Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/2126(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0325/2007

Esitatud tekstid :

A6-0325/2007

Arutelud :

PV 24/10/2007 - 12
CRE 24/10/2007 - 12

Hääletused :

PV 25/10/2007 - 7.11
CRE 25/10/2007 - 7.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0482

Arutelud
Kolmapäev, 24. oktoober 2007 - Strasbourg EÜT väljaanne

12. ELi ja Serbia vahelised suhted (arutelu)
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on Jelco Kacini välisasjade komisjoni nimel koostatud raport (A6-0325/2007) ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule Euroopa Liidu ja Serbia vaheliste suhete kohta [2007/2126(INI)].

 
  
MPphoto
 
 

  Jelko Kacin (ALDE), raportöör. – (SL) Täna võtan ma sõna kui raportöör, aga ka kui liberaaldemokraat, kui sloveen, kui endine jugoslaavlane ja kui eurooplane. 15 aastat tagasi lagunes mitmete veriste, peaaegu terve aastakümne jagu kestnud sõdade tagajärjel riik, kus ma sündisin.

Kuni tänaseni peavad mitmed piirkonna riigid, sealhulgas Serbia, ikka veel tegelema konflikti hävituslike tagajärgedega. Neile õrnadele ja noortele demokraatiatele on Euroopa Liidu liikmelisus võimas tõuge edasisel demokratiseerumisel. Euroopa Liit, millega need riigid soovivad nii kiiresti kui võimalik ühineda, on rajatud ühistele väärtustele ja standarditele, millest üks kõige olulisemaid on õigusriik.

Ometi ei ole Balkani riikide puhul küsimus mitte ainult õigussüsteemi reformis, vaid ka täielikus koostöös Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga Haagis.

– Serbial ei ole senini õnnestunud täita oma riiklikku ja rahvusvahelist kohustust vahistada neli järelejäänud tagaotsitavaks kuulutatud sõjakurjategijat, sealhulgas Mladić ja Karadžić, keda süüdistatakse ligi 8000 tsiviilelaniku mõrva korraldamises Srebrenicas. Isik, kes tapab kas või ühe inimese, paneb toime kuriteo, aga need, kes panevad toime genotsiidi, on väljakutseks nii rahvusvaheliselt kui ka poliitiliselt.

Käisin Srebrenicas enne raporti koostamist. Ma usun Serbia eneseaustusesse. Seetõttu rõhutan, et Serbia peab tõestama oma koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga (EJRK). Mais tuli võimule uus Euroopat pooldav valitsus, kelle üks tähtsamatest eesmärkidest on koostöö EJRKga. Tervitan soojalt seda arengut. Samuti tervitan asjaolu, et valitsus vahistas ja andis üle kaks kuuest kõige tagaotsitavamast sõjakuritegudes süüdistatavast − Tolimir ja Djordjevic.

Need vahistamised näitavad, et Serbia on võimeline leidma ja vahistama järelejäänud põgenenud sõjakurjategijad. Nagu märkis peaprokurör Del Ponte, ei ole peamine takistus mitte suutlikkus, vaid suutlikkuse muutmine käegakatsutavaks tulemuseks. Sel põhjusel ei saa EL selles kriitilises punktis Serbiale esitatud tingimuste täitmise nõudest loobuda.

Ajal, mil pinged Kosovo tulevase staatuse üle kasvavad, oleks vale mõelda, et ELi seatud tingimuste suhtes järeleandmine ja endast parima andmine, et Belgradile järeleandmisi teha, tooks tulevikus ELile või Serbiale kasu. Sõjakurjategijate küsimuses silma kinnipigistamine sobib ehk tänapäeva reaalpoliitikaga, aga ei aita kaasa pikaajalisele rahule või piirkondlikule stabiilsusele.

Sageli öeldakse, et Serbia on piirkonna stabiilsuse võti, aga poliitikud Belgradis eksivad, arvates, et see tähendab sooduskohtlemist Serbiale. Serbia peaks kasutama ära oma paljusid andeid ja potentsiaali, et olla oma piirkonna naabritele eeskujuks, aga neid oma jonnakuse tõttu mitte nõrgestama.

Tõsi on, et EL ei ole ilma Balkani riikideta täielik, aga nende ühinemine ELiga ei saa toimuda iga hinna eest ja kindlasti mitte rahvusvahelist seadust järgimata ja Euroopa põhiväärtusi eirates.

Serbia kodanikel on õigus teada tõde nende nimel toime pandud hiljutise sõjapoliitika kohta. See on üks põhjustest, miks ma toetan eriprokuröri hiljutist algatust paljastada peaminister Djindjići mõrva poliitilised motiivid. Samal põhjusel on kahetsusväärne näha Serbia sõjakuritegude kohtu tehtud kohtuotsuste pehmust nelja Skorpioni rühmituse liikme suhtes, kes hukkasid kuus Srebrenica moslemit.

Serbias on suur majanduslik ning kultuuriline potentsiaal ja palju andekaid inimesi igas eluvaldkonnas. Uues valitsuses on mitmeid dünaamilisi ja ambitsioonikaid ministreid. Ei ole kahtlust, et Serbia on haldus- ja institutsioonilisel tasandil pädev professionaalselt edasi liikuma läbirääkimistes ELi liikmelisuse küsimuse kohta.

Viimaste kuude jooksul on paljudes valdkondades edu saavutatud, näiteks läbirääkimistel stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu tehnilistes küsimustes, Kyoto protokolli ratifitseerimisel, Kesk-Euroopa vabakaubandusühenduse (CEFTA) läbirääkimistel ning ombudsmani, Serbia Panga juhataja, avaliku teabe voliniku ja riigikontrolli nõukogu liikmete nimetamisel.

Kahjuks ei ole eriti edasi liigutud kohtunike nimetamisel põhiseadusliku kohtu koosseisu. Lisaks jätkub kodanikuühiskonna esindajate avalik halvustamine, kes kritiseerivad valitsust või püüavad pöörata tähelepanu sellistele tundlikele küsimustele nagu sõjakuriteod. Sellega seoses mõistan ma hukka hiljutised sündmused Novi Sadis, kus uusnatsi organisatsioon ründas rahumeelset fašismivastast kogunemist. On hädavajalik, et pädevad ametivõimud leiaksid süüdlased ja uuriksid põhjalikult kuritegu.

Samas ma tunnistan, et ELi range viisarežiim, mis takistab Serbia tavakodanikel kohtuda teiste tavakodanikega ELis, pidurdab Serbia demokraatlikku protsessi ja aitab kaasa ksenofoobiale ja natsionalismile.

Ma tervitan saavutatud kokkuleppeid. Need on olulised esimesed sammud, aga lõppeesmärk peab olema see, et reisimine muudetakse vabaks kõigile piirkonna kodanikele. Kas te teate, et ainult ühel kümnendikul serblastest on pass? Me peame ülejäänud elanikkonnale pakkuma midagi konkreetset. Ma palun nõukogul tagada kokkulepete jõustumine järgmise aasta alguses, samuti pöördun ma nõukogu poole, et panna paika konkreetne kava viisavaba liikumise küsimuses.

Ma kasutan juhust, et tänada oma assistente, kaasliikmeid, välisasjade komisjoni sekretariaati, fraktsioone, komisjoni, Serbia ELi missiooni ja Serbia välisasjade komisjoni sekretariaati, Serbia missiooni ELi juures ja Serbia eurointegratsiooni bürood.

Sõnavõtu lõpetuseks sooviksin lisada väikese isikliku sõnumi. Olles üks väga vähestest Lääne-Balkanil sündinud Euroopa Parlamendi liikmetest, oli mul suur au raportöörina töötada. Minu kodumaa Sloveenia ühines ELiga mitte sellepärast, et see oli kerge, vaid sellepärast, et see oli raske. Me olime edukad, nii nagu on edukad Serbia poliitikud, intellektuaalid ja äriinimesed, kui nad seda soovivad. Ma kutsun Serbiat ja Serbia inimesi ärkama, hakkama end aitama, aitama oma naabreid, aitama kogu piirkonda ja meiega ühinema. Tehke seda. Te olete piisavalt tugevad. Koos oleme me edukad.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Tänan parlamenti heatahtlikkuse eest üleläinud kõneaja suhtes. Vabandan raportööri nimel parlamendi ees. Tänan.

