Istungi stenogramm

Teisipäev, 23. oktoober 2007 - Strasbourg

16. Toidukaupade hinnatõus, tarbijakaitse (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on arutelu järgmiste küsimuste üle

– suuliselt vastatav küsimus (O-0065/2007 – B6-0321/2007), mille esitas(id) Joseph Daul , Lutz Goepel ja Neil Parish fraktsiooni PPE-DE nimel komisjonile: toiduainete hinnatõus ja tarbijakaitse;

– suuliselt vastatav küsimus (O-0067/2007 – B6-0377/2007), mille esitas(id) Luis Manuel Capoulas Santos fraktsiooni PSE nimel komisjonile: toiduainete hinnatõus ja tarbijakaitse, ja

– suuliselt vastatav küsimus (O-0069/2007 – B6-0378/2007), mille esitas(id) Sergio Berlato , Janusz Wojciechowski, Gintaras Didžiokas ja Liam Aylward fraktsiooni UEN nimel komisjonile: toiduainete hinnatõus ja tarbijakaitse.

  Neil Parish (PPE-DE), autor. – Härra juhataja, mul on hea meel täna sõna võtta, sest nüüd oleme olukorras, kus toiduainetega kindlustatus on muutunud tõeliselt oluliseks küsimuseks. 25 aastat oleme olnud olukorras, kus Euroopas oli küllaldaselt toitu. Me võtsime põllumajanduse valdkonnas, ühise põllumajanduspoliitika raames vastu otsuseid tootmist piirata, et säilitada hindasid, vähendada eksporditoetuste kasutamist ja eksportida tooteid maailma turgudele.

Nüüd oleme täiesti erinevas olukorras: teravilja hinnad on sel aastal kolmekordistunud; loomakasvatussektoris valitseb väga suur probleem, sest sööda hinnad on ligikaudu 50% või 60% võrra tõusnud ja meid teeb see äärmiselt murelikuks. Härra Daul, härra Goepel ja mina oleme esitanud käesoleva suuliselt vastatava küsimuse ja meil on hea meel, et volinik Fischer Boel on täna siin – sest meile tundub, et peame praegu otsima igat võimalust, kuidas saada Euroopa Liitu lisasööta.

Me peame seisma silmitsi tegelikkusega, et mõnda sööta, mis on toodetud geneetiliselt muundatud maisi ja soja baasil, ei saa Euroopa Liitu tuua, sest need ei ole lubatud. Arvan, et me peame seda küsimust käsitlema ja looma süsteemi, mille abil saame neile toodetele loa anda. Tingimusel, et need tooted on ohutud, tuleks neid sisse lubada, et nendega oleks võimalik toita kanu, eriti sigu, samuti veiseid, nii liha- kui ka piimaveiseid, sest me peame hoidma oma tootmise väga konkurentsivõimelisena.

Samuti peame käsitlema kaupluste kettidega seotud olukorda, sest – ärgem unustagem – meile ei ole mureküsimuseks üksnes hind, mida põllumajandustootja oma toodete eest saab, vaid meid huvitab ka see, kui palju tarbija peab maksma. Pole kahtlust, et me võime näha näiteks seda, kuidas leivapätsi toorainest on vaid 10% nisu ja ometi on leiva hind tohutult tõusnud, sest kaupluste ketid väidavad, et nad peavad nisu eest nii palju rohkem maksma. Seega peame kaupluste kettidele survet avaldama, olemaks kindlad, et tarbija maksab õiglast hinda.

On tore, et see seab Euroopa põllumajanduse uues olukorras väga tugevale positsioonile, sest meil on vaja toiduainete tootmist, põllumajandustootjaid ja maapiirkondi ja kõik need toimivad väga hästi.

Kuid, nagu ma ütlesin, me peame nüüd saavutama õige tasakaalu teravilja- ja loomakasvatussektori vahel ja seetõttu esitasime käesoleva küsimuse. Meil oleks hea meel kuulda, mida volinik Fischer Boel vastab.

  Luis Manuel Capoulas Santos (PSE), autor. – (PT) Härra juhataja, Euroopa volinik, rõõm on teid jälle parlamendi ees näha. Nagu teate, üllatas meid mõned kuud tagasi toimunud muutus mõnede põllumajandustoodete turul valitsevas olukorras – muutus, mida me alles hiljuti mõeldamatuks pidasime; pakkumise suhtes valitseb tohutu nõudlus ja selle tagajärgi me näeme.

See omakorda tekitas olulise häire loomakasvatussektoris, etteennustatavad tagajärjed tarbijahindade tõusu näol ja unustada ei maksa ka FAO hoiatust toiduainetega seotud tagajärgede kohta, mida kõnealune olukord maailma paljudes piirkondades võib tekitada. Ärgem unustagem, et kui Euroopas kulutame me 10–20% leibkonna sissetulekutest toidule, siis on ka ühiskondi, kus toidule kulub 90% või rohkemgi leibkonna sissetulekutest, ja pole raske ette kujutada, mida tähendab hinnatõus neile rahvahulkadele, kes kannatavad niigi puudust.

Seetõttu peame tegutsema ja tegema seda kohe; mul on hea meel, et komisjon reageeris kiiresti – ja õigesti – võttes mõningaid leevendavaid meetmeid ja vähendades 2008. aastaks ette nähtud tootmisest kõrvaldatud maa hulka nullini. On häbiväärne, et me kaugemale ei läinud. On muid meetmeid, mida saaks ehk vastu võtta ilma lisakuludeta ühenduse eelarves, näiteks nagu teatavatele loomakasvatajatele ettenähtud abi ettemaksete tegemise lubamine, sest loomakasvatajaid ei mõjuta mitte üksnes hinnatõus, vaid ka loomahaigused, nagu näiteks lammaste katarraalne palavik, seega ma arvan, et me võiksime praegu ulatuslikumaid meetmeid võtta.

Kuid eelkõige peame põhjalikumalt olukorda hindama ja uurima, et me saaksime kiiresti kindlaks teha meetmed, mida võiks kiiresti lähitulevikus võtta. Me loomulikult loodame, et volinik ja komisjon on meie mure suhtes vastuvõtlikud.

  Sergio Berlato (UEN) , autor. – (IT) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, me võime täheldada kogu Euroopas üldist toiduainete hinnatõusu. Läbi viidud turu-uuringutest ilmneb, kuidas Euroopa tarbijad muudavad radikaalselt oma toitumisharjumusi, olles sunnitud erakordselt kõrgete hindade tõttu valima teistsuguse kvaliteediga ja teist liiki tooteid kui varem.

