Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/2628(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

O-0048/2007 (B6-0319/2007)

Arutelud :

PV 24/10/2007 - 14
CRE 24/10/2007 - 14

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :


Arutelud
Kolmapäev, 24. oktoober 2007 - Strasbourg EÜT väljaanne

14. Rahvusvaheline leping kassettlahingumoona keelustamiseks (arutelu)
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on arutelu teemal:

– suuliselt vastatav küsimus, mille on esitanud Josep Borrell Fontelles arengukomisjoni nimel nõukogule: rahvusvaheline leping kassettlahingumoona keelustamiseks, jätkuna Oslo deklaratsioonile (O-0048/2007 – B6-0319/2007);

– suuliselt vastatav küsimus, mille on esitanud Josep Borrell Fontelles arengukomisjoni nimel komisjonile: rahvusvaheline leping kassettlahingumoona keelustamiseks, jätkuna Oslo deklaratsioonile (O-0052/2007 – B6-0320/2007).

 
  
MPphoto
 
 

  Josep Borrell Fontelles, autor. – (ES) Austatud juhataja, volinik, minister, üleskutsed keelustada kassettlahingumoon muutuvad üha valjemaks. Sellise lahingumoona kasutamine 2006. aasta suvel Liibanoni sõjas näitas, millise ulatusega inimkatastroofi see tekitada võib.

Tegemist on relvadega, mis on ohtlikud nii tsiviilelanikele kui ka sõjaväelastele, aga reaalsuses on 90% nende ohvritest tsiviilisikud. Lisaks sellele jääb 10% neist surmavatest relvadest lõhkemata: need jäävad maa sisse ja neil on samasugune mõju kui maamiinidel.

Seetõttu on kassettlahingumoonaga alade puhastamine ohtlik nii elanikkonnale kui ka rahvusvahelistele rahuvalvejõududele. Nende pommidega mitte ainult ei peeta sõdasid, need relvad on pikaajaliseks takistuseks transpordile ja põllumajandusele ning takistavad kaubandust ja humanitaarabi andmist.

See on üks peamistest probleemidest, mis puudutavad vaeste riikide arengut: just kõige vaesemates riikides on see probleem kõige suurem ja neis riikides on peamised ohvrid kõige vaesemad ja vähem haritumad elanikkonna kihid.

Ei saa enam öelda, et vastaste pommitamine 10 000 meetri kõrguselt ja neile pommide viskamine, mis jäävad maa sisse, on tõhus vahend rahu tagamiseks või sõjaliseks tegutsemiseks.

Rahuvalvejõudude kohalolek ja humanitaarabi andmine on praegu olulised, et stabiliseerida ja ehitada üles konfliktis kannatada saanud alad. Nende pommide kasutamine ei ole enam õigustatud, ka mitte sõjalisest seisukohast.

Me kavatseme komisjoni ja nõukogu teavitada meetmetest, mis on võetud alates sellest ajast, kui rahvusvahelises kogukonnas toimus muutus suhtumises kobarpommide suhtes.

Euroopa Parlament on korduvalt võtnud väga selge seisukoha: me soovime, et rahvusvahelist õigusakti, millega keelustatakse kobarpommide kasutamine, tootmine, rahastamise ja varumine. Samal ajal peaksid ELi liikmesriigid rakendama ühepoolseid meetmeid, et keelata nende pommide kasutamine ja üleandmine, nii nagu osad riigid seda juba teinud on ja teised seda kavandavad.

Volinik, minister, Euroopa Parlament soovib tänada nõukogu eesistujariiki, komisjoni ja liikmesriike jõupingutuste eest rääkida läbi ÜRO teatavate tavarelvade konventsiooni uue protokolli küsimuses, mis käsitleb kõiki kassettlahingumoona kasutamisega seotud humanitaarprobleeme. Kahjuks peame siiski tunnistama, et praegu on sel alal väga vähe saavutatud.

Seetõttu vajame me tugevat Oslo protsessi, mille alusel riigid, valitsusvälised organisatsioonid, Punane Rist ja teised rahvusvahelised organisatsioonid koostavad ja rakendavad ambitsioonikat tegevuskava. Praegu toetab Oslo protsessi 80 riiki, kelle hulgas on mitmed arengumaad, samas ei ole veel sugugi selge, kas kõnealuse protsessi tulemusena kassettlahingumoon täielikult ka keelustatakse.

Selge on see, et vajame integreeritud ja kõikehõlmavat humanitaarset lähenemisviisi, mis keskendub mitte ainult demineerimisele, vaid eelkõige tsiviilisikute kaitsele, aidates neil toime tulla sõja tagajärgedega, samal ajal tagades, et hävitatakse olemasolevad kassettlahingumoona varud ja alad puhastatakse kassettlahingumoonast.

Selliste oluliste sündmuste lähenedes nagu Viini kohtumine detsembris ja Brüsseli kohtumine järgmisel nädalal, samuti 5. november, kui üle kogu maailma tähistatakse paljude üritustega kobarpommide keelustamise päeva, mida kavatseme meie teha?

Selles kontekstis sooviksin küsida komisjoni ja nõukogu esindajatelt: mida me kavatseme ette võtta? Milline on meie seisukoht? Milline on Euroopa Liidu arutelude olukord teatavate tavarelvade kasutamise konventsiooni raames?

Kas nõukogu võtab selles küsimuses ühise seisukoha? Millised on algatused, et innustada liikmesriike vastu võtma riiklikke meetmeid keelustamaks kassettlahingumoon? Mida me teeme selleks, et toetada kolmandaid riike seoses alade puhastamisega kassettlahingumoonast, teabe andmisega riskide kohta ja juba keelustatud lahingumoona varude hävitamisega?

Lõpetuseks, kas komisjon kavatseb kaaluda rahvusvahelise konverentsi korraldamist Euroopa Liidu rolli kohta seoses sotsiaal-majanduslike, humanitaar- ja arengualaste tagajärgedega, mis kaasnevad konfliktidega, milles kõnealuseid relvi kasutati?

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. (PT) Lugupeetud juhataja, volinik, daamid ja härrad, härra Borrell, kõigepealt soovin teid tänada kolme küsimuse eest sellise konkreetse küsimuse teemal nagu on kassettlahingumoona keelustamine. Püüan lühidalt ja võimalikult objektiivselt vastata kõigile kolmele nõukogule esitatud küsimusele.

Seoses esimese küsimusega pean ütlema, et teatavate tavarelvade konventsiooni raames – kõne lühiduse huvides kasutan sõna „konventsioon” – on Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik teile teadaolevalt väljendanud Euroopa Liidu nimel muret kassettlahingumoona humanitaartagajärgede pärast. Nimelt väljendas Euroopa Liit 7.−17. novembril 2006 Genfis toimunud teatavate tavarelvade konventsiooni osalisriikide kolmandal läbivaatamiskonverentsil seisukohta, et kassettlahingumoona küsimus on eriti oluline aspekt tulevase teatavate tavarelvade konventsiooni töös.

EL tegi ettepaneku toetada avatud valitsusekspertide rühma moodustamist eesmärgiga töötada konventsiooni raames välja soovitused edasiseks tegutsemiseks. Osalisriikide konverents ei võtnud ettepanekut vastu. Siiski lepiti kokku korraldada kiiremas korras sõdadest mahajäänud lõhkekehade valitsusekspertide rühma vahekohtumine, millel keskendutakse eelkõige kassettlahingumoonale.

Kohtumine toimus Genfis 19.–22. juunil 2007, mil EL esitas läbirääkimiste mandaadi projekti õiguslikult siduva meetme väljatöötamiseks, mis hõlmaks kõiki kassettlahingumoonaga seotud humanitaaraspekte. Õigusakt võetakse tõenäoliselt vastu 2008. aasta lõpus.

ELi eesistujakolmik viis ELi seisukoha edendamiseks läbi laialdasi konsultatsioone kolmandate riikidega. Valitsusekspertide rühm otsustas otsuse tegemise õigusakti kohta siiski edasi lükata kuni järgmisel kuul toimuva konventsiooni kõrgete lepinguosaliste 2007. aasta kohtumiseni.

Nagu te teate, on paralleelselt jõupingutustega kassettlahingumoona probleemi lahendamiseks mitmed liikmesriigid sidunud end Oslo deklaratsiooniga ja osalenud mitmetel nn Oslo protsessi raames korraldatud kohtumistel, mille eesmärk on kassettlahingumoon täielikult keelustada.

EL liikmesriigid on osalenud riiklikul tasandil. Senini ei ole saavutatud kokkulepet ELi seisukoha suhtes Oslo protsessi kohta. Enamik liikmesriike käsitlevad neid kahte protsessi teineteist täiendavatena ja paralleelsete jõupingutustena ühise eesmärgi suunas: saavutada õiguslikult siduv rahvusvaheline õigusakt kassettlahingumoona kohta.

Mis puutub teise küsimusse, siis pean ütlema, et eelseisvatel kohtumistel Brüsselis ja Viinis, nagu juba mainitud, osalevad ELi liikmesriigid, sealhulgas eesistujariik, riiklikul tasandil.

Lõpetuseks, mis puutub kolmandasse küsimusse, siis võin öelda, et hiljutised Austria ja Belgia tehtud otsused keelustada kassettlahingumoon, nagu sellele viitas härra Borrell oma küsimuses, tehti, nagu te teate, üksnes riiklikul tasandil. Nõukogu ei ole selles küsimuses midagi konkreetset ette võtnud.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Loodame, et nõukogu väljendab peatselt oma arvamust.

 
  
MPphoto
 
 

  Benita Ferrero-Waldner, volinik. − Lugupeetud juhataja, ma soovin härra Borrell Fontelles’i küsimuse eest tänada. Mul on hea meel võimaluse eest vastata põhjalikult küsimusele probleemi kohta, millel on eriti kohutavad tagajärjed. Sellel on inimestele, eelkõige tsiviilelanikele, väga negatiivne mõju. Küsimus on seetõttu minu jaoks väga oluline, kuna asjad, mis mõjutavad inimeste turvalisust, on mulle väga südamelähedased. Nõustun täielikult nõukogu eesistuja väljendatud seisukohaga, aga sooviksin seejuures paar muud aspekti lisada.

Viimaste aastate jooksul on mul olnud võimalus arutleda kõnealusel teemal nii ametlikus kui ka mitteametlikus kontekstis, sealhulgas kõigepealt Pariisis, seejärel Alexandrias rahu-uuringute instituudis ja Mubaraki juhtimisel toimunud kohtumistel. Mubaraki jaoks on teema lähedane ja ma arvan, et ta on seda edendanud. Nii nagu isikuvastased maamiinid, kujutavad sõjast mahajäänud lõhkekehad tõsist ohtu tsiviilelanikkonna elule ja turvalisusele, ja ma sooviksin vastata põhjalikult küsimustele, mis Borrell Fontelles on siin esitanud.

Pommide mõju on nii kohene kui ka pikaajaline. Puistates lõhkekehad üle suure ala, võivad need pommid, nagu me kõik teame, tappa ja vigastada paljusid tsiviilisikuid, väga sageli lapsi. Pealegi ei lõhke paljud lõhkekehad tabamisel ja nende surmatoov mõju säilib pärast konflikti lõppemist, nii et see olukord takistab tõsiselt rahvusvahelise humanitaarabi andmist. Me nägime, et nii juhtus Liibanoni sõjas.

Mis puutub kriisireguleerimisse ja konfliktijärgsetesse ülesehitusprogrammidesse konflikti ajal ja konflikti lõppedes, oleme me viimaste aastate jooksul komisjonis aktiivselt tegutsenud maamiinide ja ka teiste sõjast mahajäänud lõhkekehade tõttu, sealhulgas kassettlaskemoon, tekkinud probleemide lahendamisel.

Ajavahemikku 2002–2007 hõlmava kahe Euroopa Komisjoni miinivastase tegevuse strateegia kaudu on suunatud üle 300 miljoni euro üle kogu maailma projektidesse, mis hõlmavad selliseid tegevusi nagu demineerimine, lahingumoonavarude hävitamine, riskist teavitamine, ohvritele abi andmine, rehabilitatsioon ning sotsiaal-majanduslik reintegreerimine. Kassettlahingumoonaga seotud projekte on rakendatud ka riikides, kes on sellise lõhkemata kassettlahingumoona läbi palju kannatada saanud, näiteks Afganistan, Laos ja Kambodža, mainides ainult mõnda riiki.

Kui tulevikust rääkida, siis me täidame endiselt võetud kohustusi, tugevdades meetmeid, et kõrvaldada isikuvastased maamiinid ja sõjast mahajäänud lõhkekehad vastavalt ühenduse välisabi strateegiatele ja programmidele.

Samuti kasutab komisjon Euroopa Humanitaarabi Ameti hallatavat humanitaarabi instrumenti, et rahastada humanitaarabimissioone seoses demineerimisega. Kõige hiljutisem näide sellise toetuse kohta on Liibanon, kes sai märkimisväärsel hulgal humanitaarabi eespool mainitud konflikti lõppedes 2006. aasta detsembris.

Komisjoni rolli puhul seoses läbirääkimistega desarmeerimislepingute või -konventsioonide üle tuletaksin meelde, et mõnikord ei kuulu need läbirääkimised meie pädevusse. Kui EL ei ole desarmeerimislepingute või -konventsioonide üks osapooltest, saab EL õiguslikust aspektist lähtudes partnerriike vaid õhutada täielikult osalema mitmepoolses koostöös, eelkõige osalemisega lepingutes ja konventsioonides. Arvan, et president on juba sel teemal palju rääkinud.

Osalesime ELi kolmiku demaršis, mis viidi läbi sellistes võtmeriikides nagu Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Brasiilia, Lõuna-Korea, Kanada, Pakistan ja Ukraina, et edendada mitmepoolseid kassettlaskemoona alaseid algatusi teatavate tavarelvade konventsiooni raames, eelkõige läbirääkimised õiguslikult siduva vahendi üle, mis käsitleb humanitaaraspekte seoses kõnealuse lahingumoonaga. Eesmärk on läbirääkimised järgmise aasta lõpuks lõpetada.

Samal ajal jälgib komisjon Oslo protsessi ja kavatseb selleteemalistel kohtumistel Brüsselis ja Viinis vaatlejana osaleda.

Lõpuks sooviksin teile kinnitada, härra Borrell Fontelles ja Euroopa Parlament, et komisjon teeb ka edaspidi kõik endast oleneva, et toetada mitmepoolseid algatusi, mille eesmärk on täielik ja tõhus kassettlahingumoona keeld.

 
  
MPphoto
 
 

  Tunne Kelam, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Austatud juhataja, sooviksin volinikule öelda, et mind julgustab asjaolu, et me jagame samu muresid ja eesmärke, ning ma tänan teda ettekande ja ülevaate eest arengute kohta selles valdkonnas. Mul on hea meel ka parlamendiliikmete vahel toimiva hea koostöö üle asjakohase resolutsiooni ettepaneku ettevalmistamisel.

Kõigepealt on tegemist kiirloomulise küsimusega. Tegemist on humanitaaralaselt ja poliitiliselt kiiret lahendust vajava olukorraga, kuna hoolimata kogu maailmast saabuvatest hoiatussignaalidest, kasutatakse kassettlahingumoona endiselt aktiivselt. Seega tuleb meil tegeleda kahe probleemiga.

Esiteks on kassettlahingumoona kasutamisel eriti ebainimlik aspekt. Pommide heitjad tavaliselt ei suuda sihtmärki täpselt määratleda. Ebaõnnestumiste määr on palju kõrgem kui võiks arvata. Tulemuseks on äärmiselt kõrge tsiviilisikutest ohvrite arv, üle 90%, nagu eelnevalt juba mainitud.

Teine probleem on lõhkemata pommide hulk endistes konfliktipiirkondades. See on peamine takistus riikidele, kes on otsustanud hatata oma majandust konflikti järel uuesti üles ehitama. Selle taustal on minu arvamus, et EL peaks võtma endale juhtrolli püüdluses keelustada kassettlahingumoona igasugune tootmine, kasutamine ja müük.

Esimene samm peaks olema nende relvade kasutamise kohene moratoorium. Meie resolutsioon rõhutab lisaks, et mitte mingitel asjaoludel ei tohi ELi väed kasutada mis tahes tüüpi kassettlahingumoona, kuni on jõutud asjakohase rahvusvahelise kokkuleppeni. Me palume parlamendil ja komisjonil kiiremas korras suurendada rahalist abi nii lõhkenud kui ka lõhkemata kobarpommide tõttu kannatada saanud kogukondadele ja isikutele, kasutades selleks kõiki kättesaadavaid vahendeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Ana Maria Gomes, fraktsiooni PSE nimel.(PT) Lugupeetud juhataja, ma võtan sõna Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel. Need küsimused näitavad täiskogu juhtivat rolli seoses desarmeerimisega, kontrollidega lahingumoona üleandmiste üle ja rahvusvahelise humanitaarõiguse tugevdamisega.

Me seisime selle eest, et Ottawa konventsioon laieneks kõikidele miiniliikidele. Pikka aega enne Euroopa Ülemkogu võitlesime me relvakaubandust käsitleva üldlepingu eest. Parlament on samuti pidevalt nõudnud, et Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhend muudetaks õiguslikult siduvaks õigusaktiks.

Kõnealused küsimused kassettlahingumoona kohta on suunatud tulevikku ja hõlmavad seda, mida Euroopa peab tegema, et hävitada relvad, mis ei tee vahet tsiviilisikute ja sõjaväelaste vahel ning mis hävitavad palju inimelusid. Me nõuame, et kehtestataks kohe moratoorium kassettlahingumoona kasutamise, tootmise, varumise ja ekspordi kohta. Moratoorium tuleb õigel ajal muuta õigusaktiks, millega edaspidi kaasneb selle barbaarse lahingumoona varumise ja lahinguväljadel kasutamise keelustamine, nii nagu isikuvastaste maamiinide puhul on juba juhtunud.

Lisaks üleskutsele, et Euroopa Liit alustaks selle uue vahendiga diplomaatilist rünnakut, soovime, et liikmesriigid näitaksid eeskuju ja et kassettlahingumoon kõrvaldaks nende relvajõudude kasutusest. Ja mitte ainult, nad peavad ka alaliselt lõpetama selle lahingumoona ekspordi, tootmise ja varumise. Iga päev Liibanonis, Tšetšeenias, Afganistanis ja paljudes teistes riikides, kus sõda on lõppenud, maksavad inimesed relvajõudude, kes on minetanud kõik tsiviliseeritud inimeste tegusid juhtivad eetilised ja õiguslikud piirid, kuritegeliku ja ebaeetilise vastutustundetuse eest ränka hinda.

Euroopal lasub ülesanne juhtida globaalset liitu, et need piirid uuest paika panna, määratleda ja tugevdada. Vajame kiiresti ühist seisukohta, et kobarpommid ja muu kassettlahingumoon hävitada.

 
  
MPphoto
 
 

  Elizabeth Lynne, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja, tsiviilisikute seas, sealhulgas nende seas, kes kassettlahingumoona kaudu valimatult surma või vigastada saavad, on palju lapsi. Unistused purunevad ja elud hävinevad. Võtke Iraagi poisi Ahmed Kameli juhtum. Ta lähenes säravale objektile, korjas selle üles ja see lõhkes. Ta kaotas mõlemad käed ja nägemise. Kuidas 12aastane poiss peaks sellest aru saama?

Ja ometi on šokeeriv asjaolu, et kassettlahingumoona varud on rohkem kui 15 ELi liikmesriigis. Hirmutav on see, et vähemalt 10 ELi liikmesriigis neid relvi toodetakse: Prantsusmaal, Hispaanias, Kreekas, Itaalias, Madalmaades, Poolas, Rumeenias, Slovakkias, Rootsis ja Bulgaarias. Minu arvamus on, et nii nende riikide kui ka neid relvi kasutanud riikide käed on verised.

Ma tervitan selliste riikide nagu Belgia ettevõtmist keelustada kassettlahingumoon riikliku õigusaktiga ja kõik teised ELi liikmesriigid peavad eeskuju järgima. Ma kutsun nõukogu ja komisjoni üles kiitma heaks Oslo protsess, nii nagu me juba neile selle üleskutse oleme esitanud.

Ühendkuningriigi ja teiste riikide diplomaatilistele käikudele, et teha vahet „rumala” ja „targa” kassettlahingumoona vahel, ei tohi tähelepanu osutada – kõik pommid tapavad ja vigastavad. Sõna „tark” on siin äärmiselt petlik ja ebasobiv.

On vaja, et kõik ELi liikmesriigid kehtestaksid kohe mis tahes kassettlahingumoona kasutamise, sellesse investeerimise, selle varumise, tootmise, üleandmise või ekspordi keelu. Kõik riigid, kes kassettlahingumoona on kasutanud, peavad võtma endale vastutuse kõnealuse lahingumoona kõrvaldamise eest ja komisjonil tuleb kiiresti suurendada rahalist abi kogukondadele, kes on lõhkemata lahingumoona tõttu kannatada saanud. Ma kutsun teid kõiki üles seda resolutsiooni toetama.

 
  
MPphoto
 
 

  Frithjof Schmidt, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(DE) Lugupeetud juhataja, volinik, daamid ja härrad, Oslo protsess on ajalooline võimalus saavutada rahvusvaheline kokkulepe – mitte lihtsalt deklaratsioon, vaid kokkulepe keelustada kassettlahingumoon. Kaks aastakümmet on selles valdkonnas korraldatud kampaaniaid ja rahvusvahelisi algatusi, aga need on pidevalt sõjaliste ja majanduslike huvide tõttu takerdunud diplomaatia taha. Praegu on meil võimalus jõuda kokkuleppeni 2008. aastal.

Selleks ei ole vaja mitte ainult parlamendi toetust, mille suhtes kõigil fraktsioonidel on selge seisukoht. Mul oli hea meel kuulda, pr Ferrero-Waldner, et ka komisjon toetab seda seisukohta, ja see on väga tervitatav. Praegu tuleb nõukogul parlamendi ja komisjoni heakskiidetud selget seisukohta jälgida; see on väga oluline. Küsimus ei ole mitte ainult kassettlahingumoona kasutamise, varumise ja sellega kauplemise keelustamises, küsimus on ka selle tootmises. Peaksime kassettlahingumoona tootmise keelustama, kusjuures Euroopa Liit on endiselt kassettlahingumoona üks peamistest tootjatest. Saksamaal, Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, Hispaanias ja Belgias toodetakse endiselt kassettlahingumoona endiselt. Õigusaktid tootmise keelustamiseks on Belgias ja Austrias vastu võetud, aga ma tean, et lahingumoona tootmine ei ole Belgias veel täiesti lõppenud. Lisaks on kõnealuses õigusaktis ka lüngad.

Peame kiirustama, et need relvad keelustada. Liikmesriigid peavad selles suunas liikuma ja nõukogu peab kaitsma siin väljendatud seisukohta. See on ainus viis, mis tagab 2008. aastal lepingu allkirjastamise.

 
  
MPphoto
 
 

  Tobias Pflüger, fraktsiooni GUE/NGL nimel. (DE) Lugupeetud juhataja, esimest korda tuli mul isiklikult tegemist teha kõnealuse küsimusega NATO agressioonisõjas Jugoslaavia vastu, üks sõdadest, millele ma vastu olin ja mida, nagu paljusid teisi sõdasid, pidasid lääneriigid.

Ligi 98% kobarpommide ohvritest on tsiviilisikud. 5–40% kassettlahingumoona lõhkeainest ei lõhke. Ütlen otse: tegemist on peamiselt suurte lääne tööstusriikidega, kes toodavad ja varustavad oma armeesid ja kasutavad sõjas kassettlahingumoona. 34 riigi hulgas, kes kassettlahingumoona toodavad, on 13 ELi liikmesriiki. Kassettlahingumoona on kasutatud ELi liikmesriikide sõditud sõdades, näiteks endises Jugoslaavias, Afganistanis ja Iraagis, nii et ärgem valagem siin krokodillipisaraid!

EL peab asjaga jõuliselt tegelema. Konkreetselt tähendab see seda, et Euroopa Liit peab võtma ühise seisukoha, millega mõistab hukka need surmavad relvad. See tähistab kassettlahingumoona tootmise ja muidugi mõista kasutamise lõppu, nagu seda tehti Lahesõjas, Jugoslaavias, Afganistanis, Iraagis ja Liibanonis. Seda ei tohi enam juhtuda.

 
  
MPphoto
 
 

  Alain Hutchinson (PSE). (FR) Lugupeetud juhataja, president, volinik, sel teemal on palju räägitud ja loomulikult me mõistame hukka – see sõna ei ole suhtumise väljendamiseks piisavalt tugev – kassettlahingumoona kasutamise, mis on tekitanud nii palju kahju mitmetes riikides, ja ma soovin tänada härra Borrellit sellise häiriva küsimuse tõstatamise eest.

Kui keeld kunagi jõustub ja kui resolutsioonis väljendatud eesmärk saavutatakse, tuleb meil muidugi mõista püüda saavutada rohkemat, kui nende relvade keelustamine. Samuti tuleb meil tegeleda kõnealuste relvade tootmise ja müügi küsimustega, sest ei saa olla humanitaaralast arutelu – tõsi on, et maa sees peidus olevad lõhkemata pommid, takistades seeläbi kogukondadel ja põgenikel kodumaale tagasi pöörduda, takistavad ka humanitaarabi jagamist – me ei saa rõhutada probleemi humanitaaraspekti, ilma et me ei võtaks tõhusaid meetmeid nende tööstuste vastu, kes kahjuks meil siin ELis neid relvi toodavad ja müüvad.

Lõpetuseks sooviksin öelda, et see resolutsioon annab meile ehk võimaluse kutsuda ka liikmesriike tegutsema. Selles küsimuses on minu kodumaa Belgia võtnud vastu vajaliku õigusakti. Arvan, et Belgia oli esimene, kes seda tegi, ja usun, et Belgias vastu võetud seadus võiks meile eeskujuks olla, et kutsuda ülejäänud 26 liikmesriiki üles sedasama tegema.

 
  
MPphoto
 
 

  Annemie Neyts-Uyttebroeck (ALDE). (NL) Austatud juhataja, volinik, minister, nõukogu eesistuja, ma sooviksin kasutada oma kõneaega, et toetada nii kõnealust teemat kui ka hr Borelli sõnastust, samuti meie ühist selleteemalist resolutsiooni ettepanekut.

Olen täiesti teadlik, et kõik relvakontrollialased jõupingutused on alati rasked ja sarnanevad mõnikord Echternachi protsessiooniga, kus liigutakse kaks sammu edasi ja üks samm tagasi. Arvan, et peame oma tegevust tõhustama, kuna inimesed, kes töötavad desarmeerimise ja relvakontrolli nimel, tunduvad vanamoodsatena ja mineviku-inimestena, kuna praegu on päevakorras taasrelvastumine. Leian, et see olukord on äärmiselt muret tekitav.

Tunnen hirmuvärinat, kui mõtlen, et maailma mõjuvõimsaima riigi riigipea ähvardas hiljuti kolmanda võimaliku maailmasõjaga. Arvan, et sellises ühistele jõupingutustele vähealdis kontekstis on olulisem kui kunagi varem, et nii nõukogu kui ka komisjon tõstaksid pidevalt esile, et liikmesriigid peavad selles küsimuses koos tegutsema, mis praeguseni ei ole kahjuks nii olnud.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Schlyter (Verts/ALE). (SV) Tänan teid, austatud juhataja. Ma räägin ka kolleegi Raül Romeva nimel. Tema on pärit Hispaaniast, mina Rootsist, mõlemad riigid toodavad neid kohutavaid relvi ja mõlemad riigid on lubanud need keelustada. Aga mida teeb minu kodumaa? Läbirääkimistel Oslos väitis Rootsi, et keelustamise asemel peaks meil olema piiratud kasutus. See on häbiväärne seisukoht. Ükski tsiviliseeritud riik ei saa kaitsta neid julmi relvi ja mul on hea meel näha, et nõukogu, komisjon ja parlament on täieliku keelustamise suhtes ühisel seisukohal.

Kui need pommid lõhkevad, on see relv süütute laste vastu. See on tõhus relv inimõiguste ja majanduse arengu vastu. Seetõttu peame väga tõhusalt võitlema nende keelustamise eest. See on algus – viigem protsess lõpule nii kiiresti kui võimalik, kuna iga minut sureb jälle üks laps. Tänan teid.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Manuel António DOS SANTOS
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Luis Yañez-Barnuevo García (PSE).(ES) Hr juhataja, tahaksin öelda sama asja kui need, kes juba rääkisid tsiviilelanikele nii ohtlike relvade – kobarpommide – tootmise, ekspordi ja ladustamise keelamisest ning väljendada toetust Oslo protsessile, vaatamata asjaolule, et, nagu eelmine kõneleja ütles, minu riik toodab, ladustab ja ekspordib seda tüüpi relvi.

Üht tahan ma siiski öelda: 21. septembril, st vaid kuu tagasi, esitas valitsus parlamendis valitsusmeelse sotsialistliku partei käe läbi kaitseotstarbeliste ja kahesuguse kasutusega kaupade väliskaubanduse kontrolli seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille üks eesmärke oli tsiviilelanikele eriti ohtlike kobarpommide piiramine ja võimalusel keelustamine.

Teisisõnu on suundumus Hispaania muutumas – nende relvade tootmise, ladustamise ja ekspordi kiitsid heaks eelmised valitsused. Praegune valitsus on täielikult pühendunud Oslo protsessile ja tahab näha nende tootmise, ladustamise ja ekspordi järkjärgulist lõpetamist ja lõpuks keelamist. See oligi see oluline punkt, mida ma tahtsin öelda.

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, tahaksin tõstatada kaks ülitähtsat punkti, kuid ma teen väga lühidalt, sest tean, et oleme ajast maas. Esimene on, et see arutelu on andnud mulle väga selge veendumuse, et Euroopa Parlament hakkab seda teemat väga tähelepanelikult jälgima ning, et see puudutab paljusid parlamendiliikmeid. Seepärast ma loomulikult arvestan sellega, kui aeg sinna maale jõuab.

Teiseks, juhiksin tähelepanu, et Euroopa Liit mängib selles küsimuses ka juhtrolli, ehk mitte nii innukalt, kui paljudele parlamendiliikmetele meeldiks, ja kahtlemata mõningaste raskustega, kuid vaatamata kõigele teatava optimismiga.

Me oleme juba väljendanud õiges kohas, st teatavate tavarelvade konventsioonis, Euroopa Liidu muret seda tüüpi relva humanitaartagajärgede üle. Samuti oleme teinud ettepaneku õiguslikult siduva vahendi läbirääkimisteks, mille võiks võtta vastu hiljemalt 2008. aasta lõpuks, kuigi mitte ilmselt nii ambitsioonika, nagu paljud teist sooviksid. Fakt on siiski see, et meil tuleb siin võtta otsustavaid samme. Loodan, et see protsess kogub veelgi rohkem poliitilist toetust, entusiasmi ja jõupingutusi, et saaksime lõpuks saavutada kavandatavad eesmärgid.

 
  
MPphoto
 
 

  Benita Ferrero-Waldner, volinik. − Hr juhataja, tahaksin eelöeldule lisada veel ühe asja. Ma saan loomulikult rääkida üksnes komisjoni pädevuses olevatest valdkondadest ja te teate, et eriti see valdkond on liikmesriikide pädevuses. Ma saan siiski rääkida rahalisest abist nendele, keda see puudutab.

Võin üle kinnitada, mida ma ennegi ütlesin, et me juba oleme andnud endast parima, et leevendada sõdadest mahajäänud lõhkekehade, kaasa arvatud kobarpommide, põhjustatud probleeme, eelkõige meie miinivastase tegevuse strateegiate ja nendega seotud horisontaalse eelarverea kaudu, mis moodustas ligikaudu kolmandiku selles valdkonnas kulutatud vahenditest.

Võin kinnitada, et miinide ja sõdadest mahajäänud lõhkekehade vastaste tegevuste elluviimine jätkub ka uute geograafiliste vahendite kaudu ja neid praegu isegi süvalaiendatakse – see on nüüd uus suundumus – ELi välisabi strateegiatesse ja programmidesse.

Osa tegevusi on võimalik rahastada ka uue stabiilsusinstrumendi alt, nii et praegu on meil rohkem vahendeid, mille kaudu selle suure väljakutsega tegelda, ning kindlasti tuleb arvestada parlamendi väljendatud selge seisukohaga, et vajadusel tuleb neid kasutada täie tõhususega, sest ma olen täielikult nõus teie nimetatud eesmärgiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Mulle on kodukorra artikli 108 lõike 5 kohaselt esitatud üks resolutsiooni ettepanek(1).

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme.

(Istung katkestati mõneks hetkeks enne infotundi)

 
  

(1)Vt protokoll.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika