Istungi stenogramm

Esmaspäev, 22. oktoober 2007 - Strasbourg

17. Traditsioonilised energiaallikad ja energiatehnoloogia (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on härra Reuli tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel koostatud raport traditsiooniliste energiaallikate ja energiatehnoloogia kohta [http://www.europarl.eu.int/oeil/FindByProcnum.do?lang=2&procnum=INI/2007/2091" ] (A6-0348/2007).

  Herbert Reul (PPE-DE), raportöör. – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, kuna mul on mõni minut lisaaega, lubage mul alustada komisjoni, meie parlamendikomisjoni sekretariaadi ja teiste raportööride tänamisega. See polnud kerge ülesanne ja ma olen tänulik, et meie koostöö toimus objektiivselt, otsides kõige suuremat võimalikku üksmeelt teema puhul, mis ei ole täiesti üheselt mõistetav.

Meie töö põhines kolmel komisjoni teatisel ja meie raporti eesmärk oli pakkuda vastuseid kõnealuste teatistega hõlmatud valdkondades, mis meil vastutavas parlamendikomisjonis valdava enamusega korda läks. Lähtepunktiks oli üldiselt tunnustatud põhimõte, mida korratakse igal energiapoliitika arutelul, nimelt komisjoni ja parlamendi ühine seisukoht, et energiapoliitikal on kolm suurt eesmärki: konkurentsivõime ehk taskukohased hinnad, keskkonnakaitse ja varustuskindlus. Järeldusele jõudmine, et lahendus peitub uue ja olemasoleva energiatehnoloogia pidevas arengus, oli kindlasti raporti kergeim osa.

Võti nende kolme eesmärgi saavutamiseks on tehnoloogia. Maailmas, kus nõudmine energia järele jätkuvalt kasvab, samal ajal kui fossiilkütuse varud pidevalt vähenevad, on eluliselt oluline, et me investeeriksime teadustegevusse ja innovatsiooni ning püüaksime nendes valdkondades edasiminekut saavutada. Meil tarvitseb üksnes mõelda kivisöejõujaamade tootmistõhususe suurendamise potentsiaalile, mis praegusel ajal on keskmiselt 34%, kuid mida võiks kõige uuema tehnoloogia abil tõsta 55%ni. Kui üks kolmandik vanadest jaamadest asendataks kõige uuemate seadmetega, võiks kütuse tarbimist 30% võrra vähendada. See on vaid väike näide uue tehnoloogia rakendusvõimalustest.

Me rääkisime ka kahest väga erinevast energiaallikast, millel aga on ühine eriomadus põhjustada kõige ägedamaid poliitilisi vaidlusi. Mitte keegi ei kahtle selles, et fossiilkütuste osakaal, mis 2004. aastal oli Euroopa Liidu kütuse sisetarbimises 79%, jääb lähemas tulevikus kõrgeks. Tõsiasjaks jääb, et mõnda aega, täpselt teadmata kui kaua, peame kindlasti ka tulevikus fossiilkütuseid kasutama. Kivisüsi mängib selle juures pearolli – üks põhjus on muidugi see, et tegemist on ühega vähestest energiaallikatest või tegelikult peamise energiaallikaga, mida leidub Euroopas, isegi kui selle varud liikmesriikides erinevad. See on märkimisväärne eelis, eriti energiavarustuse kindluse puhul.

See tähendab – ja see oli meie aruteludel oluline argument – et kui me ütleme, et kivisöel on tulevikku, mida komisjon on tänuväärselt kirjeldanud, peame tagama, et tegeldaks kivisöe kasutamise kriitiliste aspektidega. Üheks mainitud kriitiliseks aspektiks on süsinikdioksiidiheide. Üks valik on suurem tõhusus ja parem tehnoloogia ja teine valik on uute tehnoloogiate kasutamine CO2 eraldamiseks ja maa-alustes hoidlates ladustamiseks – kuulus süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogia.

Loomulikult on seda kergem öelda kui teha, kuid on viiteid, et see töötab. Me oleme seda tunnistanud käesolevas raportis ja soovitanud süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogiat arendada, sest see annab meile võimaluse ka edaspidi kivisütt kasutada, mis on meile Euroopas väga usaldusväärne energiaallikas. Just seepärast oleme ka rõhutanud, et me peame ettevaatlikult tegutsema, sest süsinikdioksiidi sidumine võib tootmistõhusust vähendada ja seetõttu on raske hinnata, millal süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogiat saab laialdaselt kasutama hakata. Kõigepealt peame oma kodutöö ära tegema ja nõuetekohased õigusnormid välja töötama.

Raporti kolmas ja kõige vastuolulisem osa on seotud tuumaenergia küsimusega. Tuumaelektrijaamades toodetakse üle 30% Euroopa elektrist ja tuumaenergial on eeliseid, mida ei saa eitada, olenemata sellest, millised poliitilised vaated meil on. Tuumaenergia on olemas, see on taskukohase hinnaga ja annab suure panuse varustuskindluse tagamiseks. CO2 heitkoguste vähendamise seisukohalt on tegemist äärmiselt ahvatleva ja huvitava võimalusega ja ma usun tõesti, et oleks kergemeelne see energialiik lihtsalt kõrvale heita ja seda isegi mitte kaaluda.

Meil oli edu – mitte ilma raskusteta – sõnastuse leidmisel, millega suur enamus saaks nõustuda ja mis edastas sõnumi, et nende ettepanekute käsitlemine on kindlasti täieliku arutelu lahutamatu osa, kuid et otsuse ettepanekute vastuvõtmise või tagasilükkamise kohta nendes küsimustes langetavad liikmesriigid. See on üpris oluline punkt, kuid meie kavatsus on panustada valdkonda, mille eest Euroopa kannab teatud vastutust, nimelt varustuskindlusse. Sellega seoses on otstarbekas luua tuumaohutuse ja jäätmekorralduse kõrgetasemeline ekspertrühm ja Euroopa tuumaenergia foorum ning kahtlemata on õige, nagu kinnitatakse tuumaenergeetika alases suunavas programmis (PINC dokument), et seda arutelu tuleb edasi arendada ja uude tehnoloogiasse tehtavaid investeeringuid arutades ei tohi pöörata selga ühelegi võimalikule lahendusele.

Lühidalt, energiaallikate struktuur ei tähenda teatud energiaallikate väljajätmist, vaid kõigi allikate arvessevõtmist. Ma loodan, et me saame selle resolutsiooni homme vastu võtta selles vormis, mille parlamendikomisjoni valdav enamus heaks kiitis.

  Andris Piebalgs , komisjoni liige. − Härra juhataja, kõigepealt sooviksin õnnitleda Herbert Reuli tema raporti puhul. See on Euroopa Parlamendi viimane raport energia ja kliimamuutuste paketi järelmeetmena alates 10. jaanuarist. Kaks teist raportit (Alejo Vidal-Quadraselt ja Britta Thomsenilt) on andnud komisjonile väärtusliku panuse ettepanekute sõnastamiseks.

Esimene raport on seotud siseturupaketi ettevalmistamisega ja teine raport taastuvenergia direktiivi koostamise töö jätkamisega. Samuti olen Herbert Reulile ja täiskogule väga tänulik õigeaegse panuse eest energiaalase uuendustegevuse, keskkonnasäästlike fossiilkütuste ja tuumaenergia valdkonnas.

Komisjon on juba paljudes punktides kooskõlas parlamendi nõuetega ja töötab erinevate lahendamata probleemide kallal, mis on raportis kindlaks määratud.

Euroopal on vaja saavutada oluline kliimamuutuste vastu võitlemise eesmärk. Seetõttu ja samuti varustuskindluse tõttu vajame vähem süsinikdioksiidiheidet tekitavaid ja väga tõhusaid energiatehnoloogiaid. Samuti peame fossiilkütuseid kasutama palju säästvamal viisil. Ning meie kliimamuutuste alaseid eesmärke on väga keeruline saavutada ilma tuumaenergiata.

Lubagem mul alustada energiaalase uuendustegevuse küsimuse käsitlemisega. Komisjon kavatseb tutvustada Euroopa energiatehnoloogia strateegilist kava novembri lõpus. Euroopa on osutunud edukaks reguleeriva raamistiku kehtestamisel toetuseks vähe süsinikdioksiidiheidet tekitavatele tehnoloogiatele. Kokku on lepitud energiasäästu ja taastuvenergia alastes eesmärkides. Samuti oleme rajamas tõelist siseturgu. Pole mingit kahtlustki, et need on aluseks kolmandale tööstusrevolutsioonile.

Siiski ei ole see piisav. Kui sõltume üksnes imporditud vähe süsinikdioksiidiheidet tekitavatest tehnoloogiatest, ei suuda me täita varustuskindluse ja konkurentsivõimega seotud eesmärke.

Komisjonis pooleliolevad analüüsid näitavad, et Euroopa ei suuda täita vähe süsinikdioksiidiheidet tekitavate tehnoloogiate arendamise eesmärki. Tegelikult ei suuda me muuta ELis tehtud kvaliteetseid alusuuringuid maailma juhtivateks tehnoloogiateks. Praegusel hetkel ei keskendu me piisavalt uuringute sobitamisele ettevõtluse arendamisega katse- ja näidiselektrijaamade rajamise abil, et jõuda täieliku kaubandusliku mahuni.

Kui Euroopa soovib olla maailmas juhtival kohal kliimamuutuste ja energiavarustuse kindluse valdkonnas, tuleb tõhusamalt hallata energiaalasesse uuendustegevusse investeeritud vahendeid.

Seetõttu vajame paremat ühist strateegiakava ELi tasandil, samuti energiatehnoloogiaprogrammide ja meetmete tõhusamat rakendamist.

Lisaks – nagu oli kirjas ka Herbert Reuli raportis – peame mobiliseerima täiendavad rahalised vahendid ja inimressursid energiatehnoloogia alaste teadusuuringute ja tutvustamistegevuse jaoks.

Suurendasime seitsmendas raamprogrammis energiaalast eelarvet 50% võrra ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis 100% võrra. Seda ei oleks olnud võimalik saavutada ilma Euroopa Parlamendi täieliku toetuseta.

Liikmesriigid on valinud sama tee ja ma olen veendunud, et erasektor teeb sama, kui raamtingimused on õiged. Seda kohaldatakse eelkõige tööstuslike tutvustamisprojektide ja varajase turuletoomisele, samuti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete olulisele rollile.

Asun nüüd raporti teise osa juurde: väljakutsete juurde, mis on seotud traditsiooniliste energiaallikatega. Peame tunnistama, et kõnealused energiaallikad mängivad järgmistel aastatel erinevates energiaallikates olulist rolli.

Oleme ühisel seisukohal: peame üle minema traditsioonilistelt energiaallikatelt säästlikele fossiilkütustele. Enne aasta lõppu võtab komisjon täiendavaid meetmeid, mis käsitlevad kaasaegsete tehnoloogiate kasutamist fossiilkütustest elektrienergia tootmisel.

Eelkõige käsitleb komisjon õigusliku raamistiku küsimust süsinikdioksiidi sidumise ja selle geoloogilise ladustamise jaoks. Esitame õigusloomega seotud ettepaneku, mille eesmärk on kehtestada reguleeriv raamistik õiguskindluse pakkumiseks ja avalikkuse usalduse tagamiseks süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogia kasutamise ohutuse kohta. Samuti valmistan praegu ette teatist poliitilise raamistiku kehtestamiseks süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise toetamiseks.

Olen nõus, et enne kui süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine muutub majanduslikult elujõuliseks, on vaja suuri teadusuuringute alaseid jõupingutusi. Nimetatud põhjusel lisatakse süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine strateegiliste energiatehnoloogiate hulka energiatehnoloogia strateegilises kavas. Nimetatud põhjusel oleme selle välja valinud teatise jaoks seoses õigusloomega seotud ettepanekuga.

Üheaegselt teadus- ja arendustegevuse alaste jõupingutustega peab EL edasi liikuma näidisjaamade osas. Sellised projektid pakuvad hindamatuid kogemusi. Need võimaldavad meil optimeerida olemasolevaid tehnoloogiaid ning teha kindlaks ja vastata ülejäänud väljakutsetele.

Eesmärk on selge: näha mitmeid suuri näidisjaamu töötamas ELis 2015. aastaks ja viia tehnoloogia turule 2020. aastaks. See ei juhtu siiski enne, kui puudub Euroopa erasektori tugev pühendumine ning tugev ja toetav valitsuse poliitika. Komisjon on valmis võtma juhtrolli, kuid selleks on vaja liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi täielikku toetust.

Nüüd räägiksin tuumaenergiast. Mul on hea meel märkida, et teie sõnum tuumaenergia kohta on täielikus kooskõlas meie järeldustega teatises tuumaenergia näidisprogrammi kohta, mida toetab laialdaselt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee.

Mul on hea meel, et tuumaohutuse ja jäätmemajanduse kõrgetasemelise töörühma esimene kohtumine toimus 12. oktoobril. Töörühmal on volitused edendada järk-järgult vastastikust mõistmist ning lõpptulemusena saavutada tuumaohutuse kõrgem tase.

Olen ühel nõul raportis väljendatud seisukohaga, et avatud dialoog tuumaenergia üle on äärmiselt oluline. Nimetatud põhjusel on komisjon asutanud tuumaenergeetika foorumi teiste energiafoorumite eeskujul. Tuumaenergeetika foorumi eesmärk on laiendada arutelu tuumaenergia üle ning kaasata kõik asjaomased osapooled.

26.–27. novembril toimub nimetatud foorumi, mida nimetatakse samuti Bratislava/Praha foorumiks, esimene kohtumine. Ma usun kindlalt, et see tähendab suuremat läbipaistvust konsulteerimiste võimaldamisel kõigi sidusrühmadega ja nende vahel. Mul on hea meel, et sellest võtab osa samuti Euroopa Parlament.

Sooviksin veel kord õnnitleda raportööri ja variraportööre suurepärase raporti puhul. Tänan Euroopa Parlamenti toetuse ja koostöö eest. Kasutame seda raportit oma tulevases töös ning muidugi ootan rõõmuga arutelu.

  Margrete Auken (Verts/ALE), arengukomisjoni arvamuse koostaja. – (DA) Härra juhataja, palun vabandust, kuid see raport ei ole hea ja sama tuleb öelda selle ettevalmistamise töökorralduse kohta. Miks tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon ei võtnud kuulda teiste parlamendikomisjonide arvamusi? Arengukomisjoni nimel pean kahetsusväärseks asjaolu, et meilt küsiti seisukohta ainult komisjoni süsinikdioksiidi heitkoguseid käsitleva ettepaneku kohta. Energiatõhususe ja -säästu osa ning meie kõige tähtsam kriitika on ilmselgelt liiga nõrk. Lisaks sellele tähendavad need teemad olulisi otsuseid arengumaadele. Säästmisega on võimalik kokku hoida tohutuid energiakoguseid ja sissetöötatud tehnoloogiad on kättesaadavad ning vähemalt arengumaadele on see palju, palju olulisem kui süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine. Üldjoontes kehtib see ka tööstusriikide kohta. Lisaks sellele tahaksin teada, miks nafta on täielikult unustatud? Kõrged naftahinnad on arengumaadele suureks koormuseks, eriti transpordisektoris, kus nafta on kõige tähtsam. Lisaks tõhususe parandamisele on vaja teisi transpordiviise. Muidugi on taastuvenergia arengumaade edasise arengu jaoks oluline ja on groteskne, et seda pole raportis peaaegu märgitudki. Ettepanek on väheste ambitsioonidega ja arengukomisjoni arvamustega pole üldse arvestatud. Seetõttu palun kõiki tungivalt homme sellega tegelda.

  Bogusław Sonik (PPE-DE), keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamuse koostaja. – (PL) Härra juhataja, ma nõustun Herbert Reuli arvamusega selles osas, mis hõlmab elektritootmise mitmekesistamist, energiaallikate mitmekesistamist ja energiakasutuse tõhususe parandamist. Asjaolu, et loodusvarad pidevalt kahanevad, ei ole energiavarude valdkonnas töötavatele teadlastele mingi uudis. Juhtivad teaduskeskused on aastate jooksul uurinud loodusvarade kasutamise taset ja avaldanud murettekitavaid raporteid. Nende raportite tulemused näitavad ühemõtteliselt, et jätkuv toetumine üksnes traditsioonilistele energiatootmise viisidele võib tulevikus maailmamajanduse energiakriisi viia. Loodusvarade vähenemine tähendab, et Euroopa peab üha rohkem importima naaberriikidest, mistõttu ajapikku võib kujuneda sõltuvus tarnijatest. Me oleme juba mitmel korral näinud sellise poliitika negatiivseid tagajärgi mitmes naaberriigis.

Seetõttu on Euroopa Liidu ees seisvateks peamisteks väljakutseteks niihästi energiaallikate mitmekesistamine kui ka uute energiatootmise tehnoloogiate väljatöötamine. Positiivne poliitika selles valdkonnas on kasulik mitte üksnes ühiskonnale ja majandusele, vaid ka looduskeskkonnale. Siinkohal tahaksin siiski rõhutada, et mitte kõik riigid ei suuda seda poliitikat lühikese aja jooksul ellu viia. See on seotud ajalooliste tingimustega, mille tõttu energiasektor jäi vana ELi riikidega võrreldes paljude aastate vältel arengus maha. Seetõttu tahaksin just sellise riigi kodaniku pilguga olukorda vaadates toonitada, et Poola või selle geograafilise piirkonna teised riigid, nagu ma ütlesin, peavad energiasektori kaasajastamisega rohkem vaeva nägema kui Lääne-Euroopa riigid. Palun mõelge sellele erilisele aspektile. Arvestades kliimamuutusi, peaks EL innukamalt osalema puhta kivisöetehnoloogia kui looduskeskkonna jaoks optimaalse lahenduse väljatöötamisel, eriti riikides, kus energiasektor sõltub valdavalt kivisöe kasutamisest.

  András Gyürk, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (HU) Tänan teid võimaluse eest sõna võtta, härra juhataja. Volinik, daamid ja härrad, meie ees olev raport ei tee saladust asjaolust, et traditsiooniliste energialiikide vastu räägib palju argumente. Teema, millest tänapäeval kõige rohkem räägitakse, on kliimamuutused. Lisaks sellele, et fossiilsed energiaallikad aitavad kaasa ülemaailmsete kliimamuutuste esilekutsumisele, suurendavad need ka Euroopa sõltuvust välistarnijatest.

Lubage mul oma mõtte ilmestamiseks tuua üks näide Ungarist. Riigis, kus on napid toormevarud, moodustab gaas energiaallikatest 50%, sellest 80% saadakse ühestainsast välisallikast, nimelt Venemaalt. Selle tulemuseks on kaugeleulatuvate sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgedega sõltuvus, mis võib avaldada märkimisväärset mõju ka Ungari rahvusvahelistele suhetele. Samal ajal siiski näitavad need ja teised sarnased arvud, et traditsioonilised energiaallikad mängivad Euroopa energiatarnete juures vältimatult veel kümneid aastaid suurt rolli, isegi kui taastuvenergia kasutamine suureneb. Väita vastupidist võrduks oma pea liiva sisse peitmisega.

Daamid ja härrad, vastuolu traditsiooniliste energiaallikate vajaduse ja nendega seotud riskide vahel tuleb siiski ületada. Ma usun, et härra Reuli raport pakub selleks väga vajaliku vahendite komplekti. Ma nõustun raportööriga, et Euroopa Liit peab traditsiooniliste energiaallikate poliitika väljatöötamisel keskenduma kolme põhieesmärgi saavutamisele: tõhususe suurendamine ja sellega seoses teadus- ja arendustegevuse potentsiaali ärakasutamine ning välisallikatest sõltuvuse vähendamine. Parim näide viimase kohta on Nabucco projekt; selle gaasitoru ehitamine esindab tähendusrikast sammu mitmekesistamise suunas ja selle elluviimine on ühenduse huvides. Tänan teid väga, härra juhataja.

  Adam Gierek, fraktsiooni PSE nimel. – (PL) Härra juhataja, volinik, energia on nii turul konkurentsivõime saavutamise kui ka ELi elanike elukvaliteedi seisukohalt otsustav tegur. Seepärast peavad põhilised poliitilised ja majanduslikud eesmärgid olema säästva energiatootmise tulemuslikkus, tõhusus, mis tagab kogutarbimise vähendamise, samuti energiavarustuse usaldusväärsus ja turvalisus. Nende eesmärkide saavutamine tähendab ka turvalist ühiskonda. Me ei tohi unustada, kui palju meie kodanikud maksavad otseselt või kaudselt iga energiaühiku eest. ELi liikmesriikide majanduslik konkurentsivõime sõltub teiste tegurite seas piirkondlike fossiilkütusevarude paremast kasutamisest. See saavutatakse siiski üksnes juhul, kui komisjon tagab, et kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ei takista olemasolevate, st kivisöejõujaamade asendamist kaasaegsemate, vähem CO2 heidet tekitavate seadmetega. Poola on alates 1988. aastast vähendanud heitkoguseid juba 32% võrra, samas kui vana ELi riigid on samal ajavahemikul palju vähem ära teinud. Praegu on heite kogus Poolas 7 tonni elaniku kohta aastas, samal ajal kui vana ELi riikides on see näitaja kuni kaks korda kõrgem. Selles olukorras poleks õige, kui Poola peaks alates järgmisest aastast süsinikdioksiidi heitkoguseid jällegi tervelt 30% võrra vähendama. Komisjoni sellisel otsusel oleksid väga ebasoodsad sotsiaalsed tagajärjed.

Minu kodumaad ei tohi ohverdada kliimaga seotud hüsteerilisele poliitikale. On hästi teada, et kliima on muutunud, muutub praegu ja ka edaspidi ja et me peame võitlema nende muutuste tagajärgedega, st põudade, üleujutuste ja joogivee nappusega. Oleks siiski õiglane, kui süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine seotaks ELi riikide elanike arvuga. Oluline on, et heitkogustega seotud kulude üle ei otsustataks meelevaldselt vähendamiste põhjal ja ebaselgete põhimõtete alusel. Konkurentsivõime ei tohi olla valede turustiimulite funktsioon ja energia hind peab peegeldama selle tegelikku kulu. Tundub, et mõistlik oleks kasutada kõiki võimalikke kontrollitud meetodeid, sealhulgas bioloogilised meetodid, süsinikdioksiidi ja metaani absorbeerimiseks. Käesoleval ajal tuleks siiski kindlasti eelistada primaarenergia teisteks energialiikideks muundamise tõhusust parandavaid meetodeid, mis põhinevad uudsetel tehnoloogiatel kivisöe gaasistamiseks ja vedeldamiseks, samuti vesiniku tootmiseks.

Kokkuvõtteks tahaksin siiralt tänada raportööri härra Reuli viljaka koostöö eest käesoleva raporti ettevalmistamisel, mis esitab kõikehõlmava, tasakaaluka ja pikaajalise lähenemisviisi fossiilkütustega ja tuumaenergiaga seotud probleemidele.

  Šarūnas Birutis, fraktsiooni ALDE nimel. – (LT) Kõigepealt tahaksin õnnitleda härra Reuli ja teisi parlamendiliikmetest kolleege, kes esitasid asjakohased muudatusettepanekud, väga tasakaalustatud raporti ja selle koostamiseks tehtud raske töö eest.

Kõikidele selles raportis käsitletud energiaallikatele on osutatud piisavat tähelepanu ja samal ajal on asjakohaselt rõhutatud alternatiivsete energiaallikate ja uute energiatehnoloogiate tähtsust.

Energiaallikate mitmekesistamisel on suur tähtsus energiajulgeoleku tagamisel, mis on minu kodumaa Leedu jaoks väga oluline. See piirkond on tõepoolest tundlik, sest minu kodumaa sõltub täielikult ühestainsast tarnijast, muid võimalusi pole seni leitud. Võimalikuks lahenduseks võiks olla turvalise, kaasaegse tuumaelektrijaama ehitamine. See tagaks nii meie poliitilise julgeoleku kui ka majandusliku stabiilsuse.

Käesoleva raporti arutelu käigus avaldati tuumaenergia tuleviku kohta erinevaid arvamusi.

Ehkki me peaksime täielikult tunnistama taastuvate energiaallikate tähtsust ja nende võimalikku valitsevat rolli tulevikus, peaksime siiski välja kujundama pragmaatilise lähenemisviisi tuumaenergiale ja möönma tõsiasja, et 30% ELis toodetud energiast saadakse tuumaelektrijaamades. See energia aitab kaasa Kyoto eesmärkide elluviimisele, samuti energia varustuskindluse suurendamisele.

Ma pean silmakirjalikuks muudatusettepanekuid, mida rohelised poliitikud, kes taunivad tuumaenergiat Euroopa kodanike julgeoleku nimel, õhinal esitasid, sest need võivad suurendada teiste Euroopa kodanike ebakindlust.

Ma tahaksin julgustada oma parlamendiliikmetest kolleege sallivust üles näitama ja toetama sätteid, mis võimaldavad igal riigil otsustada, kas nad on turvalise tuumaenergia kasutamise poolt või vastu. Üksnes arvamusi vahetades ja erinevaid seisukohti kuulda võttes suudame langetada õige otsuse.

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, rääkides fraktsiooni Liit Rahvusriikide Euroopa eest nimel selles arutelus traditsiooniliste energiaallikate ja energiatehnoloogia üle, tahaksin tänada Herbert Reuli selle teema kohta kõikehõlmava raporti ettevalmistamise eest.

Kõigepealt märgib raporti autor õigesti, et kõige tähtsam küsimus, ka traditsioonilistest kütustest toodetud energia tuleviku puhul, on Euroopa Liidu riikide koostöö selles valdkonnas.

Teiseks, seoses tõsiasjaga, et Euroopa Liidu sõltuvus fossiilkütuste impordist suureneb 2030. aastaks umbes 70%ni, ja nafta impordi puhul koguni 94%ni, on oluline maksimaalselt ära kasutada Euroopa Liidu riikides asuvad fossiilkütuste varud.

Kolmandaks, kivisüsi ongi selline ressurss, kusjuures Saksamaa valdab 7% maailma varudest ja Poola 2%. Oluline on selle kütuse kaevandamist ja sellest energia tootmist mitte kahtluse alla seada, sest fossiilkütustest toodetud elektri hind moodustab ikka veel vaid poole taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri hinnast.

Neljandaks, kivisöest elektri tootmisega kaasnevate ökoloogiliste riskide tõttu on selles valdkonnas vaja Euroopa ühiseid investeeringuid uute tehnoloogiate teaduslikuks uurimiseks, mis rahastatakse Euroopa Liidu eelarvest.

Viiendaks ja viimaseks on vaja toetada Euroopa Liidu riike, kes investeerivad tuumaenergiasse. Selles kontekstis tahaksin juhtida teie tähelepanu Ignalina kaasaegse tuumaelektrijaama ehitamiseks koostatud kokkuleppele, mis on Poola, Leedu, Eesti ja Läti ühisprojekt.

  Rebecca Harms, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, kuna on enam-vähem teatavaks tehtud, et fraktsioon Verts/ALE ei kiida seda raportit heaks, lubage mul öelda Herbert Reulile, et ma kavatsen keskenduda punktidele, mis mind kõige rohkem häirivad. Need on kajastatud ka meie esitatud muudatusettepanekutes.

Selle raporti koostamise jooksul oli võimatu algatada mis tahes kriitilisi arutelusid tuumaenergia üle. Kõik Euroopa tuumaelektrijaamade ohutuse tava hääbumisega seotud probleemid olid keelatud teema, isegi kui juhtumid Saksamaal reaktoritega, mida käitab Vattenfalli kontsern, olid just loonud äärmiselt hoiatava näite. Arutelu jäätmete ladustamise rahastamisraskuste üle oli samuti tabu, nagu ka kasvav oht, et tuumamaterjali kuritarvitatakse pommide valmistamiseks või hoopis terroristlikel eesmärkidel.

Ma pean teile ütlema, Herbert Reul, et on üks asi, mis viis mind tõesti sügavasse hämmeldusse, ja ma ütlen seda enne meie kohtumist Bratislavas. On teada, et Itaalia kontsern ENEL kavatseb praegu, 2007. aastal ehitada Slovakkias lõpuni tuumajaama, mis projekteeriti Nõukogude Liidus enne Tšernobõli katastroofi. Ehitamine algas Tšehhoslovakkias kaheksakümnendate aastate alguses ja kaks kolmandikku ehitustöödest teostati. Nüüd kavatseb ENEL jaama lõpuni ehitada ilma projekteerimisluba uuendamata ja kontrollimata, kas kavandid vastavad Euroopa standarditele. See on häbiväärne.

Inimestel, kes laulavad tuumaenergiale kiidulaule, pole edaspidi mingit õigust sellist häbiväärset nähtust eirata.

  Esko Seppänen, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FI) Härra juhataja, volinik, toornafta on kallim kui kunagi varem. See on mõjutanud ka teiste fossiilkütuste hindu. Kulutused kõikidele energialiikidele kasvavad, sest neli viiendikku ELi energia kogutarbimisest põhineb fossiilkütustel.

Inimesed ei ole valmis tarbimist vähendama, seetõttu on vaja uusi tehnoloogiaid, suuremat energiatõhusust, uut süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise ning tuumaenergiatehnoloogiat, kaasa arvatud termotuumasünteesi teaduslik uurimine.

Pärast komisjoni raporti hääletamist on peamiste alternatiividega seotud lootused ja unistused suunatud süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogiale ning tuumaenergiale. Paraku pole mingit tagatist, et vedeldatud süsinikdioksiidi on võimalik igavesti turvaliselt säilitada. Puuduvad märgid sellest, et transpordi infrastruktuuri parandamiseks tehtaks investeeringuid vesinikumajandusse, veel vähem elektriautodesse, mis töötaksid süsinikdioksiidivabal elektril, nagu seda raportis nimetatakse. Termotuumasünteesi kasutuselevõtmiseni kulub tõenäoliselt pool sajandit.

Seda kõike arvestades pole komisjoni ettepanek, et 2020. aastaks tuleks 20% ELis tarbitavast energiast toota taastuvatest kütustest, lihtsalt tõsiseltvõetav. See ei ole teostatav, vähemalt mitte taastuvkütustega, mida toodetakse ELi territooriumil või ELi suurtes liikmesriikides.

Arutatav raport esitab liiga optimistliku pildi, soovitades jätkata fossiilkütuste kasutamist, pakkumata ühtegi tõelist alternatiivi ja mitte mingeid piiranguid. Fossiilkütuste kasutamine lõpetatakse ainult juhul, kui olukord seda sunnib. Me oleme selleks sunnitud, kui loodusvarad lõpevad enne 2020. aastat, kuid seda ei lõpetata ELi liikmesriikide järjekindlate jõupingutuste tagajärjel või ELi deklaratsioonide tõttu. Tegelikkuses on vaja mitte üksnes tahet, kauneid sõnu ja hardaid lootusi, vaid ka tõelisi tegusid, mis esitavad väljakutse meie praegusele elulaadile.

Lisaks sellele tuleks elektri hinnakujundussüsteem, kus elektrienergia hulgimüügihinna määravad energiabörsid, uuesti läbi vaadata. Hinna määrab alati kõige kõrgemate tootmiskuludega, samuti kõige kallimate saastekvootidega toodetud elekter. Selle hinna saavad kõik tootjad. Kahjuks pole mingit tagatist, et ettevõtted kulutavad oma kopsaka tulu energiauuringuteks, sest selle aja vaimust juhindudes, kus me elame, jaotavad nad kasumi dividendide näol oma aktsionäride vahel. Saastekvootidega kauplemine on elektritootjatele samuti pigem võimalus ettevõtte kasumi suurendamiseks kui heitkoguste vähendamiseks.

  Lydia Schenardi, fraktsiooni ITS nimel. – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, raportöör tegi õige märkuse, et traditsioonilised energiaallikad jäävad veel mitmekümneks aastaks asendamatuks. Õige on ka see, et ta kutsub üles energiaallikaid ja varusid mitmekesistama, energiat tootma turvalisemalt ja keskkonnateadlikumalt ning tõhustama energia kasutamist.

Me oleme siiski mõnevõrra skeptilised põhjenduste suhtes, millega õigustatakse nende meetmete võtmist. Esiteks on esitatud põhjendused valdavalt müüdi kordamine, et kliimamuutusi kutsuvad esile inimtegevuse tagajärjel tekkivad süsinikdioksiidiheited. Ometi seab üha rohkem teadlasi kahtluse alla ülemaailmse soojenemise käsitluse, CO2 süüdlaserolli ja idee, et selle kõige taga on inimrass, vaidlustamata samal ajal kliimamuutuste olemasolu, sest kliima muutub pidevalt. Seda arvestades kõlab kuulus süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogia – millele raport pühendab palju ruumi, kuid mille pikaajalised ohud pole selged – nagu riukalik kiirparandus.

Teiseks, ja vaatamata tavakohastele vihjetele liikmesriikidele, kes esmajärjekorras vastutavad oma energiavalikute eest, ei suuda raportöör hoiduda neid teatud suunda tüürimast. Vaadake, kui suur osa raportist on pühendatud tuumaenergiale – mis on iga liikmesriigi täielikult sõltumatu valik ja mida ei saa käsitleda üksnes CO2 heitkoguste aspektist.

Lõpuks pole mitte kordagi mainitud globaliseerumist, millel on suur osa fossiilkütuste ülemäärases kasutamises. Rahvusvahelise kaubavahetuse edendamine lühemate, kohalike ja riiklike tarneahelate arvel pole siin sugugi tähtsusetu. Komisjoni aastate vältel rakendatud ülimalt liberaalne kaubanduspoliitika ja meie turgude avamine ülemaailmsele konkurentsile, jättes meie oma majanduse vähimagi kaitseta – ükskõik millega seda põhjendatakse –, on põhjustanud arvukalt probleeme, mida komisjon nüüd väidetavalt tahab lahendada.

  Roger Helmer (NI). – Härra juhataja, selles raportis on liiga palju kiiduväärt asju. Loomulikult teeb see rituaalse kummarduse kliimamuutuste hüsteeria ees, vaatamata kahtluste suurenemisele süsinikdioksiidi heite ja kliimamuutuste vahelise seose kohta. Siiski tunnistatakse raportis energiatarnete mitmekesistamise ja fossiilkütuste, sealhulgas kivisöe kasutamise olulisust energiaallikate mitmekesistamisel. Raportis rõhutatakse vajadust energiavarustuse kindluse järele ja juhitakse selles kontekstis õigustatult tähelepanu vajadusele energiatõhususe, kohalike ressursside, sealhulgas kivisüsi, kasutamise jätkamise ja tuumaenergia järele – nii praeguse tuuma lõhustumise kasutamise kui ka oluliste teadusuuringute järele termotuumasünteesi kohta, mis on suur lootus tuleviku jaoks.

Kõige märkimisväärsem tegur energiaalases arutelus on see, kuidas rohelised ja nende mõttekaaslased murravad pead süsinikdioksiidi heitkoguste pärast, kuid põrkuvad üksnes vähe süsinikdioksiidi heidet tekitava tehnoloogia vastu. Nüüd, kui naftahind on 90 USA dollarit barreli kohta, on Rebecca Harmsil aeg tunnistada, et tuumaenergia on olemasolevatest tehnoloogiatest kõige odavam, turvalisem, puhtam, säästvam ja prognoositavam baaskoormust tootev tehnoloogia. Ning nagu ütles mu kolleeg Alejo Vidal-Quadras, on tuumajäätmete ladustamine üksnes tehniline probleem, mis on nüüdseks lahendatud.

  Jan Březina (PPE-DE). - (CS) Daamid ja härrad, tahaksin kõige esmalt tunnustada raportööri tööd, kes valmistas ette hästi tasakaalustatud ja realistliku raporti, mis kajastab kõige uuemaid suundumusi. Ma hindan ka parlamendi algatust, sest tegemist on ühega vähestest raportitest, mis käsitleb traditsioonilisi energiaallikaid.

Ma olen veendunud, et fossiilkütused on energiaallikate struktuuris asendamatud ka järgmistel aastakümnetel: seetõttu tuleks neile pöörata väärilist tähelepanu. Taastuvad energiaallikad on tähtsad, ehkki nad ei suuda traditsioonilisi energiaallikaid asendada. Nagu käesolevas raportis kinnitatakse, peaksid meie jõupingutused olema suunatud uute tehnoloogiate väljaarendamisele, mis võimaldaksid energiat toota väiksema keskkonnamõjuga, nagu näiteks nn puhas söetehnoloogia. Praegusel ajal, kus me kogeme ühelt poolt energiatarbimise pidevat kasvu ja teiselt poolt tehnoloogiate puudumist olemasolevate energiaallikate asendamiseks, tekib oht, et liialdatult ühesuunaline orientatsioon taastuvatele energiaallikatele võiks paradoksaalselt kiirendada liikmesriikide sõltuvuse suurenemist teiste riikide energia impordist. Kuna energia on muutunud kõige strateegilisemaks kaubaks, võivad arutelud traditsiooniliste energiaallikate täieliku asendamise üle olla küll populaarsed, aga väga vastutustundetud.

Ma pean terve mõistuse triumfiks asjaolu, et käesolev raport pühendab piisaval tähelepanu tuumaenergiale. Kui me suhtume tõsiselt süsinikdioksiidiheite nullilähedasele tasemele langetamise strateegiasse, siis ei tohi me ära öelda tuumaenergia kasutamisest, mis on vaieldamatult üks keskkonnasäästlikematest energiaallikatest. Me ei peaks üksi pingutama CO2 heitkoguste vähendamiseks, vaid püüdma ka teisi suurriike veenda meiega ühinema. Juhul kui sellised riigid nagu USA, Hiina ja India ei võta samasuguseid meetmeid, ei avalda meie võetud meetmed ülemaailmses ulatuses mingit mõju, sest need mõjutavad ligikaudu ainult ühte seitsmendikku ülemaailmsest CO2 toodangust.

Kokkuvõtteks tahaksin soovitada, et raportöör tutvuks põhjalikumalt tuumareaktorite erinevustega. Reaktor, mis plahvatas Tšernobõlis, ei ole võrreldav Tšehhi Vabariigis paigaldatud reaktoriga.

  Reino Paasilinna (PSE). - (FI) Härra juhataja, volinik, Herbert Reuli raportis kasutatakse argumendina veel vastamata olulist küsimust, mis suunas liiguvad Euroopa ja maailm energia valdkonnas. Konfliktid jätkuvad. Kui kaua me suudame neid veel ohjeldada?

Praegusi tingimusi arvestades ei ole fossiilsele energiale lihtsat alternatiivi, isegi kui me teeksime kõik võimaliku, et säästa palju rohkem energiat kui praegu. Umbes 37% energiast, mida me kasutame, saadakse naftast, 24% gaasist ja 16% kivisöest. Niisiis langeb fossiilkütuste arvele 77% kogu meie energiast. Me teame, et Rahvusvahelise Energiaagentuuri prognooside kohaselt kasvab maailma energiatarbimine igal aastal rohkem kui poolteist korda. Fossiilenergia tarbimine suureneb eelduste kohaselt isegi rohkem, sest suurtel arenevatel riikidel on tuuleparkidesse vähe usku. Arengumaade arvele langeb 70% energiatarbimise kasvust ja ainuüksi Hiina esindab sellest 30%. Seetõttu on fossiilkütuste varud ammendumas ja koonduvad üha väiksema arvu valdajate kätte.

Energiasüsteemi muutmiseks kulub mitukümmend aastat. Aeg on otsa saamas; tegelikult on see võidujooks ajaga. Kui me ei lahenda keskkonnaga ja energiaga seotud probleeme, ei suuda me rahu tagada.

Ma sooviksin mõne tegevusvaldkonna ära märkida: me vajame intensiivset teadustegevust, tootearendust ja uusi tehnoloogiaid ning me peame ka oma käitumist muutma. Me isegi ei tee Euroopas mahukaid teadusuuringuid, ehkki liigume suurema sõltuvuse, kõrgemate hindade ja konfliktide suunas. Ma kuulsin äsja, et Ameerika Ühendriigid kulutavad keskkonnauuringutele viis korda rohkem raha kui Euroopa Liit. Kuidas ometi Lissaboni teadmispõhine majandus niimoodi toimib?

Lõpuks tuleb öelda, et energial on sotsiaalne mõõde. Hinnad on viimastel aastatel tõusnud 50% võrra.

  Anne Laperrouze (ALDE) . – (FR) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, Herbert Reuli raport on väga hea ja põhjalik ja ma õnnitlen teda sel puhul. Ma olen siiski tõsiselt hämmastunud selle üle, kui suur osa sellest on pühendatud kivisöele.

Kivisüsi on kahtlemata külluslik energiaallikas. See on ka maailma kõige laiemalt levinud fossiilne energiaallikas. Ometi olen ma mures kivisöe valitseva rolli suurenemise pärast elektritootmises. Meile jäetakse mulje, et süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogia lahendab kivisöel töötavate elektrijaamade kasvuhoonegaaside heitkoguste küsimused, aga tuleb tunnistada, et ma olen skeptiline. Kivisöel töötavaid elektrijaamu on kõikjal üle kogu maailma: kas neid kõiki on võimalik varustada süsinikdioksiidi sidumise seadmetega? Kuidas me saame takistada nn puhtaid kivisöejõujaamu süsinikdioksiidi heidet tekitamast? Kas ei ole ohtu, et pärast kogemust puidu, kivisöe ja nafta põletamisega astume nüüd tagurpidi sammu veel ühte kivisöe põletamise ajajärku?

Lõpetamaks optimistlikuma tooniga, arvan, et raporti tugevus seisneb Euroopa strateegilise energiatehnoloogia kava ettepanekus. Kava peab käsitlema energiaallikate vajalikku mitmekesistamist aastateks 2020, 2030 ja 2050 ning kajastama ka varude kasutamise tähtsust piirkondlikul tasandil.

  Wiesław Stefan Kuc (UEN). - (PL) Härra juhataja, raportis loetletud energiaallikatest on ainult süsi, olgu siis kivi- või pruunsüsi, Euroopa Liidu piires suurtes kogustes kättesaadav. Teisi energiakütuseid peame enamasti importima. Energiavajadus suureneb koos majanduskasvuga. Praegusel hetkel ei ole selge, kui edukalt me suudame arendada tootmist taastuvatest energiaallikatest või vesinikuelementidest, kuid ka sel juhul on vaja energiatarneid. Seetõttu ei tohiks me, vaatamata tohututele jõupingutustele, kivisöest kui käepärasest energiaallikast liiga kiiresti loobuda. Me ei pinguta piisavalt kivisöest puhta energia tootmise väljaarendamiseks. Kivisöe töötlemisse ning boilerite ja generaatorite tõhususe parandamisse tuleks rohkem vahendeid mahutada. Me peame tagama energiajulgeoleku ja selle üks elemente on kivisüsi, mille varusid on peaaegu kõigis ELi riikides. Me ei saa endale lubada halvustavat suhtumist meie oma loodusrikkustesse.

Lõpuks tahaksin õnnitleda Herbert Reuli ja tema kolleege suurepärase ja tasakaalustatud raporti puhul, mida ma täielikult toetan.

  Alyn Smith (Verts/ALE). – Härra juhataja, volinik, mul on hea meel näha, et töötate hilja ööni koos meiega.

Euroopal on tohutu taastuvenergia potentsiaal. Šotimaal teame seda paremini kui keegi teine. Nagu Rebecca Harms juba ütles, valmistavad minu fraktsioonile muret selle raporti tuumaenergiat toetavad aspektid. Kuid minu enda seisukoht on see, et samuti peame tagama, et uurime ka teisi, tuumaenergiaga mitteseotud energiaallikaid ja võimalusi nende parandamiseks.

Lõikes 47 on süsinikdioksiidi sidumine eksperimentaalne, kuid paljulubav, ning lõikes 47 palume komisjonil kehtestada võimalikult kiiresti selged poliitilised suunised süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogia alaste teadusuuringute edendamiseks. Lugupeetud volinik, mul on hea meel kuulda, et kavatsete nõnda teha. See on eriti oluline, kuna liikmesriigid, kes on oma seadmetega üksi jäetud, ei tule sellega toime.

Tehti ettepanek rajada maailmas esikohal olev näidisjaam Šotimaale Peterheadi. Poliitilise ebakindluse tõttu, mille põhjustas Londoni valitsus seeläbi, et ei seadnud projekti esmatähtsale kohale, jätkub projekt nüüd Californias.

Euroopa võib selles juhtival kohal olla; võime mängida ülemaailmselt olulist rolli teadusuuringute potentsiaali valdkonnas, kuid selleks peame tegutsema jõuliselt. Mul on hea meel kuulda, et selles raportis leidub ideesid, mida komisjon edasi arendab.

  Miloslav Ransdorf (GUE/NGL). - (CS) Ma tahaksin teha Herbert Reuli raporti kohta 10 märkust. See on suurepärane ja väga tasakaalustatud raport, mis minu arvates kirjeldab meie tulevikku Antoine de Saint Exupéry sõnade vaimus: meie ülesanne ei ole seda ette näha, vaid see võimalikuks teha.

Raportis loetakse üles praktiliselt kõik traditsioonilised energiaallikad, välja arvatud, võib-olla siinviibivate „roheliste” parlamendiliikmete rõõmuks, eboniitpulgad ja rebasesabad. Ilma naljata aga tunnustan põhjalikkust, millega raportis käsitletakse energiasektorit reguleerivaid üldisi õigusakte. Nagu professor Semjonovi ajaloolised avastused kinnitavad, on alates ürg- ja vanaajast kohaldatud ühtesid ja samu põhilisi seadusi: ühelt poolt on inimesed üritanud vähendada tehnoloogiate energiamahukust, teiselt poolt aga püüdnud rohkem energiat toota.

Minu arvates on käesoleval ajal eluliselt tähtis energiaallikate tõhus kombineerimine ja gaasi impordi mitmekesistamine. Suurendada tuleks Euroopa ühtse turu kaalukust kui varustuse stabiilsuse ja usaldusväärsuse tagatist.

Loomulikult tuleb arvesse võtta keskkonnaga seotud ohte, mida on vaja hoolikalt hinnata. Raportöör Herbert Reul viitab näiteks Arktika mandrilavadele, kus mõnede hinnangute põhjal asub kuni 25% uutest gaasi- ja naftaallikatest.

Kahtlemata palutakse komisjoni võtta meetmed energiamahukuse vähendamiseks SKT ühiku kohta. Veel üks oluline ülesanne on mõistliku tehnosiirde poliitika kavandamine.

(Juhataja katkestab kõneleja)

  Ján Hudacký (PPE-DE). - (SK) Lubage mul õnnitleda raportööri Herbert Reuli suurepärase raporti puhul. Raport annab ülevaate traditsiooniliste energiaallikate ja tehnoloogia praegusest olukorrast ning juhib samal ajal kompleksselt tähelepanu nende tulevase kasutamise paljudele aspektidele nii energia varustuskindluse tagamise kui ka heite jätkuva suurendamise vajaduse kontekstis.

Energiavajaduse suurenemise tõttu ülemaailmses ulatuses ei saa Euroopa Liit endale lubada fossiilkütuste kasutamisest täielikult loobumist, kuna need mängivad üldises energiatootmises tähtsat osa, ehkki varud pidevalt kahanevad. Vaatamata asjaolule, et Euroopa Liit toodab keskmiselt traditsioonilistest energiaallikatest energiat suhteliselt tõhusalt, võiks nii mõnigi liikmesriik uute tõhusamate tehnoloogiate kasutuselevõtmiseks ja toetamiseks ning uute tõhusamate koostööüksuste arendamiseks ikka veel palju rohkem ära teha. Samuti ei peaks liikmesriigid põhjendamatult takistama uusi investeeringuid fossiilsete varude kasutamisse kõige kaasaegsema kättesaadava tehnoloogia abil.

Veel üks küsimus, millel ma peatuda tahan, on tuumaenergia. Nagu me teame, ei teki tuumaenergia tootmisel süsinikdioksiidiheiteid praktiliselt üldse, ja ma olen veendunud, et varem või hiljem leiab see energialiik oma koha isegi sellistes liikmesriikides, kes on siiani olnud selle vastu pigem ideoloogilistel kui pragmaatilistel kaalutlustel. Kuna uued tehnoloogiad, nagu neljanda põlvkonna reaktorid, pidevalt arenevad (isegi Venemaal, proua Harms), on nüüd ka võimalus edaspidi täiustada reaktorite käitamise turvalisust ja kasutatud tuumakütuse ohutut ladustamist.

Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et ma hindan komisjoni töös selgelt avalduvaid avatumaid ja objektiivsemaid vaateid ning hinnanguid tuumaenergia eeliste kohta, mis on ellu kutsutud sellised algatused nagu Euroopa tuumaenergia foorum, mille avakohtumine peetakse Bratislavas käesoleva aasta novembris, nagu siin täiskogul juba märgiti. Euroopa on pikka aega puudust tundnud sellisest püsivast arutelu platvormist, tänu millele toimub teadmiste, teabe ja arvamuste vahetus. Selline vahetus on kasulik nii ekspertidele kui ka laiale avalikkusele ja ma eeldan, et see on ka rohelistele kasulik.

  Hannes Swoboda (PSE). - (DE) Härra juhataja, ma tahaksin puudutada kahte punkti. Loodan ja usun, et esimese puhul oleme kindlalt ühel meelel, nimelt selles, et traditsioonilised energiaallikad ja energialiigid ning tehnoloogia mängivad tulevikus suurt rolli. Mõte, et me suudame asendada kõike energiaga alternatiivsetest allikatest, on illusioon. Me peame siiski muutma traditsioonilise tehnoloogia keskkonnasõbralikumaks – see on absoluutselt oluline – ja me peame samuti tagama, et traditsioonilised tehnoloogiad muutuksid tõhusamaks. Need on meie ühised seisukohad ja selles suhtes võib raportit kindlalt toetada.

Tuumatehnoloogia puhul on olukord erinev. Peab olema absoluutselt selge, ilma tingimuste ja kahtlusteta, et iga riik võib valida oma tehnoloogiad, teiste sõnadega, ta võib otsustada tuumatehnoloogia kasuks või selle kasutamisest loobuda.

Teine põhimõte, mis peab meie kõigi jaoks ühine olema, on ohutuse esmatähtsus – mitte ainult energia tootmisprotsessi ohutus, vaid loomulikult ka turvaline lõppladustamine ja, mis on väga oluline tänapäeva maailmas, kus ülemaailmse mõõtme tähtsus pidevalt kasvab, sõjalistel eesmärkidel kasutatava tuumatehnoloogia leviku tõkestamine.

Mulle oleks pigem meeldinud, kui raport oleks neid teemasid üksikasjalikumalt lahanud. Tõsi küll, me oleme käsitlenud neid küsimusi teistes raportites, ja ma usun, et Euroopa peab selles valdkonnas parimat eeskuju näitama. Vaatamata sellele, mida võiks nimetada ideoloogiliseks seisukohaks – kas me oleme tuumatehnoloogia poolt või vastu –, peab ohutus olema absoluutselt esikohal. Ma loodan, et meie siin parlamendis, ja muidugi komisjon, ilmutame kasvavat valvsust, et tagada kõikide ohutusega seotud küsimuste esiplaanile seadmise, kaasa arvatud tuumarelva leviku tõkestamine, vastupidisel juhul ei suuda me vastutada inimkonna ja maailma rahu eest. Ma loodan, et see sõnum edastatakse homme teatud muudatusettepanekutes selgemalt kui seda teeb Herbert Reuli raport.

  Mariela Velichkova Baeva (ALDE). - (BG) Geopoliitilised huvid ja tasakaalu loomine, tehnoloogilise arengu tase ja selle mõju majandusele loovad vajalikud tingimused teise võimaluse andmiseks tuumaenergiale kui olulisele energiaallikale. See teema on väga tähtis ja aktuaalne tuliste arutelude taustal kliimamuutuste, energia varustuskindluse ja taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise üle.

Minu kodumaal Bulgaarias andis Kozlodui tuumaelektrijaam 43% kogu riigis toodetud elektrist, aidates 2006. aastal kaasa majanduse jätkusuutlikule arengule. Muidugi pärinevad need arvud perioodist enne 31. detsembrit 2006, kui tuumajaama kolmas ja neljas reaktor suleti. Analüüsid näitavad, et lähemate aastakümnete jooksul kahekordistub elektri tarbimine kogu maailmas. Maailmas ehitatakse praegu rohkem kui 31 reaktorit ja järgmisi juba projekteeritakse. See dünaamiline protsess näitab, et tänapäeva majanduse ees seisvate ülesannete lahendamiseks – tagada odava ja keskkonnasäästliku energia tootmine, võidelda kliimamuutuste vastu, jälgida kasvuhoonegaaside saastekvoote vastavalt Kyoto protokollile, tagada varustuskindlus ja vähendada sõltuvust importgaasist ja -naftast – tehakse aktiivseid jõupingutusi. Ja kui ma meenutan veel asjaolu, et praegu toodavad tuumaelektrijaamad ühe kolmandiku Euroopa Liidu elektrist, siis teeksin järelduse, et võib-olla on saabunud tuumaenergia taassünniaeg.

  Vladimír Remek (GUE/NGL). - (CS) Daamid ja härrad, raportit tuleks kiita selle eest, et kõik energiaallikad on hõlmatud, samas kui põhjalikumalt vaadeldakse traditsioonilisi energiaallikaid. Me peame kindlasti fossiilkütuste kasutamise tõhustamisega kiirustama.

Ma olen siiski veendunud, et on mitu põhjust, miks me ei saa ilma tuumaenergiata hakkama. Säästev areng, konkurentsivõime säilitamine kõige laiemas tähenduses, tõeline keskkonnakaitse ja heitkoguste vähendamine on vaid mõned argumendid. Me oleme lõpuks alustanud arutelu tuumaenergia üle, ilma et laseksime ennast juhtida segavatel tunnetel ja emotsioonidel, ehkki mõned esitatud muudatusettepanekud ja isegi mõned sõnavõtud annavad sellest ikka veel tunnistust.

Mul on seetõttu rõõm kuulda realistlikke hääli komisjonist ja teistest ELi institutsioonidest, mis ütlevad, et meil on vaja ka tulevikus tuumaenergiaga arvestada. Paljudes riikides kujutab tuumaenergia endast juba praegu peamist allikat ja see on palju räägitud energiasõltumatuse ja julgeoleku tagatis. Tundub, et viimaks omati jätame kvoote ja protsente taga ajades värvika tšehhi kõnekäänu kohaselt „lapse vanniveega välja viskamata“.

  Alejo Vidal-Quadras (PPE-DE). - (ES) Härra juhataja, omaalgatuslik raport, mille üle me homme hääletame, on selles parlamendis koostatud kolmas ja viimane selleteemaline raport ja see võtab kokku parlamendi vastuse aasta alguses avaldatud komisjoni energiaalase strateegia läbivaatamisele.

Meie kolleeg Herbert Reul on arutelu ajal komisjonis teinud suurepärast tööd ja koostanud asjakohase ühtse teksti, mis hõlmab täielikult suurema osa parlamendiliikmete väljendatud muredest.

Fossiilkütused ja tuumaenergia on veel pikka aega meie energiaallikate keskseks osaks ja ehkki me kehtestasime taastuvenergia suhtes ambitsioonikad eesmärgid, ei ole nende osakaal veel mitmekümne aasta jooksul eriti märkimisväärne. Seetõttu ei tohi me takistada jõupingutusi traditsiooniliste energiaallikate teaduslikuks uurimiseks, arendamiseks ja uuendamiseks, sest kliimamuutustega, varustuskindlusega ja konkurentsivõimega seotud kohustuste täitmine tähendab meile ka nende energiaallikate säästvama kasutamise saavutamist.

Parlamendikomisjoni hääletamistulemus oli suurepärane, sest rõhutas edenemist süsinikdioksiidi sidumise kontrollimise, elektritootmise energiatõhususe, sünteetiliste transpordikütuste väljavaadete ja tuumaenergia sektori konkurentsivõime osas.

Üks selle parlamendi fraktsioon on tuumaenergia jaotise kohta esitanud peaaegu 40 muudatusettepanekut, püüdes muuta kõiki tuumakütustega seotud eesmärke ja realistlikke viiteid viideteks taastuvatele energiaallikatele. Ma tahaksin neile meenutada, et selle küsimuse üle juba hääletati eelmisel täiskogu istungil, ja palun lubage mul asjaomasele fraktsioonile öelda, et tal on vabadus elada maailmas, millel puudub side tegelikkusega, kuid et me kõik kannatame tagajärgede käes, kui nende kinnismõtted lõppkokkuvõttes tähendavad seda, et nende argumendid on ülekaalus. Enamik selle parlamendi liikmeid eelistab töötada faktidega ja kasutada neid fakte mõistliku poliitika kavandamiseks, mis ei vii meie ühiskonda kollektiivse kokkuvarisemiseni.

  Atanas Paparizov (PSE). - (BG) Lubage mul kõigepealt õnnitleda raportööri Herbert Reuli objektiivse ja tasakaalustatud raporti eest. Raportit iseloomustab eelkõige see, et selles kirjeldatakse selgelt traditsiooniliste energiaallikate rolli, rõhutatakse vajadust uute tehnoloogiate üha tõhusamaks kasutamiseks, et saavutada Euroopa Liidu energiajulgeoleku eesmärk kooskõlas säästva arengu eesmärkidega ja et võidelda kliimamuutuste vastu. Ma tahaksin toetada järeldust, et investeeringute suurendamine energiatehnoloogiasse Euroopa ja riikide tasandil aitaks kaasa mitte ainult ELi energiaeesmärkide järgimisele, vaid suurendaks ka suutlikkust eksportida kõrgematele tõhususe ja julgeolekustandarditele vastavaid seadmeid.

Ma tahaksin esile tuua raporti tuumaenergiale pühendatud osa mitte ainult selle juhtiva koha pärast traditsioonilistest energiaallikatest energia tootmisel, vaid ka sellepärast, et kõrgeimate tuumaohutusstandardite jälgimine on tuumaenergia puhul olulise tähtsusega. Seetõttu on toetus komisjoni palvele võtta Euroopa Liidus kasutusele tuumaohutuse ühised võrdlustasemed raporti väga oluline aspekt. Ma tahaksin eriti rõhutada asjaolu, et Bulgaaria, kes kavatseb ehitada uut tuumaelektrijaama, ilmutab suurt huvi Euroopa Liidu suurenenud rolli vastu kõrgete tuumaohutusstandardite jälgimisel, samuti soodsate investeerimistingimuste loomise vastu selliste laiaulatuslike projektide jaoks, mis nõuavad suurt rahalist, materiaalset ja intellektuaalset panust. Euroopa Liidu töö, kaasa arvatud tuumaohutuse ja jäätmekorralduse kõrgetasemelise rühma ja juba käivitatud tuumaenergia foorumi tegevus, aitab kaasa tuumaenergia objektiivsemale hõlmamisele ELi poliitikatesse.

  Markus Pieper (PPE-DE). - (DE) Härra juhataja, ehkki kliimamuutuste vastu võitlemise ja taastuvenergia edendamise meetmete rakendamine on vajalik, on äärmiselt tähtis, et parlament tegeleks ka tulevikus traditsiooniliste energiaallikatega. Reuli raport rõhutab kivisöe ja tuumaenergia tohutut tähtsust piirkondlikule majandusele. Ainuüksi kivisöe kaevandamisega kindlustatakse Euroopas 300 000 töökohta. Täiendav majanduslik tugevus tagatakse elektrijaamade ja maksutulude kaudu. Umbes 60% meie elektritoodangust põhineb Euroopa kivisöel või tuumaenergial. Loomulikult peame nende energiaallikate tõhusust ja ohutust suurendama. Kindlasti peame püüdma ka keskkonda kaitsta, töötades välja täiendavaid õigusnorme, mis reguleerivad selliseid küsimusi nagu süsinikdioksiidi heitkogused.

Teiselt poolt ei tohi me õiguse kruvisid nii kõvasti kinni keerata, et kivisüsi kaotaks oma rahvusvahelise konkurentsivõime. Tegelikkuses ei kasva taastuvad energiaallikad nii kiiresti, kui me sooviksime. Meid ähvardab iseseisvuse piiramise oht välispoliitika valdkonnas ja meie teatud energiatarnijate meelevaldne tegevus. Ainsana aitavad seda ohtu tulevikus vältida strateegilised energiaallikad, mille hulka kuuluvad ka kivisüsi ja tuumaenergia.

  Andres Tarand (PSE). - Kliimamuutuste ohjeldamises on fossiilkütuste põletamisest tuleneva süsinikdioksiidi heite vähendamine nulli lähedale oluline. Et aga kliimamuutuste soovimatuid tulemusi vältida ja pehmendada, on vaja kohe tegutseda. Puhtad söetehnoloogiad võivad osutuda võimalikuks, kuid sellele ei saa hetkel lootma jääda. Euroopa Liit peab oma kasvuhoonegaaside emissioone tegelikkuses oluliselt vähendama ja see peab jääma meie kliimapoliitika nurgakiviks. Mul on hea meel, et Euroopa Parlamendi kliimamuutuste ajutine komisjon kinnitas äsja tugeva positsiooni meie läbirääkijatele Bali kliimakonverentsiks detsembris.

Mis puudutab puhtaid söetehnoloogiaid, siis hetkel võib loomulikult suurendada vajalike uuringute rahastamist, sest uurida asja tuleb. Aga me ei saa aastakümneid uuringutulemisi oodata mitte midagi muud tegemata ja selle tõttu peame hetkel keskenduma neile meetmetele, mis on kohe rakendatavad: CO2 emissioonide vähendamine, energiasääst ja laialdane üleminek taastuvatele energiaallikatele.

ITRE-komisjoni hääletustulemusena on Reuli raportis liigne rõhk tuumaenergial ja liialt vähe juttu taastuvenergiast. Seepärast toetan ma igati täiskogule esitatud muudatusettepanekuid, mis aitavad raportit tasakaalustada. Eriti kutsun üles toetama muudatusettepanekut, millega soovitatakse Euroopa Komisjonil pühendada oma Euroopa energiatehnoloogia strateegilises kavas keskne rõhk taastuvenergiale.

  Vladimir Urutchev (PPE-DE). – Härra juhataja, kõigepealt sooviksin kiita Herbert Reuli kõnealuse raporti oskusliku juhtimise eest läbi 200 parlamendikomisjonide tasandil tehtud muudatusettepaneku, et pakkuda parlamendile väga tasakaalustatud, kooskõlas olevat ja tõelist raportit, mis on väga asjakohane väljakutsete puhul, millega seisame silmitsi täna ja tulevikus. Mitmed tühistatud muudatusettepanekud ilmusid uuesti välja viimasel minutil ning meie peame need täiskogu istungil uuesti välja juurima. Need muudatusettepanekud ei kahjusta mitte ainult raportit: lõpuks kahjustavad nad keskkonda, mida mõned ettepanekud väidetavalt esindavad.

Kasutan sõna „tõeline” meelega, kuna Herbert Reul kasutas tõelisi sõnu nagu „kivisüsi” ja „tuumaenergia”, mitte ei peitnud end üldsõnaliste väidete taha, mis võib olla või ei ole säästev või taastuv ning on selge, et loodame jätkuvalt, et ka tulevastel põlvedel on võimalik fossiilkütuseid põletada. Loomulikult toetame taastuvaid energiaallikaid. Seda seetõttu, et need pakuvad vajalikku puhast energiat. Siiski ei vasta taastuvenergia enamikes liikmesriikides meie keskkonnaeesmärkidele, energianõudluse kiirenemisele ega meie konkurentsivõime säilitamise vajadusele maailmaturul. Vastutustundlike poliitikutena peame heitma kõrvale mineviku koorma ja tunnistama, et kõikidel keskkonnasäästlikel tehnoloogiatel on oma roll. Üsna lihtsalt – peame säilitama ja edendama tuumaenergia osakaalu ning seda ei tee me veel piisavalt. Minu kodumaal Bulgaarias nõuti meilt tarbetult 2000 MW turvalise keskkonnasäästliku tuumaelektrijaama sulgemist.

  Joan Calabuig Rull (PSE). - (ES) Härra juhataja, vaatamata ambitsioonikatele eesmärkidele, mis me ise seadsime, tundub, et me kõik oleme sellega nõus, et traditsioonilised energiaallikad on meie energiaallikate seas ka tulevikus tähtsal kohal. Seepärast on tuumaenergial ka edaspidi täita tähtis roll paljude riikide energiavarustuse julgeoleku ja stabiilsuse tagamiseks.

Seda arvestades on mõistlik teostada teadusuuringuid valdkondades, kus tuumaenergia nõrkused, nagu jäätmekäitluse ohutus, on ilmsemad, kuid me peaksime teadma, et raport toetab kindlalt ettepanekut, et tuumaenergia valiku üle otsustaksid ainupädevalt liikmesriigid, nagu Herbert Reul alguses märkis.

Ometi tundub, et teatud inimesed soovivad, et Euroopa annaks oma tuleviku peaaegu eranditult tuumaenergia hoolde, koheldes taastuvenergia arendamist, suuremat tõhusust või teadustegevust sellega võrreldes alaväärsena. Siin on üks väike detail, mille üle me peaksime järele mõtlema: mida arvab sellest küsimusest avalikkus?

Me oleme tegelikku olukorda väga suures osas arvesse võtnud, kuid kindlasti peavad meie prioriteedid selged olema ja seetõttu tuleks märkida, et selles suhtes on energiatehnoloogia strateegiline kava, mille komisjon meile varsti esitab, väga oluline.

Me usume, et peamiseks eesmärgiks peaks olema taastuvenergia maksumuse vähendamine, hoonete, tööstuse ja transpordi energiatõhususe parandamine ning vähem süsinikdioksiidi tekitavate tehnoloogiate edendamine. Euroopa ja liikmesriigid peaksid seadma nende eesmärkide saavutamise oma poliitiliseks prioriteediks ja keskendama neile oma jõupingutused, et kujundada tuleviku energiapoliitika.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). - (RO) Erinevate energiaallikate osakaal Euroopa Liidu energia brutotoodangus on järgmine: tuumaenergia 31%, süsi 29%, gaas 19%, taastuvad energiaallikad 14% ja nafta 5%.

Rumeenia toodab 13,5% oma energiast naftast, 15,3% kivisöest ja koksist ning 5,9% moodustavad hüdro- ja tuumaelektrienergia. Tuumaenergia puhul on oluline turvalisuse ja eelkõige nõuetekohase jäätmekäitluse tagamine. IV põlvkonna tuumajaamad võimaldavad tuumajäätmete paremat käitlemist ja koguste vähendamist. Siiski on keskkonnakaitse seisukohalt äärmiselt tähtis viidata reaktorite jahutamiseks kasutatud vee töötlemisele. Seetõttu peaksid investeeringud radioaktiivsete jäätmete ohutusse käitlemisse kuuluma tuumaenergiat tootvate riikide prioriteede hulka. Musta mere piirkond on Euroopa Liidu energiaallikate mitmekesistamise jaoks äärmiselt tähtis. Piirkond on strateegiliselt tähtis mitte ainult süsivesinike transpordiks Kaspia mere piirkonnast Euroopa Liitu, vaid ka Rumeenias, Bulgaarias, Türgis, Ukrainas ja Venemaal leiduvate kivisöevarude tõttu. Söetööstusele on tähtis tööohutus- ja -tervishoiutingimuste tagamine. Niikaua kui kivisütt kasutatakse energiaallikana, on oluline teha vajalikud investeeringud töökohtade ohutuse tagamiseks.

  Edit Herczog (PSE). - (HU) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma õnnitlen raportööri ja kõiki variraportööre. Selle raporti eriline saavutus on, et Euroopa Parlament on vähimagi kahtluseta mõistnud ja omaks võtnud, et ideoloogilised kaalutlused ei tohi kõrvale lükata keskkonna ja majanduslikke vajadusi. Mõned praegused liikmesriigid on püüdnud rohkem kui viimased viiskümmend aastat just seda teha, kuid, nagu teame, ei saatnud neid edu. Ungari loobus 1956. aastal edevast poliitilisest soovunelmast, et ta võiks olla raua ja terase riik. Õnneks pole Euroopa Liidul tarvis minna sellistesse äärmustesse, et mõista ja tunnistada, et meil on vaja kõiki oma teadmisi ja kõiki oma ressursse, kui me tahame turvaliselt rahuldada oma energiavajadust 21. sajandil. See nõuab nii energiaallikate kui ka tehnoloogia puhul võimalikult suurt mitmekesistamist. Ideoloogia ei tohi otsustada, millel põhineb Euroopa energiavarustus 10, 20 või 50 aasta pärast, selle peab määrama teadus. Poliitikute ülesanne on nõuda ohutust, kooskõlastada allikaid ja suurendada elanikkonnapoolset toetust. Selle ülesande täitmiseks soovin meile kõigile Ungari kaevurite sõnadega „jó szerencsét“, – et me päeva lõpus jällegi turvaliselt välja pääseksime!

  Andris Piebalgs , komisjoni liige. − Härra juhataja, nagu öeldud, on käesolev raport kolmas raport komisjoni otsuse kohta ja hilisema Euroopa Ülemkogu otsuse kohta. Vidal-Quadrase raport on aidanud meil sõnastada siseturupaketti. Thomseni raport mõjutab suurel määral meie ettepanekuid taastuvate energiaallikate kohta. Samuti võin lubada, et jälgime Reuli raporti üle hääletamist väga hoolikalt, kuna selle raporti tulemus mõjutab lähenemisviisi süsinikdioksiidi sidumisele ja ladustamisele – ennekõike õigusloomega seotud ettepanekut ja raportit – ning samuti meie energiatehnoloogia strateegilist kava ja meie tulevast poliitikat, kuna Euratomi asutamislepinguga antakse meile volitused tuumaenergia valdkonnas. Nimetatud põhjusel jälgib komisjon hääletamist väga hoolikalt.

Samas sooviksin rõhutada mõningaid punkte. Raportis märgiti, et peame kaasajastama oma energiasektori. Kui tuletame nüüd 2007. aastal meelde esimest arutelu 2004. aastal, usun, et oleme väga palju saavutanud. Muidugi on energiavarustuse kindlus ja kliimamuutused omavahel tihedalt seotud, võib-olla ühe suure erinevusega kõnealuses etapis, milleks on süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise hind, kuid usun, et naftahinna areng aitab sellele kaasa.

Samas mainiti ilmastikuga seotud väljakutseid. Me ei investeeri piisavatesse ressurssidesse. Peaksime tõepoolest jõudma otsusele prioriteetide suhtes. Me ei saavuta edu ilma suurte investeeringuteta uurimis- ja arendustegevusse energiasektoris. Usun, et kolme aasta pikkune arutelu oli abiks pinnase ettevalmistamisel. Kuid nüüd on tõepoolest aeg küps nende küsimustega tegelemiseks. Kuidas saame näiteks väita, et mõned liikmesriigid sõltuvad kolmandatest riikidest, kui struktuurifonde ei kasutata üldse või peaaegu üldse energeetika jaoks.

Samuti pean ära märkima, et riigieelarvetes on uurimis- ja arendustegevuse osa väike. Seega on vaja väga olulised küsimused, millega tuleb tegeleda. Kardan, et tõsise häire tekkimiseni turul ei ole jäänud palju aega. Seega peame tegutsema ja just nüüd, selle põhjal, mille nimel on parlament siiani tegutsenud.

Samuti mainiti raportis ühte konkreetset küsimust: et vajame piisavaid energiaallikaid. Piisavad energiaallikad vajavad energianõudluse reguleerimist. Siin jällegi on Euroopa Parlament edasi liikunud ja komisjon samuti ning samas pidin alustama 12 rikkumismenetlusega energiatõhususe tegevuskavadest mitteteavitamise kohta, mis on aluseks meetmete võtmisele energianõudluse valdkonnas.

Peame samuti jagu saama energianõudlusest ja sõltuvusest kolmandatest riikidest. Usun, et Saryusz-Wolski raport oli julge samm selle poole püüdlemisel. Kui üks liikmesriik on tarnijapoolsete väljapressimiste ohver, peaks ta sellest avameelselt rääkima. Kuna peamiseks põhjuseks on see, et meil on ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mis peaks andma meile vajaliku aluse ühiseks tegutsemiseks, ning ma usun, et iga riik, kellel on piisavalt julgust šantažeerida mis tahes ELi liikmesriiki, mõtleb enne mitu korda järele või ei tee seda enam kunagi, kui sellest räägitakse ja selle üle arutatakse nõukogus.

Viimasena räägin tuumaenergiast. On vägagi selge, et reformilepingu kohaselt kuulub energiaallikate mitmekesistamine otsuste vastuvõtmise alla riiklikul tasandil. See tähendab, et otsuse tuumaenergia kohta peavad vastu võtma kõik liikmesriigid. Kuid samuti tuleks aru saada sellest, et praegused tingimused nõuavad, et kehtivad õigusaktid peaksid tagama läbipaistvuse ja prognoositavuse, kuna see on väga pikaajaline investeering.

Hannes Swoboda mainis samuti leviku tõkestamise küsimusi. Me vaatame neile otsa, kuid minu arvates on üpriski selge, et ühine välis- ja julgeolekupoliitika on esmatähtis ning Euratom peaks täitma tühja koha ja olema abiks. Kindlasti peaks ühine välis- ja julgeolekupoliitika olema see, mis suunab tuumarelva leviku tõkestamisega seotud meetmeid.

Kaks väga konkreetset vastust. Esiteks Mochovce. Slovenské Elektrárne on tõepoolest teatanud kavatsusest ehitada tuumaelektrijaam. See oleks VVR reaktoriga 440/213, kuid see ei oleks Tšernobõli tüüpi. Komisjon valmistab Euratomi asutamislepingu artikli 41 kohaselt ette arvamuse, võttes täielikult arvesse kõiki väljakutseid, mis kaasnevad selle otsusega. Selleks kulub aega, kuid võite olla kindel, et komisjon esitab nõuetekohase hinnangu ja ei kõhkle, kui meil tekivad kahtlused selle rajatise ohutuse suhtes.

Siin arutlusele tuleva küsimusega seoses mõnede tuumaelektrijaamade sulgemise kohta ei oleks arutelu selle küsimuse üle viljakas. Kõnealuses küsimuses leppisid kokku ettevalmistusi teinud eksperdid. Selle üle arutleti poliitilisel tasandil, lepiti kokku valitsuse tasandil ning otsuse kinnitas kõigis liikmesriikides läbiviidud rahvahääletus, sealhulgas nendes riikides, kus reaktorid asuvad. Palun ärge pöörduge selle juurde tagasi, kuna see juhib meid tulevasest arengust kõrvale. Mitte mingil juhul ei anta luba nende reaktorite kasutusea pikendamiseks. See on surnud punkt. Palun saage aru, et sellega ei kaasneks arengut.

Teil võivad ehk olla isiklikud seisukohad selle kohta, kuid neid ei arendata kindlasti edasi, vähemalt mitte Euroopa Komisjonis. Arvamus on juba kujundatud. Selles lepiti demokraatlikult kokku ning me peame säilitama ja austama seda lubadust.

Ma hindan koostatud raportit väga kõrgelt. See on väga keeruline raport ning ma usun, et see on õige rõhuasetusega. Ma loodan, et hääletus aitab meil lõpuks viimistleda dokumendi, mille valmistame ette aasta lõpuks.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub kolmapäeval, 24. oktoobril.