Istungi stenogramm

Neljapäev, 11. oktoober 2007 - Brüssel

3. EÜ-USA lennutranspordileping (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine küsimus on hr El Khadraoui poolt transpordi- ja turismikomisjoni nimel esitatud raport (A6-0320/2007) ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate otsus Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Ameerika Ühendriikide vahelise lennutranspordilepingu sõlmimise kohta [8044/3/07 – KOM(2006)0169 – C6-0210/2007 – 2006/0058(CNS)].

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Proua juhataja, daamid ja härrad, hr El Khadraoui, parlamendil oli suur poliitiline roll 30. aprillil Washingtonis esimese EÜ-USA vahelise õhutranspordilepingu sõlmimisele kaasaaitamisel.

Toetades 14. märtsil lepingu sõlmimist, isegi enne transpordi- ja turismikomisjoni teadaannet, mängis parlament ülimalt otsustavat rolli, et ajakohastada kokkuleppeid, millega reguleeritakse Atlandi-ülest lennundust, ning pakkuda Euroopa kodanikele uusi võimalusi. Leping jõustub järgmise aasta märtsis ning Euroopa ja USA ettevõtted on valmis avama uusi Atlandi-üleseid ühendusi. Lepingu opereerimiseks moodustatud ühiskomitee kohtus juba juunis. Sujuva rakendamise kindlustamiseks ning olulistes küsimustes (nagu konkurents ja turvalisus) töö alustamiseks on järgmine kohtumine kavandatud novembrisse.

Te tõite täna lepingut käsitleva ametliku arutelu käigus välja rea punkte, millega ma nõustun. Te rõhutate teise etapi kokkuleppe saavutamise vajadust, et edendada juurdepääsu USA turule, mis on Euroopa investeeringute USA-sse viimise vahend. Rõhutate meie eeskirjade koondamise vajadust, eriti seoses turvalisusega, et saavutada ühekordne kontrollimine. Rõhutate keskkonnaaspekti olulisust ning eriti CO2 heitega kauplemist.

Jagan teie poliitilisi prioriteete samuti. Tervitan kahe institutsiooni vahelist kokkulepet küsimustes, mis on nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides poliitiliselt niivõrd tundlikud.

Olen samuti ülimalt rahul, et parlament annab eurooplaste arvamuse Ameerika Ühendriikidele edasi pideva dialoogi abil USA Kongressi ja valitsusega. Me peame tegema järelejätmatut koostööd küsimustes, mis on Washingtonile probleemiks. Septembris Montrealis toimunud Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni assamblee valmistas pettumuse. Nagu te teate, olid EL ja naabrid 42-st Euroopa riigist sunnitud välja ütlema oma eriarvamuse seoses CO2 heidetega kauplemise resolutsiooniga, kuna me oleme selles küsimuses USA ning muu maailmaga opositsioonis.

Esindajatekoda võttis samuti vastu muudatuse, et vähendada USA ettevõtete väliskontrolli alla sattumise võimalust. Kuigi muudatusettepanekud ei ole veel Senatis hääletusel olnud, heidavad need kevadel algama pidavatele teise etapi kokkuleppe läbirääkimistele varju. Nagu minagi, on Euroopa Parlament kongressi ja USA valitsust sellest asjaolust teavitanud ning me peame kasutama kogu oma energiat, et ära hoida mis tahes suundumused, mis lennundussektori normaliseerimist kahjustavad.

Olgugi et need sündmused osutavad kerkivatele raskustele, ei tohi me siiski unustada kõige olulisemat. Et kohelda teineteist võrdsena, on meil nüüd Euroopa ja USA vahelise koostöö kindel lähtealus. Kuus kuud tagasi ei olnud olukord selline. Me peame seega sellele nelja-aastase töö tulemuseks olevale saavutusele toetuma.

Proua juhataja, daamid ja härrad, hr El Khadraoui, endastmõistetavalt soovin ma teile teada anda, et ma olen valmis ning soovin arvesse võtta nii parlamendi kui nõukogu poliitilised eesmärgid, ning et ma olen ülimalt rahul Euroopa ühtsusega selles küsimuses, eurooplaste liiduga.

  Saïd El Khadraoui, raportöör – (NL). Proua juhataja, komisjoni asepresident, daamid ja härrad, kui me lõpuks anname sellel pärastlõunal ELi ja USA vahelisele õhutranspordilepingule rohelise tule, siis me ei tähista mitte ainult menetluse lõppemist, mis on kestnud aastaid ja kulgenud suurte raskustega, vaid me tähistame ka uue peatüki algust õhutranspordi ajaloos ja tohutute tagajärgede – mis ei ole lõpuni ettenähtavad – saabumist.

Samal ajal me teame, et see on üksnes vaheetapp ning meil seisab ees veel palju tööd, et saavutada meie sihiks olev enam-vähem integreeritud Atlandi-ülene lennundusturg. Mõned liikmed usuvad, et me oleme juba esimesel etapil teinud ameeriklastele liialt palju mööndusi. Nad usuvad, et läbirääkimiste vaim vaibub, eriti kui USA lennukompaniid on juba de facto alustanud lende ühest liikmesriigist teise, mida aga meie USA territooriumil teha ei saa.

Mõlemad lepinguosalised saavad niinimetatud õhuruumi viienda vabaduse, mis annab Ameerika lennukompaniidele võimaluse lennata Euroopa kaudu Aasiasse või Aafrikasse. Võimalik on ka lendamine vastassuunas, kuid see on USA geograafilist asendit arvestades vähem tähtis. Veelgi enam, järgmise aasta märtsist kaotatakse senini eksisteerivad juurdepääsupiirangud teatavatele lennujaamadele: mõelge vaid Heathrow peale, mida praegu tohib kasutada vaid kaks Ameerika lennukompaniid.

Mõnes mõttes seega reaalne tasakaal puudub, kuid teisest küljest, volinik, on leping kahtlemata samm edasi ning edendab praegust olukorda. Esiteks lõpeb tänu lepingule õiguslik ebakindlus, mis tekkis 2002. aasta Euroopa Kohtu otsuste järel, milles leiti, et olemasolev kahepoolne avatud õhuruumi leping sisaldab elemente, mis on õigusega vastuolus ja mida tuleb muuta. Teiseks on muutus tarbijate poolt tulevikus tunnetatav. Kui seni on liikmesriikidest Ühendriikidesse saanud lennata üksnes riiklikud lennuettevõtjad ja Ameerika lennukompaniid, siis tulevikus saavad mis tahes punktist Euroopas mis tahes punkti Ühendriikides lennata kõik Euroopa lennuettevõtjad, et lennata edasi näiteks Mehhikosse või Lõuna-Ameerikasse. See tähendab kahtlemata tarbijale suuremat valikuvõimalust ning tõenäoliselt ka madalamaid hindu.

Kolmandaks, ühiskomitee loomisega – millele te, volinik, samuti viitasite –, kusjuures esindajad on mõlemalt poolelt, loome me institutsiooni, kes arutab lepinguga seotud küsimusi ning samuti küsimusi, mis puudutavad sotsiaal-, keskkonna- ja ohutuseeeskirju jms. See on järelikult dokument, mille abil võib suurendada kindlust ja arusaamist mõlemal poolel. See on väga tähtis, kuna paralleelselt Atlandi-ülese turu avamisega on samuti hädavajalik, et järk-järgult ühtlustataks ning viidaks üksteisega kõrgel tasemel kooskõlla ka eeskirjad.

Ametiasutuste koostöö paranemisega ning tihedamast koostööst tuleneva kasu nähtavuse suurenemisega võivad ameeriklased olla enam valmis uute möönduste tegemiseks juurdepääsu alal Ühendriikide siseturule. Lõppude lõpuks on paljud küsimused endiselt lahenduseta: te olete neile juba viidanud. Ma räägin kabotaažist, asutamisõigusest Euroopa lennundusettevõtjatele, reeglitest seoses kontrolli ja omandiõigusega ning muudest piirangutest, mis kehtivad endiselt.

Teades seega, et teise etapi läbirääkimised algavad õige pea – õieti järgmisel suvel –, on komisjonil vaja praegu mõelda heale läbirääkimisstrateegiale. Mida me tegelikult soovime saavutada? Millised on meie prioriteedid? Kuidas me saame veenda ameeriklasi uusi samme astuma? Kus saab veel teha mööndusi, ilma et need muutuksid meile ebasoodsaks? Ma ei pea teile, hr volinik, ütlema, et teema on ülimalt problemaatiline. Järgmisel aastal toimuvad presidendivalimised. Ühendriikides on kolmandatele isikutele strateegiliste tööstusharude üle, nagu lennundus, kontrolli andmise lubamise suhtes levinud kuni kongressini ulatuv üldine usaldamatus. Samuti kardavad Ameerika ametiühingud kaotada välissekkumiste tõttu sektori haarde – eelkõige kuna kardetakse, et need võivad osutuda edukateks, ning kuna eeldatakse, et Euroopa lennundusettevõtted on paremini korraldatud ja suudavad kergelt saada sellel turul suure turuosa. Seejärel toimuvad muidugi ka meil Euroopa valimised.

Samuti on juba praegu esinevaid probleeme. Te viitate meie USA ametivenna, kongressi liikme Obestari katsele anda mitmele lepingu elemendile erinev tõlgendus. Märkinud seda, annavad raportöör ja parlament sellele siiski täna pärastlõunal rohelise tule. Hääletame puhtsüdamlikult „jah”. Muidugi jälgime me ettevalmistusi tähelepanelikult. Me loodame olla väga tihedalt kaasatud, nagu see on ka varem toimunud. Me arvestame sellega.

  Reinhard Rack fraktsiooni PPE-DE nimel – (DE). Proua juhataja, parlament ja eelkõige fraktsioon, millesse ma kuulun, PPE-DE, hääletab täna suure enamusega selle lepingu poolt, sest lõppkokkuvõttes saavutasime me hea vahetulemuse.

Kuid see on siiski vaid vahetulemus: nagu nii asepresident Barrot kui ka meie raportöör El Khadraoui on öelnud, on endiselt vaja lahendada olulised küsimused seoses avatud õhuruumi lepinguga: sellised küsimused nagu kabotaaž, asutamisvabadus, omandiõigus, riigiabi ja ka mitmesugused muud küsimused.

Jättes kõrvale asjaolu, et me suutsime saavutada võrdlemisi hea vahetulemuse, paljastab leping rea puudusi meie süsteemis. Ka puudustele on juba tähelepanu juhitud. Tulevikku silmas pidades peame me tegema pingutusi, et tagada, et meie parlamendil – nagu meie ametikaaslased USA Kongressis, kes, nagu võiks öelda, on nõutanud endale viimaste sajandite jooksul mitmesugused õigused – oleks lepingu sisu mõjutamiseks enam võimalusi. Seekord on meil õnnestunud saavutada edasiminek süsteemi teatud määral üle kavaldades – sekkudes enne, kui nõukogu oma arvamuse avaldas –, aga pikas perspektiivis on meil vaja paremaid reegleid sisu kujundamiseks.

Praegusel otsustaval hetkel tahan ma veel kord juhtida tähelepanu olulisele küsimusele lennutranspordis, konkreetsemalt Euroopa ja USA vahel. Ohutusklauslid ja turvalisuse kontrollid on olulised, et reisijad saaksid tunda end seda olulist transpordiviisi kasutades muretult. Ometi ei tohi turvalisuse tagamise meetmeid valesti tõlgendada millenagi, mis põhjustab reisijatele üksnes ebamugavust, ilma et tegelikkuses nende julgeolekut suurendataks. Sel põhjusel, korrates juba must miljon korda öeldut, tuleb muuta reegleid vedelike pardale viimise kohta!

  Brian Simpson fraktsiooni PSE nimel. – Proua juhataja, esmalt soovin ma vabandada teie, komisjoni asepresidendi ja austatud parlamendiliikmete ees, kuna pärast oma kõne lõppu pean ma istungisaalist intervjuu andmiseks lahkuma. Selline teguviis ei ole mul kombeks ja ma vabandan, et ma ülejäänud arutelul ei osale.

Ma soovin tänada oma kolleegi El Khadraouid tema raporti eest ning teda hoiatada, et kui ta jätkab selle konkreetse toimikuga, võib ta purustada minu poolt püstitatud kõige kauem ametis olnud raportööri rekordi parlamendi ajaloos! Olgem ausad! Euroopa Liidu ja Ühendriikide vahel sõlmitav abielu esialgse tsiviillennunduse õhutranspordilepingu vormis on mõistusabielu, kus EL on agar peigmees ja Ühendriigid on väga vastumeelne pruut. Nüüd, kui me oleme abielu sõlmimas, saame me teada, et Ühendriikidest pruut leiab, et EList peigmees ei ole eriti köitev, ning nähes pulmapäeval, et ta on saanud tema kõige paremad osad, ei vaevu Ühendriikidest pruut enam abielu sõlmima, sest esindaja Oberstar valvab paari, püss käes.

ELi ja Ühendriikide vahel esinevad lennunduspoliitika valdkonnas suured erinevused ja minu jaoks ei oleks järgmiste nädalate või kuude jooksul üllatav kuulda, et lepingu teise etapi läbirääkimised on katkenud, kuna Ühendriigid ei ole nõus tegema põhiküsimustes edasisi samme. Minu hirm on, et EList peigmees on niivõrd meeleheitel seda mõistusabielu sõlmima, et me võime taas vastumeelsele pruudile järele anda. Kuidas on saastekvootidega kauplemise süsteemi ja julgeolekuga, kus ELi ja USA lahkarvamused on mõõtmatud? Kuidas on lood USA lennundusettevõtete kuulumisega välismaistele isikutele või vastastikuse viienda vabandusega? Kuidas on lood reisijate nimekirjadega ning 11. peatüki kaitsega? Need kõik on küsimused, mis meid lahutavad, ja kuna ma nõustun, et on olemas soov maha istuda ja läbi rääkida, toimub see alati, meile näib selliselt, ameeriklaste poolt dikteeritud tingimuste alusel.

Ma soovin kõigile jõudu jõupingutustes ja fraktsioon PSE hääletab poolt. Siiski loodan ma siiralt, et läbirääkimised on edukad ja et selle teekonna lõpus asub enam tasakaalustatud, vastastikune, aus leping. Kuid ma sean küsimuse alla, kas see USA suhtumist arvestades juhtub, ning ma küsin, kas tee, mida mööda me tegelikult sammume, viib mõistusabielu lõppemiseni Las Vegase tüüpi lahutusega.

  Sarah Ludford fraktsiooni ALDE nimel. – Proua juhataja, ma asendan oma kolleegi pr in ’t Veldi.

Ma austan teiste inimeste teadmisi selle lepingu tehniliste küsimuste alal. Londonit, mis hõlmab ka peamist lennujaama Heathrow’d, esindava parlamendiliikmena julgustab mind kahtlemata asjaolu, et see leping annab reisijatele enam konkurentsi suurenemisest tulenevaid soodustusi ning seda arvestades on hea, et see sõlmitakse.

Ma soovin käsitleda lepingu turvalisuse aspekte, kusjuures ma saan raportist aru, et see on suures osas jäetud ühiskomitee reguleerida. Ma nõustun raportis koostöö tervitamisega ELi ja USA ametiasutuste vahel, kes vastutavad lennunduse turvalisuse eest. Kuid, nagu raportis märgitakse, peaksid julgestusmeetmed põhinema asjakohasel riskihinnangul ja ei tohiks olla ülemäärased või koordineerimata ning reisijate isikuandmete vahetamisel ELi ja USA vahel peaks austama Euroopa ja USA kodanike privaatsust.

Parlamendiliikmed on teadlikud olulistest vaidlustest, mis ümbritsevad lennureisijate registrite (PNR) lepingut. Euroopa Parlament on väljendanud väga jõuliselt seisukohta, et ta ei omanud selle lepingu koostamisel olulist rolli, mida ta oleks tahtnud. Muidugi on Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, et selle uue lepingu raames on tagatisi võrreldes eelmiste lepingutega oluliselt nõrgestatud ning et uus leping jätab lahtiseks tõsised küsimused ja puudused.

Kui volinik Barrot tervitas olulist rolli, mida parlament on omanud lennunduse äritegevuse teiste aspektide regulatiivse raamistiku moderniseerimises, siis ma kardan, et me peame avaldama pettumust, et meil ei õnnestunud anda sisendit, mida me soovisime, privaatsuse ning isikuandmete tagatiste rakendamise valdkonnas. PNR lepingu alusel säilitatakse andmeid 15 aastat, mis minu arvates on liigne ja mida me selles raportis öeldu kohaselt ei soovi. USA-l on juurdepääsu võimalus tundlikele andmetele ning isegi võimalus neid kasutada pisikuritegude puhul, mis ei ole käsitletav terrorismivastase võitlusena.

Kokkuvõttes, kuigi me üldiselt tervitame seda lepingut, kardan ma, et selle raporti püüdlused, et turvalisuse meetmed oleksid kohaselt hinnatud nende riskimaandamise sobivuse alusel, ei oleks ülemäärased ja kaitseksid privaatsust, ei ole lennureisijate registrite vahetamise valdkonnas kindlustatud.

  Eva Lichtenberger fraktsiooni Verts/ALE nimel – (DE). Proua juhataja, volinik, see ei olnud esimene kord, mil te seisite vastamisi, pehmelt öeldes, väga raske läbirääkimispartneriga, kuna kogemustele tuginedes eeldab ta algatuseks alati, et Euroopa annab igal juhul järele. Nagu varemgi, kui te loete selle dokumendi läbi, on see ilmselgelt USA-d soosiv. Kas selles on midagi ka Euroopa Liidu jaoks, selgub hiljem, kuivõrd ühiskomitee ei ole midagi enamat kui võimalus; see ei ole veel edu tagatis, eriti arvestades, et USA seab juba praegu tulemused kahtluse alla. Ma ei näe veel tasakaalu ning väga vähe hoolimist on meie nõudmiste suhtes. Eelmise kõneleja poolt tehtud võrdlus üpriski veidra mõistusabieluga on väga tabav.

Lennundusohutuse, keskkonnakaitse ja omandiõiguse küsimused on endiselt lahendamata. Ohutuse küsimuses ei ole me seni saavutanud seda, mida meil on vaja saavutada. Andmekaitse küsimuse puhul eriti – Euroopa kodanike kaitse ülemääraste meetmete eest – me ei ole seni saavutanud tulemust, mida me vajame ja mille me peame saavutama. Lisaks sellele on lennundussektori osa Kyoto eesmärkide läbikukkumises endiselt ülisuur.

USA-ga ühise kokkuleppe puudumisel on Euroopa praeguste kasvumäärade juures silmitsi suurte raskustega ja praegu ei näe ma sellest mingit märki. Kõige enam näen ma esmaseid kõhklevaid samme, kuid Euroopa peab olema märksa enesekindlam ning rääkima selles läbirääkimisprotsessis ühel häälel, sest seni toimunu annab meile võimalused.

Kuigi me ei ole veel kasu lõiganud, võin ma kinnitada, et Euroopa Parlament ning transpordi- ja turismikomisjon uurivad hoolikalt ühise läbirääkimiste komitee tulemusi.

  Georgios Toussas fraktsiooni GUE/NGL nimel – (EL). Proua juhataja, daamid ja härrad, ELi lennutranspordialase välispoliitika südames asub avatud lennunduspiirkonna loomine Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel. See poliitika on täielikult kapitali huvides. Seda kasutatakse, et luua surve ning ähvarduste abil ELis kaks või kolm monopoolset lennundusettevõtete gruppi. Samuti saavad need osa rahvusvahelisest lennutranspordist, samas kui teised lennuettevõtted – need, mis on jäänud – on regionaalse iseloomuga ning nende tegevus piirdub liikmesriikidega. Alitalia, Olympic Airlines’i ja teiste lennuettevõtete töötajate poolt kogetud tugev surve ja ähvardused on praeguse olukorra tüüpilised näited. Läbirääkimistel Ühendriikidega olid konfliktid silmanähtavad. Sõlmitava lepingu iseloomu ning lahkhelide märke võib aimata Airbusile ja Boeingule antud riiklike toetuste pinnalt, USA siselendude nõrgestamise ärahoidmise pinnalt ning USA valitsuse keeldumise pinnalt lubada Euroopa lennuettevõtjatel USA lennunduskompaniides osaleda või isegi neid välja osta.

Leping peegeldab EÜ ja Ühendriikide vahelise kompromissi ulatust. See on kaugel rahva vajaduste rahuldamisest; see panustab lennundusettevõtete kontsentreerumisele väljaostmiste ning ühinemiste abil. Kõigis neis valdkondades säilivad tõsised probleemid seoses isikuandmete ning ka keskkonna kaitsega.

Nendel põhjustel hääletame me ettepaneku Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise õhutranspordilepingu vastu.

  Luca Romagnoli fraktsiooni ITS nimel – (IT). Proua juhataja, daamid ja härrad, vastastikkus on oluline väärtus isikutevaheliste suhetes ning veelgi olulisem väärtus riikidevahelistes, isegi ärialastes, suhetes. Tegelikult püüdsin ma teha El Khadraoui raportis mõningad muudatused, et teadvustada, paraku tulutult, komisjoni kolleege kõnealusest asjaolust ning muustki.

Ajal, mil ühendusteed on üliolulised ja mil õhuühendusteed võimaldavad varem kujutletamatuid reisimisvõimalusi, on õhutranspordikokkulepped riikide vahel ilmselgelt vajalikud ning soovitavad. Mis on vaatamata sellele ebaselge, on see, miks – nagu ka kõigis teistes Euroopa Liidu poolt vastu võetud õigusaktides – me näime olevat võimetud nõudma vastastikkust, mis hõlmab endas samuti võrdseid konkurentsitingimusi. Me peaksime arutlema nagu kodanikud, eriti meie, parlamendiliikmed, arvestades, et parlament on ainus ELi institutsioon, mis rajaneb otsesel rahva mandaadil.

Seega, kui parlament soovib demonstreerida iseseisvat võimekust juhtida teiste institutsioonide poliitikaid, peab ta demonstreerima oma õigusaktides ja oma (kuigi piiratud) kaasotsustes, et teda ei saa nii lihtsalt mitte-euroopalike huvide poolt mõjutada. Selline on täna olukord ka hr El Khadraoui raportiga, mis on muide mitmes aspektis suurepärane, ja ma soovin kasutada juhust ning tänada teda tema töö eest. Siiski, nagu paljudel teistel juhtudelgi, ei avaldata raportis selgelt, et kui eksisteerib vaba konkurents, siis peavad tingimata eksisteerima võrdsed kabotaažitingimused ja kooskõla sotsiaal- ja keskkonnastandarditega. Ka ei kohaldata vastastikkust ohutuse ja reisijate õiguste valdkondades.

Lisaks tunnistatakse raportis, et lennundussektor avaldab mitmeid negatiivseid mõjusid, mis aitavad süvendada kliimamuutusi. Seetõttu ma ei mõista, miks kaasparlamendiliikmed ei toetanud minu esitatud muudatusettepanekut lennuki heitgaasides sisalduvate koostisosade kahjuliku mõju ning tõenäosuse, et see mõju suureneb lennundussektori kasvuga, kohta ja sellest tulenevat üleskutset lisada lennundus Euroopa saastekvootidega kauplemise süsteemi.

Lõpetuseks, mis puutub rahvusvaheliste sotsiaalvaldkonna õigusaktide kohaldamisse, näib mulle, et Euroopa ja USA lennundusettevõtjad ei ole võrdses olukorras ning puuduvad ka kahepoolselt tunnustatud õigused. Kõik see, ma usun, on piisav, et õigustada hääletamist raporti vastu.

  Georg Jarzembowski (PPE-DE) – (DE). Proua juhataja, daamid ja härrad, ma soovin pr Lichtenbergeri ja hr Romagnoli avaldustes esitatud seisukohad kategooriliselt ümber lükata. Muidugi ei ole olemas täielikku õiguste vastastikkust, kuid varasema olukorraga võrreldes on tegemist tasakaalustatud lepinguga, mis on põhjuseks, miks me selle poolt hääletame. Kui asuda positsioonile, et see ei ole tasakaalustatud leping, siis hääletage sellele igal juhul vastu – kuid me nõustume raportööriga, et see on tasakaalustatud esimene samm ning me nõustume samuti, et järgnema peab teine samm. Mina muidugi toetan raportööri tema nõudes – nagu mu kolleeg hr Rack on öelnud – et me peaksime alustama teise etapiga kiiresti.

Me peaksime lihtsalt kasutama ära selle, milles praegu on kokku lepitud. Seetõttu ma kutsun Euroopa lennundusettevõtteid tungivalt üles kasutama neile pakutud uusi võimalusi selle lepingu raames seoses nende omandiõigusega ning kontrolliõigustega ning looma litsentseeritud ettevõtteid ning osalema kaubamärgipoliitika loomises ning osaliselt osalema USA valitsuse programmides. Nad ei tohiks jääda ootama teist etappi; nad peaksid kasutama praegu esimest etappi, nii et me võiksime teise etapi läbirääkimistega alustamisel toetuda esmastele kogemustele ning välja selgitada valdkonnad, kus on endiselt USA turul osalevate Euroopa ettevõtete õiguste alal puudusi.

Me peame samuti kutsuma parlamendi juhatust ja meie endi komisjoni üles kasutama selle lepingu poolt pakutavaid võimalusi ja näiteks leppima kokku ühekordses kontrollimises pikemas perspektiivis. Selle saab saavutada ühiskomitee abil ja koostöös parlamendi juhatusega ning me saame näidata kodanikele, et see leping on neile kasulik, eriti kui nad ei pea lennujaamades läbima teist turvalisuse kontrolli.

Minu kolleegid ja mina ise soovime tänada komisjoni hea koostöö eest käesoleval juhul, aga me nõuame tungivalt samasugust head koostööd ka protsessi teises etapis. Ma hoiatan ameeriklasi hr Oberstari ettepaneku vastuvõtmise eest, sest kui nad soovivad seda lepingut õõnestada ühepoolsete muudatustega, siis me reageerime teravalt. Seega teatagem ameeriklastele, et me jätkame rõõmuga kõnelusi kongressi ja Euroopa Parlamendi vahel, aga et nad ei tohi õõnestada lepingut oma erapooliku tõlgendamisega.

  Ulrich Stockmann (PSE) – (DE). Proua juhataja, volinik, esmalt soovin ma tänada raportööri selge olukorra kirjeldamise ning seisukoha võtmise eest.

Kõigepealt positiivsed küljed, mida mainis ka eelkõneleja. Avatud õhuruumi lepinguga USA ja Euroopa vahel on meil lõpuks ometi võimalus luua õhuühendused Euroopa Liidust läbi Ühendriikide kolmandatesse riikidesse, nagu Mehhiko ja Lõuna-Ameerika riigid. Samuti annab see võimaluse mis tahes Euroopa Liidus asuvatele lennundusettevõttele lennata mis tahes ELi punktist mis tahes kohta Ühendriikides ilma igasuguste piiranguteta võimsuse või hindade suhtes ning ma nõustun eelkõnelejaga: neid võimalusi peab kasutama.

Samuti saavutatakse selle lepinguga edasiminek USA lennundusettevõtetesse investeerimise valdkonnas. Avatud õhuruumi lepinguga astutakse seega esimene oluline samm lähemale mõlemal poolel mis tahes piirangutevaba avatud lennunduspiirkonna saavutamisele. Nõnda saab see luua uusi kasulikke lennuteid ning suure hulga uusi töökohti.

Teisest küljest – nagu juba mainiti – tuleb silmas pidada, et see on üksnes esimene samm ja seda ei või veel käsitleda lõpliku kokkuleppena. Me ootame, et teisel etapil räägib komisjon USA-ga läbi lahendamata küsimused, nagu kabotaaž, asutamisõigus, omandiõigus ning riigiabi. Konflikti potentsiaal on voliniku poolt juba väga selgeks tehtud, kuid me loodame väga, et töö Atlandi-üleses komitees toob kaasa edasimineku, nii et me lõpptulemusena saame rakendatavad vastastikused õigused ning avatud õhuruumi lepingu, mis on oma nime vääriline.

Paralleelselt sellega peaks komitee püüdlema selle poole, et lisada lennud USA-st saastekvootidega kauplemise hulka, kuna me teame, nagu te mainisite, ei saavutanud me Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooniga kohtumisel palju. Muidugi peaks samuti rõhutama meie nõudmist luua ühekordne kontrollimine.

  Juhataja. – Daamid ja härrad, ma tervitan hr Georgioud, kes on uus Euroopa Parlamendi liige, ja annan talle sõna.

  Georgios Georgiou (IND/DEM) – (EL). Proua juhataja, viimaste aastate jooksul olen ma näinud eurooplastepoolset meeleheitlikku püüdu sõlmida Ühendriikidega õhutranspordilepingut. Vaatamata meie suurele valmisolekule olen ma samuti täheldanud ameeriklastepoolset vastumeelsust. Kui nad soovivad sõlmida ulatuslikuma lepingu, peaksime me eurooplasi hoiatama, et me oleksime valmis üle andma nii-öelda tühja lehe. Need lepingud, proua juhataja, ei hõlma aga üksnes masinaid, huvisid ja ettevõtteid. Need lepingud puudutavad inimesi – inimesi, kes reisivad Euroopast Ühendriikidesse. Mõned on kreeklased, keda koheldakse teistest eurooplastest erinevalt. Neil on palju rääkida raskustest, mida nad kogevad USA viisa saamisel ning millega nad on silmitsi, kui nad saabuvad, ning kuidas nad on kontrollide ja läbiotsimiste subjektiks, nagu nad oleksid potentsiaalsed terroristid. Te mõistate muidugi, et see on närvesööv, vähemalt kreeklastele, kes on igal juhul osa Euroopast.

Proua juhataja, juhul kui need valitsuste või parlamentide vahel sõlmitavad lepingud ei puuduta Euroopa rahvaste ja kodanike hinge ja südant, kujunevad need väga lühiajalisteks ja täiesti edututeks. Ma soovin, et see lisataks meie juhistesse, kui me püüame taas läbi rääkida. Lepingud peaksid põhinema võrdsusel, aususel ja vastastikkusel.

  Jim Higgins (PPE-DE). – Proua juhataja, esmalt ma tervitan kokkuleppe põhimõtet. Ühendriikide ja ELi vaheline leping, kui selle üle on lõpuks läbi räägitud, saab olema suur ja ajalooline areng. ELi lennundusettevõtete jaoks tähendab see rohkem Atlandi-üleseid lende Ühendriikidesse. See on samuti hea lennureisijate seisukohalt, kuna see toob kaasa enam lennuliine, suurema konkurentsi ja madalamad lennuhinnad. Me oleme juba positiivset mõju, mis avaldub tohutus reisijate arvu suurenemises, mida odavlennufirmad lennundussektorile avaldavad, Euroopas näinud.

Ma avaldan austust ELi läbirääkijatele, kes osalevad nendes väga rasketes läbirääkimistes. Need ei ole veel läbi ning nad nõuavad palju kannatust ning diplomaatilisust, kuid kui need lõpevad, on lõpptulemus loodetavasti ootamist väärt. Ma loodan siiralt, et esiletõusvad lepinguga seotud probleemid on võimalik ületada.

Ma nõustun nende probleemide suhtes kõigi eelkõnelejatega. Me peame jääma kindlaks sellele, et see peab olema 50:50 leping ning et päeva lõpuks me võiksime hoida Euroopa lippu kõrgel, jäädes kindlaks sellele, et ükskõik mida nemad püüdlevad, meie püüdleme sama. Ma usun, et Ühendriikide ametiasutuste piirangud seoses julgeolekukaalutlustel isikuandmete nõudmisega on täiesti ebamõistlikud. Me peame kindlustama, et sellest ei kujune ELi reisijatele piirangut Ühendiriikidesse minekuks, sest kui me seda konkreetset probleemi ei lahenda, kujuneb sellest peamine tõke.

Ma olen järgnevalt väga kolkalik ja provintslik. Minu teine mure on see, et Shannoni lennuväli on esimene rahvusvaheline Atlandi-ülene lennujaam Iirimaal. See oli pikka aega paljudele väravaks Euroopasse, kuid nüüd selle lepingu alusel kohustuslik peatumine Shannonis kaob. See õõnestab faktiliselt Shannoni lennujaama elujõulisust ning omab suuri tagajärgi Mid-West’i piirkonnale, mis on väga madalalt arenenud piirkond. Kuid see ei ole Euroopa, vaid Iiri valitsuse mure. Taas, lõppeks vajab EL seda lepingut ning reisijad vajavad seda lepingut – kuid mitte iga hinnaga.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident – (FR). Proua juhataja, ma soovin tänada kõiki sõna võtnud parlamendiliikmeid. Eeskätt, vastuseks raportöör El Khadraouile, saab siiski öelda, et esimese etapi tulemuseks on tasakaalustatud leping. Samuti saadi Ühendriikidelt kinnitus, et osaletakse ka teises läbirääkimiste etapis. On isegi kohustus alustada läbirääkimisi 60-päevase tingimusliku rakendamisperioodi jooksul. Euroopa pool kiitis vastumeetmed heaks. Juhul kui teine etapp ei vasta Euroopa huvidele, on teatud möönduste juurde võimalik tagasi pöörduda. See on kahtlemata üpris tähtis punkt.

Komisjon on juba alustanud liikmesriikidega arutelu seoses eri-läbirääkimiskomiteega, et määrata kindlaks teise etapi läbirääkimiste strateegia. Rõhutasite, nagu ka hr Jarzembowski, vajadust määrata kindlaks hea läbirääkimiste strateegia. Ma kahtlemata kavatsen kaasata teid ja parlamenti, et võimaldada meil läbi rääkida nii tõhusalt kui võimalik.

Mis on tõsi, nagu ütles hr Jarzembowski, on see, et praegu on Euroopa ettevõtetel uued võimalused, mida peab ära kasutama. See leping toob kaasa suurema teenuste hulga ja madalamad hinnad, see loob töökohti ja võimaldab koordineerida meetmeid, mis võivad mõjutada reisijaid: probleemid seoses turvalisuse ja julgeolekuga ning ühekordne kontroll pikemas perspektiivis, lisaks muidugi keskkonnaküsimused.

Ma soovin vastata pr Ludfordile, öeldes, et PNR ei ole lennunduslepingu osa. Mis tahes PNRiga seotud otsused või meetmed peavad olema lepingu tingimustega kooskõlas. PNRi küsimust peab siiski vaatlema sobivas kontekstis ning hr Frattini on teie murest selles osas teadlik. On tõsi, et te olete pannud julgeolekuprobleemile suurt rõhku, ning on tõsi, et selleks, et leida lahendusi positiivsel viisil, peab see dialoog toimuma lepingu ühiskomitees. Mõlemad osapooled töötavad selle nimel, et saavutada kõrgel tasemel turvalisus, mis ei kahjustaks lennundusettevõtteid ega reisijaid. Seoses selle lepinguga peab teie muredele olema võimeline andma konkreetsed vastused ilmselt transpordi turvalisuse ja koordineerimise töörühm ning mina võtan need arvesse.

Samuti soovin ma öelda, et meil näib siin olevat kaks probleemi, mis peaksid kaasa tooma mõningad parandused ning lahendused: julgeolekuprobleem ja keskkonnaprobleem. Seoses keskkonnaprobleemiga on ilmne, et sooviksime näha integreeritud ülemaailmset lähenemist, et kliimamuutuste väljakutsega tegelda. Samuti, nagu ma ütlesin varem ja ütlen uuesti, Montrealis toimunud Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni assambleel kaitsesime me kõik koos saastekvootidega kauplemise süsteemi, meetodit, milles kasutatakse turuinstrumente ning mis näib olevat kõige efektiivsem lahendus. Praegu on meil vastuseis Ühendriikide ja teatavate Aasia rahvaste keeldumise näol. Sellegipoolest me tunneme, et see ei välista koostööd. Te teate, et koostöö USAga edeneb projekti Clean Sky raames. Huvitav idee on Atlandi koostöötalituse algatus heidete vähendamiseks. Selle raames tegeldakse uute maandumisprotseduuridega, mis võivad aidata CO2 heite tagajärgi parandada.

Ma soovin öelda, proua juhataja, daamid ja härrad, et muidugi peame me olema teisel etapil edukad. Euroopa nõuab sellel teisel etapil, mis on ilmselgelt palju tähtsam, kuivõrd selle tulemuseks on kindlasti avatud õhuruumi leping, olulist survet ning kõikumatut pühendumust.

Võite kindlad olla, et parlament kaasatakse läbirääkimistesse tihedalt, mis on kindlasti raske, kuid mis, nagu ma ennist ütlesin, algab ettenähtud ajal, kuivõrd me alles allkirjastame lepingu esimese etapi, kuna sellel on teine järk. Igal juhul soovin ma avaldada parlamendile laialdase kindla toetuse eest tänu: me vajame seda toetust uuesti, et leping ellu viia ning liikuda edasi teise etapiga.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub täna kell 11.00.