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Lugupeetud juhataja, volinik, daamid ja härrad, Serbia loomulik koht on Euroopas ja me kõik tunnistame, et viimastel aastatel on Serbia seisnud silmitsi suurte väljakutsetega; enamgi veel, äärmiselt raskete väljakutsetega, kuna Serbial on oluline roll Lääne-Balkani piirkonna stabiilsuses ja arengus. EL on püüdnud Serbial aidata nende väljakutsetega toime tulla, tugevdades ja muutes käegakatsutavamaks ja nähtavamaks ELiga ühinemise perspektiivi.

Seetõttu oleme püüdnud serblastele ja Serbia ametivõimudele tõestada oma pühendumust lähendada Serbiat ELile. Me oleme püüdnud näidata alternatiivi olemasolu, aidates Euroopat pooldavatel poliitilistel ja sotsiaalsetel jõududel, kes pooldavad vajalike reformide jätkamist, konsolideerida riigi demokraatiat ja arengut.

Stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingud on oluline samm, et Lääne-Balkani riike ELile lähemale tuua. Need lepingud on samuti oluline vahend ELi perspektiivi selginemisel. Sellega seoses arvame, et on tähtis, et komisjon on lõpetanud läbirääkimised Serbiaga stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu sõlmimise küsimuses. Me tõesti loodame, et komisjoni seatud tingimused peagi täidetakse, et leping saaks alla kirjutatud.

Nõukogus on kindel poliitiline toetus, et stabiliseerimis- ja assotsiatsioonileping saaks alla kirjutatud niipea, kui selleks vajalikud tingimused on täidetud. Aga enne kui nõukogu saab rakendada lepingu, peab Serbia tegema täielikku koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga.

Serbia inimeste võimalus ELis lihtsamalt reisida tugevdaks samuti meievahelisi suhteid ja aitaks kahtlemata kaasa demokratiseerimisprotsessile ja Euroopat pooldavale tundele Serbia ühiskonnas.

Septembris alla kirjutatud viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingud, mis jõustuvad 2008. aasta jaanuaris, on meie arvates olulise tähtsusega.

Komisjon leppis Serbiaga kokku alustada dialoogi viisavaba liikumise küsimuses pärast nende lepingute jõustumist. Samuti on EL teinud Serbiale selgeks, et integratsiooniprotsess ei ole seotud Kosovo tulevase staatuse määramisega. Iga riik liigub ELi liikmekssaamise poole vastavalt omaenda tulemuslikkusele ja kooskõlas stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessiga ning Kopenhaageni kriteeriumidega.

Sõnavõtu lõpetuseks, austatud juhataja, daamid ja härrad, pean ma veel kord rõhutama olulisust, mis ELi eesistujariik omistab võimalusele arutada Euroopa Parlamendiga nii Serbiale endale kui ka kogu piirkonnale olulist küsimust tagada Serbiale tulevik Euroopas. Ei ole kahtlust, et Lääne-Balkani riigid jäävad ELi prioriteetide hulka ja et meie lõppeesmärk on luua olukord, kus piirkonnas valitseb rahu, stabiilsus, demokraatia ja õitseng.

Seetõttu näeme me nende riikide ühinemises ELiga perspektiivi, milles stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsess jääb raamiks kõnealuse potentsiaalse ühinemise ettevalmistamisel. Serbia on suure geostrateegilise tähtsusega riik kogu piirkonna stabiilsusele, seetõttu on edu kõnealuses protsessis oluline, et saavutada ELi lõppeesmärk seoses Lääne-Balkani riikidega: et piirkonnast saaks stabiilsuse, rahu ja edu piirkond.

 
  
MPphoto
 
 

  Olli Rehn, volinik. − Lugupeetud juhataja, ma õnnitlen Jelko Kacinit põhjaliku raporti eest, mis käsitleb olulisi aspekte ELi ja Serbia suhete hetkeolukorra kohta. Ma palusin oma üksustel järgida raporti soovitusi, mis on juba kasulikuks osutunud komisjoni aastase eduaruande ettevalmistamisel ja mis kinnitatakse 6. novembril.

Teie raport toob esile mitmed valdkonnad, milles nii ELil kui ka Serbial tuleb jõupingutusi suurendada. Ma toetan neid täielikult. Ma nõustun esmajoones viisalihtsustuse olulisusega ja üleskutsega saavutada nüüd edu viisavabaduse küsimuses.

Sel põhjusel on komisjon näidanud üles kavatsust alustada järgmisel aastal dialoogi kõigi Lääne-Balkani riikidega, luua kava viisavabaduse saavutamiseks, määrata kindlaks selle nõuded ja tingimused. Kõnealune küsimus on suure tähtsusega ja siinkohal on oluline anda piirkonna noortele konkreetne tõestus sellest, mida Euroopa tegelikult tähendab.

Me oleme kriitilises punktis suhetes Serbiaga. Viimase kahe nädala jooksul on mul olnud intensiivsed arutelud nõukogu eesistujariigiga, liikmesriikidega ja Serbia ametivõimudega praeguse olukorra suhtes. Ei ole üllatus, et Kosovo staatus ning stabiliseerimis- ja assotsiatsioonileping, kaasa arvatud tingimus teha koostööd EJRKga, olid peamised teemad.

Kosovo läbirääkimiste tähtaeg, 10. detsember, läheneb kiiresti ja rahvusvahelise kolmiku töö jõuab kriitilisse etappi. Me toetame täielikult ELi esindaja, saadiku Wolfgang Ischingeri tööd, ja me ei jäta lahenduse leidmisel käsitlemata ühtegi võimalust.

Praegu on oluline, et mõlemad pooled – Belgrad ja Priština – võtaksid endale vastutuse ja töötaksid tõsiselt konstruktiivsete ja loovate ettepanekutega, mis viivad kokkulepitud, jätkusuutliku lahenduseni. Samuti on mul olnud intensiivsed arutelud liikmesriikidega ja Serbia ametivõimudega stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu üle. Kõnealune leping on poliitiline nurgakivi meie suhetes Serbiaga. See on värav kandidaadi staatusele ELiga ühinemisel.

Komisjon rääkis kõigepealt läbi ja seejärel viimistles kõnealuse lepingu projekti tehnilised aspektid, millele liikmesriigid nõukogu töörühmas praegu hinnangut annavad.

Komisjon teeb tihedat koostööd nõukogu eesistuja ja liikmesriikidega, et viia lõpule dokumendi juriidiline ja keeleline läbivaatamine, nii et EL oleks tehniliselt valmis lepingule peatselt alla kirjutama, tingimusel, et poliitilised tingimused on täidetud – eelkõige täielik koostöö EJRKga, mille tulemusena ülejäänud süüdistatavad vahistatakse. See on minu arvates kooskõlas teie raporti soovitusega nõukogule.

Nagu enne juba mainisin, siis EJRK küsimuses on praegu Serbia jaoks veeklaas pigem pooleldi täis kui pooleldi tühi. Ma tegin Serbia valitsusele selgeks, et stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu allkirjastamine on käeulatuses. Nüüd on küsimus poliitilises tahtes ja suutlikkuse muutmises tulemusteks. Meie oleme valmis, kui Serbia on valmis tingimusi täitma. Praegu on pall selgelt Serbia väravas.

Samal ajal peaksime hindama ka juba tehtud jõupingutusi. Liiga sageli unustame need oma aruteludes. Alates 2004. aastast on Serbia koostööd teinud, leides ja andes 24st EJRK poolt süüdistatavast üle 20. See on märk sellest, et meie tingimustel põhinev poliitika töötab.

Siiski ei saa koostöö EJRKga olla katkev ja uuesti algav protsess, täieliku koostöö saavutamiseks on vaja suuremaid jõupingutusi, eelkõige seoses intensiivsete otsingutegevuste ja juurdepääsuga arhiividele ning dokumentidele.

Peaprokurör sõidab homme kaheks päevaks Belgradi, komisjon kavatseb stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu parafeerimise hindamisel tema järeldusi arvesse võtta.

Allkirjastamine sõltub seejärel täielikust koostööst EJRKga ja me anname sellele hinnangu koos nõukoguga. See nõuab, et Serbia teeks kõik võimaliku, et leida ja vahistada tagaotsitavad sõjakurjategijad ja anda EJRK-le kogu vajalik teave nende vahistamiseks ja üleandmiseks Haagi kohtule.

Lõpetuseks, Serbia tõesti omab tohutu suurt majanduslikku, kultuurilist ja intellektuaalset potentsiaali, mis ootab vabakslaskmist püüdluses riigi tuleviku suunas Euroopas.

Komisjon on täielikult pühendunud Serbia Euroopa perspektiivile. Olen veendunud, et Serbia on võimeline Euroopa teel suhteliselt kiiresti edasi liikuma, niipea kui põhitingimused on täidetud.

Ja see on oluline mitte ainult Serbia Euroopa püüdluste pärast, vaid kogu Lääne-Balkani riikide stabiilsuse ja edasiliikumise eesmärgil. Seetõttu on viimane aeg, et Serbia pööraks selja oma valusale minevikule ja läheneks täiel sammul oma Euroopa tuleviku poole.

 
  
MPphoto
 
 

  György Schöpflin, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Lugupeetud juhataja, kõik selles ruumis nõustuvad, et Serbia tulevik seisneb Euroopas ja et see Euroopa tulevik on nii Serbia kui ka Euroopa jaoks igas mõttes soovitatav. Küsimus on, kuidas seda teostada.

Probleemi põhiolemus on selles, et kui Serbia kindlasti on mõneski aspektis demokratiseerunud, siis on riik veel kaugel stabiilsest, demokraatlikust infrastruktuurist. Kommunismi ja Jugoslaavia lagunemisele järgnenud sõdade pärand on Serbia ühiskonda jätnud sügavad jäljed ja seda raskem on tagada usaldusväärsete, erapooletute institutsioonide toimimine. Nõrk õigusriik, korruptsioon ja nepotism ning murettegevalt kõrge juhukuritegude määr on näitajad sellest, et ühiskond peab läbi tegema muutuse, enne kui riigi demokraatia täidab Kopenhaageni kriteeriumeid.

Pärandi kõige mürgisem osa on võib-olla viis, kuidas natsionalism on endiselt ligitõmbav poliitiliselt tähtsale osale ühiskonnast, sealhulgas osale eliidile. Serbia natsionalismi esindajatele tähendab Serbia kodakondsus Serbia rahvust. See mõjub raskelt Serbia ühiskonna mitteserblastele. Selles valdkonnas on riigi poliitilisel eliidil suur töö vaja ära teha. Vaid Serbia – riigi poliitiline eliit ja Serbia ühiskond – saab teha vajaliku selleks, et riik liiguks demokraatia, inimõiguste ja kodakondsuse suunas.

Kõnealuse põhjaliku raporti järeldused annavad ka veenvaid suuniseid, kuidas muutust saavutada ja kuidas Serbia leiaks uuesti oma koha Euroopas.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis, fraktsiooni PSE nimel. – Lugupeetud juhataja, talve lähenedes on poliitiline õhkkond Serbias kuumenemas. Sel põhjusel püüab fraktsioon PSE, osaledes kõnealuse raporti koostamisel, eelkõige mõista selle rahva olukorda, kes kaotas eelistatud positsiooni endises Jugoslaavia Föderatsioonis, rahva olukorda, kelle natsionalismipuhangud on kahjustanud kogu piirkonda, hävitanud palju elusid, nõudnud palju ohvreid ja saanud vastulöögiks pomme ja rakette.

Sellest hoolimata soovib enamik riigi elanikkonnast järgida Euroopa teed ja sellega ravida nii omaenda kui ka naabrite haavu. Kõnealune raport püüab sõbralikul, samas nõudlikul toonil panna selleks tähtsaks teekonnaks maha teemärgid. Sooviksin eelkõige tänada kolleegi Jelko Kacinit, kes tegi kõnealuse raportiga mitte ainult palju tööd, vaid pani sellesse ka mõistlikkust ja südant.

Ma soovin esile tuua Serbia Euroopa-meelse valitsuse edukat tööd selles küllalt keerukas olukorras. Valitsuse tegevus on võimaldanud Euroopa Parlamendil teha ettepanek kirjutada alla stabiliseerimis- ja assotsiatsioonileping, mis teostub ehk selle aasta lõpus. Samas sõltub suuresti serblastest endist, kas riik suudab viia oma suhted ELiga teisele tasandile. Meie omalt poolt jääme kindlalt arvamuse juurde, et leping kirjutatakse alla vaid siis, kui Serbial on ette näidata tulemused järelejäänud sõjakurjategijate tabamises.

Fraktsioon PSE tegi raportisse mõningad muudatusettepanekud, mille eesmärk on pehmendada serblastele tundlike küsimuste sõnastust. Muuhulgas pakutakse välja muuta põhjenduse M sõnastust, rõhutamaks asjaolu, et rahvustevaheline leppimine on piirkonna stabiilsuse tagamisel ülioluline.

Oleme seisukohal, et Kosovo on eraldiseisev küsimus ja seetõttu seda kõnealuses raportis ei käsitleta. Selle probleemi lahendus ei peaks Serbiat Euroopa teest kaugemale viima. Hiljem loodetakse sel teel kohtuda Kosovo ja teiste endise Jugoslaavia vabariikidega ja ka ülejäänud Euroopaga.

 
  
MPphoto
 
 

  István Szent-Iványi, fraktsiooni ALDE nimel. – (HU) Lugupeetud juhataja, minister, volinik, kõigepealt soovin õnnitleda raportöör Jelko Kacinit konstruktiivse ja tasakaaluka raporti eest. 2003. aastal võttis Euroopa Liit endale kohustuse integreerida Serbia ELi, kuna on veendunud, et Serbial on piirkonna stabiilsuse seisukohast oluline roll ja et Serbia tulevik on Euroopas. Siit alates sõltub integratsiooni kiirus täielikult Serbiast.

Täielik koostöö Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga Haagis endise Jugoslaavia küsimuses on selleks oluline eeldus. Edusamme on tehtud, kaks kuuest kõige enam taga otsitavast sõjakurjategijatest on üle antud, aga kõige raskemad sõjakurjategijad, Mladić ja Karadžić, on endiselt vabaduses. On vaja edasisi jõupingutusi. Suurim tugevuse näitaja nii Serbiale kui ka Euroopale on Kosovo staatuse küsimuse lahendamine. Hetkeolukord on kõige tõsisem takistus nii piirkondlikule stabiilsusele kui ka Serbia integreerimisele ELi. Eeldame, et Serbia käitub kõnealusele olukorrale võimalikult kiire ja rahuldava lahenduse leidmisel konstruktiivselt.

Edu on saavutatud rahvusvähemuste õiguste valdkonnas, vägivaldsete rünnakute arv on vähenenud ja vähemustele on põhiseadusega antud uusi õigusi. Tehtud edusammud on siiski kaugel nõutavast: rahvusnõukogude määrused ei ole veel jõustunud, puuduvad õigusaktid, mis tagaksid rahvusvähemuste enesemääratlemise. Samuti peab Serbia tegelema EL poolt seatud kohustusega, arvestades, et põhiseaduslik kohus praktikas ei toimi, õigussüsteem on aeglane ja mõjutatud poliitikast ning korruptsioon ja organiseeritud kuritegevus on kõigist majandus- ja sotsiaalelu sfääridest läbi imbunud. Kui Serbia tõepoolest soovib ELiga ühineda, on oluline, et riik suurendaks neis valdkondades jõupingutusi. Euroopa küll tagab Serbiale igakülgse abi nende ülesannete edukaks elluviimiseks, aga Serbia ise peab need ülesanded algatama. Meil tuleb rõhutada, et vastutus ja kohustus teha kõik vajalik, et tagada Serbia integreerumine ELi, lasuvad meie Serbia sõpradel. Tänan, härra juhataja.

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Crowley, fraktsiooni UEN nimel. – (GA) Lugupeetud juhataja, komisjon teeb peatselt otsuse ELi ja Serbia vahel sõlmitava stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu kohta. Ma toetan seda lepingut. Sellega saadetakse rahvusvahelisel tasandil välja sõnum, et Serbia ELi liikmelisus on poliitilises päevakorras. Leping on Serbia esimene oluline samm ELi liikmelisuse poole.

fraktsiooni UEN nimel. – Ehkki paljud kolleegid on rääkinud raskustest, millega Serbial on tulnud toime tulla minevikus, ja hetkeprobleemidest seoses Serbia ühinemis- ja stabiliseerimislepinguga, tuleb meil hoolimata ettetulnud raskustest tunnistada, et läbitud on suur osa teest.

Nii nagu igas suhtes naabruses asuvate riikide vahel, jätkuvad raskused ka edaspidi Kosovo küsimuses, Serbia koostöö küsimuses rahvusvahelise sõjakuritegude tribunaliga ning eelkõige seoses Serbia suhetega teiste endise Jugoslaavia koosseisu kuulunud naaberriikidega.

Siiski on Serbia ametivõimud andnud selge sõnumi sellest, et jätkuvalt soovitakse edasi liikuda. Ametivõimud soovivad teavet headest tavadest, millega me neid julgustada saame. Ja mõelge summale, mis EL on juba eraldanud – üle 165 miljoni euro taasülesehituseks. Meil tuleb meeles pidada, et Balkani sõda on endiselt suur psühholoogiline haav arengu teel ja seda mitte ainult Serbias, vaid ka teistes riikides. Ning kui vaadata ükskõik millise meie enda riigi lähiminevikku, siis leiame sealt samasugused aastaid paranemist nõudnud psühholoogilised lõhed.

Me peaksime võimaldama mõningast manööverdusruumi, et Serbia saaks selle üleminekuperioodi läbida ja saavutada edu. Meie roll ja kohustus on tagada meiepoolne heanaaberlik käitumine, olla usaldusväärne õpetaja heade tavade saavutamisel, aga samuti peaksime tasuma juba tehtud edusammude eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Gisela Kallenbach, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja, kõigepealt soovin tänada raportööri tugeva ja kõikehõlmava töö eest. Me kiidame heaks asjaolu, et Euroopa Parlament selgelt ja korrapäraselt räägib kaasa poliitilises arutelus Kagu-Euroopa küsimuses. Serbia etendab ja on etendanud selles piirkonnas olulist rolli.

Seepärast on oluline ikka ja jälle rõhutada, et Serbia tulevik peitub ELis ja et me oleme head ja usaldusväärsed partnerid. Siiski on vaja partnerluse ülesehitamiseks vähemalt kahte osapoolt, seepärast kutsun ma Serbiat üles jätkama teed ELi integratsiooni suunas ja etendama konstruktiivset rolli Kosovo küsimuse lahendamises.

Eeldame täielikku koostööd Haagi kohtuga – seda punkti on mitmeid kordi rõhutatud – ja Euroopa standarditega kooskõlla viimist. Ma väga loodan, et paremad reisivõimalused aitavad siinkohal kaasa ja osutuvad tulevikus tulemuslikuks.

Ma ei saa siiski nõustuda aeg-ajalt tehtavate ettepanekutega rakendada ELiga ühinemisel erinevaid standardeid. Mul on hea meel, et raportöör, volinik ja nõukogu esindaja on samasugusel seisukohal, eelkõige seepärast, et hiljuti me maksime selle eest kallist hinda.

Ma mõistan täielikult Serbia rasket ja valulikku olukorda, aga kordan: partnerluse ehitamiseks on vaja vähemalt kahte osapoolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Erik Meijer, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (NL) Austatud juhataja, nagu ükskõik milline riik, kes on hiljutise sõja tulemusena kaotanud osa territooriumist ja mõjusfäärist, on natsionalistlikel tunnetel Serbias tugev toetus. Selle asemel et Serbia isoleerida ja teda karistada, kuna sõjakurjategijat Ratko Mladićit ei leita, tuleks Serbiale pakkuda tulevikku, milles tagatakse ka vähemuste õigused Vojvodinas, Sandžakis ja Preševos.

Minu fraktsioon toetab Kacini raportis sisalduvat, et liikuda edasi Serbia ELi liikmelisuse suunas. Kahjuks seab välisasjade komisjoni lisatud lõik 8 eeltingimuseks otsuse Kosovo staatuse kohta. Tõenäoliselt tunnistavad pärast 10. detsembrit Ameerika Ühendriigid ja mitmed ELi liikmesriigid ühepoolselt Kosovot kui riiki ja Serbia võtab ühepoolselt endale tagasi Kosovo põhjapoolse osa. Seetõttu ei ole me sugugi veendunud, et Kosovo tulevane staatus aitab kaasa stabiilsusele ja integratsioonile.

Kuna lõigus 8 ja selles sisalduv põhjendamatu optimism selles küsimuses jäetakse raportisse sisse, ei toeta minu fraktsioon raportit.

 
  
MPphoto
 
 

  Gerard Batten, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Austatud juhataja, kõnealuse raporti avalause on: „… Serbia tulevik on kuuluda Euroopa Liitu”. Sellele järgneb: „... kõikide piirkonna riikide tulevik on ELis”. Piirkonna riigid on muidugi mõista Horvaatia, Kosovo, Bosnia-Hertsegoviina, Makedoonia, Montenegro ja Albaania. Mõnedes neist riikidest on viimaste aegade traagiliste sõdade tagajärjel esile kerkinud ajalooline vaenulikkus.

EL usub, et kõnealuste riikide ühinemisel laheneb kõik iseenesest ja kergelt. Aga mis juhtub siis, kui nad ühinevad? Neis riikides on kokku üle 24 miljoni elaniku. Suur osa sealsest elanikkonnast kasutaks oma õigust liikuda teistesse ELi riikidesse. Mineviku näitel võib öelda, et paljud neist tulevad Suurbritanniasse, mis on EList ja mujalt saabuvatest sisserändajatest ja varjupaigaotsijatest juba küllastunud. Briti siseministeeriumi mitteametlik poliitika on viia vägivalla ja konfliktide kartuses erinevad varjupaigataotlejatest rahvus- ja usurühmad riigi erinevatesse osadesse. Kui Serbia ja teised Balkani riigid kunagi ELiga ühinevad, jõuab Suurbritanniasse veelgi enam ajaloolist viha ja verist vaenulikkust.

Serbia ja tema naabrite tee on demokraatlike, iseseisvate rahvusriikide tee, lahendades oma probleemid rahumeelselt, aga mitte Euroopa Liiduga ühinemine.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Lang, fraktsiooni ITS nimel. (FR) Lugupeetud juhataja, üldiselt tundub, et Euroopa ametivõimud ja eelkõige Jelko Kacini raport käsitlevad Serbiat mitte kui iseseisvat riiki, vaid kui üleannetut koolipoissi, kes ei suuda midagi hästi teha ja kellele ELil on õigus anda häid ja halbu hindeid.

Serbia saab häid hindeid, kui tal on valitsus, mida peetakse Euroopat pooldavaks. Viide Euroopa-meelsusele tähendab muidugi ustavust ja allumist Brüsseli dogmale. Ta saab halbu hindeid, kui serblased ei ole eriti entusiastlikud koostöös rahvusvahelise kriminaalkohtuga. On oluline meelde tuletada, et kõnealune kohus on põlu alla pannud kaks põhimõtet, mis tegelikult asuvad meie õigussüsteemi keskmes: riikide õiguslik iseseisvus ja väljendusvabadus. Tulemus on see, et Vojislav Seselj, Serbia Radikaalse Partei juht, kus on esindatud 28% valijaskonnast, on Haagis vangis alates 2003. aasta veebruarist ja ootab siiamaani kohtuotsust, hoolimata sellest, et ta andis end vabatahtlikult üles. Kõnealune kohus seega ilmselgelt rikub Euroopa Liidus kehtivaid põhimõtteid, eelkõige põhivabaduste ja inimõiguste austamist. Ausalt öelda on härra Seselji ainus kuritegu see, et ta on Serbia patrioot.

Euroopa Liidu liidrid, kes soovivad lagundada Euroopa rahvusi, ei saa serblastele anda andeks seda, et nad seisid vastu oma riigi lagundamisele ja eelkõige Serbia ajaloolise südame Kosovo eraldumisele. Kohtlemine, mille osaks said Kosovo serblased, on hoiatuseks kõigile Euroopa rahvastele. Asjaolu, et albaanlased kutsuvad praegu üles Kosovo riigi loomisele, on põhjustatud sellest, et sisseränne Albaaniast ja serblaste langev sündimus on andud albaanlastele ülekaalu provintsis, kus nad ligi 50 aastat tagasi olid vähemuses. Kosovo näide peaks meid senisest enam sundima veel kord kinnitama Euroopa rahvaste õigust enesemääramisele ja oma otsuste tegemisele, ehk teisisõnu, säilitama oma identiteet ja suveräänsus, ning laienenud Euroopa rahvaste Euroopas ja koduriikides peaks olema selgelt õiguspärane koht ka Serbia inimeste jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Doris Pack (PPE-DE). – (DE) Austatud juhataja, daamid ja härrad, Jelko Kacini raport on leidnud parlamendis laialdast toetust. Paljud meist olid selle koostamise juures. Seetõttu ei hakka ma arutlema üksikute punktide üle, vaid sooviksin lihtsalt teha mõned omapoolsed märkused.

Serbia demokraatlikel jõududel läks kaua aega, et Miloševići ajale radikaalselt selg pöörata, liiga kaua. Selle tulemusena ei käsitletud koostööd Haagi kohtuga tõsiselt ja usutavalt ning seetõttu lükkus edasi ka koostöö stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu raames, mis kord peatati, siis jälle jätkati ja hetkel oleme jälle ootel. Teisisõnu, Serbia tee ELi on juba kaardistatud ja Serbia on selleks võimeline, aga peab selleks ise jõupingutusi tegema.

Lahendamata Kosovo küsimus ripub kui tume pilv Serbia poliitikavaldkondade kohal ning sellel on halvav mõju. Kes selle tulemusena kannatab? Vastus on lihtne: noor põlvkond. Pärast embargot ja NATO pommirünnakuid – serblased peavad nende eest tänama härra Miloševići ja mitte praeguse valitsuse demokraatlikke jõudusid – on noortel praegu teine raskesti lahendatav probleem, nimelt Kosovo. See takistab ka tõhusat poliitilist tööd, mis mängib kaardid kätte radikaalidele ja nende kõrgel positsioonil olevatele semudele.

Õnneks luuakse viisarežiimi lihtsustamisega lõpuks ometi mõningast hingamisruumi ja selle eest oleme me parlamendis kaua võidelnud. Me soovime, et noored serblased osaleksid peatselt meie haridus- ja noorsooprogrammides, mis algasid 2007. aastal. Samuti soovin esile tuua positiivsed aspektid, mida Vojvodina kohalik parlament on seoses sallivuse edendamise ja noortega koostöö küsimustes ette võtnud ning millel on oluline mõju. Paljud noored said sel aastal Danube’i piirkonnas kokku ja see on suurepärane näide tööst sallivuse ja rahumeelsetele sotsiaalsuhete nimel.

Serbias on soov saavutada normaliseerunud olukord. Poliitikud peaksid tegema rohkem oleviku ja tuleviku heaks ning minevikule selja pöörama. Samuti peaksid nad palju rohkem tegema selleks, et tavainimeste igapäevaelu parandada, tagades sel viisil rahva toetuse säilimise.

 
  
MPphoto
 
 

  Hannes Swoboda (PSE). – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud kolleeg Jelko Kacin jättis minu arvates puudutamata kaks aspekti. Esiteks tänuavaldus presidendile ja teiseks ning olulisemana tooksin esile raporti tasakaalu.

Meil oli hea koostöö ja ma tänan teda selle eest. Arvan, et tänu koostööle on meil väga hea raporti projekt. Seda öeldes ma kordan volinik Rehni öeldut. On saavutatud märkimisväärset edu, aga andes hinnangu riigile, tuleb mainida nii positiivset kui ka negatiivset. Olulist edu on saavutatud ka koostöös EJRKga. Me kõik nõustume, et see ei ole siiski piisav. Loodan, et järgnevate päevade jooksul jõutakse kokkuleppele Carla del Pontega. Fraktsiooni nimel väljendasin ma minister Ljajićiga rääkides selgelt, et kõik küsimused tuleb lahendada. Me ei saa ei poolel teel ega ka tee viimasel kolmandikul seisma jääda. Saavutada tuleb täielik koostöö. See on parlamendi ja Euroopa Liidu ühine seisukoht.

Minu arvates on kriitiline küsimus selles, et kahjuks – ja siin ma kordan Doris Packi öeldut – on sageli natsionalistid ikka veel need, kes dikteerivad tegevust. Paremäärmuslastest natsionaliste ei saa paremale nihutada, ometi püüavad seda mõned teha. See lihtsalt viib kaoseni. Asjaolu, et härra Nikolić oli parlamendi spiiker, mis siis, et ainult neli päeva, on skandaalne. Olukorra raskust ja tundlikkust arvestades: kuidas saab paremäärmuslane olla parlamendi spiiker? See on skandaalne. See ei ole õige tee poliitika tegemiseks ja Serbia edasiviimiseks. See on järjekordne kinnitus sellest, et Serbia on natsionalistlikul teel. Loodan, et kõik keskmised jõud mõtlevad natuke ja saavad aru, et natsionalistide ja ülejäänute vahel peab olema selge eraldusjoon, olgu need ülejäänud praegu konservatiivid või sotsialistid. Keskmised jõud on ainsad, kes saavad riiki edasi viia, eeldusel, et nad ei raiska natsionalistidega aega.

Jah, me peame rohkem saavutama viisavaba reisimise küsimuses. Viisarežiimi lihtsustumine on toimunud, nüüd peame liikuma viisavaba reisimise suunas, nii et noored inimesed saaksid tulla Euroopasse ja näha, mis siin toimub. Seda on noortel serblastel vaja ja seda on ka Serbial vaja.

 
  
MPphoto
 
 

  Samuli Pohjamo (ALDE). – (FI) Austatud juhataja, volinik, kõigepealt soovin tänada raportöör Jelko Kacinit suurepärase ja põhjaliku raporti eest. Raportis tuuakse välja tõsised küsimused, mis takistavad ELi ja Serbia vahelisi suhteid, samas tuuakse esile mitmed positiivsed aspektid, mis Serbia arengus on toimunud.

Ma soovin rõhutada loomulike suhete tähtsust ELi ja Serbia vahelise koostöö arengus. On oluline, et noortel Serbia kodanikel oleks rohkem võimalusi reisida välismaale üliõpilasvahetuse ja kultuuriprogrammide raames. Selles valdkonnas on positiivne kogemus paljude piirkonna riikidega, näiteks Erasmus Munduse ja Leonardo da Vinci programmide raames.

Loomulikud saavad suhted Serbiaga samuti hoogu juurde sõlmitud viisaleppega. Peame tagama, et kokkulepe jõustuks enne aasta lõppu, ja samal ajal arendama toetusmeetmeid, et avardada eelkõige noorte ja erinevate kutsealade inimeste reisivõimalusi.

Lõpetuseks soovin lisada, et ka Euroopa Ülesehitusamet on Serbias oma rolli täitnud. Töö on lõppemas ja ameti ülesanded saab üle kanda komisjoni üksustele, rõhuasetusega haldus- ja õigussüsteemi arengu toetusele. Sel viisil on meil võimalus Serbiat ja teisi piirkonna riike julgustada, saavutamaks lähemad suhted ELiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Hanna Foltyn-Kubicka (UEN). (PL) Raportis viidatakse hiljutistele muutustele Serbias. Siiski on veel palju teha, eelkõige valitsuse ja endise Jugoslaavia rahvusvahelise kriminaalkohtu vahelises koostöös. Hoolimata lubadustest ei ole Radko Mladićit arreteeritud ja Haagi kohtule üle antud. Paigalseis selles valdkonnas annab põhjust muret tunda ja mõjub negatiivselt sellele, kuidas nähakse Serbia ametivõimude tegevust õigusriigi tugevdamisel.

Uus põhiseadus ning inimõiguste ja rahvusvähemuste kaitset käsitlevad sätted, turvateenistused, kohtuvõim ja armee, samuti jõupingutused, et kõrvaldada korruptsioon, on näited õiges suunas liikumisest. Reformides on siiski teatud puudujäägid, nagu demokraatia järelevalvaja – põhiseadusliku kohtu ametisse nimetamata jätmine. On oluline teostada järelevalvet Serbias vastuvõetud meetmete ja võetud kohustuste üle. Edusammude kõrval on veel palju teha.

 
  
MPphoto
 
 

  Joost Lagendijk (Verts/ALE). – (NL) Lugupeetud juhataja, parlament, daamid ja härrad, täna me üritame rõhutada Serbia positiivset arengut ja selles ei ole midagi halba. Euroopa Liidu jaoks on oluline, et Serbia areneks demokraatia suunas ja et meie, EL, seda protsessi tunnustaksime ja võimaluse korral seda toetaksime. Samad püüdlused on käimas teistes ELi institutsioonides, eelkõige nõukogus.

Daamid ja härrad, samas ei tohi me üle pingutada. Isegi kui Serbia teeb kõik, mida temalt selles raportis oodatakse, kuid samas etendab Kosovo tuleviku läbirääkimistes negatiivset ja destruktiivset rolli, siis on sellel kindlasti negatiivsed tagajärjed Serbia ELi poole liikumise kiiruses. Daamid ja härrad, nii vähemalt peaks see olema. Seetõttu on minu arvates arusaamatu ja mittetervitatav, et praeguseni ei ole omavahel seotud − aga ma arvan, et need kaks küsimust on omavahel seotud, seda teavad kõik − Serbia seisukoht Kosovo läbirääkimistes ja Serbia tee Euroopa suunas.

Seetõttu kutsun ma kaasparlamendiliikmeid üles toetama muudatusettepanekut, milles need kaks küsimust seotakse. Serbia seisukoht Kosovo kohta ning Serbia ja ELi läbirääkimiste kiirus ja sisu on seotud. Nende kahe küsimusega eraldi tegelemist põhjendatakse sellega, et meie – Euroopa Liit – ei soovi demokraatidele Serbias, president Tadićile, olukorda veelgi keerulisemaks teha, ja peame seetõttu raskete küsimuste koha pealt vaikima.

Daamid ja härrad, ma põhimõtteliselt ei saa olukorrale sellise hinnangu andmisega nõustuda. Ma jagan praeguse voliniku eelkäija Chris Patteni seisukohta, kes hiljuti kirjutas, et olukorda hinnatakse valesti, kui arvatakse, et me aitame demokraate omapoolse pehmusega, aga mitte siiruse ja aususega Serbia suhtes. Mitteavatud ja ebaausad olles me tugevdame Kostunicat, kes saab siis öelda: endale kindlaks jäädes saame me sundida ELi järeleandmistele. See ei ole edasitee. Palun teid veel kord, olge positiivsed, aga olge ausad ja tehke asjad ka selgeks. ELi ja Serbia kodanikel on selleks õigust.

 
  
MPphoto
 
 

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL). – (EL) Austatud juhataja, EL on vastutav NATO ebaõiglase ja julma sõja eest Jugoslaavia vastu. EL on kaasvastutaja tuhandete jugoslaavlaste hukkumise eest, infrastruktuuri, tehaste ja üldiste tohutute purustuste eest riigis ning rikastatud uraani kasutamise eest. Bill Clinton, Tony Blair, Javier Solana (NATO endine peasekretär) ja teiste riikide liidrid, kes Jugoslaaviat ründasid, tuleks arreteerida, nende üle kohut mõista ja neile sõjakuritegude eest karistus määrata. Kahjuks ei ole seda tehtud. Jugoslaavia on lagunenud, te rajate protektoraate ja praegu üritate Serbiat annekteerida. Te nõuate rahvalt, kes käitus endastmõistetavalt, kahetsemist: nad kaitsesid oma riigi iseseisvust. Te võite selle saada küll valitsuselt, aga noored ei unusta ega andesta NATO ja ELi kuritegusid.

Te jätkate samasugust poliitikat Kosovo iseseisvuse näol ja uue protektoraadi rajamisega. Raportis väljapakutud meetmed tähistavad muude eesmärkide kõrval püüet lunastada Euroopa töötegijate rahaga tapatalgud ja hävitustööd. Meetmete eesmärk on näidata Jugoslaavia rahvaste mõrvareid päästjatena, otsides sobivaid tingimusi, et siduda Serbia riik imperialistliku vankri külge, saavutades olukorra, kus Euroopa kapital võtaks riigis ohjad üle.

Kreeka Kommunistlik Partei mõistab kõnealuse raporti hukka ja arvab, et Balkani rahvaste huvid on kaitstud siis, kui me ei unusta, vaid võitleme ELi ja barbaarsuse vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Bastiaan Belder (IND/DEM). (NL) Austatud juhataja, Jelko Kacini põhjalik ja kõikehõlmav raport annab Serbia sotsiaal-majanduslikust arengust tasakaalustatud ülevaate. Selles on esitatud nii tumedad kui ka heledad aspektid: ühelt poolt suurepärased majanduskasvu näitajad, teiselt poolt kõrge töötuse tase: nimelt 7,2%-line majanduskasv ja 20%-line töötuse tase viimase kolme aasta jooksul.

Serbia arengule on oluline otsene välisinvesteering, hetkel see puudub. Põhjused on ilmsed. Peamine põhjus on Belgradi maine. Kestev poliitiline ebakindlus, mille sünonüüm on Kosovo, on see, mis välisinvestoreid kõige enam eemale hirmutab, aga ka tuntav turureformide läbiviimise aeglustumine.

Siinkohal jõuangi kõige olulisemani. Kas Serbia seisab oma arenguteel ees? Kacini raport algab ettepanekuga, et Serbia tulevik on kuuluda Euroopa Liitu; Euroopa esitatud tingimused selle saavutamiseks on Belgradile väga hästi teada, nii nagu on teada Euroopa pühendumus selle nimel koostööd teha. Serbia ametivõimudel tuleks endalt kiiremas korras küsida: kas Serbia seisab oma arenguteel ees?

 
  
MPphoto
 
 

  Zsolt László Becsey (PPE-DE). (HU) Tänan, lugupeetud juhataja. Jelko Kacini raport on suurepärane, professionaalne töö. Sellest nähtub, et ta on selles piirkonnas sündinud ning tunneb seda hästi. Minu märkused on järgmised.

1. Väärtuste põhimõte. On oluline, et mitte ükski riik ei saaks ELi liikmeks pärandiga, kus mitte ainult ei suudeta uurida kollektiivseid kuritegusid ja massimõrvasid, vaid kus neid ei ole lubatud isegi mäletada, mäletada hukkunuid. Õigus inimlikule väärikusele on alates Antigonest olnud inimõiguste alus. Seal, kus seda ei ole veel saavutatud ja kus seda isegi ei otsita, ei peaks me üllatuma, kui radikaalsed rühmad luuravad tänavatel ja muutuvad tugevateks või kui Vojvodinas on neofašistid tõusuteel. Olukord tuleb lahendada, sest kui me seda ei suuda, ei pea me mitte ainult Serbia pärast, vaid ka Euroopa pärast muret tundma.

2. Arvan, et peaksime tegema vähemalt selle, mis raportis on ette nähtud. Teisisõnu, ärgem lahjendagem raportit muudatusettepanekutega, ärgem tsenseerigem tehtud resolutsioone või punkte, vaid tsiteerigem neid sellistena, nagu nad on. Sama käib territoriaalsete ümberkorralduste kohta, mis härra Kacin on komisjonilt raportisse üle võtnud. Keegi ei saa meie soovidest aru, kui me mõtlematult selle põhja laseme.

3. Me peame Serbiat aitama ning sellest mitte ainult rääkima. Pärast viisanõuete lihtsustumist tuleb meil viisanõuded tühistada, nii et tavalised serblased saaksid Euroopa riikidesse siseneda, millal iganes nad seda soovivad. Kuni sinnamaani ei ole mõtet jorutada Serbia ELi perspektiivist, sest enne esimese sammu astumist ei ole võimalik astuda kolmandat sammu. Sama kehtib Serbia CEFTA liikmelisuse kohta, assotsiatsiooniprotsessi rakendamise kohta ja Serbia tuleviku kohta WTOs.

Lõpetuseks tahan öelda, et meil on vaja altpoolt üles toimivat ühiskonda, milles nõutakse proportsionaalsust nii rahvusvähemuste esindamises avalikus halduses (ja see on oluline) kui ka vajaliku autonoomsuse vormi tagamisel. Proportsionaalsuse puudumine tähendab usalduse puudumist ja ilma usalduseta ei saa me tegelikult Balkani riikides uue ja kauaoodatud koostöö poole liikuda. Aitäh.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique De Keyser (PSE). (FR) Austatud juhataja, Jelko Kacini raport käsitleb Serbia, mitte Kosovo küsimust, ja mitte seda, mis saab pärast detsembrikuud. Õige on, et raport ei seo Serbia reaktsiooni Kosovo küsimuses ja meie lubadust Serbia ühinemise kohta ELiga. Härra Lagendijkule see ei meeldi, aga minu fraktsioon tervitab seda ja on seisukohal, et siin on parlamendil võimalus keelduda igasugusest poliitilisest kauplemisest või kahesest diplomaatiast.

On õige, et pidevalt tõstatub üks küsimus, nimelt Rahvusvaheline Kriminaalkohus ja Serbia koostöö sellega. Proua Del Ponte just peaaegu et lõi häirekella, viidates sirgjoonelisusele ja kasutades Euroopa Liitu kui näidet, kus kõik on seotud inimõigustega, ehk teisisõnu, EL seab tingimused ja ma arvan, et proua Del Ponte ei eksi.

Ma ei arva, erinevalt härra Langist, et tegemist on lihtsalt heade ja halbade hinnete panemisega. Olen seisukohal, et natsionalismi küsimus ja karistamatuse kultuur, kus neli tagaotsitud kurjategijat on endiselt vabaduses, on väljakannatamatu. Lisaks ütleksin kogemustele tuginedes, et riik võidab väga palju, tunnistades oma minevikku ja oma kuritegusid. Me kutsusime Horvaatiat üles tegema suuri jõupingutusi ja palusime Bosnialt sama, ning samasugused jõupingutused võimaldasid meil Euroopat pärast Teist maailmasõda üles ehitada.

Need on väärtused, mida me kõige enam hindame. Tegemist ei ole punktide andmisega, tegemist on meie väärtuste keskpunktiga ja see on võti leppimisele Balkani piirkonnas. Kuigi kõne all ei ole Kosovo küsimus, lisaksin lõpetuseks, et Serbia asepeaminister Bozidar Djelic, kes Euroopa Parlamenti mõned nädalad tagasi külastas, kinnitas meile taas, et see, mis juhtus Kosovos, ei pane Serbiat relvi haarama. Mul on tema sõnad meeles, ja ilma et ma neid seoksin Kacini raportiga, loodan, et need sõnad on jõudnud tema rahvani.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Tomasz Zapałowski (UEN). – (PL) Lugupeetud juhataja, aastate jooksul olen ma täheldanud mõnede Euroopa riikide poolt negatiivset suhtumist Serbia suhtes. Serbiat nähakse kui riiki, kes rakendab Venemaa poliitikat Balkani piirkonnas. Samas jäetakse tavaliselt kahe silma vahele teine aspekt. Serbia asub ühel islami ekspansiooni peateedest Euroopasse. Isiklikult ma pooldan võimalikult heade suhete säilitamist Türgi ja teiste moslemi riikidega, aga Euroopa huvides ei ole pidev kristliku riigi alandamine, samal ajal kui soodustatakse islami riike. Tulevikus võivad sellel olla meie mandri jaoks kaugeleulatuvad tagajärjed. Kõnealune piirkond vajab stabiliseerumist, mitte rassiliste ja usuliste pingete õhutamist. Serbias käimasolevat poliitilise elu stabiliseerumist peaksid kindlasti kõik tervitama.

Meie suhted Serbiaga peaksid austama rahva uhkust ja rahvuslikke traditsioone. Ainult siis pöördub Serbia ELi ja mitte teiste suurte võimude poole ja sellega kaasneb piirkonna stabiliseerumine.

 
  
MPphoto
 
 

  Michael Gahler (PPE-DE). – (DE) Lugupeetud juhataja, endise Jugoslaavia vabariigi Serbia tulevik peitub Euroopas. See kehtib kõigi endiste Jugoslaavia vabariikide kohta. Nagu igale potentsiaalsele kandidaatriigile esitatakse tingimused ka Serbiale, et ühineda väärtuste kogukonnaga, ja seetõttu sooviksin raportööri tänada mitte ainult raporti eest, aga ka selle eest, et ta need tingimused selgelt oma kõnes esitas. Täielik koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga on tõepoolest eeltingimus stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu sõlmimisele. Mul on raske tunnustada, et sellistel sõjakurjategijatel nagu Mladić ja Karadžić on ikka veel nii palju poolehoidjaid, mitte ainult tavainimeste seas, vaid ka politsei, armee ja paljude võimu teostavate töötajate seas Serbias: teisisõnu, inimeste seas, kellega me peatselt räägime läbi Serbia tihedamad suhted ELiga.

Minevikuga tegelemine ei ole formaalne tingimus ELiga lähemate suhete loomiseks, vaid see aitab serblasi, nende lähinaabreid ja ELi üldiselt.

Ka Kosovo küsimust tuleb käsitleda eraldi, aga ma leian, et selliste natsionalistlike müüride ehitamine ei aita asjale kaasa. Samuti ei pea ma õigeks Venemaa vetoõiguse ostmist ÜRO Julgeolekunõukogus, pakkudes vastutasuks Venemaa ettevõtetele oluliste ettevõtete ostuvõimalust soodsatel tingimustel. Belgrad ootab protsessi lõpus ELilt stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu näol kompensatsiooni järeleandmiste eest, mida tegelikult Kosovo küsimuses tehtud ei ole. See kerkib üles pärast 10. detsembrit.

Seetõttu toetan ma täielikult Lagendijki seisukohta. Koostöö Kosovo küsimuses on seega üks aspektidest, mis kas aitab kaasa või takistab Serbia lähemaid suhteid ELiga, ja Belgrad peaks sellega arvestama.

 
  
MPphoto
 
 

  Libor Rouček (PSE). – (CS) Daamid ja härrad, eelmisel aastal leidsid Serbias aset mõned märkimisväärsed muutused, mille üle olid kindlasti toimunud ka edukad läbirääkimised.

Serbia ja Montenegro liitriigi raske ja valulik eraldumisprotsess viidi edukalt lõpule. Demokraatlikud parlamendivalimised toimusid õiglaselt ning vabalt ja võimule tuli uus Euroopa-meelne valitsus. Järgnes sisuline ja väga vajalik majanduskasv.

Pärast 13kuulist vaheaega jätkusid stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu läbirääkimised Serbia valitsuse ja ELi vahel. Lähitulevikus on reaalne võimalus, et kõnealusele lepingule kirjutatakse alla. See oleks märkimisväärne samm Serbia teel ELi liikmelisuse poole. Nagu täna on juba mitmeid kordi mainitud, on kõnealuse lepingu allkirjastamise tingimuseks Serbia koostöö EJRKga. Ma usun, et homme ja ülehomme toimuva Carla del Ponte visiidi ajal Belgradi leitakse lahendus mõnedele probleemidele, näiteks täieliku juurdepääsu võimaldamine ministeeriumide arhiividokumentidele.

Täna oma lühikeses sõnavõtus ei kavatse ma rääkida Kosovost, kuna me arutame raportit Serbia kohta. Siiski sooviksin tõsta esile Serbia vastutustundlikku ja ennetavat lähenemisviisi ja koostööd selliste piirkondlike algatuste raames nagu stabiilsuse pakt ja CEFTA (Kesk-Euroopa vabakaubandusleping). Kõnealune koostöö on tõestus Serbia selgest huvist arendada ja säilitada head suhted oma piirkonna naabritega.

 
  
MPphoto
 
 

  Ryszard Czarnecki (UEN). – (PL) Austatud juhataja, Serbia on Euroopa riik, kes viimaste aastate jooksul on teinud märkimisväärseid edusamme integratsiooni teel Euroopa Liitu. Võiks muidugi nimetada mõningaid probleeme, mis tegelikult on Albaanias ja Bosnia-Hertsegoviinas suuremad kui Serbias, kuigi tundub, et me pigem pigistame nende kahe riigi puhul silma kinni.

Ma arvan, et me peaksime Serbiale andma ergutussüsteemi, et julgustada riiki suurematele jõupingutustele Euroopa standarditeni jõudmiseks. Siiski tuleks eesmärk – Euroopa Liit − selgelt nähtavaks teha. Kindlasti on tõetera härra Gahleri öeldus Venemaa ja Serbia vaheliste suhete kohta. Serbiale tuleks väga selgelt märku anda, et tema koht on Euroopa Liidus ja et meie jaoks on kergem Serbiaga koostööd teha, kui Serbia on pigem ELis sees kui sellest väljaspool. See näib mulle ilmselge.

 
  
MPphoto
 
 

  Marcello Vernola (PPE-DE). – (IT) Lugupeetud juhataja, daamid ja härrad, ma arvan, et Serbia ametivõimud peavad näitama üles suuremat pühendumust koostöös prokurör Carla Del Pontega, tagamaks sõjakurjategijate vahistamine. Me kõik oleme seisukohal, et see on kogu Balkani piirkonna ja kogu Euroopa Liidu turvalisuse eeltingimus ja ka õiguslik ning moraalne kohustus.

Samuti peame jälgima, et Serbia valitsus kinnitaks uuesti oma pühendumust töötada kõikide Serbias elavate rahvusrühmade rahuliku kooseksisteerimise nimel. Siseministeerium on juba alates 2004. aastast võtnud meetmeid, et takistada ja kontrollida rahvusrühmade vahelisi intsidente Vojvodinas, edendada tuleb rahvusvähemuste osalemist sotsiaalses elus ja nende esindatust institutsioonide tasandil.

Me kõik pooldame kohest Kosovo staatuse lahendamist detsembris. Sellest hoolimata jäävad paljud küsimused lahendamata, alates vajadusest vähendada albaanlaste organiseeritud kuritegevust, mis destabiliseerib kogu piirkonda, kaasa arvatud Makedoonia ja Albaaniaga piirnevatel aladel, ja mis ohustab Balkani piirkonna üleüldist turvalisust.

Kosovot ei tohi jätta omapead. Peame nõudma, et kogu Balkani piirkonna ohutus tagatakse Euroopa Liidu pideva kohalolekuga. Sellest seisukohast vaadates stabiliseeriks Serbia kiirendatud ühinemine ELiga piirkonda, siinkohal ei ole vähetähtis igas võimalikus ja mõeldavas valdkonnas seadusevastase kauplemise küsimus: ebaseaduslik kaubandus on kogu Balkani piirkonnas, alates keskkonnavaldkonnast, laialt levinud.

Me peame kutsuma Serbiat üles kiiresti tegutsema, et viia ellu nõuetekohane keskkonnapoliitika seoses energiaga ja ka vee- ning integreeritud jäätmekäitlustsükkel, takistamaks, et organiseeritud kuritegevus ka selle sektori endale haaraks.

 
  
MPphoto
 
 

  Csaba Sándor Tabajdi (PSE). – (HU) Härra juhataja, Jelko Kacini raport tähistab pöördepunkti Euroopa Parlamendi suhtumises. Kaua aega tunnustas Euroopa Parlament ühekülgselt Albaaniat ja karistas Serbiat igas Kosovo kohta tehtud avalduses. Raporti kujul on meil Serbiast lõpuks usutav ja objektiivne pilt. Oluline on see seetõttu, et me peame tagama, et Serbiale ei omistataks jätkuvalt peksupoisi või patuoina rolli. Siiski ei tähenda see, et serblased ei peaks ühel hetkel lahendama Miloševići aja kuritegusid, nii nagu ka Kosovo albaanlased ja kõik rahvad peavad silmitsi seisma oma mineviku kuritegudega.

On hea ja kohane, et me toome Serbia Euroopa Liidule lähemale, ja ma nõustun väitega, et viisarežiimi lihtsustamisest ei piisa, me peaksime looma Serbia kodanikele viisavaba süsteemi, samuti on sama oluline kiirendada Serbiale kandidaadi saatuse andmise protsessi. Kosovo puhul on kõrge risk: vastavalt Euroopa Nõukogu hinnangutele on oletatav Kosovost lahkuvate põgenike, serblastest põgenike arv 100 000 ja olukorraga peab suuresti tegelema Vojvodina.

Kacini raportis sisalduvate muudatusettepanekute kaudu saame rahvustevahelistest protsessidest Vojvodinas, seal ikka veel toimuvatest õudustest objektiivse pildi, samuti tuuakse esile vajadus määratleda rahvusnõukogude õiguslik staatus, vajadus tagada vähemuste proportsionaalne esindatus politseijõududes ja õigussüsteemis ning vajadus säilitada vähemusrahvuste raadioülekanded ja selle rahastus. Õnnitlen Kacinit: Serbia lähendamine Euroopa Liidule on oluline samm. Tänan teid tähelepanu eest.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: RODI KRATSA-TSAGAROPOULOU
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Kinga Gál (PPE-DE). (HU) Lugupeetud juhataja, tänan teid võimaluse eest sõna võtta. Daamid ja härrad, ma kiidan kõnealuse raporti heaks ja arvan, et komisjoni kinnitatud versioon on eriti hea ja tasakaalustatud. Serbia ELi perspektiiv on Ungari jaoks eriti tähtis. Meil on sügav huvi, et meie naaber võetaks liitu vastu nii kiiresti kui võimalik. See on ainus leppimisvõimalus, mis vastandub rahvustevahelisele konfliktile, sõjale ja erineva emakeele või tavade tõttu toimuvale diskrimineerimisele või alandamisele.

Loomulikult ei ole me ükskõiksed Serbia Ungari rahvusvähemuse saatuse suhtes ja me oleme üritanud hoida Vojvodina küsimuse Euroopa tegevuskavas. Väga oluline on, ja mul on hea meel, et see on raportis ära toodud, pöörata tähelepanu vajadusele säilitada Vojvodina mitmerahvuselisus, nii nagu see on sajandite jooksul arenenud. Selle mitmerahvuselisuse alus on erinevate rahvusrühmade kooseksisteerimine, selline kooseksisteerimine, mis ei põhine vaikimisel ja alandamisel, vaid tõelisel võrdsusel seaduse ees ja võrdsetel võimalustel. Kahjuks ei ole see praegu igapäevane reaalsus.

Usun, et on eriti oluline säilitada piirkonna etniline tasakaal ja selle eripärasused, ning olen seisukohal, et Serbia põgenike ümberasustamine sellesse piirkonda ohustab juba niigi õrna tasakaalu hoidmist ning õhutab rahvustevahelist konflikti. Hiljutine minevik on näidanud sellise konflikti inetuid tulemusi. Seoses sellega sooviksin juhtida teie tähelepanu näiteks juhtumile, mis on tänaseni lahendamata: Ungari päritolu noorte saatus, kellele sai osaks ebaproportsionaalselt karm karistus etnilise diskrimineerimise juhtumi näitel Temerinis. Seega kokkuvõtvalt, Balkani piirkond vajab Euroopa Liitu, kuna ELi idee, põhimõtted ja institutsioonid ning asjaolu, et see kõik on püsiv – ma rõhutan eelkõige viimast aspekti – annab võimaluse elamisväärseks eluks. Suur tänu.

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, ma olen arutelu suure huviga jälginud ning paljude liikmete ettepanekud ja mured meelde jätnud.

Arutelu järeldused tunduvad mulle selged: need osutavad asjaolule, et Serbias on võimalik saavutada rahu, stabiilsus ja edu, stabiilsus ka kogu Lääne-Balkani piirkonnas, aga seda ainult siis, kui anda Serbiale tõeline Euroopa perspektiiv. Seda tunnistavad kõik, kuna nõukogu on korduvalt kinnitanud, et Serbia tulevik on ELi liikmelisus.

Me kõik teame, et seda ei saa saavutada tingimusteta. Selleks peavad olema tingimused, mis on seotud Serbia sisepoliitilise protsessi, demokraatlike väärtuste ja õigusriigi põhimõtete järgimisega. Loomulikult on nende tingimuste hulgas ka Serbia koostöö Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga. Selles suhtes on Serbial veel palju ära teha. Me kõik teame, et selles suunas tuleb edasi tegutseda. Lubage mul siiski väljendada usaldust ja julgustust, et Serbia ametivõimud on võimelised protsessi lõppedes astuma vajalikke samme, et praegusest koostööst saaks täielik koostöö.

Euroopa Liit peab Serbiat aitama. Arvame, et Serbia ja tema rahva jätmine teatud suuna, perspektiivi või kavata oleks strateegiline viga. Selline strateegiline viga, mida me ei tohi teha ja peame seetõttu tegema kõik endast sõltuva, et seda vältida.

Muidugi pean ma tervitama edusamme, mis on saavutatud seoses Serbia kodanikele antud võimalusega vabalt Euroopa ruumis liikuda. Peame selles suunas edasi minema. Midagi on tehtud ning tehtut ja tehtavat tuleb kohaselt tervitada.

Samuti peame pakkuma Serbia noortele tulevikuperspektiivi, kuna nende kaudu ja nendega saab demokraatliku Serbia üles ehitada, sellise Serbia, kes jagab täielikult meie väärtusi ja põhimõtteid ning kes püüdleb ELi täisliikmelisuse poole.

 
  
MPphoto
 
 

  Olli Rehn, volinik. − (FI) Austatud juhataja, daamid ja härrad, soovin tänada kõiki objektiivse ja vastutustundliku arutelu eest ja raportööri väga faktirikka raporti eest. Arutelust selgub, et parlamendis ja ELis üldiselt on tugev konsensus, et Serbia tulevik on kuuluda Euroopa Liitu ja et Euroopa Liidu uks on Serbiale avatud, kui riik täidab seatud tingimused ning et Serbia valitsusel on vahendid viia Serbia Euroopasse. Enamik Serbia kodanikke toetab ja kiidab selle suuna heaks.

Serbia valitsus etendab praegu paljuski valvuri rolli: tema käes on võtmed. Loodan, et Serbia valitsus kasutab nüüd neid võtmeid ja viib täide Serbia rahva tahte – tahe pöörata Euroopa Liidu poole. Võite olla kindlad, et me võtame arvesse raportis väljendatud seisukohti ja et me viime need oma eduaruandesse sisse.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. (EL) Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub homme, teisipäeval, 25. oktoobril 2007.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika