Istungi stenogramm

Teisipäev, 13. november 2007 - Strasbourg

8. Selgitused hääletuse kohta

- Raport: Helmuth Markov (A6-0413/2007)

  Andreas Mölzer (ITS), kirjalikult. − (DE) Olgugi, et Bulgaarial ja Rumeenial on õnnestunud saavutada juurdepääs Euroopa majanduspiirkonnale, ollakse Brüsselis silmanähtavalt üllatunud arenguseisaku üle organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooniga võitlemisel. Need on laialt levinud probleemid, mille juured asuvad siiski postkommunistlike riikide sotsiaalpoliitilises arengus. Laia üldsust ärritab kapitalismi anonüümsus ja ükskõiksus ning ta võtab selle asemel kasutusele tavapärased ning ära- ja läbiproovitud võrgustikud.

See tõestab taas kord, et sotsiaalset teavet ei saa väljastpoolt peale suruda. See on midagi, mida USA püüab saavutada oma sõdadega, mis kujutavad endast relvastatud kallaletungi, samal ajal kui EL ripub „juurdepääsu” väljavaate küljes. Tõsiasi on see, et viimane kaotab tõhusust, jäädes ilma igast võimalusest mõju avaldada pärast seda, kui riigid on „klubiga ühinenud”. Seeõttu ei tohi EL seda viga Türgiga korrata.

- Raport: Barbara Kudrycka (A6-0363/2007)

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). - (PL) Härra juhataja, sooviksin viidata Barbara Kudrycka raportile, milles käsitletakse lepingut Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahel, mille sisuks on lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamine. See on iseäranis oluline Poola ja Ukraina suhete jaoks – need on kaks riiki ja rahvast, kes on omavahel ajalooliste sidemete kaudu sajandeid seotud olnud. Selle väga tähtsa tegevuse jaoks on vaja kasutusele võtta oluliselt lihtsam viisade väljastamise menetlus, mille peaks meie Ukraina sõprade jaoks kehtestama võimalikult kiiresti, eriti selles osas, mis puutub noortesse inimestesse, õpilastesse, õppejõududesse ja hooajatöötajatesse.

Pikemas perspektiivis peaksime püüdma sisse viia viisavaba reisikorralduse. See on iseäranis oluline selleks, et panna alus Ukraina tulevasele integreerumisele Euroopa Liiduga. Liit peab toetama Ukraina demokraatia arengut, aitama luua kodanikuühiskonda ja kaasa aitama meie ja Ukraina kodanike kontaktile.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) See Euroopa Ühenduse ja Ukraina vaheline lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise leping tuleb allkirjastada samaaegselt tagasivõtulepinguga, sest need on vastastikku sõltuvad.

Nagu viidatud, on need lepingud osa ELi võitlusest ebaseadusliku sisserände ja selle vahendite vastu. Raportis nõustutakse täielikult soovitustega, mis hõlmavad seda, et „EÜ ja eelkõige Euroopa Komisjon peab andma Ukrainale piisavalt tehnilist ja rahalist toetust, et saavutada kõrge tase tagasivõtulepingu rakendamisel”. Sellegipoolest oleme selles osas kriitilised.

Vaatamata sellele, et lepinguga viiakse sisse ranged menetluse tähtajad, määrates kindlaks eelistatud viisa maksumuse –, mille hulka kuulub ka viisatasust loobumine teatud inimeste rühmade puhul – ja kantakse hoolt lihtsustatud menetluse eest hulga juhtude korral, on see siiski vähem sellest, mida tuhanded Ukraina kodanikud nõuavad ja vajavad.

Raportööridel ei ole õnnestunud mõista, et vaja on tõhusalt rakendada meetmeid, mille eesmärgiks on viisade väljastamise lihtsustamine Ukraina ühiskonna laiema osa jaoks või isegi mittediskrimineeriv erandlik viisarežiim, millist Ukraina pakub paljude Euroopa Liidu riikide kodanikele.

Seetõttu hääletasime vastavalt.

- Raport: Barbara Kudrycka (A6-0364/2007)

  Andreas Mölzer (ITS), kirjalikult. − (DE) EL on liiga kaua ulatanud abikäe riikidele terves maailmas, samal ajal mitte hakkama saades selle raha muutmisega sõltuvaks ebaseaduslike sisserändajate tagasivõtmisest. See on suurendanud ebaseaduslike majanduspagulaste voogu, mis saabub sihtkohariikidesse hariduse ja tulevikuväljavaadeteta. See on toimunud koos ohtrate viisaskandaalidega, seoses sellega, et arvutu hulk inimesi on sisenenud ELi turisti teeseldes ja seejärel otsekohe kadunud ELi madalapalgalisse majandusharusse, seega kaotades hulgaliselt töökohti. Viimane aeg on muuta tagasivõtulepingud lepingute lahutamatuks osaks. Võimaluse kaduda meie suurlinnade anonüümsusse peab samuti iga hinna eest kõrvaldama.

Üha hoogu võtvasse viisakeskuste rajamisse – mis seejärel suletakse viisataotlejate puuduse tõttu – tuleb samuti ettevaatusega suhtuda. See tava ei tohi mingil juhul viia olukorrani, mille korral viisasid väljastatakse sulgemise vältimiseks meelevaldselt.

- Raport: Marian-Jean Marinescu (A6-0426/2007)

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) See Euroopa Ühenduse ja Moldova vaheline lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise leping tuleb allkirjastada samaaegselt tagasivõtulepinguga, sest need on vastastikku sõltuvad, nii nagu ka Venemaa ja Ukrainaga sõlmitavate lepingute puhul.

Vaatamata sellele, et lepinguga viiakse sisse ranged menetlustähtajad, määrates kindlaks eelistatud viisa maksvuse, mille hulka kuulub ka viisatasust loobumine teatud inimeste rühmade puhul (nagu näiteks ametlike delegatsioonide liikmed, ettevõtlusega tegelevad inimesed, ajakirjanikud, teadus-, kultuuri- ja spordiüritustest osavõtjad, õpilased, vahetusprogrammides osalejad, lähedased sugulased, kodanikuühiskonna esindajad ja inimesed, kelle külaskäigu eesmärgiks on ravi saamine) ning hoolitsedes lihtsustatud menetluse eest hulga juhtude korral, on see siiski vähem sellest, mida tuhanded Moldova kodanikud nõuavad ja vajavad. Vaja on kehtestada abinõud, mille eesmärgiks oleks viisade väljastamise lihtsustamine Moldova ühiskonna laiema osa jaoks või isegi mittediskrimineeriv erandlik viisarežiim, millist Moldova pakub paljude Euroopa Liidu riikide kodanikele.

Veel enam, need lepingud kuuluvad Euroopa Ühenduse sisserännet ja Schengeni ala käsitlevasse poliitikavaldkonda, mille hulka kuuluvad vahendid biomeetriliste andmete säilitamiseks.

Seetõttu hääletasime vastavalt.

  Adrian Severin (PSE), kirjalikult − (RO) Euroopa Parlamendi Rumeeniast pärit liikmed, fraktsiooni PSE liikmed hääletavad kas EL-Moldova lühiajalisi viisasid ja tagasivõtulepingut käsitleva lepingu vastu või keelduvad sellekohases hääletuses osalemast. See ei näita vastuseisu kõnealuse dokumendi sisule, vaid ebatäpsetele mõistetele, mida leping sisaldab ja millele pani aluse stalinistlik nõukogude võim, selleks et tunnustada moldaavia keele olemasolu, mis on erinev rumeenia keelest. Viide moldaavia keelele jääb kõnealuste Euroopa Parlamendi liikmete suhtes kehtetuks.

- Raport: Henri Weber (A6-0390/2007)

  Ryszard Czarnecki (UEN). - (PL) Härra juhataja, ma esitasin selle varem. See on seotud sellega, kuidas hääletan härra Weberi raporti osas, mis käsitleb interaktiivseid digitaaltelevisiooniteenuseid. Soovin öelda, et sellel dokumendil on väga huvitav osa, milles väidetakse, et avalikku audiovisuaalset ajakirjandust tuleks tugevdada, mitte nõrgendada. Hääletasin raporti poolt, sest hiljuti kuulutas minu esindatava riigi peaministrikandidaat, et avalikku televisiooniteenust tuleks vähem toetada. Mul on hea meel, et Euroopa Parlament teeb selles suhtes selge avalduse, nimelt selles osas, et avalikku televisiooniteenust ja avalikku audiovisuaalajakirjandust tuleks rohkem toetada.

  Hélène Goudin (IND/DEM), kirjalikult – (SV) Kogu austusega antud küsimuse vastu tuleks välja tuua, et Euroopa Liit oleks ka ilma selle raportita hakkama saanud. Euroopa Parlament peaks pühenduma väiksemasse valdkonda jäävatele küsimustele ega peaks avaldama arvamust kõige siin päikese all leiduva kohta.

Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjoni peaks sulgema, sest see tegeleb küsimustega, mis ei kuulu ELi-sisese koostöö pädevusse. Suuremalt jaolt teeb nimetatud komisjon raporteid, mis teevad ettepaneku selleks, et Euroopa Liit peaks sekkuma üksikasjalikult valdkondadesse, mille jaoks ELil ei ole pädevust, ning neid valdkondi reguleerima.

Käesolevas ELi koostöö raamistikus on kindlaks määratud, et ainuüksi liikmesriik on vastutav hariduse valdkonna korraldamise eest. Kultuuriküsimused kuuluvad samuti liikmesriikide pädevusse ning Euroopa Liit on praegu seoses ohtrate kultuuriprogrammidega haaratud väga piiratud koostöösse.

Neil põhjustel ei ole Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjoni olemasolu põhjendatud.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Mina hääletasin kõnealuse raporti poolt. Ma toetan interaktiivse digitaaltelevisioonitehnoloogia kasutamist, mis tooks Euroopa kodanikele mitmel viisil kasu. Raportis rõhutatakse analoogtelevisioonilt digitaaltelevisioonile ülemineku tähtsust, mis Ühendkuningriigis püsib graafikus, aga mõnedes muudes liikmesriikides on maha jäänud.

  Joseph Muscat (PSE), kirjalikult. − (MT) Ma sooviksin kasutada selle aruteluga pakutud võimalust selleks, et avaldada oma pettumust selle pärast, kuidas digitaaltelevisioon Maltal areneb.

Tuleb vaadelda kindlaid peamisi põhimõtteid.

Esiteks peaks Malta tarbijatel olema õigus jätkata riiklike telekanalite vaatamist, mille vaatamine on tasuta.

Praktikas peaksid kõik digitaaltelevisiooniteenuse pakkujad neid kanaleid tasuta edastama. Lisaks peaks igaühel, kes nende ettevõtete digitaalvastuvõtjat ei osta, siiski olema õigus vastu võtta nende kanalite signaali.

Minu teine punkt on seotud erinevate platvormide – maapealse digitaaltelevisiooni ja kaabeltelevisiooni koostalitlusvõimega Malta puhul. Koostalitlusvõime puudumine selles Malta süsteemis viib selleni, et tarbijatel on vähem valikuid, sest kui nad soovivad kasutada teise ettevõtte teenuseid, peavad nad paigaldama erineva vastuvõtja. Ma loodan, et selles küsimuses pädevate asutuste uuendatud poliitika tegeleb kõnealuse probleemidega.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. – (PL) Härra Weber esitas selle, hetkel vastuolulise teema kohta väga huvitava raporti. Kaasaegses digitaalkeskkonnas, teenustes, võrgustikes ja ettevõtlussüsteemides on toimunud olulised muutused ja tarbijatele on nüüd kättesaadav laiaulatuslik valik. Koostalitlusvõimest on seetõttu saanud teabe- ja telekommunikatsioonivõrgustike jaoks põhjapanev mõiste.

Ma nõustun sellega, et tarbijate vajadused peaksid turu arengul olema äärmiselt olulised. Seetõttu on oluline keskenduda vaatajatele ja neile täielikult teadlike valikute tegemise võimaldamisele, nii et nad saaksid tõepoolest selle täiesti uue tehnoloogia täielikust potentsiaalist kasu.

Koostalitlusvõimega seotud arutelu on peamiselt seotud tarbijatele interaktiivsete televisiooniteenuste valdkonnas pakutava valiku laiendamisega. Selle valiku hulka kuuluvad sellegipoolest suures osas pigem ettevõtete pakutavad teenused kui varustus, eriti seetõttu, et võib olla väga erinevat sorti valikuid, ning seetõttu, et abonendid saavad valida erinevate platvormide vahel, sõltuvalt infosisust ja pakutavatest teenustest.

Ma nõustun raportööriga, et on soovitatav jätkata seoses ümberlülitumisega digitaalsetele ja koostalitlusvõimelistele teenustele Euroopa Liidus välja arendatud avatud standardite edendamist ja laiendada seda tegevust, edendades Euroopa digitaaltelevisiooni standardeid mujal maailmas.

- Raport: Paulo Casaca (A6-0407/2007)

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh ja Inger Segelström (PSE), kirjalikult. − (SV) Me ei usu, et kalanduskomisjoni muudatusettepanek lisab midagi positiivset komisjoni ettepanekule, vaid see on, vastupidi, samm tagasi. Me ei saa nõustuda ühegi läbipaistvusele tehtava piiranguga, mille raport tegelikult endaga kaasa toob.

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Komisjoni ettepaneku sisuks oli uus nõukogu määrus kalandussektoris andmete kogumise kohta. Ettepaneku eesmärk on välja arendada pikaajalised proovivõtuprogrammid, mis on kohalikul tasandil hästi integreeritud ja mille hulka kuuluvad ökoloogia, majanduse, keskkonna ja sotsiaalsete oludega seonduvad andmed. Andmete kogumist käsitleva määruse läbivaatamise eesmärgiks on vastata uutele nõuetele, mis tulenevad vajadusest liikuda kalanduse haldamise suunas – mis on suunatud pigem laevastikele ja kalanduspiirkondadele kui kalaparvedele – ja ökosüsteemist lähtuva lähenemisviisi suunas kalanduse haldamisel.

Eesmärk on kindlustada lähenemisviis, mis on rohkem kooskõlas kalandussektori erineva olukorraga, mille tõttu on üldise probleemiga võitlemiseks vaja hulka strateegiaid. Eesmärk on seega protsessi läbipaistvamaks muutmine, tagades seega parema ja tulusama kalandusega seonduvate andmete haldamise ja kasutamise.

Parlamendi raport väärib minu poolehoidu.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Selle ettepaneku eesmärk on asendada alates 2008. aastast nõukogu määrus (EÜ) nr 1543/2000, millega kehtestatakse ühenduse raamistik ühise kalanduspoliitika elluviimiseks vajalike andmete kogumiseks ja haldamiseks.

Teatud erinevused selle ettepaneku ja käesoleva määruse vahel tuleks esile tuua: uute andmetüüpide kaasamine; lähenemisviisi kasutamine, mis keskendub rohkem laevastikele ja erinevate piirkondade (kalastuspiirkondade) eristamisele, ja riiklike kolme aasta programmide ettevalmistamine.

Muuhulgas selgitab täna vastu võetud tekst nende andmete tüüpi, millele komisjon ligi pääseb; soovitab tungivalt nende andmete konfidentsiaalsuse kindlustamist ja kehtestab erinevad karistusastmed, vastavalt sellele, kui tõsine on liikmesriikide suutmatus uue eeskirjaga kooskõlas tegutsemiseks, sealhulgas ühendusele rahalise tasu maksmine, sõltuvalt liikmesriikide arendatavatest riiklikest programmidest. See kutsub samuti komisjoni üles selgelt defineerima, mida peaks mõistma „teabe ametliku nõudmise” ja „mittetäieliku riikliku programmi” all.

Abinõude kasutuselevõtt peaks jääma iga liikmesriigi pädevuse alla – tuginedes kalanduse teaduslikul uurimisel usaldusväärsetele ja võimalikult täielikele andmetele – selleks et tagada mereliste bioloogiliste ressursside kohane haldamine. Sellegipoolest on see iga liikmesriigi enda pädevusse jääva teema küsimuse alla seadmine reformilepingus vastuvõetav.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Mina hääletasin komisjoni kõnealuse määruse ettepaneku poolt kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ja ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta. See on üksmeelne raport, mis peaks aja jooksul võimaldama ühise kalanduspoliitika paremat toimimist.

- Raport: Georgios Papastamkos (A6-0355/2007)

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Õige on, et väikesed fraktsioonid ei oma siin parlamendis ebaproportsionaalset mõju. Kuigi ma pean lugu sellest, et aruteludes peetakse kinni õigusest arvamuste mitmekesisusele, ei tohiks see laieneda täiskogu haldamisega seotud küsimustele ja muudele tehnilistele probleemidele. Seega on mul hea meel, et vähendati fraktsioonilise kuuluvuseta saadikute esindatust esimeeste konverentsis, kus käputäie saadikute esindatuse aste oli siiani suurem kui enam kui 200 liikmega fraktsioonidel.

- Raport: Karin Scheele (A6-0365/2007)

  Karin Scheele (PSE). - (DE) Härra juhataja, ma ütlesin hääletamise selgitamise ajal seda, mis mul öelda oli vaja selleks, et hääletamise ajal aega säästa. Mul on hea meel, et suur enamus parlamendist kiitis selle raporti heaks, ka selle pärast, et tean, et nõukogu töörühmades on olnud väga vaevanõudvaid ja intensiivseid arutelusid. Täna saadame sellel üldkogul välja selge sõnumi.

Raport pakub meile võimalust saada kvaliteetset statistikat rahva tervise ja töötervishoiu ja –ohutuse kohta. Sellest saab eeldus paljudele meie poliitikasuundadele, mille nimel tulevikus võitleme.

  Romano Maria La Russa (UEN). - (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma räägin osaliselt oma ülesannetes komisjoni töötervishoiu ja –ohutuse strateegia tulevase kujundajana. Ma soovin selgitada oma seisukohta, mis suhtub kahtlemata poolehoiuga tehtud ettepanekusse määruse loomiseks, selleks et panna alus nimetatud valdkonnas süstemaatilise statistika loomiseks vajalikule seaduslikule raamistikule. Ma kasutaksin ära võimalust rõhutada vajadust kasutada ära kõiki algatusi, mis võivad aidata luua selgemat pilti olukorrast Euroopas ja mitmetes liikmesriikides, mille põhjal saavad liikmesriigid püüelda poliitika poole, mida nad kõige kohasemaks peavad.

Sel põhjusel peab rakendama rohkem üleeuroopalist lähenemisviisi tööõnnetustele Euroopa Liidus, mis on teatud riikides tõeliseks nuhtluseks. Lähenemisviis peab ulatuma kaugemale käesolevast härrasmeeste kokkuleppest ja tagama, et andmeid kogutakse süstemaatiliselt ja regulaarselt, vastavalt etteantud ajavahemikele. See peab samuti asjakohaselt arvestama uurimusi ja uuringuid, mida teostavad Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur ja Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond. Võrreldavad andmed, mida kombineeritakse heade tavade vahetamisega ja tulemuste levitamsega, võib iseenesest osutada kasulikuks riikide julgustamisel selleks, et üle võtta parim, mida mujal tehakse.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Komisjon vastutab ühenduse statistika loomise eest, koordineerides hädavajalikku statistilise teabe ühtlustamist – samal ajal kui liikmesriigid koguvad andmeid – küsimustes nagu muutujate defineerimine, liigendus, rakendamise kuupäevad ja sagedus ja nii edasi. Selleks et saada andmeid võimaliku soolise erinevuse kohta, peaks sisse viima soo järgi liigendamise.

Mis puudub töötervishoidu ja -ohutusse, peaks arvestama ka Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri ja Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi tehtavate uurimuste ja uuringutega. Väljaspool Euroopat peaks veelgi parandama koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga, eriti Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga ja Maailma Terviseorganisatsiooniga.

Töötervishoiu ja -ohutuse jaoks pakutakse lisarahastust ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programmi (PROGRESS) raames. Põhimõtteliselt peaks see sisaldama liikmesriikide rahalist toetamist, selleks et veelgi enam üles ehitada võimet rakendada täiustusi ja luua uusi vahendeid statistilise andmete kogumiseks.

  Jules Maaten (ALDE), kirjalikult. − (NL) Euroopat ohustavad nakkushaigused, nagu näiteks SARS ja linnugripp näitavad, et kaugeleulatuvad Euroopa abinõud on hädavajalikud selleks, et vältida Euroopas võimalikku pandeemiat.

Liikmesriikide ühepoolsest tegevusest ei piisa, tõrjumaks niisuguste haiguste ohtu. Koordineeritud Euroopa programm on hädavajalik ja selleks on vaja kindlaks määrata liikmesriikide kaitsetase.

Seetõttu on eluliselt oluline omada ühenduse tasemel võrreldavat kaasaegset teavet kaitse kohta võimalike pandeemiliste ja laialt levinud haiguste vastu. Eriti peame arvesse võtma viirusevastaste ressursside ja vaktsiinide varude hulka liikmesriikides.

Oleksin õnnelikum, teades, et Euroopa tasandil on juba olemas viirusevastaste ressursside ja vaktsiinide varud. Uute volitusteta oleks komisjon pandeemia puhul sunnitud abitult pealt vaatama.

- Raport: Romana Jordan Cizelj (A6-0376/2007)

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Mina hääletasin vastu Jordan Cizelji raportile Euratomi Tarneagentuuri kohta. Ma arvan, et agentuur peaks olema Euratomist sõltumatu, kuna tuumaenergia edendamine ja selle kontroll ei tohiks tegelikult ühendatud olla.

Tuumatööstus ei lahenda Euroopa energiavajadusi. Euroopa peaks katsuma edendada meie taaskasutatava energia potentsiaali ja püüdlema selle poole, et vajadus tuumaenergia järele järk-järgult kaoks.

- Raport: Pál Schmitt (A6-0415/2007)

  Ryszard Czarnecki (UEN). - (PL) Härra juhataja, ma sooviksin selgitada, miks ma hääletasin nii, nagu ma hääletasin, selle väga olulise resolutsiooni suhtes. Euroopa Parlament on haaratud teemasse, mis kaldub olema pigem kõrvalejäetud. Euroopa Liidu liikmesriikides tegeletakse üha vähem kehalise tegevusega ja sporti võetakse üha vähem tõsiselt, vaatamata selle olulisele sotsiaalsele ja kultuurilisele rollile. Seetõttu hääletasin selle resolutsiooni poolt, olles selle sisust täiesti teadlik. Ma tervitan parlamendi hoiakut selles küsimuses.

  Tomáš Zatloukal (PPE-DE). - (CS) ) Härra juhataja, daamid ja härrad, toetasin hea meelega härra Schmitti raportit, mille sisuks on spordi roll hariduses, peamiselt seetõttu, et sport ja kehaline tegevus saab olulisel määral kaasa aidata tervist puudutavate negatiivsete arengusuundadega võitlemisel. Toetan samuti tegevuste kaasajastamist kehalise kasvatuse valdkonnas, eriti nende tegevuste puhul, mille eesmärgiks on koolides kehalise ja vaimse tegevuse vahel tasakaalu saavutamine. Toetan investeeringuid kvaliteetsetesse spordirajatistesse ja sobivatesse abinõudesse, et võimaldada koolides kõigile õpilastele juurdepääs spordirajatistele ja treeningutele, ka puudega õpilastele. Nii saame tagada, et igal õpilasel on võimalik teha mitmesugust sporti. Edasiste positiivsete sammude hulka kuuluvad koolides kehalisele kasvatusele pühendatava aja suurendamine ja seadusliku tunnustuse tagamine organisatsioonidele, mis aitavad kaasa sporditegevuse paremale integreerimisele koolides ja lasteaedades. Sooviksin tänada härra Schmitti selle hästi läbi mõeldud raporti eest.

  Frank Vanhecke (ITS). - (NL) Härra juhataja, ma keeldusin Schmitti raportist, mille sisuks on spordi roll hariduses. Selguse huvides sooviksin antud küsimuses öelda, et loomulikult ei ole ma spordi vastu hariduses ega kaugeltki mitte selle vastu, et koolid pakuvad nii palju kehalise kasvatuse tunde kui võimalk – minu vaatepunkt on täiesti vastupidine.

Ütlematagi on selge, et usun, et kehalise kasvatuse õpetajaid tuleks kohelda samamoodi kui teisi õpetajaid.

Ma hääletasin raporti vastu, sest ma usun, et sport ja haridus, ja tingimata spordi õpetamine üldiselt peab kategooriliselt jääma vaid liikmesriikide pädevuse alla ja et Euroopa ei pea igas valdkonnas kontrolli haarama.

Kõik, mis mind selle raporti juures häirib, on see, et multikultuurne ühiskond ja niinimetatud sooküsimus on lohistatud vasakule, paremale ja keskele, ning see on veidi liiga palju, arvestades poliitilist korrektsust, millest see raport on läbi imbunud. Iga kingsepp jäägu oma liistude juurde ja Euroopa Liit piirdugu, taeva pärast, oma pädevuse alla kuuluvate valdkondadega.

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh ja Inger Segelström (PSE), kirjalikult. − (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid hääletame lõpphääletusel (A6-0415/2007) raporti vastu. Selle põhjuseks on, et raport tegeleb hulga oluliste spordi rolli hariduses käsitlevate aspektidega, kuid samal ajal ka küsimustega, mis kuuluvad ja peaksid jääma liikmesriikide pädevusse.

Me otsustasime hääletada seisukohavõttude vastu lõigetes 10, 24 ja 47. Me jagame arusaama, et kehaline kasvatus on oluline ja et vabatahtlike töö on Euroopas spordiliikumise oluline osa. Sellegipoolest ei peaks olema see, kas nädalas peaks olema kaks, kolm või neli kehalise kasvatuse tundi, küsimus, millesse EL sekkub.

Loomulikult on samuti oluline, et sugudevahelise võrdsuse küsimus saaks õppekava lahutamatuks osaks ja et kehalise kasvatuse õpetajaid selles küsimuses välja õpetataks. Samuti jagame arusaama, et ühine spordiharidus on hea mõte, kuid see ei ole samuti ELi asi.

Me soovime siiski rõhutada, et jagame raportis toodud arusaama, et sport on mitmetel põhjustel oluline. See võib olulisel määral kaasa aidata tervishoiusektoril negatiivsete arengusuundade – nagu näiteks rasvumise – vastu töötamises. See saab oma haridusliku iseloomu abil samuti kaasa aidata ühiskonnale üldise sotsiaalse väärtuse lisamisele.

  Derek Roland Clark ja Jeffrey Titford (IND/DEM), kirjalikult. − Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei on nõus suuremate investeeringutega sporti ja sporditegemise aktiviseerimisega. Kuid me ei saa siiski nõustuda, et kehaline kasvatus tehakse kõikidele kohustuslikuks ja EL tühistab Ühendkuningriigi õiguse jätta selles osas valikuvabadus lapsevanematele, kuna paljud rühmitused on usulistel või kultuurilistel põhjustel sporditegemise vastu, samuti ei ole puuetega laste füüsilised võimed teatud spordialadel kaasalöömiseks piisavad, isegi kui nad seda sooviksid. Kohustuslik kehaline kasvatus on õpetajate ja kooli nõukogu, mitte ELi küsimus. ELil puudub spordivaldkonnas igasugune pädevus. Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei tervitab küll vabatahtlike töö tunnustamist spordis, kuid leiab, et sõbraliku võistluse vaim tähendab, et seda tuleks teha riigi ja mitte ELi tasandil.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Nagu raportis väidetakse, peab spordile pühendama täieliku tähelepanu selle ühiskondlike ja kultuuriliste külgede tõttu ja ühiskondlike ning hariduslike väärtuste tõttu, mis see edasi annab, nagu näiteks enesekontroll, väljakutse isiklike piirde ületamiseks, solidaarsus, tervislik konkurents, vastaste austamine, ühiskondlik kaasatus, vastuseis igasugusele diskrimineerimisele, meeskonnavaim ja sallivus.

Seetõttu saab sport olla ja peaks olema meie multikultuurses ühiskonnas ametliku ja mitteametliku hariduse lahutamatuks osaks, arvestades, et uuringud on näidanud, et regulaarne kehaline tegevus parandab vaimset ja kehalist heaolu, aidates kaasa õppimisoskuste paranemisele.

Seetõttu nõustume liikmesriikidele ja pädevatele võimudele esitatud üleskutsega selleks, et koolide ja eelkoolide õppekavades pöörataks suuremat tähelepanu tervise arengule, edendades kehalise tegevuse kindlaid vorme, mis on vastavatele vanuserühmadele sobivad, ja tõstmaks teadlikkust klubides ja ühingutes, selleks et lapsed saaksid oma arengu ja tervise huvides kehalise tegevusega algust teha varaseimas võimalikus eas ja seega tagada kehalise kasvatuse staatus vastavalt asutuse tüübile ja vastavale kooliastmele.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma toetan kõigest hingest Schmitti raportit spordi kohast hariduses. Noori inimesi spordiga tegema julgustamine on mitmel viisil väga oluline. Sporditegevus ei tule ilmselgelt kasuks mitte üksnes elanikkonna tervisele, vaid panustab ka sotsiaalse kaasatuse eesmärkidesse, elanike ühtsustundesse ning rahvuslikku ja Euroopa ühtekuuluvusse.

Terviseandmed minu kodumaal, Šotimaal, on ühed halvimad Euroopas. Kuid šotlaste hiljutised saavutused spordiareenil, sealhulgas Glasgow edu 2014. aasta Rahvaste Ühenduse mängude korraldajamaaks valimisel, on köitnud rahva tähelepanu. Loodetakse, et neid edusamme saab positiivses mõttes ära kasutada ja Šotimaa saab lahti oma „haige mehe” kuulsusest ja näitab Euroopas eeskuju, kuidas saab sporti ühiskonna huvides maksimaalselt ära kasutada.

  Genowefa Grabowska (PSE), kirjalikult. – (PL) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest see tegeleb küsimusega, mis on eriti oluline terve noorte eurooplaste põlvkonna tervisele ja seega nende elule tervikuna.

Jätkuv kehalise kasvatuse tähtsuse vähenemine koolide õppekavades tähendab seda, et ELi liikmesriikide koolides kehalisele kasvatusele pühendatav aeg väheneb järk-järgult. Koolide spordihoonete ja -rajatiste rahastamine on kaugel sellest, et olla piisav. Lisaks on kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks oluline varustus halvas korras. Samuti on tekitanud muret kehalise kasvatuse õpetajate väljaõppe kvaliteedi langus. Üldine pilt tekitab vaevu usaldust. Seetõttu peaksime toetama Euroopa Parlamendi algatust, mille eesmärgiks on käesoleva olukorra paremuse poole pööramine.

Lootkem, et selle algatuse positiivsed mõjud annavad end juba paari aasta pärast tunda. Koolides rohkema spordi eest hoolitsemine ei ole üksnes osa püüdest saavutada paremaid tulemusi järgmistel olümpiamängudel. See on samuti viis tagada, et see noorte eurooplaste põlvkond oleks märkimisväärselt tervem, paremas vormis ja mitte rasvunud, nagu see on sageli praegu. Ma tean, millest ma räägin, sest minu kodumaal Poolas kasvab rasvunud ja ülekaaluliste noorte inimeste ja laste arv muret tekitavalt kiiresti. Ma usun, et Euroopa Parlamendi püüdlust pöörata selles suhtes tähelepanu Euroopa haridussüsteemi sobimatutele kohtadele ja tema soovitused abinõude kasutuselevõtmiseks toovad endaga kaasa pikaajalisi positiivseid tulemusi.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Mina hääletasin selle omaalgatusliku raporti poolt, mis julgustab kõiki ELi liikmesriike nõudma, et kehaline kasvatus tehtaks kõigile kooliealistele lastele kohustuslikuks. Füüsilise aktiivsuse edendamine noorte hulgas aitab jagu saada ülekaalulisusega seotud probleemidest ja üldisest kehalise vormi puudumisest, sealhulgas ka kõigist aastatega tekkivatest tervisehädadest, mis tulenevad passiivsest eluviisist.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Spordi roll hariduses on mitmes mõttes oluline küsimus. Võime näiteks viidata rasvumisele, mis kogu Euroopas suureneb, eriti noorte inimeste seas. See on ärevust tekitav tõsiasi ja peamine rahva tervisega seotud mure, mille tagajärgi need inimesed elu aeg tunnevad. Iseäranis ei tohi me unustada, et nendel inimestel on terve elu vältel terviseprobleeme, millel on märkimisväärsed ühiskondlikud ja majanduslikud tagajärjed meie ühiskonna organisatsioonile ja tulevikule.

Teine oluline tõsiasi on tõendusmaterjal selle kohta, et kehalisele kasvatusele jäetud aega on ELis järk-järgult vähendatud. Seega on ilmselge, et kehalise tegevuse vähenemine on ka viinud kõige muret tekitavate arvudeni, mis on see, et 27 Euroopa Liidu riigis mõjutab ülekaalulisus keskmiselt ühte last neljast.

Ma hääletasin selle raporti poolt, mille eesmärgiks on aidata tagada, et uute põlvkondade tervise edendamiseks võetakse kasutusele positiivsed abinõud.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Vajadus julgustada Euroopa noori spordiga tegelema ei ole kindlasti veel kunagi olnud nii oluline kui nüüd.

Põhjus on lihtne: vaadeldes istuvat elustiili, millega meie lapsed nüüd silmitsi seisavad, peame välja tulema alternatiiviga suupistete nosimisele ja mängukonsoolidele, ning meil on vaja seda kiiresti teha.

Seetõttu nõustun täielikult sõnumiga, mille härra Schmitt edastab omaalgatuslikus raportis, mis esitab üleskutse rohkemaks kohustuslikuks kehaliseks kasvatuseks, alates algkooli tasandist. See on omal kohal küsimus, justkui kahekordne innustussüst.

Kahekordne selle pärast, et esiteks on kool loomulik koht selleks, et sisendada ühiskonna noorimatesse liikmetesse olulisi ühiskondlikke väärtusi, nagu ausus, solidaarsus, meeskonnavaim, sallivus ja aus mäng. Neid väärtusi tuleb tutvustada ka perekondlikus ringis, sest see on hädavajalik.

Teiseks, vaadeldes kahekordset ohtu, millega nüüd silmitsi seisame, nimelt rahva tervise probleem, mida põhjustab meie noorte inimeste valdav rasvumine, ning ühiskondlik probleem, mille määrab isiklikul valikuvabadusel põhinev haridussüsteem. Euroopa Liit ja selle kakskümmend seitse liikmesriiki peavad sellele reageerima ja läbi vaatama spordi ja hariduse vahelised seosed.

Seda lahingut ei ole kaugeltki võidetud: lapsed vaatavad nüüd keskmiselt kaks tundi päevas televiisorit, mis on palju vähem kui 109 minutit nädalas, mille koolid kehalise kasvatuse tundide jaoks eraldavad.

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. − (SV) Raportis seatakse palju positiivseid eesmärke, nagu näiteks rahvatervise heaks ja diskrimineerimise vastu töötamine ja puuetega inimestele juurdepääsu võimaldamine, kuid sellegipoolest on selles liiga palju üleskutseid ja nõudeid üksikasjalisteks eeskirjadeks, mida ELi tasandil tegema ei peaks. Seetõttu hääletan lõpphääletusel raporti vastu.

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. − (SV) Vähesed kahtlevad selles, et lastele koolides kehalise kasvatuse pakkumine on oluline. Paistab, et noorte seas leviva ebatervisliku elustiili negatiivne arengusuund kasvab aastast aastasse. Seega puudutab härra Schmitti raport pakilist ja olulist teemat. Raporti ja mitte vähemal määral eraldi hääletatud punktide probleem on selles, et härra Schmitt astub väga pika sammu. Raske on mõista, miks just EL peaks reguleerima üksikasjalikult kehalise kasvatuse tundide arvu, mitte vaid algkoolide õpilaste, vaid ka keskkooliõpilaste puhul. Samuti ei näe ma mingit põhjust selleks, miks Brüssel peaks tegelema kehalise kasvatuse mikrotasandil juhtimisega, nõudes tüdrukute ja poiste segarühmi ja erilist seksuaalkasvatust. Viimane peatükk, mille eesmärgiks on sisse seada eriline kiituskirjade süsteem erinevat sorti vabatahtliku töö jaoks, tundub eriti imelik – mitte selle pärast, et pühendunud eurooplasi ei ole vaja tunnustada, vaid seetõttu, et on raske mõista, kuidas niisugust asja liigendada, hallata ja rahastada.

Ei ole kahtlust, et selle raporti eesmärk on hea. Sellegipoolest on käesolev sõnastus kujunenud väga kaheldavaks. Selle pärast andsin oma vastuhääle.

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Endise kehalise kasvatuse õpetajana toetan ma Schmitti raportit, sest see käsitleb lisaks vajadusele tagada kehalise kasvatuse õpetamine koolis ka liikmesriikide kohustust tagada kehalise kasvatuse õpetajatele asjakohane väljaõpe.

Väga sageli juhtub just algkooli tasandil, et kehalise kasvatuse tundi viib läbi isik, kellel puudub vastav koolitus ja seda saalis, mis täidab ka söökla või teatri funktsioone, eriti jõulude ajal.

Kui me tahame tõsiselt võidelda laste ülekaalulisusega, kui me soovime tõsiselt parandada laste tervist ja kui me oleme tõsiselt otsustanud lapsed videomängude juurest spordi juurde suunata, peame me pakkuma kõikides koolides paremaid kehalise kasvatuse võimalusi ja tagama selle, et õpetajad saavad selles aines spetsiaalse koolituse. Kehaline kasvatus on liiga kaua olnud kõrvaline õppeaine, eriti algkoolis, mille tunnid jäetakse esimese vihmasabina peale ära. Selle tulemusena on kasvanud terve põlvkond kõige halvema tervisega lapsi. Tervis ja kehaline kasvatus on sama tähtsad nagu matemaatika.

- Raport: Vittorio Prodi (A6-0411/2007)

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. − Pärast mõnetist kaalumist ja tõsiseid kahtlusi sõna osas „täielikult“ lõikes 8, hääletasin ma Prodi raporti punktide 8 ja 10 poolt, kuna mulle tundub, et ELi raamdirektiivi mullakaitse valdkonnas on tasakaalu mõttes lünkade täiteks vaja. Niisugune ettepanek peab subsidiaarsuse põhimõtet täielikult tunnustades olema „vastavuses parema õigusloome põhimõtetega”. Homme toetan ma seega Gutiérrez-Cortinesi ettepanekut proportsionaalse ELi direktiivi kohta, mis taastab subsidiaarsuse põhimõtte, kõrvaldab kattuvad kohustused ja on paremini tasakaalustatud kui komisjoni ettepanek mullakaitse kohta.

Olukorras, kus Euroopas on 300 eri liiki mulda ja kus vaid 9 liikmesriiki on kehtestanud riiklikud õigusaktid ja me seisame vastakuti kliimamuutusega, on ELi erapooletul lähenemisviisil toimetulekuks rahvusvaheliste väljakutsetega, mida tekitab raadamine, veekvaliteedi langus, tõsine pinnaerosioon, üleujutused ja maalihked ning põllumajandussaaduste turvalise tootmise tagamine, oma lisandväärtus.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Mulla oluline sotsiaalne roll on üldiselt teada, sest see on hädavajalik toiduainete ja teiste põllumajandussaaduste tootmiseks ning energia ja mineraalide talletamiseks ja muundamiseks. Lisaks sellele toimib muld põhjavee loodusliku filtrina, see on peamiseks joogivee allikaks, elupaigaks paljudele pinnases ja pinnasel elavatele elusolenditele, aluseks inimtegevusele ning oluline osa maastikust ja kultuuripärandist. Seega on muld Maa keskkonna võtmekomponendiks.

Euroopa Ühendusel on juba mitmeid poliitilisi strateegiaid, mille eesmärgiks on nende mulla hädavajalike ülesannete kaitsmine, kuid mitte mulla enda kaitsmine. Kuna komisjoni mõjuhinnang näitab selgelt, et pinnase erosioon võtab üha hoogu, siis mure pinnase kaitsmise pärast kasvab, seondudes murega kliimamuutuse, piisava puhta vee hulga tagamise, bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise ja kõrbestumisega ning metsade hävimisega võitlemise pärast. Rohkemate, just pinnase kaitsmiseks ette nähtud ühenduse õigusaktide tulemuseks peaks olema teabe vahetamine liikmesriikide vahel ja nende koordineeritud ühistegevus, lisamata ühtki ebavajalikku halduskoormust ning seadmata küsimuse alla põllumajanduslikku toodangut ning pinnase ühiskondlikku rolli.

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Ma pean komisjoni hinnangut oluliseks ja nõustun väljapakutud mullakaitse strateegiaga, sest muld on taastumatu loodusvara, mis on hädavajalik inimtegevuseks ja ökosüsteemide säilimiseks.

Ma toetan Prodi raportit ning usun, et selles tehtud ettepanekud mulla ning bioloogilise mitmekesisuse, kõrbestumise ja kliimamuutuse seoste paremaks määratlemiseks on eriti olulised.

  Marian Harkin (ALDE), kirjalikult. − Muudatusettepanek 10. Raamdirektiiv ei ole proportsionaalne ja ei arvesta subsidiaarsuse põhimõttega. Käesoleval juhul on avatud kooskõlastusmeetod parem lahendus kui raamdirektiiv. Mullaprobleemid on enamasti alati kohalikud ja piirkondlikud.

Muudatusettepanek 8. Ma ei usu, et ELi raamdirektiiv oleks täiesti õigustatud. Ma arvan, et mullakaitse peaks jääma liikmesriikide pädevusse.

  Diamanto Manolakou (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Komisjoni mullakaitse kohta tehtud ettepanek on üldsõnaline ja hägune. Selles ei ole ühtki sätet ühenduse pakutava rahastuse ega põhiliste, hädavajalike projektide jaoks, mille eesmärgiks oleks mulla degradeerumise vältimine ja degradeerunud pinnase taastamine.

Eriti Vahemere riikides ja Kreekas on probleemid teravamad sooja kuiva kliima, pinnamoe, tugeva tuule jms tõttu. Need asjaolud aitavad kaasa kõrbestumisele ja pinnase erosioonile.

Lisaks soosivad nende rannikujooned, mis on riikide kogupindalaga võrreldes pikad, sooldumist ja maakasutuse ümberkujundamist elamumajanduse arendamise eesmärgil. Mullakaardi ja temaatiliste kaartide puudumise tulemuseks on põlumajanduslike kemikaalide liialdane kasutamine. Ühise põllumajanduspoliitika hinnakujunduse ja toetuste süsteemi kavandamatuse tõttu ei suudeta praktikas edendada ka külvikorra kasutamist.

Lisaks teeb olukorra muret tekitavaks igasuguste riiklike ministeeriumide puudumine, mille ülesandeks oleks patogeenilise mulla vältimine ning normaalse mulla taastamine jne.

Tundub, et komisjoni ettepanek ei suuda tegeleda nende probleemidega, millest paljudega peaks olema juba tegeletud. Mis puutub mulla suure varieeruvusega (320) seotud ettekäändesse, siis saaks selle probleemi lahendada, kui väljapakutud abinõud kavandataks vältimist või vähendamist vajavate mulla patogeenide põhjal, mitte kindla mullatüübi põhjal.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin komisjoni mullakaitsekava esimese lugemise raporti poolt. Ma pooldan mullakaitsevajadust, aga ei ole veendunud, kas direktiivi kohaldamine on õige lähenemisviis või oleksid ehk vähemnormeeritud meetmed sobivamad.

  Mairead McGuinness (PPE-DE), kirjalikult. − Mina hääletasin kõnealuse raporti poolt, aga vastu punktidele 8 ja 10, kuna ma ei ole nõus, et mullakaitsega seoses on vaja täiendavaid õigusakte.

Maksimaalse võimaliku mullakaitse tagamiseks on juba olemas terve rida õiguslikke mehhanisme ja ma ei arva, et seni kuni need õigusaktid on täielikult rakendatud ja nende mõju analüüsitud, oleks selles valdkonnas vaja täiendavaid õigusakte.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Keskkonnakaitse on Euroopas oluline poliitiline küsimus, mis on viimastel aastatel kiiresti arenenud ja mille puhul teaduslikud uuringud on liidu prioriteediks. Sellegipoolest ei saa Euroopas kaitsta keskkonda, kaitsmata mulda, millele mõjuvad mitmesugused degradeerimisprotsessid. Vajadus konkreetsete kaitsemeetmete järgi uues Euroopa raamistikus on seetõttu antud valdkonnas äärmiselt mõistlik.

Me tunnistame, et peamiselt kuulub muld eraomandisse, kuid samuti ka seda, et muld on kõigi jaoks oluline loodusvara ja et seda tuleb seetõttu tulevaste põlvkondade jaoks hoida.

Kuna mullakaitse on tihedalt seotud peamiste rahvusvaheliste keskkonnaga seotud väljakutsetega, on vaja kaaluda niisuguse ühenduse õigusloome väljakujundamist, mis kavandataks just mulla enda kaitsmiseks ja mis võiks julgustada teabe vahetamist ja heade tavade koordineerimist liikmesriikide vahel. Seetõttu tundub, et mullakaitse tulevasse kliimaga seonduvasse reeglistikku lisamise eelduseks on tunnistamine, et vajame rohkem teadmisi selle ressursi rolli kohta kliimamuutuse vähendamisel ja nendega kohanemisel.

  Luca Romagnoli (ITS), kirjalikult. − (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, soovin väljendada oma poolehoidu Prodi raportile. Euroopal on vaja ühist mullakaitse strateegiat. Mulla degradeerumine jätkub terves Euroopas, arvestades, et kehtivad õigusaktid ei ole võimelised võitlema niisuguste nähtuste vastu nagu erosioon, orgaanilise aine kadumine, pinnase tihenemine ja sooldumine, maalihked ja reostus.

Tegevuste ja abinõude kava on vaja kujundada Euroopa tasandil, arvestades loomulikult riiklike oludega ning loomulikult liikmesriikide subsidiaarsuse ja koostöö raames.

See on hädavajalik eelkõige selles osas, mis puutub ohupiirkondade kindlakstegemisse ja abinõude pakettide kavandamisse. Veel enam, on eluliselt vajalik, et kõigil 27 liikmesriigil oleks selles valdkonnas vähemalt minimaalne õigusloome ja et kasutusele võetaks haridus- ja teavituskampaaniad.

  Bogusław Sonik (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Mitmekülgne mullakaitse on rahvusvahelisel tasandil üks peamisi keskkonnakaitse väljakutseid. Sellel on samuti tohutu mõju liikmesriikide majandusele.

Soovin väljendada oma muret mullastiku loodusliku degradeerumise ja inimtegevusega põhjustatud mullastiku degradeerumise tagajärgede pärast. Mulla degradeerumine on sageli põllmajanduse ja metsanduse valdkonnas toimuva sobimatu inimtegevus tagajärjeks. See võib olla ka tööstuse, turismi ja linnade arengu tagajärjeks.

Peaksin täiskogu ees välja tooma, et eeskirjade sätete järgmine teeb võimalikuks degradeerunud maa taasklassifitseerimiseks, vältides niiviisi roheliste põllumaade kasutamist tööstuslikul ja kaubanduslikul eesmärgil. Eeskiri võimaldab mulda klassifitseerida ka vastavalt selle potentsiaalile taimede ja loomade kasvatamisel, viidates eriti kõrgekvaliteedilise toidu tootmisele.

Sooviksin esile tuua vajaduse välja arendada Euroopa strateegia, mille eesmärgiks oleks kindlaks teha ja lahendada pinnase degradeerumisega seotud küsimusi. Mullatüüpide suure varieeruvuse tõttu on vaja riiklikust tegevusest sõltumatud Euroopa strateegiat. Niisugune Euroopa strateegia põhineks ennetustööle ja selle eesmärgiks oleks tõsta avalikku teadlikkust ja veenda avalikkust mullastiku kaitse vajaduses. Lisaks määrataks strateegia abil kindlaks riskipiirkonnad, seades eesmärgiks selle probleemi lahendamise Euroopa tasandil.

Tuleb märkida, et on vaja tõmmata selge eraldusjoon antud eeskirja ja Euroopa õigusloomealaste mullakaitsega seotud standardite vahele, selleks et vältida õigusaktide dubleerimist.

Tundub, et kõnealuse Euroopa õigusakti eesmärgiks ei ole mulla degradeerumise vältimine. Samal ajal on mullakaitse tihedalt seotud peamiste rahvusvaheliste väljakutsetega looduskeskkonna kaitsmise valdkonnas. Seetõttu usun, et kindlasti on vaja välja arendada ühenduse õigusloome, mille eesmärgiks oleks mulla enda kaitse.

  Glenis Willmott (PSE), kirjalikult. − EPLP hääletas vastu Prodi mullakaitse teemastrateegia raporti punktidele 8 ja 10, kuna vajadus mullakaitsealase raamdirektiivi järele ei ole tõestatud. Praeguses olukorras oleks nende punktide kohta välja pakutud meetmed ebaproportsionaalsed, kuna need ei ole piisavalt paindlikud ja ei arvesta subsidiaarsuse põhimõttega.

- Raport: Peter Liese (A6-0402/2007)

  Hans-Peter Mayer (PPE-DE). - (DE) Härra juhataja, minu arvates on õige, et lennutegevuse lisamine saastekvootidega kauplemise süsteemi on samm Kyoto protokolli täitmise suunas.

Lubage mul siiski korrata seda, mida härra Sarkozy just ütles. Ta ütles, et Euroopa peab nõudma vastastikust mõju ja siin ei ole seda kas üldse või on liiga vähe. Saastekvootidega kauplemine ei tohiks kindlasti alata enne 2012. aastat. Nii nagu kehtib väikeste autode puhul, peaks kehtestama erandid ka väikestele, alla 20tonnistele lennukitele, selleks et vältida igasugust ebaproportsionaalsust. Reaktiivlennuk ei ole sama mis Cessna!

Paljud keskkonnakomisjoni raporti punktid lähevad lihtsalt liiga kaugele ega jäta Euroopa ettevõtetele ruumi manööverdamiseks ega aega abinõude kasutuselevõtmiseks. Siin on tohutu ebakõla. Meenutades taas Prantsusmaa presidendi sõnu, peame veel kord väga hoolikalt selle üle järele mõtlema, kuidas me seda saastekvootidega kauplemise süsteemi struktureerime.

  Lasse Lehtinen (PSE). - (FI) Härra juhataja, ma hääletasin härra Liese raporti muudatusettepanekute 77, 81 ja 82 poolt, kindlustamaks, et Euroopa äärepoolsetes piirkondades töötavad lennuettevõtted saaksid õiglastel tingimustel konkureerida Kesk-Euroopa ettevõtetega. Kahjuks arvas enamus siiski teistmoodi..

  Zuzana Roithová (PPE-DE). - (CS) Härra juhataja, parlament otsustas väljaspool Kyoto protokolli ulatust kaasata lennutegevus kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi. Olgugi et lennunduse osa üldisest kasvuhoonegaaside heite hulgast on vaid 3%, on lennundussektorist lähtuv heide viimase 15 aasta jooksul kahekordistunud. Täna on Euroopa taas kinnitanud oma juhtrolli kliimamuutuse vastu võitlemisel. Sellegipoolest peame tasakaalu saavutama. Äärmiselt õige on jaotada kvootide osakaal pigem enampakkumisel kui jagada see tasuta välja, see edendab noorte ühiskondade arengut. Enampakkumiselt saadavat tulu peaks kasutama CO2 heite vähendamiseks tarvilike tehnoloogiate arendamiseks lennundussektoris ja mitte teistel eesmärkidel.

Hästi on teada, et teine strateegia heite vähendamiseks on lennuplaanide integreeritud haldamine. Ma toetan tugevalt ühe algusaja kindlaksmääramist nii mandritevaheliste lendude kui ka siselendude jaoks. Komisjon peab veenma kolmandaid riike 2011. aasta lõpuks ühinema. Ma usun, et see on hädavajalik tingimus ausaks konkurentsiks kõigi Euroopa lennuettevõtete vahel, sõltumata ettevõtte asukohast. Eesmärk vähendada ülemaailmset kliimasoojenemist 2020. aastaks kahe Celsiuse kraadi võrra hõlmab eelkõige ülejäänud maailma veenmist. Bali rahvusvaheline konverents näitab peagi, kui edukad me selles suhtes oleme.

  Christoph Konrad (PPE-DE). - (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, mis puutub raporti eesmärki, mis on Euroopa lennutegevus e kaasamine saastekvootidega kauplemise süsteemi, siis kerkib esile hulk küsimusi. Siiski ei ole kahtlust, et meil on selged ilmingud selle kohta, et see ei ole eriti edukas süsteem, ja olgugi, et komisjonil on andmeid, mis näitavad, et see ei ole edukas, soovime nüüd kaasata sellesse süsteemi ka lennunduse. See on minu kriitika peamine punkt ja see viis mind selleni, et ma ei hääletanud selle raporti poolt.

Lisades Euroopa lennunduse sellesse süsteemi, läheneme antud lahendusele kui ainsale lahendusele. Sellegipoolest on see just punkt, mis ohustab äärmiselt Euroopa lennuettevõtete konkurentsivõimet ja nende ettevõtete kõrval ka Euroopa lennuväljade konkurentsivõimet. Minu arvates ei ole see vastuvõetav ja me peame tegema kõik selleks, et kindlaks määrata ülemaailmsed lahendused, mis kaasaks ka teisi lennuettevõtteid ja teisi lennujaamu. See on ainus võimalus saavutada lahendus, mis on hea keskkonnale, kuid on ka hea konkurentsile Euroopa Liidus.

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE). - (FI) Härra juhataja, soovin tänada kolleeg härra Lieset suurepärase koostöö eest. Üks konkreetne küsimus, milles kompromissi otsisime, on enampakkumistelt saadava tulu suunamine. Sooviksin näha, et kogu tulu läheks lennuliiklusele, kuid olen tänulik selle eest, et minu arusaamadega arvestati kas või osaliselt.

Alustaksin seisukohaga, et lennundus on hädavajalik ka keskkonna seisukohalt, sest näiteks uuring MIPS näitab selgelt selle kasulikku mõju. Teine põhjapanev kaalutlus on see, et lõppeesmärgiks peab olema saastevaba lennuliiklus. Seetõttu pooldan nii väga tulu suunamist lennunduses tehtavasse uurimis- ja arendustöösse. Kui me tõesti peame lennuliiklusest tuleneva heite märkimisväärset suurenemist probleemiks, siis peame kulutama kõik kasutada olevad ressursid, kindlustamaks, et uuringuteks ette nähtud raha suunatakse saastevaba lennuliikluse arendamisse. Loodan, et nõukogu peab seda tulevikus meeles. Sooviksin öelda ka seda, et nõustun täiesti sellega, mida härra Lehtinen just ütles.

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh ja Inger Segelström (PSE), kirjalikult. − (SV) Meie, Rootsi Sotsiaaldemokraadid, oleme otsustanud parlamendi raportit toetada, sest see on esimene samm vähendamaks mõju, mida lennundus avaldab kliimale. Sellegipoolest usume, et on kahetsusväärne, et parlamendi enamus toetab nii saastekvootide kõrgeid piirmäärasid ja enampakkumisel pakutavate saastekvootide ebapiisavat hulka. Lisaks peab eeskirja jõustumise aasta võrra edasi lükkama, võrreldes sellega, mida otsustas parlamendi keskkonnakomisjon.

Eelistaksime näha, et aja jooksul saab lennundus saastekvootidega kauplemisel täiesti erineva süsteemi.

  Liam Aylward, Brian Crowley ja Seán Ó Neachtain (UEN), kirjalikult. − Saastekvootidega kauplemise süsteem on kõige tõhusam viis kliimamuutust põhjustavate heitega toimetulekuks ja lihtsustab ELi eesmärgi saavutamist, milleks on 20–30% aastaks 2020.

Me hääletasime täna selle poolt, et selles direktiivis arvestataks ääremaadega ja selle poolt, et kõrvale jätta komisjoni ettepanek, mis võimaldaks lennuettevõtjal nõuda oma saastekvootide tasuta ülekandmist Kyoto protokolliga tagatud kvootideks!

Me hääletasime kvootide lubatud ülemmäära alandamise küsimust, mis oleks ennustatav lõpptulemus lähinädalatel toimuvatel läbirääkimistel, umbes 85–90% võrreldes 2004.–2006. aasta saastekvootidega.

Me hääletasime enampakkumise süsteemi läbivaatamise poolt tulevikus, juhul kui seda tehakse muid sektoreid silmas pidades. Kuna me ei hääletanud enampakkumise süsteemi kohese läbivaatamise poolt, võiks kaaluda enampakkumise läbiviimist kõikides sektorites, kuna see vähendaks juhusliku kasumi võimalust ja aitaks suurendada konkurentsi ja soodustaks uuendusi.

Kõige tähtsam on see, et tööstus täidaks samuti uuenduslikul viisil oma osa heite vähendamisel, jätmata kogu vastutust lennuteenuste tarbijate kanda.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. − (PT) Ma hääletasin Peter Liese raporti poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et lisada lennutegevus ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi, sest ma usun, et lennundussektori sellesse süsteemi lisamine on oluline kliimamuutuse leevendamiseks.

Lennunduse panus kliimamuutusesse on oluline ja kasvab kiiresti, mistõttu see ettepanek võtta vastu direktiiv kujutab endast olulist sammu ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks, mille sisuks on kasvuhoonegaaside heite vähendamine. Sellegipoolest on hädavajalik võtta kasutusele abinõud selleks, et direktiiv arvestaks olukorraga äärepoolseimates piirkondades, vältimaks seda, et kõnealuse saastekvootidega kauplemise süsteemi sotsiaalne ja majanduslik mõju oleks liiga suur. Seetõttu avaldan kahetsust selle pärast, et muudatusettepanekuid 98=100/rev ja 97=99/rev ei kiidetud heaks.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Meil on tõsiseid kahtlusi kõnealuse Euroopa Parlamendi resolutsiooniga vastu võetavate ettepanekute sisu suhtes, mistõttu hääletasime selle vastu.

Esiteks ei nõustu me saastekvootidega kauplemisega, mis alati kaitseb neid, kellel on rohkem raha, võimaldades saastekvoote osta, ja ei lahenda üleliigse CO2 heite probleemi.

Teiseks ei ole arvesse võetud neid riike ja piirkondi, kus lennundus on alustpaneva tähtsusega, nagu näiteks äärepoolseimad piirkonnad Assoorid ja Madeira. Näiteks on nii nende saarte vahelised lennud kui ka lennud mandri-Euroopa ja nende piirkondade vahel iseäranis olulised Euroopa Liidu territoriaalse ühtekuuluvuse jaoks, mistõttu need lennud väärivad erikohtlemist.

Peame kahetsusväärseks seda, et selle direktiivi mõjuhinnangus ei ole arvesse võetud äärepoolseimate piirkondade kuulumist ELi territooriumi alla ja kõiki lende, mis väljuvad Euroopa lennujaamadest või sisenevad Euroopa lennujaamadesse. Nendes piirkondades oleks eeskirja mõju tugevam kui keskmiselt Euroopas, nii seetõttu, et nende elanikkond kasutab lennutransporti sagedamini, kui ka mõju tõttu, mida turism avaldab piirkondlikule arengule. Samuti ei ole arvestatud dramaatiliste tagajärgedega, mida avaldab nende konkurentsivõimele lendude maksustamine, millest nende naabrid on vabastatud.

  Robert Goebbels (PSE), kirjalikult. – (FR) Ma ei toetanud raportit, mille eesmärgiks on lisada lennundusest tulenev CO2 heide Euroopa Liidu saastekvootidega kauplemise süsteemi.

Kyoto protokollist jäeti lennundus välja ja samal ajal, kui enamik maailma riike ei tunnusta Kyoto leppeid, soovib Euroopa Liit nüüd teha rohkemat, kui nõutakse Kyoto protokollis.

See idealism on küll väga hea, lähtudes intellektuaalsest vaatepunktist, kuid see ei päästa meie planeeti, mis iseenesest ei ole niikuinii tõeliselt ohus.

Sellegipoolest soovib Euroopa ohverdada kogu oma tööstuse, kaasa arvatud lennunduse, ilma mingisuguse olulise mõjuta kliimale. Ma pean selle vastu protesteerima.

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Daamid ja härrad, Poola parlamendiliikmed otsustasid hääletada selle raporti vastu väga lihtsal põhjusel, nimelt seetõttu, et ühtki meie kommentaari ei võetud arvesse.

Ma sooviksin välja tuua, et Poola lennundus oli väga hästi ette valmistatud selleks, et vähendada CO2 heidet Kyoto protokolli nõuete raames (36% nõutud 6%st) ja CO2 heide ei ole niisuguste riikide nagu meie riigi probleem. Viisteist vana liikmesriiki on sellegipoolest suutnud saavutada vaid 1,5% nõutud 8% kohustusest.

Sellest tuleneb ka toetus ettepanekule võtta vastu direktiiv, mis võimaldaks viieteistkümnel vanal liikmesriigil oma kohuseid täita uute liikmesriikide arvel. Kas see ongi Euroopa Liidu eesmärk? Ma ei arva nii ning ma esitan üleskutse üksikasjalikuks tööks ja mõtiskluseks teisel lugemisel.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin esimese lugemise raporti poolt komisjoni ettepanekule lisada lennundussektor ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi, toetades ka muudatusettepanekuid vähendada lubatud heitkoguseid 100% tasemelt 90%-le. Ma toetasin veel sotsialistide fraktsiooni muudatusettepanekuid kõigi EList lähtuvate ja seal lõppevate lendude lisamise kohta, kuid kahjuks teised parteid neid ettepanekuid ei toetanud ja need ei läinud läbi. Lennundus on kasvuhoonegaaside heite oluline ja kiiresti kasvav allikas ja meetmete võtmine nende heitkoguste kärpimiseks on kliimamuutuse vastu võitlemise seisukohalt äärmiselt oluline.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Abinõude kasutuselevõtmisega kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks Euroopa Liidus ja muudes tööstuslikes riikides on algust tehtud ja see komisjoni ettepanek lisada lennundus saastekvootidega kauplemise süsteemi on oluline osa rahvusvahelist kehtestamist vajavatest abinõudest.

Me ei saa eitada olulist kasvuhoonegaaside heite hulga suurenemist lennundussektoris. Seetõttu tundub probleemi lahendamine saastekvootidega kauplemise abil olevat kasulik abinõu, eriti kui seda kavandatakse korrektselt ja seotakse muude turu stabiilsust toetavate ja konkurentsi moonutamist vältivate abinõudega.

Täna kasutuselevõetud abinõud loovad pretsedendi jätkuvateks rahvusvahelisteks läbirääkimisteks. Seetõttu peab EL omaks võtma kindla seisukoha, mille hulka kuuluvad lahendused, mis on ka tegelikult keskkonna kaitsmisel tõhusad, kaitstes samal ajal meie tööstust ja vabadust. Tunnistades, et see on keeruline ülesanne, tuleb raportööri tööd kiita, nagu tuleks kõiki kiita nende pühendumuse eest, selleks et jõuda kompromissideni, mille eesmärgiks on iseäranis kliimamuutuse mõju leevendamine ning ühiskondlike ja majanduslike tegevuste tasakaalustamine Euroopas.

  Luca Romagnoli (ITS), kirjalikult. − (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, soovin väljendada oma toetust Liese raportile. Sellegipoolest ei pea ma sobivaks toetada mõnda muudatusettepanekut, mis muudavad algset eelnõu, eriti seoses 2011. aastaga süsteemi jõustumise tähtajana.

See on eriti oluline punkt, kui juttu tuleb turu moonutamise vältimisest Euroopa Liidus – ehkki vaid rahvusvahelistes küsimustes – mis tähendab seda, et mõned ettevõtted oleksid teiste suhtes eelistatud.

Ma olen toetanud ka mitmeid teisi konkreetseid muudatusettepanekuid niisugustes küsimustes nagu näiteks müüdavate kvootide protsent ja sel teel saadud rahaliste ressursside kasutamne, eeldades, et see ei loo pretsedenti, vähendamaks manööverdamiseks ette nähtud rahalisi võimalusi seal, kus see valdkond kuulub vaid liikmesriikide pädevusse.

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin Liese raporti poolt, kuigi ma kahtlen selle praktilisuses ja selle rakendamises. Ma nõustun sellega, et lennundus tuleb lisada mis tahes saastekvootidega kauplemise süsteemidesse, kuid keskkonnakaitseliste kaalutluste ja lennundussektori vahel tuleb leida tasakaal. Pealegi on kõnealune pakutud kava väljaspool Euroopa Liitu äärmiselt vaieldav ja paljud riigid ähvardavad kohtuasja algatamisega ELi vastu, sealhulgas USA, India ja Hiina, kuna nende arvates tuleks igasugused lennundust puudutavad kavad enne nende rakendamist rahvusvahelisel tasandil kokku leppida.

See on õige, et lennundus tuleks lülitada saastekvootidega kauplemise süsteemi. Vale on tõsta lennundus esile suurima süsinikdioksiidi tootjana, arvestamata merenduse ja transpordisüsteemi suurima süsinikdioksiidi allika, maanteetranspordiga.

Mõned keskkonnakomisjoni poolt raportis esitatud ettepanekud olid üsna äärmuslikud. Parlamendi seisukoht on pragmaatilisem ja enam tasakaalustatud. Sellegipoolest näen ma seoses selle ettepanekuga eelseisvatel kuudel tekkivaid probleeme, eeskätt rahvusvahelisel tasandil ja eriti sellepärast, et me andsime vabastuse eralennukitele.

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL), kirjalikult. − (DA) Ma hääletasin Liese raporti viimase variandi poolt, sest see oli võrreldes komisjoni ettepanekuga väike samm edasi. Sellegipoolest jätab raport palju soovida kliimamuutuse vastu võitlemiseks vajalike sammude osas ja näitab seega selgelt, et Euroopa Parlament ei ole selles lahingus esirinnas.

  Margie Sudre (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Äärepoolseimad piirkonnad annavad koos panuse kliimamuutuse vastu võitlemiseks ja väljendavad pidevalt ja selgelt oma pühendumust samas vaimus jätkamiseks, muutudes selles valdkonnas tõelisteks uuenduskeskusteks.

Ma toetan eesmärke, mille poole püüeldakse lennutegevuse lisamisel saastekvootidega kauplemise süsteemi.

Sellegipoolest ei saa äärepoolseimad piirkonnad toetada komisjoni ettepaneku rakendamist käesoleval kujul, sest vastasel korral ei ole nendes piirkondades töötavatel lennundusettevõtetel muud võimalust, kui lisada uus hinnatõus otseselt piletihinnale ülemerereisijate ja turistide kahjuks, keda juba karistatakse õhureisi kõrge hinnaga ja õhuveo arvelt, mille tulemuseks on hinnatõus, mis annab hoobi nende väljaspool asuvate piirkondade tarbijatele ja ettevõtetele.

Ma soovin raportöörile edasi anda oma tänud minu selle teemaga seotud palvete ärakuulamise eest ja parlamendile selles konkreetses küsimuses viimaks äärepoolseimate piirkondade erikohtlemise põhimõtte heakskiitmise eest.

Ma tervitan samuti asjaolu, et parlament tunnistab võimalust, et osa rahalisi ressursse, mis tulevad saastekvootidega kauplemise süsteemist, saab kasutada selleks, et vähendada selle projekti negatiivset mõju äärepoolseimate piirkondade juurdepääsetavusele ja konkurentsivõimele.

  Hannu Takkula (ALDE), kirjalikult. − (FI) Härra juhataja, me kõik teame, et on oluline kindlustada, et keskkonnakaitse on omal kohal, ning võidelda kliimamuutuse vastu. Meie tegevus peab sellegipoolest jääma mõistlikkuse piiresse ja otsusetegijatena peaksime vaatama asju tervikuna. Minu arvates ei ole parlamendi keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon selle raportiga seoses vaadelnud antud küsimuse kõiki külgi. Lennundusest tulenev heide moodustab vaid 2% koguheitest ning seega tuleks sellega proportsionaalselt tegeleda. See tähendab, et isegi kui kõiki meie lennuteenuseid vähendada, mõjutaks see vaevu ülemaailmset kliimasoojenemist. Peame ka tõdema, et paljud lennundusettevõtted on juba investeerinud märkimisväärseid summasid oma lennukite keskkonnasõbralikkuse parandamisse.

Ma hääletasin muudatusettepanekute 77, 81 ja 82 poolt selleks, et võimaldada lennuliiklusel Euroopa kaugeimates piirkondades toimimist jätkata. Ma ei näe mõtet sellel, et lennuliiklust korraldaksid peamiselt vaid mõned suured lennujaamad. Riiklike lennuettevõtete konkurentsi ei tohiks alandatud hinnaga lennuliinide arvel lühinägelikult kahjustada. Seetõttu nõustun sellega, mida härra Lehtinen oma kõnes ütles.

  Juhataja. − Sellega on hääletus lõppenud.