Istungi stenogramm

Teisipäev, 23. oktoober 2007 - Strasbourg

15. Infotund (küsimused komisjonile)

  Juhataja. − Järgmisena on päevakorras infotund (B6-0318/07).

Nagu mõned kolleegid ilmselt juba teavad, tahtsime me täna teha väikese katse, et muuta infotundi sõbralikumaks ja interaktiivsemaks. Kutsun seetõttu kõiki parlamendiliikmeid istuma esimestesse ridadesse, nii et meie ja komisjoni liikmete vahel valitseks sõbralikum õhkkond. Palun tulge istuge esiritta, selle asemel et sinna kaugele jääda.

Näen, et mõned teist on ikka veel häbelikud. Tulge, tulge, eksperimenteerida on ju lõbus!

Komisjonile on esitatud järgmised küsimused.

Esimene osa

Küsimus 41, mille on esitanud Manuel Medina Ortega (H-0679/07)

Teema: Lasteröövid

Milliseid meetmeid kavatseb komisjon võtta, arvestades laste röövimise ja kadumise juhtumite arvu, et koordineerida liikmesriikide vahendeid ning hoida ära ja karistada kõnealuseid tegusid kogu Euroopa Liidus?

  Franco Frattini, komisjoni asepresident. − Komisjon nõustub täiesti, et alaealiste röövimise ja kadumise vastu võitlemine on oluline. Laste õiguste tugevdamine, nagu te kõik hästi teate, on üks minu isiklikke prioriteete.

Esimene meede, mille Euroopa Komisjon kõnealuses küsimuses võttis, oli 2001. aastal Euroopa organisatsioonide võrgustiku, Kadunud ja Seksuaalselt Kuritarvitatud Laste Euroopa Föderatsiooni loomise toetamine, praegu on selle nimeks Euroopa Kadunud Lapsed. Tänaseks on meil 21 organisatsiooni 15 liikmesriigis.

Seejärel loodi või uuendati ühenduse programmi Daphne rahalisel toel ja keskuse Child Focus abiga mitu keskust.

Mitmed liikmesriigid on viimase 10 aasta jooksul kehtestanud hädaabinumbrid kadunud lapsega perekondade toetamiseks ja lapse otsimise kiirendamiseks.

Kadunud laste ja laste röövimise juhtumid võivad kiiresti muutuda ja muutuvad praegugi piiriülesteks juhtumiteks. Seetõttu teeme ettepaneku kehtestada kadunud laste kohta teatamiseks ühtne hädaabinumber. Sellel eesmärgil rakendatakse 15. veebruari 2007. aasta otsus, millega reserveeritakse riigisisene numeratsiooniala algusega „116” sotsiaalse väärtusega ühtlustatud teenuste ühtlustatud numbritele. See on iga liikmesriigi teha olev oluline otsus, eriti seoses 116000 numbriga vihjeliinide jaoks, kuhu teatada kadunud lastest.

Te teate, et numbrile 116 vastavate teenuste kehtestamine on liikmesriikide ülesanne. Siinkohal pean kahjuks ütlema, et kolm liikmesriiki ei ole veel vastanud. Õiguslikke meetmeid on võtnud 17 liikmesriiki. 12 liikmesriiki on välja kuulutanud kandideerimiskutse vihjeliini haldamiseks ja teenusepakkujad on välja valinud seni ainult neli liikmesriiki: Belgia, Taani, Kreeka ja Portugal. Seetõttu ei ole ma 2007. aasta veebruari otsuse rakendamise hetkeolukorraga üldse rahul.

Lisaks hädaabinumbritele on kadunud laste otsimisel vajalik abimehhanism. Mitmed süsteemid on juba olemas ja võivad üleeuroopaliste meetmete eeskujuks olla. Te olete ehk kuulnud Põhja-Ameerika süsteemist „Amber Alert”, Prantsusmaal on juba olemas „Alerte enlèvement” ja Kreekas „Amber Alert Hellas”. Me toetame liikmesriikides riigi tasandil samasuguste mehhanismide loomist. Kui kõik liikmesriigid sellised mehhanismid loovad ja kui need on omavahel ühenduses, siis on piiriüleste juhtumite lahendamine võimalik ja lihtsam. Kõnealusel eesmärgil oleme koostanud juhised, kus kirjeldame meie nägemust üleeuroopalisest kadunud lastega tegelevast mehhanismist. Küsimust arutati esimest korda justiits- ja siseministrite nõukogu mitteametlikul kohtumisel 1. oktoobril 2007. aastal.

Lisaks toetame me laste kuritarvitamise alase rahvusvahelise pildiandmebaasi loomist, mis oleks uus vahend ohvrite ja kurjategijate tuvastamiseks. Teostatavusuuringut ja rakendusetappi rahastatakse programmi AGIS raames ja alates 2005. aasta septembrist rahastavad seda Interpoli kasutatavat andmebaasi peamiselt G8 riigid ja eraettevõtted. Kõnealuse andmebaasi abil on praeguseks leitud ja vahistatud mitmeid kurjategijaid Euroopas ja väljaspool Euroopat, hiljuti näiteks üks väga tuntud pedofiil Tais, ja päästa ohvreid.

  Manuel Medina Ortega (PSE). – (ES) Proua juhataja, tänan teid, et võimaldasite meil näost näkku kohtuda Euroopa Komisjoni volinikuga, kellelt ma olen sarnaste asjade kohta juba palju küsimusi küsinud.

Kadunud laste küsimus on muret tekitav. Näiteks ainult minu kodupaigas Kanaari saartel on viimastel aastatel jäljetult kadunud kolm last, st et nad ei ole isegi pedofiilide võrgustikes välja ilmunud. Nad on jäljetult kadunud, mis paneb meid küsima, kas neid lapsi on kasutatud kindlatel eesmärkidel, näiteks elundikaubanduseks, ja kas Euroopa Liidus tegutsevad võimalike rahvusvaheliste sidemetega maffiaorganisatsioonid.

See viib mind mõttele, et kas tegemist pole mitte probleemiga, mis vajaks jõulisemat algatust, kui need, mida komisjon seni on teinud. Ma tean, et volinik on alati jõupingutusi teinud, kuid ma kutsun teda üles jõuliselt toimima ka kõnealuses valdkonnas, kuna tegemist on vanematele ja ühiskonnale üldiselt muret tekitava küsimusega, sest lapsed on meie kõige kallim vara.

  Franco Frattini, komisjoni asepresident. − (IT) Proua juhataja, härra Medina, ma nõustun täielikult teie soovidega ja mulle valmistab äärmist rahulolematust asjaolu, et isegi kui me algatusi teeme, siis liikmesriigid ei rakenda neid.

Hädaabikõnede ühtse Euroopa numbri oleks pidanud rakendama igas liikmesriigis septembri lõpuks. Praegu on oktoobri lõpp ja süsteem toimib ainult neljas liikmesriigis; 17 liikmesriiki on küll algatusi teinud, kuid rakendamine viibib sellele vaatamata.

Teine ettepanek, mis me teha soovime, käsitleb tihedamat koostööd nn seksturismi järelevalve osas. Kahjuks reisivad paljud Euroopa kodanikud näiliselt turistidena maailma muudesse osadesse, et panna toime kohutavaid pedofiiliaakte, ja olen nõus, et kõnealuses valdkonnas tuleb rahvusvahelist koostööd tõhustada. Ma nõustun teiega – ja kahjuks on meil ka tõendeid – et kadunud lapsi kasutatakse sageli elundikaubanduses. Kahjuks kehtib see mitte ainult minu päritolupiirkonna, vaid ka muude Euroopa Liidule väga lähedal asuvate alade, nagu Balkani poolsaare, Ida-Euroopa ja Musta mere piirkonna kohta.

Kahjuks on elundikaubandus reaalsus, rääkimata veel Kaug-Idast ja Kagu-Aasiast pärit täiskasvanute ja laste elunditega kaubitsemisest. Kuigi see pole valdkond, mida liikmesriikide valitsused siiani oleksid soovinud ELi vastutusalasse anda, võib EL peatselt kõnealust valdkonda tõhusamalt käsitleda, osaliselt tänu uue institutsioonilise reformi kokkuleppe heakskiitmisele.

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE). - (EL) Proua juhataja, kas ma võin küsida volinikult, et on see kindel, et kõigis liikmesriikides lapse sünd deklareeritakse? Kas ELi piire ületavate laste arv registreeritakse, nii et laste võimalikku kadumist või nende elundite kasutamist on võimalik tuvastada?

  Franco Frattini, komisjoni asepresident. − (FR) Jah, teil on õigus. Me oleme piiripunktides avastanud registreerimata lapsi ja seetõttu pean ma isikuandmete kogumist väga tähtsaks.

Isikuandmete kogumine tähendab päritoluriikide aitamist, olgu need siis ELi kuuluvad riigid – kuigi ma ei usu siin probleemi esinevat – või eriti ELi naaber- ja partnerriigid, kus mõnikord on registrite osas kontroll puudulik ja kus veel registreerimata või üldse registreerimata lapsed mulle eriti muret valmistavad.

Just seetõttu oleme me otsustanud toetada osaliselt Euroopa rahastamisprogrammide kaudu strateegilisi projekte, mis aitavad tugevdada ELi partner- ja naaberriikide kodanikeregistrite alast suutlikkust.

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, volinik, oma näidetes märkisite, et neli liikmesriiki on loonud hädaabinumbrid. On esinenud muid probleeme – näiteks, mulle meenub, et tsunamijärgsel ajal – kui piirkonda minejate, näiteks nende isikute suhtes, kes tulid oma pedofiilseid kalduvusi rahuldama – kohaldati andmekaitset ja nende sugulased ega ametiasutused ei teadnudki, millega tegelikult tegemist oli. Kas oleks ehk aeg hiilimine lõpetada ja hakata liikmesriike nimetama? Nimede väljaütlemine ja häbistamine oleks õige meetod, mis sunniks kõnealuseid liikmesriike oma kohustusi täitma ja lõpuks paremini käituma.

  Franco Frattini, komisjoni asepresident. − Ma juba ütlesin, et ma ei ole otsuse rakendamise ulatusega üldse rahul ja et seni on ainult neli liikmesriiki otsust rakendanud. Nüüd peavad kõik liikmesriigid otsust rakendama. Asjaolu, et ainult neli liikmesriiki rakendavad 2007. aasta veebruaris ühehäälselt vastu võetud otsust, näitab, et me peame palju rohkem ära tegema.

Mis puutub õigesse tasakaalu andmete konfidentsiaalsuse või isikuandmete kaitse ja pedofiilia vastu võitlemise vahel, siis pedofiilidest ja kuritegudest ja laste kuritarvitamisest rääkides olen ma isiklikust seisukohast ohvrite – laste – ja mitte kurjategijate poolel. Kõiki tagatisi arvesse võttes peame me eelkõige toetama ohvreid ja vanemaid, mitte kahtlusaluseid kurjategijaid.

  Juhataja. − Kas ma võiksin parlamendisaadikutele uuesti meelde tuletada seda, mida ma infotunni alguses juba ütlesin. Me proovime eksperimenti läbi viia ja ma palun kõigil parlamendisaadikutel tulla esiridadesse istuma, nii et meie infotund oleks vahetum ja sõbralikum ja ehk rohkem mõttevahetuse moodi. Nii et ma palun neid, kes tavaliselt tagaridades istuvad, ettepoole tulla.

Järgmine küsimus käsitleb troopilist Chikungunya viirust Euroopas. Ma pole kindel, kas ma viiruse nime õigesti hääldasin.

  Juhataja. − Küsimus 42, mille on esitanud Milan Gala (H-0738/07)

Teema: Chikungunya viirus Euroopas

Itaalia ametiasutused teavitasid Euroopa varajase hoiatamise süsteemi kaudu teisi ELi liikmesriike Chikungunya viiruse põhjustatud troopilise palaviku epideemiast Emilia-Romagna maakonnas. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus hoiatab, et kliimatingimused on lähikuudel kõnealuse vektori püsimiseks soodsad, eriti Vahemere maades, ja et esineb suur oht, et viirus võib levida teistesse Euroopa riikidesse, kus kliimatingimused on selle ellujäämiseks soodsad. Kas komisjon valmistab märkimisväärsete kliimatingimuste muutumise ja inimeste suure liikuvuse ajastul ette kava, kuidas võimaliku suureulatuslikuma troopilise palaviku epideemia ajal toimida?

  Markos Kyprianou, volinik. − Mul oli endalgi probleeme selle nime hääldamisega. Alustuseks pean ütlema, et ma lootsin, et haigus likvideeritakse enne, kui ma selle nime hääldama õpin, kuid kahjuks on see püsivamaks muutumas ja me peame nüüd seda küsimust käsitlema.

Eile oli mul võimalus üheminutiliste kõnede ajal kuulda lugupeetud parlamendisaadiku sõnavõttu kõnealuses küsimuses ja ma jagan tema muret. Võib küll öelda, et meil on nakatunute arv suhteliselt väike – Itaalias on näiteks ligikaudu 250 nakatunut, seevastu mõned aastad tagasi Réunioni saarel oli nakatunuid rohkem kui 150 000. Kuid muret tekitav on just suundumus. Meid teeb praegu murelikuks asjaolu, et nüüd levivad Euroopas troopilised haigused ja see on tingitud mitme teguri koosmõjust – kliimamuutustest, mis loomulikult aitavad vektoril levida ja ellu jääda, ning samal ajal ka inimeste suurenenud liikuvusest, mis teeb võimalikuks viiruse sissetoomise troopikast naasvate inimeste abil.

Meile oli oluline võtta viivitamata meetmeid. Algusest peale toimisid Itaalia ametiasutused õigesti, kiiresti ja tõhusalt, nii et võib öelda, et olukorra tõsidus on nüüd leevenenud, ehkki meil esineb ikka veel haigusjuhtumeid.

Esimese asjana võttis komisjon mitmesuguseid meetmeid, kasutades olemasolevaid vahendeid või kohandades neid olukorrale. Kõigepealt tegime kindlaks, et on võimalik saada tehnilist abi Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse kaudu, mis tõestas veel kord, et selle keskuse asutamine oli Euroopa Liidu poolt tark otsus.

Pidime nüüd tegelema uue ohu ja uut sorti väljakutsega. Me kohandasime õigusakte ja lisasime vektorputukate põhjustatud haigused prioriteediks seatud haiguste loetellu. Ühtlasi palusime me liikmesriikidel – ja see on neile seadusjärgne kohustus – teavitada komisjoni ja teisi liikmesriike varajase hoiatamise süsteemi kaudu. Haiguse leviku takistamiseks on väga oluline haigusjuhtumite võimalikult varane avastamine.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus koostas lisaks haigusjuhtude määratlusele standardmenetlused ja ajakohastab neid korrapäraselt. Väga oluline on see, et me tõhustasime ja suurendasime laborite suutlikkust, et Chikungunya viirust avastada ja kindlaks määrata. Tegime seda mujalt pärinevate viiruste diagnostika Euroopa võrgustiku kaudu, mida rahastatakse rahvatervise programmi raames. Sama programmi raames rahastame me ka ühismeetmeid liikmesriikidega, et tugevdada veelgi valmisolekut rahvatervisega seotud hädaolukordadeks.

Meil oli võimalus arutada täiskogu istungil rahvatervisega seotud hädaolukordadeks üldise valmisoleku teatist ja tegevuskava, mis võeti vastu 2005. aastal. Süsteem on loodud, me saame seda loomulikult kasutada ja seda on juba kasutatud, kuid muidugi me kohandame seda, et oleks võimalik vastata ka kõnealust liiki terviseohule. Üldsuse teavitamine on väga oluline ja seda teeme ka meie Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse kaudu nii mõjupiirkondades kui ka reisijate puhul.

Tehnilised juhendmaterjalid Chikungunya palaviku juhtude kiireks avastamiseks on koostatud, need on tõhusa epidemioloogilise järelevalve alustalaks. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus on koostanud ka toeka paketi tehnilisi juhenddokumente, sealhulgas: teave tervishoiutöötajatele, Chikungunya palaviku haigusjuhtude määratlused ja haigusjuhtude kindlakstegemise voodiagrammid. Need on kättesaadavad ja pädevad asutused kasutavad neid praegu riigi tasandil otsuste tegemise hõlbustamiseks.

Koostöös liikmesriikide pädevate asutustega tegeleme kohe ka verega seotud ohutuse küsimusega, mis on samuti väga tähtis. Kui olukord püsib, siis on minu alluvuses olevad talitused valmis vastu võtma uue vere loovutamise keelu eeskirja ka selle haiguse puhul.

Uue rahvatervise programmi ja muude vahendite abil rahastatakse ka teadusuuringuid, mis käsitlevad vektorputukate põhjustatud haigustega seonduvaid küsimusi, sest me peame ka putukaid endid uurima, ja muidugi peame uurima ülemaailmseid muutusi selliste projektide abil nagu Eden, mis käsitleb uusi haigusi muutuvas Euroopa keskkonnas.

Kõik see tõendab kliimamuutuste vahetut mõju tervisele. Siinkohal pean kõrvalmärkusena ütlema, et meil on ka loomatervishoius kliimamuutustest tingitud probleeme. Euroopa Komisjon kavatseb järgmisel aastal võtta vastu teatise, mis käsitleb kliimamuutuste kõnealuseid aspekte.

  Milan Gaľa (PPE-DE). - (SK) Volinik, tänan teid pädeva vastuse eest ja õnnitlen Itaalia ametiasutusi asjakohase reageerimise puhul. Kogu probleemi vaagides tundub mulle veidi kummaline, et Chikungunya viiruse vastu ei ole veel vaktsiini välja töötatud, ehkki mõnede andmete alusel on Aafrikas viirusega nakatunud kuni miljon inimest. Vaktsiini puudumine tundub mulle arusaadavam linnugripi puhul, sest linnugripi edasiantavat viirust ei ole veel isoleeritud ja seetõttu ei ole võimalik ka vaktsiini välja töötada. Kuid kõnealusel juhul näib olevat tegemist viirusega, mida on seroloogiliste ja muude meetoditega võimalik kindlaks teha ja nüüd oleks võimalik välja töötada seerum või vaktsiin. Kui viirus juhtub levima, oleks seerum või vaktsiin Chikungunya palaviku vastu tõhus ravim ja võib-olla aitaks see isegi hullema nakkushaiguse, Dengue’i palaviku vastu.

  Markos Kyprianou, volinik. − Esiteks, viide Dengue’i palavikule on oluline, sest sama putukas võib ka Dengue’i palavikku edasi kanda, nii et ka see teeb meile muret. Seetõttu valmistame ette aruannet vektorputukate põhjustatud haiguste kohta, sest kliimamuutused aitavad kaasa kõnealuste putukate levikule, nagu ma juba ütlesin, kuid kuna meil on pehmemad talved, siis ka nakkust edasi kandvate putukate ellujäämisele.

Teil on õigus; vaktsiini ei ole, ja see on häbiväärne. Teadusuuringud küll käivad, aga pean ütlema, et praeguseks oleme tulemustest veel kaugel.

See on muidugi küsimus, mille tõstatame ka Maailma Terviseorganisatsioonis ja me proovime meie mitmesuguste vahendite ja poliitikate abil vaktsiinide väljatöötamist soodustada.

Kui lubate, siis lisan ka ühe isikliku seisukoha, mida ma liikmesriikidele juba linnugripi esimestest aruteludest saadik olen öelnud: meil pole mitte ainult solidaarsusest vastutus arengumaade ja kolmandate riikide eest, et aidata neil terviseohtude vastu võidelda, vaid see on ka enesekaitse liik, ja me peame aru saama, et me ei saa pidada end immuunseks ja kaitstuks oma mugavas nurgakeses siin Euroopa Liidus. Sest me pole seda! Seetõttu on väga oluline käsitleda maailmas esinevaid terviseohte ka Euroopa Liidu terviseohtudena ja teha need osaks meie prioriteetidest.

Tervishoiustrateegia, mille me täna komisjonis vastu võtsime, saadetakse ka parlamendile teiega arutamiseks. Strateegia sisaldab Euroopa Liidu tervishoiupoliitika väga tähtsat ülemaailmset aspekti ja ma olen optimistlik selles suhtes, et me saame kõnealuse uue lähenemisviisiga olukorda muuta ja parandada.

  Juhataja. − Küsimus 43, mille on esitanud Paulo Casaca (H-0752/07)

Teema: Humanitaarkatastroof Iraagis

Süüria piiri sulgemisega lõigati tuhandete Iraagi pagulaste, sealhulgas väga suurte perekondade ja seega arvukate laste jaoks ära ainus järelejäänud põgenemisvõimalus.

Lisaks etnilisele puhastusele – mida õhutab sageli tagant Iraagi ametiasutuste aktiivne kaasatus – on seal nüüd tõsine kooleraepideemia, mis on otseselt tingitud suures osas riigist valitsevatest kohutavatest sanitaartingimustest.

Komisjoni vastus Iraagi humanitaarkatastroofile on olnud täiesti tähtsusetu ja otseses vastuolus Euroopa väärtustega.

Kuidas kavatseb komisjon toetada Iraagi sisepagulasi ja Iraagist välja põgenejaid?

Kuidas kavatseb komisjon toetada Iraagi piiriäärseid riike, nagu Jordaania, mis peavad ebaproportsionaalselt palju kannatama kõnealuse olukorra tagajärgede all?

  Neelie Kroes, volinik. − Komisjon on täiesti teadlik humanitaarabi vajaduse ulatusest Iraagis ja tema naaberriikides. Komisjoni vastus kõnealusele kriisile on kahesugune. Esiteks, et toetada Iraagi ja naaberriikide põgenikke, võttis komisjon kohe, 2007. aasta mais vastu rahastamisotsuse anda humanitaarabi 6,2 miljoni euro ulatuses, et vastata pagulaste kõige tungivamatele vajadustele. Kõnealust abisummat suurendatakse 2007. aasta lõpuks 7 miljoni euroni.

Komisjon on kohustunud töötama välja abiprogramme koos Süüria ja Jordaania valitsusega, kellele langeb pagulaste kriisis kõige suurem koorem. Nimetatud riikide valitsused on selgelt mõista andnud, et nad ei poolda väliseid humanitaarabiprogramme, mida rakendatakse rahvusvaheliste organisatsioonide ja valitsusväliste organisatsioonide kaudu. Nad ootavad, et rahvusvaheline üldsus toetab nende riiklikke süsteeme, eriti hariduse ja tervishoiu valdkonnas, sest neist süsteemidest saavad kasu ka Iraagi pagulased.

Sellest tulenevalt on komisjon kindlaks teinud kiire mõjuga projektid kogusummas 37,7 miljonit eurot, mille osas komisjon praegu liikmesriikidega konsulteerib. Kõik need meetmed on osa komisjoni kohesest vastusest pagulaste kõige tungivamate vajaduste rahuldamiseks.

Komisjon mõistab, et leevendab vaid osaliselt tohutuid kannatusi ja survet naaberriikide institutsioonidele ja sotsiaalsele struktuurile, ja seetõttu arendame me praegu komisjonis vastamisstrateegiat edasi, et leida sellele asjakohane rahastus.

Teiseks, seoses Iraagi olukorraga toetab komisjon Rahvusvahelist Punase Risti Komiteed seni 4 miljoni euroga ja teeb praegu kindlaks teisi kindlaid ja vastuvõetavaid Iraagis tegutsevaid partnereid, et abi ulatust suurendada.

Tuleb tunnistada, et kuigi humanitaarabi vajadus on märkimisväärne, esineb humanitaarabi kättetoimetamisele ka märkimisväärseid takistusi. Tõsised julgeolekumured ja juurdepääsuga seotud küsimused takistavad komisjonil ja teistel annetajatel eraldamast vahendeid, mis vastaksid tõeliselt vajaduse suurusele.

Tegelikult on puudus humanitaarabipartneritest, kes on võimelised Iraagis tegutsema ja rakendama programme, mis asjakohaselt vastaksid kõige haavatavamate inimeste vajadustele.

Lõpetuseks tahab komisjon meelde tuletada, et ta on Iraagi taastamise rahvusvahelise fondi peamine rahastaja, toetades fondi 123 miljoni euroga. See moodustab seni muide 46% kogutoetustest. 2003. aastast saadik on komisjon eraldanud Iraagile üle 800 miljoni euro.

  Paulo Casaca (PSE). – (PT) Proua juhataja, volinik, tänan teid väga täpsustuste eest, aga tahaksin teile meelde tuletada, et Egiptuses on hinnanguliselt juba 200 000 Iraagi pagulast; Egiptusele ei paku Euroopa Komisjon midagi. Ammani ülikool viis äsja läbi uuringu, mille kohaselt on Jordaanias üle miljoni pagulase – sellel on täiesti katastroofiline makromajanduslik mõju; Euroopa Komisjon ei astu aga samme probleemiga tegelemiseks. Isegi Iisrael loob parajasti üsna tähelepanuväärset arstiabiprogrammi Iraagi lastele. Mis puutub Süüriasse, siis ma ei ole osaleja läbirääkimistel, mida komisjon Süüriaga peab, aga ma olen sageli rääkinud Süüria ametiasutustega: tõsiasi on, et neil on juba ligi 2 miljonit uut elanikku. Täna, proua juhataja, lubage mul seda teile meelde tuletada, täna, just praegu, leiab Süüria ja Iraagi piiril, Rabia linnas aset tohutu humanitaarkatastroof – tuhanded iraaklased, kes kuulsid juttu, et piirid avanevad, kogunesid sinna ja ei saa üle piiri. Olukord on täiesti traagiline ja me ei saa enam toimuvat ignoreerida.

  Juhataja. − Ma arvan, et me kõik jagame teie muret, aga meie eeskirjad näevad lisaküsimusteks ette ainult pool minutit.

  Neelie Kroes, volinik. − Ma juba mainisin, et valitsused, eriti Süüria valitsus, kellele lugupeetud parlamendisaadik viitas, on selgelt mõista andnud, et nad ei poolda väliseid humanitaarabiprogramme, mida rakendatakse rahvusvaheliste organisatsioonide ja valitsusväliste organisatsioonide kaudu. Seega peegeldab antud abi ulatus Süüria ja Jordaania ametiasutuste vastumeelsust lubada rahvusvahelistel valitsusvälistel osalejatel, nagu ÜRO ja valitsusvälised organisatsioonid, oma riikides sekkuda.

Me saame abi suunata ainult kohalike ametiasutuste poolt tunnustatud organisatsioonide kaudu, millel on piisav operatiivne suutlikkus. See seab meie tegevusele loomulikud piirid. Kuid me töötame siiski suutlikkuse suurendamise programmide kallal ja alustame otsedialooge Jordaania ja Süüria valitsusega, et tugevdada meie rakendusvõimet kõnealustes riikides.

Peab märkima, et Iraagi valitsus ise näib olevat väga tõrges oma naabrite abistamisel. Iraagi valitsus on korduvalt kuulutanud, et eraldab Iraagi pagulaste abistamiseks 25 miljonit USA dollarit. Kuid vaatamata sellele, et maikuus Sharm el-Sheikhis toimunud konverentsil võeti kohustusi ja tugevdati suhteid Iraagi, Süüria ja Jordaania ametnike vahel, näib, et Iraak ei tee piisavalt koostööd. Seetõttu peame paluma Iraagi valitsusel võtta vähemalt rahaline vastutus omaenda kodanike eest.

Kooskõlastamise puudumine ÜRO humanitaarkriise ohjavate asutuste vahel on väga muret tekitav. Me täheldame ÜRO humanitaarasutuste vahel – kohutav öeldagi – tiheda koostöö asemel hoopis konkurentsi. Loodame, et uue humanitaarabi koordinaatori ametissenimetamine parandab meie ÜRO partnerite võimet kriisi ohjata.

  Danutė Budreikaitė (ALDE). – (LT) Hiljuti käivitas Türgi, ELi kandidaatriik, Iraagis sõjalise tegevuse Iraagi kurdide vastu. Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Millist mõju võib kõnealune tegevus avaldada olukorrale Iraagis? Kas on vaja abi ja milline on komisjoni arvamus Türgi tegevuse kohta?

  Neelie Kroes, volinik. − See ei ole kerge küsimus. Komisjon mõistab kõik terrorismiaktid igal juhul hukka kui kuriteod ja õigustamatud aktid. Samal ajal avaldame me kahetsust kõnealuse tegevuse põhjustatud kannatuste üle.

Türgile saavad pidevalt osaks piiriülesed organisatsiooni PKK poolt korraldatavad terroristide rünnakud. PKK, nagu teate, kuulub terroristlike organisatsioonide ELi loetellu. Komisjon saab aru Türgi vajadusest kaitsta oma kodanikke, kuid me kutsume Türgit ja Iraaki jätkuvalt üles lahendama probleemi asjaomaste ametiasutuste koostöö abil ja rahvusvahelisest õigusest lähtuvalt. Kõnealuses kontekstis on hiljutine kahepoolne terrorismi vastu võitlemist käsitlev kokkulepe Türgi ja Iraani vahel tervitatav sündmus.

EL ja Türgi on pidevalt korranud, et nende eesmärgiks jääb Iraagi iseseisvus, suveräänsus, ühtsus ja territoriaalne terviklikkus. Me ootame, et Türgi jätkab oma konstruktiivset rolli, et saavutada eespool nimetatud eesmärgid ja edendada piirkondlikku koostööd.

Kuid võtkem arvesse survet Türgi üldsuse poolt, kes puutub riigi kaguosas sõdurite ja tsiviilelanike tapmisega kokku peaaegu iga nädal. Valitsus peab näitama oma soovi ja võimet tõhusamalt tegutseda.

Nagu paljud liikmesriigid hästi teavad, on terroristidega tõhusalt võidelda väga raske. Türgi ametiasutused püüavad mõistetavalt USA, Iraagi ja Iraagi kurdi ametiasutusi oma jõupingutustesse kaasata. See on ainus toimimisviis. Parlamendis vastu võetud resolutsiooni ja usutava sekkumisohu loomist tuleb näha osana kõnealusest strateegiast.

  Juhataja. − Mõned parlamendisaadikud on juba minu üleskutset järginud, aga neile, kes seda veel teinud ei ole – palun tulge istuge esiridadesse! Me tahame infotundi hubasemaks ja interaktiivsemaks muuta, nii et palun tulge esiritta, kus saame volinikule otse silma vaadata! Ma olen kindel, et tal on selle üle hea meel.

Teine osa

  Juhataja. − Küsimus 44, mille on esitanud Marie Panayotopoulos-Cassiotou (H-0681/07)

Teema: Alalised teenistujad ametikohtadel, mis täidavad kindlaid ja alalisi vajadusi Euroopa Liidu institutsioonides ja teenistustes

Direktiivi 1999/70/EÜ⁽¹⁾ kohaselt ei tohi liikmesriigid kuritarvituslikult sõlmida järjestikusi tähtajalisi töölepinguid tööandja kindlate ja pikaajaliste vajaduste katmiseks.

Millisel määral ELi institutsioonid ja teenistused ise eespool osutatud põhimõtet järgivad ja kui suure protsendi moodustavad ELi institutsioonides ja teenistustes kindlate ja pikaajaliste vajadustega töökohtadel tähtajaliste töölepingutega töötajad?

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. −Tahaksin juhtida lugupeetud parlamendisaadiku tähelepanu asjaolule, et allpool esitatud üksikasjalikud vastused käsitlevad ainult komisjoni, kes on muidugi Euroopa institutsioonide seas kõige suurem tööandja.

Üks direktiivi 1999/70/EÜ (milles käsitletakse raamkokkulepet tähtajalise töö kohta) eesmärk on luua raamistik, et vältida kuritarvitusi, mis võiksid tuleneda järjestikuste tähtajaliste töölepingute või töösuhete kasutamisest.

Järjestikuste tähtajaliste töölepingute või töösuhete kasutamise võimaliku kuritarvitamise vältimiseks kohustab klausli 5 lõige 1 liikmesriike kehtestama ühe või mitu järgmistest meetmetest, juhul kui kuritarvituste vältimiseks puuduvad samaväärsed juriidilised meetmed:

a) objektiivsed alused, mis õigustaksid selliste töölepingute või töösuhete uuendamist;

b) järjestikuste tähtajaliste töölepingute või töösuhete maksimaalne kogukestus;

c) selliste töölepingute või töösuhete uuendamiste arv.

Personali värbamise eeskirjad Euroopa institutsioonides on kehtestatud Euroopa ühenduste personalieeskirjades, mida enne nõukogus vastuvõtmist arutati personali esindajatega.

Euroopa institutsioonid on seega seadusega kohustatud kõnealuseid personalieeskirju järgima. Personalieeskirjad lubavad Euroopa institutsioonidel värvata kolme liiki töötajaid: alalisi ametnikke, ajutisi töötajaid ja lepingulisi töötajaid.

Ajutised töötajad ja alalised ametnikud omavad ametikohtade loetelus ametikohta. Alaliste ametnike ja ajutiste töötajate vastutustasandil ei ole piire.

Lepinguliste töötajate olukord on erinev. Neil ei ole ametikohtade loetelus ametikohta ja nad peavad töötama alalise ametniku või ajutise töötaja järelevalve all. Lepinguliste töötajate puhul on kaks eri kategooriat. Esimene lepinguliste töötajate kategooria loodi selliste tööülesannete täitmiseks, mis ei ole põhitööülesanded ja mida ei pea tingimata täitma ametnik. Sellistele lepingulistele töötajatele võidakse pakkuda tähtajatut töölepingut, seega võib nende tööülesandeid käsitada olemuselt tähtajatutena.

Kõnealuste töötajate puhul järgitakse direktiivi 1999/70/EÜ eesmärki, sest üldiselt pakutakse neile esimesena tähtajalist töölepingut, seejärel pikendatakse töölepingut tähtajaliselt ja kolmas leping on tähtajatu. Mõnedel juhtudel pakutakse kohe värbamisel tähtajatut töölepingut.

Praegu töötab komisjoni heaks kogu maailmas ligikaudu 2300 sellist lepingulist töötajat, peamiselt delegatsioonides, esindustes ja haldusbüroodes.

Teine lepinguliste töötajate kategooria loodi selleks, et katta ajutisi või konkreetseid vajadusi, mida olemasolevad ametikohad ei kata, ning ajutiselt äraolevate, muu hulgas emadus- või vanemapuhkusel olevate töötajate asendamiseks. Piirates mis tahes institutsioonis sõlmitud järjestikuste tähtajaliste töölepingute maksimaalset kogukestust kolme aastaga, jõustavad personalieeskirjad de facto klausli 5 lõike 1 punkti b.

Kõnealused lepingulised töötajad moodustavad ligikaudu 15% kogupersonalist. On selge, et alalised ametnikud on komisjoni personali alustalaks. Lepingulised töötajad pakuvad ajutiselt komisjoni ametnikele nende töös väärtuslikku toetust. Praegu töötab komisjoni erinevates paikades ligikaudu 3200 kõnealust lepingulist töötajat.

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE). - (EL) Proua juhataja, tänan volinikku vastuse eest. Kas ma võiksin temalt ka küsida, kas lepinguliste töötajate puhul või abiteenistujate puhul, nagu neid kunagi nimetati, lähevad ka eelnenud tööaastad kirja teenistusaastatena? Kui see nii on, siis kas nende eelnenud teenistusaastad loevad töökohale konkureerimisel rohkem kui teiste töökoha taotlejate kvalifikatsioonid, kes on konkursi edukalt läbinud, kuid ei ole veel töökohale nimetatud?

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. − Muidugi põhineb lepingulise töötaja töösuhe tööandjaga lepingul, mis peab samal ajal olema kooskõlas asukoha seadustega ja tööturuga, seega selline staažiarvestussüsteem nagu alaliste ametnike puhul puudub. Seetõttu on tegemist lepinguga, mis põhineb tööturu tingimustel ja me oleme edukalt värvanud palju häid lepingulisi töötajaid.

  Paul Rübig (PPE-DE). - (DE) Volinik, ma olen kindel, et te mõistate, et Euroopa Liidu institutsioonidele personali värbamise arengu viis on meile tulevikus suureks väljakutseks. Seetõttu on parlamendi jaoks väga oluline, et meile öeldaks mitte ainult töötajate ja värbamisbüroode arv – mulle näib, et te kirjeldasite neid töötajaid kui täistööajale taandatuid –, vaid ka täpne töötajate arv, mis on iga kategooria jaoks kavandatud, ja seda, kuidas töötajate arv riigiti jaotub. Kas te saaksite meile need statistilised andmed esitada?

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. − Te küsisite, kuidas personal liikmesriikide kaupa jaotub. See on meie statistikas olemas. Kõik arvud on kättesaadavad, seega palun võtke ühendust meie talituse töötajatega ja nad esitavad teile üksikasjalikud arvandmed.

  Juhataja. − Küsimus 45, mille on esitanud Johan Van Hecke (H-0718/07)

Teema: ELi ametnike arvu kasvu mõju pensionikuludele

Viimase seitsme aasta jooksul on komisjoni alaliste töötajate arv tõenäoliselt suurenenud ligikaudu 16% võrra, kuni peaaegu 20 000 ametnikuni. Käesoleva aasta alguses, pärast Bulgaaria ja Rumeenia ELiga ühinemist, värvati üle 700 ametniku, kelle ülesandeks on siseturu tugevdamine. ELi ametnike arvu suurenemine avaldab selgelt mõju eelarvele ja eelkõige võib oodata pensionikulude muret tekitavat kasvu. 2008 suurenesid pensionikulud tõenäoliselt rohkem kui 10%, ja seda loomulikult Euroopa maksumaksjate kulul.

Missugune on komisjoni nägemus komisjoni ametnike arvu suurenemisest lähitulevikus? Kas on juba kaalutud ametnike arvu kasvu peatamist? Kas komisjon on teadlik finantsmõjudest, eelkõige seoses pensionikuludega?

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. − Pensioniõigused ja pensionisüsteem on muidugi üks keerukamaid asju kogu Euroopas. Kõigepealt tuleb märkida, et 2007. aasta eelarves on komisjonile ette nähtud 23 198 töökohta. Käesolev küsimus sisaldab kahte alaküsimust: milliseid meetmeid on komisjon töölevärbamise osas võtnud, et piirata ELi ametnike suureneva arvu mõju eelarvele, ja milline on ELi ametnike arvu suurenemise mõju pensionikuludele.

Seoses esimese küsimusega tuleb meenutada, et 2004. aastal algatati personalieeskirjade reform, mille eesmärk oli muu hulgas piirata institutsioonide personali suurenemisega seotud eelarvekulusid. Kehtestati uus karjääri- ja edutamisvõimaluste struktuur ning lisati uued lepinguliste töötajate kategooriad, et eelarvele positiivset mõju avaldada. Teiselt poolt on lugupeetud parlamendisaadik ilmselt teadlik, et 2007. aasta eelarve menetlemise ajal palus Euroopa Parlament komisjonil teostada olulise ulatusega sõeluuring ja esitada oma personalivajaduste vahehindamine ning üksikasjalik aruanne komisjoni toetus- ja koordineerimisülesandeid täitva personali kohta. Euroopa Parlament soovis teavet ka komisjoni personali ümberpaigutamise kavatsuste kohta, et käsitleda uue eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise alase institutsioonidevahelise kokkuleppe prioriteete ning eelkõige läbirääkimistel parlamendi poolt toetatud poliitikaid.

Euroopa Parlamendi soovil teostatud komisjoni inimressursside sõeluuringu tulemusena kinnitab komisjon 2002. ja 2005. aastal kindlaks tehtud lisapersonali vajadust, mis on eranditult tingitud ELi laienemisega seotud ülesannetest: 890 uut töötajat 2008. aastal, kellest 640 uut töötajat seoses EL-10 laienemisega ja 250 töökohta seoses EL-2 laienemisega. 2009. aastal on kinnitatud vajadus viimase ühinemislainega seonduva 250 töökoha järele, et täita EL-2 laienemisest tulenevaid ülesandeid.

Komisjon toetab otsust säilitada personali arv stabiilsena, pärast seda, kui kogu laienemisega kaasnev personal on integreeritud, ja ajavahemikuks 2009–2013 ei taotleta uusi töökohti. Komisjon kohustub katma põhiliste poliitikavaldkondade uusi personalivajadusi eranditult personali osakonnasisese ja osakondadevahelise ümberpaigutamise abil. Komisjon kohustub pakkuma kodanikele, kelle huve ta teenib, kõrgeimat kulutõhusust, osutades kvaliteetset teenust suurema tõhususe abil. Komisjon on nendele eesmärkidele pühendumist juba praktikas tõendanud. Ajavahemikul 2000–2007 ilmneb arvudest, et ametikohtade loetelus on ametikohtade arv komisjonis suurenenud vähem kui teistes institutsioonides.

Seoses teise küsimusega tuleb märkida, et ELi laienemisest tingitud värbamine ajavahemikul 2004–2008 mõjutab pensionikulusid alles 30 aasta pärast, mis tähendab, et lähitulevikus laienemine pensionikuludele mõju ei avalda. Sellest hoolimata suhtub komisjon pensionikulude suurenemisse lähiaastatel äärmise tähelepanuga. Eelarves oli ette nähtud 2008. aastal pensionikulude kasv 10% võrra. See on tingitud erakordsetest asjaoludest. Üle keskmise suurenemine 2008. aastal on normaalne nähe pärast alla keskmise suurenemist 2006. ja 2007. aastal. Esimene laine lepingulisi töötajaid lahkub ja nende pensionimaksed tuleb üle kanda teise pensioniskeemi ning palgad ja pensionid kasvavad aastas ettenähtud 3% võrra. Isegi kõnealust erandit arvestades hindame me, et ajavahemikul 2007–2013 on pensionikulude kasvumäär kokkusobiv kulude keskmise 8,5%-lise kasvumääraga, mida on perioodi 2007–2013 finantsraamistikus arvesse võetud.

Praeguse värbamislaine pikaajalist finantsmõju analüüsiti personalieeskirjade reformi ettevalmistamisel. Pensionikulude vähendamiseks on võetud meetmeid ja personalieeskirjades on ette nähtud, et töötajate poolt makstavate pensionimaksete määra, mis on praegu 10,25%, ajakohastatakse igal aastal, nii et see vastaks ühele kolmandikule kogumaksetest, mida on vaja ühenduse pensioniskeemide pikaajalise tasakaalu tagamiseks.

  Johan Van Hecke (ALDE). – (NL) Proua juhataja, ma olen Belgia 13 000 elanikuga omavalitsusüksuses volikogu liige. Järelevalveasutus ei kiida selle väikese omavalitsusüksuse eelarvet heaks ilma personalivajaduste plaanita, millele on lisatud üksikasjalik eelarve. Ametnike arvu suurenemist 16% võrra mõnedel aastatel, nagu ELis, ei lubataks mitte kunagi; samuti ei tohi pensionikulud ühe aastaga suureneda rohkem kui 10%. Volinik viitas ELi laienemisele, kuid vaatamata ELi laienemisele on parlamendiliikmete arvu vähendatud. Ma küsin: kas volinik ei leia, et on juba viimane aeg kaaluda ka ametnike arvu suurenemise peatamist, laienemisest hoolimata?

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. − Jah, aga nagu ma ütlesin, personali arvu suurenemine peatub pärast laienemist, nii et omavalitsusüksusega võrdlemine ei ole päris samasugune olukord. Meil on käsil suur poliitiline projekt – Euroopa Liidu laienemine – ja me oleme värvanud uusi ametnikke. Sellist mudelit on järgitud ka kõikide eelmiste laienemiste puhul. Me oleme olnud uutest liikmesriikidest inimeste värbamisel edukad, ja see protsess peatub. Pärast seda peatub ka ametnike arvu üldine suurenemine.

  Justas Vincas Paleckis (PSE). - Volinik, Brüsselis räägitakse, et kui sa kõikidest neist testidest ja eksamitest läbi saad ja kui sind määratakse Euroopa Komisjoni ametnikuks, siis ootab sind igal juhul ees vaikne rahulik elu kuni pensionipõlveni.

Tahaksin küsida Euroopa Liidu institutsioonides töötavate inimeste kvaliteedi kohta. Kas komisjonil on plaane, kuidas muuta vähem töökate inimeste elu raskemaks, viia läbi atesteerimisi ja teha selget vahet neil, kes annavad oma parima, ja neil, kelle elu on liiga vaikne ja rahulik?

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. − Ma võin hea meelega esitada teile kõik üksikasjad meie karjäärisüsteemi kohta, mis, pean ütlema, on üks maailma keerukamaid karjäärisüsteeme ja mille ümber toimuvad pidevalt arutelud. Iga ametnikku hinnatakse igal aastal. Edutamissüsteem võtab seda hindamist arvesse ja pakub teatud arvu punkte, mis on edutamise aluseks. See süsteem on üsna üksikasjalik ja põhjalikult välja arendatud.

Teil on õigus, kui küsite personali kvaliteedi kohta. Arvestades keskmist konkurentsi avatud konkursil (concours), tuleb iga väljakuulutatud töökoha kohta ligikaudu 42 arvestatavat kandidaati – rääkimata kõigist ülejäänud kandidaatidest. Selline on olukord aasta vältel ja meile on alati tööle kandideerinud suur hulk väga häid, kogenud inimesi ning värbamistestid on väga rasked.

Pean ütlema, et komisjonis ei ole elu nii kerge ega vaikne ja rahulik kuni pensionipõlveni. Kuid teil on õigus, kui ütlete, et enamik ametnikke töötab komisjoni heaks väga kaua aega ja seda võib pidada komisjoni jaoks ka eeliseks.

  Ingeborg Gräßle (PPE-DE). – (DE) Te mainisite täna mitu korda personali sõeluuringut. Üks sõeluuringu tulemusi näitas, et 32% komisjoni personali ülesanne on haldamise haldamine, st pakkuda halduslikku abi ning koordineerida.

Sellega tegeleb 11 000 inimest! Küsimus: millal te kavatsete neist arvudest järeldusi teha? Millal te koostate tegevuskava personali arvu vähendamiseks?

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. − Me suhtume sellesse väga tõsiselt ja ettepanekuid kindlasti tuleb. Me arutame neid küsimusi.

Esiteks tuleb arvestada ka seda, et kõik need haldus- ja koordineerimistoimingud on ka mõneti tagajärg komisjonis toimunud arengutele, kus juhtimisfunktsioone on hinnatud palju tähtsamate funktsioonidena. Nende tugisüsteeme on aga tugevdatud. Me arutame praegu, kuidas edasi toimida ja enne uut üleskutset meie ametikohti vähendada on meil kindlasti olemas asjakohane projekt. Praegu toimuvad meil arutelud kõigi nende üld- ja paralleelsete funktsioonide üle ning komisjonisiseselt on arvamusi muidugi erinevaid. Ei tule suure üllatusena, et mõned horisontaalsed talitused tahavad oma tegevust ratsionaliseerida, samal ajal kui teised talitused esitavad argumente oma olemasoleva süsteemi kaitseks.

Niisiis meil käib parajasti arutelu, aga võin teile kinnitada, et sõelumistoimingus tehakse konkreetne järgmine samm.

  Juhataja. − Küsimus 46, mille on esitanud Esko Seppänen (H-0726/07)

Teema: Komisjon ja ametiühingud

Kas komisjonis on tavaks maksta komisjoni personali ametiühingu esindajatele ELi rahalistest vahenditest palka? Kui see nii on, siis kui paljudele ametnikele sellist palka makstakse?

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. − Mul on kahju, et ma ei suuda otse soome keeles vastata, aga me võime seda soome keeles hiljem edasi arutada. Kardan, et ma ei kasutaks soome keeles päris õigeid termineid, mis Euroopa Liidus peavad väga täpsed olema.

Nagu nõukogu, on ka komisjon sõlminud oma personali ametiühingutega kokkuleppe, andes nende käsutusse teatud arvu inimressursse. Komisjoni puhul on 2001. aasta ressursside alase kokkuleppe ja iga-aastaste ressursside protokollide alusel ametiühingutele alaliselt eraldatud 12 nn lähetatud töötaja kohta kokku 23 000st komisjoni ametikohast.

Sellised ametiühingusse lähetamised nende esindamise alusel on lubatud 1989. aastast saadik. Lisaks eraldatakse väga väike arv ametikohti paindlikkuse põhimõttel, eelkõige selleks, et arvestada pärast valimisi aset leidnud muutusi enamustes. Ametiühingu käsutusse antud personalile makstakse komisjoni personalina jätkuvalt palka ELi eelarvest. Lisaks saavad ametiühingud eelarve, mis võimaldab neil värvata kuni üheksa lepingulist töötajat II tegevusüksusest (sekretärid).

  Esko Seppänen (GUE/NGL). - (FI) Proua juhataja, volinik, nagu ma mäletan, olite te oma kodumaal ametiühingu juht ja ametiühingutegevus pakub teile sellise tausta tõttu kindlasti huvi. Ma ei saanud täpset vastust oma küsimusele, kui palju ametiühingutöötajaid praegu kokku kõigis esindatud ametiühingutes komisjoni heaks töötab?

Mul on kõnealusega seoses üks lisaküsimus. Ringi liigub jutt, et komisjon maksaks oma töötajatele streigi ajal palka. Kas ametiühingutel on õnnestunud läbirääkimistel leida lahendus sellele, kust nad streigi ajal palka saavad?

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. − (FI) Ma saan sellele küsimusele vastata, toetudes omaenda teadmistele olukorrast. Komisjoni ametiühingus on 12 lähetatud eksperti. Lisaks on 19 töökohta personali komiteedes, mis on muidugi eraldiseisvad organid. Nad võivad värvata kokku kuni 9 sekretäri.

See, mis te streikide kohta ütlesite, on osaliselt tõsi. On tõsi, et komisjon on heaks kiitnud läbirääkimistel saavutatud lahenduse, mille kohaselt streigi ajal makstakse ametnikele osa palgast, kuid tavaliselt mitte kogu palka. Minu jaoks on see üpris tundlik teema, et inimestele, kes streigivad, makstakse pool palka.

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Volinik, mind huvitab, kui palju need ametnikud maksma lähevad. Palju see aastas maksab?

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. − Ametiühingute eelarve on ligikaudu 500 000 eurot aastas, mis eraldatakse ühenduse eelarvest.

  Juhataja. − Tahaksin veel kord neile parlamendisaadikutele, kes vahepeal juurde tulid, meelde tuletada, et me viime täna läbi eksperimenti ja ma palun teil tulla istuma esimestesse ridadesse. Palun ärge häbenege, tulge istuge pigem esi- kui tagaritta, see muudab meie kohtumise vahetumaks.

Küsimus 49, mille on esitanud Bart Staes (H-0685/07)

Teema: Ettevõtjatele konkurentsieeskirjade raames määratud trahvide kogusumma

Kas komisjon oskab nimetada, milline on komisjoni ametiaja algusest saadik ettevõtjatele konkurentsieeskirjade raames määratud trahvide kogusumma ja kas on võetud meetmeid või kas komisjonisiseselt on toimunud konsultatsioone, et panna see raha reservi – miinus eelarvesse kantud asjaomased summad – pigem ELi lisameetmeteks, kui kanda lisatulud üle liikmesriikidele?

  Neelie Kroes, volinik. − Oma ametiaja algusest ja kuni 2007. aasta septembri lõpuni on komisjon vastu võtnud 21 otsust, millega määratakse trahv ettevõtetele, kes on rikkunud konkurentsieeskirju.

Kõnealusel perioodil määratud trahvide kogusumma ulatub veidi üle 5,2 miljardi euro, 95% trahvidest on määratud kartelliosalistele.

Kuid tuleb meeles pidada, et kõnealused trahvid saavad osaks Euroopa Liidu eelarvest alles siis, kui need on lõplikud – see tähendab juhul, kui trahvi saanud ettevõte ei ole trahvi vaidlustanud või kui kõik võimalikud edasikaebused on Euroopa kohtute poolt tagasi lükatud.

Kuna komisjoni trahvimääramise otsused leiavad ettevõtete poolt tihti vaidlustamist, siis on suur osa eespool nimetatud summast n-ö mittelõplik.

Trahvisummade võimalik kasutamine lisameetmeteks, nagu lugupeetud parlamendisaadik ette pani, on õiguslike piirangute tõttu võimatu. Selline kasutamine oleks vastuolus olemasoleva finantsmääruse artiklites 17–20 sätestatud eelarve kõikehõlmavuse põhimõttega.

Kõnealuse põhimõtte kohaselt katab tulude kogusumma kulude kogusumma, ilma et tuluartikli ja kuluartikli vahel oleks konkreetset seost.

Konkurentsieeskirjade raames määratud trahvide põhieesmärk on, nagu 2006. aasta trahvide arvutamise meetodi suuniste preambulas sätestatud, hoiatava mõju tagamine, st sundida ettevõtteid ebaseaduslikku käitumist mitte kasutama.

Aja jooksul loodetavasti kuritarvitusjuhtumite arv ja seega ka trahvide arv ja suurus vähenevad, sest vastavustase suureneb ja me teeme ikka asjakohaselt oma tööd.

  Bart Staes (Verts/ALE). – (NL) Tänan teid selle äärmiselt huvitava teabe eest, volinik. Tahaksin teada, kas ma sain õigesti aru: finantsmäärust arvesse võttes läheb suurem osa sellest rahast tegelikult lõpuks liikmesriikidele tagasi – on see nii? Teiseks, te ütlesite, et ainult siis, kui tegemist on lõpliku trahvisummaga, kuulub see raha ELi eelarvesse. Kas te oskate öelda, kui suurt osa sellest suurest summast, 5 miljardit eurot, võib tegelikult nimetada lõplikuks?

  Neelie Kroes, volinik. − (NL) Vastus küsimuse esimesele poolele on kindel jah – see raha läheb tagasi liikmesriikidele. See tähendab, et liikmesriigi panust Euroopa Liidu eelarvesse hinnatakse väiksemaks. Teie järgmine küsimus oli, et millal ja milline summa lõplikuks saab, kuid seda on väga raske öelda. See sõltub igal aastal asjaoludest, sellest, kas asjaomane isik oli mõistlik ja loobus edasi kaebamast või siis otsustas ette võtta üsna pika tee ja püüdis kohtuasja venitada.

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Volinik, te mainisite trahvisummasid. Trahvide eesmärk on muuta nende ettevõtete käitumist, kellele trahv määratakse. Millised on selles osas teie tähelepanekud?

Käesolevaga seoses mäletan ma, et kui te volinikuks saite, andsite te meile regionaalarengukomisjonis võimaluse arutada teiega vähese tähtsuse reeglit. Te vastasite siis väga kiiresti, mille eest me oleme väga tänulikud. Kas ettevõtted vastavad sama kiiresti kui teie siis?

  Neelie Kroes, volinik. − Me loodame, et see nii on, aga ma pole 100% kindel ja kindlasti mitte piisavalt kindel, et teile ausalt ja otse vastata.

Me peame arvesse võtma seda, et mitte ainult trahvisumma, vaid ka maine on see, mis muudab loodetavasti ettevõtete suhtumist.

Huvitav on see, et praegu ütlevad üsna paljude minuga ühendust võtvate organisatsioonide juhid, et nad teavad, et see on komisjoni tegelik poliitika ja et need, kes ettekirjutusi ei järgi ning reegleid ja eeskirju rikuvad, saavad väga suure trahvi. Nagu te teate, on meie uued trahvimäärad tõesti mõtlemapanevad.

Juhid teevad omal algatusel nüüd enda juhitava organisatsiooni inimestele selgeks, et enam ei tohi nende ettevõtetes midagi sellist juhtuda. Nad astuvad oma organisatsiooni inimestele vastu, kui nad õigeid meetmeid ei võta, ning teevad neile selgeks, et kui midagi on mäda, siis tuleb sellest tippjuhtidele teada anda, ning asjaga seotud inimesed lastakse lahti ilma igasuguse hüvituseta.

Juhid räägivad ka, et maine kahjustus koos trahviga avaldab oluliselt mõju nende suhtumisele ja püüdele ettevõtted eeskirjade rikkumiste kahtlustest puhtad hoida. Mõned juhid mainisid hiljuti, et neile küll väga meeldis Financial Timesi esilehel olla, ent samas ei meeldinud neile üldse, et nad leidsid end sealt meie trahvide tõttu. Nii et ettevõtete suhtumine on tõesti positiivses suunas muutunud.

  Danutė Budreikaitė (ALDE). – (LT) Sel suvel teatas Saksamaa oma kavatsusest tõsta toiduainete hindu. Samal ajal andsid Leedu tootjad mõista, et nad kavatsevad sügisel toiduainete hinda tõsta, ja seda ilma ühegi objektiivse põhjenduseta. Kas teil on kavas uurida rahvusvaheliste toiduainetootjate kartellikokkuleppeid? Toiduainete hinnad tõusevad samaaegselt kõigis riikides, ilma et tooraine hinnad oleksid tõusnud.

  Neelie Kroes, volinik. − Me ei ole ainukesed, kes kartellide vastu võitlevad. Liikmesriikide konkurentsiametid teevad seda samuti ja ma tean, et kõigi 27 liikmesriigi konkurentsiametid on koos meiega sellesse võitlusse kaasatud.

Me arutame seda küsimust Euroopa konkurentsivõrgustikus. Ma olen samuti teadlik, et kõnealusel juhul on tegemist kindla poliitikaga, teie näite puhul on tegemist täiesti riigi siseküsimusega ja sellega peaks tegelema riigi konkurentsiamet. Toiduainete hinnatõusul võib olla palju põhjusi. Tegemist ei pruugi olla tingimata kartelliga, kuigi seda ei saa kunagi kindlalt välistada. Seetõttu soovitan parlamendisaadikul pöörduda kõnealuses küsimuses oma riigi konkurentsiameti poole.

  Juhataja. − Küsimus 50, mille on esitanud Lambert van Nistelrooij (H-0690/07)

Teema: Suezi ja Gaz de France’i ühinemine

3. septembril teatati, et Prantsuse energiaettevõtte Suez ja Prantsuse riigiettevõtte Gaz de France juhatused otsustasid kavandatud ühinemise kasuks. See looks suuruselt neljanda energiaettevõtte Gazpromi, Electricité de France ja EONi järel. Komisjon on juba teinud ühinenud ettevõttele korralduse eraldada mitmed toimingud Belgias ja Prantsusmaal.

Kas komisjon arvab, et see ühinemiskava on endiselt kooskõlas komisjoni praeguste põhimõtetega, mille kohaselt Euroopa Liidu energiaturg tuleb liberaliseerida?

Millises ulatuses on uus ühinenud ettevõte ja Prantsusmaa lubanud teostada peamiste võrkude omandi võõrandamise, mida komisjon nõuab?

  Neelie Kroes, volinik. − Komisjon kiitis Gaz de France’i (GDF) ja kontserni Suez ühinemise heaks 2006. aasta novembris tingimusel, et pooled võtavad kohustusi, ning see võimaldas komisjonil järeldada, et ühinemine ei kahjusta märkimisväärselt konkurentsi.

Ühinenud pooled kohustusid nimelt loovutama Suezi osakud Belgia turgu valitsevas gaasiettevõttes Distrigas, mis, nagu te teate, on sisenenud ka Prantsuse turule, loovutama GDFi osakud Belgia teises gaasi ja elektrit tarnivas ettevõttes SPE ja loobuma nii õigusnormide alusel kui ka de facto igasugusest kontrollist, mida Suez omab Belgia gaasiülekandevõrgustiku käitaja Fluxyse üle.

Kuigi GDF Suez sai loa jääda Fluxyse osanikuks, tagavad erikorraldused Fluxyse sõltumatu juhtimise, ning see tulemus on täiesti kooskõlas komisjoni Euroopa energiaturgude liberaliseerimise poliitika eesmärkidega, eriti 2007. aasta septembri ettepanekute paketiga.

Ühinemist käsitlevas komisjoni otsuses on ette nähtud, et pooled peavad teostama oma omandiõiguse loovutamise, sealhulgas osaliselt loobuma osalusest ettevõttes Fluxys ja täitma muud, sealhulgas Fluxyse juhtimisega seonduvad kohustused teatava loovutamisperioodi jooksul. Ühinemise õiguslikuks rakendamiseks peavad pooled kohustused täielikult täitma. Vahepeal peavad pooled järgima teatud kohustusi, komisjon teostab selle üle järelevalvet usaldusisikute abiga.

  Lambert van Nistelrooij (PPE-DE). – (NL) Proua juhataja, õnneks oskan ma hollandi keelt. Volinik on teadlik parlamendi huvist riikide tšempionide vastu: kõigil peavad olema võrdsed võimalused. Mul on kaks lühikest lisaküsimust. Kas ristsubsideerimine tootjaettevõtte ja jaotusvõrguettevõtte vahel on nüüdseks minevik? Teiseks, kas ma kuulsin teid ütlevat, et praegused ettepanekud on täielikult kooskõlas ka uue paketiga, mida teie ja volinik Piebalgs esitlesite?

  Neelie Kroes, volinik. − (NL) Vastus mõlemale küsimusele on jah.

Küsimus 51 jäi vahele, kuna selle autorit ei olnud kohal.

  Juhataja. − Küsimus 52, mille on esitanud Anne Van Lancker (H-0755/07)

Teema: Toetused Volvo Cars Gentile ja ELi õigusaktid riigiabi kohta

2007. aasta 12. septembril teatas komisjon, et algatab uurimise selle kohta, kas Flaami piirkonna poolt Volvo Cars Gentile üld- ja erikoolituskuludeks kavandatud abi summas 6,02 miljonit eurot on kooskõlas ELi riigiabi eeskirjadega; abi moodustaks ettevõttes koolituseks ette nähtud kogusummast 20%. Komisjon märgib, et soovib tagada, et abi ei kasutata lihtsalt toetusena koolituskuludele, mida ettevõte oleks niikuinii kandnud. Komisjoni kavatsus toetub määruse (EÜ) nr 68/2001⁽²⁾väga kitsale tõlgendamisele.

Kas komisjon võiks täpsustada, kuidas ta kavatseb kõnealusel juhul ELi riigiabieeskirju kohaldada? Millistele faktidele komisjon toetub, väites, et abi annab õigusvastase konkurentsieelise ja on seetõttu kokkusobimatu ELi eeskirjadega?

  Neelie Kroes, volinik. − Komisjon analüüsib kavandatud abi Volvo Cars Gentile otse EÜ asutamislepingu alusel, sest asjaomane summa ületab konkreetses grupierandi määruses koolitusabile kehtestatud piirmäära. Asutamislepingu artiklis 87 sätestatakse, et abi, mis soodustab teatava majandustegevuse arengut ja ei kahjusta ülemäära konkurentsi, võib pidada ühisturuga kokkusobivaks.

Koolitusabi võib lubada juhul, kui see loob stiimuli tegevusteks, mis suurendavad Euroopa Liidus oskustööliste hulka ning mida ilma abita ette ei võetaks. Sellisel juhul läheb koolitus asjaomases sektoris tavaliselt tehtavast kaugemale – näiteks koolitatakse rohkem töötajaid või pakutakse süvakoolitust. Selline olukord oli näiteks hiljutise Fiati juhtumi puhul.

Teisalt ei ole lubatud anda toetust koolitusele, mis kaasneb asjaomase ettevõtte eduka toimimisega ja mis nii või teisiti ka ilma abita läbi viidaks. Näiteks kui autokoostetehas tahab uut mudelit toota, tuleb töötajatele anda uue tehnoloogia ja uute töömeetodite alast koolitust. Sellise koolituse toetamine vabastab ettevõtja lihtsalt kuludest, mida ta tavaliselt kannab. Seetõttu on komisjon lähiminevikus osaliselt keelanud abiandmise mitmetele autokoostetehastele, kindlasti teate General Motorsi juhtumit Belgias ja Ford Genki juhtumit.

Volvo Cars Genti kaheksa esitatud meedet on seotud uue tootmisplatvormi kasutuselevõtuga. Komisjon ei saa praeguses etapis välistada, et koolitus toimuks igal juhul ja et seetõttu ei aita see kaasa oskustööliste hulga suurendamisele ELis. Seetõttu on komisjon otsustanud algatada ametliku uurimise, mis ei mõjuta kuidagi juhtumi lõppotsust. Meil on vaja rohkem aega, et saada aru, millega täpsemalt on tegemist. Belgia ametiasutustel, abi saajal ja kolmandatel pooltel on võimalik esitada oma märkused ja teave, enne kui lõplik otsus vastu võetakse.

  Anne Van Lancker (PSE). – (NL) Tänan teid vastuse eest, volinik. Ühtlasi tahaksin teid õnnitleda seoses Microsofti üle saavutatud võiduga. Minnes asja juurde, siis nagu ma aru saan, juhtumit ikka veel uuritakse. Kas ma olen õigesti aru saanud, et uued koolituseks ette nähtud riigiabi eeskirjad sisaldavad ka koolituskursuste sotsiaalse tähtsuse aspekti, mis tagab, et kui koolitus annab töötajatele ülemaailmsel tööturul rohkem võimalusi, siis ei käsitata seda koolitusabi ülemäära konkurentsi kahjustavana?

  Neelie Kroes, volinik. − (NL) Tänan teid õnnesoovide eest. Te olete õigesti aru saanud, kui ütlete, et peame olema riigiabi juhiste läbivaatamisel väga tähelepanelikud, sest tõepoolest peaks olema võimalik anda riigiabi koolituseks, mis aitab kaasa Euroopa oskustööliste hulga ja oskuste täiendamisele. Kuid selle eesmärgi tõendamiseks on vajalikud faktid, mis tähendab, et kõnealusel juhul peame me uuesti huvitatud isikute poole pöörduma ja neilt rohkem teavet saama.

  Juhataja. − Küsimus 53, mille on esitanud Georgios Papastamkos (H-0682/07)

Teema: Kaubandus ja kliimamuutused

EL on kliimamuutustega toimetulekuks võetavate poliitiliste meetmete poolest esirinnas, ja ta toimib õigesti. Kuid ainult ELi-poolsed jõupingutused on ilmselgelt ebapiisavad. Ühtlasi ei tohiks me tähelepanuta jätta Euroopa ettevõtete ebasoodsat konkurentsiolukorda, ettevõtete ümberpaigutamise ja töökohtade kaotuse ohtu. Euroopa Komisjoni volinik Mandelson on valinud lähenemisviisi, mis põhineb stiimulite loomisel nn puhta kaubanduse jaoks.

Kas komisjon kaalub ka võimalust kasutada kaubanduse kaitsemeetmeid näiteks nende partnerite suhtes, kes ei ole Kyoto protokolli rakendanud? Milliseid algatusi kavatseb komisjon teha, et käsitleda keskkonnaalase dumpingu probleemi ja tagada ELi ning tema kaubanduspartnerite vahel vastastikkus keskkonnastandarditele vastamisel nii kahepoolsel, piirkondlikul kui ka mitmepoolsel tasandil?

  Peter Mandelson, volinik. − Kliimamuutused on üks meie aja kõige suuremaid väljakutseid, see ei vaja enam uuesti väljaütlemist. Tegemist ei ole küll eelkõige kaubandusküsimusega, aga on valdkondi, kus kaubandus saab aidata. Seetõttu soovib komisjon Doha läbirääkimistevoorus keskkonnasõbralike kaupade ja teenuste liberaliseerimist ja uue põlvkonna vabakaubanduslepingute sõlmimist, mis edendaksid jätkusuutlikku kaubandust.

Komisjoni eesmärk on pidada läbirääkimisi ambitsioonika ja ulatusliku 2012. aastale järgneva kliimaalase raamistiku kehtestamiseks. Kui me suudame kaasata kõik suuremad osalised, oleme me nii palju kui võimalik ära teinud, et saavutada ELi tööstuse jaoks võrdsed võimalused. See tähendab ühtlasi, et süsinikdioksiidi leket – saastuse ühest kohast teise paigutamist –, mis ilma kokkuleppe saavutamiseta võib toimuda, saaks ära hoida. Meie eesmärk on kaasata kõik suuremad saastajad proportsionaalsel viisil ja mitte partnereid Bali läbirääkimistelaua tagant ära hirmutada ning hiljem valmistada ette impordi suhtes kohaldatavad kaubandusmeetmed. Me peaksime tegelema kohustustest kõrvalehiilijate probleemiga siis ja ainult siis, kui see tegelikult tekib.

Hästi kavandatud kaubanduspoliitika aitab maailmal kliimamuutustega toime tulla, luues vara, mida on vaja kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohandumise meetmete võtmiseks. Vähese süsinikdioksiidiheitega kaupade ja teenuste kaubandusse investeerimine aitab levitada ülemaailmses majanduses oskusi ja kliimasõbralikke tehnoloogiaid, mis aitavad võidelda kliimamuutuste vastu ülemaailmsel tasandil ja kõige kulutõhusamal viisil. Selle kõrvalejätmine oleks karuteene kliimamuutuste alasele poliitikale. Ei tohi unustada, et meie lähenemisviis kliimamuutuste alasele poliitikale on aidanud viia Euroopa tööstuse keskkonnasõbraliku, vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate kasutamisel esiritta. EL omab seetõttu märkimisväärset esmategutseja eelist.

Sterni raport tegi selgeks, et kliimamuutuste vastu võitlemine on lisaks mitmesugusele ühiskondlikule kasule majanduslikult mõistlik, sest sellega seotud kulud on väiksemad kui meetmete mittevõtmise maksumus. Kaubanduspoliitika saab toetada kliimamuutuste vastu võitlemise eesmärke, vähendades kõnealuseid kulusid, luues osa vajaminevatest rahalistest vahenditest ja edendades reguleerivaid raamistikke, mis toetavad vähese süsinikdioksiidiheitega kaupadesse, teenustesse ja tehnoloogiatesse investeerimist ning nendega kauplemist.

  Georgios Papastamkos (PPE-DE). - (EL) Proua juhataja, volinik Mandelson näib küsimustele ette nähtud ajalisest piirangust kindlalt kinni pidavat. Ta ei raiska aega formaalsetele vastustele.

Täna, volinik, võtsime vastu uue raamistiku taimekaitsevahendite turuleviimise kohta. Kõnealuse raamistiku jõustumisel on tagajärjed põllumajandussaaduste esmatootmisele ja Euroopa toiduainetööstusele laiemalt. Kas te võite meile kinnitada, et imporditud tooteid tõhusalt kontrollitakse, tegemaks kindlaks, et need vastavad omamaisele toodangule kehtestatud rangetele nõudmistele?

  Peter Mandelson, volinik. − Me tegeleme tõepoolest kõigi nende aspektidega. Aga ma tahaksin veel kord rõhutada oma esialgset mõtet: me tahame tagada 2012. aastale järgnevaks perioodiks kõige parema, kõige ulatuslikuma ja põhjalikuma kokkuleppe, mis me suudame.

See eeldab meie kaubanduspartnerite, areneva majandusega riikide suurt veenmist, neid tuleb veenda tunnustama ja allkirjastama 2012. aastale järgnevat kokkulepet, mida, nagu me kõik teame, on väga vaja ja mis peab olema võimalikult suure geograafilise ulatusega.

Peame endalt küsima, mis taktikat me saame või kõige tõenäolisemalt saaksime kasutada, et veenda areneva majandusega riike allkirjastama kokkulepet, mida me edendada soovime.

Meie nägemuse kohaselt oleks ennatlik ja isegi iseendale vastu töötav kasutada piitsa või ähvardusi või siis luua stsenaarium, mille kohaselt neid, kes vastu tõrguvad, karistatakse ühe või teise kaubandusmeetmega, sest nad langevad kohustustest kõrvalehiilijate kategooriasse.

Kui tuleb aeg kõnealuseid meetmeid kaaluda, siis tuleks meetmed kõne alla alles pärast pikka kaalumist ja konsulteerimist, ning iga kas või alles kavandatava meetme puhul – ja seda tahaksin ma rõhutada – tuleb hinnata selle vastavust WTO nõuetele.

Ei tule kõne allagi, et Euroopa Liit edendaks või võtaks vastu meetme, mis ei vasta selgelt ja kindlalt WTO nõuetele.

  Daniel Caspary (PPE-DE). – (DE) Volinik, tahaksin küsida ühe teise küsimuse. Mu kolleegil härra Papastamkosel on täiesti õigus, kui ta ütleb, et me peame mõtlema sellele, et Euroopa ettevõtted ei sattuks ebasoodsasse olukorda, kui teised riigid Kyoto süsteemile järgnevas ei osale.

On kolm võimalust: esiteks, Euroopa Liit võib olla ainuke, kes otsustab kohustuste võtmisega jätkata. See tekitas muidugi ettevõtetele finantsraskusi ja seaks meid ebasoodsasse olukorda. Teine võimalik stsenaarium on selline, et kui teised riigid ei osale, siis meie ka ei osale, kuigi siis me enda seatud kliimaalaseid eesmärke ei saavuta. Kolmas võimalus on, et kui teised Kyoto + kava või Kyoto-järgse süsteemiga ei ühine, siis me kohaldame asjakohaseid karistusi. Millised täpselt need karistused võiksid olla? Kas teil on välja pakkuda konkreetseid karistusi?

  Peter Mandelson, volinik. − Me oleme veel üsna kaugel sellest, et kaaluda, mis juhtub, kui lähenevad läbirääkimised, mis pole veel alanudki, läbi peaksid kukkuma. Me oleme kaugel sellest, et kaaluda teatavate riikide poolt kokkuleppe allkirjastamisest keeldumise mõju või tagajärgi ja võtta asjakohaseid kohustusi. Seetõttu on täna karistustest rääkimine ennatlik, nagu ma juba ütlesin, ja isegi iseendale vastu töötav.

Komisjonis toimub praegu arutelu ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi läbivaatamise üle ja eelkõige energiamahukate tööstusharude positsiooni uurimine kõnealuse süsteemi raames. Uurimise tulemusi võetakse kindlasti täielikult arvesse meie ühistes jõupingutustes luua parem saastekvootidega kauplemise süsteem ja energiamahukate tööstusharude positsiooni kaalutakse kindlasti kõigi sõlmitavate rahvusvaheliste kokkulepete ja nende poolt Euroopa tööstusele, eriti energiamahukatele tööstusharudele avaldatava mõju kontekstis, kui meil ei õnnestu saavutada läbirääkimistel kõigile võrdseid võimalusi.

  Juhataja. − Küsimus 54, mille on esitanud Daniel Caspary (H-0695/07)

Teema: Arutelu kaubanduse kaitsevahendite tuleviku üle

2007. aasta 22. mai hääletusel ülemaailmse Euroopa raporti üle väljendas Euroopa Parlament selgelt oma kavatsust säilitada olemasolevad kaubanduse kaitsevahendid ja lükkas tagasi igasuguse kaitsevahendite kohaldamise lõdvendamise kavatsuse.

Kuidas kavatseb komisjon seda oma kaubanduse kaitsevahendite tulevikku käsitlevas töös arvesse võtta? Kuidas lahendatakse vastuolu, mis valitseb Euroopa Komisjoni voliniku Mandelsoni kaubanduse kaitsevahendite tulevikku käsitlevate avalduste ja Euroopa Parlamendi arvamuse vahel?

On tõendeid, et muutunud haldustavad on viinud mitmesugustes menetlustes dumpinguvastaste meetmete piiratud kohaldamiseni. Just ühenduse huvide mõistet tõlgendatakse üha sagedamini importijate ja tarbijate seisukohalt ja ühenduse tööstusharude kahjuks. Kas komisjon saaks selgitada, mis põhjusel kohaldamises on muudatusi tehtud?

Kas komisjon oskab öelda, miks 2007. aasta esimesel poolel ei alustatud ühtegi dumpinguvastast uurimist?

Küsimus 55, mille on esitanud Laima Liucija Andrikiene (H-0770/07)

Teema: Euroopa Liidu kaubanduse kaitsevahendid

Kuidas hindab komisjon Euroopa kaubanduspoliitikat käsitleva rohelise raamatuga seoses toimunud konsulteerimiste tulemusi? Milline on komisjoni lõplik ettepanek, arvestades asjaolu, et enamik sidusrühmi ei näi toetavat kõnealuse poliitika edasist liberaliseerimist?

  Peter Mandelson, volinik. − Komisjon hindab positiivselt parlamendi huvi kaubanduse kaitsevahendite läbivaatamise vastu ja kordab uuesti, et peab parlamendi seisukohti käesoleva läbivaatamise kontekstis väga oluliseks. Komisjon ootab huviga rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit, mis loodetavasti peatselt valmib.

Omalt poolt lõpetab komisjon oma vastust konsulteerimisprotsessile. Komisjon pidas enne oma tänast kohtumist kõnealusel teemal suunava eelarutelu. Ettepanekud nõukogule esitatakse tõenäoliselt lähinädalate jooksul. Komisjon kavatseb parlamenti kogu protsessi vältel tihedalt kaasata ja teda teavitada.

Komisjon on muidugi kõik vastukajad rohelisele raamatule hoolikalt läbi vaadanud, ja neid oli sadu. Nüüd on komisjonil kavas liikmesriike ja parlamenti olulisematest vastustest ja saadud ettepanekutest teavitada, ning vastused ja ettepanekud ka avalikustatakse. Neid arutatakse komisjonis uuesti enne nõukogule ettepanekute tegemist, loodetavasti novembri teisel poolel.

Enamik sidusrühmi, kellega konsulteeriti ja kes oma seisukohad esitasid, jagavad komisjoni arvamust, et kaubanduse kaitsevahendid jäävad äärmiselt oluliseks vahendiks ülemaailmastuvas majanduses, kus mitmepoolselt kokku lepitud konkurentsieeskirjad puuduvad.

Enamik sidusrühmi ei näe vajadust kaubanduse kaitsevahendite süsteemi põhjalikuks uuendamiseks. Seda vajadust ei näe ka komisjon. Kuid teisalt esineb ka soov selgemate eeskirjade, suurema läbipaistvuse ja vahendite tõhusama kohaldamise järele.

Väide, et komisjon on muutnud oma lähenemisviisi ühenduse huvide hindamise osas mõnede hiljutiste juhtumite puhul, ei ole lihtsalt tõsi. Iga juhtumit on käsitletud selle konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt. Mõnede juhtumite puhul on esile kerkinud ebatüüpilisi probleeme, kuid need on pärast põhjalikku arutelu liikmesriikidega lahendatud vastavalt ühenduse õigusaktidele ja nende õigusaktidega jäetud teatavat kaalutlusõigust kasutades.

On tõsi, et 2007. aasta esimesel poolel ei algatatud ühtki uut dumpinguvastast uurimist. Kuid tuleb osutada, et dumpinguvastase uurimise algatajaks on tööstusharu, mitte meie. Teisisõnu, dumpinguvastane uurimine algatatakse ühenduse tööstusharult saadud kaebuse alusel.

2007. aasta esimesel poolel ei esitatud ühtegi õigusnõuetele vastavat taotlust. See pole ebatavaline, et uurimise algatamise taotluste arv aastate kaupa varieerub, see oleneb sellistest teguritest nagu majandustsükkel, liigne tootmisvõimsus kolmandates riikides ja kaubanduse kaitsevahenditest tingitud kaubanduse ümberpaigutumine muudel maailma turgudel.

Uurimise algatamiste arv on kõikunud ka varasematel aastatel. Näiteks 2003. aastal algatas komisjon kokku ainult kaheksa uut uurimist, esimene neist algatati 2003. aasta mai lõpus. Ühtlasi tuleb arvestada, et 2007. aasta esimesele poolele eelnes erakordselt tiheda tegevusega periood 2006. aasta lõpus.

Lõpetuseks tahaksin juhtida teie tähelepanu asjaolule, et 2007. aasta septembris algatati kaks uut dumpinguvastast uurimist Hiinast pärineva impordi suhtes: üks neist käsitleb sidrunhapet ja teine naatriumglutamaati.

  Daniel Caspary (PPE-DE). – (DE) Volinik, tänan teid vastuste eest. Läbipaistvusel on kogu kõnealuses protsessis oluline roll. Millal me saame rohelise raamatu alase uuringu hinnangu? Kas hinnangut veel ei ole, mis tähendab, et te avaldasite raamatu ilma hindamiseta, või siis hinnang on olemas – ja ma eeldan, et on –, ning sel juhul oleks viimane aeg see avalikustada ja parlamendile esitada.

Teiseks, mind huvitab, kas teie arvates on tõesti mõeldav määratleda olulisi küsimusi ilma algmäärust uute põhimõtete kohaselt muutmata.

Kolmandaks, miks te käsitlete turumajandusi ja mitteturumajandusi võrdsetel alustel?

Neljandaks, rääkides ühenduse toodangust, milline on teie meelest protsentuaalne piirmäär väljastpoolt ELi pärinevale toodangule?

  Peter Mandelson, volinik. − Komisjon teostab rohelisele raamatule saabunud vastukajade esialgset hindamist ja see oli aluseks meie tänasele suunavale arutelule. Esialgne hindamine sillutab teed veel põhjalikumale hindamisele, mille abil komisjon kaalub ja lepib kokku ettepanekute osas, mis ta läbivaatamise alusel liikmesriikidele esitab.

Võin lugupeetud parlamendiliikmele kinnitada, et teave saadud vastuste kohta on juba, ma usun, avaldatud kaubanduse peadirektoraadi veebilehel, aga ma loodan, et me avaldame ka kergesti kättesaadava versiooni või esitluse rohelisele raamatule tulnud vastukajast, et võimaldada selle üle pikemat järelemõtlemist, enne kui komisjon oma ettepanekud esitab.

Lugupeetud parlamendiliige näib juba teadvat teatavaid aspekte komisjoni ettepanekutes, mida ei ole veel esitatud või komisjonis kokku lepitud, nii et ma pean oletama, et ta läheb mõnedes oma eeldustes ennatlikult liiga kaugele.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE). – (LT) Küsimus, mida ma tahaksin esitada, toetub iseenesestmõistetavalt kohtumistele ja aruteludele minu esindatava riigi, Leedu töösturitega. Pean kordama seda, mida mu kolleeg just ütles – kaubanduspoliitika liberaliseerimise üle väljendatakse palju muret ja tehakse ka palju kriitikat. Küsin: kui tööstusharude positsioon jääb samaks, milline on komisjoni vastus? Milliseid meetmeid komisjon kavatseb võtta? Kas te kavatsete kuulda võtta, mida ettevõtluse esindajad ütlevad, või peate muid argumente olulisemaks?

  Peter Mandelson, volinik. − Ma ei ole päris kindel, kas saan aru, mida lugupeetud parlamendisaadik meie kaubanduspoliitika liberaliseerimise all mõtleb. Määratluse kohaselt saab kaubandus toimuda üksnes siis, kui turud on avatud ja kaubandusvood on liberaliseeritud. Kaubandus ei saa toimuda suletud piiride taga või kindluseks muudetud majandustes, nii et loomulikult taotleb komisjon kaubanduse liberaliseerimise edendamist.

Kaubanduspoliitika ülevaates ja strateegias „Globaalne Euroopa”, mida komisjon aasta tagasi esitles ja mille komisjon ning liikmesriigid heaks kiitsid, sätestatakse väga selgelt Euroopa Liidu huvid, milleks on liidus turgude avatuna hoidmine, kahe- ja mitmepoolsete läbirääkimiste edendamine, väljaspool ELi turgude avamine ja tõhusate kaubanduse kaitsevahendite kasutamine, et võidelda ebaausa kaubanduse või ebaausa konkurentsi vastu. Need on meie strateegia kolm haru, igaüks neist on võrdselt oluline.

Strateegia kolmanda haru läbivaatamine toimub pärast üsna suuri muutusi maailma ja ka Euroopa majanduses, sest viimane meie kaubanduse kaitsevahendite läbivaatamine toimus rohkem kui kümme aastat tagasi. Meie ülesanne on kindlaks teha, kas meie meetmed toimivad nii hästi, kui nad peaksid, ja kas need loovad konsensust, toetust ja solidaarsust liikmesriikide vahel. Kui see nõrgeneb, on kaubanduse kaitsevahendeid raskem või võimatum kasutada. Me teostame läbivaatamist selleks, et taastada ja ehitada uuesti üles liikmesriikide vaheline konsensus, toetus ja solidaarsus.

  Juhataja. − Volinik, selleks et esitada veel üks küsimus, lasen ma kaks järgmist lisaküsimust koos esitada ja palun teil neile mõlemale korraga vastata.

  Georgios Papastamkos (PPE-DE). - (EL) Proua juhataja, lisaks kolleeg härra Caspary esitatud küsimustele lubage mul esitada minu küsimus – millal me saame juurdepääsu rohelise raamatu alase küsimustiku hinnangule? Volinik, Euroopa antidumpingu- ja subsiidiumivastased meetmed moodustavad alla 0,45% ELi impordi koguväärtusest. Millega õigustab komisjon sel juhul kiirustamist kaubanduse kaitsevahendite ühepoolse läbivaatamisega? Mida komisjon pooldab? Kas ta tahab menetlust politiseerida või takistada inimestel ebaausate tavade kasutamise korral hüvitist saamast?

  Elisa Ferreira (PSE). – (PT) Proua juhataja, volinik, tahaksin küsida küsimuse, mis seondub teie antud vastustega. Parlament ei tunnista vajadust kaubanduse kaitsevahendid läbi vaadata; avalikus arutelus jõuti samale järeldusele. Volinik ei ole parlamendile oma ettepaneku mõtet selgitanud ega eelkõige selgitanud, mil määral tema ettepanekud ja veendumused on avaliku arutelu tulemuste ja parlamendi seisukoha tõttu muutunud. See on keskne küsimus, sest me ei saa aru, mis mõtet on jätkata selliste vahendite läbivaatamist, mis on kõigi meelest vajalikud ja toimivad hästi. Sellest tahaksime me niisiis aru saada.

  Peter Mandelson, volinik. − Ma ei saa päris hästi aru, millist muutust lugupeetud parlamendiliige silmas peab; muutust ei ole ja, nagu ma selgitasin, pole ei vastanud sidusrühmad ega ka komisjon seisukohal, et oleks vaja põhjalikku läbivaatamist või reformi. Nii et ma ei saa päris hästi aru, mida te suunamuutmise all silmas pidasite. Kui läbivaatamine poleks vajalik, siis ma arvan, et me oleksime saanud välja antud rohelisele raamatule palju vähem vastuseid kui need 500, mis saabusid. Näib, et roheline raamat, millele saabub üle 500 vastuse, näitab, et toimunud läbivaatamine pakub huvi.

Vastuseks esimesele küsimusele – ma ei saa parlamendile esitada hinnangut enne, kui see on antud. Komisjon ei ole veel oma hinnangut andnud; ta ei ole veel oma vastuse osas otsust langetanud. Komisjonil oli täna täiskogu istung ja komisjon annab oma seisukohtadest teada siis, kui esitab liikmesriikidele oma ettepanekud, ning samal ajal tehakse seisukohad teatavaks ka parlamendile. See peaks toimuma novembri teisel poolel, mis ei ole enam väga kaugel.

Mis puutub politiseerimisse, siis on kõnealuste küsimuste politiseerimine peaaegu vältimatu. Kui meil on tegemist Euroopa tööstusharudega, kes esindavad praegu väga erinevaid seisukohti ja konkureerivaid huvisid ja, tõesõna, teevad väga erinevaid konkureerivaid esildisi kaubanduse kaitsemeetmete vastuvõtmise kohta, siis see peab liikmesriikide positsioonides peegelduma. Kui liikmesriigid nõustuksid komisjoni talituste objektiivse ja põhjaliku analüüsiga nii, nagu see on, nõustuksid meie järeldustega ja võtaksid vastu meie pakutud meetmed, kui nad oleksid valmis lihtsalt seda tegema, siis politiseerituse küsimust ei tekiks. Kuid ka liikmesriikidele saavad osaks samasugune tootjate, jaemüüjate, levitajate, importijate ja tarbijate lobitöö ja konkureerivad huvid, nagu meilegi. Kui inimestel on erinevad seisukohad, tuleb neid arutada väga ulatuslikult ja poliitilisel viisil poliitilise protsessi kaudu, ja just see toimubki.

  Juhataja. − Küsimustele, mis ajapuudusel jäid vastamata, vastatakse kirjalikult (vt lisa).

Vabandan nende ees, kes ootasid.

Infotund on lõppenud.

(Istung peatati kell 19.35 ja see jätkus kell 21.00)

ISTUNGI JUHATAJA: ADAM BIELAN
Asepresident

(1) EÜT L 175, 10.7.1999, lk 43.

(2) EÜT L 10, 13.1.2001, lk 20.