Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/2065(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0290/2007

Esitatud tekstid :

A6-0290/2007

Arutelud :

PV 27/09/2007 - 4
CRE 27/09/2007 - 4

Hääletused :

PV 27/09/2007 - 9.8
CRE 27/09/2007 - 9.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0423

Arutelud
Neljapäev, 27. september 2007 - Strasbourg EÜT väljaanne

4. Naiste ja meeste võrdõiguslikkus Euroopa Liidus 2007. aastal (arutelu)
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. − (PL) Järgmine päevakorrapunkt on Piia-Noora Kauppi poolt naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni nimel koostatud raport naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus 2007. aastal (2007/2065(INI)) (A6-0290/2007).

 
  
MPphoto
 
 

  Piia-Noora Kauppi (PPE-DE), raportöör. – (EN) Härra juhataja, esiteks tahaksin väljendada tänulikkust komisjonile selle väga olulise raporti koostamise eest. Meeste ja naiste võrdõiguslikkus on teema, mis on jätkuvalt meie tähelepanu keskpunktis. Kuigi paljugi on viimaste aastakümnete jooksul saavutatud, on meie ees veel olulised väljakutsed.

Komisjoni raportis keskendutakse tööhõive küsimustele. Näiteks sugudevahelised palgaerinevused, ebakindlus tööturul ning töö- ja pereelu ühitamine on teemad, mis mõjutavad miljonite naiste elu absoluutselt iga päev. Samuti on need selgelt seotud Euroopa ees seisva demograafilise väljakutsega. Nagu komisjoni aruanne näitab, on ELis alates 2000. aastast loodud kaheksast miljonist töökohast kuus miljonit hõivanud naised. Enamik nendest kuuest miljonist uuest töökohast naiste jaoks on teenuste sektoris. Teenuste sektori 11,7 miljonil uuel töökohal töötavad enamasti naised. Seepärast ongi teenuste sektor, selle kasv ja siseturg paljude naiste jaoks Euroopas selline märksõna.

Enamik uutest töökohtadest naiste jaoks on siiski osalise tööajaga töö, mõnikord ka ohtlik, ebaturvaline ja madalapalgaline. Samuti on Euroopas paljude naiste jaoks probleemiks tähtajalised töölepingud, sest ka naised tahaksid oma pereellu rohkem jätkusuutlikkust ja stabiilsust. Komisjoni arvud näitavad, et ELis on 32%-l töötavatest naistest osalise tööajaga töö, võrreldes vaid 7% meestega, nii et Euroopa osalise tööajaga tööturul on selge sooline mõõde.

Sugudevaheline palgaerinevus, mille kohta komisjon esitas juulis algatuse, on ELis keskmiselt 15% ja mõnedes Euroopa riikides kuni 30%. Sugudevaheline palgaerinevus ei ole vähenenud, kuigi meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõte on direktiivides sätestatud juba üle 30 aasta, seepärast on komisjoni praegune teemaarendus väga õigeaegne. Teisest küljest, me teame, et liikmesriikides, kus on võetud vastu nii naiste kui meeste töö- ja pereelu ühitamise poliitika, on kõrgem sündivuse tase, kõrgem naiste osakaal tööturul ja kõrgem tööhõive määr.

Kogu ELis töötavad enamikel kvalifitseeritud ja mittefüüsilist tööjõudu nõudvatel töökohtadel naised. Sel nädalal sai küllaltki laialdast tähelepanu Soome uuring naisjuhtide kohta ettevõtluses. Kokku vaadeldi 14 000 Soome ettevõtet ja naisjuhtide tulu ettevõtete sidusrühmadele oli igal aastal meesjuhtidest 1% võrra parem. See on 10% parem kui meestel. Isegi kui kõik teised tegurid arvutusest eemaldada, oli naistel siiski ärijuhtimises selge eelis, nii et see on asi, mida komisjon tulevikus arvesse võtab.

Soomes, nagu teisteski riikides, on naiste edu märksõnaks olnud haridus. Haridusalaste standardite tõus on käinud käsikäes naiste suureneva tööhõivega. Soomes näiteks on komisjoni uuringu kohaselt 32,7% naistest kõrgelt kvalifitseeritud võrreldes vaid 24,3% meestega. Seepärast on kõik komisjoni esitatud hariduse ja elukestva õppe alased algatused vajalikud ja hariduses on väga oluline jätkata soolise võrdõiguslikkuse poliitikaga.

Minu raportis nõutakse konkreetseid meetmeid, et võidelda ebavõrdsuse vastu, mis tekib seoses lapsehoolduspuhkusel olemisest või ülalpeetavate eest hoolitsemisest tingitud tööhõive struktuuri katkemisega. See sundis komisjoni viima läbi sooküsimuste analüüsid pensionireformide mõju kohta naistele ELis eesmärgiga isikustada pensioniõigused ja ka sotsiaalkindlustus ja maksusüsteem. Minu meelest on eriti oluline see, et raportis nõutakse liikmesriikidelt tungivalt vanemahüvitise vastastikuseks muutmist, et tagada, et naised ei oleks enam meestest kulukam tööjõu allikas. Loomulikult ma loodan, et minu liikmesriigi valitsus, kelle käes on maailmarekord 60% naisministritega, võtab selle küsimuse käsile ja muudab vanemahüvitise kulud vastastikuseks.

Samuti rõhutatakse raportis vajadust käsitleda suuremahulist demokraatia defitsiiti. Me tahame uurida olukordi, mis takistavad naistel poliitikas ja avaliku halduse kõigi tasemete tippjuhtkonnas osalemist ning võtta võimaluse korral meetmeid selliste olukordade vältimiseks. Tähelepanu tuleb pöörata ka etnilistesse vähemustesse kuuluvate naiste ja sisserännanud naiste olukorrale, sest nende tõrjutust süvendab mitmekordne diskrimineerimine nii väljast kui nende oma kogukondadest. Ma nõuan tungivalt, et komisjon teeks koostööd liikmesriikidega asjakohaste andmete kogumiseks ja jõustaks meetmed, mis takistaksid inimkaubandust seksuaalse ärakasutamise ja sunniviisilise töö eesmärgil.

Ma arvan, et me saame lõpetada väga positiivse ja julgustava noodiga. Tänastel naistel on võimalused, millest enamik nende emasid ja vanaemasid unistadagi ei osanud. Naised, kes naudivad uue ja julge maailma vilju peaksid avalikult sellest rääkima ja mina arvan, et on väga oluline, et komisjon selle aruande esitas. Me jätkame võitlust mõlema soo võrdõiguslikkuse eest Euroopas.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel, komisjoni liige. − (FR) Härra juhataja, proua Kauppi, lugupeetud parlamendiliikmed, kahtlemata tervitab komisjon soojalt seda raportit ja resolutsiooni ettepanekut naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus. Raporti vastuvõtmine rõhutab parlamendi pühendumist soolisele võrdõiguslikkusele. Ma tahaksin tänada ja õnnitleda raportöör Piia-Noora Kauppit selle eest, et tekstis toetatakse Euroopa Komisjoni lähenemist ja komisjoni meetmeid naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamiseks.

Esiteks on sooline võrdõiguslikkus üks Euroopa Liidu põhiväärusi. Samuti on see valdkond, milles Euroopa on esirinnas, tihti eespool ühiskonna arengutest. Viimaste aastate jooksul on tehtud mitmeid olulisi ja ambitsioonikaid algatusi. Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiste vastuvõtmisega rõhutati komisjonis kindlat kavatsust suruda resoluutselt meeste ja naiste võrdõiguslikkuse saavutamist kõigis valdkondades.

Komisjon tervitab parlamendi resolutsioonis rõhuasetust teatud teemadele, mida ka komisjon on oma juhistes prioriteetvaldkondadena määratlenud, nagu naiste ja meeste võrdõiguslikkus majandusliku iseseisvuse mõttes, töö- ja eraelu ühitamine, sugude tasakaalustatud esindatus otsustavatel ametikohtadel ja vajadus võidelda stereotüüpide vastu.

Kuigi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse püüdlustes on kahtlemata toimunud edasiminek, on suured väljakutsed selgelt olemas. Komisjon nõustub raportööriga, et meil tuleb jätkata jõupingutusi ja kindlustada juba saavutatu. Selles suhtes on komisjon teadlik, et ühenduse õigustiku tõhus kohaldamine on oluline ning täidab otsustuskindlalt oma rolli aluslepingute kaitsjana. Komisjon ei kõhkle rikkumismenetluse alustamisega, kui usub, et Euroopa direktiivi ei ole nõuetekohaselt üle võetud. Praegu on erinevates etappides pooleli mitmed rikkumismenetlused naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta.

Ühenduse õiguse paremaks täitmiseks on komisjon loonud võrgustiku – võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate asutuste võrgustiku EQUINET –, mis ühendab riigi tasandil naiste ja meeste võrdse kohtlemise edendamise eest vastutavaid organisatsioone. Komisjon usub, et riigi tasandi kogemuste koondamine ja tihedam koostöö komisjoniga aitavad tõhustada erinevate võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate asutuste rolli võrdse kohtlemise edendamisel ja tagamisel, et õigusaktide tõlgendamise eest vastutavad riigi ametiasutused teeksid seda ühetaolisemalt.

Raportis rõhutatakse ka töö- ja eraelu ühitamise keskset tähtsust meeste ja naiste tegeliku võrdõiguslikkuse saavutamise protsessis. See langeb kokku komisjoni mõttelaadiga. Me teame väga hästi, et enamikus majapidamistes on pere- ja majapidamiskohustused jätkuvalt naiste õlul. Seega on tõenäolisem, et naised, mitte mehed, peavad katkestama, või isegi jätma oma haridustee või karjääri ja see sünnitab paratamatult soolist ebavõrdsust töö suhtes ning kulutab naiste produktiivset potentsiaali. Naiste tööhõive suurendamisel mängib ülitähtsat osa juurdepääsetava, taskukohase kõrgel tasemel lastehoiuteenuse olemasolu, mida nimetati ka Barcelona eesmärkides. Komisjon esitab 2008. aastal aruande nende eesmärkide täitmise kohta.

Samuti on komisjon käivitanud konsultatsiooniprotsessi sotsiaalpartneritega töö- ja eraelu ühitamise kohta, mille teine etapp lõpeb juuli lõpus. Komisjoni arvates on tegemist kompleksse küsimusega, mille käsitlemine nõuab tervet rida õigusakte. Samal ajal tuleks muuta ka kehtivaid ühenduse õigusakte, et arvestada paremini Euroopa ees seisvate väljakutsetega. Komisjon vaatab praegu läbi sotsiaalpartnerite vastuseid konsultatsioonile ja kasutab neid vajalike sammude astumiseks. Me jätkame ka heade tavade vahetamise toetamist selles valdkonnas, nagu resolutsiooni projektis on nimetatud.

Kordaksin siinkohal, et kõigi naiste ja kõigi meeste võrdõiguslikkuse põhimõte on üks Euroopa Liidu põhiväärusi. Seejuures on naiste ja meeste tasakaalustatud osalemine otsustusprotsessis absoluutselt kriitiline. Seepärast on see eelmisel aastal komisjonis vastu võetud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiste üks prioriteete.

Lõpetuseks tahaksin ma rõhutada, kui oluline on võidelda stereotüüpide vastu, mida raportis mitmel korral toonitati. Stereotüübid on tõenäoliselt kõige jäigemad takistused naiste ja meeste võrdõiguslikkuse teel ning nende vastu võitlemine nõuab jõupingutusi, mis ulatuvad kaugemale õigusaktide ja finantsmeetmete kontekstist – see tähendab käitumismudelite, suhtumise ja väärtuste muutmist, mis määravad ja mõjutavad meeste ja naiste rolle ühiskonnas ja nende karjäärivalikuid. Võrdõiguslikkuse poliitika on alati olnud käitumise ja mõttemallide muutuste esirinnas ja jääb sinna ka edaspidi. Komisjon tervitab palavalt selle resolutsiooni ettepaneku näol väljendatud parlamendi toetust.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: MIGUEL ANGEL MARTÍNEZ MARTÍNEZ
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamuse koostaja. (PT) Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamuse koostajana tahaksin rõhutada, et kindlasti tuleks kiita heaks meie arvamuses sisaldunud mõned ettepanekud, mida Piia-Noora Kauppi raportis ei olnud, ning palun neid siin täiskogul toetada, pidades silmas nende olulisust miljonite naistalupidajate ja maapiirkondade naistööliste jaoks, kelle tegevus tuleb muuta nähtavamaks, viidates nendele statistikas kui põllumajandustöötajatele mitte kui koduperenaistele.

On ülioluline tunnustada nende õiguslikku seisundit põllumajanduses töötavate naistena, teostada võrdsed õigused ja võimalused, kaasa arvatud sotsiaalsed tagatised. Emadust tuleb tõhusalt kaitsta ja parandada tuleb juurdepääsu tervishoiuteenustele, haridusele, elukestvale õppele, lastele ja peredele mõeldud infrastruktuurile, eriti lasteaedadele, koolidele, kultuurikeskustele ja turgudele, mis kõik vajavad suuremaid investeeringuid ja paremaid avalikke teenuseid maapiirkondades. Mõnedes maapiirkondades on see ainuke moodus võidelda naisi mõjutava vaesuse ja isolatsiooni kõrge taseme vastu, et saavutada suurem sotsiaalne ühtekuuluvus.

 
  
MPphoto
 
 

  Karin Resetarits (ALDE), kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamuse koostaja.(DE) Härra juhataja, tänapäeval töötab rohkem naisi, kuid kahjuks ebaproportsionaalselt paljud neist töötavad ebakindlatel töökohtadel. See tähendab, et naised peavad olema paindlikud, kuid samas makstakse neile vähe. Niinimetatud kolme C tööde õigus on reserveeritud naistele: C nagu „cleaning“, ehk koristamine, C nagu „caring“, ehk hooldamine, ja C nagu „cashiering“, ehk kassapidajatöö supermarketites ja kaubanduskeskustes. Samas, mida naised tahavad teha, on niinimetatud kolme M-i töid: M nagu „money”, ehk raha – võrdne tasu võrdse töö eest, M nagu „management”, ehk juhtimine – järjest rohkem naisi on väga hea haridusega, nii et neil ei tohiks olla raskusi murda läbi klaasist lae juhtpositsioonidele ning, viimaks, M nagu „motherhood”, ehk emadus – jah, me tahame, et oleks võimalik ühitada tööd, karjääri ja emadust ja selleks on meil vaja märksa suuremat poliitilist toetust.

Meil ei ole vaja mitte ainult rohkem lastehoiu kohti, nagu on öeldud Barcelona eesmärkides. Ei, meil on vaja kõige kõrgetasemelisemat lastehoidu. Kõigil emadel ja isadel peab olema võimalus endale lastehoidu lubada ja ühendusel tuleb seda toetada. Maksimaalset toetust alates varajasest noorusest ei peaks saama mitte üksnes jõukate vanemate lapsed. Me ei vaja mitte üksnes meeste ja naiste võrdseid õigusi, vaid võrdseid õigusi ka kõigile lastele. Haridus ja koolitus ei alga koolis, vaid palju varem. Me peame selles osas muutma oma mõttemalle.

Enamik sellest jutust on ka Piia-Noora Kauppi esmaklassilises raportis. Meie toetame seda raportit. Õnnitlused raportöörile.

 
  
MPphoto
 
 

  Amalia Sartori, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad, ka mina tahaksin õnnitleda Piia-Noora Kauppit selle raporti eest, mis annab pildi töömaailma praegusest olukorrast Euroopas. Kui meil on naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis olnud mitmeid võimalusi seda teemat vaadelda, siis Piia-Noora Kauppi on aidanud määratleda ja heita valgust probleemile, et Euroopas on naiste maailmas taaskord palgaerinevus, sama töö eest erineva tasu maksmine, mida ei saa sallida.

See on tõsi isegi vaatamata sellele, et kooliskäimise tase on naiste hulgas kõrge, naised moodustavad praegu 59% Euroopa ülikoolilõpetajatest, naiste osalus töömaailmas on oluliselt kasvanud ja naisi on nende saavutuste eest suurelt tunnustatud. Olulisem on minu meelest siiski see, et raportis on rõhutatud teatud tegureid, mille tõttu naiste osalemine töömaailmas on jätkuvalt keeruline, mis toimub praktikas ilma igasuguse õigustuseta ja on vastuolus Euroopa õigusaktide ja liikmesriikide seadustega, millega on töömaailmas palgaerinevused keelatud. See ei toimu mitte üksnes Lõuna-Euroopas, nagu tavaliselt arvatakse, vaid kogu Euroopas, isegi Põhjamaades, isegi nendes riikides, kus me traditsiooniliselt usume, et naiste osalemine töömaailmas ja institutsioonides on tänapäeval kindlam ja aktsepteeritud.

Seepärast usun mina, mis puutub ühesse Piia-Noora Kauppi tõstatatud küsimusse, et rasedus- ja sünnitushüvitis ning lapsehoolduspuhkuse kulu peaksid üldiselt olema liikmesriikides täielikult vastastikused, et need kulud, kui need on ikka veel osaliselt ettevõtete kanda, soodustavad väiksema arvu naissoost töötajate palkamist, mis omakorda mõjutab nende karjääri.

 
  
MPphoto
 
 

  Teresa Riera Madurell, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Härra juhataja, volinik, tänades raportööri hea raporti eest, tahan ma esiteks rõhutada, et kõigi Euroopa institutsioonide soolise võrdõiguslikkuse püüdlused 2007. aastal on olnud harmoonilised. Väga kiiduväärt on meie institutsioonide tugev pühendumus soolisele võrdõiguslikkusele, mida näitavad Euroopa Ülemkogus vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakt ja kuni 2010. aastani kehtivad naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhised.

Mis puutub raportis viidatud mõõdikutesse ja pidades silmas eelmise aasta raportit, on kahetsusväärne, et olulist edasiminekut võrdse tasu suunas võrdse töö eest ei ole toimunud, mida raportis õigesti ka kritiseeritakse. Meeste ja naiste palgaerinevus Euroopa Liidus on jätkuvalt 15%, selle vähendamiseks on järgmistel aastatel vaja suuremat jõupingutust.

Julgustav infokild raportis on see, et Euroopa Liidus alates 2000. aastast loodud kaheksast miljonist töökohast kuus miljonit on hõivanud naised, kuigi nende hulgas on märkimisväärseid ealisi erinevusi, mis samuti vajab korrigeerimist.

Ülitähtis punkt, mis raportist välja tuleb, on võrdõiguslikkuse poliitika olulisus Euroopa demograafilise väljakutse valguses. On tõsiasi, et liikmesriikides, kus on võetud vastu naiste ja meeste töö- ja pereelu ühitamisele suunatud poliitika, on kõrgem sündivuse tase, kõrgem naiste osakaal tööturul ja kõrgem tööhõive määr.

Mureküsimuseks on ka see, et eakamad naised ja üksikemad on jätkuvalt suurima tõrjutuse riskiga rühmad.

Lõpetuseks, kui ma võin raporti teemast kõrvale kalduda ja teha ettepaneku, et oleks huvitav ja väga kasulik, kui tulevastes soolise võrdõiguslikkuse aastaaruannetes sisalduks statistika ka kandidaatriikide kohta, mida saaks siis läbirääkimistel kasutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Anneli Jäätteenmäki, fraktsiooni ALDE nimel. – (FI) Austatud juhataja, daamid ja härrad, õnnitlused Piia-Noora Kauppile olulise raporti eest.

Sooline võrdõiguslikkus on üks ELi aluspõhimõtteid, nagu ütles ka volinik Michel, kuid see on vaid üks aluspõhimõtetest, mida kõnedes ja deklaratsioonides on hea eksponeerida. Tegelikkuses ei ole EL naiste ja meeste võrdõiguslikkusest väga huvitatud. See oli ilmne ka voliniku kõnes. Ta ütles, et EL teeb kõik, mis suudab. Selles ei ole midagi väga konkreetset. Mida EL teeb, et tagada ELis vastu võetud võrdse tasustamise ja paljude muude küsimuste direktiivide rakendamine tegelikkuses?

Minu meelest peaks EL avama silmad tõsiasjale, et meestel ja naistel peaks Euroopas olema võrdsem olukord. EL räägib palju rohkem kui teeb, ka liikmesriigid räägivad palju rohkem kui teevad. Tegelikult see teema vähemalt ELi kõrgemat juhtkonda eriti ei kõiguta. Ei tundu kõigutavat eriti rohkem ka meie oma riikide kõrgemaid otsustajaid ega tööturuorganisatsioone. On tähtsamaid asju… Mis torkab silma, on tõsiasi, et ELi riikide keskmine palgaerinevus on ikka veel 15%, kusjuures minu riigis, mis on võrdõiguslikkuse küsimuste eestvedaja, on see kahetsusväärselt 20%.

Ma loodan, et volinik ja terve komisjon saavad ühel päeval aru ja tunnustavad selle olulisust ning võtavad midagi ette naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtte edendamiseks. Täna on need lihtsalt tühjad sõnad.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(ES) Härra juhataja, raportis, mille eest ma raportööri õnnitlen, on kahtlemata palju punkte, millele tahaksin viidata, kuid ma keskendun kahele, mis on minu arvates asjakohasemad.

Esiteks, ma tervitan asjaolu, et komisjoni 2007. aasta aruanne keskendub sellistele tööhõivet käsitlevatele küsimustele nagu palgaerinevus, lepitamine ja võrdse kohtlemise direktiivid, arvestades et naiste majanduslik iseseisvus on naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiste üks prioriteete.

Komisjoni raportis öeldu, et ELis alates 2000. aastast loodud kaheksast miljonist töökohast kuus miljonit on hõivanud naised, on päris tõsi. See oleks kindlasti positiivne areng, kui ei oleks asjaolu, et enamik uutest töökohtadest, mille naised on hõivanud, on osaajaga töökohad, paljud on ebakindlad ja halvasti tasustatud, vähese palgatõusu väljavaatega.

Raportis juhitakse tähelepanu ka sellele, et meeste ja naiste palgaerinevuse vähendamisel ei ole olulist edu saavutatud – see peab andma põhjust muretsemiseks, kui naiste keskmine tasu on 15% madalam kui meestel, mõnedes riikides koguni 30% madalam.

Teine punkt, mida ma tahan rõhutada, puudutab teatud rühma naisi, kes töötavad põllumajanduses. Nende naiste õiguslikku olukorda on vaja parandada, nii sotsiaalsete tagatiste seisukohalt, millele neil peaks olema tagatud otsene juurdepääs, kui nende rolli osas talumajapidamistes, mille suhtes tuleb võtta kindel seisukoht, et peretalumajapidamised peavad olema kaasomanduses, naistel peab olema võrdne juurdepääs rahalistele vahenditele ja pärimisõigusele.

Komisjon peaks mõlemale küsimusele erilist tähelepanu pöörama. Konkreetsemalt peaks komisjon kahekordistama jõupingutusi naiste ja meeste suurema võrdõiguslikkuse saavutamiseks kohtlemise ja võimaluste suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Eva-Britt Svensson, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (SV) Härra juhataja, lubage mul tänada raportöör Piia-Noora Kauppit ja kõiki teisi, kes sellele tööle on pühendunud. Suur probleem, mida ma võrdõiguslikkuse töös tahan rõhutada, on see, et liiga palju inimesi usub täna, et meil ongi võrdsed võimalused. Mõnikord on see teoorias tõsi, kuid võrdsete võimalusteni praktikas on meil pikk tee käia. Resolutsioonis juhitakse sellele tähelepanu ja esitatakse häid ettepanekuid, mida saab teha ja mida tuleb kohe nüüd teha.

Ma olen ka siin parlamendis korduvalt nõudnud ja rõhutanud vajadust statistika järele, mis oleks kõigis valdkondades jaotatud sugude järgi. Alles siis, kui me näeme fakte, saame kutsuda esile muutuse. Kui me ei suuda näidata sugude vahel eksisteerivaid suuri erinevusi faktidena, siis neid ignoreeritakse. Peale selle ei kujuta inimesed ette, kui suured need erinevused on. Seepärast on see iseenesestmõistetav nõue, mida ma kordan: kogu statistika peab olema jaotatud sugude järgi.

Ma tahaksin rõhutada ka enda ja kogu meie fraktsiooni muret erinevuste kohta naiste ja meeste palgalise töö küsimuses, sest me kõik teame, et tasuta töö teevad ära naised. Samal ajal, kui me näeme tõusu naistele pakutavates vabades töökohtades, on ka näha, millist tüüpi tööd naistele pakutakse. Enamus uutest töökohtadest naiste jaoks on juhuslikud, ebakindlad osalise tööajaga ja madalapalgalised. Sellele tuleb lõpp teha.

 
  
MPphoto
 
 

  Urszula Krupa, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (PL) Härra juhataja, raport naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta on järjekordne tõestus, et võrdsete õiguste poliitikal on oluline roll. Nii naistel kui meestel on õigus aktiivselt osaleda avaliku elu valdkondades ja õigus sellele pühaks peetud seadusele. Väärikust ei ole siiski võimalik saada üksnes õigusaktide abil, vaid teatud tasemel materiaalse, hingelise ja emotsionaalse toe kaudu, eriti terve pere kaudu.

Kahjuks on kaasaegne propaganda abielu, perekonna ja ema rolli devalveerinud ja sisendab süütunnet neisse tüdrukutesse ja emadesse, kes tahavad koju jääda ja laste eest hoolitseda. Selle asemel, et anda abi, õiguskaitset, selle asemel, et väärtustada naise ja ema rolli laste kasvatamisel, käsitletakse naisi objektina, neid koormatakse ootustega ja selle muudavad veel hullemaks vaated, mida propageeritakse rasestumisvastaste vahendite, abordi, äärmusliku individualismi, vanemate ja laste vahelise konflikti ja isegi pensioniea pikendamise kohta, mis viib vaimse ja füüsilise kokkuvarisemiseni.

Oluline on inimestele pidevalt meelde tuletada, et naiste ja meeste võrdsed õigused ei tähenda meestega samasugune olemist. Kõikvõimalikud naiste maskuliinsemaks muutmise vormid, meestega igal tasemel võistlemine, muudab vaesemaks mitte üksnes naised, vaid kogu ühiskonna ja moonutab nii naiselikkuse kui mehelikkuse rikkust ja sisemist väärtust.

Täna on vaja erilist tundlikkust, et vältida tegevusi, mis ei ühti inimeste tegelike vajaduste ja püüdlustega ning saada üle liigsest individualismist ja moraalsest relativismist. Diskrimineerimise vastu tuleb võidelda paljudes eluvaldkondades, eriti olukordades, kus ei ole majandusarengu jaoks vajalikku infrastruktuuri. Sel põhjusel peavad sotsiaalsed organisatsioonid ja õigusaktid meid meie kohustuste täitmisel toetama, mitte õpetama ja ühtlustama, mis toob kaasa rahutust ja konflikte. Seepärast nõuan ma iga inimolendi väärikuse austamist, mitte ainult võrdse tasustamise osas, vaid ka traditsioonide, kultuuri, usu ja vääruste osas, mis on olulised rahvusliku ja kultuurilise identiteedi mõistes ja rikastavad kaasaegset Euroopat.

 
  
MPphoto
 
 

  Lydia Schenardi, fraktsiooni ITS nimel. – (FR) Härra juhataja, kolleegid, täna meie ees olev raport on suuresti lahtisest uksest sisse murdmine. Me näeme siin sama tuttavat statistikat tööhõive määra, palgaerinevuste ja töö tüüpide kohta. Me leiame siit ka alatise kirjelduse sooliste stereotüüpide kestmise ja sellest tuleneva diskrimineerimise kohta, mis väljendub naiste puudumises tööturu teatud sektorites. Ma pean silmas eelkõige kõrgtehnoloogiat, teadust ja inseneritööd.

Samas on raportis ilmne vastuolu. Kuidas on võimalik samal ajal tervitada globaliseerumist lõikes 17 – tervitades selle positiivset mõju naiste parema juurdepääsu näol haridusele, hooldusele, tervishoiule ja tööhõivele, töötades kodus, alltöövõtjana või mikroettevõttes – ja samal ajal rõhutada lõikes 18 globaliseerumise negatiivset mõju vaesuse feminiseerumise näol? Kumba lõiget peaks tõsiselt võtma?

Edasi soovitatakse raportis üleeuroopaliste meetmete arendamist, et suurendada teadlikkust nulltolerantsi osas seksistlike solvangute suhtes. Kuid mis on seksistlik solvang? Kas Ségolène Royal, kes kandideeris Prantsusmaa viimasel presidendivalimisel, oli seksistliku solvangu ohver, kui üks ta endistest sotsialistist seltsimeestest ütles, et ta ei ole parim kandidaat riigi kõrgeimale ametikohale? Või ei olnud see midagi enamat kui kriitika või lihtsalt arvamus?

On ohtlik, kui õigusakt tugineb mõistele, millel ei ole ega saagi olla õiguslikku määratlust. Peale selle on tegemist valdkonnaga, mis on olemuselt subjektiivne ja mitteratsionaalne.

 
  
MPphoto
 
 

  Jana Bobošíková (NI). – (CS) Daamid ja härrad, taaskord laseme end häirida statistikast, mis näitab, et kuigi naised saavutavad paremaid tulemusi, on nende palgad pidevalt 15% madalamad. Jah, meil on klaasist lagi ja meestele ei meeldi eriti naised juhtivatel ametikohtadel. Stereotüübid on olemas ja mõnikord saavad naised ise nende ohvriteks. Me tahame seda muuta. Minu arvamus on, et kui me tahame midagi muuta, tuleb meil alustada siit.

Euroopa Parlamendi ja komisjoni töötajate statistika näitab selgelt, et kõrgepalgalistel ametikohtadel on mehed rõhuvas enamuses. Naised valitsevad madalapalgalistel ametikohtadel. Siin on palju väga tõhusaid naissoost filolooge kolmanda taseme haridusega, kes töötavad sekretäri palga eest. Nende suuremapalgalistel ülemustel on tavaliselt kahekordne kvalifikatsioon: nad on mehed ja nad on olnud siin pikka aega.

Daamid ja härrad, mina olen arvamusel, et sooküsimustega tegelevate Euroopa institutsioonide soovitusi võetakse tõsiselt alles siis, kui me viime läbi põhjaliku analüüsi tasustamise süsteemi ja inimeste hariduse ja tõhususe suhte kohta ning kui personalijuhtimise ja tasustamise süsteemid läbi vaadatakse. Kuni sinnani näevad kodanikud meis inimesi, kes räägivad aiaaugust.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Panayotopoulou-Kassiotou (PPE-DE). – (EL) Härra juhataja, me tähistame ühinenud Euroopa asutamislepingu 50. aastapäeva ning meeste ja naiste võrdõiguslikkuse tagamise edusammude 50. aastat. Võrdõiguslikkuse tagamise kulminatsioon on horisontaalne viitamine sellele kõigis Euroopa Komisjoni valdkondades ja dialoog kodanikuühiskonnaga.

Varjatud ebavõrdsus meeste ja naiste vahel püsib ELi liikmesriikide poliitikas. Meil tuleb analüüsida ja hinnata negatiivseid asjaolusid, mis seda ebavõrdsust põhjustavad. Õnnitlen oma kallist kolleegi Piia-Noora Kauppit, kelle raportis on loetletud paljusid tegevusi, mida võtta ette naiste osalise diskrimineerimise vastu.

Ma tahaksin eriti rõhutada naiste ja meeste võrdse osalemise edendamise meetmeid perekonna toetamisel kui põhilist tegurit ELi majandusarengus, jõukuses ja sotsiaalses ühtekuuluvuses. Sooline võrdõiguslikkus peaks abiks olema ka nendele naistele, kes vabatahtlikult tahavad koju jääda, pikaks või lühikeseks ajaks, et hoolitseda laste, eakate või ülalpeetavate eest. Asjaolu, et need naised ei ole töötanud, ei saa olla põhjuseks, et neid diskrimineerida pensionide ja sotsiaalabi maksmisel.

Volinik, ma olen Kreeka naiste olukorras äärmiselt pettunud. Pressis avaldatu põhjal olete te algatanud rikkumismenetluse minu riigi vastu, et kõrvaldada naistele kohaldatavad paindlikumad vanuse tingimused. Miks ei võiks tütred ja emad jääda enneaegselt pensionile selle eest, mida nad oma perekonnale panustavad?

Võrdsus, volinik, seda küll, kuid mitte tasakaal. Liikmesriigid, EL ja sotsiaalpartnerid saavad kasutada äsjaasutatud Euroopa Perede Liitu, kelle kaudu saab edendada peresõbralikke parimaid tavasid ja eesrindlike poliitika lähenemisviise. Nad peavad sammu riikide poliitikaga ja edendavad seeläbi võrdsust.

ELi demograafiliselt probleemse olukorra tõttu tuleb anda meestele ja naistele võrdsed võimalused. Mis puutub lapsehoolduspuhkusesse, siis vajab läbivaatamist sellekohane direktiiv, mis on vaid komisjoni ja sotsiaalpartnerite vahelise kokkuleppe tulemus, ja te olete lubanud, volinik, et see läbivaatamine toimub 2008. aastal.

Erasektori poolt on siiski vaja soovi noori naisi tööle võtta ja noori emasid mitte vallandada. Volinik, tootlikkus ja arengu saavutamine ELis vajavad sellise diskrimineerimise jälgimise mehhanismi loomist. Me loodame, et te võtate viivitamata midagi ette.

 
  
MPphoto
 
 

  Lissy Gröner (PSE).(DE) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, ma võin kinnitada Piia-Noora Kauppile sotsialistide fraktsiooni täielikku toetust raportis nimetatud punktidele. Võrdõiguslikkuse raport ilmub võrdsete võimaluste aastal, mil me saame tähistada ka Euroopa Liidu võrdõiguslikkuse poliitika 50. aastapäeva. Kui surve ei suurene ja asjad ei muutu, ei saa naised Euroopa Liitu enam usaldada.

Välja kuulutati ka see, et 2007. aastal asutatakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut. Milline on olukord juhatuse määramisega? Selles on parlamendil ka sõnaõigus. Kas tegelikult ikka on ettevalmistused käimas, et Vilniuse instituut saaks enne aasta lõppu tööle hakata?

EL ei ole kasutanud ära oma võrdse tasustamise valdkonna võtmepädevusi, see on suur valdkond, mida on käsitlenud paljud naiskolleegid. Mina leian, et see on skandaalne, et 15% naistele makstakse ikka nende töö eest vähem kui meestele. Rootsi on ainuke riik, kus asjad paistavad paremad, ja see näitaja on vaid 10%. Minu riigis Saksamaal on see näitaja 26% ja ma ei ole enam valmis seda taluma. See on see koht, kus komisjon peaks julguse kokku võtma ja liikmesriikidele survet avaldama.

Töö- ja pereelu ühitamine – Vladimir Špidla on võtnud meetmeid selles valdkonnas. Mul on hea meel. Meie toetame seda, et isadel tuleb ka oma osa anda. Siin on suur vastutus ka ettevõtetel. Seepärast on meie fraktsioon käivitanud üleeuroopalise toetuskampaania.

Me tahame näiteks struktuurifondide abil võetud meetmete kvalitatiivset ja kvantitatiivset hindamist. Hiljutine kuulamine regionaalarengu komisjonis näitas, et tänaseks ei ole praktiliselt midagi ette võetud selle suhtes, et naised saavad ELi eelarvest palju vähem kui mehed. Võrdõiguslikkusest lähtuv eelarve koostamine on seepärast meie teine prioriteetne nõudmine.

Komisjon on teatanud õigusloomega seotud meetmetest kahes valdkonnas: mitmekordne diskrimineerimine ja naiste vastu suunatud vägivald. Täna me ei ole sellest praktiliselt rääkinud, kuid see on põletav küsimus, mis tuleb lahendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Siiri Oviir (ALDE). – Soovin tänada raportööri olulise küsimuse taastõstatamise eest. Ma ei arva, et me murrame selle raportiga sisse lahtisest uksest. Uks võib ju lahti olla, aga kui klaaslagi on meie peal, siis me peame selle teemaga jälle ja jälle tegelema.

Oma kõnes tahaksin peatuda paaril punktil. Eriti arvestades asjaolu, et soolise võrdõiguslikkuse toimiv poliitika on oluline vahend majanduskasvu saavutamiseks.

Vaatamata võrdõiguslikkuse de jure olemasolule kõigis Euroopa Liidu riikides, kestab de facto ebavõrdsus võimu ning majanduslikele, sotsiaalsetele ja kultuurilistele ressurssidele juurdepääsu jaotumisel naiste ja meeste vahel. Tingitud on see valitsevate tavade püsimisest ja nende mõjust perekondlike kohustuste ebavõrdsele jaotusele ning enamiku naiste jaoks eksisteerivatest pere- ja tööelu ühitamise takistustest. Eeltoodu näitab paraku demokraatia defitsiiti Euroopa tasandil.

Kahe sugupoole võrdne osalemine otsuste vastuvõtmisel on demokraatia esmane tingimus, siinjuures pean silmas otsustamist kõikides eluvaldkondades. Liberaalid ütlevad, et inimeste õigus ise otsustada on edu pant. Valikuvabadus aga realiseerub, kui naine ja mees saavad teha oma valikuid kõigis valdkondades. Et mehed-naised, rõhutan – mehed ja naised – saaksid aga kombineerida tööd perega, vajame kvaliteetseid lastehoiuvõimalusi, peresõbralikku töökeskkonda ja toetavat õiguslikku raamistikku.

Seega on oluline parandada nii õiguslikku kui ka mitteõiguslikku raamistikku, ning tõsta ühiskonnas teadlikkuse taset. Muutes samas iganenud mõttemalle, st. naised peavad muutuma osalejatest ka otsustajateks, ainult siis saame me rääkida ühiskonnast, kus mõlema sugupoole huvid on esindatud-arvestatud, ühiskonnast, mis on tõeliselt demokraatlik.

 
  
MPphoto
 
 

  Hiltrud Breyer (Verts/ALE). (DE) Härra juhataja, volinik, proua Kauppi, daamid ja härrad, sel aastal tähistame me ELi asutamise 50. aastapäeva ja meil on tagasivaates 50 aastat verstaposte naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta. Samas, minu meelest on komisjoni 2007. aasta võrdõiguslikkuse raporti järeldused mõru pill alla neelata. On näha, et paljudes valdkondades on sooline võrdõiguslikkus vaid paljasõnaline ja tegelikkusest väga kaugel.

Me oleme kuulnud täna palju statistikat – suured erinevused on meeste ja naiste tööhõive määrade vahel ning paljudes liikmesriikides, mõne erandiga, on naistel kõrgem töötuse määr. Peaaegu iga kolmas naine töötab osalise tööajaga. Me teame, et võimu- ja juhtpositsioonidel on naised suuresti alaesindatud. See on tõepoolest skandaal, et keskmine palgaerinevus on 15%, Saksamaal isegi 27%.

Samuti on mul hea meel, et komisjon käsitles kohustusliku lapsehoolduspuhkuse küsimust isadele. Oli ilmne, et pere- ja tööelu ühitamise teema kuulub komisjoni päevakorda. Samas tundub EL teistes võrdõiguslikkuse valdkondades olevat lülitanud sisse vabakäigu. Ma ütlen seda seepärast, et me ei ole komisjonilt kuulnud ühestki poliitilisest algatusest peale eespoolnimetatud lapsehoolduspuhkuse isadele.

Mainiti Soolise Võrdõiguslikkuse Instituuti, nagu ka naiste vastu suunatud vägivalda. Mida komisjon teeb palgaerinevuse vähendamiseks? Midagi peale retoorika eriti kuulda ei ole. Meie kohus on teha palju rohkem, ka võrdõiguslikkusest lähtuva eelarve koostamiseks, mida on aastaid kuulutatud, kuid kus on näitajad? Nii et mina paluksin komisjonil töötada välja ambitsioonikad õigusaktid, et soolise võrdõiguslikkuse poliitika oleks ELis jälle majakas.

 
  
MPphoto
 
 

  Kartika Tamara Liotard (GUE/NGL). – (NL) Härra juhataja, minu tänu ja komplimendid Piia-Noora Kauppile raporti eest ja mul on paar tähelepanekut komisjonile. Komisjon silmakirjatseb pidevalt soolise võrdõiguslikkuse üle ja täna on ta seda jälle teinud, kuid ikka ja jälle ei ole komisjonil õnnestunud oma häid kavatsusi praktikas konkreetsete tegevustena ellu viia. Hullemgi veel, selle asemel, et võtta meetmeid soolise ebavõrdsuse vähendamiseks, võidelda naiste vaesusega ja aidata naistel lahendada iga päev esile kerkivaid probleeme, teeb komisjoni poliitika nende olukorra tihti veelgi hullemaks.

Hea näide sellest on nn „kaitstud paindlikkus“, meetmed koondamisseaduste paindlikumaks muutmiseks. Kui komisjoni rohelises raamatus esitatud ettepanekud ellu viia, jäävad kannatanuteks just naised, keda liiga tihti palgatakse lühiajaliste lepingute alusel (näiteks asendajad) ja kellele makstakse suhteliselt vähe. Konkreetselt just naistel on palju probleeme selliste asjadega nagu pensionifondi kogumine, tervishoiukulutused ja žongleerimine pere eest hoolitsemise ja palgatöö vahel. Ja mida teeb komisjon? Selle asemel, et anda töötajatele üldine kindlus, mis teeks nende töö veidi kergemaks, teeb komisjon ettepaneku tekitada veel rohkem ebavõrdsust.

See raport meeste ja naiste ebavõrdsuse kohta näitab, et veel 2007. aastalgi on suured erinevused. Erinevuste vähendamine peab muutuma prioriteediks nii sõnas kui teos. Soolise võrdõiguslikkuse peaks automaatselt süvalaiendama kõigisse ühenduse poliitikatesse. Minu meelest on see tegelikult kahetsusväärne, et me peame komisjonile seda meelde tuletama.

 
  
MPphoto
 
 

  John Whittaker (IND/DEM). – (EN) Härra juhataja, sellest raportist on näha, et meie raha kulutamisele soolise teadlikkuse edendamise programmile, sekkumisele ettevõtte värbamisotsustesse ning sunniviisilisele paindliku töökorralduse ja heldete puhkusekavade võimaldamisele ei paistagi leevendust tulevat, kuid kuskil ei ole juttugi kõrvalmõjudest. Ei saada aru, et see sotsiaalne tehnika pöördub paljuski enda vastu tagasi.

Lihtne loogika näitab, meeldib see teile või mitte, et kui naiste töölevõtmine on kallim, siis võetakse naisi tööle vähem, olenemata reeglitest, mis keelavad tööandjatel töökuulutustes ja intervjuudes sugu nimetada. Kõikide naiste, eakate või vähemuste diskrimineerimise vältimiseks koostatud õigusaktide soovimatu kaasmõju on, et see kisub alla nende inimeste väärtuse, kes oleksid oma eesmärgi saavutanud ka ilma õigusaktita.

Kõik meie töökohad, nii naiste kui meeste puhul, sõltuvad majanduslikust edust. Enamik töökohti on väikeettevõtetes. Nii et, vastupidiselt siinsele parlamendile, võetakse päris elus väikeettevõtetes naisi ja mehi tööle ja nad teenivad raha ja toodavad kaupu ja osutavad teenuseid, mille eest teised inimesed hea meelega raha maksavad. See soolise võrdõiguslikkuse edendamise kinnisidee on vaid üks paljudest moodustest, kuidas väikeettevõtlusesse sekkuda. Kui me jätkame kulude ja piirangute suurendamist, siis hakkavad ettevõtted vähem tööle võtma ja vähem palka maksma. Lõpuks võime me küll olla võrdsemad, kuid vaesemad, nii naised kui mehed.

 
  
MPphoto
 
 

  Jerzy Buzek (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, ma tahaksin õnnitleda Piia-Noora Kauppit. Me kõik nõustume, et demograafilise olukorra parandamiseks Euroopas on vaja sündimust suurendada. Kui see õnnestub, ja see peab õnnestuma, tähendab see, et märkimisväärne arv naisi, eriti noori naisi, peavad tööturult vähemalt ajutiselt lahkuma. See on probleem, sest paljudes Euroopa piirkondades on juba praegu tööjõust puudus.

Nii näiteks on Euroopa teaduses puudu ligikaudu 700 000 teadlast. Sellele vaatamata on Euroopas vaevalt iga neljas arst naine ja vaid iga kümnes on professor. Seda olukorras, kus Euroopas omandab kõrghariduse rohkem naisi kui mehi. See tähendab, et nad on akadeemilise töö jaoks hästi ette valmistatud, kuid katkestavad sellega tegelemise ja ei jätka.

Igas sektoris peavad naistele pakutavad stiimulid ja võimalused olema erinevad. Näiteks hariduses on mitmeid lihtsaid mooduseid. Esiteks, võimalus teha akadeemilist tööd kodus. Teiseks, väga mugavate ja taskukohaste lasteaedade olemasolu instituutide või ülikoolide ruumides. Kolmandaks, perehüvitis nii meestele kui naistele. Neljandaks, akadeemilise kraadi omandamise võimalus sünnituspuhkuse ajal. Viimaks, viiendaks, naistele ja meestele sama töö eest võrdse tasu tagamine.

Euroopa ei saa lubada sellise olukorra jätkumist, et haritud ja oskustega naised kaotavad akadeemilistes valdkondades ainult selle pärast, et nad sünnitavad lapsi. Õnneks on selle teemaga tegelema hakatud.

UNESCO on koos L’Oréaliga tegelnud mõned aastad akadeemilise sektori naistele mõeldud projektiga. Selle projekti tulemusi, väga häid tulemusi, näeme me järgmisel esmaspäeval, 1. oktoobril, avataval näitusel Euroopa Parlamendis Brüsselis, esimesel korrusel, KBC panga vastas. Südamlik teretulemast teile kõigile.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE). – (PT) Minu 2005. aasta raportis Lissaboni strateegia kohta soolisest vaatenurgast juhtisin ma tähelepanu Euroopa naisi mõjutava diskrimineerimise erinevatele vormidele.

Kaks aastat hiljem, pärast paljusid mõttevahetusi ja häid kavatsusi, mitmeid arutelusid ja konverentse, paljusid aruandeid ja uuringuid – mis on muutunud? Milliseid edusamme on tehtud meeste ja naiste palgaerinevuse vähendamiseks, naiste osalemiseks otsustusprotsessis või töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks nii meeste kui naiste puhul. Kuigi mõnedes liikmesriikides on edusammud olemas, on Euroopa tasandil kahjuks vähe muutunud.

Meeste ja naiste palgaerinevus on jätkuvalt keskmiselt 15% ja naiste osalemine otsustusprotsessis on tõusnud 1% võrra. Naised pühendavad kolm korda rohkem aega perekohustustele kui mehed. Sellele vaatamata on naiste arv ülikoolides kasvamas. Naised on hakanud end järk-järgult kehtestama, kuid ikka veel eksisteerib palju diskrimineerimise vorme, eriti kui naised saavad emadeks või tegelikult just selle pärast. Võib-olla sellepärast ongi sündimus nii madal. Naisrändajad ja -põgenikud, etnilistesse vähemustesse kuuluvad naised, eakad naised, puudega naised – kõiki neid rühmi ähvardab kahekordne diskrimineerimine.

Meil on vaja paremaid seadusi, nagu näiteks Hispaanias ja Portugalis vastu võetud võrdõiguslikkuse seadused, eriti reklaami kohta, et kõrvaldada reklaamist ja massiteabevahenditest naiste alandav kujutamine. Suhtumise muutmiseks on meil vaja muuta seadust. Vähem sõnu ja rohkem tegusid!

 
  
MPphoto
 
 

  Danutė Budreikaitė (ALDE). – (LT) Austatud juhataja, daamid ja härrad, naiste ja meeste võrdsete võimaluste teema on ELis ikka veel aktuaalne. 2006. aastal tehti mõned muutused. Naiste palgad ELis on ikka veel 15% madalamad kui meeste palgad. Tööturule tagasi pöörduvatel naistel ja karjääri tegevatel naistel on suuri probleeme.

Nõukogu 1975. aasta direktiivi meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamisega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta liikmesriikides ei ole veel ellu viidud. Liikmesriigid ei näita mingit poliitilist tahet lahendada soolise võrdõiguslikkuse ja integratsiooni probleeme tööl. Seepärast ma nõustun raportis tehtud ettepanekuga, et komisjon peaks korraldama uuringu selle kohta, kuidas liikmesriigid ühenduse õigustikku võrdõiguslikkuse valdkonnas kohaldavad, ja võtma kohaseid meetmeid juhuks, kui liikmesriigid õigusakte ei kohalda.

Rääkides integratsioonist töökohal, tahaksin ma rõhutada hea tava ja selle levitamise olulisust eriti naiste võimaluste parandamisel poliitikas ja poliitilises otsustusprotsessis osalemiseks. Minu riigil Leedul on selles kogemusi. Komisjon ja Euroopa Sotsiaalfondi tõhus kasutamine saavad heade tavade levitamisele kaasa aidata.

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) Ma ei propageeri äärmuslikku feminismi ega usu, et demokraatia peaks soole läbi sõrmede vaatama ning seepärast tervitan ma Piia-Noora Kauppi omaalgatuslikku raportit, mille puhul ma siiralt teda õnnitlen.

Õiguse ametialasele karjäärile tasakaalustamine perekohustustega on terav probleem, mis hõlmab ka sünnituspuhkust, lapsehoolduspuhkust ja isapuhkust. Globaliseerunud maailma muutunud oludes peaksime me, ka Euroopa Parlamendi tasandil, julgustama liikmesriike neid võimalusi tänapäevastama. Noorte perede algatusele võiks tulla kasuks kaaluda liikmesriikides hüvitise kehtestamist lapsehoolduspuhkuse ajal vähemalt 12 kuuks täieliku sissetuleku ulatuses või vähemalt 24 kuuks 50 % ulatuses sissetulekust, mille jooksul emad (või isad) saaksid täielikult pühenduda oma laste eest hoolitsemisele.

Sünnituspuhkusest ja lapsehoolduspuhkusest räägitakse õiguskeeles alati kui puhkusest, vaatamata asjaolule, et mitte ainult emad, vaid ka psühholoogid, arstid, sotsioloogid ja paljud teised eksperdid nõustuvad lapsevanematega, et sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel olemine ei ole mitte mingis mõttes puhkus. Ma usun, et on aeg hakata emadusest ja lapsevanemaks olemisest ja sünnituspuhkusest rääkima õigete mõistetega. Kui paus nende tööelus saab läbi, tuleb võimaldada emadele ja isadele takistusteta tagasipöördumine tööturule ja nende tööalase karjääri jätkumine.

Et käia kaasas tööturu muutunud vajadustega ja kindlustada põhilisi teadmiste valdkondi, näiteks ettevõtluse vaimu ja teaduslik-tehnilist lähenemisviisi, pean oluliseks rõhutada koolituste vajalikkust lapsehoolduspuhkuse ajal. Selleks võib kasutada ka struktuurifonde. Ma usun, et meie ühiskonnas tuleb emadust ja lapsevanemaks olemist märksa rohkem väärtustada. Lapsevanematel on äärmiselt vastutusrikas roll ühiskonna vormimisel – nende kasvatatud lapsed hakkavad kujundama kogu Euroopat.

Samal ajal võimaldaksid need meetmed palju rohkematel naistel peale laste kasvatamise pühenduda ka nõudlikumale karjäärile, näiteks akadeemilisele karjäärile.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Hedh (PSE).(SV) Härra juhataja, volinik, on mingil määral heidutav seista siin ja rääkida võrdõiguslikkusest Euroopa Liidus 2007. aastal. See ei peaks olema vajalik. See peaks olema ilmselge ja mitte üksnes seetõttu, et ELis on naised ülekaalus. Kuid kahjuks on see vajalik. On ülitähtis saada mehed mänguväljakule väravaid lööma. Muidu on mäng kaotatud. Mõned söödud meestele: naiste tööhõive määr peab kasvama. Neil peab olema õigus töötada täisajaga või osalise tööajaga. Palgaerinevus tuleb ära kaotada. Kas naised on ELis tõesti 15% vähem väärtuslikud kui mehed? Naistel peab olema suurem kohalolek juhtkondades, poliitikas ja tööstuses. Isad peavad võtma rohkem vastutust kodu ja perekonna eest ning võtma välja oma osa lapsehoolduspuhkusest, seda mitte ainult laste pärast.

Parlamendil tuleb komisjoni ja liikmesriikide käest nõuda paljude oluliste asjade tegemist. Loodame, et nad kuulavad ja hakkavad tegutsema!

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE-DE). – (SK) Ma õnnitlen siiralt Piia-Noora Kauppit väga hea raporti eest, mis valmis naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni kõigi liikmete koostöös.

Raportöör on väga hästi rõhutanud meeste ja naiste võrdõiguslikkuse poliitika elluviimise olulisust Lissaboni strateegia kontekstis. Üks Lissaboni tegevuskava eesmärke on tõsta töötavate naiste osakaalu. Samal ajal ei suuda me ametlikult tunnustada naiste tasuta tehtud mitteametlikku tööd. Me teame, et on olemas naisi, kes töötavad selle heaks, et tagada põlvkondadevahelist solidaarsust, tegutsevad vabatahtlikena ja loovad tingimusi sotsiaalsete suhete hoidmiseks. Selle mitteametliku töö eest palka ei maksta. Me ei taotle selle tunnustamist ametliku tööna, sest me ei näe selles raha. Minu meelest kujutab selline loogika naiste diskrimineerimise teatud vormi. Ma usun, et meie sõbra Vladimir Špidla jaoks on naiste tasuta töö tunnustamine Realpolitik’i küsimus. See lahendaks ka paljud vähemuste probleemid, millest me mõned hetked tagasi rääkisime.

Selle teema arendamiseks Euroopas ja maailmas on meil olemas inimesed ja instituudid, kes loovad matemaatilisi ja statistilisi mudeleid ja vahendeid nende rakendamiseks poliitikas. Nende hulgas on ka Nobeli majandusauhinna laureaat Gary Beck, kellele on juba mitu korda viidatud.

Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, ma kasutasin võimalust juhtida tähelepanu meeste ja naiste ebavõrdsuse tegelikule probleemile.

 
  
MPphoto
 
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE). – (PL) Härra juhataja, on saabunud aeg, et liikmesriigid võtaksid lõpuks otsustavaid samme aegunud käitumismudelite ja otsustusprotsessi kõrvaldamiseks, eriti haldusvaldkonnas, et kõigis poliitikates pöörataks soole rohkem tähelepanu.

Ikka veel koheldakse mehi ja naisi erinevalt. Selle tulemuseks on näiteks madalad sissetulekud ning rasedate ja noorte emade diskrimineerimine. Isegi kui see omab naiste tööhõives tähendust, et Euroopa Liidus alates 2000. aastast loodud kaheksast miljonist uuest töökohast kuus miljonit on hõivanud naised, on meeste ja naiste tasustamise erinevus Euroopa Liidus ikka veel keskmiselt 15% ja mõnedes riikides kuni 30%.

See ei ole vastuvõetav, et ainult emaduse tõttu, millest saab mõlema vanema kohustus, võiks naisi tööturul halvemini kohelda, mis avaldab mõju nende karjäärile, sissetulekule ja hiljem pensionile. Sooga seotud stereotüübid tuleb ületada ning just seepärast pooldan mina ettepanekut eelarverea loomise kohta ühtekuuluvuspoliitika all, millelt rahastataks võrdsete võimaluste edendamise meetmeid ja teadusuuringuid poliitiliste strateegiate mõjude kohta naiste eludele.

Minu siirad õnnitlused Piia-Noora Kauppile suurepärase raporti eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE). – (RO) Austatud juhataja, daamid ja härrad, ma usun, et Euroopa Liidus on saabunud aeg hakata korralikult rahastama selliseid asutamislepingus kirjeldatud eesmärke nagu soolise diskrimineerimise vastu võitlemine ja võrdne tasu naiste ja meeste jaoks.

Arutletavas raportis esitatud peamine ettepanek on parandada soolist võrdõiguslikkust Euroopa Liidu eelarve kaudu. See tähendab struktuuri- ja ühtekuuluvusfonde, mille kaudu saab hõlbustada naiste juurdepääsu Euroopa vahenditele. Meie andmetel on naised pärast viimast Euroopa Liidu laienemist saanud regionaalpoliitika- ja ühtekuuluvuspoliitika fondidest meestega võrreldes vähem kasu ja seda tuleb muuta.

Samas ei piisa sellest, et analüüsida üksnes regionaalpoliitika- ja ühtekuuluvuspoliitika fonde, kuigi nende osakaal Euroopa Liidu eelarves – ligikaudu 36% – sunnib meid võitlema, sest nende vahendite abil on võimalik jõuda väga paljude naisteni.

Samuti tuleb meil vaadata, millised on olnud arengud Euroopa Liidu traditsioonilistes soolise võrdõiguslikkuse poliitika programmides, nagu PROGRESS, Daphne ja EQUAL. Kuigi sel aastal saavad nii PROGRSSi programm tervikuna kui soolisele võrdõiguslikkusele pühendatud lõige 5 lisavahendeid, on suhtarvudes 2008. aasta võrdõiguslikkuse eelarverida väiksem kui eelneval aastal.

Daphne koduvägivalla vastu võitlemise programmil on siiani olnud suurepärased tulemused ja Euroopa Komisjon on seda näinud ja teinud ettepaneku eelarvet võrreldes 2007. aastaga suurendada. Nõukogu kärpis nii nende kahe programmi kui EQUAL programmi komisjoni eelarveprojektis välja pakutud summasid. Peale selle tegi nõukogu ettepaneku vähendada uue soolise võrdõiguslikkuse instituudi jaoks kavandatud vahendeid 7,5% võrra, mis on täiesti põhjendamatu vähendamine Euroopa institutsiooni puhul, mis alles alustab tööd.

Kahjuks märkame me kogu aeg, et nõukogul puudub ikka veel poliitiline tahe Euroopa võrdsete võimaluste strateegiaid eelarves ellu viia. Seepärast tuleb parlamendil kui eelarvepädeval institutsioonil seda puudust kompenseerida ja järgida Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse poliitikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Esther De Lange (PPE-DE). – (NL) Härra juhataja, ka mina tahaksin tänada raportööri suurepärase ja väga tasakaalustatud raporti eest. Mitmeid punkte juba käsitleti. Naiste õiguste ning põllumajanduse komisjoni liikmena puudutab mind eelkõige naiste olukord põllumajanduses.

Mis esmalt hämmastab, on paljude põllumajandussektoris töötavate naiste nähtamatus. Naised hõivavad 40% põllumajanduse töökohtadest, kuid paljudes ametlikes statistikates (ka Eurostati statistikas), volinik, on kajastatud vaid naissoost töötajad või naissoost tööandjad. Selles ei arvestata abistavate abikaasadega, isegi kui need naised moodustavad suurima töötajate kategooria paljudes Loode-Euroopa peretalumajapidamistes. Nende panus ärisse on oluline ja tihti aitavad nad arendada ka talu ja kogukonna tegevusi. Ma nõuan tungivalt, et Eurostat näitaks seda suurt naiste rühma ka statistikas. Ma nõuan tungivalt, et komisjon võtaks arvesse seda suurt naissoost töötajate rühma poliitikaloomes.

Samas on mõnedes liikmesriikides just partneritel praktilisi igapäevaseid probleeme näiteks pensionisamba ehitamisega ja sotsiaalkindlustuse saamisega, juhul kui nende talumajapidamine lõpetab tegevuse, kui abikaasad lahutavad või kui neil on vaja võtta haiguspuhkust või sünnituspuhkust. Mul on hea meel öelda, et Madalmaades võetakse meetmeid selle olukorra parandamiseks. Ma juhiksin komisjoni tähelepanu projektile nimega „Je verdiende loon“ („See kuulub sulle õigusega“), mis algatati minu riigis Euroopa Sotsiaalfondi abiga, et tuua välja nende partnerite probleemid. Ma loodan, et komisjon arvestab poliitikaloomes projekti järeldustega, et ülitähtis naistööjõud aitaks ka tulevikus hoida Euroopa põllumajandust tugevana ja maapiirkondi elus.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Petre (PPE-DE). – (RO) Härra juhataja, austatud kolleegid, alates 2000. aastast loodud kaheksast miljonist uuest töökohast kuus miljonit on hõivanud naised. Me võime mõelda, et naiste jaoks ongi sugudevahelistes suhetes saabunud võrdsete võimaluste aeg või isegi positiivne diskrimineerimine. Siiski nii see ei ole, sest nende 6 miljoni naise uute töökohtade reaalsus on teistsugune.

Me ei suuda Euroopa ja liikmesriikide tänase vananemise riski ja demograafilise vähenemisega hakkama saada, kui enamik naisi töötab tavaliselt juhuslikel, osaajaga ja halvasti makstud töökohtadel. Palgaerinevus on endiselt 15% naiste kahjuks.

Liikmesriikidel, ja Rumeenia ei ole erand, tuleb jätkata investeerimist sooliste stereotüüpideta haridusse, võtta vastu selge poliitika naiste ja meeste pere- ja tööelu ühitamiseks.

Ma tahaksin õnnitleda raportööri erakordse töö eest ja ma usun siiralt, et meil on vaja võrdõiguslikkuse juhistes sisalduvate meetmete tulemusi hinnata igal aastal; meil on vaja lõplikku kokkulepet sellistes küsimustes nagu emaduse, lapsehoolduspuhkuse, pensioniõiguste ja sotsiaalkindlustuse ning maksusüsteemide isikustamise kulu.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel, komisjoni liige. − (FR) Härra juhataja, lubage mul kõigepealt öelda, et komisjon jagab suures osas enamiku sõnavõtjate väljendatud muresid. Mõnedes – tegelikult praktiliselt kõigis – nõuti meetmeid, mis komisjonil juba olemas on.

Nagu te teate, on komisjon kohustatud jälgima soolise võrdõiguslikkuse ühenduse õigusaktide ülevõtmist ja kohaldamist. Sisuliselt tähendab see rikkumismenetluse algatamist ja läbiviimist, kui selgub, et liikmesriik ei ole mõnda direktiivi nõuetekohaselt üle võtnud või kui kodanik on esitanud kaebuse direktiivi ebapiisava ülevõtmise või kohaldamise kohta. Naiste ja meeste võrdse kohtlemise direktiivi rikkumismenetluste kohta saadeti 2007. aasta aprillis välja 18 kirja. Komisjon vaatab praegu läbi vastuseid ja otsust põhjendatud arvamusega on oodata detsembris.

Lubage mul nüüd kiiresti käsitleda ka paari konkreetsemat teemat üksikasjalikult. Mis puutub Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi asutamisse Vilniuses, siis juhatus kohtus oktoobris ja direktori värbamine on käimas.

Rääkides meeste ja naiste palgaerinevusi käsitlevatest algatustest, rõhutasid paljud sõna võtnud parlamendiliikmed palkade erinevust – ja õigesti tegid. Meie vastus sellele küsimusele on teatises. 2008. aastal teostab komisjon kehtivate õigusaktide analüüsi, et teha kindlaks, kas need on piisavad ja tuvastada kõik vajalikud muutused.

Mis puutub naiste olukorda maapiirkondades, omaenda tööandjaks olevaid naisi, kes töötavad põllumajanduses, siis nemad on juba kaetud direktiiviga 86/613/EMÜ. Komisjon on just alustanud selle õigusakti uurimist, et selgitada välja, kas see on tõhus ja tuua välja muutmist vajavad kohad.

See toob mind lõpuks ideoloogilisema küsimuse juurde, millele ma tahan vastata, nimelt „kaitstud paindlikkuse“ juurde. „Kaitstud paindlikkuse“ eesmärk on suurendada tööturu paindlikkust – mitte suurendada ebakindlust – luues samal ajal turul suurema valiku, andes töötajatele täiendavaid vahendeid kohanemiseks, näiteks koolituse või era- ja tööelu ühitamise võimaluse kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – (FR) Palun võtke vastu mu vabandused, härra Michel. Me püüame seda süsteemi praegu parlamendi töökorra reformimise raames muuta.

See on päris kohatu – austusest mitte ainult voliniku, vaid ka kõigi parlamendiliikmete vastu, kes seda mõttevahetust on jälginud –, et arutelu lõpeb enne hääletamist sellise mürtsuga.

Mul on kahju, volinik.

 
  
  

Arutelu on lõppenud.

Ma vabandan sõnavõtjate ees, keda pidin katkestama, kuid võimaldatud ajavahemik ei ole tõesti põhjendatud. Meie aruteludes ei tohiks olla üheminutilisi sekkumisi, sest nii lühikese aja jooksul ei ole võimalik arutelusse tõelist panust anda. See küsimus on siiski osa parlamendi töökorra reformi arutelust, mida me lühidalt käsitleme.

Hääletus toimub hetke pärast.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Gurmai (PSE), kirjalikult. (HU) Soolise võrdõiguslikkuse tagamise vaatepunktist arvan ma, et on ülitähtis omada kõikehõlmavat, süstemaatilist ja objektiivset teavet, sealhulgas juurdepääsu ühtlustatud ühenduse statistilistele andmetele, mis on nii laialdased ja nii hiljutised kui võimalik. Selles suhtes arvan ma, et eriti olulised on ka aastaaruanded, milles komisjon naiste ja meeste olukorra esitab.

Ühendus on teinud palju soolise võrdõiguslikkuse õigusliku aluse laiendamiseks, kuid kas see tegelikkuses ka tulemusi on andnud, on teine teema. Aastaaruanne annab sellele küsimusele mingil määral vastuse. Ma arvan, et oluline oleks süstemaatiliselt jälgida naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhistes (2006–2010) ette nähtud strateegiliste eesmärkide tegelikku täitmist, kontrollida, et liikmesriigid kohaldavad kehtivaid õigusakte ning vaadata läbi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise lõimimine ühenduse poliitikasse ja erinevate projektide sooline mõju.

Kuna Euroopa Liidu tulevik sõltub suuresti sellest, kuidas me suudame rohkem naisi tööle meelitada, tuleb meil konkreetselt, üksikasjalikult ja järjekindlalt uurida naise tööturul osalemist ja nende tööjõu kasutamist, kõrvaldada tõkked, mis takistavad naistel tööd leida, karjääri teha või töö- ja pereelu ühitada ning uurida ebavõrdses olukorras naisi (rändajaid, etnilisi vähemusi, üksikvanemaid).

 
  
MPphoto
 
 

  Joseph Muscat (PSE), kirjalikult. – (MT) Euroopa asutamislepingu artiklis 141 on sätestatud, et „iga liikmesriik tagab meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rakendamise“.

See on väga oluline põhimõte ja selle kohaldamine tuleb tagada igas riigis.

Ma usun, et on saabunud aeg astuda samm edasi.

Meil on Maltal mitmeid olukordi, kus naistele või meestele makstakse erinevate määrade ja süsteemide alusel, olenemata sellest, et nad teevad sama tööd. Neid erinevaid tasusid õigustatakse bürokraatlike kriteeriumidega, näiteks nende isikute töölevõtmise aastaga.

Kui selline diskrimineerimine toimub kahe naise või kahe mehe vahel, ei ole EÜ asutamislepingu ranges tõlgenduses rikkumist toimunud.

Samasugused olukorrad eksisteerivad avalikus sektoris ja mujalgi.

Sel põhjusel tuleb nii komisjonil kui liikmesriikide valitsustel võtta uusi algatusi, tagamaks ühe lihtsa põhimõtte kohaldamine: võrdväärse töö eest võrdne tasu kõigile.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: HANS-GERT PÖTTERING
President

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika