Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2006/0163(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0245/2007

Esitatud tekstid :

A6-0245/2007

Arutelud :

PV 23/10/2007 - 19
CRE 23/10/2007 - 19

Hääletused :

PV 24/10/2007 - 8.18
CRE 24/10/2007 - 8.18
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0463

Arutelud
Teisipäev, 23. oktoober 2007 - Strasbourg EÜT väljaanne

19. Elukestva õppe kvalifikatsiooniraamistik (arutelu)
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Mario Mantovani tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimel koostatud raport (A6-0245/2007) ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (KOM(2006)0479 – C6-0294/2006 – 2006/0163(COD))

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Mandelson, volinik. − Härra juhataja, tahaksin tänada Mario Mantovanit ja anda talle ning vastutavatele parlamendikomisjonidele edasi komisjoni tänud ennetava lähenemisviisi ja toetava suhtumise eest kogu elukestva õppe valdkonnas Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise alaste läbirääkimiste vältel.

Selle soovituse keskmes on peamised ELi iseloomustavad aspektid: liikuvus, riikidevaheline koostöö, majandusliku õitsengu edendamine ja iga kodaniku aitamine. Me teeme ettepaneku luua Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, sest teie, Euroopa Parlamendi liikmed ja liikmesriigid, palusite meil leida viise liikuvuse ja elukestva õppe edendamiseks, ilma milleta me Lissaboni tegevuskava eesmärke ei saavuta. Euroopa kvalifikatsiooniraamistik on välja töötatud Lissaboni tegevuskava hariduse valdkonna tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010” raames.

Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku eesmärk on ületada takistused, mille vastu Euroopa töötajad ja õppurid endiselt põrkuvad, kui nad soovivad töökohta vahetada või minna teise riiki tööle või õppima. Eurooplastel on teises riigis oma kvalifikatsiooni kasutamisega liiga tihti raskusi. Isegi nende oma elukohariigis takistab riigi haridussüsteemi erinevate osade vähene integreeritus inimestel haridustee jätkamist.

Euroopa kvalifikatsiooniraamistik seostab omavahel riikide erinevad riiklikud kvalifikatsioonisüsteemid, toimides tõlgendamisseadmena. Ta muudab seega teiste riikide kvalifikatsioonid arusaadavamaks ning võimaldab nii inimestel teise riiki tööle või õppima minna.

Riigi tasandil – ja see juba toimib – stimuleerib Euroopa kvalifikatsiooniraamistik riiklike kvalifikatsioonivõrgustike väljatöötamist. Kvalifikatsioonivõrgustik edendab elukestvat õpet, näiteks sel teel, et hõlbustab inimestel erinevat tüüpi haridus- ja koolitusasutuste vahel liikumist, näiteks kutseharidusasutusest ülikooli.

Pean tunnistama, et Euroopa kvalifikatsiooniraamistik on tehniline, isegi keerukas vahend. Seda hakkavad kasutama peamiselt eksperdid ja hariduse valdkonna ametiasutused, kuid see tuleb kodanikele kasuks.

Meie tänane arutlusalune esildis on komisjoni, liikmesriikide, sotsiaalpartnerite, haridus- ja koolitusliitude ning muude sidusrühmade ühiste jõupingutuste vili. Euroopa kvalifikatsiooniraamistik on suures osas üles ehitatud konsensuse alusel ja me oleme kogu protsessi vältel püüdnud sidusrühmi kaasata.

Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku käsitlevas soovituses nähakse ette, et liikmesriigid seoksid oma kvalifikatsioonisüsteemid Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga 2010. aastaks ning tagaksid, et nende endi riiklikud kvalifikatsioonid sisaldaksid viidet vastavale Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemele aastaks 2012. Ettepaneku kehtestada need kuupäevad tegid nõukogu ja parlament.

Meil on hea meel, et saavutati nõusolek lisada ka parlamendi esitatud uus soovitus kvaliteeditagamise kohta, mis meie arvamuse kohaselt tugevdab veelgi kõnealuste põhimõtete olulisust.

Nõustume ka parlamendi soovitusega lisada viide ainepunktide süsteemidele, mis tunnistab kvalifikatsioonivõrgustiku kõnealuste komponentide kiiret arengut ja rakendamist.

Usume, et parlament ja nõukogu on tõepoolest teksti parandanud. Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelistel läbirääkimistel vastuvõetud lähenemisviis peegeldab Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku taga olevat üleeuroopalist konsensust.

Nüüdseks on Euroopa kvalifikatsiooniraamistik taga jõud – suur enamik liikmesriike näevad selle potentsiaali liikuvuse jaoks ning tunnustavad seda kui elukestva õppe vahendit.

Enamik riike töötavad praegu välja Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga seonduvaid riiklikke kvalifikatsioonivõrgustikke, nii et käesolev ettepanek avaldab juba suurt mõju Euroopa haridus- ja koolitussüsteemidele.

Loodan, et nõustute käesoleva ettepaneku toetamisega esimesel lugemisel, nii et nõukogu saab ettepaneku lähinädalatel ametlikult vastu võtta.

 
  
MPphoto
 
 

  Mario Mantovani (PPE-DE), raportöör. (IT) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, ma usun, et tänane õhtu tähistab ühe suure projekti algust, mida Euroopa, liikmesriigid ja Euroopa Liidu piirkonnad ning linnad on juba kaua aega oodanud, see on eesmärk, mille täitumise nimel mitmesugused hariduse, tööhõive, kaubanduse ja majandusvaldkonna sidusrühmad on aastaid tööd teinud ning mida ühiskond tervikuna soovib.

