Daniel Strož (GUE/NGL), (kirjalikult). − (CS) On mõistlik eeldada, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kätteandmist, nagu esitatud teisele lugemisele (nõukogu ühine seisukoht), panustab nii füüsiliste kui juriidiliste isikute õiguskindluse tugevdamisele liikmesriikides. On üldteada, et ülal nimetatud dokumentide kätteandmine on tõsine küsimus, mis omab olulist mõju nii kohtumenetlusele kui ka tsiviil- ja kaubandussuhetele. Usun, et Euroopa Parlamendi soovitus on kooskõlas katsega toota ühenduse tasandil kõrgetasemelist õigusloomet.
Daniel Strož (GUE/NGL), kirjalikult. − (CS) Seoses ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vaheliste tagasivõtu- ning lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingutega, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi poolt heakskiitmisele, usun, et niivõrd kuivõrd need lepingud – ning teised sarnased lepingud Lääne-Balkani riikidega – omavad tähtsust üldiselt õigusriigi põhimõtte ning terrorismivastase võitluse tugevdamisel, tuleks illegaalse immigratsiooniga seotud küsimused lahendada esmajärgus majanduslike ja poliitiliste vahenditega. Lisaks sooviksin ma rõhutada teist olulist asjakohastes raportites mainitud faktorit, milleks on, et nende lepingute sõlmimine toob Makedooniale ja teistele Lääne-Balkani riikidele kaasa märkimisväärse rahalise koormuse. Arvestades nende riikide majanduslikku olukorda, on hädavajalik, et Ühendus annaks kohast ning tõhusat abi, eriti rahalist.
Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikult. – (NL) Mäletan, et 60ndate alguses kehtisid tollastele Euroopa Ühenduse riikide elanikele ja endise Jugoslaavia Sotsialistliku Vabariigi elanikele vastastikused viisanõuded. Õige pea need viisanõuded kaotati.
See tähendas, et tol ajal olid Jugoslaavia moodustanud seitsme riigi rahvad vabad reisima pea kogu Euroopas. See ei ole muutunud üksnes ELi liikmesriigi Sloveenia ning kandidaatriigi Horvaatia jaoks. Kõigi teiste alade elanikud, sealhulgas kandidaatriigi Makedoonia elanikud, on alates 1992. aastast ELi liikmesriikidest ära lõigatud. Alates sellest ajast üles kasvanud noor põlvkond on vaevalt nende endi riigipiiridest väljapoole saanud. ELi riikide saatkondades Makedoonia pealinnas Skopjes leiate suured sildid, mis loendavad suure hulga rangeid kohustusi. Neile saavad kergelt vastata vaid kurjategijad, kuid mitte üliõpilased, uurijad ja ajakirjanikud.
Toetan nimetatud isikukategooriatele alates 2008. aastast parendatud juurdepääsu ning viisatasu alandamist 35 euroni. Erinevalt mõnest teisest oma fraktsiooni liikmest ei näe ma biomeetrilise registreerimise juurutamist põhjusena selle parenduse tagasilükkamiseks. Kahetsen tingimuslikku müüki tagasivõtupoliitika valdkonnas, mis ei taga puudutatud pagulaste adekvaatset kaitset.
Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine Saksamaa ja Prantsusmaa (La Réunion) rahvastike, kes olid vastavalt jaanuaris ja veebruaris looduskatastroofide ohvriks, aitamiseks, tõestab vaatamata hilinemisele selle fondi asjakohasust ja tähtsust liikmesriikide abistamisel.
Võttes arvesse nõukogus tekkinud ummikseisu otsuse langetamisel komisjoni ettepaneku osas selle fondi parandamiseks, rõhutaksime, et piirkondlike katastroofide jätkuvat abikõlblikkust tuleb kaitsta. Euroopa Parlament on varasemalt kinnitanud, et „Euroopa Solidaarsusfond peaks jätkuvalt võimaldama tegutsemist katastroofide korral, mis olles märkimisväärsed, ei saavuta nõutud miinimumtaset ning samuti võimaldama abi andmist eriolukorras juhtudel, kus katastroof mõjutab tõsiselt ja pikaajaliselt spetsiifilise piirkonna rahvastiku enamuse elamistingimusi”.
On hädavajalik tunnustada Vahemere looduskatastroofide erilisi tunnuseid nagu põuad ja tulekahjud – eriti seoses ajaliste piirangutega ning valitavate tegevustega – ning katastroofi korral võimalust anda ulatuslikumat rahalist abi „ühtekuuluvuse” riikidele ja „ühtlustatavatele” regioonidele. Samuti tuleb hinnata ELi põllumajanduskatastroofide fondi loomist.
Françoise Castex (PSE), kirjalikult. – (FR) Proua Castex hääletas Susta raporti poolt, mis käsitleb protokolli, millega muudetakse intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (TRIPS-lepingut).
Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni prantslastest liikmete jaoks tähendab siinkohal saavutatud kokkulepe, mis lubab riikidel toota geneerilisi ravimeid ning eksportida neid vaestesse arenguriikidesse, mis ei ole võimelised neid ravimeid ise tootma, olulist sammu edasi.
Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni prantslastest liikmete jaoks annab see raport positiivse panuse rahvatervise probleemi lahendamisele, mis on selgelt tõsist muret tekitavaks küsimuseks.
Proinsias De Rossa (PSE), kirjalikult. − Hääletasin TRIPSi ning ravimitele juurdepääsu lepingut muutva protokolli poolt, sest ma usun tugevalt, et EL peaks olema peamine pool rahvatervise ja ravimitele juurdepääsu edendamisel kolmandas maailmas. See protokoll on samm õiges suunas.
Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) „Intellektuaalomandi” kaitse standardite juurutamisega seonduvad kulud „arenguriikide” farmaatsiasektorites on olnud teada juba pikka aega.
Nendes riikides „intellektuaalomandi õiguste” kohaldamisega tervise valdkonnas, eriti selliste haiguste vastases võitluses nagu malaaria, HIV/AIDS ja tuberkuloosi, põhjustatud dramaatilist ja vastuvõetamatut olukorda on esile toodud ja selles osas hoiatusi tehtud juba pikka aega.
Seega me tunneme, et raport kujutab võimalust, mille enamus selles kojas kaotanud on, asuda oma pädevuse piires humanistlikule positsioonile ning võidelda selgelt poliitika poolt, mis lõpetaks farmaatsiasektoris intellektuaalomandi õiguste kehtivuse.
Peitudes idee taha, et protokolli läbirääkimine näib väga raske, on enamus sellest kojast kirjutanud alla nõukogule suunatud katteta tšekile, sest sellised ähmased soovitused saavad tuua kaasa üksnes olukorra jätkumise, luues rahalisi ja õiguslikke takistusi, mis ei võimalda neil väheste ressurssidega riikidel pääseda juurde selles valdkonnas tehtud teaduslikele ja tehnoloogilistele edasiminekutele.
Põlgame fakti, et selle ebainimliku poliitika kaudu saavad eriti kasu rahvusvahelised ravimiettevõtjad, mis säilitavad oma muinasjutulised kasumid paljude elude hinnaga.
Richard Corbett (PSE). - Proua juhataja, hääletamise järgselt on parlament otsustanud oma istungjärke jäädvustada kirjalikult sõna-sõnalise salvestisena kui ka audiovisuaalse salvestisena. See omab muidugi mõju eelarvele ning ma kehutaksin juhatust olukorda hindama, sätestama vajalikud eelarvemuudatused või esitama uue ettepaneku, kui soovitakse, et komisjon selle asja üle vaataks.
Arvestades koja väga suurt enamust selles küsimuses, kahtlustan ma pigem, et parlamendi soov on võrdlemisi selge, nii et ma arvan, et see on esmajärguliseks asjaks, millega tuleb tegeleda.
Graham Booth (IND/DEM), kirjalikult. − Kõigi arutelude protokollimine ning nende avalikkusele kättesaadavaks tegemine võib soodustada euroskeptilisust. Samuti võimaldab see ELil hoobelda enama läbipaistvusega, kuigi tegelikkuses teeb see demokraatia parendamiseks vähe, sest Euroopa Parlamendil pole õigusloome algatamise õigust ning Euroopa Komisjon saab parlamenti ignoreerida. ELis algatab ELi õigusloome mittevalitud komisjon ning see ei paku vähimatki läbipaistvust.
Võimalus teha kõnedes nädala jooksul parandusi (4. muudatusettepanek) oli hästi kavatsetud ning kaitseks parlamendiliikmeid vigade eest, kuid selliselt hilineksid ELi viimase hetke uudised tõenäoliselt nädala võrra, takistades vabal ajakirjandusel avalikkuse informeerimist. Seetõttu hääletasin ma raporti vastu.
Derek Roland Clark (IND/DEM), kirjalikult. − Kõigi arutelude protokollimine ning nende avalikkusele kättesaadavaks tegemine võib soodustada euroskeptilisust. Samuti võimaldab see ELil hoobelda enama läbipaistvusega, kuigi tegelikkuses teeb see demokraatia parendamiseks vähe, sest Euroopa Parlamendil pole õigusloome algatamise õigust ning Euroopa Komisjon saab parlamenti ignoreerida. ELis algatab ELi õigusloome mittevalitud komisjon ning see ei paku vähimatki läbipaistvust.
Võimalus teha kõnedes nädala jooksul parandusi (4. muudatusettepanek) oli hästi kavatsetud ning kaitseks parlamendiliikmeid vigade eest, kuid selliselt hilineksid ELi viimase hetke uudised tõenäoliselt nädala võrra, takistades vabal ajakirjandusel avalikkuse informeerimist. Seetõttu hääletasin ma raporti vastu.
Bruno Gollnisch (ITS), kirjalikult. – (FR) Corbetti raport soovitab, et 10 miljoni euro säästmiseks aastas ei tuleks enam parlamendi menetluste sõna-sõnalisi raporteid tõlkida kõigisse ametlikesse keeltesse. Juurdepääs aruteludele igas keeles oleks siis tagatud internetis kättesaadavate audiovisuaalsete salvestiste kaudu, kuigi parlamendiliikmetel oleks võimalus paluda teatud väljavõtete tõlget.
Siiski, mitte igaühel Euroopas pole interneti lairibaühendust ning veelgi enam, on tehtud ettepanek, et parlamendiliikmete tõlketaotlused oleksid piiratud umbes kolmekümne lehega aastas. Mida härra Corbett välja pakub, on seega piirata Euroopa kodanike juurdepääsu nende tööle, kelle nad on valinud endid esindama ning kaitsma nende huvisid Euroopa Liidus. See on vastuvõetamatu. See on seda enam vastuvõetamatu, kuivõrd samal ajal kulutab see sama institutsioon 100 miljonit eurot aastas omaenda propageerimisele. Rääkimata komisjonist, mis kulutab enam kui 200 miljonit eurot aastas üliolulistele tegevustele nagu näiteks laiaulatuslikule pornograafiliste interneti videote levitamisele, mis peaksid propageerima Euroopa kino.
Õnneks on terve mõistus – või pigem surmahirm valijaskonna ees – enamiku meie kolleegide hulgas ülekaalus ning mitmekeelsus on säilinud.
Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Lükkame kindlalt tagasi raportis tehtud ettepaneku, et suuliseid ettekandeid peaks avaldama üksnes sõna-sõnalises protokollis nende originaalkeeles.
Euroopa Parlament püüab teha suurt numbrit faktist, et sõnavõtjad räägivad Euroopa fraktsioonide eestkõnelejatena kogu Euroopaga, kuid samal ajal kärpides tõlkimist erinevatesse keeltesse, keelame me avaldustele järgneva juurdepääsu ning piirame kättesaadavust.
Kui meil on demokraatlikult toimiv EL, siis me peame olema valmis selle eest maksma. Organisatsioon, mis eraldab enam kui 360 miljardit rootsi krooni protektsionistlikule põllumajanduspoliitikale, peab olema valmis maksma 90 miljonit rootsi krooni näitamaks austust ELi kodanike vastu.
Siiski, kui tõlkekulusid peetakse tulevikus mittetoetatavateks, peab miinimumiks olema see, et sõna-sõnalised protokollid sisaldavad sõnavõtja originaalkeelset sõnavõttu ning selle ingliskeelset tõlget.
Patrick Louis (IND/DEM), kirjalikult. – (FR) Fraktsiooni Iseseisvus/Demokraatia prantslastest liikmed hääletasid Corbetti raporti Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 173 muutmise kohta, mille sihiks on kaotada parlamendi arutelude täielik ja süstemaatiline tõlkimine, vastu.
Idee arutelude avaldamise taga, mis kohaldub sarnaselt kohtumenetluste ning poliitiliste arutelude suhtes, on üks demokraatia aluspõhimõtetest.
Avaldamine aitab vähendada ideoloogilist eelarvamust, suvalisust, tagatoapoliitikat ning räpaseid mänge. Muidugi põhineb see eeldusel, et kõigil on juurdepääs täielikult avaldatud menetlusprotokollile nende omas keeles, kindlustades, et samad sõnad väljendavad tõesti kõigile samu mõisteid.
Kes Euroopa rahvastest oleks võimeline arutelu lugema ja seda mõistma, kui sellest esitatakse kahekümnes keeles segapuder?
Ilmselt oleks see samane sellega, kui keegi üritaks aru saada niinimetatud „lihtsustatud” lepingust ning püüaks asendada olemasolevates lepingutes 400 uut tingimust, sest ka siin nähtavasti ei ole konsolideeritud versiooni ratifitseerimise protsessi vältel kättesaadavaks tehtud.
Vastamisi liikmesriikide elanike kasvava kinnisusega, näib Euroopa Liit olema võimeline kuvama mitte midagi enamat kui segadusse ajamist, kummutamist ning varjamist.
Jules Maaten (ALDE), kirjalikult. – (NL) Parlamendi sekretariaadi otsus täiskogu arutelusid igas keeles mitte enam avaldada jäi 2006. aastal märkamata. Parlament on nüüd selle otsuse ära muutnud. Nõustun, et liialt palju aega ja raha kulutatakse arutelude ja dokumentide tõlkimisele meie Liidu 23 ametlikku keelde. On kahju, et meile ei esitatud kompromisslahendust, mille kohaselt tõlgitaks arutelud inglise ja prantsuse keelde, nii et protokollid oleksid endiselt lisaks audiovisuaalsele vormile kättesaadavad ka kirjalikus vormis.
Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Mitmekeelsus on midagi palju enamat kui Euroopa Liidu kultuurilise mitmekesisuse väljendus. Organisatsioonis, milles suveräänsed ja iseseisvad riigid on ühinenud, et kindlustada läbi koostöö nende kodanikele parimad eelised, ilma mistahes etapis vaba ja suveräänse riigi staatusest loobumata, kujutab mitmekeelsus tunnistust võrdõiguslikkust suhtest kõigi liikmete vahel.
See põhjus üksi on meile piisavaks, et kaitsta mitmekeelsuse jätkumist Ühenduse institutsioonide funktsioneerimises. Siiski võib siia lisada teisi argumente. Mitmekeelsest sisemisest suhtlusest loobumine tähendab potentsiaalselt Euroopa Parlamendi liikmete, kellel on täielik õigus end oma emakeeles väljendada, poliitilise tegevuse võimalikkuse vähendamist. Veelgi enam, kui me minimiseerime mitmekeelsuse oma välises suhtluses, võime me lõpetada institutsiooni, mis kulutab palju energiat, et viia EL oma kodanikele lähemale, kaugendamisega.
Viimaseks on esitatud majandusargumendile vastumajandusargument: Euroopa rahvaste lingvistiline mitmekesisus ning mitme keele oskus peab olema konkurentsieelis, mitte kulu.
Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Corbetti raporti poolt kodukorra artikli 173 muudatusettepaneku kohta, mis käsitleb menetluste sõna-sõnalisi protokolle, kuigi ma kahetsen kõikide selliste muudatusettepanekute vastu võtmist, mis soovitavad protokollide sõna-sõnalist tõlkimist kõigisse ametlikesse keeltesse.
Nendele tõsistele mitmekeelsuse toetajatele ütleksin ma teatud määral eufemistlikult, et on väljamõeldis väita, et ilma tõlkimisprotsessita oleks Euroopa Parlament ainsaks parlamentaarseks assambleeks maailmas, mille kõiki menetlusi ja arutelusid ei ole tõlgitud paberkoopial kõigisse asjakohastesse keeltesse. See on väljamõeldis, mis ulatub kuni selleni, et on kokku lepitud, et mitmekeelset versiooni ei tule mitte üksnes alles hoida, vaid samuti tuleks teha samaaegselt kättesaadavaks selle tõlge kõigisse ametlikesse keeltesse nii kõigi koja parlamendiliikmete aga ka avalikkuse taotlusel. Mulle näib, et see on tõesti peamine osa.
Viimasena ma kahetsen, et parlament ei ole nõustunud dokumentidele juurdepääsu küsimuses vastu võtma laialdasemat lähenemist: ütlen mitmekeelsusele jah, tuhat korda jah. Siiski olen jätkuvalt niinimetatud keelelise mitmekesisuse kaitsmisele vastu, kui seda kasutatakse vabandusena nende poolt, kes toetavad status quo’d ning on avalikult muutusele vastu.
Marianne Thyssen (PPE-DE), kirjalikult. – (NL) Hääletasin Corbetti raporti vastava ettepaneku vastu ning tegin seda samadel põhjustel, mille tõttu ma olen varasemalt olnud vastu selle koja istungjärkude sõna-sõnaliste protokollide tõlkimise eelarve vähendamisele.
Parlamendis on suuline kõne pühamast püham. Mida me lausume, ei ole lihtsalt lõik päevauudistes, kui meil veab – see on osa demokraatlikust õigusloomeprotsessist. Selle kättesaadavaks tegemine Euroopa ametlikes keeltes ei ole luksus. Tõlkimine on poliitiliselt vajalik kohase arhiveerimise süsteemi jaoks, mis lõppude lõpuks teenib informatsioonile vaba juurdepääsu tagamist.
Me peame taluma meie tähtsa otsuse valida mitmekeelsus, tagajärgi ning mitte lubama sellel salamahti kaduda. Eneseaustusega parlament ei loobu oma traditsioonilisest arhiveerimissüsteemist. Kui meil on vaja kokku hoida, oleks meil parem valida muud eelarvevaldkonnad. Igal juhul jään ma oma vaate juurde, et mitmekeelsusele truuksjäämine on vajalik austuse väljendus ELi erinevate kultuuride ja keelte vastu ning demokraatia õnnistus.
David Martin (PSE), kirjalikult. − Hääletasin selle raporti poolt, mis propageerib Euroopa statistika haldamise nõuandekogu loomist vastuseks komisjoni ettepanekule parandada ELi ülese statistika kogumist.
David Martin (PSE), kirjalikult. − Hääletasin selle sirgjoonelise raporti poolt, mis pakub välja ühenduse statistilise teabe poliitika Euroopa nõuandekomitee loomise. Parlamendi poolt vastu võetud muudatusettepanekud kindlustavad samuti komitee tõhususe ning mõjutavad selle nimetust ja koosseisu.
Roberta Alma Anastase (PPE-DE). - (RO) Tänane hääletus härra Mantovani raporti suhtes on tähtis stiimuli tõttu, mille see annab Euroopa poliitikale elukestva hariduse poliitika valdkonnas.
Uurides praegust olukorda selles valdkonnas ning selle seost tööjõuturuga, tõestab Mantovani raport meile veelkord reaalsuse olemasolu, milles me oleme mitmeid aastaid elanud, kuid mille osas puudub kindel ja kooskõlaline poliitika, mis selle väljakutsetega toime tuleks. Seega ma usun, et uusi ettepanekuid on oluline rakendada niipea kui võimalik. Tegelikkuses sooviksin ma juhtida tähelepanu sallivuse hariduse tunnustamise ning propageerimise olulisusele kogu Euroopa Liidu territooriumil. See on ainus viis, kuidas hoida ära tööjõuturu mobiilsuse poolt sotsiaalselt tõrjutud rühmade genereerimist, mille käitumine muutuks varem või hiljem normist kõrvalekalduvaks.
Françoise Castex (PSE), kirjalikult. – (FR) Proua Castex hääletas Mantovani raporti poolt, mis käsitleb Euroopa kvalifikatsioonide raamistiku loomist.
See Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni prantslasest liige tervitab Euroopa kvalifikatsioonide raamistiku juurutamist tulevikus, mis aitab kaasa töötajate ja õppijate riikidevahelisele mobiilsusele, vastates samal ajal tööjõuturu nõudmisele ühise referentspunkti järele kvalifikatsiooniastmete ülekandmiseks.
Vastavalt ettepanekule peaks kõik kvalifikatsioonid alates kohustusliku hariduse lõpust kuni kõrgeima ülikoolihariduse ja tööalase koolituse tasemeteni (komisjoni esialgne dokument puudutas üksnes üldhariduse kvalifikatsioone), klassifitseerima vastavalt ühele kaheksast referentstasemest, põhinedes teadmistel, võimetel ning omandatud oskustel.
Proua Castex usub, et ühe liikmesriigi kvalifikatsioonide võrdlemise, tõlkimise ja kohandamise tööriistana teise liikmesriigi omadega, austab Euroopa kvalifikatsioonide raamistik Euroopa Liidus eksisteerivat sertifitseerimissüsteemide mitmekesisust ning kvalifikatsioonide rikkalikust. See on tööriist, mis aitab samuti kaasa Euroopa kodanike suuremale mobiilsusele.
Nüüd on liikmesriikide kohustuseks alustada tohutu ülesandega klassifitseerida Euroopa kvalifikatsioonide raamistiku referentstasemed, vastasel juhul on see määratud jääma tühjaks kestaks.
Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) See raport sisaldab mitmeid vastuolusid ning me oleme kriitilised Euroopa kvalifikatsioonide raamistiku loomist käsitleva kompromissi suhtes, mida Euroopa Parlamendi enamus aktsepteerib. Vaatamata sellele omab erinevate liikmesriikide vaheliselt kvalifikatsiooni tunnustamine positiivseid aspekte, mida tuleks toetada.
Siiski toob lõplik tekst esile Euroopa Parlamendi föderalistliku iseloomu, sätestades liikmesriikides kasutatavate erinevate haridus- ja koolitussüsteemide kohandamise ja võrdlemise spetsiifilised tähtajad, hoolimata täpsustamisest, et järgneva paari aasta jooksul ei ole see siduv.
Rõhutaksime, et hariduspoliitika on liikmesriikide ainuvastutusalas, mis on põhjuseks, miks me tunneme, et välja pakutud „adaptsioon” rikub seda põhimõtet.
Peame sidet Bologna protsessiga ning hariduse kommertsialiseerimise trendi, mille raames rõhutatakse „töökõlblikkust” ja tööjõuturu Lissaboni tegevuskavaga sidumise väljavaateid, negatiivsust.
Carl Lang (ITS), kirjalikult. – (FR) See raport käsitleb elukestva õppe kvalifikatsioonide sertifitseerimist ühenduse tasandil. See on täielikult soovitav meede ning seda tuleks julgustada. Vaatamata sellele lükkan ma dokumendis kasutatud rahvusvahelise põhjenduse tagasi, meenutades eriti Lissaboni strateegiale osaks saanud täielikku kaotust.
Selles tekstis sisaldub euroopastumise ideoloogia element. On kirjutatud, et pühamast püham globaliseerumise eesmärk on meie üheks ja ainsaks pääsemise lootuseks ning et globaliseerumine on nii majanduslikult kui sotsiaalselt kasulik. Minu arvates hävitab ultraliberaalne globaliseerumine masin riikide majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise iseloomu.
Veelgi enam, raport üksnes viitab võimalikule edasiminekule, kui millelegi tulevikus. Kas me ei peaks vaatama olevikku, kui me püüame analüüsida ebaõnnestumisi ja kahju, mida globaliseerumine on juba meie ühiskonnale tekitanud?
Silmitsi sellise pimeduse, vastutustundetuse ning ebaadekvaatsusega, kavatsen ma hääletada selle raporti vastu.
Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. − (PL) Proua juhataja, ma hääletasin raporti Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovituse kohta, mis käsitleb elukestvale õppele Euroopa kvalifikatsioonide raamistiku loomist, vastu võtmise poolt.
Euroopa ühiskonna areng tulevikus saab olema aina enam sõltuv haridusest, teaduslikust uurimistööst, innovatsioonist ja tehnoloogiast. See on põhjuseks, miks on nii oluline toetada liikuvust kogu Euroopa tööjõuturul. Olen veendunud, et Euroopa kvalifikatsioonide raamistiku loomine hõlbustab juurdepääsule Euroopa tööjõuturule.
Raportöör härra Mantovani on õigesti juhtinud oma raportis tähelepanu sellele, et alates 2012. aastast peaksid kõik kvalifikatsioonide sertifikaadid, diplomid ning Europass dokumendid vastama kohasele Euroopa kvalifikatsioonide raamistiku tasemele. Euroopa kvalifikatsioonide raamistikku tuleks kasutada kvalifikatsiooni võrdlustasemete hõlbustamiseks. Liikmesriikidele on väga oluline koguda toetust Euroopa kvalifikatsioonide raamistiku rakendamisele, eriti parimate tavade vahetamisele. Raportis mainitud Euroopa kvalifikatsioonide raamistiku nõuandekogu ülesandeks on kindlustada koostööprotsessi sidusus ning seda jälgida.
David Martin (PSE), kirjalikult. − Hääletasin selle raporti poolt, mille eesmärgiks on Euroopa kvalifikatsioonide raamistiku loomine, et aidata kaasa inimeste omandatud kvalifikatsioonide tunnustamisele kogu ELis. See viiks liikuvuse parendamiseni inimeste jaoks, kes soovivad töötada teises liikmesriigis, luues neutraalse ja usaldusväärse erinevate kvalifikatsioonide võrdlemise referentspunkti.
Andreas Mölzer (ITS), kirjalikult. − (DE) Teoorias peaks olema võimalik, et erialast kvalifikatsiooni tunnustatakse igas liikmesriigis ning et selle suhtes kohalduvad samad tingimused kui riigisisesele tööjõulegi. Praktikas esineb aga endiselt probleeme, millega on vaja tegeleda. Näiteks on midagi ilmselgelt valesti, kui Austria kogenud õpetajal nõutakse Saksamaal sama töö tegemiseks kahe-aastase praktilise koolituse läbimist. Mõnedes liikmesriikides ei kuritarvitata töölesuunamisi ära mitte üksnes selleks, et palgata kõrge kvalifikatsiooniga akadeemiliste kraadidega töötajaid nii odavalt kui võimalik, vaid ka selleks, et luua barjääre teatud elukutsetele.
Ebasoodsad töötingimused, mis algselt mõjutasid üksnes madalapalgalist sektorit, on juba ammu üle kandunud ka oskustöötajatele. EL ei tohi anda „sinise kaardi” skeemiga sellele trendile edasist tõuget. Kui me vaid oleme valmis neile kohaselt tasu maksma, on meil piisavalt kvalifitseeritud töötajaid.
Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Euroopa kvalifikatsioonide raamistiku vastuvõtmine tugevdab ELi sekkumist liikmesriikide haridussüsteemidesse, ühtlustamist ning kohandumist ette määratletud kvaliteedi ja sooritusindikaatoritele. See on veel üheks viisiks, kuidas asendada haridust paindliku „õppimisega”, mis asetseb väljapool sotsiaalselt määratud hariduse omandamise protsessi. Teadmised asendatakse lühikese, pealiskaudse jätkuva koolitusega, mis varustab töötajad mis tahes oskustega, mida kapital parasjagu vajab.
Neid kvalifikatsioone ei tunnustata mitte iga riigi formaalse haridussüsteemi poolt väljastatud sertifikaatide alusel, vaid sertifitseerimiseksamite alusel, mida korraldavad töötajate kontrolli all olevad organisatsioonid. See edendab veelgi eraldatust kraadi sertifikaatide ja karjääri tegemise võimaluste vahel.
Erinevate haridustasandite ning õppevormide ühendamine, mille eesmärk on asetada kogemustest õppimine samaväärsele tasemele süstemaatilise haridusega, on katse vähendada töötajate õigusi ning viia töötajate palgad alla madalaimale võimalikule tasemele.
Elukestva õppimise süsteemi ning tööalase kvalifikatsiooni sertifitseerimise kaudu on ELi laiem eesmärk allutada kogu haridus turu prioriteetidele ning tugevdada kapitali kasumlikkust. See on täielikult vastuolus töötajate ja noorte haridusvajadustega.
Nendel põhjustel hääletame me raporti ja komisjoni ettepaneku vastu.
Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. − (SK) ELis on muutunud tööjõu riikidevaheline mobiilsus vältimatuks: laienemisjärgselt on see EL 27 igapäevane reaalsus. Neid muutuseid saadavad nõuded innovaatilisema ja paindlikuma hariduse järele, mis valmistaks eurooplasi ette modernsel tööjõuturul, kus haridus on kõigile vanusegruppidele ja ühiskonnakihtidele baaseelduseks, integreeruma.
Hääletasin härra Mario Mantovani raporti ettepaneku, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitust Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas, poolt, kuna olen veendunud, et see on ainsaks teeks Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamiseks.
Euroopa kvalifikatsiooniraamistik põhineb kaheksal vertikaalsel tasandil, mida nimetatakse „võrdlustasemeteks”, mis omakorda defineeritakse kolme horisontaalse kriteeriumi kaudu – teadmised, oskused ja pädevus – võimaldades seega õpingute lõpetamisel tööjõuturul paremini integreeruda.
Selleks, et Euroopa kvalifikatsiooniraamistik oleks edukas, on absoluutselt hädavajalik, et liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid rajaksid oma koostöö ellurakendamise faasis vastastikkusele usaldusele.
Euroopa tööjõuturu struktuur on muutumas ning me näeme ilmnevat vajadust läheneda haridusele paindlikult. Liikmesriigid peaksid seega kasutama Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku, et parandada elukestva õppe programme. Samuti on vaja, et nii tööandjad kui Euroopa kodanikud mõistaksid kvalifikatsioonide praktilist tähtsust. See viib suurema ning kõige olulisemalt, tõkkevaba, tööjõu mobiilsuseni ELis.
José Albino Silva Peneda (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Majanduse globaliseerumine on küsimus, millele Euroopa ei ole veel leidnud selget ja veenvat vastust.
Enam globaliseerunud majandus eeldab muutusteks valmisolekut, mis tähendab suuremat mobiilsust.
Ühise võrdlusraamistiku loomine erinevatest süsteemidest pärinevate kvalifikatsioonide tunnustamiseks, võrdlemiseks ja ülekandmiseks on ülioluline Euroopa projekti otsustava komponendi arenguks, teiste sõnadega selleks, et hõlbustada töötajate mobiilsust nende kvalifikatsioonide teisaldatavuse teel.
Meie töötajate parem koolitamine, mis on kombineeritud nende teadmiste, oskuste ja võimete tunnustamise harmoniseeritud süsteemiga, aitab kaasa mobiilsusele ning siseturu arengule.
Euroopa töötajate suuremad ja paremad oskused aitaks kindlustada meie ettevõtete parema korralduse, enama innovaatilisuse ning parandatud konkurentsivõimelisuse.
Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE). – (LT) On kahju, et SIS II käivitamine on edasi lükatud. Oleme täna selles olulises küsimuses vastu võtnud resolutsiooni. Oleme ajakavast niivõrd maha jäänud, et on hädavajalik leida olukorrast väljapääs, mis võimaldaks meil kasutada SIS 1+ võrgustikku alates 13. novembrist 2008.
Nüüd on selge, et SIS II rakendamiseks eraldatud inim- ja rahalisi ressursse tuleb jagada kolme samaaegselt arendatava projekti vahel: SIS II, SISone4all ning kommunikatsiooni infrastruktuuri installeerimise, opereerimise ja haldamise vahel.
See on põhjus, miks minu arvates on ressursside õige jaotamine ELi ja liikmesriikide vahel väga tähtis. Siiski, arvestades projekti tähtsust seoses ELi julgeolekuga, on ilmselge, et SIS II on prioriteet. Peame eraldama rahalisi vahendeid ELi julgeolu ning kommunikatsiooni infrastruktuuri arendamise jaoks.
Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) „Tühiku täitmiseks” Schengeni infosüsteemi (SIS) laiendamise ajal, mis sisaldab viisainfosüsteemi (VIS), on praeguse ettepaneku eesmärgiks luua ajutine lahendus, et ära hoida lüngad ning võimalikud katkestused, mida põhjustavad „uue” süsteemi „infrastruktuuride” rajamise viivitused. Kulud jaotatakse ühenduse ja liikmesriikide eelarvete vahel.
Juhiksime tähelepanu sellele, et see hõlmab SIS tunnuste levitamist nende arendamise kaudu, laiendades juurdepääsu uutele ametiasutustele ning neid omavahel sidudes, koos uute infokategooriate (nagu näiteks andmete sisestamise mandaat ja biomeetrilised andmed) lisamisega.
See eelmise süsteemi laiendamine ohustab märkimisväärselt kodanike õiguseid, vabadusi ning tagatisi, lisades andmebaasile uusi andmeühikuid, mida veel kõigele lisaks jagatakse arvukate organite vahel. Nende andmete konfidentsiaalsust ei saa täielikult tagada, kuivõrd andmeid võib säilitada „pikema aja vältel” ning jagada kolmandate riikidega.
Põhjuseks on katse viia SIS vastavusse praeguste julgeolekurünnete ohtlike ja vastuvõetamatute eesmärkidega ning viia siseasjad aina enam ELi pädevusalasse, millele me oleme selgelt vastu.
Bairbre de Brún, Jens Holm, Mary Lou McDonald ja Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. − Me ei ole vastu väljapakutud ajutisele lahendusele selleks, et tagada võrgustiku olemasolu SIS 1+ jaoks ajavahemikul 13. novembrist kuni 17. detsembrini 2008. Siiski ei saa me toetada passerelle’i kasutamist EÜ asutamislepingu artikli 67 lõike 2 punktis 2, nagu härra Coelho välja pakkus. Seetõttu otsustasime hääletada selle raporti vastu.
Andreas Mölzer (ITS), kirjalikult. − (DE) Meil on juba suur probleem organiseeritud kuritegelike rühmitustega ning illegaalsete immigrantidega, kes tavatsevad koguneda piirialadel, kus neid on kergem tabada kui linnades. Mõlemad grupid on juba stardivalmis ning kavatsevad suunduda niipea kui piirid avanevad teistesse riikidesse, kus nad haihtuvad jäljetult. Peame sellele olukorrale vastama suurendatud piiriülese koostööga ning intensiivsete kontrollidega piirialadel. Schengeni laiendamine on lõppude lõpuks suur vastutus kõigile osalevatele riikidele.
Schengeniga ühinemine ei peaks seega sõltuma üksnes Schengeni infosüsteemi funktsionaalsusest, mis on midagi, mida näiteks Poola ei ole veel saavutanud. Selle asemel peame kindlustama, et tuleviku Schengeni liikmed on võimelised tagama ELi välispiiride tõhusa kontrolli, et ei tehtaks mööndusi üleminekuperioodide osas tööjõuturgude kaitseks ning et kerjamine enam ei võimenduks. Kuni seda ei ole tagatud, ei tohi liialt rutakal ja järelemõtlematul laienemisel lubada sündida.
Vastavalt FRONTEX 2006 iga-aastasele raportile on kinnipidamiste arvud Schengeni praegustel välispiiridel (peamiselt Austrias ja Saksamaal) endiselt oluliselt kõrgemad kui ELi välispiiridel, mistõttu on ülimalt kaheldav, kas laiendamine tuleks heaks kiita. Tõesti, küsimus on, kas Schengen tuleks osaliselt kaotada, eriti kuivõrd Austria siseministeeriumi inimkaubanduse raport osundab, et pea 50% illegaalidest Austrias on sisenenud riiki üle Schengeni piiri Itaaliaga.
Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL), kirjalikult. − Ma ei ole vastu väljapakutud ajutisele lahendusele tagada võrgustiku olemasolu SIS 1+ jaoks ajavahemikul 13. novembrist kuni 18. detsembrini 2008. Siiski ei saa me toetada passerelle’i kasutamist EÜ asutamislepingu artikli 67 lõike 2 punktis 2, nagu härra Coelho välja pakkus. Seetõttu otsustasime hääletada selle raporti vastu.
Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) Pooldan mõistlikku kompromissi, millega saavutada tasakaal ühelt poolt tervise ja keskkonna kaitse ning teiselt poolt põllumajandustootmise vahel. See on põhjus, miks ma hääletasin slovaki kolleegi proua Irena Belohorská, kes on vähktõvest hoidumise ja selle ravi valdkonna tunnustatud ekspert, ettevalmistatud raporti poolt. Õnnitlen teda raporti puhul, mis põhineb tema tohutul kogemusel meditsiinipraktikuna ning mis esitab tasakaalustatud strateegia pestitsiidide säästliku kasutamise kohta. Usun, et see raport annab panuse tõhusamate meetmete vastu võtmiseks, et informeerida laiemat avalikkust paremini ning viib kohaste kohaldamismeetodite loomisele ning järkjärgulisele pestitsiidide kasutamise vähendamisele põllumajanduses.
Võimalikuks lahenduseks on toetada põllumehi viisil, mis julgustaks neid farmides vähendama kunstlike väetiste kasutamist võitluses haiguste, kahjurite ja umbrohu vastu ning seda tehes aidata saavutada järk-järguline üleminek biotoodetele. Raport võib innustada tarbijaid turul või supermarketis mitte valima üksnes paremini välja nägevaid tooteid vaid eelistama oma tervise nimel visuaalselt vähem kutsuvaid kuid tervislikumaid biotooteid.
Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Me kõik soovime hingata värsket õhku ning peatada liustike sulamist. Samal ajal, hoolimata energiasäästuprogrammidest, kasvab meie energiavajadus astmeliselt. Samuti on kaalul Euroopa sõltuvus gaasi ja nafta impordist.
Seetõttu peame investeerima taastuvate allikate arendamisse ning tegelema tuumaelektrijaamade turvalisuse küsimustega, eriti radioaktiivsete jäätmete lõpliku ladustamise küsimusega. Sel viisil saaksime kuni 14% oma energiast puhastest allikatest. Samas ei saa me ignoreerida fakti, et 32% meie energiast tuleb fossiilkütustest, mille raames antakse tööd 300 000 inimesele ning reostatakse oluliselt keskkonda. See on põhjuseks, miks ma tervitan ja olen toetanud härra Reuli raportit tavapäraste energiaallikate kohta. Nõustun raportööriga, et peaksime investeeringud üle vaatama ning samuti arendama neid tehnoloogiaid, mis suurendavad fossiilkütuste energiatootlikkuse tõhusust ning vähendavad heiteid. Meil on palju, mille kallal töötada.
Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE). – (LT) Oleme täna jõudnud olulise otsuseni pestitsiidide kasutamise strateegias. Hääletasin resolutsiooni poolt. Oleme väga hästi teadlikud faktist, et õhk, mida me sisse hingame on reostatud ning kujutab seetõttu terviseriski ning et toit, mida me tarbime, on töödeldud kemikaalidega, mis on inimtervisele ohtlikud. Meie lapsed, järgmine põlvkond, kasvavad üles nendes tingimustes.
Olen täiesti kindel, et ohtusid, mida pestitsiidid inimtervisele põhjustavad, on vaja vähendada. Seetõttu peaksime võtma tarvitusele otsustavad meetmed ning tegema parima, et vajalikud rahastamisvahendid leida. Tervitan plaane nõuda liikmesriikidelt tegevuskavade koostamist, mis tõstaks esile valdkonnad, kus pestitsiidid oleks täielikult keelatud ning teeks olulisi vähendusi pestitsiidide kasutamises järgmise 10 aasta jooksul.
Irena Belohorská (NI), kirjalikult. − (PT) On üldteada, et juulis 2006 esitles komisjon pestitsiidide säästva kasutamise temaatilist strateegiat koos direktiivi ettepanekuga, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks ning määruse ettepanekuga taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, eesmärgiga vähendada pestitsiidide kasutamise üldriske ja negatiivseid mõjusid inimtervisele ja keskkonnale.
Pestitsiidide kasutamisega seotud riske on juba vähendatud, kuid osadel aladel, eriti riikides, mis on kasutanud pika aja jooksul intensiivset põllumajandust, võib neid endiselt leida ebasoovitavates kogustes mullas ja vees. See tähendab samuti, et traditsioonilisema põllumajandusega riigid nagu Portugal peaksid saama enam toetust, et vähem intensiivne põllumajandustootmine säilitada.
Siiski, me ei leia, et lahendus peitub pestitsiidide asendamises geneetiliselt töödeldud toiduga. Kui keemiliste pestitsiidide ebasoovitavad mõjud inimtervisele on hästi teada, siis peaks seoses geneetiliselt töödeldud toidu mõjudega inimtervisele kohaldama ettevaatusprintsiipi, kuivõrd neid ei ole veel uuritud.
Pestitsiidide säästva kasutamise temaatiline strateegia seondub üksnes taimekaitsevahenditega, teiste sõnadega, ühe pestitsiidide valdkonnaga.
Genowefa Grabowska (PSE), kirjalikult. − (PL) Tervitan fakti, et Euroopa Parlament on vastu võtnud uue direktiivi pestitsiidide tootmise ja kasutamise kohta. Direktiiv karmistab tingimusi, mille alusel võib taimekaitsevahendite tootmiseks kasutatavate keemiliste ainete kaubandus olla lubatud. Tulemus on Euroopa Liidu kodanikele kasulik, eriti seoses nende elu ja tervisega. Lisaks täpsustab direktiiv juhtumid, mil on pihustamine õhust lubatud. Samuti soovitab see alandada kasutatava pestitsiidi kogust ning seab esikohale mittekeemilised alternatiivid.
Proua Belohorská raport on väärt toetamist juba väga laialdase kui ka ajakohase sätete reguleerimisala tõttu. Pole kahtlust, et Euroopa Liidu kodanikud ei soovi enam igapäevaselt mürkainetega kokku puutuda ning ei soovi tarbida reostatud tooteid. Samuti ei soovi meie kodanikud olla mõjutatud kantserogeensetest või mürgistest ainetest või ainetest, mille on endokriinsüsteemi häirivad omadused. Vastuseks nendele selgetele Euroopa ühiskonna ootustele oli samuti kohane toetada pestitsiidide kasutamise keeldu avalikel maa- ja linnaaladel. Pestitsiidide kasutamine tuleks keelustada aladel, mis ümbritsevad võõrastemaju, sanatooriume, rehabilitatsioonikeskuseid, kliinikuid ja haiglaid. Selline keeld peaks laienema ka parkidele, avalikele aedadele, spordi ja vabaaja veetmise aladele, kooli aladele, laste mänguväljakutele ning sarnastele kohtadele.
Karin Scheele (PSE), kirjalikult. − (DE) Pestitsiidide säästva kasutamise temaatiline strateegia on oluline täiendus määruse ja direktiivi ettepanekutele, mille osas hääletati tänasel esimesel lugemisel.
Temaatiline strateegia on vajalik, kuna pestitsiidide kasutamine Euroopa Liidus ei ole vaatamata mõnede liikmesriikide poolt 1992. ja 2003. aastal vabatahtlikult vastu võetud edukatele meetmetele, vähenenud ning on jätkuvalt kõrgel tasemel. Belohorská raport rõhutab veelkord vajadust kohaldada pestitsiidide kasutamisel ettevaatusprintsiipi.
Danutė Budreikaitė (ALDE). – (LT) Pean raportit tavapäraste energiaallikate ja energiaalase tehnoloogia kohta ülimalt oluliseks. Elu tegelikkus sunnib ELi liikmesriike muutma oma suhtumist energia osas nii ELi sees kui ka maailma turgudel – ressursid, energiasektori olemus ning energiavarustuskindlus.
Sooviksin rõhutada tuumaenergia olulisust, kuivõrd see on ohutu, usaldusväärne ning keskkonnasõbralik ressurss. Fakt, et Saksamaa, millel on 17 tuumaenergiajaama, toodab kuus korda enam CO2 reostust kui Prantsusmaa oma 59 tuumaenergiajaamaga, on väga veenev.
Tuumaenergia on eriti oluline riikidele, mis ei ole rikkad taastuvate energiaressursside nagu tuul, päikseenergia, vesi ja biomass, millest viimase kasutamine on eriti kallis, poolest. Elekter on ülimalt oluline ning peaks olema kõigile kättesaadav.
Hääletasin raporti poolt ning sooviksin rõhutada ELi abi tähtsust tuuma- või teiste keskkonnasõbralike energiajaamade ehitamiseks.
Romano Maria La Russa (UEN). – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, tunnen lihtsalt vajadust selgitada mõningaid punkte seoses uue põlvkonna tuumaenergia tehnoloogiaga. Tasub meeles pidada, et Itaalia tuumaenergiajaamad suleti vastava lõpetava referendumi järgselt aastal 1987 – võib-olla õigesti, kuigi see on järk-järgult teinud meid sõltuvaks välistest energiaressurssidest.
Siiski on uue põlvkonna tuumaenergiatehnoloogia, mis on puhas, ohutu ja keskkonnasõbralik kahtlemata vajalik, et energiaga varustamise ja kliimamuutuste probleemidele vastu astuda. Energiasektor tuleb seega ajaga vastavusse viia ning koos taastuva energia, puhta söe ja gaasiga võimaldab tuumaenergia Euroopal oma sõltuvust tulevikus vähendada.
Sel põhjusel hääletasin ma neljanda põlvkonna tuumaenergiajaamade ehitamise poolt, mis võimaldavad toota energiat ohutumal ja keskkonnasõbralikumal viisil. Vaatamata sellele on mul kahtlused, tõsised kahtlused ning mured seoses tuumajäätmete ladustamisega. Raport võib lugeda jäätmete ladustamise probleemi lahendatuks, kuid päris otsekoheselt, ma ei nõustu: jäätmeprobleem on ülioluline ning kui see tuleb lähitulevikus lahendada, nõuab see tohutuid investeeringuid uurimistöösse.
Kokkuvõtteks ma usun, et energiasektori valikut – vaid kolm sekundit veel, palun – et kindlustada liidule lähiaastatel energiavarustuskindlus, tuleb muuta, kuivõrd uurimistöö areneb edasi ning eriti arenevad uued tehnoloogiad.
Karin Scheele (PSE). – (DE) Proua juhataja, kolleegid minu delegatsioonist ning mina ise hääletasime Reuli raporti vastu, kuna me ei usu, et tuumaenergia on turvalisem või puhtam ning samuti ei usu me uue põlvkonna tuumaenergiajaamadesse või uue põlvkonna tuumaenergiasse.
Kui see on tõesti nii – ja selle kohta on olemas raportid ja statistika – et tuumaenergia saab omama tohutut mõju meie CO2 heite vähendamisel, siis on meil vaja oluliselt tuumaelektrijaamade arvu suurendada. See pole ei realistlik ega teostatav. Sel põhjusel – ja ma räägin sel teemal enam, kui esitatakse järgmine raport – oleksid tõhusad meetmed energiatõhususe parandamiseks ning samuti sõidukiteCO2 heite vähendamiseks paremaks lahenduseks, et muuta Euroopa tervislikumaks paigaks ning veenda teisi riike ja kontinente eeskuju järgima.
Jan Andersson, Göran Färm ja Inger Segelström (PSE), kirjalikult. − (SV) Oleme otsustanud hääletada raporti vastu, kuna ei pea seda tasakaalustatuks ning muude asjade hulgas ei käsitle see tuumaenergiaga seonduvaid olulisi probleeme.
Samuti me ei usu, et liidu rahalisi vahendeid tuumaenergia uurimiseks tuleks kasutada uue põlvkonna tuumalõhustusgeneraatorite arendamiseks.
Seame küsimuse alla fossiilallikatest toodetud sünteetiliste kütuste või vesinikgaasi, mis eraldatakse samast allikast pärineva energiaga, või tuumaenergia väärtuse keskkonnale, kuivõrd ükski neist energiaallikatest pole pika-ajaliselt keskkonna või varustamise vaatepunktist säästlik.
Samuti usume, et pikas perspektiivis peab fossiilkütused aktiivselt käibelt kaotama, mida raportis ei mainita.
Arvame, et CO2 kogumine võib olla oluliseks osaks CO2 heite vähendamisel, kuid teised energia säästmise, tõhususe tõstmise meetmed ning taastuva energia arendamine on pikas perspektiivis säästlikumad ning peaksid olema lõppeesmärgiks.
Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) See raport sisaldab erinevaid positiivseid aspekte, sealhulgas tavapäraste energiaallikate rolli tunnustamist ning vajadust kasutada neid energia tootmiseks, avades väljavaated tuumalõhustusenergia taaskäivitamisele ning kutsudes üles uutelt kivisöeküttel elektrijaamadelt piirangute kaotamiseks.
Samuti avab see väljavaated kivisöe kaevandamise taaskäivitamiseks ning kutsub üles rahvusvaheliseks koostööks, sealhulgas EList väljapoole jäävate riikidega, nagu Hiina ja Indiaga. Lisaks rõhutab see endogeensete allikate väärtust ning asetab taastuvate energiate panuse realistlikumale tasandile. See sisaldab teatud kriitikat vedelate biokütuste tootmise ja kasutamise suhtes ning juhib tähelepanu riikide vajadusele julgustada energia valdkonnas enam uurimistööd ja arendamist, eriti keskkonna ja tuumaenergia ohutuse probleemide ületamiseks.
Siiski sisaldab see erinevaid negatiivseid aspekte, sealhulgas naftaturul kasvavate probleemide sidumist üksnes kontekstiliste ja episoodiliste küsimustega, samal ajal eirates ressursside ammendumise strateegilist küsimust ning ignoreerides jätkuvalt jäätmetest toodetud biometaani tohutut potentsiaali, lähenemist, mida juba erinevates Euroopa riikides rakendatakse.
See on meie hääletamisest hoidumise põhjuseks.
David Martin (PSE), kirjalikult. − Hääletasin selle energiaküsimusi käsitleva omaalgatusliku raporti poolt, mis käsitleb paljusid energia tõhususe, varustamise ja säilitamise valdkondi. Ma ei toetanud muudatusettepanekuid, mis toetasid tuumaenergiat: minu vaade on, et arendada tuleks säästlikke, taastuvaid energiaressursse ning et teadus- ja arendustegevuse pingutused peaksid keskenduma esmalt nendele valdkondadele.
Andreas Mölzer (ITS), kirjalikult. − (DE) Põhimõtteliselt me kõik nõustume, et vajame tõhusamat energiat ning ratsionaalsemat energia ülekandmist ning et taastuvenergia kasutamise laiendamine on oluline. Sellegipoolest ei tohiks taastuvenergiaid kasutada ettekäändena, et piirata veelgi enam varjatult osana ELi põhiseadusest liikmesriikide suveräänseid õigusi. Kuivõrd seda seisukohta ei esitata praeguses raportis piisavalt selgelt, tuleb see tagasi lükata.
Hoolimata taastuvate energiaallikate laialdasest levikust, oleme mitme saabuva kümnendi vältel jätkuvalt sõltuvad tavapärasest energiatootmisest ning seetõttu peame kindlustama, et see muutuks keskkonnasõbralikumaks. ELis näib aga endiselt eksisteerivat kinnismõte seoses tuumaenergiaga, mis ei peegeldu mitte ainult selle hiilgavas kirjelduses „keskkonnasõbraliku energiaallikana”, mis on iseenesest irvitamine, vaid ka tuumaenergia uurimistöö eelarve heldes rahastamises. Näen selles suutmatust meie lähenemise üle tajutaval viisil järele mõelda, mis on teiseks põhjuseks, miks ma hääletuse esemeks oleva raporti tagasi lükkan.
Tobias Pflüger (GUE/NGL), kirjalikult. − (DE) Reuli raport on vabandus tuumaenergiatööstusele. Terve mõistuse vastaselt kujutatakse tuumaenergiat tuleviku tehnoloogiana, suunates selle kõrge riskitasemega saurustehnoloogia arendamisse veel enama ELi uurimistöö valdkonna rahalisi vahendeid ning eelarve ressursse.
Tõesti, vaatamata hiljutistele „intsidentidele” Vattenfalli tuumaenergiajaamades, on fookus tuumaenergia laiendamisele Euroopas. Nende intsidentide valguses on äärmiselt küüniline väita, et tuumaenergia põlvkond on muutumas „kunagisest ohutumaks”. Selle asemel, et investeerida sellesse raskusi tekitavasse energia vormi, tahtliku soovimatusega tegeleda lõpliku ladustamise küsimusega, peaks lõplikuks eesmärgiks olema sotsiaalne ja ökoloogiline revolutsioon.
See tähendab tuumaenergia tööstuses eksisteerivate eramonopolide osadeks lahutamist, andes massiivse süsti taastuvenergia ja energiatootmise lokaliseerimise rahastamisse. Arvestades, et just tuumaenergia ettevõtted on algatanud uue massiivse hinnatõusulaine, esineb ülikiire vajadus tegutsemiseks. Raport teenib vaid Euroopa tuumaenergia tööstuse kasumihuvisid. Üleskutse uute tuumaelektrijaamade ehitamiseks Euroopas on vastuvõetamatu.
Reformilepingus on vaja sätestada tähtajatu rahastamise õiguslik alus. See on veel üks põhjus, miks leping tagasi lükata. Iga lisanduv sent ELi tuumaenergia rahastamiseks on liiga palju. Energiatootmise propageerimine taastuvenergiaallikatest – päikese, tuule ja hüdroenergiast – on ainsaks säästvaks energiapoliitika viisiks.
Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Selle aasta alguses uut energiapaketti esitledes tõi Euroopa Komisjon esile vajadust tehnoloogilise tegevuskava järele fossiilkütuste valdkonnas ning rõhutas tuumaenergiale pragmaatilise lähenemise keskset nõuet.
Reaalsus on tõsine: fossiilkütustele puuduvad samaväärselt odavad ja tõhusad alternatiivid. See tähendab, et need kütused jäävad ka pärast 2020 ELi energiapoliitika keskseteks ning põhilisteks komponentideks.
See on põhjuseks, miks me peame leidma energiavarustuse küsimusele ELis uued lahendused, pidades silmas varustamise konkurentsivõimelisust, säästlikust ning ohutust. Tulemusena on eriti olulised kõik investeeringud uute energiatehnoloogiate arendamisse, esiteks, et vähendada keskkonnamõju ning täiustada olemasolevate rajatiste ohutust ning teiseks, et arendada uusi energiaressursse ning kindlustada fossiilkütuste tõhusam ja puhtam kasutamine.
Kuivõrd on hädavajalik, et liikmesriigid ja EL keskendaks oma püüdlused energiaalasele uurimistööle, tõhusamast energia allikate kasutamisest kuni uute tehnoloogiateni ning olemasolevate energia allikate puhtama kasutamiseni, hääletasin ma selle raporti poolt.
Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Hääletasin härra Reuli raporti poolt, mis käsitleb tavapäraseid energiaallikaid ning energiatehnoloogiat.
Raport tõstatab väga olulise jooksva küsimuse, mis nõuab Euroopa Liidus laialdast arutelu, nimelt, et me vajame ühtset strateegiat ning peaksime välja töötama ühise energiapoliitika. Euroopa energiaohutuse kindlustamine on prioriteetne küsimus ning komisjoni ettepanek esitada 2008. aasta kevade Euroopa Ülemkogule Euroopa energiatehnoloogiate strateegiline plaan on seega väga teretulnud.
Maailma liidrina peab Euroopa Liit võtma juhirolli ka tänapäevaste energiatehnoloogiate arendamises, säilitades samal ajal kõik kohased majandus- ja keskkonnastandardid.
Lars Wohlin (PPE-DE), kirjlaikult. − (SV) Olen otsustanud raportit toetada, kuna EL on läbi viinud ebatavaliselt tasakaalustatud arutelu vajaduse kohta lisada tuumaenergia Euroopa tuleviku energiasektorisse. Muuhulgas märgib raport, et „juhul kui Euroopas soovitakse keskmise perioodi vältel rahuldada põhilist energiavajadust, on tuumaenergia asendamatu” ning et „tuumaenergia on praegu suurimaks madala süsiniku sisaldusega energia allikaks Euroopas ning [raport] rõhutab tuumaenergia potentsiaalset rolli võitluses kliimamuutustega”. Praegu toodetakse tuumaenergia abil üks kolmandik ELi elektrist ning see jääb alati üheks olulisemaks energiaallikaks paljudes ELi liikmesriikides.
CO2 heite küsimuse tõstatamisel on minu meelest kahetsusväärne, et tuumaenergiale ei pöörata suuremat tähelepanu. Kui me soovime vastata tuleviku energianõudlusele ilma suurema fossiilkütuste sõltuvuseta ning CO2 heite kasvuta, muutub ohutu, uue tuumaenergia arendamine aina olulisemaks. Kahjuks ei ole tuumaenergia realistlikuks peetavate meetmete hulgas, et saavutada 20% ja 30% vaheline sihtmärk aastaks 2020.
Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Andsime täna autotööstusele ülesande arendada mootoreid, mis alandaks CO2 heidet 120 g/km allapoole. Praegu on vastav arv 157 g. Tahan siiski sellele ettepanekule aplodeerinuid hoiatada, et heite alandamist takistab oluliselt autojuhtide arvu suurenemine üldiselt, aga ka vanade sõidukitega sõitvate autojuhtide suur arv.
Reklaami kahekordne reguleerimine küsimust ei lahenda. On hästi teada, et enamik inimesi peab auto ostmisel olulisemaks soodsat hinda kui sõiduki mõju keskkonnale. Kulu, aga ka heide kasvavad samuti kõrgemate sõiduki ohutusnõuete kehtestamise tõttu.
Daamid ja härrad, kuni madalama keskkonnamõju ning käitamiskuluga sõidukid ei muutu taskukohasemaks, ei toimu transpordiliiklusest tingitud heite osakaalu olulist alanemist. See on põhjus, miks ma ei olnud nende hulgas, kes tänasele raportile aplodeerisid. Ei parlamendikomisjoni raport ega komisjoni strateegia ole piisavalt kõikehõlmavad. See on põhjuseks, miks ma toetasin teisi ettepanekuid, mis seonduvad trahvidega heitkoguste piirangute ületamise korral ning eriti rahaliste meetmetega ning autode uuendamise toetusega.
Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) Äsja vastu võetud raport tuleviku CO2 strateegia kohta seoses autodega annab kahtlemata panuse ühele enim polariseerunud arutelule, mis praegu Euroopa Parlamendis aset leiab. Kaalul ei ole mitte üksnes keskkond ja seega ELi kodanike tervis vaid ka olulise tööstuse konkurentsivõimelisus. Hääletasin muudatusettepaneku poolt, kuna see kujutab kompromissi mõlema aspekti vahel. Tähelepanu pööratakse keskkonnakaitsele ning samal ajal antakse Euroopa autotööstusele sobivad ja realistlikud tingimused.
Autoreklaam moodustab kuni 20% trükimeedia kirjastajate reklaami kogukäibest. Kohustuslike reklaamitingimuste sätestamine, nagu oli ette nähtud Chris Daviese esialgses raportis, rikuks sõnavabaduse põhiprintsiipi. See on põhjuseks, miks ma hääletasin muudatusettepanekute poolt, mis jätavad vaidlusi tekitavad lõiked 36 kuni 41 raportist välja. Pärast enamiku muudatusettepanekute vastu võtmist, hääletasin ma lõpphääletusel härra Chris Daviese raporti poolt. Hääletustulemus on selge poliitiline signaal Euroopa õigusaktide, mis käsitlevad CO2 heite vähendamise küsimust, ettevalmistamiseks.
Karin Scheele (PSE). – (DE) Proua juhataja, meil on endiselt olemas õigusaktid, mille abil saab parlament demonstreerida, et me võtame kliima kaitsmist Euroopas tõsiselt ning meil on vaja koondada kõik oma pingutused, et võiksime saavutada nende õigusaktide kaudu tõeliselt kõik, mille osas me ei ole täna hääletanud.
Arvan, et on kahetsusväärne, et me ei sidunud end alates 2012. aastast 120 g/km piiriga. Enam kui kümme aastat on möödunud ajast, mil meie tööstus lubas selle saavutada välja pakutud ise-regulatsiooni teel põhjendusel, et selline lähenemine on parem ja tõhusam ning ma oleksin soovinud, et koda oleks saatnud täna välja selge kliimapoliitika sõnumi. Me ei teinud seda.
See on põhjuseks, miks ka mina hääletasin raporti vastu ning ma loodan, et me näitame õigusaktides üles enamat südikust ja otsustavust ning teeme selgeks, et me võtame kliimaküsimusi Euroopas tõesti tõsiselt.
Jan Březina (PPE-DE). – (CS) Hääletasin ühenduse strateegiat sõiduautode süsinikdioksiidi heite vähendamiseks käsitleva raporti ettepaneku vastu, kuigi varasemalt mainitutest erinevatel põhjustel.
Hääletasin raporti vastu, kuna me eemaldume sellega varasemates strateegiadokumentides sisaldunud integreeritud lähenemisest ning asetame kogu CO2 heite vähendamise koorma Euroopa autotööstusele. Samuti ei nõustu ma üleskutsega kohustusliku 20%lise reklaamipinna eraldamiseks. See on ohtlikult sarnane suitsetamise kahjulike mõjude teavitamiskampaaniale.
Selline lähenemine kujundab CO2 heite vähendamise dogmaks, mis tõlgituna tuleviku siduvatesse õigusaktidesse, toob kaasa meie konkurentsivõimelisuse alanemise.
Christoph Konrad (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, hääletasin Daviese raporti vastu, sest minu arvates oleme me autodele ühtsete CO2 tõhususkategooriate visandamisel langetanud sisuliselt vastuvõetamatu ja ebarealistliku otsuse.
Peamiselt selleks, et luua Euroopa Liidu tootjatele võrdsed tingimused, oleks pidanud looma suurusest ja kaalust sõltuva libiseva skaala. Lubage mul tuua näide: on vahe, kas ma kütan maja või kõigest ühte tuba. See on põhjus, miks esineb vahe suure või väikse autoga sõitmisel. Sel põhjusel tuleb segmenteerida ning on vaja kaalul põhinevat libisevat skaalat. Oleme selle võimaluse kaotanud, mis on minu arvates kahetsusväärne ning selle otsusega – mida ma ei toetanud – oleme samuti kaotanud võimaluse seada sisse tasakaalustav meede keskkonna ning tööstuse huvide vahel.
Kurt Joachim Lauk (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, hääletasin Daviese raporti vastu, kuna vastu võetud muudatusettepanekute tulemusel oleme me endiselt optimaalsest lahendusest, milleks on ühelt poolt kaitsta keskkonda, aga ka edendada Euroopas tööga hõivatust ning mitte koormata tarbijat ülemääraselt üleliia kõrgete hindadega, kaugel. Sisuliselt oleme langetanud otsused tööga hõivatuse ning tarbijate arvelt.
Tehnilises mõttes oleme eemaldunud integreeritud lähenemisest, mis oleks olnud hädavajalik, et luua olukord, kus igaüks annaks panuse CO2 heite vähendamisele, mitte ainult autotootjad, aga ka teiste sõidukiosade tootjad. Oleme selle tee hüljanud. Veelgi enam, me ei ole arvestanud kaalu ning ei ole lõpetanud kaalul põhinevat segmenteerimist, mis on oluline Euroopa konkurentsivõimelisusele, sest just raskemad sõidukid, mille innovatsioon on eesrindel, on innovatsioon, mida Euroopa vajab.
Oleme sätestanud ajalised raamid, mille järgimine on raske või kulukas ning oleme teinud absurdse otsuse mitte pöörata tähelepanu CO2-põhise maksustamise üleskutsele liikmesriikides, mis tähendab, et vanad sõidukid, mis pumpavad välja CO2, on endiselt turul ning teedel. Sel põhjusel hääletasime raporti vastu.
Linda McAvan (PSE). - Proua juhataja, soovin teha kaks märkust, ühe seoses menetlusega ja teise seoses hääletusnimekirjaga.
Seoses hääletusnimekirjaga: esiteks ei mainitud lõiget 3; teiseks ma arvan, et peaksime uuesti vaatama, mis juhtus muudatusettepanekutega nr 52 ja nr 51. Kui te seda vaatate, siis on nr 51 selgelt originaaltekstile lähim ning esimesena oleks pidanud hääletama just seda. Nr 52 on kaugeim ning seda oleks pidanud hääletama teisena.
Paluksin, et istungi juhataja seda jälgiks, sest toimima oleks pidanud just selliselt. Seega sooviksin ma seoses nende menetluslike küsimustega mõningaid selgitusi.
Teiseks, seoses nende poliitikaga – see oli esimene tõeline kliimamuutuste alane hääletus. See ei olnud esimene õigusakt – mis tuleb – kuid Euroopa Komisjoni toetatud 2012. aasta tähtaja mittetoetamisega, arvan, et fraktsioon ALDE ning fraktsioon PPE-DE kukkusid selles kojas esimesest kliimamuutuste alasest katsest läbi ning väljaspool asuvad inimesed vaatavad täna siin toimunut ning imestavad, kas me ikkagi suhtume märtsis võetud kohustusse alandada CO2 taset tõsiselt.
Räägime, et Euroopa on keskkonna Euroopa. Kui see peaks kunagi juhtuma, peame seda kajastama ka õigusaktides.
Françoise Castex (PSE), kirjalikult. – (FR) Proua Castex hääletas Daviese raporti, mis käsitleb sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite süsinikdioksiidi heite vähendamist, poolt.
Kuigi Grenelle’i keskkonnafoorum monopoliseerib Prantsusmaad jätkuvalt, on Euroopa Liit omakorda lisanud erasõidukite CO2 heite vähendamise strateegia vastu võtmisega meie keskkonna kvaliteedile järgmise väärtusliku ehituskivi.
Proua Castex’il on väga hea meel, et parlament on kutsunud Euroopa autotööstust üles kindlustama, et uued sõidukid ei eralda aastaks 2012 enam kui 120 g/km CO2.
See sotsiaaldemokraatide fraktsiooni prantslasest liige Euroopa Parlamendis tervitab Carbon Allowance Reductions System (CARS), kuivõrd mehhanism sätestab rahalised karistused tootjatele, kes neid kvoote ei täida, samal ajal väljastades krediiti neile, kes on saavutanud heite, mis on allpool piirväärtuseid.
Charlotte Cederschiöld ja Christofer Fjellner (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Hääletasime põhiliselt härra Daviese raporti, mis käsitleb autode CO2 heite vähendamise strateegiat (A6-0343/07), poolt.
CO2 heite vähendamiseks peab prioriteediks olema vähendada autoliiklusest pärinevat heiteosa. On oluline leida autode kasutamisele keskkonnasõbralikumaid alternatiive. Siiski tuleb meie arvates anda autotootjatele võimalus ise valida, kuidas nad sooviksid meie, poliitikute, poolt kehtestatud keskkonna sihtmärkidele vastata. Õigusaktid ei peaks detailselt sätestama, kuidas seda teha.
Samuti oleme vastu raportööri reklaami käsitlevatele eeskirjadele, mis on põhjendamatud ning piiravad sõnavabadust.
Françoise Grossetête (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin raporti poolt.
Pea 19% kogu ühenduses toodetud CO2 heitest pärineb sõiduautodelt ning väikestelt tarbesõidukitelt. Euroopa Liit peab pühenduma ambitsioonikale ja realistlikule sihtmärgile, et vähendada kõikide ELi turule saadetud sõidukite keskmist heitkogust.
Kuna sõidukid vahetatakse järk-järgult uuemate vastu välja, tuleb transpordi mõju õhu kvaliteedile vähendada.
Tervitan parlamendi sätestatud tähtaegade vastuvõtmist. Kui autotööstus peab võtma pärast 2011. aastat tarvitusele tõendatavad ja mõõdetavad meetmed, siis tundub mulle 2015. aasta sätestamine tähtajana, milleks tuleb 125 g/km lävi saavutada, täiesti mõistlik. Tõesti, see vastab Euro VI heitestandardite jõustumisele.
Selleks, et õigusaktid oleksid tõhusad, peavad need eelkõige olema realistlikud ning tööstus on juba pikka aega seadnud keskkonnaküsimused oma poliitika keskmesse. Seoses kliimamuutustega peab prioriteediks olema CO2 heite vähendamine absoluutses arvestuses.
Jules Maaten (ALDE), kirjalikult. – (NL) Daviese raport väärib toetust poliitiliste signaalide tõttu, mida see saadab. Kõik sektorid peavad täitma oma osa, et heastada kliimamuutuste probleemi, sealhulgas Euroopa autotööstus. Sel põhjusel toetan ma soojalt kompromissi saavutada 2015. aastaks maksimaalselt 125g CO2/km.
Hollandi jaoks on Daviese raportil üks lisanduv ümberlükkamatu dimensioon. Hollandi õhus peenosakeste sisaldumise probleemi tõttu on vajalik, et Euroopa tasandil võetakse meetmeid, mis tegeleks sellega allika tasandil. Kui seda ei juhtu, siis intensiivse transpordiga aladel, nagu Rotterdami sadam ja Schipholi lennujaam, on meil võimatu vastata praegustele ja/või rangematele normidele, mis peenosakesi käsitlevad.
Pooldan tarbijate paremat teavitamist konkreetsete autode keskkonnasõbralikkusest, nagu meil praegu toimub näiteks külmkappide ja pesumasinate osas, kuid ma hääletasin vastu ettepanekule muuta kõigis autotööstuse reklaam- ja marketingitegevuses sigareti-tüüpi hoiatused kohustuslikuks. Reklaami ja marketingi valdkonnas on mul enam usku ise-regulatsiooni kui igasugustesse Euroopa õigusaktidest tulenevatesse kohustustesse.
Erika Mann (PSE), kirjalikult. − (DE) Hääletasin härra Daviese raporti, mis käsitleb sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite süsinikdioksiidiheidete vähendamist käsitlevat ühenduse strateegiat, vastu. Olles esialgselt hääletanud täiskogu otsese hääletamise ajal raporti poolt, võtsin ma oma hääle, nagu märgitud parlamendi 25. oktoobri 2007 protokollis, kirjalikult tagasi.
Minu arvates on raport äärmiselt meelevaldne ning ei arvesta kohaselt Saksamaa autotööstuse vajadustega või keskkonna muredega.
Näiteks ei erista raport sõidukite erinevate raskusklasside vahel ning esitab seega autotootjatele ebarealistlikke nõudmisi.
Seoses reklaamiga kõrvutatakse aina enam tubakatoodete ja sõidukite märgistamise vajadust.
Raportöör (härra Davies, Inglise roheline liberaal) oli menetluse lõpus, raporti arutelude ajal, valmis minema kompromissile vaid ühes punktis. Parlamendi mõistliku soovituse sõnastamiseks, mis oleks võinud kindlustada kõigi fraktsioonide toetuse, oli siis juba liiga hilja.
David Martin (PSE), kirjalikult. − Hääletasin raporti esialgse versiooni poolt, mis pakkus välja karmid heitepiirangud, milleks oli 120g süsinikdioksiidi kilomeetri kohta 2012. aastaks. Kahjuks nõrgestasid ettepanekut tooridest ja liberaalidest parlamendiliikmed, lubades kõrgemaid heitepiiranguid ning pikemat kohandumisperioodi. Üleüldine strateegia on hea, kuid on kahju, et seda on ebavajalikult nõrgestatud.
Tokia Saïfi (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlament on heaks kiitnud sõiduautode süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse strateegia ning ma tervitan seda väga.
See algatus võimaldab meil vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid ning samal ajal annab panuse ELi üldisemate keskkonnasihtmärkide ning energiaturvalisuse eesmärkide saavutamiseks. Sellegipoolest ma usun, et sõnum, mille see hääletus on komisjonile ja rahvusvahelisele kogukonnale saatnud, oleks võinud olla ambitsioonikam.
120 g/km CO2 lävi esitati autotööstuse jaoks jõukohase sihtmärgina esmakordselt 1995. aastal. Nüüd, 12 aastat hiljem, ollakse selle ellurakendamisele endiselt vastu, kuigi tehnoloogiline edasiminek võimaldab vähendada CO2 heidet nüüd enam kui see oli tosin aastat tagasi võimalik.
Rahuldudes kohustusliku CO2 limiidiga 125 g/km ei lähe parlament piisavalt kaugele. Sel põhjusel hääletasin ma muudatusettepanekute nr 42 ja nr 52 vastu, kuna nende eesmärgid, teeseldes, et need on mõistlikud ja realistlikud, on lihtsalt liiga tagasihoidlikud.
Ajal, mil tarbija on muutumas mootorsõidukite põhjustatud reostuse suhtes aina tundlikumaks, on mis tahes meede eesmärgiga vähendada mootorsõidukitest pärinevat CO2 heidet kasulik autotööstusele, tarbijale ning muidugi planeedile endale.
Renate Sommer (PPE-DE), kirjalikult. − (DE) Hääletasin ettepanekute poolt viia sisse õiguslikult siduv keskmine piirheitkogus, ehkki teatud muredega. Minu arvates oleks olnud soovitav sätestada sõiduki suurusel ja kaalul põhinev libisev skaala.
Kuigi muul juhul kaldun ma pooldama tööstuse poolt kohustuste vabatahtlikku võtmist, siis ma usun, et autotööstuse jaoks on hädavajalikud siduvad õiguslikud nõuded: kogemus on näidanud, et vabatahtlikud kohustused on siin läbikukkumisele määratud.
Nagu me teame saavutas EL 25 aastate 1990 ja 2004 vahel kasvuhoonegaaside heitkoguste umbkaudu 5%lise vähendamise. Kuid mitte liikluses: ereda kontrastina toimus selles sektoris 26%line tõus. Siin esineb tõesti ülikiire tegevusvajadus ning autotööstus peab andma oma panuse heite vähendamiseks.
Aastat 2012 kui piirmäära kasutuselevõtu tähtaega on kritiseeritud põhjusel, et see ei anna piisavat kohanemisaega. Kuid see tähtaeg on olnud arutelude objektiks aastaid ning tööstus on juba väga pikka aega teadnud, mida oodata.
Küsimus, mida me peame alati hindama, on siiski keskkonna huvide ja autotööstuse huvide tasakaalustamise küsimus, kuna see on ka töökohtade ja konkurentsivõimelisuse huvides Euroopa Liidus. Tegemist on liikuva tööstusega ning see on ELile oluline. Ilma tugeva tööstuseta poleks meil keskkonnaprogrammide jaoks raha!
Danutė Budreikaitė (ALDE). – (LT) Seni on liikmesriikidel õnnestunud saavutada kokkulepe üksnes kaudse maksustamise konsolideerimise osas – aktsiisimaksud ja käibemaks, miinimumtaseme kindlaksmääramine, arvukate käibemaksuerandite kohaldamine. Kahtlen, kas miinimumaktsiisimaksumäär – näiteks kütusele – suurendaks majanduslikku konkurentsivõimet. Selle tõenäolisemaks tulemuseks on hindade tõus ja tarbimise vähenemine, eriti arvestades globaalse hinnatõusuga. Aktsiisimaksude väljapakutud koordineerimine kujutaks liikmesriikidele uut talumatut koormat.
Väljapakutud maksubaasi konsolideerimine ELi tasandil oleks olnud kohasem 15 vana liikmesriigi majandustele, kuivõrd nad on sarnastel arengutasemetel. See ettepanek on samm maksukasumite konsolideerimise suunas. Suurim koorem langeks uute liikmesriikide nõrgematele majandustele. See võtaks neilt võimaluse saada tulu maksukonkurentsist, aga ka kiirendada oma majanduskasvu. See võtaks neilt elustandardi tõstmise võimaluse, et saavutada võrdne tasand vanade liikmesriikidega.
Hääletasin vaatamata muudatusettepanekutele selle raporti vastu, kuna see oli halvasti ajastatud.
Jan Andersson, Göran Färm ja Inger Segelström (PSE), kirjalikult. – (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, usume eelkõige, et maksupoliitika peaks olema riiklik küsimus.
Samuti rõhutab raport liikmesriikide maksusuveräänsust.
Otsustasime hääletada raporti poolt, kuivõrd mitmel viisil rõhutab see maksupoliitika rolli liikmesriikides seoses tööhõivega, heaoluga ning keskkonnaga, aga ka siseturu hea toimimisega.
Gérard Deprez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Toetasin Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni esitatud muudatusettepanekut 20, mille eesmärgiks on tühistada Wagenknechti raporti lõige 17, mis käsitleb maksustamise panust Lissaboni strateegiasse.
Siseturu sujuva toimimise kindlustamiseks olen ma tegelikkuses mis tahes meetme poolt, mis annab panuse maksude harmoniseerimisele ELis.
Kuigi maksustamine on endiselt põhiolemuselt riikliku suveräänsuse alla kuuluvaks küsimuseks, on saanud väga kiirelt ilmseks, et meil on vaja kindlustada minimaalne maksualase kooskõlastamise tase liikmesriikide vahel. See on põhjuseks, miks kaudse maksustamisega seotud küsimustes on komisjon konkurentsimoonutuste vähendamiseks järk-järgult kehtestanud minimaalse aktsiisimaksu määra.
Ometi täna hääletusel olevas raportis on lõike 17 eesmärgiks see sama süsteem üle vaadata ning selles on tehtud ettepanek asendada see toimimisjuhendiga.
Ma ei arva, et kaudse maksustamise kooskõlastamise valdkonnas piisab vaid liikmesriikide julgustamisest. Veel enam, ma usun veel vähem toimimisjuhendi tõhususse aktsiisimaksude valdkonnas: see looks veelgi suurema kiusatuse ELi eeskirju ja praktikaid mitte järgida, mis omakorda tekitaks selles valdkonnas kahetsusväärse ebaausa konkurentsiolukorra.
Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Hääletasime lõpliku teksti vastu kuna muude küsimuste hulgas eeldas see, et majandus- ja finantsgrupid on kaitsepositsioonis, nagu raportöör, kes enne lõplikku hääletust oma nime raportilt eemaldas, esile tõi ning kutsus üles seda tagasi lükkama. Resolutsiooni eesmärgiks on leevendada eeskirju ja menetlusreegleid, nii et suurtel ettevõtetel oleks vähimate takistustega mistahes liikmesriigis kerge erinevatele turgudele siseneda ning lõigata suurimaid kasumeid.
Veelgi enam, me leiame, et liikmesriikide maksusuveräänsust nende endi maksupoliitika määratlemise mõttes tuleb austada selle küsimuse kõigis aruteludes. Siin ei ole seda toimunud. Väidetav ühine Euroopa maksupoliitika, mis propageerib „maksukonkurentsi”, teeniks üksnes Euroopa ja rahvusvahelise suurkapitali huvisid.
Kättesaadavad andmed näitavad, et viimase 10 aasta jooksul on toimunud keskmise ettevõtete kasumi maksustamise määra oluline langus, samas kui tulumaks on jäänud sisuliselt muutumatuks.
Kahetseme, et raportööri tehtud ettepanekud, mis tõid esile maksustamise ümberjagamise potentsiaali ning märkisid ära, et maksukoorem on kandunud kõrgetelt sissetulekutelt üle madalatele sissetulekutele, ei ole sellesse lõplikku teksti lisatud.
Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Juuninimekiri on sellele raportile, mis püüab liikuda ühise maksustamis- ja tollipoliitika suunas ELis, kindlalt vastu.
On hämmastav, et Euroopa Parlament teeb täna otsuseid asjades, mille osas puudub ühine poliitika. See ei ole ELi pädevuses otsustada maksuasjade üle ning koheselt kutsuda liikmesriike üles riiklikke makse harmoniseerima. Lisaks on täiesti ebamõistlik püüda liikuda ühenduse maksu kehtestamise suunas.
Raportis on samuti näha, kuidas Lissaboni strateegia avab ELile ukse, et tegeleda uute poliitikavaldkondadega, mille kiiluvees on riigiülesus, uued projektid ning kasvavad kulud.
Juuninimekiri hääletab selle raporti vastu, kuivõrd maksustamise üle peavad otsustama riiklikult ja suveräänselt liikmesriigid.
Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Raport maksu- ja tollipoliitika panuse kohta Lissaboni strateegiasse, nagu hääletatud majandus- ja rahanduskomitees, kujutab aktsepteeritavat kompromissi ühelt poolt Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni ning teiselt poolt Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsiooni vahel ja ma toetan seda. Mul on samuti rõõmus meel näha, et meil on õnnestunud säilitada seda tasakaalu täiskogu hääletuse ajal.
Minu jaoks on raportis kõige olulisem lõige 4, mis toob esile tervisliku maksukonkurentsi hüved Euroopa Liidus. Kui me tõesti soovime saavutada majanduskasvu ja tööhõive eesmärke, nagu sätestatud Lissaboni strateegias, peame me kindlustama, et me ei kohalda ettevõtete suhtes liialt suurt maksukoormat, kas siis otseselt või kaudselt, sest nemad annavad meie majanduskasvule märkimisväärse panuse.
Maksukonkurents sunnib liikmesriike oma maksunõudmisi liidus mõõdukana hoidma ning olema tõhusam avaliku sektori kulude haldamisel ning see saab olla maksumaksjale üksnes kasuks.
Ühine konsolideeritud ettevõttemaksubaas, mis on teiseks vaieldavaks teemaks raportis, tooks minu arvates maksupoliitikasse kaasa koordineerimise elemendi, mis muudaks Euroopa ettevõttemaksustamise vähem bürokraatlikuks ning tõhusamaks.
Diamanto Manolakou (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Maksupoliitikat kasutatakse, et sissetulekut kapitali kasuks ümber jaotada. Seda kasutavad kõik paremtsentristlikud ja vasaktsentristlikud valitsused ning see valitseb ELi kapitali.
Ühist maksupoliitikat pole imperialistide vaheliste konfliktide tõttu. Isegi kui selline poliitika eksisteeriks, edendaks kapital siiski omaenda kasumlikkust tavaliste inimeste sissetulekute ja vajaduste arvelt.
Keset järelejätmatut konkurentsi liigub nüüd kapital kergesti ja kiiresti kõrge maksutasemega riikidest madalama maksutasemega riikidesse. Ettevõtte tulumaksumäär on tõesti kõigis liikmesriikides personaalsete sissetulekute arvelt vähenemas.
Siiski ei kehti see tööga teenitud sissetulekute maksustamise kohta, mis jääb samaks, samas kui kaudsed maksud ja käibemaks on tõusnud, suurendades ebavõrdsust ning rikaste ja vaeste vahelist lõhet. Seda peegeldavad ka OECD arvud, mis näitavad, et kaudne maks käibemaksu vormis tõusis 2006. aastal 6,9%ni SKT-st. Seega vabastatakse kapitali süstemaatiliselt maksust samas kui töötajatele kohalduvaid makse kaudse maksustamise kaudu suurendatakse.
See toimub ka Kreekas: ettevõttemaks on vähendatud 10%ni ning käibemaksu on tõstetud 1% võrra ning edasine 2%line tõus on tulekul.
See on kapitalismi barbaarsus, mis loob ebavõrdust ning vaesust enamusele inimestest ning meie peame selle ümber pöörama.
Mary Lou McDonald (GUE/NGL), kirjalikult. − Kuigi raport sisaldab mitmeid positiivseid elemente, mis seonduvad suurema õiglusega maksukoorma jaotamisel, ei saa ma Euroopa Liidu rolli mistahes viisil suurendamist seoses maksustamisega toetada - see õõnestaks veelgi enam liikmesriikide majanduslikku suveräänsust.
Gay Mitchell (PPE-DE), kirjalikult. − Fine Gael delegatsioon Euroopa Parlamendis otsustas lõplikul hääletusel raportile vastu olla CCCTB-le viitamise vohamise ning seonduvate asjaolude tõttu.
Toetame Lissaboni tegevuskava ning oleme raporti poolt, sealhulgas näiteks madalama maksustamise positiivsete aspektide ning maksukonkurentsi hüvede tunnustamist, kuid me ei aktsepteeri ELi institutsioonide õigust sekkuda liikmesriikide, nagu Iirimaa, mis on samuti eurotsoonis, õigustesse. Intressimäärad kehtestab Euroopa keskpank ning stabiilsuse ja kasvu pakt sätestab laenamise ja inflatsiooni nõuded. Maksupoliitika on seega üheks vahendiks, mis on asutamislepingu kohaselt jäetud nendele liikmesriikidele ning mida tuleks kaitsta.
Peter Skinner (PSE), kirjalikult. − On palju viise, kuidas rahandusalased hoiakud üle ELi võiksid olla abiks terve rea paremate järelduste loomiseks Lissaboni strateegiale. Lihtsalt öeldes nähakse väikeettevõtete ja töökohtade loomise kasvu aga ka keskkonnaküsimuste stimuleerimist positiivsena. Tegutsema peavad liikmesriigid – selline on nende pädevus.
Maksubaaside konsolideerimine ELi tasandil ei tooks kaasa raportööri poolt oletatud erinevust. EPLP jääb seisukohale, et paljusid häid Lissaboni strateegia suunalisi asju saab saavutada liikmesriikide tegevuse, mitte ELi tegevuse kaudu.
Sahra Wagenknecht (GUE/NGL), kirjalikult. − (DE) Tänasel hääletusel on Euroopa Parlament näidanud, et selle liikmete enamus toetab maksupoliitikat, mis teenib edukaima kümne tuhande huve ning on suure enamuse jaoks, kes Euroopa Liidus elavad, kahjuks. Kuigi mõningaid minu ettepanekuid aktsepteeriti – lõppude lõpuks pole mitte keegi huvitatud avalikult võitlema käibemaksumäärade tõstmise, kõrgema teenitud sissetuleku maksustamise või ELis paremate maksudumpingu võimaluste nimel – ettepanekud, mis me tegime omandi ja rahaliste tehingute maksustamise tõstmiseks ning maksudumpingu piiramiseks ühtse konsolideeritud ettevõtte maksubaasi sisseviimise kaudu lükati parlamendiliikmete enamuse poolt tagasi.
Kuivõrd lõplik raport oli pärast individuaalseid hääletusi võrreldes minu esialgse projektiga peaaegu tundmatuseni muutunud ja sisu teatud aspektid raporti majandus- ja rahanduskomisjonis kokkulepitud versioonis veelgi halvenesid, tundsin end sunnituna oma nime raportilt eemaldama ning kutsuma parlamendiliikmeid üles hääletama sellele lõplikul hääletusel vastu. Tervitan fakti, et nagu hääletustulemus näitab, tundsid ka Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni asjakohased sektsioonid, et neil polnud võimalik raporti lõplikku versiooni toetada.
Täna on koda lasknud mööda võimaluse pöörata tähelepanu õiglasema ja sotsiaalselt ühilduvama maksupoliitika üleskutsetele ning võtta see Euroopa Parlamendi selge positsioonina vastu. Selle asemel on Euroopa Parlamendi enamus taas küsimusi tõstatamata kinnitatud ELi valesti suunatud poliitikaid.
Lars Wohlin (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Otsustasin täna raportit maksupoliitikate panuse kohta Lissaboni protsessile toetada. Propageerin tervislikku maksukonkurentsi ning rahvusvahelistele ettevõtetele ühist konsolideeritud maksubaasi, ilma maksutasemete harmoniseerimiseta ning liikmesriikide valikuvõimalusega soovi korral sellest väljapoole jääda. Samuti on oluline sätestada liikmesriikide suveräänsus maksustamise valdkonnas. Samuti ei nõustu ma mis tahes katsega liikuda ELi maksu suunas.
Miroslav Mikolášik (PPE-DE). – (SK) Imetlen ja austan otsusekindlust, millega mõned riigid on kehtestanud suitsetamiskeelu mitte ainult ametiruumides ja kõigis töökohtades, vaid ka restoranides, baarides ja klubides. Meil on olemas majandusliku mõju uuringud, mis ei ole restoraniomanike sissetuleku kaotuse muresid kinnitanud. Samuti teame, et hingamisteede vähktõve ning teiste haiguste ravi läheb meile kokku maksma kuni 50 miljonit eurot.
Šotimaal on müokardiidiga haiglasse sattunud inimeste arv alates suitsetamiskeelu kehtestamisest vähenenud pea 20%. Lapsed, kes on sündinud suitsetajatest naistele, aga ka naistele, kes puutuvad raseduse ajal kokku passiivse suitsetamisega, sünnivad enneaegselt ning on normaaltasemest madalama sünnikaaluga. Palun Euroopa Liidu liikmesriikidel, sealhulgas omaenda liikmesriigil, kehtestada viivitamatult tõhusad seadused, mis keelaks suitsetamise töökohtades, restoranides ning viiks sisse tõhusad meetmed, et vähendada tubaka kasutamist üleüldiselt.
Roberta Alma Anastase (PPE-DE). - (RO) Samaaegselt selle raporti üle hääletamisega sooviksin ma rõhutada selle tähtsust Euroopa kodanike ning kogu Euroopa Liidu tuleviku jaoks. Tervitan strateegilist lähenemist suitsetamise küsimusele, sealhulgas passiivsele suitsetamisele, aga ka ettepanekut konkreetseks ja koheseks tegevuseks, et suitsetamise ja selle negatiivsete mõjude vastu Euroopa tasandil võidelda. Samuti olen ma veendunud, et strateegiline lähenemine sellele küsimusele peaks hõlmama hädavajalikku elementi, suitsetamisest hoidumise poliitikat, luues selles osas tõelise haridussüsteemi. Tänane reaalsus on ilmne; terves Euroopa ühiskonnas esineb selge ja kasvav teadlikkuse vajadus seoses suitsetamise tagajärgedega. Vähem tähtis pole keskendada need ennetuslikud pingutused laste ja noorte, aga ka nende vanemate, ennetavale harimisele selleks, et kindlustada suitsuvaba Euroopa tuleviku põlvkondadele.
Ryszard Czarnecki (UEN). – (PL) Proua juhataja, sooviksin selgitada oma hääletust härra Florenzi raporti, mis käsitleb nikotiinisõltuvuse murettekitava fenomeni vastast võitlust, osas. Sooviksin rõhutada, et ma hääletasin selle raporti poolt, hoolimata sellest, et ma propageerin vabadust suitsetajatele ning vaatamata sellele, et olen ilmselgelt pluralismi kaitsja. Sellegipoolest on tõesti väga murettekitavaks niinimetatud passiivse suitsetamise kahjulike mõjude probleem, see tähendab mõju mittesuitsetajatele, kes on suitsetajatest ümbritsetud. Piisab, kui meenutada kojale, et suitsetamisega on seotud 650 000 inimese surm aastas. Selle arvu hulgas on 80 000 passiivset suitsetajat, kellest osad on lapsed. See on põhjus, miks me peaksime piirama surmade ärahoidmiseks teatud isikute vabadust.
Hannu Takkula (ALDE). - (FI) Proua juhataja, esiteks soovin ma väljendada oma rahulolu raportiga. On suurepärane, et me võtame passiivse suitsetamise vastu selge positsiooni.
Hääletasin selle raporti poolt, sest on ülim aeg tegutseda Euroopa Liidu tasandil, et hoida ära inimeste tegelik haavatavus tubakasuitsu ohtudele. Nagu me varasemalt kuulsime, sureb igal aastal suitsetamise mõjude kätte 650 000 inimest. On aeg tegutseda.
Vaatamata sellele, et ma ettepanekut toetan, tean ma, et praktikas on seda raske kõikjal rakendada ja kohaldada. Artikkel 11 sisaldab arvamust, et kõikjal ELis tuleks erasõidukites suitsetamine keelata, kui sõidukis viibivad alaealised lapsed. See on hea eesmärk, kuid me peame hindama, kuidas seda saaks jälgida. Suitsuvaba keskkond on eesmärk, mille poole me peaks püüdlema, kuid tulevikus peame me pöörama enam tähelepanu sellele, et kindlustada, et meie tegevused oleksid mõistlikud ning et seaduste järgimist saaks jälgida.
Christoph Konrad (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, muidugi me kõik teame, et suitsetamine on meie tervisele halb. Sellegipoolest hääletasin ma põhimõtteliselt raporti suitsuvaba Euroopa kohta vastu, sest on õige öelda, et mitte kuskil mujal pole riik end niivõrd edukalt maksma pannud kui avalikes kohtades suitsetamise vastases võitluses. ELi riigid – ja see hõlmab meid – sekkuvad suitsetamiskeeldudega pretsedenditul määral kodanike eraharjumustesse.
Me kogeme riigi poolt sponsoreeritud üldist keelupoliitikat, mis on kujundatud inimesi treenima oma käitumist muutma. Raport ise teeb selle selgeks. Üksmeelsus – või nagu see meil on täna – tegelik üksmeelsus ei ole vabaduse garantii. Vastupidine on tõsi. Sisuliselt – ja see on midagi, mida me peaks tunnistama –saab vabadus jõudu võimalusest normist kõrvale kalduda. Puudutatud kodanikud protesteerivad, meil on lapsehoidjast riik ning kõik need, kellel on sellega mingigi puutumus ning toetavad seda, arvavad, et sel pole midagi pistmist vabadusega. Nad eksivad väga!
Renate Sommer (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, jah, ka mina hääletasin suitsuvaba Euroopa raporti vastu, kuigi seda tehes allutan ma enda sellele, mis on võrdne nõiajahiga, isegi muide kojas. See on põhjuseks, miks paljud meie kaasparlamendiliikmetest lihtsalt ei julgenud raporti vastu hääletada, kuigi ka nemad ei soovi seda lapsehoidja poliitikat.
Muidugi ma pooldan mittesuitsetajate, laste ja noorte inimeste kaitsmist, kuid kaalul on põhimõtte küsimus. Esiteks ei ole meil tervisepoliitika alast pädevust. See pädevus on liikmesriikidel. Mis tahes muu kujutab endast subsidiaarsuspõhimõtte rikkumist ning on ELi tasandil välja mõeldud pädevus. Teiseks ja konkreetsemalt, meile aitab! Daamid ja härrad, meile aitab! Aastaid on EL pidanud sõda suitsetajate, alkoholi ja ülekaaluliste vastu Euroopas, näiliselt eeldusel, et meie kodanikud on rumalad ja vajavad õigusaktide kaudu lapsehoidmist. See on täpselt see, millele ma olen vastu.
Kodanikud, keda mina esindan, ei ole rumalad. Keelupoliitika on alati edasiliikumist segav ning minu ülesandeks on inimesi esindada, mitte neile lapsehoidjaks olla.
Daniel Hannan (PPE-DE). - Proua juhataja, kui üldse kunagi eksisteeris küsimus, mis vajas hädasti subsidiaarsuspõhimõtte kohaldamist, siis suitsetamine on kindlasti üheks selliseks. Lõpetagem silmakirjalikkus, mis seisneb Euroopa Liidus tubakakasvatuse toetamises, samal ajal selle tarbimist karistades. Eiratakse topeltstandardit, mille kohaselt laidetakse ELis suitsetamine maha, kuid julgustatakse seda väljastpoolt. Keskendugem põhilisemale küsimusele – kuidas see kõik üldse Brüsseliga seondub.
Kindlasti on tubaka õiguslik ja rahaline staatus riiklik eelisõigus ning küsimus, kus ja millal me võime tubakat tarbida, peaks endiselt olema otsustatud lokaalsemalt: eraomandis olevas ruumis selle ruumi omaniku poolt ning avalikus kohas kohaliku omavalitsuse poolt. Sellel ei peaks olema mingit pistmist riikide valitsustega ning kindlasti mitte Euroopa Liiduga. Subsidiaarsus, kolleegid – mäletate seda?
Marcin Libicki (UEN). – (PL) Proua juhataja, sel istungil oleme arutanud härra Florenzi koostatud raportit sigarettide suitsetamise õiguse piiramise kohta. Hääletasin selle raporti vastu, kuna ma usun, et piirangud tuleks kehtestada üksnes juhul, kui suitsetamine kahjustab teisi inimesi. Me ei saa siiski keelata inimestel endid kahjustada, kui nad seda soovivad. See kujutab sekkumist indiviidi õigustesse, mis on väljaspool mistahes tööandja õiguseid. Muidugi on asjakohane raviga seotud kulude küsimus, kuid see on lihtsalt küsimus neile, kes teisi kindlustavad. Kui seda peetakse kohaseks, saaks suitsetajate maksumäärasid suurendada, nii et need ravikulud kataks. On veel üks küsimus, mis väärib mainimist, nimelt subsidiaarsus. Eelmised sõnavõtjad on sellele juba viidanud ning muidugi ma nõustun täielikult, et see küsimus, mis on igal juhul vigane, peab langema riiklike ametivõimude pädevusse, mitte Euroopa Liidu omasse.
Daniel Caspary (PPE-DE), kirjalikult. − (DE) Tervitan kõiki kodanike suitsetamise riskidest teavitamise meetmeid liikmesriikides. Minu arvates langevad kõik need meetmed liikmesriikide, mitte Euroopa Liidu pädevusse.
Seetõttu olin lõplikul hääletamisel Florenzi raporti vastu.
Edite Estrela (PSE), kirjalikult. − (PT) Hääletasin härra Florenzi raporti, mis käsitles „Rohelist raamatut: Suund Euroopa vabastamisele tubakasuitsust: poliitikavalikud ELi tasandil” poolt, kuna ma pean hädavajalikuks kohaste sammude astumist, et vähendada tubakasuitsust põhjustatud surmade ja tõsiste haiguste arvu.
Selles osas toetan ma üleskutset komisjonile muuta direktiivi 2001/37/EÜ tubakatoodete osas, et vaadata uute teadusarengute valguses läbi lisandite ja teiste ainete kasutamise eeskirju nendes toodetes, eriti seonduvalt kantserogeeniliste, mutageeniliste või toksiliste lisanditega.
Robert Goebbels (PSE), kirjalikult. – (FR) Strasbourg ei ole Qom ning Euroopa Parlament ei ole „ülim juht”, kes on saadetud maa peale liidus jõukust ning õigsust jagama. Praeguseks teavad kõik, et suitsetamine on tervisele kahjulik. Kuid elu ise on kahjulik, kuivõrd see lõpeb alati surmaga. Mina isiklikult pole elu jooksul kordagi suitsetanud.
Kuigi mind ei šokeeri, et osad täiskasvanud on valmis riskeerima, ei lõpeta ma kunagi imestamast keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ajatollade proselitismi üle, kes annavad ühe välja omaalgatusliku raporti teise järel, püüdes sellega „planeeti päästa”, tundmata muret inimeste ja nende nõrkuste üle. Ütlen nendele fanaatikutele „ei”.
Genowefa Grabowska (PSE), kirjalikult. − (PL) Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni liikmena ning samuti mittesuitsetajana, kes on teadlik sigareti suitsetamise paljudest negatiivsetest tagajärgedest vahetus ümbruses, tervitan ma härra Florenzi raportit pealkirjaga: „Suund Euroopa vabastamisele tubakasuitsust”.
Usun, et Euroopa Parlamendil on täiesti kohane saata kõigile ELi kodanikele ja liikmesriikidele välja kindel ja ühemõtteline sõnum, mis teeb selgeks, et me ei soovi näha inimesi suitsetamas avalikes kohtades, täpsemalt restoranides, baarides ja avalikus transpordis. Eriti ei soovi me näha inimesi suitsetamas töökohtades.
Samuti kutsume üles rangemate meetmete võtmiseks sigarettide alaealistele müümise vastu. Arvan, et piirangute vastuvõtmisega peaks kaasnema laiaulatuslikud teavituskampaaniad, mis peaksid käsitlema enamat kui suitsetamise kahjulikke mõjusid. Viimased on üldiselt hästi teada, kuid samuti tuleb teha selgeks, et mittesuitsetajate õigus elada suitsuvabas keskkonnas ei saa sõltuda või olla piiratud suitsetajate sooviga kasutada oma õigust suitsetamiseks mitte-suitsetajate arvel.
Kui meie palve Euroopa vabastamiseks tubakasuitsust on viljakas, peaksime meie, Euroopa Parlamendi parlamendiliikmed, olema eeskujuks ning loobuma suitsetamisest töökohas. See tähendab mittesuitsetamist mis tahes parlamendi alal.
Françoise Grossetête (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle raporti poolt, mis püüab mitte ainult toetada liikmesriike nende rangetes meetmetes, mille nad on tubakasõltuvuse vastu võitlemiseks võtnud, vaid samuti propageerida paremat rahvatervist.
Tubakasuits ei ole mitte ainult õhu reostamise suur allikas vaid sigarettides sisalduvad kemikaalid seavad samaväärselt tõsisesse riski nii suitsetajad kui mittesuitsetajad. See kehtib eriti suletud ruumide kohta, nagu töökohad, baarid ja restoranid. Seetõttu näib mulle hädavajalik, et me keelustaksime sellistes kohtades suitsetamise selgelt ja ühemõtteliselt.
Rangete õigusaktide, mis on kujundatud andma meie kodanike tervisele maksimaalse kaitse, rakendamist ei saa tõhusalt saavutada ilma tõelise pingutuseta hoiatada ja teavitada avalikkust tubaka kasutamise riskidest. Samuti tervitan ma väljendatud valmisolekut teatud sihtrühmadele suunatud otsesteks teavituskampaaniateks, eriti noortele, rasedatele naistele ja vanematele.
Lõpetuseks ma kahetsen, et vastu võeti muudatusettepanek, mis kutsub komisjoni üles uurima närimistubakaga seotud terviseriske ning mõju, mida see omab sigarettide tarbimisele. Usun, et see palve ei kuulu sellisesse raportisse nagu käesolev, sest närimistubaka põhjustatud terviseriskid, nimelt keelevähk ja nii edasi, on üldtuntud.
David Martin (PSE), kirjalikult. − Hääletasin selle raporti poolt, mis sätestab valikuvõimalused, kuidas tubakasuitsust põhjustatud kahju Euroopa Liidus vähendada. See ei kutsu üles ELi õigusaktide vastu võtmiseks, kuid see kutsub liikmesriike üles kehtestama kahe aasta jooksul laialdased suitsetamise keelud. Ühendkuningriigis on juba selline keeld, kuid arvestades tubaka põhjustatud kahju, toetan ma selle mõistliku lähenemise laiendamist kogu ELis.
Andreas Mölzer (ITS), kirjalikult. − (DE) Suitsetamiskeeld avalikes hoonetes on muidugi rahvatervise huvides ning seetõttu tuleb seda tervitada. Samuti on mõistlik kaitsta lapsi ja noori inimesi. Siiski, seoses nende konkreetse gruppidega, oleks kasulikum, kui inimesed oleksid heaks eeskujuks ning olemasolevate suitsetamisvastaste kampaaniatega jätkatakse. Samas on Euroopa Liidul silmakirjalik püüda kirjutada suitsetamiskeeld ette kõigis liikmesriikides, kui liit ise on näidanud üles võimetust selle koja vahendites kokku leppida.
Meie demokraatiasüsteem ning kaasaegsed eluhoiakud põhinevad vabadusel valida ning loogiliselt peaks see kohalduma ka suitsetamise suhtes. Kui rahvastiku enamus on restoranides suitsetamise keelamise poolt, siis hakkab see lühema või pikema aja pärast kehtima. Esineb juba suitsetamisest loobumise trend ning kooskõlas suveräänsusega, peaks see jääma iga riigi otsustada, kas suitsetamiskeeld tuleks näiteks restoranides sisse viia ning millises vormis need keelud peaks olema.
Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Olen toetanud Florenzi raportit rohelise raamatu „Suund Euroopa vabastamisele tubakasuitsust” kohta. Usun, et see annab panuse rahvatervise kaitsele ning aitab oluliselt vähendada suitsetamise kahjulikke mõjusid, nii noorte inimeste kui krooniliste suitsetajate seas. See saavutatakse, kutsudes üles keelustama koheselt kõik sõltuvust suurendavad lisandid ning propageerides preventiivseid meetmeid Euroopa ja liikmesriikide tasandil.
Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Toetan tugevalt rahvatervise kaitsmiseks ning passiivse suitsetamise ohtude ära hoidmiseks suitsetamise keelamist avalikes kohtades.
Šoti suitsetamise keeld avalikes kohtades on nüüdseks kehtinud 19 kuud ning arvud näitavad, et alates suitsetamise keelu sisseviimisest on toimunud 20%line langus südamerabandustega haiglasse pöördumistes.
Suitsetamise keeld on seega päästnud elusid ning olnud šotlastele parema tervise propageerimisel tõhus. Ootan, et seda lähenemist kohaldataks ülejäänud Euroopas.
Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Hääletasin härra Florenzi raporti pealkirjaga „Suund Euroopa vabastamisele tubakasuitsust” poolt.
Tubakasuits on väga kahjulik. See sisaldab tuhandeid keemilisi aineid, sealhulgas üle 250 kantserogeense ja mürgise komponendi. Isegi vähim kokkupuude nende ainetega võib kasvajate tekkele kaasa aidata. Tubakasuitsu osakesed jäävad alatiseks suletud aladele, põhjustades õhureostust, millega isegi kõige paremad ventilatsioonisüsteemid tõhusalt hakkama ei saa.
Igal aastal surevad passiivse suitsetamise tagajärjel Euroopa Liidus tuhanded inimesed. Need surmad saaks ära hoida. Igal Euroopa Liidu kodanikul peab olema võimalik elada ja töötada ümbruses, mis on tubakasuitsust vaba. Seda tuleb eriti rõhutada seoses avalike institutsioonide ja aladega. Seitsekümmend protsenti Euroopa Liidu rahvastikust ei suitseta. Peame seda meeles pidama ning kindlustama, et nendel inimestel oleks võimalik elada puhtas ja ohutus keskkonnas.
- Resolutsiooni ettepanek RC-B6-0376/2007
Miroslav Mikolášik (PPE-DE). – (SK) Hääletasin raporti vastu, sest see ei peegelda Euroopa Liidu positsiooni Türgi suhtes selgelt. Türgiga on vaja ühinemisläbirääkimised täielikult külmutada. Selleks on arvukalt põhjuseid. Türgi on ebausaldusväärne partner. Keeldudes Türgil ELi siseneda, teiste sõnadega, rääkides türklastele nende tuleviku ELi liikmelisuse kohta tõtt, aitaksime me sel riigil lõpuks ometi oma ühiskonda demokratiseerida.
Türgi okupeerib jätkuvalt Euroopa Liidu liikmesriiki: 40% Küprose territooriumist on Türgi sõjalise okupatsiooni all. Türgis pole usuvabadust. Mitte-moslemid, kristlased, katoliku-õigeusu kiriku liikmed ja protestandid kannatavad kõik tagakiusamise käes, kuna neil ei lubata ehitada kirikuid. Viissada õigeusu kirikut on hävitatud, samal ajal kui moslemid ehitavad mošeesid kõikjal Euroopa Liidus. Türgis puudub sõnavabadus. Türgi eitab kolmandiku armeenlaste veresauna minevikus. Valmistutakse uueks sõjaliseks sissetungiks Iraaki. Kurdi vähemuse küsimusi selle territooriumil ei lahendata. Türgi ei ole Euroopas ja ei kuulu ELi. Türgiga piisab täiesti eelistatud partnerlusest täieliku liikmelisuse asemel.
Christoph Konrad (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, ma ei hääletanud Türgit käsitleva resolutsiooni poolt, sest mind teeb väga murelikuks, et Türgi parlament on nõustunud militaarrünnakuga Iraagi vastu. Seda ei saanud raportis arvesse võtta, kuid see on väga päevakajaline küsimus.
Meetmete võtmine terroristliku rühmituse vastu on küllalti erinev hääletamisest naaberriiki sissetungi osas. ELi huvides pole näha Iraagi mis tahes viisil destabiliseerimist. Peaksime Türgile meenutama, et kandidaatriigina peaks ta kaaluma ELi huve ühiste huvide raamistikus. See näitab, et täielik liikmelisus Türgile – mida ma muide ei toeta – selle jagatud piiriga Iraani ja Iraagiga tähendaks ELis täielikku poliitilise kaardi ümber joonistamist. Minu arvates peaksime me endid seonduvatest riskidest säästma.
Philip Claeys (ITS). – (NL) Proua juhataja, hääletasin Oomen-Ruijteni resolutsiooni vastu, kuna ma arvan, et parlament peaks mängima Türgi läbirääkimisprotsessi jälgimises aktiivsemat ja ambitsioonikamat rolli.
Nüüd näib, et me peame kindlustama, et me ei riivaks härra Erdoğani ja härra Güli õrnu tundeid. On saamas aina selgemaks, et Türgi on teistest erinev kandidaatriik. Vastupidiselt kõigile nõukogu, komisjoni ja parlamendi lubadustele, ei pea Türgi ilmselgelt järgima Kopenhaageni kriteeriume niivõrd rangelt.
Arvestades, kuidas asjad kulgevad, ei tohiks me sugugi imestada, et enam ja enam Euroopa Liidu kodanikke pööravad liidule selja.
Frank Vanhecke (ITS). – (NL) Proua juhataja, see uus Türgi ühinemise hääletus on selge näide faktist, et mitte ainult Euroopa ei ole enamikule meie kodanikest kaugel ning mitte eriti nende suureks mureks olev, vaid et Euroopa institutsioonid ise on end Euroopa kodanikest aina enam kaugendamas.
Muretult jätkates riigi ühinemise ettevalmistamist, mis ei ole üldse Euroopa riik; mis pole ajalooliselt, kultuuriliselt, religioosselt euroopalik; mis pole eurol ning mis ei asu Euroopas isegi mitte geograafilises mõttes, näitab, et Euroopa ei tähenda eurokraatidele enam päris Euroopat. Veel enam, kogu seda kulgu surutakse meile peale täiesti ebademokraatlikul viisil, sest tohutu Euroopa kodanike enamus on Türgi ühinemisele tõesti vastu, kuid neile ei anta sõna.
Kodanikel ei lubata Türgi küsimuses arvamust avaldada, nagu neil ei lubata arvamust avaldada ka uue põhiseaduse osas, mida meil ei lubata põhiseaduseks kutsuda. Kas eurokraadid tõesti kardavad demokraatiat, kardavad inimestega arutamist? See Euroopa toimib aina ebademokraatlikumal ja demokraatia-vastasemal viisil ning see kõik lõpeb väga halvasti.
Eija-Riitta Korhola (PPE-DE). - (FI) Proua juhataja, kaks nädalat tagasi määrati Hrant Dinki poeg Arat Dink ning kirjastaja Serkis Seropyan artikli 301 alusel, see tähendab türgipärase solvamise eest, aastaks vangistusse. Milles seisnes nende kuritegu? Enam kui aasta tagasi, enne Hrant Dinki mõrvamist, avaldas ajaleht Argos loo, väites, et Hrant Dink oli öelnud intervjuus Reutersile, et 1915. aastal aset leidnud tapmised oli genotsiid. Ajaleht seega üksnes kajastas seda ning see on kõik.
Seetõttu ma arvan, et on ülioluline hääletada resolutsiooni poolt, mis kutsub Türgit üles armeenlaste genotsiidi tunnistama. Ütlen seda Türgi sõbrana. Oleks hea, kui Türgi mõistaks, et see ei ole mõeldud türgivastase hoiakuna. Tegemist on pigem ELi tavaga, mis püüab luua parema ühiskonna, kus ajaloo õuduseid saaks vältida. Meelestatus, kus rahvuslikku identiteeti kaitstakse karistuskoodeksi abil, mille artikkel 301 on pidevaks võrdlusraamistikuks ning milles riigi eksimusi kui selliseid eitatakse, on selle tavaga tõsises konfliktis.
Euroopa identiteedi üheks aluseks on, et ajaloole vaadatakse otse silma ning selle eest vastutatakse. Armeenlaste genotsiid on ajalooline tõsiasi. Parlament nõuab, et Türgi tunnistaks seda resolutsioonis läbirääkimiste alguses.
Gérard Deprez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Soovin toetada muudatusettepanekuid, mis on tehtud tänasele hääletusele esitatud tekstile Euroopa Liidu ja Türgi vaheliste suhete kohta ning seda tehes ma meenutaksin Brüsselis 2006. aasta detsembris peetud Euroopa Ülemkogul saavutatud järeldusi. Need sätestavad põhimõtte, et seoses laienemisega nõuab Euroopa Liit igalt kandidaatriigilt täielikku Kopenhaageni kriteeriumide järgimist, kuid et mis tahes laienemise tingimuseks on siiski Liidu edasise integratsiooni võimelisus.
Nii mõnigi teist on mõnda aega olnud teadlik kahtlustest või pigem muredest, mida ma olen omanud seoses Euroopa Liidu võimelisusega jätkata kohast toimimist, kui Türgi üheks selle liikmesriigiks saaks.
Muidugi on Türgi „sõbralik” riik ning geostrateegilises mõttes Euroopa Liidule väga oluline partner. Seetõttu pooldan ma täielikult seda, et EL säilitaks Türgiga eelistatud partnerluse. Vaatamata sellele olen ma ülimalt vastu sellele, et see konkreetne riik saaks ühenduse osaks.
Veelgi enam, ma usun, et Türgi kui potentsiaalse liikmesriigi integreerimise probleemid on muutunud ühinemisläbirääkimiste edasiminekul aina selgemaks.
Patrick Gaubert (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Õnnitlen raportööri resolutsiooni Euroopa Liidu ja Türgi vaheliste suhete kohta esitamise puhul. Proua Oomen-Ruijteni resolutsiooni esildis on konsensusel põhinev ning tasakaalustatud dokument ning ta on püüdnud selles käsitleda kõiki selle konkreetse probleemiga seonduvaid küsimusi.
Ühelt poolt õnnitleb resolutsioon Türgit hiljutiste vabade ja ausate valimiste pidamise puhul, kutsub Türgi valitsust üles kiirendama reformiprotsessi ning tervitab selle kavatsust võtta vastu uus tsiviilkonstitutsioon. Resolutsiooni ettepanekus kutsutakse edasi üles uue poliitilise algatuse käivitamiseks, et lahendada kestvalt kurdi küsimus. Samuti viitab see katsetele saavutada ÜRO raamistikus lahendus Küprose küsimusele.
Teiselt poolt ning see on kooskõlas positsiooniga, mida toetab Prantsusmaa, tervitan ma fakti, et resolutsioon meenutab, et Türgi ühinemine sõltub jätkuvalt Kopenhaageni kriteeriumidele täielikult vastamisest ning ELi edasise integratsiooni võimelisusest.
Kõigil neil põhjustel olen otsustanud selle resolutsiooni vastuvõtmist täiskogu lõplikul hääletusel toetada. Võin vaid veel kord väljendada oma sügavaimat kahetsust, et parlament ei ole formaalselt kutsunud Türgit üles armeenlaste 1915. aasta genotsiidi ametlikult tunnistama.
Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Nagu me varasemalt esile tõime, tõstatavad läbirääkimised Türgi ühinemiseks ELiga palju küsimusi. Seda protsessi julgustavad suurvõimud, mis hoolimata vastuoludest püüdlevad selle suure riigi ELi „ühisturuga” integreerimise suunas, saavutades seeläbi kontrolli selle majanduse üle ning kasutades selle geo-strateegilist positsiooni nende endi plaanide jaoks Lähis-idas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias.
Resolutsioon on seega selles osas valgustav, kuivõrd see rõhutab „Türgi tähtsust transiidikeskusena ELi gaasivarustuse mitmekesistamiseks” ning „Türgit hõlmavaid energiaprojekte Lõuna-Kaukaasias” ning samuti „Türgi geostrateegilist positsiooni regioonis”, kelle „roll transpordis ja logistikas muutub saabuvatel aastatel olulisemaks”.
Järgnevad on mõningad olulised aspektid, mida tuleks rõhutada:
– Türgi ei ole astunud samme Küprose – ELi liikmesriigi – tunnustamise suunas ning endiselt okupeerib sõjaliselt saare põhjaosa ning eirab selles küsimuses ÜRO resolutsioone;
– Türgi ametiasutused on endiselt seotud Kurdi rahva vastaste repressioonidega ning eitavad endiselt nende õiguspäraseid kultuurilisi, poliitilisi ja sotsiaalseid õiguseid.
Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Raport Türgi edasimineku kohta ELiga ühinemise suunas sisaldab täiesti õigustamatuid õnnitlusi Türgi valitsusele ning uuele presidendile. Raport on silmakirjalik ning saamatu soovmõtlemise väljendus, mis käsitleb ähmaselt ja üldiselt inimõiguseid, mõistab hukka terrorismi ja mainib ELi ja Türgi ühist võitlust selle vastu.
Teiselt poolt puudub mis tahes viide Põhja-Küprose jätkuvale okupeerimisele Türgi sõjajõudude poolt. Puudub isegi vähim hukkamõist Türgi jätkuvale keeldumisele Küprose Vabariiki tunnustada ning vähimgi surveavaldus selles küsimuses. Hukka ei mõisteta Türgi režiimi poliitikat, mis vaidlustab Kreeka suveräänseid õiguseid või ähvardust kasutada naaberriikide vastu jõudu. Tõsiselt ei mõisteta hukka barbaarset tagakiusamist ja kuritegusid, mida Türgi ametiasutused on Kurdi rahvastiku vastu toime pannud. Puudub vähimgi vihje poliitilisele tagakiusamisele, mille kütkeis Türgi keskklass kõigis selle vormides on, nii burka pooldajad kui ilmalikud, kommunistid kui teised progressiivselt meelestatud inimesed. Sellele vaatamata ei kehutata Türgit mitte kasutama ebaproportsionaalset jõudu eelseisvas rünnakus Põhja-Iraagi vastu!
ELi kontekstis peegeldab raport võimsate imperialistlike riikide eesmärke vastavalt nende geopoliitilistele huvidele laiemal alal.
Türgi rahva ja teiste piirkonna rahvaste huvides on olla vastu Türgi integratsioonile ELi ja selle imperialistlikele plaanidele.
Pierre Pribetich (PSE), kirjalikult. – (FR) See resolutsioon kaotab oma mõju, sest armeenlaste genotsiidiga seonduvad olulised muudatusettepanekud on parlamendiliikmete enamuse poolt tagasi lükatud.
Ma olen praegu ja tulevikus Türgi Euroopa Liiduga ühinemise poolt. Vaatamata sellele peab ühinemisprotsess tunnistama mõningaid ajaloolisi fakte.
Veelgi enam, ma olen täielikult vastu vastuolule, mille parlament on nüüd tekitanud. 28. septembri 2005. aasta resolutsiooni lõikes 5 kutsuti tegelikkuses Türgit üles armeenlaste genotsiidi tunnistama ning seda omaksvõttu peeti Euroopa Liiduga ühinemise eeltingimuseks. Otsus jätta armeenlaste genotsiid uuest resolutsioonist välja on samm tagasi ning seda ei saa toetada.
Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Olenemata lõpptulemusest, peavad praegused läbirääkimised Türgiga tooma kaasa reformid, mida riik nii meeleheitlikult vajab ning mis iseenesest on riigi potentsiaalse ELiga ühinemise kõige olulisemaks aspektiks.
Selles kontekstis tuleb AKP võitu käsitleda pigem pühendumisena majandusreformile kui hääle andmist islamile.
Hiljutisi arenguid arvestades tuleb kurdi küsimus lahendada koos Ühendriikidega, pidades silmas Iraagi küsimust, kus Kurdi-Põhja-Iraak on rahumeelne. Teisalt ei saa me hoiduda kriitikast kurdi terroristlike rünnakute suhtes Türgi vastu või Türgis endas kurdide integratsiooni ja aktsepteerimise puudumise suhtes.
Lõpetuseks ei saa me eales piisavalt rõhutada Türgi geostrateegilist tähtsust seoses Euroopa piiride, energiavarustuse (eriti alternatiivina sõltuvusele Vene gaasist) julgeolekuga, partnerina, kes on dialoogis islamiriikidega ning partnerina Iraagi küsimuses.
Kõigil neil põhjustel peab ELi strateegiaks olema tõsiselt ja kindlalt läbi rääkida.
Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin resolutsiooni poolt, mis kutsub Türgit tungivalt üles reformide kiirust suurendama.
Peame kutsuma Türgit üles tegema rohkem: kindlustama kodanikuühiskonna kontrolli sõjaväe üle; omama null-tolerantsi piinamise suhtes; kaitsma naisi ja vähemusi ning tunnistama armeenlaste genotsiidi.
Samuti tuleb reformiprotsessi hindamise kriteeriumina kasutada kurdi küsimust. Raport, mille osas me hääletasime, kutsub Türgi valitsust üles käivitama poliitilist algatust eesmärgiga leida kurdi probleemile kestev lahendus. Samuti mõistab see hukka Iraagi territoriaalse terviklikkuse rikkumise, samal ajal muidugi mõistes hukka PKK poolt toime pandud vägivalla.
Tegemist ei ole Türgi ründamisega, tegemist on meelde tuletamisega, et meil ei või olla topeltstandardeid, et me ei saa meile kalleid väärtuseid odavalt maha müüa.
Samuti oleks katastroofiline jätkata avaliku arvamuse ignoreerimist, mida väljendas taas küsitlus, mille viis enne Lissaboni tippkohtumist läbi Notre Europe. Euroopa rahvas on mis tahes edasise laienemise puhul mures halvasti ettevalmistatud otsuste pärast ning ELi võimekuse pärast aastatel 2004 kuni 2007 toimunud uute laienemiste tohutu laine järel, hõlmata veel rohkem riike.
Renate Sommer (PPE-DE), kirjalikult. − (DE) Toetan resolutsiooni Türgi kohta. Türgi valitsus peab lõpuks ometi olema reformide elluviimisel jõuline.
Seoses armeenlaste genotsiidiga, kuigi selle genotsiidi omaksvõtt Türgi poolt ei ole Kopenhaageni kriteeriumite osaks, peab riik, mis püüdleb ELiga ühinemise suunas astuma oma ajaloo tumedale küljele kindlalt vastu.
Üleüldiselt on Türgil minna veel väga pikk tee enne kui see Kopenhaageni kriteeriumidele vastab. Endiselt eksisteerib oluline defitsiit seoses inim- ja vähemuste õigustega, tsiviil- ja poliitiliste õigustega ning üldine Türgi demokraatia nõrkus vis-à-vis sõjaväega.
Endiselt puudub edasiminek Küprose küsimuses. Sel põhjusel peame jätkama surve avaldamist Ankara protokolli ratifitseerimiseks sel aastal. Ilma selleta ning samuti saarelt Türgi vägede väljaviimiseta, ei saa lahendust olla. Türgi ei saa nähtavasti aru, et Euroopa Liidus on 27 liikmesriiki ning üheks nendest on Küprose Vabariik!
Seoses konfliktiga Kagu-Türgis on plaan käivitada rünnak Põhja-Iraaki eksisteerinud juba vähemalt 2006. aasta kevadest. Praegu on kartuseks, et invasioon leiab tõesti aset. Riik, mis siiski – hoolimata rahvusvahelisest toetusest selle piiride kindlustamiseks – väidab omavat õigust omal äranägemisel rikkuda rahvusvahelist õigust, diskvalifitseerib end Euroopa Liiduga ühinemise protsessist igaveseks.
Konrad Szymański (UEN), kirjalikult. − (PL) Hoidusin lõplikust hääletusest ELi-Türgi suhteid käsitleva raporti osas. Seda põhjusel, et hoolimata sellest, et läbirääkimised kestsid mitmeid kuid, ei viita resolutsioon Türgi vastutuse küsimusele armeenlaste veresauna eest 1915. aastal.
Türgi püüab selles küsimuses rahvusvahelist kogukonda tsenseerida. Kõige hiljutisemaks tõestuseks sellest oli surve, mida avaldati USA kongressile. Viimane seisis vaatamata sellele vankumatult ning võttis kohase hoiaku. On viga anda selles küsimuses Türgi põhjendamatule survele järele.
Sooviksin siiski lisada, et ma hindan väga eelmainitud resolutsiooni avalduste lisamist, seoses kristlastest vähemuste õigustega Türgis, nagu näiteks õigus koolitada vaimulikke ning kiriku institutsiooni õigus õigussubjektsusele.
Dominique Vlasto (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Otsustasin hoiduda hääletamisest resolutsiooni osas EL-i ja Türgi suhete kohta, et anda märku oma vastuseisust praegu käimasolevatele ühinemisläbirääkimistele. Selle silmakirjaliku ühinemisega seonduvatest riskidest peaksid meid teadvustama kaks hiljutist sündmust. Esimeseks on poliitiline kriis, mille riik enne seda, kui uus vabariigi president ametisse vannutati, läbi elas: see peegeldas pingeid, mis Türgi ühiskonnas eksisteerivad ning samuti selle riigi institutsioonide haprust. Samuti pean silmas pingeid, mis on kuhjunud Iraagi piiril ning riski, et need võivad ühte vähestest aladest selles riigis, kus vägivalda on suudetud ohjeldada, destabiliseerida. Türgi parlamendi otsus autoriseerida sõjavägi militaarse rünnaku tegemiseks Iraaki, on vastuvõetamatu. Türgi mängib piirkonnas ohtlikku rolli ning EL ei tohiks neid populistlikke ja agressiivseid tegevusi vähimalgi määral toetada.
Kõik see üksnes tugevdab minu veendumust: kui me laiendame Liidu Iraagi piirideni, ei näe ma enam, mis on euroopalikkusest järele jäänud. Usun, et Türgi pole endiselt sobiv ELiga ühinema. Meie kohustuseks on esitada alternatiivne valikuvõimalus: siin pakub kindlasti võimaluse, millest EL ja Türgi peaks kinni haarama Nicolas Sarkozy poolt välja pakutud „Vahemere Liit”.
Anna Záborská (PPE-DE), kirjalikult. − (SK) Ma ei hääletanud Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, mis käsitleb ELi ja Türgi suhteid, kuna Euroopa Liidu laienemine ning Türgi astumine ühendusse on üpris tõsisteks küsimusteks, mis vajavad põhjalikemaid teadmisi ning intensiivsemat arutelu. Minu arvates peaks ühinemisprotsessis kehtima kõigile riikidele samad eeskirjad.
Välja pakutud muudatusettepanekud, mis kutsuvad üles armeenia genotsiidi omaks võtma ning esitama vabandust Armeeniale ning Armeenia rahvale, täiskogu vastu ei võtnud. Üksnes selline omaksvõtt ning vabandus saavad anda tõuke Türgi ja Armeenia vahelisele lepitusprotsessile. Veelgi enam, Türgi takistab jätkuvalt edasiminekut Küprose probleemile lahenduse leidmisel. Piiriülene sõjaline operatsioon Iraagi piiri ääres elavate kurdide vastu, mis kiideti Türgi parlamendi poolt välja antud deklaratsioonis heaks, ei too riigis terrorismi probleemile konstruktiivset lahendust. See viib lihtsalt kogu piirkonna destabiliseerimiseni.
Samuti puudub Türgi Vabariigi territooriumil nähtav edasiminek usuvabaduse küsimuses. Türgis elavate kristlaste julgeolek ning nende õiguste austamine ei ole tagatud. Hiljuti oleme olnud tunnistajaks vägivaldsetele rünnakutele kristlastest preestrite, misjonäride, kirjastajate või usuvahetajate vastu. Samuti ei ole Türgi taasavanud õigeusu kiriku seminari, ilma milleta ohustatakse selle iidse kiriku eksistentsi.