rohkem sellele, kas sotsiaalkindlustusskeemide koordineerimise eeskirju oleks vaja kohandada.

Komisjon tegeleb praegu vastuste analüüsimisega ning ettepanekute tegemiseks on veel liiga vara. Juba on siiski ilmne, et enamik sidusrühmi pooldab karmimaid ja konkreetsemaid meetmeid. Seega võib komisjon eelolevatel kuudel teha konkreetsed ettepanekud teadlaste liikumiselt viimaste takistuste kõrvaldamise meetmete kohta.

Komisjon ei kavatse teha ettepanekut õigusliku seisundi ega teadlaste tasustamise taseme ühtlustamiseks kogu Euroopas, mis on riikliku pädevuse valdkonnad. Sellest olenemata võib komisjon hartas ja juhendis avaldatud põhimõtete kontekstis teha ettepanekuid algatuste kohta, muu hulgas näiteks teadlaste töötingimuste parandamiseks, et muuta teadlase karjäär atraktiivsemaks.

 
 

(1) Euroopa teadusruum.

 

Küsimus nr 49, mille on esitanud Seán Ó Neachtain (H-0628/07)
 Teema: Shannoni lennujaama uue lennuliini arendusprogramm
 

Kas Euroopa Komisjon võib öelda, mitu programmi on komisjon viimastel aastatel heaks kiitnud, milles lubatakse liikmesriigi valitsusel toetada uute riigisiseste või konkreetsest lennujaamast väljuvate lennuliinide arendamist kuni kolme aasta jooksul, et need uued lennuliinid saaksid hakata kasumit teenima?

 
  
 

Alates ühenduse suuniste jõustumisest 9. detsembril 2005 lennujaamade rahastamise ja piirkondlikest lennujaamadest opereerivate lennuettevõtjate riikliku stardiabi kohta(1) on komisjon kiitnud heaks 4 kava, mille alusel saab lennuettevõtjatele anda stardiabi uute lennuliinide teenindamiseks kohalikest lennujaamadest. Otsused on järgmised:

komisjoni 11. novembri 2006. aasta otsus lennuliini arendamise kava kohta Maltal (otsus nr 640/2006);

komisjoni 13. juuni 2007. aasta otsus stardiabi andmise kohta Antwerpeni lennujaamale (otsus nr 156/07);

komisjoni 4. aprilli 2007. aasta otsus stardiabi andmise kohta Puglia lennujaamadele (otsus nr 55/07) ja

komisjoni 10. juuli 2007. aasta otsus Rootsi Norrköpingu lennujaama turundusfondi loomise kohta (otsus nr 791/2006).

Komisjon on võtnud vastu veel kaks dokumenti:

komisjoni 22. juuni 2006. aasta otsus abi kohta Ryanairile (liinil London–Toulon) (otsus nr 563/05);

komisjoni 16. mai 2006. aasta otsus Ühendkuningriigi liinide arendamise fondi kava kohta (otsus nr 303/2006).

Viimases kahes otsuses otseselt 2005. aasta suunistes sätestatud eeskirju ei kohaldatud, sest riigiabist teatati enne suuniste jõustumist.

 
 

(1) ELT C 312, 9.12.2005.

 

Küsimus nr 50, mille on esitanud Michl Ebner (H-0642/07)
 Teema: Brenneri peatunnel
 

Transiitveod läbi Brenneri kuru on kasvanud alates 1998. aastast rohkem kui 50%. 2007. aasta esimesel poolel ületas Alpi mäestiku selle kuru kaudu peaaegu 6000 veoautot päevas. Kuna Alpid on ökoloogiliselt eriti tundlik ala, otsustati mõni aeg tagasi abistada kõnealust ala ja selle elanikke, ehitades Brenneri peatunneli. Brenneri peatunnel on loetletud algusest peale TEN-T esimese projektina.

Brenneri peatunneli projekti hinnanguline maksumus on 4,5–8 miljardit eurot, summa, mis saadakse asjaomastelt liikmesriikidelt ning ELilt. Itaalia ja Austria esitasid 2007. aasta juulis nõutud dokumendid ühenduse finantsabi transpordi- ja energeetikavaldkonnas taotluseks, mis oli kavandatud sügiseks.

Kas komisjon kinnitab, et 2007. aastal Euroopa Parlamendi vastu võetud 30% reegel kehtib, kui ühenduse finantsabi antakse? Milliseid meetmeid komisjon rakendab, et parandada kommunikatsiooni vähesust elanikkonnaga Brenneri peatunneli eeliste üle? Kuidas komisjon kindlustab Brenneri peatunneli rahastamise pärast 2012. aastat?

 
  
 

Berliini-Verona/Milano-Bologna-Napoli-Messina-Palermo raudteetelg (prioriteetne telg nr 1) on üks 30 üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) prioriteetsest projektist. Brenneri peatunneli projekt, millele austatud parlamendiliige viitas, on antud prioriteetse telje keskne lüli. 2007. aasta 10. juulil allkirjastasid Werner Faymann ja Antonio Di Pietro, Austria ja Itaalia transpordiministrid vastastikuse mõistmise memorandumi Saksa transpordiministri Wolfgang Tiefensee juuresolekul, kes kinnitas, et Saksamaa teeb kõik vajaliku kindlustamaks, et tunneli käikuminemisel on tagatud koostalitusvõime selle põhjapoolsel küljel ja sellele juurdepääsuks vajalik ühenduvus.

Vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamine võimaldas nimetatud kahel liikmesriigil esitada Brenneri peatunneli jaoks 2007. aasta juulis vastavuses ühenduse piiriüleste projektide kriteeriumidega terviklik, kooskõlastatud ühenduse rahastamise ettepanek. Komisjon hindab hetkel kõiki 27 liikmesriigilt saadud ettepanekuid vastusena üleskutsele ettepanekuteks ühenduse rahaliseks toetuseks prioriteetsete projektidega töötamise jaoks TEN-T võrgus. Selle hinnangu põhjal otsustab komisjon 2007. aasta hilissügisel, kuidas jaotada TEN-T eelarvet ajavahemikul 2007–2013.

Praeguses etapis ei saa komisjon osutada, kas antud prioriteetsele projektile määratakse ühenduse toetus.

Samuti ei saa komisjon anda mitte mingisuguseid tagatisi seoses Brenneri peatunneli võimaliku rahastamisega pärast 2013. aastat. Komisjon ei saa anda tagatisi mis tahes ettevõttele seoses tulevase Euroopa Liidu eelarvega.

Komisjon jälgib hoolikalt Berliini-Palermo projekti üldisemalt ja eriti Brenneri peatunneli edenemist. 2005. aasta juulis määras komisjon kõnealusele teljele Euroopa koordinaatori, Karel Van Mierti, kes esitas teise tegevusaruande 19. juulil 2007. See aruanne edastati TRAN-komisjoni(1) esimehele 10. septembril 2007. Karel Van Miert on väga pühendunud kõnealuse prioriteetse projekti koordineerimisele.

 
 

(1) Transpordi- ja turismikomisjon.

 

Küsimus nr 51, mille on esitanud Gay Mitchell (H-0645/07)
 Teema: Õhutransport ELi liikmeks olevatesse saareriikidesse
 

Millised on komisjoni ettepanekud, et tagada piisav õhutransport ELi liikmeks olevate saareriikide ja ülejäänud ELi vahel?

 
  
 

Komisjon on täiesti teadlik, et tähtis on tagada liikuvus seoses saarepiirkondadega ja peab tõhusat transporti sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse tingimuseks. Neid vaateid jagavad ELi liikmeks olevad saareriigid.

Õhutransport on selgelt kõige kiirem tee liikuvuse tagamiseks. Ühine Euroopa lennundusturg on edukalt loodud, võimaldades seega märkimisväärset suurenemist lennuliinide ja lennuettevõtjate arvus ning tuues suurt kasu tarbijatele.

Liikmesriigid võivad teatud tingimustel anda stardiabi, et julgustada uute lennuliinide rajamist. EÜ asutamislepingu artikli 88 alusel tuleb sellisest abist teavitada komisjoni. Komisjon hindab abi EÜ asutamislepingu artiklite 86 ja 87 ning ühenduse suuniste (lennujaamade rahastamise ja piirkondlikest lennujaamadest opereerivate lennuettevõtjate riikliku stardiabi kohta(1)) seisukohast.

Praegu on Euroopa õigusaktide hulgas säte avaliku teenindamise kohustuste rakendamise kohta õhutranspordi korral, kui turg ei vasta riikide või piirkondade tegelikele vajadustele.

Avaliku teenindamise kohustused võivad seotud olla teatud tingimustega seoses ainuõigustega kolmeks aastaks, mis on pikendatavad hankemenetluse kaudu.

Selleks et muuta avaliku teenindamise kohustused atraktiivsemaks suuremale hulgale taotlejatest, on komisjon teinud ettepaneku pikendada antud perioodi neljale aastale.

Lõpetuseks vastavad sotsiaalse iseloomuga abiprojektid, mille eesmärk on lennureiside hinna alandamine saarte elanikele, põhimõtteliselt ühisturu nõuetele, eeldades, et need ei vii õigustamata diskrimineerimiseni nendest tulu saajate või lennuliinide hulgas.

 
 

(1)Euroopa Liidu Teataja C 312, 09.12.2005.

 

Küsimus nr 52 , mille on esitanud Jörg Leichtfried (H-0647/07)
 Teema: Turvalisus Slovakkia õhuruumis / Slovakkia lennuliikluse lennujuhtide olukord
 

Slovakkia lennuliikluse lennujuhid alustasid streiki, et tõmmata tähelepanu asjaolule, et lennuohutus Slovakkias jätab tõsiselt soovida. Järgnev Eurocontroli auditeerimine paljastas tõsiseid puudusi ja riske ning eelkõige mittevastamise Euroopa ohutusnormidele (ESARR). Slovakkia Lennuohutusamet näitab leide tühisena ning kuigi Slovakkia tsiviillennundusamet lubas hinnata Eurocontroli aruannet ning rakendada soovitatud meetmed 30. aprilliks 2007, pole tänaseks midagi tehtud. Töötajaid, kes streikisid, on karistatud ja nende palkasid on kärbitud. Veel enam, nende nimed on kantud musta nimekirja, mida praegu mitteametlikult peetakse.

Kas komisjon on teadlik sellest kahetsusväärsest olukorrast Slovakkias ja mida ta kavatseb selles osas ette võtta?

 
  
 

Komisjon saab kinnitada, et Eurocontrol teostas ohutuskontrolli 2007. aasta alguses tsiviillennundusameti nõudmisel. Kontroll paljastas mitmed nõuete mittejärgimise juhtumid Eurocontroli ohutuseeskirjade ning komisjoni 20. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2096/2005, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded, kohaldamises. Slovakkia aeronavigatsiooniteenuste pakkuja LPS pakkus järgnevalt parandusmeetmeid, millest mõned jõustusid kohe, samal ajal kui teised tuli rakendada 2007. aasta lõpuks. Komisjonil ei ole teavet, et antud menetlust, mis on üsna standardne, ei järgita.

Tuleb samuti rõhutada, et tuvastatud mittejärgimise juhtumite iseloom ei osuta tõsistele turvalisuse puudujääkidele Slovakkia õhuruumis.

 

Küsimus nr 53, mille on esitanud Manuel Medina Ortega (H-0593/07)
 Teema: Strateegiline kava äärepoolseimate piirkondade jaoks
 

Arvestades äärepoolseimate piirkondade strateegilise kava hilinemisega esitamist ja kõnealuste piirkondade raskusi selliste uute probleemide tulemusena nagu suurenenud õhutranspordikulud, turistide vähenemine ja migratsioonisurve, kas komisjon tagab, et strateegiline kava valmib mõistliku tähtaja jooksul ning et komisjonil on vahendid selle kava rakendamiseks?

 
  
 

12. septembril 2007 võttis komisjon vastu teatise „Äärepoolseimate piirkondade strateegia: kokkuvõte ja arenguperspektiivid”.(1) Teatises hinnatakse antud piirkondade strateegia rakendamist alates 2004. aastast ja püütakse tugevdada nende kolme alustala – konkurentsivõimet, ligipääsetavust ja piirkondlikku integratsiooni – teatud lühiajaliste lisameetmete peatse võtmise kaudu.

Teatises taotletakse arutelu algatamist pikaajalistel teemadel, mis on äärepoolseimate piirkondade jaoks eriti delikaatsed, ning nendele on viidatud austatud parlamendiliikme poolt esitatud küsimuses: kliimamuutused, demograafilised muutused ja rände juhtimine, põllumajandus ja merenduspoliitika.

Samal ajal jääb ligipääsetavus komisjoni äärepoolseimate piirkondade strateegias keskseks. Need piirkonnad sõltuvad täielikult õhutranspordist nii äärepoolseimate piirkondade elanike juurdepääsu suhtes ülejäänud Euroopale kui ka turistide ja sotsiaal-majandusliku arengu mõjutajate juurdepääsu suhtes äärepoolseimatele piirkondadele. Seetõttu kutsub komisjon oma partnereid üles kliimamuutuste vastu võitlemise raames arutama, „millised meetmed on vajalikud, et heitmete vähendamise eesmärk ei mõjuks negatiivselt juurdepääsule äärepoolseimate piirkondade ja nende piirkondade majandusele ja kodanikele”.

Teatis on esitatud Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Seda arutatakse vaheldumisi kõigi nelja asutusega, alustades parlamendist. Äärepoolseimate piirkondade strateegia praegusel ja tulevasel rakendamisel järgitakse ka partnerluspõhimõtet.

Komisjon tagab, et sobivad meetmed võetakse vastu erinevates asjaomastes valdkondades ajavahemikul 2007–2013, kasutades vajalikke ressursse, ning valmistab ette strateegia tulevikuks, kui konsultatsioonietapp on lõppenud.

 
 

(1)KOM(2007)507 lõplik.

 

Küsimus nr 54, mille on esitanud Lambert van Nistelrooij (H-0596/07)
 Teema: Euroopa naabruspoliitika tugevdamine
 

2005. aastal võeti vastu Euroopa naabruse ja partnerluse rahastamisvahend (ENPI). Senini tundub rakendamine konkreetsetes liikmesriikides olevat aeglane. Seetõttu on väljendatud muret programmi edenemise üle.

Olen aru saanud, et Euroopa naabruspoliitika tugevdamiseks hindab komisjon igal aastal – esmakordselt 2007. aasta lõpus – ka Euroopa naabruspoliitika algatuse piiriülest koostööd. Suure tõenäosusega hõlmab see teavet programmide kohaliku või piirkondliku kasutuselevõtu kohta igas asjaomases riigis, ühiseid rakenduskavasid ja detsentraliseeritud suutlikkuse suurendamist.

Koos hindamisega, milliseid meetmeid pakub komisjon välja, et suurendada kohaliku ja piirkondliku tasandi piiriüleste algatuste kasutuselevõttu?

 
  
 

Arvestades, et Euroopa naabruse ja partnerluse rahastamisvahend võeti vastu oodatust hiljem ja see jõustus alles 29. novembril 2006, on veel liiga vara väita, et piiriülesed algatused on ellu viidud puudulikult, või selle üle muret väljendada. Vastupidi, komisjon ootab, et selle uue rahastamisvahendiga muutub Euroopa naabruspoliitika erinevate aspektide alane koostöö paremaks ja paindlikumaks, eriti piiriülese koostöö küsimustes.

Osalevad riigid tegelevad praegu koos piiriülese koostöö programmide täpsustamisega. Komisjon ootab enamiku programmide esitamist 2007. aastal, mis võimaldaks need vastu võtta 2007. aasta lõpus. See jääb kindlalt Euroopa naabruse ja partnerluse rahastamisvahendi artikli 9 lõike 6 raamesse, milles osutatakse, et programmid tuleb esitada aasta jooksul pärast piiriülese koostöö strateegiadokumendi vastuvõtmist (st 2008. aasta märtsiks). Programmide ettevalmistamiseks kuluvat suhteliselt pikka aega võib seletada lähenemisviisi uudsusega – esimest korda määratlevad liikmesriigid ja partnerriigid oma prioriteedid koos (ja konsulteerides kohalike partneritega) ning määravad kindlaks meetmed, mida järgmise seitsme aasta jooksul rahastada.

Igal juhul on kaks eelarvepädevat institutsiooni lubanud vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 48 kanda 2007. aastal kasutamata jäänud eraldised üle järgmistesse aastatesse. Seda kohaldatakse ka Euroopa Regionaalarengu Fondist Euroopa naabruse ja partnerluse rahastamisvahendile eraldatud vahendite suhtes.

Komisjon jälgib piiriülese koostöö programmide ettevalmistamist ja rakendamist tähelepanelikult, võttes arvesse ka neid elemente, mida austatud parlamendiliige nimetas (programmide kohalik või piirkondlik kasutuselevõtt). Selle põhjal võib komisjon vahekokkuvõtte käigus piiriülese koostöö strateegia läbi vaadata ja seda kohandada.

 

Küsimus nr 55, mille on esitanud Justas Vincas Paleckis (H-0603/07)
 Teema: Keskkonnainfrastruktuuri kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks
 

ELi riikides on vastu võetud asjakohased õigusnormid, mis tagavad võrdsed võimalused puuetega inimestele. Praktikas aga diskrimineeritakse puuetega inimesi tihti nende vajaduste osas, eelkõige ebapiisava eluaseme kohandamise ja avaliku sektori infrastruktuuri tõttu. Paljudes ELi liikmesriikides ei jõua liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimesed teatud asutusteni, ei leia tööd või ei saa kasutada teabe- või kultuuriallikaid või teisi teistele ühiskonna liikmetele saadaval olevaid teenuseid, kuna keskkond ei ole kohandatud vastavalt nende vajadustele.

Hetkel käivad läbirääkimised eridirektiivi ettevalmistamise kohta, mille kohaselt peaksid kõik liikmesriigid tagama, et keskkond on rahuldavalt kohandatud vastamaks puuetega inimeste vajadustele. Milline on komisjoni seisukoht selles küsimuses ja kas komisjon kavandab rakendada vajalikke meetmeid, mis tugevdaksid liikmesriikide pühendumist luua võrdsed võimalused, et vastata puuetega inimeste vajadustele?

 
  
 

Direktiiviga 2000/78/EÜ kehtestatakse töö saamise ja kutsealale pääsemise võrdse kohtlemise üldine raamistik ning keelatakse töökohal või koolituse saamisel diskrimineerimine puude, vanuse, usu või veendumuste või seksuaalse sättumuse põhjal. Kõnealuse direktiivi artikliga 5 nõutakse tööandjatelt mõistlikke abinõusid puuetega töötajate arvessevõtmiseks. Kõik liikmesriigid on selle direktiivi üle võtnud ning kui puudega inimest töökohal diskrimineeritakse, on olemas õiguskaitsevahend riigi tasandil. Seda direktiivi ei kohaldata siiski väljaspool töö, kutseala ja koolituse valdkonda.

Vastavalt 2008. aasta poliitilises strateegias(1) avaldatule ning tuginedes uuringule liikmesriikides kehtivate diskrimineerimisvastaste õigusaktide kohta(2), kavatseb komisjon esitada meetmed, mille eesmärk on diskrimineerimise (sealhulgas puude alusel, kuid mitte ainult) ennetamine ja selle vastu võitlemine väljaspool tööturgu. Nende meetmete koostamiseks läbiviidav mõju hindamine hõlmab ka avalikku konsulteerimist Internetis(3), mis lõpeb 15. oktoobril 2007. Komisjon võtab konsulteerimise ja mõju hindamise tulemusi arvesse oma ettepanekute koostamisel ning sellele järgnevates kontaktides ELi institutsioonide, liikmesriikide ja muude sidusrühmadega.

Konkreetsemalt seoses küsimuses tõstatatud puuetega inimeste teabele juurdepääsu teemaga kavatseb komisjon vastavalt e-juurdepääsetavuse teatises(4) avaldatule hinnata tulemusi, mis on info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele juurdepääsu osas saavutatud 2007. aasta lõpuks.

 
 

(1) KOM(2007) 65.
(2) http://ec.europa.eu/employment_social/fundamental_rights/pdf/pubst/stud/mapstrand1_en.pdf.
(3) http://ec.europa.eu/employment_social/emplweb/news/news_en.cfm?id=270.
(4) KOM(2005) 425.

 

Küsimus nr 56 , mille on esitanud Panayiotis Demetriou (H-0608/07)
 Teema: Oikumeeniline patriarh ja Türgi
 

Türgi ülemkohus sedastas oma hiljutises otsuses, et oikumeeniline patriarh valitakse vastavalt 1923. aasta dekreedile, mis ütleb, et ainult Türgi kodanikel, kes täidavad oma kohustusi Türgis, on õigus valida ja saada valitud. Sel viisil sekkub Türgi riik, eirates ühenduse õigustikku ja eelkõige Euroopa inimõiguste konventsiooni ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat, usukogukonna sisekorraldusse, kehtestades ranged piirangud mittetürklastest isikute õigusele usuvabadusele nende osaluse kaudu usukogukondade tegevuses, millesse nad kuuluvad. Seda probleemi on korduvalt tõstatatud komisjoni eduaruannetes Türgi kohta.

Milliseid meetmeid kavatseb komisjon võtta tagamaks, et Türgi on kooskõlas tema ühinemiseelse protsessi kontekstis mittemoslemi kogukondade ja oikumeenilise patriarhi ees võetud kohustustega säilitada usuvabadus – kohustustega, mis on sätestatud partnerluslepingus ja läbirääkimisraamistikus?

 
  
 

Komisjon jätkab usuvabadusega seotud küsimuste hoolikat jälgimist, pidades silmas selliste lahendusteni jõudmist, mis austaksid täielikult Euroopa inimõiguste konventsiooniga tagatud vabadusi ning Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid.

Usuvabadusega seotud arengud kajastuvad komisjoni iga-aastastes eduaruannetes ja neid vaadeldakse ühinemisläbirääkimiste osana 23. peatüki (kohtusüsteem ja põhiõigused) kontekstis.

Vajaduse korral võib komisjon korrapärase poliitilise dialoogi raames tõstatada Türgi ametiasutustega konkreetseid küsimusi.

 

Küsimus nr 57, mille on esitanud Hans-Peter Mayer (H-0609/07)
 Teema: Tegevuskava seoses piirmäärast väiksema maksumusega riigihankemenetlustega, vastuseks millele esitatakse ainult pakkumised, mille väärtus on üle piirmäära
 

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivile 2004/18/EÜ(1)ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta, peavad need riigihanked, mille maksumus on suurem selles direktiivis esitatud piirmäärast, olema avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas.

Kui vastuseks teatele riikliku lepingu kohta, mille väärtus on alla piirmäära, esitatakse ainult pakkumisi, mille väärtus on üle piirmäära, kas siis tuleb kord tühistada ja korraldada uus riigihankemenetlus kogu ELis või saab siiski lepingu sõlmida?

 
  
 

Riigihankelepingute eeldatava kogumaksumuse arvutamise meetodid on sätestatud direktiivi 2004/18/EÜ artiklis 9. Selle sätte kohaselt võetakse riigihankelepingu eeldatava kogumaksumuse arvutamisel aluseks ostja hinnanguline väljamakstav kogusumma ilma käibemaksuta. Kalkulatsioon peab kehtima lepingu teate saatmise ajal või, kui sellise teate saatmine ei ole kohustuslik, siis ajal, kui ostja alustab lepingu sõlmimise menetlust.

Kui riigihankelepingu sõlmimise hetkel selgub, et kõikide esitatud pakkumiste maksumus on üle piirmäära, ei sea see tingimata küsimärgi alla lepingu sõlmimise menetluse käiku. Kindlasti ei pea menetlust katkestama ja alustama uut kogu ELi hõlmavat riigihanget, kui ostja suudab näidata, et maksumuse prognoosimise ajal toimis ta heas usus ja vastavalt eespool kirjeldatud eeskirjadele.

Igal juhul peavad ostjad olema teadlikud asjaolust, et ka need lepingud, mis jäävad alla ELi direktiivide kohaldamise piirmäärasid, tuleb sõlmida kooskõlas ühenduse õiguse üldeeskirjade ja -põhimõtetega. See tähendab eelkõige, et siseturu jaoks oluliste lepingute sõlmimise kavatsust tuleb piisavalt reklaamida. Komisjon on avaldanud tõlgendava teatise(2), kus seletatakse oma seisukohti nende ühenduse õiguse põhimõtete praktilise rakendamise puhul.

Kui austatud parlamendiliige soovib arvamust konkreetse juhtumi kohta, on komisjon loomulikult valmis vaatama läbi temale esitatud asjaolud ja hindama, kas eespool kirjeldatud pakkumise seaduslikkuse tingimused on täidetud.

 
 

(1) ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.
(2) Komisjoni tõlgendav teatis, milles käsitletakse ühenduse õigust lepingute sõlmimisel, mis ei ole või on ainult osaliselt reguleeritud riigihankedirektiividega, ELT C 179, 1.8.2006.

 

Küsimus nr 58, mille on esitanud Frank Vanhecke (H-0610/07)
 Teema: Isapuhkus
 

Saksamaal on vastutav minister Ursula von der Leyen algatanud „isaduskuud” (Vätermonate) osana meetmetest kehtestamaks tasuline lapsehoolduspuhkus: lapsehoolduspuhkuse maksed tuleb teha 14 kuuks 12 kuu asemel, kui isa katkestab ka mõneks ajaks töö selleks, et laste eest hoolitseda.

Ilmselt kaalub volinik Vladimir Špidla kohustusliku lapsehoolduspuhkuse kehtestamist, milleks ta ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide tulevikuteemaliste arutelude järel kavandab esitada õigusloomega seotud ettepaneku (Barbara Schäder, „EU-Kommissar will Vater zur Auszeit verpflichten”, Der Spiegelonline, 18. juuli 2007).

Kas komisjon kinnitab, et volinik Špidla kaalub tõepoolest õigusloomega seotud ettepaneku esitamist antud teemal? Mis oleks selle õiguslik alus? Kas kõnelusi peetakse ainult ametiühingute ja tööandjate organisatsioonidega või leiavad need aset ka teiste osapooltega? Kas selline ettepanek ei ole vastuolus liikmesriikide volitustega ja subsidiaarsuse põhimõttega?

 
  
 

Töö, isikliku elu ja pereelu ühitamine kuulub naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhistes(1) nimetatud 2006.–2010. aasta esmatähtsate tegevusvaldkondade hulka. 2006. aasta oktoobris algatas komisjon Euroopa tasandil EÜ asutamislepingu artikli 138 alusel sotsiaalpartneritega esimese konsultatsiooni töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks(2). Uurinud esimese konsultatsiooni vastuseid, käivitas komisjon 30. mail 2007. aastal konsultatsiooni protsessi(3) teise etapi. Teise etapi dokumendis on komisjon näinud ette mitu varianti võimalikeks õigusloomealasteks või -välisteks meetmeteks, sealhulgas teinud ettepaneku võtta vastu õigusakt isapuhkuse kohta. Samuti palub komisjon sotsiaalpartneritel hinnata direktiiviga 96/34/EÜ(4) jõustunud isapuhkuse raamlepingu sätteid, pidades silmas selle läbivaatamist. Komisjon märgib ka, et olenevalt teise etapi konsultatsiooni tulemusest, sotsiaalpartnerite vahelisest läbirääkimisest ja üksikasjalikust mõju hindamisest kaalub komisjon kehtivate õigusaktide täiendamist töö ja pereelu ühitamise valdkonnas.

Teise konsultatsiooni tulemusel otsustasid ETUC,(5) BUSINESSEUROPE,(6) UEAPME(7) ja CEEP(8) isapuhkuse raamlepingu hindamiseks moodustada Euroopa sotsiaaldialoogi raames ühise töörühma. Nad on märkinud ka, et Euroopa sotsiaalpartnerid kavatsevad kasutada seda võimalust, et hinnata lapsehoolduspuhkuse korraldust võrreldes muude lapsetoetuste ja tööelu tasakaalu meetmetega, et hinnata uute meetmete võtmise vajadust. Töörühm esitab aruande 2008. aasta märtsis. Eespool nimetatud organisatsioonid ja muud Euroopa sotsiaalpartnerid on esitanud teise konsultatsiooni kohta ka oma tähelepanekud.

Komisjon tegeleb praegu sotsiaalpartnerite tähelepanekute uurimisega. Seepärast on liiga vara öelda, kas komisjon esitab õigusloomega seotud ettepaneku isapuhkuse (st lühike puhkuseperiood isadele lapse sünni või adopteerimise ajal) kohta.

Kui komisjon otsustab selles valdkonnas õigusloomega seotud ettepaneku esitada, on liikmesriikidel ja parlamendil võimalus seda arutada ja parandada. Nagu kõik õigusloomega seotud ettepanekud, võetaks isapuhkusega seotud ettepanek vastu EÜ asutamislepingu artikliga 251 ette nähtud korras.

Puhkusega (sealhulgas isapuhkusega) seotud küsimusi reguleerib asutamislepingu artikli 137 lõike 1 punkt a (töötingimused). Seega on ühendusel võimalik võtta meetmeid liikmesriikide meetmete toetamiseks ja täiendamiseks selles valdkonnas.

 
 

(1) KOM(2006) 92.
(2) SEC(2006) 1245, 12.10.2006.
(3) SEC(2007) 571, 30.5.2007.
(4) EÜT L 145, 19.6.1996.
(5) Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon.
(6) Euroopa ettevõtete liit.
(7) Euroopa käsitööliste ning VKEde assotsiatsioon.
(8) Riigiosalusega Ettevõtete ning Üldist Majandushuvi Pakkuvate Ettevõtete Euroopa Keskus.

 

Küsimus nr 59, mille on esitanud Jim Higgins (H-0612/07)
 Teema: Brasiilia veiseliha import
 

Pidades silmas Iiri põllumajandustootjate ühenduse (Irish Farmers Association) 16. juuli 2007. aastal komisjoniga peetud koosolekul esitatud graafilist tõestust standardite puudumise kohta Brasiilia veiseliha tootmises, kas Euroopa Komisjon on valmis kehtestama täieliku keelu Brasiilia veiseliha impordile?

 
  
 

ELi impordi sanitaarpoliitika põhineb teadusel, sanitaar- ja fütosanitaareeskirjadel ning asjaomastel rahvusvahelistel standarditel, mida toetavad rakendamisel saadud kogemused.

Veterinaar- ja toiduamet käsitles ükshaaval kõiki Iiri põllumajandustootjate ühenduse aruandes esitatud väiteid.

Üldiselt tundub komisjonile, et aruandes esitatud väited põhinevad suures osas veiseliha impordi suhtes kehtestatud ELi nõuete ebaõigel tõlgendusel.

Komisjon on teadlik, et Brasiilia ametiasutustel tuleb veel mõnigi probleem lahendada, ning on palunud kontrollitavaid tõendeid ülejäänud puuduste kõrvaldamise kohta 2007. aasta lõpuks.

Veterinaar- ja toiduametil on kavas teha veel kontrollkäike Brasiiliasse 2007. aasta jooksul, et tagada nende puuduste korrektne käsitlemine.

Komisjon on valmis võtma kõik asjakohased meetmed juhul, kui neid puudusi ei kõrvaldata.

 

Küsimus nr 60, mille on esitanud Mairead McGuinness (H-0619/07)
 Teema: Brasiilia veiseliha sektoris kohaldatavad kontrollid ja standardid
 

Milline on komisjoni seisukoht Brasiilia veiseliha impordi praeguse olukorra kohta?

Juuli alguses teatati, et volinik Fischer Boel tõstatas kirjas oma kolleegile volinik Kyprianoule küsimuse Iiri põllumajandustootjate ühenduse külastuse kohta Brasiiliasse ning nende külastuse alusel koostatud aruande kohta. Ta märkis, et „need tulemused on nii dramaatilised, et neid lihtsalt ei saa eirata. Minu arvates tuleb neid tulemusi veenval ja tõhusal viisil kontrollida”. Kas seda on tehtud?

Kas komisjon on veendunud, et Brasiilias veiseliha tootmise suhtes kohaldatavad kvaliteedi- ja ohutusstandardid on piisavad?

Milliseid jõupingutusi on komisjon teinud veiseliha tootmise standardite tõstmiseks rahvusvahelisel tasandil, et need vastaksid ELi standarditele?

 
  
 

Tuginedes 2007. aasta märtsi asjaomaste ELi loomatervishoiu- ja tervisekaitsenõuete täitmise kontrollile, hindab komisjon praegust olukorda Brasiilias selliseks, mis ei nõua kehtivate veiseliha impordi eeskirjade viivitamatut muutmist.

Peale seda kontrolli on komisjon siiski jätkanud Brasiilia ametiasutustele surve avaldamist, et nad jätkaksid oma veterinaarkontrolli meetmete parandamist.

Enne 2007. aasta lõppu on kavas teostada täiendav kontroll ning komisjon on valmis vajaduse korral võtma täiendavaid meetmeid.

EL ei saa nõuda kolmandalt riigilt mõnede ELis kohaldatavate veterinaarmeetmete täitmist (näiteks läbipaistvus), sest see oleks selgelt vastuolus SPS/WTO lepingu põhimõtete ja eeskirjadega(1).

Sellele vaatamata on ELi veiseliha impordi nõuded teaduslikel alustel põhinevad, proportsionaalsed ja diskrimineerimist vältivad, mõnikord rangemad kui OIE(2) standardid ning ELi tarbijate tervise kaitsmiseks piisavad. Komisjon püüab koos liikmesriikidega tagada, et imporditud tooted oleksid nende imporditingimustega kooskõlas.

Komisjon on teadlik, et Iiri põllumajandustootjate ühendus (IFA) külastas Brasiiliat, mille tulemusel on koostatud aruanne. IFA aruandes esitatud teave Brasiilia veiseliha impordi suhtes kohaldatavate ELi nõuete kohta ei ole korrektne.

 
 

(1) Tervisekaitse ja fütosanitaarvaldkonna meetmed / Maailma Kaubandusorganisatsioon.
(2) Rahvusvaheline episootiaamet (World Organisation of Animal Health).

 

Küsimus nr 61, mille on esitanud Jim Allister (H-0614/07)
 Teema: Geneetiliselt muundatud põllukultuuride heakskiitmismenetlus
 

Miks võtab geneetiliselt muundatud põllukultuuride heakskiitmismenetlus ELis aega 30–36 kuud, kui Ameerika Ühendriikides võtab sama menetlus aega vaid 9–18 kuud.

Kas EL liigub geneetiliselt muundatud sortide samaaegse heakskiitmise suunas, et ELi menetlus ei satuks ebasoodsasse olukorda heakskiitmise venimisest tuleneva kariloomade sööda maksumuse tõusu tõttu?

 
  
 

On palju põhjuseid, miks geneetiliselt muundatud põllukultuuri lubamine võtab ELis keskmiselt kauem aega kui kolmandates riikides. Need vajavad eraldi analüüsi. Komisjon tooks välja erinevaid tegureid.

Üks on see, et kehtivat geneetiliselt muundatud toidu ja sööda lubamise süsteemi kohaldatakse alles 2004. aasta aprillist ja nagu iga uus mehhanism, vajab see aega sissetöötamiseks. Sama kehtib ka biotehnoloogia ettevõtete kohta, kes pidid end õigusaktidest tulenevate uute nõuetega kurssi viima.

Teiseks, et reageerida ELi kodanike murele geneetiliselt muundatud põllukultuuride ohutuse kohta, on uue õigusliku raamistikuga kehtestatud hindamissüsteem, mis on märksa rangem kui ükski teine maailmas. Selles nõutakse, et ettevõtted koostaksid eraldi toimikud ning vastaksid paljudele teaduslikele küsimustele, mida Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) riskihindamise etapis esitab.

Kolmas tegur on see, et liikmesriigid ei anna oma toetust teadusliku hindamise tulemustele ja nendest tulenevatele komisjoni ettepanekutele geneetiliselt muundatud organismide (GMOd) heakskiitmiseks. Asjaolu, et liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamuse toetuse saamine on keeruline, sunnib komisjoni kasutama täielikku komiteemenetlust, st kaasama nõukogu.

Selle olukorra valguses on komisjoni seisukoht alati olnud selge. Komisjon on otsustanud õiguslikku raamistikku täielikult rakendada, vältides lubade andmise menetluses võimalikke ummikseise, kuid tegemata kompromisse väga ranges riskihindamises.

Selle valguses ja nende kolme aasta jooksul saadud kogemuste tulemusel on juba viidud sisse asjaomased parandused.

Näiteks on lühendatud Euroopa Toiduohutusametile antud aega uue toimiku terviklikkuse kontrollimiseks ning amet võttis hiljuti kohustuse lõpetada see riskihindamise etapp kuue nädala jooksul alates taotluse esitamisest.

Samasugune positiivne samm tehti avastamismeetodite valideerimisel, mis on samuti protsessi oluline osa.

Samuti on komisjon teinud erinevaid algatusi suurema toetuse saamiseks liikmesriikidelt. Pärast kvestorite kogus 2006. aasta aprillis peetud geneetiliselt muundatud organismide teemalist arutelu määrati kindlaks konkreetne tegevuskava, mille eesmärk oli geneetiliselt muundatud organismide alaste otsuste teadusliku järjepidevuse ja läbipaistvuse suurendamine. Näiteks annab Euroopa Toiduohutusameti GMOde uurimise komisjon nüüd süstemaatiliselt selgitusi, kuidas liikmesriikide tõstatatud märkusi on ameti arvamustes arvestatud. Viimased hääletused on näidanud liikmesriikide toetuse tõusu lubade andmise ettepanekutele.

 

Küsimus nr 62, mille on esitanud Philip Bushill-Matthews (H-0615/07)
 Teema: Solidaarsusfond
 

Kas komisjon saab kinnitada, et pärast ulatuslikku üleujutustega seotud kahju on Ühendkuningriigi valitsus esitanud ELi Solidaarsusfondile taotluse abi saamiseks, ning kui see vastab tõele, siis millisel kuupäeval komisjon selle avalduse sai?

Kas komisjon saaks palun anda ligikaudse ülevaate, milline on maksimaalne ja minimaalne võimalik abisumma ning kui kiiresti on võimalik need vahendid üle kanda, arvestades pakilist vajadust tulvavete tõkete parandamiseks nii ruttu kui võimalik enne järgmisi paduvihmasid?

 
  
 

Komisjon saab kinnitada, et ELi Solidaarsusfond sai 20. augustil 2007. aastal Ühendkuningriigi valitsuselt taotluse abi saamiseks. Komisjonile on teatatud, et üksikasjalikum teave, eelkõige täpsustatud kahjuhinnangud, esitatakse 2007. aasta septembri lõpus.

Kui Ühendkuningriigi taotlus vastab solidaarsusfondist abi andmise kriteeriumidele, teeb komisjon eelarvepädevale institutsioonile, kes kinnitab eelarve muutmise menetluse kaudu vajalikud assigneeringud, ettepaneku abi summa kohta.

Abi summa arvutatakse tavakohasel viisil otsese kahju kogusumma alusel, võttes arvesse fondist abi saamise kahju künnist kõnealuse riigi jaoks. Ühendkuningriigi puhul on 2007. aasta künnis 3 267 miljardit eurot. Alla künnist jäävale kahju osale antakse abi madalama, 2,5%se määraga ning künnist ületavale kahju osale kõrgema, 6%se määraga. Lõplik summa sõltub toimiku üksikasjalikust analüüsist, mistõttu ei saa antud etapis täpset vastust anda.

Selles etapis ei ole võimalik ennustada, kui kaua menetluse erinevad osad aega võtavad. Tuleb märkida, et Euroopa Liidu Solidaarsusfondi abi võib kasutada üksnes hädaolukorras vajalikeks erimeetmeteks, mis on seotud üleujutuste põhjustatud kahjudega (sealhulgas kaitseinfrastruktuuride kindlustamiseks). Euroopa Liidu Solidaarsusfondist ei ole võimalik rahastada ennetavaid meetmeid, kuid asjaomaste piirkondade ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavades peaks selline võimalus olema.

 

Küsimus nr 63, mille on esitanud Ryszard Czarnecki (H-0621/07)
 Teema: Maanteede infrastruktuuri ehitamiseks antav ELi toetus
 

Millist toetust saab EL anda maanteede ja kiirteede ehitamiseks ja raudteeprojektideks Poolas seoses ettevalmistustega 2012. aasta Euroopa meistrivõistlusteks jalgpallis?

 
  
 

Investeeringud Poola transporti tehakse peamiselt infrastruktuuri ja keskkonna rakenduskava raames, milles ette nähtud ELi rahastatavate transpordi valdkonna projektide investeeringud ajavahemikuks 2007–2013 on 17,8 miljardit eurot. See rakenduskava ei ole veel lõplik ja arutelu selle üle on praegu Poola ametiasutustega käimas.

Prioriteediks on üleeuroopalise transpordivõrgu investeeringud, eriti need, mida on nimetatud 30 Euroopa huvides oleva prioriteetse projekti loetelus. Nõukogu ja parlament leppisid üleeuroopaliste transpordivõrkude prioriteedid kokku 2004. aastal(1). Nendes suunistes koostati loetelu 30 prioriteetse projektiga (Euroopa huvi peamise teljega), mille eesmärk on ühendada liikmesriike ja lõimida uute liikmesriikide võrgud säästval, ohutul ja turvalisel moel. Poola on seotud nelja üleeuroopalise transpordivõrgu projektiga. Need on meistrivõistluste jaoks vägagi asjakohased, võimaldades Poola suuremate linnade vahel kaasaegse, ohutu ja turvalise ühenduse.

Komisjon soovib austatud parlamendiliiget teavitada, et ELi rahalistest vahenditest on võimalik toetada ka maanteede infrastruktuuri ning investeeringuid ühistransporti võistluspaikadesse ja meistrivõistlusi võõrustavatesse linnadesse pääsemiseks, et parandada juurdepääsu staadionidele ja võõrustavatele linnadele.

 
 

(1) Otsus 884/2004/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta.

 

Küsimus nr 64, mille on esitanud Cristina Gutiérrez-Cortines (H-0622/07)
 Teema: Tervishoiuteenuste direktiiv ja selle mõju apteekidele
 

Arvestades komisjoni ja siseturu peadirektoraadi algatatud rikkumismenetlusi, mis püüavad liberaliseerida apteeke, lammutades struktuuri ja süsteemi, mis teenib kodanikke väga hästi ja aitab kaasa kvaliteetsele apteegiteenusele;

kas komisjon soovib muuta selle valdkonna täiuslikuks turuks, mida reguleerivad nõudluse ja pakkumise mehhanismi reeglid ning kus kodanike tervis ja ELi nõukogu poolt aktsepteeritavad väärtused ja põhimõtted on kõigest marginaalsed kaalutlused?

Kas komisjon arvab, et rikkumismenetluste põhjal on võimalik muuta asutamislepingut (artiklit 152) ja reguleerivaid institutsioone, nimelt nõukogu, Euroopa Parlamenti ja liikmesriikide parlamente ümber hääletada?

 
  
 

Esmalt soovib komisjon austatud parlamendiliikmele kinnitada, et on suurepäraselt teadlik tervishoiuteenuste, eriti apteegiteenuste vaieldamatust olulisusest Euroopa kodanike jaoks.

Komisjon soovib siiski rõhutada, et rikkumisi käsitlev poliitika selles valdkonnas ei nõua apteegiteenuste sektori liberaliseerimist.

Rikkumismenetluste eesmärk on tagada riiklike apteekide asutamist käsitlevate õigusaktide kokkusobivus asutamislepingus kinnitatud põhiõigustega. Komisjon on saanud ja saab jätkuvalt arvukalt kaebusi Euroopa kodanikelt, kes väidavad, et apteekide asutamise tingimused on mõnes liikmesriigis diskrimineerivad, läbipaistmatud või põhjendamatult piiravad, mis pilkavad nende põhivabadusi. Komisjoni kui EÜ asutamislepingu järelevalvaja kohus on tagada, vajaduse korral rikkumismenetlust algatades, kodanikele juba antud põhivabaduste austamine, olenemata seda reguleeriva teisese õigusakti olemasolust.

See ei tähenda, nagu oleks komisjon seisukohal, et selle eesliini tervishoiuteenuse suhtes ei saaks proportsionaalseid tervisega seotud meetmeid kohaldada, et tagada juurdepääs ja üldisemalt kõige kõrgemal tasemel apteegiteenuse osutamine kõigile kodanikele selle kõige laiemas mõistes.

See seisukoht ei viita, et muuta tuleks asutamislepingu teisi artikleid või et eksisteeriks konflikt teiste institutsioonide eelisõigustega. Just austatud parlamendiliikme viidatud asutamislepingu artikli 152 puhul tasub märkida, et Euroopa Kohtul oli võimalus oma hiljutise 16. mai 2006. aasta otsusega(1) meelde tuletada, et artikli 152 lõike 5 kohaselt võtavad ühenduse tervishoiumeetmed täiel määral arvesse liikmesriikide vastutust tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ning kättesaadavaks muutmisel, see säte ei välista siiski võimalust, et liikmesriikidelt võidakse muude asutamislepingu sätete alusel oma sotsiaalkindlustussüsteemide mõningast kohandamist nõuda.

 
 

(1) Kohtuasi C-372/04, punktid 146 ja 147.

 

Küsimus nr 65, mille on esitanud Olle Schmidt (H-0623/07)
 Teema: Vene-Saksa gaasitoru Baltikumis
 

Komisjon märkis (H-0231/07)(1) kevadel, et TEN-E projektiks klassifitseerumiseks ei oma tähtsust, kas Vene-Saksa gaasitoru rajatakse maa peale või vee alla. Teisest küljest peeti selle tegelikku trassi investorite poolt otsustatavaks „nende endi ärihuvide ja hinnangute põhjal”.

Venemaa valitsuse Baltikumi puudutavad avaldused näitavad, et energia müümisel ülejäänud Euroopale on ka eesmärke, mis ulatuvad kaugemale üksnes ärilistest kaalutlustest. Seetõttu peaks EL tähelepanu pöörama valitsuste ja avalikkuse poolsele murele näiteks Poolas, Soomes, Baltimaades ja Rootsis. Lõuna-Rootsi ametiasutused on nimelt väljendanud muret tagajärgede pärast julgeolekupoliitikale Baltikumis seoses ELi veelgi suurema sõltumisega Venemaa energiast. Selline üleeuroopaline projekt peaks Venemaa poliitilist arengut silmas pidades põhinema muu hulgas võrdsel määral julgeolekupoliitika, energiapoliitika ja keskkonnapoliitika kaalutlustel.

Kas komisjon peab tõesti tõenäoliseks, et Nord Stream tasakaalustab need huvid?

 
  
 

Nord Streami suurune projekt peab tingimata arvestama nii julgeolekuküsimusi kui ka energiaprobleemi, ning muidugi ka keskkonnanõudeid.

Kõnealune prioriteetne projekt, mis on kuulutatud Euroopa huvides olevaks, tõstatab julgeolekuküsimuse, nagu kõik sellise pikkusega gaasitorud. Sellise suurusega tööstusprojekti ehitamise ja haldamisega on seotud teatud risk ning kaasatud käitajate kohus on kinni pidada kõikidest kehtivatest määrustest (riiklikest, üleeuroopalistest ja rahvusvahelistest) ning rakendada kõiki meetmeid, et vähendada riski nii palju kui võimalik. Üldiselt on gaasitorud siiski ohutuim viis maagaasi juhtimiseks. Asjaolu, et Nord Stream rajatakse vee alla (s.o projekti variant, mis sisaldub nõukogu ja parlamendi poolt vastu võetud üleeuroopaliste energiavõrkude suunistes) on siin ebaoluline: kümned avamere gaasitorud, mis on Euroopas praegu kasutusel ning on olnud kasutusel aastakümneid, on nende aastate jooksul tõestanud oma usaldusväärsust, osutudes turvaliseks.

Energiaküsimused on samuti tähtsad, eriti ajal, mil nõudlus gaasi järele kasvab jõudsalt ja meie enda varud vähenevad. Hinnangute kohaselt impordib EL 2015. aasta paiku igal aastal vähemalt 100 miljardit m3 maagaasi lisaks. Seetõttu on praegu üle kümne aasta olnud komisjoni poliitika edendada üleeuroopalisi energiavõrke (TEN-E) ning seepärast on komisjon vastu võtnud võrkude ühendamise prioriteetplaani (PPI), mis hõlmab umbes kümmet gaasitoru, sealhulgas Nord Streami, mida peetakse strateegiliselt tähtsaks liidu gaasi vajaduste rahuldamisel.

Täiel määral tuleb arvesse võtta ka keskkonnakaalutlusi kooskõlas kehtivate õigusaktidest tulenevate nõuetega. UNECE(2) Espoo konventsiooni alusel (allkirjastatud üheksa Läänemere-äärse riigi ja Venemaa Föderatsiooni poolt), teostab Nord Streami ettevõte keskkonnamõjude hindamist, mille kohta oodatakse lõpliku aruande ilmumist enne 2007. aasta lõppu. Selle ülesande raames on toimunud 20 avalikku kohtumist ja ligikaudu 100 kohtumist pädevate ametiasutustega kõigist asjaomastest riikidest. Euroopa Ühenduse esindajana – Espoo konventsiooni lepingupool – oli komisjon kolme kohtumise näol üks teavitatud pooli, ja on juba soovitanud Nord Streamil olla valvas Euroopa ja rahvusvaheliste keskkonda puudutavate kohustuste järgimisel.

 
 

(1) Kirjalik vastus, 24. aprill 2007.
(2)Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjon.

 

Küsimus nr 66, mille on esitanud David Martin (H-0624/07)
 Teema: Võõrkeele lektorite (Lettori) diskrimineerimine Itaalias
 

Viimase 25 aasa jooksul on Itaalia ülikoolides diskrimineeritud võõrkeele lektoreid. Euroopa Kohtu 18. juuli 2006. aasta otsuses ei suudetud seda olukorda sisuliselt käsitleda. Pidades silmas asjaolu, et tavapäraseid viise kasutades ei tundu see olukord olevat lahendust leidnud, siis milliseid samme kavatseb komisjon astuda tagamaks, et Itaalia selle diskrimineerimise lõpetab, ning samuti kuidas tagab komisjon selle, et võõrkeele lektoritele makstaks õiglast hüvitist?

 
  
 

Komisjon kutsub austatud parlamendiliiget vaatama vastust kirjalikult vastatavale küsimusele E-2691/07 endiste võõrkeele lektorite (Lettori) omandatud õiguste tunnustamise kohta mitmetes Itaalia ülikoolides.

Komisjon tuletab meelde, et Euroopa Kohus otsustas oma 18. juuli 2006. aasta otsusega,(1) et Itaalia ametiasutuste vastu võetud õigusaktid ei olnud endiste lektorite karjääri taastamise osas ühenduse õigusega kokkusobimatud. Peale selle sai komisjon kõnealuse otsuse kohaselt kinnituse Itaalia ametiasutustelt, et nende õigusaktide kohaldamine oli tõhus.

Selles kontekstis tuleks kõiki Itaalia kõnealuste õigusaktide rakendamisega seotud probleeme käsitleda riiklikul tasandil asjakohaste ametiasutuste, sealhulgas kohtute kaudu. Konkreetse kahju hüvitamise üle saab otsustada vaid riigi kohus.

 
 

(1) Kohtuasi C-119/04, EKL 2006, lk I-6885.

 

Küsimus nr 67, mille on esitanud Eoin Ryan (H-0626/07)
 Teema: ELi osalemine ÜRO rahuvalvejõududes Sudaanis
 

Kas Euroopa Komisjon saab anda esialgse hinnangu, kui palju ÜRO koosseisu kuuluvast 20 000 Sudaani paigutatavast rahuvalvajast pärineb ELi liikmesriikidest?

 
  
 

ELi rahuvalvajate kasutamine on liikmesriikide pädevus, komisjonil ei ole selles etapis üksikasjalikku teavet erinevate liikmesriikide võetud kohustuste kohta.

Komisjon on teadlik, et Sudaani president Bashir on mitmel korral kindlalt nõudnud, et ÜRO operatsioon Darfuris (UNAMID(1)) peaks koosnema valdavalt aafriklastest. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on omalt poolt märkinud, et ei usu, et vajadust täielikult varustatud eriüksuste – eriti iseennast kaitsta oskavate transpordi- ja tehnikaüksuste – järele saab rahuldada, palumata abi riikidelt väljaspool Aafrika mandrit.

 
 

(1) Ühinenud Rahvaste Organisatsooni ja Aafrika Liidu ühisoperatsioon Darfuris.

 

Küsimus nr 68, mille on esitanud Liam Aylward (H-0632/07)
 Teema: Jälgitavuse ja märgistamise nõuded riikide jaoks, kes ekspordivad toitu ELi
 

Mida teeb Euroopa Komisjon selleks, et tagada Euroopas kehtivatele ELi toiduainetele jälgitavuse ja märgistamise nõuetega sarnaste õigusnormide kehtestamine teistes riikides, kust toiduaineid Euroopa Liidu territooriumile eksporditakse?

 
  
 

ELi õiguse kohaselt tähendab jälgitavus võimalus jälgida toitu, sööta, toidulooma või muud tarvitatavat ainet kõigil tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappidel.

Jälgitavus iseenesest ei muuda toitu ohutumaks. See on riskijuhtimise vahend, mida kasutatakse selleks, et aidata kaasa toiduohutusega seotud probleemide ohjamisele.

Jälgitavus on kohustuslik toidukäitlejatele toiduahela kõigis etappides alates importijast kuni jaemüügi tasandini.

See ei hõlma eksportijaid väljaspool Euroopat asuvates riikides, sest ELi õigusel ei saa olla ekstraterritoriaalset mõju. Tuleb siiski märkida, et osade ELi toidukäitlejate tavapraktikaks on paluda kaubanduspartneritel järgida teatud jälgitavuse nõudeid.

Toidu märgistamise nõudeid kohaldatakse kõigi ELis turustatavate toiduainete suhtes, sealhulgas imporditud toiduainete suhtes.

 

Küsimus nr 69, mille on esitanud Philip Claeys (H-0633/07)
 Teema: Erakonna keelustamine Saksamaal
 

2007. aasta augusti lõpus kõneles kodanikuõiguste volinik Nationaldemokratische Partei Deutschlands (NPD) keelustamise poolt. Ta märkis, et ka teistel ELi liikmesriikidel on „suured probleemid parempoolse äärmuslusega” ja viitas selles suhtes selgesõnaliselt Prantsusmaale, Belgiale, Saksamaale ja Itaaliale. Voliniku sõnul on nimetatud riikides vajalik tõhustada võitlust rassismi ja ksenofoobia vastu ning võtta meetmeid nii nende nähtuste ennetamiseks kui ka ohjeldamiseks.

Mida komisjon mõistab „suured probleemid parempoolse äärmuslusega” all? Milliseid erakondi see komisjoni arvates puudutab? Kas komisjon on seisukohal, et kõnealused erakonnad tuleks samuti keelustada? Kui nii, siis milliste tulemuste alusel?

 
  
 

Komisjon peab oluliseks natsikuritegude mäletamist austusavaldusena selle ohvritele ja tulevaste põlvede harimiseks. Igasugune suhtumine, mille eesmärk on anda sellele ideoloogiale positiivne või banaalne kujutis, ka seda kandvate ja kaitsvate erakondade osalemisel poliitilises elus, on vastuolus Euroopa Liidu väärtustega.

Äärmusluse kohta kordab komisjon, et rassism ja ksenofoobia on vastuolus põhimõtetega, millel põhineb Euroopa Liit ja mida liikmesriikides austatakse.

Erakondade nimistu koostamine nende ideoloogiate alusel või nende keelamine liikmesriikides ei ole sellisena EÜ asutamislepinguga komisjonile pandud pädevuses.

Oluline samm rassismi ja ksenofoobia vastases võitluses on see, et justiits- ja siseasjade nõukogu saavutas 19. aprillil 2007. aastal poliitilise kokkuleppe nõukogu raamotsuse näol rassismi ja ksenofoobia teatud vormide vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil. Selle raamotsuse eesmärk on ühtlustada rassismi ja ksenofoobia süütegudega seotud kriminaalõiguse sätteid.

Tulevikus on selle õigusakti alusel võimalik teatud asjaoludel kaaluda konkreetseid tegevusi, sealhulgas erakondadega seotud tegevusi.

 

Küsimus nr 70, mille on esitanud Maria Badia i Cutchet (H-0634/07)
 Teema: Loodusteaduste õpetamise oskuste parandamine
 

Viimastel aastatel on mitmetes uurimustes rõhutatud ärevusttekitavat langust loodusteaduste ja matemaatika tudengite arvukuses, mida suures osas pannakse koolides loodusteaduste õpetamise viisi süüks. Aruanne, mille komisjon palus Michel Rocard’il koostada uuendatud pedagoogika kohta Euroopa tuleviku heaks, soovitab tõhusamate, küsitlusel põhinevate õpetamismeetodite kasutuselevõtmist koolides ja aktiivset jätkuvat õpetajate koolitust koos õpetajatevaheliste võrgustike rajamisega. Aruandes märgitakse ka, et erilist tähelepanu tuleb pöörata tüdrukute osaluse suurendamisele võtmekoolide loodusteaduse ainetes ja nende enesekindluse tõstmisele loodusteaduste küsimustes.

Arvestades seda, et üksnes täiustatud teaduskultuur võimaldab tõelise teadmistepõhise ühiskonna ja majanduse tärkamist ELis ja et teadusharidus on sellesuunaliste edusammude võtmeks, milliseid meetmeid kavatseb komisjon võtta, edendamaks loodusteaduste õpetamise parandamist liidu koolides?

 
  
 

Komisjon jagab austatud parlamendiliikme muret, et noorte, eriti tüdrukute huvi matemaatika ja loodusteaduste vastu on suhteliselt madal. See toimub ajal, kui Euroopa seisab silmitsi kasvava nõudlusega kvalifitseeritud tööjõu järele loodusteadustes ja tehnoloogias ning oskustööliste nappusega nendes valdkondades. Seda olulisem see on, arvestades matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia olulisusega Euroopa konkurentsivõime ja teadmistepõhise ühiskonna jaoks. Peale selle mängib loodusteaduste hea tase väga olulist osa mitte üksnes seetõttu, et võimaldab kodanikel tõhusalt osaleda ühiskondlikes aruteludes, vaid ka juurdepääsul parematele töökohtadele.

Kõigil nendel põhjustel on tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010”(1) (mille kaudu toetatakse liikmesriike oma haridussüsteemide kohustuste täitmisel) prioriteetideks võitlus väheneva huviga looduseaduste ja tehnoloogia õpingute vastu, töölevõtmine ja sooline ebavõrdsus selles valdkonnas. See on ka üks viiest nõukogus 2003. aastal kokku lepitud Euroopa kriteeriumist(2) hariduse ja koolituse valdkonnas. Samuti on matemaatika, loodusteadused ja tehnoloogia üks kaheksast elukestva õppe võtmepädevusest, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2006. aasta soovituses.(3) Komisjoni uues teatises „Õpetajakoolituse kvaliteedi parandamine” (vastu võetud 3. augustil 2007. aastal)(4) rõhutatakse, kui oluline on, et õpetajad saaksid laialdasi teadmisi õppeainete, suhtumiste ja pedagoogiliste oskuste kohta, mida on vaja noorte paremaks ettevalmistamiseks, et nad saaksid täita oma osa ühiskonnas ja tööelus, aidates neil saada soovituses määratletud võtmepädevusi.

Komisjon on avatud koordineerimismeetodi raames teinud liikmesriikidega selles valdkonnas tihedat koostööd alates 2001. aastast. Avaldatud on kaks eduaruannet, milles soovitatakse järgmist: „kasutusele tuleks võtta tõhusamad ja atraktiivsemad õpetamismeetodid, eriti süstemaatilisema teaduse ja tehnoloogia õpetamise ühendamisega praktilise elu konteksti ja kogemustega”(5) ning „õpetajatele tuleks anda võimalusi oma teadmiste sisuliseks ja didaktiliseks täiendamiseks”. Teostatud on ka asjaomaste algatuste kaardistamine Euroopas, et julgustada kogemuste ja heade tavade vahetust(6).

Euroopa haridusalane teabevõrgustik Eurydice viis 30. riigis läbi uuringu „Loodusteaduste õpetamine Euroopa koolides”(7). Uuringus rõhutatakse õpetajate rolli teooria ja praktika ühendamisel ning praktilise töö olulisust loodusteaduste õppimisel. Samuti rõhutatakse selles sooküsimuste osa õpetajakoolituses.

Ekspertide aruanne „Loodusteaduste alane haridus: tänapäevane pedagoogika Euroopa tuleviku heaks” (Science Education Now: A Renewed Pedagogy for the Future of Europe, Rocardi juhitud uurimisrühm), millele austatud parlamendiliige viitab, on teadusvoliniku ning hariduse, koolituse, kultuuri ja noorsooküsimuste voliniku ühisalgatus. Aruandes vaadatakse olemasolevaid Euroopa algatusi loodusteaduste tõhusamaks õpetamiseks ja nõutakse uut lähenemisviisi loodusteaduste alasele haridusele, eelkõige aktiivsete õpetamismeetodite abil.

Komisjon on praeguse eesistuja ajal algatanud arutelu, et selgitada koos liikmesriikidega välja võimalused aruande soovituste rakendamiseks.

Komisjon toetab liikmesriikide algatusi ja nende jõupingutusi oma haridussüsteemide kaasajastamiseks loodusteaduste õpetamisel ja õppimisel. Selle saavutamiseks pakuvad laialdasi võimalusi elukestva õppe programmi vahendid.

Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi kaudu toetab komisjon ka tegevusi, mille eesmärk on loodusteaduste formaalse ja informaalse õpetamise edendamine. Seitsmenda raamprogrammi peatükis „Teadus ühiskonnas” nõutakse „lastes ja noortes teaduse vastu huvi tekitava avatud keskkonna [loomist], tõhustades kõikide tasemete, sealhulgas koolide teadusharidust ning ergutades igasuguse taustaga noorte huvi teaduse vastu ja täielikku osalemist selles”.

 
 

(1) Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide eesmärkide täitmise üksikasjalik töökava (veebruar 2002).
http://europa.eu/eur-lex/pri/en/oj/dat/2002/c_142/c_14220020614en00010022.pdf.
(2) http://ec.europa.eu/education/policies/2010/doc/after-council-meeting_en.pdf (ELT C 134, 7.6.2003).
(3) ELT L394, 30.12.2006, lk 10.
(4) http://ec.europa.eu/education/com392_en.pdf.
(5) http://ec.europa.eu/education/policies/2010/doc/math2004.pdf.
(6) Samas.
(7) http://www.eurydice.org/portal/page/portal/Eurydice/showPresentation?pubid=081EN".

 

Küsimus nr 71, mille on esitanud Nikolaos Vakalis (H-0635/07)
 Teema: EÜ asutamislepingu artikli 100 lõike 2 kohaldamine Kreeka puhul
 

Kas komisjon kavatseb teha ettepaneku, et nõukogu annab ühenduse rahalist toetust Kreekale, nagu on osutatud asutamislepingu artikli 100 lõikes 2, pärast surmavaid ja katastroofilisi tulekahjusid, mis augustis Kreekat laastasid? Milline on maksimaalne eelarve ning millise vormi võib see abi võtta? Millised tingimused võib nõukogu seoses asutamislepingus viidatud „tingimustega” abi andmiseks määrata?

 
  
 

Kreeka ametiasutused ei ole veel koostanud täielikku ja üksikasjalikku hinnangut Lõuna-Kreekas ja Evia saarel 2007. aasta augustis metsatulekahjude põhjustatud kahjude kohta. Tulekahju kahjustas otseselt heaolu allikaid (ehitisi, põlde, karja), mis aeglustab majanduskasvu. Teisest küljest peaksid ümberehituse jõupingutused ning riiklikest ja eravahenditest tulekahjude laastatud piirkondadesse suunatud investeeringud mõjutama investeerimistegevust lähiaastatel positiivselt. Seepärast ei ole tõenäoline, et mõju Kreeka majanduskasvule oleks jääv.

Artikli 100 lõike 2 võimalikku rakendamist uurib komisjon kohe, kui kahjude üksikasjalik hinnang kättesaadavaks muutub.

Muude ELi solidaarsusvahendite kasutamist ei ole siiski ette näha. Komisjoni president ja regionaalpoliitika eest vastutav volinik rõhutasid kannatanud piirkonda külastades, et kui majandusele ja keskkonnale põhjustatud kahjud on hinnatud, siis saab komisjon kasutusele võtta solidaarsusfondi ja muud Kreeka abistamiseks vajalikud vahendid. Peale selle on Euroopa Investeerimispank pakkunud Kreekale raamlaenu esimeses etapis 100 miljoni euro ulatuses suuremast laenust, mille kohta tehakse otsus pärast Kreeka lõplike nõuete esitamist.

 

Küsimus nr 72, mille on esitanud Bill Newton Dunn (H-0646/07)
 Teema: Keskkonnamõju hindamine
 

Kas komisjon kinnitaks, et keskkonnamõju hindamise direktiivi artikli 5 lõike 3 kohaselt tuleb Natura alasid käsitlevate meetmete rakendamise või arendamise taotluste ettepanekud avaldada konsultatsiooniks keskkonnaaruande lisana enne kohaldamise otsuse vastuvõtmist ning et mõnedes Ühendkuningriigi osades kasutatav korraldus, et esmane nõusolek antakse enne avalikkuse teavitamist ja teine nõusolek pärast, on õiguslikult tühine?

 
  
 

Keskkonnamõju hindamise direktiivi viimase redaktsiooni(1),(2),(3) artikli 5 lõike 3 kohaselt peab töö kavandaja esitatav teave sisaldama muu hulgas vähemalt „olulise kahjuliku mõju vältimiseks, vähendamiseks ja võimaluse korral kõrvaldamiseks ettenähtud meetmete kirjeldust”; artikli 3 esimeses taandes täpsustatakse, et keskkonnamõju hindamisel piiritletakse, kirjeldatakse ja hinnatakse otsest ja kaudset mõju loomadele ja taimedele, mis hõlmab loomulikult ka Natura 2000 alasid, mida asjakohane areng võib ebasoodsalt mõjutada.

Sama direktiivi artikli 6 lõike 1 kohaselt antakse „asutustele, kes on oma teatavate keskkonnaülesannete tõttu tulevikus tööga tõenäoliselt seotud, […] võimalus avaldada oma arvamust” artikli 5 kohaselt esitatud teabe kohta; samuti tehakse see teave kättesaadavaks asjaomasele üldsusele, kellel on „õigus esitada pädevale asutusele või pädevatele asutustele märkusi ja arvamusi, kui selleks on enne teostusloa taotluse kohta otsuse tegemist veel võimalus” (artikli 6 lõige 4).

Seepärast on selge, et üldsusele ja pädevatele keskkonnaasutustele tuleb anda varajane ja tõhus võimalus osaleda keskkonnaalaste otsuste tegemisel enne arendusloa andmist.

Sama kinnitati ka Euroopa Kohtu 7. jaanuari 2004. aasta otsuses kohtuasjas C-201/02 ex parte Delena Wells(4) lõikes 52, kus Euroopa Kohus otsustas, et „juhul kui siseriikliku õigusega nähakse ette mitmeetapiline teostusloa andmise menetlus, millest esimeses tehakse peamine otsus ja teises etapis täidesaatev otsus, mis ei või väljuda peamise otsusega määratletud piiridest, siis tuleb mõju, mida projekt võib keskkonnale avaldada, kindlaks määrata ja hinnata peamise otsuse tegemise menetluses. Ainult juhul, kui mõju on võimalik kindlaks määrata alles rakendusotsuse vastuvõtmise menetluses, tuleb hindamine läbi viia selle menetluse raames.”

 
 

(1) Nõukogu direktiiv 85/337/EMÜ, EÜT L 175 5.7.85.
(2) mida on muudetud nõukogu direktiiviga 97/11/EÜ, EÜT L 73, 14.3.97.
(3) mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/35/EÜ, ELT L 156, 25.6.03.
(4) ELT C 47, 21.2.2004.

 

Küsimus nr 73, mille on esitanud Anna Hedh (H-0648/07)
 Teema: Alkohol
 

Komisjoni sõnul on alkoholi tarbimise ja rahvatervise vahel otsene seos. Nagu volinik Kyprianou 5. septembril parlamendile peetud kõnes märkis, sureb Euroopas igal aastal 100 000 inimest alkoholist põhjustatud vigastuste või haiguste tagajärjel. Alkohol läheb maksma 125 miljardit eurot aastas ja seetõttu on selle sotsiaalsed kulud ELile paljuski samasugused kui tubaka omad. Rootsis kasutatud võrdlustase, tegemaks kindlaks, kas üle piiri veetud alkohol on mõeldud omatarbeks või äriliseks kasutamiseks, on hetkel 230 liitrit alkohoolseid jooke impordisaadetise kohta. Rootsi alkoholipoliitika koosneb mitmest osast, millest üks on olnud kõrged aktsiisimaksud ja seega kõrge ostuhind. Nüüd on antud vahendi mõjukus siiski märkimisväärselt langenud, kuna praegused ELi eeskirjad lubavad suurte alkoholi koguste importi teistest liikmesriikidest, kes ei rakenda sama poliitikat. Kas komisjoni arvates võib, arvestades alkoholi tarbimise ja rahvatervise vahelist otsest seost, Rootsi oma võrdlustaset rahvatervisest lähtuvalt alandada, ilma et ta läheks ELi õigusaktidega vastuollu? Kas Rootsi võib artikli 30 või mõne teise asutamislepingu jao põhjal seada alkoholile erinevad impordipiirangud osana oma piiravast alkoholipoliitikast?

 
  
 

Komisjon jagab austatud parlamendiliikme muret alkoholi väärkasutuse kohta ja võttis seepärast 24. oktoobril 2006. aastal vastu teatise alkoholi põhjustatud kahju vähendamise kohta. Enamik liikmesriike siiski ei pea õigeks piirata alkoholitarbimist aktsiiside taseme kaudu, muu hulgas selle pärast, et täiskasvanute mõõdukat, vastutustundlikku tarbimist ei peeta tervisele kahjulikuks ega üldiselt sotsiaalselt ohtlikuks. Rootsis on selles küsimuses teistsugune poliitika. See on see osa, mis on liikmesriigi enda otsustada.

Direktiivi 92/12/EMÜ artikli 8 kohaselt näeb ühisturgu reguleeriv põhimõte ette, et füüsilised isikud, kes soovivad osta alkoholi teises liikmesriigis, võivad seda teha, kui nad ise seda kaupa veavad ja see on nende oma tarbeks. Indikatiivsed tasemed, kokku 230 liitrit erinevate kategooriate alkohoolseid jooke (millest vaid 10 liitrit on piiritusjoogid), millele austatud parlamendiliige viitab, on sätestatud sama direktiivi artiklis 9. Selle sätte kohaselt kehtestatud suunistasemete eesmärk on üksnes anda orientiir juhuks, kui tahetakse määrata, kas tooted on tõesti isiku oma tarbeks ja ei kuulu sihtliikmesriigis aktsiisiga maksustamisele või kas nad on mõeldud kaubanduslikul eesmärgil, mispuhul tuleb tasuda aktsiisi. Seega ei loeta artiklis 9 antud arve toetusteks. Liikmesriigid ei või siiski määrata madalamaid suunistasemeid kui need, mis on sätestatud artiklis 9.

Asutamislepingu artikli 30 kohta märgib komisjon, et direktiivi 92/12/EMÜ artikkel 8 koosmõjus sama direktiivi artikliga 9 käsitlevad ammendavalt kõnealust küsimust, st toodete importimist mõnest liikmesriigist teise liikmesriiki ilma sellelt makse maksmata. Need sätted võtavad arvesse liikmesriikidepoolset huvi maksustada teistest liikmesriikidest nende territooriumile toodud tooteid. See huvi võib olla seotud maksutuluga või alkoholi maksustamisega seotud muude poliitiliste põhjustega, näiteks tervisekaitsega. Selles suhtes tuleb esiteks meeles pidada, et ühtlustamissüsteem, mille alla need sätted kuuluvad, ei näe ette maksimaalseid määrasid, mis viitab, et liikmesriigid võivad kinnitada oma riiklikud määrad miinimumtasemel või mis tahes sellest kõrgemal tasemel, ka tervisekaitse põhjustel. Teiseks tuleb meeles pidada, et just selles kontekstis on osadele liikmesriikidele, sealhulgas Rootsile, antud üleminekukord. Sellised üleminekukorrad on erand artiklitest 8 ja 9 ja võtavad arvesse nende riikide konkreetset olukorda(1), eriti riikliku tervishoiupoliitika tähenduses(2). Üleminekuperioodid lõppesid 31. detsembril 2003 (Rootsi jaoks, vt direktiivi 92/12/EMÜ artikli 26 lõige 3).

Kokkuvõttes on viis, kuidas importivad liikmesriigid saavad kohaldada oma maksustamiseeskirju eraisikute imporditoodete suhtes, ühenduse tasandil ühtlustatud, sealhulgas seoses võimaliku tervishoiupoliitikaga. Järelikult ei ole liikmesriikidel õigus antud juhul kasutada asutamislepingu artiklit 30, et sätestada ja kohaldada ühepoolselt rangemaid eeskirju.

 
 

(1) Rootsi puhul nägi ühinemisleping ette üleminekuperioodi kuni 31. detsembrini 1996. Seda perioodi pikendati direktiiviga 96/99/EÜ (EÜT L 8, 11.1.1997) ja direktiiviga 2000/44/EÜ (EÜT L 161, 1.7.2000). Mõlemaga muudeti direktiivi 92/12/EMÜ artiklit 26.
(2) Direktiivi 96/99/EÜ põhjendus 5 ja direktiivi 2000/44/EÜ põhjendus 2 viitavad asjaolule, et Rootsi „on rakendanud kõnealustele toodetele tavapäraselt kõrgeid aktsiise, mis on oluliseks tuluallikaks kui ka seotud tervishoiu- ja sotsiaalsete kaalutlustega”.

 

Küsimus nr 74, mille on esitanud Paulo Casaca (H-0649/07)
 Teema: Koolera puhang Iraagi Kurdistanis
 

Arvestades Iraagi Kurdistanis praegu valitsevat väga suurt koolera puhangut, on piirkondlikud ametiasutused palunud rahvusvahelist abi. Kas komisjon vastab nende palvele?

 
  
 

Komisjon on koolera puhangu pärast Iraagi Kurdistanis ärevuses ja jälgib olukorda tähelepanelikult. Maailma Terviseorganisatsioon on teatanud, et moodustatud on kõrgetasemeline komitee tervishoiuministri juhtimisel ja võetud on vajalikud meetmed. Teatatud suremuse tase on alla 1%, mis näitab, et patsientide ravi on kontrolli all.

Haiguspuhangu abi koordineerib Maailma Terviseorganisatsioon. Selle abi raames annetas Rahvusvaheline Punase Risti Komitee, kellele eraldas vahendeid ka Euroopa Humanitaarabi Amet (ECHO), kohalikule tervishoiuministeeriumile vajalikud tilgutid.

Peale selle on komisjon alates 2004. aastast süstemaatiliselt Iraagi tervishoiusektorit toetanud Iraagi taastamise rahvusvahelise fondi, ÜRO arengurühma Iraagi sihtfondi (UNDG-ITF), tervishoiu ja toitumise projekti D kaudu. Sellele projektile tehti 2007. aasta juunis uus eraldus summas 12 000 000 eurot, et valmistada riiklikke tervishoiuasutusi tegelemiseks nende ja muude rahvatervise ohtudega.

 

Küsimus nr 75, mille on esitanud Bogusław Sonik (H-0650/07)
 Teema: Kristlastest vähemuste olukord Lähis-Idas ja Magribi riikides
 

Ma sooviksin teie tähelepanu juhtida praegusele olukorrale Lähis-Idas ja Magribi riikides, mis paneb kristlasi end üha ebaturvalisemalt tundma. Üks põhjusi selleks on islami radikalismi levik. Selle tulemusena paljud kristlased emigreeruvad. Iraagis sajandeid elanud kristlaste kogukond on halvimas olukorras ja selle liikmed on sagedased riigis leviva terrorismi ohvrid. Liibanoni sõja ajal kannatasid paljud riigis elavad kristlased, kellel ei olnud Hezbollah’ga mitte mingisugust seost. Egiptuses on kristlased valitsuse ja islami radikaalide vahelise konflikti keskel. Augustis arreteeriti kaks Lähis-Ida Kristliku Assotsiatsiooni kristlikku aktivisti ja neid süüdistati islami suhtes agressiivsete arvamuste avaldamises. Alžeerias on piiranud valitsus mittemoslemite vabadust oma usku kuulutada ning sel on olnud otsene mõju riigis elavatele kristlastele.

Milliseid samme on komisjon astunud selleks, et parandada kristlaste turvalisust kõnealuses piirkonnas?

Kas ta plaanib teha märkusi nende riikide valitsusjuhtidele, kus toimub tagakiusamine?

Kas ta töötab välja programme Euroopa–Vahemere partnerluse raames, mille eesmärk on parandada kristlastest vähemuse olukorda piirkonnas?

 
  
 

Komisjon tänab austatud parlamendiliiget küsimuse eest kristlastest vähemuste olukorra kohta Lähis-Idas ja Magribi riikides.

Komisjon on teravalt teadlik teatatud piirangutest, millega kristlased, aga ka teised usuvähemused paljudes piirkonna riikides silmitsi seisavad. Koos liikmesriikidega jälgib komisjon väga tähelepanelikult inimõiguste ja demokraatia olukorda piirkonnas, sealhulgas usuvabaduse austamist ja usuvähemuste kaitset.

EL peab paljude piirkonna riikidega aktiivseid arutelusid mõttevabaduse, veendumuste vabaduse ja usuvabaduse üle ning tõstatab muu hulgas ka neid inimõigustealaseid küsimusi asjaomaste riikidega peetavatel poliitilise dialoogi kohtumistel. EL väljendab oma muret usuvabaduse ja sellega seotud sallimatuse ja diskrimineerimise üle demaršide ja avalduste kaudu, tuletades partnerriikidele meelde nende rahvusvahelise õiguse kohaseid kohustusi, millega on keelatud diskrimineerimine mis tahes alustel.

EL püüab aktiivselt inimõiguste kaitse teemat edendada ka Euroopa naabruspoliitika raames. Egiptusega kokku lepitud Euroopa naabruspoliitika tegevuskava sisaldab eesmärke inimõiguste kaitse kõigi tahkude edendamiseks; kultuuride ja uskude vahelise dialoogi parandamiseks; koostööks sallimatuse, diskrimineerimise, rassismi ja ksenofoobia vastu ning koostööks uskude ja kultuuri austamise edendamisel. Euroopa naabruspoliitika Liibanoni tegevuskava rõhutab samuti rahvusvähemuste õiguste kaitset, aga ka võitlust diskrimineerimise, rassismi, ksenofoobia ja rassilise vihkamise diskursuse vastu. Kahjuks ei ole Alžeeria Euroopa naabruspoliitika tegevuskava veel koostatud.

Komisjoni abiprogrammide kohta tuleb märkida, et diskrimineerimist ja vähemuste küsimusi käsitlevaid inimõiguste ja demokraatia projekte on komisjon demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi (EIDHR) raames rahastanud ulatuslikult ja teeb seda ka edaspidi. Peale selle on Meda programmi(1) vahenditest toetatud riiklike inimõiguste strateegiate ja riiklike inimõiguste institutsioonide loomist.

 
 

(1) Euroopa–Vahemere partnerluse raames toimuva majandus- ja finantskoostöö vahend.

 

Küsimus nr 76, mille on esitanud Marian Harkin (H-0652/07)
 Teema: Toidu lisaained
 

Ühendkuningriigi toiduohutusameti tellitud hiljutise uuringu tulemuste kohaselt, mis avaldati meditsiiniajakirjas The Lancet, on mitmetel lisaainetel (sealhulgas E110, E102, E122, E124, E211, E104 ja E129) avastatud võimalik seos hüperaktiivse käitumise ja võimaliku ebasoodsa mõjuga laste käitumisele.

Kas komisjon võib nende tulemuste valguses kommenteerida, milliseid meetmeid on komisjon võtnud või kavatseb võtta nende ärevust tekitavate tulemuste käsitlemiseks, et vaadata läbi kõigi ELis lubatud toidu lisaainete ohutus?

 
  
 

Komisjon on teadlik hiljuti teadusajakirjas The Lancet avaldatud artiklist, milles viidati, et mõnede lisaainete tarbimine võib mõjutada laste hüperaktiivset käitumist.

Komisjon on palunud Euroopa Toiduohutusametil (EFSA) kui Euroopa riskihindamisasutusel tutvuda selle uuringu tulemuste ja muu avalikkusele kättesaadava asjakohase teabega ning esitada nii kiiresti kui võimalik oma arvamus.

Selle EFSA arvamuse alusel otsustab komisjon, kas täiendavate meetmete võtmine on vajalik.

Enne Euroopa Liidus kasutamise lubamist tuleb hinnata lisaainete ohutust. Kõiki Euroopa Liidus lubatud lisaaineid on seega eelnevalt hinnanud kas EFSA või toidu teaduskomitee. Peale selle on kõik lisaained komisjoni pideva jälgimise all ning komisjon palub EFSA-l tutvuda kõigi uute järeldustega, mis võivad eelneva hindamise tulemusi muuta.

Peale selle on komisjon palunud toidu kvaliteeti parandavate ainete paketi osaks olevate lisaaineid käsitleva ettepaneku raames viia EFSA-l läbi kõigi praegu lubatud lisaainete ümberhindamine. See ümberhindamine käib ja EFSA tegeleb lubatud toiduvärvide ümberhindamisega.

 

Küsimus nr 78, mille on esitanud Colm Burke (H-0658/07)
 Teema: ELi teadusuuringud enesetappude ennetamiseks
 

Maailma enesetappude ennetamise päev on 10. september. See tuletab meile meelde, et enneaegsed surmad enesetapu läbi nõuavad viivitamatut tegutsemist.

Euroopas teeb igal aastal enesetapu 58 000 inimest. Minu kodumaal, Iirimaal, on enesetappude arv alates 1980ndate algusest kahekordistunud, ulatudes nüüd keskmiselt 495 surmajuhtumini enesetapu läbi aastas.

Enesetapp on üks sagedasemaid surma põhjusi noorte hulgas. Ligikaudu 14% kõigist enesetappudest toimub 15–24aastaste vanuserühmas, kus eriti on ohus noormehed.

Kuidas toetab komisjon enesetappude põhjuste uurimist ja enesetappude ennetamise strateegiate hindamist ELis?

 
  
 

Viimase laienemisega tõusis enesetappude arv ELis ligikaudu 60 000 juhuni aastas. Enesetapukatsete arv on hinnanguliselt 10 korda suurem. Mõne liikmesriigi enesetappude arv on maailma kõrgemaid. Samas on tõendeid, mis näitavad, et ennetavad tegevused võivad enesetappude arvu vähendada. Enesetapukalduvustega tegelemine peaks seega olema rahvatervise prioriteet.

Komisjon on aktiivne. Komisjon kaasrahastab rahvatervise programmi raames projekti „European Alliance Against Depression” („Euroopa depressioonivabaks”). Depressioon on olulisemaid enesetappude põhjuseid ning Euroopas on juba asutatud palju piirkondlikke enesetappude vastu võitlemise võrke.

Teiseks, just lõppesid teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi asjakohased projektikonkursid „Evaluation of suicide prevention strategies across and within European countries” („Enesetappude ennetamise strateegiate hindamine üle Euroopa ja Euroopa riikides”) ja „From mood disorders to experimental models” („Meeleoluhäiretest eksperimentaalsete mudeliteni”). Saadud taotlused läbivad nüüd tavapärase hindamise.

 

Küsimus nr 79, mille on esitanud Alain Hutchinson (H-0660/07)
 Teema: Struktuurifondide abikõlblikkus sotsiaaleluasemete renoveerimise kuludeks
 

Uus Euroopa Regionaalarengu Fondi määrusega (EÜ) 1080/2006(1) piiratakse eluasemete fondiabi vaid alates 1. maist 2004 Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikidega. Arvestamata asjaolu, et ühinemiskuupäeva ja mitte liikmesriigi või piirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra kriteeriumiks valimine on hämmastav, on see ka vaieldav, kuna paljudes Euroopa linnades ja piirkondades, millest kõik ei asu tingimata uues liikmesriigis, on suuri probleeme eluasemetele juurdepääsuga. Sellega seoses on Euroopa ühtekuuluvuspoliitika eesmärgi järgimiseks siiski kõige olulisem, et oleks võimalik võtta meetmeid, kus iganes see osutub vajalikuks. Euroopa Parlament võttis vastavalt 10. mail 2007. aastal vastu resolutsiooni P6_TA(2007)0183 eluasemete ja regionaalpoliitika kohta (2006/2108(INI)), milles ta kutsus üles, et juurdepääs ühenduse sotsiaaleluasemete renoveerimise fondidele laieneks kõikidele liikmesriikidele, kui ühtekuuluvuspoliitika määrused järgmine kord läbi vaadatakse. Kas komisjon võib öelda, milliste meetmete kohta ta kavatseb ettepaneku teha, et vastata Euroopa Parlamendi üleskutsele?

 
  
 

Komisjon kinnitab, et teave on juba osana 10. mail 2007. aastal vastu võetud eluasemeid ja regionaalpoliitikat käsitleva resolutsiooni P6_TA(2007)0183(2) järelmeetmest parlamendile edastatud.

Komisjon ei kavanda ühtekuuluvuspoliitika eeskirjade läbivaatamist, mis jäävad jõusse 2013. aasta lõpuni. Küsimus, kas laiendada eluasemete abikõlblikkust kõikidele liikmesriikidele, esitatakse õigeaegselt ühtekuuluvuspoliitika reformi arutelu osana pärast 2013. aastat.

 
 

(1)ELT L 210, 31.7.2006, lk 1.
(2) 2006/2108(INI).

 

Küsimus nr 80, mille on esitanud Athanasios Pafilis (H-0663/07)
 Teema: Asopose jõe reostunud veest tulenev oht rahvatervisele
 

Kümned tuhanded inimesed, kes elavad Atika ja Boiootia paljudes linnades ja piirkondades, kasutavad mürgist vett reostunud põhjavee ja allikate tõttu, mis „varustavad” nimetatud piirkondi kuuevalentse kroomi, nitraatide, kloori ja pliiga, mida on leitud Asopose jõe valgalal. Kreeka omavalitsustel on 1996. aastast suur vastutus selle olukorra ees, kuna hoolimata pädevate asutuste hoiatustest põhjavee järjest suureneva saastatuse kohta, mida põhjustas tööstusjäätmete kontrollimatu vettejuhtimine, ei võtnud nad mitte mingisuguseid meetmeid rahvatervise kaitsmiseks.

Kas komisjon kinnitab, et ta kavatseb uurida ja rahastada meetmeid, mis aitavad kaitsta rahvatervist ja tagada nende piirkondade varustatus puhta veega, puhastada põhjavesi saastatusest ja kaitsta seda tööstusjääkide eest, ning uurida saastatuse tagajärgi nende piirkondade elanike rahvatervisele ja saastatuse levimise riski?

 
  
 

Veepoliitika raamdirektiiviga(1) nõutakse, et liikmesriigid analüüsiksid aastaks 2004 inimtegevuse mõju vee seisundile. Tänaseni ei ole Kreeka läbi viinud veepoliitika raamdirektiiviga nõutud keskkonna hindamist ning seetõttu algatas komisjon rikkumismenetluse seoses veepoliitika raamdirektiivi artikli 5 lõike 1 ja artikli 15 lõike 2 järgimisega, mis jõudis kohtusse 21. märtsil 2007.

Kreeka ametiasutuste veepoliitika raamdirektiivi aruandluse raames antud vähesest teabest nähtub orgaaniliste saasteainete ja toitainete (fosfor ja nitraadid) kõrge kontsentratsiooni olemasolu Asopose jões, mis on tingitud tööstusest ja heitveest ning põllumajanduslikust tegevusest.

Komisjon uurib juhtumit edasi ja palub Kreeka ametiasutustelt täiendavat teavet Asopose jõe oru olukorra kohta, eriti joogivee olukorra kohta.

Sellised ELi rahastamisvahendid nagu Ühtekuuluvusfond(2), Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond(3) ja Euroopa Regionaalarengu Fond(4) pakuvad võimalust kasutada erinevaid meetmeid meie vete kvaliteedi parandamiseks – alates kavandamise ja hindamise meetmetest kuni tegevusmeetmeteni. Oma prioriteedid ja projektid valivad liikmesriigid nende abikõlblike meetmete raames siiski ise.

 
 

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, EÜT L 327, 22.12.2000, muudetud kujul.
(2) Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1084/2006, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1164/94, ELT L 210, 31.7.2006.
(3) Nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1698/2005, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, ELT L 277, 21.10.2005.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999, ELT L 210, 31.7.2006.

 

Küsimus nr 81, mille on esitanud Bastiaan Belder (H-0665/07)
 Teema: Rikkumised seoses otsuste tegemisega rahvusvahelise standardiseerimise kohta ISO raames
 

Kas komisjon on teadlik hiljutistest rikkumistest seoses otsuste tegemisega rahvusvahelise standardiseerimise kohta ISO raames, sealhulgas väljapressimine ja häälte ostmine ning teised riiklike hääletuskomisjonide ebaausa mõjutamise vormid?

Kas ISO menetlusi tuleb komisjoni arvates oluliselt kohandada selleks, et need sobiksid paremini vastuoluliste standardite, nagu OOXML, käsitlemiseks?

Kui see on nii, siis milliseid muudatusi paneb komisjon ette, konsulteerides liikmesriikide, teiste osalisriikide ja riiklike komisjonidega?

Kas komisjon näeb ette sanktsioonide kehtestamist äriühingute suhtes, kes kuritarvitavad oma turuosa selleks, et kaasata Euroopa ettevõtteid tahte vastaselt taolistesse tegevustesse või asetavad teisi teenusepakkujaid ja avatud teabeallikaid ebasoodsasse konkurentsiolukorda?

Vt näiteks: http://ec.europa.eu/idabc/en/document/7183/469

 
  
 

Küsimuses viidatakse Rahvusvahelises Standardiorganisatsioonis (ISO) käimasolevale otsustusprotsessile, mis on erinevate sidusrühmade jäikade seisukohtade tõttu väga vastuoluline.

Komisjon on teadlik, et massiteabevahendites on teatatud otsustusprotsessi eeskirjade eiramisest nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Komisjon ei ole siiski otseselt seotud ISO protsessi ega juhtimisega ning ei saa seega kontrollida väidetava sobimatu käitumise olemasolu.

ISO on sõltumatu rahvusvaheliste standardite organisatsioon. Vastutust ISO nõuetekohase toimimise eest kannavad eelkõige selle liikmed, riikide standardiorganisatsioonid, ning nende kohustus on kontrollida eeskirjade teatatud eiramisi ja kaaluda võimalikke järelmeetmeid.

Üldiselt on rahvusvaheliste standardite kehtestamise nõuetekohane toimimine ELi standardipoliitika jaoks oluline. Seepärast julgustab komisjon ISOt ja teisi tunnustatud standardiasutusi austama Maailma Kaubandusorganisatsiooni rahvusvahelise standardite kehtestamise põhimõtteid, nimelt läbipaistvust, avatust, kaasatust, erapooletust ja konsensust, tõhusust, asjakohasust ja ühtsust.

Komisjon eeldab, et ISO ja selle liikmed neid põhimõtteid oma otsustusprotsessis täielikult rakendavad. Euroopa Standardiorganisatsiooni ja komisjoni vahelise koostöölepingu kaudu eeldatakse samade põhimõtete järgimist ka riikide standardiorganisatsioonidelt.

Komisjon on pühendunud saavutustel põhineva konkurentsi tagamisele. Selleks on oluline, et standardeid määratlevaid protsesse reguleeriks avatud ja läbipaistev kord, mis on kooskõlas komisjoni teatise „Suunised EÜ asutamislepingu artikli 81 kohaldatavuse kohta horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes”(1) lõigetega 159–178.

 
 

(1) Vt http://eur-ex.europa.eu/LexUriServ/site/en/oj/2001/c_003/c_00320010106en00020030.pdf.

 

Küsimus nr 82, mille on esitanud Diamanto Manolakou (H-0667/07)
 Teema: Sotsiaalkindlustuse valdkonnas töötavad kindlustuseta arstid
 

Üheksasada arsti, kes töötavad Kreeka sotsiaalkindlustusametis IKA, ja kümned tuhanded teised avaliku sektori töötajad jäävad oma lepingute pantvangideks, ilma igasuguse kindlustundeta töökoha osas ja kindlustuseta, vaatamata sellele, et neil on alalised ja stabiilsed töökohad. 5500 arstil ei ole kindlustust nimetatud organisatsioonilt, olgugi et nad on selle heaks töötanud mitmeid aastaid ning nende lepingud on muudetud tähtajatuteks lepinguteks, vastupidiselt nende teistele kolleegidele.

Kas komisjon teeb vajalikud algatused, et lõpetada see ebatüüpiline, kuid püsiv olukord ja tagada, et IKA palgatud arstid saavad täieliku tööhõive, kindlustuse ja pensioni õiguse ning et kõigi alalisi ja stabiilseid töökohti omavate töötajate lepingud muudetakse tähtajatuteks lepinguteks?

 
  
 

Austatud parlamendiliikme esitatud küsimuses on tõstatatud kaks teemat.

Esimesega tahetakse teada, mida kavatseb komisjon ette võtta, et tagada alaliste töötajate tähtajalise lepingute muutmine tähtajatuks. Komisjon kutsub austatud parlamendiliiget vaatama vastust suuliselt vastatavale küsimusele H-0532/07, mille on esitanud hr Papadimoulis.(1)

Teine teema käsitleb väidet, et Kreeka sotsiaalkindlustusametis tähtajatute lepingutega töötavate arstide jaoks ei kaasne eelnevate tähtajaliste lepingute tähtajatuteks muutmisega kindlustuskatet. Austatud parlamendiliikme esitatud teabe põhjal ei ole komisjonil võimalik täpsemalt vastata.

 
 

(1)Suuline vastus, 4. september 2007.

 

Küsimus nr 83, mille on esitanud Anne Van Lancker (H-0669/07)
 Teema: Aruanne rassismi ja ksenofoobia kohta ELi liikmesriikides
 

Vastavalt Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti avaldatud ELis rassismi käsitlevale aruandele diskrimineeritakse inimesi tihti ikka veel päritolu alusel, kuigi see on keelatud kahe direktiiviga (2000/78/EÜ(1) ja 2000/43/EÜ(2)). Belgias toimub diskrimineerimine eelkõige tööhõive valdkonnas. Kõnealused direktiivid viisid mitmed hästi toimivad riigiasutused kaebustega tegelemiseni, kuid sanktsioonideni tihti ei jõuta. Paljudes riikides ei ole rassismikaebustega tegelevaid asutusi veel isegi asutatud, kuigi see on direktiivi 2000/43/EÜ nõue. Kas komisjon on aruandest teadlik? Kas komisjon ei näe võimalust tungivamate meetmete võtmiseks julgustamaks liikmesriike vähendama diskrimineerimist päritolu alusel? Kas komisjonil on ettepanekuid diskrimineerimist käsitlevate direktiivide järgimise parandamiseks?

 
  
 

Komisjon on teadlik Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti hiljuti avaldatud aruandest rassismi ja ksenofoobia kohta ELi liikmesriikides.

Komisjon peab direktiivi 2000/43/EÜ (rassilise võrdsuse direktiivi) korrektset ülevõtmist liikmesriikides väga oluliseks. Komisjon on uurinud üksikasjalikult liikmesriikide õigusakte ning otsustas 27. juunil 2007. aastal saata 14 liikmesriigile põhjendatud arvamused. Direktiiviga nõutud võrdõiguslikkusega tegelevat asutust diskrimineerimise ohvrite aitamiseks ei ole veel vaid kahes liikmesriigis. Komisjon on riikide ametiasutustele sellekohase teate saatnud.

Suhetes riikide ametiasutustega on komisjoni jaoks julgustav, et siseriiklikud õigusnormid vastavad järjest enam ELi diskrimineerimisvastastele direktiividele.

Komisjonil on liikmesriikide julgustamiseks diskrimineerimisvastases võitluses mitmeid meetmeid. Näiteks rahastab komisjon mitmeid algatusi, mille eesmärk on diskrimineerimise vähendamine, nii näiteks rahastatakse teadlikkuse tõstmist, stereotüüpide vastu võitlemist, valitsusväliste organisatsioonide, ametiühingute ja juristide koolitamist ning heade tavade vahetamist võrdõiguslikkusega tegelevate asutuste vahel. Need on olulised täiendused ELi õiguslikus raamistikus.

 
 

(1) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.
(2) EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.

 

Küsimus nr 84, mille on esitanud Pedro Guerreiro (H-0672/07)
 Teema: ELi ja Hiina vahelise teatavate tekstiili- ja rõivatoodete importi käsitleva nn vastastikuse mõistmise memorandumi aegumine
 

Niinimetatud vastastikuse mõistmise memorandum, mis käsitleb Hiina teatavate tekstiili- ja rõivatoodete eksporti ELi liikmesriikidesse – mis koostati 10. juunil 2005. aastal ja hõlmab ligikaudu kolmekümne viiest Hiinast imporditavast tootekategooriast kümmet – aegub, nagu me oleme terve aasta rõhutanud, 31. detsembril 2007.

Antud kokkulepe kehtestab, isegi piiratult, Hiina ekspordi suhtes teatavad kaitsemeetmed ja ei hõlma importi ELi muudest kolmandatest riikidest.

Üha enam kõnealuse sektori organisatsioone on hoiatanud, et on vajadus tekstiili- ja rõivatoodete impordi hüppelist kasvu ELi piiravate meetmete järele – vältides nõnda 2005. aasta sündmuste kordumist –, nagu hetkel jõus olevate piirangute laiendamine ja nende uute kategooriate suhtes kohaldamine, kooskõlas Hiina ja Ameerika Ühendriikidega sõlmitud kokkulepetega.

Milliseid meetmeid kaalutakse – samuti impordi piiramise jaoks – selleks, et kaitsta tootmisvõimsust ning töökohti tekstiili- ja rõivatööstuses, sektoris, millel on suur sotsiaalne ja majanduslik tähtsus ELis, eriti vähemsoodsates piirkondades, kuhu see on koondunud?

 
  
 

Tekstiilid, täpsemalt tekstiilikaubandus Hiinaga, on komisjoni 2007. aasta lõpu tegevuskavas ülioluline küsimus. Komisjon on selle pärast pidevalt mures olnud ja kaitsnud Euroopa tööstuse huvisid.

Peaaegu vaba juurdepääsu taustal ELi turule on ekspordile orienteeritud ELi tekstiili- ja rõivatööstus silmitsi kõrgete tollimaksude ja mittetariifsete tõketega, mis takistavad juurdepääsu põhiturgudele ja kärbivad seega tootmisharu võimalust oma konkurentsivõimet tõsta. Kõrgetasemelise töörühma tehtud töö, st turule juurdepääsu tegevuskava, on väga väärtuslik. Pidades silmas turule parema juurdepääsu saavutamist, nõuab komisjon turule juurdepääsu tegevuskava rakendamist nii kahepoolsete kohtumiste raames kui ka mitmepoolsel tasandil. Jätkuvad jõupingutused tollimaksude ja/või mittetariifsete tõkete vähendamiseks või kõrvaldamiseks kahepoolsete läbirääkimiste või vahendite või muude Maailma Kaubandusorganisatsiooni vahendite kaudu.

Konkreetselt Hiina tekstiilmaterjalide küsimuses soovib komisjon korrata, et 2005. aasta juunis Shanghais allkirjastatud ELi ja Hiina vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi kohaselt lõpetatakse kokkulepitud piirangud 10 tekstiilmaterjali ja rõivakategooria impordile 31. detsembril 2007. Komisjon on täielikult teadlik tekstiilisektori olulisusest ELi tööstuses ning selle sektori teatavate liikmesriikide ja piirkondade huvidest. Komisjonil ei ole siiski kavatsust teha ettepanekut teatavate tekstiili- ja rõivakategooriate impordi kvootide pikendamiseks pärast 2007. aastast.

Vastastikuse mõistmise memorandum hõlmab ka 2008. aastat. Sujuva ülemineku tagamiseks 2008. aastal jälgib komisjon hoolikalt tekstiilmaterjalide importi Hiinast. Selleks kaalub komisjon praegu järelevalvemehhanismi kasutuselevõtmist ilma igasuguste koguseliste piiranguteta kas ühekordse (üksnes ELi-poolse) või kahekordse (nii ELi- kui ka Hiina-poolse) järelevalvesüsteemi vormis. Seda arutatakse praegu kõigi seotud isikutega.

Komisjon töötab sobival ajal välja ametliku ettepaneku eesmärgiga avaldada ametlik otsus enne 2007. aasta oktoobrit.

 

Küsimus nr 85, mille on esitanud Hans-Peter Martin (H-0674/07)
 Teema: Detsentraliseeritud asutuste eest vastutamine ja nendega seotud kulutused
 

Isegi eksperdid, kes on tegelenud ELi asutuste küsimusega aastaid, ei tea vastust mõnele olulisele küsimusele läbipaistvuse puudumise tõttu. Seega:

Missugune Euroopa Komisjoni peadirektoraat vastutab praegu missuguse detsentraliseeritud asutuse eest?

Kui paljud töötajad asjaomastes komisjoni peadirektoraatides olid vastutavad detsentraliseeritud asutuste eest, eraldi aastatel 2000–2006, ja kui paljud on vastutavad hetkel?

Kui suur oli rahaline väljaminek jagatuna haldus-, tegevus- ja personalikuludeks üksikutes komisjoni peadirektoraatides nimetatud asutuste jaoks ajavahemikul 2000–2006?

 
  
 

Vastuseks oma esimesele küsimusele leiab austatud parlamendiliige järgnevalt geograafiliselt hajutatud asutuste nimekirja koos Euroopa Komisjoni peadirektoraatidega, mis vastutavad suhete eest nendega.

Austatud parlamendiliikme kahe lisaküsimuse vastamine nõuab põhjalikku uurimistööd ning komisjon esitab palutud teabe niipea kui võimalik.

Asutuse nimi

Peadirektoraat

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus

Centre européen pour le développement de la formation professionnelle

(CEDEFOP)

Thessaloniki (EL)

Haridus ja kultuur

Education et Culture

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond

Fondation européenne pour l’amélioration des conditions de vie et de travail

(EUROFOUND)

Dublin (IE)

Tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused

Emploi, affaires sociales et égalité des chances

Euroopa Keskkonnaagentuur

Agence européenne pour l’environnement

(EEA)

Kopenhaagen (DK)

Keskkond

Environnement

Euroopa Koolitusfond

Fondation européenne pour la formation

(ETF)

Torino (IT)

Haridus ja kultuur

Education et Culture

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus

Observatoire européen des drogues et des toxicomanies

(EMCDDA – OEDT)

Lissabon (PT)

Õigus, vabadus ja turvalisus

Justice, Liberté et Sécurité

Euroopa Ravimiamet

Agence europeénne des médicaments

(EMEA)

London (UK)

Ettevõtted

Entreprises

Siseturu Ühtlustamise Amet

Office de l’harmonisation dans le marché intérieur

(OHIM)

Alicante (ES)

Siseturg

Marché intérieur

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur

Agence européenne pour la sécurité et la santé au travail

(EU-OSHA)

Bilbao (ES)

Tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused

Emploi, affaires sociales et égalité des chances

Asutuse nimi

Peadirektoraat

Ühenduse Sordiamet

Office communautaire des variétés végétales

(CPVO)

Angers (FR)

Tervishoid ja tarbijakaitse

Santé et protection des consommateurs

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus

Centre de traduction des organes de l’Union européenne

(CdT)

Luxembourg (LU)

Tõlge

Traduction

Euroopa Ülesehitusamet

Agence européenne pour la réconstruction

(EAR)

Thessaloniki (EL)

Laienemine

Elargissement

Euroopa Toiduohutusamet

Autorité de sécurité alimentaire européenne (EFSA)

Parma (IT)

Tervishoid ja tarbijakaitse

Santé et protection des consommateurs

Euroopa Meresõiduohutuse Amet

Agence europeénne de la sécurité maritime

(EMSA)

Lissabon (PT)

Energia ja transport

Energie et transports

Euroopa Lennundusohutusamet

Agence européenne pour la sécurité aérienne

(EASA)

Köln (DE)

Energia ja transport

Energie et transports

Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet

Agence européenne pour la sécurité des réseaux et de l’information

(ENISA)

Heraklion (EL)

Infoühiskond

Société de l’information

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus

Centre européen pour la prévention et le contrôle des maladies

(ECDC)

Stockholm (SE)

Tervishoid ja tarbijakaitse

Santé et protection des consommateurs

Euroopa Raudteeagentuur

Agence ferroviaire européenne

(ERA)

Lille/Valenciennes (FR)

Energia ja transport

Energie et transports

Euroopa GNSS Järelevalveamet

Autorité de Surveillance européenne GNSS

(GSA)

Transport

Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur

Agence européenne pour la gestion de la coopération opérationnelle aux frontières extérieures

(FRONTEX)

Varssavi (PL)

Õigus, vabadus ja turvalisus

Justice, Liberté et Sécurité

Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur

Brüsselis,

peagi asub Vigos (ES)

Agence communautaire de contrôle des pêches

Momentanément à Bruxelles, ultérieurement à Vigo (ES)

Kalandus ja merendus

Pêche et affaires maritimes

Asutuse nimi

Peadirektoraat

REACH

Euroopa Kemikaaliamet

Agence européenne des produits chimiques

(ECHA)

Helsingi (FI)

Ettevõtlus ja tööstus

Entreprises & Industrie

Keskkond

Environnement

Ettevõtlus ja tööstus

Enterprises & Industrie

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut

Institut européen pour l'égalité entre les hommes et les femmes

Vilnius (LT)

Tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused

Emploi, affaires sociales et égalité des chances

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet

Agence des droits fondamentaux de l'Union européenne

Viin (AT)

Õigus, vabadus ja turvalisus

Justice, Liberté et Sécurité

Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituut

Institut d’études de sécurité de l’Union européenne

(ISS)

Pariis (FR)

Asutus annab aru nõukogule

Euroopa Liidu Satelliidikeskus

Centre satellitaire de l’Union européenne

(EUSC)

Torrejon de Ardoz (ES)

Asutus annab aru nõukogule

Euroopa Kaitseagentuur

Agence européenne de défense

(EDA)

Brüssel (BE)

Asutus annab aru nõukogule

Euroopa Politseiamet

Office européen de police

(EUROPOL)

Haag (NL)

Õigus, vabadus ja turvalisus

Justice, Liberté et Sécurité

Eurojust

Unité européenne de coopération judiciaire

(EUROJUST)

Haag (NL)

Õigus, vabadus ja turvalisus

Justice, Liberté et Sécurité

Euroopa Politseikolledž

Collège européen de police

(CEPOL)

Bramshill (UK)

Õigus, vabadus ja turvalisus

Justice, Liberté et Sécurité

 

Küsimus nr 86, mille on esitanud Georgios Toussas (H-0675/07)
 Teema: Finantskonglomeraatide poolne pensionifondide eraldiste riisumine
 

Kreeka valitsuse 280 miljoni euro väärtuselise struktureeritud võlakirja tagasiostmine J. P. Morgani äriühingu poolt pensionifondidelt TEADY, TSEYP, TEAYFE ja TEAPOKA ning kogunenud intresside teise kvartali jooksul ja maksumaksja raha esimeseks kvartaliks tagasimaksmine näitab, kui suur vastutus kõnealusel Ameerika pangal pensionifondide eraldiste haldamise eest lasub. Asjaolu, et finantsasutused tunnistavad pensionifondide eraldiste riisumist, näitab ohtu, et sellised fondid on avatud, kui nad on antud erainvestoritele, ning et neid on võimalik ära kasutada.

Kuidas Euroopa Komisjon suhtub Kreeka valitsuse struktureeritud võlakirjade, mis on täielikult jõudnud pensionifondidesse väidetavalt ebaseaduslike menetluste kaudu, ostmist ja müümist sisaldavasse menetlusse? Millise ulatuseni komisjoni arvates on Ameerika pank vastutav ja mida on võimalik teha, tagamaks, et pensionifondide eraldised ei lange monopolistlike finantsasutuste saagiks, vaid et neid kasutatakse selle asemel töötajate kasuks?

 
  
 

Komisjon ei teosta üldist järelevalvet pensionifondide toimimise üle liikmesriikides. Arvestades, et esitatud teave puudutab ilmselt pensionifonde, mis haldavad kohustuslikke pensioniskeeme (mitte tööandja pensioniskeemid), ei viita see ühenduse õigusnormide, näiteks direktiivi 2003/41 (tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta) rikkumisele. Seepärast ei ole kõnealune juhtum komisjoni pädevuses.

 
Pravno obvestilo - Varstvo osebnih podatkov