Homme paneme Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku heakskiitmisega aluse paremale tulevikule, anname tulevastele põlvkondadele ühise juhise nende kultuuri-, haridus- ja kutsetegevusteks, koolituseks ja muidugi tööhõiveks.

Kooskõlas Lissaboni strateegiaga on Euroopa kvalifikatsioonivõrgustik otsene kanal koolide, ülikoolide ja töökohtade ning formaalse, informaalse ja mitteformaalse elukestva õppe vaheliste seoste parandamiseks, tagab kvalifikatsioonitõendite ja tunnistuste tunnustamisel läbipaistvuse nii riigi kui ka valdkonna tasandil ning alati Euroopa raamistikus. Ning lõpuks, see tugevdab liikmesriikidevahelist koostööd erinevate süsteemide võrdlemise tundlikus valdkonnas.

See on ikka ja jälle esile kerkiv teema, mis kooskõlas Lissaboni strateegiaga viis meid asjakohase vastutuse võtmiseni ja valikuni, mille puhul ma olen kindel, et see edendab majanduskasvu, arengut ja konkurentsivõimet Euroopas, kes peab tunnistama sotsiaalset ühtekuuluvust ühe oma eesmärgina.

See on juba pikaajaline projekt, mis sai alguse Bologna protsessist ja ühtsest ainepunktide kogumis- ja ülekandesüsteemist ning mis tuli uuesti kõne alla Barcelona tippkohtumisel, kus pandi alus ainepunktide kogumis- ja ülekandesüsteemile kutsehariduse valdkonnas. Projekti parandati 2004. aastal Bergenis ja uuesti 2005. aastal nõukogus, kus korrati vajadust võtta vastu käesolev raamistik. Selle teekonna ajalugu näitab selgelt Euroopa otsustajate püüdlust luua uus vahend, mida paljud peavad revolutsiooniliseks, kuid mis on vajalik Euroopa integreerumisprotsessi jaoks, mida me oleme juba nii paljude aastate vältel teostanud.

Härra juhataja, daamid ja härrad, ma olen veendunud, et see raamistik ei soodusta mitte ainult piiriülest liikuvust, vaid toimib ka ELi-sisese liikuvuse käivitajana – kui mõtleme üliõpilastele, töötajatele, teadlastele ja vabatahtlikele ning kõigile neile, kes peavad Euroopas vabalt liikuda saama, ilma paanikat ja asjatut muret tekitamata. Ilmselt mäletate Poola torumehe juhtumit, mis Prantsusmaad kohutas – see oli üks peamine põhjus, mis prantslased referendumil Euroopa põhiseaduse vastu hääletasid.

Praegu meie ees olev tekst on kuid väldanud töö tulemus, nõukogu esindajate vahelise tiheda koostöö tulemus eesistujariik Portugali juhtimisel, kes mõistis kohe selle ambitsioonika projekti tähtsust.

Komisjon on volinik Figeli kaudu kogu protsessi hoolikalt jälginud ja just tänu partnerlusvaimule on meil õnnestunud teksti parandada ning lisada tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni jaoks olulisi võtmemõisteid. Olen selle eest äärmiselt tänulik oma kolleegidele variraportööridele – liberaalidele proua Castexile ja härra Kusstatscherile – samuti härra Mannile ja Kasoulidesele, ning kõigile, kes kaasa aitasid. Tänu nende ulatuslikule kaastööle ja pühendumisele suutsime lisada järgmised mõisted: sotsiaalne integratsioon; tööturu nõuded; isiklik areng erinevate koolitusvõimaluste kaudu; mittediskrimineerimine ja puuetega inimeste kaasamine; võrdsed võimalused; subsidiaarsuse põhimõtte järgimine ja liikmesriikides koordineerimispunktide loomine.

Tagasime ka soovituse mittesiduvuse, kuigi tegemist on oma olemuselt õigusaktiga. See ei olnud muidugi tingitud mitte nõrkusest, vaid pigem vastutustundest ja reaalsustajust, et soodustada ja propageerida käesoleva vahendi rakendamist riikides, kus vajatakse rohkem aega. Lühidalt, pole kahtlustki, et vahendit võib parandada, kuid elus võiks kõike parandada. Sellele vaatamata olen ma veendunud, et meie ees on hinge ja südametunnistusega koostatud tekst.

Minu veendumus on, et Euroopa Parlament peab teostama õigusloomealast tegevust kodanike huvides. Seda me olemegi praegu teinud. Seda kinnitab teksti vastuvõtmine esimesel lugemisel, osaliselt tänu härra Gaľale kultuuri- ja hariduskomisjonist, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonile ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile, kes kõik andsid oma positiivse panuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Pilar del Castillo Vera (PPE-DE), tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja. – (ES) Härra juhataja, volinik, tahaksin kõigepealt õnnitleda raportööri, sest ta on tõepoolest hästi käsitlenud teemat, mis on palju ulatuslikum, kui me ette kujutame.

Tõepoolest, ülemaailmastunud maailmas määratletakse Euroopat ja mitmesuguseid ELi liikmesriike nende inimressursi kvalifikatsiooni järgi. Kui me peaksime ühes sambas kokku võtma, mis on see, mis võimaldab Euroopal ja kõigil Euroopat moodustavatel riikidel olla ülemaailmastunud maailmas konkurentsivõimeline, siis selleks on inimressursi, Euroopa kodanike, kvalifikatsioonid.

Seda arvestades on äärmiselt oluline, et elukestev õpe ja koolitus kohandataks tööturu nõudmiste järgi ja et neile pidevalt vastataks. Kui seda ei toimu, siis on võimatu konkureerida.

Me puutume kokku ka järgmise paradoksiga: inimesed saavad vanemaks, kuid need vanemad inimesed on nooruslikumad ja potentsiaalselt aktiivsemad, samas on neil ebapiisavalt võimalusi olla tööga hõivatud, anda endast ühiskonnale ning leida töös eneseteostus.

Seda arvestades on esimeseks aspektiks asjaolu, et peamiselt lisandväärtust andval tehnoloogilisel mõõtmel põhinev elukestev õpe peaks olema meie põhimureks. Kuid on ka teine, Euroopa tulevikuga seotud aspekt, ja see on inimressursside integreerimine konkurentsivõimelisele siseturule, ning selleks on vaja kõigis liikmesriikides tunnustatud kvalifikatsioone, mis võimaldavad erinevate riikide kodanikel üksteisega konkureerida kõigi poolt tunnustatud väljaõppe alusel.

Kuna tegemist on konkureerivas maailmas individuaalseks arenguks ja ühtlasi siseturu arenguks vajalikuga, on meil kõne all teema, mis omab palju suuremat tähtsust, kui talle praegu siin hilisel arutelul omistatakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Tänan, proua del Castillo, õhtused arutelud on samas alati olnud kõige huvitavamad.

 
  
MPphoto
 
 

  Milan Gaľa, kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamuse koostaja. – (SK) Kõigepealt tahaksin tänada raportööri Mario Mantovanit tema Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku käsitleva raporti eest. Me oleme seda teemat Euroopa Parlamendis arutanud 2006. aasta kevadest peale. Nagu me teame, on kindel mandaat Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomiseks lahutamatu osa Lissaboni strateegiast. See saab olema erinevate kvalifikatsioonide ja nende tasemete tõlgendamise vahend ning raamistiku rakendamine annab liikmesriikide kodanike kvalifikatsioonidele suurema läbipaistvuse, võrreldavuse ja ülekantavuse. Lisaks aitab Euroopa kvalifikatsiooniraamistik rahvusvahelistel sektoripõhistel organisatsioonidel parandada seoseid sektoripõhiste kvalifikatsioonisüsteemide ja riiklike kvalifikatsioonisüsteemide vahel, mis omakorda aitab suurendada töötajate ja õppurite liikuvust.

Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega avaldan ma toetust Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku mittesiduvale olemusele liikmesriikides ja riiklike kvalifikatsioonisüsteemide loomisele vastavalt riikide õigusaktidele ja tavadele. Kuid Euroopa kvalifikatsiooniraamistik saab tõhusaks kvalifikatsioonide Euroopa tasandil tunnustamise ja võrdlemise vahendiks ainult siis, kui seda ELi liikmesriikides elukestva õppe süsteemide osana järjekindlalt rakendatakse. Kuna Euroopa kvalifikatsiooniraamistik on otseselt seotud viisiga, kuidas kodanikud end tööturul esitlevad, ja mõjutab kutsehariduse ja -koolituse kvaliteeti, siis võib seda pidada ka oluliseks konkurentsivõimelisuse edendamise vahendiks.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Mann, fraktsiooni PPE-DE nimel.(DE) Härra juhataja, Euroopa kvalifikatsiooniraamistik on esimene märk kutsehariduse emantsipeerumisest ELi tasandil, kuna see võimaldab kutsekvalifikatsioonide tunnustamist kogu Euroopas täpselt samamoodi nagu akadeemilisi kvalifikatsioone tunnustatakse. See võtab aega ja nõuab tahet teha koostööd, kooskõlastada ja muuta mõtlemisviisi. Inimesed, kes kaitsevad ainult seda, mida nad tunnevad, ja ei julge uusi kogemusi proovida, ei tohiks olla üllatunud, et nad pole eriti liikuvad.

Meil on vaja suuremat selgust. Riiklikud kutsekvalifikatsioonid peavad olema võrreldavad, kuigi see ei tähenda, et need peavad olema standarditud. Ma esitasin sellekohase üleskutse juba eelmisel aastal Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku käsitlevas omaalgatuslikus raportis, mis ma parlamendi jaoks ette valmistasin. Sellest ajast saadik on palju juhtunud. Hirm, et liikmesriigid kaotavad oma volitusi, on hajunud, sealhulgas minu esindatavas riigis. Elukestev õpe ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistik olid Saksamaa eesistumise peamised teetähised ning seda eesistumisperioodi peeti edukaks. Nüüd liigume täiskäigul edasi riiklike kvalifikatsiooniraamistike loomisega, mis Saksamaa föderaalset ülesehitust ja iga liidumaa autonoomiat arvestades ei ole just kerge.

Tahaksin tänada Mario Mantovanit fraktsiooni PPE-DE nimel tema vastupidavuse eest komisjoni ja nõukoguga suhtlemisel ning kõigi Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga seotud fraktsioonide liikmete pideva teavitamise eest. Ma loodan, et raport võetakse homme esimesel lugemisel vastu.

Nüüdsest peale vajame palju arutelusid koolitajate, õpetajate ja koolitusasutustega, kuna me peame rohkem üksikasjadesse laskuma. Kogesin seda eile, kui kohtusin ühe kutsekooli õpetajatega Hesses. Näiteks kvalifikatsioonide reastamisel vastab Saksa käsitöölise või kaubastaja kutsehariduse tunnistus kaheksa võrdlustasemega süsteemis vähemalt kolmandale või neljandale tasemele. Teised ei ole selle kvalifikatsiooniga üldse tuttavad. Saksa kahetise süsteemi tugevus ei ole inimestele ilmne, kui nad ei ole seda ise kogenud.

Meie subsidiaarsuse põhimõtet järgivas Euroopa õpetamise ja õppimise töötoas tugevdatakse hariduses ja koolituses märkimisväärselt tööhõive ja kutsehariduspoliitika mõõdet. Me peame saavutama ja saavutame koos ambitsioonika eesmärgi: lisada kvaliteedistandard, Euroopa kvalifikatsiooniraamistik 2010. aastaks kutsehariduse tunnistustesse ja diplomitesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Castex, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) Härra juhataja, kõigepealt tahaksin tänada ja õnnitleda raportööri suurepärase konsulteerimise eest Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku käsitleva soovituse koostamise ajal. Tahaksin tänada ka komisjoni ja nõukogu, kes kuulasid ning olid kõigile kättesaadavad.

Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku näol on meil vahend, mis teenib Euroopa kodanike liikuvuse huve, olgu siis tegemist koolituseesmärgil või tööalase liikuvusega. Isikute vaba liikumist, mis on kirjas meie asutamislepingutes, takistavad endiselt raskused, mida kodanikud kogevad, kui soovivad oma päritoluriigis omandatud kvalifikatsioone ELi tasandil tunnustada lasta. Kvalifikatsioonid, mida iga liikmesriik vastavalt oma menetlustele ja süsteemidele annab, kuuluvad iga liikmesriigi suveräänsuse valdkonda ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistik austab seda põhimõtet.

Kuid kvalifikatsioone tuleb üha rohkem kasutada väljaspool neid riike, kus nad välja anti, ning me soovime seda soodustada, pidades lugu väärtusest, mille diplom või muu kvalifikatsioon selle omanikule annab. Seetõttu on meil vaja vahendit, mille abil kvalifikatsioone võrrelda ja eelkõige ühest liikmesriigist teise üle kanda. See on eriti vajalik ja tundlik teema kutsekvalifikatsioonide puhul. Seetõttu soovis tööhõive- ja sotsiaalkomisjon väga kutsekvalifikatsioonide lisamist Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku. Seda on tehtud ja meil on hea meel.

Töötajad ja ettevõtted on Euroopa tööturul üha liikuvamad. Kuid töötajatel ja tööandjatel on kõigis liikmesriikides vaja tagatisi, mille abil hinnata töötaja pädevust ja väärtust, st tema kutsekvalifikatsioone, olenemata sellest, kuidas need omandati.

Volinik, tahaksin siiski ühte teist punkti rõhutada. Praegusel hetkel on Euroopa kvalifikatsiooniraamistik kena, aga tühi koor. Selleks et Euroopa kvalifikatsiooniraamistik tõeliselt eksisteeriks, peavad igas liikmesriigis loodud diplomid, kvalifikatsioonid ja tunnistused olema kalibreeritud ja registreeritud Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku viiteid järgides. See on suur töö kõigi liikmesriikide jaoks ning nõuab palju energiat ja ekspertabi spetsialistidelt. Euroopa Komisjoni toetus on väga oluline ning samuti Euroopa asutuste oma – ma pean eelkõige silmas asutust Cedefop. Ka sotsiaalpartnerite osalemine kõigil tasanditel on väga oluline. Nagu soovituses öeldud, tuleb nad kaasata liikmesriikide poolt ja sektoripõhiste dialoogide komisjonidesse ühenduse tasandil.

Lõpetuseks, selleks et Euroopa kvalifikatsiooniraamistik oleks terviklik ja tõhus, peavad ka majanduspartnerid ja kutsevaldkonnad sellest aru saama ja selle omaks võtma. Seda mitte ainult sellepärast, et nemad annavad Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku kantavaid kvalifikatsioone, vaid seetõttu, et ettevõtetel on vaja töökohtade liigitamiseks ja värbamiseks võrdlustasemeid. Euroopa kvalifikatsiooniraamistik peab kiiresti saama nende ühiseks võrdlusraamistikuks ja ma unistan asjakohasest kuupäevast, mil Euroopa kvalifikatsiooniraamistik on saanud võrdlusraamistikuks kõikjal, isegi kollektiivlepingutes.

 
  
MPphoto
 
 

  Ona Juknevičienė, fraktsiooni ALDE nimel. – (LT) Kõigepealt tahaksin kiita Mario Mantovanit selle väga märkimisväärse dokumendi ettevalmistamise eest.

Käesoleva dokumendi peamine eesmärk on leida viis erinevate kvalifikatsioonide määratlemiseks ja võrdlemiseks tööturul ja haridussüsteemis.

Kahtlemata avaldab Euroopa kvalifikatsiooniraamistik positiivset mõju ELi tööturu tõhususele ja paindlikkusele. Mis veelgi olulisem, Euroopa kvalifikatsiooniraamistik aitab vähendada nii sisserändajate kui ka ELi kodanike diskrimineerimist tööturul.

Kahjuks on leedulastel ja teiste ELi liikmesriikide kodanikel raskusi oma kvalifikatsioonide kasutamisega teistes liikmesriikides. Sageli tööandjad ja institutsioonid nende kvalifikatsioone ei tunnusta.

Inimesed tunnevad end diskrimineerituna, sest neil ei ole võrdseid võimalusi tööturul konkureerimiseks. Nad nõustuvad tihti töökohaga, kus saavad vähem palka ning mille jaoks nad on ülekvalifitseeritud. Kohtumisel Leedu kodanikega, kes elavad ja töötavad Londonis, esitati mulle nii mõnedki kaebused seoses diskrimineerimisega töökohal ja raskustega saada tööd, mille tegemiseks need inimesed kvalifitseeritud olid.

See paneb neid end tundma nn teise klassi kodanikena, kuigi nende kvalifikatsioon ja oskused on sageli kõrgemad kui nende riikide oma kodanikel, kes teevad sama tööd. Nad ei saa soovitud tööd või piisavat palka lihtsalt seetõttu, et nende kvalifikatsioone ei tunnustata.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et see dokument on enamiku inimeste jaoks väga tähtis. Kahjuks pole ei komisjon ega ka meie, parlamendisaadikud, suutnud seda probleemi 22 aasta jooksul lahendada.

1985. aastal otsustas nõukogu luua süsteemi, mis viiks vastavusse erinevate riikide kutsekvalifikatsioonid. See ei ole veel mingeid tulemusi andnud. Kahjuks jällegi ei ole meil kuskile kiiret ja me teeme ettepaneku kehtestada süsteem mitte enne 2012. aastat. Lisaks võivad liikmesriigid toimida oma äranägemise järgi.

On häbiväärne, et me oleme nii ebatõhusad. Me peaksime oma kogemustest õppima.

 
  
MPphoto
 
 

  Zdzisław Zbigniew Podkański, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomine omab märkimisväärset tähtsust Euroopa jaoks nii täna kui ka tulevikus. See, kas inimene suudab isiklikus elus ja ühiskonnas täisväärtuslikult elada, oleneb ju tema ettevalmistusest eluks ja tööks. Ajaloolised ja praegused tegurid on tekitanud vajaduse pöörata erilist tähelepanu üle 50aastastele inimestele ja majanduslike raskustega peredest pärinevatele noortele, eriti uutes liikmesriikides. Mitte kõik neist ei saa ega ka peaks välismaale tööd otsima minema. Tuleb luua tingimused inimeste arenguks nende oma keskkonnas, nende elukohas. Riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud peaksid olema vahendiks, mille abil liigitada klassifikatsioonid vastavalt konkreetsete, saavutatavate õppetasemete jaoks ette nähtud kriteeriumidele. Euroopa Liit peaks liikmesriikide jõupingutusi nii õiguslikult kui ka majanduslikult toetama. Euroopa Liit peaks pakkuma kodanikele mitte ainult vaba liikumise võimalust, vaid ka tunnustama nende kutsekvalifikatsioone.

 
  
MPphoto
 
 

  Sepp Kusstatscher, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, kõigepealt suur tänu Mario Mantovanile, kes käis kõnealust küsimust käsitledes oma kolleegi jälgedes.

Meie ees on tulemus ning liikmesriikide haridusasutused peavad seda ühist raamistikku kasutama tõlgendamisvahendina ja viitejuhisena. Tegelikult on veel ruumi suuremaks läbipaistvuseks ja veelgi paremaks võrreldavuseks ning seega ühtlasi ELi erinevate kvalifikatsioonide võrdsuse ja tunnustamise saavutamiseks.

Mulle teeb heameelt asjaolu, et kutseharidus on üldhariduse kõrval eraldi välja toodud ja et sellele on võrdne staatus antud ning et standardiga ei võrrelda mitte üksnes ametlikke diplomeid, vaid ka informaalseid oskusi, mida inimesed omandavad töökohtadel või kodus.

Sageli kasutatakse tööturule juurdepääsu raskemaks muutmiseks trikke. Pole just harv nähtus, et haridusasutused, kutseametid ja erialaliidud püüavad väljastpoolt tulevat konkurentsi takistada ning ei soostu tunnustama mujal omandatud kutsehariduskvalifikatsioone vormilistel põhjustel. 2010. aastaks on see minevik.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Roland Clark, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Härra juhataja, elukestva õppe soodustamine kõlab kenasti, kas pole, ELis, mis tegutseb avatult inimeste heaks ja tööhõive nimel?

Alles täna hommikul ütles Barroso, et talle ei meeldi erandid, kuid et ta soosib kompromisse mitmekesisuse säilitamise nimel. Need on ilusad sõnad, kuid siin me nüüd jälle oleme, püüdes taas kord imelisest mitmekesisusest teerulliga üle sõita, et saavutada ühine, ühtlustatud ja eripäradeta maastik.

Nüüd siis on üldisemalt öeldes järg hariduse käes. Kuid haridus ei kuulu ELi pädevusvaldkonda! Haridust hõlmavad ainult asutamislepingu artikli 149 ja artikli 150 kohased ettepanekud. Seega on praegu tegemist katsega ELi pädevus tagaukse kaudu sisse tuua. Kui EL tahab hariduse valdkonnas pädevust saavutada, siis tehku seda ausalt, tavapäraste kanalite kaudu ja kasutagu läbipaistvust, millest me nii palju kuuleme.

Bergeni raamistiku mudeli järgimine, diplomite ja tunnistuste Europassi lisade loomine Euroopa kutsehariduse ainepunktide ülekandesüsteemis nõuab ühtlustatud Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku taset. Kvalifikatsioonide väljaandmisega sektori ja piirkonna tasandil ning ühtlasi riigi tasandil tagab see ELi ettepanek kvalifikatsioonide üle peaaegu täieliku kontrolli. Tasemete omistamisega ja kvalifikatsioonide andmisega tagab ettepanek selle, et EL läheb ülikoolidest ja riikide valitsustest mööda.

Ühendkuningriigi valitsus on kvalifikatsioonide ühtlustamise poolt. Ta valmistub selleks ette, andes kontrolli ülikoolide üle edasi riiginõukogule (Privy Council), kes on valmis andma ülikoolid üle ELile. Mis ülikoolid sellest arvavad, näib olevat tähtsusetu.

HMG tõeline positsioon ilmneb ainukeses vastuväites kõnealusele kavale. Ta ei soovi kvalifikatsioonidokumentidele ELi logo. Seda seetõttu, et nad ei taha, et inimesed teaks, et hariduse valdkond on üle antud ELile.

Palun öelge mulle, miks minu esindatava riigi valitsus on sellise seisukoha võtnud? Miks ta soosib ELi projekti, aga tahab seda inimeste eest varjata? Kas teiste riikide valitsused võtavad samasuguse positsiooni? Mind ei üllataks, kui nad nii teevad, sest ka nemad võivad tahta oma kodanike eest varjata, et riigi ülikoole sellisel viisil kasutatakse.

Te võite juba aru saada, et mulle see projekt ei meeldi, aga mitte seetõttu, et tunneksin rahvuslikku uhkust Briti ülikoolide ja kolledžite üle. Ei. Mulle ei meeldi see projekt sellepärast, et õpetajana väärtustan ma haridust ja tunnistan, et Euroopa riikidel on ülikoolid, mille üle nad on õigustatult uhked – need on väljapaistvad õppekeskused, mille vilistlased on sajandite jooksul viinud edasi kunste, kirjandust ja teadust, rikastades inimeste elu kõikjal.

Ma tunnistan ka asjaolu, et see hoogne tsivilisatsiooni areng toimus seetõttu, et need õppekeskused arenesid eraldi ja sõltumatult, igaüks neist töötas välja oma eripära ja identiteedi.

Kas pole kummaline, et ajastul, mil isikuandmeid rangelt valvatakse ja identiteedivargust peetakse kuriteoks, soovivad mõned inimesed mõtlematult hävitada institutsioonide ainulaadse identiteedi, mis tegi neist selle, mis nad on, ning võtavad teistelt ära võimaluse saada sama haridust, mis nemad neis institutsioonides said?

 
  
MPphoto
 
 

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE). - (EL) Härra juhataja, meil poleks olnud täna võimalik arutada ettepanekut soovitada Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomist, kui mitte meie kolleeg Mantovani poleks osanud nii hästi kasutada varasemate selle küsimusega töötanud parlamendisaadikute kogemust või kui ta ei oleks nii hästi komisjoni ja nõukoguga koostööd teinud. Täna saame me seega arutada kaheksa kvalifikatsioonitaseme loomist, mis hõlmavad üldharidust, täiskasvanute haridust, kutseharidust ja -koolitust ning kolme kolmanda taseme hariduse astet.

Vastuseks minu kolleegile, kes enne sõna võttis, rõhutame, et asutamislepingu artiklid 149 ja 150 on käesolevale soovitusele õige õiguslik alus lihtsalt seetõttu, et need võimaldavad elukestvat õpet. Mitte mingil juhul ei nõustu me sellega, et haridus peaks olema ELi vastutusvaldkond: see jääb liikmesriikide pädevusse. Kvalifikatsioonide võrdlemine Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku raames ei arvesta õpetamismeetodite ega haridusasutuse tüübiga. Seetõttu viitab selline võrdlus ainult teadmistele, arusaamisvõimele ja teadmiste ning oskuste praktilisele rakendamisele.

Kreekale ja paljudele teistele riikidele meeldib väga Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku valikuline olemus. Ametlikult on teada antud, et kvalifikatsioonide võrdlustabelite propageerimisel ei ole midagi pistmist riigi haridussüsteemi kujundamisega või õpingute tõendamisega. Pealegi pole mitteametliku ja informaalse hariduse puhul selle mitmekesisuse ja eritingimuste tõttu automaatne tõendamine võimalik, tegemist on lihtsalt viitega.

Peame ka meeles pidama, et samal inimesel võivad olla mitmed kvalifikatsioonid erinevatel kvalifikatsioonitasemetel.

 
  
MPphoto
 
 

  Joel Hasse Ferreira (PSE).(PT) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistik on otsustav dokument, mis võimaldab riiklike ja sektoripõhiste kvalifikatsiooni võrdlusraamistike võrdemist Euroopa tasandil.

Omandatud kvalifikatsioonide tõendamine on oluline, et võimaldada integreerida edusamme, mis on saavutatud väljaspool ametlikku haridust, eelkõige tööelus, ametlikes süsteemides saavutatud edusammudega. Seega aitab see isikliku ametialase karjääri juhtimises kaasa suuremale demokratiseerimisele kogu ELis.

Kõnealune direktiiv, nagu pealegi üks esitatud ja parlamendi poolt heaks kiidetud muudatusettepanek rõhutab, edendab nende kvalifikatsioonide valideerimist kooskõlas nõukogu järeldustega mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamise ja valideerimise ühiste Euroopa põhimõtetega.

Härra juhataja, see võimaldab meil edasi liikuda ühtse Euroopa õigusliku raamistiku poole, mille eesmärk on olla sidus ning mitte vähendada tagatisi, mis mõnedel juhtudel juba olemas on. Daamid ja härrad, direktiivi ettepanek, mida me arutame, saab olema otsustav vahend suurema paindlikkuse saavutamiseks tööturgudel, see pakub paremat töötajate huvide kaitset ja paremat võimalust pakkuda kvaliteetseid teenuseid. Siinkohal tahan väljendada heameelt eesistujariik Portugali jõupingutuste üle hariduse valdkonnas, et oleks võimalik liikuda kindlalt ja suhteliselt kiiresti parlamendipoolse heakskiitmiseni esimesel lugemisel. Neis tingimustes peaksime esile tõstma ka raportööri Mario Mantovani ja variraportööride, eriti proua Castexi tehtud tööd.

Selleks et olla tõhusam ja saada kutsealasest ja akadeemilisest liikuvusest Euroopas suuremat kasu, peame tegema veel tõhusamat tööd Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku rakendamisel ja selle Euroopa ainepunktisüsteemiga seostamisel ning kõnealune raport teeb märkimisväärse sammu selles suunas. Direktiivi ettepanek edendab võrdseid võimalusi meie teadmistepõhises ühiskonnas eesmärgiga integreerida paremini erinevate liikmesriikide tööturud ning arvestades samal ajal erinevate riiklike süsteemide mitmekesisusega. Seetõttu on see meie pooldava vastuse ära teeninud.

 
  
MPphoto
 
 

  Ewa Tomaszewska (UEN). - (PL) Härra juhataja, erinevates tingimustes, süsteemides ja riikides omandatud kvalifikatsioonide läbipaistvus ja võrreldavus teeb nii töötajate kui ka tööandjate teadmiste taseme hindamise lihtsamaks ning suurendab seega liikuvust tööturul. See puudutab nii reguleeritud kutsealasid – arstid, õed ja muud meditsiinivaldkonna kutsealad, mille kvalifikatsioone ELi riigid vastastikku tunnustavad – kui ka muid kutsealasid. Kvalifikatsiooniraamistiku loomine suurendab sotsiaalset ühtekuuluvust.

Kuid erinevalt tuleks kohelda kunstivaldkonna haridusasutusi ja elukutseid, kus distsipliinid ei tohiks talenti ja andeid takistada või keskmisele taandada ning kus õpetaja pole objektiivne subjekt, vaid endiselt meister.

Õnnitlen raportööri.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Mandelson, volinik. − Härra juhataja, ma arvan, et meil on olnud väga hea arutelu ja see tähistab ühe väga olulise projekti käivitamist, mis minu meelest on õigeaegne, vajalik, ja nagu teisedki kõnelejad osutanud on, platvorm tulevaste põlvkondade jaoks.

See on äärmiselt oluline ühtse turu toimimise jaoks, see on äärmiselt oluline Euroopa sotsiaalseks arenguks, see on oluline Euroopa kodanike võime jaoks tulla toime kiiresti muutuva majanduse ja tööturu muutustega. See on luba isiklikuks arenguks ja ühiskonna integreerimiseks. See on olnud väga konstruktiivne ja harmooniline arutelu – välja arvatud ühe minu kaasmaalase sõnavõtt, kelle jämedad liialdused koos ideoloogiliste eelarvamustega andsid kavandatavast ja ettepaneku sisust täiesti eksitava pildi.

See on soovitus ja ainult seda – see on vabatahtlik. Euroopa kvalifikatsiooniraamistik ei anna kvalifikatsioone: see jääb riikide, ülikoolide ja muude autonoomsete institutsioonide ülesandeks. Kvalifikatsioonile kantakse Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku võrdlustase, näiteks tase 4, aga ka riiklik tase.

Mul on Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku käsitleva õigusakti ettepaneku taha jääva parlamendi ja nõukogu konsensuse üle hea meel – vaatamata ühele isikule – ja hea meel selle üle, et see peegeldub riikide tasandil, kus koostatakse hoogsalt riiklikke kvalifikatsiooniraamistikke.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Arutelu lõpus tahaksin tänada tõlke, kes otsustasid siia jääda, ehkki neilt seda ei nõutud.

Hääletus toimub kolmapäeval kell 12.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Euroopa võrdlusraamistik vähendab 27 erineva akadeemilise ja kutsehariduse kvalifikatsioonide tunnustamise viisiga süsteemi keerukust. Bologna protsessi, millega luuakse 2010. aastaks Euroopa hariduspiirkond, täiendab seega kõikide ELis omandatavate kvalifikatsioonide tunnustamise vahendit.

Kuigi 9 Euroopa Liidu kodanikku 10st usuvad, et elukestev õpe on oluline karjääri arendamise vahend, viib rahaliste vahendite nappus suurte puudujääkideni praeguse majanduse jaoks vajalikus koolituses. Hiljutisest Eurobaromeetri uuringust ilmneb, et ainult 58% küsitletutest on võimelised arvutit kasutama ja ainult pooled neist ütlevad, et kasutavad internetti. Lisaks ei suuda üle 60% kodanikest tööl võõrkeelt kasutada. Elukestvaks õppeks ette nähtud riiklikud eelarved varieeruvad 40%st kogu hariduse eelarvest Põhjamaades kuni alla 10%ni uutes liikmesriikides.

Seega tuleks laiendada algatusi Grundtvig või Erasmus noortele ettevõtjatele ning neile tuleks eraldada rahalised vahendid, mis täiendaksid ebapiisavat riiklikku rahastust. Lisaks tuleks Euroopa võrdlusraamistikku täiendada programmidega, mis looksid tõelised Euroopa kvalifikatsioonid, mida tunnustatakse kogu Euroopa Liidus.

 
  
MPphoto
 
 

  Rumiana Jeleva (PPE-DE), kirjalikult. (BG) Vajalik on osutada, et informaalne haridussektor on alaarenenud, üsna tundmatu ja tihti formaalsest haridussektorist isoleeritud. Euroopa kvalifikatsiooniraamistik on võtmevahend selle lahknevuse ületamiseks ning ühtlasi vahend kutsealase orientatsiooni- ja infosüsteemi ümberhindamiseks ning ümberkorraldamiseks.

Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku väljatöötamine hõlbustab tööjõu liikumist 31 osaleva riigi vahel ja edendab uute ELi liikmesriikide sektoripõhiste ja tööstusharu organisatsioonide kaasatust Euroopa Sotsiaalfondi ressursside jagamises, mis eraldatakse uute kvalifikatsioonide omandamiseks või olemasolevate ajakohastamiseks. Uuemad liikmesriigid, nagu Bulgaaria, leiavad, et võimalus vahetada häid tavasid ja rakendada ühenduse katseprogramme on oluline.

Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi (ECVET) väljatöötamine ja rakendamine, mis peaks hõlbustama ainepunktide kogumist, ülekandmist ja tunnustamist, olenemata sellest, kus ja kuidas need ainepunktid saadi, on suure tähtsusega, arvestades Bulgaaria ja Rumeenia suhtes kohaldatavat üleminekuaega. Ainepunktide süsteem aitab enamiku ühenduse inimressursside puhul kaasa vabale liikumisele ja tööturule juurdepääsule ning tagab samal ajal usaldusväärse võrdlusaluse.

Usun, et Euroopa kvalifikatsiooniraamistik stimuleerib selle protsessi arengut veelgi.

 
  
MPphoto
 
 

  Katalin Lévai (PSE), kirjalikult. (HU) Kodanike teadmiste, oskuste ja pädevuste tunnustamine on Euroopa Liidu konkurentsivõime ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ning kodanike liikuvuse jaoks vältimatult vajalik. Osalemist elukestvas õppes ja kõigi, sealhulgas puuetega inimeste juurdepääsu elukestvale õppele tuleb edendada ja parandada nii riikide kui ka ühenduse tasandil. Kogu Euroopa noori, täiskasvanuid, sisserändajaid ja lihttöölisi, kes on informaalselt omandanud oskused, mida pole kunagi tunnustatud, tuleb julgustada osalema elukestvas õppes ning vältida nii nende rühmade sotsiaalset ja tööturult tõrjutust.

Kõige selle puhul võib olulist rolli omada ühine võrdlusraamistik, mis on tõlgendusvahend erinevate kvalifikatsioonisüsteemide ja nende tasemete vahel, olgu siis tegemist üld- ja kõrghariduse või kutsehariduse ja -koolitusega. See suurendab kodanike kvalifikatsioonide läbipaistvust, võrreldavust ja liikuvust erinevates liikmesriikides.

Võrdlusraamistiku ülesanne on integreerida ja kooskõlastada riiklikud kvalifikatsioonisüsteemid, tagada mittediskrimineerimine, suurendada juurdepääsu kvalifikatsioonidele ja nende edasiarendamist seoses kodanikuühiskonna ja tööturuga.

Hariduses valitseva eraldatuse lõpetamise nimel toetan meetmete võtmist, et pakkuda teavet ja kaasata hariduse valdkond sotsiaalsesse dialoogi.

Ühtlasi arvan, et oluline on tunnustada töötajate omandatud informaalseid oskusi, et võimaldada neil kergemini töökohta vahetada.

Euroopa Liit peab saama teadmistepõhiseks ühiskonnaks, mis on ülemaailmastumise väljakutsete vastu hästi ette valmistatud. Sellises ühiskonnas peavad iga liikmesriigi kodanikud kohanduma konkurentsil põhineva tööturu vajadustele vastamisega. Seetõttu on õppimine kõigis vanuserühmades peamiseks eeltingimuseks.

 
  
MPphoto
 
 

  James Nicholson (PPE-DE), kirjalikult. Elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistik on hea näide sellest, kuidas Euroopa Liit teeb, mis tema kohus on, et edendada piirideülest liikuvust. Juba aastaid on enamik meist sõna võtnud oma liikmesriikide kodanike nimel, kes avastavad, et kui nad kasutavad ELis neile kättesaadavat liikumisvabadust ja reaalselt teise liikmesriiki kolivad, siis neid diskrimineeritakse, sest uus elukohariik ei tunnusta asjakohaselt nende kvalifikatsioone. Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, mis toimib riikide ametiasutustele tõlgendamisvahendina, aitab kahtlemata meie kodanikel sellest mõttetust diskrimineerimisest üle saada. Euroopa kvalifikatsiooniraamistik peaks olema eeliseks ka iga liikmesriigi jaoks, kuhu inimene kolib, sest see tagab tema kvalifikatsioonide korrektse hindamise.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika