Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/0127(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A6-0317/2007

Arutelud :

Hääletused :

PV 11/10/2007 - 6.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0426

Istungi stenogramm
Neljapäev, 11. oktoober 2007 - Brüssel EÜT väljaanne

9. Selgitused hääletuse kohta
PV
  

– Raport: Paulo Casaca (A6-0317/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Duarte Freitas (PPE-DE) , kirjalikult (PT). Merendusalase tegevuse kohta kogutavate andmete ja informatsiooni ühtlustamine ning usaldusväärsus on kalandussektorile kriitilise tähtsusega ning kõiki jõupingutusi nende kvaliteedi parandamiseks peaks toetama.

Arvestades kõnealuse sektori praegusi vajadusi ning muresid ökosüsteemi pärast, tegi Euroopa Komisjon ettepaneku muuta nõukogu määrust (EÜ) nr 1543/2000, samal ajal kui Euroopa Parlament hindab ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise kohta.

Seega on vaja olemasolevat nõukogu määrust (EÜ) nr 1543/2000 muuta, et vältida vana ja uue määruse kattumist.

Praeguse komisjoni ettepanekuga tehakse need vajalikud ja loogilised muudatused ning see kiideti kalanduskomisjoni poolt ühehäälselt heaks. Samuti väärib see täiskogul minu poolthäält.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin selle raporti poolt, millega kiidetakse heaks komisjoni ettepanek muuta määrust 1543/2000 (millega kehtestatakse ühenduse raamistik ühise kalanduspoliitika elluviimiseks vajalike andmete kogumiseks ja haldamiseks) (ning valmistada ette selle kehtetuks tunnistamine). Komisjoni eesmärk on kehtestada 2008. aastal uus, laialdasem määrus andmete kogumise kohta; see muudatusettepanek võimaldab paremat üleminekut, kusjuures loobutakse olemasolevatest nõudmistest esitada kuue-aastased riiklikud programmid andmete kogumise ja haldamise kohta aastatel 2007–2012. Selle asemel tuleb koostada üleminekuprogrammid, mis hõlmavad aastaid 2007 ja 2008.

 
  
  

– Raport: Jorgo Chatzimarkakis (A6-0321/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Gerard Batten, Godfrey Bloom, Derek Roland Clark, Roger Knapman, Michael Henry Nattrass (IND/DEM), kirjalikult. UKIP soovib ühise põllumajanduspoliitika tühistamist. Seepärast ei saa me mingil juhul hääletada raporti poolt, mis isegi lisab volitusi komisjonile, mille õiguspärasust me ei tunnusta.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Castex (PSE), kirjalikult(FR). Ma hääletasin Chatzimarkakise raporti poolt, millega püütakse parandada ühise põllumajanduspoliitika eelarve täitmist ning läbipaistvust, teiste sõnadega selgitada välja põllumajanduse abi saajad.

Ma tunnen, et ühise põllumajanduspoliitika, ühe suurema ELi kuluartikli legitiimsus on seatud liialt tihti küsimuse alla läbipaistmatuse tõttu, millega põllumajandusabi hallatakse. Selle raporti väärtus on, et see selgitab olukorda.

Ma olen väga rahul kõigi ELi otseste toetuse saajate riiklike nimekirjade avaldamisega Internetis ning samuti linkide loomisega komisjoni ja liikmesriikide makseasutuste kodulehtede vahel.

Ühise põllumajanduspoliitika rahastamise jälgimist peab siiski ellu viima ranges kooskõlas andmekaitse eeskirjadega. See on põhjus, miks ma hääletasin muudatusettepanekute vastu, milles nõuti andmeid vaadanud kasutajate registreerimist ja salvestamist, kuivõrd läbipaistvus peab olema tagatud mõlemal poolel.

Samuti usun ma, et Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi makseid käsitlevad andmed peaksid olema korraldatud selliselt, et suuremaid kasusaajaid oleks võimalik kindlaks teha.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult (PT). Me peame sama tähtsaks komisjoni ettepanekus väljendatud vajadust, mida tõsteti esile parlamendi raportis: suurendada läbipaistvust nii ühise põllumajanduspoliitika rahastamises kui ka ELi institutsioonide raamatupidamises kulude kajastamise kohta. Samuti on oluline parandada eelarve kontrolli. Siiski oleme me pettunud ettepaneku piiratud reguleerimisala tõttu ning seetõttu, et Euroopa Parlament ei ole oma raportis ega oma muudatusettepanekutes olnud piisavalt edasipürgiv.

Meie arvates esineb endiselt ettepanekuid, millel puudub praktiline väärtus ja mis tegelikult piiravad kodanike õigusi ja tagatisi, nagu näiteks nõue „need, kes andmeid kasutavad või vaatavad [Internetis], peavad end kirja panema või registreerima”. Lisaks esineb nii komisjoni ettepanekus kui ka EP raportis ebamäärasust seoses informatsiooni jätkuva avaldamisega. Kohe algusest peale on pakutud välja läbi, et tulevikus „antakse hinnang nende andmete avaldamise eeliste ja puuduste kohta”. Teine vaieldav küsimuseks on komisjoni kontrolli tugevdamine liikmesriikide üle.

Lõpetuseks me leiame, et parim viis suurendada ühise põllumajanduspoliitika läbipaistvust ja üldsusele mõistetavust – mis on ettepanekus väljendatud eesmärk – on selle täielik läbivaatamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult (PT). Komisjoni ettepanek teha teatavaid muudatusi nõukogu määruses (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta on vajalik selleks, et teha see menetlus läbipaistvamaks.

Ma usun, et parandatud läbipaistvus koos põllumajanduse rahastamisvahendite parema kasutamisega aitaks kõrvaldada Euroopa elanikkonna usaldamatuse ühise põllumajanduspoliitika ning Euroopa institutsioonide suhtes.

Seetõttu hääletan ma hr Chatzimarkakise raporti poolt, milles korratakse komisjoni seisukohta ning lisatakse teatavad muudatusettepanekud, mida ma pean oluliseks.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin selle raporti poolt, milles tehakse ettepanek ühise põllumajanduspoliitika läbipaistvuse parandamiseks. Selles kutsutakse üles avaldama Internetis riiklikud ELi otsese põllumajandustoetuse saajate nimekirjad. Ühendkuningriigid juba teevad seda ning ma sooviksin näha ka teisi riike seda tegemas. Raportis nõutakse samuti efektiivsemate meetmete võtmist, kui avaldamise nõudeid ei järgita, ning andmekaitse lisamist komisjoni enda määrusesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (ITS), kirjalikult (DE). Meie põllumehed, maa sool, on uppumas ebaolulise bürokraatia merre ning allutatud satelliitidega järelevalvele ning häda neid tabagu, kui nende aed peaks seisma liialt palju paremal või vasakul. On aeg pöörata taas tähelepanu inimlikkusele, selle asemel et peksta meie kõvasti tööd tegevad väikepõllumehed bürokraatia vemmaldega oimetuks. Süüpinki tuleks panna need mustad lambad, kes avaldavad põldude ja tegevuste kohta valeinformatsiooni ning kes põhjustavad BSE ja teisi skandaale.

On siiski lausa irvitamine öelda, et hindade tõusu tõttu on toetuste vähendamine põhjendatud. Austria mahepõllundusega tegelevad põllumehed said umbkaudu seitse šillingit – mis võrdub umbkaudu 95 sendiga –piimaliitri eest enne ühinemist. Praegu saavad nad üksnes 30 senti, mis tähendab, et nad kaotavad tuhandeid eurosid ning samal ajal peavad nad võitlema alalõpmata muutuvate bürokraatlike määrustega, mis muudavad nende elu veelgi raskemaks!

Ettenähtud „tervisekontroll” peab seega täitma ainult ühte otstarvet – luua parem, usaldusväärsem ning pikemaajalisem raamistik – ning mitte tooma kaasa vägivaldse reformi ja sundima meie viimaseid olemasolevaid põllumehi loobuma. Silmas pidades massiivset väljarännet Euroopa põllumajandusest, tuleks idee, et kasutamata jäänud põllumajanduse rahastamisvahendid tuleks kasutada prestiižikate projektide, nagu näiteks Galileo jaoks, tarmukalt tagasi lükata. Me peame iga hinna eest säilitama oma isevarustamisvõime ning ei tohi lasta juhusel anda endid geenitehnoloogia ettevõtetele pantvangi.

 
  
MPphoto
 
 

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult (SV). Jorgo Chatzimarkaki raport tugevdab veelgi komisjoni algatust ELi poliitikate legitiimsuse suurendamiseks rea muudatuste abil, teiste hulgas põllumajandussektoris, kulude tegemise kõikide üksikasjade avaldamise ja parema raamatupidamise ning eelarve kontrolli abil.

Ma toetasin raporti osi, mis puudutasid seoses ühenduse rahastamisvahendite kasutamisega avaliku läbipaistvuse parandamist ning toetusesaajate kohta informatsiooni avaldamist. Samamoodi toetasin ma vajadust tagada liikmesriikide poolt iga-aastaselt Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist toetusesaajate ning iga toetusesaaja poolt nendest fondidest saadud summade tagantjärele avaldamine Internetis.

Vaatamata sellele olin ma vastu tingimustele, mille kohaselt peavad isikud, kes seda informatsiooni vaatavad või kasutavad, peavad end kirja panema või registreerima, sest see on vastuolus Rootsi põhimõttega – õigus anonüümsusele –, mis kehtib sellise avaliku informatsiooni kasutamise korral.

Pärast seda, kui minu hääletamist valesti loeti, on protokollis kajastatud minu kavatsus hääletada muudatusettepaneku nr 20 vastu, arvestades kindlat Rootsi põhimõtet, mis lubab ametlikele dokumentidele avaliku juurdepääsu.

 
  
MPphoto
 
 

  Jeffrey Titford (IND/DEM), kirjalikult. − UKIP hoidus selle raporti käsitlemisest, kuna me ei tunnista selles osas parlamendi legitiimsust. See ei kajasta mitte mingil viisil meie vaateid raporti sisule.

UKIP soovib ühise põllumajanduspoliitika tühistamist. Seepärast ei saa me mingil juhul hääletada raporti poolt, mis isegi lisab volitusi komisjonile, mille õiguspärasust me ei tunnusta.

 
  
  

– Raport: Saïd El Khadraoui (A6-0320/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult (PT). Euroopa Komisjoni poolt nõukogult saadud mandaadi alusel läbiviidavate läbirääkimiste keskne eesmärk on luua avatud lennunduspiirkond ELi ja Ühendriikide vahel, mis läheb kaugemale lepingutest, mis praegu eksisteerivad Ühendriikide ja üksikute liikmesriikide vahel. Eesmärk on luua ELi ja Ühendriikide vahel lennutranspordi ühtne liberaliseeritud turg, „kus investeeringute tegemist ning Euroopa ja Ameerika Ühendriikide lennuettevõtjate teenuste pakkumist ei takistaks piirangud, sealhulgas mõlema poole siseturul”.

ELi eesmärk on tagada Ühendriikide poolt lennutranspordi liberaliseerimise vastastikkus, eelkõige kõrvaldada olemasolevad õiguslikud piirangud seoses välisomanduse, Ameerika Ühendriikide lennuettevõtjate kontrolli ja kabotaažiga ning samuti seoses asutamisõiguse ja riigiabiga.

See on põhjus, miks me kordame, et sellist liiki lepingu peaksid sõlmima liikmesriigid, mitte ühendus, seda veel enam põhjusel, et see küsimus on strateegilise tähtsusega ning võib osutuda mudeliks edasisele liberaliseerimisele ning ülemaailmsele regulatiivsele ühtlustumisele. Seetõttu me rõhutame veel kord oma vastuseisu igas riigis selle tähtsa avaliku teenuse liberaliseerimise püüule.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult (PL). Ma hääletasin raporti poolt, mis käsitles ettepanekut võtta vastu Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate otsus Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Ameerika Ühendriikide vahelise lennutranspordilepingu sõlmimise ja ajutise rakendamise kohta (8044/3/2007 – COM(2006)0169 – C6-0210/2007 – 2006/0058(CNS)).

Hr El Khadraoui osutas õigesti ELi ja Ühendriikide vahel loodava avatud lennupiirkonna tähtsusele, mis võimaldab ELi ja USA vahel tekkida lennutranspordi ühtsel turul. Ma toetan seisukohta, et see võimaldaks investeeringutel vabalt liikuda ning ELi ja USA lennuliinidel osutada lennuteenuseid ilma igasuguste piiranguteta, sealhulgas mõlema osapoole siseturul. See kujutab endast olulist sammu edasi.

Selles kontekstis oli täiesti kohane tõstatada keskkonnakaitse küsimus. Lennundussektor avaldab mitmeid negatiivseid keskkonnamõjusid, eriti müra allikana ning kliimamuutustele kaasaaitajana. Seetõttu ma nõustun tingimusega, mis kutsub nii ELi kui ka USAd üles võtma efektiivseid meetmeid lennunduse negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − ma hääletasin selle raporti poolt, mis toetab kavasid ELi ja Ameerika Ühendriikide vahel lennutranspordi korra liberaliseerimiseks. See loob USAsse lendavatele Euroopa lennuliinidele võrdsed tingimused ning peaks võimaldama ratsionaalsemate lennuühenduste loomist, mis omakorda viiks paremate teenusteni ning efektiivsema lennuteekondade kavandamiseni. Atlandi-üleste lennuühenduste arvu suurenemine võib isegi kaasa tuua madalamad hinnad reisijatele.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult (PT). Selle lepingu sõlmimisega püütakse vastata pikaajalistele vajadustele mõlemal pool Atlandi ookeani – sellest tulenev liberaliseerimise edendamine ning ülemaailmne õigusnormide lähendamine toob tarbijatele kaasa silmanähtava kasu. ELile tagab see ka kooskõla ühenduse õigusaktidega.

Lepingu sõlmimiseks tehtud töö peab seega heaks kiitma, kuivõrd uus õiguslik raamistik tagab integreeritud Atlandi-ülese lennundusturu loomist käsitleva laiaulatusliku lepingu, mis on kasulik nii tarbijatele kui ka ettevõtetele.

Siiski on seoses selle lepinguga ilmne, et USA lennuliinidelt väliskontrolli piirangute eemaldamine on mõnevõrra ebaproportsionaalne ning lisaks ei ole hõlmatud kabotaaži küsimust. Euroopa Parlamendi ettepanek käsitleda selles lepingu sõlmimise etapis ka järgmisi etappe, sõlmimise tähtaegu ning kohustuste järgimata jätmise tagajärgi, on seega ülioluline ning tuleks heaks kiita. Veelgi enam, juhul kui läbirääkimistel mõlemale poolele vastuvõetavat tasakaalu ei saavutata, on sätestatud tingimused ELi ja USA vahelisel lennundusturul täieliku vastastikkuse taastamiseks.

Kokkuvõttes on see hea algus seni saavutamata eesmärkide suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. − Ma olen veendunud, et vajadus sellise lepingu järele on olemas, kuid see peab olema niisugune, mis on vastuvõetav mõlemale poolele. Kagu-Inglismaa lennujaamades ning potentsiaalselt ka paljudes teistes lennujaamades on USA partnerlennuliinidele olnud vabad lennuki teenindusajad. Vastupidist USA-s aga ei ole. Euroopa lennuliinidele USA-sisestel lendudel „vabadusõigusi” ei pakuta. See tähendab, et Gatwickist algavad lennud New Yorki ei saa edasi minna Los Angelesi, kuigi USA lennud Gatwicki saavad minna edasi ükskõik kuhu ELis. Samuti ei ole mingeid järeleandmisi seoses USA lennuliinide suhtes kehtivate reeglitega välismaiste isikute omandiõiguse suhtes.

Esimese etapi lepingus puudub ilmselgelt tasakaal; seda tasakaalu puudumist ELi kahjuks peab teise etapi läbirääkimistes kohe käsitlema. Ma otsin viise selle püüdluse tugevdamiseks Atandi-ülese seadusandjate dialoogi raames.

 
  
  

– Raport: Alain Lamassoure, Adrian Severin (A6-0351/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Philip Claeys (ITS) (NL). Proua juhataja, ma ei kavatse taas korrata eilset arutelu. Ma selgitasin, et Lamassoure’i raport on meie jaoks sama, mis rakendada vanker hobuse ette, kuivõrd meil puudub endiselt kehtiv üleminekuleping, puudub meil ka uus leping. Selle raporti probleem on, et see laseb taas vabaks tüüpiliseks Loch Nessi koletiseks kehastunud euroföderalistid, tõstatades taas riikidevaheliste nimekirjade küsimuse, mille alusel valitaks teatud osa Euroopa Parlamendi liikmeid. Hea küll, ma lähtun siiski eeldusest, et meie oleme liikmesriikide valijaskonna esindajad, meie rahvaste esindajad liikmesriikides, mitte üksnes abstraktsete Euroopa Liidu kodanike esindajad.

 
  
MPphoto
 
 

  Ryszard Czarnecki (UEN) – (PL). Proua juhataja, ma usun, et maja tuleks ehitada vundamendist, mitte vastupidi, mis on faktiliselt see, mida tehakse hr Lamassoure’i ja hr Severini raportis. Euroopa Liidu lepingus sätestatakse aluspõhimõtted. Leping kuulub esmalt ratifitseerimisele ning ma usun, et ratifitseerimine peaks leidma aset järgmise paari nädala jooksul. See on üks põhjus, mis ma hääletasin raporti vastu, kuigi see sisaldab mitmeid häid seisukohti. Teine põhjus, miks ma hääletasin selle vastu, on see, et ma ei nõustu sellega, et minu riiki esindaks võrreldes praegusega kolm parlamendiliiget vähem. Poola parlamendiliikmete arvu vähendataks 54-lt 51-le. Need on minu raportile vastuhääletamise põhjused.

 
  
MPphoto
 
 

  Mikel Irujo Amezaga (Verts/ALE) – (ES). Tegelikkuses esitasin ma oma kirjalikud selgitused hääletamise osas eile ning ma sain vastuse, et sellega veel tegeldakse, jne. Seda esiteks. Kuid minu nimi on Irujo Amezaga. Amenaza tähendab hispaania keeles hoopis midagi muud: see tähendab ohtu, ning ma arvan, et seda ma veel endast ei kujuta.

Igal juhul minu selgitus hääletuse kohta puudutas Lamassoure’i raportit. Ma hääletasin selle raporti vastu ning ma tunnistan, et Euroopa Parlamendi koosseisu küsimus on raske küsimus. Minu muudatusettepanek riigiüleste valmisringkondade kohta, mis arvestaksid poliitilise ja kultuurilise reaalsusega ning mis hõlmaks praeguste liikmesriikide piire ületavaid alasid, lükati komisjonis tagasi. Kui me tõesti soovime Euroopa rahvaste liitu, nagu on sätestatud asutamislepingus, peaks see parlament olema avatud teistsugust liiki reaalsustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Ma vabandan oma häälduse pärast – minu hispaania keele õpingud on pooleli.

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Allister (NI), kirjalikult. − Seoses Euroopa Parlamendi koosseisuga tulevikus hääletasin ma põhjendamatu katse (muudatusettepanek nr 26) vastu suurendada Iiri Vabariigi parlamendiliikmete arvu 13 liikmeni. Põhja-Iirimaa rahvaarv on 1,7 miljonit, millele vastab kolm parlamendiliiget; Iiri Vabariigi rahvaarv on 4,3 miljonit, ometi vastavalt muudatusettepanekule nr 26 tähendaks see 13 parlamendiliiget, mis tähendab omakorda ühte esindajat iga 330 000 kodaniku kohta, samas kui Põhja-Iirimaal oleks see suhe üks parlamendiliige iga 630 000 kodaniku kohta. Iiri Vabariiki koheldakse juba väga heldelt ning ta peaks pidama end oma 12 kohaga õnnelikuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Göran Färm ja Inger Segelström (PSE), kirjalikult (SV). Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, hääletasime raporti poolt. Me usume, et kahaneva proportsionaalsuse põhimõte on mõistlik ning on tõenäoline, et ELi riigi- ning valitsusjuhid toetavad seda. Puudub reaalne võimalus, et teisi esitatud ettepanekuid tippkohtumisel aktsepteeritaks. Raporti kohaselt saab Rootsi 20 kohta 18 koha asemel, juhul kui kohaldataks Nice’i lepingut. Seetõttu on lepingu vastuvõtmine oluline. Vastasel juhul kohaldatakse Nice’i lepingut, mis tähendaks, et kõik liikmesriigid peale Saksamaa kaotaksid kohti.

Uurima peab küsimusi, kuidas sisustada kodaniku kontseptsiooni ning kuidas määrata kohtade jagamise aluseks olevat rahvastiku baasi.

Me oleme riikidevaheliste nimekirjade alusel Euroopa Parlamendi valimise suhtes väga kahtlevad. Samas, kui küsimust uuritakse, võime me seda tunnustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult (FR). Ma hääletasin oma kolleegide Alain Lamassoure’i ja Adrian Severini Euroopa Parlamendi koosseisu käsitleva raporti poolt. Nad mõlemad teadsid, et praegust EP koosseisu, mis sätestati 2005. aasta Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisaktiga, tuleb muuta, isegi kui see tähendaks tagasiminekut Nice’i lepingu sätete juurde.

Ma kiidan Alain Lamassoure’i ettepaneku heaks ning kahetsen, et rida nõukogu otsusega vastuolus olevaid liikmesriikide hoiakuid on tekitanud veidra arutelu ning lõppkokkuvõttes viinud arbitraažimenetluseni täiskogul. Mõningatel juhtudel on see arutelu paljastanud rahvusliku isekuse.

Kuigi mul on omad reservatsioonid seoses ideega uurida mõnede parlamendiliikmete valimise võimalikkust riikidevaheliste nimekirjade alusel, olen ma rõõmus resolutsiooni 2. lisa üle, millega sätestatakse IGC-le kohustus küsida parlamendilt projekti selle liikmete valimiseks otseste ühetaoliste valimiste teel, mis annab Euroopa Liidu lepingu artikli 9a lõikes 2 sätestatud mõistele „kodanik” täpsema sisu. Euroopa kodaniku kontseptsiooni peab kindlasti määratlema.

 
  
MPphoto
 
 

  Gerard Batten, Godfrey Bloom, Derek Roland Clark, Michael Henry Nattrass, Jeffrey Titford (IND/DEM), kirjalikult. Ma hääletasin 25. muudatusettepaneku vastu, sest seni, kuni Ühendkuningriik on veel ELi liige, ei tohiks üldse vähendada Ühendkuningriiki esindavate Euroopa Parlamendi liikmete arvu. Seepärast oleks 74 Euroopa Parlamendi liikme poolt hääletamine tähendanud nelja võrra vähendamise poolt hääletamist. Väljapakutud, alles määratlemist vajava „kahaneva proportsionaalsuse” põhimõtte kohaselt oleksid väikesed riigid ja mikroriigid ebaproportsionaalselt esindatud, samas kui suuremad riigid, näiteks Ühendkuningriik, oleks alaesindatud. Arvestades, et pärast 2004. aastat on arvukalt Ida-Euroopa elanikke Ühendkuningriiki sisse rännanud ja neil on praegu õigus Euroopa Parlamendi valimistel osaleda, peaks Ühendkuningriiki esindavate Euroopa Parlamendi liikmete arv jääma vähemalt praeguse 78 juurde, kui mitte suurenema.

 
  
MPphoto
 
 

  Colm Burke, Avril Doyle, Jim Higgins, Mairead McGuinness ja Gay Mitchell (PPE-DE), kirjalikult. − Lamassoure’i raporti osas hääletamisel oleme me pidevalt hääletanud kohtade võrdse jaotamise poolt liikmesriikide vahel, eriti 13 Iirimaale ettenähtud koha poolt. Terve selle protsessi vältel taotlesime me oma riigile 13 kohta.

Poolt argumendid on hästi teada. Iirimaa rahvastik kasvab kiiresti – tegemist on kõige kiiremini kasvava rahvastikuga Euroopas, seda nii rahvastiku naturaalse kasvu mõistes kui ka üleüldise kasvu mõistes. Samuti olime me Nice’i lepingu alusel suurimaks kohtade arvu kaotajaks Euroopa Parlamendis.

Kahjuks tegi Iirimaa valitsus vähe, et toetada meie kampaaniat, et meie praegused 13 kohta säilitada.

Vähemalt kindlustab meie tänane hääletamine, et Iirimaa kohtade arv ei lange järgmise mandaadi ajal alla 12, tingimusel et enne 2014. aastat viiakse läbi täielik uuesti läbivaatamine, sealhulgas paljuvaieldava „rahvastik versus kodanikud” küsimuse arutamine seoses statistilise baasi kasutamisega liikmesriikide parlamendiliikmete arvu määramiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Castex (PSE), kirjalikult (FR). Ma hääletasin Lamassoure’i raporti poolt, milles käsitletakse EP kohtade jaotust pärast 2009. aasta parlamendivalimisi. Uus jaotus tasakaalustab kohtade arvu demograafiliste muutustega liikmesriikides. Mul on hea meel, et Prantsusmaa saab läbivaadatud Nice’i lepingus ettenähtule lisaks täiendavat parlamendikohta.

Samuti toetan ma ideed, et uue jaotuse peaks piisavalt enne 2014–2019 parlamendi ametiaega läbi vaatama, et kindlustada demograafilisi muudatusi arvesse võttev parlamendikohtade aus ning objektiivne jaotuse süsteem, mis hoiaks ära tavapärase liikmesriikidevahelise kaikaveo.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult (PT). Kuigi sotsiaaldemokraatliku partei (SDP) poolt valitud parlamendiliikmed leiavad, et see ei ole ideaalne lahendus ning et see ei sätesta nõudeid edasisteks läbirääkimisteks tuleviku laienemiste korral, toetavad nad hr Lamassoure’i raportit Euroopa Parlamendi koosseisu kohta kolmel põhjusel:

1. Mõned liikmesriigid ei ole lihtsalt nõus üldiste põhimõtete kindlaksmääramisega ning nõuavad heakskiidu eeltingimusena EP koosseisu ranget määratlemist enne, kui nad on nõus reformilepingut tunnustama. See võib kahjustada nõukogu peamisi prioriteete Portugali eesistujariigiks olemise ajal.

2. Hr Lamassoure pakkus välja kompromisslahenduse, mis annab minimaalse piiri, et tagada paljude väiksemate riikide esindamine, ning mis võtab teiste riikide demograafilise suuruse arvesse kahaneva proportsionaalsuse põhimõtte alusel, kindlustades riikide vahel õiglased suhted.

3. Seega tõkestab see Saksamaa, Poola, Hispaania ning Itaalia parlamendiliikmete vastuvõetamatud katsed suurendada suurema rahvastikuga riikide kaalu keskmise suurusega riikide, nagu Portugal, esindatuse vähendamise abil.

 
  
MPphoto
 
 

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Ma pean väljendama oma ärevust põhimõtte osas, mis sisaldub sellessamas täiskogule raportit esitlevas arvamuses. Mulle tundub põhimõtteliselt vale see, et parlament määrab omaenda koosseisu alused. Nagu üks mu Iiri kolleege arutelu käigus ütles: kalkunid ei hääleta jõulude toimumise küsimuses.

Ma olen olnud selle koja liige alates 1984. aastast, mil meil oli 434 parlamendiliiget, nüüd on meil 785 parlamendiliiget. Iga järgmise parlamendiliikmete arvu kasvuga on töörühmad, parlamendikomisjonid ja täiskogud muutunud kohmakamaks ning aina ebaefektiivsemaks. Praegu soovitakse institutsionaliseerida väidetavat „vähendamist” 750 parlamendiliikmeni, arvuni, mis on endiselt tõhususe saavutamiseks 30–40 % ulatuses liiga suur – seda eeldusel, et me ei soovi endist kujundada Hiina tegelikult dekoratiivset 3000-liikmelist rahvakongressi.

Teine mind rabav anomaalia on, et kuigi meil lubatakse määrata omaenda koosseis, mis on kõigi Euroopa institutsioonide ja liidu enda jaoks eluliselt tähtis institutsionaalne küsimus, ei lubata meil valida omaenda kohtumispaika ühe liikmesriigi põikpäisuse pärast ning selle asemel müüakse meid kui kutsikat asbestist läbiimbunud Strasbourgi linnale.

 
  
MPphoto
 
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE), kirjalikult (PL). Mul on kahju, et seni ei ole uue ja püsiva lahenduse leidmine Euroopa Parlamendi kohtade jaotamiseks erinevate liidu liikmesriikide vahel osutunud võimalikuks. Praegune jaotussüsteem on ajutine ning kehtib üksnes järgmise parlamendi ametisoleku ajal.

Meetod, mida kasutatakse kohtade jaotamiseks, ei ole ELi kodanikele selge ja arusaadav. Lisaks kahaneva proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamisele omasid samuti olulist mõju parlamendi kohtade jaotamisele poliitilised kriteeriumid. See, mis pidi olema tegelikkuses valitsevaks põhimõtteks, oli kodanike esindamisele kahjulik. Veelgi enam, väljapakutud kohtade jaotamine põhineb vastava liikmesriigi elanike arvul, mitte aga asjaomase riigi kodanike arvul. Näiteks minu riik Poola kaotaks seetõttu, kuna ajutise majandusliku migratsiooni tõttu töötab praegu umbkaudu kaks miljonit selle kodanikest teistes liidu liikmesriikides. Muu hulgas tuleks märkida, et see on ebaloogiline, kuivõrd EL julgustab töötajate mobiilsust.

Me sooviksime korrata oma hoiatust, et põhimõtted, mille alusel liitu valitsetakse, näivad selle kodanikele ülemäära keerulised. Seetõttu on viimased liidu institutsioonide suhtes üha kahtlevamad.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult (SV). Me oleme rangelt ELis ühe valimisringkonna, mille alusel täidetaks ehk 10 % parlamendi kohtadest, idee vastu. Eraldi ELi valmisringkonna loomine on püüd luua kunstlikult Euroopa rahvas. Euroopas puudub ühine poliitiline areen selle juurde kuuluva meedia või aruteludega, mis ulatuks üle kõigi liikmesriikide. Igal riigil on oma poliitikakava. Püüd kaotada täielikult ELi abist sõltuvate ELi parteide kaudu keelebarjäärid ning traditsioonid on läbikukkumisele määratud.

Meenutame, et 54,4 % valijatest jäi 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimiste ajal koju. „Koju jääv partei” on Euroopa Parlamendi valimistel suurim partei. Samuti puudub Euroopa Parlamendi valimiste suhtes entusiasm uutes liikmesriikides. Slovakkias oli 2004. aastal osalemisaktiivsus 16,96 %.

Mis tahes ELi laienemisega riikidesse, nagu näiteks Ukraina ja Türgi, praeguste liikmesriikide delegatsioone kärbitakse. See mõjutab väiksemaid fraktsioone ning vähendab poliitilist mitmekesisust. Euroopa Parlamendis ei saa olema kohta piirkondlikele parteidele või vähemusparteidele.

Nii kristlikud demokraadid / konservatiivid (PPE-DE) kui ka sotsialistid (PSE) näivad omavat salaplaani Euroopa Parlamendis kahe partei süsteemi loomiseks.

Me hääletame raporti poolt, ja mitte sellepärast, et see on suurepärane, vaid sellepärast, et see esitab paranduse.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult (PT). Me ei tohi teha vigu, sest see sisaldab palju arve:

1. See ettepanek tähendab, et alates 1999. aastast on Portugal liikunud 25 parlamendiliikmelt 24-le, ning nüüd vähendatakse seda 22-ni, samas kui Saksamaa säilitas oma 99 parlamendiliiget, mida nüüd vähendatakse 96-ni. Teiste sõnadega on Portugal kaotanud 12 % ja Saksamaa on kaotanud 3 %.

2. Kuus kõige suurema rahvastikuga riiki omavad praegu umbkaudu 56 % Euroopa Parlamendi kohtadest. Selle ettepanekuga nende kontroll 56 % juures säilitatakse täielikult. Teiste sõnadega ei ole nad mitte midagi andnud.

Praeguse lepingute reformimise abil suurvõimud seega kinnitavad taas oma kontrolli nõukogus, kohaldades demograafilist kriteeriumi ilma igasuguse kaalumiseta, ning säilitavad oma täieliku kontrolli EP üle. Portugal on kaotamas! Kui ühed kontrollivad, siis teised ....

Selleks et varjata sellisele vastuvõetamatule olukorrale läbi sõrmede vaatamist, ütlevad mõned, et võiks olla ka palju halvem. Teised arvavad, et on loomulik, et mõned riigid on võimelised oma huvisid kaitsma – teiste huvide arvel.

Lõpetuseks, unustamata teisi olulisi aspekte – nagu riikideülese valimisorgani loomise tagasilükkamine või asjaolu, et mida vähem parlamendiliikmeid Portugalil on, seda vähem esindavad nad meie riigis eksisteerivat poliitilist paljusust –, me kordame, et õiglane lahendus institutsionaalsel tasemel peab ilma igasuguse küsimuseta austama võrdseid õigusi omavate suveräänsete riikide vahelise koostöö põhimõtet.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian Harkin (ALDE), kirjalikult. − Ma hääletan muudatusettepaneku nr 26 poolt, milles väidetakse, et Iirimaa peaks säilitama praegused 13 kohta. Nice’i lepingu alusel eraldati Iirimaale 12 kohta; kuid alates Nice’i lepingust on Iirimaa rahvastik suurenenud 12 % võrra. See on kodanike arvu kasvu ning üldise rahvastiku kasvu mõttes Euroopa kõige kiiremini kasvav rahvastik. See raport annab Iirimaale 12 kohta – kolme võrra vähem 15-st, mis oli Iirimaa kohtade arv aastatel 1999–2004, mis tähendab, et me kaotame 2004. aasta kvoodist 20 %.

 
  
MPphoto
 
 

  Timothy Kirkhope (PPE-DE), kirjalikult. − Briti konservatiivid on ELi põhiseadusele ning ELi reformilepingu projektile vastu. Me ei nõustu Euroopa Ülemkogu poolt esitatud IGC mandaadi projekti tingimustega ega 5. oktoobril avaldatud lepingu projekti tekstiga.

Nõukogu poolt esitatud palve kontekstis Euroopa Parlamendi arvamuse esitamiseks Euroopa Parlamendi koosseisu kohta tulevikus on Briti konservatiivid Lamassoure’i ja Severini raportist keeldunud. Me oleme selliselt käitunud, kuna me ei nõustu kaasraportööride poolt väljapakutud mudeli ja meetoditega, mis meie arvates on pikaajaliselt sobimatu. Samuti ei nõustu me üleskutsega parlamendiliikmete valimiseks riikidevahelise nimekirja alusel.

Samuti kahetseme me sügavalt asjaolu, et selles küsimuses on Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Itaalia vahel eksisteerinud tähtis ajalooline võrdsus hüljatud. Sellegipoolest me jätkame otsusekindlalt Ühendkuningriigi rahva, kes on praegu meie arvates Euroopa Parlamendis arvuliselt alaesindatud, parimate huvide taotlemist. Need faktorid on määranud meie positsiooni selle raporti osas hääletamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Lang (ITS), kirjalikult (FR). Kuidas saab liikmesriikide esindajatele esitada raportit, milles kasutatud õiguslikud ja institutsionaalsed mõisted on samaaegselt hägused, uued, ohtlikud ja utoopilised?

Kahanev proportsionaalsus, selle raporti põhiline eripära, ei tähenda mitte midagi peale fakti, et suuremad riigid kaotavad taas väiksematele kohti. On tõsi, et selle protsessi algatas Euroopa Ülemkogu kohtumisel Nice’is hr Chirac, nõustudes esimest korda siduma Prantsusmaa Saksamaast lahti, sattudes vastuollu lepingute olemusega.

Mis puudutab parlamendiliikmete valimisse riikidevaheliste nimekirjade alusel, siis on selle eesmärk siin ilmne: vabaneda poliitiliselt ebakorrektsetest parteidest, mis ei tunnusta roiutavat sotsiaaldemokraatlikku konsensust, ning eemaldada mis tahes viide millelegi, mis on endiselt rahvusriikide õiguslikus reguleerimisalas. Ilmselgelt ei saa me seda aktsepteerida.

Raportööride poolt väljapakutud Euroopa kodaniku mõiste on nii ohtlik kui ka utoopiline ning tegelikkuses on see ka totalitaarne. See annab mõista, et rahvuslus kuulub minevikku ning et vapper uus maailm koosneb uutest „denatsionaliseeritud” inimestest, kes on kaotanud oma juured, oma ajaloo ja oma kultuuri.

Kõigil nendel põhjustel me tunneme, et Lamassoure’i raport on vastuvõetamatu õiguslik, poliitiline ja institutsionaalne regressioon.

 
  
MPphoto
 
 

  Kartika Tamara Liotard ja Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikult (NL). Parlamendikohtade jaotus liikmesriikide vahel ei põhine objektiivsel rahvastiku arvul, vaid minevikus tehtud lubadustel ja läbirääkimistel, mis on võidetud või kaotatud. See on põhjus, miks suured riigid – Prantsusmaa, Itaalia ja Ühendkuningriik – omavad alati sama kohtade arvu rahvaarvu erinevustest olenemata, kuigi viimane võetakse arvesse Hispaania ja Poola puhul. Sama kehtib Kreeka, Portugali, Belgia, Tšehhi Vabariigi ja Ungari kohta. Mõned riigid on alaesindatud, nagu Madalmaad, kes oli 2000. aastal piisavalt rumal ja nõustus kohtade arvu vähendamisega parlamendis häälte arvu suurendamise vastu nõukogus. Me toetame raportööride ettepanekut, kuna see on lähemal õiglasele jaotusele kui varasemad ettepanekud. Me lükkame tagasi kõik muudatusettepanekud, milles pakutakse vähem õiglast jaotust, olenemata sellest, keda nad soosivad või et nad teevad iga riigi rahvaarvu lugemisel vahet „kodanike” ning teiste elanike vahel. Me toetame muudatusettepanekuid, milles seostatakse kohtade jaotus tulevikus automaatselt liikmesriikide rahvaarvuga. Me lükkame tagasi kohtade arvu tulevase vähendamise liikmesriigi kohta, juhul kui see ei ole põhjustatud rahvastiku vähenemisest, vaid kohtade maksimaalarvu kehtestamisest, milleks on 750 kohta, või püüdlusest valida osa parlamendiliikmeid riikidevaheliste nimekirjade alusel. Sel lisatingimusel hääletame me poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin Lamassoure’i ja Severini raporti Euroopa Parlamendi koosseisu kohta poolt ja ma tervitan seda. Siiski pean ma üpris kummaliseks, et parlamendil on õigus otsustada oma kohtade jaotuse üle, kuid ei ole õigust otsustada oma asukoha üle. On selge, et nõukogu ei ole suuteline seda segadust, kui parlamendil on kolm asukohta, lahendama, ning ma kutsun nõukogu üles järgima loogikat, millega parlamendile on antud õigus jaotada oma kohad ning anda talle õigus otsustada, kus ta kohtub.

Selles raportis soovitatakse 2009.–2014. aasta parlamendi suhtes kohaldada uut, õiglasemat Euroopa Parlamendi koosseisu. Raporti kahaneva proportsionaalsuse põhimõte, mis kutsub suuremaid liikmesriike üles leppima väiksema arvu parlamendiliikmete kohtadega kui range proportsionaalsus seda võimaldaks, on printsiip, millega ma nõustun. See kindlustab, et väiksematel liikmesriikidel on elujõulised parlamendidelegatsioonid ning et parlament saab tagasi pöörduda veidi mõistlikuma suuruse, 750 koha juurde.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult (PT). Arvestades varasematest ja tuleviku laienemistest põhjustatud Euroopa Parlamendi koosseisu muutmise vajadust, usun ma, et selles raportis toodud lahenduse heaks omaduseks on kooskõlas juba Nice’i lepingus kokkulepituga see, et kõige suurema rahvastikuga riikide kontrolli teiste üle ei suurendata, luues selliselt riikide vahel tasakaalumudeli, mis on küllaltki arusaadav ning aitab vähendada reformilepingu vastuvõtmisega seotud raskusi.

Seetõttu, hoolimata sellest, et olles eelistanud, nagu on ilmne hääletustulemustest, mudelit, mis põhineb kodaniku ja mitte püsielaniku kontseptsioonil – arvestades, et seos kodanike ja Euroopa Liidu vahel peab põhinema just kodakondsusel, mitte aga püsival elamisel –, hääletasin ma selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Marek Siwiec (PSE), kirjalikult. − Tänane hääletus oli EP tulevase töökorralduse seisukohalt ülioluline. Sellises tundlikus küsimuses vajas Euroopa Ülemkogu EP-lt kindlat poliitilist vihjet, mis näitaks, et Nice’i lepingus sätestatust paremas süsteemis kokkuleppimiseks on riiklikud huvid võimalik ületada. Isegi kui täna tehtud ettepanek on kaugel täiuslikkusest, on see õiglasem kui Nice’i lepingu kohane kohtade jaotamine. Pärast seda, kui EP kutsus nõukogu ühehäälselt üles defineerima piisavalt enne järgmisi valimisi 2014. aastal artikli 9a lõikes 2 sätestatud mõistet „kodanikud”, otsustasin ma oma riigi ja EP töö huvides hääletada raporti poolt, kuivõrd see peegeldab varem kokkulepituga võrreldes teatavat edasiminekut.

 
  
MPphoto
 
 

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult (SV). Selle küsimuse tähtsust ei tohiks üle hinnata. Uus parlamendiliikmete jaotus liikmesriikide vahel ei muuda praegusi arenguid ELis. Parlamendi enamuse moodustavad jätkuvalt majandusliberaalid ning föderalistid. Siiski tuuakse raportis selgelt välja jaotuse aluseks olevad printsiibid, mis on oma iseloomult lõplikus analüüsis umbkaudsed. Jaotus tuleb isegi parem kui praegu, kuivõrd suurim riik saab vähem parlamendiliikmete kohti, kõige väiksemad saavad neid aga juurde. Seetõttu hääletasin ma raporti poolt, olgugi et selles on üksikuid lõike, mida ma ei toeta, konkreetsemalt sätted riikidevaheliste valmisnimekirjade ning Euroopa parteide kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult – (EL). Kreeka kommunistlik partei Euroopa Parlamendis hääletas Lamassoure’i ja Severini raporti vastu, kuna see süvendab veelgi konfrontatsiooni Euroopa Parlamendis.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Wise (IND/DEM), kirjalikult. Ma hääletasin 25. muudatusettepaneku vastu, sest seni, kuni Ühendkuningriik on veel ELi liige, ei tohiks üldse vähendada Ühendkuningriiki esindavate Euroopa Parlamendi liikmete arvu. Seepärast oleks 74 Euroopa Parlamendi liikme poolt hääletamine tähendanud nelja võrra vähendamise poolt hääletamist. Väljapakutud, alles määratlemist vajava „kahaneva proportsionaalsuse” põhimõtte kohaselt oleksid väikesed riigid ja mikroriigid ebaproportsionaalselt esindatud, samas kui suuremad riigid, näiteks Ühendkuningriik, oleksid alaesindatud. Arvestades, et pärast 2004. aastat on arvukalt Ida-Euroopa elanikke Ühendkuningriiki sisse rännanud ja neil on praegu õigus Euroopa Parlamendi valimistel osaleda, peaks Ühendkuningriiki esindavate Euroopa Parlamendi liikmete arv jääma vähemalt praeguse 78 juurde, kui mitte suurenema.

 
  
MPphoto
 
 

  Lars Wohlin (PPE-DE), kirjalikult (SV). Selleks et saada erandeid ning nõusolekuklauslit (nagu Ühendkuningriigi puhul), peaks Rootsi korraldama uue põhiseaduse osas referendumi. Sellise nõusolekuklausli puhul saaks Rootsi näiteks ise otsustada, kas, ning kui jah, siis millal minna üle eurole ning liituda sotsiaalhartaga. See ei tähenda siiski, et ma ei sooviks ELi alusena selget dokumenti, mis selgesti määraks kindlaks ELi pädevusvaldkonnad. Selline dokument peab muu hulgas sisaldama eeskirju parlamendikohtade jaotuse kohta. Seetõttu olen ma valmis seda osa ettepanekust uue ELi põhiseaduse kohta, mis käsitleb konkreetselt kohtade jaotamist, toetama.

Fakt on, et juhul, kui kohtade jaotuse ettepanek vastavalt uue Euroopa põhiseaduse ettepanekule reaalsuseks ei saa, esineb suur risk, et me peame naasma Nice’i lepingu juurde. Nice’i lepingu tagajärjeks on, et Rootsi saab vaid 18 kohta, mis on kaks kohta vähem, kui Rootsi saab uue Euroopa põhiseaduse ettepaneku alusel, ning kaks kohta vähem, kui Rootsil ELi liikmesriikide suhtelist suurust aluseks võttes oleks õigus saada.

 
  
  

− Humanitaarolukord Gazas (B6-0375/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Castex (PSE), kirjalikult (FR). Hääletasin Gaza humanitaarolukorra lahenduse poolt. Olen mures tervisenäitajate allakäigu pärast Palestiinas ning teadlik raskustest, mida on tekitanud piiripunktide sulgemine, piirates seeläbi majandustegevust ja kaupade vaba ringlust, ning ma palun, et takistusteta hädaabi ning humanitaarabi andmine jätkuks.

Mõistan hukka Gazas valdavaks olevad aina halvenevad elamistingimused: inimeste ja kaupade liikumist takistava blokaadi; osalise veele, toidule ja elektrile juurdepääsu privatiseerimise; põllumajandusliku maa hävitamise; ja asjaolu, et põhilised teenused, nagu prügivedu, ei tööta enam nõuetekohaselt ja on kokkuvarisemise äärel.

Tunnen, et esineb edasilükkamatu vajadus inimõiguste täielikuks austamiseks Gazas, ning ma soovin kutsuda üles korraldama rahvusvahelise rahukonverentsi, et aidata kaasa õiglase ja püsiva rahu saavutamisele Iisraeli ja Palestiina vahel; rahu, mis põhineks asjakohastel ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonidel, mis puudutavad iisraellaste õigust elada turvaliste tunnustatud piiridega alal ning palestiinlaste õigust elujõulisele riigile.

 
  
MPphoto
 
 

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Ma toetan seda resolutsiooni. Praegune humanitaarolukord Gazas saab põhjustada vaid sügavat muret. Gaza sektori blokaad Iisraeli poolt tuleb lõpetada ning varustada elektri ja kütusega. Samuti peab Iisrael tagama 2007. aasta septembris peatatud rahaliste vahendite voo Gaza sektorisse, mille puudumine on mõjutanud tõsiselt palestiina rahva majanduslikku, sotsiaalset ja igapäevaelu.

Nõukogu ja komisjon peavad kasutama kõiki nende kasutuses olevaid survevahendeid, et veenda Iisraeli valitsust tegutsema ning tagama tulevikus põhilise humanitaarabi kättesaadavuse palestiina rahvale.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult (PT). Arvestades kohutavat olukorda, millesse palestiina rahvas on asetatud, on Euroopa Parlament vastu võtnud resolutsiooni, mis, kuigi tunnustades äärmiselt tõsist olukorda mitte ainult Gaza sektoris, vaid ka teistel Palestiina okupeeritud aladel, ei käsitle Iisraeli vastutavana ega mõista seda hukka sügavalt juurdunud vastutuse eest, eriti Palestiina omavalitsuse ja seda toetavate institutsioonide ja infrastruktuuri, sealhulgas nende, mis tagavad rahva baasvajaduste rahuldamise, hävitamise eest ning püüdluse eest takistada suveräänse, iseseisva ja elujõulise Palestiina riigi teket.

Iisrael kohaldab Gaza sektoris ÜRO ametnike poolt juba ammu hukka mõistetud jõhkrat blokaadi, mis on muutnud selle ala palestiina rahva gigantseks vanglaks, jätnud palestiina rahva ilma kõige fundamentaalsematest inimõigustest ja takistab ÜRO organisatsioonide poolt humanitaarabi andmist.

On hädavajalik, et see ebainimlik blokaad lõpetataks, et Iisraeli kohustataks see agressioon palestiina rahva suhtes lõpetama ning täielikult austama ja järgima rahvusvahelist õigust ning ÜRO resolutsioone. Samuti on eluliselt tähtis palestiina rahvale kiire humanitaarabi andmine.

Õiglase ja püsiva lahenduse saavutamine Lähis-Idas on võimalik üksnes austades palestiina rahva võõrandamatut õigust oma iseseisvale ja suveräänsele riigile 1967. aasta piirides ja mille pealinnaks on Ida-Jeruusalemm.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. Ma hääletasin resolutsiooni poolt, mis juhib tähelepanu Gaza sektori inimeste kannatustele. Selles palutakse Iisraelil täita Genfi konventsioonide raames võetud rahvusvahelisi kohustusi tagada humanitaarabi ja põhiteenuste, nagu elekter ja kütus, jõudmine Gaza sektorisse. Kutsudes üles rahvusvahelise rahukonverentsi korraldamisele, blokaadi lõpetamisele ja paludes komisjonil ja nõukogul selleks tööd teha, ühinen ma enamiku teiste Euroopa Parlamendi liikmetega, toetades ideid, mis võivad parandada nende olukorda, kes kohapeal status quo tagajärgede all kannatavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Pierre Schapira (PSE), kirjalikult (FR). Ma tervitan EP resolutsiooni Gaza sektori osas. Iisraeli valitsuse poolt võetud meede, millega Gaza sektor deklareeritakse „vaenulikuks üksuseks”, sillutab teed majanduslikele sanktsioonidele. Meede võetakse ajal, mil Gaza sektor on vajunud humanitaarkriisi, mida raskendab Palestiina omavalitsusele otsese rahvusvahelise abi peatamine ning Iisraeli jõuetus maksta Palestiina omavalitsusele tagasi silmapaistvat maksuvõlgnevust alates märtsist 2006.

Isegi kui Iisraeli ametivõimud on lubanud toitu vedavaid kaubaautosid Gazasse, raporteerib Palestiina pagulasi Lähis-Idas toetav ÜRO abiorganisatsioon (UNRWA) põhiliste toiduainete puudusest, mida põhjustab Karni piiriületuspunkti sagedane sulgemine.

Me ei oleks silmitsi sellise ulatusega humanitaarkriisiga, kui me ei oleks esiteks lõpetanud palestiina rahvale oma abi andmise. Paljud teised organisatsioonid jätkasid oma koostööd palestiinlastega, iseäranis suur hulk Euroopa kohalikke omavalitsusi. Kas praegu ei ole mitte aeg meie Palestiina-vastaste sanktsioonide poliitika läbivaatamiseks selliselt, et see ei takistaks kõige esmasema humanitaarabi andmist kohalikule elanikkonnale?

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Ma soovin rõhutada humanitaarolukorra tähtsust Gaza sektoris.

Kuigi ma tunnistan, et poliitiline olukord on see, mis määrab Gaza rahva saatuse, on siiski tegemist inimestega – mehed, naised ja lapsed – kes kannatavad, ja jumal teab, milliseid pikaajalisi tagajärgi see omab.

Ma nõustun, et Iisrael peab tundma end omaenda piirides turvaliselt, kuid samuti lasub Iisraelil kohustus kindlustada, et Gaza sektoris antaks humanitaarabi ja toetusi.

Gazal on kohustus lõpetada Iisraeli ründamine ning meil kõigil lasub kohustus toetada elujõulise riigi loomist palestiinlastele, nii et palestiina rahvas saaks elada turvaliselt rahus.

Ma toetan seda raportit, kuna praegu on absoluutselt hädavajalik, et meie ELis teeksime oma hääle Gaza rahva nimel kuuldavaks. Nad vajavad abi ja meie peaksime seda andma.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. − Ma soovin toetada nende koja liikmete püüdlusi, kes on juhtinud meie tähelepanu kriitilistele probleemidele, millega on silmitsi Gaza sektoris, Iisraeli riigis ja Palestiina aladel elavad inimesed.

Ainus tee edasi on tegutseda ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide alusel ja kutsuda kokku nendes sätestatud põhimõtteid silmas pidav rahvusvaheline rahukonverents.

 
  
  

− Raport: Raül Romeva i Rueda (A6-0338/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Bernadette Vergnaud (PSE) (FR). Proua juhataja, neid tapetakse sellepärast, et nad on naised. Need mõrvad, mida tuntakse termini „naiste mõrvamised” all, on põhjustatud ühiskondlikust suhtumisest, mida mõjutab patriarhaalne maailmavaade, mis takistab naiste ühiskondlikku iseseisvumist.

Äärmiselt hästi tasakaalustatud hr Romeva raport, kuigi see viitab täpsemalt naiste mõrvamisele Ladina-Ameerikas ja Mehhikos, on osa ülemaailmsest strateegiast kaotada ja hoida ära naiste vägivaldsed surmad kogu maailmas. See on põhjus, miks ma hääletasin selle poolt: EL peab propageerima ja kaitsma soolise võrdõiguslikkuse väärtusi.

Minu muudatusettepanekud, mille raportöör tegelikkuses arvesse võttis, keskendusid nende ohvriperekondade toetamisele, kes on tihti täiesti abitud ning mis veelgi hullem, nad kannatavad nende mõrvade karistamata jäämisest tingitud valu. Seega soovin ma kutsuda üles küsimust teadvustama ja looma koolitusprogramme, milles tegeldaks soolise võrdõiguslikkuse probleemidega, ning võtma meetmeid tunnistajatele, ohvritele ja nende perekondadele teatud tõhusate kaitsesüsteemide edendamiseks, psühholoogilise toetuse andmiseks ning tasuta õigusabi võimaldamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult (FR). Ma hääletasin meie Hispaania kolleegi Raül Romeva i Rueda raporti poolt, milles käsitletakse naiste mõrvamisi Kesk-Ameerikas ja Mehhikos ning ELi rolli selle teemaga tegelemisel.

Mul on kahju, et me keskendume siin Kesk-Ameerikale ja Mehhikole, kuivõrd maailmas on palju kohti, kus naiste mõrvamise küsimus ei ole lahendatud. Ma toetan mis tahes globaalset strateegiat, mis püüdleb naiste suhtes ülemaailmse vägivalla kaotamise vastu. Naiste kannatuste suhtes ei saa jääda ükskõikseks ning me peame neid toetama, kuna nende vastuhakk on mitmete geopoliitiliste suundumuste aluseks, mis soodustavad Euroopa Liidu poolt edendatavaid ideaale, nimelt soolist võrdõiguslikkust.

 
  
MPphoto
 
 

  Gerard Batten, Godfrey Bloom, Derek Roland Clark, Michael Henry Nattrass, Jeffrey Titford (IND/DEM), kirjalikult. − UKIP hoidus selle raporti osas seisukoha võtmisest, kuna me ei tunnusta parlamendi legitiimsust selles küsimuses. See ei väljenda aga vähimalgi määral meie vaateid raporti sisu osas.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult (PT). Hääletasime selle raporti poolt, mis väljendab Euroopa Parlamendi solidaarsust naistega, kes üle kogu maailma vägivalla käes kannatavad, sealhulgas meie endi Euroopa Liidu riikides, kuid erilise rõhuga tõsisele olukorrale Mehhikos ja teatavates Kesk-Ameerika riikides, kus eksisteerib tõeline naiste mõrvamiste kultuur tuhandete vägivaldsete naiste surmadega viimaste aastate jooksul, mida ei saa pidada lihtsalt laialt levinud vägivallale iseloomulikuks.

See olukord on tingitud naistele ebasoodsatest kultuurilistest põhjustest ja sotsiaalmajanduslikust olukorrast ja on halvem põlisrahvaste naiste puhul, kes on suurel määral majanduslikult sõltuvad. Seda raskendab ka kriminaalsete jõukude tegevus.

Me loodame, et see raport pöörab sellele tõsisele olukorrale tähelepanu ning seega aitab kindlustada, et erinevates puudutatud riikides võetakse vajalikke samme naiste mõrvamiste ja naistevastase vägivalla lõpetamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult (SV). June List’is ollakse seisukohal, et inimõigusi tuleb austada kõigis ühiskondades üle maailma, nii ELi liikmesriikides kui ka teistes riikides.

Raport on resolutsiooni ettepanek, milles kutsutakse liikmesriike ja puudutatud riike üles töötama naiste õiguste austamise nimel. See on väärt eesmärk, kuid see ei ole selle küsimuse arutamise õige foorum. Nagu tavaliselt, on paragrahvid mängus siis, kui EL püüab rääkida välispoliitikas ühisel häälel. Raporti ettepanekutega uuteks eelarve rubriikideks, kampaaniateks ning suuremaks vastutuseks püüab EL saada enam võimu ning kasutab sellise eesmärgi saavutamise vahenditena just selliseid küsimusi.

Kuriteod naiste vastu on vastuvõetamatud ning suveräänsete riikide vahelist dialoogi selle lõpetamiseks tuleb tervitada, sest haavatavate naiste olukorra parandamine suuremas osas maailmas on oluline. Samas ei tohi EL püüelda ühtse välispoliitika suunas ning sel põhjusel hääletame me selle raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean Lambert (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma toetan raportit täielikult. Jätkusuutlik areng on võimatu, kui soolist võrdõiguslikkust, õigust eneseväärikusele ja rahumeelsele eksisteerimisele ei tunnustata. Selliseid kuritegusid ei tohiks vaadelda kui lihtsalt kultuuri väljendust; samuti ei tohiks neid kõrvale heita, kui need on sooritatud naiste vastu, kes teenivad elatist seksitööstuses. Juhul kui tõsiseid ja pidevaid püüdlusi kuritegude uurimiseks, kurjategijate kohtu alla andmiseks ja karistamiseks ei tehta, osutab see, et vägivald on aktsepteeritav, ning sellisel juhul ei ole keegi kaitstud. Raportis toodud ettepanekud väärivad meie toetust ning ma usun, et parlament jälgib nende elluviimise edasist kulgu. Meie välispoliitika inimõiguste dimensioon on ülioluline: me peame töötama inimeste õiguse nimel elada turvaliselt ja ohutult selleks, et kasutada oma demokraatlikke õigusi ja vabadusi kõigil ühiskonna tasanditel, olenemata töökohast ja staatusest.

 
  
MPphoto
 
 

  Erika Mann (PSE), kirjalikult. − Hr Raül Romeva i Rueda raport naiste mõrvamise kohta Kesk-Ameerikas ja Mehhikos ning Euroopa Liidu rolli kohta nende ärahoidmisel on väga tasakaalustatud raport. Ma soovin raportööri tema suurepärase töö ja pühendumuse eest tänada. Ta juhtis läbirääkimisi väga tundlikus ja positiivses poliitilises stiilis. Samuti tahaksin ma teda tänada tähelepanu eest, mida ta pühendas selle teemaga tegelemisele.

Inimõigused omavad Euroopa Liidus kõrget positsiooni. Õnneks omavad inimõiguste teemad ELi ja Mehhiko vahelises suhtluses tähtsat kohta; osana vabakaubanduskokkuleppest omavad nad isegi ametlikku iseloomu ning samuti mängivad nad kriitilist rolli meie parlamentide ühisdelegatsioonis, mille esimeheks olemine on minu meeldiv kohustus ja mille eesistumist teostab praegu Mehhiko poolel senaator José Guadarrama Márquez.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Hääletasin selle raporti poolt, mis on osa naiste mõrvamiste likvideerimise ja ärahoidmise globaalsest strateegiast ning milles pakutakse välja ELi tegevused partnerluslepingute raames. Ma loodan näha, et see küsimus tõstatatakse riikide valitsuste poolt nende kahepoolsete suhete raames Ladina-Ameerika riikidega ja Euroopa institutsioonide poolt nende strateegilise partnerluse raames, et toetada vägivallaga seotud ärahoidmis- ja kaitsepoliitikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Tobias Pflüger (GUE/NGL), kirjalikult (DE). Toetasin Raül Romeva i Rueda raportit, kuna selles on märgitud selgelt, paari punktiga, peamised naiste mõrvade põhjused Mehhikos ja Kesk-Ameerikas: mõrvad toimuvad takistamatult üksnes majanduslikest huvidest juhitud ühiskondlikus ja majanduslikus kontekstis. Suur osa neist on toimunud niinimetatud vaba kaubanduse tsoonide maquiladora’des (allhanget tegevad tehased, kes toodavad eksporditurgudele), kus sotsiaalse infrastruktuuri puudumisele ja kõrgele vaesuse tasemele lisandub poollegaalsete turvajõudude karistamatus.

Neid struktuure tugevdavad ka ELi suhted Mehhiko ja Kesk-Ameerikaga, mille fookuses on kaubanduse edendamine. ELi assotsiatsioonileping Kesk-Ameerikaga, mille sõlmimine on ette nähtud enne selle aasta lõppu, näitab praeguses vormis, et EL on peamiselt huvitatud turu liberaliseerimisest ning reguleerimisest vabastamisest. Kuid kaubandusele ja investeeringutele soodsa kliima loomine, nagu komisjon seda võidukalt kuulutab, juhatab täpselt nende struktuurideni, mida raportis määratletakse õigesti kui ebasoodsa ühiskondliku ja majandusliku konteksti loojaid, mis omakorda viib naiste mõrvade kõrge määrani.

Raport saadab samuti välja olulise signaali, et inimõiguste klauslit, mis nii-öelda globaalses lepingus ELi ja Mehhiko vahel kokku lepiti, peab lõpuks ometi täitma. Samuti peab tugevdama sugulaste ja ohvrite ühenduste tööd.

 
  
  

− Raport: Bart Staes (A6-0337/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Hääletasin selle raporti poolt, milles soovitatakse, et selleks, et pettusi ära hoida, tuleks transiitliikumised muuta arvutipõhisteks, õiguslik raamistik läbi vaadata ning komisjon ja liikmesriigid peaksid parandama tavalisel riskianalüüsil põhinevat füüsiliste kontrollide läbiviimist. Ühendkuningriik on sellest küsimusest mõjutatud: selles valdkonnas kaotatakse kuni 4 % võimalikust käibemaksutulust.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (ITS), kirjalikult (DE). Piiride kaotamine annab endast väga kiirelt ja silmnähtavalt märku sigarettide käibe tohutus vähenemises mitte ainult piiri-, vaid ka sisealadel. Halvad tingimused tööturul ahvatlevad arvukaid eraisikuid viima jalgsi piiri ületades väikseid tubakatoodete koguseid salakaubana üle piiri, et selliselt oma sissetulekuid suurendada.

Fantastilised kasumimarginaalid, hoolimata kõrgetest transpordikuludest, on samuti aidanud viimastel aastatel tohutule tubaka salakaubaveole kaasa. Tegevus, millest mõnel pool kui pisikuriteost mööda vaadatakse, annab kuritegelikele jõukudele elatise, ja sealjuures väga hea elatise: lõppude lõpuks on neid musta turu tooteid väga lihtne ELi suitsetajatele tuua. Salakaubavedajad teavad, et on vähe tõenäoline, et teabekampaaniad olukorda muudaksid, kuivõrd uuringud on näidanud, et enamik ostjaid on väga hästi teadlikud kõrgemast ohtlike ainete kontsentratsioonist nendes toodetes ning trahvi kohaldamise riskist.

Eriti kurikuulus on Montenegro, kuna sellest on saanud Euroopa peamine tubaka salakaubavedajate sõlmpunkt, kusjuures riik saab sellest suuremeelse osa. Praegu toimuvatel läbirääkimistel tuleb avaldada enam survet ja muidugi peab trahve karmistama ning luua tuleb ühetaoline märgistamissüsteem, et tuua lõpp praegusele asjade seisule, kus tubakatootjate tulus ekspordiäri lõpeb illegaalse taasimportimisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Glenis Willmott (PSE), kirjalikult. − EPLP toetab Philip Morrise kokkuleppe eesmärke võidelda ELis pettuste ja ebaseadusliku sigarettidega kauplemise vastu. Ühendkuningriigi valitsus ei ole vaatamata sellele lepinguga liitunud, kuna see võib minna vastuollu olemasolevate Ühendkuningriigi tubaka salakaubavedu reguleerivate õigusaktidega. Olemasolevad õigusaktid kehtivad kõigi tubakatootjate suhtes, mis on oluline, et kindlustada, et salakaubaks ei valitakse lihtsalt mõne teise tubakatootja tooteid, kui vastav tubakatootja on valinud lepingut mitte sõlmida või kes mingil hetkel on otsustanud lepingust taganeda. Samuti ei sisalda need õigusaktid olulisi erandeid, mis võimaldab Ühendkuningriigil konkreetsete ettetulevate tubaka salakaubaveo juhtudega paremini tegelda.

 
  
  

– Raport: Anne E. Jensen (A6-0349/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Nina Škottová (PPE-DE) – (CS). Proua juhataja, daamid ja härrad, ma tervitan raportöör pr Jenseni ettevõtlikku raportit, sest maapealse käitlemise teenuste halvenev kvaliteet on viimase aja jooksul muutunud aina edasilükkamatumaks küsimuseks ning tõeliseks lennundustööstuse Achilleuse kannaks.

Sellel on mitmeid põhjuseid. Ma soovin käsitleda neid, mis on seotud suurendatud julgestusmeetmetega, mida kasutatakse mõningates lennujaamades üle ELi. Sellised meetmed liginevad inimväärikuse alandamisele ning suurendavad nakkushaiguste levitamise riski, ilma mis tahes tajutava mõjuta turvalisusele. Viitan näiteks naisreisijatele esitatavale nõudele võtta avalikkuse ees ära mis tahes jaki tüüpi riideesemed, isegi kui seda kantakse üksnes alusriiete peal. Samasugune on lugu paljajalu külmal põrandal seismisega, mis tihtipeale jalanõude äravõtmisele enne turvadetektorist läbiminemist järgneb. Lisaks ei austa personal tihtipeale reisijate isiklikke asju uurides põhilisi hügieenireegleid.

On ilmne, et kui me ei pööra nendele küsimustele tähelepanu ja ei nõua paremat reisimise kultuuri ja lisaks ka turvakontrollide ajal maapealse käitlemise personalilt austust ja viisakust, muutub tsiviillennundus, vähemalt maapealse käitlemise teenuse osas, mõnikord kohutavaks ja ebameeldivaks kogemuseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult (PT). Osutades kiirele kauba ja reisijate õhutranspordi kasvule, on komisjon otsustanud välja töötada tegevuskava, milles käsitletakse lennujaamade läbilaskevõimet, tõhusust ja turvalisust Euroopas, milles pakutakse välja rida meetmeid.

See Euroopa Parlamendi resolutsioon, olgugi et sisaldades aspekte, millega me nõustume – näiteks selle viited vajadusele austada sotsiaalvaldkonna õigusakte ja kollektiivlepinguid, koolitusele või kõige kaugemate alade vajadustele – soovib saavutada sektori liberaliseerimise kontseptsiooni elluviimise ning niinimetatud ühtse Euroopa taeva loomise.

Kuigi see tõstab esile, et lennujaamade infrastruktuuri planeerimise vastutus peab jääma liikmesriikidele, propageerib see üldist ELi lähenemist seoses lisanduva läbilaskevõime vajadusega, piirangutega tuleviku investeeringutele lisanduva läbilaskevõime loomiseks ning strateegiliste telgedega.

Resolutsioon kinnitab ühenduse konkurentsi valdkonna eeskirjade ülimuslikkust, eriti maapealse käitlemise teenuste, mille edasine liberaliseerimine ei ole välistatud, osutamise osas. Seega propageerib see lennujaamades tegutsevate teenuse osutajate minimaalarvu tõstmist, kolmandatest isikutest käitlejate kunstliku piirarvu mittemääramist ning maapealse käitlemise teenuse osutajatele turule sisenemise piirangute kaotamist.

See on meie kriitiline positsioon.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult (PL). Hr juhataja, hääletasin pr Jenseni raporti lennujaamade läbilaskevõime ja maapealse käitlemise kohta: tõhusama poliitika suunas (2007/2092(INI)) poolt.

Raportis käsitletakse lennujaamade nõutava läbilaskevõime tagamise küsimust asjakohaselt. Õhutransport kasvab igal aastal 5,2 %. On arvutatud, et 2025. aastaks ei suuda enam kui 60 lennujaama lendude nõudlusele vastata. Selle välise mõju vähendamiseks tuuakse raportis tehnilised ja regulatiivsed programmid, mida õhutranspordi kasvuga kaasnevalt rakendada tuleks.

Raportöör märgib õigesti, et Euroopa Liit suudab iseenda nõudmisele selles valdkonnas vastata üksnes erinevaid lennujaama tüüpe pakkudes ning vastates iga riigi konkreetsetele vajadustele.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Hääletasin selle raporti poolt, mis kutsub komisjoni üles esitama enne 2009. aastat üldkava lennujaamade läbilaskevõime suurendamiseks Euroopas, et edendada ja paremini koordineerida Euroopa algatusi täiendava lennujaamade läbilaskevõime loomiseks seoses rahvusvahelise liiklusega ning et paremini kasutada olemasolevat läbilaskevõimet. Selles valdkonnas võimaldab ELil oma vajadustele vastata üksnes erinevate lennujaamamudelite samaaegne eksisteerimine vastavalt riiklikule omapärale.

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult (SK). Hääletasin Jenseni raporti lennujaamade läbilaskevõime ja maapealse käitlemise kohta: tõhusama poliitika suunas poolt, kuna ma pean seda fundamentaalseks jätkusuutliku piirkondliku arengu kindlustamiseks. Transpordi infrastruktuur on tihtipeale regionaalse investeeringu asukoha, turismi arengu ning kiire kaubatranspordi jaoks otsustavaks faktoriks. Õhutransport pakub tähtsat lisandväärtust, eriti vähem arenenud, äärepoolseimatele ja saarte piirkondadele.

Globaliseerumine ja kiire majandusareng põhjustavad ELis lendude nõudluse kasvu. Praegune ja tuleviku õhutranspordi areng Euroopas nõuab kiiresti visiooni, milles on ette nähtud vajalikud ELi tasandil võetavad sammud ELi kodanike ning üldisemalt ELi majanduse heaks.

Minu arvates on võimalik kõigi Euroopa piirkondade kuvandit parandada uute lennujaamade ehitamise, olemasolevate moderniseerimise ja endiste sõjaväe lennuväljade tsiviillennujaamadeks muutmise abil. Lennujaama ja logistilise infrastruktuuri ehitamine ja laiendamine nõuab riiklikelt ja piirkondlikelt ametiasutustelt asjakohast abi. Lennujaamad peavad sisalduma piirkondlikes territoriaalsetes arenguplaanides; samuti peavad need olema piirkondlike arengustrateegiate osaks ning karmi keskkonnamõju hindamisega territoriaalse mõju hinnangu esemeks.

Kõige olulisemaks pean ma lennujaamade infrastruktuuri rahastamist riiklikest ja piirkondlikest rahastamisvahenditest koos vältimatu rahalise toetusega üleeuroopalisest transpordivõrgust, Ühtekuuluvusfondist ja Euroopa Regionaalarengufondist.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult (PT). Märkides ülekoormatud lennujaamade lähedusse abilennujaamade ehitamise ühe lahendusena lennujaamade ülekoormusele, nagu on näha Lissabonis, ja täheldades, et „traditsioonilistel lennundusettevõtjatel, odavlennuettevõtjatel, tellimuslendude osutajatel ning kaubaveo- ja ärilennuettevõtjatel on lennujaama teenustele ja teenindusaegade jaotamisele erinevad nõuded”, edendab Euroopa Parlament neid esitatud valikuvõimalusi kui vähem kulukaid ja samal ajal suutlikena vastama lennuliikluse kasvule, pidades meeles selle kasvu erilisi tunnuseid.

Seepärast hääletasin ma selle raporti poolt, kuivõrd ma leian, et selle põhjendus on vastupidine demokraatliku ja sotsiaalse keskpartei / rahvapartei (CDS-PP) poolt kaitstud positsioonile Lissaboni osas, mis hõlmab valikuvõimalust Portela +1.

 
  
MPphoto
 
 

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult (SV). Anne Jenseni raportis tegeldakse probleemiga, mis on kõige ulatuslikumal määral riikidevaheline. Teiste sõnadega ei hääletanud ma lõpuks enamiku muudatusettepanekute vastu ja lõppeks ei lükanud ma seda raportit tervikuna tagasi mitte seetõttu, et selle arutamine ei oleks ELi tasandil asjakohane. Selle raporti suurim probleem on, et oma lõplikus versioonis kujunes see liialt detailseks. Mul on raske näha ELi tasandil üldkava, mis reguleeriks, kuidas maapealse käitlemise teenused peavad olema lennujaamades korraldatud, vajadust, veelgi vähem, miks Brüssel peaks looma lisaeeskirjad ja tasud seoses töötajate koolitusega või lennujaamade asukohaga.

Ilma et ma laskuksin näiteks Bromma lennujaama asukoha küsimusse, järeldan ma, et see peab mõistlikult võttes olema Stockholmi ja Rootsi otsus, mitte aga Euroopa Parlamendi oma.

 
  
MPphoto
 
 

  Lars Wohlin (PPE-DE), kirjalikult (SV). Omaalgatuslik raport lennujaamade läbilaskevõime kohta sisaldab kõrgelennulisi plaane, mille elluviimine toimuks ELi-poolse tsentraalse planeerimise abil. Vastavalt raportile on EL silmitsi olulise lennujaamade kasutamise suurenemisega ning esineb vajadus olemasolevate ressursside optimeerimiseks. Väidetakse, et tuleviku arengud tõstavad esile liidu kodanike ja tervikuna liidu majanduse kasuks sekkumise vajaduse ELi tasandil. See puudutab isegi infrastruktuure lennujaamadega loodavate ühenduste tarvis.

Enamikul juhtudest on olemas riiklik konkurents riikide ja lennujamade vahel ning strateegilisi otsuseid tuleb langetada riigi tasandil. Mõnes riigis on lennujaamad eraomandis ning investeerimisotsused tehakse kasumlikkuse hinnangu põhjal, samas teistes riikides on need avalikus omandis. Idee ELi-poolsest planeerimisest selle valdkonnas on täiesti ebareaalne. Me ei tea tuleviku nõudlust, see muutub pidevalt ja nihkuv pidevalt erinevate piirkondade ja riikide vahel. Samuti ei saa me praegu ennustada, kuidas võib kasvu mõjutada tehnika areng. Samuti ei tea me kaasnevaid kulusid. Lisaks on üldjuhul infrastruktuuri jaoks kavandatud kulud hinnatust kaks kuni kolm korda kõrgemad. Samuti peaks maapealse käitlemise teenuste küsimus olema iga konkreetse lennujaama lahendada ning mitte olema reguleeritud ELi tasandil.

Raport on koostatud plaanimajandusliku mõtlemise vaimus. Ma ei saa seda raportit, mis kõige enam meenutab vanades sotsialistlikes riikides leiduvad süsteeme, toetada ning seetõttu hääletasin ma selle vastu.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika