Istungi stenogramm

Esmaspäev, 22. oktoober 2007 - Strasbourg

13. Üheminutilised sõnavõtud poliitiliselt olulistel teemadel

  President. − Järgmine päevakorrapunkt on üheminutilised sõnavõtud poliitiliselt olulistel teemadel.

  Rumiana Jeleva (PPE-DE) - (BG) Kanalil BBC 4 üle kantud dokumentaalfilm „Bulgaaria hüljatud lapsed“, mis kirjeldas Mogilino külas asuva füüsilise ja vaimse puudega laste hooldekodu elanike elutingimusi ja nende kohtlemist, on esile kutsunud tormilise vastukaja nii Bulgaarias kui ka rahvusvahelise üldsuse seas. Seetõttu tahan selgitada, milliseid meetmeid on võetud olukorra parandamiseks.

Kõigepealt saatsime järelepärimise tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ministrile ning riikliku lastekaitseameti juhatajale. Me nõudsime, et hooldekodu suletaks ja deinstitutsionaliseerimise protsessi kiirendataks. Ministeerium vastas meie järelepärimisele.

Teiseks pöördusime rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide poole, mis pakuvad puuetega inimestele sotsiaalteenuseid. Nende seas on Betel, suurim heategevusorganisatsioon Euroopas, millel on 150 aasta pikkune vaimse puuetega inimeste eest hoolitsemise kogemus. Organisatsiooni eksperdid vastasid minu palvele külastada üheskoos Mogilino hooldekodu ja otsida probleemidele konkreetseid lahendusi.

Sellistes hooldekodudes vajalike materiaalsete ja tehniliste tingimuste tagamise ning laste toetamise eest vastutab eelkõige valitsus. Me vajame siiski uut kontseptsiooni seoses raske vaimse puudega lastele sotsiaalteenuse osutamise ning ühiskonna ja institutsioonide hoiakute muutmisega. Euroopas on selliste laste eraldamisest vaevu ligipääsetavatesse küladesse ja väikelinnadesse juba ammu loobutud. Probleeme ei lahendata mitte tõe varjamisega, vaid meie kõigi ühiste jõupingutustega.

  Luis Yañez-Barnuevo García (PSE). - (ES) Härra president, see parlament on rahvusvaheliselt tunnustatud kui vabaduse ja inimõiguste institutsioon, mis austab rahvusvahelist õigust ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni süsteemi.

Seda arvestades tahaksid paljud meist kuulda parlamendi ja parlamendi presidendi hinnangut meelepahatormile, mille kutsus esile presidentide Bushi ja Aznari vahel 2003. aastal Crawfordi rantšos vahetult enne Iraaki sissetungimist toimunud vestluse sisu avalikustamine.

Selle vestluse rõhuasetused on äärmiselt tõsised, sest näitavad austuse täielikku puudumist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni vastu, halvustavad transatlantilisi suhteid ja eiravad rahvusvahelist õigust.

Meil kõigil olid kahtlused, et midagi selletaolist on toimunud, kuid mitte kunagi varem pole tõendid olnud nii selged; nii selged, et see nõuab parlamendilt seisukoha võtmist, isegi kui seda tehakse ainult kinnitamiseks, et nii häbiväärne asi ei tohi enam kunagi juhtuda.

  Eugenijus Gentvilas (ALDE). – (LT) Asjaolu, et Euroopa poliitikute aruanded ülemaailmse soojenemise, energiasäästu ja samalaadsete teemade kohta võetakse enamikus Euroopa riikides ükskõikselt vastu, annab põhjust muretsemiseks. Ka piirkonnad, provintsid ja teised haldusüksused ei osuta nendele probleemidele väärilist tähelepanu. Kõikjal võib märgata juhtumeid, kus energiat raisatakse ja ülemaailmse soojenemise tagajärjed jäetakse tähelepanuta. Näiteks näen teel Brüsselist Luxembourgi peaaegu iga päev, kuidas rohkem kui mitmekümne kilomeetri pikkusel teelõigul põlevad tänavavalgustid, aga mitte keegi, ei Valloonia ega Belgia või provintsid ei ole valmis selle eest vastutama.

Teisest küljest ei lange meie sõnad isegi Euroopa Parlamendis väga tihti tegudega kokku. Ma ei suuda mõista, miks ulatatakse kõikidel istungitel Strasbourgis igale parlamendiliikmele umbes 200–300 lehekülge stenogramme ja protokolle. Minu arvates peaksime kasutama seda materjali üksnes interneti-keskkonnas ja lõpetama selle väljatrükkimise.

  Bogusław Rogalski (UEN). - (PL) Härra president, 10. oktoobril arreteeriti Grodnos jälle Valgevenes tegutseva Poola seltsi kaks aktivisti, Angelika Borys ja Igor Bancer. Neile esitati süüdistus huligaansuses, Bancerile mõisteti kümme päeva vangistust, Borysele aga määrati trahv, mis võrdub viieteistkümnekordse Valgevene keskmise kuupalgaga. Ometi on hästi teada, et nende kinnipidamise tegelik põhjus oli opositsiooni kavandatud meeleavaldus Aleksandr Lukašenka autoritaarse režiimi vastu. Valgevene ametiasutused on jälle näidanud, et selles riigis ei sallita organisatsioonilist iseseisvust ja vabadust. Hirm, arreteerimised ja kõikvõimalikel ettekäänetel lääneriikide laimamine on võtted, mida Lukašenka on pikka aega oma türannia säilitamiseks kasutanud.

Härra president, me ei tohi lubada nii ulatuslikku isikliku väärikuse ja vabaduse inimõiguste rikkumist, mis leiab aset Euroopa Liidu vahetus naabruses. Euroopa ei saa olla demokraatlik, kui Valgevene ei ole vaba maa. Suurendagem kulutusi, et aidata Valgevene ühiskonnal pääseda diktatuuri ikkest. Nõudkem etniliste vähemuste õiguste austamist, põhjendamatute arreteerimiste lõpetamist ja poliitvangide vabastamist. See on ainus viis Euroopa ainsa türannia ja diktatuuri kaotamiseks.

  Carl Schlyter (Verts/ALE). - (SV) Tänan teid, härra president. Ma tahaksin rääkida Türgi parlamendi otsusest kinnitada Türgi sõjaliste jõudude lähetamine ainsasse suhteliselt rahulikku Iraagi piirkonda. Praegu näib, et saame käsitleda neid sündmusi koos meie üldise aruteluga raporti üle, mis toimub kolmapäeval. Ma loodan, et igaühel on võimalus menetluses osaleda ja esitada muudatusettepanekud, sest selle piirkonna rahu on suures ohus. See tõstatab taas probleemi, mis on seotud surve avaldamise ja otsuste pealesurumisega sõjaliste ringkondade poolt. Me peame nüüd tagama, et valitsus osutaks vastuseisu, et sinna ei viidaks vägesid ja et mitte kedagi ei provotseeritaks sõjaliste jõududega Iraaki minema. Kui seal on midagi ülearu, siis on need sõjalised jõud. Kui seal on midagi puudu, siis on see normaalne arutelu inimeste vahel ja just seda peame toetama. Tänan teid.

  Willy Meyer Pleite (GUE/NGL). - (ES) Härra president, seoses Maroko Kuningriigi toimepandud süstemaatilise inimõiguste rikkumisega Lääne-Sahara okupeeritud aladel tundub peaaegu, nagu oleks Euroopa Liitu hoitud info- ja tegudesulus.

Nad on meid hästi välja õpetanud. Sellest hoolimata on parlament ära teeninud Maroko Kuningriigi selgituse delegatsiooni kohta, mis ei saanud võimalust külastada kõnealuseid okupeeritud territooriume.

Olemasolevale teabele tuleks lisada veel kaks uudist: esiteks, Maroko ei lubanud Inimõiguste Assotsiatsioonil – assotsiatsioonil CODESA – korraldada oma kongressi okupeeritud territooriumil, ja teiseks ei ole Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ikka veel avaldanud ÜRO Inimõiguste Ülemkomissari, kes külastas okupeeritud alasid, aruannet, et koostada sealse olukorra kohta täielik ülevaade. Tänase kuupäeva seisuga ei ole seda avaldatud.

Ma palun tungivalt Euroopa institutsioone – parlamenti, Euroopa Komisjoni ja nõukogu – teha sellisele olukorrale lõpp.

  Gerard Batten (IND/DEM). – Härra president, Gordon Brown ütles täna, et uut ELi lepingut ei ole vaja vähemalt kümne järgmise aasta jooksul. Ta on täiesti teadlik sellest, et tegelikult ei lähe uut lepingut mitte kunagi vaja. Kavandatud reformileping on ennast muutev leping. See vähene, mis jääb suveräänsest õigusest järele, on võimalik kanda üle ELile Euroopa Ülemkogu otsustega, pöördumata sealjuures Euroopa Parlamendi poole ja jättes inimesed rahule.

Reformileping määrab ametlikult kindlaks ELi õiguse õiguspärasuse ning ülimuslikkuse riikliku õiguse üle. Kui Ühendkuningriigi parlament kiidab heaks ja rakendab reformilepingu sätteid ülimuslikuna ja seda kehtiva Inglise ja Šoti õiguse arvelt, siis on see riigireetmine kehtivate riigireetmist käsitlevate seaduste kohaselt. Iga alamkoja või ülemkoja liige, kes hääletab reformilepingu ratifitseerimise poolt, on seega sõna otseses mõttes oma riigi reetur.

(Naer)

Minge ja lugege riigireetmist käsitlevaid seadusi, kui te mind ei usu!

  President. − Me peaksime selliseid termineid ettevaatlikult kasutama, härra Batten.

  Manolis Mavrommatis (PPE-DE). - (EL) Härra president, daamid ja härrad, aasta enne Pekingi olümpiamängude algust jõudsid üldsuseni iga päev murettekitavad teated. Seekord ei ole tegemist inimõigustega või keskkonnareostusega, vaid korralduskomitee ja Hiina Rahvavabariigi ametiasutuste otsusega keelata olümpiamängudest osavõtjatel mis tahes tüüpi või vormis religioosne tegevus. Vastuolus kokkulepetega, millest on kinni peetud alates olümpiamängude korraldamisest ning mille Hiina ametiasutused ja Rahvusvaheline Olümpiakomitee on allkirjastanud, keelatakse sellised religioossed sümbolid nagu piibel, Uus ja Vana Testament, palvetamiskohad ja krutsifiksid, mida mees- või naissportlased ketiga kaelas kannavad.

Kristlasena olen selle üle äärmiselt kurb. Ma loodan, et rahvusvaheline üldsus ja EL takistavad 2008. aasta olümpiamängude korraldajatel selliseid ennenägematuid meetmeid rakendamast.

(Aplaus)

  Catherine Trautmann (PSE) . – (FR) Härra president, kolleegid, 3. oktoobril teatas Michelini kontsern rehvide tootmise lõpetamisest Touli tehases. 2009. aastaks kaob arvatavasti rohkem kui 800 töökohta, ehkki ettevõtte majandustulemused ega finantsnäitajad ei viita sellele, et koondamise põhjuseks oleks mingi kriis. Aktsionärid müüvad ümberkorraldamisteadet ära kasutades tulusalt aktsiaid, samal ajal kui tavalised mehed ja naised peavad leppima tõsiasjaga, et olukorra raskus jääb üksnes nende kanda. Ma tahaksin täiskogu ees väljendada oma sügavat austust ametiühingu esindajate ja töötajate vastu, kes on äärmiselt süngetest väljavaadetest hoolimata algusest peale üles näidanud väga suurt vastutustunnet. Praegu ei ole küsimus inimliku viisi leidmises tehase sulgemiseks; küsimus on võimaluste leidmises töökohtade säilitamiseks samasugustes valdkondades, mida võib tabada äärmiselt tugev löök. Touli töötajad ootavad ELilt kaitse- ja korraldusmehhanismi loomist, mis suudab tagada töötajate sotsiaalsed õigused, aidata inimestel uuesti tööd leida ja hüvitusfonde hästi ära kasutada tööstusprojektide taaskäivitamiseks. Nad vajavad kaitstud paindlikkust, mida meie, Euroopa sotsiaaldemokraadid, oleme tungivalt palunud rakendada; kuid samuti on oluline soodustada kohanemist tööstusliku konkurentsivõimega ning uurida võimalusi integreeritud tööstuspoliitika edendamiseks, mis tuleks kasuks kõikidele valdkondadele Euroopas, mida ümberkorraldused käesoleval ajal mõjutavad.

  Toomas Savi (ALDE). – Härra president, sooviksin Teie tähelepanu juhtida olukorra halvenemisele Iraagi ja Türgi piiril. Pühapäeva hommikul sai surma 12 Türgi sõdurit ja 32 kurdi kurdide varitsuskohas. Nagu me juba teame, kiitis Türgi parlament heaks sissetungi kurdide asustatud aladele Põhja-Iraagis. Samal ajal on Türgi peaminister Tayyip Erdogan öelnud, et tema valitsus on valmis andma sõjaväele korraldusi Kurdistani Töölispartei baaside ründamiseks Põhja-Iraagis. Seega on väga tõenäoline, et olukord ägeneb tõsiseks sõjaliseks konfliktiks Põhja-Iraagis.

Kuna Türgi on ametlikult ELi kandidaatriik, siis kas me ei peaks püüdma lõpetada sõjalist konflikti kurdi võitlejate ja sissetungivate Türgi sõdurite vahel? Vastasel korral võib olukord kõnealuses tundlikus piirkonnas tõesti ebastabiilseks muutuda ning tuua endaga kaasa kohutavaid ja ettenägematuid tagajärgi.

  Ewa Tomaszewska (UEN). - (PL) Härra president, eelmisel nädalal võttis Euroopa Parlament vastu rühma polüskleroosi all kannatavaid inimesi. Korraldati selle kohutava haiguse käes kannatavatele inimeste probleemidele pühendatud näitus, kontsert ja konverents. Nad otsisid parlamendilt oma probleemidele abi, kuid Brüsselis sai neile osaks ülim diskrimineerimine.

Assotsiatsiooni juhatajal, kellel on raskekujuline nägemis- ja kuulmishäire ja kes liigub ratastoolis, oli kaasas juhtkoer. Lennuliin Wizzair keeldus koera pardale lubamast, ehkki nende eeskirjad võimaldavad pimedatele või kurtidele isikutele kuuluvaid juhtkoeri vedada, ja koer oli märgitud interneti teel ostetud piletile. Alles pärast tund aega kestnud vaidlusi otsustati lõpuks olukord erandlikuks kuulutada ning reisija ja koer lasti pardale. Kahtlemata mõjus selline olukord tema tervisele halvasti.

  Petya Stavreva (PPE-DE). - (BG) Minu kodumaal Bulgaarial seisavad ees esimesed kohalikud valimised pärast Euroopa Liiduga ühinemist. Seetõttu erinevad need varasematest ja neile pannakse palju lootusi, mis on seotud Euroopa uue tegelikkusega. Kohalikesse omavalitsustesse tuleks valida võimekad ja aktiivsed inimesed, kes töötaksid oskuslikult ELi fondidega. Bulgaaria kui ELi täieõiguslik liige võib ajavahemikul 2007–2013 saada oma käsutusse peaaegu seitse miljardit eurot. Siiski on palju tähtsam, et need rahalised vahendid jõuaksid inimesteni, kes neid kõige rohkem vajavad, selle asemel et kaduda ettevõtete või erakondade kaukasse. Kuna Euroopa on piirkondade Euroopa ja detsentraliseerimiprotsess on pöördumatu, suureneb kohalikule valitsemise tasandile kaasatud inimeste roll.

Bulgaariat on korduvalt ja põhjusega kritiseeritud ebapiisava haldussuutlikkuse ja institutsioonide töös esinevate puuduste eest. Nüüd, kus meil on Euroopa partnerite usaldus ja me oleme täielikult saanud suure Euroopa perekonna osaks, peaksime astuma ka järgmise tähtsa sammu, nimelt valima linnapead ja kohalike omavalitsuste nõunikud, kes suudavad töötada mitte ainult piirkondlikul ja riiklikul, vaid ka Euroopa tasandil. Bulgaaria esindajana Euroopa Parlamendis pean ma väga tähtsaks, et kohalikesse omavalitsustesse valitakse kõrgelt kvalifitseeritud ja pädevad inimesed. Ühisesse Euroopa kodusse astudes peame tegema omalt poolt jõupingutusi, et saavutada oma väljateenitud koht, mitte võtma seda kui kingitust.

  Csaba Sándor Tabajdi (PSE). - (HU) Härra president, Ungari tähistab homme 1956. aasta revolutsiooni ja vabadusvõitluse aastapäeva. Viimased aastad ja arutelud hitlerismi ja stalinismi olemuse ning kahju üle, kaasa arvatud arutelud siin parlamendis, on näidanud, et Lääne-Euroopa, millel oli rohkem õnne, sai kümne uue Kesk-Euroopa liikmesriigiga võrreldes väga erineva ajalookogemuse.

Samamoodi on 9. mail meie jaoks erinev tähendus. Meie jaoks polnud see mitte ainult vabastamispäev, vaid ka okupatsiooni algus. Kolm tähtsat Euroopa sündmust, kolm vastuhakku Nõukogude Liidule ja nõukogude kommunistlikule diktatuurile – Ungari 1956. aasta revolutsioon, Praha kevad 1968 ja Poola Solidaarsuse (Solidarność) liikumine – on kõigele vaatamata saanud meie Euroopa ühise ajaloo osaks. 1956. aasta kordumatust väljendab asjaolu, et mitte ühegi teise ülestõusu puhul ei osalenud nii palju inimesi, kes tõstsid relva maailma suurima, nõukogude armee vastu, ja mitte ühelgi teisel juhul polnud asjasse segatud riik, kes enda väitel oli erapooletu.

Kõik aated, mille nimel 1956. aasta kangelased võitlesid – demokraatia, õigusriigi põhimõtted ja vabadus – täitusid koos riigikorra muutumisega. Kui meie, ungarlased, võime 20. sajandil üldse millegi üle uhkust tunda, siis peaksime olema uhked 1956. aasta revolutsiooni ja rolli üle, mida me täitsime Saksamaa taasühendamisel. Tänan teid tähelepanu eest.

  Horia-Victor Toma (ALDE). - (RO) Tsüaniididega töötlemine on üks kaasaegsetest kulla- ja hõbedakaevandamise meetoditest. Ma tahaksin rõhutada, et sellise kaevandamise mõjud võivad viia ökosüsteemi pöördumatu hävimiseni ja inimese keha raskete kahjustusteni, sest tsüaniid on üks ainetest, mis jõuab muutumatult põhjavette, mis on peamine joogivee allikas. Ülemaailmse soojenemise taustal on tsüaniidil oma osa temperatuuri ja sademete hulga muutumises, mille tagajärjel tekivad üleujutused ja maalihked. Õnnetus, mis juhtus 2000. aastal Rumeenias Baia Mares, kui settetiigi mõra tõttu saastati umbes 100 000 m3 vett tsüaniidiga ja keskkonda sattus raskemetalli, põhjustas suurima õnnetuse Ida-Euroopas pärast Tšernobõli katastroofi. Selle tagajärjeks oli kaevandamisõiguse reform Rumeenias, mille algatas parlamendile tehtud muudatusettepanek keelata tsüaniidi kasutamine kaevandustöödel.

Härra president, ma soovin, et teised Euroopa Liidu riigid järgiksid samuti Rumeenia eeskuju, nii et tsüaniidi kasutamine keelataks tulevikus kogu Euroopas.

  Richard James Ashworth (PPE-DE). – Härra president, käesoleva nädala neljapäeval hääletatakse täiskogul 2008. aasta eelarve üle. Võttes arvesse, et Euroopa Kontrollikoda peab järgmisel kuul aru andma, soovin teie tähelepanu juhtida kolme institutsiooni vahel 2006. aastal sõlmitud institutsioonidevahelisele kokkuleppele. Nimetatud kokkuleppe artikli 44 kohaselt on kõik liikmesriigid kohustatud andma sertifikaadi finantstehingutele, mis on seotud ELi rahadega. Tean, et praeguse programmi raames ei saa komisjon liikmesriikidelt asjakohast teavet kuni 15. veebruarini 2008. Üksnes nimetatud ajast alates on võimalik selgitada ühised raamatupidamis- ja sisekontrollistandardid. See tähendab, et Euroopa Kontrollikoda ei saa tõenäoliselt veel kahe järgmise aasta jooksul vajalikku teavet. See on lubamatu. See ei ole mitte ainult vastuolus institutsioonidevahelise kokkuleppe eesmärgiga, vaid kahjustab selle kaudu, et ei õnnestu saada rahuldavat auditeerimisaruannet, tõsiselt parlamendi usaldusväärsust. Nõuan tungivalt, et teie, härra president, kasutaksite kõiki võimalusi selle nõudmiseks, et liikmesriigid pööraksid tulevikus kõnealusele küsimusele suuremat tähelepanu.

  Pierre Pribetich (PSE) . – (FR) Härra president, daamid ja härrad, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on määranud Kosovo tulevase staatuse määratlemise tähtajaks 10. detsembri. Arvestades, et Kosovo ametiasutused ähvardavad iseseisvust ühepoolselt välja kuulutada, Serbia kaitseb laialdase autonoomia korraldust ja Venemaa on pannud veto ÜRO erisaadiku ettepanekule järelevalvega iseseisvuse kohta, on olukord kriitiline. Ma pean vajalikuks rõhutada võtmerolli, mida Euroopa Liidul tuleb kriisi lahendamisel täita.

Meie ühine soov on, et liidul oleks ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Aga kui usaldusväärne on esindaja nimetamine, kui me ei suuda anda oma panust konkreetse lahenduse leidmiseks Kosovo olukorrale, mida ametlikult ikka veel välisasjaks peetakse, ehkki tegelikult on see liidu jaoks siseküsimus? Seetõttu peab EL siinkohal näitama suunataju ja selget pilku, mis kajastab kompromissi Serbia ja Kosovo nõuete vahel, hoolitsedes samal ajal selle eest, et eraldumise Pandora laegast ei avataks, ja Kosovo tulevik on vaja selgeks rääkida ning oma hääl rahvaste paabelis kuuldavaks teha.

  László Surján (PPE-DE). - (HU) Tänan teid võimaluse eest sõna võtta, härra president. Veidi aega tagasi sellel kuul Tšiilit külastanud Euroopa Parlamendi delegatsioon kohtus Santiagos mitte üksnes Tšiili parlamendi liikmetega, vaid ka keskkonnaorganisatsioonidega. Nende arvates on Tšiilis asuvate Euroopa Liidu ettevõtete käitumine väga kaugel keskkonnakaitse põhimõtetest, mida Euroopa Liit oma territooriumil järgib. Õiguslikult ja eetiliselt on kõik selge, kuid kahjuks on tegemist täiesti vastandlike seisukohtadega. Juriidiliselt võib kõnealuste ettevõtete tegevus olla korrektne, kuid eetiliselt on see kahjulik. Keskkonnaõiguse puudumine meelitab sageli Euroopa kapitali välismaale. Selline asukoha muutmine kahjustab meie huve mitmel viisil. Seetõttu peame keskkonnakaitse alaseid nõudeid rangelt järgima mitte üksnes Euroopa Liidu piires, vaid ka väljaspool ELi. Euroopa Liit peab olema eestvedaja, sest suutmatus võtta maailma ulatuses vastutust järgmiste põlvkondade ees tekitab Euroopa kodanikele praegu materiaalset ja mittemateriaalset kahju.

  Zita Pleštinská (PPE-DE). - (SK) Lubage mul kiita Euroopa piirkondade ja linnade nädala viiendat kohtumist, mis toimus Brüsselis 8.–11. oktoobril 2007. See üritus pakkus kogu Euroopa Liidu piirkondadele ja linnadele kordumatu platvormi. Nad vahetasid praktilisi kogemusi ja kogusid teadmisi uuenduslike algatuste kohta piirkondliku arengu valdkonnas.

Meil, Euroopa Parlamendi liikmetel, oli samuti võimalus huvitavate ürituste käigus kohtuda piirkondade poliitikutega. Ma tahaksin tänada Regioonide Komiteed, Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraati ja Euroopa Parlamendi regionaalarengu komisjoni selle ürituse korraldamise eest. Ma tahan tänada meie presidenti, härra Hans-Gert Pötteringi kõne eest, mis rõhutas selle ürituse väärikust. Üksnes Euroopa dünaamilised piirkonnad tugeva inimpotentsiaali, söakate ja innukate regionaalpoliitikutega ja hästi ettevalmistatud projektidega, mis keskenduvad innovatsioonile ja uute töökohtade loomisele ning piirkondlike rühmituste koostööle, suudavad globaliseerunud maailma väljakutsetega toime tulla.

  Marianne Mikko (PSE). - (ET) Reedel algab juba teine Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine sel aastal. Nii tihti ei kohtu me ühegi teise riigiga, kuid probleemid jäävad.

Reedene tippkohtumine ei ole Putini hüvastijätuvisiit, Venemaa ohjad jäävad ju tema kätte ka tulevikus. Kiidulaulude laulmise asemel tuleb arutada, kuidas Venemaa ja Euroopa Liidu strateegiline partnerlus täita sisuga.

Euroopa julgeolekule oleks hädavajalik käivitada 2003. aasta novembris kokku lepitud koostöö kriisijuhtimise, eriti külmutatud konfliktide alal.

Portugalis tuleks Venemaalt nõuda, et ta kohtleks Euroopa Liidu poolt persona non grata’ks kuulutatud Transnistria separatiste kui meie tõeline partner, Transnistria n-ö eliidile ka Vene piiridest väljasõitu keelates. Praegu reisib Euroopa vahetus naabruses ebastabiilsust külvav klikk vabalt läbi Vene lennujaamade.

See samm ei oleks Venemaale kuigi raske, samas märk sellest, et Venemaa võtab Euroopat kuulda, et me oleme tõesti partnerid.

  Marios Matsakis (ALDE). – Härra president, pärast möödunud nädalal toimunud Lissaboni tippkohtumise tulemuste ühtlustamist on kahetsusväärne meelde tuletada, et Nikosia on jätkuvalt Berliini sarnane pooleks jagatud linn Euroopas. 1963. aastast alates on linna ja selle inimesed jaganud kahte leeri – Küprose Kreeka ja Küprose Türgi sektoriks – nn roheline joon. Nimetatud joont valvavad ühelt poolt Türgi sõdurid ja teiselt poolt Küprose Vabariigi sõdurid. Poolitamine on kõige absurdsem Ledra tänaval, rahvarohkel poodide tänaval Nikosia kesklinnas, mille lõikab pooleks risti üle tänava kulgev klaassein, eraldades Küprose kreeklased Küprose türklastest.

Härra president, palun teil esitada kiire isiklik palve Türgi ja Küprose valitsusele astuda ajalooline samm ilma keeruliste eeltingimuste ja näilikult odavate poliitiliste vabandusteta ja avada Ledra tänav ning võimaldada Küprose kreeklastel ja türklastel oma pealinnas vabalt liikuda. Tehkem nii, et Nikosia linna Ledra tänava avamisest saaks uus rahu- ja eurooplaste ühtsuse sümbol ning Küprose probleemi lahendamise võti.

  Georgios Papastamkos (PPE-DE). - (EL) Härra president, ELi koduleheküljel avaldatakse täna teade, et OLAF on koostöös Austria ametiasutustega katkestanud Hiina ebaseaduslike rõivaste ja jalatsite impordi. Ühenduse eelarvele on tekitatud 200 miljoni euro suurune kahju. Seda edulugu arvestades, mis ei ole üksikjuhtum, vaid esineb kõikjal Euroopas, kutsun teid üles, daamid ja härrad, esitama komisjonile petitsiooni. Tollikontrolli on vaja tihendada ja ainult üheks aastaks kehtestatud impordipiiranguid pikendada. Jalatsite impordi kaubanduslikke kaitsemeetmeid on vaja tõhustada.

  Karin Scheele (PSE). - (DE) Härra president, olen väga rahul, et volinik Stavros Dimas on siin. Sel puhul tahaksin tunnustada meetmeid, mis komisjon võttis möödunud nädalal seoses ebaseadusliku metslindude kevadjahiga Maltal. Me oleme pühendanud sellele küsimusele tõsist tähelepanu mitte üksnes parlamendis, vaid ka meie petitsioonikomisjonis. Ma usun, et lõpliku hoiatuse esitamine Malta ametiasutustele on tähtis samm. Ma loodan, et me näeme selle väärtusliku ja õigustatud poliitilise meetme vilju järgmisel kevadel ja et Euroopa seadusi ebaseadusliku kevadjahi ärakeelamise näol tõepoolest rakendatakse.

  Ryszard Czarnecki (UEN). - (PL) Härra president, eelmisel aastal allkirjastasid Euroopa Liidu 25 riiki ühiselt Albaania ja Euroopa Liidu vahelise stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu. Täna, 16 kuud pärast lepingu allkirjastamist, on ainult 10 riiki dokumendi ratifitseerinud. Tuleb mainida, et neist kümnest on kuus ELi uued liikmesriigid: Poola, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Leedu ja Läti, ja neli vana ELi riigid: Hispaania, Iirimaa, Rootsi ja Luksemburg. Seetõttu tahaksin kutsuda ülejäänud 17 ELi riiki üles ratifitseerima selle lepingu nii kiiresti kui võimalik, juhul kui me ei taha, et Euroopa solidaarsuse põhimõtet peetakse vaid tühjaks sõnakõlksuks või loosungiks.

  Milan Gaľa (PPE-DE). - (SK) Itaalia ametiasutused on teatanud Euroopa Liidu liikmesriikidele Euroopa varajase hoiatuse ja reageerimissüsteemi kaudu troopikapalaviku epideemia puhkemisest Emilia Romagna maakonnas, mida levitab chikungunya viirus. Ametiasutused teatasid 197 troopilisse viirusesse nakatumise juhtumist. Laboratoorsed testid kinnitasid, et viirusesse on nakatunud 14% haigestunud inimeste koguarvust ja et haigus on nõudnud ühe inimese elu.

Ehkki praegu ei ole veel põhjust paanikaks, peab Euroopa Komisjon taas võtma meetmeid, et olla valmis ulatusliku epideemia võimalikuks puhkemiseks. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, mis uurib nakkushaigusi, märgib, et kliimatingimused soodustavad viiruse levikut eelkõige Vahemere piirkonnas. Viiruse edasikandumise oht teistesse Euroopa riikidesse on samuti kõrge. Nakatunud inimesed võivad vallandada liidu teistes piirkondades uue levikutsükli.

  Kyriacos Triantaphyllides (GUE/NGL). - (EL) Härra president, eelmisel nädalal mõistis üks Türgi kohus Arat Dinki, mõrvatud türgi ajakirjaniku Hrant Dinki poja süüdi mitmete artiklite pärast, mis ta kirjutas Armeenia genotsiidi kohta. Härra Dink, ajalehe Agos toimetaja, mõisteti süüdi Türgi karistusseadustiku artikli 301 alusel. Sama artiklit kasutati ka tema isa süüdistamiseks. Hrant Dinkile määrati ühe aasta pikkune tingimisi vanglakaristus. Seetõttu on meil õigus küsida, mida Euroopa Komisjon teeb selleks, et mõjutada Türgit kõnealust artiklit oma karistusseadustikust kõrvaldama.

Lisaks sellele, daamid ja härrad, arvestades Türgi jätkuvat järeleandmatust, kui palju aega Türgil meie arvates veel kulub lõplikuks mõistmiseks, et tal on Euroopa ees kohustused, mis eeldavad käitumist demokraatliku riigina?

  György Schöpflin (PPE-DE). – Härra president, Slovakkiast on saabunud rahutuks tegevad uudised. Komárno linna Doonau muuseumi direktorit Csaba Fehérit ähvardati ametist vabastada. Muu hulgas süüdistatakse teda selles, et ta oli möödunud aastal Euroopa Parlamendis toimunud näituse kaaskorraldaja. Kõnealusel näitusel tõendati dokumentaalselt Ungari vähemuse kannatusi Tšehhoslovakkia valitsuse ajal 1945. aastale järgnenud perioodil kollektiivse süü alusel. Kollektiivse süü põhimõte on täiesti kokkusobimatu kodanikuühiskonna standardite ja inimõigustega, mis on Euroopa Liidu demokraatlike aluste keskmes.

Slovakkia on Euroopa Liidu liikmesriigina need põhimõtted täielikult heaks kiitnud. Seega ei kipu Slovakkia ametiasutuste tegutsemine mitte üksnes inimõiguste normatiivide kallale, vaid kritiseerib selgelt Euroopa Parlamenti. Slovakkia peab lahendama kõnealuse vasturääkivuse võimalikult kiiresti.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). - (RO) Statistilised andmed näitavad, et Euroopa Liidu elanikkond vananeb. Ainult 35% Euroopa Liidu kodanikest on üle 50 aasta vanad ja üksnes 16% Euroopa Liidu elanikest on nooremad kui 14 aastat.

Euroopa tulevik sõltub Euroopa Liidu rahvastikupoliitikast. Rahvastikupoliitika peaks viitama kättesaadavatele tervishoiuteenustele ning rahuldavatele pensionidele, sündimuse suurendamise meetmetele kõikides liikmesriikides, samuti rahuldavatele, stabiilsetele ja hästi tasustatud töökohtadele. Seda arvestades palun Euroopa Komisjonil koos liikmesriikidega välja töötada rahvastikualane ühenduse poliitika ja riiklikud strateegiad. Kõnealuste meetmete rakendamise tulemused ilmnevad järgmise 20–30 aasta jooksul. Sotsiaalne Euroopa vajab kõiki oma kodanikke ja eelkõige on vaja, et iga kodanik oleks ühiskonda sulandunud ja et tal oleksid väärilised elutingimused. Just seetõttu peame elanikkonna kaitse ja arengu poliitika viima vastavusse rahvastikupoliitikaga.

  Anna Záborská (PPE-DE). - (SK) Ungari kaitseüksus oli sellel nädalavahetuses Slovakkias ja Ungaris jälle üheks peamiseks kõneaineks. Kõik hea tahtega inimesed püüdlevad rahu ja leppimise poole kõikide rahvaste vahel. Arvestades Ungari ja Slovaki Vabariigi praeguse valitsuse iseloomu, on demokraatia huvides vaja tugevat kristlik-demokraatlikku opositsiooni. Kuid me ei võida emotsioonidele ja tunnetele järele andes.

Ma palun Ungari valitsusel austada rahulepingut, mille Ungari allkirjastas Pariisis 10. veebruaril 1947. Ungari võttis selle lepinguga kohustuse mitte kunagi enam sallida oma territooriumil revisionistlikku propagandat levitavate poliitiliste, sõjaliste ja poolsõjaliste fašistlike organisatsioonide olemasolu ja tegevust. Ma ei tea midagi paremat, mida meie riigid saaksid rahu ja vastastikuse mõistmise nimel teha.

  Marian Harkin (ALDE). – Härra president, sooviksin esitada märkusi kirja kohta, mis ilmus möödunud nädalal Iiri riiklikus ajalehes ja millele kirjutasid teiste seas alla mitmed Euroopa Parlamendi liikmed. Selle kirja sisuks oli, et Iirimaa on tõenäoliselt ainus riik, kes korraldab rahvahääletuse selle üle, mida praegu kutsutakse Lissaboni lepinguks. Nimetatud kirjas esitati kolm nõuet. Esimene nõue oli, et leping tuleb panna rahvahääletusele igas liikmesriigis. Teine nõue läheb nii kaugele, et nõutakse, et ELi liikmesriikide parlamendid peavad kehtestama õigusnormid ja põhiseaduse sätted rahvahääletuse võimaldamiseks.

Pean ütlema, et minu arvates on kõnealused nõudmised üllatavad. Mis on saanud subsidiaarsuse põhimõttest, mille kohaselt võetakse otsuseid vastu kõige sobivamal tasandil, antud juhul liikmesriikide tasandil? Kahtlustan, et mingil kummalisel viisil need, kes soovivad vähem Euroopa sekkumist, soodustavad tegelikult ise sekkumist liikmesriikide tegemistesse, nõudes, et liikmesriikide parlamendid peavad muutma oma põhiseadust ja õigusnorme, et täita kirja kirjutajate soove. See oleks kindlasti demokraatlik defitsiit!

  Ioannis Gklavakis (PPE-DE). - (EL) Härra president, igal aastal sureb ELis 650 000 inimest suitsetamisega seotud põhjustel. See on nagu väikese ulatusega sõda. Passiivne suitsetamine on põhjustanud 80 000 nendest surmajuhtumitest. On kindlaks tehtud, et suits sisaldab 4 000 ainet, millest 50 on kantserogeenid. Meedikud tõestasid suitsetamise kahjulikku ja tõenäoliselt eluohtlikku mõju juba mitukümmend aastat tagasi. Meie ülesanne on püüda suitsetamist vähendada ja takistada eelkõige noortel seda alustamast. Edu saavutamiseks on vaja rangeid õigusakte. Suitsetamine avalikes kohtades tuleb keelata. Tubaka tööstuslikke lisandeid tuleb kontrollida, uurida ja piirata. Me vajame järelevalvet ja rangust müügikohtades. Me võlgneme selle 70%-le ELi kodanikest, kes ei suitseta, ja suitsetajate ülekaalukale enamusele, kes tahab suitsetamisest loobuda.

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE). – Härra president, koos paljude parlamendiliikmetega – võib-olla isegi enamike liikmetega, võttes arvesse meie resolutsioone – olen jahmunud, et Euroopa Liit kavatseb lubada Zimbabwe türanni, Mugabe kutsumist ELi ja Aafrika tippkohtumisele, mis toimub detsembris Lissabonis. Volinik Michel rääkis mulle, et selle põhjus peitub – ja ma arvan, et pigem vastakalt – selles, et me ei peaks püüdma Mugabet isoleerida, kuna see ainult tugevdab tema mainet, ning et EL soovib, et temasse suhtutaks kui ülemaailmsesse strateegilisse tegutsejasse. Mugabe kutsumine Lissaboni solvab meie põhimõtteid ning on kahtlemata vastuolus ELi enda väljaöeldud seisukohtadega. Meie Aafrika diplomaatia läbikukkumist näitab see, kui mõni Aafrika valitsus peaks Mugabe vastu ikka veel austust üles näitama.

Härra president, ma tean, et jagate meie muret kohutava olukorra pärast Zimbabwes. Sooviksin teilt paluda järgmist: esiteks väljendada taas kord Euroopa Parlamendi kindlat seisukohta, et Mugabet ei peaks detsembris Lissaboni kutsuma, ning teiseks austada parlamendi soove ja mitte osaleda mis tahes ELi tippkohtumisel, kuhu on kutsutud Mugabe või mõni muu põlu all Zimbabwe poliitik.

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). - (PL) Härra president, tänase arutelu ajal Euroopa Parlamendis hakkame käsitlema Richard Corbetti raportit Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 173 muudatusettepaneku kohta, mis käsitleb täiskogu istungi stenogrammi.

Minu arvates ei liigu parlamendikomisjon õiges suunas. Tunnen, et võin seda väita seoses kodukorra artikliga 96, milles sätestatakse, et „Parlament tagab […] oma tegevuse suurima võimaliku läbipaistvuse“, mistõttu püüded piirata teabe esitamist Euroopa Liidu riikidele ja samuti teabele juurdepääsu kahjustavad nimetatud põhiõigust ja on vastuolus liidu põhimõttega, Euroopa Parlamendi kodukorraga, kehtivate kokkulepetega ja rikuvad Euroopa Liidu põhilisi inimõigusi.

Kindlasti ei ehita me Euroopa Liitu üles selleks, et diskrimineerida väiksemaid vähem paindliku kultuuriga riike, või kui me seda teeme, siis oleks tulnud seda kinnitada enne ühinemist. Põhjenduseks ei ole ka rääkimine kuludest ja rahalistest vahenditest. Me kulutame nii palju mittevajalike rajatiste ja halduse peale, et me peaksime vähemalt suutma ühiskonnaga suhelda.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). - (PT) Härra president, suurim meeleavaldus Lissabonis viimase 20 aasta jooksul toimus 18. oktoobril, kui rohkem kui 200 000 inimest, keda kutsus kokku Portugali töötajate ametiühingu keskliit, mõistsid hukka Euroopa Liidu neoliberaalse poliitika, ütlesid „ei“ kaitstud paindlikkusele, protesteerisid tööpuuduse, sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu, milles elab üle 20% Portugali elanikest, ja nõudsid sotsiaalset Euroopat.

Euroopa liidrid ei tohi seda tähtsat meeleavaldust eirata. Seetõttu tervitame Portugali töötajate ametiühingu keskliitu ja selle liikmeid ning kinnitame oma pühendumist võitlusele töötavate inimeste väärikuse kaitsmise eest.

ISTUNGIT JUHATAB: ALEJO VIDAL-QUADRAS
Asepresident

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM). – Härra juhataja, Howard Stern, vabandust – nädalaleht Stern –, näitas Saksamaa ühiskonna nn varjatud osi seeläbi, et avaldas oma viimases väljaandes, et iga neljas sakslane usub jätkuvalt, et natsionaalsotsialismil olid oma head küljed. Kui see tõepoolest on nii, tähendab see, et ka iga neljas sakslane siin istungisaalis leiab natsionaalsotsialismis häid omadusi – mis oleks juba iseenesest skandaalne –, vastasel korral ei oleks Euroopa Parlamendi Saksa delegatsioon kogu rahva häälekandja. Hiljuti oli Saksamaal 96 kohta parlamendis. Võttes arvesse Sterni statistikat, oleks võib-olla mõistlikum anda nimetatud riigile üksnes kolm kohta, et ei oleks mingitki võimalust neljanda jaoks!

Siiski nõustun härra Schulziga ühes asjas: ühendatud Euroopas ei ole ruumi natsionalistlikule doktriinile mitte üheski mõõtmes. Ometi peaks härra Schulz vaatama lähemalt Saksa huligaansuse tagahoovi. Mis minusse puutub, siis, olles ise pärit Poolast, soovin, et kõik Saksa päritolu parlamendiliikmed oleksid sama palju natsionalismi vastu nagu seda on härra Schulz.

  Urszula Krupa (IND/DEM). - (PL) Härra juhataja, psühholoogilises mõttes on sellised tunded nagu vastutustundlik armastus teise inimese, perekonna või oma kodumaa vastu – mida nimetatakse patriotismiks –koos teiste kõrgemate tunnetega, isiksuse kõrgetasemelise arengu tõend. Vastupidiselt primitiivsetele tunnetele, mis on meil loomadega ühised, tekivad ülevamad tunded isegi erinevas ajupiirkonnas. Patriotism väljendub armastuses rahvuslike traditsioonide, kultuuri ja keele vastu ning soovis neid hoida, austavas suhtumises ja oma kodumaale pühendumises. See vastandub täielikult natsionalismile ja marurahvuslusele, mida iseloomustab teiste rahvaste vihkamine. Patriotism ei luba rahvaste või riikide solvamist. Seda iseloomustab eelkõige avatus teiste riikide suhtes ja austus nende õiguse vastu suveräänsusele ja iseseisvusele.

Ma tahaksin teile meelde tuletada patriotismi olemust, eriti pärast teatud vasakusse tiiba kuuluvate parlamendiliikmete sõnavõtte, mis on solvanud riikide valitsusi ja patriootlikku suhtumist, võib-olla sellepärast, et nad ei mõista erinevust kodumaa-armastuse ja vihkamise vahel, mis iseloomustab marurahvuslust kui suhtumist. Euroopa integratsiooni silmas pidades on eriti oluline vahet teha nendel täiesti erinevatel käsitlustel, mida paljud inimesed segi ajavad.

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Härra juhataja, energiaga varustamisega seotud murede lahendamine on üks suurematest ja tähtsamatest küsimustest, millega Euroopa Liit silmitsi seisab, kuna see on seotud murega kliimamuutuste pärast. Kõige rohkem panevad muretsema varustuskindlus ja hinnatõus, kusjuures hinnad on viimase viie aastaga tõusnud 100%.

Iirimaa jaoks on väljakutsed eriti suured. Seisame silmitsi nõudluse suurenemisega energia järele ja ometi sõltume suurel määral imporditud fossiilkütustest. Oleme 90% sõltuvad. Peame tegema suuri investeeringuid oma infrastruktuuri, töötama turu liberaliseerimise suunas ja vähendama süsinikdioksiidi heidet.

Euroopa Parlament uurib tegevuskava Euroopa energiapoliitika rakendamise kohta. Iirimaal oleme loomas kogu Iirimaad hõlmavat energiaturgu ning ühendame põhja ja lõuna elektriturud. See on positiivne, kuid sellest ei piisa. Turu mastaap on liiga väike. Ühtlustatud energiaturu saavutamiseks on Iirimaa jaoks oluline võrkude vastastikune sidumine ülejäänud Euroopa Liiduga, kuid selleks on vaja raha, nõuan tungivalt, et Iiri valitsus kaaluks ühtekuuluvusfondi rahaliste vahendite kasutamist kõnealuse investeeringu tegemiseks, kuna see on vajalik Iiri majanduskasvu jätkumiseks.

  President. − Sellega on päevakorrapunkti arutelu lõppenud.