Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/2097(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0391/2007

Esitatud tekstid :

A6-0391/2007

Arutelud :

PV 23/10/2007 - 6
CRE 23/10/2007 - 6

Hääletused :

PV 24/10/2007 - 8.25
CRE 24/10/2007 - 8.25
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0470

Istungi stenogramm
Teisipäev, 23. oktoober 2007 - Strasbourg EÜT väljaanne

6. Maksu- ja tollipoliitika panus Lissaboni strateegiasse (arutelu)
Protokoll
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Sahra Wagenknechti raport (A6-0391/2007) majandus- ja rahanduskomisjoni nimel maksu- ja tollipoliitika panuse kohta Lissaboni strateegiasse (2007/2097(INI)).

 
  
MPphoto
 
 

  Sahra Wagenknecht (GUE/NGL), raportöör. – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, küsimusele, kas liikmesriikide maksupoliitika aitab tõepoolest edendada majanduskasvu, tööhõivet ja innovatsiooni, saab kahjuks vastata vaid ühe sõnaga: ei! Majanduskasvu lihtsalt ei ole võimalik suurendada seeläbi, et vähendatakse kõrge kasumlikkusega kontsernide maksumäärasid suvaliselt üleeuroopalises dumpinguvõistluses ja vastutasuks nõutakse raha üha jõulisemalt keskmise sissetulekuga töötajatelt, töötutelt ja pensionäridelt nende rollis tarbijana.

Majanduskasvu ei edenda töötajate suhtes maksumäära kohaldamisest saadav tulu, mis on mitu korda kõrgem kui varade suhtes kohaldatud maksumäär, mis muudab nendevahelise lõhe veelgi suuremaks. Tööhõivet ei edenda väikeste investeerimisettevõtete ebaproportsionaalne maksustamine võrreldes nendega, kes spekuleerivad aktsiate, võlakirjade ja tuletisinstrumentidega. Innovatsiooni ei edendata kindlasti seni, kuni usaldusväärseimate bilanssidega rahvusvahelised ettevõtted saavad oma kontodel kõrvale panna parima osa teadus- ja arendustegevuse rahalistest vahenditest, samas kui need, kellele taolised hüvitised on mõeldud, on jäetud vihma kätte.

Lühidalt: kindlasti ei ole tegu sotsiaalselt tasakaalustatud perspektiivi ja ELi arengu edendamisega, vaid pigem selle lämmatamisega, kuni neile, kes rahas suplevad, kingitakse üha uusi maksusoodustusi ja neid nuumatakse, samas kui need, kellel niigi juba vähe on, peavad üha rohkem välja käima. Selline maksupoliitika on majanduspoliitika seisukohast saatuslik, majanduskasvu poliitika seisukohast takistav ning sotsiaalpoliitika seisukohast katastroof.

Olen teadlik, et riiklike maksusüsteemide kujundamine on paberil jätkuvalt liikmesriikide pädevuses, kuid reaalsus on teistsugune. Tegelikult toob kooskõla puudumine ELi maksude valdkonnas kaasa selle – isegi otseste maksude valdkonnas –, et riiklikku maksusüsteemi ei kujundata enam poliitika alusel, vaid seda vormib ja kujundab maksukonkurentsi jäine süsteem. See süsteem hõlmab ühte nimetajat: mida liikuvam mingi tegur on, seda suuremad on selle võimalused väljapressimiseks riiklike finantsteenistuste suhtes ja seda ulatuslikumad on loomulikult ka maksusoodustused, mida see tegur enda kasuks saab jõustada.

Kuna eesmärk ei ole vähendada ja lõpetada antud protsessi käigus riigi tulusid, siis maksustatakse neid sektoreid, mis ei suuda maksustamise eest hoiduda või suudavad seda teha raskustega, peaaegu nagu kompensatsiooniks veelgi rohkem. Seetõttu paigutatakse maksud ümber – ettevõtete tuludelt eraisikute sissetulekule ning kapitalitulult töötulule, mis on veelgi vähem liikuvam, kõrgelt tasustatud töötajate sissetulekult vähem tasustatud töötajate sissetulekule, kes on vastavalt samuti vähem liikuvamad, ning üldiselt sissetulekult ja varadelt tarbimisele. Fakti, et selline protsess toimub ning on toimunud aastaid ja aastakümneid, saab selgelt tõestada andmete abil ELi maksutulude ja maksumäärade kohta. Viimase kümne aasta jooksul on ELis vähenenud enam kui 10 protsendipunkti võrra nii ettevõtte tulumaksu seaduslikud maksumäärad kui ka tegelikud maksumäärad. Kõik antud teemal läbi viidud uuringud kinnitavad seda.

Tegelikult on kõigis ELi liikmesriikides vähendatud kõige kõrgemaid maksumäärasid. Üha rohkem liikmesriike eelistab erakapitalitulu töötulule ülemineku tõttu kahesuunalisi maksusüsteeme. Aktsiisimaks suureneb veelgi – ühest küljest keskkonnamaksude tõttu, mis üsna tihti ei avalda mingit ökoloogilist mõju, isegi alternatiivide puudumisel, kuid mis üsna avameelselt tüssavad eelarveid, ning teisest küljest fakti tõttu, et käibemaks suureneb pidevalt ning jõuab üha enamates riikides kokkulepitud vahemiku ülempiirini.

Selline areng ei ole juhuslik. See on ühtse siseturu kontrollimatu maksukonkurentsi otsene tulemus. See peaks meid panema uskuma, et ettevõtte tulumaksumäärade suurenemine ELis jätab varju Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni omad tervikuna. See tähendab, et maksumäärad ELis on selgelt vähenenud rohkem kui OECDs tervikuna.

Ka see, et siin ei avalda mõju paljukurdetud globaliseerumise surve, vaid pigem on tegu isetekitatud survega ELis ja seega survega, millest oleks võimalik iseseisvalt jagu saada, kui seda vaid tahetaks. Väga asjakohaselt ei sisaldanud minu esialgne raport mitte ainult nõuet ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi järele, mida raport loomulikult toetab, vaid samuti nõuet terves ELis kehtivate ettevõtete minimaalsete tulumaksumäärade järele, mida ükski riik ei tohiks seejärel enam ületada. Ainult sellised minimaalsed maksumäärad pakuvad tegelikult võimalust peatada ettevõtte tulumaksu suurenemine umbes poole peal.

Minu raport sisaldas nõuet maksustada terves ELis tugevamini varasid ja finantstehinguid, nõuet vabastada töötulu selgelt alamas ja keskklassis ning lõpuks nõuet muuta vastupidiseks saatuslik suundumus, mille käigus kantakse otseseid makse üha enam üle kaudsetesse maksudesse, ning võtta kasutusele vastupidine suundumus.

Pärast hääletust majandus- ja rahanduskomisjonis on nendest nõuetest kahjuks järel vaid murdosa. Selle asemel lauldakse minu raportis kiidulaulu maksukonkurentsile ja ignoreeritakse täielikult sellise arvatavalt tervisliku maksukonkurentsi saatuslikke tagajärgi ELi eelarve tuludele ning seetõttu olukorrale, kust miljonid eurooplased end leiavad. Sellised raportis tehtud muudatused näitavad kahjuks väga selgelt, kelle huvid on tegelikult majandus- ja rahanduskomisjoni liikmetele ja eriti Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni ning Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) fraktsiooni liikmetele südamelähedased, sest on vägagi selge, kes lõikab kasu ELis valitsevast maksusüsteemist.

Esitasime veel kord meie kõige tähtsamad nõudmised muudatusettepanekutena täiskogu istungile. Kui need ka täiskogu istungil ei peaks enamuse toetust saama, hääletab minu fraktsioon raporti vastu. Teistsugune maksupoliitika ELis, mis vähendab sotsiaalseid kontraste nende tugevdamise asemel – nagu seda teeb praegune maksupoliitika –, oleks tõepoolest võimalik ja seda nõutakse tungivalt. See eeldaks siiski, et Euroopa Komisjonis ja üksikutes liikmesriikides valitsev poliitika juhinduks tegelikult enamiku eurooplaste huvidest, selle asemel et teenida, nagu on tänaseni tehtud, ühiskonna koorekihi huve. See suurendaks veelgi parlamentaarset ja parlamendivälist survet.

Me peaksime jätkama just selle surve vastu töötamist, et sotsiaalselt talumatute suhete äraütlemata ilustamine, mis iseloomustab enamikku raporteid ja nüüd ka raportit maksustamise kohta, ei võidaks enam täiskogul häälteenamust.

 
  
MPphoto
 
 

  Lįszló Kovįcs, volinik. − Härra juhataja, ma olen tõsiselt rõõmus selle üle, et saan arutada teiega maksu- ja tollipoliitika panuse üle Lissaboni strateegiasse.

Euroopa Liidu jaoks on esmatähtis parandada oma konkurentsivõimet ja säilitada samas oma sotsiaalmudel. Maksupoliitika mängib olulist rolli ning aitab saavutada majanduskasvu ja tööhõivega seotud eesmärke. Tervitan teie raporti olulist sõnumit – toetada komisjoni algatusi maksuvaldkonnas. Eelkõige julgustab see tegema suuremaid jõupingutusi järgmistes valdkondades: ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas, koduriigipõhise maksustamise katsekava, strateegia, mis tagab liikmesriikide maksusüsteemide parema koordineerimise, eriti maksustamise valdkonnas riigist lahkumisel ja piiriülese mahaarvamise valdkonnas, Euroopa Liidu ühise siirdehindade foorumi tehtud töö, strateegia maksupettustega võitlemiseks, käibemaksu pakett, vähendatud käibemaksumäärad tööjõumahukatele teenustele ja keskkonnamaksud.

Kõik nimetatud punktid on äärmiselt olulised. Need on komisjoni maksupoliitika lähenemisviisi keskmes ning nendest paljude üle on arutletud erinevates Euroopa Parlamendi komisjonides. On selge, et Euroopa ettevõtted väärivad sellist ettevõtete maksustamise süsteemi, mida on kohandatud nende tegeliku ja potentsiaalse majandusintegratsiooni määraga nende piiriüleste tegevuste alusel Euroopas. See on nende tulevase konkurentsivõime üks võtmetest. Samuti on oluline, et muud otseste maksude tõkked lahendatakse kooskõlastamise ja mitte ainult kulukate kohtuvaidluste teel.

Vaid ühes valdkonnas ei saa ma teist aru. Selleks on Wagenknechti raporti lõige 17 – selle praegusel kujul –, kus nõutakse minimaalsete aktsiisimaksumäärade tagasilükkamist ja ühenduse praeguse õigusakti asendamist kõnealuse valdkonna käitumisjuhendiga. Arutlesime nimetatud elementide üle siin parlamendis alkoholiaktsiisi ettepaneku käsitlemisel ja – kogu lugupidamise juures – pean ütlema, et komisjon ei ole oma meelt muutnud.

Ühenduse õigusakt aktsiiside kohta mängib üldiselt väga olulist rolli selleks, et vähendada moonutusi siseturul, kaitsta rahvatervist ja suunata tarbimismudeleid keskkonnasäästlikuma käitumise poole. Komisjon on kindlalt veendunud, et miinimummäärad on vajalikud siseturu nõuetekohase toimimise jaoks, pakkudes liikmesriikide jaoks turvaabinõusid, mis tagavad, et kõik liikmesriigid kohaldavad tegelikult neid aktsiisimaksumäärasid ja et tasemed on mõttekad. Ma loodan, et enamik liikmetest toetab esitatud muudatusettepanekut, mille eesmärk on muuta lõiget 17.

Sooviksin lõpetada kolme teadaandega. Esiteks, nagu te kõik juba teate, töötavad minu ametnikud väga jõuliselt selle nimel, et esitada õigusloomega seotud ettepanek ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi kohta, mida kavatsen teile tutvustada pärast suvevaheaega 2008. aastal. Teiseks toetab komisjon käibemaksu valdkonnas täielikult Portugali eesistujat selle jõupingutustes jõuda kokkuleppele käibemaksu paketi suhtes ja samuti selles, et edendada märkimisväärselt laiemat arutelu käibemaksumäärade üle enne käesoleva aasta lõppu. Samuti võime töötada selle nimel, et tagada ettepaneku vastuvõtmine eesmärgiga pikendada teatavaid erandeid uutes liikmesriikides seoses vähendatud käibemaksumääraga. Lisaks jätkame jõupingutusi käibemaksupettuste vastu võitlemiseks ja esitame peagi ettepaneku nende finantsteenuste käibemaksuga maksustamise kohta, mis pakuvad sektorile rohkem õiguskindlust ja ajakohastatud eeskirju. Kolmandaks jätkame tööd minimaalsete aktsiisimaksumäärade süsteemi nimel, et vähendada moonutusi ja edendada ausat konkurentsi siseturul selleks, et aidata kaasa rahvatervise ja keskkonna kaitsele.

 
  
MPphoto
 
 

  Piia-Noora Kauppi, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Härra juhataja, mõnikord ei näe me siin parlamendis tegelikult poliitilisi erinevusi fraktsioonide vahel, ent antud küsimuses on erinevused vägagi nähtavad, kuna ma nõustu raportööriga mõne punkti osas, mida ta just mainis. Ma austan tema tehtud tööd selle raporti nimel, kuid selles osas, mida komisjon peaks tegema, oleme täiesti erinevatel seisukohtadel.

Esiteks räägib raport Lissaboni strateegiast ja sellest, mida peaksime tegema Euroopa globaalse konkurentsivõime taastamiseks. See on tõepoolest ainus viis, kuidas tagada Euroopa heaolu ja meie kodanike heaolu. Ilma maksustamiseta pole see võimalik. Maksustamine mängib konkurentsivõime toomisel Euroopasse väga olulist rolli.

Me ei tohi unustada, et üldine maksutase on Euroopas endiselt kõrgem OECD keskmisest tasemest. Euroopas madalama maksumäära saavutamiseks peame looma investeeringuid soodustava keskkonna. Vajame Euroopas rohkem investeeringuid, suuremat majanduskasvu ja rohkem heal järjel ettevõtteid.

Sellega seoses mängib kasulikku rolli eluterve maksukonkurents. See on majanduslik, turupõhine kontrollimehhanism rohkete poliitiliste otsuste vastu. Kui Euroopas toimib tulus maksukonkurents, ei saa veeretada valitsused tõkkeid ühtse turu teele. Seega soovime tõelist ühtset turgu ilma maksutõketeta. Teisest küljest puuduvad tõendid selle kohta, justkui suudaks tulus maksukonkurents vähendada maksubaase. Maksudest saadav kogutulu on jäänud üllatavalt stabiilseks majandustegevuse suurenemise tõttu.

Siiski valmistab 27 erineva maksusüsteemi olemasolu probleeme, eriti Euroopa VKEdele, mis on aga majanduskasvu jaoks äärmiselt olulised. Vastavalt 2004. aastal Euroopa Komisjoni läbi viidud maksuküsitlusele läheb nõuetele vastamine väikestele VKEdele maksma umbes 2,6% nende müügist ja 31% makstud maksudest. Seega läheb üks kolmandik maksudest vastavuse saavutamiseks. See, et väikeettevõtete puhul moodustab maksunormide järgimine väga suure osa, on väga suur takistus ja see on ka põhjus, miks peame andma endast parima, et nõuda piiriülest mahaarvamist, lihtsustatud tolliprotseduure, täisteeninduskeskuste kava käibemaksu puhul, koduriigipõhise maksustamise katsekavasid jne. Toetame kõike, mida komisjon on selles valdkonnas teinud.

Lõpuks soovib tööstus näha hästi korraldatud ja lihtsat maksusüsteemi. Peame lahendama siirdehindade probleemid, mahaarvamiste tasaarveldamise ELis ning vältima topeltmaksustamist ja vähendama eeskirjade täitmise kulusid. Tervitame ettepanekut ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi kohta ja asjaolu, et komisjon on stabiilne ja esitab meile ettepaneku ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi kohta, kuna mahaarvamine on üksnes ajutine lahendus. Lõpuks vajame ettevõtete ühtset konsolideeritud tulumaksubaasi.

 
  
MPphoto
 
 

  Katerina Batzeli, fraktsiooni PSE nimel. – (EL) Härra juhataja, volinik, proua Wagenknechtil oli algatusvõimet koostada raport, mis annab tunnistust tema poliitilisest julgusest rõhutada maksupoliitika ümberjaotavat ja sotsiaalset mõõdet. See dokument on üks kõige olulisematest tõenditest, mis näitab, et arutelu maksupoliitika üle võib muutuda üleeuroopaliseks.

Kohustus saavutada Lissaboni eesmärgid, täita stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjad, kohustus hallata ja jagada maksutulu ümber nii, et see vastaks ühtekuuluvuse ja tööhõive eesmärkidele, ning kujundada välja siseturg – kõik need on piisav tõestus poliitilisest eesmärgist. Liikmesriikide maksupoliitika ei saa enam põhineda eranditult ja üksnes riiklikel kriteeriumidel: maksustamisdialoog muutub vajalikuks, et edendada suuremat maksude koordineerimist kogu Euroopas.

Nimetatud dialoogi abil, mis on võimaldanud teha olulist koostööd kõigi fraktsioonide variraportööride vahel, oleme keskendunud järgmistele põhipunktidele. Esiteks maksukonkurentsi küsimus: me ei usu, et eesmärk on ohjeldada maksukonkurentsi põhimõtet, see võrduks teatavate liikmesriikide poliitika tsenseerimisega. Kuna maksupoliitika küsimustes ei kehti ühiseeskirjad, tekitab maksukonkurents pakkumiste ja omapoolsete madalate maksumäärade pakkumistega probleeme. Nagu teistegi siseturu valdkondade puhul, võib ka maksukonkurents tagada konkurentsivõimet ja parandada riigi majanduse ning kogu Euroopa tootlikkust, eeldusel et kehtima hakkavad kahjuliku konkurentsi suurenemist ohjeldavad eeskirjad.

Teine punkt, millele keskendusime, on suhe otsese ja kaudse maksustamise vahel. Viimasel ajal on täheldatud, et liikmesriikides liigutakse kaudse maksustamise suunas, enamasti selleks, et katta eelarvepuudujääke. See koormab siiski tarbijaid ja turul ei toimu järelevalvet.

Käesoleva raporti eesmärk on leida ohutud meetmed, mis lihtsustavad tasakaalustatud suhet otseste ja kaudsete maksude vahel. Toetame käibemaksu ja konkreetsete tarbimismaksude süsteemi läbivaatamist. See ei tähenda, et see tuleks asendada käitumisjuhendiga, mis ei ole siduv kõigile liikmesriikidele.

Volinik, oleme teadlik komisjoni jõupingutustest ning probleemidest majandus- ja rahandusministrite nõukogus. Sellele vaatamata peame Euroopa Parlamendi liikmetena tegema tihedat koostööd riikide parlamentidega, et arutleda selle suure fiskaalpoliitika üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Margarita Starkevičiūtė, fraktsiooni ALDE nimel. – (LT) Sooviksin samuti rõhutada selle raporti tähtsust strateegilise joonena, mida peaksime järgima Euroopa Liidu majanduste reformimisel. Kahjuks ei viibi siin täna, mil arutame selle väga olulise küsimuse üle, Portugali esindajaid.

Millised on meie raporti põhipunktid? Peamine punkt on see, et majanduskeskkonnas arvamuste vahetamisel peame vaatama läbi nii tehased ja ettevõtted kui ka fiskaalpoliitika meetmed. Lissaboni strateegiale viitamisel räägime tavaliselt kuludega seotud poliitikast ja võtame haruharva arvesse maksupoliitikat. Ilma maksupoliitikale tähelepanu pööramata ei suuda me aga saavutada Lissaboni eesmärke.

Milliseid küsimusi tuleks arvesse võtta? Esiteks on vaja jälgida, kuidas jaotub maksukoormus tootjate ja tarbijate vahel. Veelgi enam: me ei saa ignoreerida fakti, et on rühm inimesi, kes elatuvad kapitalitulust. Seda nimetatakse samuti erakapitaliks.

Kuidas jaotame maksukoormust? See on üks väljakutse, mida kujutab endast uus majanduskeskkond. Teine väga oluline küsimus: kuidas julgustame struktuurireforme? Struktuurireforme ei saa viia läbi ilma uute ettevõtete loomiseta, kuna inimesed ei saa lahkuda olemasolevalt töökohalt uuele töökohale, mis põhjustaks sotsiaalset rahuolematust. Uusi ettevõtteid saab luua üksnes siis, kui maksutingimused on soodsad. See on üks peamistest punktidest meie dokumendis.

Arvesse tuleb samuti võtta küsimust: millisel määral on vaja maksupoliitikat koordineerida liikmesriikide vahel? Meie pooldame konkurentsivõimelisi makse ja ei toeta minimaalsete maksumäärade kasutuselevõtmist. Seda seetõttu, et igal riigil on oma konkreetne majandusstruktuur ja riiklik kulupoliitika. Maksupoliitika peab olema kooskõlas kulupoliitikaga, kuid kindlasti toetame maksubaasi poliitika koordineerimist ja selles küsimuses toetame komisjoni.

 
  
MPphoto
 
 

  Heide Rühle, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(DE) Härra juhataja, nõustun kindlasti proua Kauppiga. Lahkarvamused fraktsioonide vahel siin, Euroopa Parlamendis, maksupoliitika teemal muutuvad üha selgemaks. Peame järgmiste kuude jooksul pöörama sellele arutelule rohkem tähelepanu. Sooviksin tänada raportööri ja variraportööre suurte jõupingutuste eest, mida nad on teinud selle nimel, et viia käesolev raport lõpule.

Heale lõpule, kuid mitte meie jaoks. Fraktsioonina ei kiida me käesolevat raportit selle lõplikul kujul heaks. Raportil on mõned meeldivad aspektid, näiteks kirjeldatakse selles ja nõutakse olulise sammu tegemist ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi suunas. See on oluline esimene samm. Siiski peab sellega kaasnema sarnane selge tegutsemine minimaalsete maksumäärade ühtlustamiseks, kuna vastasel korral tooks see endaga kaasa kontrollimatu maksukonkurentsi, eriti kõnealuses valdkonnas.

Samuti peame probleemseks lõiget 17, kus komisjon on kahjuks selgelt märkinud, et ei toeta minimaalsete maksumäärade kehtestamist aktsiisimaksule. See on kahjuks samuti kooskõlas viimastel nädalatel toimunud hääletuste tulemustega ning me avaldame selle üle kahetsust. Toetame siinkohal fraktsiooni. Oleme veendunud, et Euroopa aktsiisimaksu on vaja ühtlustada ning kõnealust ühtlustamist tuleb tugevdada, kui üldse, kuna vastasel korral tekiks aktsiisimaksu valdkonnas kontrollimatu maksukonkurents.

Samuti peame probleemiks, et liiga vähe on käsitletud kliimamuutuste ja keskkonnamaksude teemat. Siinkohal ei nõustuks ma raportööriga. Usun, et keskkonnamaksud on oluline vahend kliimamuutuste väljakutsetega toimetulemisel. Peame antud kontekstis rohkem tegema.

Siiski olen seisukohal, et siinkohal on vale keskenduda tuumaenergiale või energia puhastele vormidele. Oluline on keskenduda selgelt energiasäästule ja energiatõhususele. Need on olulised vastused. Kui vaadata väljakutseid, millega seisame silmitsi hoonete remondi ja transpordi valdkonnas, siis näib, et suudame tõepoolest saavutada Kyoto energiasäästu eesmärgi, kui antud valdkonnas asutakse rohkem tegutsema.

Maksupoliitika võib anda olulise panuse suurema energiasäästu saavutamisele ning suuremale energiatõhususele ning aidata tõepoolest astuda vastu kliimamuutustest tingitud väljakutsetele. Kahjuks ei kajasta käesolev raport seda seisukohta. Nagu eelnevalt ütlesin, ei hääleta me sel põhjusel käesoleva raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Esko Seppänen, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FI) Härra juhataja, volinik, meie fraktsioon toetab proua Wagenknechti seisukohta kõnealuses küsimuses, ehkki see on vastuolus parlamendikomisjoni enamiku arvamusega.

Euroopa Liit ei ole 2010. aastal maailma juhtiv teadmus- ja tehnoloogiapõhine majandus. Ta ei ole seda maksusüsteemi tõttu, mida on järjepidevalt reformitud viisil, mis soodustab suuri ettevõtteid, mille tulemusel ei ole võimalik saavutada Lissaboni strateegia eesmärki. Suured ettevõtted valivad siirdehinnad ja nende kapitali jaoks kodu viisil, mis võimaldab neil makse vältida. Selles osas aitavad neid maksuparadiisid ja ELi liikmesriikides tegutsevad offshore-finantskeskused, mis mõlemad on häbiplekid ELi moraalimaastikul.

Raportööri sõnade kohaselt ei võta komisjon oma teatises arvesse maksustamise mõju tulude jaotumisele. Fikseeritud maksumäära süsteem, mida mõned liikmeriigid kohaldavad, soodustab suuri sissetulekuid, samas kui astmeline tulumaks edendab sotsiaalset võrdsust. Lissaboni strateegiat ei saa rakendada viisil, mis sööks ära heaoluriigi rahalise aluse ja mis oleks lihtsalt ebaõiglane.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Roland Clark, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Härra juhataja, öeldakse, et see on panus, kuid tegelikult on see rohkem nagu retsept, et teostada veelgi suuremat ühtlustamist, mida tsiteerin raporti ühest ja teisest kohast: „27 erineva maksusüsteemi olemasolu … kujutab endast pidurdavat asjaolu”; „on vajalik liikmesriikide fiskaalpoliitilisi meetmeid koordineerida”; „kutsub liikmesriike üles püüdlema maksukoormuse õiglasema jaotamise poole”; „toetab komisjoni jõupingutusi kasutada fiskaalpoliitikat ambitsioonikamate keskkonnaga seotud eesmärkide saavutamiseks”; „kütuseaktsiisi suurendamisel oleks soodne mõju”; „toetab … pingutusi … konsolideeritud tulumaksubaasi … loomiseks”. Lühidalt: oleme tagasi 1970. aastate läbikukkunud poliitika juures.

Igal juhul ei suuda isegi britid seda kogu meie riigi jaoks korda saada. Põhi ei ole samasugune nagu lõuna, Wales ja Šotimaa erinevad kaguosast – ja seal oli Gordon Brown 10 aastat kantsleriks. Kindlasti kuulasite teda. Kõigest hoolimata tegite seda Lissabonis möödunud nädalal, kui lubasite tal peaministrina säilitada nn punast joont, kas polnud nii? Või oli?

Raportis räägitakse hiljem otsese maksustamise üleeuroopalisest koordineerimisest. Ühendkuningriigis mõtlesime, et meile lubatud ühtlustatud maksumäärad, eriti tulumaks, ei hakka kunagi kehtima. Ja ometi seisab nii raportis. See on natuke reformilepingu sarnane. Gordon Brown väidab jätkuvalt, et see ei ole põhiseadus, samas kui kõik ELi liidrid ütlevad, et on: Valéry Giscard d’Estaing, José Luis Rodriguez Zapatero, Angela Merkel, isegi meie president ütles seda siin täiskogul mõne aja eest.

Seega: miks te ei luba Gordon Brownil rääkida tõtt Briti inimestele? Ühtlustagem see sõnum! See oleks ühtlustamine, millega ma ühineksin. Ent te ei julge seda Briti inimestele teha, sest neile on räägitud ilustamata tõde, nad hääletavad oma jalgadega – otse EList välja, ning võtavad oma iga-aastase 18 miljardi euro suuruse panuse, oma maksumaksjate raha, endaga kaasa. Mis on siis ühtlustatud maksumäärade hinnaks?

 
  
MPphoto
 
 

  Petre Popeangă, fraktsiooni ITS nimel. – (RO) Maksu- ja tollipoliitika panuse, mille need võivad anda Lissaboni strateegia arengule, läbivaatamise tähtsuses ei saa kahelda. Nimetatud põhjusel, kuid mitte ainult, on dokumendi, mida täna uurime, nimelt Wagenknechti raporti eesmärk hinnata poliitika panust, mida kohaldatakse Lissaboni strateegia saavutamise konkreetsetele valdkondadele, tervitatav. Teisiti ei saakski see olla, kuna Lissaboni strateegiaga püstitatakse suuremeelsed eesmärgid, näiteks majanduskasvu edendamine ja poliitika kujundamine, mis võimaldab kõigil Euroopa ettevõtetel luua rohkem ja paremaid töökohti. Sellele vaatamata üllatusin raportit lugedes hiljuti ühinenud riigi kodanikuna mulje üle, et raport käsitleb üksnes liitu, mis koosneb arenenud riikidest või teisisõnu võrdselt arenenud majandustest, mis ei ole aga tõsi. On üsna tõenäoline, et mõned esitatud meetmetest ei anna kasulikku tulemust vähemarenenud majanduste puhul, võttes arvesse, et konkurentsivõimelise siseturu üldised eeskirjad soosivad tugevaid majandusi nõrgemate majanduste kahjuks. Ajapuudusel ei käsitle ma seda punkti põhjalikumalt, kuid olen seisukohal, et raporti kasuliku mõju avaldumiseks kõigi 27 riigi, mitte 25, nagu on kirjas raportis, majandusele on vaja võrdlevalt analüüsida neid majandusi ja vastavalt analüüsi tulemustele võtta meetmeid, mis looksid võrdsed tingimused raporti projektis kavandatud mõjude arenemisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Eoin Ryan, fraktsiooni UEN nimel. – Härra juhataja, täna meie ees olev raport näitab veel kord karmi rünnakut liikmesriikide suhtes, kes kasutavad madalaid ja edukaid ettevõtete tulumaksusüsteeme. Ma ei usu, et madal ettevõtete tulumaks toob endaga kaasa ebaausa maksukonkurentsi. Ma usun, et konkurentsivõime tagamine on oluline element täielikult toimiva ühtse turu erinevates maksupoliitikates.

Kus on komisjoni tõendid selle kohta, et ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas ei takista ELi konkurentsivõimet? Kus on tõendid selle kohta, et see on ELi konkurentsivõimele kasulik? Miks on nii, et komisjon ründab riike, kus on madalad maksumäärad, madal tööpuuduse määr ja suur majanduskasv? Ma ei mõista seda. Komisjoni väide, et maksubaasi kehtestamine ei too endaga tegelikult kaasa ühtset maksumäära, kuna seda räägivad juba suured liikmesriigid, on farss. See ei pane vastu mis tahes kontrollile.

Suurte liikmesriikide püüdlusi panna maksude ühtlustamine ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi lillelisse pakkepaberisse ei kiida heaks ei Iirimaa ega teised liikmesriigid. Kõne all on fakt, et ei Iirimaa ega mõni muu liikmesriik ei tohi mängida mingitki rolli mõne muu liikmesriigi ühtlustatud maksumäära kehtestamisel. Euroopa ühtsust ei ohusta erinevused maksupoliitikate osas, vaid pigem kahjustavad valed maksupoliitikad ELi konkurentsivõimet. Olen kindlalt veendunud, et ELi huvidele saab kõige paremini vastata maksukonkurentsi edendamise, mitte maksude ühtlustamise abil.

Miks on nii, et selliseid riike nagu Iirimaa ja teisi liikmesriike, kes on oma maksupoliitikat radikaalselt muutnud ja muutunud edukateks majandusriikideks, nüüd rünnatakse? Härra volinik, mis küll saab Iirimaa sarnase riigi ligitõmbavusest, kui võtate kasutusele selle süsteemi ja võib-olla isegi ühtlustate makse? Kuna see on täpselt nõnda, nagu see on, ja ainus suund, kuhu maksud võivad liikuda, on üles. Komisjoni liikmed on juba öelnud, et nad soovivad näha maksusüsteemi, mis oleks enam-vähem keskel praegusega võrreldes, mis on ligikaudu 20% vähem. Mis saaks Iirimaa ja teiste äärealade ligitõmbavusest? Nad ei oleks enam ligitõmbavad, vaid pikas perspektiivis töötuse tase suureneks veelgi...

(Juhataja katkestas kõneleja)

 
  
MPphoto
 
 

  Gay Mitchell (PPE-DE). – Härra juhataja, raportis, mille üle täna parlamendis arutleme, väidetakse õigustatult, et maksukonkurents ELis on toonud endaga kaasa ja toob jätkuvalt kaasa üleeuroopalist majanduslikku kasu dünaamilise ettevõtluskeskkonna kaudu.

Ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas võib aidata väga lihtsalt saavutada väiksemat konkurentsi ELis ja seda tuleks minu arvates toetada. EL peab suutma reageerida pidevalt muutuvale maailmamajandusele. Kaasaegsed konkureerivad majandused peavad olema paindlikud, et vastata muutuvale nõudlusele uute toodete ja teenuste järele. Ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas kahjustab seda paindlikkust erinevatel põhjustel. Üleeuroopaline ettevõtete tulumaksubaas ei ole paindlik ja takistab iga riigi võimet otsustada oma juriidilise fiskaalstrateegia üle, mis põhineb teatavatel asjaoludel. Ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi ettepaneku esitajad kinnitavad, et iga liikmesriik säilitab oma autonoomsuse määrata kindlaks oma riiklikke maksumäärasid, kuid on see tõepoolest nii? Kas pole ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas suure asja väike algus?

Kui ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas on vabatahtlik, siis suurendab see üksnes ettevõtetele saadaolevaid tulumaksubaase ja muudab süsteemi veelgi keerulisemaks. Siseriiklik maksuõigus pakub ettevõtetele kindlust. Süsteem, mida kohaldatakse eri liikmesriikides, võib endaga tuua kaasa erinevused selles suhtes, kuidas sätteid tõlgendatakse, tekitades ettevõtetes ebakindlust.

Mulle järelejäänud aja jooksul saan ma esitada vaid mõned punktid. Esiteks on maksustamine iga liikmesriigi riikliku iseseisvuse küsimus. Õigus valida riiklike kulutuste taset ja selliste kulude rahastamine on riikliku demokraatia põhifunktsioon. On vaja kaitsta iga riigi maksupoliitika paindlikkust ettevõtluse soodustamise ning töökohtade ja majanduskasvu loomise abil. Ühtne maksubaas kõrvaldaks paindlikkuse. Ei ole ühtki tõendit selle kohta, et ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas lahendaks probleemid, nagu konkurentsivõime, eeskirjade täitmise kulud ettevõtete jaoks, siirdehinnad jne. See ei lihtsustaks ELi maksuprobleeme ja nn vabatahtlik süsteem lisaks ainult ühe kihi juurde, nagu juba ütlesin.

Maksubaasi ühtlustamine põhjustaks survet riiklikele maksumääradele. Kõnealune ühtlustamine suurendaks üksnes ettevõtete EList väljaviimise ligitõmbavust. Ettevõtete maksustamise käitumisjuhend käsitles kahjustavat maksukonkurentsi. Erinevad maksumäärad ELi liikmesriikides ei ole kahjulikud.

Paluksin, et volinik, kui ta esitab nimetatud ettepanekud järgmisel aastal, peaks seda kõike silmas. Liikmesriigid, nagu Iirimaa, on juba andnud...

(Juhataja katkestas kõneleja)

 
  
MPphoto
 
 

  Pervenche Berès (PSE).(FR) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, kõigepealt sooviksin tänada meie raportööri tema tehtud väärtusliku töö eest ja jõupingutuste eest tulla välja tekstiga, millega kahjuks näib, et ta ise rahul ei ole.

Maksustamine on selgelt oluline täiendus tõelise siseturu loomisele, kui soovime, et see turg oleks midagi enamat kui vabakaubanduspiirkond, kus on lubatud kõik maksu- ja sotsiaalse dumpingu vormid. Siseturu väljakujundamiseks on seetõttu vaja ühtlustada teatavaid eeskirju maksustamise kohta ning ennekõike luua ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas. Meie ees täna olev raport avab selleks ukse ning mul on selle üle hea meel. Pean ära märkima, et mitmed kaasparlamendiliikmed on väga aktiivselt selle kava vastu selle nimel, mida nemad nimetavad õiglaseks konkurentsiks.

Isiklikult olen veendunud, et vaba ja moonutamata konkurents – ning ma ei ole raevukas seda tüüpi konkurentsi toetaja – vajab teataval määral läbipaistvust eeskirjade osas. Olen üllatunud, et riigid, mis on lõiganud kasu Euroopa Liidu toetustelt solidaarsuse nime all, on täna selle olulise sammu astumise vastu, mis edendaks solidaarsust, konkurentsi ja läbipaistvust.

Maksustamine on seega hirmuäratav vahend, mida EL peab kasutama oma valitud strateegiate elluviimiseks, kuna tal ei ole väga palju vahendeid. See võib avaldada positiivset mõju puhastele energiatele ning võib aidata saavutada...

(Juhataja katkestas kõneleja)

 
  
MPphoto
 
 

  Olle Schmidt (ALDE). - (SV) Härra juhataja, seda raportit mõjutab tugevalt kompromiss fraktsioonide PPE-DE ja ALDE vahel. Ma usun, et see on väga tasakaalukas raport. Selles on sätestatud liikmesriikide vastutus maksupoliitika eest, samal ajal kui eksisteerib arvukalt makse, mis saaksid kasu suuremast koordineerimisest ELis. Raportööri esialgne ettepanek sisaldas põhjalikku koordineerimist tugeva rõhuasetusega ümberjaotamise kõrgematele tasemetele. See ei saa olla mooduseks, kuidas Euroopa majandus kasvab või luuakse uusi töökohti. Elame globaliseerunud maailmas, kus Euroopa ei vaja kõrgemaid makse. Arvan, et selle asemel peaksime meie, kes me elame kõrgete maksudega riikides, vaatama teisi mudeleid, näiteks fikseeritud maksumäär. Üldiselt tuleks vähendada töötajatele kehtivaid makse ja tõsta makse kahjulikule tarbimisele. Näiteks tuleks kasutusele võtta erilised keskkonnamaksud, samuti mõõdukad aktsiisimaksud alkoholile ja tubakale, nagu on öelnud volinik.

Siinkohal peab EL suutma tegutseda üksmeelsemalt. See on poliitiliselt tundlik küsimus – me oleme seda siin kuulnud ning ma olen sellest teadlik –, kuid minu arvates on see sellele vaatamata vajalik. Kui soovime lahendada suuri kliima- ja energiaalaseid väljakutseid, millega seisame silmitsi, oleks meist vastutustundetu välistada maksupoliitika meetmete kontrollimine. Suurt majanduskasvu on võimalik saavutada kõrgete keskkonna- ja energiamaksude abil ning samal ajal üldise maksukoormuse vähendamise abil. Kõik, kes vähegi kahtlevad, võivad vaadata paremtsentristliku valitsuse poliitikat minu koduriigis Rootsis, kui lubate mul olla selle arutelu lõpus veidi patriootlik.

 
  
MPphoto
 
 

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). - (PL) Härra juhataja, volinik, võttes sõna arutelul, mis on pühendatud maksu- ja tollipoliitika mõjule Lissaboni strateegia rakendamisele, sooviksin juhtida teie tähelepanu asjaolule, et mõned soovitused, mis käivad liikmesriikide maksusüsteemi kohta ja mis sisalduvad proua Wagenknechti raportis, ei avalda positiivset mõju majanduskasvule ja tööhõivele ELi riikides.

Esiteks on maksukonkurentsist eemaldumine ja püüded standardida lahendusi ettevõtete tulumaksu valdkonnas vastuolus ELi liikmesriikide maksustamisalase suveräänsuse põhimõttega.

Teiseks ei too ettevõtte tulumaksumäära langetamine ja samal ajal mis tahes seotud maksusoodustuste hävitamine kaasa sellest maksust pärit eelarvetulu vähenemist; tegelikult suureneb see vähehaaval. Seda kinnitab olukord minu koduriigis Poolas, kus ettevõtte tulumaksumäära on järk-järgult vähendatud, ometi on selle maksu pealt saadav tulu iga aastaga suurem.

Kolmandaks ja lõpuks pean antud olukorras raporti soovitusi koordineerimise ja maksusüsteemi kohta, sealhulgas otseste maksude kohta, ohtlikeks sammudeks, mis ei aita kindlasti rakendada Lissaboni strateegiat.

 
  
MPphoto
 
 

  Zsolt László Becsey (PPE-DE). - (HU) Tänan teid, härra juhataja. Millest me räägime? Üks võtmeküsimustest on see, kas oleme väärilised vastased – konkurentsivõime poolest – välisele maksukonkurentsile, teisisõnu väljastpoolt Euroopa Liitu pärit maksukonkurentsile ning me ei peaks otsima patuoinad Euroopa Liidust. Vastasel korral, nagu on väitnud minu kolleegid, lahkub kapital tervikuna EList. Millega me kõnealuses maksupoliitikas nõustume? Nõustume, et see peab lihtsustama töökohtade loomist, teisisõnu edendama tööjõudu. Nõustume, et peame aitama väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kuna need võimaldavad inimestel jääda oma kohale, aitavad tugevdada peresid ning samuti luua töökohti. Samuti nõustun sotsiaalpoliitiliste meetmetega, mis aitavad astuda vastu demograafilisele väljakutsele Euroopa Liidus.

Millega me ei nõustu? Me ei nõustu, et inflatsioonivastase poliitika edendamise ja konkurentsialastele väljakutsetele asjakohaselt vastuastumise asemel tuleb ülemaksustada valdkonnad, mis on seotud tervise, keskkonna või sotsiaalpoliitikaga. Samuti ei tohi me unustada, et Euroopa Liit on laienenud ja muutunud väga heterogeenseks. Eeldame, et kõik säilitavad eelarvedistsipliini oma sõltumatus fiskaalpoliitikas, kuid samal ajal soovime vähendada vahendeid selle teostamiseks. Kui meie esmane eesmärk on lähenemine, siis peaksime näiteks, kui soovime kaudse maksustamise, nagu aktsiisimaks, puhul kuhugi jõuda, muutma lähenemise saavutamise kohustuslikuks mitte ainult riikidele, kes tegutsevad minimaalse maksumäära vahemikus, vaid samuti riikidele, kes kohaldavad kõrgemaid maksumäärasid. Sel põhjusel oleme mitmetes instantsides esitanud ettepaneku asendada praegune lähenemisviis, mis põhineb eranditult minimaalsel aktsiisimaksumääral, teatava käitumisjuhendiga, mis suunab kõik liikmesriigid samale rajale. Ühise kapitali ja ühtse maksubaasi kohta sooviksin öelda järgmist: sellest saaks tõsine probleem, kui see sisaldaks konkurentsivõimeliste riikide karistamist, miinimummäärade kasutuselevõtmist. Samuti kardan seda, mis võib juhtuda kapitali liikumisega, kui kehtestatakse ühtne maksubaas. Kas see ei tähendaks tulu tütarettevõtete pealt uutes liikmesriikides, näiteks kas seda ei klassifitseeritaks kontodel pidevalt ümber emaettevõtte tuluna, selle asemel et investeerida seda koha peal? Samuti on väga oluline pettustevastane võitlus ning me soovime komisjonile selles kontekstis edu. Ta on õigel teel, kuna kõige olulisem on teha seaduspäraseks varimajandus ja võtta meetmeid kuritegevuse vastu võitlemiseks. Tänan teid, härra juhataja.

 
  
MPphoto
 
 

  Dariusz Rosati (PSE). - (PL) Härra juhataja, Lissaboni strateegia peamine eesmärk on tõsta riigi majanduse konkurentsivõimet. Kõrgetasemeline konkurentsivõime võimaldab kiirendada majanduskasvu ja luua uusi töökohti ning muudab võimalikuks oluliste sotsiaalsete eesmärkide rahastamise. Kahjuks ei soodusta praegune maksusüsteem ELi liikmesriikides Lissaboni strateegia rakendamist. Tööõigusele ja majandustegevusele peale pandud koormus on liiga suur, maksumäärad on liiga erinevad ning eeskirjad on liiga keerulised. Samal ajal koormavad maksusüsteemi ülemäärased funktsioonid ja ülesanded – majanduslikud, fiskaalsed, sotsiaalsed või keskkonnaalased.

Konkurentsivõimele kaasaaitamiseks peavad maksud ennekõike looma stiimuleid töötamisele, arendama majandustegevust ja looma uuendusi. Kõnealusel eesmärgil peaksid maksud, eriti otsesed maksud, olema kehtestatud mõõdukal tasemel, vältides tarbetuid erinevusi maksumäärade vahel ja ülemäärast progressiooni. Kuna otsesed maksud avaldavad tootmisele ja tööhõivele tugevamat ja negatiivset mõju, peame eelarvetulu kavandamisel kasutama rohkem kaudseid makse.

Härra juhataja, arutelu kontekstis sooviksin väljendada oma muret selle pärast, et eksisteerib liiga palju ideoloogiat ja poliitikat ning liiga vähe tõelisi majandusteadmisi. Parim näide sellest on siinkohal kasutatud kontseptsioon, näiteks maksu- või sotsiaalne dumping. Maksustamisel puudub objektiivne standard ning seetõttu ei ole võimalik süüdistada neid riike, kes kohaldavad ettevõtete suhtes madalamat maksudumpingu määra.

 
  
MPphoto
 
 

  Konrad Szymański (UEN). - (PL) Daamid ja härrad, sooviksin alustada majandus- ja rahanduskomisjoni õnnitlemisega keerulise ning peaasjalikult õnnestunud töö puhul, et teha vajalikud muudatused esialgsesse teksti.

Esialgu soovitati meile mitte ainult seda, et ettevõtte tulumaksu põhimõtte kehtestamisse tuleks kaasata Euroopa Liit, vaid samuti seda, et neid makse tuleks tõsta vastupidiselt suundumustele maailmas. See, et me seda vältisime, on hea. Sarnasel põhjusel peaksime heitma kriitilise pilgu tekstis avaldatud toetusele maksubaasi ühtlustamiseks. Ühenduse maksubaas on hoop ELi maksukonkurentsile, millega kaasnevad negatiivsed tagajärjed. Selle kasutuselevõtmine piiraks liikmesriikide jõupingutusi ettevõtete maksustamise optimeerimisel vastupidiselt Lissaboni eesmärkidele. Poliitilises tähenduses koormaks see ELi, mis omaenda nõuetekohaselt sõnastatud huvides peaks hoiduma Euroopa maksusüsteemi kujundamise mõjutamisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Lįszló Kovįcs, volinik. − Härra juhataja, arutelu on olnud väga huvitav ning suurem osa tehtud kaastööst julgustav. Nagu teid, on ka mind pandud uskuma, et meie jõupingutused maksutõkete kõrvaldamiseks siseturul on piisavalt jätkusuutlikud. Olen eriti tänulik teie toetuse eest tähtsale projektile seoses ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasiga ning ootan rõõmuga teie tulevast omaalgatuslikku raportit ühtse tulumaksubaasi kohta. Mis puutub kriitilistesse märkustesse, siis kavatsen saata isikliku kirja nendele austatud parlamendiliikmetele, kes on väljendanud oma vastuseisu, mida ma hindan. Oleks õiglane vastata neile kirjalikult, nagu mina, et mitte kulutada väga palju teie ajast.

Mul on hea meel, et suurem osa teist on minuga ühel arvamusel, et maksupoliitika mängib olulist rolli paljude ELi poliitiliste eesmärkide saavutamisel ja eriti majanduskasvu, tööhõive, konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse osas. Tänan teid tähelepanu ja toetuse eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 12.00.

Daamid ja härrad, sooviksin tänada paljusid selle eest, et nad püsisid neile antud aja raames, ja samuti tänada kõiki – loodan – nende mõistmiste eest, mis võimaldas meil lõpetada viis minutit varem ja seetõttu ära kuulata kõiki, mitte nii nagu on juhtunud teistel kordadel, kus enne tähtsat arutelu või hääletust ei saanud me ära kuulata, mida meie kolleegidel öelda oli.

Kirjalikud deklaratsioonid (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Gábor Harangozó (PSE), kirjalikult. – Me kõik peaksime nõustuma, et 27 riikliku maksusüsteemi üheaegne kehtimine takistab tõsiselt ühtse turu eeliste mõjule pääsemist. Lisaks on olemas tõeline võimalus anda Lissaboni strateegia rakendamisele hoogu juurde kogu ELi hõlmavate maksu- ja tollimeetmete abil, mis muudavad Euroopa Liidu ligitõmbavamaks investeerimise ja töötamise suhtes. Konkurentsivõimelisemate turgude laiendamisel ja süvendamisel peaksime kasutama kõiki kättesaadavaid vahendeid, sealhulgas investeerimissõbralikumat fiskaal- ja tollipoliitikat selleks, et suurendada tööhõivet, investeeringuid uurimis- ja arendustegevusse ning keskkonnasõbralike tehnoloogiate arendamisse. Sellega seoses tervitame soojalt Wagenknechti omaalgatuslikku raportit, mille eesmärk on luua vajalik eelarveraamistik riski ja uuenduslike investeeringute julgustamiseks, et saavutada majanduskasvu ja tööhõive eesmärgid. Maksusüsteemi lihtsustamise ja ühtlustamise eelised Euroopa Liidus tervikuna on ilmsed ja need aitavad saavutada nii Lissaboni eesmärke – suuremate maksusoodustuste abil investeeringutele – kui ka saavutada ELi turuintegratsiooni, kõrvaldades järelejäänud takistused ühtse turu väljakujundamisele.

 
  
  

(Istung katkestati kell 09.55 ja jätkus kell 10.10.)

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Hans-Gert PÖTTERING
President

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika