Märksõnaregister 
Arutelud
PDF 1629k
Teisipäev, 23. oktoober 2007 - Strasbourg EÜT väljaanne
1. Istungi algus
 2. Esitatud dokumendid (vt protokoll)
 3. Kirjalikud deklaratsioonid (esitamine) (vt protokoll)
 4. Nõukogu edastatud kokkulepete tekstid (vt protokoll)
 5. Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine (esitatud resolutsiooni ettepanekute tutvustamine) (vt protokoll)
 6. Maksu- ja tollipoliitika panus Lissaboni strateegiasse (arutelu)
 7. Riigi- ja valitsusjuhtide mitteametliku tippkohtumise tulemused (Lissabon, 18.–19. oktoober 2007) (arutelu)
 8. Päevakord
 9. Hääletused
  9.1. EÜ ja Tšiili assotsiatsioonileping (Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine) (hääletus)
  9.2. EÜ ja Šveitsi vaheline teadus- ja tehnikakoostöö leping (hääletus)
  9.3. Ühenduse sordikaitse (hääletus)
  9.4. Tuumaenergia (Pariisi konventsiooni muutva protokolli ratifitseerimine Sloveenia poolt) (hääletus)
  9.5. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Espoo konventsioon (hääletus)
  9.6. Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsioon (hääletus)
  9.7. Schengeni infosüsteemi (SIS) keskkonna andmeside infrastruktuur (otsus) (hääletus)
  9.8. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine (hääletus)
  9.9. Raamdirektiiv pestitsiidide säästva kasutamise kohta (hääletus)
  9.10. Taimekaitsevahendite turuleviimine (hääletus)
 10. Selgitused hääletuse kohta
 11. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)
 12. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)
 13. 2008. eelarveaasta üldeelarve projekt (III) jagu – 2008. eelarveaasta üldeelarve projekt (I, II, IV, V, VI, VII, VIII ja IX jagu) (arutelu)
 14. Parlamendi koosseis (vt protokoll)
 15. Infotund (küsimused komisjonile)
 16. Toidukaupade hinnatõus, tarbijakaitse (arutelu)
 17. Roheline raamat „Suund Euroopa vabastamisele tubakasuitsust: poliitikavalikud ELi tasandil” (arutelu)
 18. Protokoll, millega muudetakse TRIPS-lepingut (arutelu)
 19. Elukestva õppe kvalifikatsiooniraamistik (arutelu)
 20. Järgmise istungi päevakord (vt protokoll)
 21. Istungi lõpp


  

ISTUNGI JUHATAJA: Miguel Angel MARTÍNEZ MARTÍNEZ
Asepresident

 
1. Istungi algus
  

(Istung algas kell 9.05.)

 
  
MPphoto
 
 

  Hannes Swoboda, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Härra juhataja, sooviksin tulla tagasi eile pärastlõunal vastu võetud otsuse juurde. Pean ära märkima, et ei Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon, Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon ega ükski teine fraktsioon ei olnud teadlik asjaolust, et soovime seekord võtta vastu resolutsiooni Venemaa kohta, ehkki esimeeste konverents on seda korduvalt tagasi lükanud.

Loomulikult peame selle otsusega arvestama. Siiski sooviksin siinkohal ära märkida – ja me peame teavitama selle vastuvõtmist nõudnud fraktsioone, eriti Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni ning Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni–, et me ei palu selle resolutsiooni vastuvõtmist praegu, vaid parlamendi järgmisel istungil. Soovin selle lihtsalt ära märkida.

Loomulikult peame ametlikult järgima kodukorda. Soovime, kuna oleme ausad, öelda rohelistele ja liberaalidele, et me ei palu selle resolutsiooni vastuvõtmist käesoleval nädalal, vaid järgmisel täiskogu istungil. Sotsiaaldemokraadid hääletavad selle üle igal juhul ning ma usun, et Euroopa Rahvaparteil on sarnane kavatsus.

 
  
MPphoto
 
 

  Joseph Daul, fraktsiooni PPE-DE nimel. (FR) Härra juhataja, toetan täielikult Hannes Swobodat, kuna meid pole teavitatud ja seetõttu ei ole me selleks resolutsiooniks sel nädalal valmistunud. Sarnaselt fraktsiooniga PSE ei olnud meie fraktsioon sellest teadlik ning ma palun hääletamise lükata edasi järgmisele osaistungjärgule.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Tänan teid, võtame teie palvet arvesse. Palve edastatakse asjakohaselt teistele fraktsioonidele ning vaatame, kuidas seda küsimust lahendada.

 

2. Esitatud dokumendid (vt protokoll)

3. Kirjalikud deklaratsioonid (esitamine) (vt protokoll)

4. Nõukogu edastatud kokkulepete tekstid (vt protokoll)

5. Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine (esitatud resolutsiooni ettepanekute tutvustamine) (vt protokoll)

6. Maksu- ja tollipoliitika panus Lissaboni strateegiasse (arutelu)
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Sahra Wagenknechti raport (A6-0391/2007) majandus- ja rahanduskomisjoni nimel maksu- ja tollipoliitika panuse kohta Lissaboni strateegiasse (2007/2097(INI)).

 
  
MPphoto
 
 

  Sahra Wagenknecht (GUE/NGL), raportöör. – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, küsimusele, kas liikmesriikide maksupoliitika aitab tõepoolest edendada majanduskasvu, tööhõivet ja innovatsiooni, saab kahjuks vastata vaid ühe sõnaga: ei! Majanduskasvu lihtsalt ei ole võimalik suurendada seeläbi, et vähendatakse kõrge kasumlikkusega kontsernide maksumäärasid suvaliselt üleeuroopalises dumpinguvõistluses ja vastutasuks nõutakse raha üha jõulisemalt keskmise sissetulekuga töötajatelt, töötutelt ja pensionäridelt nende rollis tarbijana.

Majanduskasvu ei edenda töötajate suhtes maksumäära kohaldamisest saadav tulu, mis on mitu korda kõrgem kui varade suhtes kohaldatud maksumäär, mis muudab nendevahelise lõhe veelgi suuremaks. Tööhõivet ei edenda väikeste investeerimisettevõtete ebaproportsionaalne maksustamine võrreldes nendega, kes spekuleerivad aktsiate, võlakirjade ja tuletisinstrumentidega. Innovatsiooni ei edendata kindlasti seni, kuni usaldusväärseimate bilanssidega rahvusvahelised ettevõtted saavad oma kontodel kõrvale panna parima osa teadus- ja arendustegevuse rahalistest vahenditest, samas kui need, kellele taolised hüvitised on mõeldud, on jäetud vihma kätte.

Lühidalt: kindlasti ei ole tegu sotsiaalselt tasakaalustatud perspektiivi ja ELi arengu edendamisega, vaid pigem selle lämmatamisega, kuni neile, kes rahas suplevad, kingitakse üha uusi maksusoodustusi ja neid nuumatakse, samas kui need, kellel niigi juba vähe on, peavad üha rohkem välja käima. Selline maksupoliitika on majanduspoliitika seisukohast saatuslik, majanduskasvu poliitika seisukohast takistav ning sotsiaalpoliitika seisukohast katastroof.

Olen teadlik, et riiklike maksusüsteemide kujundamine on paberil jätkuvalt liikmesriikide pädevuses, kuid reaalsus on teistsugune. Tegelikult toob kooskõla puudumine ELi maksude valdkonnas kaasa selle – isegi otseste maksude valdkonnas –, et riiklikku maksusüsteemi ei kujundata enam poliitika alusel, vaid seda vormib ja kujundab maksukonkurentsi jäine süsteem. See süsteem hõlmab ühte nimetajat: mida liikuvam mingi tegur on, seda suuremad on selle võimalused väljapressimiseks riiklike finantsteenistuste suhtes ja seda ulatuslikumad on loomulikult ka maksusoodustused, mida see tegur enda kasuks saab jõustada.

Kuna eesmärk ei ole vähendada ja lõpetada antud protsessi käigus riigi tulusid, siis maksustatakse neid sektoreid, mis ei suuda maksustamise eest hoiduda või suudavad seda teha raskustega, peaaegu nagu kompensatsiooniks veelgi rohkem. Seetõttu paigutatakse maksud ümber – ettevõtete tuludelt eraisikute sissetulekule ning kapitalitulult töötulule, mis on veelgi vähem liikuvam, kõrgelt tasustatud töötajate sissetulekult vähem tasustatud töötajate sissetulekule, kes on vastavalt samuti vähem liikuvamad, ning üldiselt sissetulekult ja varadelt tarbimisele. Fakti, et selline protsess toimub ning on toimunud aastaid ja aastakümneid, saab selgelt tõestada andmete abil ELi maksutulude ja maksumäärade kohta. Viimase kümne aasta jooksul on ELis vähenenud enam kui 10 protsendipunkti võrra nii ettevõtte tulumaksu seaduslikud maksumäärad kui ka tegelikud maksumäärad. Kõik antud teemal läbi viidud uuringud kinnitavad seda.

Tegelikult on kõigis ELi liikmesriikides vähendatud kõige kõrgemaid maksumäärasid. Üha rohkem liikmesriike eelistab erakapitalitulu töötulule ülemineku tõttu kahesuunalisi maksusüsteeme. Aktsiisimaks suureneb veelgi – ühest küljest keskkonnamaksude tõttu, mis üsna tihti ei avalda mingit ökoloogilist mõju, isegi alternatiivide puudumisel, kuid mis üsna avameelselt tüssavad eelarveid, ning teisest küljest fakti tõttu, et käibemaks suureneb pidevalt ning jõuab üha enamates riikides kokkulepitud vahemiku ülempiirini.

Selline areng ei ole juhuslik. See on ühtse siseturu kontrollimatu maksukonkurentsi otsene tulemus. See peaks meid panema uskuma, et ettevõtte tulumaksumäärade suurenemine ELis jätab varju Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni omad tervikuna. See tähendab, et maksumäärad ELis on selgelt vähenenud rohkem kui OECDs tervikuna.

Ka see, et siin ei avalda mõju paljukurdetud globaliseerumise surve, vaid pigem on tegu isetekitatud survega ELis ja seega survega, millest oleks võimalik iseseisvalt jagu saada, kui seda vaid tahetaks. Väga asjakohaselt ei sisaldanud minu esialgne raport mitte ainult nõuet ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi järele, mida raport loomulikult toetab, vaid samuti nõuet terves ELis kehtivate ettevõtete minimaalsete tulumaksumäärade järele, mida ükski riik ei tohiks seejärel enam ületada. Ainult sellised minimaalsed maksumäärad pakuvad tegelikult võimalust peatada ettevõtte tulumaksu suurenemine umbes poole peal.

Minu raport sisaldas nõuet maksustada terves ELis tugevamini varasid ja finantstehinguid, nõuet vabastada töötulu selgelt alamas ja keskklassis ning lõpuks nõuet muuta vastupidiseks saatuslik suundumus, mille käigus kantakse otseseid makse üha enam üle kaudsetesse maksudesse, ning võtta kasutusele vastupidine suundumus.

Pärast hääletust majandus- ja rahanduskomisjonis on nendest nõuetest kahjuks järel vaid murdosa. Selle asemel lauldakse minu raportis kiidulaulu maksukonkurentsile ja ignoreeritakse täielikult sellise arvatavalt tervisliku maksukonkurentsi saatuslikke tagajärgi ELi eelarve tuludele ning seetõttu olukorrale, kust miljonid eurooplased end leiavad. Sellised raportis tehtud muudatused näitavad kahjuks väga selgelt, kelle huvid on tegelikult majandus- ja rahanduskomisjoni liikmetele ja eriti Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni ning Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) fraktsiooni liikmetele südamelähedased, sest on vägagi selge, kes lõikab kasu ELis valitsevast maksusüsteemist.

Esitasime veel kord meie kõige tähtsamad nõudmised muudatusettepanekutena täiskogu istungile. Kui need ka täiskogu istungil ei peaks enamuse toetust saama, hääletab minu fraktsioon raporti vastu. Teistsugune maksupoliitika ELis, mis vähendab sotsiaalseid kontraste nende tugevdamise asemel – nagu seda teeb praegune maksupoliitika –, oleks tõepoolest võimalik ja seda nõutakse tungivalt. See eeldaks siiski, et Euroopa Komisjonis ja üksikutes liikmesriikides valitsev poliitika juhinduks tegelikult enamiku eurooplaste huvidest, selle asemel et teenida, nagu on tänaseni tehtud, ühiskonna koorekihi huve. See suurendaks veelgi parlamentaarset ja parlamendivälist survet.

Me peaksime jätkama just selle surve vastu töötamist, et sotsiaalselt talumatute suhete äraütlemata ilustamine, mis iseloomustab enamikku raporteid ja nüüd ka raportit maksustamise kohta, ei võidaks enam täiskogul häälteenamust.

 
  
MPphoto
 
 

  Lįszló Kovįcs, volinik. − Härra juhataja, ma olen tõsiselt rõõmus selle üle, et saan arutada teiega maksu- ja tollipoliitika panuse üle Lissaboni strateegiasse.

Euroopa Liidu jaoks on esmatähtis parandada oma konkurentsivõimet ja säilitada samas oma sotsiaalmudel. Maksupoliitika mängib olulist rolli ning aitab saavutada majanduskasvu ja tööhõivega seotud eesmärke. Tervitan teie raporti olulist sõnumit – toetada komisjoni algatusi maksuvaldkonnas. Eelkõige julgustab see tegema suuremaid jõupingutusi järgmistes valdkondades: ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas, koduriigipõhise maksustamise katsekava, strateegia, mis tagab liikmesriikide maksusüsteemide parema koordineerimise, eriti maksustamise valdkonnas riigist lahkumisel ja piiriülese mahaarvamise valdkonnas, Euroopa Liidu ühise siirdehindade foorumi tehtud töö, strateegia maksupettustega võitlemiseks, käibemaksu pakett, vähendatud käibemaksumäärad tööjõumahukatele teenustele ja keskkonnamaksud.

Kõik nimetatud punktid on äärmiselt olulised. Need on komisjoni maksupoliitika lähenemisviisi keskmes ning nendest paljude üle on arutletud erinevates Euroopa Parlamendi komisjonides. On selge, et Euroopa ettevõtted väärivad sellist ettevõtete maksustamise süsteemi, mida on kohandatud nende tegeliku ja potentsiaalse majandusintegratsiooni määraga nende piiriüleste tegevuste alusel Euroopas. See on nende tulevase konkurentsivõime üks võtmetest. Samuti on oluline, et muud otseste maksude tõkked lahendatakse kooskõlastamise ja mitte ainult kulukate kohtuvaidluste teel.

Vaid ühes valdkonnas ei saa ma teist aru. Selleks on Wagenknechti raporti lõige 17 – selle praegusel kujul –, kus nõutakse minimaalsete aktsiisimaksumäärade tagasilükkamist ja ühenduse praeguse õigusakti asendamist kõnealuse valdkonna käitumisjuhendiga. Arutlesime nimetatud elementide üle siin parlamendis alkoholiaktsiisi ettepaneku käsitlemisel ja – kogu lugupidamise juures – pean ütlema, et komisjon ei ole oma meelt muutnud.

Ühenduse õigusakt aktsiiside kohta mängib üldiselt väga olulist rolli selleks, et vähendada moonutusi siseturul, kaitsta rahvatervist ja suunata tarbimismudeleid keskkonnasäästlikuma käitumise poole. Komisjon on kindlalt veendunud, et miinimummäärad on vajalikud siseturu nõuetekohase toimimise jaoks, pakkudes liikmesriikide jaoks turvaabinõusid, mis tagavad, et kõik liikmesriigid kohaldavad tegelikult neid aktsiisimaksumäärasid ja et tasemed on mõttekad. Ma loodan, et enamik liikmetest toetab esitatud muudatusettepanekut, mille eesmärk on muuta lõiget 17.

Sooviksin lõpetada kolme teadaandega. Esiteks, nagu te kõik juba teate, töötavad minu ametnikud väga jõuliselt selle nimel, et esitada õigusloomega seotud ettepanek ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi kohta, mida kavatsen teile tutvustada pärast suvevaheaega 2008. aastal. Teiseks toetab komisjon käibemaksu valdkonnas täielikult Portugali eesistujat selle jõupingutustes jõuda kokkuleppele käibemaksu paketi suhtes ja samuti selles, et edendada märkimisväärselt laiemat arutelu käibemaksumäärade üle enne käesoleva aasta lõppu. Samuti võime töötada selle nimel, et tagada ettepaneku vastuvõtmine eesmärgiga pikendada teatavaid erandeid uutes liikmesriikides seoses vähendatud käibemaksumääraga. Lisaks jätkame jõupingutusi käibemaksupettuste vastu võitlemiseks ja esitame peagi ettepaneku nende finantsteenuste käibemaksuga maksustamise kohta, mis pakuvad sektorile rohkem õiguskindlust ja ajakohastatud eeskirju. Kolmandaks jätkame tööd minimaalsete aktsiisimaksumäärade süsteemi nimel, et vähendada moonutusi ja edendada ausat konkurentsi siseturul selleks, et aidata kaasa rahvatervise ja keskkonna kaitsele.

 
  
MPphoto
 
 

  Piia-Noora Kauppi, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Härra juhataja, mõnikord ei näe me siin parlamendis tegelikult poliitilisi erinevusi fraktsioonide vahel, ent antud küsimuses on erinevused vägagi nähtavad, kuna ma nõustu raportööriga mõne punkti osas, mida ta just mainis. Ma austan tema tehtud tööd selle raporti nimel, kuid selles osas, mida komisjon peaks tegema, oleme täiesti erinevatel seisukohtadel.

Esiteks räägib raport Lissaboni strateegiast ja sellest, mida peaksime tegema Euroopa globaalse konkurentsivõime taastamiseks. See on tõepoolest ainus viis, kuidas tagada Euroopa heaolu ja meie kodanike heaolu. Ilma maksustamiseta pole see võimalik. Maksustamine mängib konkurentsivõime toomisel Euroopasse väga olulist rolli.

Me ei tohi unustada, et üldine maksutase on Euroopas endiselt kõrgem OECD keskmisest tasemest. Euroopas madalama maksumäära saavutamiseks peame looma investeeringuid soodustava keskkonna. Vajame Euroopas rohkem investeeringuid, suuremat majanduskasvu ja rohkem heal järjel ettevõtteid.

Sellega seoses mängib kasulikku rolli eluterve maksukonkurents. See on majanduslik, turupõhine kontrollimehhanism rohkete poliitiliste otsuste vastu. Kui Euroopas toimib tulus maksukonkurents, ei saa veeretada valitsused tõkkeid ühtse turu teele. Seega soovime tõelist ühtset turgu ilma maksutõketeta. Teisest küljest puuduvad tõendid selle kohta, justkui suudaks tulus maksukonkurents vähendada maksubaase. Maksudest saadav kogutulu on jäänud üllatavalt stabiilseks majandustegevuse suurenemise tõttu.

Siiski valmistab 27 erineva maksusüsteemi olemasolu probleeme, eriti Euroopa VKEdele, mis on aga majanduskasvu jaoks äärmiselt olulised. Vastavalt 2004. aastal Euroopa Komisjoni läbi viidud maksuküsitlusele läheb nõuetele vastamine väikestele VKEdele maksma umbes 2,6% nende müügist ja 31% makstud maksudest. Seega läheb üks kolmandik maksudest vastavuse saavutamiseks. See, et väikeettevõtete puhul moodustab maksunormide järgimine väga suure osa, on väga suur takistus ja see on ka põhjus, miks peame andma endast parima, et nõuda piiriülest mahaarvamist, lihtsustatud tolliprotseduure, täisteeninduskeskuste kava käibemaksu puhul, koduriigipõhise maksustamise katsekavasid jne. Toetame kõike, mida komisjon on selles valdkonnas teinud.

Lõpuks soovib tööstus näha hästi korraldatud ja lihtsat maksusüsteemi. Peame lahendama siirdehindade probleemid, mahaarvamiste tasaarveldamise ELis ning vältima topeltmaksustamist ja vähendama eeskirjade täitmise kulusid. Tervitame ettepanekut ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi kohta ja asjaolu, et komisjon on stabiilne ja esitab meile ettepaneku ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi kohta, kuna mahaarvamine on üksnes ajutine lahendus. Lõpuks vajame ettevõtete ühtset konsolideeritud tulumaksubaasi.

 
  
MPphoto
 
 

  Katerina Batzeli, fraktsiooni PSE nimel. – (EL) Härra juhataja, volinik, proua Wagenknechtil oli algatusvõimet koostada raport, mis annab tunnistust tema poliitilisest julgusest rõhutada maksupoliitika ümberjaotavat ja sotsiaalset mõõdet. See dokument on üks kõige olulisematest tõenditest, mis näitab, et arutelu maksupoliitika üle võib muutuda üleeuroopaliseks.

Kohustus saavutada Lissaboni eesmärgid, täita stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjad, kohustus hallata ja jagada maksutulu ümber nii, et see vastaks ühtekuuluvuse ja tööhõive eesmärkidele, ning kujundada välja siseturg – kõik need on piisav tõestus poliitilisest eesmärgist. Liikmesriikide maksupoliitika ei saa enam põhineda eranditult ja üksnes riiklikel kriteeriumidel: maksustamisdialoog muutub vajalikuks, et edendada suuremat maksude koordineerimist kogu Euroopas.

Nimetatud dialoogi abil, mis on võimaldanud teha olulist koostööd kõigi fraktsioonide variraportööride vahel, oleme keskendunud järgmistele põhipunktidele. Esiteks maksukonkurentsi küsimus: me ei usu, et eesmärk on ohjeldada maksukonkurentsi põhimõtet, see võrduks teatavate liikmesriikide poliitika tsenseerimisega. Kuna maksupoliitika küsimustes ei kehti ühiseeskirjad, tekitab maksukonkurents pakkumiste ja omapoolsete madalate maksumäärade pakkumistega probleeme. Nagu teistegi siseturu valdkondade puhul, võib ka maksukonkurents tagada konkurentsivõimet ja parandada riigi majanduse ning kogu Euroopa tootlikkust, eeldusel et kehtima hakkavad kahjuliku konkurentsi suurenemist ohjeldavad eeskirjad.

Teine punkt, millele keskendusime, on suhe otsese ja kaudse maksustamise vahel. Viimasel ajal on täheldatud, et liikmesriikides liigutakse kaudse maksustamise suunas, enamasti selleks, et katta eelarvepuudujääke. See koormab siiski tarbijaid ja turul ei toimu järelevalvet.

Käesoleva raporti eesmärk on leida ohutud meetmed, mis lihtsustavad tasakaalustatud suhet otseste ja kaudsete maksude vahel. Toetame käibemaksu ja konkreetsete tarbimismaksude süsteemi läbivaatamist. See ei tähenda, et see tuleks asendada käitumisjuhendiga, mis ei ole siduv kõigile liikmesriikidele.

Volinik, oleme teadlik komisjoni jõupingutustest ning probleemidest majandus- ja rahandusministrite nõukogus. Sellele vaatamata peame Euroopa Parlamendi liikmetena tegema tihedat koostööd riikide parlamentidega, et arutleda selle suure fiskaalpoliitika üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Margarita Starkevičiūtė, fraktsiooni ALDE nimel. – (LT) Sooviksin samuti rõhutada selle raporti tähtsust strateegilise joonena, mida peaksime järgima Euroopa Liidu majanduste reformimisel. Kahjuks ei viibi siin täna, mil arutame selle väga olulise küsimuse üle, Portugali esindajaid.

Millised on meie raporti põhipunktid? Peamine punkt on see, et majanduskeskkonnas arvamuste vahetamisel peame vaatama läbi nii tehased ja ettevõtted kui ka fiskaalpoliitika meetmed. Lissaboni strateegiale viitamisel räägime tavaliselt kuludega seotud poliitikast ja võtame haruharva arvesse maksupoliitikat. Ilma maksupoliitikale tähelepanu pööramata ei suuda me aga saavutada Lissaboni eesmärke.

Milliseid küsimusi tuleks arvesse võtta? Esiteks on vaja jälgida, kuidas jaotub maksukoormus tootjate ja tarbijate vahel. Veelgi enam: me ei saa ignoreerida fakti, et on rühm inimesi, kes elatuvad kapitalitulust. Seda nimetatakse samuti erakapitaliks.

Kuidas jaotame maksukoormust? See on üks väljakutse, mida kujutab endast uus majanduskeskkond. Teine väga oluline küsimus: kuidas julgustame struktuurireforme? Struktuurireforme ei saa viia läbi ilma uute ettevõtete loomiseta, kuna inimesed ei saa lahkuda olemasolevalt töökohalt uuele töökohale, mis põhjustaks sotsiaalset rahuolematust. Uusi ettevõtteid saab luua üksnes siis, kui maksutingimused on soodsad. See on üks peamistest punktidest meie dokumendis.

Arvesse tuleb samuti võtta küsimust: millisel määral on vaja maksupoliitikat koordineerida liikmesriikide vahel? Meie pooldame konkurentsivõimelisi makse ja ei toeta minimaalsete maksumäärade kasutuselevõtmist. Seda seetõttu, et igal riigil on oma konkreetne majandusstruktuur ja riiklik kulupoliitika. Maksupoliitika peab olema kooskõlas kulupoliitikaga, kuid kindlasti toetame maksubaasi poliitika koordineerimist ja selles küsimuses toetame komisjoni.

 
  
MPphoto
 
 

  Heide Rühle, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(DE) Härra juhataja, nõustun kindlasti proua Kauppiga. Lahkarvamused fraktsioonide vahel siin, Euroopa Parlamendis, maksupoliitika teemal muutuvad üha selgemaks. Peame järgmiste kuude jooksul pöörama sellele arutelule rohkem tähelepanu. Sooviksin tänada raportööri ja variraportööre suurte jõupingutuste eest, mida nad on teinud selle nimel, et viia käesolev raport lõpule.

Heale lõpule, kuid mitte meie jaoks. Fraktsioonina ei kiida me käesolevat raportit selle lõplikul kujul heaks. Raportil on mõned meeldivad aspektid, näiteks kirjeldatakse selles ja nõutakse olulise sammu tegemist ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi suunas. See on oluline esimene samm. Siiski peab sellega kaasnema sarnane selge tegutsemine minimaalsete maksumäärade ühtlustamiseks, kuna vastasel korral tooks see endaga kaasa kontrollimatu maksukonkurentsi, eriti kõnealuses valdkonnas.

Samuti peame probleemseks lõiget 17, kus komisjon on kahjuks selgelt märkinud, et ei toeta minimaalsete maksumäärade kehtestamist aktsiisimaksule. See on kahjuks samuti kooskõlas viimastel nädalatel toimunud hääletuste tulemustega ning me avaldame selle üle kahetsust. Toetame siinkohal fraktsiooni. Oleme veendunud, et Euroopa aktsiisimaksu on vaja ühtlustada ning kõnealust ühtlustamist tuleb tugevdada, kui üldse, kuna vastasel korral tekiks aktsiisimaksu valdkonnas kontrollimatu maksukonkurents.

Samuti peame probleemiks, et liiga vähe on käsitletud kliimamuutuste ja keskkonnamaksude teemat. Siinkohal ei nõustuks ma raportööriga. Usun, et keskkonnamaksud on oluline vahend kliimamuutuste väljakutsetega toimetulemisel. Peame antud kontekstis rohkem tegema.

Siiski olen seisukohal, et siinkohal on vale keskenduda tuumaenergiale või energia puhastele vormidele. Oluline on keskenduda selgelt energiasäästule ja energiatõhususele. Need on olulised vastused. Kui vaadata väljakutseid, millega seisame silmitsi hoonete remondi ja transpordi valdkonnas, siis näib, et suudame tõepoolest saavutada Kyoto energiasäästu eesmärgi, kui antud valdkonnas asutakse rohkem tegutsema.

Maksupoliitika võib anda olulise panuse suurema energiasäästu saavutamisele ning suuremale energiatõhususele ning aidata tõepoolest astuda vastu kliimamuutustest tingitud väljakutsetele. Kahjuks ei kajasta käesolev raport seda seisukohta. Nagu eelnevalt ütlesin, ei hääleta me sel põhjusel käesoleva raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Esko Seppänen, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FI) Härra juhataja, volinik, meie fraktsioon toetab proua Wagenknechti seisukohta kõnealuses küsimuses, ehkki see on vastuolus parlamendikomisjoni enamiku arvamusega.

Euroopa Liit ei ole 2010. aastal maailma juhtiv teadmus- ja tehnoloogiapõhine majandus. Ta ei ole seda maksusüsteemi tõttu, mida on järjepidevalt reformitud viisil, mis soodustab suuri ettevõtteid, mille tulemusel ei ole võimalik saavutada Lissaboni strateegia eesmärki. Suured ettevõtted valivad siirdehinnad ja nende kapitali jaoks kodu viisil, mis võimaldab neil makse vältida. Selles osas aitavad neid maksuparadiisid ja ELi liikmesriikides tegutsevad offshore-finantskeskused, mis mõlemad on häbiplekid ELi moraalimaastikul.

Raportööri sõnade kohaselt ei võta komisjon oma teatises arvesse maksustamise mõju tulude jaotumisele. Fikseeritud maksumäära süsteem, mida mõned liikmeriigid kohaldavad, soodustab suuri sissetulekuid, samas kui astmeline tulumaks edendab sotsiaalset võrdsust. Lissaboni strateegiat ei saa rakendada viisil, mis sööks ära heaoluriigi rahalise aluse ja mis oleks lihtsalt ebaõiglane.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Roland Clark, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Härra juhataja, öeldakse, et see on panus, kuid tegelikult on see rohkem nagu retsept, et teostada veelgi suuremat ühtlustamist, mida tsiteerin raporti ühest ja teisest kohast: „27 erineva maksusüsteemi olemasolu … kujutab endast pidurdavat asjaolu”; „on vajalik liikmesriikide fiskaalpoliitilisi meetmeid koordineerida”; „kutsub liikmesriike üles püüdlema maksukoormuse õiglasema jaotamise poole”; „toetab komisjoni jõupingutusi kasutada fiskaalpoliitikat ambitsioonikamate keskkonnaga seotud eesmärkide saavutamiseks”; „kütuseaktsiisi suurendamisel oleks soodne mõju”; „toetab … pingutusi … konsolideeritud tulumaksubaasi … loomiseks”. Lühidalt: oleme tagasi 1970. aastate läbikukkunud poliitika juures.

Igal juhul ei suuda isegi britid seda kogu meie riigi jaoks korda saada. Põhi ei ole samasugune nagu lõuna, Wales ja Šotimaa erinevad kaguosast – ja seal oli Gordon Brown 10 aastat kantsleriks. Kindlasti kuulasite teda. Kõigest hoolimata tegite seda Lissabonis möödunud nädalal, kui lubasite tal peaministrina säilitada nn punast joont, kas polnud nii? Või oli?

Raportis räägitakse hiljem otsese maksustamise üleeuroopalisest koordineerimisest. Ühendkuningriigis mõtlesime, et meile lubatud ühtlustatud maksumäärad, eriti tulumaks, ei hakka kunagi kehtima. Ja ometi seisab nii raportis. See on natuke reformilepingu sarnane. Gordon Brown väidab jätkuvalt, et see ei ole põhiseadus, samas kui kõik ELi liidrid ütlevad, et on: Valéry Giscard d’Estaing, José Luis Rodriguez Zapatero, Angela Merkel, isegi meie president ütles seda siin täiskogul mõne aja eest.

Seega: miks te ei luba Gordon Brownil rääkida tõtt Briti inimestele? Ühtlustagem see sõnum! See oleks ühtlustamine, millega ma ühineksin. Ent te ei julge seda Briti inimestele teha, sest neile on räägitud ilustamata tõde, nad hääletavad oma jalgadega – otse EList välja, ning võtavad oma iga-aastase 18 miljardi euro suuruse panuse, oma maksumaksjate raha, endaga kaasa. Mis on siis ühtlustatud maksumäärade hinnaks?

 
  
MPphoto
 
 

  Petre Popeangă, fraktsiooni ITS nimel. – (RO) Maksu- ja tollipoliitika panuse, mille need võivad anda Lissaboni strateegia arengule, läbivaatamise tähtsuses ei saa kahelda. Nimetatud põhjusel, kuid mitte ainult, on dokumendi, mida täna uurime, nimelt Wagenknechti raporti eesmärk hinnata poliitika panust, mida kohaldatakse Lissaboni strateegia saavutamise konkreetsetele valdkondadele, tervitatav. Teisiti ei saakski see olla, kuna Lissaboni strateegiaga püstitatakse suuremeelsed eesmärgid, näiteks majanduskasvu edendamine ja poliitika kujundamine, mis võimaldab kõigil Euroopa ettevõtetel luua rohkem ja paremaid töökohti. Sellele vaatamata üllatusin raportit lugedes hiljuti ühinenud riigi kodanikuna mulje üle, et raport käsitleb üksnes liitu, mis koosneb arenenud riikidest või teisisõnu võrdselt arenenud majandustest, mis ei ole aga tõsi. On üsna tõenäoline, et mõned esitatud meetmetest ei anna kasulikku tulemust vähemarenenud majanduste puhul, võttes arvesse, et konkurentsivõimelise siseturu üldised eeskirjad soosivad tugevaid majandusi nõrgemate majanduste kahjuks. Ajapuudusel ei käsitle ma seda punkti põhjalikumalt, kuid olen seisukohal, et raporti kasuliku mõju avaldumiseks kõigi 27 riigi, mitte 25, nagu on kirjas raportis, majandusele on vaja võrdlevalt analüüsida neid majandusi ja vastavalt analüüsi tulemustele võtta meetmeid, mis looksid võrdsed tingimused raporti projektis kavandatud mõjude arenemisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Eoin Ryan, fraktsiooni UEN nimel. – Härra juhataja, täna meie ees olev raport näitab veel kord karmi rünnakut liikmesriikide suhtes, kes kasutavad madalaid ja edukaid ettevõtete tulumaksusüsteeme. Ma ei usu, et madal ettevõtete tulumaks toob endaga kaasa ebaausa maksukonkurentsi. Ma usun, et konkurentsivõime tagamine on oluline element täielikult toimiva ühtse turu erinevates maksupoliitikates.

Kus on komisjoni tõendid selle kohta, et ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas ei takista ELi konkurentsivõimet? Kus on tõendid selle kohta, et see on ELi konkurentsivõimele kasulik? Miks on nii, et komisjon ründab riike, kus on madalad maksumäärad, madal tööpuuduse määr ja suur majanduskasv? Ma ei mõista seda. Komisjoni väide, et maksubaasi kehtestamine ei too endaga tegelikult kaasa ühtset maksumäära, kuna seda räägivad juba suured liikmesriigid, on farss. See ei pane vastu mis tahes kontrollile.

Suurte liikmesriikide püüdlusi panna maksude ühtlustamine ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi lillelisse pakkepaberisse ei kiida heaks ei Iirimaa ega teised liikmesriigid. Kõne all on fakt, et ei Iirimaa ega mõni muu liikmesriik ei tohi mängida mingitki rolli mõne muu liikmesriigi ühtlustatud maksumäära kehtestamisel. Euroopa ühtsust ei ohusta erinevused maksupoliitikate osas, vaid pigem kahjustavad valed maksupoliitikad ELi konkurentsivõimet. Olen kindlalt veendunud, et ELi huvidele saab kõige paremini vastata maksukonkurentsi edendamise, mitte maksude ühtlustamise abil.

Miks on nii, et selliseid riike nagu Iirimaa ja teisi liikmesriike, kes on oma maksupoliitikat radikaalselt muutnud ja muutunud edukateks majandusriikideks, nüüd rünnatakse? Härra volinik, mis küll saab Iirimaa sarnase riigi ligitõmbavusest, kui võtate kasutusele selle süsteemi ja võib-olla isegi ühtlustate makse? Kuna see on täpselt nõnda, nagu see on, ja ainus suund, kuhu maksud võivad liikuda, on üles. Komisjoni liikmed on juba öelnud, et nad soovivad näha maksusüsteemi, mis oleks enam-vähem keskel praegusega võrreldes, mis on ligikaudu 20% vähem. Mis saaks Iirimaa ja teiste äärealade ligitõmbavusest? Nad ei oleks enam ligitõmbavad, vaid pikas perspektiivis töötuse tase suureneks veelgi...

(Juhataja katkestas kõneleja)

 
  
MPphoto
 
 

  Gay Mitchell (PPE-DE). – Härra juhataja, raportis, mille üle täna parlamendis arutleme, väidetakse õigustatult, et maksukonkurents ELis on toonud endaga kaasa ja toob jätkuvalt kaasa üleeuroopalist majanduslikku kasu dünaamilise ettevõtluskeskkonna kaudu.

Ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas võib aidata väga lihtsalt saavutada väiksemat konkurentsi ELis ja seda tuleks minu arvates toetada. EL peab suutma reageerida pidevalt muutuvale maailmamajandusele. Kaasaegsed konkureerivad majandused peavad olema paindlikud, et vastata muutuvale nõudlusele uute toodete ja teenuste järele. Ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas kahjustab seda paindlikkust erinevatel põhjustel. Üleeuroopaline ettevõtete tulumaksubaas ei ole paindlik ja takistab iga riigi võimet otsustada oma juriidilise fiskaalstrateegia üle, mis põhineb teatavatel asjaoludel. Ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi ettepaneku esitajad kinnitavad, et iga liikmesriik säilitab oma autonoomsuse määrata kindlaks oma riiklikke maksumäärasid, kuid on see tõepoolest nii? Kas pole ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas suure asja väike algus?

Kui ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas on vabatahtlik, siis suurendab see üksnes ettevõtetele saadaolevaid tulumaksubaase ja muudab süsteemi veelgi keerulisemaks. Siseriiklik maksuõigus pakub ettevõtetele kindlust. Süsteem, mida kohaldatakse eri liikmesriikides, võib endaga tuua kaasa erinevused selles suhtes, kuidas sätteid tõlgendatakse, tekitades ettevõtetes ebakindlust.

Mulle järelejäänud aja jooksul saan ma esitada vaid mõned punktid. Esiteks on maksustamine iga liikmesriigi riikliku iseseisvuse küsimus. Õigus valida riiklike kulutuste taset ja selliste kulude rahastamine on riikliku demokraatia põhifunktsioon. On vaja kaitsta iga riigi maksupoliitika paindlikkust ettevõtluse soodustamise ning töökohtade ja majanduskasvu loomise abil. Ühtne maksubaas kõrvaldaks paindlikkuse. Ei ole ühtki tõendit selle kohta, et ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas lahendaks probleemid, nagu konkurentsivõime, eeskirjade täitmise kulud ettevõtete jaoks, siirdehinnad jne. See ei lihtsustaks ELi maksuprobleeme ja nn vabatahtlik süsteem lisaks ainult ühe kihi juurde, nagu juba ütlesin.

Maksubaasi ühtlustamine põhjustaks survet riiklikele maksumääradele. Kõnealune ühtlustamine suurendaks üksnes ettevõtete EList väljaviimise ligitõmbavust. Ettevõtete maksustamise käitumisjuhend käsitles kahjustavat maksukonkurentsi. Erinevad maksumäärad ELi liikmesriikides ei ole kahjulikud.

Paluksin, et volinik, kui ta esitab nimetatud ettepanekud järgmisel aastal, peaks seda kõike silmas. Liikmesriigid, nagu Iirimaa, on juba andnud...

(Juhataja katkestas kõneleja)

 
  
MPphoto
 
 

  Pervenche Berès (PSE).(FR) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, kõigepealt sooviksin tänada meie raportööri tema tehtud väärtusliku töö eest ja jõupingutuste eest tulla välja tekstiga, millega kahjuks näib, et ta ise rahul ei ole.

Maksustamine on selgelt oluline täiendus tõelise siseturu loomisele, kui soovime, et see turg oleks midagi enamat kui vabakaubanduspiirkond, kus on lubatud kõik maksu- ja sotsiaalse dumpingu vormid. Siseturu väljakujundamiseks on seetõttu vaja ühtlustada teatavaid eeskirju maksustamise kohta ning ennekõike luua ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas. Meie ees täna olev raport avab selleks ukse ning mul on selle üle hea meel. Pean ära märkima, et mitmed kaasparlamendiliikmed on väga aktiivselt selle kava vastu selle nimel, mida nemad nimetavad õiglaseks konkurentsiks.

Isiklikult olen veendunud, et vaba ja moonutamata konkurents – ning ma ei ole raevukas seda tüüpi konkurentsi toetaja – vajab teataval määral läbipaistvust eeskirjade osas. Olen üllatunud, et riigid, mis on lõiganud kasu Euroopa Liidu toetustelt solidaarsuse nime all, on täna selle olulise sammu astumise vastu, mis edendaks solidaarsust, konkurentsi ja läbipaistvust.

Maksustamine on seega hirmuäratav vahend, mida EL peab kasutama oma valitud strateegiate elluviimiseks, kuna tal ei ole väga palju vahendeid. See võib avaldada positiivset mõju puhastele energiatele ning võib aidata saavutada...

(Juhataja katkestas kõneleja)

 
  
MPphoto
 
 

  Olle Schmidt (ALDE). - (SV) Härra juhataja, seda raportit mõjutab tugevalt kompromiss fraktsioonide PPE-DE ja ALDE vahel. Ma usun, et see on väga tasakaalukas raport. Selles on sätestatud liikmesriikide vastutus maksupoliitika eest, samal ajal kui eksisteerib arvukalt makse, mis saaksid kasu suuremast koordineerimisest ELis. Raportööri esialgne ettepanek sisaldas põhjalikku koordineerimist tugeva rõhuasetusega ümberjaotamise kõrgematele tasemetele. See ei saa olla mooduseks, kuidas Euroopa majandus kasvab või luuakse uusi töökohti. Elame globaliseerunud maailmas, kus Euroopa ei vaja kõrgemaid makse. Arvan, et selle asemel peaksime meie, kes me elame kõrgete maksudega riikides, vaatama teisi mudeleid, näiteks fikseeritud maksumäär. Üldiselt tuleks vähendada töötajatele kehtivaid makse ja tõsta makse kahjulikule tarbimisele. Näiteks tuleks kasutusele võtta erilised keskkonnamaksud, samuti mõõdukad aktsiisimaksud alkoholile ja tubakale, nagu on öelnud volinik.

Siinkohal peab EL suutma tegutseda üksmeelsemalt. See on poliitiliselt tundlik küsimus – me oleme seda siin kuulnud ning ma olen sellest teadlik –, kuid minu arvates on see sellele vaatamata vajalik. Kui soovime lahendada suuri kliima- ja energiaalaseid väljakutseid, millega seisame silmitsi, oleks meist vastutustundetu välistada maksupoliitika meetmete kontrollimine. Suurt majanduskasvu on võimalik saavutada kõrgete keskkonna- ja energiamaksude abil ning samal ajal üldise maksukoormuse vähendamise abil. Kõik, kes vähegi kahtlevad, võivad vaadata paremtsentristliku valitsuse poliitikat minu koduriigis Rootsis, kui lubate mul olla selle arutelu lõpus veidi patriootlik.

 
  
MPphoto
 
 

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). - (PL) Härra juhataja, volinik, võttes sõna arutelul, mis on pühendatud maksu- ja tollipoliitika mõjule Lissaboni strateegia rakendamisele, sooviksin juhtida teie tähelepanu asjaolule, et mõned soovitused, mis käivad liikmesriikide maksusüsteemi kohta ja mis sisalduvad proua Wagenknechti raportis, ei avalda positiivset mõju majanduskasvule ja tööhõivele ELi riikides.

Esiteks on maksukonkurentsist eemaldumine ja püüded standardida lahendusi ettevõtete tulumaksu valdkonnas vastuolus ELi liikmesriikide maksustamisalase suveräänsuse põhimõttega.

Teiseks ei too ettevõtte tulumaksumäära langetamine ja samal ajal mis tahes seotud maksusoodustuste hävitamine kaasa sellest maksust pärit eelarvetulu vähenemist; tegelikult suureneb see vähehaaval. Seda kinnitab olukord minu koduriigis Poolas, kus ettevõtte tulumaksumäära on järk-järgult vähendatud, ometi on selle maksu pealt saadav tulu iga aastaga suurem.

Kolmandaks ja lõpuks pean antud olukorras raporti soovitusi koordineerimise ja maksusüsteemi kohta, sealhulgas otseste maksude kohta, ohtlikeks sammudeks, mis ei aita kindlasti rakendada Lissaboni strateegiat.

 
  
MPphoto
 
 

  Zsolt László Becsey (PPE-DE). - (HU) Tänan teid, härra juhataja. Millest me räägime? Üks võtmeküsimustest on see, kas oleme väärilised vastased – konkurentsivõime poolest – välisele maksukonkurentsile, teisisõnu väljastpoolt Euroopa Liitu pärit maksukonkurentsile ning me ei peaks otsima patuoinad Euroopa Liidust. Vastasel korral, nagu on väitnud minu kolleegid, lahkub kapital tervikuna EList. Millega me kõnealuses maksupoliitikas nõustume? Nõustume, et see peab lihtsustama töökohtade loomist, teisisõnu edendama tööjõudu. Nõustume, et peame aitama väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kuna need võimaldavad inimestel jääda oma kohale, aitavad tugevdada peresid ning samuti luua töökohti. Samuti nõustun sotsiaalpoliitiliste meetmetega, mis aitavad astuda vastu demograafilisele väljakutsele Euroopa Liidus.

Millega me ei nõustu? Me ei nõustu, et inflatsioonivastase poliitika edendamise ja konkurentsialastele väljakutsetele asjakohaselt vastuastumise asemel tuleb ülemaksustada valdkonnad, mis on seotud tervise, keskkonna või sotsiaalpoliitikaga. Samuti ei tohi me unustada, et Euroopa Liit on laienenud ja muutunud väga heterogeenseks. Eeldame, et kõik säilitavad eelarvedistsipliini oma sõltumatus fiskaalpoliitikas, kuid samal ajal soovime vähendada vahendeid selle teostamiseks. Kui meie esmane eesmärk on lähenemine, siis peaksime näiteks, kui soovime kaudse maksustamise, nagu aktsiisimaks, puhul kuhugi jõuda, muutma lähenemise saavutamise kohustuslikuks mitte ainult riikidele, kes tegutsevad minimaalse maksumäära vahemikus, vaid samuti riikidele, kes kohaldavad kõrgemaid maksumäärasid. Sel põhjusel oleme mitmetes instantsides esitanud ettepaneku asendada praegune lähenemisviis, mis põhineb eranditult minimaalsel aktsiisimaksumääral, teatava käitumisjuhendiga, mis suunab kõik liikmesriigid samale rajale. Ühise kapitali ja ühtse maksubaasi kohta sooviksin öelda järgmist: sellest saaks tõsine probleem, kui see sisaldaks konkurentsivõimeliste riikide karistamist, miinimummäärade kasutuselevõtmist. Samuti kardan seda, mis võib juhtuda kapitali liikumisega, kui kehtestatakse ühtne maksubaas. Kas see ei tähendaks tulu tütarettevõtete pealt uutes liikmesriikides, näiteks kas seda ei klassifitseeritaks kontodel pidevalt ümber emaettevõtte tuluna, selle asemel et investeerida seda koha peal? Samuti on väga oluline pettustevastane võitlus ning me soovime komisjonile selles kontekstis edu. Ta on õigel teel, kuna kõige olulisem on teha seaduspäraseks varimajandus ja võtta meetmeid kuritegevuse vastu võitlemiseks. Tänan teid, härra juhataja.

 
  
MPphoto
 
 

  Dariusz Rosati (PSE). - (PL) Härra juhataja, Lissaboni strateegia peamine eesmärk on tõsta riigi majanduse konkurentsivõimet. Kõrgetasemeline konkurentsivõime võimaldab kiirendada majanduskasvu ja luua uusi töökohti ning muudab võimalikuks oluliste sotsiaalsete eesmärkide rahastamise. Kahjuks ei soodusta praegune maksusüsteem ELi liikmesriikides Lissaboni strateegia rakendamist. Tööõigusele ja majandustegevusele peale pandud koormus on liiga suur, maksumäärad on liiga erinevad ning eeskirjad on liiga keerulised. Samal ajal koormavad maksusüsteemi ülemäärased funktsioonid ja ülesanded – majanduslikud, fiskaalsed, sotsiaalsed või keskkonnaalased.

Konkurentsivõimele kaasaaitamiseks peavad maksud ennekõike looma stiimuleid töötamisele, arendama majandustegevust ja looma uuendusi. Kõnealusel eesmärgil peaksid maksud, eriti otsesed maksud, olema kehtestatud mõõdukal tasemel, vältides tarbetuid erinevusi maksumäärade vahel ja ülemäärast progressiooni. Kuna otsesed maksud avaldavad tootmisele ja tööhõivele tugevamat ja negatiivset mõju, peame eelarvetulu kavandamisel kasutama rohkem kaudseid makse.

Härra juhataja, arutelu kontekstis sooviksin väljendada oma muret selle pärast, et eksisteerib liiga palju ideoloogiat ja poliitikat ning liiga vähe tõelisi majandusteadmisi. Parim näide sellest on siinkohal kasutatud kontseptsioon, näiteks maksu- või sotsiaalne dumping. Maksustamisel puudub objektiivne standard ning seetõttu ei ole võimalik süüdistada neid riike, kes kohaldavad ettevõtete suhtes madalamat maksudumpingu määra.

 
  
MPphoto
 
 

  Konrad Szymański (UEN). - (PL) Daamid ja härrad, sooviksin alustada majandus- ja rahanduskomisjoni õnnitlemisega keerulise ning peaasjalikult õnnestunud töö puhul, et teha vajalikud muudatused esialgsesse teksti.

Esialgu soovitati meile mitte ainult seda, et ettevõtte tulumaksu põhimõtte kehtestamisse tuleks kaasata Euroopa Liit, vaid samuti seda, et neid makse tuleks tõsta vastupidiselt suundumustele maailmas. See, et me seda vältisime, on hea. Sarnasel põhjusel peaksime heitma kriitilise pilgu tekstis avaldatud toetusele maksubaasi ühtlustamiseks. Ühenduse maksubaas on hoop ELi maksukonkurentsile, millega kaasnevad negatiivsed tagajärjed. Selle kasutuselevõtmine piiraks liikmesriikide jõupingutusi ettevõtete maksustamise optimeerimisel vastupidiselt Lissaboni eesmärkidele. Poliitilises tähenduses koormaks see ELi, mis omaenda nõuetekohaselt sõnastatud huvides peaks hoiduma Euroopa maksusüsteemi kujundamise mõjutamisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Lįszló Kovįcs, volinik. − Härra juhataja, arutelu on olnud väga huvitav ning suurem osa tehtud kaastööst julgustav. Nagu teid, on ka mind pandud uskuma, et meie jõupingutused maksutõkete kõrvaldamiseks siseturul on piisavalt jätkusuutlikud. Olen eriti tänulik teie toetuse eest tähtsale projektile seoses ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasiga ning ootan rõõmuga teie tulevast omaalgatuslikku raportit ühtse tulumaksubaasi kohta. Mis puutub kriitilistesse märkustesse, siis kavatsen saata isikliku kirja nendele austatud parlamendiliikmetele, kes on väljendanud oma vastuseisu, mida ma hindan. Oleks õiglane vastata neile kirjalikult, nagu mina, et mitte kulutada väga palju teie ajast.

Mul on hea meel, et suurem osa teist on minuga ühel arvamusel, et maksupoliitika mängib olulist rolli paljude ELi poliitiliste eesmärkide saavutamisel ja eriti majanduskasvu, tööhõive, konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse osas. Tänan teid tähelepanu ja toetuse eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 12.00.

Daamid ja härrad, sooviksin tänada paljusid selle eest, et nad püsisid neile antud aja raames, ja samuti tänada kõiki – loodan – nende mõistmiste eest, mis võimaldas meil lõpetada viis minutit varem ja seetõttu ära kuulata kõiki, mitte nii nagu on juhtunud teistel kordadel, kus enne tähtsat arutelu või hääletust ei saanud me ära kuulata, mida meie kolleegidel öelda oli.

Kirjalikud deklaratsioonid (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Gábor Harangozó (PSE), kirjalikult. – Me kõik peaksime nõustuma, et 27 riikliku maksusüsteemi üheaegne kehtimine takistab tõsiselt ühtse turu eeliste mõjule pääsemist. Lisaks on olemas tõeline võimalus anda Lissaboni strateegia rakendamisele hoogu juurde kogu ELi hõlmavate maksu- ja tollimeetmete abil, mis muudavad Euroopa Liidu ligitõmbavamaks investeerimise ja töötamise suhtes. Konkurentsivõimelisemate turgude laiendamisel ja süvendamisel peaksime kasutama kõiki kättesaadavaid vahendeid, sealhulgas investeerimissõbralikumat fiskaal- ja tollipoliitikat selleks, et suurendada tööhõivet, investeeringuid uurimis- ja arendustegevusse ning keskkonnasõbralike tehnoloogiate arendamisse. Sellega seoses tervitame soojalt Wagenknechti omaalgatuslikku raportit, mille eesmärk on luua vajalik eelarveraamistik riski ja uuenduslike investeeringute julgustamiseks, et saavutada majanduskasvu ja tööhõive eesmärgid. Maksusüsteemi lihtsustamise ja ühtlustamise eelised Euroopa Liidus tervikuna on ilmsed ja need aitavad saavutada nii Lissaboni eesmärke – suuremate maksusoodustuste abil investeeringutele – kui ka saavutada ELi turuintegratsiooni, kõrvaldades järelejäänud takistused ühtse turu väljakujundamisele.

 
  
  

(Istung katkestati kell 09.55 ja jätkus kell 10.10.)

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Hans-Gert PÖTTERING
President

 

7. Riigi- ja valitsusjuhtide mitteametliku tippkohtumise tulemused (Lissabon, 18.–19. oktoober 2007) (arutelu)
MPphoto
 
 

  President. − Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldused riigi- ja valitsusjuhtide mitteametliku tippkohtumise tulemuste kohta Lissabonis. Tervitan soojalt nõukogu eesistujat ja Portugali peaministrit José Sócratest. Tere tulemast täna siin Euroopa Parlamendis!

Sama südamlik tervitus loomulikult Euroopa Komisjoni presidendile José Manuel Durào Barrosole ning ma tänan teda tema töö eest Euroopa tippkohtumisel.

Daamid ja härrad, enne kui alustame aruteluga, sooviksin – ning ma ei soovi ette rutata – tänada eesistujariik Portugali südamest selle tohutu panuse ja saavutatud edu eest neljapäeva öösel vastu reedet kella ühe paiku öösel, mil ta kiitis heaks Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu.

See on suurepärane tulemus Euroopa Liidu ja meie kõigi jaoks. Euroopa Parlamendi nimel sooviksin lisada: ilma Euroopa Parlamendita ei oleks me täna siin, kus me oleme. See on samuti suurepärane tulemus meie kõigi jaoks, sest leping oli ja on Euroopa Parlamendi peamine prioriteet, kui soovime sellest võitjana välja tulla.

Nende õnnesoovidega eesistujariik Portugalile ja samuti komisjonile – ma näen komisjoni presidendi kõrval volinik Wallströmi, kes andis tohutu panuse – ning mul on nüüd hea meel anda sõna nõukogu eesistujale José Sócratesele. Teretulemast Euroopa Parlamenti!

 
  
MPphoto
 
 

  José Sócrates, nõukogu eesistuja. − (PT) Härra president, komisjoni president, daamid ja härrad, lubage mul esimesed sõnad pühendada minu sõbra mälestusele. Euroopa Parlamendi liikme Fausto Correia mälestusele, kes suri mõne päeva eest. Ta suri noorelt. Tema surm ei ole suur kaotus mitte ainult Euroopa Parlamendile, vaid samuti Portugali Sotsialistlikule Parteile.

Fausto Correia oli poliitiliste ja inimlike oskustega mees. Teil kõigil oli võimalik teda tundma õppida. Ta oli intelligentne poliitik, avatud ja alati pühendunud üllastele Euroopa ideedele. Kuid tema inimlikest võimetest sooviksin rõhutada ennekõike tema lahkust, seltskondlikkust ja sallivust. Tõepoolest – meie inimlikud oskused annavad tähenduse meie poliitilisele elule.

Tema surm on mulle isiklik kaotus, vana sõbra kaotus, kellega jagasin mitmeid hetki oma elust, ning ma tunnen temast suurt puudust.

Daamid ja härrad, kui ma tutvustasin eesistujariik Portugali programmi täiskogu istungil kolme kuu eest, ütlesin väga selgelt välja, milline on eesistujariik Portugali peamine väljakutse – peamine prioriteet –: koostada uus leping ja jõuda selle osas kokkuleppele, lõpetada kuus aastat kestnud institutsionaalsete arutelude ummikseis, millesse Euroopa Liit oli sattunud.

Seetõttu olen täna väga rahul, et pöördun parlamendi poole tutvustamaks kokkulepet, milleni jõuti 18. oktoobril toimunud valitsustevahelisel konverentsil. See leping on aluseks uuele Lissaboni lepingule. Leping allkirjastatakse 13. detsembril linnas, mille nime hakkab leping kandma.

Eesistujariik Portugal alustas oma ülesannete täitmist sellest, et mitte ei hakanud ümber kujundama mandaati, mille oli pärinud eesistujariik Saksamaalt – mis, nagu juba varem ütlesin, oli selguse ja täpsuse eeskujulik näide –, vaid vormima seda mandaati uueks lepinguks. See oli meie missioon.

Kokkulepe, mille saavutasime, kinnitab, et meetodid ja ajakava, mille kuulutasime välja eesistumise alguses, olid õiged. See oli vajalik – nagu ütlesin teile juba eesistumise alguses –, et kasutada kõige paremini ära juunis toimunud ülemkogu istungit, et püüelda lepingu lõpetamise poole mitte detsembris, mida mõned toetasid, vaid juba oktoobris, ülemkogu mitteametlikul kohtumisel, ning meil oli õigus.

Tõele vastab see, et pidasime Euroopa Liidu ajaloos kõige kiirema valitsustevahelise konverentsi lepingu läbivaatamise teemal. Alustasime 23. juulil ja lõpetasime 18. oktoobril.

Kui lepingu ajalugu on kirjas, saame paremini aru selle poliitilise otsuse tähtsusest, miks mitte lükata ülesannet edasi aasta lõpuni, kui suudame selle juba varem ära lõpetada. Euroopa vajas kiiret kokkulepet ja selle ta ka sai. Euroopa vajas märguannet usaldusest ja selle ta ka sai. Euroopal oli vaja võtta suund tulevikule ja seda ta ka tegi.

Me töötasime kiiresti kõikide liikmesriikidega, kes ilma mingite eranditeta näitasid üles konstruktiivsust ja tahet tulla toime ülejäänud raskustega. See võimaldas meil tutvustada asutamislepingu tervikteksti 3. oktoobril ning tõi meid meie eesmärgile lähemale.

Lissaboni tippkohtumise jaoks jäi vähe küsimusi, kuid ilmselgelt olid need poliitiliselt tundlikud küsimused. Selles kontekstis oli meie strateegia püüda jõuda kokkuleppeni tippkohtumise esimesel päeval. See näis meile ühtaegu nii võimalik kui ka väga ihaldusväärne, kuna see saadaks tugeva sõnumi Euroopale. Sõnumi, et EL on suuteline võtma vastu kiireid otsuseid, isegi otsuseid, mida kõik peavad keeruliseks. Veelgi enam: oli väga oluline, et suudaksime lahendada need institutsionaalsed küsimused mitteametliku kohtumise esimesel päeval ning teisel päeval, kohe pärast otsuse vastuvõtmist, arutleda globaliseerumise üle ja selle üle, kuidas Euroopa peaks globaalsed probleemid lahendama.

Seetõttu oli Lissabonis võimalik jõuda kokkuleppele järgmiste küsimuste osas, mis võimaldasid meil lõplikult vormistada Lissaboni lepingu.

Esiteks Ioannina klausel, ja kokkuleppes jõuti lahenduseni kahel tasandil:

– deklaratsioon, mis on seotud otsuste vastuvõtmise süsteemiga nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega, mis selgitab Ioannina tegelikku kaitsemehhanismi;

– lisaks protokoll, milles määratletakse, kuidas Euroopa Ülemkogu saab seda konsensusmehhanismi muuta või tühistada. Nagu juba ennist ütlesin, oli Ioannina küsimus, kuna nägin seda viimase ülemkogu kokkuleppes, vaja muuta seadusega kohustuslikuks, kuid mitte lepingu vormis. Lahendus, mille võtsime vastu – deklaratsioon pluss protokoll, mis tagavad, et otsuseid Ioannina kohta saab muuta üksnes konsensuse teel – näis meile lahendusena, mis vastab kõige enam viimase kokkuleppe vaimsusele.

Seega pakkusime tagatisi Ioannina kompromissile, kahjustamata sealjuures kvalifitseeritud häälteenamusega otsuste vastuvõtmise protsessi terviklikkust.

Samuti oli vaja lahendada poliitiline küsimus, mis on seotud kohtujuristide arvuga Euroopa Kohtus. Deklaratsiooni suhtes lepiti kokku eesmärgil, et nõukogu kiidab heaks kõik Euroopa Kohtu taotlused suurendada kohtujuristide arvu kolme võrra (kaheksa asemel üksteist). Sellisel juhul oleks Poolal alaline kohtujurist ning ta ei peaks enam osalema rotatsioonisüsteemis, kuna olemasolev rotatsioonisüsteem hõlmab rotatsiooni viie kohtujuristiga praeguse kolme asemel.

Seoses ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametisse nimetamisega leppisime kokku deklaratsioonis, mille eesmärk on, et Euroopa Parlament võtab osa ametisse nimetamisest isegi esimeses etapis, alates 2009. aasta jaanuarist, asjakohaste kontaktide kaudu.

Konverents kiitis samuti heaks deklaratsiooni, millega selgitatakse pädevuste piiritlemist Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel, nagu on ette nähtud aluslepingutes.

Lõpuks Euroopa Parlamendi koosseisu küsimus. Nagu te juba teate, on muudetud Euroopa Liidu lepingu artiklit 9a, milles sätestatakse, et Euroopa Parlamendi liikmeid ei tohi olla rohkem kui seitsesada pluss viiskümmend, pluss president, st 751, säilitades kahaneva proportsionaalsuse põhimõtte.

Kõnealusele dokumendile lisati kaks deklaratsiooni:

– esimeses teatatakse, et Euroopa Parlamendi üks lisakoht antakse Itaaliale;

– teises tagatakse, et nõukogu annab oma poliitilise nõusoleku Euroopa Parlamendi moodustamisele, mis põhineb parlamendi enda ettepanekul.

Nõukogu kiitis heaks parlamendi esitatud kriteeriumid ning jätkas vastuvõetava kohandamisega, mille eesmärk on võtta vastu praegune raamistik ajavahemikul 2009–2014.

Lisaks juba mainitud küsimustele soovis eesistujariik Portugal samuti viia lepingusse sisse neid eeskirju ja erandsätteid, mis sisaldusid mandaadis, loomulikult austades nende liikmesriikide seisukohti, kes soovisid neid kehtestada, kuid alati püüdes vältida ühenduse otsuste vastuvõtmise protsessi ja lepingu üldise sidususe kahjustamist.

Seega on meil nüüd uus leping. See leping on uus ja hea. See on leping, mis lahendab mineviku kriisid ja seab Euroopa uuele positsioonile, kust see saab oma pilgu tulevikku suunata. See leping on tohutute eelistega, millest mõnda sooviksin rõhutada, kui tohib.

– Selle lepinguga võetakse ilma muutusteta vastu Euroopa Parlamendi osaluse suurendamine õigusloome protsessis, samuti tehakse uuendused eelarve protsessis, mille abil suurendatakse Euroopa Liidu demokraatlikku õiguspärasust.

– Lepinguga parandatakse otsustusprotsessi, eelkõige laiendatakse kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal.

– Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal säilitatakse lepinguga vajalik õiguslik alus tõhusama rände- ja varjupaigapoliitika väljatöötamiseks, samuti politsei- ja õigusalane koostöö võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu, mis tugevdab meie kodanike julgeolekut.

– Lepingus loetletakse selgelt valdkonnad, kus liikmesriigid on andnud volitused ELile.

– Lepinguga tugevdatakse riikide parlamentide järelevalve rolli.

Muude lepingus sisalduvate eeliste kõrval sooviksin eriti rõhutada veel ühte punkti: lepinguga muudetakse õiguslikult siduvaks põhiõiguste harta, mille Euroopa Liidu kolm institutsiooni kuulutavad välja 12. detsembril.

Sellele lisandub ELi ühinemine Euroopa inimõiguste konventsiooniga ja fakt, et Euroopa Parlamendi esindajad leidsid lahenduse Euroopa kodakondsuse õigusliku raamistiku küsimusele, nagu neilt paluti.

Mis puutub välissuhetesse, siis lepinguga loodud uus institutsionaalne raamistik – eelkõige kõrge esindaja ja väliskomisjoni asepresidendi ametikohad – peegeldab Euroopa välispoliitilisi ambitsioone, mis võimaldavad Euroopal mängida rahvusvahelisel areenil tähtsamat rolli ja annavad vahendid, et teha tõhusalt koostööd meie partneritega.

Daamid ja härrad, läbirääkimised olid visad ja esitasid suuri nõudmisi, kuid Euroopa oli edukas. Euroopa oli edukas ja saavutas olulise eesmärgi – lepingu, mis kinnitab Euroopa väärtused ning tugevdab Euroopa rolli maailmamajanduse osalisena ning loob tõhusamad institutsionaalsed tingimused, mis võimaldavad Euroopal mängida oma rolli.

Seetõttu väljub Euroopa sellest tippkohtumisest tugevamana. Tugevamana, et seista silmitsi ülemaailmsete probleemidega. Tugevamana, et täita oma rolli maailmas. Tugevamana, kuna on edastanud sõnumi usalduse kohta meie majandusele ja Euroopa kodanikele.

Lissaboni leping näitab, et Euroopa on nüüd valmis, veendunud ja enesekindel. Lissaboni leping valmistas Euroopa ette uueks ajajärguks.

Lubage mul tänada Euroopa Parlamenti ja selle presidenti Hans-Gert Pötteringi ning parlamendi esindajaid valitsustevahelisel konverentsil – Elmar Broki (PPE-DE), Enrique Barón-Crespot (PSE) ja Andrew Duffi (ALDE). Eesistujariik Portugali nimel soovin tänada suurepärase koostöö eest meie töövaldkonnas, teie konstruktiivsete soovituste eest, kuid ennekõike teie püsiva pühendumise eest sellele, et Euroopa jõuaks kokkuleppele ja teeks seda kiiresti.

(Vali aplaus)

Samuti sooviksin tänada Euroopa Komisjoni, eriti komisjoni presidenti, kellele eesistuja on tohutult tänu võlgu väärtusliku abi eest viimastel kuudel, et aidata läbirääkimisi edukalt lõpule viia. Tänan teid, härra president!

(Aplaus)

Samuti soovin väljendada siirast tänu nõukogu peasekretariaadile, eriti selle õigustalitusele ja peadirektor Jean-Claude Pirisele. Eesistujariigi nimel sooviksin neid tänada nende raske töö, oskuste ja pühendumise eest. Nad tegid suurejoonelist tööd.

Samuti sooviksin tänada kõiki liikmesriikide esindajaid, kes osalesid valitsustevahelisel konverentsil erinevatel tasanditel. Eesistujariik ei unusta seda koostööd, pühendumist ja avatust, mida kõik näitasid üles parima lahenduse otsimisel.

Daamid ja härrad! Lubage mul nüüd öelda isiklikud tänusõnad. Sooviksin tänada välisminister Luķs Amadot, kes istub minu kõrval, riigisekretär Lobo Antunest ning kõiki Portugali diplomaate, kes andsid endast selle perioodi jooksul parima tagamaks, et see jääb kõigile kahtlemata meelde kui ELi eesistujariigi üks suurepärastest saavutustest.

Daamid ja härrad, pärast eesmärgi saavutamist, milleks oli Lissaboni lepingu lõplik vormistamine, said riigi- ja valitsusjuhid teise päeva hommikul pühenduda Lissaboni tegevuskava välismõõtme üle arutlemisele ja selle üle arutlemisele, kuidas Euroopa peaks astuma vastu globaliseerumisega seotud väljakutsetele. See oli suurepärane arutelu, mida iseloomustas Euroopa Parlamendi presidendi väärtuslik panus. See arutelu pidas samuti silmas tulevikku.

Euroopa Komisjoni president andis arutelule olulise panuse teatise abil „Euroopa huvi: edukas toimetulek üleilmastumise ajajärgul”. Seda dokumenti kiitsid riigi- ja valitsusjuhid taevani.

Aruteluga hõlmatud põhiküsimused olid finantsturud hiljutiste rahutuste kontekstis ning kliimamuutused seoses Bali konverentsiga.

Erinevatest järeldustest, mida võib arutelust teha, sooviksin rõhutada ühte: idee, mis oli arutelu läbivaks jooneks reede hommikul, kohaselt on Euroopa nüüd valmis – ja mõnes valdkonnas isegi kohustatud – juhtima globaliseerumise protsessi, olgu selleks siis turgude vastastikune avamine, keskkonna-, sotsiaal-, finants- ja intellektuaalomandi standardite parandamine või strateegilise koostöö tugevdamine meie rahvusvaheliste partnerite vahel.

Daamid ja härrad, lubage mul lõpetuseks öelda veel ühte asja. Vastab tõele, et 18. oktoober lõppes kokkuleppe saavutamisega Lissaboni lepingu üle, kuid see päev algas samuti ühe teise olulise kokkuleppega, millest sooviksin teile siinkohal rääkida. Nimelt kokkuleppega Euroopa tööturu osapoolte vahel tööturu uute väljakutsete kohta. See oli samuti oluline kokkulepe. Selle kokkuleppe abil näitasid tööturu osapooled üles eeskujulikku konstruktiivset pühendumist, vastutust ja sotsiaalset dialoogi. Eeskujulikku tähelepanu pööramist vajadusele dialoogi ja reformi järele globaliseerunud ja pidevalt muutuvas maailmas.

Daamid ja härrad, lubage mul lõpetada isikliku märkusega. Poliitilises elus tuleb harva ette võimalust teenida oma riiki ja Euroopat kriitilisel hetkel. Ma avaldan au selle eest, et mul oli selline võimalus. Soovin teid kogu südamest tänada toetuse eest, mille olen alati siin parlamendis kõigi istmeridade tagant saanud.

Siiski ei ole meie töö lõppenud. Meil on veel palju teha. Omalt poolt soovin teile kinnitada, et eesistujariik jätkab tööd sama pühendunult, energiliselt ja veendunult, nagu ta seda alustas, ning töötab tugevama Euroopa ja parema maailma nimel.

(Vali aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Suur tänu teile, nõukogu eesistuja, aruande ja tehtud töö eest.

Daamid ja härrad, kuulsite Euroopa Parlamendi koosseisu kohta ning eesistujariigi aruandes ei arutata Euroopa Parlamendi presidendi hääleõiguse üle. Seetõttu rõhutan siinkohal, et see ei olnud teemaks ka Euroopa Ülemkogus. Euroopa Parlamendi president loomulikult võib, kui ta seda soovib, oma õigust kasutada. Seda õigust ei saa keegi temalt ära võtta ja ka Euroopa Ülemkogu ei ole seda temalt ära võtnud. Ma soovin selle siinkohal ära märkida.

Nüüd paluksin meile kõnelema Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Durćo Barroso.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Barroso, Euroopa Komisjoni president. − (PT) Härra president, nõukogu eesistuja, daamid ja härrad, Lissaboni tippkohtumine oli ühendatud solidaarse Euroopa tippkohtumine. EL väljus kuus aastat kestnud perioodist, mille jooksul arutati institutsionaalsete küsimuste üle, ja väljus nende arutelude põhjustatud jaotusest. Me saavutasime kokkuleppe Lissaboni lepingu üle.

Kõigepealt sooviksin avaldada siirast lugupidamist eesistujariik Portugalile tehtud töö eest ning eelkõige peaminister José Sócratesele kindlakäelise juhtimise eest. Samuti sooviksin öelda komplimendi tema meeskonnale, kelle oskustele ja pühendumisele olin tunnistajaks peaaegu iga päev. Samuti tuleb tunnustada eesistujariik Saksamaa märkimisväärset tööd, eriti kantsleri Angela Merkeli tööd, kellel õnnestus määratleda mandaat, selge ja täpne mandaat, mis oli aluseks valitsustevahelisele konverentsile. Samuti vastab tõele, et ilma eesistujariik Portugali meelekindluse ja pädevuseta ei tähistaks me praegu fakti, et vormisime selle mandaadi lepinguks.

Lubage mul öelda, et eriti tähtis on see, et leping allkirjastatakse 13. detsembril Lissabonis Jeronimo kloostris ehk täpselt sealsamas, kus allkirjastati Portugali ühinemisleping Euroopa Ühendusega. Kakskümmend aastat pärast Portugali ühinemist Euroopa Ühendusega näib, et Portugal maksab Euroopale tagasi kõige eest, mida see on teinud Portugali jaoks, aidates Euroopal ummikseisust välja tulla.

Peaminister, Portugalil on põhjust tunda uhkust oma töö pärast, eesistujariik Portugali töö pärast Lissaboni lepingu sõlmimisel.

Euroopa Komisjoni president.Lubage mul samuti tervitada Euroopa Parlamenti selle panuse eest valitsustevahelise konverentsi raames. Kogu nimetatud protsessi jooksul näitas Euroopa Parlament üles tugevat poliitilist tahet lahendada institutsionaalne küsimus, olles otsustanud tugevdada Euroopa demokraatiat.

Eelkõige soovin avaldada lugupidamist president Pötteringi ja Euroopa Parlamendi delegatsiooni – hr Brok, hr Barón Crespo ja hr Duff – rollile ja tänada neid konstruktiivse koostöö eest komisjoniga. See oli tõepoolest eeskujulik koostöö ning olen seisukohal, et nii Euroopa Komisjon kui ka Euroopa Parlament andsid panuse uue asutamislepingu väga olulistele edusammudele, nimelt kodakondsuse küsimusele.

Lissaboni leping on laienenud Euroopa Liidu esimene leping. Esmakordselt oleme Euroopa, mida varem poolitas totalitaarne kardin, integratsiooni ajaloo jooksul pidanud läbirääkimisi ja saavutanud kokkuleppe ühise Euroopa lepingu üle.

Täna oleks asjakohane tuletada meelde Berliini deklaratsiooni olulisust, millega ei tähistata mitte ainult Rooma lepingute allakirjutamise 50. aastapäeva, vaid samuti vaba ja taasühinenud Euroopa esilekerkimist.

Lubagem mul täna tuletada meelde mõnda ennustust, mida oleme kuulnud kahe viimase aasta jooksul. 2005. aastal, pärast kahte negatiivse tulemusega rahvahääletust, rääkisid mõned inimesed, et 25 või 27 liikmesriigist koosnev Euroopa Liit ei suuda kunagi jõuda kokkuleppele Lissaboni lepingu suhtes, olgu selle sisu milline tahes. Mõned skeptikud väitsid, et Euroopa Liidul takistab konsensusele jõudmist liiga paljude erinevate riiklike huvide olemasolu.

2007. aastal ütlesid kriitikud, et liikmesriigid ei suuda kunagi jõuda kokkuleppele mandaadi osas. Seejärel ütlesid nad, et juunis toimunud Euroopa Ülemkogu mandaati ei hakata kunagi austama.

Möödunud nädalal, olles teel Lissaboni, kuulsin kriitikuid väitmas, et oleks väga keeruline, kui isegi mitte võimatu, jõuda kokkuleppele ja et delegatsioonid on broneerinud hotellid kuni pühapäeva hommikuni, võib-olla lootes ära kasutada väga ilusat ilma Lissabonis ja Portugalis.

Fakt on aga see, et 27 liikmesriiki jõudsid konsensusele, tunnustasid mandaati ja jõudsid kokkuleppele Lissaboni lepingu suhtes ning seda kõike neljapäeva öösel pärast õhtusööki.

Lissabonis saavutatud edu näitab meile, et Euroopa Liit on tõepoolest visam, kui ta välja paistab, ning ta oskab väga hästi taastuda tagasilangusest. Ütlen uhkusega, et Euroopa Liit on täna elujõuline ja toetusvääriline.

Komisjon on väga rahul valitsustevahelise konverentsi tulemustega. Kahte komisjoni seatud läbirääkimatut tingimust austati täielikult. Ühest küljest on Lissaboni leping praeguse olukorraga võrreldes selgelt edasi liikunud. Olen alati öelnud, et komisjon ei saa heaks kiita lahendust, mis on vähem ambitsioonikam kui Nice’i leping. Tegelikult soovisime võimalikult suurt arengut.

Teisest küljest võitlesime innukalt selle nimel, et hoida komisjoni pädevust puutumatuna ja säilitada ühenduse meetod Euroopa Liidu keskmes. Ometi tehti, olgem ausad, katseid vähendada ja nõrgendada komisjoni pädevusi. Lubagem mul selgitada: Euroopa integratsioon ei saa toimida ilma tugevate Euroopa institutsioonideta ning ma usun, et kõnealune leping tugevdab neid, mitte ei muuda nõrgemaks, sest kui soovite, et Euroopa Liidul oleks suurem võime tegutseda, on teil vaja tugevaid, tõhusaid, demokraatlikke ja vastutustundlikke Euroopa institutsioone.

Lissaboni leping tugevdab Euroopa Liidu demokraatlikkust. Esiteks on nüüd tänu Euroopa Parlamendi jõupingutustele olemas selge määratlus sellest, mida tähendab Euroopa kodakondsus.

Teiseks annab reformileping samuti juriidilise jõu põhiõiguste hartale, mis on meie õigusliidu kontrolli- ja tasakaalusüsteemi keskne osa. Üheskoos president Pötteringi ja peaminister Socratesega kuulutame harta Euroopa Parlamendis välja enne reformilepingule allakirjutamist. Seega tunnustatakse hartat siin Strasbourgis sellele vääriliselt.

Kolmandaks hakkab Euroopa Parlament tulevikus Euroopa Liidu õigusloome protsessis suuremat rolli mängima.

Neljas demokraatlik eelis, mis võeti kasutusele reformitud asutamislepingus, on seotud liikmesriikide parlamentide õigustega, mis tugevdavad vastutuse ja subsidiaarsuse põhimõtet.

Siiski jääb Euroopa Liidu demokraatlikkuse peamiseks tunnusjooneks Euroopa Parlament. Asi, mida mulle meeldib Strasbourgis viibides kõige enam teha, on kuulata, kuidas mitmed poliitilised juhid ja poliitilised persoonid kogu maailmast käsitlevad siinsel täiskogu istungil oma püüdlusi demokraatia poole ja oma tugevat usku vabadusse ja üksikisiku õigustesse. See on tõepoolest üks Euroopa Parlamendi ametitest: olla maailmas vabaduse häälte parlament. See peaks panema kõiki eurooplasi uhkust tundma. Kui kuulete neid hääli, siis saate samuti aru, mida oleme Euroopas saavutanud, sest kunagi ammu marssisid inimesed Euroopa linnades samuti samade demokraatlike õiguste eest. Peaksime olema uhked selle üle, et elame mandril, kus tänu Euroopa Liidule on meil olemas põhiõigused ja me ütleme seda üheskoos, kui kiidame heaks reformilepingu ja põhiõiguste harta.

Euroopa Liit seisab silmitsi mitmete, nii sisemiste kui ka välimiste väljakutsetega. Meie kodanikud soovivad tulemusi. Lissaboni leping pöörab uue lehe meie otsuste langetamise oskuses ja tugevdab meie tegutsemisvõimet. Eriti pakub leping olulisi eeliseid justiits- ja siseasjade valdkonnas.

Reformileping tugevdab samuti Euroopa Liidu ühtekuuluvust välisküsimustes. Mina isiklikult omistan väga suurt tähtsust kõnealuses lepingus ühele suurimatest uuendustest, milleks on Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja ametikoha loomine, kes on samal ajal samuti komisjoni asepresident.

See on Euroopa Liidule suurepärane võimalus tegutseda maailmas järjekindlalt ja ühiselt. Meie sisemine heaolu, vabadus ja turvalisus sõltuvad Euroopa Liidu võimest tegutseda globaalsel tasandil otsustavalt.

Reformilepingu abiga on Euroopal tingimused ja vahendid globaliseerumise kujundamiseks ja mitte selle eest peitu pugemiseks. Me ei tohiks seda võimalust käest lasta.

Ma tean, et mõned pühendunud eurooplased ei ole rahul erandite arvuga. Komisjon ja mina oleksime loomulikult eelistanud neid erandeid ja erikorda vältida. Siiski on mitmekesisus Euroopa Liidu peamine tunnusjoon ja mõnikord on vaja jõuda poliitilistele ja institutsionaalsetele kompromissidele. Eelistaksin konkreetseid erandeid konkreetsete riikide jaoks, selle asemel et olla sunnitud vähendama kõnealuse lepingu ja Euroopa ambitsioonide üldist taset.

Tähtis on see, et vaatamata meie mitmekesisusele oleme siiski ühendatud oma põhieesmärkide, põhiväärtuste ja aluspõhimõtete osas. Täitmist ootavad paljud ülesanded: majandusreform, majanduskasv ja töökohtade arvu suurenemine, sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine, keskendumine uuendustele, meie ettepanekud energia ja kliimamuutuste kohta, meie õiguse, vabaduse ja turvalisuse programm. Peame jätkuvalt tõestama, et me ei ole pühendunud institutsioonilisele eneseimetlemisele, ja näitama, et tegeleme tõeliste probleemidega, millega Euroopa silmitsi seisab.

Meie tippkohtumise alguspäeva hommikul saime samuti suurepäraseid märguandeid tööturu osapooltelt, kui tööturu osapooled leppisid Euroopa tasandil kokku Euroopa tööturu analüüsis ja tervitasid üldjoontes kaitstud paindlikkuse ideed. See näitas, et tööturu osapooled soovivad meiega samuti koostööd teha aktiivse hoiaku osas teel globaliseerumise suunas.

Lissabonis saavutasime edusamme samuti tippkohtumise teisel päeval. Arutlesime suure probleemi üle, millega Euroopa Liit peab 21. sajandil silmitsi seisma: Euroopa huvide edendamine globaliseerumise ajajärgul.

Meie arutelu oli loomulik täiendus reformilepingu sõlmimisele. Sõnum oli selge: pärast läbirääkimiste lõpetamist institutsioonide üle jätkem need arutelud kõrvale ja seiskem silmitsi tõeliste probleemidega, mis valmistavad meie kodanikele palju enam muret, kuna nad soovivad meilt konkreetseid tulemusi.

Meie arutelu oli väga positiivne. Komisjoni esitatud dokument, mis põhineb Euroopa huvide ideel, kiideti täielikult heaks ja vastu võeti otsus töötada globaliseerumist käsitleva deklaratsiooni nimel detsembris toimuva Euroopa Ülemkogu jaoks, et näidata, et globaliseerumise käsitlemine on praegu suuresti Euroopa Liidu töö ühine joon.

Riigi- ja valitsusjuhid tervitasid viienda vabaduse ideed: teadlaste ja ideede vaba liikumine, mis on nurgakiviks sellele, kuidas reageerime globaliseerumisele. See on eriti oluline, kuna oleme pühendunud olulistele aruteludele Galileo üle ja valmistume Euroopa Tehnoloogiainstituudi rakendamiseks.

Tunnen väga suurt heameelt arutelu vaimsuse üle. Oli selge, et peame nüüd hakkama tugevdama Lissaboni majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva strateegia välismõõdet. Oli selge, et ilma liikmesriikide täiendava pühendumiseta hariduse, uuenduse, teadusuuringute ja tehnoloogiaga seotud küsimustele ei saavuta me edu. Olen seisukohal, et samuti on õige öelda, et kõik liikmesriigid tunnistavad vajadust Euroopa tasandi lähenemisviisi järele ja enamate meetmete järele Euroopa tasandil, kui soovime tõepoolest saavutada edu globaliseerumise ajajärgul.

Komisjon on algusest peale väitnud, et institutsionaalne reform on oluline, kuid samuti vajame sellega kõrvuti tulemusi. Nagu ütles komisjon 2005. ja 2006. aastal, on kahetine lähenemisviis võimalus väljuda institutsionaalsest ummikseisust.

Lissabonis saavutasime strateegilise eesmärgi: leppisime kokku reformilepingus. Nüüd on äärmiselt oluline saavutada järgmine eesmärk: Lissaboni lepingu ratifitseerimine enne Euroopa Parlamendi valimisi 2009. aastal. Usun, et Euroopas on tõepoolest tekkinud uus poliitiline usaldus. Viimased küsitlused näitavad, et Euroopa Liitu pole juba 1994. aastast alates nõnda tugevalt toetatud. Poliitiline kliima on seega samm õiges suunas.

Valitsustevaheline konverents ja Lissaboni mitteametlik ülemkogu näitasid, et kui Euroopa institutsioonid ja liikmesriigid teevad koostööd, suudame lahendada isegi kõige keerulisemad ja väljakutsuvamad probleemid. Ma soovin, et Lissaboni vaimsus, tänu millele jõudsime konsensusele ELi asutamislepingu üle, inspireerib Euroopa Liitu ka järgmistel aastatel liikuma eduka ratifitseerimise suunas. Vajame seda tugeva Euroopa Liidu jaoks, mis annab lahendused oma kodanikele.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Suur tänu komisjoni presidendile.

 
  
MPphoto
 
 

  Joseph Daul, fraktsiooni PPE-DE nimel. (FR) Härra president, nõukogu eesistuja, komisjoni president, daamid ja härrad, see, mida sooviksin väljendada, on peamiselt minu enda ja minu fraktsiooni rahulolu. Rahulolu möödunud neljapäeval Lissabonis saavutatud tulemustega ja rahulolu teekonnaga, mille Angela Merkel määras ja millel liikumist härra Sócrates jätkab.

Pärast enda varustamist institutsionaalsete vahenditega, mida tal on toimimiseks vaja, saab Euroopa lõpuks ometi vahendid, et astuda vastu 21. sajandi suurtele väljakutsetele. See oli meie soov. Nimetatud põhjusel oleme toetanud seda teksti juba selle ettevalmistamise algusest peale, ehkki, nagu te teate, enamik meist oleks siiski eelistanud ambitsioonikamat teksti. Kõnealune leping saab kriitikat siit- ja sealtpoolt. Mina isiklikult tervitan Lissabonis saavutatud kokkulepet, kuna see annab märku uue Euroopa dünaamika algusest.

Lihtsustatud leping, reform või reformileping, muudetud või muutmisleping – nimi loeb vähe. Ei loe mitte karp, vaid see, mis on karbi sees. See leping allkirjastatakse ametlikult Lissabonis 13. detsembril. See on suurepärane kuupäev. Number 13 on mulle alati õnne toonud. Vaadakem kas või minu sünnikuupäeva – olen sündinud kolmeteistkümnendal, seega on see suurepärane. Seejärel peavad kõik liikmesriigid ratifitseerima selle enne 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimisi. Mõned on juba teatanud, et alustavad protsessiga päev pärast allkirjastamist Lissabonis, ning see valmistab mulle rõõmu.

Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhtidele sooviksin vaid öelda, et on oluline, et see leping oleks aluseks Euroopa projektile, mis on rajatud selle kodanike tõelisele liikmelisusele. ELi institutsioonid ja liikmesriigid peavad püüdma seda saavutada selgitamise, selgitamise ja lõpuks veel kord selgitamise abil. Mida see tähendab? See tähendab lepingu sätete konkreetsemaks muutmist, mis mõjutavad demokraatlikku elu liidus. Kodanike algatus ja riikide parlamentide kaasatus tähendab, et tuleb pakkuda teavet põhiõiguste harta, kus on kirja pandud Euroopa kodanike olulised õigused, sisu kohta.

Siiski tähendab see samuti parema teabe pakkumist meie kodanikele selle kohta, kes on valitud esindajad siin parlamendis – 2009. aastal saab neid olema 751 – ja mida nad teevad. See tähendab selgitamist, kuidas kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamine, mis muutub reegliks, võimaldab Euroopal tegutseda uutes valdkondades, nagu politsei- ja õigusalane koostöö, keskkonnakaitse, majanduspoliitika ja sisseränne. Samuti tuleb selgitada meie partneritele rahvusvahelisel areenil, et ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kes on samuti Euroopa Komisjoni asepresident alates 1. jaanuarist 2009, on esmaseks kontaktisikuks koos nõukogu presidendiga, kes valitakse kaheks ja pooleks aastaks, ning lihtsustab ühtekuuluvust ja konsensust Euroopa Liidus, mistõttu saab Euroopa lõpuks rääkida ühe häälena.

Kui Lissaboni leping lubab, et Euroopa Liit saab olema demokraatlikum, läbipaistvam, tõhusam ja suutlikum tegutsemaks ühtse poliitilise organisatsioonina rahvusvahelisel areenil, siis tuleb seda ennekõike selgitada liidu kodanikele.

Tänu lepingule saab Euroopa lõpuks ometi minna aruteludelt üle tegudele. Euroopa on võimeline alustama kaugeleulatuvaid ja hädavajalikke reforme, et võidelda tõhusalt kuritegevuse ja terrorismiohu vastu. Samuti on Euroopa võimeline kinnitama oma juhtivat rolli maailmas võitluses kliimamuutuste vastu.

Daamid ja härrad, kui astume koos oma rahvusvaheliste partneritega vastu sellistele olulistele väljakutsetele, ei saa me enam endale lubada, et takerdume ebaproduktiivsesse jaotusesse. Teekond, mis sai alguse Berliinist, tegi peatuse Lissabonis ning läbib Ljubljanat ja Pariisi, liigub õiges suunas, kuna paneb lõpuks ometi aluse järjekindlale Euroopa poliitikale, poliitikale, mille esmane eesmärk peab olema kodanike kaitse, hüvang ja heaolu, kodanike, kes nõuavad Euroopalt isegi rohkem, nagu näitasid meile meie Poola sõbrad, kes ilmusid hääletusele üksmeelselt. Nende ja kõigi teiste nimel – elagem ootustele vääriliselt.

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Schulz, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Härra president, daamid ja härrad, lubage mul alustada härra Sócratese ja härra Amado tänamisega. Nende ülesanne oli raske, väga raske. Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel sooviksin neile öelda, et nad on ülesande väga suurepäraselt lõpule viinud. Palju õnne, peaminister!

(Aplaus)

Euroopa seisab silmitsi suurte väljakutsetega – mitte ainult nüüdsest alates, vaid juba mitmeid aastaid. Juba aastaid oleme pidevalt arutlenud sama probleemi üle. Lõhe rikaste ja vaeste vahel muutub üha suuremaks – nii Euroopa Liidus kui ka kogu maailmas, meie mandril ja teistel mandritel. Sotsiaalne õiglus kodus ja sotsiaalne õiglus kogu maailmas on üks peamisi väljakutseid ELile. Saareriigid, mis kuuluvad ÜROsse, on juba aastaid palunud ÜRO-lt abi. Mitmed nendest riikidest teavad, et kui kliimamuutused jätkuvad ja merevee tase tõuseb, siis neid enam üsna varsti ei eksisteeri. Kliimamuutuste näol ei ole tegu teooria, vaid praktikaga, mis nõuab Euroopa Liidult kiiret tegutsemist.

Me seisame silmitsi väljakutsetega. Te võtsite ühe nendest väljakutsetest oma eesistujaks olemise ajal vastu: väljakutse Aafrika mandrile. Ülirikaste eurooplastena ei saa me pealt vaadata, kuidas see manner välja sureb, olgu siis kodusõdade või AIDSi tõttu. Eesistujariik Portugal tegi seepärast hästi, et keskendus Aafrikale. Meid – eurooplasi, riike ja parlamenti – on palutud appi seda probleemi lahendama ja meilt, daamid ja härrad, ei ole palutud abi mitte ainult paaril viimasel aastal, vaid väga pikka aega. 2001. aastast alates ei ole Euroopa Liit siiski keskendunud nendele väljakutsetele, vaid hoopis konstitutsioonilistele probleemidele. Selleks on kulunud liiga palju aega! On hea, et see on nüüd läbi, et põhiseaduslik raamistik on lõpuks ometi paigas ning me saame nüüdsest sellele tuginedes astuda vastu poliitilistele väljakutsetele. Möödunud nädalavahetuse suur edu seisneb selles, et oleme nüüd lõpuks ometi võimelised keskenduma sellele, mida on vaja poliitiliselt ära teha ja mida inimesed meilt ootavad.

Seetõttu, härra president, daamid ja härrad, oli möödunud nädalavahetusel julgustavaid märke. Tippkohtumine tööturu osapooltega on samm õiges suunas. Tööandjad ja töötajad peavad saama üksteisega rääkida võrdsetelt positsioonidelt. Meile, sotsiaaldemokraatidele, on põhiseaduse eelnõu – seda ei tohiks nii nimetada ning ma pean ütlema, et see on kaugel põhiseadusest – üks elementidest, et sotsiaalset õiglust viiakse siin, Euroopas ellu Euroopa Parlamendi suurema kaasotsustamise abil. Kvalifitseeritud häälteenamuse puhul ei saa ilma meieta, sotsiaaldemokraatideta, ilma vasakpoolseteta Euroopas midagi teha. Ütleksin seetõttu, et see leping aitab Euroopa õigusloomel muutuda sotsiaalsemaks, tuginedes eesmärkidele, milles leppisime tööturu osapooltega kokku kõnealusel tippkohtumisel. Tulevaste häälteenamusega otsuste puhul annab see meile lõpuks ometi võimaluse – muide samuti põllumajanduspoliitika valdkonnas – võtta käsile reformid, mida oleme kõigile juba pikka aega meelde tuletanud. Need reformid on samuti vajalikud, kuna kõik, kes soovivad paista usaldusväärsena maailmakaubanduse voorus – Doha voorus – ja Balil, peavad kunagi ütlema: jah, me vajame reformi ELi toetuste andmise poliitika valdkonnas. Ka see on võimalik selle lepingu abil.

On väljakutseid, millega peame silmitsi seisma. Ameerika Ühendriikide president räägib Kolmandast maailmasõjast ja meie räägime sellest, kas Euroopa Parlamendi presidendil on või ei ole hääleõigust! Sellisele ebaproportsionaalsusele tuleb Euroopas lõpp teha. Lepingu eelnõu on samuti võimeline seda lõpetama.

Usun, et oleme selle lepinguga astunud suure sammu edasi. Euroopa muutub demokraatlikumaks, Euroopa muutub läbipaistvamaks ja institutsioonid muutuvad tõhusamaks. Meie Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioonist mööname, et me ei ole saavutanud kõike, mida oleksime tahtnud, ning neile, kes nüüd kisavad jälle, et selleks on tegelikult põhiseadus – lugesin Briti ajalehtedest, et mõned meie kaasparlamendiliikmetest kinnitavad, et oma olemuselt on see põhiseadus – pean kahjuks ütlema, et nad ei ole lugenud ei põhiseadust ega seda lepingut. See leping jääb põhiseadusest kaugele. Siiski on seda oluliselt rohkem kui Nice’i puhul!

Seetõttu ei toimu areng alati sellises suunas, nagu meie sooviksime. Mõnikord kulub selleks rohkem aega. Siiski võib öelda ühte: see, mis on nüüd laual, sobib paremini demokraatliku poliitika, sotsiaalpoliitika ja institutsioonide tähenduses, et anda meile võime ja muuta meid sobivaks selleks, et võidelda tõhusalt ülemaailmsete sotsiaalsete väljakutsete vastu, millega silmitsi seisame. Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon on võimeline seda lepingut heaks kiitma, nagu ka kõik minu fraktsiooni delegatsioonid ning selline oli meie eilse arutelu tulemus.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Graham Watson, fraktsiooni ALDE nimel. – Härra president, see, et reformileping peaks allkirjastatama linnas, millele Caesar on andnud nime Felicitas Julia, on sobilik, kuna see linn on saanud jagu aastatepikkustest rünnakutest, piiramisest, isegi viimase minuti riugastest, et väljuda verise ja muserdatuna, kuid siiski enam-vähem tervelt, nagu demokraatlikuma ja läbipaistvama Euroopa Liidu projekt. Felicitas, Jose. Olgu teie nimi – nagu Caesari omagi – igavesti seotud ajalooliste muutustega, mille sepistasite Lissabonis. Muutustega nagu kaasotsustamismenetluse tavapäraseks muutmine, nõukogu vetode türanniale lõpu tegemine, energiavaldkonna, justiits- ja siseasjade seadmine demokraatliku kontrolli alla. Need muudatused annavad Euroopa Liidule võime astuda vastu globaliseerumisega seotud väljakutsetele.

(Naer)

Kahju, et lepingut ei saa lihtsamini kokku võtta, ent pärast seda, kui seda on sodinud 27 liikmesriigi riigiteenistujate pastapliiatsid – mida võikski loota? Teie kuulus poeet Fernando Pessoa kirjutas kord: „Mitte ükski intelligentne idee ei leia üldist heakskiitu, kui sellesse pole segatud veidike rumalust.” Antud juhul oli süüdlaseks riiklik huvi, mis lahjendas või muutis kõlbmatuks poliitika ja tava, mis on kõigi meie huvides.

See lehmakauplemine, millega siin tegelesite, jättis sellest farsi tasandile langenud komöödia mulje: otsuse abil, et Austria ülikoolid võivad rikkuda seadust veel järgmisel viielgi aastal, samas kui politseinikud vaatavad mujale, või Euroopa kodanike kahe klassi loomise abil: põhiõigustega ja põhiõigusteta kodanikud. Või ettepaneku abil, et Euroopa Parlamendi president peaks loobuma oma hääleõigusest või et nõukogul on õigus määrata parlamendi kodukorda. Ent tõeline tragöödia peitub selles: me ei näinud, et ükski rahvusliider oleks koju naasnud Euroopa lippu lehvitades. Selle asemel hõiskasid nad erandite ning väljajätmiste üle, mis moonutavad meie ees täna olevat teksti.

Kuidas te küll loodate inimesi veenda, kui kõlate ise nõnda ebaveenvalt? Kas pürgimuste vaesus, mille loogiliseks järelduseks on minimalistlik leping, peegeldub teie entusiasmi puudumises? Loomulikult on teil õigus käituda nagu soovite, ent see on samuti teie kohustus. Ainus asi, mida parlament pidi kahetsema paljude edusammude seas kõnealuses protsessis. Läbipaistvuse ja demokraatia koodeksid, mis suunasid põhiseaduse konventsiooni, olid head tehingud, mis olid paremad kinnistest tippkohtumistest ja tagaruumitehingutest neljapäeva esimestel tundidel pärast südaööd. Nõnda oluliste küsimuste üle ei tohiks otsustada kamikazelikult.

(Aplaus)

Sellele vaatamata: palju õnne. Ütlen toosti, kusjuures minu klaas on poolenisti täis: juua Lissaboni lepingu terviseks. Lootkem, et see võimaldab meil kiiremini edasi liikuda ja muuta küünilisus taastatud usuks.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Crowley, fraktsiooni UEN nimel.(GA) Härra president, õnnitlen liidu valitsusjuhte kokkuleppe saavutamise puhul ELi uue lepingu üle. Otsuseid saab nüüd ELi institutsioonides ELi tasandil lihtsamini vastu võtta. See on just see, mida uus leping teeb. EL toimib hästi, kui parlament, komisjon ja nõukogu töötavad üksmeelselt uues vaimus.

fraktsiooni UEN nimel. – Härra president, ehkki teised võivad Lissaboni tippkohtumisel toimunut pidada šokeerivaks, olen mina kindlalt veendunud, et valitud esindajatel, kelleks on Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike valitsused, on õigus kaitsta seda, mida nad peavad oma kodanike õigusteks Euroopa Liidus.

Olen seisukohal, et kui vaadata üldisi näiteid, mis kaasnesid Lissaboni tippkohtumisega, näeme selles ka positiivset: näeme, et on tehtud edusamme, ja mis kõige tähtsam: mängu tuleb uue ala ja Euroopa Liidu uue arenguvaldkonna võimalus, eriti valdkondades, kus kaasotsustamismenetlust kohaldatakse keskkonnaalaste, globaliseerumise, teadusuuringute, hariduse küsimuste suhtes ja Euroopa institutsioonide vajaduse suhtes reageerida üha kiiremini toimuvatele muutustele maailmas.

Ent samuti eksisteerivad probleemid – ja mõned kolleegid on neile viidanud – justiits- ja siseasjade valdkonnas, näiteks pidi Iirimaa ootama teatavate valdkondadega seoses konkreetset valikut ja erandeid. See ei tähenda, et oleksime tihedama koostöö ja kooskõlastamise vastu. Tegelikult on meie roll Europolis ja Eurojustis narkootikumidega kauplemise ja piiriülese kuritegevuse vastu võitlemisel olnud enamasti oma ajast ees. Teeme Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni analüüsikeskuses koostööd kaheksa teise riigiga, et võidelda kokaiiniga kauplemise vastu.

Kuid ma olen seisukohal, et kõige tähtsam küsimus, kui räägime demokraatiast ja kõnealuse lepingu ratifitseerimisest, seisneb selles, et ratifitseerimine on järgmine samm inimeste ja Euroopa üldsuse teavitamise teel, mille saame astuda. Kahjuks viiakse rahvahääletus läbi vaid ühes riigis – minu kodumaal Iirimaal. Pöördun palvega kolleegide poole, et kui me kõneleme Euroopa tulevasest arengust, ei teeks me sama viga, mille tegi president Prodi Euroopa Komisjoni presidendiks olemise ajal, väites, et see on alles esimene samm teel tulevase asutamislepingu poole ja järgmiste lepingute poole, mis toovad endaga kaasa muutused, kuna inimesed, kes rahvahääletusel osalesid, küsisid: mis mõtet on hääletada selle lepingu üle, kui peame lähitulevikus veel ühe lepingu üle hääletama?

Lubagem meil inimestele, kellega peame looma demokraatlikud sidemed, öelda täpselt, mis on asutamislepingu sisuks, ja mis kõige olulisem: tehkem nii, et see oleks tervitatav väikestele ja keskmise suurusega riikidele nende huvide ning õiguste kaitsmise abil.

 
  
MPphoto
 
 

  Monica Frassoni, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(IT) Härra president, daamid ja härrad, fraktsioon Verts/ALE on alati olnud vankumatu toetaja vastuvaieldamatu vajaduse puhul Euroopa põhiseaduse järele, kokkuvõtliku ja tugeva teksti järele, mis väljendab Euroopa demokraatiat ja selle elanike ühtekuuluvust.

Me toetasime põhiseaduse lepingut – ehkki koos selle tohutute puudujääkidega – ning täna loodame, et see segane asi – me ei saa nimetada seda lihtsustatud lepinguks, kuna see, mida teie meile täna esitlesite, on ausalt öeldes nali – ratifitseeritakse ja me saame edasi liikuda, härra Crowley, järgmisse etappi.

Me ei liitu selle tulemuse ülistamisega, mis sisaldab üksnes tagurpidiseid samme võrreldes põhiseaduse lepinguga. Õnneks, härra peaminister Sócrates, oli valitsustevaheline konverents lühike. Ma ei tea, milliseid selguse meistriteoseid oleksid nõukogu ning selle õigus- ja diplomaatiline talitus meile näidanud, kui see oleks kauem kestnud. Seetõttu – see oli halastavalt lühike.

Meie jaoks on täna oluline hurjutada tänase olukorra eest, mida peame äärmiselt ebarahuldavaks, vastutajaid. Esiteks Euroopa konventsiooni ja selle presidenti, kes keeldus süstemaatiliselt lisamast päevakorda õigeaegselt asutamislepingu muudatusettepanekute suhtes vetoõiguse kasutamise liigitust ja maksab täna hinda oma töö süstemaatilise tükkideks lammutamise ja unustusse vajumise näol.

Mitte keegi, sealhulgas peaminister Sócrates, ei ole tühistanud konventsiooni tööd; Euroopa-meelsed, kes ei toetanud referendumeid, leiavad end täna tühjade kätega, koos väiksema demokraatia, suurema natsionalismi ja suurema segadusega. Briti valitsus ja Briti meedia, mis oma pragmaatilisuse ja usaldusväärsuse kajastamisega on tegelikult häbiväärselt andnud järele Murdochi kõmulehtede vingumisele ja – pärast seda, kui aitasid muuta põhiõiguste hartat ja põhiseaduse lepingut palju halvemaks, kui see tegelikult oli – on suutnud avalikku arvamust veenda selles, et väiksemad õigused, väiksem kaitse, vähem läbipaistvust ja vähem demokraatiat on suur võit.

Parlament ja komisjon, kes otsustasid vaikida kaks aastat kuni proua Merkeli, nõukogu ja valitsuste imeväärse algatuseni, kes otsustasid avalikult arvamuselt ja riikide parlamentidelt ära näpsata lepingute reformiprotsessi ning võita raskused ja kaotada segadus, et päästa, mida päästa annab.

Härra president, ratifitseerimine on nüüd alanud ja selle käigus fraktsioon Verts/ALE ei valeta avalikule arvamusele. See tekst sisaldab positiivseid elemente, kuid on täis lõkse ja komistuskive. Me töötame nii, et uue lepingu ratifitseerimine ja rakendamine ei jätaks kõrvale fakti, et teekond tõeliselt vaba, avatud ja demokraatliku Euroopa suunas ei ole lõppenud ning see on üksnes väike etapp, mis ei ole isegi mitte hiilgav.

 
  
MPphoto
 
 

  Francis Wurtz, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FR) Härra president, nõukogu eesistuja, komisjoni president, kindral de Gaulle ütles Valéry Giscard d'Estaing’i kohta: „Tema probleem on rahvas.” See väide kehtib samuti hästi tänase nõukogu kohta. Taas kord näitasid 27 liikmesriiki tippkohtumisel, et nad on lehmakauplemises vilunud. Mainimist väärib kõigile tõrkuvatele liikmesriikidele tagatud Prévert’i stiilis möönduste loetelu. See on hind, mida tuleb maksta, et kõik nõustuksid, alates ELi asutajate järeltulijatest kuni paadunud euroskeptikuteni.

Lõpuks näis, et vaid kaks kuni kolm asja on puutumatud ning nõukogus ei mõelnudki keegi nende puudutamisele. Näiteks piiratud raamistik, millesse Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalpoliitika peab ära mahtuma: avatud turumajandus vaba konkurentsiga, Euroopa Keskpanga krediidi küsimus, kapitali vaba liikumise põhimõtte range järgimine, kõige selle, mida investorid peavad kaubandustõketeks, järkjärguline eemaldamine ning võimu koondamine institutsioonidesse, millele kodanikud, riikide parlamendid ja isegi valitsused, eriti väiksemates riikides, juurde ei pääse, ning tõepoolest mõõde, mis eeldab sõjalisi aspekte Euroopa Liidu välispoliitikas.

Need on niinimetatud piirid, mida ei tohi ELi valitsusringkondade kohaselt ületada. Probleem seisneb selles, et just nende pihta on suunatud enamik küsimusi ja kriitikat meie kodanikelt ning usalduskriisi, mille all Euroopa Liit kannatab meie kaaskodanike tõttu, toidab nendele küsimustele vastamata jätmine, kriitika mitte kuulda võtmine. Kui Euroopa Ülemkogu liikmed oleksid 18. oktoobril toimunud kohtumise ajal avanud aknad, oleksid nad saanud mõõta inimeste rahulolematuse tugevust, mida väljendati Lissaboni tänavatel Portugalis viimase kahekümne aasta suurimal demonstratsioonil, ning ma arvan, et ei härra Sócrates ega härra Barroso ei vaidle mulle selles suhtes vastu.

Euroopa Liidu ülim väljakutse – mida võime lugeda komisjoni teatisest Lissaboni tippkohtumise kohta – on selgitada kodanikele, mida Euroopa Liit kujutab endast eurooplastele. Alati selgitada, mitte kunagi võtta arvesse. Alati anda teada, mitte kunagi pidada avalikke arutelusid ja seetõttu, suurema põhjusega, mitte korraldada rahvahääletusi. Jah, Euroopa Ülemkogu probleem on rahvas, kuid ilma inimesteta ei oleks Euroopa suurtel ambitsioonidel tulevikku. See küsimus väärib aga ühel päeval avatud arutelu, kas pole? Ja seda ma teilt palungi.

 
  
MPphoto
 
 

  Nigel Farage, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Härra president, see ei ole esimene kord, mil ma näen komisjoni presidenti ja riigijuhte tulemas siia parlamenti pärast tippkohtumist iidses linnas Lissabonis ja kuulutamas, et see oli fantastiline edu ja näide sellest, kui edukas on Euroopa Liit. Jah, härra Barroso, te mäletate seda, kas pole nii? Lissaboni tegevuskava. Olin siin seitsme aasta eest ja mulle öeldi, et sellel nädalavahetusel toimunud kohtumise abil Lissabonis saame endale kõige kõrgtehnoloogilisema majanduse maailmas ja täieliku tööhõive ja kõrge majanduskasvu. Nagu me juba teame, oleme läbinud 75% teest ja see asi on kokku varisenud.

Teie asemel ma ei oleks nii rahulolev selle möödunud nädalal Lissabonis toimunud tippkohtumisega, kuna ükskord soovivad liikmesriikide parlamendid kaasa rääkida. See on loomulikult ebatavaline, kuna üldiselt pole liikmesriikide parlamentidel enam kuigi palju teha, kuna ELi institutsioonid on nad anastanud. Siiski soovivad liikmesriikide parlamendid kord sõna sekka öelda ja on tõepoolest suur võimalus, et siis viiakse rahvahääletused läbi ka mujal kui Iirimaal.

See on loomulikult see, mida teie ei soovi, kas pole nii? Te põlgate demokraatiat nii palju, et nimetate seda isegi populismiks. Te kohtlesite Prantsusmaal ja Hollandis läbiviidud rahvahääletusi põlgusega ja keeldusite tunnistamast, et „ei” on vastus. Te olete euronatsionalistid, ohtlikud inimesed, keda ei peata miski.

Lissaboni tippkohtumisel toimunu oli suur pettus ja püüe määrida Euroopa inimestele kaela põhiseadus lihtsalt selle sõna väljajätmise ja selle ümberpakendamise abil, mis tegelikult sisaldab neidsamu ettepanekuid. Teie käitumine on äärmiselt inetu, kuid ma usun ja loodan, et Westminsteris viib kõigi parlamentide ema asja lõpuni ning Briti inimesed saavad rahvahääletuse.

Oleme küllalt kuulnud Euroopa poliitilistest klassidest. On aeg, et võtaksime Suurbritannias ja teisteski riikides kuulda seda, mis inimestel on öelda. Te ei saa selle projektiga edasi rühkida, kui inimesed teid ei toeta. Lubagem inimestel rääkida.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Marie Le Pen, fraktsiooni ITS nimel. (FR) Härra president, daamid ja härrad, kaks ja pool aastat tagasi lükkasid prantslased ja hollandlased tagasi Euroopa põhiseaduse. 19. oktoobril võttis Euroopa Ülemkogu Lissabonis vastu lihtsustatud reformilepingu, mis on väga halb nimi, kuna seda on muudetud veelgi keerulisemaks ja see reformib tagasilükatud põhiseadust üksnes vähesel määral. Lühidalt: nad püüavad meile puru silma ajada ja veenda meid, et sellel tekstil pole eelmisega midagi ühist, et vältida Euroopa inimeste silmitsi seismist rahvahääletusega.

Näib, justkui ütleksite, et see on liiga tõsine küsimus, mida inimeste kätte usaldada. Meie oleme aga vastupidisel seisukohal. Kuna see on lõigatud ja kleebitud Euroopa põhiseadusest, väärib see igas riigis rahvahääletusele panemist ratifitseerimise kohta, alates Prantsusmaast ja Hollandist. Üksnes rahvahääletus saab tühistada seda, mida teine rahvahääletus otsustas. Täna, ilma et püüaksin olla erakonnapoliitikast lähtuv, algatan oma kodumaal suure petitsiooni ja püüan selle poole, et Prantsuse president, kes algatas Euroopa minilepingu, teeks kannapöörde ja pakuks rahvahääletust.

See puudutab asjaomaste rahvuste tulevikku, nende suveräänsust, sõltumatust, identiteeti ja vabadust. Me ei saa näiteks anda meie esindamise vastutust välismaal kõrgele esindajale, enam mitte, kui meie istekohale ÜRO Julgeolekunõukogus esitatakse väljakutse Euroopa Liidu juriidilise isiku nimel. Või lubada meie kohtu- ja õigusalast korpust lammutada Luxembourgi kohtunikel. Erakonnad, kes eitavad sellist demokraatiat, kannavad ajaloo ees rasket vastutuskoormat.

 
  
MPphoto
 
 

  Irena Belohorská (NI). - (SK) Eelmise nädala riigi- ja valitsusjuhtide tippkohtumisel lepiti kokku lepingus, mis peaks seadma Euroopa institutsioonid uude olukorda ja parandama kehtivaid aluslepinguid. Kuna Euroopa Liidu praegune struktuur erineb tohutult 1957. aasta struktuurist, peame vastu võtma uue Euroopa dokumendi, peame selgitama uusi eeskirju. Toetan seda protsessi täielikult.

Selleks et olla usaldusväärne, peab Euroopa Liit tagama inimõigused ja põhivabadused oma kodanikele. Neid väärtusi on mainitud mitu korda preambulas ja lepingu artiklites ning liit on rajatud just nimelt inimväärikuse, vabaduse, demokraatia ja võrdsuse väärtuste austamisele. Avaldan suurt kahetsust, et ehkki uue lepingu artiklis 3 kuulutame, et käitume rangelt vastavuses ÜRO inimõiguste hartaga, siis samal ajal keeldume Euroopa Liidu põhiõiguste harta lisamisest lepingusse. Ma räägin üldsõnaliselt meelega, kuna ei soovi näidata näpuga üksikutele liikmesriikidele, kes keelduvad oma arvamuse avaldamisest kõnealuse tähtsa küsimuse kohta. Põhiõiguste hartat lepingus ei ole ja ma avaldan selle üle kahetsust. Kas harta ei kinnita siis inimõigusi, mis on talletatud põhiseaduslikus traditsioonis ja on ühine kõigile liikmesriikidele?

Usun, et Euroopa Parlamendi liikmed mängivad praegu väga olulist rolli lepingu reformimisel: nad kaitsevad Euroopa kodanike arvamusi ja nad peaksid käituma katalüsaatorina konsensusele jõudmisel sellises valdkonnas nagu seda on inimõigused. Õnnitlen teid, härra Sócrates ja härra Barroso.

 
  
MPphoto
 
 

  Elmar Brok, Euroopa Parlamendi esindaja valitsustevahelisel konverentsil. (DE) Härra president, nõukogu eesistuja, komisjoni president, daamid ja härrad, eesistujariik Saksamaal õnnestus koostada mandaat ja eesistujariik Portugalil õnnestus saavutada selle tunnustamine ja rakendamine. Ma tänan neid selle eest.

Viimastel päevadel toimunud arutelude käigus tohutul hulgal väiksema tähtsusega küsimuste üle on ära unustatud, et see leping kujutab endast läbimurret demokraatia ja tegutsemisvõime osas, kuna Euroopa Parlamendile kuulub nüüd 95% õigusloomest kaasotsustamismenetluses, kuna ei tehta enam vahet kohustuslike ja mittekohustuslike kulude vahel ning kuna eelarve- ja põllumajanduse sektoris on parlamendil nüüd kõik õigused, Euroopa Parlament saab avaldada arvamust kolmandate riikide lepingute ja nende ratifitseerimise kohta, Euroopa Parlament valib komisjoni presidenti ning ilma Euroopa Parlamendita ei saa komisjon ega kõrge esindaja ametisse asuda.

Praegu on nii, et demokraatia ja tegutsemisvõime on loodud kolmanda samba eemaldamise abil ning et uute kaasotsustamismeetoditega nõukogus kaasotsustamismenetluse laiendamiseks on parandatud tegutsemisvõimet.

Kaasotsustamine ja kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamine on nüüd juriidilises tähenduses eeskirjad. See on asjade ümber pööramine, mis on väga olulise tähtsusega. Põhiõiguste harta ja juriidiline isik on olemas ja lisaks on säilitatud tervikuna Ühendkuningriigi nn piirjooned, kuna Ühendkuningriigis on tehtud erandeid justiits- ja sisepoliitika valdkonnas.

Siiski peame selgitama teatud küsimusi: artikliga 24 seotud küsimusi. Peame võitlema selle tagamise nimel, et nõukogu ei kuritarvita üleminekut ühelt lepingut teisele ametikohtade jaotamiseks, näiteks kõrge esindaja ametikoht. Me saame üksnes väita, et Euroopa Parlamendis on 751 liiget, ja ma ei näe ühtki kohta, kus selles tekstis eksisteeriksid erinevused hääleõiguste vahel.

Lisaks pean ütlema, et peame nüüd tõepoolest pöörama tähelepanu selle teksti rakendamisele, et võtame põhiseaduse tegelikkusesse üle nii, nagu meie lepingust aru saame. Härra president, lubage mul esitada üks märkus. 1994. aastal määrati mind esimest korda esindama parlamenti – mille eest sooviksin teid tänada – Westendorpi grupis. See oli minu neljas valitsustevaheline konverents. Kui me alustasime, ei olnud meil parlamendi esindajana midagi öelda. Sooviksin siinkohal tänada proua Guigoud, härra Tsatsost, härra Hänschi ja härra Méndez De Vigot, samuti kahte kaasparlamendiliiget valitsustevahelisel konverentsil nende suurepärase koostöö eest viimase 13 aasta jooksul.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Tunnustan samuti järjekindluse eest parlamendi pädevuste laiendamise nimel.

 
  
MPphoto
 
 

  Enrique Barón Crespo, Euroopa Parlamendi esindaja valitsustevahelisel konverentsil.(PT) Palju õnne, härra eesistuja elab oma nime vääriliselt, töötab kirglikult ja läbimõeldult tippkohtumise õnnestumise nimel.

Euroopa Parlamendi esindaja valitsustevahelisel konverentsil. – (ES) Nõukogu eesistuja, komisjoni president, daamid ja härrad, ma võin isikuna, kes viibis valitsustevahelise konverentsi lõpus kohapeal, tunnistada – arvan, et see oli esimest korda nii, et presidendile ja kolmele esindajale võimaldati juurdepääsu konverentsile – ja öelda, et eesistujariik Portugal võttis Euroopa Parlamenti kuulda. Esiteks taastades kodakondsuse, mis näis võimatu kuni septembri keskpaigani, ning teiseks käsitledes nõuetekohaselt põhiõiguste hartat, mis näis samuti võimatu, ning samuti tunnustades kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise olulist laiendamist.

Mitte ainult Euroopa Parlament ei ole edu saavutanud, vaid samuti Euroopa, ja meie oleme sellele kaasa aidanud. Nõukogu eesistuja alustas oma kõnet Ioanninast kõnelemisega. Ma vaidlen talle vastu ja ütlen, et peaksime selgitama Euroopa kodanikele, mis asi on protokoll Ioannina deklaratsiooni kohta, ning mis mind kõige enam hämmastas, on see, et valitsused ei ole nõukogus eriti tugevalt võidelnud selle nimel, et peatada Luxembourgi kompromissi lisamine lepingusse, mis tähendab selle hävitamist.

Enam-vähem sama juhtub – ning siinkohal pöördun komisjoni presidendi poole – ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja küsimusega. Te peate hakkama selle nimel väga kõvasti võitlema, kuna parlament kavatseb oma õigusi kaitsta selle tagamiseks, et lepingu jõustumise hetkeks on olemas arukas lahendus, ja ma loodan, et see saab nii olema, eeldusel, et jagada on väga palju huvitavaid ametikohti ning loomulikult soovime seda protsessi jälgida demokraatlikult.

Härra president, lõpetuseks ütles peaminister Sócrates, et Lissaboni leping on sündinud. See on endiselt väga väike laps ning ma loodan, et detsembris kirjutavad kõik alla sellele, et soovivad seda näha kasvamas ja ennekõike, et kõik tegutsevad vastastikuses lojaalsuses ja solidaarsuses selle nimel, et Lissaboni leping muutuks reaalsuseks.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Suured tänud, härra Barón Crespo, selle ülesande tunnustamise eest ning samuti tänan juba ette paljude teiste ülesannete tunnustamise eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrew Duff, Euroopa Parlamendi esindaja valitsustevahelisel konverentsil. Härra president, 26 riigi jaoks on asutamisleping kindlasti suur samm edasi Euroopa ühtsuse poole ja võistleb tähtsuse poolest kindlasti Maastrichti lepinguga. Loomulikult puudub Lissaboni lepingul viimati mainitud, tagaleinatava eelkäija lihtsus, kuid sellega säilitatakse kõik peamised reformid. Nii Euroopa Liidus kui ka välismaal näevad inimesed peagi mõjusamat, tõhusamat ja demokraatlikumat Euroopa Liitu.

Kuid ühes riigis seda ei juhtu. Näib, et Briti inimesi heidutab ELi elu ja nad on püüdnud valitsustevahelisel konverentsil vähendada põhiõiguste, vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonna ühise poliitika, samuti ühise välis- ja julgeolekupoliitika reguleerimisala ja mõjuvõimu. Miks arvatakse, et selline koostöö mittetegemise strateegia teenib Briti elanike huve, ei ole selge. Ei härra Farage ega konservatiivne partei paku paremat või alternatiivset lahendust. Soovin ja loodan, et see kummaline ja isikupärane Briti poliitika osutub võimalikult lühiealiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Tänan teid, härra Duff, et täidate oma kohustusi suure pühendumusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE). (PT) Nõukogu eesistuja, komisjoni president, daamid ja härrad, parim viis tähistada eelmisel nädalavahetusel saavutatud olulist tulemust – tänud mandaadi alaste läbirääkimiste eest eesistujariik Saksamaale ja mandaadile tõhusa pühendumise eest eesistujariik Portugalile –, mida tahaksin kõige rohkem kiita, on kasutada tõhusalt ära uued institutsionaalsed vahendid ja saavutada paremad tulemused.

Hiljuti öeldi Euroopa kodanikele korduvalt ja üsna õigesti, et vajame uut institutsionaalset raamistikku, et kohandada Nice’i Euroopat laienenud Euroopaga. Nüüd on aeg tõestada, et see ümberkorraldatud Euroopa on võimeline täitma oma uut missiooni.

Viiskümmend aastat pärast Rooma lepingule allakirjutamist ei ripu Euroopa kohal enam sõja ega häda igavest taaka. Uueks väljakutseks on seista silmitsi globaliseeruva maailmaga, kus tarbib ja toodab üha enam inimesi, kus kaovad piirid ja mitte ükski Euroopa riik ei ole tegelikult maailmatasandi tegutseja. Me peame seisma silmitsi globaliseerumise hirmudega ja tehnoloogia revolutsiooniga ning tõestama, et Euroopa, mida on tugevdanud uus leping, on suuteline avastama uusi teid ja looma uut heaolu. Nüüd on samuti võimalus leida uued lahendused uutele probleemidele. Kuue, kaheteistkümne või isegi viieteistkümne liikmega oli lihtsam edendada tihedaid sidemeid kodanike ja ühenduse struktuuride vahel, kuid tänapäeval on see kõige raskem väljakutse üldse.

Koos ELi laienemisega on ka võimukeskus kodanikest üha enam kaugenenud. Seda negatiivset mõju võib muu hulgas täheldada nõukogu eesistumise rotatsioonisüsteemi kadumise puhul või põhimõttest loobumise puhul, et iga liikmesriigi kohta on üks volinik. Me peame selle negatiivse mõju vastu võitlema ning parlament mängib selle ülesande puhul otsustavat rolli, et saavutada rohkem läbipaistvust ja vähem bürokraatiat, rohkem arengut ja vähem tarbetut õigusloomet, rohkem koostööd riikide parlamentidega ja eemalduda vähem kodanikest, rohkem ühtekuuluvust ja vähem ebavõrdsust. Kui oleme vabanenud kahtlustest meie sisekorralduse suhtes, hakakem südikuse sümboliteks ning võtkem vastu kaasaegsed väljakutsed. Täna peaksime tähistama oma ühinemisvõimet.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE). - (PT) Härra president, nõukogu eesistuja, komisjoni president, daamid ja härrad, täna on kasutatud Lissaboni mitteametliku ülemkogu kohta selliseid sõnu nagu rahulolu, õnn, edu ja võit ning seda õigustatult. Tõepoolest kuulutati kokkulepe uue lepingu üle välja veidi enne 18. oktoobri keskööd. See oli ajalooline hetk.

Esiteks saavutatud tulemuste tõttu, kuid samuti seetõttu, et seda tehti nii kiiresti. Pisut rohkem kui 12 kuud kestnud intensiivse töötamise ja läbirääkimiste järel oli võimalik jõuda vajalikule konsensusele tippkohtumise esimesel päeval. Veelgi enam: samal päeval kirjutati alla kokkuleppele Euroopa Liidu tööturu osapoolte, tööandjate ja ametiühingutega, et ajakohastada tööturgu – see oli oluline samm Lissaboni strateegia uue tsükli jaoks.

Eesistujariik Portugali tuleb õnnitleda. Tema saavutas oma peamise prioriteedi tunnustatud oskuste abil: anda Euroopale uus leping, mis oli suur võit. Euroopa väljus kuus aastat kestnud ummikseisust ja saab nüüd keskenduda sellele, mis on kodanikele tõesti oluline, nagu ütles Jean Monnet: me ei saa peatuda, kui maailm meie ümber on liikumises, ning kiirus, millega maailm tiirleb, ei luba Euroopal aeglaselt reageerida.

Leping allkirjastatakse 13. detsembril ja sellele järgneb ratifitseerimine, mis peaks olema kiire ja probleemivaba. Portugali kodanikuna sooviksin öelda, et olen väga rahul, kuna taas kord on Lissaboni nimi lahutamatult seotud otsustava hetkega Euroopa integratsioonis. Peaminister Sócrates, ma tänan teid. Te olete ära teeninud tänu Portugalilt ja samuti Euroopalt oma meelekindluse ja pühendumise eest. Euroopa ei ole enam ummikseisus. Tänan teid, härra peaminister!

 
  
MPphoto
 
 

  Karin Riis-Jørgensen (ALDE). - (DA) Härra president, õnneks lõppes Lissaboni tippkohtumine hästi. Eesistujariik Saksamaa tegi suurepärast eeltööd ning eesistujariik Portugal viis selle professionaalselt lõpule. Kahjuks pean juhtima tähelepanu sellele, et taas kord mängisid rolli riiklikud huvid. See ei ole kindlasti sobilik Euroopa koostöö puhul. Nüüd peavad meil olema eripädevused, et arutada sisu, mitte protsessi üle. Kahjuks oleme näinud rõhuvaid arenguid, mis soovitavad, et peaksime arutlema pigem protsessi, mitte sisu üle. Kui me siiski lõpuks arutleme protsessi üle, siis sooviksin öelda selgelt välja, et me ei vaja lepingu ratifitseerimiseks rahvahääletusi. Rahvahääletused lihtsalt ei ole lahendus. Laskem esindusdemokraatial teha oma tööd!

Ja mitte seetõttu, kuna kardan vastuhääletamist – kaugel sellest! Pigem seetõttu, et on täiesti vale lahutada ELi küsimused riikide parlamendivalimistest. EL on ja jääb riikide poliitika täiesti lahutamatuks osaks. Rahvahääletusi kasutatakse ametisoleva valitsuse pihta tulistamiseks. Need võimaldavad teistel erakondadel vältida nende üle hindamist nende ELi poliitika põhjal. Loomulikult hinnatakse kõiki erakondasid nende ELi poliitika põhjal ning see juhtub, kui lähme valima riiklikel valimistel. Siiski esitab see kaks nõuet: nõue, et meie, valijaskond, võimaldame ELi poliitikal mõjutada meie otsust riiklike poliitikute kohta, ja nõue, et erakonnad ei pea loomulikult kasutama rahvahääletusi, et vältida vastutust Euroopa Ühenduse ees. Sestap loodan, et jõupingutused selle tagamiseks, et esmatähtsaks seatakse mitte protsess, vaid sisu, õnnestuvad.

 
  
MPphoto
 
 

  Konrad Szymański (UEN). - (PL) Nõukogu eesistuja, komisjoni president, mul on väga hea meel, et reformilepingu protsess hakkab lõpule jõudma. Mitte seetõttu, et kavandatud muudatusi integratsiooni osas saab minu arvates tervikuna ellu viia – mõnikord on need sellest väga kaugel. Minu rahulolu põhjus peitub pigem selles, et viimasel ajal oleme pühendanud liiga palju aega ja poliitilist energiat institutsioonidele.

Ma olen veendunud, et ELi edu ei ole institutsioonide koosseisu või võimumehhanismide tulemus. See edu seisneb poliitilises tahtes ja ühises tulevikunägemuses. Ma loodan, et kui ratifitseerimine on lõpule viidud, ei takista meid miski võtta aktiivselt osa tulemuslikust Euroopast, vastutada rohkem ülemaailmse julgeoleku eest, mõjutada aktiivsemalt naaberriike ning lõpuks arutleda ELi laienemise üle, võita konkurentsi, investeeringute ja majanduskasvu osas. Vaatamata sellele, mis on öeldud viimase seitsme aasta jooksul, ei ole institutsionaalsed muutused lõppenud ega ole leitud neile probleemidele rahuldavat lahendust.

 
  
MPphoto
 
 

  Johannes Voggenhuber (Verts/ALE). - (DE) Härra president, paljudest ülestõusudest, talupoegade sõdadest ja revolutsioonidest Euroopas teame kõik romantilist jutustust põgenikust, kes peideti üle piiri toimetamiseks sõnnikuvankrisse, et ta pääseks Richelieu nuhkide ja kuninga valvurite eest. Kui tal see lõpuks õnnestub, siis ei näe ta hea välja ning samuti ei lõhna ta väga meeldivalt, kuid kui ta on end puhtaks pesnud, võib öelda: ta elab!

Põhiseadusega kukkus samamoodi välja. Valitsused on peitnud selle mitteloetavate, seletamatute tekstide, erandite, klauslite, joonealuste märkuste, resolutsioonide, protokollide sasipuntrasse ning selle sõnnikuhunniku varju all on nad selle üle piiri toimetanud. Tragöödia seisneb lihtsalt selles, et nad ei ole põhiseaduse varandust peitnud ära mitte kuninga valvurite eest, vaid kodanike valvsate silmade eest.

Ma olen selles tekstide sasipuntras kaevanud. Jah, ma leidsin tõepoolest põhiseaduse peamised saavutused, mille kallal ma isegi rohkem kui kümme aastat töötasin, ning ma võiksin tegelikult õnnelik olla. Ometi muudab mind see olukord väga kartlikuks. Lisaks – nagu ikka taoliste seikluste puhul juhtub – on üks või teine põgeniku abistaja võtnud osa varast endaga kaasa. Ning seetõttu leidsin sellest sõnnikuhunnikust mõne valitsuse sõrmed. Üks oli kindlustanud enda jaoks erandi ja seetõttu näpanud osa põhiõiguste hartast, osa parlamendi õigustest, osa andmekaitsest jne. Varandus jõuab kohale kahjudega, kuid üldiselt võttes vähemalt jõuab.

Me oleme võitnud tükikese Euroopast, oleme säilitanud tükikese Euroopa tulevikust, aga mitte kodanikega, vaid ilma kodaniketa, mitte parlamentidega, vaid ilma parlamentideta, ning see on väga ohtlik. Me oleme võitnud tükikese Euroopast, kuid me ei ole lahendanud usalduskriisi Euroopa kodanike seas. Sestap ootab parlamenti tohutu väljakutse: võita uuesti Euroopa kodanike usaldus.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). - (PT) Härra president, avaldame kahetsust, et Lissaboni tippkohtumine võttis üle niinimetatud Euroopa põhiseaduse sisu, mille eelnevalt olid prantslased ja hollandlased rahvahääletustel tagasi lükanud, püüdes samal ajal põigelda kõrvale vajalikust demokraatlikust arutelust ja avalikest aruteludest rahvahääletuste näol. Lisaks sellele, et sellega solvatakse demokraatiat ja suveräänsust, näitab see, et kardate kodanike hääletamist lepingu üle, mis kujutab endast kvalitatiivset tõuget neoliberalismi, föderalismi ja militarismi kasuks, mis kahjustab üha enam töötajate ning vaeste majanduslikke ja sotsiaalseid saavutusi.

Kuid võitlus jätkub, sest enam kui 200 000 inimest tõestas seda muljetavaldava demonstratsiooniga, mida toetas CGPT Lissabonis 18. oktoobril. See oli suurim demonstratsioon viimase 20 aasta jooksul ning nõukogu eesistuja ja komisjoni president, kes mõlemad on portugallased, ignoreerivad seda lihtsalt sümboolselt. See läheb selle lepingu ajalukku.

 
  
MPphoto
 
 

  Vladimír Železný (IND/DEM). - (CS) Härra president, pärast põhiseaduse läbikukkumist näis, et demokraatliku otsustamisprotsessi põhimõte on taas kord saavutanud ülemvõimu ELis, vähemalt mõneks ajaks. Me arvasime valesti. Seesama põhiseadus tuli väga kiiresti lauale tagasi, üksnes teistsuguse pealkirja all. Selle autorid isegi mitte ei püüa varjata fakti, et see on esialgne põhiseadus veidi muudetud kujul, mille eesmärk on ignoreerida inimeste demokraatlikku tahet rahvahääletuse näol.

Leping, mis tugevdab mittevalitud ELi ametnike rolli ja seeläbi demokraatlikku defitsiiti, loob muu hulgas 105 õigusloomega seotud ja õigusloomega mitteseotud pädevust ELis. 68 juhul asendab see riikliku vetoõiguse kvalifitseeritud häälteenamusega. See kahjustab riikide pädevusi välispoliitika valdkonnas. See annab otsustamisõiguse ELis suurtele liikmesriikidele, ennekõike Saksamaale väikeste riikide arvel.

Lihtne võrdlus näitab, et see on peaaegu identne Euroopa föderaalse riigi põhiseadusega, mille prantslased lükkasid tagasi ja hollandlased maha matsid. Jultumus, millega see on lauale tagasi toodud pokkerimängija tõsise näoilmega ja uue orwelliku pealkirja all, on rabav. Lissabonis võitis uut tüüpi utoopiline natsionalism: üleeuroopaline ja ELi natsionalism; natsionalism ilma tõelise rahvusliku, kultuurilise ja ajaloolise aluseta, mis on juurdunud üksnes Brüsseli pikkades ametikoridorides. Berlaymonti patriotism kuulutas välja võidu.

Neid, kes esindavad riike, mis elasid peaaegu pool sajandit kommunistliku totalitaarse režiimi all, ei üllata enam peaaegu miski. Meid on harjutatud võimu jultumusega ja inimeste tahte põlgamisega. Isegi mitte Vastastikuse Majandusabi Nõukogus ei kogenud me sellist avalikku petmist, nagu petab EL täna oma liikmesriike. Vähemalt peideti Vastastikuse Majandusabi Nõukogus sarnased katsed erakonna poliitbüroo taha, kuid see on nüüd minevik.

Kodanikud soovivad ise otsustada, kas annavad oma suveräänsed õigused Euroopa üliriigile, millel puudub demokraatlik või ajalooline raamistik. Sel põhjusel soovin näha rahvahääletust.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (ITS). - (IT) Härra president, daamid ja härrad, reformilepingu raames, mida mina ei tunnusta, on nii võitjaid kui ka kaotajaid. Poola ja Itaalia kahtlusavaldustele seoses uute kohtade jagamisega parlamendis leiti lahendus, kuid Poola võidab veel teisigi palju olulisemaid lahinguid: ta sai erandi põhiõiguste hartast, tal saab Euroopa Kohtus olema kohtujurist ning ta saab hüvitisi Ioannina mehhanismi alusel. Isegi Austria võitis, kuna tal lubati piirata välismaalastest tudengite juurdepääsu oma riigi ülikoolidele.

Romano Prodi kuulutas enne kohtumisele minekut, et võitleb selle nimel, et ei kaotaks Itaalia pariteeti. Ta lõpetas Prantsusmaa pariteedi kaotamisega, kuid taastas Ühendkuningriigi pariteedi, kiideldes lubadusega, et kodakondsuse alusel kohtade jagamine vaadatakse läbi pärast 2014. aastat. Siiski olime selle saavutanud juba eelmisel täiskogu istungil Brüsselis.

See, millega Prodi loid administratsioon leppis, olid lihtsalt mõned laualt pudenenud leivaraasud, mille tulemusel ligikaudu kolme miljonit Itaalia kodakondsusega eurooplast peetakse vähem eurooplaseks kui pakistanlasi, indialasi ja keenialasi, kellel on olnud õnne elada ja töötada Ühendkuningriigis, või kamerunlasi Prantsusmaal, keda, ehkki nad ei ole ühenduse kodanikud, võetakse kohtade jagamisel arvesse.

Me ei olekski saanud Itaalia valitsuselt midagi paremat oodata, sest teda toetavad mühaklikud kommunistlikud vasakpoolsed ning valelikud ja silmakirjalikud kesk-vasakpoolsed. Nagu võite näha, on meil ka teisi põhjuseid, miks me ei pea nende lepingutega loodud Euroopat enda omaks ja miks loodame, et tähistame peagi Prodi naeruväärse valitsuse De profundis’t.

 
  
MPphoto
 
 

  Jana Bobošíková (NI). - (CS) Daamid ja härrad, pärast Lissaboni lepingu põhjalikku lugemist on selge, et riigipead tutvustavad põhimuudatusi ELi dokumentides.

Reformileping kirjutab sõna-sõnalt ümber ELi lepingud ja Euroopa Ühenduse aluslepingud. Sooviksin rõhutada fakti, et need muudatused ei mõjuta ainult ELi protsesside üksikuid etappe, vaid samuti põhimõtteid, millele tuginedes EL viiekümne aasta eest loodi. Reformileping kannab vaba konkurentsi põhimõtte lepingu põhitekstist üle protokollidesse, mis lisatakse lepingule. Ma arvan, et see peaks olema punane lipp demokraatlikult meelestatud kodanikele.

Daamid ja härrad, kui ELi projekt soovib olla usutav, siis tuleb reformileping panna liikmesriikides rahvahääletusele. Poliitikud peaksid heitma kõrvale oma ülbuse ja mugava olukorra. Nad peavad selgitama Lissabonis vastu võetud otsust kodanikele ja võitma neid selle poole. Vastasel korral suureneb lõhe kodanike ja poliitilise eliidi vahel veelgi. See mitte ainult ei ohusta heaolu, vaid see süvendab demokraatlikku defitsiiti ELis tervikuna.

 
  
MPphoto
 
 

  Timothy Kirkhope (PPE-DE). – Härra president, olen peaministrile tema tänahommikuse seisukohavõtu eest tänulik ning samal ajal märgin, et valitsusjuhid, Briti inimesed ja Briti Konservatiivne Partei on olnud järjekindlad oma murede osas põhiseaduse ja väga sarnase reformilepingu pärast.

Briti peaminister ütles, et reformileping ei ole põhiseadus. Teised valitsusjuhid ei nõustunud temaga. Ta ütles meile, et Suurbritannia nn punane joon on kindlustatud. Nagu suurem osa Briti inimestest, ei saa ka mina täielikult aru ega usu meie peaministrit selles küsimuses. Kõne all on usaldus. Meie peaminister andis lubaduse viia läbi rahvahääletus – kahe aasta tagune valimislubadus. Seetõttu ei ole käesoleva asutamislepingu rahvahääletus mitte ainult poliitiliselt, vaid samuti moraalselt hädavajalik.

Iiri peaminister ütles nädalavahetusel võimaliku rahvahääletuse kohta: „Miks mitte lasta inimestel sõna sekka öelda? Minu arvates on ärritav näha, et nii paljud riigid põgenevad selle eest, et anda oma inimestele võimalus.”

Mõned päevad tagasi ütles Gordon Brown, et see leping tähistab ELi institutsionaalse reformi lõppu järgmiseks kümneks aastaks. Siiski on viimase 15 aasta jooksul käsitletud reforme neljas lepingus ning ma kahtlen, kas vajadusele teha täiendavaid institutsionaalseid muudatusi suudetakse vastu panna. Näiteks nn põrkmehhanismi klausel võimaldaks tühistada liikmesriikide vetosid.

Teisest küljest keskendub konservatiivne Euroopa nägemus kolmele põhivaldkonnale: ülemaailmne konkurentsivõime, ülemaailmsed kliimamuutused ja ülemaailmne vaesus. Õnnitlen president Barrosot eriti tema meelekindluse puhul püüelda igal juhul nende eesmärkide poole. Siiski saab nende vastu võidelda poliitilise tahte abil ja selleks ei ole vaja kõnealust lepingut. Peaksime meeles pidama seda, mis oli kirjas Laekeni deklaratsioonis. Selles oli kirjas, et Euroopa Liit peab muutuma demokraatlikumaks, läbipaistvamaks ja tõhusamaks, ent see nõudis meilt samuti suuremat pühendumist kodanikele ja mitte ainult otsuste teatamist neile. Tänane küsimus on: kas Lissaboni leping vastab Laekeni deklaratsioonile? Laekenis küsiti õigeid küsimusi. Kas oleme andnud õiged vastused?

 
  
MPphoto
 
 

  Poul Nyrup Rasmussen (PSE). – Härra president, sooviksin öelda nõukogu eesistujale: milline suurepärane tippkohtumine. Ma ei ole kunagi kahelnud, et te selle ellu viite, kuid üks asi on mitte kahelda ja teine asi seda ellu viia ning teie tegite seda. Palju õnne.

Ma ei tea, kas kolleegid teavad: see on ajalooline pöördepunkt. Esimesel päeval saime tõelise maailma uue asutamislepingu. Ma tean, et kõik siinsed maksimalistid ei pea seda just kõige ilusamaks asutamislepinguks, ent tõeline maailm ei ole samuti kõige ilusam maailm, mida on võimalik saavutada. Seega vajate tõhusat asutamislepingut, selgete väärtustega asutamislepingut – ja selle olete te saanud.

Teisel päeval, mu sõbrad, saime juhised – esimesel päeval asutamislepingu, teisel päeval juhised –, mis käsitlevad seda, mida inimesed meilt ootavad: tõelist maailma. Teisel päeval ütlesite, et soovime, et Euroopa liikumine globaliseerumise suunas oleks inimlikum, palju kaasahaaravam ja see põhineks meie sotsiaalse ühtekuuluvuse väärtustel. Te ütlesite, et Lissaboni protsess ei ole ainult vähestele mõeldud protsess, vaid suunis Euroopa Liidu välispoliitilise sihi kohta, mille kohaselt ei ole eesmärk olla maailma kõige tugevam majandusjõud, vaid mõista, et maailm on ühtekuuluvam üksnes siis, kui see põhineb sotsiaalsel turumajandusel.

Seda soovin täna teile rõhutada. Soovin tänada eesistujariiki mitte ainult esimese päeva, vaid samuti teise päeva eest, kuna teisel päeval jõuti järeldusele, et käesoleva Euroopa Liidu näol pole tegu turuühiskondadega. Tegu on sotsiaalsete turumajandustega, mis tähendab, et oleme favoriidid sotsiaalsete teemade ühendamisel majanduse konkurentsivõimega. Hästi tehtud, eesistuja ja sõber, kui ma nii võin öelda, sest sellega jõuan kolmanda ja viimase sõnumini.

Andkem eesistujariik Portugalile selle viimane tippkohtumine detsembris, mille käigus eesistuja mitte ainult ei allkirjasta asutamislepingut, vaid mille käigus meie kinnitame, et Lissaboni protsess viidi hästi läbi. Seega asugem tegutsema. Liigutagem endid. Seda inimesed meilt ju ootavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE). – (FR) Härra president, Euroopa Liit saab endale uue lepingu. Ilmselgelt saab kahetseda mõningaid asju: kahetseda, et tekstis hüljati Euroopa Liidu sümbolid; kahetseda mõne riigi võidetud erandiklausleid, eriti harta osas, ja lõpuks kahetseda lepingu keerukust, mistõttu nõuan mina konsolideeritud teksti, et Euroopa kodanikud leiaksid oma tee selleni. See oleks hea.

Kõigest hoolimata annab see leping meile vahendid Euroopa taaselustamiseks, eeldusel, et me seda soovime. Selle tekstiga saab Euroopa Liit vahendid, mida vajab oma integratsiooni jätkamiseks, ühise poliitika laiendamiseks ja süvendamiseks. Energia, kliimamuutuste, sisserändepoliitika, terrorismivastase võitluse, majandusliku koordineerimise, välis- ja kaitsepoliitika ning arengupoliitika osas saab Euroopa nüüd edasi liikuda.

See sõltub lihtsalt poliitilisest tahtest. Mitte keegi ei saa nüüd enam kasutada vabandust, et institutsionaalsetest tegutsemisvahenditest jääb vajaka. Nüüd peavad kõik seisma silmitsi oma kohustustega ning seda öeldes mõtlen institutsioonide kõrval eelkõige liikmesriikidele. Need on Euroopa jaoks head uudised ja ma loodan, et need on head ka kodanike jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Mirosław Mariusz Piotrowski (UEN). - (PL) Härra president, vastupidiselt Poola süngetele ennustustele ja alusetule kriitikale viimaste parlamendis toimunud arutelude ajal, eriti Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liidri poolt, osutus Lissaboni tippkohtumine diplomaatiliseks kompromissiks. Nii ELi kui ka Poola ametivõimud tajusid kokkuleppele jõudmise potentsiaali. ELi pool näitas üles, et hindab Poola olulisust ja potentsiaali kohtujuristide arvu suurendamisel Euroopa Kohtus ja samuti Ioannina klausli säilitamisel.

Peame lootma, et kompromiss, milleni tippkohtumisel jõuti, on üksnes sissejuhatus konsulteerimisele Euroopa kodanikega. ELi reformilepingu eelnõu on lõpuks liiga oluline dokument, et smugeldada seda salaja läbi poliitiliste koosolekuruumide. Ärgem unustagem, et lepingu eelmine eelnõu kukkus läbi kahe liikmesriigi rahvahääletusel. Kui me ei lase üldsusel veel kord öelda, mis neil on öelda ELi tuleviku kohta, siis ei riku see mitte üksnes ELi põhiväärtuseid, vaid annab selgelt tunnistust sellest, et valitsus kardab oma valijaskonna häält. Las demokraatia diktaatorid lasevad üldsusel endal väljendada oma tahet ELi tulevikunägemuse kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE). – Härra president, mina esindan Šotimaad. Minu erakond SNP moodustab Šotimaal uue valitsuse ning ma usun, et see valitsus osutub palju konstruktiivsemaks Euroopa Liidus osalemise suhtes kui ükski teine Ühendkuningriigi valitsus varem.

Ma tunnistan vajadust reformida aluslepinguid ning luua avatum, demokraatlikum, tõhusam ja vastutavam valitsust. Toetan põhimõtteliselt kvalifitseeritud häälteenamuse laiendamist ning Euroopa Parlamendiga kaasotsustamismenetlust. Kuid mitmekesisus, millele härra Barroso üsna õigesti viitas, tähendab alati seda, et soodustatakse riiklikke huve. Me ei tohiks kaotada sidet kohalike kogukondadega seeläbi, et tallame jalge alla nende huvid või esineme nõnda.

Šotimaa kardab, et ühise kalanduspoliitika tugevdamine, mis on aluslepingute ainupädevus, võib üksnes takistada kalavarude majandamise põhjalikku reformimist, mis on minu arvates vajalik. Kahjuks – ehkki see ei tulnud üllatusena – ei tõstatanud Ühendkuningriigi valitsus seda küsimust tippkohtumisel. Taas kord on Ühendkuningriigi valitsus ignoreerinud Šotimaa peamisi huve.

 
  
MPphoto
 
 

  Koenraad Dillen (ITS). - (NL) Härra president, põhiseadus on surnud. Elagu põhiseadus! Kuidas teisiti saakski kirjeldada Lissaboni sündmusi? Me kõik nõustume, et reformileping on ainult selle põhiseaduse kloon, mille prantslased ja hollandlased tagasi lükkasid, mis on, nagu ütles Valéry Giscard d’Estaing, veelgi vähem loetav kui selle originaal. Kõigest hoolimata tuleb iga hinna eest vältida rahvahääletusi, nagu meile öeldi.

Tõepoolest eksisteerib 2005. aastaga võrreldes üks suur erinevus. Seekord ei anta prantslastele, hollandlastele ja teistele Euroopa kodanikele võimalustki väljendada oma arvamust. Näite sellisest demokraatia põlgamisest võib leida volinik Wallströmi sõnavõtust, kellel on alati palju öelda lõhe ületamise kohta Euroopa ja kodanike vahel. Ta kutsub riikide parlamente üles ratifitseerima seda teksti võimalikult kiiresti.

Siiski on demokraatia tõeliseks austamiseks vaja, et kõigi ELi liikmesriikide kodanikud saaksid väljendada oma arvamust lepingu kohta, teksti kohta, mis mitmes suhtes kahjustab rahvusriikide suveräänsust rohkem kui vaja. Need, kes selle eest vastutavad, ei tohiks kaevata, kui kodanike hirm avaldub taas kord vastupanuna ametliku Euroopa vastu järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel.

 
  
MPphoto
 
 

  Hans-Peter Martin (NI). - (DE) Härra president, daamid ja härrad, kindlasti ei ole teil praegusel hetkel kerge! Riikides, kus lubati rahvahääletusi, näiteks Ühendkuningriigis või minu kodumaal Austrias, kirjeldatakse lepingut pisidetailina, millegi laiendusena. Teistes riikides, näiteks Saksamaal, räägitakse ühenduse täielikust ümberkorraldamisest ja ajaloolisest läbimurdest. Mis on nüüd tõsi?

Ma arvan, et peaksime antud olukorras tuletama meelde Lääne-Saksamaa endise presidendi Roman Herzogi sõnu ja väga selgeid ütlusi, kes oli lisaks selle kongressi esimees, mis vastutas põhiõiguste harta koostamise eest, ja kes ütles, et ELi põhiseadus kahjustab demokraatiat. Nüüd sisaldub see muudetud kujul reformilepingus.

Kui te ei soovi demokraatiat kahjustada, kui te ei soovi seda lämmatada, siis olgem vähemalt poliitiliselt viisakad ja lubagem rahvahääletusi, nagu neid on tehtud minevikus – viimase ELi põhiseaduse lepingu puhul – isegi Hispaanias ja Luksemburgis.

 
  
MPphoto
 
 

  Marianne Thyssen (PPE-DE). - (NL) Härra president, komisjoni president, nõukogu eesistuja, daamid ja härrad, vaadates muudatusi, mida reformileping teeb sellistes valdkondades nagu ränne, põllumajandus, politsei- ja õigusalane koostöö, ning otsuseid ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, põhiõiguste harta, euroala ja sotsiaalse turumajanduse kohta – mis on esmakordselt muutunud eesmärgiks – ja samuti valitsustevahelise solidaarsuse kohta energia valdkonnas, näib mulle, et see leping tugineb kongressi ja juuni tippkohtumise tulemustele ning pakub meile rohkem löögivõimet ja demokraatiat kui poliitilised institutsioonid. Nüüdsest on liit paremini varustatud, et anda inimestele vastused, mida nad ootavad, nii seesmiselt kui ka väliselt.

Viimasega seoses sooviksin õnnitleda nõukogu eesistujat päevakorra koostamise puhul. Nõukogu eesistuja, seeläbi, et lubasite tippkohtumisel otsustada mitte ainult lepingu üle, vaid vahetada samuti mõtteid meie põlvkonna probleemi – globaliseerumise üle – saatsite välja olulise sõnumi. Kui kõik on öeldud ja tehtud, siis ei ole olulised mitte institutsioonid – institutsioonide juhtimine –, vaid nende poliitika.

Sellega jõuan küsimuseni komisjoni presidendile. Kas arvate, et jõuline poliitika kujundamine on nüüdsest alates kuni lepingu lõpliku ratifitseerimiseni võimalik või paneb ratifitseerimine teid kartma, et te ei saa inimesi eksitada ja peate piirduma ettevaatlike küsimustega? Teisisõnu: kas konkreetsete projektide Euroopa jätkab eksisteerimist 2008. aastal?

Lõpuks kaks lühikest küsimust nõukogule. Härra nõukogu eesistuja, kas olete palunud riigi- ja valitsusjuhtidelt isiklikku poliitilist pühendumist, et nad viiksid asjaomastes riikides ratifitseerimise edukalt lõpule? Ma väga loodan seda. Teiseks: millal ilmub nende lepingute kooskõlastatud tekst? Lõppude lõpuks peab ju leping, mis sisaldab läbipaistvuse ja lihtsustamise eesmärke, olema loetav, kas või ainult inimeste seisukohast. Tänan teid, härra president, ja tänan teid, nõukogu eesistuja ja komisjoni president, juba ette vastuste eest minu küsimustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Jo Leinen (PSE). - (DE) Härra president, meil on Lissaboni strateegia ja loodetavasti saame nüüd samuti Lissaboni lepingu ning need mõlemad viivad Euroopat edasi. Parlament ning eriti põhiseaduskomisjon on võidelnud ja töötanud uue Euroopa lepingu nimel seitse aastat. Mööndavasti me ei ole saanud põhiseadust, kuid me saame öelda, et see reformileping on edasiminek igas suhtes. Ei ole ühtki punkti, milles oleksime Nice’i lepinguga võrreldes mahajäämuses. Kõik läheb edasi ja toob meid lähemale 27 liikmesriigist koosnevale Euroopa Liidule. Peame seda samuti ütlema väljas ootavatele kodanikele.

Uue lepingu võitjad on Euroopa kodanikud. Eksisteerivad erinevad otsese ja kaudse osalemise vormid Euroopa poliitikas ning meie oleme suutelised lahendama suuri probleeme, millele on siin viidatud, kiiremini ja tõhusamalt. Võidavad samuti kodanike esindused Euroopas, riikide parlamendid ja Euroopa kodanike esindus – Euroopa Parlament. Sel eesmärgil ei kahjustata demokraatiat – nagu just öeldi ja mis on täielik nonsenss –, vaid tegu on Euroopa demokraatia viimistlemisega, mille saavutame selle lepinguga tegelikult.

See oli nüüdseks juba neljas kokkulepe. Ma loodan, et see oli viimane kord, kui liikmesriigid pidid sel eesmärgil kokku tulema. Nüüd tuleb kogu jõud suunata ratifitseerimisele. Ma loodan, et mitte ükski riik ei ütle „ei”. See on võib-olla selle lepingu viimane võimalus. Iga „ei” tooks endaga kaasa eraldatuse, võib-olla isegi selle riigi isoleerituse. Me loodame, et nii ei juhtu. Kõik jõud tuleb suunata ratifitseerimisele, et saaksime lepingu 2009. aastaks.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Miguel Angel MARTÍNEZ MARTÍNEZ
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Lapo Pistelli (ALDE). (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, kunagi oli Milano metroo seinale kirjutatud väga teravmeelne ja küüniline lööklause „tulevik ei ole see, mis ta kunagi oli”, just nagu ilm või toit.

Elame ajal, mil noorem põlvkond ei ole enam veendunud, et tulevik saab olema parem, nagu mõtlesid kunagi nende vanemad. Tõepoolest võib kuulda inimesi ütlemas, et „Euroopa ei ole enam see, mis ta kunagi oli”. Meie mandril tärkab ja areneb suveräänne, natsionalistlik, Euroopa-vastane mõtteviis. Me oleme kuulnud mõnesid teemakohaseid näiteid täna hommikul siin parlamendis.

Ma usun, et Lissaboni tulemus on oluline, ehkki pigem kiiruse poolest, millega selle üle otsustati, mis saadab positiivse sõnumi avalikule arvamusele, mitte sisu poolest, kuna jätkuvalt eksisteerib palju erandeid ja klausleid ning see on jätkuvalt liiga keeruline. Sellele vaatamata on parlamendil, komisjonil ja nõukogul aega 18 kuud, et taastada avalik arvamus pärast seda kriisiperioodi.

Me kõik või vähemalt enamik meist siin parlamendis usub, et Euroopa on lahendus globaliseerumisega seotud muredele ja mitte nende põhjus ning me oleme tugevamad, kui käsitleme rännet, kliimamuutusi, innovatsiooni ja teadusuuringuid üheskoos. Nõnda mõtleb enamik parlamendiliikmeid. Nüüd on meil aega 18 kuud, et veenda selles 500 miljonit kodanikku, kes elab Euroopas, enne Euroopa Parlamendi valimisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Mario Borghezio (UEN). (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, Lissaboni tippkohtumisel oli üksainus tulemus: Euroopa kodanike eemaldumine Euroopa Liidust, et teha ruumi lobitöötajatele ja tehnokraatlikele võimudele. Nägemust sellest, mille nimel võitleme – kodanike ja piirkondade Euroopa – muutub üha ähmasemaks. Isegi meie parlamendis: kus on korsiklased, Valle d’Aosta elanikud, baskid, kus on bretooni separatistid, elsaslased?

Kohtade jaotamisel on häbi, et meie riik, mida esindab nördinud peaminister Prodi, saab lüüa Prantsusmaalt. Isegi see ei olnud piisav hääbuvale härra Prodile, kes oli Lissabonis justkui Alice Imedemaalt, täiesti eksinud ja valesti informeeritud. Tänu härra Prodile jäeti Itaalia välja deklaratsioonist, ühisdeklaratsioonist, millega Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik palusid üsna õigustatult astuda Euroopal samme, et vältida USA riskantsete hüpoteeklaenude turu kriisi kordumist.

Härra Prodi ütles pressile antud avaldustes maailma finantskriisi kohta, et ta ei saa aru, miks on Euroopa laenamise suhtes sellisel seisukohal. Endine konsultant ja komisjoni endine president Goldman Sachs võib mõnikord käituda nagu rahvusvahelise panga konsultant, kuid tal ei ole kavas muretseda tohutute tagajärgede pärast Itaalia peredele – samuti põhjapoolsetele –, keda rõhub hinnakoorem ja kes ei tule ots-otsaga kokku...

(Juhataja katkestas kõneleja)

 
  
MPphoto
 
 

  Íñigo Méndez de Vigo (PPE-DE). - (ES) Härra juhataja, nõukogu eesistuja, komisjoni president, minu fraktsiooni kõneleja Joseph Daul ütles, et Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon on rahul, kuna oleme ummikseisust välja tulnud, kuid me ei ole õnnelikud. Me ei ole õnnelikud, kuna valitsustes ei valitse just väga Euroopa-meelne õhkkond, mis on vastuolus valimistulemustega, millega president Barroso viitas Euroopa kodanike tahtele, samuti ei ole me rahul, kuna Lissaboni leping sisaldab paljusid mõõdu järgi valmistatud elemente valitsustele, mis tahavad järjest rohkem endale ja järjest vähem Euroopale.

Nõukogu eesistuja, te viitasite – ja ma sooviksin teid õnnitleda saavutatud kokkuleppe puhul, kuna sooviksin rõhutada, et pean seda kokkulepet oluliseks meie väljumisel ummikseisust – te viitasite kolmele küsimusele, mida sooviksin nüüd rõhutada.

Esiteks arvan, et siin täiskogul on väga oluline kuulutada ametlikult välja põhiõiguste harta. Seda ei tehtud Nice’is, seda tehti salaja. Tehkem seda ametlikult, kuna põhiõiguste harta, kas koos või ilma eranditeta, on Euroopa kodanike DNA.

Teiseks, härra nõukogu eesistuja, tunnen muret Euroopa Parlamendi kohtade jagamise pärast, kuna see, mille olete vastu võtnud, rikub lepingus sätestatud kahaneva proportsionaalsuse põhimõtet. Kas see hakkab parlamendis kehtima? Vaatame, mida teha annab, kuid te olete teadlik sellest, et see, mille te vastu võtsite, ei võimalda kahanevat proportsionaalsust.

Lõpuks kõrge esindaja küsimus. Ma arvan, et jõudsite heale kokkuleppele, kuid ma arvan, et nõukogu eesistuja, kõrge esindaja ja komisjoni president moodustavad paketi, mida peame arutama parlamendis.

Kokkuvõttes, härra nõukogu eesistuja, arvan, et see oli Paul Valéry, suurepärane poeet ja võib-olla seetõttu suurepärane eurooplane, kes kirjutas, et luuletus ei ole kunagi lõplik, üksnes hüljatud. Ka Euroopa ehitamine ei lõpe kunagi. Antud juhul oleme konsensuse huvides loobunud mõnedest põhiseaduse lepingu eelistest, kuid me jätkame nende nimel võitlemist. Toetasime neid samuti preambula lauses, mis – irooniliselt – päästeti hävimisest: veelgi lähedasem liit Euroopa kodanike vahel. See on meie eesmärk, härra nõukogu eesistuja.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Marinus Wiersma (PSE). - (NL) Härra juhataja, Madalmaad jagavad samuti laupäevahommikust kergendustunnet kokkuleppe saavutamise pärast ning seetõttu arvan, et oleme tänu võlgu nõukogu eesistujale. Uus leping võimaldab Euroopa Liidul edasi areneda. Liit muutub kindlameelsemaks ja demokraatlikumaks. Euroopa Liit seisab taas omil jalul. Liit saab nüüd taas keskenduda oma olulisele ülesandele; asuda tööle tegevuskavaga, mis ulatub sotsiaalse Euroopa edasiarendamisest kuni paremini kooskõlastatud välispoliitikani. See on samuti parim võimalus, kuidas tuua Euroopat kodanikele lähemale.

Minu kodumaa Holland on näinud kõvasti vaeva arutlemaks lepingu olemuse üle, mis on nüüd vastu võetud, ja erinevuste üle praeguse lepingu ja endise põhiseaduse lepingu vahel, mille riik rahvahääletusel tagasi lükkas. Järeldus oli, et erinevused on sellised, et teist rahvahääletust ei ole vaja. Uues lepingus puudub esialgse põhiseaduse põhiseaduslik olemus ning meil ei ole vaja korraldada uut rahvahääletust. Selleks on vaja lihtsalt tavalist parlamentaarset ratifitseerimist.

Reformidel, mille üle otsustati, on meie siiras toetus, kuna need saavutavad olulisi edusamme – eriti Euroopa Parlamendi õiguste osas –, muutmata sealjuures tasakaalu liikmesriikide ja Euroopa institutsioonide vahel. Suurem liit vajab teistsuguseid, laiaulatuslikemaid eeskirju. Loodetavasti liiguvad nüüd kõik liikmesriigid edasi ratifitseerimise suunas, et saaksime 2009. aastal minna edasi uute eeskirjadega, et edendada Euroopa Liidu olulist rolli kõigis valdkondades, kus meie kodanikud meilt seda ootavad.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Hans-Gert PÖTTERING
President

 
  
MPphoto
 
 

  Bronisław Geremek (ALDE). - (PL) Härra president, sooviksin alustada oma hääle lisamisega nendele siiralt tänulikele häältele, mis kõlasid eesistujariik Portugalile. On saavutatud märkimisväärne edu. Euroopa Liit vajas väljapääsu lüüasaamisest ja ebaõnnestumisest, vajas poliitilist mõõdet ning tänu eesistujariik Portugalile ta selle ka sai.

Samuti pean seda äärmiselt tähtsaks, et põhiõiguste harta on nende otsuste osa, ning sooviksin siinkohal lisada, et põhiõiguste harta on kompass, instrumentaarium Euroopa jaoks. Ma ei suuda isegi ette kujutada, kuidas riik, mis soovib olla osa Euroopa Liidust, võiks samal ajal lahutada ennast sellest, mida peab oma moraali, filosoofiliseks ja poliitiliseks aluseks.

Kriitilisi sõnu rääkis siin minu kolleeg Andrew Duff seoses Briti valitsuse seisukohaga, kes nõudis erandiklauslit. Mina olen paremal seisukohal. Poola valitsus, kes palus erandiklauslit Poola inimeste poolt vastu võetud otsuse tulemusena, on jäämas ilma oma võimust. Sooviksin avaldada siirast lootust, et järgides poliitilist ümberkorraldust, mis toimus minu esindatavas riigis, ja lojaalsusest Poola solidaarsuse traditsiooni vastu järgib Poola põhiõiguste hartat täielikult. Poola nõustub täielikult põhiõiguste hartaga, ilma mingite eranditeta.

 
  
MPphoto
 
 

  Alain Lamassoure (PPE-DE). - (FR) Härra president, ülekaaluka Prantsuse erakonna UMP kõnelejana õnnitlen eesistujariik Portugali ja olen rõõmus kokkuleppe üle lepingu teksti kohta. See annab laienenud Euroopale eeskirjad, mida see vajab, et toimida tõhusalt ja demokraatlikult.

Kaasraportöörina Euroopa Parlamendi koosseisus on mul samuti hea meel, et nõukogu nõustus resolutsiooni ettepanekuga, mille üle parlament hääletas 11. oktoobril. Nõukogu kiitis seeläbi heaks tähenduse, mille andsime kahanevale proportsionaalsusele, selle põhimõtte ülekandmisele arvudesse, Eurostati arvandmete kasutamisele, et väärtustada elanikkonna arvessevõtmist ja soovi leida stabiilsem süsteem pärast 2009. aastat.

Nõukogu kokkulepe on rohkem kui 100protsendiline kokkulepe, see on 101protsendiline kokkulepe, kuna nõukogu lisab, et üks lisakoht tuleb anda Itaaliale, ilma selgitusteta. Sel põhjusel esitan kaks märkust.

Esimene märkus puudutab seda, nagu te ütlesite, härra president, et kõigil parlamendiliikmetel säilib hääleõigus, isegi presidendil ja isegi 73. itaallasel – vastupidiselt visadele kuulujuttudele, mida mõned ajakirjanduses levitavad.

Minu teine märkus puudutab seda, et Itaaliale antud 73. koht kaldub kõrvale lepingusse kirjutatud kahaneva proportsionaalsuse põhimõttest, mille esitas parlament ja mille kiitis heaks nõukogu. Seetõttu peame tagama, et otsust kohaldada artiklit 9a ei saa rünnata Euroopa Kohtus ja sel põhjusel esitavad raportöörid läbivaadatud eelnõu parlamendile, võttes arvesse Euroopa Ülemkogu soove.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Siiras tänu teile raporti eest kohtade jaotamise kohta, samuti tänud härra Severinile. Olete teinud siinkohal suurepärast tööd ja me oleme saatnud teid 99% teekonnast.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernard Poignant (PSE) . (FR) Härra president, „Mitte miski ei ole võimalik ilma meesteta, mitte miski ei kesta ilma institutsioonideta”. Nõnda ütles Jean Monnet ja see peab paika ka meie olukorra puhul.

Kas leping on siis perfektne? Loomulikult mitte! Jean Monnet’l on ka sellele vastus. Rooma lepingu kohta kirjutas ta, et ta ei küsinud endalt, kas leping oleks saanud olla parem, kuna see vastas kõigele, mis oli tol ajal võimalik ja vastas kogemustele. Möödas on ajavahemik 1957–2007. Kas me riskime uuesti alustamisega? Ei, loomulikult mitte. Kolmandat lepingut ei tule. Ühest kriisist piisab. Kaks on liiga palju. Jean Monnet’l on taas kord vastus: „Ma olen alati arvanud, et Euroopa areneb nende kriiside kaudu ning et Euroopa saab olema nende kriiside lahenduste summa.” Selline see leping ongi.

Kuid ilmselgelt ei nõustu kõik, kuna meie Briti sõbrad on elavalt huvitatud eranditest. Ma elan poolsaarel, sestap mõistan saarlaste mentaliteeti. Jean Monnet koges seda 1951. aastal söe ja terasega. Nad ei olnud huvitatud, seda pakuti neile ja seejärel nad tulid pardale. Tuletagem meelde Tony Blairi. Ta kirjutas alla Maastrichti lepingu sotsiaalprotokollile. Me leiame kindlasti mõne Briti kolleegi, kes kirjutab ühel päeval alla põhiõiguste hartale. Olgem kannatlikud ja ärgem unustagem Hiina diplomaati, kes ütles kord, et ta imetleb arukat aeglust Euroopa loomisel. Liikugem edasi.

Loomulikult sooviksin lõpetada eesistujariigi Portugali õnnitlemisega ning kuna olen prantslasest parlamendiliige, olen uhke eesistujariik Portugali pärast ja tingimuste pärast, mille korral näib, et oleme saanud kaks ühe hinnaga!

 
  
MPphoto
 
 

  Hartmut Nassauer (PPE-DE). - (DE) Härra president, daamid ja härrad, ühe hingetõmbega on Euroopa Liit väljunud oma põhiseaduslikust ummikseisust. Uus Euroopa Liit saab olema tegutsemisvõimelisem, demokraatlikum ja läbipaistvam ning ta on võimeline täitma oma ülesandeid edukamalt nii liidu sees kui ka kogu maailmas. See on hea ja sellega seoses õnnitlen eesistujariik Portugali. Kui ma mainin uhkusega, et eesistujariik Saksamaa oli Lissaboni tee alguses, siis loodan, et te ei pane mulle mu ütlust sakslasena pahaks.

Kuid praeguseks ei ole lahendatud kõik probleemid. Seda näitasid absurdne episood 751. koha mandaadiga ja presidendi hääleõigusega. Küsimust, et kas ülemkogul on või ei ole õigust tühistada valitud liikme hääleõigust – olenemata seisukohast, ei tohiks üldse tekkidagi. Ma olen tänulik, et nii president kui ka parlamendi esindajad selgitasid seda valitsustevahelisel konverentsil kiiresti ja selgelt.

Sellele vaatamata probleem säilib. See on seotud parlamendi koosseisuga, mis on ebaselge pärast 2014. aastat. Ma olen veendunud, et see hõlmab süsteemi leidmist, mis määratleb ja reguleerib parlamendi koosseisu vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele, olenemata poliitilisest kapriisist. See ei saa olla õige, et nõukogu jagab parlamendi kohti nagu oleks ta mõisahärra. Me peame kuni 2014. aastani selle vastu võitlema.

Ühest olulisest eelisest ei ole võib-olla tänaseni piisavalt aru saadud: subsidiaarsuse põhimõtte tugevdamine. See on väga oluline samm, mis hõlmab riikide parlamentide vastutust Euroopa õigusloome eest, kui sellega on seotud subsidiaarsus. Subsidiaarsust ja nõuet tugevdada ühendust, mitte muuta seda nõrgemaks, härra komisjoni president. Me peame tulevikus selle nimel pingutama. Ma saan riikide parlamentidelt üksnes paluda, et nad kasutaksid neid uusi võimalusi ära!

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Corbett (PSE). – Härra president, tervitan samuti kõnealust kokkulepet, mis vaatamata mõnedele iseärasustele, nagu lisakoht Itaaliale, on hea pakett, mis väärib ratifitseerimist ja paneb Euroopa Liitu paremini toimima, parandades samal ajal selle demokraatlikku vastutust.

Lubage mulle jäänud viimasel minutil peatuda sellel teisel aspektil. Härra Kirkhope küsis just, kas oleme leidnud vastuse Laekenis tõstatatud küsimusele ELi demokraatliku vastutuse ja selle kodanikele lähendamise kohta. Ütleksin, et oleme kindlasti liikunud selles suunas. Tuletagem meelde üht: kui see leping jõustub, siis ei saa ühtki Euroopa õigusakti võtta vastu esiteks ilma, et seda oleks eelnevalt kontrollinud kõigi riikide parlamendid; teiseks peab selle heaks kiitma nõukogu, mis koosneb nendesamade riikide parlamentide ministritest, ning kolmandaks peab selle heaks kiitma Euroopa Parlament, mille liikmed on valitud otse kodanike poolt Euroopa küsimustega tegelemiseks Euroopa tasandil.

Sellist vastutuse taset ei ole olemas mitte üheski teises rahvusvahelises struktuuris. Vaadakem Maailma Kaubandusorganisatsiooni. Vaadakem Rahvusvahelist Valuutafondi. Vaadakem Maailmapanka. Vaadakem Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni. Või ükskõik millist muud organisatsiooni: mitte kusagil mujal ei ole sellisel tasemel demokraatlikku vastutust kui rahvusriigis. Need, kes muretsevad demokraatliku vastutuse pärast rahvusvahelistes struktuurides, peaksid keskenduma nimetatud institutsioonidele ja organisatsioonidele. Me peaksime olema uhked selle üle, mida oleme saavutamas demokraatlikus Euroopa Liidus.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogdan Klich (PPE-DE). - (PL) Härra president, meil on tõepoolest uus leping ja ainuüksi see on põhjus, et tunda rahuldust. Siiski on veel midagi, mis on palju olulisem – see, et leping on hea. Leping on hea, kuna vastab kõigile väljakutsetele, millega Euroopa täna silmitsi seisab.

Veelgi enam: see vastab eesmärkidele, mis määratleti kohustusena Laekeni deklaratsioonis kuue aasta eest. Kooskõlas nende eesmärkidega reguleerib ja lihtsustab leping nii Euroopa Liidu institutsioonilist raamistikku kui ka õigussüsteemi. See muudab Euroopa Liidu demokraatlikuks, muu hulgas parlamendi seadusandja rolli tugevdamise abil. See toob liidu selle kodanikele lähemale ning teeb seda ühe moodusena kodanike algatuse kaudu.

Küsimus seisneb selles, kas liit soovib lepingu tulemusena omada suuremat mõju maailmas ja tegutseda tõhusamalt? See ei sõltu ainuüksi lepinguga loodud või muudetud institutsioonidest, see sõltub ennekõike liikmesriikide juhtide poliitilisest tahtest. Kui sellest jääb vajaka, siis ei ole kõik institutsioonilised reformid midagi väärt. Selleks et leping ei oleks kehtetu õigusakt, hinge vaakuv dokument, kutsun üles näitama välja poliitilist tahet selle allkirjastamisel ja pärast selle ratifitseerimisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Adrian Severin (PSE). – Härra president, reformilepingu tekst, milles lepiti kokku Lissaboni tippkohtumisel, on selge areng ja samm edasi Euroopa integratsiooni ajaloos, mida sooviksin nimetada Euroopa ühendamiseks. Seetõttu tuleks seda rahulolevalt tervitada.

Sellele vaatamata: ükskõik kui oluline see samm ka poleks, ei ole see viimane. Lühiajaliselt on ülioluline, et kõik 27 liikmesriiki ratifitseeriksid asutamislepingu. Nüüdseks peaks olema kõigile selge, et plaan B-d ega C-d ei ole olemas. Pärast ratifitseerimist peame jätkama keskpikas ja pikas perspektiivis vajalike reformide ja poliitikaga, kuni oleme saavutanud täieliku kooskõla Euroopa ajaloo ja geograafia vahel Euroopa riikidevahelise demokraatia raames.

Sellisel kergendushetkel on samuti ülioluline saada lahti igasugusest demokraatlikust silmakirjalikkusest ja demagoogiast ning tunnistada, et siinses keerulises maailmas on poliitilise haldamise jaoks vaja – rohkem kui kunagi varem – kutseoskust, mis ei saa olla rahvahääletuste teemaks. Peame paluma, et inimesed otsustaksid „jah”-i või „ei” abil põhimõtete ja alustalade üle, mitte keeruliste tehniliste üksikasjade ega keeruliste kompromisside üle. Lõpuks peame säilitama mittekäskiva mandaadi põhimõtte.

Teisest küljest peame samuti tunnistama, et edusammud, mida täna tähistame, on tehtud läbipaistvuse ja siiruse arvelt. Lõhe inimeste ja meie – poliitiliste juhtide – vahel jääb pärast Lissaboni sama suureks nagu varemgi. Kuni me seda lõhet ei ole ületanud, peaksid šampanjapudelid jääma avamata.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Zahradil (PPE-DE). - (CS) Härra president, Euroopa Tulevikukonvendi endise liikmena, ainsa riikliku parlamendi liikmena, kes oli kaasatud läbirääkimistesse, ja põhiseaduse veendunud vastasena juba algusest peale on mul hea meel öelda, et Lissabonis valitses kaine mõistus, vähemalt osaliselt.

Euroopa põhiseaduse kontseptsioon oli juba algusest peale väär. Mul on hea meel, et sellest öeldi lahti, ja mul on hea meel, et minu esindatav riik on üks neist, kes sellele kaasa aitas. EL ei ole riik, ei saa selleks kunagi ning sestap ei saa tal olla põhiseadust. See tuleb rajada valitsustevahelisele lepingule, mille puhul liikmesriigid, rahvusriigid, jäävad Euroopa integratsiooniprotsessi nurgakiviks.

Mis puutub lepingu sisusse, siis kõigile meile meeldivad või ei meeldi selle teatavad aspektid. Ühest küljest on mul isiklikult hea meel riikide parlamentide ja riigijuhtide rolli tugevdamise üle niinimetatud paindlikkuse klausli abil. Mis mulle aga teisest küljest ei meeldi, on riikide vetoõiguse vähendamine. Siiski, olen realistina teadlik asjaolust, et oleme jõudnud võimaluste piirile.

Sellele vaatamata pean tähtsaks fakti, et esimest korda ELi ajaloos on läbirääkimiste teel väljatöötatud kunstlikku kontseptsiooni teataval määral pärast selle tegelikkuses katsetamist läbi vaadatud. See annab mulle põhjust loota, et EL näitab ka tulevikus, et suudab eemalduda teatavatest kontseptsioonidest, kui need osutuvad kõlbmatuks, nagu näiteks – minu arvates – viiekümne aastane iganenud föderalistlik mudel. See annab mulle põhjust loota, et EL suudab liikuda tõelise, paindliku, detsentraliseeritud valitsustevahelise organisatsiooni suunas, mis tuleb toime 21. sajandi väljakutsetega.

Härra president, ma usun siiski kindlalt, et parlament ei anna järele kiusatusele äratada ellu juba surnud põhiseaduse ideed, kuna see näitaks üksnes seda, et ta on elevandiluust torn.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE). - (PL) Härra president, eelmisel nädalal ma ei arvanud, et võiksime nii edukalt lõpetada.

Esiteks võtsime Lissaboni tippkohtumisel vastu uue reformilepingu, mis on tohutu edusamm, ning ma õnnitlen soojalt peaminister José Sócratest, president Barrosot ja tõepoolest kõiki meid. Ma läksin, ilma et oleksin üritanud kehtestada vetot või võidelda selle lõpliku vormi üle. Minu arvates tähendab see seda, et Euroopa Liit on väljunud oma institutsionaalsest kriisist.

Teiseks on häid uudiseid minu esindatavast riigist, kus Euroopa-vastase ja paremäärmusliku valitsuse kõrvaldamine võimult viimastel päevadel on vastuvaidlematu edu. Poola inimeste seisukoht on kinnituseks sellele, mida olen öelnud juba mitu korda – enamik poolakaid toetab Euroopa integratsiooni, poolakad soovivad, et Poola oleks Euroopa Liidu partner, mitte selle vastane.

Sellised sündmused sisendavad kahtlemata optimismi Euroopa ühisprojekti tuleviku suhtes. Ma usun, et Euroopa Liit on valmis astuma vastu tuleviku väljakutsetele ning, nagu härra Sócrates õigesti täheldas: Euroopa Liit on nüüd tugevam ja seesmiselt rohkem ühtekuuluva struktuuriga, samuti kahtlemata jõulisem partner rahvusvaheliste ülemaailmsete suhete alastel läbirääkimistel. Nõukogu eesistuja ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikohad on potentsiaalsed relvad, mis, kui kasutada neid pädevalt, võivad positiivselt tugevdada Euroopa Liidu mainet.

Selle kokkuleppe üks kõige olulisematest saavutustest on lisaks see, et põhiõiguste harta muutus õiguslikult siduvaks. Loodan, et Poola uus valitsus annulleerib otsuse välistada Poola kodanikud harta IV peatüki – solidaarsus – sätete kohaldamisest. See peatükk sisaldab sätteid töötajate ja ametiühingute õiguste kohta, mis on eriti südamelähedased poolakatele ja Euroopa vasakpoolsetele.

 
  
MPphoto
 
 

  Tunne Kelam (PPE-DE). – Härra president, sooviksin õnnitleda eesistujariik Portugali suurepärase tulemuse eest antud olukorras. On üks asi, mida me ei tohi unustada: Euroopa Tulevikukonvendi peamine eesmärk, st ületada lõhe institutsioonide ja Euroopa kodanike vahel, on siiani täitmata. Nüüd on meil olemas vahendid ühise Euroopa poliitika kohaldamiseks. Vajame vaid poliitilist tahet ja otsustavust. Nüüd koondub kõik rakendamisele ning Lissaboni lepingu rakendamine peaks põhinema kahel põhimõttel: esiteks subsidiaarsuse põhimõttel.

ELi pädevuste määratlemine on selgelt väga julgustav saavutus, mis on seotud riikide parlamentide suurenenud rolli ja vastutusega, kuna meie kodanikud peaksid tajuma, et Euroopa Ühendus käsitleb ühenduse probleeme tõhusalt ning samas hoidub nende eludesse sekkumast seal, kus see pole vajalik.

Teine põhimõte on seotud solidaarsusega, mis on Euroopa ühenduse põhiväärtus. See, et Euroopa Parlamendi moodustamiseks lepiti kokku kahaneva proportsionaalsuse põhimõttes, on kindel märk solidaarsusest ning ma olen selle eest tänulik. Teine väga oluline katse, mille solidaarsus peab läbima, on ühise välispoliitika loomine energiavarustuse kindluse kohta, nagu selle möödunud kuul esitas Euroopa Parlament, sealhulgas kõrge eriesindaja loomine energia valdkonnas, kes alluks uuele välisasjade kõrgele esindajale.

Lõpuks tsiteeriksin ühte peent väljendust solidaarsuse kohta, mida komisjoni president Barroso ütles oma Venemaa kolleegile eelmise aasta mais Samaras, et ELile on solidaarsuse seisukohast Poola ja Eesti sama olulised kui Saksamaa ja Portugal.

 
  
MPphoto
 
 

  Jerzy Buzek (PPE-DE). - (PL) Härra president, pärast Lissaboni tippkohtumist võib arutelu Euroopa lepingu üle pidada lõpetatuks, kuna nüüd on meie ülim eesmärk ratifitseerida leping võimalikult kiiresti ja võimalikult tõhusalt.

Parlamendil on siinkohal mängida oma roll: palun ärge unustage, et lepingu kohaselt on meil varasemaga võrreldes suurem võim. Arvestada tuleb kolme punktiga: ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja rolli ja ülesannete kirjeldamine ning tema valimise küsimus, mis tuleb ühise otsusena Euroopa Ülemkoguga võtta vastu 2009. aasta 1. jaanuarist. Me peame selle ühisotsuse valmistama ette erinevates valdkondades, peamiselt julgeoleku ja kohtumõistmise valdkonnas. Kolmandaks peame pidama poliitilist arutelu, et viimistleda põhimõtted, mille alusel Euroopa Ülemkogu eesistuja tegutseb, pöörates erilist tähelepanu tema suhetele Euroopa Parlamendiga.

Kõige olulisem on siiski ratifitseerimine ning see sõltub suurel määral meist, Euroopa Parlamendi liikmetest. See toimub igas riigis erineval moel. Peame leidma viisi, kuidas veenda kodanikke, et see tähendab edu mitte üksnes liidule, mitte üksnes poliitikutele, vaid kõigile. Meie peamine ülesanne on ratifitseerimine. Tänan ja palju õnne.

 
  
MPphoto
 
 

  José Sócrates, nõukogu eesistuja. (PT) Härra president, daamid ja härrad, sooviksin teid tänada suurepärase arutelu eest tippkohtumisel ja Lissaboni lepingu teemal.

Esiteks: te võite selle lepingu kohta öelda, mida soovite, kuid seda, et Euroopa muutub selle lepingu tulemusel tugevamaks, ei saa keegi eitada. See leping kinnitab Euroopa väärtused, head väärtused, mis on alati olnud Euroopa integratsiooniprojekti vundamendiks. See leping hoogustab Euroopa majandust ja loob tingimused, kus Euroopa saab oma rolli maailmas paremini mängida.

Nagu paljud on ehk märganud: see leping muudab Euroopa institutsioonid ja poliitilise tegevuse palju demokraatlikumaks. See leping annab 27 liikmesriigist koosnevale Euroopa Liidule tõhusama otsustusprotsessi. Neile, kellele meeldib demokraatia, meeldib samuti, et demokraatiat hinnatakse meetodina, mis võimaldab tõhusamat otsustusprotsessi, ning kõik need, kes järgivad Euroopa poliitilist elu, mõistavad, et Euroopal on vaja tõhusamat otsustusprotsessi.

Lõpuks sooviksin öelda kõigile, kes kahtlevad lepingus ja Euroopa võimekuses: palun ärgake üles, maailm on lepingu suhtes juba järeldusele jõudnud. Euroopa on muutunud tugevamaks, suudab paremini vastata ülemaailmsetele väljakutsetele ning Lissabonist alates on maailm vaadanud Euroopat lootuses, et see suudab taas kord asuda täitma oma rolli maailmas.

Ei, see leping tähendab meile edu. Teised on juba Euroopa kohta öelnud: ei, ei mingit kahtlust, ärgake üles, me oleme tugevamad. Euroopa on Lissaboni lepingust alates enesekindlam ja Euroopa on nüüd valmis, et astuda tulevikule vastu, minna kaitsest üle rünnakule.

Graham Watson oli nii lahke ja mainis oma kõnes Pessoad. Sooviksin tänada teda tema isikliku lahkuse eest, kuna Pessoa on üks meie suurimaid luuletajaid ja ma sooviksin teda veel kord tsiteerida: kunagi ta kõneles „nostalgiast tuleviku suhtes”. Ka mina olen eurooplasena nostalgiline tuleviku suhtes ning ma olen nostalgiline aja suhtes, mil Euroopa arutles tuleviku üle, näitas juhtimisoskusi, ning ma meenutan neid päevi nostalgiaga ja usun, et kõnealune leping pakub Euroopale tingimusi selle teostamiseks.

Härra president, kui lubate, siis selgitaksin kahte asja: esimene on seotud parlamendi presidendiga, sooviksin parlamendiliikmetele öelda, et kellelegi ei ole kunagi mõttessegi tulnud, et nõukogu võiks teha ettepaneku, et parlamendi president peaks kaotama oma hääleõiguse. Presidendile jääb loomulikult see õigus alles. Ma ei tea, kuidas selline ekslik idee tekkis, kuid nõukogu otsustas, et parlamendis saab olema 751 liiget (750 pluss president). Järgmisena sooviksin öelda, et Ioannina klausli küsimus lahendati, mille kohta olen alati öelnud, et see lahendatakse. Ioannina peab olema õiguslikult siduv, kuid ei tohi sisalduda lepingus, ning lahendus, millega me välja tulime – deklaratsioon pluss protokoll – on täielikult kooskõlas meile antud mandaadiga.

Sooviksin samuti kiita eelmist eesistujat, nagu olen alati teinud ja nagu kavatsen ka jätkata. Lepingu kogu protsessi jooksul oli kaks otsustavat momenti. Esimene tekkis möödunud aasta oktoobris, kui Angela Merkel otsustas muuta lepingu oma eesistumise ja tulevaste eesistumiste peamiseks küsimuseks. See samm nõudis poliitilist julgust ja kujutas endast poliitilist riski. Sel ajal ei arvanud keegi, et sellel oleks edupotentsiaal. Ma nimetan seda otsustavaks hetkeks, kuna Euroopal oli vaja pöörduda tagasi poliitika juurde ning samuti taastada julgus ja poliitiline risk. Teine otsustav hetk, nagu ütlesin juba varem, oli siis, kui otsustasime kasutada ära viimast ülemkogu, et jõuda kokkuleppeni pigem oktoobris kui jätta see detsembri peale.

Härra president, sooviksin lõpetuseks öelda, et kindlasti ei ole paljud inimesed ja paljud Euroopa kodanikud, kes kunagi ei uskunud Euroopasse, selle lepinguga rahul, nagu nad ei oleks ka iga teise lepingu puhul. Siiski on ehk mõned inimesed, kes sooviksid teistsugust lepingut ja nemad väärivad dialoogi pidamist, neile tuleb öelda, et sellel hetkel oli meil valida, kas võtta leping või jääda institutsionaalse kriisi seisundisse.

Ma arvan, et kõik, kes said aru, et poliitikud peaksid tegelema pigem reaalsuse kui fantaasiatega, toetavad seda, mille üle Lissabonis otsustati. Mis puutub ratifitseerimisse, siis sooviksin selgitada, et see on iga riigi enda asi. Demokraadina ei saa ma siiski leppida, et need, kes soovivad riiklikke rahvahääletusi, püüavad seda tehes vähendada esindusdemokraatiat ja esitavad väljakutse parlamentaarsele ratifitseerimisele.

(Aplaus)

Ma olen demokraat ja Euroopa on demokraatlik ning demokraatidena jätame iga riigi otsustada, milline on parim meetod ratifitseerimiseks.

Lõpuks, härra president, daamid ja härrad, jah, ma olen väga uhke, jah, ma olen väga rahul, jah, ma austan seda, et võtsin koos paljude teistega osa ajaloolisest ja otsustavast hetkest, mil sündis Lissaboni leping, kuna see tähendab, et Euroopa liigub edasi.

(Vali aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Nõukogu eesistuja, sooviksin samuti tänada siiralt eelkõige välisminister Luķs Amadot, samuti Manuel Lobo Antunest, samuti suursaadik Mendonēa e Mourat ja nõukogu õigustalitust, mida koordineerib Jean-Claude Pires.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Barroso, Euroopa Komisjoni president. Härra president, Marianne Thyssen esitas väga konkreetse küsimuse: kas suudame teha edusamme praeguse ja viimase ratifitseerimise vahel? Nagu juba ütlesin: Euroopa kodanikele tulemuste pakkumisel saame aidata luua õiget poliitilist keskkonda, mis lihtsustab ratifitseerimist.

Seega oleks viga meie pakkumist aeglustada ning see oleks vastuolus komisjoni keskse kahetise strateegiaga, kus on sätestatud, et peaksime üheaegselt lahendama poliitilised institutsioonilised küsimused ning pakkuma konkreetseid tulemusi oma kodanikele. Hoopis vastupidi peaks komisjon ja Euroopa Parlament tegutsema aktiivselt – ning koos suudame olla veelgi aktiivsemad – Euroopa kodanike tegevuskava edendamisel.

Teine küsimus on seotud teabevahetuse ja demokraatiaga. Teabevahetus lepingu teemadel ja selle selgitamine meie üldsusele on ennekõike riigi ametiasutuste kohustus. Siiski on see samuti Euroopa institutsioonide ülesanne. Nõustun sellega, mida härra Queiró ütles Euroopa Parlamendi rolli olulisuse kohta selles küsimuses. Meie oleme komisjonis valmis oma kohustusi tihedas koostöös liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga tunnistama.

Nõustun Kelami ja Nassaueri tähelepanekutega subsidiaarsuse põhimõtte kohta. Väga oluline on rõhutada selle asutamislepingu lisandväärtust demokraatia osas. See muudab Euroopa demokraatlikumaks ja vastutavamaks ning omistab suuremat rõhku subsidiaarsusele. Subsidiaarsus on võimalus tugevdada Euroopat ja Euroopa institutsioone, mitte muuta neid institutsioone nõrgemaks, kuna tihedas koostöös kodanikega muutuvad nad õiguspärasemaks ja võivad teha paremaid otsuseid.

Usun samuti, et teabevahetuse puhul oleks õige – nagu rõhutas härra Corbett – selgitada uut demokraatlikku mõõdet. Oleme Euroopa Liidus uhked selle üle, et meil on selline demokraatlik süsteem. Me saame seda alati paremaks teha, kuid maailmas ei ole ühtki teist paika, kus oleks nõnda palju demokraatlikku osalust rahvusvahelisel tasandil kui Euroopa Liidus.

Samuti peaksime teabevahetuse puhul selgitama välja meie tugevdatud tegutsemisvõimet kodanike nimel valdkondades, mis valmistavad neile muret, näiteks kliimakaitse, energia ja ränne. Need on meie kodanike konkreetsed mured ning me peame need mured lahendama. Teabevahetuse osas peaksime samuti rõhutama tugevdatud tegutsemisvõimet rahvusvahelisel areenil.

Lõpuks soovin rõhutada ühte punkti, mida rõhutas härra Poignant ja ma tänan teda Jean Monnet tähtsuse rõhutamise eest. Vastab tõele, et Lissaboni leping ei ole täiuslik, kuid mõnikord räägivad inimesed, et oleme loobumas EÜ asutajaliikmete väärtustest ja kohustustest. See pole tõsi. Teeme seda, mida Jean Monnet ja paljud teised on öelnud: me loome ühise projekti pas ą pas ehk sammhaaval ning me peame selle tegemisel möönma, et peame pühenduma oma kodanikele ning et peame täitma konkreetseid ülesandeid ja saavutama konkreetseid tulemusi.

Lissaboni tippkohtumine, mis keskendub reformilepingule ja institutsioonidele ning teisel päeval näitab teed globaliseerumisele ja sellele, kuidas üheskoos tugevdada oma tegutsemisvõimet selleks, et astuda vastu globaliseerumise väljakutsele, on tõepoolest andnud ette tegevuskava Euroopa tulevikule. Seetõttu oli see suur edusamm ning eesistujariik Portugal, liikmesriigid, Euroopa Parlament ja komisjon peaksid tõepoolest tähistama seda fakti ning vaatama tulevikku taastunud eneseusaldusega.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Suur tänu komisjoni presidendile. See arutelu on näidanud, et me usume oma mandri, Euroopa tulevikku. Me peaksime selle suunas töötamisele veelgi rohkem pühenduma. Suur tänu.

Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud deklaratsioonid (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Minu esimesed sõnad on õnnitlused liikmesriikide juhtidele ajaloolise kokkuleppe puhul, mille nad sõlmisid Lissabonis, mis lõpetab palju aastaid kestnud institutsioonilise ebakindluse. Ma tervitan Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy järeleandmatut hulljulgust, tarkust ja asjalikkust ning Angela Merkeli suurepärast Saksamaa eesistumist 2007. aasta esimesel poolel, mis tõi institutsioonilise tegevuse rööbastele tagasi. Ma sooviksin õnnitlustele lisada esimehe Valéry Giscard d’Estaingi tunnustamise suurepärase ja tohutu töö eest. See kokkulepe korjab kokku vana teksti olulised poliitilised eelised: Euroopa Liidu stabiilne eesistumine, inimene, kes vastutab Euroopa diplomaatia eest, ning uus kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise mehhanism ning samal ajal Euroopa Parlamendi pädevuste tugevdamine. Mul on kahju, et on loobutud Euroopa Liidu sümbolitest (lipp, hümn ja moto). See leping võtab samuti arvesse sõnumit, mille prantslased ja hollandlased edastasid vana lepingu tagasilükkamisega, seeläbi, et ei jää esialgse teksti põhiseadusliku iseloomu juurde, ning seeläbi, et ei raiu Euroopa Liidu aluslepingute kivisse kogumikku Euroopa riiklikest poliitikatest, vaid selle asemel kuulub Euroopa demokraatia toimimise hulka.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexandra Dobolyi (PSE), kirjalikult. (HU) Ma pean seda suureks sammuks, et poliitikud, kes olid Lissabonis, olles teadlikud oma vastutusest ja jättes kõrvale oma ajaloolised lahkhelid, jõudsid kokkuleppele lepingu üle, mille valmimiseni kulus kuus pikka aastat ning mis kujundab Euroopa tulevase näoilme ja kehtestab raamistiku, mis võimaldab Euroopal tõhusalt toimida.

On oluline, et selle dokumendi, mis allkirjastatakse tänavu 13. detsembril, ratifitseerimisprotsess kulgeks liikmesriikides takistusteta. On ülioluline, et Euroopa Parlament jätkaks oma toetuse tagamist reformilepingule ning siinkohal juhime veel kord liikmesriikide tähelepanu ratifitseerimisprotsessi olulisusele.

Ungari on alati toetanud kindlalt põhiseaduslikku protsessi ja uskunud, et varem või hiljem leiavad liikmesriigid ühise keele ja suudavad Euroopa integratsiooniprotsessiga edasi minna.

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liikmena usun, et on oluline rõhutada, et vastu võetud dokument võib aidata positiivselt kaasa Euroopa Liidu välispoliitika tõhusamaks muutmisele ning võib samuti tõsta selle tõhusust rahvusvahelisel diplomaatilisel areenil. Reformilepinguga ei oodata muutuste toimumist mitte ainult välispoliitika valdkonnas, vaid samuti paljudes teistes küsimustes, mis on üliolulised ELi tõhusaks toimimiseks. Näiteks avab see võimaluse, et uus Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon, mis moodustatakse 2009. aastal, suudavad alustada tööd palju tõhusamal, läbipaistvamal ja demokraatlikumal alusel.

Selle ühise edu jaoks on ennekõike vaja poliitilist tahet võtta ühismeetmeid, sestap tundkem lepingust rõõmu, kuid protsessi edu tagamise huvides ei tohi me siinkohal peatuda; peame jätkama ühiseid jõupingutusi selle tagamiseks, et ratifitseerimisprotsess jõuab edukale lõpule.

 
  
MPphoto
 
 

  Jules Maaten (ALDE), kirjalikult. – (NL) Reformilepingu üle kokkuleppele jõudmiseks anti Lissabonis suletud uste taga üle väga palju kingitusi: Itaalia saab lisakoha Euroopa Parlamendis ja Bulgaaria kirillitsa „evro”, Poola jätkab otsustusprotsessi blokeerimist ka paljudel tulevastel aastatel ning Austria jätab Saksa üliõpilased oma ülikoolidest välja. Selline lehmakauplemine on keskaegne ja vastuolus meie püüdlustega saavutada liidus suurem läbipaistvus.

Sellele vaatamata võime olla rahul, et lõpuks ometi, pärast mitmeid aastaid kestnud arutelusid, oleme kokkuleppele punkti pannud, kuna leping parandab meie praegust olukorda. See ei ole küll kõige oivalisem kokkulepe, kuid tagab Euroopas suurema demokraatia. See annab Euroopa Parlamendile ja riikide parlamentidele rohkem mõjujõudu, võimaldab Euroopa kodanikel mõjutada poliitikat vahetumalt. See vastab vajadusele ühise energia- ja välispoliitika järele. Kopenhaageni kriteeriumide järeleandmatu jõustamine on paratamatu ning lõpuks on samuti vaja rohkem demokraatlikku vastutust nn oranži kaardi kasutuselevõtmisel, mis annab riikide parlamentidele võimaluse võidelda Euroopa õigusloome vastu subsidiaarsuse põhimõtte alusel.

 
  
MPphoto
 
 

  Witold Tomczak (IND/DEM), kirjalikult. – (PL) Tõde reformilepingu kohta on samasugune nagu Euroopa põhiseaduse kohta. Need dokumendid muudavad rahvusvahelise korralduse, milleks on Euroopa Ühendus, samuti liikmetevahelise liidu, milleks on Euroopa Liit, mandri superriigiks. Samuti mõjutavad nad sellise superriigi tunnustamist (liitumise abil Euroopa inimõiguste 1950. aasta konventsiooniga, mille osapoolteks saavad olla ainult riigid). Need dokumendid avavad tee ühtse Euroopa õiguse loomisele ilma liikmesriikide kaasamiseta (Euroopa Kohtu poolse põhiõiguste harta tõlgendamise kaudu). Võrdväärse tähtsusega näidete loetlemisele võiks kulutada palju aega.

Seda olukorda arvesse võttes trotsime Euroopa kodanikele õiguste tagamise küsimust uues superriigis, kuna praeguse hetkeni on liikmesriigid olnud need, kes on oma kodanikele neid tagatisi andnud. Seda probleemi ei ole reformilepingus üldse käsitletud. Kuna kodanike õigused ei ole mitte midagi muud kui kogukonna elu tasandile tõstetud inimõigused, kuna superriigi loomise projekti tõttu seisame silmitsi inimõiguste kriisiga Euroopas.

Peame seetõttu lükkama reformilepingu tagasi ja hakkama tegema põhjapanevat tööd süsteemi kohta, et tagada inimeste õigusi Euroopa integratsiooni tingimustes. Kui me seda ei tee, siis ähvardab Euroopat järgmine totalitaarsuse plahvatus.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Alejo VIDAL-QUADRAS
Asepresident

 

8. Päevakord
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Daamid ja härrad, fraktsioonide nõusolekul ja vastavalt meie kodukorrale teen ettepaneku teha käesoleva osaistungjärgu päevakorras järgmised muudatused.

Esiteks teen ettepaneku lükata järgmisse osaistungjärku edasi hääletus ELi-Venemaa tippkohtumise teemalise arutelu lõpus esitatud resolutsiooni ettepanekute üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Graham Watson, fraktsiooni ALDE nimel. – Härra juhataja, soovin tõstatada töökorraldusliku küsimuse vastavalt kodukorra artiklile 166 ja viitega artiklitele 45, 77, 89, 113 ja 155. Eile otsustasime, et koostame sellel nädalal resolutsiooni ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta, ning minu fraktsioon on veendunud, et peaksime selle juurde jääma. Ma tean, et selle otsuse üle püütakse viia läbi kordushääletust, kuid ma loodan, et parlament lükkab arukalt sellise kitsarinnalise lähenemisviisi poliitikale tagasi.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Kas on teisi märkuseid?

 
  
MPphoto
 
 

  Hannes Swoboda, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Härra juhataja, see puudutab nüüd samuti kaasparlamendiliikmeid. Meid ei teavitatud sellisest rakendusest. Eile oli siin teabevahetuse probleem. Ei Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni ega minu fraktsiooni teavitatud sellest palvest. Sel põhjusel tunneme end kõrvalejäetuna ja oleme hääletamisest hoidunud. Me mõlemad – st minu kolleeg härra Daul ja mina – esitame täna hommikul ettepaneku, et muudame seda resolutsiooni veelgi konkreetsemaks. Me märgime soovi resolutsiooni järele ja tunnustame seda tingimusel, et täiendame seda hoolikalt. Pärast tippkohtumist peame samuti saama kogu olemasoleva teabe, seetõttu teeme ettepaneku lükata see edasi kuni tippkohtumiseni.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Cohn-Bendit, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, ma ei tea, kui tihedalt suured fraktsioonid omavahel suhtlevad. Me oleme alati öelnud, et soovime resolutsiooni – peasekretariaate on sellest teavitatud. Oleme öelnud, et kui räägite avameelselt selle vastu, siis teeme meie samamoodi esmaspäevahommikusel hääletamisel, millele meil on õigus. Me oleme seda alati öelnud ja kui seda ei ole teile edasi öeldud, siis ei ole see mitte meie, vaid teie probleem.

Mis puutub sisusse: näiteks on viimastel nädalatel Venemaal võetud vastu uus seadus äärmuslaste kohta, mis piirab ilmselgelt ajakirjandusvabadust ja arvamusvabadust. Seetõttu soovime, et resolutsioon võetaks vastu enne tippkohtumist, et EL saaks anda teada meie seisukohast Venemaa suhtes selle resolutsiooni kaudu. Pärast tippkohtumist on meil ju võimalik koostada veel üks resolutsioon tulemuste kohta, aga parlament, mis tahab olla poliitiline, peaks enne tippkohtumist võtma häälteenamusega vastu poliitilise arvamusvabaduse, et näidata Venemaale, mida meie siin Euroopa Parlamendis mõtleme vabadusest ja demokraatiast.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Schulz (PSE). - (DE) Härra juhataja, küllap nõustume kõik sellega. Daniel Cohn-Bendit väljendas selgelt seda, mida me kõik mõtleme. Siiski kehtib siin parlamendis kodukord, mitte seetõttu, et soovime inimesi piinata, vaid seetõttu, et suurtel fraktsioonidel, kus on oluliselt rohkem kui 200 liiget, on samuti probleeme, mida teie fraktsioonis, härra Cohn-Bendit, on ehk vähemal määral – nimelt peame saama üksteisega konsulteerida. Kui ma liidan Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) fraktsiooni ja Euroopa Demokraatide ja oma fraktsiooni liikmete arvu kokku, siis on siin parlamendis oluliselt rohkem kui 450 liiget, kes vajavad konsulteerimiseks pisut aega.

Seetõttu teeksin järgmise ettepaneku: selle, mida härra Cohn-Bendit siin ütles, et peame Vene poolele teada andma, et peame seda seadust ebaõiglaseks ja see tuleb tühistada, komisjon ja nõukogu võivad siit jätkata. See on kindlasti kogu Euroopa Parlamendi tahteavaldus, mis on saanud selgeks juba selle arutelu käigus.

Kuid resolutsiooni üle, mis sisaldab 60–70 punkti, tuleb pisut arutleda ja ainult seda tehes saab see toimida. Seetõttu palume arutelu, resolutsiooni projekti ja hääletamist siis järgmisel istungil. See on tegelikult õiglane kompromiss. Palun sellele heakskiitu!

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Daamid ja härrad, vastavalt kodukorrale on küsimus, mille härra Watson tõstatas, õige ja kodukorras juba hästi sissetöötatud. Siiski on selge, et selles küsimuses lähevad arvamused lahku.

Vastavalt kodukorrale lahendame selle küsimuse meile ainuvõimalikul viisil, mis põhineb sellele, et parlament on suveräänne. Seetõttu korraldame kaks hääletust: esimene hääletus seisneb hääletamises selle üle, kas soovite selle küsimuse üle hääletada. Kui selle hääletuse tulemus on negatiivne, jääb päevakord nii, nagu see on, ja muudatusi me ei tee. Kui otsustate, et soovite hääletada, siis hääletame küsimuse üle, kas hääletada või mitte resolutsiooni ettepanekute edasilükkamise üle.

Seetõttu panen hääletusele küsimuse, kas parlament soovib selle küsimuse üle hääletada.

(Parlament otsustas küsimuse üle hääletada)

Niisiis panen nüüd hääletusele ettepaneku, mida teile tutvustasin, milleks on lükata järgmisse osaistungjärku edasi hääletus ELi-Venemaa tippkohtumise teemaliste resolutsiooni ettepanekute üle. Need, kes hääletavad poolt, hääletavad selle hääletuse edasilükkamise poolt järgmisse osaistungjärku, ja need, kes hääletavad vastu, hääletavad päevakorra mittemuutmise poolt.

(Parlament kiitis ettepaneku heaks)

Teiseks teen ettepaneku, et järgmised kaks raportit, mis on päevakorras neljapäeval kell 15.00–16.00, lükataks päevakorras vahetult hääletuste järele neljapäeval kell 12.00:

– Margie Sudre kalanduskomisjoni nimel koostatud raport muudetud ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, milles käsitletakse partnerluslepingu sõlmimist kalandussektoris Euroopa Ühenduse ja Madagaskari Vabariigi vahel (KOM(2007)0428 – C6-0064/2007 – 2007/0006(CNS)) ning

– Emanuel Jardim Fernandesi kalanduskomisjoni nimel koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Ühenduse ja Mosambiigi Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta (KOM(2007)0472 – C6-0284/2007 – 2007/0170(CNS)).

Kui rohkem märkuseid ei ole, lisame need hääletused neljapäevastele hääletustele kell 12.00.

 
  
MPphoto
 
 

  Christopher Beazley (PPE-DE). – Härra juhataja, tõstatan töökorraldusliku küsimuse härra Watsoniga samal õiguslikul alusel. Soovin ainult juhtida tähelepanu sellele, et meil on olnud väga oluline arutelu demokraatia suurenemise üle ELis. See taktika, mis on ilmselgelt edukas, näitab, et demokraatiat, isegi siin Euroopa Parlamendis, on vaja laiendada. Ma võin öelda suure fraktsiooni – fraktsiooni PPE-DE liikmena, mille liikmeks olemise üle olen ma eriti uhke –, et süüdistus resolutsiooni mittejärgmise eest esitati teistele fraktsioonidele. Avastasin, et see oli kahe suure fraktsiooni vahel sõlmitud kokkulepe. On üsna selge, et see ei ole jätkamiseks rahuldav viis.

Ma nõustun otsusega. Minu praktiline soovitus teile, härra president, oleks tagada, et täieliku sõnasõnalise aruande ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta peaks nõukogu eesistuja ning komisjoni president esitama president Putinile tippkohtumise ajal ja mitte pärast seda.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Margie Sudre (PPE-DE). – (FR) Härra juhataja, kalandusraportite päevakorda kandmisega seoses ma ei tea, kas see oli tõlkeviga, kuid te ütlesite, et see saab olema koos aruteluga ja tuleb päevakorda neljapäeva hommikul. See saab olema ilma aruteluta. Sestap arvan, et see oli tõlkeviga.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Daamid ja härrad, teeme ettepaneku, et need tuleb kanda neljapäevasesse hääletustundi kell 12.00. Mõlemad on praegu kantud päevakorda koos aruteluga neljapäeval kell 15.00–16.00. Seetõttu teeme ettepaneku kanda need ilma aruteluta neljapäevasesse hääletustundi, mis toimub kell 12.00.

(Parlament kiitis ettepaneku heaks)

 

9. Hääletused
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on hääletused.

(Hääletuste tulemused ja muud üksikasjad: vt protokolli)

 

9.1. EÜ ja Tšiili assotsiatsioonileping (Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine) (hääletus)
  

- Soovitus: Helmuth Markov (A6-0361-2007)

 

9.2. EÜ ja Šveitsi vaheline teadus- ja tehnikakoostöö leping (hääletus)
  

- Raport: Angelika Niebler (A6-0377/2007)

 

9.3. Ühenduse sordikaitse (hääletus)
  

- Raport: Neil Parish (A6-0373-2007)

 

9.4. Tuumaenergia (Pariisi konventsiooni muutva protokolli ratifitseerimine Sloveenia poolt) (hääletus)
  

- Soovitus: Giuseppe Gargani (A6-0369-2007)

 

9.5. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Espoo konventsioon (hääletus)
  

- Raport: Miroslav Ouzkż (A6-0395-2007)

 

9.6. Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsioon (hääletus)
  

- Raport: Jean-Marie Cavada (A6-0360-2007)

 

9.7. Schengeni infosüsteemi (SIS) keskkonna andmeside infrastruktuur (otsus) (hääletus)
  

- Raport: Carlos Coelho (A6-0357-2007)

 
  
  

- Enne hääletust:

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE), raportöör. – (PT) Härra juhataja, kuna oleme graafikust maas, teen kolm lühikest märkust. Esiteks avaldab parlament kahetsust viivituse pärast seoses SIS II-ga; teiseks seisab parlament silmitsi hädaolukorraga, sest kui me ei otsusta praegu, võivad liikmesriigid taastada sisepiirid, mis on lubamatu; kolmandaks eelistab parlament SISNETi kokkuleppe laiendamise tehnilist lahendust ning peab alternatiivset lahendust – kokkulepet s-Testaga – rahaliselt kahjulikuks lahenduseks, kuid kahjuks peame säilitama mõlemad, et ennetada piiride tekkimist, mida mitte keegi ei soovi.

 

9.8. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine (hääletus)
  

- Raport: Reimer Böge (A6-0378/2007)

 

9.9. Raamdirektiiv pestitsiidide säästva kasutamise kohta (hääletus)
  

- Raport: Christa Klaß (A6-0347-2007)

 
  
  

- Enne hääletust:

 
  
MPphoto
 
 

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Härra juhataja, tõstatan töökorraldusliku küsimuse kodukorra artikli 166 alusel, et tühistada meie kodukorra artikli 37 lõige 1.

Kodukorra artikli 37 lõige 1 käsitleb Euroopa Parlamendi juurdepääsu dokumentidele ja sätetele. Enne pestitsiidide üle hääletamise algust pommitati paljusid, kui isegi mitte kõiki parlamendiliikmeid e-posti teel palvega hääletada muudatusettepanekute poolt, mis lähevad isegi kaugemale kui komisjon meilt seda sooviks. Need elektronkirjad on pärit organisatsioonilt Pesticide Watch (pestitsiidide järelevalve), mille liikmesorganisatsioonid said Euroopa Komisjonilt suurel hulgal rahalisi vahendeid. Tõepoolest: osa 11,7 miljonist eurost kulutati kahel eelmisel aastal eelarvereal, mis on seotud komisjoni tegevusprogrammiga valitsusväliste organisatsioonide edendamiseks, mis peamiselt tegutsevad keskkonnakaitse ja programmi Life+ raames.

Vastavalt kodukorra artikli 37 lõikele 1, kas tohin paluda erinevaid arvamuste vahetusi komisjoni ja nende valitsusväliste organisatsioonide vahel, kes on teinud meile lobitööd kõigis nimetatud küsimustes? Selline palgalehe alusel lobitöö tegemine on endaga kindlasti toonud kaasa elektronkirjade arvu suurenemise Euroopa Parlamendi liikmetele, kuid muidugi mõista on see vale, kui üks komisjoni peadirektoraatidest kasutab suurtes summades maksumaksjate raha ning kuritarvitab valitsusväliste organisatsioonide rolli, püüdes ja muutes parlamendiliikmete ja komisjoni juhtiva peadirektoraadi seisukohti selles küsimuses.

(Tugev aplaus paremalt poolt)

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Härra Heaton-Harris, me edastame teie märkuse.

 

9.10. Taimekaitsevahendite turuleviimine (hääletus)
  

- Raport: Hiltrud Breyer (A6-0359/2007)

 
  
  

- Pärast hääletamist muudatusettepaneku 243 üle:

 
  
MPphoto
 
 

  Graham Booth (IND/DEM). – Härra juhataja, töökorralduslikult on see täielik läbikukkumine ning me peaksime üle minema täielikule elektroonilisele hääletamisele. See on kohutavalt naeruväärne!

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Härra Booth, see ei ole läbikukkumine. On tekkinud mõned vead, mis on statistiliselt võttes sellise pikkusega hääletamise puhul täiesti normaalsed. Naeruväärsed on teiesugused sekkumised.

(Aplaus)

– Enne hääletamist õigusloomega seotud resolutsiooni üle:

 
  
MPphoto
 
 

  Edward McMillan-Scott (PPE-DE). – Härra juhataja, töökorralduslikult ei soovi ma asju pikendada ning te olete liiga viisakas, et seda öelda, ent on olemas artikkel, mis lubab presidendil panna – kui tegu on nõnda pika hääletusega: kolmkümmend hääletust, mis kõik on kaheksa lehekülge pikad – see Euroopa Parlamendis hääletusele nii, et raport saadetaks tagasi vastutavale komisjonile põhjalikuks uurimiseks ja uuesti esitamiseks. Usun, et peaksime seda artiklit sagedamini kohaldama.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Hannes Swoboda, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Härra juhataja, olete teinud väga head tööd ja seega teeninud ära hea lõunasöögi, nagu me kõik. Me peaksime hääletamise homsele edasi lükkama.

 
  
MPphoto
 
 

  Joseph Daul, fraktsiooni PPE-DE nimel.(FR) Härra juhataja, kell on kaks pärastlõunal, me peaksime hääletamise katkestama. Mul on tõeliselt kahju, et selline raport peab jõudma täiskoguni. Teen ettepaneku, et järgmine kord tehakse sellega komisjonis rohkem tööd ja tulevikus, parlamendi reformimise kava kohaselt, vaadatakse need eeskirjad läbi. Me ei saa jätkata sellisel viisil töötamist.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Cohn-Bendit (Verts/ALE). - (FR) Härra juhataja, arvan, et see, mida minu kaasparlamendiliige just äsja ütles, on üpris õige, kuid ta peaks tunnistama, et tema fraktsioon oli see, kes ei austanud parlamendikomisjonis töötamist ja esitas kõik muudatusettepanekud täna siin.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Roberto Musacchio (GUE/NGL). - (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, antud päevakorrapunkti puhul võttis komisjon härra Cohn-Benditi sõnutsi otsuse vastu selge häälteenamusega, siiski töötab parlament selle otsuse vastu viisil, mida võib nimetada sihilikuks töö takistamiseks. Selline on olukord tegelikult. Sestap ei ole see küsimus seotud kodukorraga, vaid on seotud poliitilise hoiakuga.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Daamid ja härrad, kokku on langenud kaks õnnetut olukorda. Esiteks oli meil väga pikk eelnev arutelu, mis lükkas edasi hääletamise, ning teiseks on meil täna tegu selle istungjärgu ühe suurima hääletusega.

Sel põhjusel katkestame hääletuse antud etapis ja ma tänan teid koostöö eest.

 

10. Selgitused hääletuse kohta
  

- Raport: Miroslav Ouzkż (A6-0395/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Kõnealuse konventsiooni – mille eesmärk on määrata kindlaks poolte kohustused teatavate meetmete keskkonnamõju hindamisel nende varases kavandamisjärgus ja millega tehakse riikidele üldiseks kohustuseks teatada kõigist suurematest projektidest, mis võivad avaldada olulist negatiivset piiriülest keskkonnamõju, ning konsulteerida nende projektide osas – allkirjastasid ühendus ja selle liikmesriigid 26. veebruaril 1991. aastal ja selle kiitis ühendus heaks 27. juunil 1997. aastal.

Parlament kiitis heaks mõned muudatusettepanekud, eriti muudatusettepaneku, millega laiendatakse avalikkuse määratlust artikli 1 punktis x, eesmärgiga selgitada, et avalikkus, mis konventsiooni kohaselt võib menetlustes osaleda, hõlmab kodanikuühiskonda ja eelkõige valitsusväliseid organisatsioone, ning millega avatakse konventsioon poolte kohtumisel antud heakskiidu korral ühinemiseks Euroopa Majanduskomisjoni mittekuuluvatele liikmesriikidele, mis on väärt meie toetust.

Teine muudatusettepanek näib meie jaoks olevat vähem oluline. Põhimõtteliselt ma ei usu, et need võiks valmistada mingeid probleeme.

Seetõttu nõustusime raportööriga ja hääletasime selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Diamanto Manolakou (GUE/NGL), kirjalikult.(EL) Lühike raport sisaldab tõsiseid lõhesid, mis muudavad küsimuse tähtsuse olematuks.

Õigusloomega seotud eeskirjad, millega reguleeritakse keskkonnakaitset, on kompromiss vajaduse vahel kaitsta keskkonda ja suurte ettevõtete nõudmise vahel muuta oma ülemäärane tulu maksimaalseks, tulgu, mis tuleb. Tuluga tegelemine muudab ELi riikidevaheliste ettevõtete konkurentsivõime kõige muu kõrval esmatähtsaks. Järgnevalt kirjeldatud punktid iseloomustavad seda:

i. Kyoto protokoll, kus saasteainetega kauplemine on silmapaistev;

ii. kogu õiguslik raamistik, mis lihtsustab GMOde kasutamist ja kasutuselevõtmist;

iii. õigusakt selle üle järelevalve teostamise kohta, kas keemilisi aineid kasutatakse tarbekaupades lubatud tasemel. Selle õigusakti väljakujundamiseks kulus 40 aastat, ehkki selles on loomulikult palju erandeid, alates 1967. aastast (direktiiv (67/458/EMÜ) kuni 2007. aastani, mil jõustus REACHi määrus;

iv. jätkuvalt väga puudulik õiguslik raamistik radioaktiivsete jäätmete integreeritud käitlemise kohta;

v. biokütuste edendamine konkurentsimoonutuste abil toidukultuuride arvelt.

Rahvusvahelistel ettevõtetel on lubatud sellele vaatamata tegutseda keskkonnavaenulikult. Neid karistatakse üksnes mõne trahviga, mis moodustavad väga väikese osa täiendavast tulust, mis tekib keskkonna hävitamise tulemusel. Seda tõestab mõttetera, et kes maksab, see tellib muusika.

Usume, et need on olulised tegematajätmised. Vaja on lühidat, kuid väga tähendusrikast ja kasulikku viitamist nendele küsimustele.

 
  
  

- Raport: Cavada (A6-0360/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsioon ja selle protokollid sisalduvad justiits- ja siseasjade valdkonna konventsioonide ja protokollide loetelus, mis moodustab ühinemisakti I lisa.

Kõnealune konventsioon ja selle protokollid võeti vastu 1996. aastal eesmärgiga kehtestada ühine alus ühenduse finantshuvide kaitsmise kohta kriminaalõigusega ning see jõustus 2002. aastal, pärast seda, kui selle oli ratifitseerinud 15 liikmesriiki.

Selleks et vältida aja ja jõupingutuste raiskamist vaevarikastele läbirääkimistele, lepingu sõlmimisele ja ratifitseerimisele (27 liikmesriigi poolt) iga konventsiooni konkreetse ühinemisprotokolliga seoses, nähakse Rumeenia ja Bulgaaria ühinemisaktiga ette lihtsustatud süsteem ühinemiseks konventsioonide ja protokollidega, mille liikmesriigid on sõlminud Euroopa Liidu lepingu artikli 34 või EÜ asutamislepingu artikli 293 alusel.

Seetõttu toetan soovitust võtta vastu nõukogu otsus, mis lihtsustab käesoleva konventsiooni jõustumiskuupäeva kindlaksmääramist Rumeenia ja Bulgaaria suhtes.

 
  
  

- Raport: Coelho (A6-0357/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE), kirjalikult. – (LT) Ma sooviksin rääkida kahe dokumendi paketist – komisjoni ettepanekust ja nõukogu otsusest Schengeni infosüsteemi (SIS) infrastruktuuri paigaldamise, rakendamise ja haldamise kohta. Ma hääletasin mõlema resolutsiooni poolt ja olen seisukohal, et need on väga olulised ELi õigusloomega seotud dokumendid.

See, et SIS II käivitamist lükatakse kogu aeg edasi, on häbiväärne lugu. Me oleme nii palju graafikust maas, et on väga oluline leida sellest olukorrast väljapääs, mis võimaldaks meil kasutada SIS 1+ võrku ka pärast 13. novembrit 2008, st laiendada SISNETi võrgu pakutavat teenust ja luua varulahendus s-TESTA võrgule.

Nüüd on selge, et SIS II rakendamiseks eraldatud inim- ja finantsressursid tuleb ära jagada kolme projekti vahel, mida arendatakse samal ajal: SIS II, SISone4all ja andmeside infrastruktuuri paigaldamine, rakendamine ja haldamine. See mõjutab negatiivselt SIS II rakendamist.

Sel põhjusel on otsus SIS 1+ ja seejärel SISone4all rahastamise kohta väga oluline: kas seda rahastavad kõik osapooled või saab SISNET näiteks rahalisi vahendeid ELi eelarvest? ELi ja liikmesriikide rahaliste vahendite nõuetekohane jaotamine on väga oluline. Kuid võttes arvesse projekti tähtsust ELi julgeoleku suhtes, on ilmne, et SIS II on esmatähtis. Peame eraldama rahalisi vahendeid ELi julgeolekule ja andmeside infrastruktuuri arendamisele.

 
  
  

- Raport: Böge (A6-0378/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Alma Anastase (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Vaid aasta pärast Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomist 2006. aastal esitati fondile palve. Ma tervitan hääletamist otsuse üle fondi kasutuselevõtmise kohta, mis kujutab endast esimest püüet toetada Euroopa kodanikke, kes seisavad silmitsi globaliseerumise väljakutsetega.

Globaliseerumine on nähtus, mis pakub meile arvukalt võimalusi ja juhuseid, kuid valmistab samuti probleeme selle tagajärgedega kohanemisel. Sestap on väga oluline, et Euroopa Liit ei oleks mitte ainult suuteline sellistele väljakutsetele vastama, vaid samuti suudaks neile tõhusalt läheneda vajalike finantsinstrumentide kiire kasutuselevõtmise abil. Euroopa kodanike edasine turvalisus ja usaldusväärsus sõltub meie tegudest ja algatustest.

Mul on väga hea meel tervitada selle fondi orientatsiooni tööõiguse ja tööohutuse valdkonnale, kuid samas rõhutan hariduse olulisust antud valdkonnas ja vajadust võtta seda valdkonda arvesse samuti fondi tulevasel kasutuselevõtmisel. Lõpuks loodan, et tulevikus saavad vajaduse korral kõik ELi liikmesriigid kasu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmisest, mille vähem positiivsed mõjud mõjutavad meid kõiki, sealhulgas uusi liikmesriike. See on ainus viis, kuidas meil õnnestub luua tõeliselt jätkusuutlik areng ELi territooriumil tervikuna.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (PSE), kirjalikult. − Hääletasin Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi esmakordse kasutuselevõtmise poolt. Fond loodi pärast fraktsiooni PSE edukat kampaaniat, et leevendada globaliseerumise mõjusid Euroopa töötajatele.

Nimetatud juhul on fondi kasutatud, et aidata koondada ligi 900 mootorsõidukitööstuse töötajat Prantsusmaal.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) 2007. aasta märtsis taotles Prantsusmaa abi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondilt seoses 1345 töötaja koondamisega ettevõttes Renault SA ja 1057 töötaja koondamisega ettevõttes Peugeot SA ja nende tarnijate töötajate koondamisega.

Eelarvepiirangute tõttu sellele fondile (500 miljonit eurot aastas), selle piiratud abikõlblikkuskriteeriumide tõttu ja ajaomaste töötajate arvu tõttu oli ühenduse panus suurusjärgus 3 816 280 eurot. Seega moodustab see 1902 eurot iga Renault’ga seotud koondatud töötaja kohta ja 1190 eurot iga Peugeot’ga seotud koondatud töötaja kohta.

Euroopa Komisjoni hinnangul võib sellest fondist saada kasu 35 000–50 000 töötajat, kuid ELi andmed näitavad, et ümberstruktureerimise tulemusel koondatud töötajate arv ületab pool miljonit. Olukord on seda tõsisem, kuna enamik nendest töötajatest koondati ümberstruktureerimise tulemusel ELi-siseselt ning seetõttu ei hõlmata neid fondi abikõlblikkuskriteeriumidega.

Tegelikult on vaja lõpetada liberaliseerimise ja tulu suurendamise poliitika, mis põhjustab ümberpaigutamist ja ümberstruktureerimist, ning võtta meetmeid töökohtade säilitamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Janusz Lewandowski (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi 2006. aastal Prantsusmaal põhiseaduse kohta korraldatud rahvahääletuse nurjumise märkimisväärse mõju tingimustes. Juba algusest peale jäi mulje, et see on hüvitamise viis, mis on seotud töökohtade ümberpaigutamise süveneva probleemiga uutesse liikmesriikidesse, mitte globaliseerumise probleemiga. Sellisel kujul on fond vastus kartustele, mis on seotud Euroopa Liidu laienemisega, tugevdades neid oluliselt ja takistades kasu, mis võib tekkida 2004. aastal ühinenud uutest ja vanadest liikmesriikidest koosnevale Euroopale.

Pole mingi üllatus, et alustame abitaotlusega Prantsusmaalt, mis on seotud Peugeot’ ja Renault’ tarnijate probleemidega summas 3,8 miljonit eurot. Abitaotlus on nõuetekohaselt põhjendatud ja sai Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni täieliku toetuse.

Ma loodan, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ei muutu tüüpiliseks süsteemseks kasumlikkuse taotlemise vahendiks ehk teisisõnu meetodiks, mille abil raskustes siplevad ettevõtted püüavad saada ELi toetusi kriteeriumide alusel, mis ei ole väga täpsed. Liiga paljud Euroopa ettevõtted seisavad silmitsi ümberkorraldamise probleemiga maailmamajanduse konkurentsivõime nime all ning fond, mille aastane ülemmäär on 500 miljonit eurot, peab kõigile nendele vajadustele vastu tulema.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin selle raporti poolt, millega Euroopa Parlament toetab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist, mis asutati fraktsiooni PSE tugeva toetusega töötajate globaliseerumisega seotud mõjude leevendamiseks, rahaliste vahendite esmakordsele jaotamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. (PT) Otsus võtta kasutusele Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ja vastata Prantsuse valitsuse abitaotlusele on võimalus, mille üle peaksime põhjalikult järelevalvet teostama kontrollimaks, kas kõnealune fond pakub tõepoolest soovitud tulemusi.

Vastavalt sellele, mis kerkis esile arutelu käigus, mis peeti fondi loomise päeval, on fondi eesmärk olla institutsiooniline solidaarsusreform globaliseerumise protsessi ettenägematute ja negatiivsete tagajärgede suhtes. Ilmselt on turu vaba reguleerimine alati parem lahendus kui riigi või võrdväärne sekkumine. Igatahes eksisteerib see fond Euroopa Liidu ja lahenduste kontekstis, mida enamik liikmesriike kasutab sotsiaalkriiside lahendamiseks, seega on väljakutse tagada esiteks, et selle kasutuselevõtmise tulemused vastavad ootustele, ja teiseks, et sellist tüüpi sekkumine ei saada turule valesid signaale, soodustades seeläbi tahtmatult lahendusi, mis tekitavad isegi suuremat kahju. Kuna ma usun ja loodan, et see nii ei ole, hääletasin ma selle raporti poolt.

 
  
  

- Raport: Klaß (A6-0347/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Christa Klaß (PPE-DE). - (DE) Härra juhataja, sooviksin tänada oma kaasparlamendiliikmeid hääletuse tulemuse eest. See põhineb tulemusel raporti kohta, mis käsitleb pestitsiidide säästvat kasutamist. Kukutasime hääletusel läbi ülemmäärad. Siiski keskendusime kasutajate ja samuti müügimeeste koolitamisele ja teavitamisele. Üksnes asjatundlik ja oskuslik pestitsiidide käitlemine suudab tagada säästvust. Siinkohal rakendatakse loomulikult kõige uuemat tehnoloogiat ja asjakohasemaid teadmisi.

Toetame integreeritud kahjuritõrjet. Komisjon nõuab integreeritud kahjuritõrje kohutuslikuks muutmist põllumajanduses tervikuna 2014. aastaks. Ja siinkohal vajame selleks üldist standardit. Me ei saa integreeritud kahjuritõrjet suruda kindlaksmääratud kriteeriumidesse, kindlasti mitte kõikjal Euroopas.

Integreeritud kahjuritõrjet tuleb alati arendada paindlikult. Selleks on vaja tehnika hea tava ergutamist ja selleks on vaja ajendit, mis tuleb säilitada. Me peame seda siin veel üks kord enne teist lugemist arutama. Meil on veel võimalik koos nõukogu ja komisjoniga jõuda hea tulemuseni, nii et saame Euroopa Liidus jätkata kahjuritõrjega, mis on hetkel võimalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Caroline Lucas (Verts/ALE). – Härra juhataja, olen väga pettunud, et parlament ei teinud täna pestitsiidide paketi osas enamat. Nõnda paljude radikaalsemate ja progressiivsemate küsimuste abil oleksime võinud palju kaugemale jõuda. Kuid üks valdkond, millele praegu soovin keskenduda, on elanike valdkond. Neid tuleb pidada eriti ebasoodsas olukorras olevaks rühmaks, ohustatud rühmaks seoses nende õigustega ning täna tegime väikese sammu edasi nende õiguste kaitsmiseks hääletuse abil, mis just leidis parlamendis aset.

Inimesed, kes elavad koolide lähedal, mille lähedal asuvaid põlde pritsitakse, ning inimesed, kes elavad või töötavad põldude lähedal, mida pritsitakse, on äärmiselt suures pestitsiidide mõju ohus. Nad on pikaajaliselt kokkupuuteohus pestitsiidide seguga, mida pihustatakse nende kogukonnas kogu aasta jooksul ning mõnedel juhtudel isegi aastakümnete jooksul.

Kuni praeguseni ei ole elanikud konkreetse ohustatud rühmana kaitstud. See on oluline ja tõsine rahvatervise küsimus, kuna põllumajandustootjad ei saa kontrollida õhu kaudu levinud pestitsiide ning uuringud on näidanud, et pestitsiidid suudavad õhus levida mitmeid miile. Soovin, et oleksime läinud kaugemale ning keelustanud igasuguse õhust pihustamise.

Viimase paarikümne aasta jooksul on esitatud palju raporteid ägedate ja krooniliste haiguste kohta maapiirkondades. Meie parlament oleks saanud tänase hääletuse abil palju enamat teha, et kaitsta inimesi vähi, leukeemia, mitte-Hodgkini lümfoomi ja mitmete muude haiguste eest, ning ma olen väga pettunud, et me ei kasutanud ära seda võimalust, mis esitati keskkonnakomisjonis. Kahjuks lükkasid teised fraktsioonid tagasi nõnda paljud nendest positiivsematest meetmetest.

Kuid ma loodan, et inimesed jälgivad täna parlamenti ja avaldavad survet oma esindajatele, et me püüaksime teise lugemise ajal aidata paremini kaasa rahvatervise tagamisele. Nad ootavad meilt paremini toimimist. Me oleksime pidanud paremini toimima ning mul on väga kahju, et teised fraktsioonid meid täna ei toetanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Péter Olajos (PPE-DE). - (HU) Ungari Demokraatliku Foorumi (Magyar Demokrata Fórum – MDF) liikmena kasutan oma häält, et toetada mõlemat õigusloomega seotud teksti eelnõud, millega nähakse ette rangemad eeskirjad ja suurem kontroll taimekaitsevahendite kasutamise suhtes. Usun, et need sätted on verstapostid teel ohutuma ja tervislikuma toiduainete tootmise poole.

Ained, mis kujutavad ohtu tervisele, tuleb eemaldada ja pestitsiidide üldist kogust, mida me kasutame, tuleb vähendada. Ungaris on näiteks kasutatud kemikaalide hulk 15 korda väiksem kui Hollandis ja siiski aetakse Euroopa Liidu sekkumise abil Ungari maisi puhul juuksekarva lõhki. Seetõttu saame ja peame edasi liikuma puu- ja juurviljade ning muude toiduainete tootmise suunas ja kasutama selleks taimekaitsevahendeid säästvalt. Kui liikmesriigid soovivad koos kohaldada sätteid, peab neil selleks säilima ka võimalus. Tänan.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). - (CS) Volinik, ka mina panen pahaks fakti, et inimeste tervis on ohus, näiteks õhust pihustamise korral, ning et pestitsiidide kasutamine suureneb pidevalt resistentsuse suurenemise tõttu taimekaitsevahendite suhtes.

Pole kahtlustki, et peame ajakohastama eeskirjad pestitsiidide ohutu kasutamise kohta Euroopas. Siiski avaldan kahetsust, et siin parlamendis eelistatakse roheliste ja vasakpoolsete liikmete tõttu populistlikke ettepanekuid, näiteks pestitsiidide kasutamise keeldu kas tervikuna või kohalikul tasandil. Ma pean seda vastutustundetuks. Me räägime taimede ravimitest ja nende keelustamine oleks võrdväärne inimmeditsiinis ravimite keelustamisega. Loomulikult on mõlemad mürgised, kui neid ei kasutata nõuetekohaselt: järelikult peame oma jõupingutused suunama standardite edendamisele ja teabe levitamisele, mitte võtma teaduslikult põhjendamata, valimatuid ja liialt bürokraatlikke meetmeid.

Daamid ja härrad, kaine mõistuse tõttu ei toetanud ma enamikku teie ettepanekutest paketis. Seega ma ei usu, et Klaßi raport oleks osutunud väga edukaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Ryszard Czarnecki (UEN). - (PL) Härra juhataja, sooviksin öelda, et hääletasin Christa Klaßi raporti poolt ning tegin seda, kuna raport viitab Euroopa Komisjoni esitatud ettepanekute tugevdamisele. Pestitsiididega töötlemise sageduse vähendamise kontekstis 25% võrra viie aasta jooksul ja poole võrra – 50% – 10 aasta jooksul mainitakse konkreetselt riiklikke tegevuskavasid. Euroopa Parlamendil on antud küsimuses vaja olla visam ja ta peab Euroopa Komisjoniga võrreldes lähenema n-ö rohelisemalt.

Sooviksin samuti rõhutada, et minu otsust mõjutas fakt, et hääletusele pandud raportis on väide, et kõik liikmesriigid loovad kaitseribad, et takistada pestitsiidide sattumist hoidlatesse ja joogivette.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernadette Bourzai (PSE), kirjalikult. – (FR) Arvamuse koostajana vee kvaliteedi kohta nägin, et pestitsiidid on seotud keskkonnaseisundi halvenemisega ning eelkõige pinna- või rannikuvee puhul, kuna need säilivad aja jooksul, võivad kanduda väga kaugele ja kujutada endast saaste hajusvormi, mille asukohta on keeruline kindlaks määrata, kuna see tuleneb äravoolust, otsesest kadumisest mulda ja õhku, taimede pesemisest vihmaga jne. Üldisemalt võttes võib pestitsiidide praegune kasutamine meie põllumajanduses avaldada kahjulikku mõju meie tervisele. Komisjoni õigusloomega seotud ettepanekud pestitsiidide kasutamise kohta ning loa andmise ja turuleviimise meetmete kohta olid seetõttu väga oodatud.

Siiski leian, et eesmärgid on ebapiisavad ja sel põhjusel toetasin parlamendi täiskogu istungil edutult seisukohta, mille keskkonnakomisjon oli vastu võtnud, paludes ELil vähendada pestitsiididega töötlemise sageduse vähendamist 25% võrra viie aasta jooksul ja 50% võrra kümne aasta jooksul ning luua 10meetrised kaitseribad põldude ja veekogude vahele. Mul on eriti kahju selle pärast, et see on praegu esimene lugemine ja et seda teksti nõrgendatakse tõenäoliselt veelgi.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin Christa Klaßi raporti poolt ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks, kuna selle eesmärk on vähendada taimekaitsevahendite kasutamist ja see annab panuse kõrgetele ohutusstandarditele inimeste, loomade ja keskkonna valdkonnas.

Siiski pean oluliseks õhust pihustamise võimaluse säilitamist olukordades, kus ei ole toimivaid alternatiive või kus maapealne rakendamine hõlmab suuremat ohtu, ehkki Natura 2000 aladel, lisaks pestitsiidide keelustamise võimalusele, peaks samuti olema võimalik piirata nende kasutamist või vähendada asjaomaseid riske, mis eeldab konkreetset riskihindamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi vastuvõtmisega tunnistati, et taimekaitsevahendite mõju inimeste tervisele ja keskkonnale tuleb vähendada, rõhutades vajadust saavutada pestitsiidide säästvam kasutamine ja visandada kahetasandiline lähenemisviis, millega rakendatakse täielikult ja vaadatakse läbi asjaomane õiguslik raamistik ning töötatakse välja pestitsiidide säästva kasutamise temaatiline strateegia.

Nüüd on raportöör seisukohal, et komisjoni ettepaneku pealkiri on eksitav. Ettepaneku eesmärk on reguleerida pestitsiidide üht erirühma – nimelt taimekaitsevahendite kujul esinevaid pestitsiide. Seetõttu tuleks kogu direktiivi tekstis asendada mõiste „pestitsiidid” mõistega „taimekaitsevahendid”.

Direktiivi eesmärk on vähendada taimekaitsevahendite kasutamisega seotud riske ning mõjusid keskkonnale ja inimeste tervisele. Siiski peavad kavandatavad meetmed olema proportsionaalsed ja ei tohi unustada, et taimekaitsevahendite kasutamise riskide vähendamisele kaasaaitamine peaks esmajoones olema liikmesriikide ülesanne riiklike tegevuskavade abil. Ainult nii on võimalik erinevaid tingimusi ja olusid kohalikul tasandil asjakohaselt arvesse võtta.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Goebbels (PSE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin süstemaatiliselt kogu taimekaitse paketi vastu, et anda märku oma vastuseisust toimikule, mis ei olnud täiskogu istungiks veel valmis. 700 parlamendiliikme vastamisi seadmine 300–400 muudatusettepanekuga, mille üle hääletatakse 3–4 osas, on lihtsalt vääritu tegu seadusandja poolt. Sama hästi oleksime võinud korraldada loterii. See, et seadusandja soovib võidelda pestitsiidide kuritarvitamise vastu, näib kiiduväärt. Siiski: süsteemi korraldamine, mis on ühtaegu nii bürokraatlik kui ka ebatõhus, tuleneb halvast õigusloomest. Igatahes: kui soovime toita üha suurenevat elanikkonda, ei saa Maa hakkama ilma taimekaitsevahenditeta.

 
  
MPphoto
 
 

  Toine Manders (ALDE), kirjalikult. – (NL) Täna keeldus Euroopa Parlament nõustumast keskkonnafundamentalistide nõuetega ebapraktiliste eeskirjade järele pestitsiidide säästva kasutamise kohta. Peamiseks vaidlusküsimuseks oli keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ettepanek keelustada pestitsiidide kasutamine 10 meetri ulatuses veekogude lähedal. Sellel oleksid kohutavad tagajärjed avalike kohtade ja puhkealade, näiteks golfiväljakute omanikele sellistes riikides nagu Holland, kus väga suur osa pindalast on kaetud veega.

Hääletuse tulemus on kompromiss keskkonnakaitse ja toimivate eeskirjade vahel ametivõimudele ja ettevõtjatele. Meil on kollektiivne kohustus välistada riske ja vastab tõepoolest tõele, et ehkki pestitsiidide kasutamise puhul kehtib põhimõte „mida vähem, seda parem”, peavad eeskirjad olema realistlikud ja toimivad. Kui alternatiivid on olemas, tuleb neid kasutada, kuid samuti on soovitatav mõelda pestitsiidide igasuguse kasutamise keelamise üle seadusega ja mõelda, et sellel on tagajärjed meie majandusele ja ühiskonnale.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Hääletasin muudetud raporti poolt, mis moodustas mõistliku kompromissi rahvatervise säilitamise ja pestitsiidide kasutamise piiramise vahel ning maapiirkondades asuva tööstuse suutlikkuse kaitsmise vahel, et tõhustada teravilja tootmist. Toetan tugevalt lähenemisviisi keskmes olevat ettevaatuspõhimõtet.

 
  
MPphoto
 
 

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Täna lõuna ajal saatis Euroopa Parlament välja sõnumi, mis vastab kodanike muredele põllumajanduse pärast, mis peaks olema vähem sõltuv pestitsiididest, säästev ja võtaks arvesse põllumajandustootjate ja teiste kasutajate tervist.

Sammuke edasi on tervisekaitse osa, mis oli 1991. aasta eeskirjadest täiesti välja jäetud ja mis on nüüd kinnitatud asenduspõhimõtte tunnustamise abil (nagu ka REACHi puhul, mille eesmärk on julgustada vähem või mittekeemiliste alternatiivide kasutamist), esmatähtsaks seatakse kõige ohustatuma elanikkonna kaitse ja õhust pihustamise põhimõtte keelustamine.

Oli väga oluline täita seaduselünk seoses kasutamisetappidega professionaalide ja eraisikute poolt. See saavutatakse uue raamdirektiivi abil, mis võtab arvesse uusi harjumusi ja moesuundi aianduses: pestitsiidid on jõudnud isegi meie kodudesse ja aedadesse!

Siiski on väga kahju sellest, et Klaßi raportis lükatakse tagasi komisjoni uus lähenemisviis, mida tuntakse integreeritud kahjuritõrje nime all, mis koosneb kõigi kättesaadavate põllumajandusviiside kasutamise lubamisest, seades samas esmatähtsaks keskkonnasõbralikumad meetodid. Ma jään endale kindlaks: integreeritud tootmine on kaine mõistus, mida kohaldatakse 21. sajandi põllumajanduse suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Karin Scheele (PSE), kirjalikult. (DE) Kavandatud direktiiv, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks, on oluline, kuna jätkuvalt leitakse vaatamata kehtivatele raameeskirjadele muret tekitavas koguses teatavaid pestitsiide mullast, õhust ja veest. Samuti annavad põhjust muretsemiseks tõendid pestitsiididest põllukultuurides väljaspool kehtivaid eeskirju ja see vajab poliitilist algatust. Riiklikud tegevuskavad, mille konkreetne eesmärk on vähendada riske ja sõltuvust pestitsiididega seoses, on siinkohal üliolulised. On äärmiselt kahetsusväärne, et täiskogu istungil ei jäänud me muudatusettepaneku juurde, mille eesmärk on vähendada muret tekitavalt mürgiste ja väga mürgiste ainete kasutamist 50% võrra 2013. aastaks ja vähendada pestitsiidide kasutamist 20% võrra järgmise kümne aasta jooksul. See oleks olnud oluline poliitiline märguanne isegi praeguses olukorras.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Sonik (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Taimekaitsevahendite säästva kasutamise võti on ratsionaalne riskide piiramine. Peaksime selle eesmärgi saavutama pestitsiidide säästvat kasutamist reguleeriva direktiivi põhimõtete jõustamise abil.

Iga riik on kohustatud koostama oma kava vastavalt direktiivis määratletud suunistele. Iga riik peaks võtma vajalikul määral arvesse kohalikke tegureid ja arvestama erinevustega.

Meievaheline põhimõtteline erinevus seisneb põllumajanduse arengu tasemes. ELi uute liikmesriikide hulka kuuluvatel riikidel on sageli tohutud puudujäägid järelejõudmises, eriti toodetavate toiduainete kvaliteedi ja ohutuse osas. Pestitsiidide kasutamine nendes riikides võrreldes nende praeguse kasutustasemega annab tagasilöögi meile, tarbijatele.

Samuti erineme maastike poolest. Poolas saab tohutuid metsalõike kaitsta kahjurite eest üksnes õhust pihustamise abil. Meie kohus loodusliku keskkonna ees on kaitsta metsi, samas kui parlamendi ülesanne on määratleda põhimõtted toodete ohutu kasutamise kohta, mis kaitsevad meie looduslikku keskkonda.

Direktiivil on palju öelda põllumajandustootjate harimise kohta, kes on kõige olulisemad pestitsiidide säästva kasutamise rakendamisel. Parlamendi ülesanne on toetada seda harimist ja luua tingimused, mille korral see jõuaks iga põllumajandustootjani.

Direktiivi suunised peaksid julgustama nii liikmesriike kui ka põllumajandustootjaid, mitte neid eemale tõukama.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Ulmer (PPE-DE), kirjalikult. (DE) Mina hääletan muudatusettepaneku vastu, kuna erinevate muudatusettepanekute vahel ei ole enam selget joont, mida mina pean oluliseks. Kahjuritõrje teenib inimeste ja taimede tervise eesmärki ning ei ole hoiatusmärgiks teaduslikult põhjendamata poliitikale.

 
  
  

- Raport: Breyer (A6-0359/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Michl Ebner (PPE-DE). - (DE) Härra juhataja, usun, et peaksime püüdlema rahvatervise ja tarbijakaitse suunas, ning sooviksin samuti pakkuda oma täielikku tuge nendele seisukohtadele. Meil ei ole lihtsalt mõtet võtta kasutusele ebapraktilisi lahendusi ja luua olukordi, kus toiduainete tootmine ei ole ilma heakskiidetud rahaliste vahenditeta enam võimalik. Sel põhjusel olen veendunud, et Breyeri raport ei pea sellisel kujul vastu ja me peaksime seda seetõttu muutma. Ma hääletasin selle vastu ning ma olen seisukohal ja mul on hea meel, et Klaßi raportis ning seega ka tegevuskavades, mille puhul olin põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportööriks, jõuti palju mõistlikuma ja praktilisema lahenduseni. Nimetatud põhjusel loodan, et oleme suutelised parandama Breyeri raportit märkimisväärselt teisel lugemisel, kuna peame seda parandama.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Schlyter (Verts/ALE). - (SV) Täna on saadetud välja segane sõnum. Ma arvan, et kõige veidram osa oli täna härra Heaton-Harrise rünnak, kes väitis, et vabatahtlikud rühmad püüavad parlamenti mõjutada. Mis juhtus, on see, et parlamendi positsiooni on nõrgestatud tööstuse palgatud lobitöötajate ulatusliku lobitöö tulemusel, mis seab nende huvi müüa rohkem pestitsiide rahvatervise ja tarbijate kaitsmisest ettepoole. Õnneks ei ole nad olnud lõpuni edukad. Meil on jätkuvalt pestitsiidipass, mis annab tarbijatele mõistliku võimaluse näha, mida nad söövad, kui küsivad seda oma edasimüüjalt. Selline kaitse on oluline ja me peame selle eest nõukoguga läbirääkimistel võitlema. Siiski ei kaitse parlament elanikke, nagu seda soovis keskkonnakomisjon. Nad saavad halvemat kaitset ja halvemat teavet, kui komisjon soovis. Seda tuleb parandada teistel lugemistel. Minu arvates ei saa me jätkata loa andmist praegusel kujul kõige ohtlikematele kemikaalidele. Parlament on praegu vältinud kõigi pestitsiidide puhul üldiste vähendamisega seotud eesmärkide püstitamist, millest on kahju.

Kuid sooviksin öelda, et me koostasime fraktsioonis Verts/ALE raporti, mida saab oluliselt kasutada nõukoguga läbirääkimiste pidamisel, kuid seal muutub nimi natuke naljakaks. Just nagu põhiseaduse nimetamine reformilepinguks, on tähelepanuväärne, et parlament nimetab pestitsiide taimekaitsevahenditeks. Kui see puudutaks kõiki taimekaitsevahendeid, võiksime sama hästi lisada õigusakti tarad, kuna need pakuvad kaitset metskitsede eest. See näitab, kui absurdne on nimetus „taimekaitsevahendid”.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. − (PT) Mina hääletasin Breyeri raporti poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, kuna see aitab tagada kõrged ohutusstandardid inimeste, loomade ja keskkonna valdkonnas rangete, kuid lihtsustatud menetluste kehtestamise ja ressursside ratsionaliseerimise abil.

Vastuvõetud raport järgib subsidiaarsuse põhimõtet, seega saavad liikmesriigid võtta arvesse riiklikke eritingimusi, eriti taimede tervist ja kliimatingimusi, ning võtta asjakohaseid riskide vähendamise meetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Kõnealune ettepanek peaks olema kooskõlas põhjustega, mis peituvad kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi taga, mille eesmärk on rakendada tulevaste ja tagasivaatavate hindamisstrateegiate viimaseid järeldusi inimesi ja keskkonda ohustavate riskide kohta ning luua kooskõla teiste poliitikavaldkondadega.

Seega, kooskõlas pestitsiidide säästva kasutamise temaatilise strateegiaga, peab määrus tagama inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse, andes eelisõiguse ettevaatuspõhimõttele, kuid meetmed peavad olema proportsionaalsed ning võtma arvesse subsidiaarsuse põhimõtet.

Seosed teiste poliitikavaldkondadega tuleks selgemini välja tuua. Näiteks ei tohi määrus olla vastuolus veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) ja selle tütardirektiivide eesmärkide ja kvaliteedistandarditega. See tuleb tagada korrapäraste kontrollide abil.

Igal liikmesriigil peaks säilima võimalus kehtestada aluseks võetud kaitsestandardid ühenduse normidest laiemalt või teha otsuseid tootelubade kohta, et rakendada riiklike pestitsiidialaste tegevuskavade, tervishoiuprogrammide või keskkonnakaitsemeetmete, mis põhinevad riigi konkreetsetel tingimustel, kindlaksmääratud eesmärke.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Hääletasin selle raporti poolt ning mul on hea meel, et selles ühendatakse pestitsiidide säästev kasutamine tõhusa tervise- ja keskkonnakaitsega.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (ITS) , kirjalikult. − (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, vaatamata sellele, et hääletasin Breyeri raporti kasuks tervikuna, pidasin otstarbekaks toetada mõningaid muudatusettepanekuid, mille eesmärk on muuta esialgset projekti. On väga oluline, et lõhume suurte riikidevaheliste ettevõtete monopoli andmete ühiskasutuse ja juurdepääsu valdkonnas ning avame sektori suuremale ja ausamale konkurentsile. Teisest küljest mõjutavad seda sektorit geograafilised ja keskkonnaalased erinevused, mida tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta.

Vajame suuremat paindlikkust vastastikuse tunnustamise ja ainete võrdleva hindamise valdkonnas. Praegusel hetkel on tõepoolet nii, et väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel, mis toodavad peamiselt abiaineid, keelatakse tegutsemisvõimalus just suurte tööstusrühmade ülemäärase võimu tõttu, ning seda mitte ainult andmehalduse ja vahetuse puhul. Euroopa õigusakt peab võtma täielikult arvesse ja toetama nende palveid, et ennetada nende aeglast, kuid halastamatut kadumist turult.

 
  
MPphoto
 
 

  Tokia Saïfi (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Pestitsiidid, mida on aja jooksul kasutatud, et kaitsta taimi erinevate parasiitide eest, on muutnud põllumajandust märkimisväärselt. Sellele vaatamata näeme täna, et nende pestitsiidide massiline kasutamine põllumajanduslikus ja mittepõllumajanduslikus keskkonnas kahjustab keskkonda (saastab vett, õhku, mulda jne) ning samuti tervist (mõnede vähiliikide areng, viljakusprobleemid).

Sellega seoses on EL otsustanud muuta oma õigusakti, mille eesmärk on julgustada pestitsiidide kasutamise vähendamist. Antud raamistikus, peamiselt seoses Breyeri raportiga taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, ning seoses pestitsiidide säästva kasutamisega hääletasin rangete kriteeriumide kehtestamise poolt kõigi mürgiste (neurotoksilised, bioakumuleeruvad, kantserogeensed jne) ainete suhtes. Sarnaselt, mitte seoses Prantsusmaa riikliku pestitsiidikava ja REACHiga, toetasin samuti seda, et äärmiselt suurt muret tekitavate pestitsiidide kasutamist vähendatakse 2013. aastaks 50% võrra ja kõige ohtlikumad ained asendatakse ohutumate aseainetega (sealhulgas mittekeemiliste toodetega). Lõpuks, vastavalt Prantsusmaa riikliku arutelu vaimsusele keskkonna teemal, hääletasin pestitsiidimaksu poolt, et julgustada meie põllumajandustootjaid vähendama töötlemistoodete kasutamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Karin Scheele (PSE), kirjalikult. (DE) Eile ma ei saanud oma kõneaega kasutada. Samal ajal toimus parlamendikomisjonis hääletus Hassi raporti üle kliimamuutuste kohta, mis on aluseks Euroopa Parlamendi seisukohale ÜRO kliimamuutuste konverentsil. Euroopa Liidu uus poliitika pestitsiidide kasutamise kohta on oluline samm edasi parema tervise- ja keskkonnakaitse suunas. Eriliselt tähtis on tänase hääletuse tulemusel parlamendi selge seisukoht komisjoni väljapakutud kolme tsooni mudeli vastu. Kavandatud süsteem on eksitav ja võib sattuda vastuollu pestitsiidide säästva kasutamise eesmärgiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Ulmer (PPE-DE), kirjalikult. (DE) Mina hääletan raporti vastu, kuna seda ei ole koostatud vastavalt rangelt teaduslikele kriteeriumidele ja kuna pean tsoonide mudelit – ükskõik millises versioonis – mõttetuks. Ühises majandusruumis on mõttekas üksainus luba. Ma loodan, et teisel lugemisel olukord paraneb märkimisväärselt.

 
  
  

- Raportid: Klaß (A6-0347/2007) ja Breyer (A6-0359/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward ja Brian Crowley (UEN), kirjalikult. − Pole mingitki kahtlust, et vaatamata praegusele õigusaktile pestitsiidide vähendamise kohta on õhus, vees ja toidus ülemäära palju pestitsiide, mis avaldavad mõju meie tervisele ja keskkonnale.

Täna, mil minu kolleegid ja mina hääletasime selgelt pestitsiidide vähendamise poolt meie igapäevaelus, on oluline, et tunnistaksime põllumajandustootjate ja puuviljakasvatajate tegelikke vajadusi, eriti toiduainete hindade kallinemise kontekstis. Me ei saa seadusi luua abstraktselt! Hääletasin praktilise ja tasakaalustatud lähenemisviisi poolt ning äärmuslike muudatusettepanekute vastu, mis vähendaksid meie toiduainetega varustatust ning muudaksid põllukultuuride kasvatamise naeruväärselt koormavaks ja ebapraktiliseks. Ärgem unustagem, et põllumajandustootjad on oma olemuselt keskkonnakaitsjad! Pestitsiidide keelustamise asemel ootavad liikmesriigid koolitus- ja teabekampaaniaid ning häid tavasid ja integreeritud kahjuritõrjet, millest lõikaksime kasu meie kodanike, tarbijate ja põllumajandustootjatena.

Hääletasin liikmesriikide realistlike eesmärkide poolt, tunnistades samal ajal 27 liikmesriigi erinevat loomust. Kasutamise osas peab keskseks teguriks olema risk ning arvesse tuleb võtta ohtu ja kokkupuudet.

 
  
MPphoto
 
 

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Seoses raportitega taimekaitsevahendite turuleviimise kohta ja pestitsiidide säästva kasutamise kohta järgisin oma fraktsiooni väga vastutustundlikku joont.

Eriti ohtlikku kanserogeenset, mutageenset ja reproduktiivtoksilist ainet (CMR1) sisaldavatele toodetele, mille puhul on teaduslikult tõestatud, et need kahjustavad inimeste ja loomade tervist, ei tohiks enam luba anda.

Kohustus teavitada kõiki naabreid enne pihustamist põhjustaks üksnes massihüsteeriat, jättes kõrvale fakti, et see tooks endaga kaasa tohutus koguses takistavat bürokraatiat, mis muutub nagunii iganenuks, kui CMR1 tooted kõrvaldatakse turult.

Ma olen seisukohal, et subsidiaarsuse põhimõtet tuleks kasutada kaitseribade eesmärgil, mitte selleks, et ennetada täiendavate piirangute kehtestamist põllumajanduslikule tootmisele.

Mina olen lubatud toodetele erimaksu kehtestamise vastu, kuna see toob endaga kaasa täiesti tarbetu põllumajandusliku tootmise kulude suurenemise.

Loomulikult olen vastu taimekaitsevahendite helikopterist pihustamise keelule. On täiesti lubamatu keelata see meetod, mis on ainuke rakendatav meetod teatavates piirkondades, kus näiteks viinapuud kasvavad mäenõlvadel.

Mul on hea meel, et minu muudatusettepanekud taimekaitsevahendite lubamatute mõjude kohta, mis võivad muu hulgas mõjutada negatiivselt teatavaid liike, nagu näiteks mesilased, ja mis võivad isegi põhjustada nimetatud liikide väljasuremise, on arvesse võetud.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Navarro (PSE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Klaßi ja Breyeri raportite poolt pestitsiidide kasutamise kohta, kuna need tähistavad edusamme selles suunas, et taimekaitsevahendite kasutamisel võetakse nende mõju keskkonnale ja tervisele paremini arvesse. Eriti tervitan sotsiaaldemokraatide ettepaneku vastuvõtmist, millega keelatakse pestitsiidide kasutamine elamupiirkondades või tundlikel aladel. Mul on samuti hea meel meie ettepanekute vastuvõtmise üle kemikaalivabade meetodite süstemaatilise edendamise kohta. Sellele vaatamata on mul kahju, et Euroopa õigus avaldab vastuseisu nende toodete kasutamise vähendamise eesmärkide kehtestamisele. Eksisteerib palju näiteid, mis tõestavad, et vähendamine on võimalik ning järkjärgulise vähendamise strateegia saab kasutusele võtta ilma sektorit ja töökohti ohustamata. Taas kord on Euroopa õigus seadnud tulu esmatähtsaks... Siiski loevad ka väikesed sammud ja need raportid on väikesed sammud õiges suunas homse säästva põllumajanduse ja meie laste jaoks tervislikuma keskkonna suunas.

 

11. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)
  

(Istung katkestati kell 14.25 ja jätkus kell 15.05.)

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Hans-Gert PÖTTERING
President

 

12. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)

13. 2008. eelarveaasta üldeelarve projekt (III) jagu – 2008. eelarveaasta üldeelarve projekt (I, II, IV, V, VI, VII, VIII ja IX jagu) (arutelu)
MPphoto
 
 

  President. − Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu järgmistel teemadel:

– Kyösti Virrankoski (A6-0397/2007) eelarvekomisjoni nimel koostatud raport Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta, III jagu – komisjon

(C6-0287/2007 – 2007/2019(BUD)), ja

– Ville Itälä eelarvekomisjoni nimel koostatud raport (A6-0394/2007) Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta, I, II, IV, V, VI, VII, VIII ja IX jagu

(C6-0288/2007 – 2007/2019(BUD)).

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Enne kui annan sõna volinik Grybauskaitėle, sooviksin väljendada oma hämmingut selle üle, et teisi volinikke, kellel palusime siin olla, ei ole kohal. Sellel võivad olla erinevad põhjused: ilmselt on meie kutsed saadetud välja liiga hilja. See võib nii olla ja ma peaksin seda kontrollima.

Sooviksin siiski komisjonile meelde tuletada, et institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt peab komisjon viibima kohal selle nädala jooksul, mil Euroopa Parlamendis toimub istung. Ma kontrollin seda ja ma loodan, et nii komisjon kui ka loomulikult meie parlamendina austame oma kohustusi institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt.

Paluksin seetõttu kohalviibivat volinikku, volinik Grybauskaitėlt, et ta annaks selle sõnumi komisjonile edasi. Muuseas rääkisin sellest ka esimeeste konverentsil. Ma ei soovi siiski siinkohal teha ühepoolseid süüdistusi, kuid ma kontrollin seda.

 
  
MPphoto
 
 

  Ville Itälä (PPE-DE), raportöör. – (FI) Härra president, kõigepealt sooviksin tänada eelarvekomisjoni esimeest ning parlamendikomisjoni liikmeid ja koordinaatoreid selle eest, et nad võimaldasid meil jõuda suurepärasele kompromissile väga positiivses õhkkonnas. Parlamendi peasekretär oli samuti väga avatud ja koostööaldis eelarveprojekti koostamisel. See on hea algus tulevasele koostööle administratsiooni ja eelarvekomisjoni vahel.

Esiteks soovin öelda, et see süsteem, kus kaks organisatsiooni otsustavad eelarve üle – juhatus ja eelarvekomisjon – ei saa tulevikus edasi kesta. See ei ole õige lähenemisviis, et juhatus töötab välja erinevaid uusi ideesid ja uusi projekte. Eelarvekomisjon on kas omamoodi kummist pitsat, mis kiidab rahalisi vahendeid heaks, või on ta halb poiss või tüdruk, kes need ära jätab. See oli ka antud juhul nii, kui fraktsiooni esimees pakkus välja uusi suurendamisi, mis oleksid olnud ületanud kuulsat 20protsendilist ülemmäära, milles on ühiselt kokku lepitud. Ma loodan, et inimesed võtavad kuulda eelarvekomisjoni esimehe sellekohaseid suuniseid, kuna temal on hea idee, kuidas see protsess peaks toimima nõuetekohaselt, et saavutada konkreetseid ja sobivaid tulemusi. Nende küsimuste üle ei saa otsustada kahes kohas. Oleks palju parem, kui nende üle otsustataks lihtsalt ühes kohas.

Parlamendi eelarve koostamisel näitasid administratsioon ja juhatus üles õiget algatust ja tegid ettepaneku, et 20protsendilisest ülemmäärast allapoole jäämine peaks olema aluspõhimõte. Pärast tegi fraktsiooni esimees lisandusi poliitikaeeskirjadele. Üks lisandustest oli see, et kõigi parlamendiliikmete assistendid hakkavad ühes kuus saama tuhat eurot rohkem, mis teeb kokku ligikaudu 10 000 000 eurot, ning samuti suurendati muid summasid, ehkki tegelikult olime jõudnud olukorda, kus lisakulusid oleks tegelikult tulnud teataval määral kärpida. See ei ole ilmselgelt kunagi lihtne, kuid tuleb öelda, et me ei ole teinud tegelikke sääste ega kärpeid, selle asemel oleme lihtsalt püüdnud uue eelarve suurendamise korral pidada ustavalt kinni eelarvedistsipliinist, et eelarve ei kasvaks liiga suureks.

See on ilmselgelt oluline, kuna kulutame maksumaksjate raha. Me peaksime mõtlema sellele, milliste projektidega tegeleme ja millised neist on vastuvõetavad maksumaksja seisukohast. Ennekõike peame keskenduma selle töö olemusele, milleks meid siia on valitud. Ülesanne on olla seadusandlik organ ja me ei tohiks rakendada projekte, mis jäävad tegeliku õigusloometöö reguleerimisalast väljapoole.

Lubage mul siiski öelda, et tunnen heameelt ühise kompromissi üle, mis võimaldab parlamendil suurendada kulutusi veidi vähem kui 4%. See on mõistlik ja hõlmab igal juhul paljusid projekte, mida teised parlamendiliikmed siinkohal toetavad.

Mainin ära mõned nimetatud projektidest. Esiteks teabepoliitika, mis on äärmiselt oluline. Selleks paigutati reservi täiendavad üheksa miljonit eurot, mis kulutatakse uuele internetipõhisele televisiooniprogrammile pärast selle prototüübi heakskiitmist. Internetipõhise televisiooniprogrammi idee tehnilise teabekanalina on vastuvõetav kavatsus, kuid seda ei tohiks viia ellu viisil, nagu seda praegu soovitati. Fraktsioonid ja parlamendiliikmed ei hakka osalema asjaomase organi üle järelevalve teostamisel ega selle igapäevases töös. Administratsioonil ei ole sellist poliitilist ausust, mida inimesed sooviksid näha ja mis on olemas fraktsioonidel ja parlamendiliikmetel.

Mulle tundus väga raske tunnustada ideed, mille esitasid vasakpoolsed ja mille kohaselt tuleks poliitilised vaated poliitikast kustutada ning teavet parlamendi kohta võiks saada üksnes selle administratsiooni kaudu ja mitte parlamendiliikmete ega fraktsioonide kaudu. On kujuteldamatu, et teabepoliitika peaks toimuma üksnes administratsiooni kaudu ja see jätaks meid, kes me oleme siia valitud demokraatlikult, teabe masinavärgist kõrvale.

Antud teemaga oli seotud veel teinegi idee, mis on seotud kohalike massiteabevahenditega, mille üle otsustati täiskogu istungil just enne puhkusi. Selle kohaselt peaksid parlamendiliikmed saama veidi rohkem raha, et kutsuda kohalike massiteabevahendite esindajaid jälgima seda, mis toimub parlamendis, ja parlamendiliikmeid intervjueerima. Eelarvekomisjon hääletas selle vastu. Ma ei mõista vasakpoolsete parlamendiliikmete ilmselget vaenu väikeste kohalike massiteabevahendite vastu, kuna see võimaldab meil pääseda lähemale tavalistele inimestele. Nüüd me hääletasime eelarvekomisjonis siiski häälteenamusega selle raha eraldamise vastu ning meie, parlamendiliikmed, ei saa kulutada enam raha kohalike massiteabevahendite parlamenti kutsumisele.

Kolmandaks sooviksin mainida infobüroosid. Igas liikmesriigis on olemas oma infobüroo, mis on hea, kuid milleks osta kõige kallimaid hooneid kõige kallimates piirkondades? Miks ei võiks me osta veidi odavamaid hooneid pisut kaugemal linnast ja kulutada asjakohaseid rahalisi vahendeid inimressurssidele? Vajame, et rohkem inimesi käiks töökohtades, õppeasutustes ja koolides ning räägiks inimestele, mida parlament teeb ja miks ta seda teeb. Inimesi saab kõige paremini mõjutada siis, kui minna nende juurde, ja mitte ostes kalleid hooneid. Seda raha saaks paremini kulutada.

Mis puudutab üldiselt hoonetepoliitikat, siis loodan, et kõik institutsioonid kehtestavad ühise korra, mille alusel otsustatakse, millal ja kuhu ehitada ning millal ja kuhu osta kinnisvara, nii et me ei peaks enam otsustama, teadmata, mida teised teevad, ja tõstma kunstlikult kinnisvara hindu.

Sooviksin kommenteerida resolutsiooni ettepaneku kohta vähendada istungite arvu Strasbourgis. See võib olla igavene arutelu, kuid see peab jätkuma, kuni midagi saab tehtud. Me peame olema eeskujuks heitkoguste vähendamisel. Me ei saa raisata 200 miljonit eurot maksumaksjate raha aastas. Me peame avalikkusele näitama, et EL on laienenud ja muutunud ning selleks peame ise muutuma. Ma pole veel kohanud ühtki head seletust, miks selline nägelemine peaks jätkuma. Sel põhjusel loodan, et antud teemal korraldatakse hääletus, et parlament saaks pidada nõukoguga läbirääkimisi ning selle tulemusel tehakse vajalikud muudatused.

Soovin veel kord tänada koordinaatoreid ja eelarvekomisjoni liikmeid kompromissi eest ja loodan, et see säilib neljapäevases hääletuses ning asjaomased arvud jäävad nii, nagu me nendes ühiselt kokku leppisime.

 
  
MPphoto
 
 

  Kyösti Virrankoski (ALDE), raportöör. – (FI) Härra president, volinik, 2008. aasta eelarve on juba teine käesoleval programmiperioodil. Kui praegune finantsraamistik vastu võeti, pöörati erilist tähelepanu konkurentsivõime ja ühtekuuluvuse tugevdamisele majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks.

Komisjoni esialgne eelarveprojekt hõlmas 129,2 miljardit eurot kulukohustuste assigneeringuteks ja 121 miljardit eurot maksete assigneeringuteks. Nõukogu kärpis oma eelarveprojektis kulukohustuste assigneeringud 128,4 miljardile eurole ja maksete assigneeringud 119,4 miljardile eurole, seega 10,3 miljardi võrra vähemaks juba niigi kitsas finantsraamistikus.

Nõukogu eelarveprojekt rõhutas samuti muid küsimusi. Rubriigi 1 kohaselt (jätkusuutlik kasv ja tööhõive) kärbiti maksete assigneeringuid tervelt 1046 miljoni euro võrra, ehkki see oli eelarvepoliitika tingimusteta prioriteet.

Käesoleval sügisel sai parlament komisjonilt samuti kirjalikud muudatusettepanekud, et eraldada täiendavad 262 miljonit eurot välistegevusele. Lisaks tegi komisjon samuti ettepanku vaadata finantsraamistik läbi nii, et ajavahemikul 2008–2013 oleks Galileo globaalsele positsioonimissüsteemile ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiinstituudile võimalik eraldada piisavad rahalised vahendid. Ettepanek oli kooskõlas parlamendi 20. juunil vastu võetud resolutsiooniga ja esimese lugemisega ETI õigusakti kohta.

Tuginedes nimetatud kriteeriumidele, koostas eelarvekomisjon oma ettepaneku, mille üle nüüd arutletakse. Selle põhielemendid on järgmised:

Eelarve tingimusteta prioriteet on rubriik 1 (jätkusuutlik kasv ja tööhõive). Kulukohustuste assigneeringuid suurendati, eriti teadusuuringute ja koolituse valdkonnas Lissaboni strateegia ja üleeuroopaliste võrkude jaoks.

Rubriik 1a on samuti seotud rahaliste vahenditega Galileo navigatsioonisüsteemi jaoks. Mitmeaastase finantsraamistiku koostamisel hoiatas parlament, et Galileo on alarahastatud. Nüüd on sel 2,4 miljardi euro suurune puudujääk, kuna erasektor ei soovi sekkuda projekti, nagu juhtus Ameerika Ühendriikides. Kuna projekt on Euroopale poliitiliselt ja majanduslikult oluline, nõudis parlament, et see peaks jätkuma ning et seda tuleks rahastada ELi eelarvest. Sellekohane otsus tuleb vastu võtta eelarvemenetluse raames. Nimetatud põhjusel ei sisaldunud Galileo ja sellega seotud ETI kulukohustused eelarveprojekti eelarves, vaid olid esitatud nn satelliitvahetuse ettepaneku kujul. Selle vastuvõtmise tingimuseks on, et võetakse vastu komisjoni ettepanek, millega muudetakse mitmeaastast finantsraamistikku. Kui seda vastu ei võeta, siis Galileo projekt ebaõnnestub ja ETI rahastamine satub samuti raskustesse. On mõttetu jätkata Galileo rahastamist, kui nõukogul puudub tegelikult tahe selle lõpuni läbivaatamiseks.

Struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi kulukohustusi rubriigi 1b kohaselt on oluliselt suurendatud, kuna fondide tasumata kohustused – täitmata kulukohustused – on muret tekitavalt suured – rohkem kui 95 miljardit eurot.

Suvel esitasid parlament ja nõukogu ühisdeklaratsiooni komisjoni aegluse kohta funktsionaalsete programmide heakskiitmisel. Praegusel hetkel ei ole heaks kiidetud 63% regionaalarengu fondi ja Ühtekuuluvusfondi programmidest, 83% Euroopa Sotsiaalfondi programmidest ja 75% maaelu arengu programmidest, ehkki esimene programmiaasta hakkab juba lõpule lähenema.

Selline aeglus ohustab tõsiselt ELi struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitikat ning eelkõige uute liikmesriikide ülesehitamist, kuna praegune finantsraamistik on tohutu Euroopa ülesehitamise projekt, suurem kui Marshalli plaan Teise maailmasõja järel. Kõnealuses eelarveprojektis on struktuurimeetmete ja maaelu arengu jaoks pandud kõrvale üksnes vastavalt 22,1 miljardit ja 5,3 miljardit eurot uutele liikmesriikidele. Selle kohaselt teeb eelarvekomisjon ettepaneku, et osa komisjoni asjakohastest halduskuludest tuleb paigutada reservi, et vabastada need alles programmide heakskiitmise järel, kuna seda protsessi tuleb kiirendada.

Teine suur probleem on seotud rubriigiga 4 (EL kui ülemaailmne partner). Esialgne eelarveprojekt oli selgelt ebapiisav, mistõttu tegi komisjon oma kirjalikus muudatusettepanekus ettepaneku eraldada 120 miljonit eurot Kosovole ja 142 miljonit eurot Palestiinale. Nõukogu tegi samuti ettepaneku suurendada rahalisi vahendeid 260 miljoni euroni samadele piirkondadele.

Eelarvekomisjon võttis vastu komisjoni lähenemisviisi, kuid lisas täiendavad 10 miljonit eurot nii Kosovole kui ka Palestiinale. Parlamendi prioriteetide kaitsmiseks koostas eelarvekomisjon tärniga muudatusettepaneku. Ta nõustub 40 miljonit euro kärpimisega, mida vastasel korral oleks tulnud teha ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas, kuna nõukogu kavandatud suurendamine on nende jaoks ilmne huvivaldkond ja ohustaks parlamendi prioriteete. Tärniga ettepanek hõlmab samuti suurendamisi, mida väliskomisjon nõudis Palestiina ja Kosovo jaoks, kokku 40 miljonit eurot, pluss väiksem, 7 miljoni euro suurune kohandus Ülemaailmse Tervishoiufondi ja teatavate muude eelarveridade kasuks. Kõnealuse muudatusettepaneku saab vastu võtta, kui nõukogu nõustub paindlikkusinstrumendi kasutamisega.

Seoses detsentraliseeritud asutustega võin öelda, et eelarvekomisjon taastas 32 miljoni euro ulatuses nõukogu tehtud kärped ja personalikärped. Me arvasime, et koostöö oli suhteliselt hea. Kõige olulisem muudatus on seotud piirikontrolliasutuse Frontex assigneeringutega, mida suurendati 30 miljoni euro võrra. Koostöö piirikontrolli valdkonnas ja selle tugevdamine on parlamendi üks peamisi prioriteete.

Kõnealuse eelarve teemaks on tulemustele keskendunud eelarve. Selle eesmärk on edendada nii tegevuspõhist eelarve koostamist kui ka tegevuspõhist haldamist. Sel eesmärgil paigutati 49 miljonit eurot komisjoni üldistest halduskuludest reservi, et vabastada need siis, kui komisjon teeb ettepaneku uuringute ja raportite kohta, nagu parlament on palunud, tegevuspõhise juhtimise arengu kohta, personali aruandekohustuse selgitamise kohta ja personali suuruse tulevaste suundumuste kohta. See on samuti seotud rakendusametite deklaratsiooniga, mis võeti vastu parlamendi lepituskohtumisel. Selles on sätestatud, et kõik uued ettepanekud peavad sisaldama kulude-tulude analüüsi võrreldes olukorraga, mille korral meetmed kuuluksid komisjoni pädevusvaldkonda. Lisaks tuleb selgelt sätestada ametite ja komisjoni aruandekohustus ja vastutus ning samuti tuleb selgitada, kuidas komisjon peab vastutama ameti töö ja fondide kasutamise eest. Me teame hoiatavaid näiteid ajaloost – tehnilise abi bürood.

Meile esitatud eelarveprojekti kogusumma on 129 680 miljardit eurot, millest 623 miljonit eurot kuulub mitmeaastasesse finantsraamistikku. Maksete assigneeringuid on 124 194 eurot, mis on samaväärne 0,99%ga liikmesriikide rahvamajanduse kogutulust. Finantsraamistiku kohaselt on see arv 5300 miljonit eurot ning eelarvekomisjon on näidanud üles suurt enesedistsipliini kõnealuse ettepaneku koostamisel, et Euroopa Parlament seda kaaluks.

Eelarveprojekt valmistati ette üksmeelselt ja suurepärase koostöö vaimus. Sooviksin tänada eelarvekomisjoni esimeest Reimer Böget tema suurepärase juhtimise eest ning kõigi fraktsioonide koordinaatoreid ja variraportööre. Nad on näidanud üles märkimisväärset paindlikkust ja koostöövõimet. Samuti sooviksin tänada komisjoni ja eriti volinik Grybauskaitėt positiivse suhtumise eest ning samuti eesistujariik Portugali, kes näitas kolmepoolsetel läbirääkimistel ja lepitamisel üles konstruktiivset suhtumist ja järeleandlikkust. Lõpuks soovin väljendada lugupidamist ja tänada eelarvekomisjoni sekretariaati ning minu fraktsioonis ja teistes fraktsioonides eelarve eest vastutavaid administraatoreid tohutu töö eest, mille nad on ära teinud.

Esitan nüüd 2008. aasta eelarve täiskogu istungile arutamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Richard James Ashworth, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Härra president, lubagem mul alustada Kyösti Virrankoski tänamisega suurepärase raporti eest ja selle olulise töö eest, mida ta selle nimel on teinud.

Ta ütles õigesti, et 2008. aasta on teine aasta seitsmeaastases finantsperspektiivis. Olen veendunud, et kõnealune eelarve liigub õiges suunas, et pakkuda kuludele vastavat tulu ning maksete assigneeringuid, mis moodustavad käesoleval aastal 0,99% rahvamajanduse kogutulust; seda on järgnevatel aastatel võimalik palju paremini saavutada.

Kutsun nende eesmärkide saavutamiseks siiski nõukogu üles võtma arvesse parlamendi seisukohti ning olema valmis arutlema mõne küsimuse üle ning käesoleval hetkel pean silmas nelja küsimust.

Esiteks Galileo ja Euroopa Tehnoloogiainstituut: parlament andis nendele kavadele oma heakskiidu, kuid vajame jätkuvalt tõendeid teiste institutsioonide eelarvedistsipliini kohta ning siinkohal rõhutan kolme punkti. Esiteks on tõendid kulude ületamise rahastamise ja projektide hilinenud esitamise kohta ebapiisavad. Teiseks on tõendid selle kohta, et nende oluliste punktide aruandekohustuse ja vastutuse osas oleks selgelt kokku lepitud, eriti töölepingute sõlmimisel projektide kohta, ebapiisavad. Lõpuks usun, et komisjon peaks tegema oluliselt enam, et jagada oma nägemust Galileo projekti kohta ja eriti projekti rakendamisele järgneva etapi ja praeguse olukorra kohta.

Teiseks, rubriigi 4 kohaselt teame juba, et nõue Palestiina ja Kosovo rahastamiseks suurendab selle rubriigi marginaali üsna märkimisväärselt. Seda on osaliselt tehtud ühise välis- ja julgeolekupoliitika rahastamise vähendamise kaudu. Kuid see põhjustab paratamatult probleeme järgmisel aastal ning olen seisukohal, et mõnda aega pärast esimest lugemist parlamendis peame pidama arutelusid nõukogu ja komisjoniga, et leida lahendus kõnealusele olukorrale.

Kolmandaks kutsun nõukogu üles toetama parlamendi jõupingutusi, et kohustada komisjoni täitma sõelumistoimingu läbiviimise kohustust ja saavutama suuremat tõhusust töötajate arvu osas. See hõlmab detsentraliseeritud ja välisasutusi, mille puhul kardan, et vaja oleks oluliselt kõrgemat aruandekohustuse taset.

Lõpuks on väga oluline, et nii nõukogu kui ka komisjon omistaksid palju suuremat tähtsust positiivse déclaration d’assurance’i saavutamisele kontrollikoja poolt. Minu arvates on nende senised edusammud olnud lubamatult aeglased ning selle tulemusel on parlamendi usaldusväärsus tõsises ohus. Seetõttu kutsun eriti nõukogu üles tegutsema selle olukorra lahendamisel kiiremini.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Guy-Quint, fraktsiooni PSE nimel. (FR) Härra president, volinik, esiteks sooviksin tänada tervet eelarvemeeskonda nende tehtud töö eest, eriti kahte raportööri – Virrankoskit ja Itälät. Käesolev eelarvemenetlus kinnitab, et mitmeaastane finantsraamistik on piiratud. Maksete summa, mis on väiksem kui 130 miljardit eurot või 0,99% SKTst, on väga napp ning ei toeta lootusi Euroopa poliitika väljatöötamise suhtes.

Meeskonnatöö eelarvekomisjonis tähendab, et fraktsioonide eelarveprioriteedid on võimalik säilitada, kuid finantsraamistik takistab majanduskasvu poliitika taasalustamist, mida lubati Euroopa kodanikele. Meie komisjon hoolitses ennekõike valikute eest, mille olid teinud kõik parlamendikomisjonid, kuid katseprojektide kasv annab tunnistust pettumusest käesoleva finantsraamistiku väiksuse tõttu. Taas kord pidime võitlema suurte kärbete vastu nõukogu poolt ning mul on hea meel tagatud kompromissi üle. Komisjon peab siiski kõnealuse eelarve nõuetekohaselt ellu viima. Me ei lepi enam kauem selle eelarveprojektiga, mille on muutnud kõlbmatuks ebaõnnestumised rakendamisel ja assigneeringute ümberpaigutamine tagasi liikmesriikidesse.

Esiteks ei nõustu me 2008. aasta eelarves ühtekuuluvusfondide kasutamise ebaõnnestumisega. Sotsiaaldemokraatide fraktsioonis taastasime nõukogu kohutavad kärped, mis mõjutasid selliseid programme nagu „Kultuur 2007”, „Meedia 2007” ja „Aktiivsed noored”. Ma ei pea teile siinkohal meelde tuletama nende eelarveridade olulisust, kuna Euroopa kodanikele on esitatud uus leping. Kutsun nõukogu üles selle üle järele mõtlema, näiteks andma teadusuuringutele või Frontexile vahendeid, mida nad vajavad tegutsemiseks, ning parandama eelarveridu nii, et need vastaksid Euroopa kodanike praegustele muredele. Samuti teeme ettepaneku täiendavate assigneeringute kohta teatavatele uutele projektidele, et parandada pagulaste vastuvõtmise võimet, või valitsusvälistele organisatsioonidele, mis võitlevad diskrimineerimise vastu. Euroopa eelarve peab jätkuvalt aitama võidelda nende hädade vastu, mis vaevavad Euroopa ühiskonda.

ELi välissuhete puhul vähendame ühise välis- ja julgeolekupoliitika kulutusi 40 miljoni võrra, kuna peame austama oma kohustusi ja ELi kohustusi: säilitada hädaabireserv, aidata kõige enam mahajäänud riike, toetada ülemaailmset AIDSi vastu võitlemise fondi, Ülemaailmset Tervishoiufondi ja säilitada arenguabi. Kosovo ja Palestiina puhul tuleb kasutada paindlikkusinstrumenti, et eraldada 87 miljonit eurot. Jätkuvalt tuleb hukka mõista see, et rubriik 4 on süstemaatiliselt alarahastatud. Vaesus maailmas suureneb ja meie eelarve kahaneb.

Euroopa Komisjonile tunnistan, et 40 miljoni euro suurune reserv on karm, kuid see peegeldab meie kahtlusi tegevuspõhise juhtimise rakendamise tõhususe suhtes. Lubage mul tuua mõned näited: esiteks ühtekuuluvusfondide kulutamise ebaõnnestumine, meile kallite katseprojektide, näiteks Erasmus-tüüpi vahetusprogrammi elluviimise võimatus, läbipaistvuse puudumine teadusuuringute ettevõtete valimisel, uute ametnike konkursside kehv rakendamine. Nimekiri on pikk ning parlamendil palutakse olla veendunud Euroopa täidesaatva võimu heas tahtes.

Lõpuks peamine: tärniga muudatusettepanekus nõutakse, et Galileo ja ETI projekti rahastataks väljaspool finantsperspektiivi ülemmäärasid. See nõuab paratamatult, isegi sunnib selleks, finantsperspektiivi väikest läbivaatamist. Parlament ei saa nõustuda Galileo ohustamisega, mis on suur väljakutse tehnoloogilisest, majanduslikust ja poliitilisest seisukohast ning mis on oluline strateegiline vahend poliitilistele võimudele ja ELi iseseisvusele, kuid ma olen veendunud Angela Merkeli märkuste väärtuses parlamendile. 29. juunil kasutas kantsler Merkel seda Aafrika vanasõna oma eesistumise lõpetamiseks: „Kui soovid minna kiiresti, mine üksi, kuid kui soovid minna kaugele, mine koos teistega.”

 
  
MPphoto
 
 

  Anne E. Jensen, fraktsiooni ALDE nimel.(DA) Härra president, sooviksin tänada Euroopa Parlamendi presidenti isikliku juhatamise eest käesoleval istungil ja menetlustel ning asjaolu eest, et see ei leia aset südaööl. Mul on selle üle väga hea meel.

Volinik, ei ole mingit kahtlustki, et 2008. aasta eelarvemenetlused on üpris väljakutsuvad. Siiski hoiame meie siin parlamendis kokku ja kui me neljapäeval hääletame, siis olen üsna veendunud, et laialdast toetust leiab strateegia, mille eelarvekomisjon ja raporti koostaja Kyösti Virrankoski on valinud komisjoni eelarve jaoks.

Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon toetab komisjoni suurepäraseid ettepanekuid rahastada Galileo satelliitjärelevalvesüsteemi. Me toetame ideed, et põllumajanduse toetuskavadest üle jäävat raha tuleks kasutada liikmesriikidele tagastamise asemel selle projekti jaoks. Teadusuuringute ja transpordisektori rahastamise vähendamine selleks, et leida raha Galileo programmi jaoks, nagu selle kohta esitasid ettepaneku ELi rahandusministrid, ei oleks mõistlik. Kui ELi liikmesriigid nõustuvad, et peame Galileo säilitama, peavad nad samuti leidma selleks rahalised vahendid, mitte kasutama seda muudel eesmärkidel. Nagu Kyösti Virrankoski juba mainis, on meid eelnevalt hoiatatud, et Galileo programmile pole eraldatud piisavalt rahalisi vahendeid. Olukord, millega praegu silmitsi seisame, ei tule seetõttu üllatusena.

Teine märkimisväärne vastuoluline küsimus seoses nõukoguga on seotud rahaliste vahenditega välispoliitikale. Me kõik tunneme väga suurt muret selle pärast, kas Kosovole ja Palestiinale on eraldatud piisavalt raha. Sooviksin tänada Virrankoskit tema suurte jõupingutuste eest, et leida kompromiss, mida toetatakse laialdaselt.

Seoses ametitega oleme rahul, et piirikontrolliasutus Frontex saab rohkem rahalisi vahendeid, ning loodame, et leitakse lahendus, mis võimaldab Euroopa Meresõiduohutuse Ametil alustada võimalikult kiiresti kaugtuvastus- ja jälgimissüsteemi (LRIT) andmekeskusega, mis luuakse 2008. aasta lõpuks.

Teiste institutsioonide raportöör Ville Itälä pidi täitma ühtaegu nii saavutatavat kui ka väga keerulist ülesannet. Keeruline ülesanne seisnes parlamendi eelarves, mille puhul kahjuks ei olnud võimalik viia kulutusi käesoleva aasta tasemest allapoole, lisaks inflatsioon. Sellele vaatamata oli võimalik hoida kulutused allpool 20protsendilist ülemmäära. Fraktsioon ALDE toetas esialgset kompromissi raportööri ja juhatuse vahel ning on kahetsusväärne, et halb koordineerimine suuremate fraktsioonide esimeeste vahel tõi endaga kaasa selle, et kompromiss tuli üle vaadata. Me ei pea vaatama pealt, kui see juhtub veel kord; me suudame paremini. Siiski ma ei süüdista härra Itälät. Ta on andnud hea panuse ning ma sooviksin teda samuti tänada selle eest, et ta leidis mõistliku lahenduse Regioonide Komitee jaoks, mille eelarvet on nõukogu mitu korda kärpinud.

 
  
MPphoto
 
 

  Wiesław Stefan Kuc, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra president, fraktsiooni UEN nimel sooviksin väljendada oma siirast tänu raportööridele Virrankoskile ja Itäläle ning kõigile eelarvekomisjoni liikmetele nende jõupingutuste eest eelarve koostamisel ja nende suurepärase koostöö eest. Suur tänu.

Kas teine eelarve praeguses finantsperspektiivis erineb märkimisväärselt selle eelkäijatest, arvestamata asjaomaste summade suurust? Nagu alati, peame jätkama eelmiste aastate kulude rahastamist ning me saame muuta üksnes mõnda osa eelarvest. Sellised märkimisväärsed punktid on Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ning Galileo projekti rahastamine. Samuti on suurenenud rahalised vahendid Palestiinale ja Kosovole. Märkimisväärseid muudatusi võib samuti leida ühise põllumajanduspoliitika ja eriasutuste rahastamises.

Kas teeme suure vea seeläbi, et püüame summasid sobitada vabalt hilisemate kulutustega? Kas seda on võimalik teha juba aasta ette? Me püüame, kuid meil on võimalus muuta eelarvet igal ajal ja see on väga oluline. Võib-olla peaksime tulevikus looma rohkem punkte, kuna see lisab eelarvele oluliselt rohkem paindlikkust.

Lõpuks sooviksin veel kord väljendada siirast tänu Kyösti Virrankoskile. Vaatamata sellele, et tegu on väga keerulise valdkonnaga, oli mul väga hea meel temaga koos töötada.

 
  
MPphoto
 
 

  Helga Trüpel, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(DE) Härra president, volinik, daamid ja härrad, sooviksin alustada tähelepanu juhtimisega sellele, et meil on kehtiva finantsperspektiiviga seoses tekkinud probleem, kuna fraktsiooni Verts/ALE seisukohast ei vasta meie eelarve kuni 2013. aastani asjakohaselt suurtele väljakutsetele, millega Euroopa ja praegused 27 liikmesriiki silmitsi seisavad.

Sooviksin öelda, et minu arvates jääb nõukogus teemade puhul, mis on seotud eelarve koostamise ja rahaliste vahenditega, puudu Euroopa vaimust. Ma arvan, et vajame – nagu kuulutasime juba Lissaboni strateegiaga – Euroopa puhul tõelist kõrgtehnoloogilist rünnakut, kui soovime tõepoolest rajada teed teadmuspõhise ühiskonna poole. Meie kahjuks liigume selle kõrval olevat teed mööda. Samuti usun, et peame uurimis- ja arendustegevuse ning ka elukestva õppe jaoks tegema rohkem, kui soovime, et Euroopa kodanikud oleksid täiesti vormis, ja kui soovime neile anda oskused, mille abil nad tulevad toime üleilmastumisega.

Samuti peame looma – ja nagu küsitlused on näidanud, nõuavad Euroopa kodanikud meilt seda – vastutustundliku välispoliitika. Kui soovime siiski investeerida rohkem kriisiennetusse ja võtta vastutustundlikke meetmeid kriisikolletes üle kogu maailma, vajame asjakohaseid vahendeid, mida meil praegu pole piisavalt.

Seoses kliimamuutuste poliitikaga olen samuti seisukohal, et peame maailmale näitama, et hästi mõistetav kliimamuutuste poliitika ja selektiivne majanduskasv käivad käsikäes. Euroopa peab siinkohal astuma suuri samme, kuna üksnes teiste mandrite ja suurte riikide, nagu Hiina, India ja Ameerika Ühendriigid, veenmise abil saame kujundada kliimamuutuste poliitikat ja luua uusi töökohti, millega saame enda poole võita meie kodanike südamed.

Teisest küljest olen seisukohal, et suudame muidugi kasutada säästlikult Euroopa eelarvet, näiteks põllumajanduse eksporditoetuste ning tubaka kasvatamise ja ka meie istungite puhul siin, Strasbourgis. Meil on võimalik näha, et eelarve ei ole piisav meie suurte ambitsioonikate teadusprojektide jaoks, nagu Galileo satelliitnavigatsioonisüsteem. Paljud eelmised kõnelejad on seda juba öelnud. Kui arvame, et see on poliitiliselt korrektne, peab nõukogu end siinkohal siiski liigutama, vastasel korral kaotame kontakti Ameerika Ühendriikidega, samuti Hiina ja Indiaga. Kui soovime Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi osas tõepoolest näidata, et Euroopa on manner, mis väärtustab teadmisi ja soovib olla teadmuspõhine ühiskond, peab nõukogu siinkohal ka suuremaid samme astuma. Kui soovime edendada Euroopat, on vaja üksmeelseid eurooplasi.

Kokkuvõtteks sooviksin tänada kõiki oma kaasparlamendiliikmeid, kes on teinud kõnealuse eelarve osas koostööd. Ehkki see on ainult kompromiss, on see hea kompromiss, vähemalt parlamendi poolel, ja seda peaksimegi kaitsma.

 
  
MPphoto
 
 

  Esko Seppänen, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FI) Härra president, volinik, tõenäoliselt on kõigis fraktsioonides väga palju erinevaid arvamusi. Mõned on rahul nõukogu range eelarvepoliitikaga, samas kui teised parlamendiliikmed peavad seda takistuseks kõige hea ja ilusa saavutamisel. Fakt on see, et nõukogu ettepanek tervikliku eelarve kohta on uskumatult madal, võrreldes rahvamajanduse kogutuluga, ning parlamendi ettepanek kujutab endast samuti eelarvekulude erakordselt madalat taset.

Meie fraktsioon ei ole rahul sellega, kuidas eelarveprojekt suurendab liidu sõjalist mõõdet. Euroopa Liidu militariseerimine on samuti üks põhjustest, miks meie fraktsioon ei saanud toetada uut põhiseaduse ettepanekut, milles lepiti kokku möödunud nädalal. Põhiseadus, nagu ka järgmise aasta eelarveprojekt, ei tee midagi, et tugevdada Euroopa liidu sotsiaalset mõõdet.

Me oleme harjunud mõttega, et komisjon ei rakenda ELi eelarvet kunagi tervikuna, ning liikmesriigid on harjunud mõttega, et neil on nende oma vahendid, nagu me teame, mida tagastatakse neile igal aastal. See on nii täitmata kulukohustuste tõttu, mis tekivad struktuuri- ja ühtekuuluvusfondidest rahastatavate programmide viibimise tõttu käesoleval ja järgmisel aastal. Raportöör Kyösti Virrankoski kiirustab nende programmide heakskiitmise menetlust tagant heal põhjusel.

Meie fraktsiooni seisukoht on see, et institutsioonidevaheliste kokkulepete muutmine seoses uute kulutustega Galileole ja Euroopa Tehnoloogiainstituudile on õige. Eelarveraamistikus ei ole piisavalt raha. Selle asemel peab Euroopa Liitu tooma uut raha liikmelisus. Parlamendi juhatus ei ole oma eelarve eesmärkide osas nii distsiplineeritud kui eelarvekomisjon. Ta püüab alati kulutada 20% ELi halduskuludest, isegi kui ei ole mitte midagi, millele saaks raha õigustatult kulutada. Sellised projektid hõlmavad mälestusmärki härra Pötteringile, ELi lähiajaloole pühendatud muuseumi või parlamendi parkimisala muutmist spaadeks ja saunadeks.

Samal ajal hääletasid sotsiaaldemokraadid, liberaalid ja rohelised eelarvekomisjonis Euroopa erakondade toetamise rahaliste vahendite leebe järelevalve teostamise üle ning nüüd samuti eurosihtasutuste üle, mida rahastatakse parlamendi eelarvest. Ei olnud ühtki klauslit, mis oleks väitnud, et rahaliste vahendite kasutamist tuleks üle vaadata ELi eelarvekontrolli heade tavade kohaselt. Minu kaasmaalased Kyösti Virrankoski ja Ville Itälä on püüdnud oma rollides raportöörina saavutada tasakaalustatud tulemust.

 
  
MPphoto
 
 

  Nils Lundgren, fraktsiooni IND/DEM nimel. (SV) Tänan teid, härra president, austatud parlamendiliikmed Kyösti Virrankoski ja Ville Itälä käsitlesid eelarveküsimusi väga asjatundlikult. Hindan väga nende tööd neile antud pädevuste raames. Kuid selles probleem seisnebki: nad on sunnitud töötama oma pädevuste raames. ELi eelarvemenetlus on ammu aegunud ja sestap täiesti põlastusväärne.

Peamine põhimõte on alati järgmine: rohkem raha tuleb sisse, millesse me selle investeerime? Oleme 50aastane organisatsioon, mis seetõttu peaks keskenduma nulleelarve koostamisele. Me peame esitama järgmise küsimuse: kui peaksime alustaksime täna (ja mitte 50 aasta eest), millesse investeeriksime oma eelarvevahendid siis? Kas investeeriksime need Majandus- ja Sotsiaalkomitee või Regioonide Komitee loomisse? Kas investeeriksime peaaegu pool protektsionistlikkusse põllumajanduspoliitikasse, suhtekorraldusse ja toodete turustamisse, mida teisiti ei ole võimalik müüa? Kas investeeriksime tubaka tootmise toetustesse, tubaka tootmisse, mida me ei saa tavapärasel viisil müüa, samas kui oleme hetkel pühendunud suitsetamise keelustamisele ELis? Kas investeeriksime struktuurifondi, mis võtab peaaegu kogu eelarve ülejäägi, otsustades seeläbi, et riigid saavad raha tsentraalselt ELi eelarvest, eeldusel, et see läheb teatud tüüpi regionaalpoliitikasse? Vastus on – kuna olen veendunud, et kõik, kes siin hoones istuvad (mida ei ole palju) ütleksid – ei, me ei teeks seda.

Küsimus on seega: kuidas läheneda kõnealusele küsimusele? Nojah, me ei saa seda teha, kui me ei ole valmis käsitlema olulisi eelarvega seotud küsimusi täiesti algusest ja seejärel alustama töötamist sealt. Seetõttu oleme täiesti vales kohas. Kui teostame tavapärast majandusanalüüsi ja kaalume, mida tuleks teha ELi eelarvevahenditega, mida kulutatakse Brüsseli kaudu, siis on see raha eraldamine, mida liikmesriigid ei saaks teisiti investeerida, näiteks alusuuringutesse. Me kõik teame majandusteooriast, et alusuuringud on turul täiesti alarahastatud. Siinkohal on alati mõned seanahavedajad. Alati eeldatakse, et keegi teine maksab alusuuringute kulud ja kui see kõik on lõpetatud, on see meile kättesaadav. Selliseid valdkondi on palju ja neile eraldatakse uskumatult vähe raha. Me räägime sellest, kuid me ei tee midagi. Enamikul juhtudel läheb raha sinna, mille üle otsustati 30–50 aasta eest. See on skandaalne. Meil on samuti EL, mis ostab hooneid kõikjal Euroopas, uskudes, et nii on odavam. See on vastutustundetu maksumaksjate rahaga spekuleerimine. See ei tohi jätkuda. Me peame algatama arutelu selle üle, mida EL peaks tegema rahaga, mille saame. Sellele, mida me õigesti teeme, kulub ehk 10–15% kõigist rahalistest vahenditest. Ülejäänu läheb mõttetutele asjadele ja erinevale suhtekorraldusele, näiteks raha eraldamine globaliseerumisega kohanemisele. Üksikud riigid, kes konkureerivad omavahel, et leida häid institutsionaalseid lahendusi, on need, kes on loonud Euroopa ja taganud selle edu. Las see nii jäädagi. Ma tänan teid väga.

 
  
MPphoto
 
 

  Hans-Peter Martin (NI). - (DE) Härra president, kõik, kes on olnud eelarvekomisjonis, teavad, kui keeruline on alati sügisel saada kuidagigi lahti väga suurtest summadest. Tavaliselt on see peidetud eelarverubriikide reserviteabevahenditesse.

Loomulikult püütakse olla aktiivsed ja sel põhjusel midagi teha. Ja nüüd pöördun otse teie poole, härra president. Loodi filmiauhind LUX. Tingimuseks oli, et kõik filmid vaadatakse läbi käesoleva aasta 18. oktoobriks ja ainult need parlamendiliikmed, kes on näinud kõiki kolme filmi, saavad ja tohivad hääletada kõnealuse eelarverubriigi algatuse raames. Ma just tutvusin nimekirjaga. Neid liikmeid, kes otsustavad homme, millise Paabeli torni nad kellele annavad, on kokku vähem kui tosin.

Ma sooviksin teilt, härra president, paluda, et oleksite aus ja ei petaks meid homme, vaid ütleksite meile, kui palju parlamendiliikmeid on tegelikult teinud selle hääletuse puhul seaduspärast koostööd. Palun pöörake tähelepanu sellele, et viimasel hetkel ei võltsitaks väljas protokolle, kuna filmide vaatamise tähtaeg oli 18. oktoober.

See on eelarve mahuga võrreldes suhteliselt väike probleem, härra president, kuid seda saab üle kanda paljudele teistele valdkondadele. Me loobime pidevalt raha enda ümber, ilma sellele mõtlemata, kuna meil on raha liiga palju ja sel põhjusel tehakse maha ka paljud head ideed, näiteks nagu see filmiauhind. Kuid palun, härra president, olge vähemalt teie homme aus!

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Need märkused ei vääri vastust.

 
  
MPphoto
 
 

  Dalia Grybauskaitė, volinik. – (LT) Tahaksin alustuseks öelda, et mul on väga hea meel täna siin kõneleda, enne olulist hääletust, täpselt pärast esimest lugemist. Ma sooviksin tänada eelarvekomisjoni esimeest Reimer Böget, pearaportööri Kyösti Virrankoskit, samuti kõigi fraktsioonide koordinaatoreid nende äärmiselt eduka, koordineeritud ja positiivse töö eest konsensuse saavutamise nimel eelarvekomisjonis esimesel lugemisel. Kõik komisjoni esitatud eelarveread ennistati – suur tänu selle eest.

volinik. Peaaegu kõigi esialgse eelarveprojekti ridade kehtestamise eest sooviksin tänada parlamenti. Kordan seda inglise keeles juhuks, kui tõlge ei ole täpne, sest see on minu kõne kõige olulisem osa. Samas sooviksin samuti öelda, et ükskõik kui rahul me ka poleks ja ükskõik kui rahuldav poleks ka meie koostöö, peame siiski tegema mõned märkused ja ütlema, et enamikul juhtudel on parlament moodustanud reservid.

Me püüdsime seda lahendada möödunud aastal ning komisjon suutiski selle möödunud aastal lahendada ning anname endast parima selle tagamiseks, et komisjon täidaks kõik tingimused, annaks teile kogu vajaliku teabe, et te saaksite reservid vabastada enne teist lugemist.

Eriti sooviksin ära mainida katseprojektid, mille puhul parlament võttis käesoleval aastal algatuse enda kätte ning viis ellu suuremal hulgal uusi, teie esitatud katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid. Nagu tavaks, uurime iga üksikjuhtumit hoolikalt ja esitame oma arvamuse novembri algul niinimetatud teostatavuskirjana, mis tuleb õigeaegselt enne lepitusmenetlust ja teist lugemist.

Rakendusametite osas, mis on väga oluline ja mõistlik punkt meie käesoleva aasta eelarvemenetluses, sooviksin samuti rõhutada konstruktiivset raamistikku, mis määrati kindlaks juulis toimunud lepitusmenetluse teel meie ja ametite temaatika vahel. Samuti sooviksin tänada parlamenti, eriti proua Haugi koostöö eest, eelkõige rakendusametite töökorralduse läbivaatamise lõpetamisel, milles hiljuti kokku leppisime.

Komisjon annab endast ausa vahendajana kahe eelarveasutuse vahel parima selle tagamiseks ning püüab eelarve osas leida parima ja tasakaalustatud tulemuse meie kõigi jaoks, eriti teades ja pidades silmas, et peame üheskoos jätkuvalt lahendama suuri probleeme, nagu Galileo ja Euroopa Tehnoloogiainstituut, mis tuleb lahendada pärast meie eelseisvat ettepanekut, peamiselt nõukogu otsust. Me oleme rahul sellega, kuidas parlament lahendas selle küsimuse ettepaneku puhul ja esimesel lugemisel. Seega loodan, et koos – kolmekesi – suudame lõpetada eelarvemenetluse edukalt ja õigeaegselt.

 
  
MPphoto
 
 

  Michael Gahler (PPE-DE), väliskomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Härra president, rubriigi 4 rahaline ülempiir on mitmeaastase finantsraamistiku kohaselt 7,002 miljardit eurot. Nõukogu suurendas komisjoni 2008. aasta esialgset eelarveprojekti 6,672 miljardilt eurolt 6,89 miljardi euroni, peamiselt seeläbi, et lisas täiendavaid summasid Palestiina ja Kosovo jaoks. Parlament juhtis varajases etapis tähelepanu sellele, et need rahalised vahendid ei saa olla piisavad, kuna prognoositavaid väljakutseid ei võetud arvesse. Nüüd kuuleme nõukogult, et vaja on palju suuremaid summasid, eriti julgeolekupoliitika valdkonnas. Kahjuks ei ole me jätkuvalt teadlikud mitte ühestki konkreetsest ettepanekust. Me peame siiski jõudma nõukoguga kokkuleppele ühise välis- ja julgeolekupoliitika osas. Pidagem seetõttu avatuid ja ausaid läbirääkimisi tegelike vajaduste üle 2008. aastal.

Kui oleme heaks kiitnud ligikaudu 250 miljonit eurot aastas ühise välis- ja julgeolekupoliitika jaoks ajavahemikul 2007–2013, siis on puudujääk rahastamises ilmne. Meie kulutused julgeolekupoliitikale kulgevad peaaegu nii, nagu ajakavas ette nähtud.

Teine oluline teema on Palestiina. 2007. aastal kulutame märkimisväärselt rohkem, kui esialgu hinnati, ligikaudu 400 miljonit eurot. Samuti vajame järgmisel aastal rohkem raha, kui komisjon ja nõukogu vajalikuks pidasid. Me ei saa jääda lootma sellele, et parlament võtab eelarvesse üle väiksemad summad ning seejärel riisub teisi poliitikaid aasta jooksul, kuna planeerimine ei olnud tõsine.

Samuti puudub praegu igasugune selgus seoses ülesannete täpse jagamisega Kosovo puhul ja 2008. aasta eelarvevajadustega. Ma tean, et peame kõigepealt ootama ära sellekohase täpse volituse.

Kokkuvõtteks sooviksin juhtida tähelepanu poliitilisele dialoogile, millega peame peatselt algust tegema. Euroopa Parlament on võidelnud selle nimel läbirääkimistel mitmeaastase finantsraamistiku üle ja on kinnitanud seda institutsioonidevahelises kokkuleppes. See oleks õige foorum, et tegeleda oluliste arengutega konstruktiivsel viisil, aegsasti ja vastastikuse usalduse alusel. See oleks õige kontekst, et valmistada ette uute finantsinstrumentide läbivaatamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Ralf Walter (PSE), arengukomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Härra president, daamid ja härrad, eelarvekomisjon teeb jõupingutusi, et seada prioriteete oma hinnanguliste kulutuste raames eelarves. Me teame, et arenguabi, seega abi planeedi kõige vaesematele inimestele, ei ole midagi, mille üle otsustatakse ühe hetkega ja mille tulemused ilmuvad eikusagilt, vaid selleks eksisteerivad menetlused ja nende menetlustega peame töötama.

Me oleme rõhutanud, et soovime võidelda vaesuse vastu. See tähendab, et peame andma inimestele hariduse ja tagama, et nad on terved, et nad saaksid areneda omaenda keskkonnas, omaenda riigis. Oleme lähiminevikus investeerinud suuri summasid võitlusesse malaaria, tuberkuloosi ja AIDSi vastu ning soovime aidata nendel riikidel tõeliselt areneda ennetavate meetmete abil, näiteks väikerelvade, maamiinide ning aatomi-, bioloogiliste ja keemiarelvade kaotamise abil, konfliktide ennetamise võrgu loomise abil ja piiriülese koostöö abil arengumaade vahel.

Siinkohal ei tohiks siiski juhtuda – ja need on minu kaks vastuväidet nõukogule ja komisjonile –, et nõukogu – lihtsalt seetõttu, et päevakorda ilmub uus teema – ütleb kiiresti: me hakkame nüüd kõike ümber korraldama. Me peame aitama Kosovot ja Palestiinat ning me nõustume sellega täielikult. Me peame seda tegema, kuid me ei tohi seda teha nii, et pigistame raha välja kõige vaesematelt ja usume, et suudame avastada mingi järjepidevuse sellises rahaliste vahendite jaotamises või et inimesed väljaspool ELi võiksid tunda, et töötame kõige vaesemate aitamise nimel tõepoolest väga pühendunult. Siia peab laekuma uut raha ja ma tean, et räägime maksumaksjate rahast, kuid neile tuleb seda selgelt öelda. Kui me seda teeme, siis oleme ka edukad.

Teine punkt on suunatud komisjonile. Te teate täpselt, millised on meie prioriteedid vaesuse vastu võitlemisel. Ma just viitasin neile: tervishoiu ja alushariduse pakkumine, et inimesed saaksid kodus raha teenida. Me oleme reservi paigutanud väga palju raha ja me ei vabasta neid summasid enne, kui olete meile selgeks teinud, et kiidate heaks ja võtate üle parlamendi prioriteedid.

Me ei soovi võtta kasutusele mikrotasandil juhtimist, vaid oleme koostanud poliitilise hinnangu, millega teie nõustusite. Me jääme selle juurde kindlaks ja rakendame seda, et see – nagu ka teistel välispoliitilistel juhtudel – muutuks reaalsuseks ning seetõttu kasutame oma eelarvega seotud õigusi ja võimalusi, et avaldada teile asjakohast survet.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Manuel António DOS SANTOS
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Šťastný (PPE-DE), rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamuse koostaja. – Härra juhataja, sooviksin tänada Kyösti Virrankoskit ja Ville Itälät suurepärase, ehkki tänamatu töö eest.

Usun, et on oluline rõhutada mitte ainult parlamendi rolli asutusena, mis teostab järelevalvet eelarve üle, vaid samuti iga üksiku komisjoni rolli seoses eelarveaspektidega, mis on vahetult nende pädevusvaldkonnas. Olen seisukohal, et see on väga tervitatav, et üksikud peadirektoraadid annavad erinevatele komisjonidele aru käesoleva aasta eeldatavate kulude kohta. Olemas peab olema kontrolli tase ja olemas peab olema läbipaistvus. Ehkki rahvusvahelise kaubanduse komisjon ei ole kaasotsustamisvolitustega kaubandusküsimustes, usun siiski, et see on väga hea tava, mis on tekkinud, et peame avameelset ja avatud arutelu kaubanduse peadirektoraadiga eelarve küsimustes ja nendes küsimustes, miks teatavad kulutused on vajalikud.

Eelarveridade osas soovin rõhutada vajadust säilitada nii kaubandusabi kui ka WTO parlamentaarne mõõde kaubanduseelarve oluliste aspektidena. Peame suutma soodustada Euroopa kaupu kolmandates riikides. Meil on vaja eksperte, kes aitavad meie ettevõtetel siseneda välisturgudele, kuid samas peame aitama arengumaade eksporti ELi. Ilma kaubanduseta ei ole pikaajalist säästvat arengut. WTOd kritiseeriti hiljuti läbipaistvuse puudumise pärast. Maailmakaubanduse läbirääkimiste parlamentaarne mõõde on oluline algatus, mille toetamist peaksime jätkama, kuna see parandab dialoogi, annab suurema õiguspärasuse ja võimaldab paremat järelevalvet.

Viimase märkusena nõuan tungivalt, et komisjon veenduks, et parlamenti teavitatakse õigeaegselt kõigist mikromajandusabi projektidest, et asjaomastes komisjonides oleks võimalik pidada nõuetekohast arutelu ning et meie oleksime institutsioonina teadlikud abisaaja maadest, kes kulutavad ELi raha.

 
  
MPphoto
 
 

  Salvador Garriga Polledo (PPE-DE), eelarvekontrollikomisjoni arvamuse koostaja. – (ES) Härra juhataja, volinik, eelarvekontrollikomisjon keskendus oma arvamuses 2008. aasta eelarve kohta kahele põhipunktile:

esimene on uue institutsioonidevahelise kokkuleppe lõike 44 täitmine, mis on seotud kinnitava avaldusega ja iga-aastase sertifikaadiga, mis tuleb saata kõikidele liikmesriikidele. Kõnealuse muudatusettepanekuga jätkame 2004. ja 2005. aasta eelarve täitmist heaks kiitvate järelduste ja soovitustega, mida vähesed liikmesriigid on juba kohaldanud, kuid me oleme veendunud, et seda peaks tegema rohkem liikmesriike.

Me teame, et Euroopa Komisjon ei saa hinnata, mil määral on liikmesriigid seda kohustust kuni 15. veebruarini täitnud. Siiski, ja võib-olla selleks, et julgustada Euroopa Komisjoni seda hindamist jätkama ilma aega raiskamata, võtsime kasutusele reservi komisjoni personalikulude valdkonnas. Oleme veendunud, et komisjon on sama palju kui parlament huvitatud sellest, et liikmesriigid kohaldavad lõiget 44 täielikult ühise juhtimise valdkonnas. Olen seetõttu veendunud, et saavutame kokkuleppe reservi üle.

Teine punkt on läbipaistvus. Usume, et mida üksikasjalikumad on eelarvekulud, seda lihtsam on eelarvepädeval institutsioonil teostada järelevalvet selle rakendamise üle.

Palusime seetõttu luua uued eelarveread nendes kuluvaldkondades, mis on parlamendi jaoks väga olulised, näiteks ametid, maaelu arendamine ja muud kategooriad, näiteks välistegevus, mille eesmärk on, ma kordan, väga selge pühendumine parlamendi ja eelarvekontrollikomisjoni poolt, et pakkuda maksimaalset läbipaistvust, mida avalik arvamus meilt nõuab.

 
  
MPphoto
 
 

  Cristobal Montoro Romero (PPE-DE), majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuse koostaja. – (ES) Härra juhataja, volinik, raportöörid, majandus- ja rahanduskomisjon esitas arvamuse, mis võeti vastu üksmeelselt – selle vastu ei hääletanud mitte keegi – ja millega me esiteks tähistame edusamme assigneeringute osas, mille eesmärk on parandada konkurentsivõimet majanduskasvu ja tööhõive valdkonnas, ning eelkõige nende osas, mille eesmärk on ühtekuuluvus Euroopa Liidus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks.

Võttes arvesse valdkondi, mille eest komisjon vastutab, majandust ja rahandust, ettevõtlust, konkurentsi, maksustamist ja tolliliitu, võitlust maksupettuste ja laialt levinud pettuste vastu Euroopa statistika valdkonnas ning eelkõige statistika peatükki, tervitame loomulikult edusamme eelarve osas, eelarvemetoodikat, kuid samas leidsime puudujääke.

Me oleksime soovinud rohkem raha, et rohkem raha oleks kasutatud majanduskasvu jaoks, teisisõnu rohkem raha kodanike heaolu jaoks, et pakkuda selgemat tuge rahaliidu programmidele, pakkuda selgemat tuge väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele töökohtade loomise allikana. Loomulikult peame kõik juhinduma kokkuhoiu põhimõtete järgi – see peaks olema esikohal ja mitte keegi ei rõhuta seda rohkem kui mina. Siiski on see ja praegused puudujäägid meie liidu eelarves erinevad nagu öö ja päev.

Oleme veendunud, et Euroopa Liit peaks tõepoolest tegema vahedamaid eelarveid, et stimuleerida majanduskasvu, mis looks töökohti, ja sel eesmärgil on vahendite eraldamine, mis kuuluvad kõikidele ELi riikidele, absoluutselt vajalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Gabriele Stauner (PPE-DE), tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimel tervitan eelkõige asjaolu, et komisjon on nüüd nõus kulutama 44,2% ehk 57 miljardit eurot eelarvest majanduskasvule ja tööhõivele. Suurenemine asjaomastes eelarverubriikides 2,3 miljardi euro võrra 2008. aastaks, et toetada tõhusalt Lissaboni strateegiat. Sooviksin eriti rõhutada kolme katseprojekti sotsiaalvaldkonnas, isegi kui eelarvekomisjon ei ole heaks kiitnud rahalisi vahendeid sellele ühe juhtumi puhul ja on vähendanud neid oluliselt teise juhtumi puhul.

Isegi projekt tööhõive olukorra kohta tervishoiusektoris, mida eelarvekomisjon on mõnevõrra vähendanud, on mulle eriti südamelähedane, kuna sellega on alates ELi laienemisest 2004. ja 2007. aastal seotud märkimisväärsed probleemid. Katseprojekt tuleb seetõttu ellu viia nii, nagu me oleme selle kavandanud. See kehtib eelkõige sotsiaalteenuste osutamise võimalikule reguleerimisele. Sama kehtib ka teise, meie esitatud projekti kohta, nimelt sisserännanute sotsiaalse integratsiooni kohta.

Palun seetõttu, et toetaksite muudatusettepanekuid, mille meie uuesti lisasime. Samuti sooviksin veel kord reklaamida pereprojekti, mille viib ellu Dublini sihtasutus, mida sooviksime toetada 400 000 euroga, kuid mille eelarvekomisjon lükkas tervikuna tagasi. Peresõbralikud töökohad, perede elutingimuste parandamine ja perede järjepidev toetamine on meie peamised eesmärgid Euroopas.

Nende teemade käsitlemine tuleks seetõttu võtta üle Dublini sihtasutuse töökavasse ja loomulikult eraldada selleks vajalikud rahalised vahendid.

 
  
MPphoto
 
 

  Jutta Haug (PSE), keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamuse koostaja. (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon taastas eelarve arvandmed, mida nõukogu vähendas kõnealuses sektoris summadeni, mis olid kirjas komisjoni esialgses eelarveprojektis. See tähendab 10,3% suurust eelarve suurendamist keskkonnasektoris võrreldes 2007. aasta eelarvega.

Usume, et see on täiesti asjakohane enamiku oluliste instrumentide puhul keskkonnasektoris. EMEA, EEA, EFSA ja ECDC – need kõik on meie asutuste lühendid, kelle tööga oleme täiesti rahul – said samuti oma raha tagasi. Life+ on heaks kiidetud, töö on alanud ning uus tervishoiu tegevuskava asendab vana kava 2008. aasta jaanuaris. Siiani on asi korras – kõik on korras! Kindlasti suudame viia läbi hindamise aasta lõpuks või 2009. aasta alguseks.

Programm Help paneb meid siiski muretsema. Me teame, kui kahjulik on tubaka tarbimine. Siiski soovime samuti, et Euroopa kodanikud kuuleksid ja saaksid meie sõnumist aru. 2008. aasta on viimane eelarveaasta, mil saame sellise suitsetamisvastase kampaania jaoks raha tubakafondist. Palume komisjonil mõelda väga kiiresti selle üle järele, kust võiks järgnevatel aastatel tulla raha selle kampaania jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Niebler (PPE-DE), tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, lubage mul kõigepealt tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel tänada raportööri ja meie kaasparlamendiliikmeid eelarvekomisjonist nende järjepideva konstruktiivse ja tõhusa koostöö eest.

Tööstuskomisjoni joaks oli esiplaanil kaks teemat, mis on omavahel tihedalt seotud. Ühest küljest on need seotud – sellest on täna juba räägitud – Galileo ja teisest küljest Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi projektiga. Mõlemad algatused hõlmavad murrangulisi projekte, mis on üliolulised innovatsiooni ja tööstuspoliitika jaoks ning väärivad meie täielikku toetust.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut annab olulise panuse tehnosiirdele teadusasutustest ettevõtetesse. Selles valdkonnas valitseb Euroopa nõudluses siiski puudujääk. Küsimusi tõstatab siiski rahastamine. Tööstuskomisjon on väga selgesõnaliselt avaldanud toetust sellele, et rahastamine ei tohi toimuda teiste tulevikule suunatud programmide arvelt. Me ei tohiks seetõttu võtta raha ära seitsmendast teadusuuringute raamprogrammist, elukestva õppe programmist ega üleeuroopaliste võrkude programmist, et rahastada Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti. Ei, meie tööstuskomisjonist palume, et rahalised vahendid suunataks halduseelarvest ümber ETI kasuks. Taevale tänu on eelarvekomisjon selle asjakohaselt ka üle võtnud. Lisaks palub tööstuskomisjon, et ka tema eelarveridade väline rahastamine oleks selge.

Oluliselt rohkem probleeme valmistab Galileo. Võib-olla lubate mul ehk tööstuspoliitika seisukohast pöörata tähelepanu järgmisele: ma usun, et oleme kõik nõus sellega, et vajame Galileod ja et seda tuleb samuti rahastada. Galileo kohta koostatud viimase resolutsiooni tulemusel selgus, et parlament toetab ühenduse rahastamist, nagu tegi sellekohase ettepaneku komisjon. Teisest küljest on minu arvates määrav, et projekt jätkub tähtajatult. Projekti ei ole vaja uuesti algatada, vaid see võib põhineda asjaomaste tööstusettevõtete suurtel jõupingutustel. Seda tuleks samuti võtta arvesse tulevaste läbirääkimiste ajal.

Kõik ülejäänu, mis on seotud Galileoga, annan üle oma kolleegile Reimer Bögele, kes vastutab samuti järgmiste läbirääkimiste eest eelarvekomisjonis koos oma kolleegidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Luisa Fernanda Rudi Ubeda (PPE-DE), siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamuse koostaja.(ES) Härra juhataja, esiteks sooviksin samuti alustada eelarvekomisjoni liikmete tänamisega toetuse eest, mida nad avaldasid siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni esitatud muudatusettepanekutele, mis võeti komisjonis samuti peaaegu ühehäälselt vastu.

Esiteks, mis puudutab jaotist 12 („Siseturg”), sooviksin öelda, et komisjoni eesmärk oli taastada muudatusettepanekute kaudu eelarveprojekti summad, mis olid ette nähtud Euroopa Komisjoni poolt, mida nõukogu oli dokumendis seejärel vähendanud.

Sooviksin ära märkida või teile meelde tuletada, kui tähtis on kõik siseturuga seotu Euroopa Liidus. Ma arvan, et see on ilmne. See on üks peamistest alustest tulevase arengu jaoks, mis on sellele üles ehitatud.

Mõnede aastate puhul, näiteks eelmisel aastal ja järgmisel, 2008. aastal, mil võetakse vastu tähtsaid õigusakte, näiteks teenuste direktiiv, ning kavatsetakse samuti jätkata liikumist õigusakti suunas siseturu täiustamise kohta, mõistame, et on vaja taastada eelarveprojektis ette nähtud summad.

Sama argumenti võiks kohaldada jaotise 14 suhtes („Tolliliit”), mis viitab samuti Euroopa Liidu välispiiride täiustamisele, mis omakorda võimaldab meil tagada, et meie ühtne turg toimib nõuetekohaselt.

Lõpuks, mis puudutab jaotist 17 tarbijakaitse kohta, mis on seotud parlamendikomisjoniga, kus mina olen arvamuse koostaja, sooviksin öelda eelarvekomisjoni toetusel, et oleme taastanud eelarveprojektis ette nähtud summad programmile SOLVIT. Tarbijapoliitika ja tarbijakaitsepoliitika on erinevates ELi liikmesriikides arenenud erineval tasemel. Paljudel juhtudel eksisteerivad lahknevused, mis tuleb kõrvaldada mitteõiguslike, kohtuväliste õigusaktide abil. SOLVIT on osutunud selles valdkonnas heaks vahendiks.

Lõpuks, ja ma tõepoolest lõpetan, härra juhataja, sooviksin eriti tänada eelarvekomisjoni toetuse eest katseprojektile, millele eraldati üks miljon eurot, mis võimaldab järgmisel aastal viia läbi uuringu tarbijapoliitika meetmete rakendamise järelevalve ja võrdlemise kohta erinevates liikmesriikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Roszkowski (UEN), regionaalarengukomisjoni arvamuse koostaja. – (PL) Härra juhataja, oma arvamuses pööras regionaalarengukomisjon erilist tähelepanu eelarveridadele, mis on seotud peatükiga XIII või eelarverubriigiga „Regionaalpoliitika”. Me kutsusime üles säilitama või vajaduse korral taastama esialgse eelarveprojekti kõiki eelarveridu.

Eelarvekomisjon tuli meie nõuetele vastu ja palus isegi eelarverea 130616 puhul, mis on seotud Euroopa Regionaalarengu Fondiga, suurendada makseid 900 miljoni euroni. Eelarvekomisjon jagas samuti meie muret eraldamata raha kasutamise pärast ühtekuuluvuse valdkonnas, et rahastada täiendavalt teisi projekte, näiteks Euroopa Tehnoloogiainstituuti, nõukogu otsuse alusel, mis oleks vastuolus ühtekuuluvuspõhimõttega ja kaotaks samuti Euroopa Parlamendi eesõigused. Kokkuvõtteks ütlen, et see ei ole meie unistuste eelarve, see ei ole eelarve, mis võiks meile rõõmu valmistada, kuid regionaalarengukomisjon toetab eelarvekomisjoni esitatud eelarveprojekti. Suur tänu.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Mulder (ALDE), põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamuse koostaja. – (NL) Härra juhataja, järgmist rituaali täidetakse põllumajanduseelarve puhul igal aastal: Euroopa Komisjon võtab vastu eelarveprojekti, seejärel kärbib nõukogu mõnda eelarverida ilma piisava põhjenduseta, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon, keda toetab eelarvekomisjon, ennistab kõnealused eelarveread ning seejärel hakkame arutlema Euroopa Komisjoni kirjalike muudatusettepanekute alusel selle üle, et võtta vastu täpne eelarve järgmiseks aastaks.

Miks nõukogu jaoks on vaja pidevalt neid kärpeid teha, jääb mulle saladuseks, kuna oleme pidanud arutelusid Euroopa Komisjoni kirjalike muudatusettepanekute alusel juba sellest ajast alates, mil jõustus Amsterdami leping, kuna sellest ajast on meile kättesaadavad kõige viimased arvandmed. Ma arvan, et meil oli parem nõnda jätkata.

Põllumajanduskomisjon on suurendanud mitmeid eelarveridu: koolide puuvilja, koolide piima jne jaoks, kuna me kõik soovime, et teadlikkus heast toitumisest saaks alguse juba varases eas. Me hindame eelarvekomisjoni vastu võetud katseprojekte ja esialgseid meetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Emanuel Jardim Fernandes (PSE), kalanduskomisjoni arvamuse koostaja. (PT) Härra juhataja, daamid ja härrad, kalanduskomisjon on oma pädevusvaldkonnas esitanud mitmeid muudatusettepanekuid eelarvekomisjonile kaalumiseks, millest enamik on hästi vastu võetud, eelkõige sellised muudatusettepanekud nagu Euroopa merenduspoliitika tugevdamine esialgsete meetmete valdkonnas ookeani säästvaks arendamiseks võimaluste osas, mida kujutavad endast Euroopa ookeanid ja mered, rohkem rahalisi vahendeid kalanduskontrollile, et tagada merede ja ookeanide jätkusuutlikkus ja et koguda teavet, mis on oluline jätkusuutliku kalanduspoliitika väljatöötamiseks, Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri nõuetekohaseks toimimiseks ja tõhususe tagamiseks ning, mis kõige olulisem – eelkõige äärepoolsete piirkondade jaoks –, tagada praeguste programmide tõhusus, mis on oluline piirangute vähendamiseks, mis endiselt ja eelkõige mõjutavad kõnealuseid piirkondi.

Kyösti Virrankoski ja minu raportid annavad selgelt märku sellest, et on vaja tugevdada kalanduspoliitikat, isegi kui kõik piirangud on seotud finantsperspektiiviga; kutsun seetõttu oma kaasparlamendiliikmeid üles neid raporteid kindlalt toetama ning kutsun nõukogu üles võtma arvesse ettepanekuid, mille oleme esitanud, ning samuti võtma arvesse parlamendi ettepanekuid.

 
  
MPphoto
 
 

  Helga Trüpel (Verts/ALE), kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Härra juhataja, kõnelen siin kultuurikomisjoni nimel, mis ei vastuta mitte ainuüksi kultuuri, vaid samuti hariduse, noorte, massiteabevahendite ja spordi eest. Meie eelarve on väga piiratud, kui võrrelda seda sellega, mis see peaks olema.

Ma usun, et kui vaatame hoolikalt, kui edukas on olnud programm Erasmus, mille kaudu Euroopa ülikoolide tudengid saavad õppida erinevates riikides, saada sõpru Euroopa teistest osadest ning arutleda selle üle hiljem oma sõprade ja kontaktisikutega, on selge, et see annab olulise panuse vastastikusele mõistmisele Euroopas.

Ma usun, et peaksime teabevahetuse jaoks rohkem ära tegema, eriti nüüd, mil riigi- ja valitsusjuhid on jõudnud kokkuleppele reformilepingu suhtes. Kohalikule tasandile minemise idee, teha koostööd inimestega nende oma keskkonnas, et saada nende tuge Euroopa tuleviku jaoks, on ülioluline. Ma olen rõõmus, et vähemalt kaks katseprojekti on võimalikud: EuroGlobe – liikuv teater, just nagu Shakespeare’i ajastul, mis loodi, et teha ringreis kõigis Euroopa pealinnades ja seeläbi tõepoolest kaasata inimesi, ning teiseks kultuuriprojekt kunstnike liikuvuse teemal, et võimaldada Euroopa noortel kunstnikel saada kokku, teha koostööd ja kujundada Euroopa tulevikku.

 
  
MPphoto
 
 

  Gérard Deprez (ALDE), kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamuse koostaja. – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma seisan siin proua Dührkopi asemel, kes ei saa siin olla.

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon on 2008. aasta eelarve jaoks määratlenud kolm prioriteeti. Esimene nendest prioriteetidest puudutab Frontexi agentuurile kasutada olevate tegevusvahendite tugevdamist, mille ülesanne on – nagu te juba teate – koordineerimisalane koostöö ELi välispiiridel. Kõnealune eesmärk on saavutatud: kui parlament näitab meile eeskuju, siis saab Frontex 30 miljonit täiendavaid tegevusassigneeringuid, mida on suurendatud rohkem kui kaks korda võrreldes 2007. aasta eraldistega.

Teine prioriteet on seotud vajadusega läbipaistvuse järele arvutisüsteemide haldamisel, millega kontrollitakse Euroopa territooriumile sisenemist. Assigneeringud paigutati seetõttu reservi Schengeni SIS I ja SIS II süsteemide jaoks ja viisainfosüsteemi jaoks, mida tuntakse lühidalt kui VIS. Kõnealuseid assigneeringuid ei vabastata reservist enne, kui meil ei ole vajalikes kohtades piisavat õiguslikku alust ning kui vajatakse teavet pakkumiskutsete ja lepingute kohta.

Lõpuks on meie komisjoni kolmas prioriteet seotud Euroopa Tagasipöördumisfondiga. Kõik selle fondi assigneeringud paigutati reservi ning vabastatakse alles siis, kui nõukogu ja parlament võtavad vastu direktiivi liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise ühiste nõuete ja korra kohta. Nõukogu peaks seda teadma: pole direktiivi, pole ka raha. Nii lihtne see ongi.

 
  
MPphoto
 
 

  Rihards Pīks (PPE-DE), põhiseaduskomisjoni arvamuse koostaja.(LV) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, mul on väga hea meel, et lõpuks, pärast Lissaboni tippkohtumist, saame liikuda edasi reformilepingu allkirjastamise ning selle ratifitseerimise ja rakendamise juurde. Me kõik mõistame, et see uus leping on vajalik Euroopa arengu ja konsolideerumise jaoks. Sel põhjusel olin mina põhiseaduskomisjoni arvamuse koostajana üllatunud, et eelarverubriik 3b, mis on seotud Euroopa kodakondsusega, oli ainus, kus oli kavandatud 2007. aasta eelarvega võrreldes märkimisväärselt väiksemad väljaminekud. Ajal, mil Euroopa Liidu institutsiooniline struktuur on muutumas, on vaja ressursse suhtlemiseks ELi elanikega. ELi kodanikud peavad olema teadlikud kavandatavatest muudatustest ning tuleb tagada nende koostöö ja toetus. Olen seetõttu tänulik põhiseaduskomisjoni liikmetele minu fraktsioonist ning eriti raportöörile ja eelarvekomisjoni liikmetele nende toetuse eest minu ettepanekute suhtes erinevate eelarverubriikide kohta, et suurendada kulusid kõnealuse programmi jaoks. Ma loodan, et parlament toetab samuti muudatusettepanekuid eelarve kohta ja seda, et kõnealuseid ressursse kasutatakse asjakohaselt Euroopa Liidu tugevdamiseks. Tänan.

 
  
MPphoto
 
 

  Christa Prets (PSE), naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Härra juhataja, on väga oluline, et käsitleksime eelarvet soo suhtes erapooletult, nagu võiksime ja peaksime tegema naistepoliitika seisukohast. Sooaspekt on siinkohal väga oluline ja soolisest võrdõiguslikkusest lähtuva eelarve koostamise põhimõte ei tohiks siinkohal olla pelgalt sõnakõlks, vaid seda tuleb samuti ellu viia.

On väga oluline, et täidaksime Daphne programmi. Kahjuks ei läinud meie muudatusettepanekud läbi ja me ei hakka neid täiskogu istungil veel kord tõstatama. Meie, sotsiaaldemokraadid, toetame muudatusettepanekut ja Daphne rahaliste vahendite suurendamist, kuna see on suhteliselt väike, kuid väga oluline programm koduvägivalla vastu võitlemiseks.

Samuti on oluline pakkuda piisavaid rahalisi vahendeid Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi jaoks, et tagada selle edukas käivitumine. Samuti on oluline, et kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta väljaminekud jagataks sugude vahel võrdselt. Eksisteerib väga palju naisi, eriti sisserändajaid, kellele tuleks kultuuridevahelises dialoogis anda oluline roll.

 
  
MPphoto
 
 

  Luciana Sbarbati (ALDE), petitsioonikomisjoni arvamuse koostaja. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, sooviksin samuti tänada kahte raportööri, Kyösti Virrankoskit ja Ville Itälät nende suurepärase töö eest.

Ma usun, et eelarve peaks olema iga avaliku institutsiooni, kuid samuti iga eraõigusliku isiku peamine poliitiline toiming, kuna see iseloomustab poliitilisi otsuseid selle kohta, mille peale riigi raha kulutatakse. Eksisteerib kolm peamist elementi: esimene on rangus, teine on julgus teha tõhusaid ja tulemuslikke poliitilisi valikuid ja kolmas on kulude kontrollimine. Ilmselt, nagu Kyösti Virrankoski ütles, vajab see kõik kindlat ja resoluutset poliitikat, mis hõlmab ka menetluste läbivaatamist, mida mina toetan täielikult.

Nüüd petitsioonikomisjoni küsimuse juurde: me tundsime, et peaksime eelarvekomisjonile tegema ettepaneku, et kavandatud suurendamine 4,69% võrra ombudsmani eelarves on õiglane ja asjakohane, osaliselt seetõttu, kuna ombudsman on nüüd poliitiline võtmefiguur Euroopa Liidu demokraatias, läbipaistvuses ja nõuetekohases haldamises, mida peame kiivalt kaitsma.

 
  
MPphoto
 
 

  László Surján (PPE-DE). - (HU) Härra juhataja, volinik, kõige olulisem punkt 2008. aasta eelarves on ühtekuuluvuspoliitika. Tegelikult on igas liikmesriigis vähemarenenud piirkondi ning seega tunneme me kõik selle küsimuse vastu huvi. Lisaks on ühtekuuluvus samuti nende huvides, kes on seotud selle protsessi rahastamisega, ja mitte ainult abisaajate huvides. Sel põhjusel ei saa me nõustuda ettepanekuga teha märkimisväärseid kärpeid ühtekuuluvuspoliitikas, mis võrduvad ligikaudu poole miljardi euroga. Minu arvates on parlament veendunud, et uued liikmesriigid on võimelised kohandama ja kulutama kõiki neile eraldatud rahalisi vahendeid. Me kõik peame seda nõudma samuti oma riikides.

See ei ole ainus punkt, mille osas me oleme nõukoguga lahkarvamusel ja küllap jäämegi lahkarvamusele. Me võime samuti teatava kindlusega väita, et oleme Euroopa kodanike raha hallanud hästi, teisisõnu vastutustundlikult, ja 2008. aasta eelarve on oluliselt väiksem kui finantsraamistikus sätestatud ülemmäär. Seetõttu valmistabki pettumust, et aruteludes Galileo programmi või Euroopa Tehnoloogiinstituudi eelarve üle ollakse endiselt nugade peal. Kui need mõlemad tuleksid kasuks Euroopa Liidu arengule, siis miks peame veeretama nende elluviimise teele takistusi.

Ma tänan Euroopa Komisjoni ja raportööri nende tehtud töö eest ja palun parlamendil toetada eelarvekomisjoni kavandatud muudatusettepanekuid ja seeläbi pakkuda kindlat toetust läbirääkimiste protsessile teise lugemise ajal.

Lõpuks, härra juhataja, lubage mul tervitada täna kohalviibivaid parlamendiliikmeid minu esindatava riigi rahvuspüha puhul. Loomulikult viitan ma 1956. aasta Ungari revolutsioonile. Tänan teid tähelepanu eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Jutta Haug (PSE). - (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, nõukogu tegi ka sel aastal seda, mida ta alati teeb: ta võimaldas rahandusministeeriumide tsiviilteenistujatel panna kokku eelarve, mis võtab arvesse nõukogu peamist eesmärki ehk „hoida numbrid väiksena” ja mis kõige olulisem: „hoida maksed väiksena”.

See pole üldsegi seotud poliitiliste kavadega, mida soovime rakendada Euroopa Liidus – pole üldse seotud! Nõukogu, millel on palju vorme, on endiselt harjunud pühapäeviti jutlustama ja on valmis laskma teistel, see tähendab parlamendil, teha tõeline töö ära nädala ülejäänud päevadel. Ei ole vahet, kas küsimus seisneb välispoliitikas või abis Kosovole või Palestiinale või poliitika rakendamises konkurentsivõime kohta majanduskasvu ja tööhõive valdkonnas, mis on äärmiselt oluline Euroopa jaoks, ülioluline selle ellujäämiseks.

Parlament mõtles tulevikule ja juhtis tähelepanu – isegi läbirääkimiste ajal finantsperspektiivi üle 18 kuud tagasi – et lähitulevikus tekivad probleemid just nimelt nende poliitikavaldkondade rahastamisel. Siiski läks meie sõnum kurtidele kõrvadele ja nüüd peab nõukogu selle heastama. Varem kui oodatagi oskame, seisame silmitsi olukorraga, kus peame eraldama avaliku sektori rahalisi vahendeid Galileo projekti päästmiseks, kuna ettevõtlusalgatuse unistus varises kokku. Euroopa Parlament suutis üsna kiiresti leppida kokku, et rahastaks Galileo projekti algust Euroopa Liidu rahadest ja kasutaks selleks ühenduse meetodit. Meie peame petturluseks midagi muud ja me ei soovi sellest osa saada.

Me oleme valmis andma Galileole 2,4 miljardit eurot ajavahemikul 2008–2013, lisaks sellele ühele miljardile, mis on juba kavandatud. Siiski, kuna vajalikud rahalised vahendid ei ole rubriigi 1a kohaselt kättesaadavad ja ei hakka ka taevast alla sadama, oleme valmis neid võtma teistest eelarvekategooriatest – 2007. ja 2008. aasta rubriigist 2 (kokku 2,2 miljardit eurot) ja rubriigist 5 (220 miljonit eurot). Kindlasti on see summa rubriigist 2 suur, kuid see on võimalik, ilma et põllumajandustootjaid jäetaks ilma nende rahalistest vahenditest. Põllumajandustoodete hinnad on maailmaturul kõrged, seega ei saa me toetusi vähendada.

Tehingut, millele panime aluse eelarvekomisjonis esimesel lugemisel, nimetatakse väikeseks läbivaatamiseks. Päh! Nõukogu väldib isegi kõige väiksemaid läbivaatamisi nagu katku, kuid see on nõukogu probleem. Igatahes oleme valmis looma Galileo, Euroopa tehnoloogilise innovatsiooni lipulaeva jaoks eeltingimused.

Asjaolu, et oleme kõnealuse väikese läbivaatamise raames valmis eraldama rahalisi vahendeid Euroopa Tehnoloogiinstituudi jaoks, on meie arvates vajamineva summa suuruse, tegelikult küll väiksuse – 2,9 miljonit eurot ajavahemikul 2008–2013 – tõttu esialgu väärt üksnes ääremärkusena mainimist. Me ootame, et nõukogu hakkaks end liigutama ja tuleks parlamendile ja meile vastu.

Härra juhataja, lubage mul teha veel üks märkus. Me tõepoolest ootasime, et eesistujariigi Portugal rahandusminister või vähemalt riigisekretär võtab osa kõnealusest arutelust esimesel lugemisel, et me saaksime tervitada tema kohalolu. See ei ole suunatud teie vastu, härra Mourato, kuid isegi Portugali asepresident meie parlamendis ei suuda antud juhul seda kohta täita.

 
  
MPphoto
 
 

  Gérard Deprez (ALDE) . – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, fraktsiooni ALDE nimel kõnelejana sooviksin kõigepealt tänada töö eest, mida on teinud meie kaasparlamendiliige ja raportöör Virrankoski ning eriti sooviksin talle öelda, et toetame täielikult strateegiat, mille ta töötas välja Galileo jaoks kokkuleppel eelarvekomisjoniga.

Euroopa vajab Galileod. Me soovime, et Galileo rahastamine oleks ühenduse rahastamine, ja me soovime assigneeringute tagamist, ilma et see avaldaks negatiivset mõju teistele prioriteetidele.

Ma soovin samuti tänada meie raportööri selle eest, et ta säilitas katseprojektide nimekirjas selle vähese, millele me oleme tõeliselt pühendunud, eriti laste röövimist või kadumist käsitleva kiirhoiatusmehhanismi.

Ma sooviksin öelda paar sõna Itälä raporti kohta, kes kahjuks ei viibi siin istungisaalis. Ma hindan algatusi, et eraldada rohkem olemasolevaid vahendeid piirkondlikele massiteabevahenditele, et need reklaamiksid ühenduse algatusi kodanikele. Ma usun, et piirkondlikud ja kohalikud massiteabevahendid võivad avaldada oluliselt suuremat mõju kui teatavad tsentraliseeritud, bürokraatlikumad algatused.

Siiski pean ütlema, et Itälä raport sisaldab üht algatust, mis mulle üldse ei meeldi. Selles nähakse ette iga parlamendiliikme sekretariaadikulude suurenemine 1000 euro võrra kuus. Mulle ei meeldi see algatus, mis kujutab endast kahe fraktsiooni, mis on juhuslikult kaks kõige suuremat fraktsiooni, kokkuleppe tulemust ning milleni juhtumisi jõuti aasta enne Euroopa Parlamendi valimisi. Olen seisukohal, et see on maskeeritud toetus paljude meie kaasparlamendiliikmete tagasivalimiseks ja ma hääletan selle sätte vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). - (PL) Härra juhataja, volinik, ma võtan sõna arutelus 2008. aasta eelarve üle selleks, et tõstatada järgmised küsimused.

Esiteks: ehkki ligikaudu 129 miljardi euro näol on tegu Euroopa Liidu ajaloo kõige suurema kulutusega eelarves, on selle kulutuse suhe 27 liikmesriigi rahvamajanduse kogutuluga kõigi aegade kõige madalam ja pärast Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni tehtud kohandusi moodustavad kulukohustuste assigneeringud vaevalt 0,99% rahvamajanduse kogutulust, mida sooviksingi rõhutada.

Teiseks: finantsperspektiivi 2007–2013 raames on kulukohustuste assigneeringute piirmäär 2008. aasta jaoks seatud 1,08 protsendile liikmesriikide rahvamajanduse kogutulust, seega näeme siinkohal märkimisväärset lahknevust selle vahel, mida soovisime rahastada kaks aastat tagasi ja mida Euroopa Liit soovib rahastada nüüd. Te ei saa rohkem Euroopat vähema raha eest. Seda seisukohta on korduvalt korratud siin parlamendis ja me peame seda täna taas kord meelde tuletama.

Kolmandaks peame toetama Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni otsuseid, millega suurendatakse märkimisväärselt Galileo programmi, Euroopa Tehnoloogiainstituudi ja Euroopa Liidu teatava välistegevuse rahastamist.

Neljandaks peame tungivalt nõudma, et Euroopa Komisjon kiidaks võimalikult kiiresti heaks programmid, mille liikmesriigid on esitanud regionaalarengu ja maapiirkondade arengu kohta. Enam kui 20 miljardit eurot eraldatakse uutele liikmesriikidele just 2008. aastal. Seega oleks hea, kui neid rahalisi vahendeid saaks kasutada võimalikult tõhusalt.

Lõpuks ja viiendaks on väärt mainimist globaliseerumisega kohanemise fondi kasutuselevõtmine, mis võimaldab ettevõtetel, mis kannatavad selle protsessi negatiivsete mõjude all, kasutada üleminekutoetust ja kaitsta ELi töökohti.

 
  
MPphoto
 
 

  Gérard Onesta (Verts/ALE). - (FR) Härra juhataja, ma kavatsen oma märkustes keskenduda kolleeg Ville Itälä raportile, kes on teinud head tööd. Me teame, et nelja institutsiooni eelarve üle otsustamine on alati väga keeruline.

Me kahetseme tõeliselt ainult ühte asja: 2008. aasta eelarves on midagi väga erilist. See on viimane eelarve, kus suutsime koguda kokku palju raha investeeringuteks, eriti parlamendi kinnisvarapoliitikasse. Meil on kokku 32 töökohta, kui lugeda kokku kõik meie bürood erinevates pealinnades. Lisaks Brüsselile ja Strasbourgile on meie omanduses veel üksnes kuus töökohta, kus me erinevates riikides töötame. Me oleme teadlikud hoonete soetamise poliitikast, mida kontrollikoda palub meil korrapäraselt järgida, kuid mida me ei saa teha, kuna Ville Itälä – ning ma mõistan tema muret sõnumi väljasaatmise pärast, et me ei kuluta ära kogu raha, kuna soovime jääda allapoole 20protsendilist ülemmäära – takistab parlamendil sellesse raha investeerida ja kinnisvaraportfelli koostada. Siiski peab seda tegema 2008. aastal või siis mitte kunagi, sest 2009. aastal maksame parlamendiliikmete põhimääruse eest, nagu te teate, ning meil ei ole seda enam lihtsalt võimalik teha.

Kui mitte arvestada seda taganemist, pean tunnistama, et Ville Itälä on teinud väga head tööd ja eelkõige on see üks kõige keskkonnasäästlikumaid eelarveid, mida ma olen üldse kunagi näinud, kuna see sisaldab palju sätteid, eriti sätteid süsinikdioksiidiheite vähendamiseks, süsinikdioksiidiheite mõju korvamiseks, soovi omada sõidukiparki, mis hõlmab hübriidautosid, soovi vähendada koosolekute arvu videokonverentside pidamise abil ning isegi vähendada ametnike reiside arvu, kes ei pea ilmtingimata järgnema meile kohtadesse, kus neid vaja on.

Seetõttu peaksime, kokkuvõtteks, eraldama rohkem raha investeeringutele ja meetmetele 2008. aastal, valimiste-eelsel aastal, kuid üldisemalt rääkides on see siiski väga hea raport selle mõju pärast seoses poliitikavaldkondade suhtes, mis on mulle südamelähedased. Sel põhjusel, härra juhataja, hääletame meie selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL). - (PT) Nende kahe minuti jooksul, mis mulle on kõnelemiseks antud, sooviksin veel kord juhtida tähelepanu sellele, et eelarve ajalugu kordab ennast. Euroopa Komisjon tutvustab ühenduse kavandatud eelarvet, sedakorda 2008. aasta jaoks, nõukogu teeb ettepaneku kärpida märkimisväärselt komisjoni ettepanekut ja parlament esitab ettepaneku vähendada kärpeid komisjoni ja nõukogu projektides. Kõik näib tavapärane, kui ei eksisteeriks asjaolu, et kõik nimetatud ettepanekud jäävad allapoole sellest, mis on finantsperspektiivis 2007–2013 ette nähtud 2008. aasta eelarve jaoks.

Nagu juhtus eelmises finantsraamistikus 2000–2006, ei peeta kinni praeguses finantsraamistikus ette nähtud eelarve ülemmäärast, kuna ühenduse eelarve oli 2007. aastal 1,6 miljardi võrra väiksem kulukohustuste assigneeringute osas ja enam kui 8 miljardi euro võrra väiksem maksete assigneeringute osas, ilma et oleks arvesse võetud rakendamise hetkeseisu. On selge, et finantsperspektiivi 2007–2013 sisestatud summad on juba iseenesest meie arvates ebapiisavad, et edendada laienenud, 27 liikmesriigist koosneva Euroopa Liidu majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust.

Põhimõtteliselt on kõik 2008. aasta ühenduse eelarve ettepanekud vastuolus rikaste riikide nõudmistega, mille kohaselt eelarve ülemmäär peaks olema 1% ühenduse rahvamajanduse kogutulust, vähendades seeläbi selle osa eelarves ja minimeerides selle ümberjaotavat rolli. Parlamendi ettepanekud hõlmavad aspekte, mis parandavad nõukogu esitatud projekti, näiteks assigneeringute suurendamine ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas, mille kohta esitasime samuti ettepaneku, ehkki peaksime rõhutama, et selle tõhus rakendamine on suurel määral kahjustatud, et saavutada hiljem Lissaboni strateegia neoliberaalse tegevuskava eesmärke, mille lükkame kindlameelselt tagasi.

Siiski kujutavad isegi parlamendi ettepanekud endast maksete assigneeringute enam kui 5 miljardi suurust kärbet võrreldes sellega, milles lepiti 2008. aasta jaoks kokku mitmeaastases finantsraamistikus. Kuna praegu on käimas läbirääkimiste etapp, loodame, et vastupidiselt sellele, mis on toimunud minevikus, püüab parlament vähemalt tagada, et finantsperspektiivis 2008. aasta jaoks sätestatud miinimumsummadest peetakse kinni võimalikult täpselt.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Claude Martinez (ITS). - Härra juhataja, eelarvearutelude puhul peab paika hästi teada-tuntud seadus, mida nimetatakse kolme L-i seaduseks, kuna eelarvearutelud hõlmavad litaania mahavuristamist, just nagu liturgia puhul, mille lõpptulemus on majanduslik letargia. Sama võime näha 2008. aasta eelarve puhul.

Kõigepealt litaania. Virrankoski vuristab litaaniad maha, nagu tegi härra Elles 2006. aastal ning nagu meie kaasparlamendiliige Garriga Polledo tegi 2005. aastal. Esiteks assigneeringute kärpimise litaania: eelarveprojektis kärbib ministrite nõukogu esialgse eelarveprojekti assigneeringuid. Jan Mulder selgitas meile, et see on näiteks põllumajanduse puhul üsnagi tavaline. Siiski teeb Euroopa Parlament ettepaneku need assigneeringud ennistada. Seega seisneb litaania selles, et eelarve on järjepidevalt väiksem mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud ülemmäärast. Mitmeaastases finantsraamistikus valitseb vajalike assigneeringute nappus ja eelarves on see nappus veelgi suurem. See on maltusluse kaskaad. See on samuti poliitiliste prioriteetide litaania: aastast aastasse mainitakse vaesuse vastu võitlemist, haridust, koolitust, põllumajanduse mitmekülgsust ja seitsmendat teadusuuringute raamprogrammi ning siit algabki liturgia.

Liturgia seisneb peamiselt eelarve koostamise süsteemis ja ideoloogias, mis sellist süsteemi toetab. Süsteem seisneb eelarve tutvustamises tegevuste järgi ja eelarve ettevalmistamises tegevuste järgi. Tegelikkuses on kulutused tükeldatud jaotisteks, poliitikavaldkondadeks, mis vastavad peadirektoraatidele. Eelarve on nagu tohutu suur vorst, vürtspoodniku vara, mille puhul seisneb probleem – nagu raportöör nägi – selles, et eelarve jagamine tegevuste järgi põhjustab segadust mitmeaastases finantsraamistikus, mis on jagatud laiemateks kategooriateks. Ühel on viis kategooriat: konkurentsivõime, loodusvarade säästmine, vabadus, EL kui ülemaailmne partner, haldamine, ning teisel on ligikaudu 30 poliitilist tegevust ning neid kategooriaid on raske omavahel kooskõlla viia.

Kõike seda tehakse eelarveideoloogia nimel, suutlikkuse, konkurentsivõime, tõhususe, tulemuslikkuse ja tulemustega seotud ideoloogia nimel ning see toob endaga kaasa häguste vahendite kogumiku, tulemusnäitajad, tulemuslikkuse näitajad, tegevuslehed. Seda eelarve koostamise süsteemi tutvustatakse uuena, justkui oleks see eelarvealase teabe uuendus, kuid tegelikult on see üpriski vana ja selle juured ulatuvad juba 1947. aastasse. See oli Ameerika Hooveri komisjon, kes rääkis esimest korda sellistest mõistetest nagu tulemuslikkus, kulud-tulud, tõhusus, eesmärgid ja tulemused. See oli see, mis andis Ameerika Ühendriikidele 1960. aastatel Johnsoni ametiajal planeerimise, programmeerimise ja eelarve koostamise süsteemi ning president Carteri ametiajal nulleelarve koostamise – eelarve tulemuslikkuse ideoloogia, mis seejärel levis Uusmeremaale, Ühendkuningriiki ja Prantsusmaale 2001. aastal koos eelarveseaduste algseadusega ning 2006. aastal isegi Mehhikosse.

Selle põhjal võib aru saada, miks Euroopa Liidu eelarvel jääb puudu läbipaistvusest ja tegelikult ka tõhususest. Euroopa Parlamendis ei ole sadat inimest, kes oleksid võimelised mõistma Euroopa Liidu eelarvet tegevuste järgi koos tagajärgedega, mida see endaga kaasa toob: Euroopa Liidu majanduslik letargia. Sest kui ei ole Galileot, kui ei ole ühendusteed Lyoni ja Torino vahel, kui ei ole ühendusteed Genova ja Barcelona vahel, kui pealinnad ei ole ühendatud kiirrongidega, kui teadusuuringute eelarve ei ole selline, nagu see peaks olema, kui 27 liikmesriigist koosneva Euroopa eelarve oleks sama mis Hispaania eelarve, kui Euroopa eelarve on üks kahekümnendik Ühendkuningriigi eelarvest, siis on selle põhjuseks just maltuslik ideoloogia. Võib-olla oleks meil aeg aru saada, et kõrvuti tavalise eelarvega vajame erakorralist eelarvet, et anda laene, mida rahastataks suurest Euroopa laenust, mis võimaldaks investeeringuid.

 
  
MPphoto
 
 

  Sergej Kozlík (NI). - (SK) Kui peaksime hindama usaldust ELi tsentraalselt rahastatud tegevuste puhul vastavalt eelarvekuludele, mida väljendatakse osana ELi rahvamajanduse kogutulust, siis sarnaneks usalduse trajektoor langeva lehega. See on tõeliselt ärevust tekitav. Maksete assigneeringud osana ELi rahvamajanduse kogutulust on langenud korrapäraselt mitme aasta jooksul ligikaudu ühele protsendile. 2008. aasta eelarveprojektis langesid need 0,95 protsendile. Sarnaseid suundumusi võib näha mitte ainult eelarvevahendite puhul, vaid samuti maksete assigneeringute puhul võrreldes maksete ülemmääraga mitmeaastases finantsraamistikus.

Eelkõige näib, et kavandatud 10 miljardit eurot eraldamata maksete assigneeringutesse kaldub olulisel määral kõrvale pikaajalise finantsraamistiku eesmärgist. Samuti olen üllatunud, et nõukogu teeb ettepaneku kärpida makseid nende programmide jaoks, mille eesmärk on parandada Euroopa konkurentsivõimet ja ühtekuuluvust, enam kui ühe miljardi euro võrra. Jagan seetõttu seisukohta, et maksete assigneeringud on ebapiisavad poliitiliste väljakutsete kontekstis, millega EL silmitsi seisab. Sel põhjusel toetan ettepanekut suurendada maksete assigneeringuid 0,99 protsendini ELi rahvamajanduse kogutulust.

 
  
MPphoto
 
 

  Ingeborg Gräßle (PPE-DE). - (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, täna sooviksin käsitleda kahte olulist reservi komisjoni eelarves: üks hoonetepoliitika jaoks ja teine personali jaoks. Viimase kohta võib öelda, et sõelumist käsitlev raport näitas, et komisjonis on ligikaudu 11 000 töötajat haldusalase toetuse ja koordineerimise valdkonnas, kes tegelevad haldamisega. Kui lisada sellele veel tõlkijad ja majapidajad, muutub see kõige suurema tööhõivekasvuga valdkonnaks, kuna seeläbi lisandub veel 5700 inimest. Võttes arvesse seda, et räägime aeg-ajalt paremast õigusloomest, siis peaksime nüüdsest hakkama nõudma paremat korraldust. Sel eesmärgil vajame rohkem teavet ja just selleks ongi reserv mõeldud.

Osa tööst, mis parlament andis komisjonile teha, oli kontrollimine, ametikohtade võrdlus rahvusvaheliste organisatsioonide ametikohtadega. Komisjon ei võimalda meil selle võrdlusega tutvuda, väites, et on kohustatud hoidma nende organisatsioonide identiteeti anonüümsena. See on suur takistus! Siit saame edasi liikuda üksnes siis, kui parlament saab teavet, mida ta on palunud – nõuetekohast teavet ja mitte fragmente sellest. Sõelumine võimaldab meil heita ühekordselt ja esmakordselt pilku komisjoni personalistruktuurile, mille eest me oleme tänulikud, kuid sellest jäävad puudu järeldused ja komisjon ei ole koostanud tegevuskava. Ma olen sunnitud kindlameelselt paluma, et meile tutvustataks seda tegevuskava.

Samuti puuduvad järeldused hoonetepoliitika kohta Brüsselis. Komisjoni juulis avaldatud teatis hoonete vajaduse kohta ei võta arvesse personali sõelumistoimingu tulemusi, ehkki mõlema eest vastutab sama volinik. Teie ei ole see volinik, millest on kahju, selline olukord ei saa jätkuda. Parlamendi poolt reservi paigutatud summad sunnivad komisjoni looma ühendust nimetatud kahe dokumendi vahel. Komisjon peab lõpuks selle asjaga tegelema hakkama ja tegema oma tööd nõuetekohaselt, kuna minu arvates ei saa personali sõelumistoimingu seniseid tulemusi meie valijatele tutvustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Vladimír Maňka (PSE). - (SK) Alustuseks sooviksin tänada mõlemat raportööri. Minu tänusõnad Ville Itäläle enam kui kaheksa kuud kestnud koostöö eest Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta eelarveprojekti küsimuses. Viimase nelja aasta jooksul on institutsioonide eelarve suurenenud peaaegu 18% võrra, eeskätt laienemise tulemusena. Tulevikus eelarve ei suurene enam nii palju. Kui soovime muuta institutsioone tõhusamaks, peame parandama nendevahelist koostööd. Mul on hea meel, et kardetud riskid, mis on seotud sellise koostööga, ei ole muutunud reaalsuseks.

Ühest küljest oleme püüdnud tagada, et kõik ülesanded, mille täitmist kodanikud institutsioonidelt ootavad, on täidetud. Teisest küljest oleme püüdnud tagada rahaliste vahendite tõhusat kasutamist. Euroopa Parlamendi eelarve koostamisel seisneb meie kõige tähtsam ülesanne selles, et keskenduda – nii praegu kui ka tulevikus – meie peamisele rollile ja prioriteedile: õigusloome protsessi parandamisele. Teemad, mis ei ole sellega seotud, on eelarves kahandatud absoluutse miinimumini. Me oleme õigel teel selle saavutamiseks.

Daamid ja härrad, märtsis ütlesite, et vajate paremat teavet kõikide teie käsutuses olevate ressursside ja materjalide kohta, et saaksite töötada vastutustundlikult ja tõhusalt. Seetõttu nõuame teadmushaldussüsteemi loomist, mis võimaldab parlamendiliikmetel töötada tõhusalt, kasutades kõiki dokumente.

Daamid ja härrad, te soovite valijatele tõestada, et haldate nende rahalisi vahendeid vastustundlikult. Siiski ei ole mõnikord dokumendid kättesaadavad isegi kõige levinumates keeltes. Uusi ressursse on vaja erakorralise komitee kohtumisteks. Peame parandama paindlikkust kõnealuses valdkonnas. Kulutused hoonetele moodustavad suure osa institutsioonide eelarvest: peaksime sel põhjusel seda tulevikus tähelepanelikult silmas pidama. Minevikust võime tuua näiteid selle kohta, kuidas Euroopa institutsioonid ostsid või rentisid kinnisvara turuhinnast madalamate hindadega. Soovime, et tulevikus pöörataks rohkem tähelepanu kõigile ostmise, rentimise ja uuendamisega seotud aspektidele. Meie eesmärk on langetada kulusid ja tagada paindlikkus. Soovime vältida kartelle ja monopole.

Meie järgmine prioriteet on pakkuda paremat teavet Euroopa Liidu kodanikele. Oleme seetõttu otsustanud seda valdkonda tugevdada seeläbi, et aitame piirkondlikke ja kohalikke massiteabevahendeid. Daamid ja härrad, me soovime jätkata selle nimel, et institutsioonid toimiksid tõhusamalt. Raportid, mida me nende tegevuse kohta saame, peavad olema informatiivsemad. Need raportid peaksid selgelt näitama, kas eesmärgid on saavutatud või mitte. Ma tervitan institutsioonide kasutatud meetodit eelarve ettevalmistamiseks inflatsioonimäärade abil ning samuti selle alusel, mida on tõepoolest vaja. Kokkuvõtteks sooviksin tänada raportööri, kuna meil on õnnestunud mitmete keeruliste arutelude abil jõuda hea kompromissini, mis toob endaga kaasa Euroopa maksumaksjate raha parema kasutamise.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE). – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, poolteist minutit selleks, et öelda oma arvamus 2008. aasta eelarveprojekti kohta, on raske ülesanne, kuid ma sooviksin kõigepealt võtta aega, et tänada meie raportööre Virrankoskit ja Itälät, kellega koos pidime endale suurte raskustega rajama tee läbi otsuste, mida eelarvekomisjon täna tutvustab. Loomulikult surub mitmeaastane finantsraamistik 2007–2013 meid kitsastesse piiridesse, mis kahjuks ei võimalda meil saavutada – ei stabiilselt ega kindlasti mitte kiiresti – eesmärke, mida oleme endile Euroopas püstitanud, järgida poliitikaid, mis on minu arvates ainus võimalus päästa Euroopa piirkondi, kuna need annavad meie kaaskodanikele mugava elustiili, mida nad ihaldavad globaalses keskkonnas, mis on moondunud ning muutub ja areneb pidevalt. Kutsun seetõttu parlamenti üles toetama meie parlamendikomisjoni algatusi, eriti keskpikas perspektiivis läbirääkimiste taasalustamise kontekstis mitmeaastase finantsraamistiku üle ja uue mehhanismi määratlemise üle meie enda vahendite jaoks.

Mis puutub eelarvesse, siis sooviksin, kuna mul on vähe aega, mainida ühte punkti. Struktuurifondide alalise raportöörina eelarvekomisjonis olen otsustanud küsida Euroopa Komisjoni liikmetelt, millised olid põhjused, miks paigutati 30% nende fondide halduskuludest reservi. Uuring, mida tutvustasin hiljuti koos Virrankoskiga struktuurifondide rakendamise kohta, rõhutab märkimisväärset aega, mis kulus komisjonil riiklike raamistike ja rakenduskavade heakskiitmiseks. Seega on kolme aasta jooksul tekkinud rekordilised tasumata kulukohustused. Kindla seisukoha võtmise abil reservi suhtes soovisime lüüa häirekella. Regionaalpoliitika, nagu ka toetus teadus- ja uurimistegevusele, on meie tulevase majanduse jaoks esmatähtis ning seetõttu oluline eurooplaste töökohtade ja elukvaliteedi jaoks. Me tahame teha asju kiiresti, kuid me tahame teha asju hästi, mis selgitab nende assigneeringute kõrget taset, mille toetamist nõukogult palume.

 
  
MPphoto
 
 

  Seán Ó Neachtain (UEN).(GA) Härra juhataja, eelarves on üks aspekt, mis väärib mainimist, ja selleks on raha, mis tuleb panna kõrvale ühise põllumajanduspoliitika jaoks. ÜPPs, nagu seda nimetatakse, on viimase 15 aasta jooksul toimunud arvukalt reforme: Mac Sharry reformid, Agenda 2000 ja maksete lahutamine tootmisest.

Sooviksin selgitada ühte punkti: liikmesriikide valitsused ei pruugi nõustuda mis tahes muudatustega maksete osas, mida tahetakse teha ühise põllumajanduspoliitika raames Euroopa põllumajandustootjatele tervikuna ajavahemikul 2007–2013. Tõepoolest, minu kodumaal Iirimaal on põllumajandustootjate jaoks põllumajanduspoliitika alusel kehtestatud kindel finantskord, mida tuleb järgida ajavahemikul 2007–2013. Me teame, et põllumajanduspoliitika suhtes tuleb kohaldada praeguse olukorra hindamist, kuid mitte üldist läbivaatamist. Ja hindamine ei hõlma finantskorda, mille ELi juhid on kehtestanud Iirimaa ja Euroopa põllumajandustootjatele kuni 2013. aastani. Ma loodan, et sellest saadakse aru ja mitte midagi ei jäeta välja ning samuti ei püüta moonutada turgu, mis on oluline põllumajandustootjate jaoks kõikjal Euroopas ning mistõttu peaks kõik ka korras olema.

 
  
MPphoto
 
 

  Margrete Auken (Verts/ALE). - (DA) Härra juhataja, meie fraktsioon hääletab loomulikult muudatusettepanekute poolt, et eraldada Palestiinale veelgi rohkem raha. Siiski peame rõhutama asjaolu, et nii nõukogu kui ka komisjon peavad tagama, et me ei lõpeta olukorras, kus viskame raha põhjatusse auku. Praegu on see nii väga suure osa antava abi puhul ning see on vastuolus ELi abipõhimõtetega, mille kohaselt abisaaja peab olema suuteline arendama jätkusuutlikku majandust. Siiski on see võimatu, kuna Iisrael lämmatab Palestiina ühiskonda ja selle majandust ning mitte ainult Gazas. Arengukomisjoni delegatsioon oli sellele tunnistajaks, kui külastas septembris Jordani Läänekallast ja Gazat. ELi raha voolab lõputult, ilma et Iisraeli peetaks üldse aruandekohustuslaseks.

Me võtsime osa Washingtonis toimunud dialoogist, mille käigus ühelt Valge maja Lähis-Ida konsultandilt küsiti ELi rolli kohta. Ta vastas: „EL? Meie jagame korraldusi, Euroopa maksab!” See vastab tõesti tõele! Me jätkame maksmist ja Iisraelil lubatakse lihtsalt hävitada kõik, mida me oleme ehitanud. Komisjon ja nõukogu peavad nüüd esitama nõudmised Iisraelile. Gaza blokaad tuleb peatada, et võimaldada kaupadel ja inimestel liikuda sisse ja välja. Gaza on nüüd tegelikult üks suur avaõhu vangla. Barjäärid Jordani Läänekaldal tuleb samuti eemaldada. Seda ei ütle mitte ainult meie delegatsioon. Maailmapanga ja Euroopa Humanitaarabi Ameti sõnum oli võrdväärselt selge. Kui puudub igasugune lootus olukorra paranemiseks või kui tunneli lõpus ei paista valgus, kuritarvitame ELi kodanike makstud makse ja see peab viivitamatult lõppema!

 
  
MPphoto
 
 

  Adamos Adamou (GUE/NGL). - (EL) Härra juhataja, ELi eelarve on peamine viis, kuidas saavutada poliitilisi prioriteete. Selle eelarvepoliitikal näib olevat kolm eesmärki: ettevõtjate konkurentsivõime, terrorismivastane võitlus ja sekkumine kolmandates riikides.

Kulusid kasutatakse nimetatud kolme eesmärgi saavutamiseks, kuid masside huvid ja mured on täiesti teistsugused. Need on seotud nende tulevaste töökohtadega, sissetulekutega, pensionidega ning riikliku kooli- ja ülikooliharidusega.

Küsigem endilt poliitiliste prioriteetide kohta, mis on eelarvega koos püstitatud: kas need tõepoolest parandavad kodanike elu? Kas EL täidab ülemaailmse tegutsejana oma kohustusi ausalt? Kuidas parandab 741 miljoni euro eraldamine vabaduse, turvalisuse ja õiguse edendamiseks Euroopa kodanike elusid?

Komisjoni hiljutine konsulteerimisdokument eelarvereformi kohta ütleb, et täna ja eriti tulevikus peaks eelarve võimendama konkurentsi toorainete ja turgude puhul, nihutama majandusjõudude tasakaalu ja liberaliseerima tohutuid uusi turge, mis loovad eurooplastele uusi võimalusi.

Siiski on see just see, mis viib Euroopa kodanikke eksiteele. Alustuseks raskendavad liikmesriikide eelarved, selle asemel et suunata neid sotsiaalsele õiglusele, võitlust kontrolli pärast, vahendeid valimata. Teiseks õhutab see avalikku arvamust kolmandates riikides Euroopa vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Janusz Lewandowski (PPE-DE). - (PL) Härra juhataja, oleme endiselt uue finantsperspektiivi alguses, seega oleme ettevaatlikud 2008. aasta kulude kavandamisel. Samal ajal on see selle parlamendi ametiaja juba neljas eelarve ja seetõttu on meil kogutud piisavalt kogemusi eelarvemenetluse ja konkreetsete mängureeglite kohta parlamendi, komisjoni ja nõukogu vahel. See on suure tõenäosusega ka selle põhjus, miks suure osa muudatusettepanekute üle hääletati eelarvekomisjonis Reimer Böge tõhusa juhtimise all üksmeelselt ja sujuvalt, mis kindlasti lihtsustab plokkide kaupa hääletamist neljapäeval ja annab meile kindlasti suurema jõu läbirääkimisteks 2008. aasta eelarveprojekti kavandamise üle.

2008. aasta prioriteete on korduvalt nimetatud ning Galileo programmi rahastamist on korduvalt nimetatud probleemiks. Seetõttu on mul hea meel märkida, et esimest korda on eelarves mainitud Läänemere piirkonda, mitte deklaratsioonina, vaid rahalises, st tegelikus tähenduses. Võib-olla seetõttu, et volinik, kaks raportööri ja eelarvekomisjoni esimees on kõik kõnealuse piirkonna elanikud. See on hea, et Euroopa Liit võtab endale globaalsed kohustused, kuid mida suuremaks Euroopa Liit muutub, seda rohkem tuleb võrreldes praegusega hakata meie mandri, sealhulgas ka Läänemere, st Euroopa Liidu sisemere piirkonna eest vastutama ning kõik teavad, millises kehvas seisus see praegu on. Seda arvesse võttes on hea, et oleme leidnud katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete näol finantsinstrumendi, et suurendada rahalisi vahendeid regionaalarengule, navigatsiooniohutusele, piiriületuse lihtsustamisele ja ennekõike keskkonnakaitsele.

Ma loodan, et neid prioriteete kaitstakse Euroopa Komisjoni karmi tegevuse näol koos meie tervikliku eelarvestrateegiaga.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Adam BIELAN
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Grech (PSE). - (MT) Härra juhataja, ütlen kõigepealt, et nõustun sellega, mida härra Itälä eelarvemenetluse kohta ütles ning et mitte keegi ei tahaks üksnes formaalseid volitusi omada. Seetõttu teen ettepaneku arutada kõnealust küsimust võimalikult kiiresti, et käsitleda esinevaid raskusi ja erinevusi tõhusal viisil. Teiselt poolt väljendame me heameelt selle üle, et Frontexi eelarve suurenes 30 miljoni euro võrra. Tegelikkuses ootame me agentuuri ülesehituse paranemist, paremat koordineerimist ja otsustavamat toimimist. Parlament andis selge ja konkreetse signaali, et nüüd on Frontexi ja liikmesriikide ülesanne täita seni täitmata lubadused, kõrvaldada ebatõhusus ja viivitamine, mille all me eelmisel aastal kannatasime. Teine küsimus, mida ma tahaksin käsitleda, puudutab mitmesugustes institutsioonides, sealhulgas Euroopa Komisjonis, koostatud või nende tellitud aruandeid ja uuringuid. Aruannetele ja uuringutele on vaja ühist andmebaasi, et vältida töö dubleerimist, vähendada jäätmeid ning samal ajal muuta teave paremini kättesaadavaks. Lisaks peaks olema olemas aastaaruanne, mis kajastab lepingu saanud uuringuid ja aruandeid, nende maksumust ja võimalusel seda, kuidas kõnealuseid aruandeid ja uuringuid kasutati. Peaksime uurima ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee koostatud aruannete mõju ja lisandväärtust, eriti võrreldes liiga tehniliste või Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi juba koostatud aruannetega. Ruumide ostmise küsimuses tahaksin teile meelde tuletada, et 2006. aastal lepiti kokku, et vaatame institutsioonide, sealhulgas infobüroode kasutatavate hoonete ostmise ja liisimise poliitika uuesti läbi. Mulle on jäänud mulje, et aastate jooksul on institutsioonid mitmesugustel põhjustel ostnud ja liisinud hooneid turuhinnast kõrgema hinnaga. Hoonete ostu poliitika kasulikkust küsitavuse alla seadmata oleks ikkagi mõttekas institutsiooni tasandil uurida, kuidas me saaksime ruumide ostmise ja liisimise tingimusi parandada, tuua bürood turuhinnale lähemale ja vältida seeläbi kartellide ja monopolide tekkimist. Lõpetuseks tahaksin õnnitleda mõlemat soomlasest raportööri nende tehtud kasuliku töö ja läbirääkimiste juhtimise viisi eest.

 
  
MPphoto
 
 

  István Szent-Iványi (ALDE). - (HU) Härra juhataja, kõigepealt tahaksin õnnitleda raportööri härra Virrankoskit suurepärase töö eest. Kuid tahaksin siiski rõhutada, et kui Euroopa Liit tahab olla ülemaailmne jõud, siis on liidu poolt naeruväärne eraldada vähem vahendeid välispoliitikale kui halduskuludeks.

Teiseks on vastuvõetamatu, et prioriteetseteks peetavad laienemise valdkonna kulud on 2007. aastaga võrreldes nominaalselt väiksemad ja kolmandaks on vastuvõetamatu, et välistegevuse valdkonna kulud suurenevad vähem – ligikaudu 1,5% võrra – kui üldkulud, mis suurenevad hinnanguliselt 2% võrra. See tähendab, et Euroopa Liit ei ole taganud piisavaid saadaolevaid vahendeid enda kehtestatud ülesannete täitmiseks; samuti pole liit taganud piisavaid vahendeid välispoliitika prioriteetide rakendamiseks. Vahendeid ei ole piisavalt ette nähtud Kosovo missiooniks ega Palestiina elanike abistamiseks; kardan, et eelarvet tuleb järgmisel aastal jälle mitu korda muuta, sest nimetatud vahendeid pole ette nähtud.

Euroopa naabruspoliitika ida- ja lõunakomponendi vaheline tasakaalustamatus on olnud pidevaks probleemiks juba mitmeid aastaid. Lõunapoolsed riigid on saanud elaniku kohta arvestades kolm korda rohkem raha kui idapoolsed riigid, ja see on vastuvõetamatu. Lõpetuseks arvan ma, et oluline on lahendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelise koostöö küsimus ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) valdkonnas. Kuna seni puudub eelkokkulepe või poliitiline dialoog, siis kuni selle toimumiseni nõustun ma ÜVJP jaoks 40 miljoni euro reservi paigutamisega. Tänan tähelepanu eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Konrad Szymański (UEN). - (PL) Daamid ja härrad, üks asi, mis me peame täna otsustama, on Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile rahalise toetuse esimese osa eraldamine. See on eriti tähtis ja ammuoodatud otsus Wrocławi jaoks, sest linn loodab saada institutsiooni asupaigaks.

On väga halb, et me ei ole suutnud kõnealust institutsiooni luua enne eelarveläbirääkimiste lõppemist; see pidurdab oluliselt institutsiooni käivitamist. Täna on meil võimalus kaotatud aega tasa teha ja saata ligikaudu 3 miljonit eurot institutsiooni loomiseks ja toimimiseks. Tehnoloogiainstituudi täielik rahastamine ajavahemikul 2010–2011 on võimalik tagada üksnes eelarveperspektiivi läbivaatamise teel.

Võin teile kinnitada, et kõnealune raha on hea investeering. Seda tõendab Alam-Sileesia kohaliku omavalitsuse, ettevõtjate ja teadusringkonna entusiasm projekti kaasatuse suhtes. Seetõttu palun ma teil need muudatusettepanekud heaks kiita.

 
  
MPphoto
 
 

  Satu Hassi (Verts/ALE). - (FI) Härra juhataja, daamid ja härrad, tahaksin tänada raportööre härra Itälät ja härra Virrankoskit nende suurepärase töö eest. Mul on hea meel, et eelarvekomisjon kiitis heaks kaks Läänemere kaitsega seotud katseprojekti. Loodan, et ka täiskogu istung toetab neid.

Meil on aeg pöörata Läänemerele suuremat tähelepanu. Pärast 2004. aasta laienemist on Läänemeri saanud ELi sisemereks, kuid samal ajal on see üks maailma kõige haigemaid ja saastatumaid meresid, mis on ELile häbiks.

Üks katseprojekt käsitleb Läänemerre jõudvate ohtlike jäätmete koguse vähendamist ja mere süvakihtides hapnikupuuduse leevendamist. Teine katseprojekt käsitleb saastekvootidega kauplemise süsteemi raames laevandusest pärineva vääveldioksiidi heite vähendamist. Kui kõnealune eksperiment annab häid tulemusi, võib vääveldioksiidi saastekvootidega kauplemine saada elujõuliseks viisiks, mille abil kõigis ELi merepiirkondades vääveldioksiidi heidet vähendada ning see puhastaks tulevikus kogu Euroopas meie kõigi hingatavat õhku. Seega loodan samuti, et täiskogu istung toetab kõnealuseid algatusi.

 
  
MPphoto
 
 

  James Elles (PPE-DE). - Härra juhataja, tahaksin nagu teisedki õnnitleda raportööre. Kuid oma märkustes kasutaksin ma kolme L-i asemel, mida Jean-Claude Martinez kasutas ja mis, kui ma õigesti mäletan, tähendasid litaaniat, liturgiat ja letargiat, kasutaksin ma pigem kolme K-d, mis oleksid kohaldamine, käivitamine ja kujutlusvõime.

Esiteks tahaksin ma tänada raportööre, eriti härra Virrankoskit, et nad lisasid paar lõiget eelarve järelevalve kohta. On äärmiselt tähtis, et me mõtleksime kuludele vastavate tulude saamisele. Kuigi otseselt seda mõistet ei ole resolutsiooni kaasatud, leiab kahtlemata sisimas igaüks, et me peame olema võimelised oma erikomisjonidega tegelikke rahalisi kulusid selgitama, seda mitte ainult käesoleval perioodil, vaid ka riiklike haldusdeklaratsioonide olemasolu abil, mida, nagu näib, paljud liikmesriigid tõrguvad ikka veel koostamast.

Teiseks tahaksin ma tänada nii raportööre kui ka volinikku, et nad minu abil ettevalmistatud 2007. aasta eelarve kohaselt kohaldasid lisatud katseprojekte ja ettevalmistavaid projekte. Neid oli päris mitu, ja on tore täheldada teatavat järjepidevust läbi 2008. aasta, eriti seda, et on kaasatud katselised teabevõrgud, aga ka ELi, Hiina ja India projektid.

See toob mind mu viimase punkti juurde, milleks on kujutlusvõime. Einstein ütles, et kujutlusvõime on tähtsam kui teadmised. Me oleme käesoleva arutelu käigus näinud, et paljud kolleegid – härra Mantovani, pr Guy-Quint ja teised –, ka mina, mõistame alati hukka asjaolu, et meil on neljandas, välistegevuste rubriigis, liiga vähe raha. Me teame väga hästi, et seda on vähe, seetõttu esitaksin käesolevas etapis, eelarve läbivaatamise eel, ühe palve: võib-olla peaksime natuke rohkem kujutlusvõimet kasutama, et näha, mida Euroopa Liidult tulevikus ülemaailmsetele tuleviku väljakutsetele vastamisel oodatakse ja missugune peaks olema Euroopa Liidu roll ülemaailmses abistamises ja ülemaailmse majanduse toimimises, ning siis tegema kindlaks, et meil on olemas vahendid, et rakendada seda, mida me oma poliitikatena kohustuseks võtta soovime.

 
  
MPphoto
 
 

  Joan Calabuig Rull (PSE). – (ES) Härra juhataja, eelarvega, mis moodustab 0,99% liidu SKTst, ei saa meil olla tugevat poliitilist positsiooni.

Seoses alamrubriigiga 1a, konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive nimel, tuleb osutada, et see on esimene kord, kus kõnealuse poliitika jaoks ette nähtud summad moodustavad suurema osa esialgsest eelarveprojektist. Kuid nõukogu kärpis Lissaboni strateegiaga seotud rubriike, mis ometi peaksid olema Euroopa Liidu poliitika keskmes.

Tahaksin ära märkida Galileo ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi rahastamise, mis on meie konkurentsivõime ja usaldusväärsuse seisukohalt prioriteetsed projektid. 2007.–2013. aasta finantsperspektiiv on selliste strateegiliselt tähtsate projektide rahastamiseks ebapiisav.

Teine punkt käsitleb agentuuri Frontex, millel on oluline roll nii humanitaarsest kui ka poliitilisest vaatepunktist. Juunis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kordas uuesti vajadust tugevdada Frontexit, et parandada Euroopa Liidu võimet oma välispiire hallata.

See on ühtlasi üks prioriteete, mida Euroopa Parlament on mitmel korral rõhutanud. Selle tõenduseks on ettepanek suurendada 30 miljoni euro võrra agentuuri tegevuskuludeks ette nähtud kulukohustuste assigneeringuid, mis tähendab esialgse eelarveprojekti suurenemist 127% võrra.

Rubriigi 4 eelarveeraldised on meie kui ülemaailmse jõu eesmärkide ja lubaduste täitmiseks selgelt ebapiisavad ning eelkõige, nagu siin juba mainiti, on need ebapiisavad Kosovos ja Palestiinas tegutsemiseks.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et ELi kinnitus osaleda maailmanäitusel EXPO Zaragoza 2008 – Vesi ja säästlik areng – on õige otsus ja hea võimalus tuua Euroopa poliitikavaldkonnad Euroopa kodanikele lähemale, ning seda peame me tegema.

 
  
MPphoto
 
 

  Samuli Pohjamo (ALDE). - (FI) Härra juhataja, volinik, tahaksin samuti kõigepealt tänada raportööri Kyösti Virrankoskit eelarve suurepärase ettevalmistamise eest. Ta kuulas ära erinevad asjaomased pooled ning arvestas nõuetekohaselt ka regionaalarengukomisjoni ettepanekutega. Raportöör Itälä on samuti teinud väga head tööd.

On oluline, et piirkondliku arengu jaoks ette nähtud assigneeringud jääksid piisavale tasemele. Samal ajal peame tagama regionaalpoliitika tavade ja haldamise lihtsustamise ning täpsustamise nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, nii et piirkondlikuks arenguks ette nähtud assigneeringuid saaks liikmesriikides kasutada tõhusamalt ja mõistlikumalt piirkondlike erinevuste vähendamise ja Lissaboni tegevuskava rakendamise eesmärgil.

ELi nuhtluseks olev bürokraatia tõkestab ka regionaalpoliitika rakendamist. Uue programmiperioodi esimene aasta on peaaegu läbi ja enamik programme on ikka heaks kiitmata. Nagu raportöör ütles, on see tõsine probleem. Sest komisjon ja liikmesriigid on venitanud, projektide algus on olnud aeglane ja programmiperioodi esimene aasta saab olema problemaatiline lünkaasta. Komisjon peaks ülejäänud programmid viivitamata heaks kiitma, nii et eelarves ette nähtud assigneeringuid saaks tõhusalt ja tulemuslikult kasutada ja uued programmid käivituksid nõuetekohaselt.

 
  
MPphoto
 
 

  Simon Busuttil (PPE-DE). - (MT) Tänan teid, härra juhataja, ja tänan ka teid, härra Virrankoski ja härra Itälä. Käesoleva eelarvega kahekordistab parlament agentuuri Frontex eelarvet kuni ligikaudu 70 miljoni euroni. See meede räägib ise enda eest, sest prioriteet, mille parlament Frontexile annab, on nüüd kõigile selge. Frontexi tegevuskulude eelarvet on suurendatud 30 miljoni euro võrra, et suurendada Frontexi missioone piirkondades, mida sisserändajate voog kõige rohkem tabab. Samal ajal, härra juhataja, panime me 30% Frontexi halduseelarvest reservi, sest tahame, et agentuur oleks oma töös tõhusam. Reservi vabastamiseks on kolm tingimust: kõigepealt soovime, et Frontexi direktor looks regulaarse kontakti Euroopa Parlamendiga, et tugevdada parlamendi kontrolli agentuuri üle. Teiseks soovime üksikasjalikku teavet Frontexi tulevase aasta tööprogrammi kohta, ja kuna Euroopa Komisjoni volinik, Euroopa Komisjoni asepresident härra Frattini ise teatas, et järgmisel aastal muutub Frontexi missioon Vahemere piirkonnas alaliseks, eeldame, et agentuurile eraldatakse merepiiride missioonideks palju rohkem vahendeid, kui esialgselt siiani ette nähtud 10 miljonit eurot. Kolmandaks tahame ajakohastatud ja realistlikku loetelu vahenditest, laevadest, lennukitest ja helikopteritest, mida liikmesriigid on valmis Frontexi missioonide käsutusse andma. Me ei taha fiktiivseid loetelusid, nagu me sel aastal saime, kus liikmesriigid justkui nõustusid andma Frontexi käsutusse ligikaudu 21 lennukit, 27 helikopterit ja 117 laeva, kuid missioonide täitmise hetkel ignoreerisid liikmesriigid tegelikult oma lubadusi häbenemata. Seetõttu soovime, et reservi vabastamiseks peab Frontex töötama nõuetekohase ja usaldusväärse kava järgi. Tänan.

 
  
MPphoto
 
 

  Göran Färm (PSE). - (SV) Härra juhataja, raportöörid, daamid ja härrad, paljud imestavad, miks parlament taotleb pikaajalise eelarve läbivaatamist. Kas me ei ole tõesti suutelised hakkama saama uute vajadustega, nagu Galileo, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut, ELi tegevus Kosovos ja Palestiinas, ning samal ajal tegema eelarvekärpeid? Probleem on selles, et eelarve piirmäärasid kohaldatakse eelarve suhtes tervikuna, kuid muidugi kohaldatakse neid ka iga eelarverubriigi suhtes eraldi. Selleks et vältida näiteks Galileo tõttu teiste teadusprogrammide eelarvete kärpimist, taotleme me läbivaatamist n-ö väiksemas ulatuses. Kuid märkigem, et see toimub üldiste piirmäärade raames. Me eelistaksime kärpida ülejääke põllumajanduse eelarves, see on oluline. Mis puutub Palestiinasse ja ELi Kosovo tegevuse maksumusse, siis sel puhul tahaksime kasutada paindlikkusinstrumenti. Vastasel juhul peaksime võtma raha Aafrika või Ladina-Ameerika rubriigist ja see ei oleks mõistlik.

ELi jäika eelarvemudelit tuleb muuta. Kuid tahan täpsustada, et ma ei soovi üldisest raamistikust välja astuda, vaid üksnes saavutada suuremat paindlikkust olemasoleva raamistiku sees, et uutele vajadustele vastata. Kuidas me näiteks muidu tulevikus käsitleme kliimamuutuste ja energiapoliitika jaoks vajalikku? Lisaks sellele tahan ma ära märkida kaks asja. Esiteks, arutelud Lissaboni lepingu üle näitavad suurenenud ressursside olulisust ja pikemat perspektiivi ELi jõupingutustes teabevahetuse, dialoogi ja demokraatliku arengu valdkonnas. Proovisin teha kõnealuses valdkonnas mõned kohandused eelarvekomisjoni jagatud kvootidesse. Ma loodan, et oleme nüüd kõik kokku leppinud agressiivsema investeerimise osas. Teiseks tahan ma ära märkida iseenda algatatud katseprojekti. See on seotud konfliktipiirkondades monumentide ning kultuuri- ja religiooniinstitutsioonide uuesti ülesehitamise toetamisega. Ettepanek käsitleb eelkõige Balkani piirkonda, kuid pikemas perspektiivis peaks olema võimalik kasutada saadud kogemust muudes piirkondades, kus hävitatud muuseumid ja maatasa tehtud kirikud ja mošeed võivad põhjustada konflikte, mida EL saab aidata kõrvaldada. Sellisteks piirkondadeks võivad olla näiteks Palestiina, Afganistan, Iraak ja võib-olla isegi Tiibet. Palun kõnealuses valdkonnas parlamendiliikmete mõistvat suhtumist ja toetust. Tänan.

 
  
MPphoto
 
 

  Hannu Takkula (ALDE). - (FI) Härra juhataja, kõigepealt tahaksin tänada raportööre härra Virrankoskit ja härra Itälät. Ma tunnen neid mõlemaid ja tean, et nad pooldavad avatust ja läbipaistvust ning püüdlevad Euroopa Liidu majanduse jätkusuutlikel alustel ülesehitamise poole, ning see on väga asjakohane. Hea on hoida kulutusi kontrolli all ja tunnistada terve mõistuse ettekirjutusi. Tahaksin lühidalt tähelepanu pöörata mõnedele küsimustele, millest esimene on teadusuuringud ja uuendustegevus. Kuigi ma tean, et kõnealune tegevus on suuresti liikmesriikide kätes, peab Euroopa Liit siiski oma kohustusi, näiteks Lissaboni strateegia, meeles pidama, ja neid täitma, nii et me saame suunata eelarveraha teadusuuringutesse ja uuendustegevusse, mis loob Euroopale lisandväärtust.

Mind rõõmustab Läänemerele tähelepanu pööramine. Usun, et see teema on esile kerkinud suuresti tänu raportööridele. Oleks hea teadmiseks võtta, missuguses olukorras Läänemeri on, ja kõnealused kaks katseprojekti on heaks alguseks. On tõsi, et meil oleks vaja palju rohkem jõupingutusi, kuid hea algus on tehtud.

Kolmandaks on eelarve kavandamisel oluline meeles pidada jätkusuutliku arengu põhimõtteid ja ELi väärtusi. Need peavad olema toimimise aluseks näiteks kolmandatesse riikidesse raha suunamisel, ja me oleme seotud mitmesuguste projektidega, nagu näiteks Palestiina autonoomne piirkond. Me peame tagama ressursside nõuetekohase kasutamise ja selle, et nende abil ei looda midagi demokraatia, inimõiguste ja sõnavabaduse, st ELi väärtuste vastast. Raha kulutamise viis ja ELi väärtused peavad alati käsikäes käima.

 
  
MPphoto
 
 

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE). - (RO) Käesoleva aasta alguses kavatsesime me koos nõukoguga läbi rääkida pragmaatilise ja tõhusa, tulemustele orienteeritud eelarve osas, mis aitaks teostada Euroopa Liidus praegu vajalikke poliitikaid.

Eelarvekomisjonis tehtud parandustega tegime märkimisväärseid kärpeid programmides, mis kulutavad maksumaksjate raha ilma tõelist lisandväärtust andmata. Põllumajanduses tehtud kärped, mis ulatuvad 553 000 000 euroni, st 77% kõigist tehtud kärbetest, näitavad selgelt nõukogu kavatsust järk-järgult kõrvaldada poliitika, millest sõltub uute liikmesriikide kogu majanduse ülesehitus. Mul on hea meel, et eelarvekomisjonis õnnestus meil põllumajandusele määratud vahendid taastada. Ühtlasi loodan ma, et Euroopa Komisjon kiidab rakenduskavad ja maaelu arengukava võimalikult kiiresti heaks.

Lisaks neile aspektidele tahaksin rääkida eelarve tähtsusest Euroopa Liidu noortepoliitikale. Meie kavandatud eelarve sisaldab elukestva õppe programmide rahastamise suurendamist 9% võrra, kogusummas 900 000 000 eurot. Need programmid on aidanud Euroopa idee edendamisele kaasa rohkem kui miski muu. 90% noorte jaoks samastub Euroopa Liit võimalusega reisida, õppida ja töötada mis tahes paigas Euroopas. Me peame nende noorte inimeste jaoks rohkem ära tegema. Üks nende probleemidest on Euroopa stipendiumide väike arv, eriti programmi Erasmus raames. Kuna Euroopa Liiduga ühinesid Rumeenia ja Bulgaaria, siis oleme praeguses eelarves makseid suurendanud 100 000 000 euro võrra. Kuid peame siiski tagama, et rohkem kõnealust raha jõuab iga üliõpilaseni. Programm Erasmus ei peaks olema üliõpilastele lisasissetulek, vaid, vastupidi, peamine toetus neile, kelle rahalised võimalused on väiksemad.

Viimaks, kuid mitte vähem tähtsa asjana tahaksin komisjonile meelde tuletada juuli triloogi ajal võetud kohustusi, nimelt tagada uute liikmesriikide jaoks piisav arv töökohti. Käesoleval ajal töötab juhtivatel kohtadel väga vähe rumeenlasi ja bulgaarlasi ja paljudel neist on ajutine tööleping. Lisavahendeid, mis me Euroopa Personalivaliku Ametile ette nägime, tuleks kasutada võimalikult kiiresti tõhusalt uute liikmesriikide kodanike alaliste töötajatena värbamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Marusya Ivanova Lyubcheva (PSE). - (BG) Bulgaaria, ELi ühe uusima liikmesriigi esindajale on täisliikmena 2008. aasta eelarve vastuvõtmises osalemine väljakutseks. See on saanud võimalikuks tänu ELi järgitavale laienemispoliitikale, mida toetatakse ka eelarvepoliitika kaudu.

Ma toetan raportit ja õnnitlen raportööre ja koordinaatoreid eelarve ning selle muudatuste osas saavutatud kokkuleppe puhul. 2008. aasta eelarveprojekt teeb oma jätkusuutliku majanduskasvu osas ka uusimatele ELi liikmesriikidele võimalikuks oma liikmelisusest tulenevate eesmärkide saavutamise. Rakenduskavad struktuurifondide raames tagavad inimressursside kõrge kvaliteedi ja kvalifikatsiooni, konkurentsivõime, infrastruktuuri paranemise, haldussuutlikkuse parandamise transpordis, keskkonna valdkonnas jne. Kuid kahjuks on saadaolevaid ressursse vähem, kui vaja oleks.

Tahaksin väljendada oma toetust ka struktuurifondidesse, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi tehtavate maksete strateegilisele suurendamisele, sest see võimaldab neil rakenduskavasid ja oma suutlikkust laiendada. Toetan ka 30%-list reservi halduskulude eelarvereal, sest usun, et see on hea viis kulutuste tõhususe tagamiseks ja kulude kontrollimiseks.

2008. aasta eelarveprojekt pöörab tähelepanu ka ELiga ühinenud uutele piirkondadele. Musta mere piirkonnas on Rumeenia ja Bulgaaria ka ELi piiriks. ELi ja liikmesriikide valitsuste poliitika eesmärk on muuta piirkond turvalisuse, stabiilsuse ja heanaaberlikkuse piirkonnaks. Piirkond vajab infrastruktuuri parandamist, rohkem investeeringuid ja asjakohaseid keskkonnakaitsemeetmeid, sest tegemist on väga suure tööstusliku ja energiatööstuse tooraine edastajaks muudetud piirkonnaga. Euroopa Liit oma poliitika ja rahastamisega peaks tagama nii keskkonnaohutuse kui ka Euroopa energiavarustuse stabiilsuse ja kindluse. Musta mere seire ja Musta mere piirkonna arengu raamprogramm on katseprojekt, mida ma usun, Euroopa Parlament kindlasti toetab; see on õige samm Musta mere piirkonna hea arengu ja selle elanike ELi liikmelisuse alasesse poliitikasse integreerimise poole.

 
  
MPphoto
 
 

  Margarita Starkevičiūtė (ALDE).(LT) Tahaksin rääkida ELi eelarve mõjust tavaliste Euroopa kodanike heaolule, mõned neist kodanikest jälgivad ka meie tänaseid arutelusid. Me kuuleme väga tihti, et Euroopa Liit peab arenema maailma kõige konkurentsivõimelisemaks majanduseks, ja eelarve saab seda hõlbustada. Kuid eelarve tuleb ümber struktureerida, nii et see oleks tõhusam, ning eelarve peaks soodustama teadusuuringuid ja uuendustegevust.

Kahjuks ilmneb, et Euroopa Komisjonil puudub tegelikkuses isegi teadusuuringute määratlus. Mitmesugustel projektidel on erinevad kulud, mida tuleks kavakohaselt rahastada teadusuurinute ja uuendustegevuse programmide raames.

Me räägime pidevalt Euroopast ja selle mõjust maailmas. 27 liikmesriigi tugevusega hiljuti laienenud Euroopa Liit on suuteline tekitama muutusi ülemaailmsel tasandil. Eelarve võimaldab kolmandaid riike märkimisväärselt toetada. Kuid kontrollikoja teostatud uurimistest ilmneb, et rahalisi vahendeid kasutatakse väga sageli ebatõhusalt.

Selle põhjuseks on asjaolu, et enamikus meie toetust saavates riikides on võimul ebademokraatlikud režiimid. Rikutakse inimõigusi ja toetusprojektid aitavad pigem käputäiel inimestel rikastuda kui parandavad tavakodanike heaolu.

Tahaksin seetõttu kutsuda teid, daamid ja härrad, üles tagama, et me peame kinni oma dokumentides sätestatud tingimustest, eelkõige sellest, et toetusprogramme tuleb määrata koos demokraatia ja inimõiguste edendamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Rolf Berend (PPE-DE). (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, kõigepealt tänan kogu eelarvemeeskonda hea töö eest. Lubage mul esitada mõned märkused regionaalarengukomisjoni seisukohast.

Oma hinnangutes hindas komisjon rahastamisvajadusi ja võttis kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppe künniste ja finantsperspektiivi tingimustega arvesse käesoleva perioodi tõenäolisi taotlusi. Seega suurenevad 2008. aastal struktuurifondide raames kulukohustused 0,9% võrra ja maksed 3,2%, Ühtekuuluvusfondi rahalised vahendid suurenevad kulukohustuste osas 14,4% ja maksete osas 36%.

Kuna komisjon on tegelikult ainuke institutsioon, kellel on piiramatu juurdepääs rahastamise koguvajadusega seonduvale vajalikule teabele, juhindusime me komisjoni ettepanekust ning parandasime ühehäälselt ja kohe nõukogu poolt eelarveprojekti tehtud õigustamatud muudatused.

Lisaks meie parandustele lihtsustasime me haldust ja tegime rahaliste vahendite kasutamise tõhusamaks, eriti Lissaboni ja Göteborgi eesmärke silmas pidades. Keskendusime väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ainulaadsele seisundile ja traditsioonilistele väikeste ettevõtete tegevusele, nagu uurimis- ja arendustöö. Lisaks pidasime oluliseks märkida eraldi ära algatused JEREMIE ja JESSICA, et mainida vähemalt kaht regionaalpoliitika paljudest tähtsatest teemadest.

Toetame komisjoni ka Euroopa tulevastele demograafiaalastele väljakutsetele vastamisel, kuna mõnedes piirkondades ja isegi tervetes liikmesriikides on langeva sündimuse tõttu rahvastiku vananemine muutunud üheks peamiseks probleemiks. Tuleb edendada pereväärtusi, näiteks aidates noortel naistel tasakaalustada perekondlikke ja tööalaseid kohustusi. See oleks tulevikkuvaatav poliitika, mis peab peegelduma ka regionaalpoliitika võtmevaldkondades.

 
  
MPphoto
 
 

  Thijs Berman (PSE).(NL) Härra juhataja, meie eesmärgiks on solidaarsusele tuginev Euroopa. 2008. aasta eelarve sisaldab mõningaid uusi elemente, mis seda veelgi rohkem tõendavad. Kuid vaja on siiski ka kaasaegsemat eelarvet – sellist, mis oleks kooskõlas teadmistepõhise majandusega ja tugineks solidaarsusele. Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni algatusel tuleb Palestiinale ja Kosovole anda rohkem rahalist abi. See on küll keerukas, aga äärmiselt oluline.

On ka muid küsimusi, mille puhul Euroopa peab solidaarsust näitama. Ülemaailmne Tervishoiufond vajab toetust ja minu ettepanek on tugevdada seksuaal- ja reproduktiivtervist vaestes riikides, näiteks võib tuua emade suremuse vähendamise ja abordiõiguse. See toetab naiste emantsipeerumist ja aitab nii kaasa vaeste riikide arengule.

Solidaarsus on asjakohane ka ELi eelarve ümberkorraldamisel. Kõige parem viis seda teha on muidugi vähendada põllumajandustoetusi, ja praegu, kui hinnad on kõrged, on see suuresti teostatav. Euroopa peab investeerima uude tehnoloogiasse ja Galileo on näidanud, et teise eelarve jaoks on ruumi. Me saame elada väiksemate põllumajandustoetustega, samal ajal kui Galileo tähendab suuremat tööhõivet ja uuendustegevust.

 
  
MPphoto
 
 

  Christofer Fjellner (PPE-DE). - (SV) Tänan teid, härra juhataja. Eelarve vastuvõtmine igal aastal on üks meie, Euroopa Parlamendi liikmete tähtsamaid ülesandeid. See on üks meie vähestest võimalustest edastada väga selge, kollektiivne sõnum selle kohta, millist ELi meie parlamendis näha tahame. Üldiselt leian ma, et on hea, et üha rohkem minu kolleege parlamendis näivad aru saavat ELi rahaliste vahendite kulutamise piiramise vajadusest, kuid teha on ikka veel palju. Arvan, et meil on oluline kehtestada eelarves õiged prioriteedid, kuid raha ja selle kasutamise järelevalve on sama oluline kui õigete eesmärkidega eelarve koostamine. Kui täna seda teeksime, arvan ma, et kahjuks näeksime me paljude valdkondade puhul, kuidas osa meie rahast teeb peaaegu rohkem halba kui head. Lisaks peavad institutsioonid töötama välja ELi raamatupidamissüsteemi, et rahalisi vahendeid oleks kergem mõista ja jälgida ning et me näeksime enne ja pärast, kuidas neid vahendeid tegelikult kulutatakse. Küsimus on läbipaistvuses.

Isiklikult loodaksin ma, et ELi 2008. aasta eelarves peegeldub selgemalt EL, mis seab prioriteediks ja keskendub oma põhiülesande täitmisele – luua kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumine. Kuid kahjuks jätab selle aasta eelarveprojekt kõnealuses osas palju soovida. Toon vaid mõned näited: toetused siidiussikasvatusele, mesilaste pidamisele, puuvillakasvatusele, energiakultuuridele, viigimarjadele, kanepile, pähklitele, oliivisaludele, riisikasvatusele ja tubakale. Teravilja, suhkru ja veinisektori toodete eksporditoetused. Kokku ulatub nende eelarveridade summa üle 1 858 436 000 euro. Lisaks asjaolule, et kõnealused eelarveread on minu meelest Euroopa maksumaksjate raha uskumatu raiskamine, teevad need rohkem halba kui head. Need mõjutavad inimesi väljaspool Euroopa Liitu. Üks kõige tõsisemaid näiteid on minu arvates ELi põllumajanduse eksporditoetused, millega EL subsideerib oma põllumajandussektorit ja põhjustab kaupade ja hindade dumpingut vaeste riikide turul. See on vaeste riikide loomulike konkurentsieeliste rikkumine ja pidurdab tõsiselt nende õitsengut. Me peame midagi selles suhtes ette võtma, mitte 2013. aastal, vaid järgmisel aastal. Tänan.

 
  
MPphoto
 
 

  Katerina Batzeli (PSE). - (EL) Härra juhataja, lubage mul kõigepealt õnnitleda eelarvekomisjoni esimeest, raportööri ja variraportööre, kes on täna esitanud meile eelarve, millel on selged poliitilised eesmärgid ja kindel kehtestatud ülemmäär, 0,98% SKTst.

Lubage mul rõhutada ainult kahte parlamendile ja kõikidele riikidele olulist punkti.

Euroopa Parlament rõhutab oma resolutsiooni lõikes 24 vajadust, et komisjon kiidaks võimalikult kiiresti heaks Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja struktuurifondide riiklikud rakenduskavad. Õige ajastus on eriti oluline, eriti pärast hiljutisi ulatuslikke loodusõnnetusi Lõuna-Euroopa riikides, eelkõige Kreekas, kuhu tuleb kahjustuste likvideerimiseks kiiresti vahendeid saata.

Minu teine punkt käsitleb hiljutise teraviljahindade tõusuga seotud kriisi, mis on põhjustanud teraviljaturul segadust ja häirinud põllumajandusest pärit sissetulekuid. See on viinud ühenduse eelarves ressursside ilmse säästmiseni. Kuid tahaksin siiski rõhutada, et mitte mingil tingimusel ei tohiks kõnealuseid säästetud vahendeid teha kättesaadavaks muude poliitikate jaoks; need peavad jääma ühise põllumajanduspoliitika raamesse ja neid tuleks kasutada näiteks põllumajandussektori kriiside ohjamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Reimer Böge (PPE-DE), eelarvekomisjoni esimees. – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, eelarvekomisjon soovitab täiskogu istungil esimeseks lugemiseks 2008. aasta eelarvet, mille kulukohustuste summa on 129,6 miljardit eurot ja maksete summa 124,2 miljardit eurot, koos kõigi meie nii mitmeaastastest programmidest kui ka finantsperspektiivist tulenevate kokkulepete ja kohustuste range järgimisega. Eelarve jääb, pean lisama, tugevasti allapoole ülemmäärasid, milles me käesoleva mitmeaastase kava raames kokku leppisime, on koostatud eelarvedistsipliini vaimus ja seondub ühtlasi nõukogule esitatud pakkumisega lahendada jätkusuutlikult käesolevad küsimused, nagu näiteks Galileo ning välis- ja julgeolekupoliitika rahastamine. Tahaksin avaldada siirast tänu raportööridele härra Itäläle ja härra Virrankoskile, kes tegid koos koordinaatorite ja personaliga esimese lugemise ettevalmistamiseks suurepärast tööd.

Kõigepealt, Euroopa Parlamendi eelarve. Eelarvekomisjonis ja täiskogu istungil hääletamise vahelisel ajal käis lepitusmenetlus, mille vältel konsulteeriti bürooga ja kaasati tihedalt juhtkond. Kõnealuse menetluse käigus suutsime me mitmete vastukäivate seisukohtade osas mõistliku ja rahuldava lahenduse leida. Kuid ma pean siinkohal lisama, et büroo ja juhtkond peab tahtma ja olema suuteline eelarvekomisjoni küsimusi ja kriitikat vastu võtma, sest see on osa meie ülesandest. Üks osa konfliktist, mida me igal aastal arutame, sai lahendatud kahe- kuni kolmenädalase tähtaja kehtestamisega parlamendi eelarvet käsitleva juhtkonna ettepaneku esitluse ja büroo otsuse vahele, et võimaldada fraktsioone hoolikamalt ära kuulata pigem menetluse alguses kui lõpus.

Volinik, oma 17. oktoobri kirjas sätestasite te jälle eelarve täitmise septembri lõpu seisuga. Te osutasite, kus eelarve hästi toimis ja kus esinesid raskused, kus oli mõnda programmi arvatavasti liiga hilja rakendatud ja kus komisjon ise oli veidi liiga palju liikmesriikide muude küsimuste osas mikrotasandil juhtimist kasutanud. Kuid üldiselt ilmnes aruandest, et eelarve täitmine on pärast mai aruannet paranenud. Kui komisjon soovib nüüd usaldusväärseks jääda, siis ei saa ta 2008. eelarveaasta puhul enam toetuda eelarve hilinenud täitmisele või muudele raskustele, et õigustada viivitamist maksete või kulukohustusega 2008. aasta eelarve täitmisel.

Täna saame me öelda, et tänu institutsioonide vahel sõlmitud agentuure käsitlevale kokkuleppele – mida alustati Saksamaa eesistumise ajal ja lõpetati Portugali eesistumise ajal – ja tänu meie alalise raportööri Jutta Haugi erakordsele tööle on agentuuride rajamine kindlalt ümber korraldatud, st et tulevikus ei rajata ühtki agentuuri ilma asjakohase tasuvusuuringuta ja ilma välja selgitamata, kas agentuur lisab väärtust. Seda peab jätkama kokku lepitavas ametite toimimisjuhendi puhul. Siinkohal pean ütlema ka, volinik, et sel aastal tegelesime me väga hoolikalt komisjoni halduseelarvega, aga seda ei juhtu tingimata igal aastal. Kuid teenistujate ametikohtade jätkuv hindamine, järelevalve ja areng – mõistlikkuse piires ja ilma liialdusteta, kuid väga läbipaistval viisil – jääb endiselt meie päevakorda.

Härra juhataja, oleme võtnud väga selge seisukoha Galileo suhtes. Täna hommikul rääkisime reformilepingust ja andsime sellele oma kindla toetuse, tulevikus kutsutakse seda ühenduse meetodiks. Kui liikmesriigid usuvad, et nad saavad loota segasesse rahastamisse või väljaspool ühenduse eelarvet rahastamisse, siis sellise arengu kontekstis Euroopas on eelnev lihtsalt absurdne ega oma mõtet.

Oma teises kõne punktis tahaksin rääkida ühise välis- ja julgeolekupoliitika rahastamisest. Ilma Euroopa Parlamendita oleks ÜVJP juba pankrotis, sest peaksime hakkama saama ligikaudu 90 miljoni euroga, vastavalt riigipeade ja valitsusjuhtide 2005. aasta detsembri otsusele. Kuuldes nüüd, et me peaksime veelgi kaugemale minema sellest, mida nõukogu ja komisjon meile esitasid, ja et lisandunud on ka Kosovo ja Palestiina, siis me oleme valmis leidma lahendustee. Muidugi peame rääkima ka paindlikkusinstrumendist, hääletamise alusel. See kehtib ka parlamendi huvide edasise tunnustamise kohta, nagu arengukomisjon selgesõnaliselt – ja õigustatult – nõudis.

Eesistujariik peab aru saama, et kõige muu osas peale Galileo ja ÜVJP võib parlament ise otsustada. Siit minu tungiv soovitus: nõukogu peab saama piisava mandaadi, et me saaksime nii Galileo kui ka ÜVJP kindale alusele seada – ja loodetavasti mitte ainult 2008. aastaks. Kui seda ei saavutata, siis ootab meid kõiki 2008. aasta eelarve vältel ees veel istungeid. Uksed on kõigi läbirääkimiste jaoks avatud, kuid me ootame nõukogult selget signaali, et ta võtab nimetatud kahe võtmeküsimuse osas meetmeid. Kuidas ka poleks, on parlamendi seisukohast 2008. aasta eelarve olemas.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 25. oktoobril 2007.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Neena Gill (PSE), kirjalikult. Me peame tõendama Euroopa maksumaksjale, et ELi eelarve on kulutõhus ja esindab usaldusväärset finantsjuhtimist. Sel juhul on EP jätkuvad igakuised reisid Strasbourgi nimetatud põhimõtetele täiesti vastu käivad, eriti arvestades meie tähelepanu kliimamuutuste suhtes. Kuigi ma tervitan härra Itälä aruandes sisalduvaid märkusi keskkonnasäästlikuma transpordi kasutamise kohta, ei lahenda see suureulatuslikku probleemi kuigivõrd. Me peame viivitamata tegutsema pioneeridena ja andma tõelist eeskuju.

Virrankoski aruande puhul olen ma pettunud vaeseimates piirkondades, sealhulgas Aasias vaesuse vähendamise programmidele eraldatud vahendite vähesuse üle. Kui EL tahab olla ülemaailmse jõuna usaldusväärne, siis peab ta tegutsema ja raha eraldama, mitte ainult sellest rääkima.

Olen küll Palestiina ja Afganistani toetamise poolt, kuid viimase puhul vajab ELi strateegia pikaajalise edu saavutamiseks rohkem koostööd naaberriikide India ja Pakistaniga. Lisaks avaldan ma kahetsust ettepaneku üle vähendada ÜVJP rahastamist, eriti Kosovos. Seda ei tohiks edasi lükata ega alarahastada.

Lõpetuseks väljendan toetust töökohti loova ja oskusi suurendava Lissaboni tegevuskava rõhutamisele. Kõnealused algatused loovad tõepoolest ELi kaudu lisandväärtust West Midlandsi piirkonna inimestele, keda ma esindan.

 
  
  

(Istung peatati ajutiselt)

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: DIANA WALLIS
Asepresident

 

14. Parlamendi koosseis (vt protokoll)

15. Infotund (küsimused komisjonile)
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmisena on päevakorras infotund (B6-0318/07).

Nagu mõned kolleegid ilmselt juba teavad, tahtsime me täna teha väikese katse, et muuta infotundi sõbralikumaks ja interaktiivsemaks. Kutsun seetõttu kõiki parlamendiliikmeid istuma esimestesse ridadesse, nii et meie ja komisjoni liikmete vahel valitseks sõbralikum õhkkond. Palun tulge istuge esiritta, selle asemel et sinna kaugele jääda.

Näen, et mõned teist on ikka veel häbelikud. Tulge, tulge, eksperimenteerida on ju lõbus!

Komisjonile on esitatud järgmised küsimused.

Esimene osa

 
  
  

Küsimus 41, mille on esitanud Manuel Medina Ortega (H-0679/07)

Teema: Lasteröövid

Milliseid meetmeid kavatseb komisjon võtta, arvestades laste röövimise ja kadumise juhtumite arvu, et koordineerida liikmesriikide vahendeid ning hoida ära ja karistada kõnealuseid tegusid kogu Euroopa Liidus?

 
  
MPphoto
 
 

  Franco Frattini, komisjoni asepresident. − Komisjon nõustub täiesti, et alaealiste röövimise ja kadumise vastu võitlemine on oluline. Laste õiguste tugevdamine, nagu te kõik hästi teate, on üks minu isiklikke prioriteete.

Esimene meede, mille Euroopa Komisjon kõnealuses küsimuses võttis, oli 2001. aastal Euroopa organisatsioonide võrgustiku, Kadunud ja Seksuaalselt Kuritarvitatud Laste Euroopa Föderatsiooni loomise toetamine, praegu on selle nimeks Euroopa Kadunud Lapsed. Tänaseks on meil 21 organisatsiooni 15 liikmesriigis.

Seejärel loodi või uuendati ühenduse programmi Daphne rahalisel toel ja keskuse Child Focus abiga mitu keskust.

Mitmed liikmesriigid on viimase 10 aasta jooksul kehtestanud hädaabinumbrid kadunud lapsega perekondade toetamiseks ja lapse otsimise kiirendamiseks.

Kadunud laste ja laste röövimise juhtumid võivad kiiresti muutuda ja muutuvad praegugi piiriülesteks juhtumiteks. Seetõttu teeme ettepaneku kehtestada kadunud laste kohta teatamiseks ühtne hädaabinumber. Sellel eesmärgil rakendatakse 15. veebruari 2007. aasta otsus, millega reserveeritakse riigisisene numeratsiooniala algusega „116” sotsiaalse väärtusega ühtlustatud teenuste ühtlustatud numbritele. See on iga liikmesriigi teha olev oluline otsus, eriti seoses 116000 numbriga vihjeliinide jaoks, kuhu teatada kadunud lastest.

Te teate, et numbrile 116 vastavate teenuste kehtestamine on liikmesriikide ülesanne. Siinkohal pean kahjuks ütlema, et kolm liikmesriiki ei ole veel vastanud. Õiguslikke meetmeid on võtnud 17 liikmesriiki. 12 liikmesriiki on välja kuulutanud kandideerimiskutse vihjeliini haldamiseks ja teenusepakkujad on välja valinud seni ainult neli liikmesriiki: Belgia, Taani, Kreeka ja Portugal. Seetõttu ei ole ma 2007. aasta veebruari otsuse rakendamise hetkeolukorraga üldse rahul.

Lisaks hädaabinumbritele on kadunud laste otsimisel vajalik abimehhanism. Mitmed süsteemid on juba olemas ja võivad üleeuroopaliste meetmete eeskujuks olla. Te olete ehk kuulnud Põhja-Ameerika süsteemist „Amber Alert”, Prantsusmaal on juba olemas „Alerte enlèvement” ja Kreekas „Amber Alert Hellas”. Me toetame liikmesriikides riigi tasandil samasuguste mehhanismide loomist. Kui kõik liikmesriigid sellised mehhanismid loovad ja kui need on omavahel ühenduses, siis on piiriüleste juhtumite lahendamine võimalik ja lihtsam. Kõnealusel eesmärgil oleme koostanud juhised, kus kirjeldame meie nägemust üleeuroopalisest kadunud lastega tegelevast mehhanismist. Küsimust arutati esimest korda justiits- ja siseministrite nõukogu mitteametlikul kohtumisel 1. oktoobril 2007. aastal.

Lisaks toetame me laste kuritarvitamise alase rahvusvahelise pildiandmebaasi loomist, mis oleks uus vahend ohvrite ja kurjategijate tuvastamiseks. Teostatavusuuringut ja rakendusetappi rahastatakse programmi AGIS raames ja alates 2005. aasta septembrist rahastavad seda Interpoli kasutatavat andmebaasi peamiselt G8 riigid ja eraettevõtted. Kõnealuse andmebaasi abil on praeguseks leitud ja vahistatud mitmeid kurjategijaid Euroopas ja väljaspool Euroopat, hiljuti näiteks üks väga tuntud pedofiil Tais, ja päästa ohvreid.

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Medina Ortega (PSE). – (ES) Proua juhataja, tänan teid, et võimaldasite meil näost näkku kohtuda Euroopa Komisjoni volinikuga, kellelt ma olen sarnaste asjade kohta juba palju küsimusi küsinud.

Kadunud laste küsimus on muret tekitav. Näiteks ainult minu kodupaigas Kanaari saartel on viimastel aastatel jäljetult kadunud kolm last, st et nad ei ole isegi pedofiilide võrgustikes välja ilmunud. Nad on jäljetult kadunud, mis paneb meid küsima, kas neid lapsi on kasutatud kindlatel eesmärkidel, näiteks elundikaubanduseks, ja kas Euroopa Liidus tegutsevad võimalike rahvusvaheliste sidemetega maffiaorganisatsioonid.

See viib mind mõttele, et kas tegemist pole mitte probleemiga, mis vajaks jõulisemat algatust, kui need, mida komisjon seni on teinud. Ma tean, et volinik on alati jõupingutusi teinud, kuid ma kutsun teda üles jõuliselt toimima ka kõnealuses valdkonnas, kuna tegemist on vanematele ja ühiskonnale üldiselt muret tekitava küsimusega, sest lapsed on meie kõige kallim vara.

 
  
MPphoto
 
 

  Franco Frattini, komisjoni asepresident. (IT) Proua juhataja, härra Medina, ma nõustun täielikult teie soovidega ja mulle valmistab äärmist rahulolematust asjaolu, et isegi kui me algatusi teeme, siis liikmesriigid ei rakenda neid.

Hädaabikõnede ühtse Euroopa numbri oleks pidanud rakendama igas liikmesriigis septembri lõpuks. Praegu on oktoobri lõpp ja süsteem toimib ainult neljas liikmesriigis; 17 liikmesriiki on küll algatusi teinud, kuid rakendamine viibib sellele vaatamata.

Teine ettepanek, mis me teha soovime, käsitleb tihedamat koostööd nn seksturismi järelevalve osas. Kahjuks reisivad paljud Euroopa kodanikud näiliselt turistidena maailma muudesse osadesse, et panna toime kohutavaid pedofiiliaakte, ja olen nõus, et kõnealuses valdkonnas tuleb rahvusvahelist koostööd tõhustada. Ma nõustun teiega – ja kahjuks on meil ka tõendeid – et kadunud lapsi kasutatakse sageli elundikaubanduses. Kahjuks kehtib see mitte ainult minu päritolupiirkonna, vaid ka muude Euroopa Liidule väga lähedal asuvate alade, nagu Balkani poolsaare, Ida-Euroopa ja Musta mere piirkonna kohta.

Kahjuks on elundikaubandus reaalsus, rääkimata veel Kaug-Idast ja Kagu-Aasiast pärit täiskasvanute ja laste elunditega kaubitsemisest. Kuigi see pole valdkond, mida liikmesriikide valitsused siiani oleksid soovinud ELi vastutusalasse anda, võib EL peatselt kõnealust valdkonda tõhusamalt käsitleda, osaliselt tänu uue institutsioonilise reformi kokkuleppe heakskiitmisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE). - (EL) Proua juhataja, kas ma võin küsida volinikult, et on see kindel, et kõigis liikmesriikides lapse sünd deklareeritakse? Kas ELi piire ületavate laste arv registreeritakse, nii et laste võimalikku kadumist või nende elundite kasutamist on võimalik tuvastada?

 
  
MPphoto
 
 

  Franco Frattini, komisjoni asepresident. (FR) Jah, teil on õigus. Me oleme piiripunktides avastanud registreerimata lapsi ja seetõttu pean ma isikuandmete kogumist väga tähtsaks.

Isikuandmete kogumine tähendab päritoluriikide aitamist, olgu need siis ELi kuuluvad riigid – kuigi ma ei usu siin probleemi esinevat – või eriti ELi naaber- ja partnerriigid, kus mõnikord on registrite osas kontroll puudulik ja kus veel registreerimata või üldse registreerimata lapsed mulle eriti muret valmistavad.

Just seetõttu oleme me otsustanud toetada osaliselt Euroopa rahastamisprogrammide kaudu strateegilisi projekte, mis aitavad tugevdada ELi partner- ja naaberriikide kodanikeregistrite alast suutlikkust.

 
  
MPphoto
 
 

  Reinhard Rack (PPE-DE). (DE) Proua juhataja, volinik, oma näidetes märkisite, et neli liikmesriiki on loonud hädaabinumbrid. On esinenud muid probleeme – näiteks, mulle meenub, et tsunamijärgsel ajal – kui piirkonda minejate, näiteks nende isikute suhtes, kes tulid oma pedofiilseid kalduvusi rahuldama – kohaldati andmekaitset ja nende sugulased ega ametiasutused ei teadnudki, millega tegelikult tegemist oli. Kas oleks ehk aeg hiilimine lõpetada ja hakata liikmesriike nimetama? Nimede väljaütlemine ja häbistamine oleks õige meetod, mis sunniks kõnealuseid liikmesriike oma kohustusi täitma ja lõpuks paremini käituma.

 
  
MPphoto
 
 

  Franco Frattini, komisjoni asepresident. − Ma juba ütlesin, et ma ei ole otsuse rakendamise ulatusega üldse rahul ja et seni on ainult neli liikmesriiki otsust rakendanud. Nüüd peavad kõik liikmesriigid otsust rakendama. Asjaolu, et ainult neli liikmesriiki rakendavad 2007. aasta veebruaris ühehäälselt vastu võetud otsust, näitab, et me peame palju rohkem ära tegema.

Mis puutub õigesse tasakaalu andmete konfidentsiaalsuse või isikuandmete kaitse ja pedofiilia vastu võitlemise vahel, siis pedofiilidest ja kuritegudest ja laste kuritarvitamisest rääkides olen ma isiklikust seisukohast ohvrite – laste – ja mitte kurjategijate poolel. Kõiki tagatisi arvesse võttes peame me eelkõige toetama ohvreid ja vanemaid, mitte kahtlusaluseid kurjategijaid.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Kas ma võiksin parlamendisaadikutele uuesti meelde tuletada seda, mida ma infotunni alguses juba ütlesin. Me proovime eksperimenti läbi viia ja ma palun kõigil parlamendisaadikutel tulla esiridadesse istuma, nii et meie infotund oleks vahetum ja sõbralikum ja ehk rohkem mõttevahetuse moodi. Nii et ma palun neid, kes tavaliselt tagaridades istuvad, ettepoole tulla.

Järgmine küsimus käsitleb troopilist Chikungunya viirust Euroopas. Ma pole kindel, kas ma viiruse nime õigesti hääldasin.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimus 42, mille on esitanud Milan Gala (H-0738/07)

Teema: Chikungunya viirus Euroopas

Itaalia ametiasutused teavitasid Euroopa varajase hoiatamise süsteemi kaudu teisi ELi liikmesriike Chikungunya viiruse põhjustatud troopilise palaviku epideemiast Emilia-Romagna maakonnas. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus hoiatab, et kliimatingimused on lähikuudel kõnealuse vektori püsimiseks soodsad, eriti Vahemere maades, ja et esineb suur oht, et viirus võib levida teistesse Euroopa riikidesse, kus kliimatingimused on selle ellujäämiseks soodsad. Kas komisjon valmistab märkimisväärsete kliimatingimuste muutumise ja inimeste suure liikuvuse ajastul ette kava, kuidas võimaliku suureulatuslikuma troopilise palaviku epideemia ajal toimida?

 
  
MPphoto
 
 

  Markos Kyprianou, volinik. − Mul oli endalgi probleeme selle nime hääldamisega. Alustuseks pean ütlema, et ma lootsin, et haigus likvideeritakse enne, kui ma selle nime hääldama õpin, kuid kahjuks on see püsivamaks muutumas ja me peame nüüd seda küsimust käsitlema.

Eile oli mul võimalus üheminutiliste kõnede ajal kuulda lugupeetud parlamendisaadiku sõnavõttu kõnealuses küsimuses ja ma jagan tema muret. Võib küll öelda, et meil on nakatunute arv suhteliselt väike – Itaalias on näiteks ligikaudu 250 nakatunut, seevastu mõned aastad tagasi Réunioni saarel oli nakatunuid rohkem kui 150 000. Kuid muret tekitav on just suundumus. Meid teeb praegu murelikuks asjaolu, et nüüd levivad Euroopas troopilised haigused ja see on tingitud mitme teguri koosmõjust – kliimamuutustest, mis loomulikult aitavad vektoril levida ja ellu jääda, ning samal ajal ka inimeste suurenenud liikuvusest, mis teeb võimalikuks viiruse sissetoomise troopikast naasvate inimeste abil.

Meile oli oluline võtta viivitamata meetmeid. Algusest peale toimisid Itaalia ametiasutused õigesti, kiiresti ja tõhusalt, nii et võib öelda, et olukorra tõsidus on nüüd leevenenud, ehkki meil esineb ikka veel haigusjuhtumeid.

Esimese asjana võttis komisjon mitmesuguseid meetmeid, kasutades olemasolevaid vahendeid või kohandades neid olukorrale. Kõigepealt tegime kindlaks, et on võimalik saada tehnilist abi Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse kaudu, mis tõestas veel kord, et selle keskuse asutamine oli Euroopa Liidu poolt tark otsus.

Pidime nüüd tegelema uue ohu ja uut sorti väljakutsega. Me kohandasime õigusakte ja lisasime vektorputukate põhjustatud haigused prioriteediks seatud haiguste loetellu. Ühtlasi palusime me liikmesriikidel – ja see on neile seadusjärgne kohustus – teavitada komisjoni ja teisi liikmesriike varajase hoiatamise süsteemi kaudu. Haiguse leviku takistamiseks on väga oluline haigusjuhtumite võimalikult varane avastamine.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus koostas lisaks haigusjuhtude määratlusele standardmenetlused ja ajakohastab neid korrapäraselt. Väga oluline on see, et me tõhustasime ja suurendasime laborite suutlikkust, et Chikungunya viirust avastada ja kindlaks määrata. Tegime seda mujalt pärinevate viiruste diagnostika Euroopa võrgustiku kaudu, mida rahastatakse rahvatervise programmi raames. Sama programmi raames rahastame me ka ühismeetmeid liikmesriikidega, et tugevdada veelgi valmisolekut rahvatervisega seotud hädaolukordadeks.

Meil oli võimalus arutada täiskogu istungil rahvatervisega seotud hädaolukordadeks üldise valmisoleku teatist ja tegevuskava, mis võeti vastu 2005. aastal. Süsteem on loodud, me saame seda loomulikult kasutada ja seda on juba kasutatud, kuid muidugi me kohandame seda, et oleks võimalik vastata ka kõnealust liiki terviseohule. Üldsuse teavitamine on väga oluline ja seda teeme ka meie Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse kaudu nii mõjupiirkondades kui ka reisijate puhul.

Tehnilised juhendmaterjalid Chikungunya palaviku juhtude kiireks avastamiseks on koostatud, need on tõhusa epidemioloogilise järelevalve alustalaks. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus on koostanud ka toeka paketi tehnilisi juhenddokumente, sealhulgas: teave tervishoiutöötajatele, Chikungunya palaviku haigusjuhtude määratlused ja haigusjuhtude kindlakstegemise voodiagrammid. Need on kättesaadavad ja pädevad asutused kasutavad neid praegu riigi tasandil otsuste tegemise hõlbustamiseks.

Koostöös liikmesriikide pädevate asutustega tegeleme kohe ka verega seotud ohutuse küsimusega, mis on samuti väga tähtis. Kui olukord püsib, siis on minu alluvuses olevad talitused valmis vastu võtma uue vere loovutamise keelu eeskirja ka selle haiguse puhul.

Uue rahvatervise programmi ja muude vahendite abil rahastatakse ka teadusuuringuid, mis käsitlevad vektorputukate põhjustatud haigustega seonduvaid küsimusi, sest me peame ka putukaid endid uurima, ja muidugi peame uurima ülemaailmseid muutusi selliste projektide abil nagu Eden, mis käsitleb uusi haigusi muutuvas Euroopa keskkonnas.

Kõik see tõendab kliimamuutuste vahetut mõju tervisele. Siinkohal pean kõrvalmärkusena ütlema, et meil on ka loomatervishoius kliimamuutustest tingitud probleeme. Euroopa Komisjon kavatseb järgmisel aastal võtta vastu teatise, mis käsitleb kliimamuutuste kõnealuseid aspekte.

 
  
MPphoto
 
 

  Milan Gaľa (PPE-DE). - (SK) Volinik, tänan teid pädeva vastuse eest ja õnnitlen Itaalia ametiasutusi asjakohase reageerimise puhul. Kogu probleemi vaagides tundub mulle veidi kummaline, et Chikungunya viiruse vastu ei ole veel vaktsiini välja töötatud, ehkki mõnede andmete alusel on Aafrikas viirusega nakatunud kuni miljon inimest. Vaktsiini puudumine tundub mulle arusaadavam linnugripi puhul, sest linnugripi edasiantavat viirust ei ole veel isoleeritud ja seetõttu ei ole võimalik ka vaktsiini välja töötada. Kuid kõnealusel juhul näib olevat tegemist viirusega, mida on seroloogiliste ja muude meetoditega võimalik kindlaks teha ja nüüd oleks võimalik välja töötada seerum või vaktsiin. Kui viirus juhtub levima, oleks seerum või vaktsiin Chikungunya palaviku vastu tõhus ravim ja võib-olla aitaks see isegi hullema nakkushaiguse, Dengue’i palaviku vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Markos Kyprianou, volinik. − Esiteks, viide Dengue’i palavikule on oluline, sest sama putukas võib ka Dengue’i palavikku edasi kanda, nii et ka see teeb meile muret. Seetõttu valmistame ette aruannet vektorputukate põhjustatud haiguste kohta, sest kliimamuutused aitavad kaasa kõnealuste putukate levikule, nagu ma juba ütlesin, kuid kuna meil on pehmemad talved, siis ka nakkust edasi kandvate putukate ellujäämisele.

Teil on õigus; vaktsiini ei ole, ja see on häbiväärne. Teadusuuringud küll käivad, aga pean ütlema, et praeguseks oleme tulemustest veel kaugel.

See on muidugi küsimus, mille tõstatame ka Maailma Terviseorganisatsioonis ja me proovime meie mitmesuguste vahendite ja poliitikate abil vaktsiinide väljatöötamist soodustada.

Kui lubate, siis lisan ka ühe isikliku seisukoha, mida ma liikmesriikidele juba linnugripi esimestest aruteludest saadik olen öelnud: meil pole mitte ainult solidaarsusest vastutus arengumaade ja kolmandate riikide eest, et aidata neil terviseohtude vastu võidelda, vaid see on ka enesekaitse liik, ja me peame aru saama, et me ei saa pidada end immuunseks ja kaitstuks oma mugavas nurgakeses siin Euroopa Liidus. Sest me pole seda! Seetõttu on väga oluline käsitleda maailmas esinevaid terviseohte ka Euroopa Liidu terviseohtudena ja teha need osaks meie prioriteetidest.

Tervishoiustrateegia, mille me täna komisjonis vastu võtsime, saadetakse ka parlamendile teiega arutamiseks. Strateegia sisaldab Euroopa Liidu tervishoiupoliitika väga tähtsat ülemaailmset aspekti ja ma olen optimistlik selles suhtes, et me saame kõnealuse uue lähenemisviisiga olukorda muuta ja parandada.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimus 43, mille on esitanud Paulo Casaca (H-0752/07)

Teema: Humanitaarkatastroof Iraagis

Süüria piiri sulgemisega lõigati tuhandete Iraagi pagulaste, sealhulgas väga suurte perekondade ja seega arvukate laste jaoks ära ainus järelejäänud põgenemisvõimalus.

Lisaks etnilisele puhastusele – mida õhutab sageli tagant Iraagi ametiasutuste aktiivne kaasatus – on seal nüüd tõsine kooleraepideemia, mis on otseselt tingitud suures osas riigist valitsevatest kohutavatest sanitaartingimustest.

Komisjoni vastus Iraagi humanitaarkatastroofile on olnud täiesti tähtsusetu ja otseses vastuolus Euroopa väärtustega.

Kuidas kavatseb komisjon toetada Iraagi sisepagulasi ja Iraagist välja põgenejaid?

Kuidas kavatseb komisjon toetada Iraagi piiriäärseid riike, nagu Jordaania, mis peavad ebaproportsionaalselt palju kannatama kõnealuse olukorra tagajärgede all?

 
  
MPphoto
 
 

  Neelie Kroes, volinik. − Komisjon on täiesti teadlik humanitaarabi vajaduse ulatusest Iraagis ja tema naaberriikides. Komisjoni vastus kõnealusele kriisile on kahesugune. Esiteks, et toetada Iraagi ja naaberriikide põgenikke, võttis komisjon kohe, 2007. aasta mais vastu rahastamisotsuse anda humanitaarabi 6,2 miljoni euro ulatuses, et vastata pagulaste kõige tungivamatele vajadustele. Kõnealust abisummat suurendatakse 2007. aasta lõpuks 7 miljoni euroni.

Komisjon on kohustunud töötama välja abiprogramme koos Süüria ja Jordaania valitsusega, kellele langeb pagulaste kriisis kõige suurem koorem. Nimetatud riikide valitsused on selgelt mõista andnud, et nad ei poolda väliseid humanitaarabiprogramme, mida rakendatakse rahvusvaheliste organisatsioonide ja valitsusväliste organisatsioonide kaudu. Nad ootavad, et rahvusvaheline üldsus toetab nende riiklikke süsteeme, eriti hariduse ja tervishoiu valdkonnas, sest neist süsteemidest saavad kasu ka Iraagi pagulased.

Sellest tulenevalt on komisjon kindlaks teinud kiire mõjuga projektid kogusummas 37,7 miljonit eurot, mille osas komisjon praegu liikmesriikidega konsulteerib. Kõik need meetmed on osa komisjoni kohesest vastusest pagulaste kõige tungivamate vajaduste rahuldamiseks.

Komisjon mõistab, et leevendab vaid osaliselt tohutuid kannatusi ja survet naaberriikide institutsioonidele ja sotsiaalsele struktuurile, ja seetõttu arendame me praegu komisjonis vastamisstrateegiat edasi, et leida sellele asjakohane rahastus.

Teiseks, seoses Iraagi olukorraga toetab komisjon Rahvusvahelist Punase Risti Komiteed seni 4 miljoni euroga ja teeb praegu kindlaks teisi kindlaid ja vastuvõetavaid Iraagis tegutsevaid partnereid, et abi ulatust suurendada.

Tuleb tunnistada, et kuigi humanitaarabi vajadus on märkimisväärne, esineb humanitaarabi kättetoimetamisele ka märkimisväärseid takistusi. Tõsised julgeolekumured ja juurdepääsuga seotud küsimused takistavad komisjonil ja teistel annetajatel eraldamast vahendeid, mis vastaksid tõeliselt vajaduse suurusele.

Tegelikult on puudus humanitaarabipartneritest, kes on võimelised Iraagis tegutsema ja rakendama programme, mis asjakohaselt vastaksid kõige haavatavamate inimeste vajadustele.

Lõpetuseks tahab komisjon meelde tuletada, et ta on Iraagi taastamise rahvusvahelise fondi peamine rahastaja, toetades fondi 123 miljoni euroga. See moodustab seni muide 46% kogutoetustest. 2003. aastast saadik on komisjon eraldanud Iraagile üle 800 miljoni euro.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Casaca (PSE).(PT) Proua juhataja, volinik, tänan teid väga täpsustuste eest, aga tahaksin teile meelde tuletada, et Egiptuses on hinnanguliselt juba 200 000 Iraagi pagulast; Egiptusele ei paku Euroopa Komisjon midagi. Ammani ülikool viis äsja läbi uuringu, mille kohaselt on Jordaanias üle miljoni pagulase – sellel on täiesti katastroofiline makromajanduslik mõju; Euroopa Komisjon ei astu aga samme probleemiga tegelemiseks. Isegi Iisrael loob parajasti üsna tähelepanuväärset arstiabiprogrammi Iraagi lastele. Mis puutub Süüriasse, siis ma ei ole osaleja läbirääkimistel, mida komisjon Süüriaga peab, aga ma olen sageli rääkinud Süüria ametiasutustega: tõsiasi on, et neil on juba ligi 2 miljonit uut elanikku. Täna, proua juhataja, lubage mul seda teile meelde tuletada, täna, just praegu, leiab Süüria ja Iraagi piiril, Rabia linnas aset tohutu humanitaarkatastroof – tuhanded iraaklased, kes kuulsid juttu, et piirid avanevad, kogunesid sinna ja ei saa üle piiri. Olukord on täiesti traagiline ja me ei saa enam toimuvat ignoreerida.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Ma arvan, et me kõik jagame teie muret, aga meie eeskirjad näevad lisaküsimusteks ette ainult pool minutit.

 
  
MPphoto
 
 

  Neelie Kroes, volinik. − Ma juba mainisin, et valitsused, eriti Süüria valitsus, kellele lugupeetud parlamendisaadik viitas, on selgelt mõista andnud, et nad ei poolda väliseid humanitaarabiprogramme, mida rakendatakse rahvusvaheliste organisatsioonide ja valitsusväliste organisatsioonide kaudu. Seega peegeldab antud abi ulatus Süüria ja Jordaania ametiasutuste vastumeelsust lubada rahvusvahelistel valitsusvälistel osalejatel, nagu ÜRO ja valitsusvälised organisatsioonid, oma riikides sekkuda.

Me saame abi suunata ainult kohalike ametiasutuste poolt tunnustatud organisatsioonide kaudu, millel on piisav operatiivne suutlikkus. See seab meie tegevusele loomulikud piirid. Kuid me töötame siiski suutlikkuse suurendamise programmide kallal ja alustame otsedialooge Jordaania ja Süüria valitsusega, et tugevdada meie rakendusvõimet kõnealustes riikides.

Peab märkima, et Iraagi valitsus ise näib olevat väga tõrges oma naabrite abistamisel. Iraagi valitsus on korduvalt kuulutanud, et eraldab Iraagi pagulaste abistamiseks 25 miljonit USA dollarit. Kuid vaatamata sellele, et maikuus Sharm el-Sheikhis toimunud konverentsil võeti kohustusi ja tugevdati suhteid Iraagi, Süüria ja Jordaania ametnike vahel, näib, et Iraak ei tee piisavalt koostööd. Seetõttu peame paluma Iraagi valitsusel võtta vähemalt rahaline vastutus omaenda kodanike eest.

Kooskõlastamise puudumine ÜRO humanitaarkriise ohjavate asutuste vahel on väga muret tekitav. Me täheldame ÜRO humanitaarasutuste vahel – kohutav öeldagi – tiheda koostöö asemel hoopis konkurentsi. Loodame, et uue humanitaarabi koordinaatori ametissenimetamine parandab meie ÜRO partnerite võimet kriisi ohjata.

 
  
MPphoto
 
 

  Danutė Budreikaitė (ALDE).(LT) Hiljuti käivitas Türgi, ELi kandidaatriik, Iraagis sõjalise tegevuse Iraagi kurdide vastu. Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Millist mõju võib kõnealune tegevus avaldada olukorrale Iraagis? Kas on vaja abi ja milline on komisjoni arvamus Türgi tegevuse kohta?

 
  
MPphoto
 
 

  Neelie Kroes, volinik. − See ei ole kerge küsimus. Komisjon mõistab kõik terrorismiaktid igal juhul hukka kui kuriteod ja õigustamatud aktid. Samal ajal avaldame me kahetsust kõnealuse tegevuse põhjustatud kannatuste üle.

Türgile saavad pidevalt osaks piiriülesed organisatsiooni PKK poolt korraldatavad terroristide rünnakud. PKK, nagu teate, kuulub terroristlike organisatsioonide ELi loetellu. Komisjon saab aru Türgi vajadusest kaitsta oma kodanikke, kuid me kutsume Türgit ja Iraaki jätkuvalt üles lahendama probleemi asjaomaste ametiasutuste koostöö abil ja rahvusvahelisest õigusest lähtuvalt. Kõnealuses kontekstis on hiljutine kahepoolne terrorismi vastu võitlemist käsitlev kokkulepe Türgi ja Iraani vahel tervitatav sündmus.

EL ja Türgi on pidevalt korranud, et nende eesmärgiks jääb Iraagi iseseisvus, suveräänsus, ühtsus ja territoriaalne terviklikkus. Me ootame, et Türgi jätkab oma konstruktiivset rolli, et saavutada eespool nimetatud eesmärgid ja edendada piirkondlikku koostööd.

Kuid võtkem arvesse survet Türgi üldsuse poolt, kes puutub riigi kaguosas sõdurite ja tsiviilelanike tapmisega kokku peaaegu iga nädal. Valitsus peab näitama oma soovi ja võimet tõhusamalt tegutseda.

Nagu paljud liikmesriigid hästi teavad, on terroristidega tõhusalt võidelda väga raske. Türgi ametiasutused püüavad mõistetavalt USA, Iraagi ja Iraagi kurdi ametiasutusi oma jõupingutustesse kaasata. See on ainus toimimisviis. Parlamendis vastu võetud resolutsiooni ja usutava sekkumisohu loomist tuleb näha osana kõnealusest strateegiast.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Mõned parlamendisaadikud on juba minu üleskutset järginud, aga neile, kes seda veel teinud ei ole – palun tulge istuge esiridadesse! Me tahame infotundi hubasemaks ja interaktiivsemaks muuta, nii et palun tulge esiritta, kus saame volinikule otse silma vaadata! Ma olen kindel, et tal on selle üle hea meel.

Teine osa

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimus 44, mille on esitanud Marie Panayotopoulos-Cassiotou (H-0681/07)

Teema: Alalised teenistujad ametikohtadel, mis täidavad kindlaid ja alalisi vajadusi Euroopa Liidu institutsioonides ja teenistustes

Direktiivi 1999/70/EÜ(1) kohaselt ei tohi liikmesriigid kuritarvituslikult sõlmida järjestikusi tähtajalisi töölepinguid tööandja kindlate ja pikaajaliste vajaduste katmiseks.

Millisel määral ELi institutsioonid ja teenistused ise eespool osutatud põhimõtet järgivad ja kui suure protsendi moodustavad ELi institutsioonides ja teenistustes kindlate ja pikaajaliste vajadustega töökohtadel tähtajaliste töölepingutega töötajad?

 
  
MPphoto
 
 

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. −Tahaksin juhtida lugupeetud parlamendisaadiku tähelepanu asjaolule, et allpool esitatud üksikasjalikud vastused käsitlevad ainult komisjoni, kes on muidugi Euroopa institutsioonide seas kõige suurem tööandja.

Üks direktiivi 1999/70/EÜ (milles käsitletakse raamkokkulepet tähtajalise töö kohta) eesmärk on luua raamistik, et vältida kuritarvitusi, mis võiksid tuleneda järjestikuste tähtajaliste töölepingute või töösuhete kasutamisest.

Järjestikuste tähtajaliste töölepingute või töösuhete kasutamise võimaliku kuritarvitamise vältimiseks kohustab klausli 5 lõige 1 liikmesriike kehtestama ühe või mitu järgmistest meetmetest, juhul kui kuritarvituste vältimiseks puuduvad samaväärsed juriidilised meetmed:

a) objektiivsed alused, mis õigustaksid selliste töölepingute või töösuhete uuendamist;

b) järjestikuste tähtajaliste töölepingute või töösuhete maksimaalne kogukestus;

c) selliste töölepingute või töösuhete uuendamiste arv.

Personali värbamise eeskirjad Euroopa institutsioonides on kehtestatud Euroopa ühenduste personalieeskirjades, mida enne nõukogus vastuvõtmist arutati personali esindajatega.

Euroopa institutsioonid on seega seadusega kohustatud kõnealuseid personalieeskirju järgima. Personalieeskirjad lubavad Euroopa institutsioonidel värvata kolme liiki töötajaid: alalisi ametnikke, ajutisi töötajaid ja lepingulisi töötajaid.

Ajutised töötajad ja alalised ametnikud omavad ametikohtade loetelus ametikohta. Alaliste ametnike ja ajutiste töötajate vastutustasandil ei ole piire.

Lepinguliste töötajate olukord on erinev. Neil ei ole ametikohtade loetelus ametikohta ja nad peavad töötama alalise ametniku või ajutise töötaja järelevalve all. Lepinguliste töötajate puhul on kaks eri kategooriat. Esimene lepinguliste töötajate kategooria loodi selliste tööülesannete täitmiseks, mis ei ole põhitööülesanded ja mida ei pea tingimata täitma ametnik. Sellistele lepingulistele töötajatele võidakse pakkuda tähtajatut töölepingut, seega võib nende tööülesandeid käsitada olemuselt tähtajatutena.

Kõnealuste töötajate puhul järgitakse direktiivi 1999/70/EÜ eesmärki, sest üldiselt pakutakse neile esimesena tähtajalist töölepingut, seejärel pikendatakse töölepingut tähtajaliselt ja kolmas leping on tähtajatu. Mõnedel juhtudel pakutakse kohe värbamisel tähtajatut töölepingut.

Praegu töötab komisjoni heaks kogu maailmas ligikaudu 2300 sellist lepingulist töötajat, peamiselt delegatsioonides, esindustes ja haldusbüroodes.

Teine lepinguliste töötajate kategooria loodi selleks, et katta ajutisi või konkreetseid vajadusi, mida olemasolevad ametikohad ei kata, ning ajutiselt äraolevate, muu hulgas emadus- või vanemapuhkusel olevate töötajate asendamiseks. Piirates mis tahes institutsioonis sõlmitud järjestikuste tähtajaliste töölepingute maksimaalset kogukestust kolme aastaga, jõustavad personalieeskirjad de facto klausli 5 lõike 1 punkti b.

Kõnealused lepingulised töötajad moodustavad ligikaudu 15% kogupersonalist. On selge, et alalised ametnikud on komisjoni personali alustalaks. Lepingulised töötajad pakuvad ajutiselt komisjoni ametnikele nende töös väärtuslikku toetust. Praegu töötab komisjoni erinevates paikades ligikaudu 3200 kõnealust lepingulist töötajat.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE). - (EL) Proua juhataja, tänan volinikku vastuse eest. Kas ma võiksin temalt ka küsida, kas lepinguliste töötajate puhul või abiteenistujate puhul, nagu neid kunagi nimetati, lähevad ka eelnenud tööaastad kirja teenistusaastatena? Kui see nii on, siis kas nende eelnenud teenistusaastad loevad töökohale konkureerimisel rohkem kui teiste töökoha taotlejate kvalifikatsioonid, kes on konkursi edukalt läbinud, kuid ei ole veel töökohale nimetatud?

 
  
MPphoto
 
 

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. − Muidugi põhineb lepingulise töötaja töösuhe tööandjaga lepingul, mis peab samal ajal olema kooskõlas asukoha seadustega ja tööturuga, seega selline staažiarvestussüsteem nagu alaliste ametnike puhul puudub. Seetõttu on tegemist lepinguga, mis põhineb tööturu tingimustel ja me oleme edukalt värvanud palju häid lepingulisi töötajaid.

 
  
MPphoto
 
 

  Paul Rübig (PPE-DE). - (DE) Volinik, ma olen kindel, et te mõistate, et Euroopa Liidu institutsioonidele personali värbamise arengu viis on meile tulevikus suureks väljakutseks. Seetõttu on parlamendi jaoks väga oluline, et meile öeldaks mitte ainult töötajate ja värbamisbüroode arv – mulle näib, et te kirjeldasite neid töötajaid kui täistööajale taandatuid –, vaid ka täpne töötajate arv, mis on iga kategooria jaoks kavandatud, ja seda, kuidas töötajate arv riigiti jaotub. Kas te saaksite meile need statistilised andmed esitada?

 
  
MPphoto
 
 

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. − Te küsisite, kuidas personal liikmesriikide kaupa jaotub. See on meie statistikas olemas. Kõik arvud on kättesaadavad, seega palun võtke ühendust meie talituse töötajatega ja nad esitavad teile üksikasjalikud arvandmed.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimus 45, mille on esitanud Johan Van Hecke (H-0718/07)

Teema: ELi ametnike arvu kasvu mõju pensionikuludele

Viimase seitsme aasta jooksul on komisjoni alaliste töötajate arv tõenäoliselt suurenenud ligikaudu 16% võrra, kuni peaaegu 20 000 ametnikuni. Käesoleva aasta alguses, pärast Bulgaaria ja Rumeenia ELiga ühinemist, värvati üle 700 ametniku, kelle ülesandeks on siseturu tugevdamine. ELi ametnike arvu suurenemine avaldab selgelt mõju eelarvele ja eelkõige võib oodata pensionikulude muret tekitavat kasvu. 2008 suurenesid pensionikulud tõenäoliselt rohkem kui 10%, ja seda loomulikult Euroopa maksumaksjate kulul.

Missugune on komisjoni nägemus komisjoni ametnike arvu suurenemisest lähitulevikus? Kas on juba kaalutud ametnike arvu kasvu peatamist? Kas komisjon on teadlik finantsmõjudest, eelkõige seoses pensionikuludega?

 
  
MPphoto
 
 

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. − Pensioniõigused ja pensionisüsteem on muidugi üks keerukamaid asju kogu Euroopas. Kõigepealt tuleb märkida, et 2007. aasta eelarves on komisjonile ette nähtud 23 198 töökohta. Käesolev küsimus sisaldab kahte alaküsimust: milliseid meetmeid on komisjon töölevärbamise osas võtnud, et piirata ELi ametnike suureneva arvu mõju eelarvele, ja milline on ELi ametnike arvu suurenemise mõju pensionikuludele.

Seoses esimese küsimusega tuleb meenutada, et 2004. aastal algatati personalieeskirjade reform, mille eesmärk oli muu hulgas piirata institutsioonide personali suurenemisega seotud eelarvekulusid. Kehtestati uus karjääri- ja edutamisvõimaluste struktuur ning lisati uued lepinguliste töötajate kategooriad, et eelarvele positiivset mõju avaldada. Teiselt poolt on lugupeetud parlamendisaadik ilmselt teadlik, et 2007. aasta eelarve menetlemise ajal palus Euroopa Parlament komisjonil teostada olulise ulatusega sõeluuring ja esitada oma personalivajaduste vahehindamine ning üksikasjalik aruanne komisjoni toetus- ja koordineerimisülesandeid täitva personali kohta. Euroopa Parlament soovis teavet ka komisjoni personali ümberpaigutamise kavatsuste kohta, et käsitleda uue eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise alase institutsioonidevahelise kokkuleppe prioriteete ning eelkõige läbirääkimistel parlamendi poolt toetatud poliitikaid.

Euroopa Parlamendi soovil teostatud komisjoni inimressursside sõeluuringu tulemusena kinnitab komisjon 2002. ja 2005. aastal kindlaks tehtud lisapersonali vajadust, mis on eranditult tingitud ELi laienemisega seotud ülesannetest: 890 uut töötajat 2008. aastal, kellest 640 uut töötajat seoses EL-10 laienemisega ja 250 töökohta seoses EL-2 laienemisega. 2009. aastal on kinnitatud vajadus viimase ühinemislainega seonduva 250 töökoha järele, et täita EL-2 laienemisest tulenevaid ülesandeid.

Komisjon toetab otsust säilitada personali arv stabiilsena, pärast seda, kui kogu laienemisega kaasnev personal on integreeritud, ja ajavahemikuks 2009–2013 ei taotleta uusi töökohti. Komisjon kohustub katma põhiliste poliitikavaldkondade uusi personalivajadusi eranditult personali osakonnasisese ja osakondadevahelise ümberpaigutamise abil. Komisjon kohustub pakkuma kodanikele, kelle huve ta teenib, kõrgeimat kulutõhusust, osutades kvaliteetset teenust suurema tõhususe abil. Komisjon on nendele eesmärkidele pühendumist juba praktikas tõendanud. Ajavahemikul 2000–2007 ilmneb arvudest, et ametikohtade loetelus on ametikohtade arv komisjonis suurenenud vähem kui teistes institutsioonides.

Seoses teise küsimusega tuleb märkida, et ELi laienemisest tingitud värbamine ajavahemikul 2004–2008 mõjutab pensionikulusid alles 30 aasta pärast, mis tähendab, et lähitulevikus laienemine pensionikuludele mõju ei avalda. Sellest hoolimata suhtub komisjon pensionikulude suurenemisse lähiaastatel äärmise tähelepanuga. Eelarves oli ette nähtud 2008. aastal pensionikulude kasv 10% võrra. See on tingitud erakordsetest asjaoludest. Üle keskmise suurenemine 2008. aastal on normaalne nähe pärast alla keskmise suurenemist 2006. ja 2007. aastal. Esimene laine lepingulisi töötajaid lahkub ja nende pensionimaksed tuleb üle kanda teise pensioniskeemi ning palgad ja pensionid kasvavad aastas ettenähtud 3% võrra. Isegi kõnealust erandit arvestades hindame me, et ajavahemikul 2007–2013 on pensionikulude kasvumäär kokkusobiv kulude keskmise 8,5%-lise kasvumääraga, mida on perioodi 2007–2013 finantsraamistikus arvesse võetud.

Praeguse värbamislaine pikaajalist finantsmõju analüüsiti personalieeskirjade reformi ettevalmistamisel. Pensionikulude vähendamiseks on võetud meetmeid ja personalieeskirjades on ette nähtud, et töötajate poolt makstavate pensionimaksete määra, mis on praegu 10,25%, ajakohastatakse igal aastal, nii et see vastaks ühele kolmandikule kogumaksetest, mida on vaja ühenduse pensioniskeemide pikaajalise tasakaalu tagamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Johan Van Hecke (ALDE).(NL) Proua juhataja, ma olen Belgia 13 000 elanikuga omavalitsusüksuses volikogu liige. Järelevalveasutus ei kiida selle väikese omavalitsusüksuse eelarvet heaks ilma personalivajaduste plaanita, millele on lisatud üksikasjalik eelarve. Ametnike arvu suurenemist 16% võrra mõnedel aastatel, nagu ELis, ei lubataks mitte kunagi; samuti ei tohi pensionikulud ühe aastaga suureneda rohkem kui 10%. Volinik viitas ELi laienemisele, kuid vaatamata ELi laienemisele on parlamendiliikmete arvu vähendatud. Ma küsin: kas volinik ei leia, et on juba viimane aeg kaaluda ka ametnike arvu suurenemise peatamist, laienemisest hoolimata?

 
  
MPphoto
 
 

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. − Jah, aga nagu ma ütlesin, personali arvu suurenemine peatub pärast laienemist, nii et omavalitsusüksusega võrdlemine ei ole päris samasugune olukord. Meil on käsil suur poliitiline projekt – Euroopa Liidu laienemine – ja me oleme värvanud uusi ametnikke. Sellist mudelit on järgitud ka kõikide eelmiste laienemiste puhul. Me oleme olnud uutest liikmesriikidest inimeste värbamisel edukad, ja see protsess peatub. Pärast seda peatub ka ametnike arvu üldine suurenemine.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (PSE). - Volinik, Brüsselis räägitakse, et kui sa kõikidest neist testidest ja eksamitest läbi saad ja kui sind määratakse Euroopa Komisjoni ametnikuks, siis ootab sind igal juhul ees vaikne rahulik elu kuni pensionipõlveni.

Tahaksin küsida Euroopa Liidu institutsioonides töötavate inimeste kvaliteedi kohta. Kas komisjonil on plaane, kuidas muuta vähem töökate inimeste elu raskemaks, viia läbi atesteerimisi ja teha selget vahet neil, kes annavad oma parima, ja neil, kelle elu on liiga vaikne ja rahulik?

 
  
MPphoto
 
 

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. − Ma võin hea meelega esitada teile kõik üksikasjad meie karjäärisüsteemi kohta, mis, pean ütlema, on üks maailma keerukamaid karjäärisüsteeme ja mille ümber toimuvad pidevalt arutelud. Iga ametnikku hinnatakse igal aastal. Edutamissüsteem võtab seda hindamist arvesse ja pakub teatud arvu punkte, mis on edutamise aluseks. See süsteem on üsna üksikasjalik ja põhjalikult välja arendatud.

Teil on õigus, kui küsite personali kvaliteedi kohta. Arvestades keskmist konkurentsi avatud konkursil (concours), tuleb iga väljakuulutatud töökoha kohta ligikaudu 42 arvestatavat kandidaati – rääkimata kõigist ülejäänud kandidaatidest. Selline on olukord aasta vältel ja meile on alati tööle kandideerinud suur hulk väga häid, kogenud inimesi ning värbamistestid on väga rasked.

Pean ütlema, et komisjonis ei ole elu nii kerge ega vaikne ja rahulik kuni pensionipõlveni. Kuid teil on õigus, kui ütlete, et enamik ametnikke töötab komisjoni heaks väga kaua aega ja seda võib pidada komisjoni jaoks ka eeliseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Ingeborg Gräßle (PPE-DE). (DE) Te mainisite täna mitu korda personali sõeluuringut. Üks sõeluuringu tulemusi näitas, et 32% komisjoni personali ülesanne on haldamise haldamine, st pakkuda halduslikku abi ning koordineerida.

Sellega tegeleb 11 000 inimest! Küsimus: millal te kavatsete neist arvudest järeldusi teha? Millal te koostate tegevuskava personali arvu vähendamiseks?

 
  
MPphoto
 
 

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. − Me suhtume sellesse väga tõsiselt ja ettepanekuid kindlasti tuleb. Me arutame neid küsimusi.

Esiteks tuleb arvestada ka seda, et kõik need haldus- ja koordineerimistoimingud on ka mõneti tagajärg komisjonis toimunud arengutele, kus juhtimisfunktsioone on hinnatud palju tähtsamate funktsioonidena. Nende tugisüsteeme on aga tugevdatud. Me arutame praegu, kuidas edasi toimida ja enne uut üleskutset meie ametikohti vähendada on meil kindlasti olemas asjakohane projekt. Praegu toimuvad meil arutelud kõigi nende üld- ja paralleelsete funktsioonide üle ning komisjonisiseselt on arvamusi muidugi erinevaid. Ei tule suure üllatusena, et mõned horisontaalsed talitused tahavad oma tegevust ratsionaliseerida, samal ajal kui teised talitused esitavad argumente oma olemasoleva süsteemi kaitseks.

Niisiis meil käib parajasti arutelu, aga võin teile kinnitada, et sõelumistoimingus tehakse konkreetne järgmine samm.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimus 46, mille on esitanud Esko Seppänen (H-0726/07)

Teema: Komisjon ja ametiühingud

Kas komisjonis on tavaks maksta komisjoni personali ametiühingu esindajatele ELi rahalistest vahenditest palka? Kui see nii on, siis kui paljudele ametnikele sellist palka makstakse?

 
  
MPphoto
 
 

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. − Mul on kahju, et ma ei suuda otse soome keeles vastata, aga me võime seda soome keeles hiljem edasi arutada. Kardan, et ma ei kasutaks soome keeles päris õigeid termineid, mis Euroopa Liidus peavad väga täpsed olema.

Nagu nõukogu, on ka komisjon sõlminud oma personali ametiühingutega kokkuleppe, andes nende käsutusse teatud arvu inimressursse. Komisjoni puhul on 2001. aasta ressursside alase kokkuleppe ja iga-aastaste ressursside protokollide alusel ametiühingutele alaliselt eraldatud 12 nn lähetatud töötaja kohta kokku 23 000st komisjoni ametikohast.

Sellised ametiühingusse lähetamised nende esindamise alusel on lubatud 1989. aastast saadik. Lisaks eraldatakse väga väike arv ametikohti paindlikkuse põhimõttel, eelkõige selleks, et arvestada pärast valimisi aset leidnud muutusi enamustes. Ametiühingu käsutusse antud personalile makstakse komisjoni personalina jätkuvalt palka ELi eelarvest. Lisaks saavad ametiühingud eelarve, mis võimaldab neil värvata kuni üheksa lepingulist töötajat II tegevusüksusest (sekretärid).

 
  
MPphoto
 
 

  Esko Seppänen (GUE/NGL). - (FI) Proua juhataja, volinik, nagu ma mäletan, olite te oma kodumaal ametiühingu juht ja ametiühingutegevus pakub teile sellise tausta tõttu kindlasti huvi. Ma ei saanud täpset vastust oma küsimusele, kui palju ametiühingutöötajaid praegu kokku kõigis esindatud ametiühingutes komisjoni heaks töötab?

Mul on kõnealusega seoses üks lisaküsimus. Ringi liigub jutt, et komisjon maksaks oma töötajatele streigi ajal palka. Kas ametiühingutel on õnnestunud läbirääkimistel leida lahendus sellele, kust nad streigi ajal palka saavad?

 
  
MPphoto
 
 

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. − (FI) Ma saan sellele küsimusele vastata, toetudes omaenda teadmistele olukorrast. Komisjoni ametiühingus on 12 lähetatud eksperti. Lisaks on 19 töökohta personali komiteedes, mis on muidugi eraldiseisvad organid. Nad võivad värvata kokku kuni 9 sekretäri.

See, mis te streikide kohta ütlesite, on osaliselt tõsi. On tõsi, et komisjon on heaks kiitnud läbirääkimistel saavutatud lahenduse, mille kohaselt streigi ajal makstakse ametnikele osa palgast, kuid tavaliselt mitte kogu palka. Minu jaoks on see üpris tundlik teema, et inimestele, kes streigivad, makstakse pool palka.

 
  
MPphoto
 
 

  Paul Rübig (PPE-DE). (DE) Volinik, mind huvitab, kui palju need ametnikud maksma lähevad. Palju see aastas maksab?

 
  
MPphoto
 
 

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. − Ametiühingute eelarve on ligikaudu 500 000 eurot aastas, mis eraldatakse ühenduse eelarvest.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Tahaksin veel kord neile parlamendisaadikutele, kes vahepeal juurde tulid, meelde tuletada, et me viime täna läbi eksperimenti ja ma palun teil tulla istuma esimestesse ridadesse. Palun ärge häbenege, tulge istuge pigem esi- kui tagaritta, see muudab meie kohtumise vahetumaks.

Küsimus 49, mille on esitanud Bart Staes (H-0685/07)

Teema: Ettevõtjatele konkurentsieeskirjade raames määratud trahvide kogusumma

Kas komisjon oskab nimetada, milline on komisjoni ametiaja algusest saadik ettevõtjatele konkurentsieeskirjade raames määratud trahvide kogusumma ja kas on võetud meetmeid või kas komisjonisiseselt on toimunud konsultatsioone, et panna see raha reservi – miinus eelarvesse kantud asjaomased summad – pigem ELi lisameetmeteks, kui kanda lisatulud üle liikmesriikidele?

 
  
MPphoto
 
 

  Neelie Kroes, volinik. − Oma ametiaja algusest ja kuni 2007. aasta septembri lõpuni on komisjon vastu võtnud 21 otsust, millega määratakse trahv ettevõtetele, kes on rikkunud konkurentsieeskirju.

Kõnealusel perioodil määratud trahvide kogusumma ulatub veidi üle 5,2 miljardi euro, 95% trahvidest on määratud kartelliosalistele.

Kuid tuleb meeles pidada, et kõnealused trahvid saavad osaks Euroopa Liidu eelarvest alles siis, kui need on lõplikud – see tähendab juhul, kui trahvi saanud ettevõte ei ole trahvi vaidlustanud või kui kõik võimalikud edasikaebused on Euroopa kohtute poolt tagasi lükatud.

Kuna komisjoni trahvimääramise otsused leiavad ettevõtete poolt tihti vaidlustamist, siis on suur osa eespool nimetatud summast n-ö mittelõplik.

Trahvisummade võimalik kasutamine lisameetmeteks, nagu lugupeetud parlamendisaadik ette pani, on õiguslike piirangute tõttu võimatu. Selline kasutamine oleks vastuolus olemasoleva finantsmääruse artiklites 17–20 sätestatud eelarve kõikehõlmavuse põhimõttega.

Kõnealuse põhimõtte kohaselt katab tulude kogusumma kulude kogusumma, ilma et tuluartikli ja kuluartikli vahel oleks konkreetset seost.

Konkurentsieeskirjade raames määratud trahvide põhieesmärk on, nagu 2006. aasta trahvide arvutamise meetodi suuniste preambulas sätestatud, hoiatava mõju tagamine, st sundida ettevõtteid ebaseaduslikku käitumist mitte kasutama.

Aja jooksul loodetavasti kuritarvitusjuhtumite arv ja seega ka trahvide arv ja suurus vähenevad, sest vastavustase suureneb ja me teeme ikka asjakohaselt oma tööd.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE).(NL) Tänan teid selle äärmiselt huvitava teabe eest, volinik. Tahaksin teada, kas ma sain õigesti aru: finantsmäärust arvesse võttes läheb suurem osa sellest rahast tegelikult lõpuks liikmesriikidele tagasi – on see nii? Teiseks, te ütlesite, et ainult siis, kui tegemist on lõpliku trahvisummaga, kuulub see raha ELi eelarvesse. Kas te oskate öelda, kui suurt osa sellest suurest summast, 5 miljardit eurot, võib tegelikult nimetada lõplikuks?

 
  
MPphoto
 
 

  Neelie Kroes, volinik. (NL) Vastus küsimuse esimesele poolele on kindel jah – see raha läheb tagasi liikmesriikidele. See tähendab, et liikmesriigi panust Euroopa Liidu eelarvesse hinnatakse väiksemaks. Teie järgmine küsimus oli, et millal ja milline summa lõplikuks saab, kuid seda on väga raske öelda. See sõltub igal aastal asjaoludest, sellest, kas asjaomane isik oli mõistlik ja loobus edasi kaebamast või siis otsustas ette võtta üsna pika tee ja püüdis kohtuasja venitada.

 
  
MPphoto
 
 

  Reinhard Rack (PPE-DE). (DE) Volinik, te mainisite trahvisummasid. Trahvide eesmärk on muuta nende ettevõtete käitumist, kellele trahv määratakse. Millised on selles osas teie tähelepanekud?

Käesolevaga seoses mäletan ma, et kui te volinikuks saite, andsite te meile regionaalarengukomisjonis võimaluse arutada teiega vähese tähtsuse reeglit. Te vastasite siis väga kiiresti, mille eest me oleme väga tänulikud. Kas ettevõtted vastavad sama kiiresti kui teie siis?

 
  
MPphoto
 
 

  Neelie Kroes, volinik. − Me loodame, et see nii on, aga ma pole 100% kindel ja kindlasti mitte piisavalt kindel, et teile ausalt ja otse vastata.

Me peame arvesse võtma seda, et mitte ainult trahvisumma, vaid ka maine on see, mis muudab loodetavasti ettevõtete suhtumist.

Huvitav on see, et praegu ütlevad üsna paljude minuga ühendust võtvate organisatsioonide juhid, et nad teavad, et see on komisjoni tegelik poliitika ja et need, kes ettekirjutusi ei järgi ning reegleid ja eeskirju rikuvad, saavad väga suure trahvi. Nagu te teate, on meie uued trahvimäärad tõesti mõtlemapanevad.

Juhid teevad omal algatusel nüüd enda juhitava organisatsiooni inimestele selgeks, et enam ei tohi nende ettevõtetes midagi sellist juhtuda. Nad astuvad oma organisatsiooni inimestele vastu, kui nad õigeid meetmeid ei võta, ning teevad neile selgeks, et kui midagi on mäda, siis tuleb sellest tippjuhtidele teada anda, ning asjaga seotud inimesed lastakse lahti ilma igasuguse hüvituseta.

Juhid räägivad ka, et maine kahjustus koos trahviga avaldab oluliselt mõju nende suhtumisele ja püüdele ettevõtted eeskirjade rikkumiste kahtlustest puhtad hoida. Mõned juhid mainisid hiljuti, et neile küll väga meeldis Financial Timesi esilehel olla, ent samas ei meeldinud neile üldse, et nad leidsid end sealt meie trahvide tõttu. Nii et ettevõtete suhtumine on tõesti positiivses suunas muutunud.

 
  
MPphoto
 
 

  Danutė Budreikaitė (ALDE).(LT) Sel suvel teatas Saksamaa oma kavatsusest tõsta toiduainete hindu. Samal ajal andsid Leedu tootjad mõista, et nad kavatsevad sügisel toiduainete hinda tõsta, ja seda ilma ühegi objektiivse põhjenduseta. Kas teil on kavas uurida rahvusvaheliste toiduainetootjate kartellikokkuleppeid? Toiduainete hinnad tõusevad samaaegselt kõigis riikides, ilma et tooraine hinnad oleksid tõusnud.

 
  
MPphoto
 
 

  Neelie Kroes, volinik. − Me ei ole ainukesed, kes kartellide vastu võitlevad. Liikmesriikide konkurentsiametid teevad seda samuti ja ma tean, et kõigi 27 liikmesriigi konkurentsiametid on koos meiega sellesse võitlusse kaasatud.

Me arutame seda küsimust Euroopa konkurentsivõrgustikus. Ma olen samuti teadlik, et kõnealusel juhul on tegemist kindla poliitikaga, teie näite puhul on tegemist täiesti riigi siseküsimusega ja sellega peaks tegelema riigi konkurentsiamet. Toiduainete hinnatõusul võib olla palju põhjusi. Tegemist ei pruugi olla tingimata kartelliga, kuigi seda ei saa kunagi kindlalt välistada. Seetõttu soovitan parlamendisaadikul pöörduda kõnealuses küsimuses oma riigi konkurentsiameti poole.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimus 50, mille on esitanud Lambert van Nistelrooij (H-0690/07)

Teema: Suezi ja Gaz de France’i ühinemine

3. septembril teatati, et Prantsuse energiaettevõtte Suez ja Prantsuse riigiettevõtte Gaz de France juhatused otsustasid kavandatud ühinemise kasuks. See looks suuruselt neljanda energiaettevõtte Gazpromi, Electricité de France ja EONi järel. Komisjon on juba teinud ühinenud ettevõttele korralduse eraldada mitmed toimingud Belgias ja Prantsusmaal.

Kas komisjon arvab, et see ühinemiskava on endiselt kooskõlas komisjoni praeguste põhimõtetega, mille kohaselt Euroopa Liidu energiaturg tuleb liberaliseerida?

Millises ulatuses on uus ühinenud ettevõte ja Prantsusmaa lubanud teostada peamiste võrkude omandi võõrandamise, mida komisjon nõuab?

 
  
MPphoto
 
 

  Neelie Kroes, volinik. − Komisjon kiitis Gaz de France’i (GDF) ja kontserni Suez ühinemise heaks 2006. aasta novembris tingimusel, et pooled võtavad kohustusi, ning see võimaldas komisjonil järeldada, et ühinemine ei kahjusta märkimisväärselt konkurentsi.

Ühinenud pooled kohustusid nimelt loovutama Suezi osakud Belgia turgu valitsevas gaasiettevõttes Distrigas, mis, nagu te teate, on sisenenud ka Prantsuse turule, loovutama GDFi osakud Belgia teises gaasi ja elektrit tarnivas ettevõttes SPE ja loobuma nii õigusnormide alusel kui ka de facto igasugusest kontrollist, mida Suez omab Belgia gaasiülekandevõrgustiku käitaja Fluxyse üle.

Kuigi GDF Suez sai loa jääda Fluxyse osanikuks, tagavad erikorraldused Fluxyse sõltumatu juhtimise, ning see tulemus on täiesti kooskõlas komisjoni Euroopa energiaturgude liberaliseerimise poliitika eesmärkidega, eriti 2007. aasta septembri ettepanekute paketiga.

Ühinemist käsitlevas komisjoni otsuses on ette nähtud, et pooled peavad teostama oma omandiõiguse loovutamise, sealhulgas osaliselt loobuma osalusest ettevõttes Fluxys ja täitma muud, sealhulgas Fluxyse juhtimisega seonduvad kohustused teatava loovutamisperioodi jooksul. Ühinemise õiguslikuks rakendamiseks peavad pooled kohustused täielikult täitma. Vahepeal peavad pooled järgima teatud kohustusi, komisjon teostab selle üle järelevalvet usaldusisikute abiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Lambert van Nistelrooij (PPE-DE). (NL) Proua juhataja, õnneks oskan ma hollandi keelt. Volinik on teadlik parlamendi huvist riikide tšempionide vastu: kõigil peavad olema võrdsed võimalused. Mul on kaks lühikest lisaküsimust. Kas ristsubsideerimine tootjaettevõtte ja jaotusvõrguettevõtte vahel on nüüdseks minevik? Teiseks, kas ma kuulsin teid ütlevat, et praegused ettepanekud on täielikult kooskõlas ka uue paketiga, mida teie ja volinik Piebalgs esitlesite?

 
  
MPphoto
 
 

  Neelie Kroes, volinik. (NL) Vastus mõlemale küsimusele on jah.

 
  
  

Küsimus 51 jäi vahele, kuna selle autorit ei olnud kohal.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimus 52, mille on esitanud Anne Van Lancker (H-0755/07)

Teema: Toetused Volvo Cars Gentile ja ELi õigusaktid riigiabi kohta

2007. aasta 12. septembril teatas komisjon, et algatab uurimise selle kohta, kas Flaami piirkonna poolt Volvo Cars Gentile üld- ja erikoolituskuludeks kavandatud abi summas 6,02 miljonit eurot on kooskõlas ELi riigiabi eeskirjadega; abi moodustaks ettevõttes koolituseks ette nähtud kogusummast 20%. Komisjon märgib, et soovib tagada, et abi ei kasutata lihtsalt toetusena koolituskuludele, mida ettevõte oleks niikuinii kandnud. Komisjoni kavatsus toetub määruse (EÜ) nr 68/2001(2)väga kitsale tõlgendamisele.

Kas komisjon võiks täpsustada, kuidas ta kavatseb kõnealusel juhul ELi riigiabieeskirju kohaldada? Millistele faktidele komisjon toetub, väites, et abi annab õigusvastase konkurentsieelise ja on seetõttu kokkusobimatu ELi eeskirjadega?

 
  
MPphoto
 
 

  Neelie Kroes, volinik. − Komisjon analüüsib kavandatud abi Volvo Cars Gentile otse EÜ asutamislepingu alusel, sest asjaomane summa ületab konkreetses grupierandi määruses koolitusabile kehtestatud piirmäära. Asutamislepingu artiklis 87 sätestatakse, et abi, mis soodustab teatava majandustegevuse arengut ja ei kahjusta ülemäära konkurentsi, võib pidada ühisturuga kokkusobivaks.

Koolitusabi võib lubada juhul, kui see loob stiimuli tegevusteks, mis suurendavad Euroopa Liidus oskustööliste hulka ning mida ilma abita ette ei võetaks. Sellisel juhul läheb koolitus asjaomases sektoris tavaliselt tehtavast kaugemale – näiteks koolitatakse rohkem töötajaid või pakutakse süvakoolitust. Selline olukord oli näiteks hiljutise Fiati juhtumi puhul.

Teisalt ei ole lubatud anda toetust koolitusele, mis kaasneb asjaomase ettevõtte eduka toimimisega ja mis nii või teisiti ka ilma abita läbi viidaks. Näiteks kui autokoostetehas tahab uut mudelit toota, tuleb töötajatele anda uue tehnoloogia ja uute töömeetodite alast koolitust. Sellise koolituse toetamine vabastab ettevõtja lihtsalt kuludest, mida ta tavaliselt kannab. Seetõttu on komisjon lähiminevikus osaliselt keelanud abiandmise mitmetele autokoostetehastele, kindlasti teate General Motorsi juhtumit Belgias ja Ford Genki juhtumit.

Volvo Cars Genti kaheksa esitatud meedet on seotud uue tootmisplatvormi kasutuselevõtuga. Komisjon ei saa praeguses etapis välistada, et koolitus toimuks igal juhul ja et seetõttu ei aita see kaasa oskustööliste hulga suurendamisele ELis. Seetõttu on komisjon otsustanud algatada ametliku uurimise, mis ei mõjuta kuidagi juhtumi lõppotsust. Meil on vaja rohkem aega, et saada aru, millega täpsemalt on tegemist. Belgia ametiasutustel, abi saajal ja kolmandatel pooltel on võimalik esitada oma märkused ja teave, enne kui lõplik otsus vastu võetakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Anne Van Lancker (PSE). (NL) Tänan teid vastuse eest, volinik. Ühtlasi tahaksin teid õnnitleda seoses Microsofti üle saavutatud võiduga. Minnes asja juurde, siis nagu ma aru saan, juhtumit ikka veel uuritakse. Kas ma olen õigesti aru saanud, et uued koolituseks ette nähtud riigiabi eeskirjad sisaldavad ka koolituskursuste sotsiaalse tähtsuse aspekti, mis tagab, et kui koolitus annab töötajatele ülemaailmsel tööturul rohkem võimalusi, siis ei käsitata seda koolitusabi ülemäära konkurentsi kahjustavana?

 
  
MPphoto
 
 

  Neelie Kroes, volinik. (NL) Tänan teid õnnesoovide eest. Te olete õigesti aru saanud, kui ütlete, et peame olema riigiabi juhiste läbivaatamisel väga tähelepanelikud, sest tõepoolest peaks olema võimalik anda riigiabi koolituseks, mis aitab kaasa Euroopa oskustööliste hulga ja oskuste täiendamisele. Kuid selle eesmärgi tõendamiseks on vajalikud faktid, mis tähendab, et kõnealusel juhul peame me uuesti huvitatud isikute poole pöörduma ja neilt rohkem teavet saama.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimus 53, mille on esitanud Georgios Papastamkos (H-0682/07)

Teema: Kaubandus ja kliimamuutused

EL on kliimamuutustega toimetulekuks võetavate poliitiliste meetmete poolest esirinnas, ja ta toimib õigesti. Kuid ainult ELi-poolsed jõupingutused on ilmselgelt ebapiisavad. Ühtlasi ei tohiks me tähelepanuta jätta Euroopa ettevõtete ebasoodsat konkurentsiolukorda, ettevõtete ümberpaigutamise ja töökohtade kaotuse ohtu. Euroopa Komisjoni volinik Mandelson on valinud lähenemisviisi, mis põhineb stiimulite loomisel nn puhta kaubanduse jaoks.

Kas komisjon kaalub ka võimalust kasutada kaubanduse kaitsemeetmeid näiteks nende partnerite suhtes, kes ei ole Kyoto protokolli rakendanud? Milliseid algatusi kavatseb komisjon teha, et käsitleda keskkonnaalase dumpingu probleemi ja tagada ELi ning tema kaubanduspartnerite vahel vastastikkus keskkonnastandarditele vastamisel nii kahepoolsel, piirkondlikul kui ka mitmepoolsel tasandil?

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Mandelson, volinik. − Kliimamuutused on üks meie aja kõige suuremaid väljakutseid, see ei vaja enam uuesti väljaütlemist. Tegemist ei ole küll eelkõige kaubandusküsimusega, aga on valdkondi, kus kaubandus saab aidata. Seetõttu soovib komisjon Doha läbirääkimistevoorus keskkonnasõbralike kaupade ja teenuste liberaliseerimist ja uue põlvkonna vabakaubanduslepingute sõlmimist, mis edendaksid jätkusuutlikku kaubandust.

Komisjoni eesmärk on pidada läbirääkimisi ambitsioonika ja ulatusliku 2012. aastale järgneva kliimaalase raamistiku kehtestamiseks. Kui me suudame kaasata kõik suuremad osalised, oleme me nii palju kui võimalik ära teinud, et saavutada ELi tööstuse jaoks võrdsed võimalused. See tähendab ühtlasi, et süsinikdioksiidi leket – saastuse ühest kohast teise paigutamist –, mis ilma kokkuleppe saavutamiseta võib toimuda, saaks ära hoida. Meie eesmärk on kaasata kõik suuremad saastajad proportsionaalsel viisil ja mitte partnereid Bali läbirääkimistelaua tagant ära hirmutada ning hiljem valmistada ette impordi suhtes kohaldatavad kaubandusmeetmed. Me peaksime tegelema kohustustest kõrvalehiilijate probleemiga siis ja ainult siis, kui see tegelikult tekib.

Hästi kavandatud kaubanduspoliitika aitab maailmal kliimamuutustega toime tulla, luues vara, mida on vaja kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohandumise meetmete võtmiseks. Vähese süsinikdioksiidiheitega kaupade ja teenuste kaubandusse investeerimine aitab levitada ülemaailmses majanduses oskusi ja kliimasõbralikke tehnoloogiaid, mis aitavad võidelda kliimamuutuste vastu ülemaailmsel tasandil ja kõige kulutõhusamal viisil. Selle kõrvalejätmine oleks karuteene kliimamuutuste alasele poliitikale. Ei tohi unustada, et meie lähenemisviis kliimamuutuste alasele poliitikale on aidanud viia Euroopa tööstuse keskkonnasõbraliku, vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate kasutamisel esiritta. EL omab seetõttu märkimisväärset esmategutseja eelist.

Sterni raport tegi selgeks, et kliimamuutuste vastu võitlemine on lisaks mitmesugusele ühiskondlikule kasule majanduslikult mõistlik, sest sellega seotud kulud on väiksemad kui meetmete mittevõtmise maksumus. Kaubanduspoliitika saab toetada kliimamuutuste vastu võitlemise eesmärke, vähendades kõnealuseid kulusid, luues osa vajaminevatest rahalistest vahenditest ja edendades reguleerivaid raamistikke, mis toetavad vähese süsinikdioksiidiheitega kaupadesse, teenustesse ja tehnoloogiatesse investeerimist ning nendega kauplemist.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papastamkos (PPE-DE). - (EL) Proua juhataja, volinik Mandelson näib küsimustele ette nähtud ajalisest piirangust kindlalt kinni pidavat. Ta ei raiska aega formaalsetele vastustele.

Täna, volinik, võtsime vastu uue raamistiku taimekaitsevahendite turuleviimise kohta. Kõnealuse raamistiku jõustumisel on tagajärjed põllumajandussaaduste esmatootmisele ja Euroopa toiduainetööstusele laiemalt. Kas te võite meile kinnitada, et imporditud tooteid tõhusalt kontrollitakse, tegemaks kindlaks, et need vastavad omamaisele toodangule kehtestatud rangetele nõudmistele?

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Mandelson, volinik. − Me tegeleme tõepoolest kõigi nende aspektidega. Aga ma tahaksin veel kord rõhutada oma esialgset mõtet: me tahame tagada 2012. aastale järgnevaks perioodiks kõige parema, kõige ulatuslikuma ja põhjalikuma kokkuleppe, mis me suudame.

See eeldab meie kaubanduspartnerite, areneva majandusega riikide suurt veenmist, neid tuleb veenda tunnustama ja allkirjastama 2012. aastale järgnevat kokkulepet, mida, nagu me kõik teame, on väga vaja ja mis peab olema võimalikult suure geograafilise ulatusega.

Peame endalt küsima, mis taktikat me saame või kõige tõenäolisemalt saaksime kasutada, et veenda areneva majandusega riike allkirjastama kokkulepet, mida me edendada soovime.

Meie nägemuse kohaselt oleks ennatlik ja isegi iseendale vastu töötav kasutada piitsa või ähvardusi või siis luua stsenaarium, mille kohaselt neid, kes vastu tõrguvad, karistatakse ühe või teise kaubandusmeetmega, sest nad langevad kohustustest kõrvalehiilijate kategooriasse.

Kui tuleb aeg kõnealuseid meetmeid kaaluda, siis tuleks meetmed kõne alla alles pärast pikka kaalumist ja konsulteerimist, ning iga kas või alles kavandatava meetme puhul – ja seda tahaksin ma rõhutada – tuleb hinnata selle vastavust WTO nõuetele.

Ei tule kõne allagi, et Euroopa Liit edendaks või võtaks vastu meetme, mis ei vasta selgelt ja kindlalt WTO nõuetele.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Caspary (PPE-DE). (DE) Volinik, tahaksin küsida ühe teise küsimuse. Mu kolleegil härra Papastamkosel on täiesti õigus, kui ta ütleb, et me peame mõtlema sellele, et Euroopa ettevõtted ei sattuks ebasoodsasse olukorda, kui teised riigid Kyoto süsteemile järgnevas ei osale.

On kolm võimalust: esiteks, Euroopa Liit võib olla ainuke, kes otsustab kohustuste võtmisega jätkata. See tekitas muidugi ettevõtetele finantsraskusi ja seaks meid ebasoodsasse olukorda. Teine võimalik stsenaarium on selline, et kui teised riigid ei osale, siis meie ka ei osale, kuigi siis me enda seatud kliimaalaseid eesmärke ei saavuta. Kolmas võimalus on, et kui teised Kyoto + kava või Kyoto-järgse süsteemiga ei ühine, siis me kohaldame asjakohaseid karistusi. Millised täpselt need karistused võiksid olla? Kas teil on välja pakkuda konkreetseid karistusi?

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Mandelson, volinik. − Me oleme veel üsna kaugel sellest, et kaaluda, mis juhtub, kui lähenevad läbirääkimised, mis pole veel alanudki, läbi peaksid kukkuma. Me oleme kaugel sellest, et kaaluda teatavate riikide poolt kokkuleppe allkirjastamisest keeldumise mõju või tagajärgi ja võtta asjakohaseid kohustusi. Seetõttu on täna karistustest rääkimine ennatlik, nagu ma juba ütlesin, ja isegi iseendale vastu töötav.

Komisjonis toimub praegu arutelu ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi läbivaatamise üle ja eelkõige energiamahukate tööstusharude positsiooni uurimine kõnealuse süsteemi raames. Uurimise tulemusi võetakse kindlasti täielikult arvesse meie ühistes jõupingutustes luua parem saastekvootidega kauplemise süsteem ja energiamahukate tööstusharude positsiooni kaalutakse kindlasti kõigi sõlmitavate rahvusvaheliste kokkulepete ja nende poolt Euroopa tööstusele, eriti energiamahukatele tööstusharudele avaldatava mõju kontekstis, kui meil ei õnnestu saavutada läbirääkimistel kõigile võrdseid võimalusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimus 54, mille on esitanud Daniel Caspary (H-0695/07)

Teema: Arutelu kaubanduse kaitsevahendite tuleviku üle

2007. aasta 22. mai hääletusel ülemaailmse Euroopa raporti üle väljendas Euroopa Parlament selgelt oma kavatsust säilitada olemasolevad kaubanduse kaitsevahendid ja lükkas tagasi igasuguse kaitsevahendite kohaldamise lõdvendamise kavatsuse.

Kuidas kavatseb komisjon seda oma kaubanduse kaitsevahendite tulevikku käsitlevas töös arvesse võtta? Kuidas lahendatakse vastuolu, mis valitseb Euroopa Komisjoni voliniku Mandelsoni kaubanduse kaitsevahendite tulevikku käsitlevate avalduste ja Euroopa Parlamendi arvamuse vahel?

On tõendeid, et muutunud haldustavad on viinud mitmesugustes menetlustes dumpinguvastaste meetmete piiratud kohaldamiseni. Just ühenduse huvide mõistet tõlgendatakse üha sagedamini importijate ja tarbijate seisukohalt ja ühenduse tööstusharude kahjuks. Kas komisjon saaks selgitada, mis põhjusel kohaldamises on muudatusi tehtud?

Kas komisjon oskab öelda, miks 2007. aasta esimesel poolel ei alustatud ühtegi dumpinguvastast uurimist?

Küsimus 55, mille on esitanud Laima Liucija Andrikiene (H-0770/07)

Teema: Euroopa Liidu kaubanduse kaitsevahendid

Kuidas hindab komisjon Euroopa kaubanduspoliitikat käsitleva rohelise raamatuga seoses toimunud konsulteerimiste tulemusi? Milline on komisjoni lõplik ettepanek, arvestades asjaolu, et enamik sidusrühmi ei näi toetavat kõnealuse poliitika edasist liberaliseerimist?

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Mandelson, volinik. − Komisjon hindab positiivselt parlamendi huvi kaubanduse kaitsevahendite läbivaatamise vastu ja kordab uuesti, et peab parlamendi seisukohti käesoleva läbivaatamise kontekstis väga oluliseks. Komisjon ootab huviga rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit, mis loodetavasti peatselt valmib.

Omalt poolt lõpetab komisjon oma vastust konsulteerimisprotsessile. Komisjon pidas enne oma tänast kohtumist kõnealusel teemal suunava eelarutelu. Ettepanekud nõukogule esitatakse tõenäoliselt lähinädalate jooksul. Komisjon kavatseb parlamenti kogu protsessi vältel tihedalt kaasata ja teda teavitada.

Komisjon on muidugi kõik vastukajad rohelisele raamatule hoolikalt läbi vaadanud, ja neid oli sadu. Nüüd on komisjonil kavas liikmesriike ja parlamenti olulisematest vastustest ja saadud ettepanekutest teavitada, ning vastused ja ettepanekud ka avalikustatakse. Neid arutatakse komisjonis uuesti enne nõukogule ettepanekute tegemist, loodetavasti novembri teisel poolel.

Enamik sidusrühmi, kellega konsulteeriti ja kes oma seisukohad esitasid, jagavad komisjoni arvamust, et kaubanduse kaitsevahendid jäävad äärmiselt oluliseks vahendiks ülemaailmastuvas majanduses, kus mitmepoolselt kokku lepitud konkurentsieeskirjad puuduvad.

Enamik sidusrühmi ei näe vajadust kaubanduse kaitsevahendite süsteemi põhjalikuks uuendamiseks. Seda vajadust ei näe ka komisjon. Kuid teisalt esineb ka soov selgemate eeskirjade, suurema läbipaistvuse ja vahendite tõhusama kohaldamise järele.

Väide, et komisjon on muutnud oma lähenemisviisi ühenduse huvide hindamise osas mõnede hiljutiste juhtumite puhul, ei ole lihtsalt tõsi. Iga juhtumit on käsitletud selle konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt. Mõnede juhtumite puhul on esile kerkinud ebatüüpilisi probleeme, kuid need on pärast põhjalikku arutelu liikmesriikidega lahendatud vastavalt ühenduse õigusaktidele ja nende õigusaktidega jäetud teatavat kaalutlusõigust kasutades.

On tõsi, et 2007. aasta esimesel poolel ei algatatud ühtki uut dumpinguvastast uurimist. Kuid tuleb osutada, et dumpinguvastase uurimise algatajaks on tööstusharu, mitte meie. Teisisõnu, dumpinguvastane uurimine algatatakse ühenduse tööstusharult saadud kaebuse alusel.

2007. aasta esimesel poolel ei esitatud ühtegi õigusnõuetele vastavat taotlust. See pole ebatavaline, et uurimise algatamise taotluste arv aastate kaupa varieerub, see oleneb sellistest teguritest nagu majandustsükkel, liigne tootmisvõimsus kolmandates riikides ja kaubanduse kaitsevahenditest tingitud kaubanduse ümberpaigutumine muudel maailma turgudel.

Uurimise algatamiste arv on kõikunud ka varasematel aastatel. Näiteks 2003. aastal algatas komisjon kokku ainult kaheksa uut uurimist, esimene neist algatati 2003. aasta mai lõpus. Ühtlasi tuleb arvestada, et 2007. aasta esimesele poolele eelnes erakordselt tiheda tegevusega periood 2006. aasta lõpus.

Lõpetuseks tahaksin juhtida teie tähelepanu asjaolule, et 2007. aasta septembris algatati kaks uut dumpinguvastast uurimist Hiinast pärineva impordi suhtes: üks neist käsitleb sidrunhapet ja teine naatriumglutamaati.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Caspary (PPE-DE). (DE) Volinik, tänan teid vastuste eest. Läbipaistvusel on kogu kõnealuses protsessis oluline roll. Millal me saame rohelise raamatu alase uuringu hinnangu? Kas hinnangut veel ei ole, mis tähendab, et te avaldasite raamatu ilma hindamiseta, või siis hinnang on olemas – ja ma eeldan, et on –, ning sel juhul oleks viimane aeg see avalikustada ja parlamendile esitada.

Teiseks, mind huvitab, kas teie arvates on tõesti mõeldav määratleda olulisi küsimusi ilma algmäärust uute põhimõtete kohaselt muutmata.

Kolmandaks, miks te käsitlete turumajandusi ja mitteturumajandusi võrdsetel alustel?

Neljandaks, rääkides ühenduse toodangust, milline on teie meelest protsentuaalne piirmäär väljastpoolt ELi pärinevale toodangule?

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Mandelson, volinik. − Komisjon teostab rohelisele raamatule saabunud vastukajade esialgset hindamist ja see oli aluseks meie tänasele suunavale arutelule. Esialgne hindamine sillutab teed veel põhjalikumale hindamisele, mille abil komisjon kaalub ja lepib kokku ettepanekute osas, mis ta läbivaatamise alusel liikmesriikidele esitab.

Võin lugupeetud parlamendiliikmele kinnitada, et teave saadud vastuste kohta on juba, ma usun, avaldatud kaubanduse peadirektoraadi veebilehel, aga ma loodan, et me avaldame ka kergesti kättesaadava versiooni või esitluse rohelisele raamatule tulnud vastukajast, et võimaldada selle üle pikemat järelemõtlemist, enne kui komisjon oma ettepanekud esitab.

Lugupeetud parlamendiliige näib juba teadvat teatavaid aspekte komisjoni ettepanekutes, mida ei ole veel esitatud või komisjonis kokku lepitud, nii et ma pean oletama, et ta läheb mõnedes oma eeldustes ennatlikult liiga kaugele.

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE).(LT) Küsimus, mida ma tahaksin esitada, toetub iseenesestmõistetavalt kohtumistele ja aruteludele minu esindatava riigi, Leedu töösturitega. Pean kordama seda, mida mu kolleeg just ütles – kaubanduspoliitika liberaliseerimise üle väljendatakse palju muret ja tehakse ka palju kriitikat. Küsin: kui tööstusharude positsioon jääb samaks, milline on komisjoni vastus? Milliseid meetmeid komisjon kavatseb võtta? Kas te kavatsete kuulda võtta, mida ettevõtluse esindajad ütlevad, või peate muid argumente olulisemaks?

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Mandelson, volinik. − Ma ei ole päris kindel, kas saan aru, mida lugupeetud parlamendisaadik meie kaubanduspoliitika liberaliseerimise all mõtleb. Määratluse kohaselt saab kaubandus toimuda üksnes siis, kui turud on avatud ja kaubandusvood on liberaliseeritud. Kaubandus ei saa toimuda suletud piiride taga või kindluseks muudetud majandustes, nii et loomulikult taotleb komisjon kaubanduse liberaliseerimise edendamist.

Kaubanduspoliitika ülevaates ja strateegias „Globaalne Euroopa”, mida komisjon aasta tagasi esitles ja mille komisjon ning liikmesriigid heaks kiitsid, sätestatakse väga selgelt Euroopa Liidu huvid, milleks on liidus turgude avatuna hoidmine, kahe- ja mitmepoolsete läbirääkimiste edendamine, väljaspool ELi turgude avamine ja tõhusate kaubanduse kaitsevahendite kasutamine, et võidelda ebaausa kaubanduse või ebaausa konkurentsi vastu. Need on meie strateegia kolm haru, igaüks neist on võrdselt oluline.

Strateegia kolmanda haru läbivaatamine toimub pärast üsna suuri muutusi maailma ja ka Euroopa majanduses, sest viimane meie kaubanduse kaitsevahendite läbivaatamine toimus rohkem kui kümme aastat tagasi. Meie ülesanne on kindlaks teha, kas meie meetmed toimivad nii hästi, kui nad peaksid, ja kas need loovad konsensust, toetust ja solidaarsust liikmesriikide vahel. Kui see nõrgeneb, on kaubanduse kaitsevahendeid raskem või võimatum kasutada. Me teostame läbivaatamist selleks, et taastada ja ehitada uuesti üles liikmesriikide vaheline konsensus, toetus ja solidaarsus.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Volinik, selleks et esitada veel üks küsimus, lasen ma kaks järgmist lisaküsimust koos esitada ja palun teil neile mõlemale korraga vastata.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papastamkos (PPE-DE). - (EL) Proua juhataja, lisaks kolleeg härra Caspary esitatud küsimustele lubage mul esitada minu küsimus – millal me saame juurdepääsu rohelise raamatu alase küsimustiku hinnangule? Volinik, Euroopa antidumpingu- ja subsiidiumivastased meetmed moodustavad alla 0,45% ELi impordi koguväärtusest. Millega õigustab komisjon sel juhul kiirustamist kaubanduse kaitsevahendite ühepoolse läbivaatamisega? Mida komisjon pooldab? Kas ta tahab menetlust politiseerida või takistada inimestel ebaausate tavade kasutamise korral hüvitist saamast?

 
  
MPphoto
 
 

  Elisa Ferreira (PSE).(PT) Proua juhataja, volinik, tahaksin küsida küsimuse, mis seondub teie antud vastustega. Parlament ei tunnista vajadust kaubanduse kaitsevahendid läbi vaadata; avalikus arutelus jõuti samale järeldusele. Volinik ei ole parlamendile oma ettepaneku mõtet selgitanud ega eelkõige selgitanud, mil määral tema ettepanekud ja veendumused on avaliku arutelu tulemuste ja parlamendi seisukoha tõttu muutunud. See on keskne küsimus, sest me ei saa aru, mis mõtet on jätkata selliste vahendite läbivaatamist, mis on kõigi meelest vajalikud ja toimivad hästi. Sellest tahaksime me niisiis aru saada.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Mandelson, volinik. − Ma ei saa päris hästi aru, millist muutust lugupeetud parlamendiliige silmas peab; muutust ei ole ja, nagu ma selgitasin, pole ei vastanud sidusrühmad ega ka komisjon seisukohal, et oleks vaja põhjalikku läbivaatamist või reformi. Nii et ma ei saa päris hästi aru, mida te suunamuutmise all silmas pidasite. Kui läbivaatamine poleks vajalik, siis ma arvan, et me oleksime saanud välja antud rohelisele raamatule palju vähem vastuseid kui need 500, mis saabusid. Näib, et roheline raamat, millele saabub üle 500 vastuse, näitab, et toimunud läbivaatamine pakub huvi.

Vastuseks esimesele küsimusele – ma ei saa parlamendile esitada hinnangut enne, kui see on antud. Komisjon ei ole veel oma hinnangut andnud; ta ei ole veel oma vastuse osas otsust langetanud. Komisjonil oli täna täiskogu istung ja komisjon annab oma seisukohtadest teada siis, kui esitab liikmesriikidele oma ettepanekud, ning samal ajal tehakse seisukohad teatavaks ka parlamendile. See peaks toimuma novembri teisel poolel, mis ei ole enam väga kaugel.

Mis puutub politiseerimisse, siis on kõnealuste küsimuste politiseerimine peaaegu vältimatu. Kui meil on tegemist Euroopa tööstusharudega, kes esindavad praegu väga erinevaid seisukohti ja konkureerivaid huvisid ja, tõesõna, teevad väga erinevaid konkureerivaid esildisi kaubanduse kaitsemeetmete vastuvõtmise kohta, siis see peab liikmesriikide positsioonides peegelduma. Kui liikmesriigid nõustuksid komisjoni talituste objektiivse ja põhjaliku analüüsiga nii, nagu see on, nõustuksid meie järeldustega ja võtaksid vastu meie pakutud meetmed, kui nad oleksid valmis lihtsalt seda tegema, siis politiseerituse küsimust ei tekiks. Kuid ka liikmesriikidele saavad osaks samasugune tootjate, jaemüüjate, levitajate, importijate ja tarbijate lobitöö ja konkureerivad huvid, nagu meilegi. Kui inimestel on erinevad seisukohad, tuleb neid arutada väga ulatuslikult ja poliitilisel viisil poliitilise protsessi kaudu, ja just see toimubki.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimustele, mis ajapuudusel jäid vastamata, vastatakse kirjalikult (vt lisa).

Vabandan nende ees, kes ootasid.

Infotund on lõppenud.

(Istung peatati kell 19.35 ja see jätkus kell 21.00)

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: ADAM BIELAN
Asepresident

 
  

(1)EÜT L 175, 10.7.1999, lk 43.
(2)EÜT L 10, 13.1.2001, lk 20.


16. Toidukaupade hinnatõus, tarbijakaitse (arutelu)
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on arutelu järgmiste küsimuste üle

– suuliselt vastatav küsimus (O-0065/2007 – B6-0321/2007), mille esitas(id) Joseph Daul , Lutz Goepel ja Neil Parish fraktsiooni PPE-DE nimel komisjonile: toiduainete hinnatõus ja tarbijakaitse;

– suuliselt vastatav küsimus (O-0067/2007 – B6-0377/2007), mille esitas(id) Luis Manuel Capoulas Santos fraktsiooni PSE nimel komisjonile: toiduainete hinnatõus ja tarbijakaitse, ja

– suuliselt vastatav küsimus (O-0069/2007 – B6-0378/2007), mille esitas(id) Sergio Berlato , Janusz Wojciechowski, Gintaras Didžiokas ja Liam Aylward fraktsiooni UEN nimel komisjonile: toiduainete hinnatõus ja tarbijakaitse.

 
  
MPphoto
 
 

  Neil Parish (PPE-DE), autor. – Härra juhataja, mul on hea meel täna sõna võtta, sest nüüd oleme olukorras, kus toiduainetega kindlustatus on muutunud tõeliselt oluliseks küsimuseks. 25 aastat oleme olnud olukorras, kus Euroopas oli küllaldaselt toitu. Me võtsime põllumajanduse valdkonnas, ühise põllumajanduspoliitika raames vastu otsuseid tootmist piirata, et säilitada hindasid, vähendada eksporditoetuste kasutamist ja eksportida tooteid maailma turgudele.

Nüüd oleme täiesti erinevas olukorras: teravilja hinnad on sel aastal kolmekordistunud; loomakasvatussektoris valitseb väga suur probleem, sest sööda hinnad on ligikaudu 50% või 60% võrra tõusnud ja meid teeb see äärmiselt murelikuks. Härra Daul, härra Goepel ja mina oleme esitanud käesoleva suuliselt vastatava küsimuse ja meil on hea meel, et volinik Fischer Boel on täna siin – sest meile tundub, et peame praegu otsima igat võimalust, kuidas saada Euroopa Liitu lisasööta.

Me peame seisma silmitsi tegelikkusega, et mõnda sööta, mis on toodetud geneetiliselt muundatud maisi ja soja baasil, ei saa Euroopa Liitu tuua, sest need ei ole lubatud. Arvan, et me peame seda küsimust käsitlema ja looma süsteemi, mille abil saame neile toodetele loa anda. Tingimusel, et need tooted on ohutud, tuleks neid sisse lubada, et nendega oleks võimalik toita kanu, eriti sigu, samuti veiseid, nii liha- kui ka piimaveiseid, sest me peame hoidma oma tootmise väga konkurentsivõimelisena.

Samuti peame käsitlema kaupluste kettidega seotud olukorda, sest – ärgem unustagem – meile ei ole mureküsimuseks üksnes hind, mida põllumajandustootja oma toodete eest saab, vaid meid huvitab ka see, kui palju tarbija peab maksma. Pole kahtlust, et me võime näha näiteks seda, kuidas leivapätsi toorainest on vaid 10% nisu ja ometi on leiva hind tohutult tõusnud, sest kaupluste ketid väidavad, et nad peavad nisu eest nii palju rohkem maksma. Seega peame kaupluste kettidele survet avaldama, olemaks kindlad, et tarbija maksab õiglast hinda.

On tore, et see seab Euroopa põllumajanduse uues olukorras väga tugevale positsioonile, sest meil on vaja toiduainete tootmist, põllumajandustootjaid ja maapiirkondi ja kõik need toimivad väga hästi.

Kuid, nagu ma ütlesin, me peame nüüd saavutama õige tasakaalu teravilja- ja loomakasvatussektori vahel ja seetõttu esitasime käesoleva küsimuse. Meil oleks hea meel kuulda, mida volinik Fischer Boel vastab.

 
  
MPphoto
 
 

  Luis Manuel Capoulas Santos (PSE), autor. (PT) Härra juhataja, Euroopa volinik, rõõm on teid jälle parlamendi ees näha. Nagu teate, üllatas meid mõned kuud tagasi toimunud muutus mõnede põllumajandustoodete turul valitsevas olukorras – muutus, mida me alles hiljuti mõeldamatuks pidasime; pakkumise suhtes valitseb tohutu nõudlus ja selle tagajärgi me näeme.

See omakorda tekitas olulise häire loomakasvatussektoris, etteennustatavad tagajärjed tarbijahindade tõusu näol ja unustada ei maksa ka FAO hoiatust toiduainetega seotud tagajärgede kohta, mida kõnealune olukord maailma paljudes piirkondades võib tekitada. Ärgem unustagem, et kui Euroopas kulutame me 10–20% leibkonna sissetulekutest toidule, siis on ka ühiskondi, kus toidule kulub 90% või rohkemgi leibkonna sissetulekutest, ja pole raske ette kujutada, mida tähendab hinnatõus neile rahvahulkadele, kes kannatavad niigi puudust.

Seetõttu peame tegutsema ja tegema seda kohe; mul on hea meel, et komisjon reageeris kiiresti – ja õigesti – võttes mõningaid leevendavaid meetmeid ja vähendades 2008. aastaks ette nähtud tootmisest kõrvaldatud maa hulka nullini. On häbiväärne, et me kaugemale ei läinud. On muid meetmeid, mida saaks ehk vastu võtta ilma lisakuludeta ühenduse eelarves, näiteks nagu teatavatele loomakasvatajatele ettenähtud abi ettemaksete tegemise lubamine, sest loomakasvatajaid ei mõjuta mitte üksnes hinnatõus, vaid ka loomahaigused, nagu näiteks lammaste katarraalne palavik, seega ma arvan, et me võiksime praegu ulatuslikumaid meetmeid võtta.

Kuid eelkõige peame põhjalikumalt olukorda hindama ja uurima, et me saaksime kiiresti kindlaks teha meetmed, mida võiks kiiresti lähitulevikus võtta. Me loomulikult loodame, et volinik ja komisjon on meie mure suhtes vastuvõtlikud.

 
  
MPphoto
 
 

  Sergio Berlato (UEN) , autor.(IT) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, me võime täheldada kogu Euroopas üldist toiduainete hinnatõusu. Läbi viidud turu-uuringutest ilmneb, kuidas Euroopa tarbijad muudavad radikaalselt oma toitumisharjumusi, olles sunnitud erakordselt kõrgete hindade tõttu valima teistsuguse kvaliteediga ja teist liiki tooteid kui varem.

Hinnatõusus võib ühelt poolt süüdistada ülemäära suurt vaheetappide arvu, enne kui tooted tootjalt tarbijani jõuavad, ning teiselt poolt suuremate kaupluste kettide kohaldatavat ülemäärast juurdehindlust. Üks on siiski kindel: hinnatõusus ei saa ja ei tohi süüdistada põllumajandustootjaid, kes on muret tekitava olukorra peamised ohvrid.

Härra juhataja ja volinik, me usume, et täna tuleb rohkem kui kunagi varem kaitsta Euroopa põllumajandusmudelit, et kaitsta liikmesriikide põllumajandusturge rahvusvaheliste hinnakõikumiste eest ning Euroopa põllumajandusele iseloomulikke tootmismudeleid ja maakasutust. Me väljendame heameelt nõukogu hiljutise otsuse üle ratifitseerida ettepanek vähendada 2008. aastaks ette nähtud tootmisest kõrvaldatud maa hulka nullini.

Kuid see ei ole veel piisav, et leevendada meie muret teraviljavarude olukorra ja teravilja tõusvate hindade pärast maailma turgudel. Me peame töötama ka ühiste turukorraldustega ja kasutama neid mehhanisme turu tasakaalustamiseks – see aitaks toiduainete hinda vähemalt siseturul langetada. Me tegime komisjonile hiljutises küsimuses ettepaneku suurendada kohe piimakvoote vähemalt 2–3% võrra, et stabiliseerida selle laiatarbekauba hinda.

Kõnealuses raskes majanduskliimas on Euroopa Liidul ja liikmesriikidel vastutus aidata tarbijatel säilitada nende ostujõud ja samal ajal tagada põllumajandustootjate õigus sissetulekule.

 
  
MPphoto
 
 

  Mariann Fischer Boel, volinik. − Härra juhataja, mulle meenub üks needmisena kasutatav ütlus, mis peaks pärinema Jaapanist: „Olgu sul elus huvitavaid aegu”, ja ma arvan, et üks selline ongi meil praegu käes. Me oleme viimase kuue kuni kaheksa kuu jooksul näinud, kuidas põllumajandussektoris tooraine hinnad lakke sööstavad, nagu sõnavõtjad juba mainisid, kuid ma pean märkima, et see tõus sai alguse läbi aegade madalaimalt tasemelt. Ma arvan, et seda peaksime kõik meelde tuletama. Hinnatõus peegeldub tarbijahindades, aga vähemal määral. Kui ma toon näiteks põhitoiduaine leiva – ja ma kasutan Saksamaa näidet – siis kui võtame leiva hinna Saksamaa kauplustes või ladudes, on ainult 4% selle hinnast seotud nisu hinnaga.

Piimasektoris, nagu juba mainitud, on juba ette nähtud mitmed meetmed. Piimakvoote suurendati 1. aprillil 2006 ja 1. aprillil 2007 0,5% võrra 11 liikmesriigis. 1. aprillil 2006 said kaheksa uut liikmesriiki piimasektori ümberkorraldamise erireservi, mis jääb vahemikku 2–5% nende riigile kehtestatud kvoodist. 1. aprillil 2008 – järgmisel aastal – lisatakse 11 liikmesriigile eraldatud suuremale kvoodile veel 0,5%.

Lisaks on ulatuslikult vähendatud kõiki turutoetusi ja praegu ei ole üldse ette nähtud ekspordi- ja müügitoetusi – null mõlema puhul. Komisjon võtab aasta lõpupoole vastu aruande turuväljavaadete kohta piimasektoris ja sellele toetudes saame edasi arutada, kas peaksime kvoote jälle suurendama. Lisaks on mul juba olnud võimalus siin selgelt teada anda, et piimakvoodisüsteem kaotab kehtivuse 31. märtsil 2015 ja ma olen ühtlasi osutanud, et meil on vaja ajavahemikuks alates praegusest kuni aastani 2015 seoses piimakvootide kadumisega nn pehmet maandumist. Üks äramärgitud võimalusi on piimakvoodi suurendamine kõnealusel ajavahemikul ja meil on võimalus seda arutada järgmise aasta nn tervisekontrolli ajal.

Teraviljasektoris on hinnatõusul mitmeid erinevaid põhjusi. Ma ütlen vaid, et ei oleks vääriti mõistmist, et järsku hinnatõusu ei põhjusta biokütused. Me kasutame täna Euroopas etanooli tootmiseks vähem kui 2% teraviljatoodangust. Seega hinnatõusu põhjused on erinevad: halvad ilmastikutingimused Austraalias, põud Lõuna-Euroopas, üleujutused Põhja-Euroopas, suurenev nõudlus Indias ja Hiinas ning piiratud eksport Venemaalt ja Ukrainast. Ja siis muidugi lumepalliefekt, mis on tingitud väga suurest etanoolitootmisest Ameerika Ühendriikides ja mis mõjutab teataval määral teraviljahinna tõusu.

Komisjon on, nagu juba öeldud, reageerinud: tulevasel tootmisaastal on tootmisest kõrvaldatud maa hulk nullini viidud, seda kohaldatakse sel sügisel ja järgmisel kevadel toimuva külvi suhtes. Kas tootmisest kõrvaldatud maa hulk jääb nulli, selgub arutlustes, mis toimuvad järgmise läbivaatamise ajal. Me loodame, et tootmisest kõrvaldatud maa nulli viimine annab juurde ligikaudu 10 kuni 12–15 miljonit tonni vilja, olenevalt kliimatingimustest. Lisaks esitan ma komisjoniliikmete kolleegiumile nõukogule esitamiseks mõeldud ettepaneku peatada käesolevaks turustusaastaks teravilja imporditollimaksud. Ma arvan, et need meetmed aitavad leevendada loomakasvatusele ja tarbijahindadele osaks saavat survet.

Sealihasektoris on erinevad probleemid. Varustuskanalid on sealiha täis, seega ma arvan, et tasakaalustamatus on sektori sisend- ja väljundvõimsuse vahel ning seetõttu otsustas halduskomitee eelmisel neljapäeval võtta kasutusele eraladustamise, mis, ma loodan, aitab sealihasektori probleeme lahendada. On ka muid võimalusi, kuid ma arvan, et me peaksime õige tasakaalu leidma, sest kui me vaevusi ainult pikendame, siis ei võida me sellega midagi.

Seega ma arvan, et me oleme reageerinud ja mul on olnud võimalus tänada Euroopa Parlamenti kiire reageerimise eest, nii et me saime põllumajandussektorile võimalikult kiiresti anda selge märguande tootmisest kõrvaldatud maa nullini viimise kohta. Ma tahaksin geneetiliselt muundatud organismide juurde oma lõppmärkustes tagasi tulla, sest ma näen, et mu aeg on otsa saanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Härra juhataja, mul oleks olnud hea meel veeta aega volinikuga, et huviga kuulata tema seisukohti geneetiliselt muundatud organismide küsimuses, aga viibin ikkagi siin kogu arutelu vältel.

Ma arvan, et see on tõsi, kuna see pole mitte esimene kord, kui me sellest parlamendis räägime, et ebameeldiva tõena on suhteliselt odava toidu ajastu läbi, ning seda, mis on juhtunud, ei ennustatud ette ei komisjonis ega ka tegelikult maailmas üldiselt.

Volinik käsitles mõningaid põhjusi, miks meil praegu nõudmise ja pakkumise vahel tasakaalustamatus valitseb, ja ma nõustun temaga: ülemaailmset mõju avaldavad ilm, kliimamuutused, suurenenud nõudlus arengumaades, ja jah, ka biokütused – volinik tunnistas seda. Kuid oluline on meenutada – ja enne mind oli parlamendis teisi, kes seda tegid – mida teie eelkäija härra Fischler ühise põllumajanduspoliitika reformimisel 2003. aastal ütles. Ta lubas põllumajandustootjatele paremaid turuhindu. Võib-olla me näeme praegu kõnealuste reformide mõju ja hakkame nende kohta tarbijahindadele avalduva mõju tõttu endale küsimusi esitama.

Meil on olnud positiivsed arengud piima- ja teraviljasektoris, kuid sama ei ole kaasnenud loomakasvatussektoris veise-, lamba-, kana- ja seakasvatuse puhul, mida volinik mainis.

Nüüd esitame me endale volatiilsuse kohta küsimusi ja ei tea, kas oleme nõudmise ja pakkumise volatiilsusega rahul. Üks suur toiduainetootja ütles mulle hiljuti, et kaupluste külastajatel ei ole toiduainete tootmise ökonoomikast teadmisi ega ka huvi selle vastu, aga nad on hakanud huvituma, ja see on positiivne. Kuid me peame siiski kaupluste kettide võimutsemist kontrollima ja vaatama, kas nad kannavad oma hinnatõusu üle toiduainetootjatele. See on asi, mida ma tungivalt palun komisjonil – ehk Euroopa Komisjoni konkurentsivolinikul – täpsemalt uurida. Minevikus on komisjon keeldunud seda tegemast.

Geneetiliselt muundatud organismidega seonduv on keeruline küsimus. Probleeme põhjustab Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide heakskiitmismeetodite erinevus ja me peame seda käsitlema. Nii et ma ootan voliniku märkusi geneetiliselt muundatud organismide kohta, enne kui oma seisukohad teatavaks teen.

Lõpetuseks märgin, et me ei saa mööda vaadata, millist mõju avaldab eriti teraviljaturul valitsev ebakindlus arengumaadele. Riigid, kes ei saa endale võimaldada toidu eest rohkem maksta, näevad, kuidas kulutused toidule ulatuslikult kasvavad. Me peame seda parlamendis tunnistama ja oma edasistes poliitikates arvesse võtma.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernadette Bourzai, fraktsiooni PSE nimel. (FR) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, teisipäeval, 16. oktoobril, ülemaailmsel toidu päeval, tahtis FAO suurendada üldsuse teadlikkust vaegtoitumisest, mille all kannatab praegu 854 miljonit inimest üle maailma. Seejuures tõsteti esile põllumajanduslike toorainete hinnatõusu, eriti selle mõju tarbijatele arengumaades – mu kolleegid on sellest pikalt rääkinud – aga ka elanikkonnale vaestes riikides, kes impordivad teravilja. Kui arenenud riikides kulutame me leibkonna eelarvest toidule 10–20%, siis vähimarenenud maades on see näitaja 60–80% eelarvest, ning teraviljahinna tõus 20% võrra on drastiline. Olukorda halvendab veelgi asjaolu, et mõned riigid sõltuvad palju impordist ning neid mõjutavad valuuta vahetuskursi muutused, kliimamuutused ja transpordikulude suurenemine.

Volinik, te vastasite osaliselt, aga ma loodan, et võetakse ka muid meetmeid. Milliseid meetmeid te kavatsete lühikeses ja keskpikas perspektiivis põllumajanduspoliitika tervisekontrolli raames võtta, et leevendada kõnealust rasket olukorda põhjapoolsete riikide tarbijate jaoks, ja veelgi raskemat olukorda lõunapoolsete riikide tarbijate jaoks, ning et aidata kaasa ülemaailmsele toiduainete hindade taskukohasusega seotud tasakaalule?

 
  
MPphoto
 
 

  Niels Busk, fraktsiooni ALDE nimel. (DA) Härra juhataja, volinik, on oluline, et me keskenduksime praegu sellele väga huvitavale olukorrale, mida me seoses mitmete põllumajanduslike toorainete märkimisväärse hinnatõusuga kogeme. Samal ajal on meil teada, et neis valdkondades, kus veel mõju ei ole avaldunud, näiteks sealihasektoris, viib hinnatõus toiduainete hindade poolest väga kalli talveni. Me teame, mis selle põhjuseks on: kehvad sügisesed saagid, tühjad teraviljalaod jne – ma ei lasku siinkohal kõigisse üksikasjadesse.

Mul on tunne, et olukord, mida me praegu kogeme, peaks pakkuma võimaluse laiemaks aruteluks. Esiteks ja eelkõige ei peaks me praeguse hinnatõusu pärast ärevusse sattuma. Juba liiga pikka aega maksis liiter piima vähem kui liiter kokakoolat ja liiter vett. Meist on täiesti ebamõistlik mitte nõustuda, et toit peab maksma nii palju, kui ta tegelikult maksab, sest toodete taga on pikk tootmisprotsess ja palju töötunde, eriti piimasektoris. Samuti on selge see, et nüüd on käes võimalus Euroopas toiduainete tootmist suurendada. Turg nõuab meilt seda. Komisjon tegi hea algatuse ja kaotas maa tootmisest kõrvaldamise kohustuse ja muidugi on meil veelgi võimalusi tootmist kiiresti suurendada, eriti piimasektoris.

Me peaksime jätkama ühise põllumajanduspoliitika 2003. aastal alustatud reformi ja vähendama toetusi ning me peaksime tõsiselt kaaluma põllumajandustoetuste suuremat suunamist maaelu arengu poliitikasse. Meil on praegu hea võimalus järsult hoogustada ELis dünaamilist põllumajandustootmist, ning see tähendab, et me saame anda põllumajandustootjatele rohkem vabadust, kui neil praegu on olemasoleva suure nõudluse ärakasutamiseks. Loomulikult kanname hoolt, nagu tavaks on olnud, ka mägiste ja vähem viljakate piirkondade põllumajandustootjate eest – kõik, mida vaja! Kuid me ei peaks hinnatõusu kartma, vaid katsuma mõista ja ära kasutada seda olukorda, milles me end leiame.

 
  
MPphoto
 
 

  Janusz Wojciechowski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, me oleme Euroopa Liidus hiljuti täheldanud põhitoiduainete hinna märkimisväärset tõusu, eriti uutes liikmesriikides. Poolas näiteks on leiva hind viimase kahe aastaga tõusnud 15% võrra, õunte hind 83% võrra ja kartulite hind 33% võrra, piima hind on aga peaaegu kahekordistunud. Samasugune suundumus valitseb ühtlasi mõnedes vanades liikmesriikides – Itaalias ja Iirimaal. Uutest liikmesriikidest on ka Leedus teravilja, piima, puu- ja köögivilja hind peaaegu kahekordistunud.

Teiselt poolt põhineb Euroopa Liidu poliitika põllumajandustootmise piiramisel ja see poliitika näib olevat üha rohkem vastuolus tarbijate vajadustega. Kõik ühise põllumajanduspoliitika nn reformid on põhinenud Euroopa Liidus tootmise piiramisel.

Suhkruturu reform seisneb Euroopa Liidus suhkru tootmise ulatuslikul vähendamisel, 18 miljonilt tonnilt 12 miljonile tonnile. Veinituru reform seisneb jällegi tootmise piiramises.

Ka teiste reformide eesmärgiks on Euroopa Liidus vähem toota. Teisalt oleme saanud väga olulise signaali. Tarbijad Euroopas nõuavad rohkem toitu, ja see on nii oluline signaal, et ühise põllumajanduspoliitika kogu eesmärk tuleb läbi vaadata. Me peame endalt küsima, kas tootmise piiramise ja tootmiskvootide kehtestamise meetod on tegelikult hea, eelkõige tarbijate huvide seisukohast, sest küsimus puudutab eelkõige neid.

Euroopa peab tootma nii palju toitu, kui tema rahvas nõuab. On palju signaale, mis näitavad meie teostatud ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamise vajadust. Tänan tähelepanu eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, see arutelu on hullumeelsus. Me oleme aastaid rääkinud langevatest hindadest, madalaimatest võimalikest hindadest ja kõigi aegade madalaimatest hindadest. Nüüd kurdavad kõik sõnavõtjad selle üle, et hinnad tõusevad – kuigi lõpuks ometi nad tõusevad – ja kutsuvad üles võtma meetmeid, et hinnatõusu peatada.

Me peaksime olema õnnelikud, et turg toimib, ja seda teie abiga. Teie eelkäijate abiga, aga ka tänu Euroopa Parlamendi nõudmistele kaotati sekkumiskord ja hindade stabiliseerimine, milleks kulus miljardeid eurosid ning mille tekitatud hinnasurve rikkus maailmaturu hinnad ja viis kolmanda maailma riigid raskustesse. Lõpuks ometi on need tingimused kõrvaldatud ja me oleme lähemal turule, leides end olukorrast, mis on halvenenud teravilja kütusetootmiseks kasutamise tõttu.

On ka palju muid põhjusi, miks turul praegu nii suur nõudlus valitseb. Turg reageerib, hind tõuseb ja nüüd meie siin Euroopa Parlamendis põllumajandustootjate esindajatena nõuame, et hinnad jälle alla toodaks. Ma ei ole midagi nii naeruväärset oma parlamendis oldud 20 või 25 aasta jooksul veel näinud! Sellepärast ma plaksutasingi härra Buski sõnavõtu peale. Me peaksime praeguse olukorra üle rõõmustama. Muidugi tuleb meil olla tähelepanelik ka nende suhtes, kes ei saa endale võimaldada normaalse hinnaga toitu osta.

Me peame käsitlema ebaõiglaseid palgamäärasid ja ekslikke sotsiaalpoliitikaid mis tahes aruandekohuslasest riigis, aga me ei saa võtta meetmeid, et toita vaeseid põllumajandustootjate kulul, kes on viimaste aastate jooksul sadade tuhandete kaupa põllumajandustegevusest loobunud. See ei ole õige suund!

Mul on hea meel, et meil üldse on selline olukord, mida siin täna arutada ja et meil on turg, kus hinnad lõpuks tõusevad.

 
  
MPphoto
 
 

  Vincenzo Aita, fraktsiooni GUE/NGL nimel. (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma arvan, et selle arutelu algatamine on oluline, ehkki, osaliselt seetõttu, mida volinik meile rääkis, ei näe me veel probleemi kogu ulatust.

Tahaksin volinikule meelde tuletada, et mõned kuud tagasi palusime me peatada puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse muutmise alased arutelud, et teha paus ja mõelda järele, mis parajasti toimus – ja mis toimub praegu veinisektoris – ning me toetusime seejuures mõnedele punktidele, mida tahaksin nüüd käsitleda.

Esiteks: me räägime, et saagid olid kehvad kliimatingimuste tõttu, aga veel ei ole mainitud asjaolu, et selle probleemiga hakkame me aastaid tegelema, sest Euroopas ja kogu maailmas leiavad aset kliimamuutused. Fakt number üks!

Teiseks: võrreldes 1950. aastaga, kui maailma rahvaarv oli 2,5 miljardit ja iga maailma elaniku kohta oli 0,5 hektarit maad, on 2020. aastaks maailma rahvaarv kasvanud 7,5 miljardini (ÜRO andmetel) ja iga elaniku kohta jätkub haritavat maad ligikaudu 0,2 hektarit.

Ma saan aru, mida härra Baringdorf silmas peab, kui ütleb, et tegemist on fundamentaalse probleemiga, aga ma ei arva, et praegune hinnatõus on tootjatele kasuks. Kui vaatleme toote maksumuse ja tarbijate makstava hinna vahet, siis näeme, et tarbijad ja tootjad maksavad väga pika turustusahela eest. Kuid see on osaliselt tingitud siin, Euroopa Parlamendis loodud poliitikatest, seega ma arvan, et volinik peab kaaluma väga põhjalikult neid meetmeid, mida me kavandame.

Söötis maa tootmisse tagasivõtmine on muidugi oluline, kuid me vajame täna eelkõige sügavuti minevat arutelu. Kui Euroopa Ühendus loodi, siis võeti meetmeid Euroopa rahvastiku toidunõudluse rahuldamiseks. Täna peame vastu võtma samasuguse poliitika. Me ei saa enam lahtisidumispoliitika raames maad tootmisest kõrvaldada, sest see viib tootmise vähenemiseni ja muudab meie küsimused tulemusetuks. Seetõttu peaksime valmistuma põhjalikuks aruteluks selle üle, kas viimaste aastate poliitikad on tarbijatele ja tootjatele vastu tulnud, või siis vastupidi, mõlematele probleeme tekitanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Allister (NI). - Härra juhataja, tahaksin käsitleda intensiivpõllumajanduse sektori positsiooni. Ma ei hakka aega raiskama ja rääkima paljude tootjate raskest olukorrast kõnealuses sektoris, vaid keskendun pigem sellele, mida ma arvan, et volinik peaks tegema, et aidata. Tahaksin märkida ära neli või viis peamist punkti.

Kõigepealt arvan, et volinik peaks tunnistama, et leebetest meetmetest, nagu turu edendamine, ei piisa. Teiseks peaks ta arvesse võtma lisaks praeguseks juhtunule ka seda, millist pikaajalist mõju avaldab kiire biokütuse tootmisele ümberlülitumine Ameerika Ühendriikides teravilja kättesaadavusele ja hinnale. Ameerika Ühendriikide väga jõuliste eesmärkide tõttu tuleb meil nappus vajalikust importteraviljast.

Kolmandaks, kuna teravilja sekkumisvarud on ärevusttekitavalt väikesed ning teravilja kasutamissagedus väga suur, siis tuleb kiiresti vajalik tasakaal taastada. Neljandaks, ma arvan, et volinik peaks olema ennetavam ja võitlema geneetiliselt muundatud teravilja kiirema heakskiitmise eest. Volinik, te peaksite olema põllumajanduse nimel niisama jõuline kui volinikud Kyprianou ja Dimas, kes on geneetiliselt muundatud organismide heakskiitmise vastu.

Viiendaks, ja see on mu viimane punkt, peaksite looma meie intensiivpõllumajanduse sektorile turu, eksporditoetusi tuleks kohe laiendada lihale ja singile. Arvan, et eraladustamine pikemas perspektiivis probleemi ei lahenda.

 
  
MPphoto
 
 

  Struan Stevenson (PPE-DE). - Härra juhataja, lubage mul kõigepealt kinnitada Graefe zu Baringdorfile, et mul on hea meel näha, et hinnad põllumajandustootjate jaoks tõusevad, seni kuni need on tõepoolest põllumajandustootjad, kes kasu saavad ja mitte kaupluste ketid. Kuid kuni praeguseni on Euroopa jaeturul valitsev väike arv kaupluste kette lõiganud kasu meie põllumajandus- ja toiduainetootjate arvelt.

Minu valimisringkonnas Šotimaal on piimatootjad juba liiga pikka aega saanud liitri piima eest 0,17 Inglise naela, mis jääb allapoole tootmishinda, samal ajal kui kaupluste riiulil on piimaliitri hind rohkem kui 0,50 Inglise naela. See on sundinud paljusid minu valmimisringkonna piimatootjaid oma tegevust lõpetama.

Praegu näeme, et hind, mida tootjad nisu eest saavad, on tõusnud ainult 10%, samal ajal kui kauplustes on nisupõhiste toodete hind tõusnud 40%. Kaupluste ketid kasutavad jälle hinnakõikumisi ära, et ise rohkem kasumit teenida.

See on häbiväärne, ja ma nõustun täielikult härra Parishiga, et me peaksime paluma komisjonil algatada uurimise kaupluste kettide hinnapoliitika kohta, et tagada tarbijate ja tootjate aus kohtlemine.

 
  
MPphoto
 
 

  María Isabel Salinas García (PSE).(ES) Härra juhataja, on selge, et hinnatõus, mida tarbijad oma ostukorvides otseselt tunnetavad, on tingitud mitmesugustest teguritest, kuid oma sõnavõtus tahan ma arutleda ainult selle üle, mida härra Stevenson ütles.

Arvan, et vahendajate ja suurte jaemüügikettide roll on muret tekitav. Paljudel juhtudel reageerivad nad spekulatsiooniga seotud kaubandushäiretele ja lõpptoodete hinnatõus on protsentuaalselt suurem kui toorainete hinnatõus.

Olukord on muret tekitav ka tootjate jaoks, kes suure jaesektori tohutu ostujõu tõttu on sunnitud oma müügihindu vähendama, ilma et saaksid endale tooraine- või kütusehinna tõusu korvata.

Seetõttu arvan ma ja toetan eelkõneleja öeldut, et väga oluline on, et komisjon – tahaksin siinkohal tänada volinikku kohalviibimise eest – tegutseks ja võtaks meetmeid: tuleks läbi viia uurimine ning võtta vajalikud meetmed, et lõpetada praegused ebaausad ja sageli kuritarvituslikud tavad.

Leian, et resolutsioon on väga õigeaegne ja et me jõuaksime meetmed vastu võtta.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Tomasz Zapałowski (UEN). - (PL) Härra juhataja, paljud enne mind sõna võtnud parlamendisaadikud rõõmustavad toiduainete hinnatõusu üle, aga me peame endalt küsima, kas see hind tõesti põllumajandustootjani jõuab. Minu meelest on see väga küsitav. Paljud väikesed põllumajandustootjad lõpetavad praegu tegevuse kooskõlas komisjoni ja Euroopa Liidu poliitikaga. Me peame endalt küsima, milliseid toiduaineid tootjad saavad. Nad saavad liha Brasiiliast, suhkrut Lõuna-Ameerikast, riskidega seotud kanu Aasiast, ja nii voolavad odavad toidukaubad meie turule, mis küll alandab meie jaoks hindu, aga tegelikult vähendab tootmist Euroopas. Tekib küsimus: kas me peame töösturite lobitöö ees kummardama? Miks ei võiks me lõppude lõpuks jälle Euroopa põllumajandustootjaid toetama hakata, nüüd, kus meil on tekkinud nišš tootmise suurendamiseks ja näiteks piima- ja tärklisainete kvootide tõstmiseks, mille järele Poolas ja teistes Ida-Euroopa riikides on pidev nõudlus.

 
  
MPphoto
 
 

  Diamanto Manolakou (GUE/NGL). - (EL) Härra juhataja, leiva, piima, kartulite ja muude toiduainete hinnatõus, mis mõnedes liikmesriikides ulatub kümnekordse praeguse inflatsioonimäärani, on väga terav probleem, eriti madala sissetulekuga inimeste jaoks, kelle sissetulekust suurem osa kulub toidule.

See probleem ei tulnud nagu välk taevast. Me teame, et toiduainete sektorit kontrollib väike arv ettevõtteid, kes teenivad märkimisväärset kasumit tootjate ja tarbijate arvelt: tarbijahinnad on paljude vahendajate ja turumonopoli tõttu mitu korda kõrgemad kui tootjatele makstav hind. Seetõttu valitseb nüüd kasvanud ülemaailmne nõudlus toiduainete ja loomasööda järele; teravilja ja rapsi kasutatakse biokütuste tootmiseks, mitte keskkonnasõbralikel eesmärkidel, vaid õli tootvate suurte rahvusvaheliste kontsernide kasumiteenimise kavade tõttu.

Meil on esinenud hindade järsku langust, ELi sekkumine teraviljaturu abistamiseks on vähenenud ning ühise põllumajanduspoliitika raames kehtis maa tootmisest kõrvalejätmise kohustus. Kõik need tegurid, muidugi veel koos kohutavate ilmastikutingimustega, on ELi varusid ja tootmist märkimisväärselt vähendanud. Kuid kaubandus ja tööstus on kõigest sellest hoolimata põllumajandustootjate ja tarbijate arvelt kasu lõiganud.

Seetõttu on toiduainete ja loomasööda hind tõusnud. Hinnatõus on halvendanud töötajate positsiooni, suurendanud alatoidetud inimeste arvu ning viinud väikesed ja keskmise suurusega loomakasvatajad pankrotti. Kreeka loomakasvatajad on meeleheitel; nad võtavad meetmeid ja nõuavad ettevõtte ellujäämiseks olulise abi eraldamist.

Ministrite nõukogu 26. septembri otsus kaotada maa tootmisest kõrvalejätmise kohustus ja teravilja imporditollimaks ning võtta muid meetmeid, millele te viitasite, volinik, leevendavad teataval määral probleemi, aga ei lahenda seda. Otsusega tehakse ettepanek võtta poolikuid meetmeid, mis on oma olemuselt ebapiisavad. Vaja on jõulisemaid meetmeid, et ergutada tootmist ja suurendada loomasöödavaru, kontrollida hindu ning ohjeldada kartelle ja spekulatsioone.

 
  
MPphoto
 
 

  Agnes Schierhuber (PPE-DE). (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, ma olen väga tänulik, et meil on täna võimalus aruteluks volinikuga. Kuna kaupade hinnad tõusevad, pööravad inimesed põllumajandusele jälle suuremat tähelepanu. Nagu volinik ja mõned eelkõnelejad juba mainisid, on olukord tingitud ühelt poolt kolmandates riikides valitsevast suuremast nõudlusest ja teiselt poolt viljaikaldusest traditsioonilistes eksportivates riikides, nagu Austraalia ja Uus-Meremaa. Seetõttu on oluline, et me mobiliseeriksime kõik ressursid, mis meil Euroopas on. Oma külaskäigul Rumeeniasse tegin ma näiteks kindlaks, et vähemalt üks kolmandik kogu haritavast maast on söötis, nagu see ikka on olnud. Meil on oma liikmesriikides märkimisväärseid ressursse. Esimeseks sammuks peaks kindlasti olema maa söötijätmise lõpetamine.

Nagu ma juba ütlesin, põllumajandustootjana usun ma kindlalt, et esimeseks prioriteediks peaks olema toota tervislikku toitu, teine prioriteet peaks olema loomasööda tootmine ja kolmas energiakultuuride tootmine. Kuid ma arvan, et kerge hinnatõus meie põllumajandustootjate jaoks ei too kindlasti kaasa hindade korrigeerimist, mis teeks tasa möödunud aastakümnete kahjud. Nagu paljud eelkõnelejad on juba osutanud, on toorainete hind tõusnud umbes 10%, aga jaemüüjad tõstavad mõnel juhul hinda 40–50%. Ma pean silmas näiteks või hinda, ja see ei tundu mulle õiglane.

Üks viis, kuidas meie, põllumajandustootjad, saame sellele vastata, on rohkem koonduda tootmislepingutega ühistutesse, et toiduainete jaemüügimonopolidele otse vastu astuda.

 
  
MPphoto
 
 

  Csaba Sándor Tabajdi (PSE). - (HU) Käesolev arutelu tõendab veel kord, kui erinevaid seisukohti parlamendis esineb. Ma nõustun härra Stevensoniga, nimelt selles, et praegune hinnatõus tähendab ainult väikest sissetulekute tõusu põllumajandustootjate jaoks võrreldes selle lõviosaga, mis kaubandussektor, kaupluste ketid ja turuspekulandid endale võtavad.

Teiseks probleemiks on see, et teraviljatootjad saavad hinnatõusust kõvasti kasu, samal ajal kui loomakasvatajad suurt kahju kannavad. Meil tekib ebaõiglane olukord: teatavaid sektoreid ühise põllumajanduspoliitika raames kas soositakse või jäetakse tähelepanuta, ning praegune hinnatõus viib tähelepanuta jäetud sektorid veelgi halvemasse olukorda, samal ajal, kui heal järjel sektorid rikastuvad veelgi rohkem.

Ma nõustun härra Graefe zu Baringdorfiga, et hinnatõus on hea asi, aga keda see hinnatõus mõjutab? Need vastuolud üha kasvavad, ja kahjuks ühise põllumajanduspoliitika moonutused süvendavad ja teravdavad neid suundumusi veelgi. Me peame ühise põllumajanduspoliitika fundamentaalselt ümber kujundama, sest tükati sekkumine on ainult iluvigade parandamine. Ei saa olla normaalset ühist põllumajanduspoliitikat, seni kuni loomakasvatus-, veini-, puu- ja köögivilja-, sealiha- ja linnukasvatussektor on hooletusse jäetud. Tänan tähelepanu eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Esther Herranz García (PPE-DE).(ES) Härra juhataja, nagu ma eelmisel kuul maa tootmisest kõrvalejätmise kohustust käsitleval arutelul, mis samuti hilisõhtul toimus, ütlesin, peaks põllumajandustoodete hinnatõus tekitama põhjalikuma arutelu selle üle, millise suuna ühine põllumajanduspoliitika võtab.

Meile esitatakse varsti Euroopa Komisjoni teatis ühise põllumajanduspoliitika olukorra hindamise kohta, kuid ma kardan, et ühenduse juhtiv asutus ei ole selles teatises nii julge, et tunnistaks, et turu liberaliseerimisel on ka hind ning et Euroopa põllumajandustootjad ja tarbijad hakkavad nüüd seda hinda maksma.

Paljud parlamendisaadikud on alati soosinud turukorraldusmeetmete kaotamist ja on aidanud kaasa negatiivse pildi edastamisele, mis Euroopa tarbijatel ühisest põllumajanduspoliitikast on kujunenud.

Nagu ma eelmisel täiskogu istungil ütlesin, tahaksin ma teada, kuidas me nüüd kodanikele selgitame, et meil peaaegu polegi vahendeid, mille abil põllumajandustoodete hinnatõusu Euroopa Liidus kontrollida.

Euroopa Komisjonilt oleks ka huvitav küsida, milline on praeguse toiduainete hinnatõusu maksumus Euroopa kodanike jaoks, ja lasta võrrelda seda maksumust ühise põllumajanduspoliitika maksumusega iga kodaniku jaoks.

Ühtlasi tahaksin tõepoolest teada, kas kodanikud lähiaastatel lõpuks võidavad või ei turgude liberaliseerimisest ja otsetoetuste järsust vähendamisest, mille all Euroopa põllumajandustootjad kannatavad.

Esitan teile statistilised andmed, mis minu meelest on väga tähelepanuväärsed: enne ühise põllumajanduspoliitika loomist, 1961. aastal, olid loomasööda tootmise tooraine hinnad kaks korda kõrgemad kui hinnad, mida põllumajandustootjad 20 aastat hiljem maksid. Ühine põllumajanduspoliitika tagas taskukohase hinnaga toorainega varustatuse ja samal ajal said ka Euroopa tarbijad kasu igapäevatoodete õiglastest hindadest.

Minu päritoluriigis Hispaanias tõusevad põhitoiduainete, näiteks piima hinnad. Arvan, et Euroopa valitsuste majandus- ja rahandusministrid peaksid praegu ka rohkem muret tundma selle pärast, millist mõju avaldab hinnatõus inflatsioonile nende riigis.

 
  
MPphoto
 
 

  Rosa Miguélez Ramos (PSE).(ES) Härra juhataja, volinik, me kõik, kes me siin täna õhtul kohal oleme, teame kõiki teravilja ja toorainete hinnatõusu põhjusi. Kuigi te esitasite meile mõned head mõtteavaldused kõnealuste põhjuste kohta, on siiski teisi küsimusi, millest te üle libisesite.

Kuna te esitate meile novembris oma ettepanekud ühise põllumajanduspoliitika olukorra hindamise kohta, tahaksin teile praegu öelda, mida ma arvan, ja öelda, et ma loodan, et selles hinnangus te analüüsite, kas ühine põllumajanduspoliitika on kooskõlas ülemaailmse turu uute nõuetega, sest ma olen veendunud, et üks peamisi Euroopa tootmise vähendamise põhjusi on olnud ühenduse ekspertide ettenägelikkuse puudumine.

Me peame praeguse äärmiselt vähendatud varude poliitika läbi vaatama. Ühenduse sekkumisvarud peaksid olema, nagu siin on juba öeldud, kaitseabinõu, mille abil tagada varustatus sellistel aegadel nagu praegu, aga varusid ei ole ja ühenduse laod on tühjad.

Ma olen väga mures, volinik, selle üle, mis tagajärjed on loomasööda hinnatõusul Euroopa loomakasvatusele, kuna hinnatõus avaldab väga negatiivset mõju, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele.

 
  
MPphoto
 
 

  James Nicholson (PPE-DE). - Härra juhataja, see on väga õigeaegne arutelu. Me kõik teame, et teravilja hinnad on märkimisväärselt tõusnud, ja me teame ka, volinik, see on fakt, et me sõltume ja vajame ikka teravilja ja teravilja asendustoodete importi väljastpoolt Euroopa Liitu, peamiselt Ameerika Ühendriikidest. Seetõttu teeb mulle muret, et uute teravilja tüvede heakskiitmise üle otsustamine võtab nii kaua aega. Ma tean väga hästi, et see ei ole tingimata komisjoni süü. See on liikmesriikide valitsuste süü, sest nad ei anna oma nõusolekut. Te peate otsuse vastu võtma ja ma loodan, et te otsustate võimalikult kiiresti.

Ma nõuan varustuskanalites saada olevate uute teravilja tüvede kiiremat heakskiitu. Kui sisendhinnad tõusevad, siis kandub maksumus vältimatult üle tarbijale. See ei ole midagi ootamisväärset, aga see on koht, kus me peame kaupluste kettide võimule vastu astuma.

Ma tunnen härra Graefe zu Baringdorfi juba ligi 19 aastat – sellest ajast peale, kui Euroopa Parlamenti tulin. Pean ütlema, et mõnikord on tal õigus ja mõnikord ta eksib; ja seekord ta eksib. Mul ei ole midagi hinnatõusu vastu juhul, kui see hind jõuab tootjani, töötlejani ja tarbijani.

Me peame seda küsimust käsitlema ja lisaks käsitlema ka geneetiliselt muundatud teravilja kasutamist. Me impordime Euroopa Liitu toitu, mida meie tarbijad poest ostavad, samal ajal kui me ei tea, kuidas see on toodetud. Selle impordi suhtes puudub jälgitavus. Need tooted võivad olla toodetud mis tahes viisil ja mis tahes vahenditega. Me peame selle küsimusega tegelema. Suur osa lihast, mis pärineb Brasiiliast, kui nimetada ainult üks riik, mida me arutelus oleme maininud, on üsna kindlasti toodetud geneetiliselt muundatud teravilja kasutades. Kuidas me oskame vahet teha?

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Neris (PSE). – (FR) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, tahaksin õnnitleda käesoleva resolutsiooni autoreid ja väljendada neile oma toetust.

Teravilja ja seetõttu ka toiduainete hindade lakkesööstmine peegeldab üldiselt Euroopa praegust sõltuvust maailma põllumajandusturgude volatiilsusest. Praeguse olukorraga nõustumine tähendaks nõusolekut sellega, et tarbijad saavad turgude korrigeerimisetapis muutujaks, millega turgu korrigeeritakse. Olukorraga nõustumine tähendaks ka kaupluste kettide mõju eitamist, kes 40 aasta jooksul on aidanud kaasa hindade langemisele põllumajandustootjate jaoks, samal ajal kui toiduainete hinnad tarbijatele on jäänud samaks või isegi tõusnud.

Suured kaupluste ketid oleksid võinud ja oleksid isegi pidanud kasutama seda ülemäärast kasumimarginaali põllumajanduslike toorainete hinnatõusu leevendamiseks praeguse kriisi ajal. Aga seda ei ole juhtunud. Kaupluste ketid jätkavad oma domineeriva positsiooni ärakasutamist ja komisjon peab nüüd kõnealust küsimust kiiremas korras käsitlema, et hoida ära Euroopa tarbijate hinnasurve all hoidmine ebaausa ja ohtliku süsteemi poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Mariann Fischer Boel, volinik. − Härra juhataja, ma proovin mõnedele tõstatatud küsimustele vastata.

Esiteks nõustun nendega, kes ütlevad, et tore ja rahuldust pakkuv on näha, et turg ja meie läbiviidud reformid praegu toimivad. See oli kogu meie põllumajandussektori reformimise tagamõte, et põllumajandustootjad saaksid nüüd turutingimustele vastata ja see on – põllumajandustootja seisukohalt –meie eesmärk.

Oluline on ka mõista, et hinnatõus ei ole üksnes Euroopa nähtus, vaid ülemaailmne nähtus – ja seetõttu on meil väga keeruline teatavaid meetmeid võtta.

Tahaksin vastata ettepanekule uuesti eksporditoetused kehtestada. Ma arvan, et tootmise jätkamine ja vaeva pikendamine niikaua, kuni hinnatõus saabub, oleks sektorile vale signaali saatmine – pean siinkohal silmas just sealihasektorit. Kuid niikaua, kui meil valitseb nõudlusega võrreldes ületootmine, jätkub surve hindadele. Me näeme, et rümpade hinnad langevad; me teame, et see on tsükli üks osa ja me teame samuti, et sügisel avaldub alati hinnasurve sealihasektoris.

Lubage mul peatuda biokütustel, mis vastavalt 10. jaanuaril 2007 komisjoni esitletud eesmärkidele moodustavad 2020. aastaks 10% meie transpordisektori kütusest. Me ei ole kunagi eeldanud, et see pärineb ainult Euroopa tootmisest – me vajame ka imporditud biokütust. Kuid on väga oluline, et me alustaksime esimese põlvkonna biokütustega ja julgustaksime sellega meie teadusasutusi välja töötama kuldset lahendusteed teise põlvkonna biokütuste jaoks, mida ei toodetaks eranditult või peamiselt teraviljast, vaid õlgedest, puidulaastudest ja tapamajade jäätmetest. Seega meil on potentsiaali ja hinnangute kohaselt oleks 2020. aastaks 20%–30% biokütusest teise põlvkonna biokütused ning võib-olla oleksid väljavaated veelgi paremad, kui me suurendame investeeringuid teadusuuringutesse.

Seoses geneetiliselt muundatud organismidega kinnitan teile, et komisjon on heakskiitmise asünkroonsuse probleemist teadlik. Tulemusi võite näha põllumajanduse peadirektoraadi hiljuti avaldatud aruandes – mis on kättesaadav internetis – ja kust te leiate kolm erinevat stsenaariumi. Komisjon kaalub praegu parimat viisi olukorra lahendamiseks, mis ei kahjustaks meie kõrgetasemelist keskkonna ja inimeste tervisega seotud riskide hindamist.

Juba on tehtud olulisi parandusi geneetiliselt muundatud organismide heakskiitmiseks vajaliku menetluse ja ajakava, st vajaliku aja lühendamise näol. Tahaksin tuua ühe näitena Euroopa Toiduohutusameti hiljuti võetud kohustuse teostada toimikute andmete terviklikkuse kontroll kuue nädalaga, võrreldes varasema palju pikema perioodiga. Loodan ka, et liikmesriikide suurem toetus aitab komisjonil heakskiitmise menetlust veelgi kiirendada. Juba on tehtud vajalikke samme, et suurendada liikmesriikide toetust heakskiitmise menetlusele.

Olen pühendunud meie eeskirjade toimivale rakendamisele, et tagada loomasöödaga kauplemise häireteta toimimine, kuna vastasel olukorral oleksid meie põllumajandustootjatele selgelt negatiivsed tagajärjed. Kuid ma olen uute geneetiliselt muundatud toodete turuleviimisel ühtlasi pühendunud kõrgeima ohutustaseme tagamisele ning meie kaubanduspartnerid loomulikult teavad, millised erinõuded meil Euroopa Liidus on.

Tulin just kaks päeva tagasi Argentinast ja Brasiiliast. Seal öeldi mulle kindlalt, et nad on võimelised pakkuma geneetiliselt muundamata tooteid, peamiselt sojauba ja maisi, ning Euroopas lubatud geneetiliselt muundatud tooteid. Kuid nad teatasid ühtlasi, et see on kallim. Kui me oleme valmis hinda maksma, siis nad varustavad meid, kuid me peame meeles pidama, et neil on ka muid kliente, ühe peamise kliendina mainiti Hiinat.

Ma olen päris kindel, et me tuleme selle küsimuse juurde veel tagasi. Ilmselt üsna pea.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Olen saanud kuus kodukorra artikli 108 lõike 5 kohaselt esitatud resolutsiooni projekti(1).

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 25. oktoobril 2007.

 
  

(1)Vt protokoll.


17. Roheline raamat „Suund Euroopa vabastamisele tubakasuitsust: poliitikavalikud ELi tasandil” (arutelu)
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Karl-Heinz Florenzi keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni nimel koostatud raport [2007/2105(INI)] (A6-0336/2007) rohelise raamatu „Suund Euroopa vabastamisele tubakasuitsust: poliitikavalikud ELi tasandil” kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Karl-Heinz Florenz (PPE-DE), raportöör. – (DE) Härra juhataja, volinik, mul on hea meel, et Euroopa Liit arutab jälle tubaka tarbimist. Ainuüksi minu kodumaal sureb tubakatarbimise tõttu iga päev 350 inimest, seetõttu on väga õige käsitleda kõnealust küsimust Euroopa tasandil. Mul on väga hea meel, et komisjon otsustas käivitada Euroopa algatuse, mille abil jätkata restoranides, pubides, kohvikutes ja üldkasutatavates hoonetes suitsetamise keelu propageerimist. Arvan, et see on õige lähenemisviis.

Seda, kas vastu tuleks võtta Euroopa õigusakt või riiklik õigusakt, mis peaks siis ehk koostatama Euroopa raamistikus, võib veel arutada. Need, kes ikka veel arvavad, et õigusakti vaja ei ole, peaksid meenutama, et seoses siin parlamendis mõned nädalad tagasi vastu võetud õhukvaliteedialase raamdirektiiviga arutasime me, kas õhus tuleks lubada 20 või 25 ppm tahkeid peenosakesi. Volinik, ühes tavalises pubis on kõnealune näitaja 540 grammi ja pärast keskööd on siinse piirkonna populaarses pubis Aviateur vastav näitaja 1730 grammi, nii et näete, kui suured on erinevused ja kui vajalik õigusakt on.

Teine väga oluline ja mulle juba aastaid muret valmistanud punkt on lisaained. Isegi praegusel ajal võib sigarettidele lisada 600 lisaainet ja 70–80 neist on kantud punasesse nimekirja. Need on väga toksilised, kantserogeensed ained, mis võivad kahjustada meie noorte viljakust ja jätta neid sõltuvusse. Kõnealused ained vajavad väga kriitilist ja intensiivset kontrollimist, mille maksumus peaks jääma muidugi tootja kanda. Voliniku Kyprianou mõte kulutada oma viimne raha tubakatööstuse poolt vajalikuks muudetud katsetele on kahetsusväärne. Seega tuleb lahendada kulude küsimus ja see on kindlalt komisjoni ülesanne. Usun, et selle käigus selguvad sigarettide paljud patogeensed koostisosad. Kuid sellest hoolimata on sigaretid ikka ohtlikud.

Minu jaoks on veel üks oluline punkt see, kas me pikemas perspektiivis saame tubakatööstuse panna maksma osa tubakaga seotud kuludest. Minu teada oleme kehtestanud tootja vastutuse paljudes valdkondades: kui te sõidate autoga kraavi ja see oli tingitud mõnest autol esinenud veast, siis peab selle eest maksma autotootja.

Volinik, tahaksin näha, et te teete kõik jõupingutused, et algatada kulude ümberjagamine tubakatoodete tootjatele, sest kui järele mõelda, siis minu kodumaa kulutab 50 miljardit eurot, et inimesi jälle jalule saada. Miks peaks keegi, kes pole kunagi suitsu käes hoidnud, selles osalema? See on väga ebaõiglane ja mul oleks hea meel näha, et need, kellel siin parlamendis sotsiaalset südametunnistust on, küsimuse kallal kõvasti töötaksid. Kulud tuleb üle kanda sinna, kuhu need kuuluvad – neile, kes need põhjustasid, st tootjatele. Muidugi kannavad nad maksumuse hiljem edasi. Saan aru; nii need asjad sotsiaalses turumajanduses käivad.

Igal aastal sureb Euroopas suitsetamise tõttu tuhandeid inimesi. Me peame seetõttu kehtestama asjakohased, ranged eeskirjad.

 
  
MPphoto
 
 

  Markos Kyprianou, volinik. − Härra juhataja, tahaksin kõigepealt õnnitleda ja tänada raportööri Karl-Heinz Florenzit. Arvan, et nii tema kui ka teised kolleegid siin mäletavad juba minu esimesest Euroopa Parlamendis kuulamisest peale, mida juhatas muide Karl-Heinz Florenz, et ma olen võtnud endale väga konkreetse kohustuse: ma tahan näha Euroopat tubakavabana.

Arvan, et ajapikku ja järk-järgult me ka jõuame sinnamaani. Tahaksin tänada Karl-Heinz Florenzit tema töö ja suure pühendumuse eest. Isikliku kõrvalepõikena, kui lubate, härra juhataja, tahaksin soovida Karl-Heinz Florenzile palju õnne sünnipäevaks. Tean, et eile oli tal sünnipäev. Ma ei hakka tema vanust mainima, sest see tekitaks institutsioonidevahelise probleemi, aga tahaksin soovida talle palju õnne.

Pean ütlema, et me võime täheldada suitsuvaba keskkonna ja suundumuste osas Euroopa Liidus märkimisväärset paranemist, võrreldes kolme aasta taguse olukorraga, kui ainult Iirimaa ja Itaalia suitsetamiskeelu kehtestasid. Nüüd on meil palju rohkem liikmesriike, kes on ulatuslikumad keelud kehtestanud, mõned isegi teatavate eranditega: ma tulen selle juurde varsti tagasi. Kuid ma arvan, et eesmärgi saavutamiseks on vaja meie kõigi – komisjoni, liikmesriikide ja eelkõige Euroopa Parlamendi ühiseid jõupingutusi. Ütlen, et parlamendi panus tubakadirektiivi oli otsustava tähtsusega, ja tahaksin tõlgendada tänast raportit kui toetust suitsuvaba keskkonna poliitikatele.

Ühtlasi on mul väga hea meel, et raportis väljendub väga positiivne, konstruktiivne suhtumine komisjoni rohelisse raamatusse, mis ilmneb eriti toetuses komisjoni seisukohale, et ainult täielik suitsetamiskeeld kaitseb piisavalt kodanike ja töötajate tervist. Me peame selles osas otsekohesed olema. Esiteks kaitseb täielik suitsetamiskeeld passiivse suitsetamise eest, see ei ahvatle inimesi, eriti noori, suitsetamist alustama ning see on paljudele suitsetamise mahajätmise stiimuliks. See loob ühtlasi, ja see on oluline tegur, võrdsed tingimused mitmesugustele ettevõtjatele, eelkõige meelelahutustööstuses, sest kui keelust erandeid lubada, siis tuleb tõhususe eesmärgil rajada eraldatud suitsetamisruumid, negatiivne rõhk, omaette ventilatsioonisüsteem – see kõik põhjustab kulusid, mida iga ettevõtja pole valmis kandma. Seega täielik keeld loob võrdsemad tingimused ja ilma eranditeta on keeldu ka lihtsam jõustada. Meil on tõendeid Euroopa Liidust, aga ka muudest jurisdiktsioonidest, kes kõnealuse keelu enne meid kehtestasid, et see pole võõrutussektorile negatiivset mõju avaldanud. Tegelikult paljudel juhtudel sissetulekud isegi tõusid.

Minu jaoks on see tähtis tulemus. Seda me proovime saavutada. Menetlus, mille kaudu me selle tulemuse saavutame, pole minu jaoks nii oluline – olgu see siis Euroopa Liidu õigusakt, riiklik õigusakt või mõnel juhul piirkondlik õigusakt – meil on eelkõige vaja saavutada tulemus. Ma olen valmis ja ma nõustun järkjärgulise lähenemisviisiga, tingimusel, et mitte eriti kaugeks lõppeesmärgiks on täieliku keelu kehtestamine.

Kuhu me tänaseks jõudnud oleme? Tahaksin sellel peatuda. Iirimaal ja Ühendkuningriigis, kogu Ühendkuningriigis, on juba täielik suitsetamiskeeld. Rootsi, Itaalia, Malta, Leedu, Eesti ja Soome on kehtestanud üsna ulatusliku suitsetamiskeelu, kuigi seal kehtivad erandid eraldatud ja omaette ventilatsioonisüsteemiga suitsetamisruumide suhtes. Prantsusmaa järgis kaheetapilist lähenemisviisi, nii et seal on järgmisel aastal samasugune olukord. Belgias, Hispaanias ja Madalmaades kehtivad samad piirangud, aga rohkemate eranditega. Oleme saavutanud edusamme ka Saksamaal ja Austrias, kus võetakse meetmeid olemasolevate suitsetamist keelavate õigusnormide karmistamiseks.

Nagu teate, oleme koostanud rohelise raamatu. Toimunud on konsulteerimine, arutelu nõukogus ja nüüd koos Euroopa Parlamendi panusega võtan ma kõik need kokku ja otsustan, milline on järgmine samm Euroopa tasandil ning milliseid meetmeid tuleks võtta. Meil on rahvusvahelisi kohustusi ka tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooni raames – kõike eespool mainitut tuleb arvesse võtta, et järgmiste sammude üle otsustada.

Lähen raportis sisalduva järgmise punkti juurde, milleks on tubakatoodete direktiiv, ja ma arvan, et see on väga oluline küsimus. Selle aasta lõpupoole koostame teise aruande kõnealuse direktiivi rakendamise kohta, kus analüüsitakse direktiivi rakendamise olukorda ning tehakse kindlaks valdkonnad, kus on vaja teha muudatusi. Aruandes käsitletakse kõnealust raportit ja lähtutakse sellest. Mitmed käesolevas raportis sisalduvad küsimused lisatakse ka komisjoni aruandesse, näiteks tubakatoodete koostisosi käsitlevad õigusnormid, tubakatoodete märgistamisnõuded ning tubakatooted ja tootjate vastutus.

Tahaksin ära märkida kaks punkti. Üks neist on pilthoiatustega seonduv. Nagu teate, oleme loonud andmebaasi erinevatest fotodest ja piltidest, mida pilthoiatustena kasutada, aga pean ütlema, et ma olen väga pettunud, et seda on tegelikult kasutanud nii vähesed liikmesriigid. Näiteks oma märkmeid vaadates saan öelda, et praeguseks on ainult Belgia pilthoiatused kasutusele võtnud. Rumeenia teeb seda järgmisel aastal ja ka Ühendkuningriik järgmise aasta hilisemal perioodil. Soome ja Läti valitsused on mulle kinnitanud, et nad kavatsevad pilthoiatusi lähiajal kasutama hakata ning need kinnitused sain ma pärast mitmeid liikmesriikidele tehtud tungivaid üleskutseid pilthoiatused kasutusele võtta.

Mitu riiki väljastpoolt Euroopa Liitu, nagu Šveits ja Uus-Meremaa, on sõlminud meiega piltide ja ettepanekute kasutamiseks litsentsilepingud, nii et minu jaoks on Euroopa Liidus valitsev olukord suurt pettumust valmistav ja seetõttu kaalume väga tõsiselt asjaomase direktiivi muutmist ja pilthoiatuste kohustuslikuks tegemist. Ma leian, et parlamendi ettepanek kasutada pilthoiatusi pakendi mõlemal poolel on huvipakkuv. Me kaalume seda ettepanekut.

Lõpetuseks tahan öelda, et tubakatoodete reklaamikeeldu kohaldatakse nüüd kõikjal. Mõnede liikmesriikidega oli meil probleeme. Suutsime need lahendada kas õigusmeetmete või veenmise abil, kuid nüüd kehtib tubakatoodete reklaamimise keeld ühtemoodi kõikjal. Üks konkreetne aspekt, mida tahaksin mainida, on meie hiljutine algatus veenmaks ELi mittekuuluvaid riike, et nad ei lubaks enam tubakatööstusel vormel 1 võidusõitude sponsoriks olla.

Nagu teate, ei ole meil õigust kehtestada õigusnorme väljaspool ELi territooriumi; kuna aga teisalt kõnealuseid võidusõite edastatakse ka Euroopasse, siis vaatavad Euroopa kodanikud neid, nad mõjutavad Euroopa noori, kahjustavad Euroopa asjaomaseid õigusnorme ja poliitikaid ning seetõttu võtsin ma ühendust nii kõnealuste sündmustega seotud erasektori esindajatega kui ka riikidega – neid on ainult kolm – kes lubavad tubakatööstusel sponsoriks olla ja korraldavad vormel 1 võidusõite. Loodetavasti näeme varsti positiivseid tulemusi, aga ma tegelen selle küsimusega edasi.

Tahaksin veel kord tänada raportööri ning ka parlamendisaadikuid, kes on kõnealuses küsimuses näidanud üles suurt pühendumust. Nagu ma olen esimesest päevast alates öelnud, on minu jaoks väga masendav, et Euroopas, kus on kõrgeim haridus- ja elatustase, surevad inimesed ikka veel ärahoitavate haiguste tõttu. Tubakaga seonduvatesse haigustesse sureb üle 600 000 inimese. Ma usun, et me suudame panna inimesi sellisest elustiilist loobuma.

 
  
MPphoto
 
 

  Marianne Thyssen, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (NL) Härra juhataja, daamid ja härrad, täpselt 20 aastat tagasi oli mul Belgia tervishoiuministri õigusnõustajana võimalus koostada õigusnorme, mis viisid tollases Euroopa Ühenduses esimese avalikes kohtades suitsetamist keelava riikliku dekreedi vastuvõtmiseni.

Daamid ja härrad, mul on tunne, et homme hääletusele mineva resolutsiooniga etendame me jälle kõnealuses valdkonnas pioneeri rolli. Rohelise raamatu koostamise algatus ja Karl-Heinz Florenzi raport on meile kahtlemata teed sillutanud. Igaüks, kes resolutsiooni loeb, saab teha ainult ühe järelduse: Euroopa Parlament on valinud suitsetamise suhtes nulltolerantsi poliitika.

Resolutsioonis nõutakse kahjulike lisaainete kohest keelustamist ning tootevastutuse tõhusat kohaldamist tootjate suhtes – need on näited punktidest, mis räägivad ise enda eest. Nõutakse ka piiramatut suitsetamiskeeldu üldkasutatavates kohtades, ühistranspordis, suletud töökohtades, sealhulgas restoranides ja baarides.

Minu fraktsioon on kõnealuses küsimuses siiski seisukohal, et arvesse tuleb võtta ka mitmetes liikmesriikides hiljuti vastu võetud otsuseid, mis nõuavad suuri investeeringuid – mida ei ole veel maha kantud – mitmetes sektorites. Neid tuleb arvesse võtta, kuid pikemas perspektiivis peab olema meie lõplik eesmärk – mille poole tuleb teadlikult ja kõhklemata püüelda – piiramatu suitsetamiskeelu kehtestamine, mis hõlmab ka kõnealuseid sektoreid.

Kõnealuses küsimuses on tuuled meile soodsad. Kui uskuda Eurobaromeetri ja teisi uuringuid, siis inimesed toetavad meid täielikult. Kui keegi veel kahtleb sekkumise vajaduses, siis tahaksin osutada, et sellest ajast saadik, kui me esmaspäeva õhtul siia Strasbourgi jõudsime, on statistiliselt ligikaudu 480 eurooplast surnud passiivse suitsetamise tagajärgede tõttu.

Daamid ja härrad, me peame selle vastu meetmeid võtma. Ka minu fraktsioon kavatseb teha maksimaalseid jõupingutusi ja toetada kõiki asjaomaseid suitsetamisvastaseid kampaaniaid.

 
  
MPphoto
 
 

  Glenis Willmott, fraktsiooni PSE nimel. – Härra juhataja, Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus uuris hiljuti kõiki kättesaadavaid tõendeid passiivse suitsetamise ja vähi seoste kohta. Seda tegi Maailma Terviseorganisatsiooni poolt kokku kutsutud 12 teadlasest koosnev rahvusvaheline sõltumatu uurimisrühm. Nad jõudsid järeldusele, et teisene tubakasuits on kantserogeenne ja et kokkupuude teiste inimeste tubakasuitsuga suurendab mittesuitsetajate kopsuvähi riski 25–30% võrra – üsna jahmatav näitaja.

Pole mingit kahtlust, et inimestel on töökohtadel ja suletud üldkasutatavates kohtades õigus olla kaitstud teiste inimeste tubakasuitsu eest. Meenutagem, et enamik inimestest on mittesuitsetajad. Parim viis kõnealust probleemi lahendada on ulatuslike suitsetamist keelavate õigus- ja haldusnormide kehtestamine liikmesriigi tasandil, sealhulgas keeld suitsetada suletud üldkasutatavates kohtades ja töökohtadel.

Seetõttu ei nõustu ma Karl-Heinz Florenzi muudatusettepanekuga 3, milles taotletakse piiratud erandite kohaldamist. Igasuguseid erandeid tuleks lubada minimaalselt.

Samuti ei nõustu ma tema muudatusettepanekuga 2, mis tühistab ettepaneku muuta tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiivi ja nõuda kõigilt tööandjatelt tubakasuitsuvaba töökoha tagamist. Tööandjatel on kohustus kaitsta töötajate tervist. Lisaks olen ma vastu igasugustele ettepanekutele teha erandeid pubidele või baaridele, kus ei pakuta toitu. See pole mitte üksnes töötajatele kahjulik, aga tekitab ka tervisealast ebavõrdsust. Näiteks Ühendkuningriigis ei paku pooled puudustkannatavates piirkondades asuvad pubid toitu, võrreldes veerandiga rikkamais piirkondades asuvatest pubidest.

Ühtlasi arvan, et teadlikkuse suurendamine suitsetamise ohtlikkusest on äärmiselt oluline. Suuremad ja karmimad pilthoiatused kuuluvad teadlikkuse suurendamise juurde ja seetõttu ei saa ma olla nõus muudatusettepanekuga 6, mis jätab välja lõike 16, kus kõnealustele piltidele osutatakse.

Arvan, et me oleme kõik nõus, et me peame võtma meetmeid, et aidata noortel suitsetamist vältida. Mida nooremalt suitsetama hakatakse, seda raskem on hiljem seda maha jätta. Seetõttu palun ma tungivalt toetust raporti lõigule 4, milles sõnastatakse eesmärk vähendada noorte suitsetajate arvu 2025. aastaks 50% võrra, ja lükkan tagasi Karl-Heinz Florenzi muudatusettepaneku 1, mis taotleb kõnealuse lõigu tühistamist.

Suitsetamine põhjustab nii suitsetavatel kui ka mittesuitsetavatel inimestel tohutuid terviseprobleeme, ja ma tean, et mõned kolleegid arvavad, justkui oleks huuletubakas (snus) parem alternatiiv. Kuid ma ei saa toetada meetmeid, mis viivad huuletubaka laiema kasutamiseni, sest huuletubaka kasutamisega seonduvad oma terviseprobleemid, sealhulgas suuvähk. Pole mõtet ühte terviseohtu teise vastu vahetada.

Lõpetuseks, kui me soovime tõsiselt oma kodanike tervist parandada, siis peame ergutama kõiki liikmesriike võtma vastu vajalikke meetmeid, mis muudaksid tubakasuitsuvaba Euroopa reaalsuseks. Kas ma võin teha ettepaneku, et teeksime head algust sellega, et kehtestame suitsetamiskeelu parlamendi hoonetes?

 
  
MPphoto
 
 

  Jules Maaten, fraktsiooni ALDE nimel. – (NL) Härra juhataja, rohelise raamatu ja Karl-Heinz Florenzi raporti koostamise ajastus on suurepärane. On tõesti viimane aeg, et Euroopa Liit tubakaküsimuse juurde tagasi pöörduks, sest selles valdkonnas on juba liiga kaua vaikus valitsenud.

Florenzi raport keskendub õigustatult suitsetamisele noorte seas ning passiivse suitsetamise kahjulikele mõjudele töökohtadel, üldkasutatavates hoonetes, toitlustusasutustes ja baarides. Noorte puhul on uuringud näidanud, et 90% suitsetajatest hakkab suitsetama lastena, alla 18aastaselt. Mul on väga hea meel Florenzi raporti ambitsioonika eesmärgi üle vähendada märkimisväärselt suitsetamist kõnealuses vanuserühmas. Noored on vastuvõtlikumad vastastikusele survele ja lisaks on tervistkahjustavad mõjud kõnealuses vanuserühmas suuremad.

Loodan seetõttu, et liikmesriigid – kes arvavad muidugi, et nad saavad ise kõike paremini korraldada ja et meie ei tohiks mitte mingil juhul liiga palju sekkuda – vastavad parlamendi üleskutsele vähendada 2025. aastaks kahjuliku mõjuga suitsetamist noorte hulgas poole võrra ja võtavad meetmeid, leppides kõnealuses eesmärgis vastastikku kokku.

Seoses passiivse suitsetamise ja üldise suitsetamiskeeluga tuleks meenutada mõistlikku liberaalset põhimõtet, et ühe inimese isiklik vabadus lõpeb seal, kust algab teise oma – ja mis näitaks seda põhimõtet veel paremini kui tahtmatu passiivne suitsetamine? Passiivne suitsetamine tekitab suurt kahju rahvatervisele ja kulusid Euroopa majandusele. Igal aastal sureb ELi liikmesriikides passiivse suitsetamise tagajärjel üle 79 000 täiskasvanu ning on olemas tõendid, et passiivne suitsetamine töökohal põhjustas 2002. aastal Euroopa Liidus 7000 surmajuhtumit, samal ajal kui teisese tubakasuitsu sissehingamine kodus põhjustas lisaks 72 000 inimese surma.

Iirimaal, Šotimaal ja Itaalias on kõnealuse suitsetamiskeeluga juba laialdased kogemused ja need kogemused on tegelikult positiivsed. Neist riikidest tulnud kommentaarid – sealhulgas inimestelt, kes esialgu olid meetme suhtes väga skeptilised – on lõpptulemusena positiivsed. Seetõttu on ahvatlev suitsetamiskeeld ka Euroopa tasandil kehtestada.

Hiljuti otsustas parlamendi keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon seekord veel mitte üleeuroopalist suitsetamiskeeldu kehtestada ja jätta meetmete vastuvõtmine liikmesriikide ülesandeks. Ma arvan, et see oli õige, sest niivõrd vastuolusid tekitav otsus tuleks praegu langetada kodanikule võimalikult lähedasel, – st liikmesriigi või piirkonna tasandil. Seetõttu näib mulle, et enim, mis me praegu suudaksime saavutada, on suitsetamiskeelu juba kehtestanud liikmesriikide üleskutse sõlmida vabatahtlikkuse alusel Euroopa harta, et luua tarbijate jaoks suurem selgus.

Ääriselt hea on – ja siinkohal kiidan ma volinikku rohelise raamatu eest – kõnealuse arutelu edendamine, mis vaieldamatult aset on leidnud. Küsimus on päevakorral kõigis liikmesriikides.

Härra juhataja, tahaksin teha mõned kokkuvõtvad märkused tubakatoodete direktiivi kohta. Ka Florenzi raportis mainitakse, et kõnealune direktiiv vajab läbivaatamist. Ma toetan kõike, mida raportis sigaretipakkide pilthoiatuste kohta öeldakse. Äärmiselt kahju, et nii vähe liikmesriike neid on kasutanud ja isiklikult olen ma kõnealuses küsimuses õigusnormi vastuvõtmise poolt. Lisaks peaks olema võimalik pilthoiatusi teisel moel kasutada, näiteks suitsetamise mahajätmist käsitlevates teabevoldikutes, nagu Kanadas; pilthoiatuste kasutamise kogemus on olnud positiivne ja see näib mulle hea mõttena.

 
  
MPphoto
 
 

  Hiltrud Breyer, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, tahaksin soovida Karl-Heinz Florenzile palju õnne sünnipäevaks, kahjuks küll väikese hilinemisega.

Me teame, et suitsetamine tapab. Igal aastal põhjustab see 650 000 inimese surma ning lisaks sureb 79 000 täiskasvanut passiivse suitsetamise tagajärjel. Meile valmistab heameelt komisjoni energilisus ja pühendumus kõnealuse probleemi käsitlemisel ning oleme rahul, et keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon on teinud selgeid konkreetseid ettepanekuid. Meid toetab ka enamik kodanikke. Ligikaudu 70% neist ei suitseta, enamik suitsetajaid soovib suitsetamist maha jätta ja Eurobaromeetri uuringud on selgelt näidanud, et 86% küsitletutest soovivad suitsetamiskeeldu töökohal, 84% on siseruumides suitsetamise vastu ja 77% ei soovi üldse suitsetamist restoranides.

Meile valmistavad seetõttu suurt muret raportööri tehtud muudatused, sest muudatusettepanek 3 tähendaks meie komisjoni jõulise raporti otsustavat lahjendamist. See tähendaks keeldu koos eranditega ja me kõik teame, mis eranditega juhtub – need saavad kiiresti reegliks. Võtkem näiteks Saksamaa, kus me oleme näinud, et edusammud on toimunud tänu Brüsseli ettekirjutustele ja arutelule Euroopa tasandil. Kui me lakkaksime kõnealuses tervisekaitse alases küsimuses tarbijate nimel võitlemast ja loobuksime oma eesmärgist, oleks see ELi jaoks hukutav.

Seetõttu loodan, et me lükkame muudatusettepaneku 3 homme tagasi ja toetame tugevat Euroopa tervisekaitset, et saavutada lõpuks kogu Euroopas tubakasuitsuvaba ala.

 
  
MPphoto
 
 

  Jens Holm, fraktsiooni GUE/NGL nimel. (SV) Tänan teid. Ainuüksi Euroopa Liidus sureb igal aastal suitsetamise tõttu 650 000 ning passiivse suitsetamise tõttu 80 000 inimest. Need sünged statistilised andmed näitavad selgelt, et me peame suitsetamise vastu võitlemiseks tegema kõik võimaliku. Karl-Heinz Florenz on esitanud meetmete võtmiseks palju häid ettepanekuid, nagu olemasolevate õigusaktide karmistamine, hoiatavad märkused sigaretipakkidel, meetmed noorte suitsetama hakkamise ärahoidmiseks, meetmed suitsetamissõltuvusest vabaneda soovijatele ja üldised meetmed liikmesriikide toetamiseks suitsetamisvastases võitluses. See on hea. Kuid ma olen selle vastu, et anda ELile rahvatervise valdkonnas rohkem volitusi, eriti kui liikmesriigid teevad juba niigi head tööd.

Suitsetamiskeeld pubides on siinkohal heaks näiteks. Vähemalt kümnes ELi liikmesriigis kehtib juba ühel või teisel kujul restoranides ja pubides suitsetamise keeld. See kehtestati kõigepealt Iirimaal 2004. aastal ja levis kiiresti edasi Rootsi, Itaaliasse, Soome, Maltale, Belgiasse jne. Paljud kavatsevad samuti suitsetamiskeelu kehtestada. Kas me peame nüüd hea eeskuju näitamise protsessi peatama ja ootama keskset ELi õigusakti? Ei, ma ei arva seda, aga las hea eeskuju levib edasi. Raportis kirjutab Karl-Heinz Florenz, et ta tahab kutsuda kõiki liikmesriike üles kehtestama piiramatut suitsetamiskeeldu. See on hea, kuna ma tõlgendan seda tähenduses, et me ei pea ootama ringiga minekut Euroopa Komisjoni ettepaneku kaudu, mille puhul võib ikkagi ka valitseda oht, et tubakatööstuse lobitöö kukutab selle läbi.

Kas kokkuvõttes ei valitse ikkagi oht, et me ühe käega anname ja teisega võtame? Me kutsume inimesi üles suitsetamist maha jätma, aga samal ajal toetab EL endiselt igal aastal tubaka kasvatamist rohkem kui ühe miljardi euroga. 1000 miljonit eurot igal aastal. Need toetused tuleb loomulikult kaotada. Võimalikult kiiresti!

 
  
MPphoto
 
 

  Koenraad Dillen, fraktsiooni ITS nimel. – (NL) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma ei hakka juba öeldut kordama – neli minutit kõneaega on liiga hinnalised – tahan vaid öelda, et nagu enamik eelkõnelejaid, toetan ma üldjoontes kõnealust resolutsiooni ettepanekut. Teavitusprogramme ja ennetusmeetmeid noorte suitsetajate arvu vähendamiseks tulevastel aastatel võib ainult tervitada. Suitsetamisest tingitud surmajuhtumite arvu tuleb vähendada, samamoodi nagu tuleb vähendada liiklusõnnetustest ja alkoholi tarbimisest tingitud surmajuhtumeid. Kuni selle punktini ühinen ma konsensusega. Kuid samal ajal peame me mõistlikuks jääma.

Täpselt samamoodi nagu me ei peata surmaga lõppevatele liiklusõnnetustele või toksilistele heitgaasidele vaatamata autoliiklust või ei keela ära veini ja õlut hoolimata sellest, et mõned poliitikud põevad maksatsirroosi, peame me ka tubaka puhul säilitama terve mõistuse ja vältima iga hinna eest silmakirjalikkust. Ma pean silmas näiteks oma riigi terviseapostleid, kes protesteerivad tubaka vastu, aga seadustasid mõned aastad tagasi nn pehmed uimastid. Daamid ja härrad, tahaksin esitada mõned ääremärkused kõnealuse resolutsiooni juurde.

Põhimõtteliselt tuleks edasi kohaldada lähenemisviisi, et kõnealune valdkond ei vaja riigiülest reguleerimist. Kui Euroopa tahab oma kodanikega sõbralikult läbi saada, peaks ta subsidiaarsuse põhimõtet lõplikult järgima. Näiteks aastaid tagasi sätestati Euroopa direktiiviga, et tubakas peab olema märgistatud – väga hea – aga siis järsku tõstis pead bürokraatia. Märgistus peab katma 30% pakendist; 35% sellest peab olema kakskeelne. Tekst peab olema musta värvi, vähemalt 3 mm ja maksimaalselt 4 mm paksuse musta servaga, kirjastiil peab olema Helvetica ja nii edasi. Euroopa tahab kõike dikteerida ja pärast ei saa keegi aru, millest küll üldsuse ärritatus tuleb.

Teiseks, daamid ja härrad, on silmakirjalik tubakakasvatajatele toetuse andmine, mis veel alles eelmisel aastal oli 900 miljonit eurot aastas. Toetust on nüüdseks vähendatud 300 miljonini, kuid see on ikka palju suurem kui summa, mis eraldatakse teavitustööks, et noored suitsetamise maha jätaksid. Võib tõmmata paralleeli ka liikmesriikidega: Brüsselis maksab pakk sigarette praegu 4 eurot 30 senti, millest 3 eurot 30 senti läheb aktsiisimaksuna Belgia riigile, kes kulutab mõne miljoni suitsetamisvastastele teabeprogrammidele. Aktsiisimaksudest tulenevaid miljardeid eurosid aastas võiks kasutada kopsuvähi raviga seotud kulude katteks. Vabandage mu küünilisust.

Mis me siis teeme? Kaotame toetused ära ja seame tubakatooteid importides Euroopa põllumajandustootjad ebasoodsasse olukorda? Ka neile küsimustele tuleb suuresõnalisse ilukõnesse laskumisel vastata; muidu on tegemist kodanike lollitamisega. Kahjuks ei oska ma neile küsimustele vastata.

Lõpetuseks, ärgem üle pingutagem, daamid ja härrad, sest see dikteeriv keelekasutus, mida ma kuulen, tekitab minus ebamugavust. See ajab judinad peale. Tubakasuitsuvaba Euroopa. Millised kaunid sõnad. Missugune puritaanlus. Patustajaid karistatakse. Ärgem halvustagem liialt 30% rahvastikust, kes suitsetavad. Ärgem muutugem tubakavastasteks ajatolladeks, nagu üks sotsialistist Prantsuse minister mind kunagi palus. Ärgem loogem Ameerika Ühendriikide taolisi tingimusi.

Californias on inimesi, kes tahavad alates 2009. aastast keelustada suitsetamise ka inimeste endi kodudes. Kujutage ette! Kuidas nad seda teevad? Komandode ja pealekaebajate abil? Teevad igas kodus kohustuslikuks tubakasuitsudetektori? Kas see on eeskuju, mida me tahame järgida? Kas me astume nende jälgedes? Kas me keelame Simenoni lugemise ära põhjendusega, et komissar Maigret oma piibuga annab noortele halba eeskuju?

Jäägem mõistlikuks. Paljudes Euroopa riikides – näiteks Itaalias, Prantsusmaal, Skandinaavia riikides ja minu kodumaal – oli suitsetamine kauplustes ja restoranides ammu keelatud, ja väga hea. Selleks polnud Euroopat vaja. Elagu vabadus, ütlen ma. Anname neile restoranipidajatele, kes soovivad, võimaluse jätta üks väike ruum klientidele, kellele meeldib aeg-ajalt nautida pärast kohvi head sigarit või klaasikest kanget alkoholi. Kes teab, võib-olla keelatakse homme Euroopas kohv ka ära, kuna kofeiin tekitab samuti sõltuvust. Võib-olla oleks parem, kui komisjon sunniks inimesed vee ja leiva peale.

 
  
MPphoto
 
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE). - (FI) Härra juhataja, lisaks suitsetajatele, keda suitsetamine ohtu seab, on ohustatud ka miljonid Euroopa kodanikud nende kõrval. Tubakasuitsuvaba Euroopa loomine ja passiivse suitsetamise ärahoidmine on Euroopa Liidu keskkonna- ja rahvatervisepoliitika kaks äärmiselt olulist eesmärki. Liikmesriigid on võtnud kohustuse seda eesmärki järgida ka rahvusvahelise õiguse raames, sest, Itaalia ja Tšehhi Vabariik välja arvatud, on kõik ELi liikmesriigid Maailma Terviseorganisatsiooni raamkonventsiooni raames tunnistanud kodanike tubakasuitsu eest kaitstust kui põhiõigust. Seda õigust tuleb tõhusalt kaitsta.

Komisjonile esitatud ettepanekute hulgas pole status quo säilitamine jätkusuutlik valik. Vabatahtlike korralduste abil pole õnnestunud inimesi tubakasuitsu eest kaitsta. Tahaksin samuti tänada raportööri siduvate õiguslike meetmete pooldamise eest, kuna need on kõnealuse probleemi vastu võitlemisel kõige tõhusamad.

Me peame kaitsma eriti kahte rühma: lapsi ja noorukeid ning töötajaid. Kuid me ei saa võtta vastu mis tahes õigusnorme. Peame jääma ratsionaalsuse piiridesse, mis on kooskõlas meie volitustega ELis. Tubakatoodete alla 18aastastele isikutele müügi keelu kogu ELis kohaldamise toetamine on hoopis teine asi, kui piirata erasõidukites alaealiste juuresolekul suitsetamist. Sellisel juhul loodaksin mina pigem vanemate südametunnistusele ja äranägemisele. Ärge sundige oma last hingama surmavat õhku. Seadusandja peaks vältima selliseid õigusnorme, mille täitmise üle on peaaegu võimatu järelevalvet teostada.

Ühtlasi on vaja rõhutada ennetustöö ja mitmesuguste kampaaniate olulisust. Kuid töötajate kaitseks on absoluutselt vajalik kehtestada kõigis liikmesriikides ulatuslik suitsetamiskeeld.

Tahan tõstatada ka tootja vastutuse küsimuse. Tubakatoodete direktiivi tuleb muuta ja lisada tootja vastutus, kes peab rahastama tubakatarbimisega seonduvaid tervishoiukulutusi. Suitsetamine ei ole ainult suitsetajate asi, sest ühiskonnale tubakatarbimisega tekitatud kulusid sadade miljardite eurode väärtuses peab maksma see enamik inimesi, kes ei suitseta. Kellegi süüdlaseks tegemine ei aita ja on pealegi kehv poliitika, aga fakte tuleb konstateerida. Suitsetamine maksab liiga palju, see maksab elusid.

 
  
MPphoto
 
 

  Gyula Hegyi (PSE). - Härra juhataja, nagu juba öeldud, sureb Euroopas igal aastal 65 000 inimest suitsetamisest tingitud haiguste tõttu. Ka passiivse suitsetamise ohvrite arv on suur – igal aastal sureb ligikaudu 80 000 Euroopa kodanikku teiste kodanike halbade harjumuste tõttu. Seetõttu tuleb töökohal ja muudes üldkasutatavates kohtades suitsetamise täielik ärakeelamine heaks kiita.

Meie pikk võitlus suitsetamise vastu pole olnud edutu. Kümme või 20 aastat tagasi oli loomulik, et inimesed suitsetasid peaaegu kõikjal: koosolekute ajal ja mõnedes riikides isegi ühistranspordi bussides. Nüüd käsitatakse ühisürituste ajal sigareti süütamist peaaegu rünnakuna. Suitsetamisvastaste kampaaniate edu näitab, et suured rahvusvahelised kontsernid, nagu tubakatoodete tootjad, ei ole võitmatud. Kui meil on selged keskkonna- ja rahvatervisealased eesmärgid ja me suudame ühiskonna, valitsusvälised organisatsioonid ja poliitikud mobiliseerida – rääkimata headest advokaatidest –, siis jõuame me sammhaaval oma eesmärkideni. Kõnealune raport teeb õigeid samme õiges suunas. Tuleb muidugi ka märkida, et me võitleme suitsetamise, mitte suitsetajate vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Marios Matsakis (ALDE). - Härra juhataja, käesolev resolutsiooni ettepanek on tasakaalustatud, täpne ja põhjalik ning raportöör Florenz on oma tööga ära teeninud meie siirad õnnitlused.

Mu ainus kriitika resolutsiooni puhul oleks, et see on liiga hiljaks jäänud. Käesolevas dokumendis sisalduvad toetavad teaduslikud tõendid ja vaieldamatu vajadus poliitikavalikute järele on kõigile juba aastaid selgelt näha olnud. Kahjuks on kindel, et märkimisväärsete edusammudega viivitamine tubakasuitsuvaba Euroopa saavutamisel on põhjustanud sadade tuhandete ELi kodanike ärahoitavast põhjusest tingitud surma.

Keda peaks selles ulatuslikus inimelude ohverdamises süüdistama? Toon välja ainult kaks peamist süüdlast, et neid häbistada, kuigi mitte piisavalt drastilisel moel.

Esiteks tubakatööstus. Ta on kulutanud miljoneid eurosid valede levitamisele ja eksitavatele kampaaniatele. Ta on manipuleerinud meedia, poliitikute ja isegi teadlastega, et osta rohkem aega, ning seda on tubakatööstus teinud puhtalt ja ainuüksi rahalise kasumi huvides, teades väga hästi, et kaalul on tuhanded elud.

Teiseks, paljude ELi liikmesriikide valitsused ja mõned erakonnad. Nad on kummardanud tubakaparunite võimu ja mõju ees ja hoidunud võtmast tõhusaid meetmeid, et kaitsta oma kodanikke suitsetamisnuhtluse eest. Isegi lihtsate otseste meetmete võtmist, nagu tubakaga seonduvate maksude suurendamine ja tubakasõltlaste laialdaselt kättesaadav tasuta ravi, on välditud.

Ma toetan kaalukalt selle resolutsiooni poolt hääletamist ja kutsun teid üles mitte unustama nende põlgusväärset käitumist, kelle tõttu me oleme tubakaga seonduvatest haigustest tingitult kaotanud nii palju elusid.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: MARIO MAURO
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Schlyter (Verts/ALE). - (SV) Karl-Heinz, palju õnne 60. sünnipäevaks. Mul on rõõm näha, et sa oled täpselt sama energiline nagu noor Karl-Heinz oli. Parim kingitus, mida fraktsioon PPE-DE saab Karl-Heinzile teha, oleks lubada kõrvaldada tal puudused tema enda koostatud ja esitatud raportist. Ma arvan, et lisaainete mainimine raportis on oluline. Me oleme juba ammu taotlenud nende õigusnormidega reguleerimist. Kahjulikud lisaained peavad kaduma ja on häbiväärne, et teavet nende kohta on nii vähe. Seetõttu ootame nüüd komisjonilt kiiret ettepanekut, et saada lahti neist kohutavatest lisaainetest, mis sigaretid veelgi hullemaks teevad.

Meil kõigil on endastmõistetav õigus hoiduda oma töökohal tubakasuitsust, just nagu lastelgi on endastmõistetav õigus mitte viibida mänguväljakutel tubakasuitsu käes. Parlamendil on täiesti õigus, kui ta kutsub liikmesriike üles kõnealust probleemi käsitlema. Kui te lapsed siia meie juurde restorani esisele trepile toote, siis haisevad nad veel pool tundi hiljem sigaretisuitsu järele. Tahan mainida ka üht aspekti, mis arutelus ilmnes. Iga usaldusväärne tubakapoliitika peab sisaldama igasuguste toetuste järkjärgulist kaotamist, ning me peame tagama, et meie ettevõtjad ei kahjusta tehtud tööd jõulise turustamisega arengumaades. Tänan tähelepanu eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Sonik (PPE-DE). - (PL) Härra juhataja, nagu statistilised andmed näitavad, sirutab ligikaudu 30% rahvastikust iga päev endiselt käe sigareti järele. Olen tingimusteta nõus, et mittesuitsetajaid tuleb kaitsta nikotiini sissehingamise kahjulike tagajärgede eest. Kuid ma ei saa nõustuda resolutsioonis esitatud jakobiinlike meetoditega. Me ei saa luua suitsetajate represseerimise poliitikat, mis hõlmab nende kodanikuvabaduste piiramist.

Ma arvan, et peaksime rõhu asetama üldsuse laialdasele harimisele ja reguleerima tubakatoodete müügihinda maksude tõstmise teel, kuna teadusuuringud on tõendanud, et see on tõhus relv tubakasõltuvuse vastu võitlemiseks. Punkt, mis keelab suitsetamise töökohal, on vaieldamatult vajalik. Kuid ma arvan, et seda tuleks laiendada ja lisada täiendav klausel, mille alusel peab iga asutus/üksus tagama suitsetajatele naabruses koha, kus nad saavad suitsetada ilma teisi kahjustamata. Praeguses kliimas ei pea see ruum siin olema ainult terviseedendamise kunstliku ja mõttetu manifesteerimise koht, tegemist peab olema tõhusa meetmega.

Oma kõneaja jooksul tahaksin käsitleda ühte teist probleemi, mis on alguse saanud mitmete valitsuste poolt järgitud nikotiinivastasest poliitikast, nimelt salakaubandust võltsitud tubakatoodetega, mille peamiseks tõmbejõuks on nende originaaltootega võrreldes odav hind. See on praegu salakaubavedajatele üheks kõige tulusamaks sissetulekuallikaks.

Pöörake palun tähelepanu, et neid tooteid müüakse meie kauplustes, meie kodanikele. Salakaubamüüjad ei kõhkle pakkumast oma tooteid alaealistele. Nikotiinivastase poliitika väljatöötamisel peame seetõttu probleemi mitmest küljest käsitlema, tagamaks, et meie kehtestatav õiguslik kord pakub nikotiinitoodete kasutamisega seonduvate probleemide lahendamisel tõhusat abi.

 
  
MPphoto
 
 

  Karin Scheele (PSE). (DE) Härra juhataja, tahaksin edasi anda õnnesoovid meie raportöörile. Minu esimeseks mureks on töötajate kaitse. Ühinen kõigi parlamendisaadikutega, kes ootavad liikmesriikidelt kiiret reageerimist, ning see on kõnealuse resolutsiooni eesmärk. Seni saadud tulemused näitavad, et mõnes liikmesriigis töötajate kaitse toimib, kuid mitte minu esindatavas liikmesriigis.

Töötajate kaitse puhul tuleb küsida, milliseid meetmeid saab Euroopa Komisjon võtta, et vältida esimese ja teise klassi kodanike tekitamist? Kuidas on liikmesriigid sellele arutelule seni reageerinud? Kas nad pooldavad töötajate kaitse edendamist Euroopa tasandil ning meetmete ja vahendite kasutamist, nagu näiteks restoranides, kohvikutes ja baarides suitsetamise keelamine? Enamik meist käsitleb seda teemat oma olukorrast lähtudes ja sageli me unustame, et peame mõtlema ka neile, kes kõnealustes tingimustes töötavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Holger Krahmer (ALDE). (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, mitte ainult mittesuitsetajate kaitsmise, vaid ka muude küsimuste puhul usun ma, et me ei peaks ELi volitusi äärmusteni viima. Millest me praegu tegelikult räägime? Kindlasti on eesmärgiks arutelu algatamine potentsiaalselt suitsuvaba Euroopa üle, mitte alustada ristiretke inimeste vastu, kes tarbivad Euroopas seaduslikku toodet. Kuid mõned arutelu käigus kuuldud sõnavõtud ja paljud muudatusettepanekud kõlavad rohkem ususõja kui arutelu moodi, mis mulle asjakohasem tunduks.

Ka raportis on öeldud, et poliitika peaks looma keskkonna, kus suitsetamist ei käsitata enam normaalsena. Ma ei usu, et poliitikute ülesanne on õpetada inimesi käituma või dikteerida neile, kuidas nad peaksid mõtlema. Kui tuleb jutuks, mida EL peaks reguleerima ja mida mitte, tuleb asju perspektiivis vaadelda.

Liikmesriikide maksusüsteeme käsitlevad õigusnormid ei kuulu meie pädevusvaldkonda, samuti ei kuulu meie pädevusvaldkonda ulatusliku suitsetamiskeelu kehtestamine. Liikmesriigid lihtsalt ei ole meile selleks volitusi andnud. Kuigi Euroopas valitseb suundumus mittesuitsetamise poole, on selle suundumuse ärakasutamine ülemääraste õigusnormide vastuvõtmiseks ja üldsuse heakskiidu teenimiseks minu meelest halb teguviis. Me räägime siin peaaegu eranditult keeldudest. Keelud tavaliselt ainult suurendavad keelatu külgetõmbejõudu, eriti noorte puhul, kes on meile kõige enam muret valmistav rühm.

Selle asemel peaksime suunama oma energia ja raha inimeste harimisse tubakatarbimise kahjulike tagajärgede osas, töötades iga sihtrühma jaoks välja võimalikult individuaalse lähenemisviisi. See on ainuke viis, kuidas panna inimesi pikemas perspektiivis tarku otsuseid tegema.

 
  
MPphoto
 
 

  Anja Weisgerber (PPE-DE). (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, suitsetamise tagajärgi käsitlevad statistilised andmed räägivad enda eest ise. Karl-Heinz Florenzil on õigus väsimatult osutada, et aktiivsest suitsetamisest tingitud 650 000 surmajuhtumit ja passiivsest suitsetamisest tingitud 80 000 surmajuhtumit lähevad meie tervishoiusüsteemile igal aastal maksma 50 miljonit eurot. Meil, parlamendisaadikutel, ei peaks olema vajadustki mittesuitsetajate tõhusat kaitsmist arutada. Seetõttu pole küsimus mitte selles, kas, vaid kuidas seda saaks ellu viia.

Euroopas on mittesuitsetajate tõhusa kaitsmise mitu erinevat mudelit. Mõned riigid, nagu Rootsi ja Iirimaa, on kehtestanud restoranides, kohvikutes ja pubides ning üldkasutatavates hoonetes range suitsetamiskeelu, teised on ette näinud ka piiratud erandid. Peame neid erinevaid mudeleid tunnustama. Seetõttu arvan ma põhimõtteliselt, et mittesuitsetajate kaitse on liikmesriikide asi.

Raportöör teeb ettepaneku, et Euroopa peaks sekkuma, kui liikmesriigid ei suuda tagada mittesuitsetajate tõhusat kaitset töökohal. Kuid nende õigusnormide rikkumise korral pooldan ma siiski, et EL lähtuks töötervishoiu ja tööohutuse raamistikus sisalduvatest ELi volitustest.

Pooldan ka liikmesriikides olemasolevate õigusnormide tunnustamist. Olemasolevaid ja toimivaid riiklikke õigusnorme mittesuitsetajate kaitseks peaks olema võimalik säilitada. Liikmesriike, kellel on edumaa, tuleb tunnustada; me peame nende tehtud jõupingutusi hindama. Me peame igal eraldi juhul võtma arvesse erinevusi riikide tasandil ja piirkondlikke eripärasid ning neid tunnustama.

Kuid kõik see peab siiski tagama piisava laste ja noorte ning mittesuitsetajate kaitse. Me ei soovi mittesuitsetajate kaitset nõrgendada. Nii saavutame tervise kaitse kõrge taseme ning järgime samal ajal subsidiaarsuse põhimõtet ja austame liikmesriikide huvisid ja piirkondlikke erinevusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (PSE). - Härra juhataja, avaldan sooja poolehoidu Karl-Heinz Florenzi raportile. Toetan kindlalt suitsetamiskeeldu üldkasutatavates kohtades, et kaitsta rahvatervist ja hoiatada inimesi passiivse suitsetamise ohtude eest.

Mul oli hea meel, kui Šotimaa näitas Ühendkuningriigis üles initsiatiivi ja kehtestas 2006. aasta märtsis suitsetamiskeelu, ning olen rahul, et nüüd on suitsetamiskeeld kehtestatud ka Inglismaal, Walesis ja Põhja-Iirimaal.

Kuna suitsetamiskeeld on Šotimaal nüüd kehtinud juba mõnda aega, on meil tõendeid, millist tervisemõju see on avaldanud. Hiljutised Šotimaalt pärinevad andmed näitavad, et suitsetamiskeelu kehtestamisest alates on südameinfarktiga haiglasse võetud patsientide arv 20% võrra vähenenud.

Jätkame ka suitsetamisega seonduvate terviseohtude alase teadlikkuse tõstmist. Sellega seoses teen ma 14. novembril 2007 Euroopa Parlamendis kirjaliku avalduse, mille eesmärk on kutsuda üles põhjalikumatele teadusuuringutele ja suurematele ressurssidele kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse valdkonnas. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus on levinud ja kulukas kopsuhaigus, mille viimaseks staadiumiks on krooniline hingamispuudulikkus. See on vähetuntud, aladiagnoositud ja alaravitud haigus, millele tervishoiuteenuste pakkujad ja üldsus on vähe tähelepanu pööranud. Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse sagenemise tõttu on veelgi olulisem, et EL võtaks vastu ulatusliku suitsetamisvastase poliitika ja Karl-Heinz Florenzi raporti.

 
  
MPphoto
 
 

  Christofer Fjellner (PPE-DE). - (SV) Tänan teid. Tahaksin alustuseks öelda, et ma olen skeptiline mõtte suhtes, et EL keelab kogu liidus suitsetamise üldkasutatavates kohtades. Isegi need, kes taolist suitsetamiskeeldu pooldavad, peaksid nägema probleemi selles, kui me keelu ELi tasandil kehtestame. Lõppude lõpuks on sellised otsused vastuolusid tekitavad. Kui kodanikud saavad teada, et see otsus tuleb Brüsselist, et selle on vastu võtnud keegi, keda otsus otseselt ei puuduta, siis ma usun, et nende vastuseis otsusele kasvab.

Kuid siiski on asju, mida me siin ELis teha saame, et vähendada kogu Euroopas tubakasuitsust põhjustatud kahju. Näiteks võime tühistada arusaamatu Rootsi huuletubaka ärakeelamise ELi poolt. Narri kangekaelsusega kasutan ma võimalust, et Rootsi kogemust esile tuua. Meil on kõige vähem suitsetajaid kogu Euroopas, meil esineb kogu Euroopas kõige vähem tubakaga seonduvaid haigusi, kuid teate mis? Kõigele sellele vaatamata esineb meil üldjoontes samasugune tubakatarbimine nagu ülejäänud Euroopaski, kuid me kasutame pigem huuletubakat kui sigarette. Fakt on see, et kui kogu ülejäänud Euroopa asendaks sigaretid huuletubakaga samas ulatuses nagu meie Rootsis teeme, siis jääks Euroopas igal aastal 200 000 inimest kopsuvähki haigestumata. Seetõttu arvan ma, et ebamoraalne on lihtsalt silmad sulgeda.

Kahjuks näib komisjoni mõttekäik olevat täpselt vastupidine. Täna tegi komisjon Ahvenamaale korralduse maksta peaaegu 20 miljonit Rootsi krooni trahvi selle eest, et seal ei ole suudetud huuletubaka kasutamise keeldu piisavalt tõhusalt jõustada. Seda vaatamata asjaolule, et huuletubakas on Ahvenamaal traditsiooniline toode, mis ka seal on välja vahetanud sigaretid ja päästnud elusid. Komisjon trahvib Ahvenamaad ning tal on lisaks veel jultumust väita, et tal on head kavatsused ja et ta muretseb Ahvenamaa elanike tervise pärast. Kuid ma olen Ahvenamaa elanikega rääkinud ja nad lükkavad komisjoni kavatsused viisakalt tagasi. Seetõttu jääb komisjoni südametunnistusele, kui suitsetamine Ahvenamaal sageneb. Kuid ma tean, et on parlamendisaadikuid, kes suhtuvad asjasse skeptiliselt ja ei usu, et kõik saaks nii lihtne olla, nad arvavad, et statistilised andmed ei ole tegelikult nii selgepiirilised, kui mina esitasin. Paluksin teid mulle poolele teele vastu tulla, vähemalt ühes punktis, ja hääletada Jules Maateni ettepaneku poolt hinnata huuletubaka mõju tervisele. Siis oleks meil edasiseks aruteluks olemas teaduslik alus, millele toetuda. Ma olen veendunud, et see saab olema esimene samm huuletubakale ELi poolt kehtestatud vastuvõetamatu keelu kaotamisel. Tänan, härra juhataja.

 
  
MPphoto
 
 

  Markos Kyprianou, volinik. − Härra juhataja, tahaksin tänada parlamendisaadikuid väga huvitava arutelu eest. Tore oli kuulata erinevaid seisukohti. Pean ütlema, et olen väga õnnelik, et enamus toetab suitsetamiskeeldu ja kõiki muid suitsetamise ärahoidmist edendavaid meetmeid.

Esiteks ei tohiks me unustada, et meie peamine eesmärk on kaitsta noori inimesi. Ärgem unustagem, et uusi ideesid tekib kogu aeg. Nüüd on uueks moeks propageerida tütarlaste seas suitsetamist kaalualandava vahendina. Suitsetamise propageerimiseks kasutatakse kõiki vahendeid, seega peame oma vastuses loovad ja põhjalikud olema.

Saan aru, et mõned parlamendiliikmed on komisjoni ja ühenduse tasandil meetmete võtmise vastu. Nad ütlevad, et peame ootama, mida liikmesriigid ette võtavad. Nagu ma ütlesin, uurime ja analüüsime me praegu, milline peaks olema järgmine samm Euroopa tasandil.

Kuid pean ütlema, et ehkki suundumus on väga positiivne – viimaste aastate jooksul on väga ulatuslikud suitsetamispiirangud kehtestanud riikide arv tohutult tõusnud – siis mida rohkem me meetmete võtmisega ootame, seda rohkem inimesi sureb. Me ei tohiks seda unustada. See on väga tähtis asjaolu.

Kerkib küll subsidiaarsuse küsimus, kuid subsidiaarsus ei tähenda tegemist. Samuti ei tähenda artikkel 152, et me peaksime lihtsalt tegevusetult istuma ja vaatama, kuidas inimesed surevad. See tähendab, et me peame täiendama, toetama, soodustama ja vajaduse korral isegi õigusakti vastu võtma. Meil on olemas õiguslik alus – selles osas on meil arvamus olemas. Nii et tegemist on poliitilise otsuse, mitte õigusliku otsusega. Sellega töötame me veel edasi.

Nagu ma algusest peale olen öelnud, on meile oluline see, kuidas saavutada parimad tulemused, mitte õiguslikud vahendid, mida me tulemuste saavutamiseks kasutame. Ärgem unustagem, et uus Euroopa Liidu leping, mille osas just paar-kolm päeva tagasi kokkulepe saavutati, sisaldab selgesõnaliselt märkust Euroopa Liidu tubakaprobleemi sekkumise kohta. Seda tuleks samuti meeles pidada.

Komisjoni rohelises raamatus viidatakse peamiselt tubakasuitsuvabale keskkonnale ja arutelu keskendus rohkem sellele valdkonnale. Kuid see on ainult üks meede. M peame oma eesmärgi saavutamiseks mitmeid meetmeid võtma. Meil on vaja suitsetamiskeeldu, mille juurde ma kohe tagasi tulen; reklaamikeeldu, mis meil on juba olemas; hoiatusi ja pilthoiatusi, mis me oleme loonud, ning samuti teavituskampaaniaid.

On tõsi, et tegemist on elustiili valikuga ja et inimesed valivad lõpuks ise. Kuid me peame aitama neil otsustada tõeste faktide alusel ja olema teataval viisil vastukaaluks tubakatööstuse agressiivsetele turustusmeetoditele, millele kulutatakse miljardeid eurosid. Me peame olema võimelised inimesi nõustama ja neile probleeme selgitama ning ühtlasi andma neile stiimulid mitte suitsetada või suitsetamine maha jätta. See on väga oluline valdkond.

Olen nõus, et suitsetamiskeelust erandite tegemine on parem variant kui keelu puudumine. Kuid fakt on see, et erandite lubamine ei muuda asja nii tõhusaks kui ulatuslik suitsetamiskeeld, kuna keeld pole mitte ainult passiivsete suitsetajate kaitseks, nagu ma juba ütlesin, vaid ühtlasi suitsetajate jaoks stiimul suitsetamine maha jätta või mittesuitsetajatele mõeldud vahend, mis sunnib neid suitsetama hakkamisest loobuma. Me ei peaks seda kahjustama. Pole kummaline, et enamik suitsetajaid toetab ka suitsetamiskeelu kehtestamist, sest nad tahavad suitsetada siis, kui ise soovivad, ja mitte hingata sisse kõikide teiste tubakasuitsu.

See pole teoreetiline arutelu. Ma tean, et mõned aastad tagasi väljendati muret, ja kuna tegemist on uue aruteluga, siis pole muret valmistavad küsimused kadunud. Kuid nüüd on meil rohkem kogemusi ja me teame, et see toimib, ja me teame, et see ei vii kusagil mujal suitsetamiseni. Suitsetajate arv ja suitsetamisega seonduvad probleemid on nüüdseks vähenenud ja samal ajal oleme näinud, et see ei ole teatavatele majandussektoritele negatiivset mõju avaldanud, nagu alguses kardeti. Seega me saame neile kogemustele toetuda ja selgitada liikmesriikidele – ja isegi vastu tõrkuvatele Euroopa Parlamendi liikmetele – milline on kasu ja kui tõhusad suitsetamisvastased meetmed saavad olla.

Koostisosade ja lisaainete küsimusega me praegu tegeleme. Me võtame parlamendi seisukohta väga tõsiselt arvesse. Härra Florentz on mulle selles küsimuses viimastel aastatel pidevalt etteheiteid teinud. Me oleme kõnealuses küsimuses edusamme teinud, kuid tööd on veel palju, sest esialgsel kujul vastu võetud direktiiv ei toiminud. Nüüd proovime me teabe esitamist ühtlustada ja jätkame seonduvate ohtude hindamist.

Me töötame tubakatoodete tarbimise piiramise konventsiooni raames ebaseadusliku kaubanduse probleemiga ning töötame praegu välja protokolli ebaseadusliku kaubanduse tõkestamiseks. Euroopa Liit on ja jääb kõnealuses küsimuses väga aktiivseks.

Tahaksin veel kord rõhutada, et me ei tööta suitsetajate vastu, ja ma nõustun nendega, kes selle aspekti välja tõid. Vastupidi, kõik kõnealused meetmed tulevad kasuks ka suitsetajatele.

Ma tean, et huuletubaka küsimus on ühele liikmesriigile tundlik teema. Kuid pean esiteks ütlema, et Madalmaade juhtum on täiesti erinev, sest see liikmesriik ei taotlenud erandit, nagu Rootsi tegi. Kuid siiski – ja ma olen valmis sellel teemal põhjalikumaks aruteluks – huuletubakas ei ole ohutu alternatiiv. See on täpselt sama ohtlik, kuna põhjustab erinevaid vähivorme ja erinevaid haigusi.

Peatselt, järgmise aasta alguses, saame selle kohta tõendid. Ma toetun muide Rootsi ekspertide seisukohtadele. Seega küsimus pole ülejäänud Euroopa Liidus, kes eelarvamuste tõttu huuletubakat ei kasuta. Ma toetun Rootsi ekspertidele, kes on kogunud huuletubaka kahjulikkuse kohta suure hulga tõendeid. Huuletubakas ei põhjusta ehk kopsuvähki, sest seda ei hingata sisse, kuid sellega seonduvad oma tagajärjed ja probleemid. Samal ajal puuduvad tõendid, et huuletubakas oleks sama tõhus nagu tubaka- või suitsetamisvastased meetmed. Seetõttu on kõnealune ettepanek mulle väga vastumeelne ja ma kahtlen tõsiselt, et teaduslikud tõendid seda võimaldaks.

Pean ka ütlema, et näen tubakatööstust tegemas huuletubaka propageerimiseks tohutuid jõupingutusi, sest tubakatööstus tunneb nüüd suitsetamisvastaste poliitikate ähvardavat ohtu. Me peame kõnealuses küsimuses ettevaatlikud olema, sest huuletubakas võib tekitada muid probleeme ning seda võidakse kaubanduslikel eesmärkidel agressiivsel moel levitada ja propageerida. Ma olen väga vastu Euroopa Liidus huuletubaka osas täna valitseva status quo muutmisele ja meil on kõnealuses küsimuses ka Euroopa Kohtu lahend, millele toetuda.

Lõpetuseks tahaksin veel kord tänada kõiki parlamendisaadikuid väga huvitava arutelu eest. Ma võtan teadmiseks seisukohad, mis on komisjoni poliitikate poolt või vastu. Meie jaoks on väga oluline teie kõigi seisukohad ära kuulata. Mul seisab teiega lähitulevikus – järgmisel aastal – ees põhjalikum arutelu, kus käsitleme tänasel arutelul põhinevat komisjoni konkreetset ettepanekut.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval kell 12.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Gurmai (PSE), kirjalikult. (HU) Suitsetamine on üks peamisi rahvatervise probleeme, mis nõuab igal aastal mitusada tuhat ohvrit, sealhulgas mittesuitsetajad. Kuna tegemist on ülemaailmse probleemiga, siis on selle lahendamiseks vaja mitmekülgseid meetmeid, kohustuste võtmist liikmesriikide poolt ja tõhusaid õigusakte, mis on isegi karmimad kui seni. Euroopa kodanike tervise kaitse nõuab seda.

Tee peamise eesmärgi, tubakasuitsuvaba Euroopa saavutamiseni on kindlasti pikk, nõuab tohutuid jõupingutusi ja pühendumust. Seetõttu peame tegutsema sammhaaval. Mitmed liikmesriigid on näidanud eeskuju, mida me peaksime järgima ning võtma mõistlikke ja tõhusaid meetmeid passiivse suitsetamise ohu kõrvaldamiseks. Järgmiseks sammuks peaks olema kogu Euroopa Liidus kahe aasta jooksul suitsetamise täielik ärakeelamine kõigis suletud töökohtades, sealhulgas toitlustussektoris, kõigis üldkasutatavates hoonetes ja ühistranspordis.

Edukaks suitsetamise vastu võitlemiseks on meil vaja kindlat alust, asjaomastel uuringutel ja parimatel empiirilistel teadmistel põhinevat ulatuslikku ühenduse strateegiat, mille eesmärk on suitsetamise ohjamine ja inimeste suitsetamisest loobuma õhutamine. Kõnealuses strateegias on oluline roll nii tõhusate meetmete kavandamisel, ennetusel kui ka teavitustööl.

 
  
MPphoto
 
 

  Marianne Mikko (PSE), kirjalikult. (ET) Kallid kolleegid, igal aastal on sigaretiving osaline ligi 650 000 eurooplase enneaegses surmas. Mitte keegi neist ei haara sigareti järele otsese sooviga end tappa. Suitsetajad on sõltlased, aastakümneid kestnud sihikindla propaganda ohvrid.

Ainult sihikindel PR-töö saab seletada fakti, et samal ajal kui 86% eurooplasi leiavad, et töökoht peaks olema suitsuvaba, arvab vaid 61%, et see käib ka baaride ja restoranide kohta. Kolleegid, ka kelneritel ja baarimeestel on õigus elule ja tervisekaitsele!

80 000 inimest sureb igal aastal passiivse suitsetamise tõttu. Need on inimesed, kes on oma tahtest hoolimata hinganud sisse 250 vähkitekitavast ja mürkainest koosnevat segu. Suitsetamist lubavate asutuste teenindajad haigestuvad 50% tõenäolisemalt kopsuvähki kui suitsuvabade asutuste personal.

See kõik ei ole uudis. Kuid ometi on 30% Euroopa Liidu kodanikest suitsetajad. Vaba turumajandus ei ole suutnud lõpetada tervist kahjustavat harjumust, mis põhjustab sadu tuhandeid surmasid ning miljarditesse ulatuvaid kulutusi maksumaksjatele.

On selge, et seadusandja peab tegutsema. Nõustun raportiga, et ainult 100% suitsuvaba keskkond on see, mis vastab tänapäeva tervisenõuetele.

Kuid lisaks keelule vajame ka meetmeid, mis aitaks suitsetajatel sõltuvusest vabaneda. Vaadakem vaid summasid, mis tubakatööstus on kulutanud reklaamile ja me saame aru, kui hiiglaslik on meie ees seisev ülesanne.

Siin pole enam ruumi poolikutele meetmetele. On aeg tõsiselt tegutseda.

 

18. Protokoll, millega muudetakse TRIPS-lepingut (arutelu)
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Gianluca Susta rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel esitatud soovitus protokolli kohta, millega muudetakse TRIPS-lepingut (08934/2006 – C6-0359/2006 – 2006/0060(AVC)) (A6-0403/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Gianluca Susta (ALDE), raportöör. (IT) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, tahaksin kõigepealt kasutada võimalust ja tänada Euroopa Parlamendi Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni sekretariaati mulle osutatud abi eest. Tahaksin tänada ka variraportööre, samuti härra Van Hecket, kes oli käesoleva küsimuse käsitlemisel minu eelkäija, suurepärase töö ja kuni lõpuni meie institutsiooni ühtsuse eduka säilitamise eest.

Minu arvates on see olnud parlamendi tugevaim punkt kampaanias, millega edendatakse kõige enam ravimeid vajavates arengu- ja vähemarenenud maades ravimitele juurdepääsu. Õigus tervisele ja õigus omada juurdepääsu tervishoiule taskukohase hinnaga on põhiõigused ja need tuleks tagada kõigile kodanikele. Kahjuks teame liigagi hästi, et alati see nii ei ole: liiga sageli on ravimitööstuse kehtestatud hinnad liiga kõrged ning seetõttu on ravimeid kõige enam vajavad riigid raskustes.

Seetõttu, nagu ma juba mitmed korrad nii rahvusvahelise kaubanduse komisjonis kui ka täiskogu istungil öelnud olen, ei saanud parlament lihtsalt kinnisilmi TRIPS-lepingut muutvat protokolli heaks kiita, nagu oleks see universaalne kõigi probleemide lahendamise vahend, ja küsimust lahendatuks pidada. Parlament soovis, et tehtaks rohkem, vähemalt Euroopa Liidus, sest Euroopa Liit suudab ja peab rohkem tegema.

Isegi möödunud suve kahetsusväärsete sündmuste kontekstis, nagu oli kirjavahetus Taiga, ja isegi kui need on vaid osaliselt lahendatud, ei saanud Euroopa Parlament, kes on alati väga pooldanud kõigi TRIPS- lepingu paindlike võimaluste kasutamist, protokolli ratifitseerimist heaks kiita ilma komisjonilt ja nõukogult tegelikke ja tõhusad tagatisi saamata.

Ma arvan, et oleks aus rõhutada, et nende kuude jooksul, mil me komisjoni ja nõukoguga tihedat koostööd tegime, saavutasime Euroopa Liidu jaoks kahtlemata olulise eesmärgi, seades peamiselt tehnilise olemusega küsimuste valdkonna Euroopa poliitilises tegevuskavas esikohale.

Usun, et lõpptulemust võib edukaks pidada, mitte ainult eespool mainitud põhjusel, vaid eelkõige seetõttu, et meil õnnestus teha edusamme äärmiselt tundlikes valdkondades, nagu TRIPS-lepingu paindlike võimaluste kasutamise soodustamine, et edendada hädavajalikele ravimitele taskukohase hinnaga juurdepääsu riiklike rahvatervise programmide raames.

Ma toetan eriti esmaspäeval esitletud nõukogu avalduses sisalduvat selgesõnalist viidet TRIPS-lepingu artiklile 30. Minu fraktsiooni jaoks tähendab see tagatist ja kindlust, et liikmesriikidel on võimalik kõnealust vahendit kasutada ilma surve alla sattumata ja et riikides, kus ravimeid kõige enam vajatakse, saab neile juurdepääs olema lihtsam.

Teiseks: mul on hea meel ka seetõttu, et me saavutasime edusamme nn TRIPS+ lepingu sätete osas, mis on rangemad kui TRIPS-lepingus ette nähtud. Parlament, nõukogu ja komisjon on kokku leppinud, et tulevikus ei toimu arengumaadega läbirääkimisi kahepoolsete või piirkondlike lepingute nende sätete osas, millel võivad olla negatiivsed tagajärjed tervisele ja ravimitele juurdepääsule.

Sellele vaatamata ja tunnustades samal ajal Portugali eesistumise ajal tehtud jõupingutusi, tahaksin küsida, kas avalduse teksti saaks veelgi parandada, eriti selles osas, kus käsitletakse vaeseid arengumaid. See väljend võib segadust tekitada, kuna praegu on tavaks rääkida ainult arengumaadest ja vähemarenenud maade kategooriast. Uue kategooria lisamine muudab olukorra keeruliseks. Eelkõige on oluline rõhutada, et kõik arengumaad, seega ka isegi sellised riigid nagu Brasiilia, India jne, peavad saama olemasolevat süsteemi kasutada, ilma et valitseks oht kahjustavate sätete lisandumiseks tulevikus.

Viimaks, kuid mitte vähem tähtsana tahan öelda, et äärmiselt oluline on rõhutada seni tehtud jõupingutusi teadusuuringute ja tehnoloogia arengu siirde osas lõunapoolsetesse riikidesse. Fraktsioon ALDE on valmis oma nõusolekut andma, sest me arvame, et „ei” ütlemine saadaks kõige suuremate vajadustega riikidele negatiivse signaali ning oleks Euroopa Liidu poolt vastutustundetu, arvestades, et WTO läbirääkimiste taasavamine on ebareaalne.

Kuid see ei muuda asjaolu, et me suhtume endiselt skeptiliselt WTO uuritud ja heakskiidetud mehhanismi tõhususse. Seetõttu, ja ma olen nüüd peaaegu lõpetanud, tahaksin kinnitada, et EL ei jää siia peatuma. Parlament teeb kõik võimaliku, tagamaks, et viimaste kuude jooksul antud tagatistest praktikas kinni peetakse.

Seetõttu palume volinik Mandelsonil, kes kinnitas oma kirjas, et ta ei kavatse TRIPS+ sätete osas läbi rääkida, kõrvaldada Kariibi mere piirkonna riikidega sõlmitava majanduspartnerluslepingu eelnõust nõue ühineda järgmiste lepingutega ning võtta kohustusi järgmiste lepingute ja sätete raames: patendikoostööleping, patendiõiguse leping ja direktiivi 2004/48/EÜ (intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta) intellektuaalomandit käsitlevad sätted, mis sarnanevad ühemõtteliselt TRIPS+ sätetele.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Mandelson, volinik. − Härra juhataja, mul on väga hea meel, et me oleme leidnud vaestes arengumaades ravimitele juurdepääsu käsitlevas tähtsas küsimuses kõiki rahuldava lahenduse. Meie viimaste kuude jooksul toimunud arutelu on olnud viljakas ja ma tahaksin parlamenti tänada intensiivse ja kõrgetasemelise arvamuste vahetuse eest. Komisjon on parlamendi väljendatud mureküsimuste suhtes alati vastuvõtlik olnud ja me jagame neist enamikku. Seetõttu püsis komisjon WTOs toimunud TRIPS-lepingut ja ravimitele juurdepääsu käsitlevas arutelus esirinnas.

Näen selles arutelus võimalust täpsustada komisjoni seisukohti mitmetes küsimustes. Me oleme kõik nõus, et TRIPS-lepingu muutmine on ainult üks ravimitele juurdepääsu probleemi lahendamise osa. Ilmselgelt on vaja ka muid meetmeid, eelkõige parandada vaeste arengumaade tervishoiusüsteeme ja infrastruktuure.

Mõned liikmesriigid kardavad, et mehhanism ei tööta. Seda on kindlasti veel vara väita. Tühistamist rakendavas määruses ja koostöös parlamendiga leppisime kokku, et hindame mehhanismi kolm aastat pärast selle jõustumist ja seda me ka teeme.

Toetame ka Maailma Terviseorganisatsiooni valitsustevahelise töörühma tegevust, et uurida muid meetmeid, mis ravimitele juurdepääsu veelgi parandaksid.

Komisjon on veel kord kinnitanud, et kavatseb järgida Doha deklaratsiooni TRIPS-lepingu ja rahvatervise kohta ning toetab selles sisalduvaid paindlikke võimalusi.

Käesolev arutelu võimaldab mul hajutada ka kõik kahtlused selles osas, mida komisjon AKV riikidega sõlmitavate majanduspartnerluslepingute puhul teeb. Lubage mul kinnitada, et kõnealuste lepingute ja muude tulevaste kahepoolsete ja piirkondlike lepingute puhul vaeste arengumaadega ei nõua komisjon sätteid, mis võiksid mõjutada ravimitele juurdepääsu või kahjustada TRIPS-lepingut ja rahvatervist käsitlevas Doha deklaratsioonis sisalduvaid TRIPS-lepingu paindlikke võimalusi.

Tänu avameelsele ja otsekohesele arutelule saab parlament nüüd komisjoni ettepaneku heaks kiita. Euroopa Ühendus ühineb siis teiste WTO liikmetega, kes on TRIPS-lepingu juba heaks kiitnud. Heakskiitmine võimaldab Euroopa Ühendusel jätkata oma juhtivat rolli ravimitele juurdepääsu küsimuse käsitlemisel.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et ravimitele juurdepääs jääb komisjoni jaoks prioriteediks ja ma olen valmis parlamendiga kõnealuses küsimuses ka tulevikus konstruktiivset koostööd tegema.

 
  
MPphoto
 
 

  Michel Rocard (PSE), õiguskomisjoni arvamuse koostaja. – (FR) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, mul on kahju, et nõukogu ei ole täna õhtul meie arutelus esindatud, sest just tema on olnud seekord meie peamine kontaktisik. Siin valitseb eufooriline meeleolu, kõik on kokkuleppele jõudnud ja homme hääletame me – ma arvan, et ülekaaluka häälteenamusega – TRIPS-lepingu muudatuse ratifitseerimise poolt, mille eesmärk on pakkuda ja mis peaks pakkuma paremat juurdepääsu ravimitele riikides, mis ei ole piisavalt arenenud ning millel puudub ravimitööstus, mis ravimitele juurdepääsu võimaldaks.

Selle pika arutelu jooksul ilmnes, et parlament kahtles süsteemi tõhususes rohkem kui komisjon. Ma usun – ja tahaksin siinkohal tänada nõukogu, kes kuulas seekord parlamenti rohkem kui komisjon – et see viis esmaspäeva hommikul levitatud avalduseni, tänu millele nõustusime, et meievaheline kokkulepe võimaldab meil teha väikese sammu edasi. See on edasiminek, kuid me oleme teadlikud selle edasimineku ebapiisavusest ning meil on selle tõhususe osas kahtlusi. Need kahtlused tuleb kõrvaldada soovituste range kohaldamise abil liikmesriikide ja nõukogu poolt.

Mul on siiski väga hea meel selle üle, mida härra Mandelson just ütles ning kes ühtlasi teatas, et ekspertide rühm püüab leida ka muid meetmeid, mida seejärel hinnatakse, ja ma arvan, et me arutame neid küsimusi kunagi veel kord, kui oleme näinud, kas tõhusus vastab meie ootustele. Igal juhul olen ma rõõmus selle vajaliku etapi positiivse lõpptulemuse üle, ehkki see ei lähe piisavalt kaugele.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papastamkos, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (EL) Härra juhataja, Euroopa Rahvapartei raportöörina tahaksin ma tänada raportööri härra Sousat ja oma kolleegidest parlamendisaadikuid tulemusrikka koostöö eest, see oli rahuldustpakkuv, kuna võimaldas meil ületada teatavad fraktsioonidevahelised erinevused ja säilitada kõnealuses tähtsas küsimuses ühtse seisukoha. Euroopa Parlamendi vastutusalad ei piirdu asutamislepingus sätestatuga; parlament ei ole taandatud ainult heakskiidu andmisele. Juuli resolutsioonis saavutasime poliitilise võidu ja väljendasime ühtset tahet, mis ületas erakonnapoliitika.

Taotlesime komisjonilt ja nõukogult kohustuste võtmist ja saavutasime selle. Nende seisukohad ühtivad suuresti parlamendi seisukohtadega. Võib öelda, et see oli institutsioonidevahelise koostöö proov, võttes arvesse Euroopa Parlamendi uut rolli, mille ta reformilepingu jõustumisel omandab.

Muudatuse heakskiitmist ühenduse poolt toetavad seega tegelikud kohustused, mis tagavad protsessi eduka toimimise. Kohustustega minnakse ka kaugemale: nendega sätestatakse juhised arengumaade rahvatervise küsimuse käsitlemise tervikliku lähenemisviisi kasutamiseks. TRIPS-lepingu muudatuse heakskiitmine Euroopa Liidu poolt saadab arengumaadele positiivse ja lootusrikka sõnumi. Me loodame, et ka teised WTO liikmed kaasatakse aktiivsesse koostöösse.

 
  
MPphoto
 
 

  Kader Arif, fraktsiooni PSE nimel. (FR) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, meie viimasel, juulis toimunud ravimitele juurdepääsu käsitleval arutelul lõpetasin ma oma sõnavõtu sellega, et kutsusin nõukogu ja komisjoni üles võtma selgeid ja ametlikke kohustusi, mis tagaksid Euroopa aktiivse kaasatuse uute lahenduste leidmisse ja Euroopa juhtrolli võitluses iga inimese juurdepääsu eest taskukohastele ravimitele. Me ei saanud rahulduda aruteluga, mille käigus ei võetud konkreetseid kohustusi, ning ma saan märkida, et täna, pärast mitu kuud kestnud arvamuste vahetust kolme institutsiooni vahel, on teatavad meie tehtud ja tõesti soovitud ettepanekud reaalsuseks muutumas.

Lubage mul kõigepealt kiita parlamendi tehtud tööd, mis lisaks on tehtud usaldusväärsusele ja avatusele pidevalt tähelepanu pöörates. Kolme järjestikuse parlamendis hääletamise edasilükkumise põhjuseks oli mure ülemaailmse rahvatervise pärast. See näitas meile, et sõna „solidaarsus” omab Euroopa poliitikas ikka eel tähendust.

Tahaksin seega tänada kõigepealt meie raportööri Sustat tema veenmisjõu ja vastupidavuse eest ning kõikide fraktsioonide variraportööre, kes nende koostöö, jõupingutuste ja ühise veendumusega täidetud kuude jooksul tõusid kõrgemale erakonnapoliitikast ja näitasid, milliseks kvaliteetseks tööks parlament võimeline on. Loodan seetõttu, et nõukogu ja komisjon suudavad tõendada, et viimaste kuude jooksul meie mitmesuguste arvamuste vahetuste vältel ja kirjalikus avalduses võetud kohustusi järgitakse.

Kohustused on järgmised: liikmesriikidel on vabadus kasutada kõiki klausleid, mis lubavad neil toota geneerilisi ravimeid ning eksportida neid arengumaadesse, seejuures mitte ainult vaestesse arengumaadesse; kõnealused arengumaad võivad kasutada kõiki Doha deklaratsiooni paindlikke võimalusi, et varustada oma elanikkonda hädavajalike ravimitega; Euroopa Liit ei käsitle kaubanduslepingute alastel läbirääkimistel rahvatervisealaseid sätteid – ja ma võtan teadmiseks ka voliniku avaldused; ning lõpetuseks, EL rahastab projekte, mille eesmärk on teadusuuringute ja tootmisvõimaluste arendamine kõnealustes riikides.

Need on positiivsed sammud edasi ja me tahame need nüüd oma kapitaliks muuta, kuid tahaksin siiski öelda, et mitte kõik parlamendi tõstatatud küsimused või parlamendi põhjendatud mureavaldused ei saanud teistelt institutsioonidelt oodatud vastuseid. Meie võitlus ravimitele juurdepääsu eest iga inimese jaoks maailmas kestab edasi. Seetõttu jääme äärmiselt valvsaks selle suhtes, kuidas nõukogu ja komisjon täna võetud kohustusi rakendavad, ning samal ajal nõuame jätkuvalt kõigile oma mureküsimustele tulevikus kiiret ja asjakohast vastust. Tuletan meelde, et parlamendi esimene kohustus oli teostada homme vastu võetava mehhanismi hindamine. Mehhanismi suhtes esineb ikka veel kahtlusi ja neid tuleb käsitleda. Kui mehhanism ei ole lahenduseks, peab EL kooskõlas asjaomaste arengumaade suhtes võetud kohustustega tegema asjakohased järeldused ja leidma tõeliselt elujõulise ja jätkusuutliku lahenduse.

Olen seetõttu nõukogu ja komisjoni poolt kohustuste võtmisega rahul ja kutsun niisiis oma fraktsiooni üles homme ratifitseerimise poolt hääletama, ehkki need meie hiljutised pikad töönädalad viisid mind mõttele, et meie saavutatud kollektiivkokkulepe ei ole mitte lõpp, vaid alles algus.

 
  
MPphoto
 
 

  Johan Van Hecke, fraktsiooni ALDE nimel. – (NL) WTO 30. augusti 2003. aasta otsus, millega nähti ette ajutine erand TRIPS-lepingust, on nüüd 6. detsembri 2005. aasta otsusega muudetud alaliseks erandiks. Oma raportis teeb Susta mitmeid väga asjakohaseid märkusi kohustusliku litsentseerimise kohta. Väga paljud elemendid tulevad mulle tuttavad ette mu enda 2005. aasta raportist ajutise erandi Euroopa määruseks muutmise kohta.

Toetan täielikult nõukogu ja komisjoni soovitusi, millele Gianluca Susta on lisanud avis conforme tingimuse. Loodud mehhanism on tõepoolest ainult piiratud lahendus vaestes riikides valitsevale ravimitele puuduliku juurdepääsu probleemile. EL peab aitama arengumaadel leida pikaajalise lahenduse, kuidas saada kõige hädavajalikumaid ravimeid taskukohase hinnaga, ning peab ergutama investeerimist kohalikesse tootmisvõimalustesse. Sellega seoses on muidugi äärmiselt oluline tehnoloogia, teadusuuringute ja tehnilise abi siire.

Siinkohal tahaksin osutada hiljutistele aruannetele, mille kohaselt geneeriliste ravimite turuosa langeb jälle ning selle põhjuseks on ravimitootjate endi poolt nende ravimite odav tootmine, mille patendikaitse on kehtivuse kaotanud. See peab pakkuma võimalusi vaestele riikidele, kus kooskõlas WTO otsusega võib kohustuslik litsentseerimine pakkuda ikka veel lahendust seoses patendiga kaitstud ravimitega.

Kui me ei taha tekitada asjatuid lootusi miljonitele inimestele, kellel ei ole ikka veel juurdepääsu kõige hädavajalikumatele ravimitele, siis on vaja palju, palju enamat kui mehhanism, mille praktilisus on ja jääb väga kaheldavaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Ryszard Czarnecki, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, juhtumisi tegelesin ma 14 aastat tagasi Poola parlamendis vastava allkomisjoni esimehena intellektuaalomandi õigustega seonduvate küsimustega. Täna on mul au teha sedasama Euroopa Parlamendis.

Nagu eelkõnelejadki, tahaksin ma esile tõsta viimaste kuude jooksul tehtud märkimisväärseid edusamme ja tahaksin rõhutada, et Euroopa Parlament on Euroopa Komisjoni ettepaneku parandamisel palju ära teinud. Ma olen täiesti veendunud, et meie kompromissettepanek aitab parandada ravimitele juurdepääsu kolmandates riikides, mis meile peamiselt muret valmistavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Schlyter, fraktsiooni Verts/ALE nimel. (SV) Härra juhataja, kui ma õigesti aru sain, siis nõukogu loeb avalduse enne hääletust, vastasel korral ei ole siduvat kohustust. Paluksin teid jätta välja omadussõna „vaesed” arengumaade puhul. See on varasemates lepingutes olnud täiesti tarbetu ja tähenduseta. On olemas arengumaad ja vähimarenenud maad ning parlament soovib, et mõlemad riikide rühmad mehhanismidest kasu saaksid. Et oleks selge, et me räägime siin ühte keelt. Enne teie kõnes imestasin ma ühe asja üle, härra Mandelson: te ütlesite, et AKV riigid ei pea millegi pärast muretsema, aga siis ütlesite te ka vaesed arengumaad, AKV riigid. Ma loodan, et meie arutelu ei piirdu nendega ja teie kiri Taile ei sea kõnealuses küsimuses piire, aga me peame selgesõnaliselt mõista andma, et arengumaad, kes ei ole kõige vaesemad, vajavad tõhusaks arenguks samuti võimet oma rahvatervist kaitsta, ning me peame neid võimalikult palju aitama ja toetama. Ma loodan, et olete sellega nõus.

 
  
MPphoto
 
 

  Umberto Guidoni, fraktsiooni GUE/NGL nimel. (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, Euroopa Parlamenti on kutsutud üles arvamust avaldama selle kohta, kas WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingute – TRIPS-lepingute – muudatust võiks alaliseks teha, kuna see tooks kiire lahenduse ravimitele juurdepääsu probleemile arengumaades.

Arvestades, et kuni praeguseni ei ole kõnealune muudatus oma tõhusust tegelikult tõendanud, peab Euroopa Parlament oluliseks TRIPS-lepingute muudatuse ratifitseerimisega avanenud võimalust saada kindlamaid tagatisi selle kohta, et ELi ravimitele juurdepääsu käsitlev poliitika on ulatuslik, sidus ja tõhus.

TRIPS-leping, nagu nõukogu on tunnistanud, lahendaks ravimitele juurdepääsu ja rahvatervise probleemi vaid osaliselt; seetõttu on oluline, nagu parlament mitu korda on rõhutanud, et nõukogu kinnitaks oma toetust kõigile neile riikidele, kes kavatsevad kasutada TRIPS-lepingutega pakutud paindlikke võimalusi, et suuta tagada hädavajalikke ravimeid taskukohase hinnaga.

Euroopa Liit peab tegema maailma vaeseimates riikides tervisekriisi ohjeldamiseks rohkem, tagama eelkõige, et need riigid suudavad oma vajadustele ise vastata, ega mitte koormama neid ravimitega seotud sätete osas kahepoolsete või piirkondlike lepingutega, TRIPS+-lepingutega, mis võivad avaldada negatiivset mõju rahvatervisele ja ravimitele juurdepääsu puhul.

Me usume ka, et komisjoni ja nõukogu ülesanne on toetada WTO algatusi TRIPS-eeskirjade lihtsustamiseks ning eelkõige just ravimite kättesaadavuse suurendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Zbigniew Zaleski (PPE-DE). - (PL) Härra juhataja, vahehindamisel on selgunud, et aastatuhande eesmärkide täitmisel oleme saavutanud kõige kehvemaid tulemusi tuberkuloosi, HIV ja malaaria vastu võitlemisel. Maailma Terviseorganisatsiooni statistikast ilmneb, et 2005. aastal suri üle pooleteise miljoni inimese tuberkuloosi, Euroopas oli kõrge suremus selle haiguse tõttu enne Teist maailmasõda. Iga päev sureb 27 000 inimest, sest neil puudub juurdepääs põhilistele ravimitele.

Tervis on heaolu ja majandusliku arengu lahutamatu tingimus ja ma arvan, et meie moraalne kohustus on vähemarenenud maid selles valdkonnas abistada. Üheks positiivseks sammuks on TRIPS-lepingut muutva protokolli toetamine, et võimaldada juurdepääsu ravimitele. See pole täielik lahendus, aga me ei saa seda riski võtmata jätta, kui tahame kaitsta miljoneid inimelusid.

Risk on olemas. Esiteks, litsentsi saamine geneeriliste ravimite tootmiseks, et eksportida neid riikidesse, kes selliseid tooteid vajavad, on seotud mitmesuguste tingimustega, mis võivad inimesed ettevõtmisest eemale peletada.

Teiseks, geneeriliste ravimite tootmine võib luua kuritarvitamist soodustavaid tingimusi nii ravimi saajate kui ka tootjate poolel, ning lisaks on infrastruktuur vaestes riikides nii nõrk, et sinna tootmist üle viia ei ole võimalik. Seetõttu on vajalikud mõned mitmel tasandil abivahendid. Mulle näib, et kõige olulisem on rahaline toetus kohalike tootmiskeskuste loomiseks ja tehnosiirdeks ning investeerimine arendus- ja uuendustegevusse. Me peame näitama üles sotsiaalset solidaarsust kõnealuste riikidega, kuid meie oleme need, kes peavad töötama välja viisi, mis antava toetuse tõhusust kõige rohkem suurendab, ning kaitsma samal ajal enda turgu.

Lõpetuseks, volinik, tahaksin öelda, et komisjonil ja teil endal kui erikomisjoni esimehel on palju võimalusi uute ideede esitamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Erika Mann (PSE). (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, küsimus, mida me täna arutame ja mille üle homme hääletame, on väike, aga oluline panus institutsioonide – komisjoni, nõukogu ja parlamendi – vahelise koostöö ülesehitamisse.

Kõnealuses menetluses on parlamendi ainsaks valikuks ettepanek heaks kiita või tagasi lükata. Viis, kuidas raportöör Susta ning kõik variraportöörid – ja siinkohal tahaksin eriti tänada Kader Arifi minu fraktsioonist – ettepanekut on käsitlenud, suurendas märkimisväärselt parlamendi ette kindlaksmääratud tegevuse ulatust.

Kuid tahaksin tänada ka volinikku, kes selgesõnaliselt osutas, et kõnealune kokkulepe, kõnealune protokoll, mille üle me homme hääletame ja mille liikmesriigid seejärel ratifitseerida saavad, on ainult üks komponent – küll oluline, aga siiski vaid üks komponent – ja et tuleb võtta veel palju meetmeid, et anda arengumaadele ja farmaatsiasektoris tootmisvõimsuseta riikidele tõeline võimalus, mida nad oma kodanike hädavajalike ravimitega varustamiseks vajavad.

Praegu tehtud samm aitab meid koostöös ja eriti siis, kui parlament saab rohkem õigusi paljudes muudes poliitikavaldkondades, näiteks kaubanduse valdkonnas.

Tahan öelda edasi siirad tänud nõukogule ja komisjonile ning kõigile teistele parlamendisaadikutele, kes tegid võimalikuks sellise paindlikkuse saavutamise, nagu meil praegu on.

 
  
MPphoto
 
 

  Francisco Assis (PSE). - (PT) Volinik, daamid ja härrad, kõnealuse küsimuse eetilist tähtsust arvestades on meie praegune arutelu poliitiliselt väga oluline. Kahesus intellektuaalomandi kaitse ja vähemarenenud maade elanikkonna tervise ja heaolu edendamise näol tekib huvide konfliktist, mida saab lahendada ainult väärtusi võrreldes.

Lihtsamalt öeldes, vastanduvad pooled on selged. Ühelt poolt on meil teatav vaieldav intellektuaalomandi kaitsmise mudel, mis toetub argumendile, et vaja on stimuleerida uuendustegevust ja sellele järgnevat teaduslike teadmiste levikut, ning samal ajal teiselt poolt on meil miljoneid vaeseid inimesi, kes elavad nappide ressurssidega riikides ning keda ei saa jätta majanduslike põhjuste tõttu kannatama ja surema, kui meil on olemas teadmised nende elu päästmiseks.

Käesoleva võrdluse abil on selge, kumb pool seondub põhiväärtustega. Erinevatel aegadel ja erinevates kohtades on juba tehtud teatavaid samme, et intellektuaalomandi kaitse süsteemi paindlikumaks muuta ja edendada kõigi jaoks ravimitele juurdepääsu. Kuid ilmneb, et need edusammud ei ole olnud piisavad. Praegu kõne all olev mehhanism on ainult vahend valusa probleemi leevendamiseks.

Me peame kaugemale minema. Parlament on vastavas suunas osutanud, andes otsustava panuse, et ergutada ELi võtma seisukohta, mis oleks kooskõlas tema alusväärtustega. Praegu leitud lahendus peegeldab parlamendi soove ja tahaksin seetõttu kiita nõukogu eesistujariiki tema jõupingutuste eest, et saavutada avaldustes ja kohustuste võtmises kajastuv seisukoht, mis näitab Euroopat tema parimast küljest – poliitilise ühendusena, mis järgib vaieldamatuid humanistlikke väärtusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval kell 12.

 

19. Elukestva õppe kvalifikatsiooniraamistik (arutelu)
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Mario Mantovani tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimel koostatud raport (A6-0245/2007) ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (KOM(2006)0479 – C6-0294/2006 – 2006/0163(COD))

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Mandelson, volinik. − Härra juhataja, tahaksin tänada Mario Mantovanit ja anda talle ning vastutavatele parlamendikomisjonidele edasi komisjoni tä