Hinnatõusus võib ühelt poolt süüdistada ülemäära suurt vaheetappide arvu, enne kui tooted tootjalt tarbijani jõuavad, ning teiselt poolt suuremate kaupluste kettide kohaldatavat ülemäärast juurdehindlust. Üks on siiski kindel: hinnatõusus ei saa ja ei tohi süüdistada põllumajandustootjaid, kes on muret tekitava olukorra peamised ohvrid.

Härra juhataja ja volinik, me usume, et täna tuleb rohkem kui kunagi varem kaitsta Euroopa põllumajandusmudelit, et kaitsta liikmesriikide põllumajandusturge rahvusvaheliste hinnakõikumiste eest ning Euroopa põllumajandusele iseloomulikke tootmismudeleid ja maakasutust. Me väljendame heameelt nõukogu hiljutise otsuse üle ratifitseerida ettepanek vähendada 2008. aastaks ette nähtud tootmisest kõrvaldatud maa hulka nullini.

Kuid see ei ole veel piisav, et leevendada meie muret teraviljavarude olukorra ja teravilja tõusvate hindade pärast maailma turgudel. Me peame töötama ka ühiste turukorraldustega ja kasutama neid mehhanisme turu tasakaalustamiseks – see aitaks toiduainete hinda vähemalt siseturul langetada. Me tegime komisjonile hiljutises küsimuses ettepaneku suurendada kohe piimakvoote vähemalt 2–3% võrra, et stabiliseerida selle laiatarbekauba hinda.

Kõnealuses raskes majanduskliimas on Euroopa Liidul ja liikmesriikidel vastutus aidata tarbijatel säilitada nende ostujõud ja samal ajal tagada põllumajandustootjate õigus sissetulekule.

  Mariann Fischer Boel, volinik. − Härra juhataja, mulle meenub üks needmisena kasutatav ütlus, mis peaks pärinema Jaapanist: „Olgu sul elus huvitavaid aegu”, ja ma arvan, et üks selline ongi meil praegu käes. Me oleme viimase kuue kuni kaheksa kuu jooksul näinud, kuidas põllumajandussektoris tooraine hinnad lakke sööstavad, nagu sõnavõtjad juba mainisid, kuid ma pean märkima, et see tõus sai alguse läbi aegade madalaimalt tasemelt. Ma arvan, et seda peaksime kõik meelde tuletama. Hinnatõus peegeldub tarbijahindades, aga vähemal määral. Kui ma toon näiteks põhitoiduaine leiva – ja ma kasutan Saksamaa näidet – siis kui võtame leiva hinna Saksamaa kauplustes või ladudes, on ainult 4% selle hinnast seotud nisu hinnaga.

Piimasektoris, nagu juba mainitud, on juba ette nähtud mitmed meetmed. Piimakvoote suurendati 1. aprillil 2006 ja 1. aprillil 2007 0,5% võrra 11 liikmesriigis. 1. aprillil 2006 said kaheksa uut liikmesriiki piimasektori ümberkorraldamise erireservi, mis jääb vahemikku 2–5% nende riigile kehtestatud kvoodist. 1. aprillil 2008 – järgmisel aastal – lisatakse 11 liikmesriigile eraldatud suuremale kvoodile veel 0,5%.

Lisaks on ulatuslikult vähendatud kõiki turutoetusi ja praegu ei ole üldse ette nähtud ekspordi- ja müügitoetusi – null mõlema puhul. Komisjon võtab aasta lõpupoole vastu aruande turuväljavaadete kohta piimasektoris ja sellele toetudes saame edasi arutada, kas peaksime kvoote jälle suurendama. Lisaks on mul juba olnud võimalus siin selgelt teada anda, et piimakvoodisüsteem kaotab kehtivuse 31. märtsil 2015 ja ma olen ühtlasi osutanud, et meil on vaja ajavahemikuks alates praegusest kuni aastani 2015 seoses piimakvootide kadumisega nn pehmet maandumist. Üks äramärgitud võimalusi on piimakvoodi suurendamine kõnealusel ajavahemikul ja meil on võimalus seda arutada järgmise aasta nn tervisekontrolli ajal.

Teraviljasektoris on hinnatõusul mitmeid erinevaid põhjusi. Ma ütlen vaid, et ei oleks vääriti mõistmist, et järsku hinnatõusu ei põhjusta biokütused. Me kasutame täna Euroopas etanooli tootmiseks vähem kui 2% teraviljatoodangust. Seega hinnatõusu põhjused on erinevad: halvad ilmastikutingimused Austraalias, põud Lõuna-Euroopas, üleujutused Põhja-Euroopas, suurenev nõudlus Indias ja Hiinas ning piiratud eksport Venemaalt ja Ukrainast. Ja siis muidugi lumepalliefekt, mis on tingitud väga suurest etanoolitootmisest Ameerika Ühendriikides ja mis mõjutab teataval määral teraviljahinna tõusu.

Komisjon on, nagu juba öeldud, reageerinud: tulevasel tootmisaastal on tootmisest kõrvaldatud maa hulk nullini viidud, seda kohaldatakse sel sügisel ja järgmisel kevadel toimuva külvi suhtes. Kas tootmisest kõrvaldatud maa hulk jääb nulli, selgub arutlustes, mis toimuvad järgmise läbivaatamise ajal. Me loodame, et tootmisest kõrvaldatud maa nulli viimine annab juurde ligikaudu 10 kuni 12–15 miljonit tonni vilja, olenevalt kliimatingimustest. Lisaks esitan ma komisjoniliikmete kolleegiumile nõukogule esitamiseks mõeldud ettepaneku peatada käesolevaks turustusaastaks teravilja imporditollimaksud. Ma arvan, et need meetmed aitavad leevendada loomakasvatusele ja tarbijahindadele osaks saavat survet.

Sealihasektoris on erinevad probleemid. Varustuskanalid on sealiha täis, seega ma arvan, et tasakaalustamatus on sektori sisend- ja väljundvõimsuse vahel ning seetõttu otsustas halduskomitee eelmisel neljapäeval võtta kasutusele eraladustamise, mis, ma loodan, aitab sealihasektori probleeme lahendada. On ka muid võimalusi, kuid ma arvan, et me peaksime õige tasakaalu leidma, sest kui me vaevusi ainult pikendame, siis ei võida me sellega midagi.

Seega ma arvan, et me oleme reageerinud ja mul on olnud võimalus tänada Euroopa Parlamenti kiire reageerimise eest, nii et me saime põllumajandussektorile võimalikult kiiresti anda selge märguande tootmisest kõrvaldatud maa nullini viimise kohta. Ma tahaksin geneetiliselt muundatud organismide juurde oma lõppmärkustes tagasi tulla, sest ma näen, et mu aeg on otsa saanud.

  Mairead McGuinness, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Härra juhataja, mul oleks olnud hea meel veeta aega volinikuga, et huviga kuulata tema seisukohti geneetiliselt muundatud organismide küsimuses, aga viibin ikkagi siin kogu arutelu vältel.

Ma arvan, et see on tõsi, kuna see pole mitte esimene kord, kui me sellest parlamendis räägime, et ebameeldiva tõena on suhteliselt odava toidu ajastu läbi, ning seda, mis on juhtunud, ei ennustatud ette ei komisjonis ega ka tegelikult maailmas üldiselt.

Volinik käsitles mõningaid põhjusi, miks meil praegu nõudmise ja pakkumise vahel tasakaalustamatus valitseb, ja ma nõustun temaga: ülemaailmset mõju avaldavad ilm, kliimamuutused, suurenenud nõudlus arengumaades, ja jah, ka biokütused – volinik tunnistas seda. Kuid oluline on meenutada – ja enne mind oli parlamendis teisi, kes seda tegid – mida teie eelkäija härra Fischler ühise põllumajanduspoliitika reformimisel 2003. aastal ütles. Ta lubas põllumajandustootjatele paremaid turuhindu. Võib-olla me näeme praegu kõnealuste reformide mõju ja hakkame nende kohta tarbijahindadele avalduva mõju tõttu endale küsimusi esitama.

Meil on olnud positiivsed arengud piima- ja teraviljasektoris, kuid sama ei ole kaasnenud loomakasvatussektoris veise-, lamba-, kana- ja seakasvatuse puhul, mida volinik mainis.

Nüüd esitame me endale volatiilsuse kohta küsimusi ja ei tea, kas oleme nõudmise ja pakkumise volatiilsusega rahul. Üks suur toiduainetootja ütles mulle hiljuti, et kaupluste külastajatel ei ole toiduainete tootmise ökonoomikast teadmisi ega ka huvi selle vastu, aga nad on hakanud huvituma, ja see on positiivne. Kuid me peame siiski kaupluste kettide võimutsemist kontrollima ja vaatama, kas nad kannavad oma hinnatõusu üle toiduainetootjatele. See on asi, mida ma tungivalt palun komisjonil – ehk Euroopa Komisjoni konkurentsivolinikul – täpsemalt uurida. Minevikus on komisjon keeldunud seda tegemast.

Geneetiliselt muundatud organismidega seonduv on keeruline küsimus. Probleeme põhjustab Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide heakskiitmismeetodite erinevus ja me peame seda käsitlema. Nii et ma ootan voliniku märkusi geneetiliselt muundatud organismide kohta, enne kui oma seisukohad teatavaks teen.

Lõpetuseks märgin, et me ei saa mööda vaadata, millist mõju avaldab eriti teraviljaturul valitsev ebakindlus arengumaadele. Riigid, kes ei saa endale võimaldada toidu eest rohkem maksta, näevad, kuidas kulutused toidule ulatuslikult kasvavad. Me peame seda parlamendis tunnistama ja oma edasistes poliitikates arvesse võtma.

  Bernadette Bourzai, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, teisipäeval, 16. oktoobril, ülemaailmsel toidu päeval, tahtis FAO suurendada üldsuse teadlikkust vaegtoitumisest, mille all kannatab praegu 854 miljonit inimest üle maailma. Seejuures tõsteti esile põllumajanduslike toorainete hinnatõusu, eriti selle mõju tarbijatele arengumaades – mu kolleegid on sellest pikalt rääkinud – aga ka elanikkonnale vaestes riikides, kes impordivad teravilja. Kui arenenud riikides kulutame me leibkonna eelarvest toidule 10–20%, siis vähimarenenud maades on see näitaja 60–80% eelarvest, ning teraviljahinna tõus 20% võrra on drastiline. Olukorda halvendab veelgi asjaolu, et mõned riigid sõltuvad palju impordist ning neid mõjutavad valuuta vahetuskursi muutused, kliimamuutused ja transpordikulude suurenemine.

Volinik, te vastasite osaliselt, aga ma loodan, et võetakse ka muid meetmeid. Milliseid meetmeid te kavatsete lühikeses ja keskpikas perspektiivis põllumajanduspoliitika tervisekontrolli raames võtta, et leevendada kõnealust rasket olukorda põhjapoolsete riikide tarbijate jaoks, ja veelgi raskemat olukorda lõunapoolsete riikide tarbijate jaoks, ning et aidata kaasa ülemaailmsele toiduainete hindade taskukohasusega seotud tasakaalule?

  Niels Busk, fraktsiooni ALDE nimel. – (DA) Härra juhataja, volinik, on oluline, et me keskenduksime praegu sellele väga huvitavale olukorrale, mida me seoses mitmete põllumajanduslike toorainete märkimisväärse hinnatõusuga kogeme. Samal ajal on meil teada, et neis valdkondades, kus veel mõju ei ole avaldunud, näiteks sealihasektoris, viib hinnatõus toiduainete hindade poolest väga kalli talveni. Me teame, mis selle põhjuseks on: kehvad sügisesed saagid, tühjad teraviljalaod jne – ma ei lasku siinkohal kõigisse üksikasjadesse.

Mul on tunne, et olukord, mida me praegu kogeme, peaks pakkuma võimaluse laiemaks aruteluks. Esiteks ja eelkõige ei peaks me praeguse hinnatõusu pärast ärevusse sattuma. Juba liiga pikka aega maksis liiter piima vähem kui liiter kokakoolat ja liiter vett. Meist on täiesti ebamõistlik mitte nõustuda, et toit peab maksma nii palju, kui ta tegelikult maksab, sest toodete taga on pikk tootmisprotsess ja palju töötunde, eriti piimasektoris. Samuti on selge see, et nüüd on käes võimalus Euroopas toiduainete tootmist suurendada. Turg nõuab meilt seda. Komisjon tegi hea algatuse ja kaotas maa tootmisest kõrvaldamise kohustuse ja muidugi on meil veelgi võimalusi tootmist kiiresti suurendada, eriti piimasektoris.

Me peaksime jätkama ühise põllumajanduspoliitika 2003. aastal alustatud reformi ja vähendama toetusi ning me peaksime tõsiselt kaaluma põllumajandustoetuste suuremat suunamist maaelu arengu poliitikasse. Meil on praegu hea võimalus järsult hoogustada ELis dünaamilist põllumajandustootmist, ning see tähendab, et me saame anda põllumajandustootjatele rohkem vabadust, kui neil praegu on olemasoleva suure nõudluse ärakasutamiseks. Loomulikult kanname hoolt, nagu tavaks on olnud, ka mägiste ja vähem viljakate piirkondade põllumajandustootjate eest – kõik, mida vaja! Kuid me ei peaks hinnatõusu kartma, vaid katsuma mõista ja ära kasutada seda olukorda, milles me end leiame.

  Janusz Wojciechowski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, me oleme Euroopa Liidus hiljuti täheldanud põhitoiduainete hinna märkimisväärset tõusu, eriti uutes liikmesriikides. Poolas näiteks on leiva hind viimase kahe aastaga tõusnud 15% võrra, õunte hind 83% võrra ja kartulite hind 33% võrra, piima hind on aga peaaegu kahekordistunud. Samasugune suundumus valitseb ühtlasi mõnedes vanades liikmesriikides – Itaalias ja Iirimaal. Uutest liikmesriikidest on ka Leedus teravilja, piima, puu- ja köögivilja hind peaaegu kahekordistunud.

Teiselt poolt põhineb Euroopa Liidu poliitika põllumajandustootmise piiramisel ja see poliitika näib olevat üha rohkem vastuolus tarbijate vajadustega. Kõik ühise põllumajanduspoliitika nn reformid on põhinenud Euroopa Liidus tootmise piiramisel.

Suhkruturu reform seisneb Euroopa Liidus suhkru tootmise ulatuslikul vähendamisel, 18 miljonilt tonnilt 12 miljonile tonnile. Veinituru reform seisneb jällegi tootmise piiramises.

Ka teiste reformide eesmärgiks on Euroopa Liidus vähem toota. Teisalt oleme saanud väga olulise signaali. Tarbijad Euroopas nõuavad rohkem toitu, ja see on nii oluline signaal, et ühise põllumajanduspoliitika kogu eesmärk tuleb läbi vaadata. Me peame endalt küsima, kas tootmise piiramise ja tootmiskvootide kehtestamise meetod on tegelikult hea, eelkõige tarbijate huvide seisukohast, sest küsimus puudutab eelkõige neid.

Euroopa peab tootma nii palju toitu, kui tema rahvas nõuab. On palju signaale, mis näitavad meie teostatud ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamise vajadust. Tänan tähelepanu eest.

  Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, see arutelu on hullumeelsus. Me oleme aastaid rääkinud langevatest hindadest, madalaimatest võimalikest hindadest ja kõigi aegade madalaimatest hindadest. Nüüd kurdavad kõik sõnavõtjad selle üle, et hinnad tõusevad – kuigi lõpuks ometi nad tõusevad – ja kutsuvad üles võtma meetmeid, et hinnatõusu peatada.

Me peaksime olema õnnelikud, et turg toimib, ja seda teie abiga. Teie eelkäijate abiga, aga ka tänu Euroopa Parlamendi nõudmistele kaotati sekkumiskord ja hindade stabiliseerimine, milleks kulus miljardeid eurosid ning mille tekitatud hinnasurve rikkus maailmaturu hinnad ja viis kolmanda maailma riigid raskustesse. Lõpuks ometi on need tingimused kõrvaldatud ja me oleme lähemal turule, leides end olukorrast, mis on halvenenud teravilja kütusetootmiseks kasutamise tõttu.

On ka palju muid põhjusi, miks turul praegu nii suur nõudlus valitseb. Turg reageerib, hind tõuseb ja nüüd meie siin Euroopa Parlamendis põllumajandustootjate esindajatena nõuame, et hinnad jälle alla toodaks. Ma ei ole midagi nii naeruväärset oma parlamendis oldud 20 või 25 aasta jooksul veel näinud! Sellepärast ma plaksutasingi härra Buski sõnavõtu peale. Me peaksime praeguse olukorra üle rõõmustama. Muidugi tuleb meil olla tähelepanelik ka nende suhtes, kes ei saa endale võimaldada normaalse hinnaga toitu osta.

Me peame käsitlema ebaõiglaseid palgamäärasid ja ekslikke sotsiaalpoliitikaid mis tahes aruandekohuslasest riigis, aga me ei saa võtta meetmeid, et toita vaeseid põllumajandustootjate kulul, kes on viimaste aastate jooksul sadade tuhandete kaupa põllumajandustegevusest loobunud. See ei ole õige suund!

Mul on hea meel, et meil üldse on selline olukord, mida siin täna arutada ja et meil on turg, kus hinnad lõpuks tõusevad.

  Vincenzo Aita, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma arvan, et selle arutelu algatamine on oluline, ehkki, osaliselt seetõttu, mida volinik meile rääkis, ei näe me veel probleemi kogu ulatust.

Tahaksin volinikule meelde tuletada, et mõned kuud tagasi palusime me peatada puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse muutmise alased arutelud, et teha paus ja mõelda järele, mis parajasti toimus – ja mis toimub praegu veinisektoris – ning me toetusime seejuures mõnedele punktidele, mida tahaksin nüüd käsitleda.

Esiteks: me räägime, et saagid olid kehvad kliimatingimuste tõttu, aga veel ei ole mainitud asjaolu, et selle probleemiga hakkame me aastaid tegelema, sest Euroopas ja kogu maailmas leiavad aset kliimamuutused. Fakt number üks!

Teiseks: võrreldes 1950. aastaga, kui maailma rahvaarv oli 2,5 miljardit ja iga maailma elaniku kohta oli 0,5 hektarit maad, on 2020. aastaks maailma rahvaarv kasvanud 7,5 miljardini (ÜRO andmetel) ja iga elaniku kohta jätkub haritavat maad ligikaudu 0,2 hektarit.

Ma saan aru, mida härra Baringdorf silmas peab, kui ütleb, et tegemist on fundamentaalse probleemiga, aga ma ei arva, et praegune hinnatõus on tootjatele kasuks. Kui vaatleme toote maksumuse ja tarbijate makstava hinna vahet, siis näeme, et tarbijad ja tootjad maksavad väga pika turustusahela eest. Kuid see on osaliselt tingitud siin, Euroopa Parlamendis loodud poliitikatest, seega ma arvan, et volinik peab kaaluma väga põhjalikult neid meetmeid, mida me kavandame.

Söötis maa tootmisse tagasivõtmine on muidugi oluline, kuid me vajame täna eelkõige sügavuti minevat arutelu. Kui Euroopa Ühendus loodi, siis võeti meetmeid Euroopa rahvastiku toidunõudluse rahuldamiseks. Täna peame vastu võtma samasuguse poliitika. Me ei saa enam lahtisidumispoliitika raames maad tootmisest kõrvaldada, sest see viib tootmise vähenemiseni ja muudab meie küsimused tulemusetuks. Seetõttu peaksime valmistuma põhjalikuks aruteluks selle üle, kas viimaste aastate poliitikad on tarbijatele ja tootjatele vastu tulnud, või siis vastupidi, mõlematele probleeme tekitanud.

  Jim Allister (NI). - Härra juhataja, tahaksin käsitleda intensiivpõllumajanduse sektori positsiooni. Ma ei hakka aega raiskama ja rääkima paljude tootjate raskest olukorrast kõnealuses sektoris, vaid keskendun pigem sellele, mida ma arvan, et volinik peaks tegema, et aidata. Tahaksin märkida ära neli või viis peamist punkti.

Kõigepealt arvan, et volinik peaks tunnistama, et leebetest meetmetest, nagu turu edendamine, ei piisa. Teiseks peaks ta arvesse võtma lisaks praeguseks juhtunule ka seda, millist pikaajalist mõju avaldab kiire biokütuse tootmisele ümberlülitumine Ameerika Ühendriikides teravilja kättesaadavusele ja hinnale. Ameerika Ühendriikide väga jõuliste eesmärkide tõttu tuleb meil nappus vajalikust importteraviljast.

Kolmandaks, kuna teravilja sekkumisvarud on ärevusttekitavalt väikesed ning teravilja kasutamissagedus väga suur, siis tuleb kiiresti vajalik tasakaal taastada. Neljandaks, ma arvan, et volinik peaks olema ennetavam ja võitlema geneetiliselt muundatud teravilja kiirema heakskiitmise eest. Volinik, te peaksite olema põllumajanduse nimel niisama jõuline kui volinikud Kyprianou ja Dimas, kes on geneetiliselt muundatud organismide heakskiitmise vastu.

Viiendaks, ja see on mu viimane punkt, peaksite looma meie intensiivpõllumajanduse sektorile turu, eksporditoetusi tuleks kohe laiendada lihale ja singile. Arvan, et eraladustamine pikemas perspektiivis probleemi ei lahenda.

  Struan Stevenson (PPE-DE). - Härra juhataja, lubage mul kõigepealt kinnitada Graefe zu Baringdorfile, et mul on hea meel näha, et hinnad põllumajandustootjate jaoks tõusevad, seni kuni need on tõepoolest põllumajandustootjad, kes kasu saavad ja mitte kaupluste ketid. Kuid kuni praeguseni on Euroopa jaeturul valitsev väike arv kaupluste kette lõiganud kasu meie põllumajandus- ja toiduainetootjate arvelt.

Minu valimisringkonnas Šotimaal on piimatootjad juba liiga pikka aega saanud liitri piima eest 0,17 Inglise naela, mis jääb allapoole tootmishinda, samal ajal kui kaupluste riiulil on piimaliitri hind rohkem kui 0,50 Inglise naela. See on sundinud paljusid minu valmimisringkonna piimatootjaid oma tegevust lõpetama.

Praegu näeme, et hind, mida tootjad nisu eest saavad, on tõusnud ainult 10%, samal ajal kui kauplustes on nisupõhiste toodete hind tõusnud 40%. Kaupluste ketid kasutavad jälle hinnakõikumisi ära, et ise rohkem kasumit teenida.

See on häbiväärne, ja ma nõustun täielikult härra Parishiga, et me peaksime paluma komisjonil algatada uurimise kaupluste kettide hinnapoliitika kohta, et tagada tarbijate ja tootjate aus kohtlemine.

  María Isabel Salinas García (PSE). – (ES) Härra juhataja, on selge, et hinnatõus, mida tarbijad oma ostukorvides otseselt tunnetavad, on tingitud mitmesugustest teguritest, kuid oma sõnavõtus tahan ma arutleda ainult selle üle, mida härra Stevenson ütles.

Arvan, et vahendajate ja suurte jaemüügikettide roll on muret tekitav. Paljudel juhtudel reageerivad nad spekulatsiooniga seotud kaubandushäiretele ja lõpptoodete hinnatõus on protsentuaalselt suurem kui toorainete hinnatõus.

Olukord on muret tekitav ka tootjate jaoks, kes suure jaesektori tohutu ostujõu tõttu on sunnitud oma müügihindu vähendama, ilma et saaksid endale tooraine- või kütusehinna tõusu korvata.

Seetõttu arvan ma ja toetan eelkõneleja öeldut, et väga oluline on, et komisjon – tahaksin siinkohal tänada volinikku kohalviibimise eest – tegutseks ja võtaks meetmeid: tuleks läbi viia uurimine ning võtta vajalikud meetmed, et lõpetada praegused ebaausad ja sageli kuritarvituslikud tavad.

Leian, et resolutsioon on väga õigeaegne ja et me jõuaksime meetmed vastu võtta.

  Andrzej Tomasz Zapałowski (UEN). - (PL) Härra juhataja, paljud enne mind sõna võtnud parlamendisaadikud rõõmustavad toiduainete hinnatõusu üle, aga me peame endalt küsima, kas see hind tõesti põllumajandustootjani jõuab. Minu meelest on see väga küsitav. Paljud väikesed põllumajandustootjad lõpetavad praegu tegevuse kooskõlas komisjoni ja Euroopa Liidu poliitikaga. Me peame endalt küsima, milliseid toiduaineid tootjad saavad. Nad saavad liha Brasiiliast, suhkrut Lõuna-Ameerikast, riskidega seotud kanu Aasiast, ja nii voolavad odavad toidukaubad meie turule, mis küll alandab meie jaoks hindu, aga tegelikult vähendab tootmist Euroopas. Tekib küsimus: kas me peame töösturite lobitöö ees kummardama? Miks ei võiks me lõppude lõpuks jälle Euroopa põllumajandustootjaid toetama hakata, nüüd, kus meil on tekkinud nišš tootmise suurendamiseks ja näiteks piima- ja tärklisainete kvootide tõstmiseks, mille järele Poolas ja teistes Ida-Euroopa riikides on pidev nõudlus.

  Diamanto Manolakou (GUE/NGL). - (EL) Härra juhataja, leiva, piima, kartulite ja muude toiduainete hinnatõus, mis mõnedes liikmesriikides ulatub kümnekordse praeguse inflatsioonimäärani, on väga terav probleem, eriti madala sissetulekuga inimeste jaoks, kelle sissetulekust suurem osa kulub toidule.

See probleem ei tulnud nagu välk taevast. Me teame, et toiduainete sektorit kontrollib väike arv ettevõtteid, kes teenivad märkimisväärset kasumit tootjate ja tarbijate arvelt: tarbijahinnad on paljude vahendajate ja turumonopoli tõttu mitu korda kõrgemad kui tootjatele makstav hind. Seetõttu valitseb nüüd kasvanud ülemaailmne nõudlus toiduainete ja loomasööda järele; teravilja ja rapsi kasutatakse biokütuste tootmiseks, mitte keskkonnasõbralikel eesmärkidel, vaid õli tootvate suurte rahvusvaheliste kontsernide kasumiteenimise kavade tõttu.

Meil on esinenud hindade järsku langust, ELi sekkumine teraviljaturu abistamiseks on vähenenud ning ühise põllumajanduspoliitika raames kehtis maa tootmisest kõrvalejätmise kohustus. Kõik need tegurid, muidugi veel koos kohutavate ilmastikutingimustega, on ELi varusid ja tootmist märkimisväärselt vähendanud. Kuid kaubandus ja tööstus on kõigest sellest hoolimata põllumajandustootjate ja tarbijate arvelt kasu lõiganud.

Seetõttu on toiduainete ja loomasööda hind tõusnud. Hinnatõus on halvendanud töötajate positsiooni, suurendanud alatoidetud inimeste arvu ning viinud väikesed ja keskmise suurusega loomakasvatajad pankrotti. Kreeka loomakasvatajad on meeleheitel; nad võtavad meetmeid ja nõuavad ettevõtte ellujäämiseks olulise abi eraldamist.

Ministrite nõukogu 26. septembri otsus kaotada maa tootmisest kõrvalejätmise kohustus ja teravilja imporditollimaks ning võtta muid meetmeid, millele te viitasite, volinik, leevendavad teataval määral probleemi, aga ei lahenda seda. Otsusega tehakse ettepanek võtta poolikuid meetmeid, mis on oma olemuselt ebapiisavad. Vaja on jõulisemaid meetmeid, et ergutada tootmist ja suurendada loomasöödavaru, kontrollida hindu ning ohjeldada kartelle ja spekulatsioone.

  Agnes Schierhuber (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, ma olen väga tänulik, et meil on täna võimalus aruteluks volinikuga. Kuna kaupade hinnad tõusevad, pööravad inimesed põllumajandusele jälle suuremat tähelepanu. Nagu volinik ja mõned eelkõnelejad juba mainisid, on olukord tingitud ühelt poolt kolmandates riikides valitsevast suuremast nõudlusest ja teiselt poolt viljaikaldusest traditsioonilistes eksportivates riikides, nagu Austraalia ja Uus-Meremaa. Seetõttu on oluline, et me mobiliseeriksime kõik ressursid, mis meil Euroopas on. Oma külaskäigul Rumeeniasse tegin ma näiteks kindlaks, et vähemalt üks kolmandik kogu haritavast maast on söötis, nagu see ikka on olnud. Meil on oma liikmesriikides märkimisväärseid ressursse. Esimeseks sammuks peaks kindlasti olema maa söötijätmise lõpetamine.

Nagu ma juba ütlesin, põllumajandustootjana usun ma kindlalt, et esimeseks prioriteediks peaks olema toota tervislikku toitu, teine prioriteet peaks olema loomasööda tootmine ja kolmas energiakultuuride tootmine. Kuid ma arvan, et kerge hinnatõus meie põllumajandustootjate jaoks ei too kindlasti kaasa hindade korrigeerimist, mis teeks tasa möödunud aastakümnete kahjud. Nagu paljud eelkõnelejad on juba osutanud, on toorainete hind tõusnud umbes 10%, aga jaemüüjad tõstavad mõnel juhul hinda 40–50%. Ma pean silmas näiteks või hinda, ja see ei tundu mulle õiglane.

Üks viis, kuidas meie, põllumajandustootjad, saame sellele vastata, on rohkem koonduda tootmislepingutega ühistutesse, et toiduainete jaemüügimonopolidele otse vastu astuda.

  Csaba Sándor Tabajdi (PSE). - (HU) Käesolev arutelu tõendab veel kord, kui erinevaid seisukohti parlamendis esineb. Ma nõustun härra Stevensoniga, nimelt selles, et praegune hinnatõus tähendab ainult väikest sissetulekute tõusu põllumajandustootjate jaoks võrreldes selle lõviosaga, mis kaubandussektor, kaupluste ketid ja turuspekulandid endale võtavad.

Teiseks probleemiks on see, et teraviljatootjad saavad hinnatõusust kõvasti kasu, samal ajal kui loomakasvatajad suurt kahju kannavad. Meil tekib ebaõiglane olukord: teatavaid sektoreid ühise põllumajanduspoliitika raames kas soositakse või jäetakse tähelepanuta, ning praegune hinnatõus viib tähelepanuta jäetud sektorid veelgi halvemasse olukorda, samal ajal, kui heal järjel sektorid rikastuvad veelgi rohkem.

Ma nõustun härra Graefe zu Baringdorfiga, et hinnatõus on hea asi, aga keda see hinnatõus mõjutab? Need vastuolud üha kasvavad, ja kahjuks ühise põllumajanduspoliitika moonutused süvendavad ja teravdavad neid suundumusi veelgi. Me peame ühise põllumajanduspoliitika fundamentaalselt ümber kujundama, sest tükati sekkumine on ainult iluvigade parandamine. Ei saa olla normaalset ühist põllumajanduspoliitikat, seni kuni loomakasvatus-, veini-, puu- ja köögivilja-, sealiha- ja linnukasvatussektor on hooletusse jäetud. Tänan tähelepanu eest.

  Esther Herranz García (PPE-DE). – (ES) Härra juhataja, nagu ma eelmisel kuul maa tootmisest kõrvalejätmise kohustust käsitleval arutelul, mis samuti hilisõhtul toimus, ütlesin, peaks põllumajandustoodete hinnatõus tekitama põhjalikuma arutelu selle üle, millise suuna ühine põllumajanduspoliitika võtab.

Meile esitatakse varsti Euroopa Komisjoni teatis ühise põllumajanduspoliitika olukorra hindamise kohta, kuid ma kardan, et ühenduse juhtiv asutus ei ole selles teatises nii julge, et tunnistaks, et turu liberaliseerimisel on ka hind ning et Euroopa põllumajandustootjad ja tarbijad hakkavad nüüd seda hinda maksma.

Paljud parlamendisaadikud on alati soosinud turukorraldusmeetmete kaotamist ja on aidanud kaasa negatiivse pildi edastamisele, mis Euroopa tarbijatel ühisest põllumajanduspoliitikast on kujunenud.

Nagu ma eelmisel täiskogu istungil ütlesin, tahaksin ma teada, kuidas me nüüd kodanikele selgitame, et meil peaaegu polegi vahendeid, mille abil põllumajandustoodete hinnatõusu Euroopa Liidus kontrollida.

Euroopa Komisjonilt oleks ka huvitav küsida, milline on praeguse toiduainete hinnatõusu maksumus Euroopa kodanike jaoks, ja lasta võrrelda seda maksumust ühise põllumajanduspoliitika maksumusega iga kodaniku jaoks.

Ühtlasi tahaksin tõepoolest teada, kas kodanikud lähiaastatel lõpuks võidavad või ei turgude liberaliseerimisest ja otsetoetuste järsust vähendamisest, mille all Euroopa põllumajandustootjad kannatavad.

Esitan teile statistilised andmed, mis minu meelest on väga tähelepanuväärsed: enne ühise põllumajanduspoliitika loomist, 1961. aastal, olid loomasööda tootmise tooraine hinnad kaks korda kõrgemad kui hinnad, mida põllumajandustootjad 20 aastat hiljem maksid. Ühine põllumajanduspoliitika tagas taskukohase hinnaga toorainega varustatuse ja samal ajal said ka Euroopa tarbijad kasu igapäevatoodete õiglastest hindadest.

Minu päritoluriigis Hispaanias tõusevad põhitoiduainete, näiteks piima hinnad. Arvan, et Euroopa valitsuste majandus- ja rahandusministrid peaksid praegu ka rohkem muret tundma selle pärast, millist mõju avaldab hinnatõus inflatsioonile nende riigis.

  Rosa Miguélez Ramos (PSE). – (ES) Härra juhataja, volinik, me kõik, kes me siin täna õhtul kohal oleme, teame kõiki teravilja ja toorainete hinnatõusu põhjusi. Kuigi te esitasite meile mõned head mõtteavaldused kõnealuste põhjuste kohta, on siiski teisi küsimusi, millest te üle libisesite.

Kuna te esitate meile novembris oma ettepanekud ühise põllumajanduspoliitika olukorra hindamise kohta, tahaksin teile praegu öelda, mida ma arvan, ja öelda, et ma loodan, et selles hinnangus te analüüsite, kas ühine põllumajanduspoliitika on kooskõlas ülemaailmse turu uute nõuetega, sest ma olen veendunud, et üks peamisi Euroopa tootmise vähendamise põhjusi on olnud ühenduse ekspertide ettenägelikkuse puudumine.

Me peame praeguse äärmiselt vähendatud varude poliitika läbi vaatama. Ühenduse sekkumisvarud peaksid olema, nagu siin on juba öeldud, kaitseabinõu, mille abil tagada varustatus sellistel aegadel nagu praegu, aga varusid ei ole ja ühenduse laod on tühjad.

Ma olen väga mures, volinik, selle üle, mis tagajärjed on loomasööda hinnatõusul Euroopa loomakasvatusele, kuna hinnatõus avaldab väga negatiivset mõju, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele.

  James Nicholson (PPE-DE). - Härra juhataja, see on väga õigeaegne arutelu. Me kõik teame, et teravilja hinnad on märkimisväärselt tõusnud, ja me teame ka, volinik, see on fakt, et me sõltume ja vajame ikka teravilja ja teravilja asendustoodete importi väljastpoolt Euroopa Liitu, peamiselt Ameerika Ühendriikidest. Seetõttu teeb mulle muret, et uute teravilja tüvede heakskiitmise üle otsustamine võtab nii kaua aega. Ma tean väga hästi, et see ei ole tingimata komisjoni süü. See on liikmesriikide valitsuste süü, sest nad ei anna oma nõusolekut. Te peate otsuse vastu võtma ja ma loodan, et te otsustate võimalikult kiiresti.

Ma nõuan varustuskanalites saada olevate uute teravilja tüvede kiiremat heakskiitu. Kui sisendhinnad tõusevad, siis kandub maksumus vältimatult üle tarbijale. See ei ole midagi ootamisväärset, aga see on koht, kus me peame kaupluste kettide võimule vastu astuma.

Ma tunnen härra Graefe zu Baringdorfi juba ligi 19 aastat – sellest ajast peale, kui Euroopa Parlamenti tulin. Pean ütlema, et mõnikord on tal õigus ja mõnikord ta eksib; ja seekord ta eksib. Mul ei ole midagi hinnatõusu vastu juhul, kui see hind jõuab tootjani, töötlejani ja tarbijani.

Me peame seda küsimust käsitlema ja lisaks käsitlema ka geneetiliselt muundatud teravilja kasutamist. Me impordime Euroopa Liitu toitu, mida meie tarbijad poest ostavad, samal ajal kui me ei tea, kuidas see on toodetud. Selle impordi suhtes puudub jälgitavus. Need tooted võivad olla toodetud mis tahes viisil ja mis tahes vahenditega. Me peame selle küsimusega tegelema. Suur osa lihast, mis pärineb Brasiiliast, kui nimetada ainult üks riik, mida me arutelus oleme maininud, on üsna kindlasti toodetud geneetiliselt muundatud teravilja kasutades. Kuidas me oskame vahet teha?

  Catherine Neris (PSE). – (FR) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, tahaksin õnnitleda käesoleva resolutsiooni autoreid ja väljendada neile oma toetust.

Teravilja ja seetõttu ka toiduainete hindade lakkesööstmine peegeldab üldiselt Euroopa praegust sõltuvust maailma põllumajandusturgude volatiilsusest. Praeguse olukorraga nõustumine tähendaks nõusolekut sellega, et tarbijad saavad turgude korrigeerimisetapis muutujaks, millega turgu korrigeeritakse. Olukorraga nõustumine tähendaks ka kaupluste kettide mõju eitamist, kes 40 aasta jooksul on aidanud kaasa hindade langemisele põllumajandustootjate jaoks, samal ajal kui toiduainete hinnad tarbijatele on jäänud samaks või isegi tõusnud.

Suured kaupluste ketid oleksid võinud ja oleksid isegi pidanud kasutama seda ülemäärast kasumimarginaali põllumajanduslike toorainete hinnatõusu leevendamiseks praeguse kriisi ajal. Aga seda ei ole juhtunud. Kaupluste ketid jätkavad oma domineeriva positsiooni ärakasutamist ja komisjon peab nüüd kõnealust küsimust kiiremas korras käsitlema, et hoida ära Euroopa tarbijate hinnasurve all hoidmine ebaausa ja ohtliku süsteemi poolt.

  Mariann Fischer Boel, volinik. − Härra juhataja, ma proovin mõnedele tõstatatud küsimustele vastata.

Esiteks nõustun nendega, kes ütlevad, et tore ja rahuldust pakkuv on näha, et turg ja meie läbiviidud reformid praegu toimivad. See oli kogu meie põllumajandussektori reformimise tagamõte, et põllumajandustootjad saaksid nüüd turutingimustele vastata ja see on – põllumajandustootja seisukohalt –meie eesmärk.

Oluline on ka mõista, et hinnatõus ei ole üksnes Euroopa nähtus, vaid ülemaailmne nähtus – ja seetõttu on meil väga keeruline teatavaid meetmeid võtta.

Tahaksin vastata ettepanekule uuesti eksporditoetused kehtestada. Ma arvan, et tootmise jätkamine ja vaeva pikendamine niikaua, kuni hinnatõus saabub, oleks sektorile vale signaali saatmine – pean siinkohal silmas just sealihasektorit. Kuid niikaua, kui meil valitseb nõudlusega võrreldes ületootmine, jätkub surve hindadele. Me näeme, et rümpade hinnad langevad; me teame, et see on tsükli üks osa ja me teame samuti, et sügisel avaldub alati hinnasurve sealihasektoris.

Lubage mul peatuda biokütustel, mis vastavalt 10. jaanuaril 2007 komisjoni esitletud eesmärkidele moodustavad 2020. aastaks 10% meie transpordisektori kütusest. Me ei ole kunagi eeldanud, et see pärineb ainult Euroopa tootmisest – me vajame ka imporditud biokütust. Kuid on väga oluline, et me alustaksime esimese põlvkonna biokütustega ja julgustaksime sellega meie teadusasutusi välja töötama kuldset lahendusteed teise põlvkonna biokütuste jaoks, mida ei toodetaks eranditult või peamiselt teraviljast, vaid õlgedest, puidulaastudest ja tapamajade jäätmetest. Seega meil on potentsiaali ja hinnangute kohaselt oleks 2020. aastaks 20%–30% biokütusest teise põlvkonna biokütused ning võib-olla oleksid väljavaated veelgi paremad, kui me suurendame investeeringuid teadusuuringutesse.

Seoses geneetiliselt muundatud organismidega kinnitan teile, et komisjon on heakskiitmise asünkroonsuse probleemist teadlik. Tulemusi võite näha põllumajanduse peadirektoraadi hiljuti avaldatud aruandes – mis on kättesaadav internetis – ja kust te leiate kolm erinevat stsenaariumi. Komisjon kaalub praegu parimat viisi olukorra lahendamiseks, mis ei kahjustaks meie kõrgetasemelist keskkonna ja inimeste tervisega seotud riskide hindamist.

Juba on tehtud olulisi parandusi geneetiliselt muundatud organismide heakskiitmiseks vajaliku menetluse ja ajakava, st vajaliku aja lühendamise näol. Tahaksin tuua ühe näitena Euroopa Toiduohutusameti hiljuti võetud kohustuse teostada toimikute andmete terviklikkuse kontroll kuue nädalaga, võrreldes varasema palju pikema perioodiga. Loodan ka, et liikmesriikide suurem toetus aitab komisjonil heakskiitmise menetlust veelgi kiirendada. Juba on tehtud vajalikke samme, et suurendada liikmesriikide toetust heakskiitmise menetlusele.

Olen pühendunud meie eeskirjade toimivale rakendamisele, et tagada loomasöödaga kauplemise häireteta toimimine, kuna vastasel olukorral oleksid meie põllumajandustootjatele selgelt negatiivsed tagajärjed. Kuid ma olen uute geneetiliselt muundatud toodete turuleviimisel ühtlasi pühendunud kõrgeima ohutustaseme tagamisele ning meie kaubanduspartnerid loomulikult teavad, millised erinõuded meil Euroopa Liidus on.

Tulin just kaks päeva tagasi Argentinast ja Brasiiliast. Seal öeldi mulle kindlalt, et nad on võimelised pakkuma geneetiliselt muundamata tooteid, peamiselt sojauba ja maisi, ning Euroopas lubatud geneetiliselt muundatud tooteid. Kuid nad teatasid ühtlasi, et see on kallim. Kui me oleme valmis hinda maksma, siis nad varustavad meid, kuid me peame meeles pidama, et neil on ka muid kliente, ühe peamise kliendina mainiti Hiinat.

Ma olen päris kindel, et me tuleme selle küsimuse juurde veel tagasi. Ilmselt üsna pea.

  Juhataja. − Olen saanud kuus kodukorra artikli 108 lõike 5 kohaselt esitatud resolutsiooni projekti⁽¹⁾.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 25. oktoobril 2007.

(1) Vt protokoll.