Kazalo 
Razprave
PDF 844k
Četrtek, 27. september 2007 - Strasbourg Edition JOIzdaja UL
1. Istungi algus
 2. Esitatud dokumendid (vt protokoll)
 3. Rassilise võrdsuse direktiivi 2000/43/EÜ kohaldamine (arutelu)
 4. Naiste ja meeste võrdõiguslikkus Euroopa Liidus 2007. aastal (arutelu)
 5. Tervitus
 6. Laiaulatusliku strateegia vajadus vähktõve kontrolli all hoidmiseks (kirjalik deklaratsioon) (vt protokoll)
 7. Parlamentaarse puutumatuse võtmise taotlus (vt protokoll)
 8. Päevakord (vt protokoll)
 9. Hääletused
  9.1. Digitaalraamatukogud (hääletus)
  9.2. Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide tõhusus ning võrdsed võimalused (hääletus)
  9.3. Surmanuhtluse moratoorium (hääletus)
  9.4. Tšaad ja Kesk-Aafrika Vabariik (hääletus)
  9.5. Olukord Birmas (hääletus)
  9.6. Piiriüleste teenuste osutajate kohustused (hääletus)
  9.7. Rassilise võrdsuse direktiivi 2000/43/EÜ kohaldamine (hääletus)
  9.8. Naiste ja meeste võrdõiguslikkus Euroopa Liidus 2007. aastal (hääletus)
 10. Parlamendi komisjonide ja delegatsioonide koosseis (vt protokoll)
 11. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)
 12. Istungil vastu võetud tekstide edastamine (vt protokoll)
 13. Nõukogu ühistest seisukohtadest teadaandmine (vt protokoll)
 14. Selgitused hääletuse kohta
 15. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)
 16. Teatavaid dokumente puudutavad otsused (vt protokoll)
 17. Registrisse kantud kirjalikud deklaratsioonid (kodukorra artikkel 116) (vt protokoll)
 18. Järgmiste istungite ajakava (vt protokoll)
 19. Istungjärgu vaheaeg
 LISA (Kirjalikud vastused)


  

ISTUNGI JUHATAJA: MAREK SIWIEC
Asepresident

 
1. Istungi algus
  

(Istung algas kell 10.00)

 

2. Esitatud dokumendid (vt protokoll)

3. Rassilise võrdsuse direktiivi 2000/43/EÜ kohaldamine (arutelu)
MPphoto
 
 

  Juhataja. − (PL) Järgmine päevakorrapunkt on Kathalijne Maria Buitenwegi poolt kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel koostatud raport 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ kohaldamise kohta, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (2007/2094(INI)) (A6-0278/2007).

 
  
MPphoto
 
 

  Kathalijne Maria Buitenweg (Verts/ALE), raportöör. (NL) Härra juhataja, kõigepealt tahaksin tänada paljusid kolleege, kes selle dokumendi valmimisele kaasa on aidanud. Seitse aastat tagasi olin ma direktiivi kaasraportöör ja nüüd arutame me raportit selle kohaldamise kohta. Parlamendi seisukoht on kogu aeg olnud üksmeelne, välja arvatud paar teisitimõtlejat, kes siingi esitasid muudatusettepanekuid. Me oleme arutanud pikalt ja mõnikord ägedalt näiteks tõendamiskohustuse üle, kuid õnneks ei ole me kaotanud silmist ühist eesmärki ja ma loodan ka, et te näete seda raportit kui ühist ettevõtmist.

2000. aastal hääletasime suure häälteenamusega direktiivi poolt, mida võib õieti nimetada revolutsiooniliseks. Ma olin ja olen ikka veel selle üle ebaharilikult uhke. Komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament tegid direktiiviga head tööd. Kuid see ei tähenda muidugi, et olukord oleks väga palju muutunud. Diskrimineerimist esineb ikka veel palju.

Viimastel aastatel on diskrimineerimise ja rassismi juhud isegi suurenenud, nii arvuliselt kui tõsiduse poolest. Enamikus riikides on tööpuudus oluliselt suurem rändajate kui muu tööealise elanikkonna hulgas. Rassismist ajendatud vägivalda on rohkem. Õigusaktid on diskrimineerimise vastu võitlemisel väga tähtsad, sest nendega seatakse normid. Õigusaktidega näidatakse inimestele, mille eest Euroopa Liit seisab, kuidas me peaksime üksteise suhtes käituma ja mida ei või sallida. Samuti antakse õigusaktidega inimestele võimalus nõuda diskrimineerimise eest hüvitist.

Euroopa Komisjon kontrollib hoolikalt, kas liikmesriigid on Euroopa eeskirjad nõuetekohaselt oma siseriiklikesse õigusnormidesse üle võtnud. Ma rääkisin sellest just sel nädalal volinik Špidlaga ja on selge, et komisjoni kavatsused on siin head – komisjon soovib koos liikmesriikidega tagada, et õigusakte rakendatakse. Minu komplimendid komisjonile selle eest.

Ma ei saa midagi parata, kuid ma arvan, et olukord nõuab veidi rohkem tegutsemist. Nende õigusaktide rakendamine pidi algama 2004. aastal. Palju räägiti tundlikest kohtadest ja rasketest üksikasjadest, kuid kui praegune komisjon ametisse asus, teatasite te, et diskrimineerimise vastu võitlemise meetmed on teie poliitika keskmes. Tänaseks on teil juba üle poole ametiajast läbi. Ma austan siiralt, mida te senini olete teinud, kuid loodan, et te väänate liikmesriikidel natuke rohkem käsi. See on ülitähtis.

Vähem kui pooled liikmesriikidest on selle direktiivi täielikult üle võtnud. Mitmetes liikmesriikides ei ole nõuetekohaselt üle võetud otsese ja kaudse diskrimineerimise, hirmutamise ja tõendamiskohustuse mõisteid. Mõnedes liikmesriikides on kindlasti keelatud tööga seotud diskrimineerimine, kuid diskrimineerimise keelamine kaupade müügi ja teenuste osutamise puhul on liiga palju nõuda. Kuid just nendes valdkondades on palju probleeme.

Võtke näiteks haridus. Uue Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti sõnul pannakse romi päritolu perede lapsi sobimatult vaimse puudega lastele mõeldud koolidesse. Või võtke eluasemed – pidevalt reklaamitakse, et korter asub majas, kus ei ole välismaalasi. See on vastuvõetamatu.

Diskrimineerimine tuleb viivitamata lõpetada ka teistes valdkondades peale tööhõive. Õigusakt, härra juhataja, on tõhus üksnes siis, kui inimesed tunnevad oma õigusi, kuid Eurobaromeetri kohaselt arvab vaid 35% küsitletutest, et nende riigis on olemas diskrimineerimise vastased seadused. Veel vähemad ütlevad, et nad teavad, mida teha, kui nad ise satuvad diskrimineerimise ohvriks. Kuidas kavatseb komisjon tagada, et see õigusakt saab inimeste elus reaalsuseks? Inimeste teavitamine on direktiiviga kehtestatud kohustus, kuid kuidas kavatseb komisjon tagada selle kohustuse jõustamise?

Härra juhataja, isegi kui inimesed teavad, et selline seadus eksisteerib, võivad neid siiski tabada takistused, sest mõnikord esineb problemaatilisi eeskirju ja nõudeid. Mõnedes riikides on kaebuse esitamise tähtaeg väga lühike, näiteks kuni 30 päeva. Ülejäänud protseduur võib samas jälle olla naeruväärselt pikk ja komplitseeritud. Diskrimineerimise vastaste õigusaktide rikkumist tuleb karistada tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate sanktsioonidega. See oli direktiivis väga kenasti kirjas ja me kõik nõustusime sellega. Kuid väga vähestes riikides on piisavad sanktsioonid olemas.

Nüüd ka midagi positiivset. Hea uudis on see, et praktiliselt kõigis riikides on nüüd olemas võrdõiguslikkusega tegelevad asutused. See on oluline saavutus ja paljudes riikides tegelevad need asutused rassismist ajendatud diskrimineerimise ja ka muu diskrimineerimisega. Ma tervitan seda. Kuid kahjuks ei ole kõigil asutustel vahendeid oma ülesannete elluviimiseks ja nii ma palungi komisjoni arvestada oma hinnangus diskrimineerimisvastaste õigusaktide rakendamise kohta ka seda punkti. Kas komisjon oskab seda kommenteerida?

Lõpetuseks, härra juhataja, mina olen selle õigusakti üle uhke. Ülevõtmisel on toimunud edusammud, kuid mitte piisavalt. Paljud riigid ei ole direktiivi veel täielikult üle võtnud. Kuid isegi kui seda on tehtud täht-tähelt, peame me ikkagi veenduma, et inimesed on oma õigustest teadlikud, sest kui nad oma õigusi ei tunne, ei saa nad neid kehtestada ja diskrimineerimise vastu võitlemisel on see ülitähtis.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel, komisjoni liige. − (FR) Härra juhataja, proua Buitenweg, parlamendiliikmed, komisjon tervitab kõnealust raportit 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ kohaldamise kohta, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust.

Komisjon võtab need erinevad mured teadmiseks, mida parlament on väljendanud, ja juhib teie tähelepanu mitmele punktile. Mis puutub direktiivi rakendamisse liikmesriikides, siis juuni lõpus algatas komisjon rikkumismenetluse 14 liikmesriigi suhtes, kes ei ole direktiivi siseriiklikesse õigusnormidesse üle võtnud. Tuleb lisada, et vastusena komisjoni murele on mitmed liikmesriigid oma seadusandlust juba muutnud või on andnud märku, et on valmis seda tegema.

2005. aasta teatises „Mittediskrimineerimine ja võrdsed võimalused kõigile – raamstrateegia“ nimetatud üksikasjalik teave direktiivi ülevõtmise kohta liikmesriikides on avaldatud õigusekspertide rühma iga-aastases ülevaatlikus aruandes ning individuaalsed riikide aruanded on veebis kättesaavad.

Kathalijne Maria Buitenweg märgib õigesti, et propageerimise eest vastutavad asutused mängivad diskrimineerimise vastases võitluses võtmerolli. Seepärast me rahastamegi Equinet võrgustikku, millega hõlbustatakse kogemuste ja heade tavade vahetamist liikmesriikide võrdõiguslikkusega tegelevate asutuste vahel.

Nagu raportis märgitakse, on andmete kogumine tundlik teema. Ilma selleta on aga võimatu teha kindlaks diskrimineerimise ulatust või teada, kas võetud meetmed on tõhusad. Arvestades, et palju kogutud teabest võib liigituda delikaatseteks isikuandmeteks inimeste rassilise või etnilise päritolu kohta, isegi nende religioossete veendumuste või seksuaalelu kohta, tuleb neid töödelda vastavalt direktiivi 95/46/EÜ isikuandmete kaitse kohta asjakohastele sätetele.

Üldiselt on selle direktiiviga kehtestatud delikaatsete isikuandmete töötlemise keeld. Selles on siiski sätestatud mitmeid erandeid, eriti kui asjaomased isikud on ise loa andnud või kui – ma tsiteerin – „töötlemine on vajalik seoses [...] kohustuste ja eriõigustega tööõiguse valdkonnas“.

Samuti on liikmesriikidel õigus avaliku huvi ja sobivate kaitsemeetmete olemasolu korral kehtestada erandeid. Kui andmekaitse direktiiviga nõutud kaitsemeetmed on paigas, on liikmesriikide otsustada, kas koguda andmeid etnilise kuuluvuse kohta või mitte, eesmärgiga koostada statistikat, mille abil võidelda diskrimineerimise vastu.

Eurobaromeetri uuring diskrimineerimise kohta Euroopa Liidus näitas, et väga paljud Euroopa kodanikud on üldiselt valmis andma isikuandmeid anonüümselt küsitluse raames, et aidata kaasa diskrimineerimise vastu võitlemisele. Neljast inimest kolm on valmis andma isikuandmeid oma etnilise päritolu, usu või veendumuste kohta.

Selline teave on eriti oluline positiivse toimimisviisi leidmiseks, et leevendada diskrimineerimist ja sügavalt juurdunud ebasoodsa olukorra vorme. Eelmise aasta veebruaris avaldas komisjon Euroopa juhendi võrdsusega seotud andmete kohta, et aidata liikmesriikidel parandada andmete kogumist.

Samadest 2007. aasta jaanuari Eurobaromeetri andmetest nähtus, et inimesed ei tundnud ennast piisavalt informeerituna oma õiguste kohta juhul, kui nad satuksid diskrimineerimise ohvriks. Kui teadmiste tase erines märgatavalt – näiteks Soomes vastas 65% küsitletutest, et nad on oma õigustest teadlikud, kuid Austrias oli see number vaid 17% –, siis asjaolu, et keskmine oli vaid 32%, näitas selgelt, nagu te ka ütlesite, et teavitustegevus on jätkuvalt vajalik.

Ma olen veendunud, et käimasolevad tegevused, mida toetavad Euroopa võrdsete võimaluste aasta 2007 oma ligikaudu 430 tegevusega liikmesriikide tasandil ja Euroopa kampaania „Mitmekesisuse poolt, diskrimineerimise vastu“, aitavad seda teadlikkuse tühimikku täita.

Eriti tahaksin ma siinkohal mainida koolitusprogramme, mida me rahastame VVOde, ametiühingute, juristide ja ettevõtete koolitamiseks.

Komisjon on kindlalt otsustanud kasutada kõiki võimalikke vahendeid romide olukorra parandamiseks Euroopa Liidus. Täpsemalt tähendab see direktiivi 2000/43/EÜ kohaldamise tagamist, ühenduse struktuurivahendite, eriti Euroopa Sotsiaalfondi, kasutamist ning teadlikkuse tõstmist romide endi ja üldsuse hulgas nende õiguste ja kohususte kohta.

Etniliste vähemuste sotsiaalse ja kutsealase integreerimise kõrgetasemeline nõuanderühm, kes tegeleb ka romide küsimusega, peab esitama oma raporti rea soovitustega detsembri alguses. Nõuanderühma eesmärk on tuvastada integratsiooni takistavad asjaolud ja edendada valitsusasutustes ja ettevõtetes kohaldatavaid häid tavasid.

Selles kontekstis tervitame me Euroopa Parlamendi huvi mitmekordse diskrimineerimise küsimuse vastu ja kahtlemata ootan ma huviga selle aasta lõpus avaldatavaid komisjoni tellitud uue uuringu tulemusi. Selge on see, et ainuüksi mittediskrimineerimisest ei piisa võrdsete võimaluste pakkumiseks teatud sotsiaalselt ebasoodsamas olukorras olevatele rühmadele – seepärast on komisjon palunud põhjalikku analüüsi liikmesriikides, eriti tööhõivepoliitikas kasutusel olevate heade tavade kohta.

Komisjon peab väga oluliseks ka seda, et liikmesriigid omaenda seadusi nõuetekohaselt kohaldaksid, kuigi seadusandlus iseenesest ei ole selgelt piisav. Meie eesmärk on tugevdada seda teadusuuringute, teadlikkuse tõstmise, koolituse ja heade tavade vahetamise kaudu, et takistada diskrimineerimist, kus võimalik ja, kui see ei ole võimalik, pakkuda kannatanutele piisavat hüvitist.

 
  
MPphoto
 
 

  Patrick Gaubert, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (FR) Härra juhataja, kolleegid, tahaksin tänada Kathalijne Maria Buitenwegi tema suurepärase töö eest. Raportis on mitmeid õiglasi ja tasakaalustatud punkte ja suuremaid direktiivi kohaldamisega seotud probleeme on põhjalikult käsitletud.

On tõsi, et väga vähesed meie kaaskodanikest teadvustavad endale oma õigusi juhul, kui nad peaksid osutuma diskrimineerimise ohvriks. Nii et tundub ülitähtis tagada asjakohase teabe tõhus levitamine, eriti kuna käesolev aasta on Euroopa võrdsete võimaluste aasta. Konkreetselt toetan ma ideed anda piisavad vahendid asutustele, kelle ülesanne on võrdsuse edendamine. Neil on selles võtmetähtsusega roll ja nagu raportis on õigesti öeldud, on ülitähtis, et nad jääksid sõltumatuteks.

Kõige murettekitavam tähelepanek on siiski see, et teatud liikmesriigid ei ole direktiivi üle võtnud või ei ole seda teinud täielikult. Me peame kindlasti astuma samme selle tagamiseks, et kõik liikmesriigid jõustaksid vajalikud seadused ning et olenemata elukohariigist laieneks esmane kaitse igale inimesele.

Mis puutub kõige delikaatsemasse käsitletud teemasse, nimelt andmete kogumisse, siis on raport ettevaatlik, sätestades, et seda tuleb teha viisil, mis austaks isiku privaatsust ja üksnes diskrimineerimise vormide tuvastamise eesmärgil, mille all vähemused võivad kannatada. See ei tohi kanduda etnilise portreteerimise ohtlikesse vetesse ja peab lõpuks andma teavet, mida on vaja diskrimineerimise ulatuse mõõtmiseks ja sobiva lahenduse leidmiseks.

Kui tegemist on sellise fundamentaalse tähtsusega põhimõttega nagu võrdne kohtlemine, ei saa Euroopa rahulduda üksnes tühjade sõnade tegemise, minimaalsete õigusaktide jõustamise või siis vaid jälgija rolliga. Me peame olema tähelepanelikud, kuid meie võimuses on tegutseda, juhatada teed ja tagada, et Euroopa oleks eeskujuks: mida rohkem me seda suudame, seda vähem jätame ruumi etteheideteks.

 
  
MPphoto
 
 

  Martine Roure, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) Härra juhataja, volinik, kõigepealt lubage mul tänada Kathalijne Maria Buitenwegi tehtud suurepärase töö eest. Meie toetame tema raportit täielikult. Kahjuks näitab statistika, et diskrimineerimine on paljudes liikmesriikides oluline ja jätkuv probleem.

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti esimeses raportis 2007. aasta augustis kajastus rassistlike kuritegude tõus vähemalt kaheksas liidu liikmesriigis. See on eriti murettekitav seetõttu, et ELis on olemas kõrge kvaliteediga diskrimineerimise vastased õigusaktid. Ma olen siiski nõus, et õigusaktid on liikmesriikides halvasti üle võetud ja neid kohaldatakse vaid osaliselt. Euroopa inimesed ei ole hästi informeeritud ja eelkõige ei saa nad aru, et võivad kasutada õigusakte oma õiguste kehtestamiseks, juhul kui nad peaksid osutuma diskrimineerimise ohvriks.

Euroopa võrdsete võimaluste aasta ning rassismi ja ksenofoobiaga võitlemise raamotsuse raportöörina usun ma, et liikmesriikidel tuleb rohkem pingutada Euroopa õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks. Samuti tuleb meie koostatud tekste laiemalt avaldada, et Euroopa inimestel oleks võimalus nendega samastuda.

Tõendamiskohustuse tühistamine on suur edasiminek, mis kõnealuse võrdse kohtlemise direktiiviga saavutati. Sellega seoses tuleb meil nõuda praktiliste meetmete kehtestamist tõendamiskohustuse tühistamise tagamiseks kõigis ELi liikmesriikides.

Kokkuvõttes usun ma, et meil tuleb tugevdada Euroopa diskrimineerimise vastu võitlemise õiguslikku raamistikku ja võtta vastu üldine direktiiv, mis hõlmaks kõiki asutamislepingu artiklis 13 nimetatud diskrimineerimise vorme ning ma tahaksin küsida komisjonilt, milliseid edusamme on tehtud sellise direktiivi teostatavuse uurimiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophia in ’t Veld, fraktsiooni ALDE nimel. – (NL) Härra juhataja, meie töö siin Euroopa Parlamendis on teha seadusi, kuid ainuüksi seadustega ei saa rassismi ja ksenofoobiat hävitada. Poliitikute ja teiste arvamusliidrite väljaütlemised aitavad luua vihkamise ja sallimatuse õhkkonda, kus diskrimineerimine muutub normaalseks, nii et seadus jääb tühjaks sõnaks.

Ma tahaksin tõesti näha, et Euroopa Komisjon ründaks diskrimineerimist Euroopas sama järjekindlalt nagu ta ründab näiteks turueeskirjade rikkumist. Me peame kaitsma inimkapitali Euroopas sama jõuliselt nagu me kaitseme finantskapitali. Kui me suudame ette võtta Bill Gatesi, siis suudame me ette võtta ka diskrimineerivad ettevõtted ja asutused. Me teame, et 14 valitsust ei täida ikka veel rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi mõnd punkti, kuid komisjon ei tundu eeskirjade elluviimisega eriti kiirustavat ja annab liikmesriikidele nõuete täitmiseks kaugelt liiga palju aega. Seda seadust oleks pidanud rakendama aastaid tagasi; Bill Gatesil me ei oleks lubanud karistuseta pääseda.

Ning võitluses terrorismi ja kuritegevusega ei tohi me lubada liikuvaid väravaposte. Mõned meetmed kehtivad ainult teatud rühmadele ja tunduvad diskrimineerimist legitimeerivat. Võtke näiteks tänaval peatamise ja läbiotsimise praktika, portreteerimismeetodid jne. Ka integratsioonimeetmed võivad mõnikord olla diskrimineerivad ja mul on heameel näha, et minu oma riigi valitsus püüdis kehtestada integratsioonimeetmed, mille kohtud seejärel tagasi lükkasid, sest need olid tõepoolest diskrimineerivad.

Erinevate muudatusettepanekute hulgas köitis eriti mu tähelepanu muudatusettepanek 4. Selles on öeldud, et vähemuste kaitse ja diskrimineerimisvastaste õigusaktide täitmine on liikmesriikide endi pädevuses. Kuid kui üldse on üks asi, mis ei ole riigi tasandi küsimus, siis on see meie ühised Euroopa väärtused ja seega on see vägagi Euroopa kohustus tagada võrdne kohtlemine kõigi Euroopa kodanike jaoks, sest see ongi Euroopa integratsiooni eesmärk ja turg on lihtsalt vahend eesmärgi saavutamiseks.

Lõpetuseks, usuvabadus on oluline põhiõigus, kuid seda ei tohi kasutada ära etnilise kuuluvuse alusel diskrimineerimise õigustamiseks. Näiteks ei tohi katoliiklik kool kasutada usuvabadust ettekäändena teatud etnilise taustaga laste välistamiseks, kui nende tegelik eesmärk on hoida kool valgete jaoks. Ja teisest küljest, islami kritiseerimine ei ole automaatselt rassism.

Viimaks, härra juhataja, õigusaktid on olulised ja on äärmiselt hea, et meil see seadus on, kuid me kõik oleme huvitatud õhkkonnast, kus diskrimineerimist enam ei esine.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Angelilli, fraktsiooni UEN nimel. – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad, kõigepealt ma tahaksin tänada kolleegi tehtud töö eest. Euroopa Parlamendi raportöörina vähemuste õiguste küsimuses tahaksin ma keskenduda olulisele osale selles raportis, nimelt romi lastele. Ma tahaksin kõigile siin meelde tuletada, et just lapsed kannatavad diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutuse all kõige enam.

Euroopas on palju, liiga palju, tänavalapsi, tihti romi päritolu, kel ei ole mingit tulevikku, sest neil ei ole korralikku kooliharidust ja paljudel juhtudel on nad täiesti kirjaoskamatud. Need lapsed ei saa korralikku arstiabi ega vajalikku vaktsineerimist. Selle tulemusel on nad lapsed, kel ei ole tulevikku, sest neilt on võetud nende lapsepõlv ja tihti on neid sunnitud kerjama, anuma almuseid, pea alati koolitundide ajal, või lõpetavad nad ebaseaduslikku tööd tehes.

Nagu raportis on öeldud, tuleb liikmesriikidel võtta endale kohustus kehtestada positiivse diskrimineerimise meetmed. Sellel konkreetsel juhul poliitika, mis tagaks lastele õiguse haridusele ja kohustaks nende romi laste perekondi hoolitsema selle eest, et nad kohustusliku koolihariduse läbiksid. Samuti tuleb korraldada sobivaid kampaaniaid, et julgustada kodanikke tegema koolidega koostööd, et hoida ära laste diskrimineerimise, ärakasutamise ja sotsiaalse tõrjutuse juhtumeid.

Ka mina lõpetaksin sellega, et ei ole vastuvõetav, et nii paljud liikmesriigid, sealhulgas mu oma riik Itaalia, ei ole direktiivi sätteid siseriiklikesse õigusnormidesse veel nõuetekohaselt üle võtnud.

 
  
MPphoto
 
 

  Tatjana Ždanoka, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (EN) Härra juhataja, tahaksin tänada Kathalijne Maria Buitenwegi selle raporti eest, mis juhib tähelepanu ühele tõsisemale küsimusele Euroopa rassilise ja etnilise diskrimineerimise probleemistikus.

Volinik, minu arvates peaks komisjon olema rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi ülevõtmise propageerimisel aktiivsem. Iga päev toob meile mitmeid juhtumeid, kus korrektne ülevõtmine oleks ohvrite kaitsmiseks vajalik. Ma tahaksin mainida, et direktiivi kohaselt võib käsitleda diskrimineerimisena ka teatavaid keelepoliitikaga seotud tavasid. Nii näiteks on minu riigis Lätis, nagu ka naaberriigis Eestis, kus etnilistel rahvusvähemustel on suur osakaal, ebaproportsionaalsed keelenõuded töölevõtmisel, samuti nõue kasutada ametiasutustega suhtlemisel vaid üht keelt. Mina usun, et kui selline praktika toob kaasa rassiliste ja etniliste vähemuste alaesindatuse ühiskondliku elu erinevates valdkondades, siis on liikmesriikidel kohustus töötada välja poliitika, mis tagaks võrdse juurdepääsu ja aitaks ära hoida diskrimineerimist.

On veel teinegi mureküsimus. Mõnikord võib kaudse etnilise diskrimineerimisena käsitleda erinevat kohtlemist rahvuse alusel. See toimub siis, kui kodakondsuspoliitika eesmärk on välistada vähemuse taustaga inimesed, näiteks romid või venelased.

Ma loodan, et Euroopa kohtud, aga ka Ameerika Inimõiguste Kohus „Inter-American Court of Human Rights“, mis on öelnud, et kodakondsuse saamisel ei tohi olla rassilist või etnilist diskrimineerimist, ei ole vähem edumeelsed ja jälgivad hoolega kodakondsuspoliitika mõju erinevatesse etnilistesse rühmadesse kuuluvatele inimestele.

 
  
MPphoto
 
 

  Vittorio Agnoletto, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad, kui diskrimineerimisvastane direktiiv on väga hea direktiiv ja märkimisväärse eetilise väärtusega, siis mitmed Euroopa riigid teevad väga vähe või ei tee üldse midagi kõnealuse direktiivi ja selle sisu ülevõtmiseks oma siseriiklikesse õigusnormidesse ning praktikas on rassiline ja etniline ahistamine igapäevane. Itaalia näiteks on silmitsi Euroopa Liidu poolse rikkumismenetlusega oma suutmatuse tõttu seda direktiivi üle võtta.

Euroopa Liit väidab eelkõige, et Itaalia ei ole võtnud oma siseriiklikesse õigusnormidesse üle rassilise ahistamise mõistet, tal puudub tõendamiskohustust tühistav seadus ja konkreetsed sätted kaitseks rassilise ja etnilise ahistamise vastu. Eelmise aasta detsembris pidas rühm kodanikke rahvusliku Lega di Alleanza juhtimisel Opera linnakeses Milano lähedal sõna otseses mõttes jahti umbes kolmekümnele romi lapsele ja pani põlema neid varjavad telgid. Pavias aeti mitukümmend romi eemale hõigetega „gaasikambrisse“. Rooma äärelinnas ründas paar päeva tagasi 40 kaigaste, nugade ja Molotovi kokteilidega varustatud kapuutsides kurjategijat öösel romide laagrit Ponte Mammolos.

Itaalias likvideerivad kohalikud omavalitused peaaegu iga päev ühe või mitu laagrit, ilma et romidel oleks kõige elementaarsemaid õigusi. Kas see ongi see sotsiaalne kaitse, mida raportis romidele nõutakse, eriti pärast laienemist? Ma tahaksin rõhutada ka seda, et sanktsioonid direktiivi kohaselt vastu võetud riiklike sätete rikkumise eest peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Ma juhiksin tähelepanu ka sellele, et 25. aprillil kiitsime me heaks...

(Juhataja katkestas kõneleja)

 
  
MPphoto
 
 

  Frank Vanhecke, fraktsiooni ITS nimel. – (NL) Härra juhataja, ma kardan, et minu vaated sellele raportile on mõnevõrra vastuolus sellega, mida siin saalis senini on öeldud, sest minu meelest on see raport imelik, vähemalt imelik asutuse kohta, kes nimetab end demokraatlikuks, sest vägagi küsitava direktiivi alusel tehakse soovitusi, mis minu arvates on vastuolus põhiõiguste- ja vabadustega ja on mõnes mõttes vastuolus õigusriigi aluspõhimõtetega.

Tõde on see, et tõeline vähemuste diskrimineerimine või tõeline rassism on Euroopas õnneks väga marginaalne nähtus, millega võitlemine on juba piisav ja väga õige. Selles raportis käsitletakse midagi hoopis muud. See, mis meil siin on, on mustmiljones katse kehtestada reeglid, millega saaks suukorvistada ja ohustada väljendusvabadust, luues suureneva vaimse vägivalla õhkkonna, kus maa põliselanikud peavad lõpuks eelistama mittekohalikku tõugu. See on järjekordne raport, millega diskrimineeritakse kohalikke.

Nii et mina näen tõendamiskohustuse tühistamist diskrimineerimise küsimustes ja kohtuvaidlustes, eriti töövaidlustes, tõeliselt laiduväärsena riikides, mis põhinevad õigusriigi põhimõttel, kus inimene on süütu, kuni ta ei ole süüdi mõistetud.

Lühidalt, selles raportis ei käsitleta diskrimineerimist; see on poliitilise korrektsuse legaliseerimine.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE-DE). – (SK) Kõigepealt lubage mul tänada Kathalijne Maria Buitenwegi töö eest selle raportiga. Lubage mul vaadata seda küsimust ka teisest vaatevinklist.

Inimeste suurem liikuvus sunnib meid olema avatumad nende vastu, kes meie riikidesse tulevad. See avatus algab siiski perekonnast ja kasvatusest. Tõenäoliselt just perekonnas õpivad lapsed teisi austama. Perekond on esimene kogukond, kes õpetab avatust, austust ja solidaarsust. Rassilise ja etnilise sallimatuse hukkamõistmine peab nähtava sambana läbima kasvatuse ja hariduse kõiki aspekte. Kasvatus ja haridus peavad keskenduma eetilisele alusele, mis perekonna ühtsust tugevdavad.

Sel põhjusel on kultuuride vahelise koostoime, rahu ja mitmekesisuse austamise küsimus muutunud väga oluliseks poliitiliseks ja julgeoleku küsimuseks. Rassilise diskrimineerimise vastane võitus keskendub peamiselt viisile, kuidas me tahame tagada rahvaste ja rahvuste kooseksisteerimist uue sajandi ja aastatuhande alguses. Loomulikult on teatud õigusaktid vajalikud, kuid meie ühiskond peaks rassilise ja etnilise diskrimineerimisega tegelema nii, et me hindaksime minevikku ausalt ja otsiksime koos tulevikku iga inimolendi jaoks, austades iga inimese väärikust ja õigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Magda Kósáné Kovács (PSE). – (HU) Tänan, härra juhataja. Kui 60% uuringus osalenud inimestest tunnevad, et neid mingil moe ebaõiglaselt diskrimineeritakse, siis on see hoiatus liikmesriikidele ja Euroopale.

Diskrimineerimine rassi või etnilise päritolu alusel on ikka veel olemas ja karta on, et see jätkub veel pikka aega, arvestades, et Euroopa muutub järjest mitmekesisemaks ja etnilised erinevused muutuvad järjest nähtavamaks ning isegi riigid, kes peavad end üherahvuseliseks, saavad järjest rohkemate kultuuride koduks.

Kathalijne Maria Buitenwegi suurepärane raport annab võimaluse hindamiseks ja mõtisklemiseks. Samas on komisjon andnud meile täna selles suhtes arenguperspektiivi, sest kui mitmed riigid ei ole direktiivi nõuetekohaselt rakendanud, on hoiatus asjakohane ja abi hädavajalik. Peaaegu kõik kolleegid siin parlamendis on öelnud, et kui kodanikud ei ole teadlikud oma õigusest kaitsele diskrimineerimise vastu, ei ole neil võimalik seda õigust teostada.

Diskrimineerimine rassi või etnilise päritolu alusel tekitab probleeme ka laiemas kontekstis, sest etnilisse vähemusse kuulumine on eelkõige identiteedi küsimus. Meil Ida- ja Kesk-Euroopas ei ole olnud väga positiivseid kogemusi andmete esitamise sooviga, kuni selleni, et inimene on „mustlane“, kui tema ümbritsev keskkond teda selleks peab, ja see kipub olema pigem elustiili kui rassilise identiteedi küsimus. Põhiõiguste ametil on võimalik nii mõndagi ära teha selle olukorra parandamiseks.

Mul on veel kaks tähelepanekut. Esiteks, direktiivi rakendamisega on võimalik astuda suur samm selle tagamise suunas, et romide kogukond ei valguks Euroopast väljapoole. Teiseks, koos uute liikmesriikidega on Euroopa ajalookaardile jõudnud uued etnilised plokid. See on 20. sajandi kurb taak ja kahe ilmasõja vastuolud on ikka veel elus ja haavad ei ole paranenud. Me kõik oleme vastutavad. Tänan, härra juhataja.

 
  
MPphoto
 
 

  Sarah Ludford (ALDE). – (EN) Härra juhataja, mul on väga hea meel, et komisjon on algatanud rikkumismenetluse 14 liikmesriigi vastu, kes ei ole seda direktiivi korrektselt rakendanud.

Kahjuks on nimekirjas ka minu riik, Ühendkuningriik. Minu riigi puhul on üks probleeme see, et kaudse diskrimineerimise mõiste ei ole direktiiviga kooskõlas. On selge, et enesega rahuloluks ei ole mingit põhjust isegi riigis, kus on rassilise diskrimineerimise vastu võitlemise seadused kehtinud juba üle 40 aasta.

Selles küsimuses on vaja tugevat poliitilist tahet, mistõttu olen ma veelgi rohkem pettunud, sest nõukogu ei pidanud seda aruteluteemana kaasamiseks piisavalt oluliseks.

Minu jaoks oli väga huvitav kuulda volinik Micheli esitatud statistikat, et kolm neljast eurooplasest pooldab anonüümset etnilise päritolu andmete kogumist ning ma tervitan asjaolu, et komisjon on viimastel aastatel selles suunas palju tööd teinud ja koostanud hea tava juhendi. Me oleme käinud pika tee alates 1999. aastast, kui ma julgesin oma raporti projekti Euroopa rassismivastase aasta kohta lisada väljendi „etniline jälgimine” ja sain kaela ämbritäie vastuväiteid.

Loomulikult olen ma härra Gaubertiga nõus, et meil tuleb tähelepanelikult jälgida, et diskrimineerimise teadvustamise ja selle vastu võitlemise eesmärgil kogutud andmed etnilise ja rassilise kuuluvuse kohta ei muutuks rassilise ja etnilise portreteerimise kaudu diskrimineerimise vahendiks.

Ma tahaksin volinikult küsida, mil määral, kui mitte arvestada andmekaitset, kehtib diskrimineerimise keeld politsei tegevusele, mis on ka loomulikult teenuse osutamine, näiteks isikute tänaval peatamise ja läbiotsimise puhul. Politsei jääb selle rakendusalasse kindlasti tööandjana, kuid ma ei ole kunagi täielikult aru saanud, mil määral kohaldatakse seda direktiivi politseioperatsioonidele.

(Juhataja katkestas kõneleja)

 
  
MPphoto
 
 

  Marek Aleksander Czarnecki (UEN). – (PL) Härra juhataja, kui vaadata olukorda Euroopa Liidu direktiivide rakendamisel, kaasa arvatud direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust, siis leian, nagu raportöörgi, et paljud liikmesriigid on sellega tegelenud märkimisväärsel määral, minnes isegi kaugemale selle rakendusalast. Mõningate ebaoluliste eranditega on liikmesriigid pööranud märkimisväärset tähelepanu isikute võrdse kohtlemise kogu diapasoonile. Teatud lüngad ja möödavaatamised vajavad veel täiendavat tööd. Mõnikord on eeskirjad mitmes õigusaktis laiali, kuid see ei tohiks olla takistuseks seaduse rakendamisele riiklikul tasandil.

Ma usun, et Euroopa Liidu õiguslik raamistik on heal tasemel. Probleemiks on pigem inimeste teadlikkus, kes võivad lubada endale kolmandaid isikuid diskrimineerida. Praegu aga tuleb meil leida vastus järgmisele küsimusele: kuidas arendada inimeste teadlikkust ja tundlikkust meie globaliseeruvas maailmas. Maailmas, kus inimesed erinevatel põhjusel pidevalt oma elukohta vahetavad...

(Juhataja katkestas kõneleja)

 
  
MPphoto
 
 

  Philip Claeys (ITS). – (NL) Härra juhataja, probleem Buitenwegi raporti sarnaste raportitega on see, et alguses on üllad põhimõtted ja head kavatsused, kuid kahjuks lahutab neid reaalsusest lai lõhe. Loomulikult on diskrimineerimine rassi või päritolu alusel laiduväärne. Küsimus on selles, kas diskrimineerimine on alati nii laialt levinud, nagu tahetakse, et me arvame. Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskuse (EUMC) viimases raportis räägitakse selle nähtuse suurenemisest, kuid ei suudetud anda konkreetseid arve selle tõestamiseks. EUMC ei suuda isegi väljastada üldiselt vastuvõetavat diskrimineerimise mõistet.

Liiga tihti eeldatakse, et praktiliselt kõik sisserändajatega seotud probleemid tulenevad nende väidetavast diskrimineerimisest. Sellel on katastroofilised tagajärjed, sest see vabastab terved elanikkonna rühmad personaalsest vastutusest. Selline poputamise poliitika ja ohvriksolemise kultuur on probleemi vaid süvendanud ja mul on hea meel toetada Koenraad Dilleni väljendatud vähemuste seisukohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Alma Anastase (PPE-DE). – (RO) Austatud juhataja, daamid ja härrad, kõigepealt lubage mul väljendada tunnustust selle raporti järjepidevuse ja kvaliteedi üle, samuti juhtida tähelepanu teema olulisusele inimeste elu parandamisel ja kogukondade arendamisel. Ma tahaksin oma sõnavõtus juhtida tähelepanu hariduse olulisusele Euroopa inimeste võrdse kohtlemise valdkonna põhimõtete ja sätete elluviimisel.

Raportis rõhutatakse õigesti, et seadused on ainult siis tõhusad, kui kodanikud teavad oma õigusi. Kodanike teavitamise nõue jääb alles, kuid neid tuleb ka harida, et nad oskaksid reageerida, tegelikult selleks, et end kaitsta. Üksnes siis, kui inimestel on julgust rääkida, kirjutada ja oma õigusi teostada, on võimalik diskrimineerimist piirata.

Samal ajal on tolerantsuse õpetamine kogukonna püsimiseks väga oluline. Õppida elama koos teiste inimestega, aktsepteerida erinevusi mitte õnnetuse, vaid võimalusena ehitada tervikut, vahendina õigel teel sellist tüüpi nähtuse väljajuurimiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Genowefa Grabowska (PSE). – (PL) Härra juhtaja, Euroopa Liidus on head seadused, kindlakskujunenud diskrimineerimisvastased standardid ja koostamisel direktiivid. Ma tahaksin õnnitleda kolleegi täna esitatud raporti eest. Täna siin otsustatu on liikmesriikide kehtestada. Riikide põhiseadustes on diskrimineerimisvastased punktid ja seadusepügalad, mis peaksid kodanikke diskrimineerimise eest kaitsma. Miks siis praegune olukord nii halb on? Miks on ikka veel nii palju näiteid diskrimineerimisest, millega me ei suuda hakkama saada?

Mulle tundub, et probleem on kahel tasandil. Esiteks, teavitamine, ja teiseks, kohustuste täitmine. Ma tahaksin keskenduda teavitamisele. Teavitamine ei ole üksnes valitsuste kohustus. Tuleb välja, et valitsused ei anna tavalistele inimestele diskrimineerimise kohta palju teavet. Mulle tundub, et selle rolli peaksid rohkem enda peale võtma valitsusvälised organisatsioonid, kellel on hea positsioon ühiskonna konkreetsete valdkondade, konkreetsete kodanike rühmadega tegelemiseks ning neile teabe andmiseks selle kohta, mida tähendab sisseränne. Küsige sisserändajatelt, eakamatelt naistelt, üksikemadelt, kas nad tunnevad end diskrimineeritutena. Nad vastavad, et see on nende saatus, lihtsalt ebaõnn. Nad vajavad abi enda leidmisel, nad vajavad abi menetluste osas ja ametivõimudega suhtlemisel.

Samuti sooviksin ma, et Euroopa Parlament hakkaks tegelema erinevatele organisatsioonidele mõeldud tegevusjuhise koostamisega. Tahaksin veel öelda ühe viimase asja. Ma loodan, et Euroopa Komisjoni projekt, mille raames sõidab mööda Euroopat kollane veoauto diskrimineerimisevastase näitusega ja Euroopa võrdsete võimaluste aasta ei kujuta endast kogu meie tegevusvõimet. Me peame diskrimineerimise ohvrite abistamiseks rohkem ära tegema.

 
  
MPphoto
 
 

  Wiesław Stefan Kuc (UEN). – (PL) Härra juhataja, võrdse kohtlemise põhimõtte kehtestamine, sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust, aga ka nende nahavärvist, usutunnistusest või usulistest veendumustest, tähendab üldiselt pidevat ja lakkamatut tegutsemist. Igat edusammu eesmärgi suunas võib lugeda suureks eduks. Me ei saa eeldada, et kõigi suhtumist on võimalik üleöö muuta, et kõik peaksid end oma loomulikust olekust välja rebima, mis tähendab oma elu parandamist ja võitlust kõige vastu, mis seda muutumist võib ohustada. Tuleb siiski teha kõik võimalik, et kõrvaldada õiguslikud, sotsioloogilised ja majanduslikud tõkked, võimaldada hariduse saamist, luua tingimused harmooniliseks kooseksisteerimiseks ja negatiivse suhtumise muutmiseks teiste inimeste suhtes, olenemata meie erinevustest. Viimaks tahan ma öelda, et ma ei ole absoluutselt nõus Frank Vanhecke avaldusega suhtumise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Neena Gill (PSE). – (EN) Härra juhataja, tervitades küll käesolevat komisjoni teatist, on mul kahju, et vaatamata sellele ja teistele õigusaktidele, ei ole diskrimineerimine ELis mitte vähenenud, vaid dramaatiliselt suurenenud.

Ma tahaksin kohe vastata paremäärmuslastele, kes sellega nõus ei ole, sest lubage mul öelda, et ainuüksi sel aastal olen ma kohtunud ligikaudu 500 inimesega Prantsusmaa, Belgia, Itaalia ja Saksamaa sikhi kogukondadest, kes kõik on mulle rääkinud šokeerivatest lubamatu diskrimineerimise juhtudest, mis on tingitud nende välimusest, sest nad kannavad turbanit.

Alates 2004. aastast on Prantsusmaal visatud koolist välja mitmeid sikhi poisse selle eest, et nad oma turbanit peast ei võtnud. Sarnaseid juhtumeid on esinenud Belgias ja Saksamaal.

Kuigi Prantsusmaa Kõrgem Kohus otsustas, et sikhi mehed võivad autojuhiloa pildil turbanit kanda, keelas Prantsuse ministeerium selle 24 tunni jooksul pärast otsuse väljakuulutamist selgesõnaliselt ära.

Brüsseli lennujaamas on tavaline, et sikhi meestel palutakse turban peast võtta, mida peetakse rängaks solvanguks.

Peale selle saan ma igal nädalal kõnesid Itaaliast inimeste kohta, kes ei saa oma igapäevaelu elada selle pärast, et nad on sikhid. Nii et need juhtumid on selges vastuolus kõige sellega, mida käesolevas raportis nõutakse ja mida komisjon propageerib.

Seepärast tahaksingi volinikult küsida, mida tema ja komisjon kavatsevad selliste diskrimineerimise juhtude vastu ette võtta. Me ei saa rääkida ühtsusest ja mitmekesisusest ning samal ajal ignoreerida mitmetes liikmesriikides toimuvat.

Ma tahaksin õnnitleda selle raporti raportööri Kathalijne Maria Buitenwegi, et ta on esitanud meetmed, mis loodetavasti aitavad mõningal määral tuua hüvitust neile, kes on saanud tõrjumise osaliseks rumaluse tõttu ning teabe ja austuse puudumise tõttu teiste inimeste kultuuri vastu.

Viimaks, ma loodan siiralt, et käesoleval võrdsete võimaluste aastal ja järgmisel kultuuridevahelise dialoogi aastal on meil piisavalt tahet, et meie sõnad ja teod kokku langeksid.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Tadeusz Masiel (UEN). – (PL) Härra juhataja, on selge, et 21. sajandil ei ole võimalik diskrimineerimise vastu mitte võidelda. Ka mina toetan seda raportit, kuigi ma usun, et eelarvamused põhinevad pigem kultuuril, tsivilisatsioonil ja usul kui rassil või etnilisel päritolul. Ma tahaksin muide lisada, et meil oleks Euroopas mittediskrimineerimise põhimõtteid kergem järgida, kui me kehtestaksime kontrollitud sisserändepoliitika, valides inimesed, keda me oma riikidesse lubame, sest üldiselt ei käitu inimesed agressiivselt ja ebasõbralikult partnerite suhtes, keda nad ise on valinud.

See raport kõneleb põhimõtteliselt sisserändajate õigustest. Kuid käsitlegem ka nende vastutust. Diskrimineerimist välismaalaste ja teistest kultuuridest pärit inimeste vastu mitte näidata oleks kergem, kui nemad näitaksid üles austust selle riigi inimeste kultuuri ja traditsioonide vastu, kuhu nad on tulnud, ja kui nad näitaksid üles soovi lõimuda ega looks meie Euroopas riiki riigis, mille juured on, olgem ausad, ristiusus.

 
  
MPphoto
 
 

  Emine Bozkurt (PSE). – (NL) Härra juhataja, ma olen tänulik Kathalijne Maria Buitenwegile silmapaistva töö eest selle raportiga. Diskrimineerimine ja rassism mistahes rindel, kas siis tööturul, spordiklubis või koolis, on rünnak väärtuste vastu, mida me Euroopas kalliks peame. Mida me vajame, on kombineeritud lähenemisviis kõigil tasanditel, Euroopa, riigi ja kohalikul tasandil. Seadusandjatel, poliitikutel ja diskrimineerimise ohvritel endil on siin kõigil oluline roll. Me peame teadvustama Euroopa kodanikele nende õigusi ja nende käsutuses olevaid vahendeid oma õiguste nõudmiseks.

Ma nõuan tungivalt, et komisjon oma kohustusi täidaks ja hoolitseks selle eest, et rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi hakataks koheselt ja nõuetekohaselt täitma. Direktiiv on samm õiges suunas, kuid selle tulemuslikkus sõltub sellest, kui hästi liikmesriigid seda rakendavad. Ma kutsun komisjoni üles näitama moraalset eeskuju, mida Barroso ise 2004. aastal kuulutas ja mida nii hädasti vaja on. Diskrimineerimise esinemine on Euroopa võrdsete võimaluste aastal 2007 Euroopas ikka veel tavapärane. Nüüd veel eriti, ajal, mil mõnede rühmade jaoks ei ole olukord üldse lihtne – ma pean silmas eelkõige moslemite olukorda Euroopas –, on meil vaja inimesi, kes astuvad üles diskrimineerimise vastu ja kellega kõigis valdkondades arvestatakse.

Ka mina olen selle poolt, et komisjon laiendaks diskrimineerimisvastased meetmed diskrimineerimise kõigile võimalikele vormidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (PSE). – (LT) Härra juhataja, ma tahan õnnitleda raportööri selle eest, et ta on koostanud raporti, mis loodetavasti aitab kaitsta inimesi rassilise ja etnilise diskrimineerimise vastu ja saavutada suuremat edu õiguskaitse saamisel.

Meil on veel palju tööd teha etnilise ja tööalase võrdõiguslikkuse direktiivide tõhusaks rakendamiseks. ELi liikmesriikide (eriti uute liikmesriikide) kodanikud ei tunne ikka veel oma õigusi; neil kas ei ole piisavalt aega või on neil rahaliselt võimatu oma õigusi kaitsta. Enamikus riikides ei suuda diskrimineerimise ohvrid oma jõudusid ühendada ega määrata mõjukamaid ühendusi oma kollektiivsete õiguste kaitseks. Raske on koguda teavet nende okkaliste teemade kohta kaudse diskrimineerimise tuvastamiseks või diskrimineerimise määra hindamiseks ühiskonnas. Seepärast on Euroopa Komisjonil probleeme direktiivide rakendamise kontrollimisel ja nende armetute olukordade põhjuste määramisel, milles diskrimineerimine esineb.

Ma toetan kolleegide ettepanekuid rohkemate vahendite eraldamiseks valitsusvälistele organisatsioonidele, kes tegelevad kodanike teavitamisega ja pakuvad õigusabi diskrimineerimise ohvritele. Väga oluline on ka massiteabevahendite roll.

Seega tahaksin ma pöörduda kolleegide poole. Meil kõigil on bürood riikides, kust meid on valitud. Me võiksime seal pakkuda ja rahastada esialgseid juriidilisi konsultatsioone, et teavitada inimesi diskrimineerimist keelavate õigusaktide ja õiguskaitse kasutamise kohta. Lühidalt, me võiksime inimesi aidata otse.

Me võiksime aktiivsemalt mobiliseerida oma poliitilise tahte tugevdada võitlust rassilise diskrimineerimise ja tööhõive valdkonna ebavõrdsuse vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel, komisjoni liige. − (FR) Austatud juhataja, daamid ja härrad, lubage mul alustada kinnitusega, et ma annan kindlasti kolleeg Vladimir Špidlale edasi üldiselt positiivsed kommentaarid, mida ma tema jõupingutuste kohta olen kuulnud. Ma usun, et positiivne hinnang on põhjendatud ja ma kindlasti annan selle edasi. Kahtlemata edastan ma talle ka Euroopa Parlamendi kommentaarid ja kiireloomulised nõuded, või ootused, eesseisva töö kohta.

Ma tahaksin ühe asja kohe alguses selgeks teha. Mina – ega komisjon – kindlasti ei jaga teatud vaateid, mida on väljendatud välistamise kohta ja mul on hea meel, et need on marginaalsed. Samamoodi tunnen ma kohustust kommenteerida väidet, et on olemas oht luua kristliku riigi (kristliku Euroopa) sisse teine riik. On ütlematagi selge, et ma austan neid kodanikke, kes selles suunas mõtlevad, kuid sellegipoolest olen ma kohustatud teile meelde tuletama tõsiasja, et Euroopa ei räägi ühel häälel ei usu-, filosoofilistes ega poliitilistes küsimustes. Ma usun, et seda ilmselget tõsiasja tasub aeg-ajalt meelde tuletada.

Kathalijne Maria Buitenweg ja Sophia in ’t Veld juhtisid õigesti tähelepanu sisulisele probleemile, nimelt direktiivide ülevõtmisele siseriiklikesse õigusnormidesse. Komisjon on täielikult teadlik, et meil tuleb jätkata survet nendele liikmesriikidele, kes ei ole Euroopa õigusakte veel täitnud. Komisjon jagab seda muret asutustega, kes neid olulisi küsimusi liikmesriikides peavad kontrollima; nagu te muidugi teate, oleme me valmis nendele võrdõiguslikkusega tegelevatele asutustele ja organisatsioonidele kindlat abi osutama.

komisjoni liige. − (EN) Uue algatuse kohta niipalju, et me tegeleme praegu selle mõju hindamisega ja selle mõju uurimine diskrimineerimisele on juba alanud. Kahtlemata peame me teadma probleemi ulatust. Praegu on käimas konsultatsioonid üldsuse, valitsusväliste organisatsioonide ja sotsiaalpartneritega nii ettevõtetes kui Euroopa Parlamendis. Kui kõik hästi läheb, on meil raport mõju hindamise kohta valmis 2008. aasta jaanuaris. Järgmine samm on talitustevaheline konsulteerimine 2008. aasta märtsis ja aprillis. See algatus kaasatakse komisjoni 2008. aasta tööprogrammi, mis on praegu väljatöötamisel ja mis avaldatakse oktoobri lõpus või novembri alguses. Kui see ettepaneku kohaselt vastu võetakse, valmib komisjonis ettepanek 2008. aasta juunis ja sealt jätkub protseduur oma tavapärast rada.

On ütlematagi selge, et meie mõttelaad ja analüüs on väga sarnased arutelus sõna võtnud parlamendiliikmete mõtetega – või vähemasti enamusega neist – ja ma tahaksin komisjoni nimel Kathalijne Maria Buitenwegi suurepärase töö eest õnnitleda. Ma arvan, et see, mida me siin näinud oleme, on näide sellest, kui oluline roll on parlamendil õigustel põhineva Euroopa edendamisel, kus austatakse vähemusi ja kõiki oma kodanikke.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − (PL) Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub täna, 27. septembril 2007.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Lívia Járóka (PPE-DE), kirjalikult. (HU) Ma tahan õnnitleda kolleeg Kathalijne Buitenwegi koostatud raporti eest ja juhtida samal ajal tähelepanu mitmele olulisele probleemile.

Euroopa kodanike seadusetundmine on üpris piiratud ning just need inimesed, kes on ebaõiglase diskrimineerimise ohvrid, ehk teisisõnu etnilised vähemused – eriti romid – on peaaegu täielikus teadmatuses asjaomastest õigusnormidest ja neile õiguskaitset pakkuvatest struktuuridest. Seepärast jõuabki Euroopa Liidus kohtusse nii vähe diskrimineerimise juhtumeid. Peale selle on sellistel juhtudel määratavad rahalised karistused naeruväärselt madalad, eriti võrreldes sarnaste menetlustega Ameerika Ühendriikides. Liikmesriikidel peaks olema vastutus ja kohustus avalikkust teavitada ja harida, tagamaks, et võimalikult paljud kodanikud oleksid oma õigustest ja võimalustest ühiskonnas teadlikud.

Võrdõiguslikkusega tegelevad asutused toimivad oma kodanikest kaugel; ei ole liialdus öelda, et nad toimivad vaid paberil ilma kannatajate nimel aktiivselt sekkumata. Teine probleem on see, et rahastamise, infrastruktuuri, personali ja poliitika osas sõltuvad need asutused oma töös suurel määral liikmesriikide valitsustest.

Meil tuleb Euroopa tasandil luua tõhus vastutuse ja seire süsteem ning muuta aastaaruanded süsteemsemaks, et oleks võimalik jälgida, kas võrdõiguslikkusega tegelevad asutused on oma töös iseseisvad.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique Mathieu (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Raport naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus 2007. aastal annab võimaluse esiteks tervitada Euroopa Liidu pühendumust naiste õigustele, mis ulatub tagasi aastasse 1957. Samas, viimase statistika alusel, mis koostati Rumeenia ja Bulgaaria ühinemisel liiduga, saab vaevalt praeguse olukorraga rahul olla.

Esiteks on juurdepääs tööturule ja seisund tööturul jäänud liiga paljude naiste jaoks pigem unistuseks. Kolmkümmend kaks aastat pärast nõukogu direktiivi, millega nõuti naistele ja meestele sama töö eest võrdset tasu, on lõhe ikka veel liiga suur – keskmiselt 15%.

Teiseks, soolise võrdõiguslikkuse saavutamine nõuab suuremaid jõupingutusi võitluses tõrjutuse ja ebavõrdse kohtlemise vastu, eriti maapiirkondades, kus naised, kes töötavad talupidajate kõrval – abistavate abikaasadena – võivad sattuda tõeliselt ebaõiglasesse olukorda lahutuse korral või seoses vara pärimise või vara kasutamisega. Samuti ei võeta neid naisi alati statistilistes analüüsides arvesse.

Meil tuleb kiiremas korras õigusaktide teatud osad ellu viia. Üks osa Euroopa Liidu rollist selles ülitähtsas võitluses on tagada teadlikkuse tõstmise ja tõhusama ennetuse kaudu rahvuskultuuride arenemine ja lähenemine.

 

4. Naiste ja meeste võrdõiguslikkus Euroopa Liidus 2007. aastal (arutelu)
MPphoto
 
 

  Juhataja. − (PL) Järgmine päevakorrapunkt on Piia-Noora Kauppi poolt naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni nimel koostatud raport naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus 2007. aastal (2007/2065(INI)) (A6-0290/2007).

 
  
MPphoto
 
 

  Piia-Noora Kauppi (PPE-DE), raportöör. – (EN) Härra juhataja, esiteks tahaksin väljendada tänulikkust komisjonile selle väga olulise raporti koostamise eest. Meeste ja naiste võrdõiguslikkus on teema, mis on jätkuvalt meie tähelepanu keskpunktis. Kuigi paljugi on viimaste aastakümnete jooksul saavutatud, on meie ees veel olulised väljakutsed.

Komisjoni raportis keskendutakse tööhõive küsimustele. Näiteks sugudevahelised palgaerinevused, ebakindlus tööturul ning töö- ja pereelu ühitamine on teemad, mis mõjutavad miljonite naiste elu absoluutselt iga päev. Samuti on need selgelt seotud Euroopa ees seisva demograafilise väljakutsega. Nagu komisjoni aruanne näitab, on ELis alates 2000. aastast loodud kaheksast miljonist töökohast kuus miljonit hõivanud naised. Enamik nendest kuuest miljonist uuest töökohast naiste jaoks on teenuste sektoris. Teenuste sektori 11,7 miljonil uuel töökohal töötavad enamasti naised. Seepärast ongi teenuste sektor, selle kasv ja siseturg paljude naiste jaoks Euroopas selline märksõna.

Enamik uutest töökohtadest naiste jaoks on siiski osalise tööajaga töö, mõnikord ka ohtlik, ebaturvaline ja madalapalgaline. Samuti on Euroopas paljude naiste jaoks probleemiks tähtajalised töölepingud, sest ka naised tahaksid oma pereellu rohkem jätkusuutlikkust ja stabiilsust. Komisjoni arvud näitavad, et ELis on 32%-l töötavatest naistest osalise tööajaga töö, võrreldes vaid 7% meestega, nii et Euroopa osalise tööajaga tööturul on selge sooline mõõde.

Sugudevaheline palgaerinevus, mille kohta komisjon esitas juulis algatuse, on ELis keskmiselt 15% ja mõnedes Euroopa riikides kuni 30%. Sugudevaheline palgaerinevus ei ole vähenenud, kuigi meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõte on direktiivides sätestatud juba üle 30 aasta, seepärast on komisjoni praegune teemaarendus väga õigeaegne. Teisest küljest, me teame, et liikmesriikides, kus on võetud vastu nii naiste kui meeste töö- ja pereelu ühitamise poliitika, on kõrgem sündivuse tase, kõrgem naiste osakaal tööturul ja kõrgem tööhõive määr.

Kogu ELis töötavad enamikel kvalifitseeritud ja mittefüüsilist tööjõudu nõudvatel töökohtadel naised. Sel nädalal sai küllaltki laialdast tähelepanu Soome uuring naisjuhtide kohta ettevõtluses. Kokku vaadeldi 14 000 Soome ettevõtet ja naisjuhtide tulu ettevõtete sidusrühmadele oli igal aastal meesjuhtidest 1% võrra parem. See on 10% parem kui meestel. Isegi kui kõik teised tegurid arvutusest eemaldada, oli naistel siiski ärijuhtimises selge eelis, nii et see on asi, mida komisjon tulevikus arvesse võtab.

Soomes, nagu teisteski riikides, on naiste edu märksõnaks olnud haridus. Haridusalaste standardite tõus on käinud käsikäes naiste suureneva tööhõivega. Soomes näiteks on komisjoni uuringu kohaselt 32,7% naistest kõrgelt kvalifitseeritud võrreldes vaid 24,3% meestega. Seepärast on kõik komisjoni esitatud hariduse ja elukestva õppe alased algatused vajalikud ja hariduses on väga oluline jätkata soolise võrdõiguslikkuse poliitikaga.

Minu raportis nõutakse konkreetseid meetmeid, et võidelda ebavõrdsuse vastu, mis tekib seoses lapsehoolduspuhkusel olemisest või ülalpeetavate eest hoolitsemisest tingitud tööhõive struktuuri katkemisega. See sundis komisjoni viima läbi sooküsimuste analüüsid pensionireformide mõju kohta naistele ELis eesmärgiga isikustada pensioniõigused ja ka sotsiaalkindlustus ja maksusüsteem. Minu meelest on eriti oluline see, et raportis nõutakse liikmesriikidelt tungivalt vanemahüvitise vastastikuseks muutmist, et tagada, et naised ei oleks enam meestest kulukam tööjõu allikas. Loomulikult ma loodan, et minu liikmesriigi valitsus, kelle käes on maailmarekord 60% naisministritega, võtab selle küsimuse käsile ja muudab vanemahüvitise kulud vastastikuseks.

Samuti rõhutatakse raportis vajadust käsitleda suuremahulist demokraatia defitsiiti. Me tahame uurida olukordi, mis takistavad naistel poliitikas ja avaliku halduse kõigi tasemete tippjuhtkonnas osalemist ning võtta võimaluse korral meetmeid selliste olukordade vältimiseks. Tähelepanu tuleb pöörata ka etnilistesse vähemustesse kuuluvate naiste ja sisserännanud naiste olukorrale, sest nende tõrjutust süvendab mitmekordne diskrimineerimine nii väljast kui nende oma kogukondadest. Ma nõuan tungivalt, et komisjon teeks koostööd liikmesriikidega asjakohaste andmete kogumiseks ja jõustaks meetmed, mis takistaksid inimkaubandust seksuaalse ärakasutamise ja sunniviisilise töö eesmärgil.

Ma arvan, et me saame lõpetada väga positiivse ja julgustava noodiga. Tänastel naistel on võimalused, millest enamik nende emasid ja vanaemasid unistadagi ei osanud. Naised, kes naudivad uue ja julge maailma vilju peaksid avalikult sellest rääkima ja mina arvan, et on väga oluline, et komisjon selle aruande esitas. Me jätkame võitlust mõlema soo võrdõiguslikkuse eest Euroopas.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel, komisjoni liige. − (FR) Härra juhataja, proua Kauppi, lugupeetud parlamendiliikmed, kahtlemata tervitab komisjon soojalt seda raportit ja resolutsiooni ettepanekut naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus. Raporti vastuvõtmine rõhutab parlamendi pühendumist soolisele võrdõiguslikkusele. Ma tahaksin tänada ja õnnitleda raportöör Piia-Noora Kauppit selle eest, et tekstis toetatakse Euroopa Komisjoni lähenemist ja komisjoni meetmeid naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamiseks.

Esiteks on sooline võrdõiguslikkus üks Euroopa Liidu põhiväärusi. Samuti on see valdkond, milles Euroopa on esirinnas, tihti eespool ühiskonna arengutest. Viimaste aastate jooksul on tehtud mitmeid olulisi ja ambitsioonikaid algatusi. Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiste vastuvõtmisega rõhutati komisjonis kindlat kavatsust suruda resoluutselt meeste ja naiste võrdõiguslikkuse saavutamist kõigis valdkondades.

Komisjon tervitab parlamendi resolutsioonis rõhuasetust teatud teemadele, mida ka komisjon on oma juhistes prioriteetvaldkondadena määratlenud, nagu naiste ja meeste võrdõiguslikkus majandusliku iseseisvuse mõttes, töö- ja eraelu ühitamine, sugude tasakaalustatud esindatus otsustavatel ametikohtadel ja vajadus võidelda stereotüüpide vastu.

Kuigi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse püüdlustes on kahtlemata toimunud edasiminek, on suured väljakutsed selgelt olemas. Komisjon nõustub raportööriga, et meil tuleb jätkata jõupingutusi ja kindlustada juba saavutatu. Selles suhtes on komisjon teadlik, et ühenduse õigustiku tõhus kohaldamine on oluline ning täidab otsustuskindlalt oma rolli aluslepingute kaitsjana. Komisjon ei kõhkle rikkumismenetluse alustamisega, kui usub, et Euroopa direktiivi ei ole nõuetekohaselt üle võetud. Praegu on erinevates etappides pooleli mitmed rikkumismenetlused naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta.

Ühenduse õiguse paremaks täitmiseks on komisjon loonud võrgustiku – võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate asutuste võrgustiku EQUINET –, mis ühendab riigi tasandil naiste ja meeste võrdse kohtlemise edendamise eest vastutavaid organisatsioone. Komisjon usub, et riigi tasandi kogemuste koondamine ja tihedam koostöö komisjoniga aitavad tõhustada erinevate võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate asutuste rolli võrdse kohtlemise edendamisel ja tagamisel, et õigusaktide tõlgendamise eest vastutavad riigi ametiasutused teeksid seda ühetaolisemalt.

Raportis rõhutatakse ka töö- ja eraelu ühitamise keskset tähtsust meeste ja naiste tegeliku võrdõiguslikkuse saavutamise protsessis. See langeb kokku komisjoni mõttelaadiga. Me teame väga hästi, et enamikus majapidamistes on pere- ja majapidamiskohustused jätkuvalt naiste õlul. Seega on tõenäolisem, et naised, mitte mehed, peavad katkestama, või isegi jätma oma haridustee või karjääri ja see sünnitab paratamatult soolist ebavõrdsust töö suhtes ning kulutab naiste produktiivset potentsiaali. Naiste tööhõive suurendamisel mängib ülitähtsat osa juurdepääsetava, taskukohase kõrgel tasemel lastehoiuteenuse olemasolu, mida nimetati ka Barcelona eesmärkides. Komisjon esitab 2008. aastal aruande nende eesmärkide täitmise kohta.

Samuti on komisjon käivitanud konsultatsiooniprotsessi sotsiaalpartneritega töö- ja eraelu ühitamise kohta, mille teine etapp lõpeb juuli lõpus. Komisjoni arvates on tegemist kompleksse küsimusega, mille käsitlemine nõuab tervet rida õigusakte. Samal ajal tuleks muuta ka kehtivaid ühenduse õigusakte, et arvestada paremini Euroopa ees seisvate väljakutsetega. Komisjon vaatab praegu läbi sotsiaalpartnerite vastuseid konsultatsioonile ja kasutab neid vajalike sammude astumiseks. Me jätkame ka heade tavade vahetamise toetamist selles valdkonnas, nagu resolutsiooni projektis on nimetatud.

Kordaksin siinkohal, et kõigi naiste ja kõigi meeste võrdõiguslikkuse põhimõte on üks Euroopa Liidu põhiväärusi. Seejuures on naiste ja meeste tasakaalustatud osalemine otsustusprotsessis absoluutselt kriitiline. Seepärast on see eelmisel aastal komisjonis vastu võetud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiste üks prioriteete.

Lõpetuseks tahaksin ma rõhutada, kui oluline on võidelda stereotüüpide vastu, mida raportis mitmel korral toonitati. Stereotüübid on tõenäoliselt kõige jäigemad takistused naiste ja meeste võrdõiguslikkuse teel ning nende vastu võitlemine nõuab jõupingutusi, mis ulatuvad kaugemale õigusaktide ja finantsmeetmete kontekstist – see tähendab käitumismudelite, suhtumise ja väärtuste muutmist, mis määravad ja mõjutavad meeste ja naiste rolle ühiskonnas ja nende karjäärivalikuid. Võrdõiguslikkuse poliitika on alati olnud käitumise ja mõttemallide muutuste esirinnas ja jääb sinna ka edaspidi. Komisjon tervitab palavalt selle resolutsiooni ettepaneku näol väljendatud parlamendi toetust.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: MIGUEL ANGEL MARTÍNEZ MARTÍNEZ
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamuse koostaja. (PT) Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamuse koostajana tahaksin rõhutada, et kindlasti tuleks kiita heaks meie arvamuses sisaldunud mõned ettepanekud, mida Piia-Noora Kauppi raportis ei olnud, ning palun neid siin täiskogul toetada, pidades silmas nende olulisust miljonite naistalupidajate ja maapiirkondade naistööliste jaoks, kelle tegevus tuleb muuta nähtavamaks, viidates nendele statistikas kui põllumajandustöötajatele mitte kui koduperenaistele.

On ülioluline tunnustada nende õiguslikku seisundit põllumajanduses töötavate naistena, teostada võrdsed õigused ja võimalused, kaasa arvatud sotsiaalsed tagatised. Emadust tuleb tõhusalt kaitsta ja parandada tuleb juurdepääsu tervishoiuteenustele, haridusele, elukestvale õppele, lastele ja peredele mõeldud infrastruktuurile, eriti lasteaedadele, koolidele, kultuurikeskustele ja turgudele, mis kõik vajavad suuremaid investeeringuid ja paremaid avalikke teenuseid maapiirkondades. Mõnedes maapiirkondades on see ainuke moodus võidelda naisi mõjutava vaesuse ja isolatsiooni kõrge taseme vastu, et saavutada suurem sotsiaalne ühtekuuluvus.

 
  
MPphoto
 
 

  Karin Resetarits (ALDE), kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamuse koostaja.(DE) Härra juhataja, tänapäeval töötab rohkem naisi, kuid kahjuks ebaproportsionaalselt paljud neist töötavad ebakindlatel töökohtadel. See tähendab, et naised peavad olema paindlikud, kuid samas makstakse neile vähe. Niinimetatud kolme C tööde õigus on reserveeritud naistele: C nagu „cleaning“, ehk koristamine, C nagu „caring“, ehk hooldamine, ja C nagu „cashiering“, ehk kassapidajatöö supermarketites ja kaubanduskeskustes. Samas, mida naised tahavad teha, on niinimetatud kolme M-i töid: M nagu „money”, ehk raha – võrdne tasu võrdse töö eest, M nagu „management”, ehk juhtimine – järjest rohkem naisi on väga hea haridusega, nii et neil ei tohiks olla raskusi murda läbi klaasist lae juhtpositsioonidele ning, viimaks, M nagu „motherhood”, ehk emadus – jah, me tahame, et oleks võimalik ühitada tööd, karjääri ja emadust ja selleks on meil vaja märksa suuremat poliitilist toetust.

Meil ei ole vaja mitte ainult rohkem lastehoiu kohti, nagu on öeldud Barcelona eesmärkides. Ei, meil on vaja kõige kõrgetasemelisemat lastehoidu. Kõigil emadel ja isadel peab olema võimalus endale lastehoidu lubada ja ühendusel tuleb seda toetada. Maksimaalset toetust alates varajasest noorusest ei peaks saama mitte üksnes jõukate vanemate lapsed. Me ei vaja mitte üksnes meeste ja naiste võrdseid õigusi, vaid võrdseid õigusi ka kõigile lastele. Haridus ja koolitus ei alga koolis, vaid palju varem. Me peame selles osas muutma oma mõttemalle.

Enamik sellest jutust on ka Piia-Noora Kauppi esmaklassilises raportis. Meie toetame seda raportit. Õnnitlused raportöörile.

 
  
MPphoto
 
 

  Amalia Sartori, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad, ka mina tahaksin õnnitleda Piia-Noora Kauppit selle raporti eest, mis annab pildi töömaailma praegusest olukorrast Euroopas. Kui meil on naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis olnud mitmeid võimalusi seda teemat vaadelda, siis Piia-Noora Kauppi on aidanud määratleda ja heita valgust probleemile, et Euroopas on naiste maailmas taaskord palgaerinevus, sama töö eest erineva tasu maksmine, mida ei saa sallida.

See on tõsi isegi vaatamata sellele, et kooliskäimise tase on naiste hulgas kõrge, naised moodustavad praegu 59% Euroopa ülikoolilõpetajatest, naiste osalus töömaailmas on oluliselt kasvanud ja naisi on nende saavutuste eest suurelt tunnustatud. Olulisem on minu meelest siiski see, et raportis on rõhutatud teatud tegureid, mille tõttu naiste osalemine töömaailmas on jätkuvalt keeruline, mis toimub praktikas ilma igasuguse õigustuseta ja on vastuolus Euroopa õigusaktide ja liikmesriikide seadustega, millega on töömaailmas palgaerinevused keelatud. See ei toimu mitte üksnes Lõuna-Euroopas, nagu tavaliselt arvatakse, vaid kogu Euroopas, isegi Põhjamaades, isegi nendes riikides, kus me traditsiooniliselt usume, et naiste osalemine töömaailmas ja institutsioonides on tänapäeval kindlam ja aktsepteeritud.

Seepärast usun mina, mis puutub ühesse Piia-Noora Kauppi tõstatatud küsimusse, et rasedus- ja sünnitushüvitis ning lapsehoolduspuhkuse kulu peaksid üldiselt olema liikmesriikides täielikult vastastikused, et need kulud, kui need on ikka veel osaliselt ettevõtete kanda, soodustavad väiksema arvu naissoost töötajate palkamist, mis omakorda mõjutab nende karjääri.

 
  
MPphoto
 
 

  Teresa Riera Madurell, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Härra juhataja, volinik, tänades raportööri hea raporti eest, tahan ma esiteks rõhutada, et kõigi Euroopa institutsioonide soolise võrdõiguslikkuse püüdlused 2007. aastal on olnud harmoonilised. Väga kiiduväärt on meie institutsioonide tugev pühendumus soolisele võrdõiguslikkusele, mida näitavad Euroopa Ülemkogus vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakt ja kuni 2010. aastani kehtivad naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhised.

Mis puutub raportis viidatud mõõdikutesse ja pidades silmas eelmise aasta raportit, on kahetsusväärne, et olulist edasiminekut võrdse tasu suunas võrdse töö eest ei ole toimunud, mida raportis õigesti ka kritiseeritakse. Meeste ja naiste palgaerinevus Euroopa Liidus on jätkuvalt 15%, selle vähendamiseks on järgmistel aastatel vaja suuremat jõupingutust.

Julgustav infokild raportis on see, et Euroopa Liidus alates 2000. aastast loodud kaheksast miljonist töökohast kuus miljonit on hõivanud naised, kuigi nende hulgas on märkimisväärseid ealisi erinevusi, mis samuti vajab korrigeerimist.

Ülitähtis punkt, mis raportist välja tuleb, on võrdõiguslikkuse poliitika olulisus Euroopa demograafilise väljakutse valguses. On tõsiasi, et liikmesriikides, kus on võetud vastu naiste ja meeste töö- ja pereelu ühitamisele suunatud poliitika, on kõrgem sündivuse tase, kõrgem naiste osakaal tööturul ja kõrgem tööhõive määr.

Mureküsimuseks on ka see, et eakamad naised ja üksikemad on jätkuvalt suurima tõrjutuse riskiga rühmad.

Lõpetuseks, kui ma võin raporti teemast kõrvale kalduda ja teha ettepaneku, et oleks huvitav ja väga kasulik, kui tulevastes soolise võrdõiguslikkuse aastaaruannetes sisalduks statistika ka kandidaatriikide kohta, mida saaks siis läbirääkimistel kasutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Anneli Jäätteenmäki, fraktsiooni ALDE nimel. – (FI) Austatud juhataja, daamid ja härrad, õnnitlused Piia-Noora Kauppile olulise raporti eest.

Sooline võrdõiguslikkus on üks ELi aluspõhimõtteid, nagu ütles ka volinik Michel, kuid see on vaid üks aluspõhimõtetest, mida kõnedes ja deklaratsioonides on hea eksponeerida. Tegelikkuses ei ole EL naiste ja meeste võrdõiguslikkusest väga huvitatud. See oli ilmne ka voliniku kõnes. Ta ütles, et EL teeb kõik, mis suudab. Selles ei ole midagi väga konkreetset. Mida EL teeb, et tagada ELis vastu võetud võrdse tasustamise ja paljude muude küsimuste direktiivide rakendamine tegelikkuses?

Minu meelest peaks EL avama silmad tõsiasjale, et meestel ja naistel peaks Euroopas olema võrdsem olukord. EL räägib palju rohkem kui teeb, ka liikmesriigid räägivad palju rohkem kui teevad. Tegelikult see teema vähemalt ELi kõrgemat juhtkonda eriti ei kõiguta. Ei tundu kõigutavat eriti rohkem ka meie oma riikide kõrgemaid otsustajaid ega tööturuorganisatsioone. On tähtsamaid asju… Mis torkab silma, on tõsiasi, et ELi riikide keskmine palgaerinevus on ikka veel 15%, kusjuures minu riigis, mis on võrdõiguslikkuse küsimuste eestvedaja, on see kahetsusväärselt 20%.

Ma loodan, et volinik ja terve komisjon saavad ühel päeval aru ja tunnustavad selle olulisust ning võtavad midagi ette naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtte edendamiseks. Täna on need lihtsalt tühjad sõnad.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(ES) Härra juhataja, raportis, mille eest ma raportööri õnnitlen, on kahtlemata palju punkte, millele tahaksin viidata, kuid ma keskendun kahele, mis on minu arvates asjakohasemad.

Esiteks, ma tervitan asjaolu, et komisjoni 2007. aasta aruanne keskendub sellistele tööhõivet käsitlevatele küsimustele nagu palgaerinevus, lepitamine ja võrdse kohtlemise direktiivid, arvestades et naiste majanduslik iseseisvus on naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiste üks prioriteete.

Komisjoni raportis öeldu, et ELis alates 2000. aastast loodud kaheksast miljonist töökohast kuus miljonit on hõivanud naised, on päris tõsi. See oleks kindlasti positiivne areng, kui ei oleks asjaolu, et enamik uutest töökohtadest, mille naised on hõivanud, on osaajaga töökohad, paljud on ebakindlad ja halvasti tasustatud, vähese palgatõusu väljavaatega.

Raportis juhitakse tähelepanu ka sellele, et meeste ja naiste palgaerinevuse vähendamisel ei ole olulist edu saavutatud – see peab andma põhjust muretsemiseks, kui naiste keskmine tasu on 15% madalam kui meestel, mõnedes riikides koguni 30% madalam.

Teine punkt, mida ma tahan rõhutada, puudutab teatud rühma naisi, kes töötavad põllumajanduses. Nende naiste õiguslikku olukorda on vaja parandada, nii sotsiaalsete tagatiste seisukohalt, millele neil peaks olema tagatud otsene juurdepääs, kui nende rolli osas talumajapidamistes, mille suhtes tuleb võtta kindel seisukoht, et peretalumajapidamised peavad olema kaasomanduses, naistel peab olema võrdne juurdepääs rahalistele vahenditele ja pärimisõigusele.

Komisjon peaks mõlemale küsimusele erilist tähelepanu pöörama. Konkreetsemalt peaks komisjon kahekordistama jõupingutusi naiste ja meeste suurema võrdõiguslikkuse saavutamiseks kohtlemise ja võimaluste suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Eva-Britt Svensson, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (SV) Härra juhataja, lubage mul tänada raportöör Piia-Noora Kauppit ja kõiki teisi, kes sellele tööle on pühendunud. Suur probleem, mida ma võrdõiguslikkuse töös tahan rõhutada, on see, et liiga palju inimesi usub täna, et meil ongi võrdsed võimalused. Mõnikord on see teoorias tõsi, kuid võrdsete võimalusteni praktikas on meil pikk tee käia. Resolutsioonis juhitakse sellele tähelepanu ja esitatakse häid ettepanekuid, mida saab teha ja mida tuleb kohe nüüd teha.

Ma olen ka siin parlamendis korduvalt nõudnud ja rõhutanud vajadust statistika järele, mis oleks kõigis valdkondades jaotatud sugude järgi. Alles siis, kui me näeme fakte, saame kutsuda esile muutuse. Kui me ei suuda näidata sugude vahel eksisteerivaid suuri erinevusi faktidena, siis neid ignoreeritakse. Peale selle ei kujuta inimesed ette, kui suured need erinevused on. Seepärast on see iseenesestmõistetav nõue, mida ma kordan: kogu statistika peab olema jaotatud sugude järgi.

Ma tahaksin rõhutada ka enda ja kogu meie fraktsiooni muret erinevuste kohta naiste ja meeste palgalise töö küsimuses, sest me kõik teame, et tasuta töö teevad ära naised. Samal ajal, kui me näeme tõusu naistele pakutavates vabades töökohtades, on ka näha, millist tüüpi tööd naistele pakutakse. Enamus uutest töökohtadest naiste jaoks on juhuslikud, ebakindlad osalise tööajaga ja madalapalgalised. Sellele tuleb lõpp teha.

 
  
MPphoto
 
 

  Urszula Krupa, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (PL) Härra juhataja, raport naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta on järjekordne tõestus, et võrdsete õiguste poliitikal on oluline roll. Nii naistel kui meestel on õigus aktiivselt osaleda avaliku elu valdkondades ja õigus sellele pühaks peetud seadusele. Väärikust ei ole siiski võimalik saada üksnes õigusaktide abil, vaid teatud tasemel materiaalse, hingelise ja emotsionaalse toe kaudu, eriti terve pere kaudu.

Kahjuks on kaasaegne propaganda abielu, perekonna ja ema rolli devalveerinud ja sisendab süütunnet neisse tüdrukutesse ja emadesse, kes tahavad koju jääda ja laste eest hoolitseda. Selle asemel, et anda abi, õiguskaitset, selle asemel, et väärtustada naise ja ema rolli laste kasvatamisel, käsitletakse naisi objektina, neid koormatakse ootustega ja selle muudavad veel hullemaks vaated, mida propageeritakse rasestumisvastaste vahendite, abordi, äärmusliku individualismi, vanemate ja laste vahelise konflikti ja isegi pensioniea pikendamise kohta, mis viib vaimse ja füüsilise kokkuvarisemiseni.

Oluline on inimestele pidevalt meelde tuletada, et naiste ja meeste võrdsed õigused ei tähenda meestega samasugune olemist. Kõikvõimalikud naiste maskuliinsemaks muutmise vormid, meestega igal tasemel võistlemine, muudab vaesemaks mitte üksnes naised, vaid kogu ühiskonna ja moonutab nii naiselikkuse kui mehelikkuse rikkust ja sisemist väärtust.

Täna on vaja erilist tundlikkust, et vältida tegevusi, mis ei ühti inimeste tegelike vajaduste ja püüdlustega ning saada üle liigsest individualismist ja moraalsest relativismist. Diskrimineerimise vastu tuleb võidelda paljudes eluvaldkondades, eriti olukordades, kus ei ole majandusarengu jaoks vajalikku infrastruktuuri. Sel põhjusel peavad sotsiaalsed organisatsioonid ja õigusaktid meid meie kohustuste täitmisel toetama, mitte õpetama ja ühtlustama, mis toob kaasa rahutust ja konflikte. Seepärast nõuan ma iga inimolendi väärikuse austamist, mitte ainult võrdse tasustamise osas, vaid ka traditsioonide, kultuuri, usu ja vääruste osas, mis on olulised rahvusliku ja kultuurilise identiteedi mõistes ja rikastavad kaasaegset Euroopat.

 
  
MPphoto
 
 

  Lydia Schenardi, fraktsiooni ITS nimel. – (FR) Härra juhataja, kolleegid, täna meie ees olev raport on suuresti lahtisest uksest sisse murdmine. Me näeme siin sama tuttavat statistikat tööhõive määra, palgaerinevuste ja töö tüüpide kohta. Me leiame siit ka alatise kirjelduse sooliste stereotüüpide kestmise ja sellest tuleneva diskrimineerimise kohta, mis väljendub naiste puudumises tööturu teatud sektorites. Ma pean silmas eelkõige kõrgtehnoloogiat, teadust ja inseneritööd.

Samas on raportis ilmne vastuolu. Kuidas on võimalik samal ajal tervitada globaliseerumist lõikes 17 – tervitades selle positiivset mõju naiste parema juurdepääsu näol haridusele, hooldusele, tervishoiule ja tööhõivele, töötades kodus, alltöövõtjana või mikroettevõttes – ja samal ajal rõhutada lõikes 18 globaliseerumise negatiivset mõju vaesuse feminiseerumise näol? Kumba lõiget peaks tõsiselt võtma?

Edasi soovitatakse raportis üleeuroopaliste meetmete arendamist, et suurendada teadlikkust nulltolerantsi osas seksistlike solvangute suhtes. Kuid mis on seksistlik solvang? Kas Ségolène Royal, kes kandideeris Prantsusmaa viimasel presidendivalimisel, oli seksistliku solvangu ohver, kui üks ta endistest sotsialistist seltsimeestest ütles, et ta ei ole parim kandidaat riigi kõrgeimale ametikohale? Või ei olnud see midagi enamat kui kriitika või lihtsalt arvamus?

On ohtlik, kui õigusakt tugineb mõistele, millel ei ole ega saagi olla õiguslikku määratlust. Peale selle on tegemist valdkonnaga, mis on olemuselt subjektiivne ja mitteratsionaalne.

 
  
MPphoto
 
 

  Jana Bobošíková (NI). – (CS) Daamid ja härrad, taaskord laseme end häirida statistikast, mis näitab, et kuigi naised saavutavad paremaid tulemusi, on nende palgad pidevalt 15% madalamad. Jah, meil on klaasist lagi ja meestele ei meeldi eriti naised juhtivatel ametikohtadel. Stereotüübid on olemas ja mõnikord saavad naised ise nende ohvriteks. Me tahame seda muuta. Minu arvamus on, et kui me tahame midagi muuta, tuleb meil alustada siit.

Euroopa Parlamendi ja komisjoni töötajate statistika näitab selgelt, et kõrgepalgalistel ametikohtadel on mehed rõhuvas enamuses. Naised valitsevad madalapalgalistel ametikohtadel. Siin on palju väga tõhusaid naissoost filolooge kolmanda taseme haridusega, kes töötavad sekretäri palga eest. Nende suuremapalgalistel ülemustel on tavaliselt kahekordne kvalifikatsioon: nad on mehed ja nad on olnud siin pikka aega.

Daamid ja härrad, mina olen arvamusel, et sooküsimustega tegelevate Euroopa institutsioonide soovitusi võetakse tõsiselt alles siis, kui me viime läbi põhjaliku analüüsi tasustamise süsteemi ja inimeste hariduse ja tõhususe suhte kohta ning kui personalijuhtimise ja tasustamise süsteemid läbi vaadatakse. Kuni sinnani näevad kodanikud meis inimesi, kes räägivad aiaaugust.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Panayotopoulou-Kassiotou (PPE-DE). – (EL) Härra juhataja, me tähistame ühinenud Euroopa asutamislepingu 50. aastapäeva ning meeste ja naiste võrdõiguslikkuse tagamise edusammude 50. aastat. Võrdõiguslikkuse tagamise kulminatsioon on horisontaalne viitamine sellele kõigis Euroopa Komisjoni valdkondades ja dialoog kodanikuühiskonnaga.

Varjatud ebavõrdsus meeste ja naiste vahel püsib ELi liikmesriikide poliitikas. Meil tuleb analüüsida ja hinnata negatiivseid asjaolusid, mis seda ebavõrdsust põhjustavad. Õnnitlen oma kallist kolleegi Piia-Noora Kauppit, kelle raportis on loetletud paljusid tegevusi, mida võtta ette naiste osalise diskrimineerimise vastu.

Ma tahaksin eriti rõhutada naiste ja meeste võrdse osalemise edendamise meetmeid perekonna toetamisel kui põhilist tegurit ELi majandusarengus, jõukuses ja sotsiaalses ühtekuuluvuses. Sooline võrdõiguslikkus peaks abiks olema ka nendele naistele, kes vabatahtlikult tahavad koju jääda, pikaks või lühikeseks ajaks, et hoolitseda laste, eakate või ülalpeetavate eest. Asjaolu, et need naised ei ole töötanud, ei saa olla põhjuseks, et neid diskrimineerida pensionide ja sotsiaalabi maksmisel.

Volinik, ma olen Kreeka naiste olukorras äärmiselt pettunud. Pressis avaldatu põhjal olete te algatanud rikkumismenetluse minu riigi vastu, et kõrvaldada naistele kohaldatavad paindlikumad vanuse tingimused. Miks ei võiks tütred ja emad jääda enneaegselt pensionile selle eest, mida nad oma perekonnale panustavad?

Võrdsus, volinik, seda küll, kuid mitte tasakaal. Liikmesriigid, EL ja sotsiaalpartnerid saavad kasutada äsjaasutatud Euroopa Perede Liitu, kelle kaudu saab edendada peresõbralikke parimaid tavasid ja eesrindlike poliitika lähenemisviise. Nad peavad sammu riikide poliitikaga ja edendavad seeläbi võrdsust.

ELi demograafiliselt probleemse olukorra tõttu tuleb anda meestele ja naistele võrdsed võimalused. Mis puutub lapsehoolduspuhkusesse, siis vajab läbivaatamist sellekohane direktiiv, mis on vaid komisjoni ja sotsiaalpartnerite vahelise kokkuleppe tulemus, ja te olete lubanud, volinik, et see läbivaatamine toimub 2008. aastal.

Erasektori poolt on siiski vaja soovi noori naisi tööle võtta ja noori emasid mitte vallandada. Volinik, tootlikkus ja arengu saavutamine ELis vajavad sellise diskrimineerimise jälgimise mehhanismi loomist. Me loodame, et te võtate viivitamata midagi ette.

 
  
MPphoto
 
 

  Lissy Gröner (PSE).(DE) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, ma võin kinnitada Piia-Noora Kauppile sotsialistide fraktsiooni täielikku toetust raportis nimetatud punktidele. Võrdõiguslikkuse raport ilmub võrdsete võimaluste aastal, mil me saame tähistada ka Euroopa Liidu võrdõiguslikkuse poliitika 50. aastapäeva. Kui surve ei suurene ja asjad ei muutu, ei saa naised Euroopa Liitu enam usaldada.

Välja kuulutati ka see, et 2007. aastal asutatakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut. Milline on olukord juhatuse määramisega? Selles on parlamendil ka sõnaõigus. Kas tegelikult ikka on ettevalmistused käimas, et Vilniuse instituut saaks enne aasta lõppu tööle hakata?

EL ei ole kasutanud ära oma võrdse tasustamise valdkonna võtmepädevusi, see on suur valdkond, mida on käsitlenud paljud naiskolleegid. Mina leian, et see on skandaalne, et 15% naistele makstakse ikka nende töö eest vähem kui meestele. Rootsi on ainuke riik, kus asjad paistavad paremad, ja see näitaja on vaid 10%. Minu riigis Saksamaal on see näitaja 26% ja ma ei ole enam valmis seda taluma. See on see koht, kus komisjon peaks julguse kokku võtma ja liikmesriikidele survet avaldama.

Töö- ja pereelu ühitamine – Vladimir Špidla on võtnud meetmeid selles valdkonnas. Mul on hea meel. Meie toetame seda, et isadel tuleb ka oma osa anda. Siin on suur vastutus ka ettevõtetel. Seepärast on meie fraktsioon käivitanud üleeuroopalise toetuskampaania.

Me tahame näiteks struktuurifondide abil võetud meetmete kvalitatiivset ja kvantitatiivset hindamist. Hiljutine kuulamine regionaalarengu komisjonis näitas, et tänaseks ei ole praktiliselt midagi ette võetud selle suhtes, et naised saavad ELi eelarvest palju vähem kui mehed. Võrdõiguslikkusest lähtuv eelarve koostamine on seepärast meie teine prioriteetne nõudmine.

Komisjon on teatanud õigusloomega seotud meetmetest kahes valdkonnas: mitmekordne diskrimineerimine ja naiste vastu suunatud vägivald. Täna me ei ole sellest praktiliselt rääkinud, kuid see on põletav küsimus, mis tuleb lahendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Siiri Oviir (ALDE). – Soovin tänada raportööri olulise küsimuse taastõstatamise eest. Ma ei arva, et me murrame selle raportiga sisse lahtisest uksest. Uks võib ju lahti olla, aga kui klaaslagi on meie peal, siis me peame selle teemaga jälle ja jälle tegelema.

Oma kõnes tahaksin peatuda paaril punktil. Eriti arvestades asjaolu, et soolise võrdõiguslikkuse toimiv poliitika on oluline vahend majanduskasvu saavutamiseks.

Vaatamata võrdõiguslikkuse de jure olemasolule kõigis Euroopa Liidu riikides, kestab de facto ebavõrdsus võimu ning majanduslikele, sotsiaalsetele ja kultuurilistele ressurssidele juurdepääsu jaotumisel naiste ja meeste vahel. Tingitud on see valitsevate tavade püsimisest ja nende mõjust perekondlike kohustuste ebavõrdsele jaotusele ning enamiku naiste jaoks eksisteerivatest pere- ja tööelu ühitamise takistustest. Eeltoodu näitab paraku demokraatia defitsiiti Euroopa tasandil.

Kahe sugupoole võrdne osalemine otsuste vastuvõtmisel on demokraatia esmane tingimus, siinjuures pean silmas otsustamist kõikides eluvaldkondades. Liberaalid ütlevad, et inimeste õigus ise otsustada on edu pant. Valikuvabadus aga realiseerub, kui naine ja mees saavad teha oma valikuid kõigis valdkondades. Et mehed-naised, rõhutan – mehed ja naised – saaksid aga kombineerida tööd perega, vajame kvaliteetseid lastehoiuvõimalusi, peresõbralikku töökeskkonda ja toetavat õiguslikku raamistikku.

Seega on oluline parandada nii õiguslikku kui ka mitteõiguslikku raamistikku, ning tõsta ühiskonnas teadlikkuse taset. Muutes samas iganenud mõttemalle, st. naised peavad muutuma osalejatest ka otsustajateks, ainult siis saame me rääkida ühiskonnast, kus mõlema sugupoole huvid on esindatud-arvestatud, ühiskonnast, mis on tõeliselt demokraatlik.

 
  
MPphoto
 
 

  Hiltrud Breyer (Verts/ALE). (DE) Härra juhataja, volinik, proua Kauppi, daamid ja härrad, sel aastal tähistame me ELi asutamise 50. aastapäeva ja meil on tagasivaates 50 aastat verstaposte naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta. Samas, minu meelest on komisjoni 2007. aasta võrdõiguslikkuse raporti järeldused mõru pill alla neelata. On näha, et paljudes valdkondades on sooline võrdõiguslikkus vaid paljasõnaline ja tegelikkusest väga kaugel.

Me oleme kuulnud täna palju statistikat – suured erinevused on meeste ja naiste tööhõive määrade vahel ning paljudes liikmesriikides, mõne erandiga, on naistel kõrgem töötuse määr. Peaaegu iga kolmas naine töötab osalise tööajaga. Me teame, et võimu- ja juhtpositsioonidel on naised suuresti alaesindatud. See on tõepoolest skandaal, et keskmine palgaerinevus on 15%, Saksamaal isegi 27%.

Samuti on mul hea meel, et komisjon käsitles kohustusliku lapsehoolduspuhkuse küsimust isadele. Oli ilmne, et pere- ja tööelu ühitamise teema kuulub komisjoni päevakorda. Samas tundub EL teistes võrdõiguslikkuse valdkondades olevat lülitanud sisse vabakäigu. Ma ütlen seda seepärast, et me ei ole komisjonilt kuulnud ühestki poliitilisest algatusest peale eespoolnimetatud lapsehoolduspuhkuse isadele.

Mainiti Soolise Võrdõiguslikkuse Instituuti, nagu ka naiste vastu suunatud vägivalda. Mida komisjon teeb palgaerinevuse vähendamiseks? Midagi peale retoorika eriti kuulda ei ole. Meie kohus on teha palju rohkem, ka võrdõiguslikkusest lähtuva eelarve koostamiseks, mida on aastaid kuulutatud, kuid kus on näitajad? Nii et mina paluksin komisjonil töötada välja ambitsioonikad õigusaktid, et soolise võrdõiguslikkuse poliitika oleks ELis jälle majakas.

 
  
MPphoto
 
 

  Kartika Tamara Liotard (GUE/NGL). – (NL) Härra juhataja, minu tänu ja komplimendid Piia-Noora Kauppile raporti eest ja mul on paar tähelepanekut komisjonile. Komisjon silmakirjatseb pidevalt soolise võrdõiguslikkuse üle ja täna on ta seda jälle teinud, kuid ikka ja jälle ei ole komisjonil õnnestunud oma häid kavatsusi praktikas konkreetsete tegevustena ellu viia. Hullemgi veel, selle asemel, et võtta meetmeid soolise ebavõrdsuse vähendamiseks, võidelda naiste vaesusega ja aidata naistel lahendada iga päev esile kerkivaid probleeme, teeb komisjoni poliitika nende olukorra tihti veelgi hullemaks.

Hea näide sellest on nn „kaitstud paindlikkus“, meetmed koondamisseaduste paindlikumaks muutmiseks. Kui komisjoni rohelises raamatus esitatud ettepanekud ellu viia, jäävad kannatanuteks just naised, keda liiga tihti palgatakse lühiajaliste lepingute alusel (näiteks asendajad) ja kellele makstakse suhteliselt vähe. Konkreetselt just naistel on palju probleeme selliste asjadega nagu pensionifondi kogumine, tervishoiukulutused ja žongleerimine pere eest hoolitsemise ja palgatöö vahel. Ja mida teeb komisjon? Selle asemel, et anda töötajatele üldine kindlus, mis teeks nende töö veidi kergemaks, teeb komisjon ettepaneku tekitada veel rohkem ebavõrdsust.

See raport meeste ja naiste ebavõrdsuse kohta näitab, et veel 2007. aastalgi on suured erinevused. Erinevuste vähendamine peab muutuma prioriteediks nii sõnas kui teos. Soolise võrdõiguslikkuse peaks automaatselt süvalaiendama kõigisse ühenduse poliitikatesse. Minu meelest on see tegelikult kahetsusväärne, et me peame komisjonile seda meelde tuletama.

 
  
MPphoto
 
 

  John Whittaker (IND/DEM). – (EN) Härra juhataja, sellest raportist on näha, et meie raha kulutamisele soolise teadlikkuse edendamise programmile, sekkumisele ettevõtte värbamisotsustesse ning sunniviisilisele paindliku töökorralduse ja heldete puhkusekavade võimaldamisele ei paistagi leevendust tulevat, kuid kuskil ei ole juttugi kõrvalmõjudest. Ei saada aru, et see sotsiaalne tehnika pöördub paljuski enda vastu tagasi.

Lihtne loogika näitab, meeldib see teile või mitte, et kui naiste töölevõtmine on kallim, siis võetakse naisi tööle vähem, olenemata reeglitest, mis keelavad tööandjatel töökuulutustes ja intervjuudes sugu nimetada. Kõikide naiste, eakate või vähemuste diskrimineerimise vältimiseks koostatud õigusaktide soovimatu kaasmõju on, et see kisub alla nende inimeste väärtuse, kes oleksid oma eesmärgi saavutanud ka ilma õigusaktita.

Kõik meie töökohad, nii naiste kui meeste puhul, sõltuvad majanduslikust edust. Enamik töökohti on väikeettevõtetes. Nii et, vastupidiselt siinsele parlamendile, võetakse päris elus väikeettevõtetes naisi ja mehi tööle ja nad teenivad raha ja toodavad kaupu ja osutavad teenuseid, mille eest teised inimesed hea meelega raha maksavad. See soolise võrdõiguslikkuse edendamise kinnisidee on vaid üks paljudest moodustest, kuidas väikeettevõtlusesse sekkuda. Kui me jätkame kulude ja piirangute suurendamist, siis hakkavad ettevõtted vähem tööle võtma ja vähem palka maksma. Lõpuks võime me küll olla võrdsemad, kuid vaesemad, nii naised kui mehed.

 
  
MPphoto
 
 

  Jerzy Buzek (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, ma tahaksin õnnitleda Piia-Noora Kauppit. Me kõik nõustume, et demograafilise olukorra parandamiseks Euroopas on vaja sündimust suurendada. Kui see õnnestub, ja see peab õnnestuma, tähendab see, et märkimisväärne arv naisi, eriti noori naisi, peavad tööturult vähemalt ajutiselt lahkuma. See on probleem, sest paljudes Euroopa piirkondades on juba praegu tööjõust puudus.

Nii näiteks on Euroopa teaduses puudu ligikaudu 700 000 teadlast. Sellele vaatamata on Euroopas vaevalt iga neljas arst naine ja vaid iga kümnes on professor. Seda olukorras, kus Euroopas omandab kõrghariduse rohkem naisi kui mehi. See tähendab, et nad on akadeemilise töö jaoks hästi ette valmistatud, kuid katkestavad sellega tegelemise ja ei jätka.

Igas sektoris peavad naistele pakutavad stiimulid ja võimalused olema erinevad. Näiteks hariduses on mitmeid lihtsaid mooduseid. Esiteks, võimalus teha akadeemilist tööd kodus. Teiseks, väga mugavate ja taskukohaste lasteaedade olemasolu instituutide või ülikoolide ruumides. Kolmandaks, perehüvitis nii meestele kui naistele. Neljandaks, akadeemilise kraadi omandamise võimalus sünnituspuhkuse ajal. Viimaks, viiendaks, naistele ja meestele sama töö eest võrdse tasu tagamine.

Euroopa ei saa lubada sellise olukorra jätkumist, et haritud ja oskustega naised kaotavad akadeemilistes valdkondades ainult selle pärast, et nad sünnitavad lapsi. Õnneks on selle teemaga tegelema hakatud.

UNESCO on koos L’Oréaliga tegelnud mõned aastad akadeemilise sektori naistele mõeldud projektiga. Selle projekti tulemusi, väga häid tulemusi, näeme me järgmisel esmaspäeval, 1. oktoobril, avataval näitusel Euroopa Parlamendis Brüsselis, esimesel korrusel, KBC panga vastas. Südamlik teretulemast teile kõigile.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE). – (PT) Minu 2005. aasta raportis Lissaboni strateegia kohta soolisest vaatenurgast juhtisin ma tähelepanu Euroopa naisi mõjutava diskrimineerimise erinevatele vormidele.

Kaks aastat hiljem, pärast paljusid mõttevahetusi ja häid kavatsusi, mitmeid arutelusid ja konverentse, paljusid aruandeid ja uuringuid – mis on muutunud? Milliseid edusamme on tehtud meeste ja naiste palgaerinevuse vähendamiseks, naiste osalemiseks otsustusprotsessis või töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks nii meeste kui naiste puhul. Kuigi mõnedes liikmesriikides on edusammud olemas, on Euroopa tasandil kahjuks vähe muutunud.

Meeste ja naiste palgaerinevus on jätkuvalt keskmiselt 15% ja naiste osalemine otsustusprotsessis on tõusnud 1% võrra. Naised pühendavad kolm korda rohkem aega perekohustustele kui mehed. Sellele vaatamata on naiste arv ülikoolides kasvamas. Naised on hakanud end järk-järgult kehtestama, kuid ikka veel eksisteerib palju diskrimineerimise vorme, eriti kui naised saavad emadeks või tegelikult just selle pärast. Võib-olla sellepärast ongi sündimus nii madal. Naisrändajad ja -põgenikud, etnilistesse vähemustesse kuuluvad naised, eakad naised, puudega naised – kõiki neid rühmi ähvardab kahekordne diskrimineerimine.

Meil on vaja paremaid seadusi, nagu näiteks Hispaanias ja Portugalis vastu võetud võrdõiguslikkuse seadused, eriti reklaami kohta, et kõrvaldada reklaamist ja massiteabevahenditest naiste alandav kujutamine. Suhtumise muutmiseks on meil vaja muuta seadust. Vähem sõnu ja rohkem tegusid!

 
  
MPphoto
 
 

  Danutė Budreikaitė (ALDE). – (LT) Austatud juhataja, daamid ja härrad, naiste ja meeste võrdsete võimaluste teema on ELis ikka veel aktuaalne. 2006. aastal tehti mõned muutused. Naiste palgad ELis on ikka veel 15% madalamad kui meeste palgad. Tööturule tagasi pöörduvatel naistel ja karjääri tegevatel naistel on suuri probleeme.

Nõukogu 1975. aasta direktiivi meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamisega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta liikmesriikides ei ole veel ellu viidud. Liikmesriigid ei näita mingit poliitilist tahet lahendada soolise võrdõiguslikkuse ja integratsiooni probleeme tööl. Seepärast ma nõustun raportis tehtud ettepanekuga, et komisjon peaks korraldama uuringu selle kohta, kuidas liikmesriigid ühenduse õigustikku võrdõiguslikkuse valdkonnas kohaldavad, ja võtma kohaseid meetmeid juhuks, kui liikmesriigid õigusakte ei kohalda.

Rääkides integratsioonist töökohal, tahaksin ma rõhutada hea tava ja selle levitamise olulisust eriti naiste võimaluste parandamisel poliitikas ja poliitilises otsustusprotsessis osalemiseks. Minu riigil Leedul on selles kogemusi. Komisjon ja Euroopa Sotsiaalfondi tõhus kasutamine saavad heade tavade levitamisele kaasa aidata.

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) Ma ei propageeri äärmuslikku feminismi ega usu, et demokraatia peaks soole läbi sõrmede vaatama ning seepärast tervitan ma Piia-Noora Kauppi omaalgatuslikku raportit, mille puhul ma siiralt teda õnnitlen.

Õiguse ametialasele karjäärile tasakaalustamine perekohustustega on terav probleem, mis hõlmab ka sünnituspuhkust, lapsehoolduspuhkust ja isapuhkust. Globaliseerunud maailma muutunud oludes peaksime me, ka Euroopa Parlamendi tasandil, julgustama liikmesriike neid võimalusi tänapäevastama. Noorte perede algatusele võiks tulla kasuks kaaluda liikmesriikides hüvitise kehtestamist lapsehoolduspuhkuse ajal vähemalt 12 kuuks täieliku sissetuleku ulatuses või vähemalt 24 kuuks 50 % ulatuses sissetulekust, mille jooksul emad (või isad) saaksid täielikult pühenduda oma laste eest hoolitsemisele.

Sünnituspuhkusest ja lapsehoolduspuhkusest räägitakse õiguskeeles alati kui puhkusest, vaatamata asjaolule, et mitte ainult emad, vaid ka psühholoogid, arstid, sotsioloogid ja paljud teised eksperdid nõustuvad lapsevanematega, et sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel olemine ei ole mitte mingis mõttes puhkus. Ma usun, et on aeg hakata emadusest ja lapsevanemaks olemisest ja sünnituspuhkusest rääkima õigete mõistetega. Kui paus nende tööelus saab läbi, tuleb võimaldada emadele ja isadele takistusteta tagasipöördumine tööturule ja nende tööalase karjääri jätkumine.

Et käia kaasas tööturu muutunud vajadustega ja kindlustada põhilisi teadmiste valdkondi, näiteks ettevõtluse vaimu ja teaduslik-tehnilist lähenemisviisi, pean oluliseks rõhutada koolituste vajalikkust lapsehoolduspuhkuse ajal. Selleks võib kasutada ka struktuurifonde. Ma usun, et meie ühiskonnas tuleb emadust ja lapsevanemaks olemist märksa rohkem väärtustada. Lapsevanematel on äärmiselt vastutusrikas roll ühiskonna vormimisel – nende kasvatatud lapsed hakkavad kujundama kogu Euroopat.

Samal ajal võimaldaksid need meetmed palju rohkematel naistel peale laste kasvatamise pühenduda ka nõudlikumale karjäärile, näiteks akadeemilisele karjäärile.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Hedh (PSE).(SV) Härra juhataja, volinik, on mingil määral heidutav seista siin ja rääkida võrdõiguslikkusest Euroopa Liidus 2007. aastal. See ei peaks olema vajalik. See peaks olema ilmselge ja mitte üksnes seetõttu, et ELis on naised ülekaalus. Kuid kahjuks on see vajalik. On ülitähtis saada mehed mänguväljakule väravaid lööma. Muidu on mäng kaotatud. Mõned söödud meestele: naiste tööhõive määr peab kasvama. Neil peab olema õigus töötada täisajaga või osalise tööajaga. Palgaerinevus tuleb ära kaotada. Kas naised on ELis tõesti 15% vähem väärtuslikud kui mehed? Naistel peab olema suurem kohalolek juhtkondades, poliitikas ja tööstuses. Isad peavad võtma rohkem vastutust kodu ja perekonna eest ning võtma välja oma osa lapsehoolduspuhkusest, seda mitte ainult laste pärast.

Parlamendil tuleb komisjoni ja liikmesriikide käest nõuda paljude oluliste asjade tegemist. Loodame, et nad kuulavad ja hakkavad tegutsema!

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE-DE). – (SK) Ma õnnitlen siiralt Piia-Noora Kauppit väga hea raporti eest, mis valmis naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni kõigi liikmete koostöös.

Raportöör on väga hästi rõhutanud meeste ja naiste võrdõiguslikkuse poliitika elluviimise olulisust Lissaboni strateegia kontekstis. Üks Lissaboni tegevuskava eesmärke on tõsta töötavate naiste osakaalu. Samal ajal ei suuda me ametlikult tunnustada naiste tasuta tehtud mitteametlikku tööd. Me teame, et on olemas naisi, kes töötavad selle heaks, et tagada põlvkondadevahelist solidaarsust, tegutsevad vabatahtlikena ja loovad tingimusi sotsiaalsete suhete hoidmiseks. Selle mitteametliku töö eest palka ei maksta. Me ei taotle selle tunnustamist ametliku tööna, sest me ei näe selles raha. Minu meelest kujutab selline loogika naiste diskrimineerimise teatud vormi. Ma usun, et meie sõbra Vladimir Špidla jaoks on naiste tasuta töö tunnustamine Realpolitik’i küsimus. See lahendaks ka paljud vähemuste probleemid, millest me mõned hetked tagasi rääkisime.

Selle teema arendamiseks Euroopas ja maailmas on meil olemas inimesed ja instituudid, kes loovad matemaatilisi ja statistilisi mudeleid ja vahendeid nende rakendamiseks poliitikas. Nende hulgas on ka Nobeli majandusauhinna laureaat Gary Beck, kellele on juba mitu korda viidatud.

Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, ma kasutasin võimalust juhtida tähelepanu meeste ja naiste ebavõrdsuse tegelikule probleemile.

 
  
MPphoto
 
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE). – (PL) Härra juhataja, on saabunud aeg, et liikmesriigid võtaksid lõpuks otsustavaid samme aegunud käitumismudelite ja otsustusprotsessi kõrvaldamiseks, eriti haldusvaldkonnas, et kõigis poliitikates pöörataks soole rohkem tähelepanu.

Ikka veel koheldakse mehi ja naisi erinevalt. Selle tulemuseks on näiteks madalad sissetulekud ning rasedate ja noorte emade diskrimineerimine. Isegi kui see omab naiste tööhõives tähendust, et Euroopa Liidus alates 2000. aastast loodud kaheksast miljonist uuest töökohast kuus miljonit on hõivanud naised, on meeste ja naiste tasustamise erinevus Euroopa Liidus ikka veel keskmiselt 15% ja mõnedes riikides kuni 30%.

See ei ole vastuvõetav, et ainult emaduse tõttu, millest saab mõlema vanema kohustus, võiks naisi tööturul halvemini kohelda, mis avaldab mõju nende karjäärile, sissetulekule ja hiljem pensionile. Sooga seotud stereotüübid tuleb ületada ning just seepärast pooldan mina ettepanekut eelarverea loomise kohta ühtekuuluvuspoliitika all, millelt rahastataks võrdsete võimaluste edendamise meetmeid ja teadusuuringuid poliitiliste strateegiate mõjude kohta naiste eludele.

Minu siirad õnnitlused Piia-Noora Kauppile suurepärase raporti eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE). – (RO) Austatud juhataja, daamid ja härrad, ma usun, et Euroopa Liidus on saabunud aeg hakata korralikult rahastama selliseid asutamislepingus kirjeldatud eesmärke nagu soolise diskrimineerimise vastu võitlemine ja võrdne tasu naiste ja meeste jaoks.

Arutletavas raportis esitatud peamine ettepanek on parandada soolist võrdõiguslikkust Euroopa Liidu eelarve kaudu. See tähendab struktuuri- ja ühtekuuluvusfonde, mille kaudu saab hõlbustada naiste juurdepääsu Euroopa vahenditele. Meie andmetel on naised pärast viimast Euroopa Liidu laienemist saanud regionaalpoliitika- ja ühtekuuluvuspoliitika fondidest meestega võrreldes vähem kasu ja seda tuleb muuta.

Samas ei piisa sellest, et analüüsida üksnes regionaalpoliitika- ja ühtekuuluvuspoliitika fonde, kuigi nende osakaal Euroopa Liidu eelarves – ligikaudu 36% – sunnib meid võitlema, sest nende vahendite abil on võimalik jõuda väga paljude naisteni.

Samuti tuleb meil vaadata, millised on olnud arengud Euroopa Liidu traditsioonilistes soolise võrdõiguslikkuse poliitika programmides, nagu PROGRESS, Daphne ja EQUAL. Kuigi sel aastal saavad nii PROGRSSi programm tervikuna kui soolisele võrdõiguslikkusele pühendatud lõige 5 lisavahendeid, on suhtarvudes 2008. aasta võrdõiguslikkuse eelarverida väiksem kui eelneval aastal.

Daphne koduvägivalla vastu võitlemise programmil on siiani olnud suurepärased tulemused ja Euroopa Komisjon on seda näinud ja teinud ettepaneku eelarvet võrreldes 2007. aastaga suurendada. Nõukogu kärpis nii nende kahe programmi kui EQUAL programmi komisjoni eelarveprojektis välja pakutud summasid. Peale selle tegi nõukogu ettepaneku vähendada uue soolise võrdõiguslikkuse instituudi jaoks kavandatud vahendeid 7,5% võrra, mis on täiesti põhjendamatu vähendamine Euroopa institutsiooni puhul, mis alles alustab tööd.

Kahjuks märkame me kogu aeg, et nõukogul puudub ikka veel poliitiline tahe Euroopa võrdsete võimaluste strateegiaid eelarves ellu viia. Seepärast tuleb parlamendil kui eelarvepädeval institutsioonil seda puudust kompenseerida ja järgida Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse poliitikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Esther De Lange (PPE-DE). – (NL) Härra juhataja, ka mina tahaksin tänada raportööri suurepärase ja väga tasakaalustatud raporti eest. Mitmeid punkte juba käsitleti. Naiste õiguste ning põllumajanduse komisjoni liikmena puudutab mind eelkõige naiste olukord põllumajanduses.

Mis esmalt hämmastab, on paljude põllumajandussektoris töötavate naiste nähtamatus. Naised hõivavad 40% põllumajanduse töökohtadest, kuid paljudes ametlikes statistikates (ka Eurostati statistikas), volinik, on kajastatud vaid naissoost töötajad või naissoost tööandjad. Selles ei arvestata abistavate abikaasadega, isegi kui need naised moodustavad suurima töötajate kategooria paljudes Loode-Euroopa peretalumajapidamistes. Nende panus ärisse on oluline ja tihti aitavad nad arendada ka talu ja kogukonna tegevusi. Ma nõuan tungivalt, et Eurostat näitaks seda suurt naiste rühma ka statistikas. Ma nõuan tungivalt, et komisjon võtaks arvesse seda suurt naissoost töötajate rühma poliitikaloomes.

Samas on mõnedes liikmesriikides just partneritel praktilisi igapäevaseid probleeme näiteks pensionisamba ehitamisega ja sotsiaalkindlustuse saamisega, juhul kui nende talumajapidamine lõpetab tegevuse, kui abikaasad lahutavad või kui neil on vaja võtta haiguspuhkust või sünnituspuhkust. Mul on hea meel öelda, et Madalmaades võetakse meetmeid selle olukorra parandamiseks. Ma juhiksin komisjoni tähelepanu projektile nimega „Je verdiende loon“ („See kuulub sulle õigusega“), mis algatati minu riigis Euroopa Sotsiaalfondi abiga, et tuua välja nende partnerite probleemid. Ma loodan, et komisjon arvestab poliitikaloomes projekti järeldustega, et ülitähtis naistööjõud aitaks ka tulevikus hoida Euroopa põllumajandust tugevana ja maapiirkondi elus.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Petre (PPE-DE). – (RO) Härra juhataja, austatud kolleegid, alates 2000. aastast loodud kaheksast miljonist uuest töökohast kuus miljonit on hõivanud naised. Me võime mõelda, et naiste jaoks ongi sugudevahelistes suhetes saabunud võrdsete võimaluste aeg või isegi positiivne diskrimineerimine. Siiski nii see ei ole, sest nende 6 miljoni naise uute töökohtade reaalsus on teistsugune.

Me ei suuda Euroopa ja liikmesriikide tänase vananemise riski ja demograafilise vähenemisega hakkama saada, kui enamik naisi töötab tavaliselt juhuslikel, osaajaga ja halvasti makstud töökohtadel. Palgaerinevus on endiselt 15% naiste kahjuks.

Liikmesriikidel, ja Rumeenia ei ole erand, tuleb jätkata investeerimist sooliste stereotüüpideta haridusse, võtta vastu selge poliitika naiste ja meeste pere- ja tööelu ühitamiseks.

Ma tahaksin õnnitleda raportööri erakordse töö eest ja ma usun siiralt, et meil on vaja võrdõiguslikkuse juhistes sisalduvate meetmete tulemusi hinnata igal aastal; meil on vaja lõplikku kokkulepet sellistes küsimustes nagu emaduse, lapsehoolduspuhkuse, pensioniõiguste ja sotsiaalkindlustuse ning maksusüsteemide isikustamise kulu.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel, komisjoni liige. − (FR) Härra juhataja, lubage mul kõigepealt öelda, et komisjon jagab suures osas enamiku sõnavõtjate väljendatud muresid. Mõnedes – tegelikult praktiliselt kõigis – nõuti meetmeid, mis komisjonil juba olemas on.

Nagu te teate, on komisjon kohustatud jälgima soolise võrdõiguslikkuse ühenduse õigusaktide ülevõtmist ja kohaldamist. Sisuliselt tähendab see rikkumismenetluse algatamist ja läbiviimist, kui selgub, et liikmesriik ei ole mõnda direktiivi nõuetekohaselt üle võtnud või kui kodanik on esitanud kaebuse direktiivi ebapiisava ülevõtmise või kohaldamise kohta. Naiste ja meeste võrdse kohtlemise direktiivi rikkumismenetluste kohta saadeti 2007. aasta aprillis välja 18 kirja. Komisjon vaatab praegu läbi vastuseid ja otsust põhjendatud arvamusega on oodata detsembris.

Lubage mul nüüd kiiresti käsitleda ka paari konkreetsemat teemat üksikasjalikult. Mis puutub Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi asutamisse Vilniuses, siis juhatus kohtus oktoobris ja direktori värbamine on käimas.

Rääkides meeste ja naiste palgaerinevusi käsitlevatest algatustest, rõhutasid paljud sõna võtnud parlamendiliikmed palkade erinevust – ja õigesti tegid. Meie vastus sellele küsimusele on teatises. 2008. aastal teostab komisjon kehtivate õigusaktide analüüsi, et teha kindlaks, kas need on piisavad ja tuvastada kõik vajalikud muutused.

Mis puutub naiste olukorda maapiirkondades, omaenda tööandjaks olevaid naisi, kes töötavad põllumajanduses, siis nemad on juba kaetud direktiiviga 86/613/EMÜ. Komisjon on just alustanud selle õigusakti uurimist, et selgitada välja, kas see on tõhus ja tuua välja muutmist vajavad kohad.

See toob mind lõpuks ideoloogilisema küsimuse juurde, millele ma tahan vastata, nimelt „kaitstud paindlikkuse“ juurde. „Kaitstud paindlikkuse“ eesmärk on suurendada tööturu paindlikkust – mitte suurendada ebakindlust – luues samal ajal turul suurema valiku, andes töötajatele täiendavaid vahendeid kohanemiseks, näiteks koolituse või era- ja tööelu ühitamise võimaluse kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – (FR) Palun võtke vastu mu vabandused, härra Michel. Me püüame seda süsteemi praegu parlamendi töökorra reformimise raames muuta.

See on päris kohatu – austusest mitte ainult voliniku, vaid ka kõigi parlamendiliikmete vastu, kes seda mõttevahetust on jälginud –, et arutelu lõpeb enne hääletamist sellise mürtsuga.

Mul on kahju, volinik.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − (ES) Arutelu on lõppenud.

Ma vabandan sõnavõtjate ees, keda pidin katkestama, kuid võimaldatud ajavahemik ei ole tõesti põhjendatud. Meie aruteludes ei tohiks olla üheminutilisi sekkumisi, sest nii lühikese aja jooksul ei ole võimalik arutelusse tõelist panust anda. See küsimus on siiski osa parlamendi töökorra reformi arutelust, mida me lühidalt käsitleme.

Hääletus toimub hetke pärast.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Gurmai (PSE), kirjalikult. (HU) Soolise võrdõiguslikkuse tagamise vaatepunktist arvan ma, et on ülitähtis omada kõikehõlmavat, süstemaatilist ja objektiivset teavet, sealhulgas juurdepääsu ühtlustatud ühenduse statistilistele andmetele, mis on nii laialdased ja nii hiljutised kui võimalik. Selles suhtes arvan ma, et eriti olulised on ka aastaaruanded, milles komisjon naiste ja meeste olukorra esitab.

Ühendus on teinud palju soolise võrdõiguslikkuse õigusliku aluse laiendamiseks, kuid kas see tegelikkuses ka tulemusi on andnud, on teine teema. Aastaaruanne annab sellele küsimusele mingil määral vastuse. Ma arvan, et oluline oleks süstemaatiliselt jälgida naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhistes (2006–2010) ette nähtud strateegiliste eesmärkide tegelikku täitmist, kontrollida, et liikmesriigid kohaldavad kehtivaid õigusakte ning vaadata läbi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise lõimimine ühenduse poliitikasse ja erinevate projektide sooline mõju.

Kuna Euroopa Liidu tulevik sõltub suuresti sellest, kuidas me suudame rohkem naisi tööle meelitada, tuleb meil konkreetselt, üksikasjalikult ja järjekindlalt uurida naise tööturul osalemist ja nende tööjõu kasutamist, kõrvaldada tõkked, mis takistavad naistel tööd leida, karjääri teha või töö- ja pereelu ühitada ning uurida ebavõrdses olukorras naisi (rändajaid, etnilisi vähemusi, üksikvanemaid).

 
  
MPphoto
 
 

  Joseph Muscat (PSE), kirjalikult. – (MT) Euroopa asutamislepingu artiklis 141 on sätestatud, et „iga liikmesriik tagab meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rakendamise“.

See on väga oluline põhimõte ja selle kohaldamine tuleb tagada igas riigis.

Ma usun, et on saabunud aeg astuda samm edasi.

Meil on Maltal mitmeid olukordi, kus naistele või meestele makstakse erinevate määrade ja süsteemide alusel, olenemata sellest, et nad teevad sama tööd. Neid erinevaid tasusid õigustatakse bürokraatlike kriteeriumidega, näiteks nende isikute töölevõtmise aastaga.

Kui selline diskrimineerimine toimub kahe naise või kahe mehe vahel, ei ole EÜ asutamislepingu ranges tõlgenduses rikkumist toimunud.

Samasugused olukorrad eksisteerivad avalikus sektoris ja mujalgi.

Sel põhjusel tuleb nii komisjonil kui liikmesriikide valitsustel võtta uusi algatusi, tagamaks ühe lihtsa põhimõtte kohaldamine: võrdväärse töö eest võrdne tasu kõigile.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: HANS-GERT PÖTTERING
President

 

5. Tervitus
MPphoto
 
 

  President. (EN) Mul on suur au tervitada parlamendi nimel Hiina Rahvavabariigi rahvakongressi delegatsiooni, kes istub aukülaliste rõdul.

(Aplaus)

Delegatsiooni liikmed on tulnud Strasbourgi kohtuma oma Euroopa Parlamendi kolleegidega Euroopa ja Hiina parlamentidevahelise kohtumise 25. tähtpäeval.

Delegatsiooni juhib Wang Yingfan, Hiina Rahvavabariigi rahvakongressi väliskomisjoni ase-esimees. Delegatsiooni kuulub viis rahvakongressi alalise komisjoni liiget ja Hiina suursaadik Euroopa Liidus Tema Ekstsellents Chengyuan Guan ning rahvakongressi välisasjade osakonna mitmed kõrged ametnikud.

Täna pärastlõunal reisib delegatsioon edasi Ateenasse, kus nende Euroopa külastus jätkub. Ma soovin delegatsioonile kõike head ülejäänud reisi ajaks Euroopa Liidus.

 

6. Laiaulatusliku strateegia vajadus vähktõve kontrolli all hoidmiseks (kirjalik deklaratsioon) (vt protokoll)

7. Parlamentaarse puutumatuse võtmise taotlus (vt protokoll)

8. Päevakord (vt protokoll)

9. Hääletused
MPphoto
 
 

  President. − (DE) Järgmine punkt on hääletused.

(Hääletuse tulemused ja muud üksikasjad on esitatud protokollis)

 

9.1. Digitaalraamatukogud (hääletus)
  

Raport: Descamps (A6-0296/2007)

 

9.2. Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide tõhusus ning võrdsed võimalused (hääletus)
  

Raport: Zatloukal (A6-0326/2007)

 

9.3. Surmanuhtluse moratoorium (hääletus)
  

Resolutsiooni ettepanek: RC-B6-0357/2007

 

9.4. Tšaad ja Kesk-Aafrika Vabariik (hääletus)
  

– Resolutsiooni ettepanek: RC-B6-0362/2007

Enne lõike 3 punkti h hääletamist:

 
  
MPphoto
 
 

  Michael Gahler (PPE-DE).(DE) Härra president, daamid ja härrad, selles resolutsioonis on spetsiaalselt välja toodud, et EUFORi tuleb käsitleda ajutise mandaadiga ühendava jõuna, mille vahetab välja järgmine missioon. Tšaadi valitsuse 21. septembri kirjas ei ole siiski selgelt öeldud, kas valitsus sellele nõusoleku annab. Seetõttu ka järgmine täiendav muudatusettepanek lõike 3 punkti h kohta:

(EN) „enne EUFORi saatmist on vaja Tšaadi valitsuse selget lubadust nõustuda rahvusvahelise kogukonna hinnanguga järgneva missiooni saatmise vajalikkuse kohta“.

(DE) Tekst jätkub.

 
  
MPphoto
 
 

  Philippe Morillon (ALDE). – (FR) Härra president, te ei uurinud meie arvamust selle muudatusettepaneku kohta, enne kui te selle hääletusele panite.

Te oleksite pidanud küsima, kas keegi on vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Michel Rocard (PSE). – (FR) Härra president, minu meelest on see muudatusettepanek tarbetu, pidades silmas kirja, mille Ühinenud Rahvaste Organisatsioon sai Tšaadi valitsuselt 11. septembril 2007, milles väljendati valitsuse nõusolekut. Mul on siin kirja koopia ja ma tsiteerin: „Tšaadi valitsus tervitab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri 10. augusti 2007. aasta raportis sisalduvaid uusi soovitusi rahvusvahelise kohaloleku kohta Ida-Tšaadis, et panustada…“ jne.

Seega ei ole muudatusettepanekul mõtet. Nõusolek on kirjalik ja kättesaadav kõigile huvilistele. Ma olen päris jahmunud, sest ma saatsin teksti koopia ka Michael Gahlerile. Seepärast soovitan mina hääletada muudatusettepaneku vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Michael Gahler (PPE-DE).(DE) Loomulikult on mul tekst siin olemas ja selle võtmekoht on:

(EN) „pärast kuut kuud hindab Tšaadi valitsus selle kohaloleku esialgset tulemust, pidades silmas Euroopa Liidu operatsiooni võimalikku jätkamist teiste kontingentide poolt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni raames ja Tšaadi nõusolekul“.

(DE) See tähendab, et Tšaad saab sellele veto panna. Kui valitsus nõus ei ole, siis midagi ei juhtu. Seepärast on minu ettepanek lisada, et Tšaad peab aktsepteerima rahvusvahelise kogukonna hinnangut ja mitte vetot kohaldama.

(Aplaus)

 
  
  

(Suulist muudatusettepanekut ei võetud vastu)

 

9.5. Olukord Birmas (hääletus)
  

– Resolutsiooni ettepanek: RC-B6-0363/2007

Enne lõike 1 hääletamist:

 
  
MPphoto
 
 

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE). – (EN) Härra president, samal ajal, kui meid külastab rahvakongressi delegatsioon, kas ma võiksin öelda ka seda, et ma loodan, et Wang Yingfan võtab siit kojast kaasa väga tugeva sõnumi, et me ootame Hiinalt palju suuremat aktiivsust Birma probleemide lahendamisel.

(Pikk aplaus)

Härra president, me vestlesime eile sellel teemal ja ma tean, et ta võtab meie arvamuse koju kaasa.

Kas ma võiksin aja kokkuhoiu mõttes esitada kaks suulist muudatusettepanekut? Birmas muutub olukord praegu väga kiiresti. Esiteks, ma teen ettepaneku lisada lõike 1 lõppu lause „ja mõistab täielikult hukka Birma võimude brutaalse reageeringu“.

 
  
  

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

Enne lõike 3 hääletamist:

 
  
MPphoto
 
 

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE). – (EN) Härra president, lõige 3 kõlaks nüüd järgmiselt: „väljendab oma šokeeritust rahumeelsete meeleavaldajate tapmise üle, nõuab tungivalt, et julgeolekujõud pöörduksid tagasi kasarmutesse ja nõuab esitatavate nõudmiste õiguspärasuse tunnistamist võimude poolt, rahvusvahelist arstiabi vigastatutele ning vahistatud meeleavaldajate ja teiste poliitvangide vabastamist“.

(Pikk aplaus)

 
  
  

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

Enne lõike 5 hääletamist:

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Schulz (PSE).(DE) Härra president, ma nõustun Geoffrey Van Ordeni ja teistega – võttes arvesse ka Wang Yingfani ja delegatsiooni siinviibimist –, et parlament peaks saatma välja selge signaali. Samas palume me muuta lõike 5 teksti, sest vaadates, mis Julgeolekunõukogus enne on juhtunud, ei ole me kindlad, kas meie sõnastus oli piisavalt ettevaatlik. Me tahame olla väga täpsed ja palume sõnastada lõige 5 järgmiselt:

(EN) „palub Hiinal täielikult toetada ÜRO Julgeolekunõukogu selget avaldust, millega mõistetakse hukka Birmas toore jõu kasutamine“.

(DE) Eks me näe, kas vetot on juba kohaldatud, kuid me palume parlamendil nõustuda, et meil on vaja Julgeolekunõukogu selget hukkamõistu ja Hiina peab seda toetama.

 
  
MPphoto
 
 

  Elmar Brok (PPE-DE).(DE) Härra president, ka meie fraktsioon tahtis esitada suulise muudatusettepaneku, kuid ma arvan, et me saame siin ühises lähenemisviisis kokku leppida. Minu teada on Hiina juba hääletanud vastu ja mitte ainult Hiina, vaid ka teine Julgeolekunõukogu alaline liige Venemaa. Seetõttu nõustuksin mina vastu võtma Martin Schulzi muudatusettepaneku sõnastuse, et seada Hiina ja Venemaa rambivalgusse.

 
  
  

(Suulised muudatusettepanekud võeti vastu)

(Aplaus)

 

9.6. Piiriüleste teenuste osutajate kohustused (hääletus)
  

– Raport: Lethinen (A6-0294/2007)

 

9.7. Rassilise võrdsuse direktiivi 2000/43/EÜ kohaldamine (hääletus)
  

Raport: Buitenweg (A6-0278/2007)

 

9.8. Naiste ja meeste võrdõiguslikkus Euroopa Liidus 2007. aastal (hääletus)
  

– Raport: Kauppi (A6-0290/2007)

Enne lõike 47 hääletamist:

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Hedh (PSE).(SV) Kuna me saame endale nüüd Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi, siis teen ettepaneku lisada lõikele 47 järgmised sõnad: „Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi kaasabil“. Lõike sõnastus oleks siis järgmine: „[Euroopa Parlament] palub komisjonil Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi kaasabil lisada tulevastesse soolise võrdõiguslikkuse kohta koostatud aastaaruannetesse läbirääkija- ja kandidaatriikidest pärit faktid ning statistika“.

 
  
  

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

 

10. Parlamendi komisjonide ja delegatsioonide koosseis (vt protokoll)

11. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)

12. Istungil vastu võetud tekstide edastamine (vt protokoll)

13. Nõukogu ühistest seisukohtadest teadaandmine (vt protokoll)

14. Selgitused hääletuse kohta
  

Raport: Descamps (A6-0296/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Milan Gaľa (PPE-DE). – (SK) Tänan võimaluse eest sõna võtta ja tänan Marie-Hélène Descampsi raporti eest, mis viib edasi raamatukogude digitaliseerimise protsessi Euroopa Liidus.

Ma hääletasin esitatud dokumendi poolt, sest kõigis liikmesriikides praegu käimasolev raamatute kogude, filmisalvestuste ning audio- ja videosalvestuste digitaliseerimise protsess on aeglane ja killustatud. Mina pean vajalikuks keskenduda riiklike algatuste koordineerimisele ja eelkõige digitaalse materjali säilitamisele. Euroopa tasandil on vajalik pöörata olulist tähelepanu digitaalsete koopiate säilitamisele. Raamatu või filmi digitaalse koopia loomine ei taga tingimata selle pikaajalist säilimist.

Kogu digitaalset materjali, nii digitaliseeritud töid kui originaalset digimaterjali, tuleb hoida nii, et see oleks pidevalt kättesaadav. Meil ei ole digitaalse säilitamisega palju kogemusi. Kui meil ei ole järjekindlat strateegiat, võib ainult digitaliseerimisega piirdumine tähendada tehtud investeeringu luhtaminekut.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult.(FR) Ma hääletasin lugupeetud kolleegi Marie-Hélène Descamps’ väga tugeva raporti poolt Euroopa digitaalse raamatukogu loomise kohta, et muuta meie kultuuriline ja teaduslik pärand üldiselt kättesaadavaks kõigis Euroopa keeltes.

Neid ridu kirjutades tahan ma avaldada austust endisele Prantsusmaa presidendile Jacques Chiracile, kes – koos viie teise Euroopa Liidu riigipeaga – selle projekti 2005. aasta aprillis algatas. Mul on hea meel, et Euroopa Parlamendist tuleb tugev signaal komisjonile, et see projekt peab olema prioriteet. Samuti on mul hea meel näha võimalikke lahendusi jooksvatele probleemidele: kõigi Euroopa digitaalsete raamatukogude koordineerimine, avalik juurdepääs ja koostöö sektori erinevate huvirühmadega, eriti näiteks kirjanike, kirjastajate ja raamatupoodidega.

See on vahend, mis väärib toetamist, sest see aitab kaasa võitluses ignorantsusega ja aitab seega edendada demokraatiat, rahu ja õitsengut. Hästi tehtud, Marie-Hélène Descamps!

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) See raport käsitleb Euroopa Komisjoni 24. augusti 2006. aasta soovitust, milles kutsutakse liikmesriike üles kooskõlastama jõupingutusi Euroopa tasandil sünergia saavutamiseks digitaliseerimise valdkonnas ja soovitatakse luua Euroopa digitaalraamatukogu Euroopa kultuuripärandile ühise mitmekeelse juurdepääsupunkti kujul. Nõukogu võttis 13. novembril 2006 need soovitused ühehäälselt vastu.

Euroopa Parlament kiitis soovituse heaks, tehes samas mitmeid selgitavaid ettepanekuid võimalike probleemide kohta näiteks kultuurilise materjali kõigi kategooriate kontseptuaalse ja tehnilise ülesehituse väljatöötamisel erinevate etappide kohta ja autoriõigustega enam mitte kaitstud tekstimaterjali potentsiaali kohta.

Meil on küll kahtlused Euroopa Parlamendi resolutsioonis sisalduvate teatud ettepanekute suhtes, kuid me hääletasime siiski selle kontseptsiooni poolt, juhtides samas tähelepanu vajadusele kaitsta autoriõigust, kaitsta lingvistilist ja kultuurilist mitmekesisust, saavutada solidaarsus ning majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus, et huvitav idee ei muutuks järjekordseks diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutuse allikaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. (SV) Autoriõigustest vabade tööde raamatukogu on suurepärane idee, liiga hea idee, et EL sellega tegelda ja selle ära rikkuda võiks. Nendel põhjustel jään mina erapooletuks. Hea idee (+), EL pidurdab seda oma bürokraatiaga (−) = erapooletuks jäämine.

 
  
  

Raport: Zatloukal (A6-0326/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult.(FR) Ma hääletasin tšehhi kolleegi Thomáš Zatloukali suurepärase omaalgatusliku raporti poolt Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide tõhususe ning võrdsete võimaluste kohta, mis koostati vastusena Euroopa Komisjoni teatisele.

Elukestev haridus ja koolitus on olulised, nagu ka eesmärk Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas, mis hõlbustab haridussaavutuste tunnustamist ja võimaldab nähtavat, läbipaistvat üleminekut ühelt õppimisvõimaluselt teisele. Samuti pooldan ma haridus- ja koolitussüsteemide hindamiskultuuri kehtestamist, mis põhineks usaldusväärsel mõõdupuul.

Investeerimine haridusse ja koolitusse on sotsiaalse ühtekuuluvuse jaoks keskse tähtsusega ja annab inimestele oskused, mida nad vajavad erinevate elumuutustega kohanemiseks. Ma toetan kõiki raportis sisalduvaid ettepanekuid erinevate haridustasemete kohta (alusharidus, põhi- ja keskharidus, kõrgharidus ja kutseharidus).

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Meie hääletasime selle raporti vastu, vaatamata mitmetele positiivsetele elementidele, mida me selles märkasime, sest me ei ole nõus selle üldise mõttelaadiga ja mõnede seisukohtadega, näiteks jätkukoolituse või tasuga, jättes kõrvale asjaolu, et ebasoodsas olukorras rühmade probleeme ei ole võimalik lahendada üksnes finantsstiimulite pakkumisega, nagu on juhtunud Portugali puhul. See ei ole moodus, kuidas vähendada ebavõrdusust ülikooli pääsemisel.

Isegi raportööri väidetest, et „haridus mõjutab majanduskasvu, suurendades inimkapitali ja uuenduslikku suutlikkust“ ning asudes seisukohale, et hariduse ja koolituse tõhususe suurendamine toob isikutele ja ühiskonnale tagasi ligi 8% aastas, on näha, millised riigid kaotavad, kui nad ei investeeri otsustavalt jätkukoolitusse, mis oleks kättesaadav kõigile elanikkonna rühmadele.

Hiljutiste küsitluste kohaselt on 75 miljonit ELi kodanikku ehk 32% tööjõust saanud ebapiisaval määral haridust. 2010. aastal on vaid 15% uutest töökohtadest mõeldud just sellele inimesterühmale, kellest enamik on pärit sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevast ühiskonna osast. Sellest ka vajadus tagada võrdne juurdepääs haridusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Enamikule siin parlamendis tuleb pidevalt meelde tuletada, et hariduspoliitika on Euroopa Liidus siseriiklik küsimus.

Selles Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjoni raportis pannakse ELi institutsioonidele mitmeid kohustusi, millel ei ole nendega midagi pistmist. Näiteks raporti projekti lõikes 12 tehakse ettepanek, et Euroopa Parlament võtaks seisukoha, et „täiendavate teadusuuringute suunamine alusharidusse on ELi tasandil vajalik, eelkõige varajaste ja suunatud meetmete valdkonnas, et määrata kindlaks tegevused, mis toovad esile oodatud tulemused“.

Lõike 48 esialgses sõnastuses on öeldud: „[Euroopa Parlament] usub, et selleks, et paremini ELi tegevust suunata, on vajalik arendada välja liikmesriikide perioodiliselt esitatavate aruannete ning sõltumatu kontrolli põhjal protsess, et hinnata ELi haridus- ja koolitussüsteemide tulemuslikkust, pöörates erilist tähelepanu põhioskuste omandamisele õpilaste poolt ning võrdsete võimaluste eesmärkide saavutamisele“.

Kõik see on püüe sekkuda valdkondades, mis on liikmesriikide pädevuses. Nagu tavaliselt, lükatakse subsidiaarsuse põhimõte kõrvale ja õõnestatakse institutsioonide konkurentsi selles olulises valdkonnas. Seepärast hääletame me selle raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. (PL) Härra president, mina hääletan Thomáš Zatloukali raporti Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide tõhususe ning võrdsete võimaluste kohta, poolt.

Kutseharidus- ja koolituspoliitikal on oluline positiivne mõju majanduse ja sotsiaalsfääri tulemustele, tasakaalustatud kasvule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele. Madal tõhusus ja ebavõrdne juurdepääs tekitavad kõrgeid varjatud kulusid: madalam maksutulu, suuremad tervishoiualased nõudmised ja toetus riiklikest vahenditest, samuti ühiskonnavastase käitumise kõrgema tasemega seotud kulud.

2000. aasta märtsis Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogu lõppjäreldustes rõhutati haridust kui Euroopa majanduse ja ühiskonna arengu kasvu mootorit.

Selles raportis on mõistlikke ideid meetodite kohta tõhusa õpetamise taaskehtestamiseks põhi- ja keskkoolis ning ka ülikoolis.

Oluline on ka raportis sisalduv üleskutse liikmesriikide valitsustele kavandada haridusalaseid prioriteete riiklikul ja kohalikul tasandil pikaajaliselt ette.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. (SV) Raportis on palju häid ideid selle kohta, kuidas vähendada sotsiaalset tõrjutust jmt, kuid siis rikutakse kõik ära, rääkides ülikooli õppemaksust kui finantsstiimulist! Kõige hullem on pidev „tõhususe“, „konkurentsivõime“ ja „kõrgemate tulemuslikkuse standardite“ rõhutamine. Mis on saanud loomingulisusest, kriitilise uurimise võimest ja iseseisvast mõtlemisest? EL tahab konformistlikke tootmisüksusi, mille eesmärgiks on tarbimine ja tootmine. Õnneks ei ole ELil pädevust hariduse valdkonnas ja nii see peabki jääma. Mina hääletan raporti vastu.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek: RC-B6-0357/2007

 
  
MPphoto
 
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE). – (PL) Härra president, vaatamata asjaolule, et 129 riiki on surmanuhtluse kaotanud, on selle karistuse kasutamise ulatus maailmas ikka väga murettekitav. Ainuüksi 2006. aastal hukati 1 591 inimest; praegu on surmamõistetuid vähemalt 3 861. Euroopa Liit on maailmas surmanuhtluse vastu võitlemise esirinnas. Surmanuhtluse kaotamine on keskne inimõiguste küsimus ELi suhetes kolmandate riikidega rahvusvahelisel tasandil, näiteks ÜROs. See poliitiline kohustus kaasneb demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi raames ellu viidavate projektide rahalise toetamisega. Samuti on surmanuhtluse kaotamine Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu liikmelisuse tingimus.

Seepärast on veelgi kahetsusväärsem, et Euroopa ei tähista 10. oktoobril maailma surmanuhtluse vastast päeva Poola valitsuse vastuseisu tõttu. Ma tahaksin väljendada oma kahetsust selle üle, et selline Poola valitsuse seisukoht, mis on osa nende valimiseelsest strateegiast, kahjustab Poola mainet rahvusvahelisel areenil ja kogu Euroopa Liidus, mis puutub põhiväärtuste edendamisse. Nõukogu otsus surmanuhtluse memorandumi kohta ja ühisresolutsiooni idee, mille liit esitab ÜRO Peaassamblee järgmisel istungil, on kindlasti toetust väärt.

 
  
MPphoto
 
 

  Marcin Libicki (UEN). – (PL) Härra president, ma tahaksin öelda, et mina hääletasin surmanuhtluse vastase resolutsiooni vastu. Siinkohal tuletan meelde, et minu riigis Poolas kaotati surmanuhtlus 19 aastat tagasi.

Samas on üks asi olla vastu surmanuhtlusele, hoopis teine aga toetada fundamentaalseid abolitsioniste, kelle vastuseis inimeste igasugusele karistamisele nende kuritegude eest põhineb täielikul veendumusel, et inimene ei ole ise vastutav oma tegude eest. Ma olen veendunud, et inimesed on oma tegude eest vastutavad ja peaksid nende eest vastust kandma ja karistatud saama, sest neil on vaba tahe.

Fundamentaalsete abolitsionistide veendumus, et inimestel ei ole vaba tahet ja seetõttu ei saa neid karistada, põhineb sisuliselt põlgusel inimkonna vastu ja Prantsuse Revolutsiooni vigasel pärandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Surmanuhtlus rikub kõige põhilisemat kõigist õigustest – õigust elule!

Ei ole ühtki uurimust, mis tõestaks, et surmanuhtlusel on hoiatav mõju. Surmanuhtlus on ebainimlik, barbaarne ja täiesti põhjendamatu ning seda ei saa näha millegi muu kui kättemaksuaktina. Seega on endastmõistetav, miks Euroopa Liit on seadnud surmanuhtluse lõpetamise ELi liikmelisuse eeltingimuseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Portugali Vabariigi põhiseaduse artikli 24 lõike 2 kohaselt ei ole surmanuhtlus mingil tingimusel kohaldatav.

Nagu oleme tihti öelnud, me oleme nõus, et surmanuhtluse üldise moratooriumi – millel näib olevat juba 95 riigi toetus – vastuvõtmist taotleva resolutsiooni ettepaneku esitamine Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 62. istungjärgule on samm edasi surmanuhtluse kaotamise suunas.

Miljonid mehed ja naised kogu maailmas igatsevad surmanuhtluse kaotamist ja järjest rohkem riike on peatanud selle täideviimise või kaotanud surmanuhtluse täielikult oma siseriiklikus õiguskorras. Nagu oleme ennegi tähelepanu juhtinud, oleks see samm edasiminek tsiviliseerituse suunas, mille laiendamine teistesse riikidesse on oluline. Meie algatus võib sellele kaasa aidata.

Meie lisame oma hääle nendele häältele, kes otsivad järjekindlalt võimalusi vägivalla, surma trivialiseerimise, agressiooni ja sõja mõttelaadi lõpetamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. (PT) Surmanuhtluse kaotamine kogu maailmas oleks selge märk inimkonna edasiminekust. Selge see, et toimub ka teisi jubedusi, eriti riikides, kus tapetakse isegi süüd tuvastamata, kuid surmanuhtluse aktsepteerimine näitab filosoofilist mõttelaadi, mis peaks meie ühiskonnast olema välja juuritud. Seepärast väärib surmanuhtluse lõpetamise moratoorium meie toetust ja ELi liikmesriikide pühendumist. Maailma surmanuhtluse vastane päev peaks mõjuma „häbistavalt“ nendele riikidele, kus surmanuhtlust kasutatakse, ja olema juba seetõttu kasulik.

Euroopa surmanuhtluse vastase päeva idee koha pealt tundub mulle, et tegemist on püüdega tähistada Euroopas midagi, mida siin ei ole, mis omakorda tõstab esile teisi küsimusi, mille kohta ei ole üksmeelt. Sel põhjusel kahtlen mina selle algatuse väärtuses.

Viimaks, ma ei tahaks, et see elu pühaduse teema laieneks teistele valdkondadele ja küsimustele, kus elu kaitsmine näib mulle samuti tsiviliseerituse näitajana.

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanek: RC-B6-0362/2007

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Arlette Carlotti (PSE), kirjalikult.(FR) Ma tervitan Euroopa Parlamendi pühendumust Euroopa vägede kasutamisele Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigis, et lõpetada sealne tsiviilelanikkonna vastane vägivald ja luua tingimused sadade tuhandete põgenike ja sisepõgenike vabatahtlikuks tagasipöördumiseks. Darfuri konflikt juba levib üle riigipiiride, kuid ÜRO ja Aafrika Liidu segavägede kasutamisega lähipäevadel võib vägivalla nakkusliku levimise peatamine naaberriikidesse muutuda võimatuks.

Seepärast ongi Euroopa väed otsustava tähtsusega üldise skeemi jaoks, mille eesmärk on tagada piirkonnas julgeolek ja püüelda leppimise suunas. Eesmärki on võimalik saavutada üksnes siis, kui kõik konflikti osapooled rahusobitamise mängu kaasa mängivad. See nõuab vähemalt kahe tingimuse täitmist, mida ma püüdsin resolutsiooni koostamisel rõhutada. Esiteks, väed peavad olema absoluutselt neutraalsed ja erapooletud. Teiseks, nende koosseis peab olema tasakaalus – Prantsusmaa ei tohi püüda mängida juhtoinast, kuid Nicolas Sarkozy suhtumine ei ole selles suhtes väga kindlusttekitav.

Koos teiste Prantsuse sotsialistlike parlamendisaadikutega olen ma eriti valvel, et tagada Prantsusmaa vastutuse all oleval territooriumil Aafrika ja Euroopa huvide prioriteetsus.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Juuni Nimekiri on seisukohal, et riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vägede saatmiseks konfliktipiirkonda on vaja ÜRO mandaati. Põhimõtteliselt ei ole meil midagi selle vastu, et liikmesriigid koos tegutsevad ja vägesid rahuvalve mandaadi all saadavad, kui operatsioon toimub ÜRO, mitte ELi egiidi all.

Mis on aga masendav, on see, et Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigis valitsevat olukorda kasutatakse ettekäändena ELi ambitsioonile luua ühenduse tasandil sõjaline võimekus. Välis- ja julgeolekupoliitika on ja peavad olema ka tulevikus rangelt riikide pädevuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Ei ole kahtlustki, et selle operatsiooni, mis on selgelt militaarse kallakuga ja korraldatud ÜRO egiidi all, eesmärk on Euroopa Liidu ÜVJP/EJKP interventsionistliku ja militaristliku strateegilise kontseptsiooni kindlustamine.

Mõnede jaoks on see sõjaväeline operatsioon Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika nn „usaldusvääruse“ ja tegevusvõimekuse tegelik katse, ehk teisisõnu selle sõjaväestatuse kontroll suurvõimude juhtimise ja huvide all.

Suurem osa Euroopa Parlamendist kiidab selle ELi sõjaväelise operatsiooni mandaadi heaks, mis hõlmab Aafrika piirkonnas „jõu kasutamist“ ÜRO harta VII peatüki mõistes. See on interventsiooniakt, mis sisaldab neokolonialistlike eesmärkidega sõjaväelist „kohalolekut“, tõeline sõjaline akt piirkonnas, kus on kaalul tugevad huvid, mis on seotud tohutute energiavarude kontrollimisega.

ELi suurvõimude, eriti Prantsusmaa, suure „huvi“ tegelikud tagamaad piirkonnas on otseses seoses maavarade uurimise tulemustega, mis näitavad tohutute nafta- ja teiste loodusvarude olemasolu.

Kongo, Tšaad ja Kesk-Aafrika Vabariik. Kes on järgmine?

 
  
MPphoto
 
 

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE), kirjalikult. (EN) Briti konservatiivide delegatsioon toetab ÜRO egiidi all koordineeritud strateegiat Darfuri ja sellega piirnevate Ida-Tšaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigi alade, ka humanitaarabi ning sisepagulaste ja pagulaste probleemide lahendamiseks. Samas oleme me vastu kogu sellele „EJKP operatsiooni“ kontseptsioonile ja ELi tarbetutele, raiskavatele ja vaenulikkust põhjustavatele jõupingutustele tegelda militaarküsimustega. Seepärast hääletasime me resolutsiooni vastu.

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanek: RC-B6-0363/2007

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Ma hääletasin Birma resolutsiooni poolt, kuid mul on tõsised kahtlused selle mittesiduvuse suhtes. Meil tuleb kiita Indiat Birma reformide toetamise eest ja võtta tõsiseid meetmeid Hiina vastu, kes blokeerib Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mandaati läbirääkimiste alustamiseks sõjaväelise huntaga. Hiina on üks suuremaid diktatuuride toetajaid.

Arvestades, et liidu sanktsioonid kehtestati juba ammu, sõltub Birma majandus nüüd Hiinast. Seepärast palun ma, et liit ähvardaks sanktsioonide kehtestamisega Hiinat ennast, kui Hiina huntat hukka ei mõista. Kui meil on inimõiguste ja demokraatia kaitsmisega üleilmsel tasandil tõsi taga, siis ei tohi me nüüd kõhelda. Hiina jaoks on head kaubandussuhted Euroopaga olulised ja meie tahame, et meie väärtusi austatakse. Demokraatia kaitsmine võib minna vastuollu Euroopa investorite majanduslike huvidega Hiinas, kuid see on ajutine olukord. Õiglase kauplemise juures on oluline oma väidetele kindlaks jääda ja mitte järele anda.

On kahetsusväärne, et vasakpoolsed parlamendiliikmed esmaspäevasel istungil selle teema edasi lükkasid, kui nad püüdsid ühisresolutsiooni hääletust blokeerida, nagu neil oleks olnud kahju, et Lääne-Euroopa toetus aitas 1968. aastal Ida-Euroopas kommunistlike režiime kukutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Mario Borghezio (UEN). – (IT) Härra president, daamid ja härrad, me hääletasime ülekaalukalt selle resolutsiooni poolt, kuid Euroopa peab tegema veelgi rohkem. Ma juba kirjutasin teile kirja, härra president, milles palusin teil kutsuda Euroopasse buda munkade delegatsioon, keda võiks saata kõrge vaimne juht dalai-laama, kelle suhtes Brüsseli ametiasutused ja Belgia valitsus on läinud häbiväärselt kaasa Hiina diktaadiga.

Brüsseli ametiasutustest rääkides olen ma hämmingus, härra president, et teie poolt ei olegi veel olnud selgelt hukkamõistvat häält Brüsseli ametiasutuste vale ja tahtliku käitumise kohta mõnede parlamendiliikmete vastu. Võitlus vabaduse eest ei ole ainult buda munkade võitlus, see on demokraatlike protesteerijate võitlus, näiteks Euroopa islamiseerimise vastu! Euroopa Parlamendi vaikimine on häbiväärne, kui parlamendiliikmed Frank Vanhecke, Mario Borghezio jt avaldavad meelt Euroopa vabaduse eest! Häbi!

 
  
MPphoto
 
 

  President. − (DE) Härra Borghezio, erandkorras ma vastan teile praegu kohe. Me astusime samme ning ma tahan korrata, et mitte mingil tingimusel ei luba me mitte kellelgi maailmas takistada ühegi olulise inimese Euroopa Parlamendi külastamist, kui nad seda soovivad. Euroopa Parlamendi president on seda asjaomastele isikutele selgelt väljendanud. Dalai-laama on alati Euroopa Parlamendis teretulnud.

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Howitt (PSE). – (EN) Härra president, tänase otsusega nõuab Euroopa Parlament ÜRO saadikule tõkestamata juurdepääsu Birmas puhkenud kriisile ja saadikule Birma viisa andmisest keeldumise otsuse äramuutmist. Birma kindralitele kehtestatud viisakeeld ja praegune keeldumine anda viisa rahvusvahelise kogukonna seaduslikule esindajale ei saa olla moraalselt võrreldavad. Ma tervitan Prantsusmaa eileõhtust üleskutset varade külmutamise kohta Birmas. Külmutamine ei ole siiski investeeringute väljatõmbamine ja parlamendi nõutud suunatud sanktsioone ei ole võimalik saavutada enne, kui varad välja tõmmatakse ja see käib ka Prantsuse äriühingute Total ja Elf kohta. Viimaks, me mitte üksnes ei nõua protesteerijate kaitsmist, vaid väljendame neile ka oma solidaarsust. Kui see on safrani revolutsioon, siis me loodame, et see on rahumeelne ning inimõiguste ja demokraatia nimel me loodame, et see on edukas.

 
  
MPphoto
 
 

  Francesco Enrico Speroni (UEN). – (IT) Härra president, daamid ja härrad, ma ei osalenud Myanmari hääletuses, sest vaatamata meie headele kavatsustele ei huvita minu arvates selle riigi valitsusasutusi karvavõrdki, mida me hääletame.

Ma tahan siiski juhtida tähelepanu, et demonstratsioonid Myanmaris said toimuda mitu päeva ilma suuremate probleemideta, samas kui meie pealinnas Brüsselis suruti rahumeelne demonstratsiooni julmalt maha, kui see vaevalt oli saanud alata. Vaadakem tähelepanelikult omaenda õiguste rikkumisi ja meeleavaldamise vabadust Euroopas, enne kui me hakkame teiste inimeste akendest sisse vaatama!

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. (PT) Viimased sündmused Birmas on ehedaks tõendiks selle kohta – kui sellist tõestust peaks vaja olema –, et demokraatia (koos kõige sinna juurde kuuluvaga, eriti selle aluspõhimõtte vabadusega) on see, mille poole rahvad püüdlevad. Kujutelm, et demokraatia teatud rahvastele või geograafilistele piirkondadele ei sobigi, on tohutu vale, mida isegi enesega kõige rahulolevam Realpolitik ei suuda heaks kiita.

Seda öelnud, on selge, et ainuüksi meie avaldused aitavad vähe kaasa selle demokraatliku revolutsioonikatse võidu kiirendamisele. Tõsine viga oleks ignoreerida asjaolu, et nii Hiina kui Venemaa ajavad sellel ja paljudel teistel juhtudel välispoliitikat, mis ei sobi absoluutselt kokku väärtustega, mida me eurooplastena austame.

Demokraatia levik on rahumeelse maailma säilimiseks oluline ja meie kohus on koos liitlastega toetada demokraatlikke liikumisi nende väärtuste teostamisel, millesse me usume.

Viimaks, ma olen veendunud, et sellel, nagu teistelgi juhtudel, on oluline mõista piirkonna geopoliitilist tegelikkust ja mitte poputada perversset maailmakorda.

 
  
  

– Raport: Lehtinen (A6-0294/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult.(FR) Ma hääletasin Soome kolleegi Lasse Lehtineni omaalgatusliku raporti piiriüleste teenuste osutajate kohustuste kohta poolt.

Nüüd on juba tõesti aeg julgustada meetmeid, mis aitavad kaasa teenuste siseturu toimimisele, kehtestades ühtse süsteemi teenuse osutajate kohustuste kohta, mis aitaks veelgi kaasa siseturu sujuvale väljakujunemisele. On ülitähtis, et suuremast õiguskindlusest ja lihtsusest ning madalamatest kuludest võidaksid mitte üksnes tarbijad, vaid ka ettevõtjad, eriti VKEd, nii piiriüleste teenuste ostjate kui müüjatena.

Ma toetan raportis rõhutatud ideed, et teenuseosutajate kohustuste puhul ei tohi vahet teha avaliku ja erasektori teenuseosutajate vahel, kes peaksid võrdsel määral kuuluma tarbijakaitsealaste direktiivide kohaldamisalasse.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Meie hääletasime selle raporti vastu, sest selliste mõistetega nagu „tarbijakaitse“ ja „õiguslik ebakindlus“ püütakse tegelikult anda järjekordne tõuge juba praegugi märkimisväärsele teenuste, eriti avalike teenuste regulatsiooni vähendamisele, nagu resolutsiooni viimases versioonis täiesti selgelt oli öeldud.

Kui eesmärk oleks vägagi vajalik tarbijakaitse, oleks palju rohkem arutletud tarbijakaitse madala taseme ja „õigusliku ebakindluse“ tähenduse üle, eriti turgude regulatsiooni vähendamise, teenuste erastamise, tööhõive ebakindluse ning töötajate ja tarbijate elamistingimuste üle. Just need meetmed, mis on võetud vastu „ühisturu“ ja „konkurentsieeskirjade“ nimel, on õigusi vähendanud ja muutnud juurdepääsu põhiteenustele raskemaks.

Seepärast ei ole järeldus, et nende poliitikate jätkamine ja tugevdamine on vajalik tarbijakaitse nimel, mitte üksnes ebaõiglane, vaid vale, arvestades eriti, et komisjon on juba teavitanud kavatsusest põhjalikult ümber kujundada ja ühtlustada erinevad tarbija õigusi käsitlevad sätted.

Tõhus tarbijakaitse tähendab nende poliitikate lõpetamist ja kõrgekvaliteediliste avalike teenuste edendamist ning töö ja töötajate väärtustamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. (EN) Ma hääletasin Lehtineni piiriüleseid teenuste osutajaid ja toetusmeetmeid käsitleva raporti poolt, sest see suurendab tarbijate usaldust selles valdkonnas. Teenindussektor moodustab ligikaudu 70% ELi SKTst ja kasvab pidevalt. Tarbijate usaldus piiriüleste teenusealaste tehingute vastu on siiski madal ja sellega seoses ei ole siseturu potentsiaali täielikult kasutatud. Minu fraktsioon on seisukohal, et tarbijate usaldusele aitaks kõige paremini kaasa teenuseosutajate kohustuste selge määratlemine kogu ELis, et tarbijad oleksid piisavalt kaitstud.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. (SV) Teenuste direktiiv on ebaselge ja kohmakas ning jätab selle kohaldamise õiguse Euroopa Kohtule, mida ei saa muuta. Nüüd on meil raport, mis ütleb sõnaselgelt, et teenuste sektoris uusi õigusakte ei ole vaja. See on hea ja aitab ära hoida tulevasi kahjusid. Peale selle sisaldab ettepanek tarbijate jaoks piiriülese ühishagi esitamise võimalust ja ettevõtete vastutuse teatud reguleerimist. See paneb mind poolt hääletama, vaatamata üleskutsele võtta vastu uusi algatusi, st õigusakte ELi tasandil, mis ei ole vajalik. Lõppude lõpuks võin ma ju nende vastu hääletada, kui need meie lauale jõuavad...

 
  
  

– Raport: Buitenweg (A6-0278/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). – (SK) Igaühe jaoks ELis on vastuvõetamatu, kui teda diskrimineeritakse tema päritolu või usu tõttu.

Tundmused mõnedes ELi liikmesriikides näitavad, et diskrimineerimine on sage nähtus. Meile on tuttav kogemus minevikust, kui diskrimineeriti ja püüti järk-järgult assimileerida slovakkia keelt rääkivat elanikkonda Ungaris, andes neile erinevaid poliitilisi värvinguid – fašistid, kommunistid, sotsialistid ja parempoolsed – ning tänaseks on 1920ndate aastate 500 000 slovakikeelsest kodanikust jäänud alles 37 000.

Teisest küljest, ELi liikmesriikidesse rändavad kodanikud ei peaks looma uusi etnilisi asundusi, vaid peaksid täielikult integreeruma ja võtma omaks sihtriigi vabaduse ja demokraatia põhimõtted. Mõned briti kolleegid mainisid hiljuti olukorda, kus teatud kodanikud kuulutasid rahulikul kogunemisel T-särkidel avalikult loosungit „Mitte britt, vaid moslem“.

ELi direktiivi ülevõtmine liikmesriigi õigusesse peab vastama kõrgeimatele võimalikele standarditele ja on õige, et liikmesriikidelt nõutakse diskrimineerimisvastaste sätete olemasolust teavitamist, isegi kui mõned kodanikud neid ei tunne ega oma selles suhtes õiguslikku teadlikkust.

 
  
MPphoto
 
 

  Koenraad Dillen (ITS). – (NL) Härra president, Euroopa Parlament seilab selle Buitenwegi raportiga väga ohtlikul kursil ja meie hääletasime oma fraktsiooniga selle vastu. Kombinatsioon nn võrdõiguslikkusega tegelevate asutuste õigusest inimesi kohtusse kaevata koos diskrimineerimise tõendamiskohustuse tühistamisega kohtuvaidlustes ja muud keelatud diskrimineerimise põhjendused toovad meie meelest kindlasti kaasa nõiajahi inimeste vastu, kellel on erinev või kriitiline vaatenurk. Sest selles see asi ongi. Euroopa tahab uut inkvisitsiooni kõigi vastu, kes keelduvad aktsepteerimast tema dogmasid ja multikultuurset ühiskonda. Sellel ei ole midagi tegemist vähemuste diskrimineerimise lõpetamisega, vaid see on seotud hoolikalt voolitud poliitilise korrektsuse legaliseerimisega.

Kui me tahame rünnata tegelikku diskrimineerimist, peaksime käsitlema Euroopa moslemi kogukonna naiste olukorda või survestama kandidaatriiki Türgit selle eest, kuidas seal jultunult diskrimineeritakse usulisi vähemusi, kuid see loomulikult ei lähe hästi kokku Euroopa Parlamendi ja tema agendaga.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Evans (PSE). – (EN) Härra president, mina hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest ma usun inimeste võrdsesse kohtlemisse, olenemata nende rassilisest või etnilisest kuuluvusest. Samuti usun ma võrdsusesse siin kojas, seepärast usun ma, et inimestel on õigus esitada muudatusettepanekuid selle resolutsiooni vastu. Kuid ma olen sellegipoolest üllatunud, et mõned parlamendiliikmed on hääletanud muudatusettepanekute poolt, mis on vastuolus vähemuste võrdse kohtlemise põhimõttega ja sama üllatunud olen ma selle üle, et mõned inimesed hääletusel ei osalenud.

Üllatunud olen ma seepärast, et usutavasti on vähemuste austamine Euroopa Liidu aluspõhimõte – me austame inimesi igasuguste erinevate taustadega ning minu meelest peaksime me neid toetama igasugustes olukordades.

 
  
MPphoto
 
 

  Philip Bradbourn (PPE-DE), kirjalikult. − (EN) Briti konservatiivid toetavad täielikult võrdse kohtlemise põhimõtet, olenemata rassilisest või etnilisest kuuluvusest. Konservatiivid siiski selles raporti hääletamises ei osalenud, sest mõned raporti elemendid nõuavad tõendamiskohustuse muutmist süüdistajalt süüdistatavale. Siin lähtume Ühendkuningriigi õiguse põhialusest, et inimene on süütu, kuni ta ei ole süüdi mõistetud. Samuti usume me, et EL ei peaks kuidagi sekkuma iseseisvate liikmesriikide kohtumenetlusse.

 
  
MPphoto
 
 

  Charlotte Cederschiöld ja Christofer Fjellner (PPE-DE), kirjalikult. (SV) Meie hääletasime Kathalijne Maria Buitenwegi omaalgatusliku raporti (A6-0278/2007) poolt direktiivi kohaldamise kohta, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust.

Oleme seisukohal, et oluline on võidelda kõigi diskrimineerimise vormide vastu ühiskonnas ja tervitame seega kõnealuse direktiivi kohaldamise kontrollimist komisjoni poolt. Kontrollist on palju kasu otsustamisel, kuidas diskrimineerimise vastast võitlust parandada.

Me kaitseme võrdsust ja oleme seetõttu vastu raportööri positiivse diskrimineerimise nõuetele. Me oleme kindlalt vastu andmete kajastamisele ja kogumisele, mille eesmärk on inimeste rühmitamine rassi või etnilise päritolu alusel. Õigusühiskonna põhimõtte eestvedajatena on meil kartus ka raportis esitatud tõendamiskohustuse tühistamise kohaldamise nõude kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Patrick Gaubert (PPE-DE), kirjalikult.(FR) Ma tervitan selle raporti vastuvõtmist, kus on mitmeid õiglasi ja tasakaalustatud punkte ja käsitletakse põhjalikult direktiivi kohaldamisega seotud peamisi probleeme. Selles on õigesti öeldud, et väga vähesed meie kaaskodanikud on oma õigustest selgelt teadlikud ja selles kutsutakse üles tegema tõhusamat teavitustööd.

Konkreetselt toetan ma ideed anda piisavad vahendid asutustele, kelle ülesanne on võrdsuse edendamine. Nendel asutustel on keskne roll ja on hädavajalik, et nad oleksid sõltumatud.

Raportis on murega märgitud, et teatud liikmesriigid ei ole direktiivi üle võtnud või ei ole seda teinud täielikult.

Mis puutub kõige delikaatsemasse käsitletud teemasse, nimelt andmete kogumisse, siis on raport ettevaatlik, sätestades, et seda tuleb teha viisil, mis austaks isiku privaatsust ja üksnes sel eesmärgil, et tuvastada diskrimineerimise vorme, mille all vähemused võivad kannatada.

Kui tegemist on sellise fundamentaalse tähtsusega põhimõttega nagu võrdne kohtlemine, ei saa Euroopa rahulduda üksnes paljasõnalisusega, Euroopa ei saa rahulduda vaid õigusaktiga ja Euroopa ei saa rahulduda vaid jälgija rolliga. Nendel põhjustel palusin ma parlamendil tungivalt hääletada täiskogul raporti vastuvõtmise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Meil on paljukiidetud Euroopa võrdsete võimaluste aastaga seoses juba olnud võimalus rõhutada, et peamine küsimus, mis võrdsete võimalustega seoses kerkib, on õiguste teostamine.

Teisisõnu hõlmab võrdsete võimaluste põhimõtte kaitsmine ja kohaldamine – eriti selles raportis käsitletav mittediskrimineerimine rassilise või etnilise päritolu alusel – seda, et oleks tagatud üldine juurdepääs alusõigustele ja nende täielik teostamine, kaasa arvatud tervishoid, toit, haridus, töö, töötajate ja ametiühingute õigused, õiglane tasu, kultuur ja meelelahutus, sport, kodakondsus ja osalemine kodanikuühiskonnas jpm. Raportis siiski üksnes puudutatakse seda meie jaoks võtmetähtsusega teemat.

On selge, et igaüks peab oma õigusi tundma ja olema võimeline tegutsema ja leidma tuge, kui tema õigusi ei austata, eriti kui meil on vaba ja üldine juurdepääs õiguskaitsele, mis on demokraatia aluseks olev avalik põhiteenus, kuid eelkõige nõutakse põhjalikku sotsiaalset muutust ja rünnakut kapitalismi kui ebavõrdsuse algse põhjuse vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. (EN) Ma toetan Kathalijne Maria Buitenwegi raportit võrdse kohtlemise põhimõtte kohta sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust. Diskrimineerimine rassi või etnilise päritolu või isegi puude, vanuse, soo, usutunnistuse või veendumuste, sotsiaalse tausta või seksuaalse sättumuse alusel on jätkuvalt kogu ELis liiga tavapärane. Liikmesriigid ise ja EL tervikuna peavad võtma meetmeid diskrimineerimise kõigi vormide lõpetamiseks – alates üksikutest intsidentidest tänaval kuni Ühendkuningriigi arhailise kokkuleppe seaduse („Act of Settlement“(1)) kehtetuks tunnistamiseni.

 
  
MPphoto
 
 

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. (DE) Ma toetan Kathalijne Maria Buitenwegi raportit võrdse kohtlemise põhimõtte kohta sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust.

Rassism on vastuolus kõigi Euroopa Liidu põhimõtetega ja on šokeeriv näha, et kajastatud rassistlike rünnakute arv Euroopa Liidus on dramaatiliselt tõusnud. Seepärast usun ma, et meil tuleks pöörata märksa rohkem tähelepanu diskrimineerimisvastaste seaduste ja oma õiguste kehtestamise alasele teavitamisele. Samuti toetan ma raportööri nõudmist, et komisjon mitte ainult ei uuriks direktiivi nõuetekohast ülevõtmist, vaid käsitleks ka kohapealseid takistusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. (SV) Mõnikord satub parlament otsustamisel raskesse olukorda. Hääletus selle raporti üle oli üks selline kord. Ühest küljest on meil raport, milles käsitletakse õigusaktide kehtestamist, millest suur osa on minu meelest väga küsitava väärtusega, teisest küljest on meil fraktsiooni ITS muudatusettepanekud, mis suuremalt jaolt raporti puudusi ei paranda, vaid teevad ettepaneku uute veel hullemate argumentide kehtestamiseks. Fraktsiooni ITS panuse poolt nüüd vaevalt et võimalik hääletada on. Nendel põhjustel otsustasin mina erapooletuks jääda.

Kahtlemata on diskrimineerimine Euroopas ikka veel laialt levinud probleem, mida on raske välja juurida. Ma ei eita, et see võib olla hea alus arutamiseks, kuidas seda koos valitsustevahelisel tasandil võiks lahendada püüda. Sellel konkreetsel juhul on siiski tegemist õigusaktiga, mis on väga kaugeleulatuv ja põhineb õiguse üldpõhimõttel, mis on meie käsitlustest üpris kaugel. Positiivne diskrimineerimine iseenesest on kahtlane meetod, kuid isiku rassi registreerimine – selle toimimisviisi eeltingimus – on vastuvõetamatu nii moraalselt kui isikupuutumatuse kaitse seisukohalt. Sama mõistlikud on ka tõendamiskohustuse tühistamise reservatsioonide põhjendused. Ma olen veendunud, et meie õigussüsteemi, mis tugineb põhimõttele, et isik on süütu kuni ta ei ole süüdi mõistetud, tuleb kaitsta, olenemata sellest, kui kiiduväärt see esialgne kavatsus oli.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. (PL) Ma hääletan Buitenwegi raporti poolt, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust.

Kathalijne Maria Buitenweg on koostanud suurepärase raporti. Vaatamata edusammudele diskrimineerimisvastaste direktiivide ülevõtmisel, ei ole rassilise või etnilise diskrimineerimise ohvrite arv ikka veel vähenenud.

Kohtu kaudu oma õiguste taotlemise lihtsamaks muutmine ja abi kohtumenetluses on väga olulised küsimused, millele raportöör viitas.

Ma usun ka, et väga oluline on teha teave ELi kodanike õiguste kohta laialdaselt kättesaadavaks, sest õigustest on vähe kasu, kui inimesed neid ei tunne või ei tea, kuidas nendest kasu saada. Selleks on Poola tööandjatele tehtud kohustuslikuks teavitada töökohtadel oma töötajaid diskrimineerimisvastastest õigusaktidest.

Meil tuleb tagada, et Euroopa võrdsete võimaluste aasta raames teeksid nii Euroopa Liidu institutsioonid kui liikmesriigid jõupingutusi tagamaks, et iga inimene Euroopas tunneks oma õigusi.

 
  
  

– Raport: Kauppi (A6-0290/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Glyn Ford (PSE). – (EN) Härra president, ma toetasin Kauppi raportit naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta ELis. Euroopa on olnud teerajajaks ja kogu ELis on võrdõiguslikkuse osas tehtud tohutuid edusamme.

Üks konkreetne edukas valdkond on ühiskonnakaitse teenused, eriti tuletõrje. Samas on vaatamata avalikkuse ja tuletõrjujate ühingu häälekatele protestidele minu valimisringkonnas need edusammud suures ohus, sest liberaalide kontrollitav maakonna volikogu ähvardab vähendada eelarvet 700 000 naela võra, mis lõpetaks ööpäevaringse valve viimases kahes tuletõrjedepoos Camborne’is ja Falmouthis, samas kui nad maksavad iseendale aastas miljoni naela ulatuses lisatasusid.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Mul on hea meel, et neli viiest minu poolt meie fraktsiooni nimel täiskogul hääletamiseks esitatud ettepanekust, mis olid osa põllumajanduskomisjoni vastu võetud arvamusest, on leidnud toetust.

Ma juhin tähelepanu, et mõnedes maapiirkondades on naisi mõjutav vaesus ja isolatsioon kõrge, mis tähendab vajadust võtta tõhusaid meetmeid naistele võrdsete võimaluste tagamiseks. See peab olema kõigi ühise põllumajanduspoliitika vahendite ja muude ühenduse asjakohaste poliitikate keskne eesmärk.

Oluline on näha ka, et ülitähtis on tõsta maapiirkondades elavate naiste elatustaset, mis tagab neile lihtsama juurdepääsu haridusele ja kutsekoolitusele, elukestvale õppele, uute massiteabevahendite infrastruktuurile, tõhusatele ja sobivatele kohalikele tervishoiuteenustele ning lastele ja peredele mõeldud infrastruktuurile ja rajatistele, eriti kohalikele sõimedele, lasteaedadele, koolidele, kultuurikeskustele ja turgudele.

Samamoodi põllumajanduses naiste võrdsuse toonitamine ja üleskutse Eurostatile lisada need kategooriad oma statistikasse, muutes sellega naiste tehtud töö nähtavamaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Juuni Nimekiri on seisukohal, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on demokraatia põhiküsimus, mis peab olema prioriteet kõigis riikides kogu maailmas.

Raportis on mitmeid ettepanekuid, kuidas võrdsust saavutada, millest mõned keskenduvad tööhõivepoliitika meetmetele, naiste osalemisele poliitilises elus ja erinevatele koolituskavadele. Samas tuleb siiski selgelt välja, et küsimus on liidu rahaliste vahendite ja võimu suurendamises ja kulukate kampaaniate läbiviimises liidu egiidi all. ELi institutsioonid ei ole seesugusteks küsimusteks õiged asutused. Ühtlustamine lõpeb tihti tagasikäiguga nende riikide jaoks, kes on kaugele ette läinud, sest algtase on riikides väga erinev.

Naiste ja meeste võrdõiguslikkus peab olema eesmärk, mille poole kõik liikmesriigid püüdlevad, kuid sellega tuleb tegelda riiklikul tasemel. Me otsustasime hääletada selle raporti vastu, sest eesmärk on laiendada ELi võimu Euroopa Liidu sõltumatute riikide arvel.

 
  
MPphoto
 
 

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. (DE) Mina hääletan naiste ja meeste võrdõiguslikkuse poolt.

Isegi kui komisjon töötab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse nimel, on täiendavad jõupingutused ikka vajalikud, sest siiani ei ole me näinud tegelikke edusamme võrdse töö eest võrdse tasu maksmisel.

Ma nõuan sooliselt neutraalset tasu ja pensione ning lapsehoolduspuhkust isadele ja isapuhkust. Peale selle tuleb liikmesriikidel võtta praktilisi meetmeid võitlemiseks naiste ja meeste vahel karjääripausist tingitud ebavõrdsusega (näit emaduse või abivajajate hooldamise tõttu).

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. (PL) Härra president, mina hääletan Piia-Noora Kauppi raporti „Naiste ja meeste võrdõiguslikkus Euroopa Liidus“ poolt.

Oma raportis kutsub Piia-Noora Kauppi liikmesriike üles võitlema naiste ja meeste ebavõrdsusega tööhõives.

Ebavõrdsus on kõige selgem tööhõive valdkonnas. Keskmine naiste ja meeste palkade erinevus ELis on 15% ja mõnedes riikides kuni 30%. Nii paljudel kui 32% naistest on osaajaga töö võrreldes 7% meestega.

Tähelepanu tuleks pöörata naissoost sisserändajate ja etnilistest vähemustest naiste, eakamate naiste ja üksikemade olukorrale, kes on paljudes eluvaldkondades marginaliseeritud ja diskrimineeritud.

Me peaksime võitlema stereotüüpide vastu tööl, hariduses ja massiteabevahendites. Hea oleks töötada välja teavituskampaaniad, et naised saaksid ise hakkama olukordadega, mis nende väärikust riivavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult.(FR) Ma hääletasin Piia-Noora Kauppi raporti poolt, sest selles kutsutakse ametlikult Euroopa Komisjoni üles tegema sooanalüüsi ja viima ellu soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise pensionireformide mõjude kohta naiste elule Euroopa Liidus, eesmärgiga isikustada pensioniõigus, sotsiaalkindlustus ja maksusüsteem.

Olles töötanud raportöörina 1997. aastal omaenese tööandjaks olevaid isikuid abistavate abikaasade olukorra kohta, tahaksin ma juhtida tähelepanu, et täna 10 aastat hiljem ootame me ikka veel abistavatele abikaasadele staatuse andmiseks komisjoni ettepanekuid 1986. aasta direktiivi tugevdamiseks ja Euroopa raamistiku loomiseks – need on kümned miljonid töötajad, kes on statistiliselt nähtamatud ja paljudel neil ei ole sotsiaalkindlustust haiguse, puude või vanaduse katteks, eriti abielulahutuse puhul.

Ma loodan, et komisjon täidab siin lõpuks oma kohust ja kontrollib praktikas selle resolutsiooni täitmist.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − (EN) Mina toetan seda raportit, milles väljendatakse arvamust, et võrdõiguslikkuse poliitika on peamine vahend Euroopa demograafilise väljakutse selge soolise dimensiooni saavutamiseks.

 
  

(1)Selle 1701. aastal vastu võetud seaduse kohaselt võib Ühendkuningriigi trooni pärida vaid protestandist troonipärija (tlk).


15. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)

16. Teatavaid dokumente puudutavad otsused (vt protokoll)

17. Registrisse kantud kirjalikud deklaratsioonid (kodukorra artikkel 116) (vt protokoll)

18. Järgmiste istungite ajakava (vt protokoll)

19. Istungjärgu vaheaeg
MPphoto
 
 

  President. − (DE) Siinkohal katkestan Euroopa Parlamendi istungjärgu.

(Istung lõppes kell 12.50)

 

LISA (Kirjalikud vastused)
KÜSIMUSED NÕUKOGULE (Vastuste eest vastutab ainuisikuliselt Euroopa Liidu nõukogu eesistuja)
Küsimus nr 22, mille on esitanud Anna Hedh (H-0656/07)
 Teema: Võrdsus
 

Võrdsus on üks ELi põhiväärtusi ja eesmärke kõigis liidu tegevustes. Liikmesriigid ja ühenduse institutsioonid vastutavad selle eest, et võrdsus on valdav ELi poliitika kõigis valdkondades. Paraku tuleb meil veel teha jõupingutusi nende eesmärkide saavutamiseks.

Kuidas kavatseb Portugal nendel asjaoludel nõukogu eesistumise ajal töötada tagamaks, et sooline võrdõiguslikkus saab ELi asutustes ja eelkõige nõukogu töös reaalsuseks?

 
  
 

Käesolevat vastust, mille koostas eesistujariik ja mis ei ole siduv nõukogule ega liikmesriikidele, ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi septembri II osaistungjärgul Strasbourgis.

Sooline võrdõiguslikkus on tõepoolest Euroopa Liidu üks põhiväärtusi ja eesmärke. Vaatamata saavutatud edusammudele on veel palju teha, eelkõige soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisel, teisisõnu meeste ja naiste vahelise võrdsuse edendamisel igal tasandil. Kooskõlas liikmesriikide antud valdkonnas korduvalt võetud kohustustega püüab eesistujariik Portugal praegu tagada, et soolise võrdõiguslikkuse küsimused on kaasatud kõigisse asjakohastesse foorumitesse, sealhulgas nõukogu töösse.

Nõukogu arutab korrapäraselt soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise küsimust, kui ta Pekingi tegevusplatvormi rakendamist läbi vaatab. Juba mitme eesistumise jooksul on arendatud näitajaid Pekingi platvormis eritletud põhivaldkondadeks, mis annavad põhjust muretsemiseks. Lisaks nõukogu järeldustele on eesistujariik Portugal selles küsimuses seoses naiste ja vaesusega välja arendamas näitajaid, mis esitatakse nõukogule heakskiitmiseks detsembris. 8.–9. oktoobrini peetakse Portos konverents teemal „Inimkaubandus ja sugu”.

Eesistujariigi Portugali programm hõlmab ka mitmeid teisi algatusi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise edendamiseks, nagu juba minister Pedro Silva Pereira Euroopa Parlamendile kuulutas, kui ta pöördus naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni poole 16. juunil 2007.

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kõrgetasemeline töörühm kohtus Lissabonis 11. septembril 2007. Töörühm arutas kavandatud naisi ja vaesust käsitleva küsimuse näitajaid, meeste ja naiste võrdõiguslikkust Lissaboni strateegias, ettevalmistusi eelseisvaks ÜRO naiste olukorra komisjoni 52. istungjärguks ning ka paljusid teisi tähtsaid küsimusi. 5. oktoobril 2007 korraldab eesistujariik meeste ja naiste võrdõiguslikkuse eest vastutavate ministrite mitteametliku kohtumise.

Lõpuks rõhutab eesistujariik, et 2007. aasta on Euroopa aasta „Võrdsed võimalused kõigile”, algatus, mis põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisel otsusel. On korraldatud juba mitmesuguseid üritusi ning lõppkonverents on kavandatud Lissabonis 19. novembril. Detsembris kavatseb eesistujariik esitada nõukogule otsuse eelnõu, mis peegeldab aasta jooksul saavutatud tulemusi.

Lõpetuseks on eesistujariik lisaks Euroopas viimastel aastakümnetel soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas juba saavutatud edule kindlalt otsustanud minna antud eesmärgi edendamises kaugemale, eelkõige soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kaudu.

 

Küsimus nr 23, mille on esitanud Frank Vanhecke (H-0657/07)
 Teema: Belgia lagunemine
 

Flaami ajaleht De Tijd teatab, et Belgia lagunemise stsenaariumi nähakse ELis reaalsena. Belgia välisminister Karel De Gucht on paljude kolleegide sõnul ilmselt rääkinud Belgia olukorra teemal Slovakkia välisministri Jan Kubraga, tõmmates paralleele Tšehhoslovakkia lagunemisega.

Kas nõukogu saab kinnitada, et tulevased siseriiklikud arengud jäävad üksnes Belgia kui liikmesriigi õiguspädevusse?

 
  
 

Käesolevat vastust, mille koostas eesistujariik ja mis ei ole siduv nõukogule ega liikmesriikidele, ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi septembri II osaistungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu poliitika ei ole vastata oletuslikele küsimustele liikmesriikide tuleviku kohta.

 

Küsimus nr 24, mille on esitanud Marian Harkin (H-0659/07)
 Teema: Valitsustevahelised konverentsid
 

Arvestades, et valitsustevahelistel konverentsidel toimub enamik poliitilisi arutelusid ja võetakse vastu olulisi otsuseid ning et on oluline, et kodanikud ja kodanikuühiskond saaksid poliitilise tähtsusega arutelusid jälgida, kas nõukogu saaks kommenteerida, milliseid jõupingutusi on tehtud või kavatsetakse teha valitsustevaheliste konverentside suurema läbipaistvuse tagamiseks tulevikus?

Kas nõukogu on kaalunud valitsustevahelise konverentsi osa istungjärkude avamist avalikkusele, läbirääkimiste avalikustamist meediale ning korrapäraste konsultatsioonide pidamist?

 
  
 

Käesolevat vastust, mille koostas eesistujariik ja mis ei ole siduv nõukogule ega liikmesriikidele, ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi septembri II osaistungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu ei saa võtta pr Harkini tõstatatud teemal seisukohta. ELi lepingu artikli 48 alusel on valitsustevaheline konverents liikmesriikide valitsuste esindajate konverents. Kuigi selle kutsub kokku nõukogu president, ei osale nõukogu konverentsil ega ole sellega seotud.

Vastavalt eelnevate valitustevaheliste konverentside praktikale ei ole konverentsi koosolekud avalikud. Siiski juhiksin ma pr Harkini tähelepanu asjaolule, et kõik konverentsi dokumendid on avalikustatud ning on kättesaadavad nõukogu koduleheküljel, võimaldades nii kodanikel ja tsiviilühiskonnal jälgida konverentsil arutatud küsimusi.

Peale selle sooviksin tähelepanu juhtida asjaolule, et Euroopa Parlamenti peetakse tihti lähedalt seotuks valitsustevahelise konverentsi tööga, mille ülesanne oli koostada reformileping, saates kolm esindajat.

 

Küsimus nr 25, mille on esitanud Athanasios Pafilis (H-0662/07)
 Teema: Teise Maailmasõja kurjategijate ja ohvrite nimede mälestusmärgile ühte nimekirja panemine Ukrainas
 

2. septembril sisse õnnistades kohalike ärimeeste rahastatud monumenti, mis mälestab nii neid, kes andsid oma elu fašismi vastu võideldes, kui ka Ukraina fašistliku organisatsiooni liikmeid, kes tegid koostööd natside okupatsioonijõududega, panid Krychovski Lääne-Ukraina kohalikud ametiasutused kokku Teise Maailmasõja kurjategijate ja ohvrite nimed. Mälestusmärgi ainus tahvel kannab 44 piirkonna elaniku nime, kes surid võideldes Punaarmee ridades natsidega, ja nende kõrval ka 16 natsidega koostööd teinud kohaliku fašisti nimesid.

Mida nõukogu arvab üleeuroopalistest suurenevatest jõupingutustest – ja Euroopa Liidu liikmete Balti riikide valitsused on selles küsimuses teejuhiks olnud – libiseda vaikides üle inimeste triumfist fašismi üle, ajalugu ümber kirjutada ja seaduslikuks tunnistada nii natsid ning nende kaasajooksikud kui ka nende sooritatud inimsusevastased kuriteod?

 
  
 

Käesolevat vastust, mille koostas eesistujariik ja mis ei ole siduv nõukogule ega liikmesriikidele, ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi septembri II osaistungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu rõhutab, et Euroopa Liit pooldab vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtet, mis on ühised kõikidele liikmesriikidele. Ajaloolaste ülesanne on kõiki olemasolevaid tõendite allikaid arvesse võttes objektiivselt analüüsida Ukraina ja Balti riikide sündmusi Teises maailmasõjas ning uurida inimsusevastaseid kuritegusid, mis on sooritatud nende territooriumidel sellel perioodil.

 

Küsimus nr 26, mille on esitanud Bastiaan Belder (H-0664/07)
 Teema: Rikkumised seoses otsuste tegemisega rahvusvahelise standardiseerimise kohta ISO raames
 

Kas nõukogu on teadlik hiljutistest rikkumistest seoses otsuste tegemisega rahvusvahelise standardiseerimise kohta ISO raames, sealhulgas väljapressimine ja häälte ostmine ning teised riiklike hääletuskomisjonide ebaausa mõjutamise vormid?

Kas ISO menetlusi tuleb nõukogu arvates oluliselt kohandada selleks, et need sobiksid paremini vastuoluliste standardite, nagu OOXML, käsitlemiseks?

Kui see on nii, siis milliseid muudatusi paneb nõukogu ette, konsulteerides liikmesriikide, teiste osalisriikide ja riiklike komisjonidega?

Kas nõukogu näeb ette sanktsioonide kehtestamist äriühingute suhtes, kes kuritarvitavad oma turuosa selleks, et kaasata Euroopa ettevõtteid tahtevastaselt taolistesse tegevustesse, või asetavad teisi teenusepakkujaid ja avatud teabeallikaid ebasoodsasse konkurentsiolukorda?

Vt näiteks: http://ec.europa.eu/idabc/en/document/7183/469

 
  
 

Käesolevat vastust, mille koostas eesistujariik ja mis ei ole siduv nõukogule ega liikmesriikidele, ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi septembri II osaistungjärgul Strasbourgis.

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) on valitsusväline organisatsioon, mis hetkel hõlmab standardiorganisatsioone 157 riigist.

Euroopa Liit ei ole ega saa olla ISO liige, kuigi kõik liikmesriigid osalevad erineval moel organisatsiooni tegevuses (liikmete või korrespondentliikmetena).

Arvestades, et ELi liikmesriikidest ei ole delegatsioone, on riiklikel standardiorganisatsioonidel väga raske kooskõlastada nende seisukohti.

Mis puutub mõju hindamise tegemisse enne uue õigusakti ettepaneku esitamist, siis komisjon hindab mis tahes standardimispoliitika tagajärgi, eriti kui see võib takistada vaba konkurentsi.

Nõukogu ülesanne ei ole kohaldada sanktsioone konkurentsivastase tegevuse korral. Õigus selleks anti EÜ asutamislepingu artikli 85 lõike 2 alusel komisjonile.

 

Küsimus nr 27, mille on esitanud Diamanto Manolakou (H-0668/07)
 Teema: Politsei omavoli suurenemine terrorismivastase võitluse ettekäändel
 

Õppejõudude kaebuste ja usaldusväärsete ajakirjandusväljaannete väidete kohaselt on Saksa politsei arreteerinud neli ülikooli sotsioloogist teadurit ja hoiab neid kinni vastuvõetamatutel tingimustel. Neid süüdistatakse nii nõrkadel alustel nagu see, et nad kasutasid oma teaduslikes kirjutistes termineid, mida kasutavad terrorirühmitused, nagu „ebavõrdsus” ja „keskklassistumine”, konspiratiivsete olukordade tekitamises, nagu näiteks „koosolekutel aktivistidega mobiiltelefoni mittekasutamine” ja isegi see, et nad on „intellektuaalselt suutelised looma keerulisi tekste”.

Kas nõukogu on nendest faktidest teadlik? Kas nõukogu arvab, et sellist tegevust soodustab inimõiguste ja turvalisuse proportsionaalne nihe? Kas ta arvab, et terrorismivastased õigusaktid ELis ja liikmesriikide tasandil soodustavad õiguskaitseasutuste poolset omavoli, luues terrorismiohu õhkkonna ja rikkudes põhilisi inimõigusi?

 
  
 

Käesolevat vastust, mille koostas eesistujariik ja mis ei ole siduv nõukogule ega liikmesriikidele, ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi septembri II osaistungjärgul Strasbourgis.

Eesistujariik soovib rõhutada, et ELi lepingu artikliga 33 takistatakse nõukogul seisukohta võtta riiklikes küsimustes, mis on seotud avaliku korra ja sisejulgeoleku tagamisega.

Mis puudutab austatud parlamendiliikme küsimust, kas nõukogu arvab, et terrorismivastased õigusaktid ELi tasandil soodustavad õiguskaitseasutuste poolset omavoli, siis eesistujariik ei nõustu.

Kõik ühenduse terrorismivastased õigusaktid ja teised meetmed põhinevad õigusriigi põhimõttel ja vastavad sellele.

 

Küsimus nr 28, mille on esitanud Georgios Toussas (H-0670/07)
 Teema: Keeldumine viisade andmisest Valgevene Kommunistliku Partei liikmetele
 

Pärast alandavat protsessi, mis sisaldas isikuküsitlusi ja sõrmejälgede võtmisi, keeldus Prantsuse saatkond Minskis viisa andmisest parlamendiliikmele ja Valgevene Kommunistliku Partei teisele sekretärile Igor Karpenkole selleks, et ta saaks osa võtta ajalehe Avante korraldatud pidustustest Portugalis. Mõned kuud tagasi keeldusid Tšehhi ametiasutused viisa andmisest parlamendiliikmele ja Valgevene Kommunistliku Partei esimesele sekretärile Tatjana Golubevale selleks, et ta saaks reisida Prahasse, et osa võtta kommunistlike parteide koosolekust. Mõlemal juhul otsustati viisa andmisest keelduda ainult mõned tunnid enne asjaomaste isikute määratud lahkumist ning hoolimata asjaolust, et neil on diplomaatilised passid.

Kas nõukogu mõistab hukka pädevate ametiasutuste keeldumise tunnustada riigi diplomaatilisi passe, millega Euroopa Liit ja liikmesriigid säilitavad diplomaatilisi suhteid, parlamendiliikmete allutamise alandavatele protsessidele nagu sõrmejälgede võtmine ja viisa andmine omavoliliste poliitiliste kriteeriumide põhjal?

 
  
 

Käesolevat vastust, mille koostas eesistujariik ja mis ei ole siduv nõukogule ega liikmesriikidele, ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi septembri II osaistungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu soovib teavitada austatud parlamendiliiget, et Igor Karpenko puhul kehtivad Euroopa viisapiirangud vastavalt 18. mai 2006. aasta ühisele seisukohale 2006/276/ÜVJP, mida on muudetud ühise seisukohaga 2006/362/ÜVJP, mis käsitleb teatud Valgevene ametnike vastu suunatud piiravaid meetmeid, mis määratleti 23. oktoobri 2006. aasta nõukogu otsusega 2006/718/ÜVJP. Nende õigusnormide kohaselt „liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et vältida nende isikute oma territooriumile sisenemist või selle läbimist, kes vastutavad (…) rahvusvaheliste valimisstandardite rikkumise eest Valgevenes 19. märtsil 2006 toimunud presidendivalimistel ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud ebaseadusliku käitumise eest”.

Osavõtt Avante pidustustest ei kuulu ühegi olukorra alla, mis on sätestatud ühise seisukoha 2006/276/ÜVJP artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 6, mis lubavad erandite tegemist viisapiirangutes. Tegelikult ei ole kõnealune isik Portugali kodanik, ühtegi rahvusvahelisest õigusest tulenevat kohustust, millele osutatakse artikli 1 lõikes 3 ja 4, ei tule arvestada, reisimist ei õigusta kiireloomulised humanitaarvajadused, ja lõpuks ei ole Avante pidustused valitsustevaheline kohtumine poliitilise dialoogiga, mis edendab otseselt demokraatiat, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid Valgevenes.

Üldise poliitilise küsimusena on otsus, kas anda viisasid või mitte kolmandate riikide kodanikele, kellel peab olema Euroopa Liidu liikmesriigi välispiiride ületamisel viisa, asjaomase liikmesriigi teha. Põhimõtteliselt ei ole diplomaatiliste või teenistuspasside kasutajad viisanõudest vabastatud, kui riik, mille kodanikud nad on, kuulub 15. märtsi 2001. aasta määruse (EÜ) 539/2001 I lisa ühisesse nimekirja. Sama määrus lubab liikmesriikidel viisanõudest vabastada diplomaatiliste või teenistuspasside kasutajaid, kuid see ei ilmnenud kõnealuste riikide puhul. Valgevene diplomaatilist passi tunnustatakse reisidokumendina, kuid see võimaldab sisenemist liikmesriigi territooriumile ainult koos viisaga.

Viisataotlejate allutamine isikuküsitlustele on tavaline nõue, mis on sätestatud ühises konsulaarjuhises (2005/C 326/01), ja seda ei saa pidada alandavaks või omavoliliseks kohtlemiseks. Mis puudutab sõrmejälgede võtmist, siis muutub ka see nõudeks 2009. aastaks kavandatud viisainfosüsteemi (VIS) käivitamisel. Selles valdkonnas ei ole üldist vabastust diplomaatiliste passide kasutajatele.

 

Küsimus nr 29, mille on esitanud Pedro Guerreiro (H-0671/07)
 Teema: ELi ja Hiina vahelise teatavate tekstiili- ja rõivatoodete importi käsitleva nn vastastikuse mõistmise memorandumi aegumine
 

Niinimetatud vastastikuse mõistmise memorandum, mis käsitleb Hiina teatavate tekstiili- ja rõivatoodete eksporti ELi liikmesriikidesse – mis koostati 10. juunil 2005. aastal ja hõlmab ligikaudu 35st Hiinast imporditavast tootekategooriast kümmet – aegub, nagu me oleme terve aasta rõhutanud, 31. detsembril 2007.

Antud kokkulepe kehtestab, isegi piiratud määral, Hiina ekspordi suhtes teatavad kaitsemeetmed ja ei hõlma importi ELi muudest kolmandatest riikidest.

Üha enam kõnealuse sektori organisatsioone on hoiatanud, et on vajadus tekstiili- ja rõivatoodete impordi hüppelist kasvu ELi piiravate meetmete järele – vältides nõnda 2005. aasta sündmuste kordumist –, nagu hetkel jõus olevate piirangute laiendamine ja nende uute kategooriate suhtes rakendamine vastavalt Hiina ja USAga sõlmitud kokkulepetele.

Milliseid meetmeid kaalutakse – samuti impordi piiramise jaoks –, selleks et kaitsta tootmismahtu ning töökohti tekstiili- ja rõivatööstuses, sektoris, millel on suur sotsiaalne ja majanduslik tähtsus ELis, eriti vähemsoodsates piirkondades, kuhu see on koondunud?

 
  
 

Käesolevat vastust, mille koostas eesistujariik ja mis ei ole siduv nõukogule ega liikmesriikidele, ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi septembri II osaistungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu jälgib arenguid selles sektoris tähelepanelikult statistiliste andmete põhjal tekstiili- ja rõivatoodete kohta, mida komisjon korrapäraselt esitab.

Tekstiilikomitee kaalutleb erinevaid stsenaariume selleks, et vastata paljude liikmesriikide väljendatud muredele. PPEU jälgib seda küsimust väga tähelepanelikult, kuna see on ülioluline ning vajab võimalikult kiiresti lahendamist.

Lõpetuseks võib olla kasulik märkida, et vastastikuse mõistmise memorandumi, millele austatud parlamendiliige viitab, allkirjastas ELi kaubandusvolinik komisjoni nimel ja Hiina kaubandusminister Hiina Rahvavabariigi nimel.

 

Küsimus nr 30, mille on esitanud Hans-Peter Martin (H-0673/07)
 Teema: Vastutus sõltumatute asutuste eest
 

Milliste Euroopa Liidu sõltumatute asutuste eest, nagu ISS (Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituut) või EUSC (Euroopa Liidu Satelliidikeskus), nõukogu hetkel vastutab?

Millised organisatsioonilised üksused nõukogus vastutavad kõnealuste asutuste eest?

Kui palju töötajaid vastutas nõukogu asjaomastes organisatsioonilistes üksustes nimetatud asutuste eest ajavahemikul 2000–2006?

Kui suured olid rahalised kulutused haldus-, tegevus- ja personalikulude osas nõukogu üksikutes organisatsioonilistes üksustes nimetatud asutuste jaoks ajavahemikul 2000–2006?

 
  
 

Käesolevat vastust, mille koostas eesistujariik ja mis ei ole siduv nõukogule ega liikmesriikidele, ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi septembri II osaistungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu on loonud kolm asutust ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas: Euroopa Kaitseagentuur (EKA), Euroopa Liidu Satelliidikeskus (EUSC) ja Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituut (ISS).

Pärast Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituudi ja Euroopa Liidu Satelliidikeskuse asutustena rajamist 2001. aastal ja Euroopa Kaitseagentuuri asutamist 2004. aastal on nende asutuste eest vastutav nõukogu peasekretariaadi personal hinnanguliselt keskmiselt järgnev: 1,5 täistööajale taandatud töötajat AD personali seas ja 0,1 täistööajale taandatud töötajat sekretariaadis.

 

KÜSIMUSED KOMISJONILE
Küsimus nr 43, mille on esitanud Manfred Weber (H-0666/07)
 Teema: Taastuvad loodusressursid; pädevuskeskus Straubingis
 

Taastuvate loodusressursside kasutamine on alternatiiviks lõplikele fossiilressurssidele. Saksamaal Straubingis on rajatud taastuvate loodusressursside pädevuskeskus; seda hinnatakse kõrgelt kogu Euroopas. Teadusuuringud, rakendustehnoloogia ja taastuvate loodusressursside turustamine on koondatud ühe katuse alla. Kliimaalase arutelu ja taastuva energia ning biomassi suurema kasutuselevõtu kontekstis on sellel valdkonnal üha suurenev tähtsus, samuti seoses Euroopa lisandväärtusega.

Kuidas Euroopa Liit toetab teadusuuringuid, sealhulgas rakendusele orienteeritud uuringuid taastuvate loodusressursside valdkonnas? Millist kasu saavad nendest tegevustest üksikud uurimiskeskused?

Milliseid meetmeid komisjon võtab taastuvate loodusressursside teadusuuringute võrkude loomiseks?

Kas komisjon peab vajalikuks asutuse rajamist, mis koordineeriks üleeuroopalist teadusuuringute võrku ja uurimistulemuste praktilist rakendamist taastuvate loodusressursside valdkonnas, ning kas ta eraldab ka vahendeid selleks?

 
  
 

Taastuvate loodusressursside teadusuuringuid on komisjoni teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammide kaudu toetatud palju aastaid. Kehtivas seitsmendas raamprogrammis pööratakse biomassiga seotud teadusuuringutele erilist tähelepanu viienda teema „Energeetika” all, mille esimeseks prioriteediks on biokütuse arendamine. Peatähelepanu pööratakse 1) konkurentsivõimelistele esimese põlvkonna biokütustele, mis on toodetud toiduks kasutatavatest kultuuridest, 2) teise põlvkonna biokütustele, mida toodetakse lignotselluloosi ehk puitjast biomassist, ning 3) energia ja biomassi toodete integreeritud tootmisele biorafineerimistehastes. Teise teema „Toit, põllumajandus ja kalandus ning biotehnoloogia” alt toetatakse taastuvate energiaallikate ja nende kasutamise ühiseid teadusuuringuid kolmes valdkonnas: 1) biomassil ja taimsel materjalil põhinevad täiustatud taastuvad energiaallikad, 2) bioprotsessid ja 3) keskkonnasäästlikud biotehnoloogiad, jäätmete ja kõrvalsaaduste kasutamine. Viimase aastakümne jooksul eelmiste raamprogrammide raames ELi rahastatud biomassi teadusuuringute tulemused on avaldatud veebilehel http://www.biomatnet.org/home.html".

Kui on täidetud osalemiseeskirjades sätestatud miinimumtingimused, võivad seitsmendas raamprogrammis osaleda kõikides riikides seaduslikult asutatud kõik teadusasutused. Seitsmendast raamprogrammist võib teadusuuringute rahastamist taotleda üksnes riikidevahelise partnerite konsortsiumi kaudu, kes esitavad iga-aastaste teadusuuringute projektikonkursside raames konkreetse teema kohta projektitaotluse. Samuti võivad uurimiskeskused aidata kujundada ELi teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse alaseid prioriteete, andes oma panuse asjaomaste tehnoloogiaplatvormide teadusuuringute kavadesse.

Euroopa Komisjon toetab taastuvate bioenergia allikate ja bioenergia valdkonna teadusuuringute võrkude loomist erinevate vahendite kasutamise kaudu. Nii näiteks on tippkeskuste võrgustiku „Ületades tõkkeid bioenergia suunas” („Overcoming barriers to bioenergy”) eesmärk jagada uue integreeritud struktuuri (virtuaalse uurimisinstituudi) kaudu ühes või mitmes kõige asjakohasemas bioenergia valdkonnas teadusuuringute infrastruktuure ja uurimistööga seotud töötajaid. Veel üks näide on koordineerimismeede „NETBIOCOF”, mille kaudu edendatakse koostööd Euroopa teadusasutuste vahel biomassi kaaspõletamiseks uutes ja olemasolevates elektrijaamades. Kuuenda raamprogrammi eritoetuse meetme „EPOBIO” eesmärk on rakendada genoomikaalaseid teadmisi, et parandada taimsest materjalist tooraine majandusliku potentsiaali kasutamist energeetikas või keemiatööstuses.

Euroopa teadusruumi võrgustiku (ERA-NET)(1) kava raames toetatakse riiklike ja piirkondlike uurimisprogrammide koordineerimist Euroopa teadusruumis. Selles suhtes on biotehnoloogia, bioenergia ja taimse materjali Euroopa teadusruumi võrgustikud (ERA-NETi skeemid) ülimalt asjakohased.

Euroopa tehnoloogiaplatvormide kaudu edendatakse ka teadusuuringute võrkude loomist, tuues kokku kõik huvitatud osapooled konkreetses valdkonnas. Taastuvate loodusressursside valdkonnas omavad olulist tähtsust eelkõige neli platvormi: 1) säästev keemiatööstus, 2) tulevikutaimed, 3) biokütused ja 4) metsasektor. Nende platvormide raames on töötatud välja strateegilised teadusuuringute kavad, mis annavad olulise panuse seitsmenda raamprogrammi teadusuuringute prioriteetide saavutamisele.

Peale selle sisaldab seitsmenda raamprogrammi tööprogramm „Võimekus” integratsioonimeetmeid olemasolevate teadusuuringute infrastruktuuride toetamiseks. Üks selle programmi prioriteete on järgmise põlvkonna biokütuste arendamine.

Lisaks raamprogrammile on komisjon moodustanud ka teadmistepõhise biomajanduse koordineerimise, edendamise ja rakendamise liikmesriikide võrgu nimetusega KBBE-NET.

Nagu juba nimetatud, rahastatakse praegu kuuenda ja seitsmenda raamprogrammi raames mitmeid teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse alaseid algatusi, mille eesmärk on võrkude loomine ja teadusuuringute koordineerimine taastuvate energiaallikate valdkonnas. Täiendavate uuringute rahastamise või olemasolevate uuringute tõhustamise vajadust hinnatakse käimasoleva arengu tulemuse ning seitsmenda raamprogrammi tulevaste tööprogrammide koostamiseks saadud panuse kontekstis.

 
 

(1) Euroopa teadusruumi võrgustik.

 

Küsimus nr 44, mille on esitanud Marco Cappato (H-0676/07)
 Teema: Teadustöötajate liikuvus ELis
 

Kuna Euroopa Liidu lepingus sätestatud isikute vaba liikumise põhimõte tagab kõigi Euroopa Liidu kodanike liikuvuse, kas komisjon ei kaalu teha ettepanekut kõrvaldada takistused teadustöötajate liikuvusele Euroopas?

Kui see on nii, siis kas komisjon ei kaalu ka teadustöötajate palga ja lepingutingimuste ühtlustamist Euroopa tasandil seoses mõlemat tüüpi lepingute ja tasustamise vormidega?

 
  
 

Komisjon on täiesti teadlik, et Euroopas tuleb teadlaste liikumist hõlbustada ja nende karjäärivõimalusi edendada. Seepärast ongi viimase paari aasta jooksul koostatud nende kahe aspekti kohta strateegia kahe nõukogus kinnitatud teatise alusel, milles pädevus on jagatud liikmesriikidega.

Selle strateegia tulemusel on võetud vastu rida olulisi õigusloomega seotud, finantsalaseid või konkreetsemaid algatusi.

Geograafilise, sektoritevahelise või asutustevahelise liikuvuse edendamise suhtes on paljugi juba saavutatud, näiteks suur personalikulude tõus seitsmenda raamprogrammi eelarves, eriti Marie Curie stipendiumide, Euroopa teadlaste liikuvusportaali ja Euroopa liikuvuskeskuste võrgustiku, katsealgatus „Euroopa teadlased välismaal” (ERA(1)-Link) Ameerika Ühendriikides tegutsevate Euroopa teadlaste võrku koondamise, ELi teadlase viisa direktiivi ja soovituste näol.

Teised algatused on rohkem seotud teadlaste karjääri edendamisega. Vastu võeti soovitus Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi kohta ning selle vastuvõtmist propageeriti mitmete teavitustegevuste ja teadlikkuse tõstmise meetmete kaudu nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil. Käivitati ka teadlaste tasustamise uuring, mis näitas, et teadlase kutseala atraktiivsust annab veel tõsta.

Komisjoni huvi teadlaste küsimuse vastu näitab ka Euroopa teadusruumi rohelise raamatu kaudu hiljuti algatatud konsultatsioon. Sidusrühmadelt küsiti, kas Euroopas on vaja tõhusamat võrgustikku, mis aitaks parandada teadlaste liikumise tingimusi ja täiendavate pensioniõiguste kaasaskantavust ning tagada neile paremad töötingimused. Selle konsultatsiooni vastused vaadatakse hoolikalt läbi koos vastustega, mis saadi liikuvuse uusi vorme käsitlevale küsimustikule, keskendudes rohkem sellele, kas sotsiaalkindlustusskeemide koordineerimise eeskirju oleks vaja kohandada.

Komisjon tegeleb praegu vastuste analüüsimisega ning ettepanekute tegemiseks on veel liiga vara. Juba on siiski ilmne, et enamik sidusrühmi pooldab karmimaid ja konkreetsemaid meetmeid. Seega võib komisjon eelolevatel kuudel teha konkreetsed ettepanekud teadlaste liikumiselt viimaste takistuste kõrvaldamise meetmete kohta.

Komisjon ei kavatse teha ettepanekut õigusliku seisundi ega teadlaste tasustamise taseme ühtlustamiseks kogu Euroopas, mis on riikliku pädevuse valdkonnad. Sellest olenemata võib komisjon hartas ja juhendis avaldatud põhimõtete kontekstis teha ettepanekuid algatuste kohta, muu hulgas näiteks teadlaste töötingimuste parandamiseks, et muuta teadlase karjäär atraktiivsemaks.

 
 

(1) Euroopa teadusruum.

 

Küsimus nr 49, mille on esitanud Seán Ó Neachtain (H-0628/07)
 Teema: Shannoni lennujaama uue lennuliini arendusprogramm
 

Kas Euroopa Komisjon võib öelda, mitu programmi on komisjon viimastel aastatel heaks kiitnud, milles lubatakse liikmesriigi valitsusel toetada uute riigisiseste või konkreetsest lennujaamast väljuvate lennuliinide arendamist kuni kolme aasta jooksul, et need uued lennuliinid saaksid hakata kasumit teenima?

 
  
 

Alates ühenduse suuniste jõustumisest 9. detsembril 2005 lennujaamade rahastamise ja piirkondlikest lennujaamadest opereerivate lennuettevõtjate riikliku stardiabi kohta(1) on komisjon kiitnud heaks 4 kava, mille alusel saab lennuettevõtjatele anda stardiabi uute lennuliinide teenindamiseks kohalikest lennujaamadest. Otsused on järgmised:

komisjoni 11. novembri 2006. aasta otsus lennuliini arendamise kava kohta Maltal (otsus nr 640/2006);

komisjoni 13. juuni 2007. aasta otsus stardiabi andmise kohta Antwerpeni lennujaamale (otsus nr 156/07);

komisjoni 4. aprilli 2007. aasta otsus stardiabi andmise kohta Puglia lennujaamadele (otsus nr 55/07) ja

komisjoni 10. juuli 2007. aasta otsus Rootsi Norrköpingu lennujaama turundusfondi loomise kohta (otsus nr 791/2006).

Komisjon on võtnud vastu veel kaks dokumenti:

komisjoni 22. juuni 2006. aasta otsus abi kohta Ryanairile (liinil London–Toulon) (otsus nr 563/05);

komisjoni 16. mai 2006. aasta otsus Ühendkuningriigi liinide arendamise fondi kava kohta (otsus nr 303/2006).

Viimases kahes otsuses otseselt 2005. aasta suunistes sätestatud eeskirju ei kohaldatud, sest riigiabist teatati enne suuniste jõustumist.

 
 

(1) ELT C 312, 9.12.2005.

 

Küsimus nr 50, mille on esitanud Michl Ebner (H-0642/07)
 Teema: Brenneri peatunnel
 

Transiitveod läbi Brenneri kuru on kasvanud alates 1998. aastast rohkem kui 50%. 2007. aasta esimesel poolel ületas Alpi mäestiku selle kuru kaudu peaaegu 6000 veoautot päevas. Kuna Alpid on ökoloogiliselt eriti tundlik ala, otsustati mõni aeg tagasi abistada kõnealust ala ja selle elanikke, ehitades Brenneri peatunneli. Brenneri peatunnel on loetletud algusest peale TEN-T esimese projektina.

Brenneri peatunneli projekti hinnanguline maksumus on 4,5–8 miljardit eurot, summa, mis saadakse asjaomastelt liikmesriikidelt ning ELilt. Itaalia ja Austria esitasid 2007. aasta juulis nõutud dokumendid ühenduse finantsabi transpordi- ja energeetikavaldkonnas taotluseks, mis oli kavandatud sügiseks.

Kas komisjon kinnitab, et 2007. aastal Euroopa Parlamendi vastu võetud 30% reegel kehtib, kui ühenduse finantsabi antakse? Milliseid meetmeid komisjon rakendab, et parandada kommunikatsiooni vähesust elanikkonnaga Brenneri peatunneli eeliste üle? Kuidas komisjon kindlustab Brenneri peatunneli rahastamise pärast 2012. aastat?

 
  
 

Berliini-Verona/Milano-Bologna-Napoli-Messina-Palermo raudteetelg (prioriteetne telg nr 1) on üks 30 üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) prioriteetsest projektist. Brenneri peatunneli projekt, millele austatud parlamendiliige viitas, on antud prioriteetse telje keskne lüli. 2007. aasta 10. juulil allkirjastasid Werner Faymann ja Antonio Di Pietro, Austria ja Itaalia transpordiministrid vastastikuse mõistmise memorandumi Saksa transpordiministri Wolfgang Tiefensee juuresolekul, kes kinnitas, et Saksamaa teeb kõik vajaliku kindlustamaks, et tunneli käikuminemisel on tagatud koostalitusvõime selle põhjapoolsel küljel ja sellele juurdepääsuks vajalik ühenduvus.

Vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamine võimaldas nimetatud kahel liikmesriigil esitada Brenneri peatunneli jaoks 2007. aasta juulis vastavuses ühenduse piiriüleste projektide kriteeriumidega terviklik, kooskõlastatud ühenduse rahastamise ettepanek. Komisjon hindab hetkel kõiki 27 liikmesriigilt saadud ettepanekuid vastusena üleskutsele ettepanekuteks ühenduse rahaliseks toetuseks prioriteetsete projektidega töötamise jaoks TEN-T võrgus. Selle hinnangu põhjal otsustab komisjon 2007. aasta hilissügisel, kuidas jaotada TEN-T eelarvet ajavahemikul 2007–2013.

Praeguses etapis ei saa komisjon osutada, kas antud prioriteetsele projektile määratakse ühenduse toetus.

Samuti ei saa komisjon anda mitte mingisuguseid tagatisi seoses Brenneri peatunneli võimaliku rahastamisega pärast 2013. aastat. Komisjon ei saa anda tagatisi mis tahes ettevõttele seoses tulevase Euroopa Liidu eelarvega.

Komisjon jälgib hoolikalt Berliini-Palermo projekti üldisemalt ja eriti Brenneri peatunneli edenemist. 2005. aasta juulis määras komisjon kõnealusele teljele Euroopa koordinaatori, Karel Van Mierti, kes esitas teise tegevusaruande 19. juulil 2007. See aruanne edastati TRAN-komisjoni(1) esimehele 10. septembril 2007. Karel Van Miert on väga pühendunud kõnealuse prioriteetse projekti koordineerimisele.

 
 

(1) Transpordi- ja turismikomisjon.

 

Küsimus nr 51, mille on esitanud Gay Mitchell (H-0645/07)
 Teema: Õhutransport ELi liikmeks olevatesse saareriikidesse
 

Millised on komisjoni ettepanekud, et tagada piisav õhutransport ELi liikmeks olevate saareriikide ja ülejäänud ELi vahel?

 
  
 

Komisjon on täiesti teadlik, et tähtis on tagada liikuvus seoses saarepiirkondadega ja peab tõhusat transporti sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse tingimuseks. Neid vaateid jagavad ELi liikmeks olevad saareriigid.

Õhutransport on selgelt kõige kiirem tee liikuvuse tagamiseks. Ühine Euroopa lennundusturg on edukalt loodud, võimaldades seega märkimisväärset suurenemist lennuliinide ja lennuettevõtjate arvus ning tuues suurt kasu tarbijatele.

Liikmesriigid võivad teatud tingimustel anda stardiabi, et julgustada uute lennuliinide rajamist. EÜ asutamislepingu artikli 88 alusel tuleb sellisest abist teavitada komisjoni. Komisjon hindab abi EÜ asutamislepingu artiklite 86 ja 87 ning ühenduse suuniste (lennujaamade rahastamise ja piirkondlikest lennujaamadest opereerivate lennuettevõtjate riikliku stardiabi kohta(1)) seisukohast.

Praegu on Euroopa õigusaktide hulgas säte avaliku teenindamise kohustuste rakendamise kohta õhutranspordi korral, kui turg ei vasta riikide või piirkondade tegelikele vajadustele.

Avaliku teenindamise kohustused võivad seotud olla teatud tingimustega seoses ainuõigustega kolmeks aastaks, mis on pikendatavad hankemenetluse kaudu.

Selleks et muuta avaliku teenindamise kohustused atraktiivsemaks suuremale hulgale taotlejatest, on komisjon teinud ettepaneku pikendada antud perioodi neljale aastale.

Lõpetuseks vastavad sotsiaalse iseloomuga abiprojektid, mille eesmärk on lennureiside hinna alandamine saarte elanikele, põhimõtteliselt ühisturu nõuetele, eeldades, et need ei vii õigustamata diskrimineerimiseni nendest tulu saajate või lennuliinide hulgas.

 
 

(1)Euroopa Liidu Teataja C 312, 09.12.2005.

 

Küsimus nr 52 , mille on esitanud Jörg Leichtfried (H-0647/07)
 Teema: Turvalisus Slovakkia õhuruumis / Slovakkia lennuliikluse lennujuhtide olukord
 

Slovakkia lennuliikluse lennujuhid alustasid streiki, et tõmmata tähelepanu asjaolule, et lennuohutus Slovakkias jätab tõsiselt soovida. Järgnev Eurocontroli auditeerimine paljastas tõsiseid puudusi ja riske ning eelkõige mittevastamise Euroopa ohutusnormidele (ESARR). Slovakkia Lennuohutusamet näitab leide tühisena ning kuigi Slovakkia tsiviillennundusamet lubas hinnata Eurocontroli aruannet ning rakendada soovitatud meetmed 30. aprilliks 2007, pole tänaseks midagi tehtud. Töötajaid, kes streikisid, on karistatud ja nende palkasid on kärbitud. Veel enam, nende nimed on kantud musta nimekirja, mida praegu mitteametlikult peetakse.

Kas komisjon on teadlik sellest kahetsusväärsest olukorrast Slovakkias ja mida ta kavatseb selles osas ette võtta?

 
  
 

Komisjon saab kinnitada, et Eurocontrol teostas ohutuskontrolli 2007. aasta alguses tsiviillennundusameti nõudmisel. Kontroll paljastas mitmed nõuete mittejärgimise juhtumid Eurocontroli ohutuseeskirjade ning komisjoni 20. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2096/2005, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded, kohaldamises. Slovakkia aeronavigatsiooniteenuste pakkuja LPS pakkus järgnevalt parandusmeetmeid, millest mõned jõustusid kohe, samal ajal kui teised tuli rakendada 2007. aasta lõpuks. Komisjonil ei ole teavet, et antud menetlust, mis on üsna standardne, ei järgita.

Tuleb samuti rõhutada, et tuvastatud mittejärgimise juhtumite iseloom ei osuta tõsistele turvalisuse puudujääkidele Slovakkia õhuruumis.

 

Küsimus nr 53, mille on esitanud Manuel Medina Ortega (H-0593/07)
 Teema: Strateegiline kava äärepoolseimate piirkondade jaoks
 

Arvestades äärepoolseimate piirkondade strateegilise kava hilinemisega esitamist ja kõnealuste piirkondade raskusi selliste uute probleemide tulemusena nagu suurenenud õhutranspordikulud, turistide vähenemine ja migratsioonisurve, kas komisjon tagab, et strateegiline kava valmib mõistliku tähtaja jooksul ning et komisjonil on vahendid selle kava rakendamiseks?

 
  
 

12. septembril 2007 võttis komisjon vastu teatise „Äärepoolseimate piirkondade strateegia: kokkuvõte ja arenguperspektiivid”.(1) Teatises hinnatakse antud piirkondade strateegia rakendamist alates 2004. aastast ja püütakse tugevdada nende kolme alustala – konkurentsivõimet, ligipääsetavust ja piirkondlikku integratsiooni – teatud lühiajaliste lisameetmete peatse võtmise kaudu.

Teatises taotletakse arutelu algatamist pikaajalistel teemadel, mis on äärepoolseimate piirkondade jaoks eriti delikaatsed, ning nendele on viidatud austatud parlamendiliikme poolt esitatud küsimuses: kliimamuutused, demograafilised muutused ja rände juhtimine, põllumajandus ja merenduspoliitika.

Samal ajal jääb ligipääsetavus komisjoni äärepoolseimate piirkondade strateegias keskseks. Need piirkonnad sõltuvad täielikult õhutranspordist nii äärepoolseimate piirkondade elanike juurdepääsu suhtes ülejäänud Euroopale kui ka turistide ja sotsiaal-majandusliku arengu mõjutajate juurdepääsu suhtes äärepoolseimatele piirkondadele. Seetõttu kutsub komisjon oma partnereid üles kliimamuutuste vastu võitlemise raames arutama, „millised meetmed on vajalikud, et heitmete vähendamise eesmärk ei mõjuks negatiivselt juurdepääsule äärepoolseimate piirkondade ja nende piirkondade majandusele ja kodanikele”.

Teatis on esitatud Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Seda arutatakse vaheldumisi kõigi nelja asutusega, alustades parlamendist. Äärepoolseimate piirkondade strateegia praegusel ja tulevasel rakendamisel järgitakse ka partnerluspõhimõtet.

Komisjon tagab, et sobivad meetmed võetakse vastu erinevates asjaomastes valdkondades ajavahemikul 2007–2013, kasutades vajalikke ressursse, ning valmistab ette strateegia tulevikuks, kui konsultatsioonietapp on lõppenud.

 
 

(1)KOM(2007)507 lõplik.

 

Küsimus nr 54, mille on esitanud Lambert van Nistelrooij (H-0596/07)
 Teema: Euroopa naabruspoliitika tugevdamine
 

2005. aastal võeti vastu Euroopa naabruse ja partnerluse rahastamisvahend (ENPI). Senini tundub rakendamine konkreetsetes liikmesriikides olevat aeglane. Seetõttu on väljendatud muret programmi edenemise üle.

Olen aru saanud, et Euroopa naabruspoliitika tugevdamiseks hindab komisjon igal aastal – esmakordselt 2007. aasta lõpus – ka Euroopa naabruspoliitika algatuse piiriülest koostööd. Suure tõenäosusega hõlmab see teavet programmide kohaliku või piirkondliku kasutuselevõtu kohta igas asjaomases riigis, ühiseid rakenduskavasid ja detsentraliseeritud suutlikkuse suurendamist.

Koos hindamisega, milliseid meetmeid pakub komisjon välja, et suurendada kohaliku ja piirkondliku tasandi piiriüleste algatuste kasutuselevõttu?

 
  
 

Arvestades, et Euroopa naabruse ja partnerluse rahastamisvahend võeti vastu oodatust hiljem ja see jõustus alles 29. novembril 2006, on veel liiga vara väita, et piiriülesed algatused on ellu viidud puudulikult, või selle üle muret väljendada. Vastupidi, komisjon ootab, et selle uue rahastamisvahendiga muutub Euroopa naabruspoliitika erinevate aspektide alane koostöö paremaks ja paindlikumaks, eriti piiriülese koostöö küsimustes.

Osalevad riigid tegelevad praegu koos piiriülese koostöö programmide täpsustamisega. Komisjon ootab enamiku programmide esitamist 2007. aastal, mis võimaldaks need vastu võtta 2007. aasta lõpus. See jääb kindlalt Euroopa naabruse ja partnerluse rahastamisvahendi artikli 9 lõike 6 raamesse, milles osutatakse, et programmid tuleb esitada aasta jooksul pärast piiriülese koostöö strateegiadokumendi vastuvõtmist (st 2008. aasta märtsiks). Programmide ettevalmistamiseks kuluvat suhteliselt pikka aega võib seletada lähenemisviisi uudsusega – esimest korda määratlevad liikmesriigid ja partnerriigid oma prioriteedid koos (ja konsulteerides kohalike partneritega) ning määravad kindlaks meetmed, mida järgmise seitsme aasta jooksul rahastada.

Igal juhul on kaks eelarvepädevat institutsiooni lubanud vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 48 kanda 2007. aastal kasutamata jäänud eraldised üle järgmistesse aastatesse. Seda kohaldatakse ka Euroopa Regionaalarengu Fondist Euroopa naabruse ja partnerluse rahastamisvahendile eraldatud vahendite suhtes.

Komisjon jälgib piiriülese koostöö programmide ettevalmistamist ja rakendamist tähelepanelikult, võttes arvesse ka neid elemente, mida austatud parlamendiliige nimetas (programmide kohalik või piirkondlik kasutuselevõtt). Selle põhjal võib komisjon vahekokkuvõtte käigus piiriülese koostöö strateegia läbi vaadata ja seda kohandada.

 

Küsimus nr 55, mille on esitanud Justas Vincas Paleckis (H-0603/07)
 Teema: Keskkonnainfrastruktuuri kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks
 

ELi riikides on vastu võetud asjakohased õigusnormid, mis tagavad võrdsed võimalused puuetega inimestele. Praktikas aga diskrimineeritakse puuetega inimesi tihti nende vajaduste osas, eelkõige ebapiisava eluaseme kohandamise ja avaliku sektori infrastruktuuri tõttu. Paljudes ELi liikmesriikides ei jõua liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimesed teatud asutusteni, ei leia tööd või ei saa kasutada teabe- või kultuuriallikaid või teisi teistele ühiskonna liikmetele saadaval olevaid teenuseid, kuna keskkond ei ole kohandatud vastavalt nende vajadustele.

Hetkel käivad läbirääkimised eridirektiivi ettevalmistamise kohta, mille kohaselt peaksid kõik liikmesriigid tagama, et keskkond on rahuldavalt kohandatud vastamaks puuetega inimeste vajadustele. Milline on komisjoni seisukoht selles küsimuses ja kas komisjon kavandab rakendada vajalikke meetmeid, mis tugevdaksid liikmesriikide pühendumist luua võrdsed võimalused, et vastata puuetega inimeste vajadustele?

 
  
 

Direktiiviga 2000/78/EÜ kehtestatakse töö saamise ja kutsealale pääsemise võrdse kohtlemise üldine raamistik ning keelatakse töökohal või koolituse saamisel diskrimineerimine puude, vanuse, usu või veendumuste või seksuaalse sättumuse põhjal. Kõnealuse direktiivi artikliga 5 nõutakse tööandjatelt mõistlikke abinõusid puuetega töötajate arvessevõtmiseks. Kõik liikmesriigid on selle direktiivi üle võtnud ning kui puudega inimest töökohal diskrimineeritakse, on olemas õiguskaitsevahend riigi tasandil. Seda direktiivi ei kohaldata siiski väljaspool töö, kutseala ja koolituse valdkonda.

Vastavalt 2008. aasta poliitilises strateegias(1) avaldatule ning tuginedes uuringule liikmesriikides kehtivate diskrimineerimisvastaste õigusaktide kohta(2), kavatseb komisjon esitada meetmed, mille eesmärk on diskrimineerimise (sealhulgas puude alusel, kuid mitte ainult) ennetamine ja selle vastu võitlemine väljaspool tööturgu. Nende meetmete koostamiseks läbiviidav mõju hindamine hõlmab ka avalikku konsulteerimist Internetis(3), mis lõpeb 15. oktoobril 2007. Komisjon võtab konsulteerimise ja mõju hindamise tulemusi arvesse oma ettepanekute koostamisel ning sellele järgnevates kontaktides ELi institutsioonide, liikmesriikide ja muude sidusrühmadega.

Konkreetsemalt seoses küsimuses tõstatatud puuetega inimeste teabele juurdepääsu teemaga kavatseb komisjon vastavalt e-juurdepääsetavuse teatises(4) avaldatule hinnata tulemusi, mis on info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele juurdepääsu osas saavutatud 2007. aasta lõpuks.

 
 

(1) KOM(2007) 65.
(2) http://ec.europa.eu/employment_social/fundamental_rights/pdf/pubst/stud/mapstrand1_en.pdf.
(3) http://ec.europa.eu/employment_social/emplweb/news/news_en.cfm?id=270.
(4) KOM(2005) 425.

 

Küsimus nr 56 , mille on esitanud Panayiotis Demetriou (H-0608/07)
 Teema: Oikumeeniline patriarh ja Türgi
 

Türgi ülemkohus sedastas oma hiljutises otsuses, et oikumeeniline patriarh valitakse vastavalt 1923. aasta dekreedile, mis ütleb, et ainult Türgi kodanikel, kes täidavad oma kohustusi Türgis, on õigus valida ja saada valitud. Sel viisil sekkub Türgi riik, eirates ühenduse õigustikku ja eelkõige Euroopa inimõiguste konventsiooni ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat, usukogukonna sisekorraldusse, kehtestades ranged piirangud mittetürklastest isikute õigusele usuvabadusele nende osaluse kaudu usukogukondade tegevuses, millesse nad kuuluvad. Seda probleemi on korduvalt tõstatatud komisjoni eduaruannetes Türgi kohta.

Milliseid meetmeid kavatseb komisjon võtta tagamaks, et Türgi on kooskõlas tema ühinemiseelse protsessi kontekstis mittemoslemi kogukondade ja oikumeenilise patriarhi ees võetud kohustustega säilitada usuvabadus – kohustustega, mis on sätestatud partnerluslepingus ja läbirääkimisraamistikus?

 
  
 

Komisjon jätkab usuvabadusega seotud küsimuste hoolikat jälgimist, pidades silmas selliste lahendusteni jõudmist, mis austaksid täielikult Euroopa inimõiguste konventsiooniga tagatud vabadusi ning Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid.

Usuvabadusega seotud arengud kajastuvad komisjoni iga-aastastes eduaruannetes ja neid vaadeldakse ühinemisläbirääkimiste osana 23. peatüki (kohtusüsteem ja põhiõigused) kontekstis.

Vajaduse korral võib komisjon korrapärase poliitilise dialoogi raames tõstatada Türgi ametiasutustega konkreetseid küsimusi.

 

Küsimus nr 57, mille on esitanud Hans-Peter Mayer (H-0609/07)
 Teema: Tegevuskava seoses piirmäärast väiksema maksumusega riigihankemenetlustega, vastuseks millele esitatakse ainult pakkumised, mille väärtus on üle piirmäära
 

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivile 2004/18/EÜ(1)ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta, peavad need riigihanked, mille maksumus on suurem selles direktiivis esitatud piirmäärast, olema avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas.

Kui vastuseks teatele riikliku lepingu kohta, mille väärtus on alla piirmäära, esitatakse ainult pakkumisi, mille väärtus on üle piirmäära, kas siis tuleb kord tühistada ja korraldada uus riigihankemenetlus kogu ELis või saab siiski lepingu sõlmida?

 
  
 

Riigihankelepingute eeldatava kogumaksumuse arvutamise meetodid on sätestatud direktiivi 2004/18/EÜ artiklis 9. Selle sätte kohaselt võetakse riigihankelepingu eeldatava kogumaksumuse arvutamisel aluseks ostja hinnanguline väljamakstav kogusumma ilma käibemaksuta. Kalkulatsioon peab kehtima lepingu teate saatmise ajal või, kui sellise teate saatmine ei ole kohustuslik, siis ajal, kui ostja alustab lepingu sõlmimise menetlust.

Kui riigihankelepingu sõlmimise hetkel selgub, et kõikide esitatud pakkumiste maksumus on üle piirmäära, ei sea see tingimata küsimärgi alla lepingu sõlmimise menetluse käiku. Kindlasti ei pea menetlust katkestama ja alustama uut kogu ELi hõlmavat riigihanget, kui ostja suudab näidata, et maksumuse prognoosimise ajal toimis ta heas usus ja vastavalt eespool kirjeldatud eeskirjadele.

Igal juhul peavad ostjad olema teadlikud asjaolust, et ka need lepingud, mis jäävad alla ELi direktiivide kohaldamise piirmäärasid, tuleb sõlmida kooskõlas ühenduse õiguse üldeeskirjade ja -põhimõtetega. See tähendab eelkõige, et siseturu jaoks oluliste lepingute sõlmimise kavatsust tuleb piisavalt reklaamida. Komisjon on avaldanud tõlgendava teatise(2), kus seletatakse oma seisukohti nende ühenduse õiguse põhimõtete praktilise rakendamise puhul.

Kui austatud parlamendiliige soovib arvamust konkreetse juhtumi kohta, on komisjon loomulikult valmis vaatama läbi temale esitatud asjaolud ja hindama, kas eespool kirjeldatud pakkumise seaduslikkuse tingimused on täidetud.

 
 

(1) ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.
(2) Komisjoni tõlgendav teatis, milles käsitletakse ühenduse õigust lepingute sõlmimisel, mis ei ole või on ainult osaliselt reguleeritud riigihankedirektiividega, ELT C 179, 1.8.2006.

 

Küsimus nr 58, mille on esitanud Frank Vanhecke (H-0610/07)
 Teema: Isapuhkus
 

Saksamaal on vastutav minister Ursula von der Leyen algatanud „isaduskuud” (Vätermonate) osana meetmetest kehtestamaks tasuline lapsehoolduspuhkus: lapsehoolduspuhkuse maksed tuleb teha 14 kuuks 12 kuu asemel, kui isa katkestab ka mõneks ajaks töö selleks, et laste eest hoolitseda.

Ilmselt kaalub volinik Vladimir Špidla kohustusliku lapsehoolduspuhkuse kehtestamist, milleks ta ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide tulevikuteemaliste arutelude järel kavandab esitada õigusloomega seotud ettepaneku (Barbara Schäder, „EU-Kommissar will Vater zur Auszeit verpflichten”, Der Spiegelonline, 18. juuli 2007).

Kas komisjon kinnitab, et volinik Špidla kaalub tõepoolest õigusloomega seotud ettepaneku esitamist antud teemal? Mis oleks selle õiguslik alus? Kas kõnelusi peetakse ainult ametiühingute ja tööandjate organisatsioonidega või leiavad need aset ka teiste osapooltega? Kas selline ettepanek ei ole vastuolus liikmesriikide volitustega ja subsidiaarsuse põhimõttega?

 
  
 

Töö, isikliku elu ja pereelu ühitamine kuulub naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhistes(1) nimetatud 2006.–2010. aasta esmatähtsate tegevusvaldkondade hulka. 2006. aasta oktoobris algatas komisjon Euroopa tasandil EÜ asutamislepingu artikli 138 alusel sotsiaalpartneritega esimese konsultatsiooni töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks(2). Uurinud esimese konsultatsiooni vastuseid, käivitas komisjon 30. mail 2007. aastal konsultatsiooni protsessi(3) teise etapi. Teise etapi dokumendis on komisjon näinud ette mitu varianti võimalikeks õigusloomealasteks või -välisteks meetmeteks, sealhulgas teinud ettepaneku võtta vastu õigusakt isapuhkuse kohta. Samuti palub komisjon sotsiaalpartneritel hinnata direktiiviga 96/34/EÜ(4) jõustunud isapuhkuse raamlepingu sätteid, pidades silmas selle läbivaatamist. Komisjon märgib ka, et olenevalt teise etapi konsultatsiooni tulemusest, sotsiaalpartnerite vahelisest läbirääkimisest ja üksikasjalikust mõju hindamisest kaalub komisjon kehtivate õigusaktide täiendamist töö ja pereelu ühitamise valdkonnas.

Teise konsultatsiooni tulemusel otsustasid ETUC,(5) BUSINESSEUROPE,(6) UEAPME(7) ja CEEP(8) isapuhkuse raamlepingu hindamiseks moodustada Euroopa sotsiaaldialoogi raames ühise töörühma. Nad on märkinud ka, et Euroopa sotsiaalpartnerid kavatsevad kasutada seda võimalust, et hinnata lapsehoolduspuhkuse korraldust võrreldes muude lapsetoetuste ja tööelu tasakaalu meetmetega, et hinnata uute meetmete võtmise vajadust. Töörühm esitab aruande 2008. aasta märtsis. Eespool nimetatud organisatsioonid ja muud Euroopa sotsiaalpartnerid on esitanud teise konsultatsiooni kohta ka oma tähelepanekud.

Komisjon tegeleb praegu sotsiaalpartnerite tähelepanekute uurimisega. Seepärast on liiga vara öelda, kas komisjon esitab õigusloomega seotud ettepaneku isapuhkuse (st lühike puhkuseperiood isadele lapse sünni või adopteerimise ajal) kohta.

Kui komisjon otsustab selles valdkonnas õigusloomega seotud ettepaneku esitada, on liikmesriikidel ja parlamendil võimalus seda arutada ja parandada. Nagu kõik õigusloomega seotud ettepanekud, võetaks isapuhkusega seotud ettepanek vastu EÜ asutamislepingu artikliga 251 ette nähtud korras.

Puhkusega (sealhulgas isapuhkusega) seotud küsimusi reguleerib asutamislepingu artikli 137 lõike 1 punkt a (töötingimused). Seega on ühendusel võimalik võtta meetmeid liikmesriikide meetmete toetamiseks ja täiendamiseks selles valdkonnas.

 
 

(1) KOM(2006) 92.
(2) SEC(2006) 1245, 12.10.2006.
(3) SEC(2007) 571, 30.5.2007.
(4) EÜT L 145, 19.6.1996.
(5) Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon.
(6) Euroopa ettevõtete liit.
(7) Euroopa käsitööliste ning VKEde assotsiatsioon.
(8) Riigiosalusega Ettevõtete ning Üldist Majandushuvi Pakkuvate Ettevõtete Euroopa Keskus.

 

Küsimus nr 59, mille on esitanud Jim Higgins (H-0612/07)
 Teema: Brasiilia veiseliha import
 

Pidades silmas Iiri põllumajandustootjate ühenduse (Irish Farmers Association) 16. juuli 2007. aastal komisjoniga peetud koosolekul esitatud graafilist tõestust standardite puudumise kohta Brasiilia veiseliha tootmises, kas Euroopa Komisjon on valmis kehtestama täieliku keelu Brasiilia veiseliha impordile?

 
  
 

ELi impordi sanitaarpoliitika põhineb teadusel, sanitaar- ja fütosanitaareeskirjadel ning asjaomastel rahvusvahelistel standarditel, mida toetavad rakendamisel saadud kogemused.

Veterinaar- ja toiduamet käsitles ükshaaval kõiki Iiri põllumajandustootjate ühenduse aruandes esitatud väiteid.

Üldiselt tundub komisjonile, et aruandes esitatud väited põhinevad suures osas veiseliha impordi suhtes kehtestatud ELi nõuete ebaõigel tõlgendusel.

Komisjon on teadlik, et Brasiilia ametiasutustel tuleb veel mõnigi probleem lahendada, ning on palunud kontrollitavaid tõendeid ülejäänud puuduste kõrvaldamise kohta 2007. aasta lõpuks.

Veterinaar- ja toiduametil on kavas teha veel kontrollkäike Brasiiliasse 2007. aasta jooksul, et tagada nende puuduste korrektne käsitlemine.

Komisjon on valmis võtma kõik asjakohased meetmed juhul, kui neid puudusi ei kõrvaldata.

 

Küsimus nr 60, mille on esitanud Mairead McGuinness (H-0619/07)
 Teema: Brasiilia veiseliha sektoris kohaldatavad kontrollid ja standardid
 

Milline on komisjoni seisukoht Brasiilia veiseliha impordi praeguse olukorra kohta?

Juuli alguses teatati, et volinik Fischer Boel tõstatas kirjas oma kolleegile volinik Kyprianoule küsimuse Iiri põllumajandustootjate ühenduse külastuse kohta Brasiiliasse ning nende külastuse alusel koostatud aruande kohta. Ta märkis, et „need tulemused on nii dramaatilised, et neid lihtsalt ei saa eirata. Minu arvates tuleb neid tulemusi veenval ja tõhusal viisil kontrollida”. Kas seda on tehtud?

Kas komisjon on veendunud, et Brasiilias veiseliha tootmise suhtes kohaldatavad kvaliteedi- ja ohutusstandardid on piisavad?

Milliseid jõupingutusi on komisjon teinud veiseliha tootmise standardite tõstmiseks rahvusvahelisel tasandil, et need vastaksid ELi standarditele?

 
  
 

Tuginedes 2007. aasta märtsi asjaomaste ELi loomatervishoiu- ja tervisekaitsenõuete täitmise kontrollile, hindab komisjon praegust olukorda Brasiilias selliseks, mis ei nõua kehtivate veiseliha impordi eeskirjade viivitamatut muutmist.

Peale seda kontrolli on komisjon siiski jätkanud Brasiilia ametiasutustele surve avaldamist, et nad jätkaksid oma veterinaarkontrolli meetmete parandamist.

Enne 2007. aasta lõppu on kavas teostada täiendav kontroll ning komisjon on valmis vajaduse korral võtma täiendavaid meetmeid.

EL ei saa nõuda kolmandalt riigilt mõnede ELis kohaldatavate veterinaarmeetmete täitmist (näiteks läbipaistvus), sest see oleks selgelt vastuolus SPS/WTO lepingu põhimõtete ja eeskirjadega(1).

Sellele vaatamata on ELi veiseliha impordi nõuded teaduslikel alustel põhinevad, proportsionaalsed ja diskrimineerimist vältivad, mõnikord rangemad kui OIE(2) standardid ning ELi tarbijate tervise kaitsmiseks piisavad. Komisjon püüab koos liikmesriikidega tagada, et imporditud tooted oleksid nende imporditingimustega kooskõlas.

Komisjon on teadlik, et Iiri põllumajandustootjate ühendus (IFA) külastas Brasiiliat, mille tulemusel on koostatud aruanne. IFA aruandes esitatud teave Brasiilia veiseliha impordi suhtes kohaldatavate ELi nõuete kohta ei ole korrektne.

 
 

(1) Tervisekaitse ja fütosanitaarvaldkonna meetmed / Maailma Kaubandusorganisatsioon.
(2) Rahvusvaheline episootiaamet (World Organisation of Animal Health).

 

Küsimus nr 61, mille on esitanud Jim Allister (H-0614/07)
 Teema: Geneetiliselt muundatud põllukultuuride heakskiitmismenetlus
 

Miks võtab geneetiliselt muundatud põllukultuuride heakskiitmismenetlus ELis aega 30–36 kuud, kui Ameerika Ühendriikides võtab sama menetlus aega vaid 9–18 kuud.

Kas EL liigub geneetiliselt muundatud sortide samaaegse heakskiitmise suunas, et ELi menetlus ei satuks ebasoodsasse olukorda heakskiitmise venimisest tuleneva kariloomade sööda maksumuse tõusu tõttu?

 
  
 

On palju põhjuseid, miks geneetiliselt muundatud põllukultuuri lubamine võtab ELis keskmiselt kauem aega kui kolmandates riikides. Need vajavad eraldi analüüsi. Komisjon tooks välja erinevaid tegureid.

Üks on see, et kehtivat geneetiliselt muundatud toidu ja sööda lubamise süsteemi kohaldatakse alles 2004. aasta aprillist ja nagu iga uus mehhanism, vajab see aega sissetöötamiseks. Sama kehtib ka biotehnoloogia ettevõtete kohta, kes pidid end õigusaktidest tulenevate uute nõuetega kurssi viima.

Teiseks, et reageerida ELi kodanike murele geneetiliselt muundatud põllukultuuride ohutuse kohta, on uue õigusliku raamistikuga kehtestatud hindamissüsteem, mis on märksa rangem kui ükski teine maailmas. Selles nõutakse, et ettevõtted koostaksid eraldi toimikud ning vastaksid paljudele teaduslikele küsimustele, mida Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) riskihindamise etapis esitab.

Kolmas tegur on see, et liikmesriigid ei anna oma toetust teadusliku hindamise tulemustele ja nendest tulenevatele komisjoni ettepanekutele geneetiliselt muundatud organismide (GMOd) heakskiitmiseks. Asjaolu, et liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamuse toetuse saamine on keeruline, sunnib komisjoni kasutama täielikku komiteemenetlust, st kaasama nõukogu.

Selle olukorra valguses on komisjoni seisukoht alati olnud selge. Komisjon on otsustanud õiguslikku raamistikku täielikult rakendada, vältides lubade andmise menetluses võimalikke ummikseise, kuid tegemata kompromisse väga ranges riskihindamises.

Selle valguses ja nende kolme aasta jooksul saadud kogemuste tulemusel on juba viidud sisse asjaomased parandused.

Näiteks on lühendatud Euroopa Toiduohutusametile antud aega uue toimiku terviklikkuse kontrollimiseks ning amet võttis hiljuti kohustuse lõpetada see riskihindamise etapp kuue nädala jooksul alates taotluse esitamisest.

Samasugune positiivne samm tehti avastamismeetodite valideerimisel, mis on samuti protsessi oluline osa.

Samuti on komisjon teinud erinevaid algatusi suurema toetuse saamiseks liikmesriikidelt. Pärast kvestorite kogus 2006. aasta aprillis peetud geneetiliselt muundatud organismide teemalist arutelu määrati kindlaks konkreetne tegevuskava, mille eesmärk oli geneetiliselt muundatud organismide alaste otsuste teadusliku järjepidevuse ja läbipaistvuse suurendamine. Näiteks annab Euroopa Toiduohutusameti GMOde uurimise komisjon nüüd süstemaatiliselt selgitusi, kuidas liikmesriikide tõstatatud märkusi on ameti arvamustes arvestatud. Viimased hääletused on näidanud liikmesriikide toetuse tõusu lubade andmise ettepanekutele.

 

Küsimus nr 62, mille on esitanud Philip Bushill-Matthews (H-0615/07)
 Teema: Solidaarsusfond
 

Kas komisjon saab kinnitada, et pärast ulatuslikku üleujutustega seotud kahju on Ühendkuningriigi valitsus esitanud ELi Solidaarsusfondile taotluse abi saamiseks, ning kui see vastab tõele, siis millisel kuupäeval komisjon selle avalduse sai?

Kas komisjon saaks palun anda ligikaudse ülevaate, milline on maksimaalne ja minimaalne võimalik abisumma ning kui kiiresti on võimalik need vahendid üle kanda, arvestades pakilist vajadust tulvavete tõkete parandamiseks nii ruttu kui võimalik enne järgmisi paduvihmasid?

 
  
 

Komisjon saab kinnitada, et ELi Solidaarsusfond sai 20. augustil 2007. aastal Ühendkuningriigi valitsuselt taotluse abi saamiseks. Komisjonile on teatatud, et üksikasjalikum teave, eelkõige täpsustatud kahjuhinnangud, esitatakse 2007. aasta septembri lõpus.

Kui Ühendkuningriigi taotlus vastab solidaarsusfondist abi andmise kriteeriumidele, teeb komisjon eelarvepädevale institutsioonile, kes kinnitab eelarve muutmise menetluse kaudu vajalikud assigneeringud, ettepaneku abi summa kohta.

Abi summa arvutatakse tavakohasel viisil otsese kahju kogusumma alusel, võttes arvesse fondist abi saamise kahju künnist kõnealuse riigi jaoks. Ühendkuningriigi puhul on 2007. aasta künnis 3 267 miljardit eurot. Alla künnist jäävale kahju osale antakse abi madalama, 2,5%se määraga ning künnist ületavale kahju osale kõrgema, 6%se määraga. Lõplik summa sõltub toimiku üksikasjalikust analüüsist, mistõttu ei saa antud etapis täpset vastust anda.

Selles etapis ei ole võimalik ennustada, kui kaua menetluse erinevad osad aega võtavad. Tuleb märkida, et Euroopa Liidu Solidaarsusfondi abi võib kasutada üksnes hädaolukorras vajalikeks erimeetmeteks, mis on seotud üleujutuste põhjustatud kahjudega (sealhulgas kaitseinfrastruktuuride kindlustamiseks). Euroopa Liidu Solidaarsusfondist ei ole võimalik rahastada ennetavaid meetmeid, kuid asjaomaste piirkondade ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavades peaks selline võimalus olema.

 

Küsimus nr 63, mille on esitanud Ryszard Czarnecki (H-0621/07)
 Teema: Maanteede infrastruktuuri ehitamiseks antav ELi toetus
 

Millist toetust saab EL anda maanteede ja kiirteede ehitamiseks ja raudteeprojektideks Poolas seoses ettevalmistustega 2012. aasta Euroopa meistrivõistlusteks jalgpallis?

 
  
 

Investeeringud Poola transporti tehakse peamiselt infrastruktuuri ja keskkonna rakenduskava raames, milles ette nähtud ELi rahastatavate transpordi valdkonna projektide investeeringud ajavahemikuks 2007–2013 on 17,8 miljardit eurot. See rakenduskava ei ole veel lõplik ja arutelu selle üle on praegu Poola ametiasutustega käimas.

Prioriteediks on üleeuroopalise transpordivõrgu investeeringud, eriti need, mida on nimetatud 30 Euroopa huvides oleva prioriteetse projekti loetelus. Nõukogu ja parlament leppisid üleeuroopaliste transpordivõrkude prioriteedid kokku 2004. aastal(1). Nendes suunistes koostati loetelu 30 prioriteetse projektiga (Euroopa huvi peamise teljega), mille eesmärk on ühendada liikmesriike ja lõimida uute liikmesriikide võrgud säästval, ohutul ja turvalisel moel. Poola on seotud nelja üleeuroopalise transpordivõrgu projektiga. Need on meistrivõistluste jaoks vägagi asjakohased, võimaldades Poola suuremate linnade vahel kaasaegse, ohutu ja turvalise ühenduse.

Komisjon soovib austatud parlamendiliiget teavitada, et ELi rahalistest vahenditest on võimalik toetada ka maanteede infrastruktuuri ning investeeringuid ühistransporti võistluspaikadesse ja meistrivõistlusi võõrustavatesse linnadesse pääsemiseks, et parandada juurdepääsu staadionidele ja võõrustavatele linnadele.

 
 

(1) Otsus 884/2004/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta.

 

Küsimus nr 64, mille on esitanud Cristina Gutiérrez-Cortines (H-0622/07)
 Teema: Tervishoiuteenuste direktiiv ja selle mõju apteekidele
 

Arvestades komisjoni ja siseturu peadirektoraadi algatatud rikkumismenetlusi, mis püüavad liberaliseerida apteeke, lammutades struktuuri ja süsteemi, mis teenib kodanikke väga hästi ja aitab kaasa kvaliteetsele apteegiteenusele;

kas komisjon soovib muuta selle valdkonna täiuslikuks turuks, mida reguleerivad nõudluse ja pakkumise mehhanismi reeglid ning kus kodanike tervis ja ELi nõukogu poolt aktsepteeritavad väärtused ja põhimõtted on kõigest marginaalsed kaalutlused?

Kas komisjon arvab, et rikkumismenetluste põhjal on võimalik muuta asutamislepingut (artiklit 152) ja reguleerivaid institutsioone, nimelt nõukogu, Euroopa Parlamenti ja liikmesriikide parlamente ümber hääletada?

 
  
 

Esmalt soovib komisjon austatud parlamendiliikmele kinnitada, et on suurepäraselt teadlik tervishoiuteenuste, eriti apteegiteenuste vaieldamatust olulisusest Euroopa kodanike jaoks.

Komisjon soovib siiski rõhutada, et rikkumisi käsitlev poliitika selles valdkonnas ei nõua apteegiteenuste sektori liberaliseerimist.

Rikkumismenetluste eesmärk on tagada riiklike apteekide asutamist käsitlevate õigusaktide kokkusobivus asutamislepingus kinnitatud põhiõigustega. Komisjon on saanud ja saab jätkuvalt arvukalt kaebusi Euroopa kodanikelt, kes väidavad, et apteekide asutamise tingimused on mõnes liikmesriigis diskrimineerivad, läbipaistmatud või põhjendamatult piiravad, mis pilkavad nende põhivabadusi. Komisjoni kui EÜ asutamislepingu järelevalvaja kohus on tagada, vajaduse korral rikkumismenetlust algatades, kodanikele juba antud põhivabaduste austamine, olenemata seda reguleeriva teisese õigusakti olemasolust.

See ei tähenda, nagu oleks komisjon seisukohal, et selle eesliini tervishoiuteenuse suhtes ei saaks proportsionaalseid tervisega seotud meetmeid kohaldada, et tagada juurdepääs ja üldisemalt kõige kõrgemal tasemel apteegiteenuse osutamine kõigile kodanikele selle kõige laiemas mõistes.

See seisukoht ei viita, et muuta tuleks asutamislepingu teisi artikleid või et eksisteeriks konflikt teiste institutsioonide eelisõigustega. Just austatud parlamendiliikme viidatud asutamislepingu artikli 152 puhul tasub märkida, et Euroopa Kohtul oli võimalus oma hiljutise 16. mai 2006. aasta otsusega(1) meelde tuletada, et artikli 152 lõike 5 kohaselt võtavad ühenduse tervishoiumeetmed täiel määral arvesse liikmesriikide vastutust tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ning kättesaadavaks muutmisel, see säte ei välista siiski võimalust, et liikmesriikidelt võidakse muude asutamislepingu sätete alusel oma sotsiaalkindlustussüsteemide mõningast kohandamist nõuda.

 
 

(1) Kohtuasi C-372/04, punktid 146 ja 147.

 

Küsimus nr 65, mille on esitanud Olle Schmidt (H-0623/07)
 Teema: Vene-Saksa gaasitoru Baltikumis
 

Komisjon märkis (H-0231/07)(1) kevadel, et TEN-E projektiks klassifitseerumiseks ei oma tähtsust, kas Vene-Saksa gaasitoru rajatakse maa peale või vee alla. Teisest küljest peeti selle tegelikku trassi investorite poolt otsustatavaks „nende endi ärihuvide ja hinnangute põhjal”.

Venemaa valitsuse Baltikumi puudutavad avaldused näitavad, et energia müümisel ülejäänud Euroopale on ka eesmärke, mis ulatuvad kaugemale üksnes ärilistest kaalutlustest. Seetõttu peaks EL tähelepanu pöörama valitsuste ja avalikkuse poolsele murele näiteks Poolas, Soomes, Baltimaades ja Rootsis. Lõuna-Rootsi ametiasutused on nimelt väljendanud muret tagajärgede pärast julgeolekupoliitikale Baltikumis seoses ELi veelgi suurema sõltumisega Venemaa energiast. Selline üleeuroopaline projekt peaks Venemaa poliitilist arengut silmas pidades põhinema muu hulgas võrdsel määral julgeolekupoliitika, energiapoliitika ja keskkonnapoliitika kaalutlustel.

Kas komisjon peab tõesti tõenäoliseks, et Nord Stream tasakaalustab need huvid?

 
  
 

Nord Streami suurune projekt peab tingimata arvestama nii julgeolekuküsimusi kui ka energiaprobleemi, ning muidugi ka keskkonnanõudeid.

Kõnealune prioriteetne projekt, mis on kuulutatud Euroopa huvides olevaks, tõstatab julgeolekuküsimuse, nagu kõik sellise pikkusega gaasitorud. Sellise suurusega tööstusprojekti ehitamise ja haldamisega on seotud teatud risk ning kaasatud käitajate kohus on kinni pidada kõikidest kehtivatest määrustest (riiklikest, üleeuroopalistest ja rahvusvahelistest) ning rakendada kõiki meetmeid, et vähendada riski nii palju kui võimalik. Üldiselt on gaasitorud siiski ohutuim viis maagaasi juhtimiseks. Asjaolu, et Nord Stream rajatakse vee alla (s.o projekti variant, mis sisaldub nõukogu ja parlamendi poolt vastu võetud üleeuroopaliste energiavõrkude suunistes) on siin ebaoluline: kümned avamere gaasitorud, mis on Euroopas praegu kasutusel ning on olnud kasutusel aastakümneid, on nende aastate jooksul tõestanud oma usaldusväärsust, osutudes turvaliseks.

Energiaküsimused on samuti tähtsad, eriti ajal, mil nõudlus gaasi järele kasvab jõudsalt ja meie enda varud vähenevad. Hinnangute kohaselt impordib EL 2015. aasta paiku igal aastal vähemalt 100 miljardit m3 maagaasi lisaks. Seetõttu on praegu üle kümne aasta olnud komisjoni poliitika edendada üleeuroopalisi energiavõrke (TEN-E) ning seepärast on komisjon vastu võtnud võrkude ühendamise prioriteetplaani (PPI), mis hõlmab umbes kümmet gaasitoru, sealhulgas Nord Streami, mida peetakse strateegiliselt tähtsaks liidu gaasi vajaduste rahuldamisel.

Täiel määral tuleb arvesse võtta ka keskkonnakaalutlusi kooskõlas kehtivate õigusaktidest tulenevate nõuetega. UNECE(2) Espoo konventsiooni alusel (allkirjastatud üheksa Läänemere-äärse riigi ja Venemaa Föderatsiooni poolt), teostab Nord Streami ettevõte keskkonnamõjude hindamist, mille kohta oodatakse lõpliku aruande ilmumist enne 2007. aasta lõppu. Selle ülesande raames on toimunud 20 avalikku kohtumist ja ligikaudu 100 kohtumist pädevate ametiasutustega kõigist asjaomastest riikidest. Euroopa Ühenduse esindajana – Espoo konventsiooni lepingupool – oli komisjon kolme kohtumise näol üks teavitatud pooli, ja on juba soovitanud Nord Streamil olla valvas Euroopa ja rahvusvaheliste keskkonda puudutavate kohustuste järgimisel.

 
 

(1) Kirjalik vastus, 24. aprill 2007.
(2)Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjon.

 

Küsimus nr 66, mille on esitanud David Martin (H-0624/07)
 Teema: Võõrkeele lektorite (Lettori) diskrimineerimine Itaalias
 

Viimase 25 aasa jooksul on Itaalia ülikoolides diskrimineeritud võõrkeele lektoreid. Euroopa Kohtu 18. juuli 2006. aasta otsuses ei suudetud seda olukorda sisuliselt käsitleda. Pidades silmas asjaolu, et tavapäraseid viise kasutades ei tundu see olukord olevat lahendust leidnud, siis milliseid samme kavatseb komisjon astuda tagamaks, et Itaalia selle diskrimineerimise lõpetab, ning samuti kuidas tagab komisjon selle, et võõrkeele lektoritele makstaks õiglast hüvitist?

 
  
 

Komisjon kutsub austatud parlamendiliiget vaatama vastust kirjalikult vastatavale küsimusele E-2691/07 endiste võõrkeele lektorite (Lettori) omandatud õiguste tunnustamise kohta mitmetes Itaalia ülikoolides.

Komisjon tuletab meelde, et Euroopa Kohus otsustas oma 18. juuli 2006. aasta otsusega,(1) et Itaalia ametiasutuste vastu võetud õigusaktid ei olnud endiste lektorite karjääri taastamise osas ühenduse õigusega kokkusobimatud. Peale selle sai komisjon kõnealuse otsuse kohaselt kinnituse Itaalia ametiasutustelt, et nende õigusaktide kohaldamine oli tõhus.

Selles kontekstis tuleks kõiki Itaalia kõnealuste õigusaktide rakendamisega seotud probleeme käsitleda riiklikul tasandil asjakohaste ametiasutuste, sealhulgas kohtute kaudu. Konkreetse kahju hüvitamise üle saab otsustada vaid riigi kohus.

 
 

(1) Kohtuasi C-119/04, EKL 2006, lk I-6885.

 

Küsimus nr 67, mille on esitanud Eoin Ryan (H-0626/07)
 Teema: ELi osalemine ÜRO rahuvalvejõududes Sudaanis
 

Kas Euroopa Komisjon saab anda esialgse hinnangu, kui palju ÜRO koosseisu kuuluvast 20 000 Sudaani paigutatavast rahuvalvajast pärineb ELi liikmesriikidest?

 
  
 

ELi rahuvalvajate kasutamine on liikmesriikide pädevus, komisjonil ei ole selles etapis üksikasjalikku teavet erinevate liikmesriikide võetud kohustuste kohta.

Komisjon on teadlik, et Sudaani president Bashir on mitmel korral kindlalt nõudnud, et ÜRO operatsioon Darfuris (UNAMID(1)) peaks koosnema valdavalt aafriklastest. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on omalt poolt märkinud, et ei usu, et vajadust täielikult varustatud eriüksuste – eriti iseennast kaitsta oskavate transpordi- ja tehnikaüksuste – järele saab rahuldada, palumata abi riikidelt väljaspool Aafrika mandrit.

 
 

(1) Ühinenud Rahvaste Organisatsooni ja Aafrika Liidu ühisoperatsioon Darfuris.

 

Küsimus nr 68, mille on esitanud Liam Aylward (H-0632/07)
 Teema: Jälgitavuse ja märgistamise nõuded riikide jaoks, kes ekspordivad toitu ELi
 

Mida teeb Euroopa Komisjon selleks, et tagada Euroopas kehtivatele ELi toiduainetele jälgitavuse ja märgistamise nõuetega sarnaste õigusnormide kehtestamine teistes riikides, kust toiduaineid Euroopa Liidu territooriumile eksporditakse?

 
  
 

ELi õiguse kohaselt tähendab jälgitavus võimalus jälgida toitu, sööta, toidulooma või muud tarvitatavat ainet kõigil tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappidel.

Jälgitavus iseenesest ei muuda toitu ohutumaks. See on riskijuhtimise vahend, mida kasutatakse selleks, et aidata kaasa toiduohutusega seotud probleemide ohjamisele.

Jälgitavus on kohustuslik toidukäitlejatele toiduahela kõigis etappides alates importijast kuni jaemüügi tasandini.

See ei hõlma eksportijaid väljaspool Euroopat asuvates riikides, sest ELi õigusel ei saa olla ekstraterritoriaalset mõju. Tuleb siiski märkida, et osade ELi toidukäitlejate tavapraktikaks on paluda kaubanduspartneritel järgida teatud jälgitavuse nõudeid.

Toidu märgistamise nõudeid kohaldatakse kõigi ELis turustatavate toiduainete suhtes, sealhulgas imporditud toiduainete suhtes.

 

Küsimus nr 69, mille on esitanud Philip Claeys (H-0633/07)
 Teema: Erakonna keelustamine Saksamaal
 

2007. aasta augusti lõpus kõneles kodanikuõiguste volinik Nationaldemokratische Partei Deutschlands (NPD) keelustamise poolt. Ta märkis, et ka teistel ELi liikmesriikidel on „suured probleemid parempoolse äärmuslusega” ja viitas selles suhtes selgesõnaliselt Prantsusmaale, Belgiale, Saksamaale ja Itaaliale. Voliniku sõnul on nimetatud riikides vajalik tõhustada võitlust rassismi ja ksenofoobia vastu ning võtta meetmeid nii nende nähtuste ennetamiseks kui ka ohjeldamiseks.

Mida komisjon mõistab „suured probleemid parempoolse äärmuslusega” all? Milliseid erakondi see komisjoni arvates puudutab? Kas komisjon on seisukohal, et kõnealused erakonnad tuleks samuti keelustada? Kui nii, siis milliste tulemuste alusel?

 
  
 

Komisjon peab oluliseks natsikuritegude mäletamist austusavaldusena selle ohvritele ja tulevaste põlvede harimiseks. Igasugune suhtumine, mille eesmärk on anda sellele ideoloogiale positiivne või banaalne kujutis, ka seda kandvate ja kaitsvate erakondade osalemisel poliitilises elus, on vastuolus Euroopa Liidu väärtustega.

Äärmusluse kohta kordab komisjon, et rassism ja ksenofoobia on vastuolus põhimõtetega, millel põhineb Euroopa Liit ja mida liikmesriikides austatakse.

Erakondade nimistu koostamine nende ideoloogiate alusel või nende keelamine liikmesriikides ei ole sellisena EÜ asutamislepinguga komisjonile pandud pädevuses.

Oluline samm rassismi ja ksenofoobia vastases võitluses on see, et justiits- ja siseasjade nõukogu saavutas 19. aprillil 2007. aastal poliitilise kokkuleppe nõukogu raamotsuse näol rassismi ja ksenofoobia teatud vormide vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil. Selle raamotsuse eesmärk on ühtlustada rassismi ja ksenofoobia süütegudega seotud kriminaalõiguse sätteid.

Tulevikus on selle õigusakti alusel võimalik teatud asjaoludel kaaluda konkreetseid tegevusi, sealhulgas erakondadega seotud tegevusi.

 

Küsimus nr 70, mille on esitanud Maria Badia i Cutchet (H-0634/07)
 Teema: Loodusteaduste õpetamise oskuste parandamine
 

Viimastel aastatel on mitmetes uurimustes rõhutatud ärevusttekitavat langust loodusteaduste ja matemaatika tudengite arvukuses, mida suures osas pannakse koolides loodusteaduste õpetamise viisi süüks. Aruanne, mille komisjon palus Michel Rocard’il koostada uuendatud pedagoogika kohta Euroopa tuleviku heaks, soovitab tõhusamate, küsitlusel põhinevate õpetamismeetodite kasutuselevõtmist koolides ja aktiivset jätkuvat õpetajate koolitust koos õpetajatevaheliste võrgustike rajamisega. Aruandes märgitakse ka, et erilist tähelepanu tuleb pöörata tüdrukute osaluse suurendamisele võtmekoolide loodusteaduse ainetes ja nende enesekindluse tõstmisele loodusteaduste küsimustes.

Arvestades seda, et üksnes täiustatud teaduskultuur võimaldab tõelise teadmistepõhise ühiskonna ja majanduse tärkamist ELis ja et teadusharidus on sellesuunaliste edusammude võtmeks, milliseid meetmeid kavatseb komisjon võtta, edendamaks loodusteaduste õpetamise parandamist liidu koolides?

 
  
 

Komisjon jagab austatud parlamendiliikme muret, et noorte, eriti tüdrukute huvi matemaatika ja loodusteaduste vastu on suhteliselt madal. See toimub ajal, kui Euroopa seisab silmitsi kasvava nõudlusega kvalifitseeritud tööjõu järele loodusteadustes ja tehnoloogias ning oskustööliste nappusega nendes valdkondades. Seda olulisem see on, arvestades matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia olulisusega Euroopa konkurentsivõime ja teadmistepõhise ühiskonna jaoks. Peale selle mängib loodusteaduste hea tase väga olulist osa mitte üksnes seetõttu, et võimaldab kodanikel tõhusalt osaleda ühiskondlikes aruteludes, vaid ka juurdepääsul parematele töökohtadele.

Kõigil nendel põhjustel on tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010”(1) (mille kaudu toetatakse liikmesriike oma haridussüsteemide kohustuste täitmisel) prioriteetideks võitlus väheneva huviga looduseaduste ja tehnoloogia õpingute vastu, töölevõtmine ja sooline ebavõrdsus selles valdkonnas. See on ka üks viiest nõukogus 2003. aastal kokku lepitud Euroopa kriteeriumist(2) hariduse ja koolituse valdkonnas. Samuti on matemaatika, loodusteadused ja tehnoloogia üks kaheksast elukestva õppe võtmepädevusest, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2006. aasta soovituses.(3) Komisjoni uues teatises „Õpetajakoolituse kvaliteedi parandamine” (vastu võetud 3. augustil 2007. aastal)(4) rõhutatakse, kui oluline on, et õpetajad saaksid laialdasi teadmisi õppeainete, suhtumiste ja pedagoogiliste oskuste kohta, mida on vaja noorte paremaks ettevalmistamiseks, et nad saaksid täita oma osa ühiskonnas ja tööelus, aidates neil saada soovituses määratletud võtmepädevusi.

Komisjon on avatud koordineerimismeetodi raames teinud liikmesriikidega selles valdkonnas tihedat koostööd alates 2001. aastast. Avaldatud on kaks eduaruannet, milles soovitatakse järgmist: „kasutusele tuleks võtta tõhusamad ja atraktiivsemad õpetamismeetodid, eriti süstemaatilisema teaduse ja tehnoloogia õpetamise ühendamisega praktilise elu konteksti ja kogemustega”(5) ning „õpetajatele tuleks anda võimalusi oma teadmiste sisuliseks ja didaktiliseks täiendamiseks”. Teostatud on ka asjaomaste algatuste kaardistamine Euroopas, et julgustada kogemuste ja heade tavade vahetust(6).

Euroopa haridusalane teabevõrgustik Eurydice viis 30. riigis läbi uuringu „Loodusteaduste õpetamine Euroopa koolides”(7). Uuringus rõhutatakse õpetajate rolli teooria ja praktika ühendamisel ning praktilise töö olulisust loodusteaduste õppimisel. Samuti rõhutatakse selles sooküsimuste osa õpetajakoolituses.

Ekspertide aruanne „Loodusteaduste alane haridus: tänapäevane pedagoogika Euroopa tuleviku heaks” (Science Education Now: A Renewed Pedagogy for the Future of Europe, Rocardi juhitud uurimisrühm), millele austatud parlamendiliige viitab, on teadusvoliniku ning hariduse, koolituse, kultuuri ja noorsooküsimuste voliniku ühisalgatus. Aruandes vaadatakse olemasolevaid Euroopa algatusi loodusteaduste tõhusamaks õpetamiseks ja nõutakse uut lähenemisviisi loodusteaduste alasele haridusele, eelkõige aktiivsete õpetamismeetodite abil.

Komisjon on praeguse eesistuja ajal algatanud arutelu, et selgitada koos liikmesriikidega välja võimalused aruande soovituste rakendamiseks.

Komisjon toetab liikmesriikide algatusi ja nende jõupingutusi oma haridussüsteemide kaasajastamiseks loodusteaduste õpetamisel ja õppimisel. Selle saavutamiseks pakuvad laialdasi võimalusi elukestva õppe programmi vahendid.

Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi kaudu toetab komisjon ka tegevusi, mille eesmärk on loodusteaduste formaalse ja informaalse õpetamise edendamine. Seitsmenda raamprogrammi peatükis „Teadus ühiskonnas” nõutakse „lastes ja noortes teaduse vastu huvi tekitava avatud keskkonna [loomist], tõhustades kõikide tasemete, sealhulgas koolide teadusharidust ning ergutades igasuguse taustaga noorte huvi teaduse vastu ja täielikku osalemist selles”.

 
 

(1) Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide eesmärkide täitmise üksikasjalik töökava (veebruar 2002).
http://europa.eu/eur-lex/pri/en/oj/dat/2002/c_142/c_14220020614en00010022.pdf.
(2) http://ec.europa.eu/education/policies/2010/doc/after-council-meeting_en.pdf (ELT C 134, 7.6.2003).
(3) ELT L394, 30.12.2006, lk 10.
(4) http://ec.europa.eu/education/com392_en.pdf.
(5) http://ec.europa.eu/education/policies/2010/doc/math2004.pdf.
(6) Samas.
(7) http://www.eurydice.org/portal/page/portal/Eurydice/showPresentation?pubid=081EN".

 

Küsimus nr 71, mille on esitanud Nikolaos Vakalis (H-0635/07)
 Teema: EÜ asutamislepingu artikli 100 lõike 2 kohaldamine Kreeka puhul
 

Kas komisjon kavatseb teha ettepaneku, et nõukogu annab ühenduse rahalist toetust Kreekale, nagu on osutatud asutamislepingu artikli 100 lõikes 2, pärast surmavaid ja katastroofilisi tulekahjusid, mis augustis Kreekat laastasid? Milline on maksimaalne eelarve ning millise vormi võib see abi võtta? Millised tingimused võib nõukogu seoses asutamislepingus viidatud „tingimustega” abi andmiseks määrata?

 
  
 

Kreeka ametiasutused ei ole veel koostanud täielikku ja üksikasjalikku hinnangut Lõuna-Kreekas ja Evia saarel 2007. aasta augustis metsatulekahjude põhjustatud kahjude kohta. Tulekahju kahjustas otseselt heaolu allikaid (ehitisi, põlde, karja), mis aeglustab majanduskasvu. Teisest küljest peaksid ümberehituse jõupingutused ning riiklikest ja eravahenditest tulekahjude laastatud piirkondadesse suunatud investeeringud mõjutama investeerimistegevust lähiaastatel positiivselt. Seepärast ei ole tõenäoline, et mõju Kreeka majanduskasvule oleks jääv.

Artikli 100 lõike 2 võimalikku rakendamist uurib komisjon kohe, kui kahjude üksikasjalik hinnang kättesaadavaks muutub.

Muude ELi solidaarsusvahendite kasutamist ei ole siiski ette näha. Komisjoni president ja regionaalpoliitika eest vastutav volinik rõhutasid kannatanud piirkonda külastades, et kui majandusele ja keskkonnale põhjustatud kahjud on hinnatud, siis saab komisjon kasutusele võtta solidaarsusfondi ja muud Kreeka abistamiseks vajalikud vahendid. Peale selle on Euroopa Investeerimispank pakkunud Kreekale raamlaenu esimeses etapis 100 miljoni euro ulatuses suuremast laenust, mille kohta tehakse otsus pärast Kreeka lõplike nõuete esitamist.

 

Küsimus nr 72, mille on esitanud Bill Newton Dunn (H-0646/07)
 Teema: Keskkonnamõju hindamine
 

Kas komisjon kinnitaks, et keskkonnamõju hindamise direktiivi artikli 5 lõike 3 kohaselt tuleb Natura alasid käsitlevate meetmete rakendamise või arendamise taotluste ettepanekud avaldada konsultatsiooniks keskkonnaaruande lisana enne kohaldamise otsuse vastuvõtmist ning et mõnedes Ühendkuningriigi osades kasutatav korraldus, et esmane nõusolek antakse enne avalikkuse teavitamist ja teine nõusolek pärast, on õiguslikult tühine?

 
  
 

Keskkonnamõju hindamise direktiivi viimase redaktsiooni(1),(2),(3) artikli 5 lõike 3 kohaselt peab töö kavandaja esitatav teave sisaldama muu hulgas vähemalt „olulise kahjuliku mõju vältimiseks, vähendamiseks ja võimaluse korral kõrvaldamiseks ettenähtud meetmete kirjeldust”; artikli 3 esimeses taandes täpsustatakse, et keskkonnamõju hindamisel piiritletakse, kirjeldatakse ja hinnatakse otsest ja kaudset mõju loomadele ja taimedele, mis hõlmab loomulikult ka Natura 2000 alasid, mida asjakohane areng võib ebasoodsalt mõjutada.

Sama direktiivi artikli 6 lõike 1 kohaselt antakse „asutustele, kes on oma teatavate keskkonnaülesannete tõttu tulevikus tööga tõenäoliselt seotud, […] võimalus avaldada oma arvamust” artikli 5 kohaselt esitatud teabe kohta; samuti tehakse see teave kättesaadavaks asjaomasele üldsusele, kellel on „õigus esitada pädevale asutusele või pädevatele asutustele märkusi ja arvamusi, kui selleks on enne teostusloa taotluse kohta otsuse tegemist veel võimalus” (artikli 6 lõige 4).

Seepärast on selge, et üldsusele ja pädevatele keskkonnaasutustele tuleb anda varajane ja tõhus võimalus osaleda keskkonnaalaste otsuste tegemisel enne arendusloa andmist.

Sama kinnitati ka Euroopa Kohtu 7. jaanuari 2004. aasta otsuses kohtuasjas C-201/02 ex parte Delena Wells(4) lõikes 52, kus Euroopa Kohus otsustas, et „juhul kui siseriikliku õigusega nähakse ette mitmeetapiline teostusloa andmise menetlus, millest esimeses tehakse peamine otsus ja teises etapis täidesaatev otsus, mis ei või väljuda peamise otsusega määratletud piiridest, siis tuleb mõju, mida projekt võib keskkonnale avaldada, kindlaks määrata ja hinnata peamise otsuse tegemise menetluses. Ainult juhul, kui mõju on võimalik kindlaks määrata alles rakendusotsuse vastuvõtmise menetluses, tuleb hindamine läbi viia selle menetluse raames.”

 
 

(1) Nõukogu direktiiv 85/337/EMÜ, EÜT L 175 5.7.85.
(2) mida on muudetud nõukogu direktiiviga 97/11/EÜ, EÜT L 73, 14.3.97.
(3) mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/35/EÜ, ELT L 156, 25.6.03.
(4) ELT C 47, 21.2.2004.

 

Küsimus nr 73, mille on esitanud Anna Hedh (H-0648/07)
 Teema: Alkohol
 

Komisjoni sõnul on alkoholi tarbimise ja rahvatervise vahel otsene seos. Nagu volinik Kyprianou 5. septembril parlamendile peetud kõnes märkis, sureb Euroopas igal aastal 100 000 inimest alkoholist põhjustatud vigastuste või haiguste tagajärjel. Alkohol läheb maksma 125 miljardit eurot aastas ja seetõttu on selle sotsiaalsed kulud ELile paljuski samasugused kui tubaka omad. Rootsis kasutatud võrdlustase, tegemaks kindlaks, kas üle piiri veetud alkohol on mõeldud omatarbeks või äriliseks kasutamiseks, on hetkel 230 liitrit alkohoolseid jooke impordisaadetise kohta. Rootsi alkoholipoliitika koosneb mitmest osast, millest üks on olnud kõrged aktsiisimaksud ja seega kõrge ostuhind. Nüüd on antud vahendi mõjukus siiski märkimisväärselt langenud, kuna praegused ELi eeskirjad lubavad suurte alkoholi koguste importi teistest liikmesriikidest, kes ei rakenda sama poliitikat. Kas komisjoni arvates võib, arvestades alkoholi tarbimise ja rahvatervise vahelist otsest seost, Rootsi oma võrdlustaset rahvatervisest lähtuvalt alandada, ilma et ta läheks ELi õigusaktidega vastuollu? Kas Rootsi võib artikli 30 või mõne teise asutamislepingu jao põhjal seada alkoholile erinevad impordipiirangud osana oma piiravast alkoholipoliitikast?

 
  
 

Komisjon jagab austatud parlamendiliikme muret alkoholi väärkasutuse kohta ja võttis seepärast 24. oktoobril 2006. aastal vastu teatise alkoholi põhjustatud kahju vähendamise kohta. Enamik liikmesriike siiski ei pea õigeks piirata alkoholitarbimist aktsiiside taseme kaudu, muu hulgas selle pärast, et täiskasvanute mõõdukat, vastutustundlikku tarbimist ei peeta tervisele kahjulikuks ega üldiselt sotsiaalselt ohtlikuks. Rootsis on selles küsimuses teistsugune poliitika. See on see osa, mis on liikmesriigi enda otsustada.

Direktiivi 92/12/EMÜ artikli 8 kohaselt näeb ühisturgu reguleeriv põhimõte ette, et füüsilised isikud, kes soovivad osta alkoholi teises liikmesriigis, võivad seda teha, kui nad ise seda kaupa veavad ja see on nende oma tarbeks. Indikatiivsed tasemed, kokku 230 liitrit erinevate kategooriate alkohoolseid jooke (millest vaid 10 liitrit on piiritusjoogid), millele austatud parlamendiliige viitab, on sätestatud sama direktiivi artiklis 9. Selle sätte kohaselt kehtestatud suunistasemete eesmärk on üksnes anda orientiir juhuks, kui tahetakse määrata, kas tooted on tõesti isiku oma tarbeks ja ei kuulu sihtliikmesriigis aktsiisiga maksustamisele või kas nad on mõeldud kaubanduslikul eesmärgil, mispuhul tuleb tasuda aktsiisi. Seega ei loeta artiklis 9 antud arve toetusteks. Liikmesriigid ei või siiski määrata madalamaid suunistasemeid kui need, mis on sätestatud artiklis 9.

Asutamislepingu artikli 30 kohta märgib komisjon, et direktiivi 92/12/EMÜ artikkel 8 koosmõjus sama direktiivi artikliga 9 käsitlevad ammendavalt kõnealust küsimust, st toodete importimist mõnest liikmesriigist teise liikmesriiki ilma sellelt makse maksmata. Need sätted võtavad arvesse liikmesriikidepoolset huvi maksustada teistest liikmesriikidest nende territooriumile toodud tooteid. See huvi võib olla seotud maksutuluga või alkoholi maksustamisega seotud muude poliitiliste põhjustega, näiteks tervisekaitsega. Selles suhtes tuleb esiteks meeles pidada, et ühtlustamissüsteem, mille alla need sätted kuuluvad, ei näe ette maksimaalseid määrasid, mis viitab, et liikmesriigid võivad kinnitada oma riiklikud määrad miinimumtasemel või mis tahes sellest kõrgemal tasemel, ka tervisekaitse põhjustel. Teiseks tuleb meeles pidada, et just selles kontekstis on osadele liikmesriikidele, sealhulgas Rootsile, antud üleminekukord. Sellised üleminekukorrad on erand artiklitest 8 ja 9 ja võtavad arvesse nende riikide konkreetset olukorda(1), eriti riikliku tervishoiupoliitika tähenduses(2). Üleminekuperioodid lõppesid 31. detsembril 2003 (Rootsi jaoks, vt direktiivi 92/12/EMÜ artikli 26 lõige 3).

Kokkuvõttes on viis, kuidas importivad liikmesriigid saavad kohaldada oma maksustamiseeskirju eraisikute imporditoodete suhtes, ühenduse tasandil ühtlustatud, sealhulgas seoses võimaliku tervishoiupoliitikaga. Järelikult ei ole liikmesriikidel õigus antud juhul kasutada asutamislepingu artiklit 30, et sätestada ja kohaldada ühepoolselt rangemaid eeskirju.

 
 

(1) Rootsi puhul nägi ühinemisleping ette üleminekuperioodi kuni 31. detsembrini 1996. Seda perioodi pikendati direktiiviga 96/99/EÜ (EÜT L 8, 11.1.1997) ja direktiiviga 2000/44/EÜ (EÜT L 161, 1.7.2000). Mõlemaga muudeti direktiivi 92/12/EMÜ artiklit 26.
(2) Direktiivi 96/99/EÜ põhjendus 5 ja direktiivi 2000/44/EÜ põhjendus 2 viitavad asjaolule, et Rootsi „on rakendanud kõnealustele toodetele tavapäraselt kõrgeid aktsiise, mis on oluliseks tuluallikaks kui ka seotud tervishoiu- ja sotsiaalsete kaalutlustega”.

 

Küsimus nr 74, mille on esitanud Paulo Casaca (H-0649/07)
 Teema: Koolera puhang Iraagi Kurdistanis
 

Arvestades Iraagi Kurdistanis praegu valitsevat väga suurt koolera puhangut, on piirkondlikud ametiasutused palunud rahvusvahelist abi. Kas komisjon vastab nende palvele?

 
  
 

Komisjon on koolera puhangu pärast Iraagi Kurdistanis ärevuses ja jälgib olukorda tähelepanelikult. Maailma Terviseorganisatsioon on teatanud, et moodustatud on kõrgetasemeline komitee tervishoiuministri juhtimisel ja võetud on vajalikud meetmed. Teatatud suremuse tase on alla 1%, mis näitab, et patsientide ravi on kontrolli all.

Haiguspuhangu abi koordineerib Maailma Terviseorganisatsioon. Selle abi raames annetas Rahvusvaheline Punase Risti Komitee, kellele eraldas vahendeid ka Euroopa Humanitaarabi Amet (ECHO), kohalikule tervishoiuministeeriumile vajalikud tilgutid.

Peale selle on komisjon alates 2004. aastast süstemaatiliselt Iraagi tervishoiusektorit toetanud Iraagi taastamise rahvusvahelise fondi, ÜRO arengurühma Iraagi sihtfondi (UNDG-ITF), tervishoiu ja toitumise projekti D kaudu. Sellele projektile tehti 2007. aasta juunis uus eraldus summas 12 000 000 eurot, et valmistada riiklikke tervishoiuasutusi tegelemiseks nende ja muude rahvatervise ohtudega.

 

Küsimus nr 75, mille on esitanud Bogusław Sonik (H-0650/07)
 Teema: Kristlastest vähemuste olukord Lähis-Idas ja Magribi riikides
 

Ma sooviksin teie tähelepanu juhtida praegusele olukorrale Lähis-Idas ja Magribi riikides, mis paneb kristlasi end üha ebaturvalisemalt tundma. Üks põhjusi selleks on islami radikalismi levik. Selle tulemusena paljud kristlased emigreeruvad. Iraagis sajandeid elanud kristlaste kogukond on halvimas olukorras ja selle liikmed on sagedased riigis leviva terrorismi ohvrid. Liibanoni sõja ajal kannatasid paljud riigis elavad kristlased, kellel ei olnud Hezbollah’ga mitte mingisugust seost. Egiptuses on kristlased valitsuse ja islami radikaalide vahelise konflikti keskel. Augustis arreteeriti kaks Lähis-Ida Kristliku Assotsiatsiooni kristlikku aktivisti ja neid süüdistati islami suhtes agressiivsete arvamuste avaldamises. Alžeerias on piiranud valitsus mittemoslemite vabadust oma usku kuulutada ning sel on olnud otsene mõju riigis elavatele kristlastele.

Milliseid samme on komisjon astunud selleks, et parandada kristlaste turvalisust kõnealuses piirkonnas?

Kas ta plaanib teha märkusi nende riikide valitsusjuhtidele, kus toimub tagakiusamine?

Kas ta töötab välja programme Euroopa–Vahemere partnerluse raames, mille eesmärk on parandada kristlastest vähemuse olukorda piirkonnas?

 
  
 

Komisjon tänab austatud parlamendiliiget küsimuse eest kristlastest vähemuste olukorra kohta Lähis-Idas ja Magribi riikides.

Komisjon on teravalt teadlik teatatud piirangutest, millega kristlased, aga ka teised usuvähemused paljudes piirkonna riikides silmitsi seisavad. Koos liikmesriikidega jälgib komisjon väga tähelepanelikult inimõiguste ja demokraatia olukorda piirkonnas, sealhulgas usuvabaduse austamist ja usuvähemuste kaitset.

EL peab paljude piirkonna riikidega aktiivseid arutelusid mõttevabaduse, veendumuste vabaduse ja usuvabaduse üle ning tõstatab muu hulgas ka neid inimõigustealaseid küsimusi asjaomaste riikidega peetavatel poliitilise dialoogi kohtumistel. EL väljendab oma muret usuvabaduse ja sellega seotud sallimatuse ja diskrimineerimise üle demaršide ja avalduste kaudu, tuletades partnerriikidele meelde nende rahvusvahelise õiguse kohaseid kohustusi, millega on keelatud diskrimineerimine mis tahes alustel.

EL püüab aktiivselt inimõiguste kaitse teemat edendada ka Euroopa naabruspoliitika raames. Egiptusega kokku lepitud Euroopa naabruspoliitika tegevuskava sisaldab eesmärke inimõiguste kaitse kõigi tahkude edendamiseks; kultuuride ja uskude vahelise dialoogi parandamiseks; koostööks sallimatuse, diskrimineerimise, rassismi ja ksenofoobia vastu ning koostööks uskude ja kultuuri austamise edendamisel. Euroopa naabruspoliitika Liibanoni tegevuskava rõhutab samuti rahvusvähemuste õiguste kaitset, aga ka võitlust diskrimineerimise, rassismi, ksenofoobia ja rassilise vihkamise diskursuse vastu. Kahjuks ei ole Alžeeria Euroopa naabruspoliitika tegevuskava veel koostatud.

Komisjoni abiprogrammide kohta tuleb märkida, et diskrimineerimist ja vähemuste küsimusi käsitlevaid inimõiguste ja demokraatia projekte on komisjon demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi (EIDHR) raames rahastanud ulatuslikult ja teeb seda ka edaspidi. Peale selle on Meda programmi(1) vahenditest toetatud riiklike inimõiguste strateegiate ja riiklike inimõiguste institutsioonide loomist.

 
 

(1) Euroopa–Vahemere partnerluse raames toimuva majandus- ja finantskoostöö vahend.

 

Küsimus nr 76, mille on esitanud Marian Harkin (H-0652/07)
 Teema: Toidu lisaained
 

Ühendkuningriigi toiduohutusameti tellitud hiljutise uuringu tulemuste kohaselt, mis avaldati meditsiiniajakirjas The Lancet, on mitmetel lisaainetel (sealhulgas E110, E102, E122, E124, E211, E104 ja E129) avastatud võimalik seos hüperaktiivse käitumise ja võimaliku ebasoodsa mõjuga laste käitumisele.

Kas komisjon võib nende tulemuste valguses kommenteerida, milliseid meetmeid on komisjon võtnud või kavatseb võtta nende ärevust tekitavate tulemuste käsitlemiseks, et vaadata läbi kõigi ELis lubatud toidu lisaainete ohutus?

 
  
 

Komisjon on teadlik hiljuti teadusajakirjas The Lancet avaldatud artiklist, milles viidati, et mõnede lisaainete tarbimine võib mõjutada laste hüperaktiivset käitumist.

Komisjon on palunud Euroopa Toiduohutusametil (EFSA) kui Euroopa riskihindamisasutusel tutvuda selle uuringu tulemuste ja muu avalikkusele kättesaadava asjakohase teabega ning esitada nii kiiresti kui võimalik oma arvamus.

Selle EFSA arvamuse alusel otsustab komisjon, kas täiendavate meetmete võtmine on vajalik.

Enne Euroopa Liidus kasutamise lubamist tuleb hinnata lisaainete ohutust. Kõiki Euroopa Liidus lubatud lisaaineid on seega eelnevalt hinnanud kas EFSA või toidu teaduskomitee. Peale selle on kõik lisaained komisjoni pideva jälgimise all ning komisjon palub EFSA-l tutvuda kõigi uute järeldustega, mis võivad eelneva hindamise tulemusi muuta.

Peale selle on komisjon palunud toidu kvaliteeti parandavate ainete paketi osaks olevate lisaaineid käsitleva ettepaneku raames viia EFSA-l läbi kõigi praegu lubatud lisaainete ümberhindamine. See ümberhindamine käib ja EFSA tegeleb lubatud toiduvärvide ümberhindamisega.

 

Küsimus nr 78, mille on esitanud Colm Burke (H-0658/07)
 Teema: ELi teadusuuringud enesetappude ennetamiseks
 

Maailma enesetappude ennetamise päev on 10. september. See tuletab meile meelde, et enneaegsed surmad enesetapu läbi nõuavad viivitamatut tegutsemist.

Euroopas teeb igal aastal enesetapu 58 000 inimest. Minu kodumaal, Iirimaal, on enesetappude arv alates 1980ndate algusest kahekordistunud, ulatudes nüüd keskmiselt 495 surmajuhtumini enesetapu läbi aastas.

Enesetapp on üks sagedasemaid surma põhjusi noorte hulgas. Ligikaudu 14% kõigist enesetappudest toimub 15–24aastaste vanuserühmas, kus eriti on ohus noormehed.

Kuidas toetab komisjon enesetappude põhjuste uurimist ja enesetappude ennetamise strateegiate hindamist ELis?

 
  
 

Viimase laienemisega tõusis enesetappude arv ELis ligikaudu 60 000 juhuni aastas. Enesetapukatsete arv on hinnanguliselt 10 korda suurem. Mõne liikmesriigi enesetappude arv on maailma kõrgemaid. Samas on tõendeid, mis näitavad, et ennetavad tegevused võivad enesetappude arvu vähendada. Enesetapukalduvustega tegelemine peaks seega olema rahvatervise prioriteet.

Komisjon on aktiivne. Komisjon kaasrahastab rahvatervise programmi raames projekti „European Alliance Against Depression” („Euroopa depressioonivabaks”). Depressioon on olulisemaid enesetappude põhjuseid ning Euroopas on juba asutatud palju piirkondlikke enesetappude vastu võitlemise võrke.

Teiseks, just lõppesid teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi asjakohased projektikonkursid „Evaluation of suicide prevention strategies across and within European countries” („Enesetappude ennetamise strateegiate hindamine üle Euroopa ja Euroopa riikides”) ja „From mood disorders to experimental models” („Meeleoluhäiretest eksperimentaalsete mudeliteni”). Saadud taotlused läbivad nüüd tavapärase hindamise.

 

Küsimus nr 79, mille on esitanud Alain Hutchinson (H-0660/07)
 Teema: Struktuurifondide abikõlblikkus sotsiaaleluasemete renoveerimise kuludeks
 

Uus Euroopa Regionaalarengu Fondi määrusega (EÜ) 1080/2006(1) piiratakse eluasemete fondiabi vaid alates 1. maist 2004 Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikidega. Arvestamata asjaolu, et ühinemiskuupäeva ja mitte liikmesriigi või piirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra kriteeriumiks valimine on hämmastav, on see ka vaieldav, kuna paljudes Euroopa linnades ja piirkondades, millest kõik ei asu tingimata uues liikmesriigis, on suuri probleeme eluasemetele juurdepääsuga. Sellega seoses on Euroopa ühtekuuluvuspoliitika eesmärgi järgimiseks siiski kõige olulisem, et oleks võimalik võtta meetmeid, kus iganes see osutub vajalikuks. Euroopa Parlament võttis vastavalt 10. mail 2007. aastal vastu resolutsiooni P6_TA(2007)0183 eluasemete ja regionaalpoliitika kohta (2006/2108(INI)), milles ta kutsus üles, et juurdepääs ühenduse sotsiaaleluasemete renoveerimise fondidele laieneks kõikidele liikmesriikidele, kui ühtekuuluvuspoliitika määrused järgmine kord läbi vaadatakse. Kas komisjon võib öelda, milliste meetmete kohta ta kavatseb ettepaneku teha, et vastata Euroopa Parlamendi üleskutsele?

 
  
 

Komisjon kinnitab, et teave on juba osana 10. mail 2007. aastal vastu võetud eluasemeid ja regionaalpoliitikat käsitleva resolutsiooni P6_TA(2007)0183(2) järelmeetmest parlamendile edastatud.

Komisjon ei kavanda ühtekuuluvuspoliitika eeskirjade läbivaatamist, mis jäävad jõusse 2013. aasta lõpuni. Küsimus, kas laiendada eluasemete abikõlblikkust kõikidele liikmesriikidele, esitatakse õigeaegselt ühtekuuluvuspoliitika reformi arutelu osana pärast 2013. aastat.

 
 

(1)ELT L 210, 31.7.2006, lk 1.
(2) 2006/2108(INI).

 

Küsimus nr 80, mille on esitanud Athanasios Pafilis (H-0663/07)
 Teema: Asopose jõe reostunud veest tulenev oht rahvatervisele
 

Kümned tuhanded inimesed, kes elavad Atika ja Boiootia paljudes linnades ja piirkondades, kasutavad mürgist vett reostunud põhjavee ja allikate tõttu, mis „varustavad” nimetatud piirkondi kuuevalentse kroomi, nitraatide, kloori ja pliiga, mida on leitud Asopose jõe valgalal. Kreeka omavalitsustel on 1996. aastast suur vastutus selle olukorra ees, kuna hoolimata pädevate asutuste hoiatustest põhjavee järjest suureneva saastatuse kohta, mida põhjustas tööstusjäätmete kontrollimatu vettejuhtimine, ei võtnud nad mitte mingisuguseid meetmeid rahvatervise kaitsmiseks.

Kas komisjon kinnitab, et ta kavatseb uurida ja rahastada meetmeid, mis aitavad kaitsta rahvatervist ja tagada nende piirkondade varustatus puhta veega, puhastada põhjavesi saastatusest ja kaitsta seda tööstusjääkide eest, ning uurida saastatuse tagajärgi nende piirkondade elanike rahvatervisele ja saastatuse levimise riski?

 
  
 

Veepoliitika raamdirektiiviga(1) nõutakse, et liikmesriigid analüüsiksid aastaks 2004 inimtegevuse mõju vee seisundile. Tänaseni ei ole Kreeka läbi viinud veepoliitika raamdirektiiviga nõutud keskkonna hindamist ning seetõttu algatas komisjon rikkumismenetluse seoses veepoliitika raamdirektiivi artikli 5 lõike 1 ja artikli 15 lõike 2 järgimisega, mis jõudis kohtusse 21. märtsil 2007.

Kreeka ametiasutuste veepoliitika raamdirektiivi aruandluse raames antud vähesest teabest nähtub orgaaniliste saasteainete ja toitainete (fosfor ja nitraadid) kõrge kontsentratsiooni olemasolu Asopose jões, mis on tingitud tööstusest ja heitveest ning põllumajanduslikust tegevusest.

Komisjon uurib juhtumit edasi ja palub Kreeka ametiasutustelt täiendavat teavet Asopose jõe oru olukorra kohta, eriti joogivee olukorra kohta.

Sellised ELi rahastamisvahendid nagu Ühtekuuluvusfond(2), Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond(3) ja Euroopa Regionaalarengu Fond(4) pakuvad võimalust kasutada erinevaid meetmeid meie vete kvaliteedi parandamiseks – alates kavandamise ja hindamise meetmetest kuni tegevusmeetmeteni. Oma prioriteedid ja projektid valivad liikmesriigid nende abikõlblike meetmete raames siiski ise.

 
 

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, EÜT L 327, 22.12.2000, muudetud kujul.
(2) Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1084/2006, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1164/94, ELT L 210, 31.7.2006.
(3) Nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1698/2005, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, ELT L 277, 21.10.2005.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999, ELT L 210, 31.7.2006.

 

Küsimus nr 81, mille on esitanud Bastiaan Belder (H-0665/07)
 Teema: Rikkumised seoses otsuste tegemisega rahvusvahelise standardiseerimise kohta ISO raames
 

Kas komisjon on teadlik hiljutistest rikkumistest seoses otsuste tegemisega rahvusvahelise standardiseerimise kohta ISO raames, sealhulgas väljapressimine ja häälte ostmine ning teised riiklike hääletuskomisjonide ebaausa mõjutamise vormid?

Kas ISO menetlusi tuleb komisjoni arvates oluliselt kohandada selleks, et need sobiksid paremini vastuoluliste standardite, nagu OOXML, käsitlemiseks?

Kui see on nii, siis milliseid muudatusi paneb komisjon ette, konsulteerides liikmesriikide, teiste osalisriikide ja riiklike komisjonidega?

Kas komisjon näeb ette sanktsioonide kehtestamist äriühingute suhtes, kes kuritarvitavad oma turuosa selleks, et kaasata Euroopa ettevõtteid tahte vastaselt taolistesse tegevustesse või asetavad teisi teenusepakkujaid ja avatud teabeallikaid ebasoodsasse konkurentsiolukorda?

Vt näiteks: http://ec.europa.eu/idabc/en/document/7183/469

 
  
 

Küsimuses viidatakse Rahvusvahelises Standardiorganisatsioonis (ISO) käimasolevale otsustusprotsessile, mis on erinevate sidusrühmade jäikade seisukohtade tõttu väga vastuoluline.

Komisjon on teadlik, et massiteabevahendites on teatatud otsustusprotsessi eeskirjade eiramisest nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Komisjon ei ole siiski otseselt seotud ISO protsessi ega juhtimisega ning ei saa seega kontrollida väidetava sobimatu käitumise olemasolu.

ISO on sõltumatu rahvusvaheliste standardite organisatsioon. Vastutust ISO nõuetekohase toimimise eest kannavad eelkõige selle liikmed, riikide standardiorganisatsioonid, ning nende kohustus on kontrollida eeskirjade teatatud eiramisi ja kaaluda võimalikke järelmeetmeid.

Üldiselt on rahvusvaheliste standardite kehtestamise nõuetekohane toimimine ELi standardipoliitika jaoks oluline. Seepärast julgustab komisjon ISOt ja teisi tunnustatud standardiasutusi austama Maailma Kaubandusorganisatsiooni rahvusvahelise standardite kehtestamise põhimõtteid, nimelt läbipaistvust, avatust, kaasatust, erapooletust ja konsensust, tõhusust, asjakohasust ja ühtsust.

Komisjon eeldab, et ISO ja selle liikmed neid põhimõtteid oma otsustusprotsessis täielikult rakendavad. Euroopa Standardiorganisatsiooni ja komisjoni vahelise koostöölepingu kaudu eeldatakse samade põhimõtete järgimist ka riikide standardiorganisatsioonidelt.

Komisjon on pühendunud saavutustel põhineva konkurentsi tagamisele. Selleks on oluline, et standardeid määratlevaid protsesse reguleeriks avatud ja läbipaistev kord, mis on kooskõlas komisjoni teatise „Suunised EÜ asutamislepingu artikli 81 kohaldatavuse kohta horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes”(1) lõigetega 159–178.

 
 

(1) Vt http://eur-ex.europa.eu/LexUriServ/site/en/oj/2001/c_003/c_00320010106en00020030.pdf.

 

Küsimus nr 82, mille on esitanud Diamanto Manolakou (H-0667/07)
 Teema: Sotsiaalkindlustuse valdkonnas töötavad kindlustuseta arstid
 

Üheksasada arsti, kes töötavad Kreeka sotsiaalkindlustusametis IKA, ja kümned tuhanded teised avaliku sektori töötajad jäävad oma lepingute pantvangideks, ilma igasuguse kindlustundeta töökoha osas ja kindlustuseta, vaatamata sellele, et neil on alalised ja stabiilsed töökohad. 5500 arstil ei ole kindlustust nimetatud organisatsioonilt, olgugi et nad on selle heaks töötanud mitmeid aastaid ning nende lepingud on muudetud tähtajatuteks lepinguteks, vastupidiselt nende teistele kolleegidele.

Kas komisjon teeb vajalikud algatused, et lõpetada see ebatüüpiline, kuid püsiv olukord ja tagada, et IKA palgatud arstid saavad täieliku tööhõive, kindlustuse ja pensioni õiguse ning et kõigi alalisi ja stabiilseid töökohti omavate töötajate lepingud muudetakse tähtajatuteks lepinguteks?

 
  
 

Austatud parlamendiliikme esitatud küsimuses on tõstatatud kaks teemat.

Esimesega tahetakse teada, mida kavatseb komisjon ette võtta, et tagada alaliste töötajate tähtajalise lepingute muutmine tähtajatuks. Komisjon kutsub austatud parlamendiliiget vaatama vastust suuliselt vastatavale küsimusele H-0532/07, mille on esitanud hr Papadimoulis.(1)

Teine teema käsitleb väidet, et Kreeka sotsiaalkindlustusametis tähtajatute lepingutega töötavate arstide jaoks ei kaasne eelnevate tähtajaliste lepingute tähtajatuteks muutmisega kindlustuskatet. Austatud parlamendiliikme esitatud teabe põhjal ei ole komisjonil võimalik täpsemalt vastata.

 
 

(1)Suuline vastus, 4. september 2007.

 

Küsimus nr 83, mille on esitanud Anne Van Lancker (H-0669/07)
 Teema: Aruanne rassismi ja ksenofoobia kohta ELi liikmesriikides
 

Vastavalt Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti avaldatud ELis rassismi käsitlevale aruandele diskrimineeritakse inimesi tihti ikka veel päritolu alusel, kuigi see on keelatud kahe direktiiviga (2000/78/EÜ(1) ja 2000/43/EÜ(2)). Belgias toimub diskrimineerimine eelkõige tööhõive valdkonnas. Kõnealused direktiivid viisid mitmed hästi toimivad riigiasutused kaebustega tegelemiseni, kuid sanktsioonideni tihti ei jõuta. Paljudes riikides ei ole rassismikaebustega tegelevaid asutusi veel isegi asutatud, kuigi see on direktiivi 2000/43/EÜ nõue. Kas komisjon on aruandest teadlik? Kas komisjon ei näe võimalust tungivamate meetmete võtmiseks julgustamaks liikmesriike vähendama diskrimineerimist päritolu alusel? Kas komisjonil on ettepanekuid diskrimineerimist käsitlevate direktiivide järgimise parandamiseks?

 
  
 

Komisjon on teadlik Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti hiljuti avaldatud aruandest rassismi ja ksenofoobia kohta ELi liikmesriikides.

Komisjon peab direktiivi 2000/43/EÜ (rassilise võrdsuse direktiivi) korrektset ülevõtmist liikmesriikides väga oluliseks. Komisjon on uurinud üksikasjalikult liikmesriikide õigusakte ning otsustas 27. juunil 2007. aastal saata 14 liikmesriigile põhjendatud arvamused. Direktiiviga nõutud võrdõiguslikkusega tegelevat asutust diskrimineerimise ohvrite aitamiseks ei ole veel vaid kahes liikmesriigis. Komisjon on riikide ametiasutustele sellekohase teate saatnud.

Suhetes riikide ametiasutustega on komisjoni jaoks julgustav, et siseriiklikud õigusnormid vastavad järjest enam ELi diskrimineerimisvastastele direktiividele.

Komisjonil on liikmesriikide julgustamiseks diskrimineerimisvastases võitluses mitmeid meetmeid. Näiteks rahastab komisjon mitmeid algatusi, mille eesmärk on diskrimineerimise vähendamine, nii näiteks rahastatakse teadlikkuse tõstmist, stereotüüpide vastu võitlemist, valitsusväliste organisatsioonide, ametiühingute ja juristide koolitamist ning heade tavade vahetamist võrdõiguslikkusega tegelevate asutuste vahel. Need on olulised täiendused ELi õiguslikus raamistikus.

 
 

(1) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.
(2) EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.

 

Küsimus nr 84, mille on esitanud Pedro Guerreiro (H-0672/07)
 Teema: ELi ja Hiina vahelise teatavate tekstiili- ja rõivatoodete importi käsitleva nn vastastikuse mõistmise memorandumi aegumine
 

Niinimetatud vastastikuse mõistmise memorandum, mis käsitleb Hiina teatavate tekstiili- ja rõivatoodete eksporti ELi liikmesriikidesse – mis koostati 10. juunil 2005. aastal ja hõlmab ligikaudu kolmekümne viiest Hiinast imporditavast tootekategooriast kümmet – aegub, nagu me oleme terve aasta rõhutanud, 31. detsembril 2007.

Antud kokkulepe kehtestab, isegi piiratult, Hiina ekspordi suhtes teatavad kaitsemeetmed ja ei hõlma importi ELi muudest kolmandatest riikidest.

Üha enam kõnealuse sektori organisatsioone on hoiatanud, et on vajadus tekstiili- ja rõivatoodete impordi hüppelist kasvu ELi piiravate meetmete järele – vältides nõnda 2005. aasta sündmuste kordumist –, nagu hetkel jõus olevate piirangute laiendamine ja nende uute kategooriate suhtes kohaldamine, kooskõlas Hiina ja Ameerika Ühendriikidega sõlmitud kokkulepetega.

Milliseid meetmeid kaalutakse – samuti impordi piiramise jaoks – selleks, et kaitsta tootmisvõimsust ning töökohti tekstiili- ja rõivatööstuses, sektoris, millel on suur sotsiaalne ja majanduslik tähtsus ELis, eriti vähemsoodsates piirkondades, kuhu see on koondunud?

 
  
 

Tekstiilid, täpsemalt tekstiilikaubandus Hiinaga, on komisjoni 2007. aasta lõpu tegevuskavas ülioluline küsimus. Komisjon on selle pärast pidevalt mures olnud ja kaitsnud Euroopa tööstuse huvisid.

Peaaegu vaba juurdepääsu taustal ELi turule on ekspordile orienteeritud ELi tekstiili- ja rõivatööstus silmitsi kõrgete tollimaksude ja mittetariifsete tõketega, mis takistavad juurdepääsu põhiturgudele ja kärbivad seega tootmisharu võimalust oma konkurentsivõimet tõsta. Kõrgetasemelise töörühma tehtud töö, st turule juurdepääsu tegevuskava, on väga väärtuslik. Pidades silmas turule parema juurdepääsu saavutamist, nõuab komisjon turule juurdepääsu tegevuskava rakendamist nii kahepoolsete kohtumiste raames kui ka mitmepoolsel tasandil. Jätkuvad jõupingutused tollimaksude ja/või mittetariifsete tõkete vähendamiseks või kõrvaldamiseks kahepoolsete läbirääkimiste või vahendite või muude Maailma Kaubandusorganisatsiooni vahendite kaudu.

Konkreetselt Hiina tekstiilmaterjalide küsimuses soovib komisjon korrata, et 2005. aasta juunis Shanghais allkirjastatud ELi ja Hiina vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi kohaselt lõpetatakse kokkulepitud piirangud 10 tekstiilmaterjali ja rõivakategooria impordile 31. detsembril 2007. Komisjon on täielikult teadlik tekstiilisektori olulisusest ELi tööstuses ning selle sektori teatavate liikmesriikide ja piirkondade huvidest. Komisjonil ei ole siiski kavatsust teha ettepanekut teatavate tekstiili- ja rõivakategooriate impordi kvootide pikendamiseks pärast 2007. aastast.

Vastastikuse mõistmise memorandum hõlmab ka 2008. aastat. Sujuva ülemineku tagamiseks 2008. aastal jälgib komisjon hoolikalt tekstiilmaterjalide importi Hiinast. Selleks kaalub komisjon praegu järelevalvemehhanismi kasutuselevõtmist ilma igasuguste koguseliste piiranguteta kas ühekordse (üksnes ELi-poolse) või kahekordse (nii ELi- kui ka Hiina-poolse) järelevalvesüsteemi vormis. Seda arutatakse praegu kõigi seotud isikutega.

Komisjon töötab sobival ajal välja ametliku ettepaneku eesmärgiga avaldada ametlik otsus enne 2007. aasta oktoobrit.

 

Küsimus nr 85, mille on esitanud Hans-Peter Martin (H-0674/07)
 Teema: Detsentraliseeritud asutuste eest vastutamine ja nendega seotud kulutused
 

Isegi eksperdid, kes on tegelenud ELi asutuste küsimusega aastaid, ei tea vastust mõnele olulisele küsimusele läbipaistvuse puudumise tõttu. Seega:

Missugune Euroopa Komisjoni peadirektoraat vastutab praegu missuguse detsentraliseeritud asutuse eest?

Kui paljud töötajad asjaomastes komisjoni peadirektoraatides olid vastutavad detsentraliseeritud asutuste eest, eraldi aastatel 2000–2006, ja kui paljud on vastutavad hetkel?

Kui suur oli rahaline väljaminek jagatuna haldus-, tegevus- ja personalikuludeks üksikutes komisjoni peadirektoraatides nimetatud asutuste jaoks ajavahemikul 2000–2006?

 
  
 

Vastuseks oma esimesele küsimusele leiab austatud parlamendiliige järgnevalt geograafiliselt hajutatud asutuste nimekirja koos Euroopa Komisjoni peadirektoraatidega, mis vastutavad suhete eest nendega.

Austatud parlamendiliikme kahe lisaküsimuse vastamine nõuab põhjalikku uurimistööd ning komisjon esitab palutud teabe niipea kui võimalik.

Asutuse nimi

Peadirektoraat

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus

Centre européen pour le développement de la formation professionnelle

(CEDEFOP)

Thessaloniki (EL)

Haridus ja kultuur

Education et Culture

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond

Fondation européenne pour l’amélioration des conditions de vie et de travail

(EUROFOUND)

Dublin (IE)

Tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused

Emploi, affaires sociales et égalité des chances

Euroopa Keskkonnaagentuur

Agence européenne pour l’environnement

(EEA)

Kopenhaagen (DK)

Keskkond

Environnement

Euroopa Koolitusfond

Fondation européenne pour la formation

(ETF)

Torino (IT)

Haridus ja kultuur

Education et Culture

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus

Observatoire européen des drogues et des toxicomanies

(EMCDDA – OEDT)

Lissabon (PT)

Õigus, vabadus ja turvalisus

Justice, Liberté et Sécurité

Euroopa Ravimiamet

Agence europeénne des médicaments

(EMEA)

London (UK)

Ettevõtted

Entreprises

Siseturu Ühtlustamise Amet

Office de l’harmonisation dans le marché intérieur

(OHIM)

Alicante (ES)

Siseturg

Marché intérieur

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur

Agence européenne pour la sécurité et la santé au travail

(EU-OSHA)

Bilbao (ES)

Tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused

Emploi, affaires sociales et égalité des chances

Asutuse nimi

Peadirektoraat

Ühenduse Sordiamet

Office communautaire des variétés végétales

(CPVO)

Angers (FR)

Tervishoid ja tarbijakaitse

Santé et protection des consommateurs

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus

Centre de traduction des organes de l’Union européenne

(CdT)

Luxembourg (LU)

Tõlge

Traduction

Euroopa Ülesehitusamet

Agence européenne pour la réconstruction

(EAR)

Thessaloniki (EL)

Laienemine

Elargissement

Euroopa Toiduohutusamet

Autorité de sécurité alimentaire européenne (EFSA)

Parma (IT)

Tervishoid ja tarbijakaitse

Santé et protection des consommateurs

Euroopa Meresõiduohutuse Amet

Agence europeénne de la sécurité maritime

(EMSA)

Lissabon (PT)

Energia ja transport

Energie et transports

Euroopa Lennundusohutusamet

Agence européenne pour la sécurité aérienne

(EASA)

Köln (DE)

Energia ja transport

Energie et transports

Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet

Agence européenne pour la sécurité des réseaux et de l’information

(ENISA)

Heraklion (EL)

Infoühiskond

Société de l’information

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus

Centre européen pour la prévention et le contrôle des maladies

(ECDC)

Stockholm (SE)

Tervishoid ja tarbijakaitse

Santé et protection des consommateurs

Euroopa Raudteeagentuur

Agence ferroviaire européenne

(ERA)

Lille/Valenciennes (FR)

Energia ja transport

Energie et transports

Euroopa GNSS Järelevalveamet

Autorité de Surveillance européenne GNSS

(GSA)

Transport

Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur

Agence européenne pour la gestion de la coopération opérationnelle aux frontières extérieures

(FRONTEX)

Varssavi (PL)

Õigus, vabadus ja turvalisus

Justice, Liberté et Sécurité

Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur

Brüsselis,

peagi asub Vigos (ES)

Agence communautaire de contrôle des pêches

Momentanément à Bruxelles, ultérieurement à Vigo (ES)

Kalandus ja merendus

Pêche et affaires maritimes

Asutuse nimi

Peadirektoraat

REACH

Euroopa Kemikaaliamet

Agence européenne des produits chimiques

(ECHA)

Helsingi (FI)

Ettevõtlus ja tööstus

Entreprises & Industrie

Keskkond

Environnement

Ettevõtlus ja tööstus

Enterprises & Industrie

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut

Institut européen pour l'égalité entre les hommes et les femmes

Vilnius (LT)

Tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused

Emploi, affaires sociales et égalité des chances

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet

Agence des droits fondamentaux de l'Union européenne

Viin (AT)

Õigus, vabadus ja turvalisus

Justice, Liberté et Sécurité

Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituut

Institut d’études de sécurité de l’Union européenne

(ISS)

Pariis (FR)

Asutus annab aru nõukogule

Euroopa Liidu Satelliidikeskus

Centre satellitaire de l’Union européenne

(EUSC)

Torrejon de Ardoz (ES)

Asutus annab aru nõukogule

Euroopa Kaitseagentuur

Agence européenne de défense

(EDA)

Brüssel (BE)

Asutus annab aru nõukogule

Euroopa Politseiamet

Office européen de police

(EUROPOL)

Haag (NL)

Õigus, vabadus ja turvalisus

Justice, Liberté et Sécurité

Eurojust

Unité européenne de coopération judiciaire

(EUROJUST)

Haag (NL)

Õigus, vabadus ja turvalisus

Justice, Liberté et Sécurité

Euroopa Politseikolledž

Collège européen de police

(CEPOL)

Bramshill (UK)

Õigus, vabadus ja turvalisus

Justice, Liberté et Sécurité

 

Küsimus nr 86, mille on esitanud Georgios Toussas (H-0675/07)
 Teema: Finantskonglomeraatide poolne pensionifondide eraldiste riisumine
 

Kreeka valitsuse 280 miljoni euro väärtuselise struktureeritud võlakirja tagasiostmine J. P. Morgani äriühingu poolt pensionifondidelt TEADY, TSEYP, TEAYFE ja TEAPOKA ning kogunenud intresside teise kvartali jooksul ja maksumaksja raha esimeseks kvartaliks tagasimaksmine näitab, kui suur vastutus kõnealusel Ameerika pangal pensionifondide eraldiste haldamise eest lasub. Asjaolu, et finantsasutused tunnistavad pensionifondide eraldiste riisumist, näitab ohtu, et sellised fondid on avatud, kui nad on antud erainvestoritele, ning et neid on võimalik ära kasutada.

Kuidas Euroopa Komisjon suhtub Kreeka valitsuse struktureeritud võlakirjade, mis on täielikult jõudnud pensionifondidesse väidetavalt ebaseaduslike menetluste kaudu, ostmist ja müümist sisaldavasse menetlusse? Millise ulatuseni komisjoni arvates on Ameerika pank vastutav ja mida on võimalik teha, tagamaks, et pensionifondide eraldised ei lange monopolistlike finantsasutuste saagiks, vaid et neid kasutatakse selle asemel töötajate kasuks?

 
  
 

Komisjon ei teosta üldist järelevalvet pensionifondide toimimise üle liikmesriikides. Arvestades, et esitatud teave puudutab ilmselt pensionifonde, mis haldavad kohustuslikke pensioniskeeme (mitte tööandja pensioniskeemid), ei viita see ühenduse õigusnormide, näiteks direktiivi 2003/41 (tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta) rikkumisele. Seepärast ei ole kõnealune juhtum komisjoni pädevuses.

 
Pravno obvestilo - Varstvo osebnih podatkov