Istungi stenogramm

Teisipäev, 13. november 2007 - Strasbourg

13. Schengeni acquis' sätete kohaldamine – Schengeni acquis' kohaldamine Tšehhi Vabariigis, Eestis, Lätis, Leedus, Ungaris, Maltal, Poolas, Sloveenias ja Slovakkias (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on ühine arutelu teemal:

– nõukogu avaldus Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta ning

– kodanikeõiguste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel koostatud Carlos Coelho raport (A6-0441/2007) nõukogu otsuse eelnõu kohta Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Tšehhi Vabariigis, Eesti Vabariigis, Läti Vabariigis, Leedu Vabariigis, Ungari Vabariigis, Malta Vabariigis, Poola Vabariigis, Sloveenia Vabariigis ja Slovaki Vabariigis (11722/2007 – C6-0244/2007 – 2007/0810(CNS)).

  José Magalhães, nõukogu eesistuja. − (PT) Härra juhataja, daamid ja härrad, mul on tõesti hea meel olla täna täiskogu ees eesistujariigi ja Portugali Vabariigi nimel, et arutada lähenevat Schengeni ala laienemist.

Ainult aasta tagasi olid Euroopa kohal tumedad pilved seoses vägagi tõsise poliitilise kriisi võimalusega, mis oli seotud tehniliste probleemidega uue põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS) kasutuselevõtul 2007. aastal. Ootuspärase 2004 aastal. ELiga ühinenud liikmesriikide kodanike vaba liikumise lõputu edasilükkamine poleks olnud mitte ainult lubamatu tehnoloogilise suutmatuse näide, vaid olulisel määral ka märk Euroopa ideaalide lüüasaamisest ning meie institutsioonide ja liikmesriikide võimetuse ja ebapädevuse tunnistus. Oleksime võinud nendele kodanikele anda tuhandeid selgitusi, kuid kõik oleks kõlanud otsituna ning oleks viinud süüdlaste otsimiseni, takistades sellega probleemi reaalset lahendamist.

Õnneks otsustasime koos kiirelt tegutseda, mis oli tõepoolest pretsedenditu. Kõigepealt leidsime Lissabonis sellele tehnoloogilisele kriisile sobiva lahenduse.

SISone4all oli projekt, mis algatati praktiliselt 30 päeva jooksul koos tasuvusuuringuga, mida uuriti Euroopa tippekspertide poolt sama ajavahemiku jooksul. Detsembris 2006 andis justiits- ja siseministrite kohtumine protsessi alustamisele rohelise tule, kus tegevuste ajagraafikut võiks võrrelda „Võimatu missiooni” Euroopa versiooniga ja kus eelarve oli mikroskoopiline, natuke rohkem kui pool miljonit eurot. Märtsis, nagu lubatud, oli valmis tarkvara – Portugali N.SIS-i kloon (riiklik SIS) – ning see saadeti uutele projektipartneritele. C.SIS-i (kesk-SIS) täiustati olulisel määral tänu Prantsuse Vabariigi suurele panusele, mille eest peame tänulikud olema.

Saksamaa eesistujariigina võttis kasutusele sobivad õiguslikud meetmed, tegutsedes laitmatu ajagraafiku järgi. 31. augustiks suutsime lõpetada seadmete paigaldamise ja andmete sisestamise, mis oli raske ja keerukas protsess. Järgmisel päeval said uute liikmesriikide julgeolekujõud juurdepääsu uutele vahenditele, mida nad hakkasid edukalt kasutama. Jäi üle vaid kontrollida, kas kõik muud meetmed, mis olid vajalikud Schengeni alaga ühinemiseks, sama edukalt kasutusele võeti, näiteks maa- ja merepiiriga seonduva, politsei koostöö, andmekaitse ja viisade väljastamise osas. Õnneks kõik toimis. Viimasel nädalal, 8. novembril selgus justiits- ja siseministrite kohtumisel, et asjaomased liikmesriigid on suutnud piisaval määral ennast ette valmistada, et rahuldavalt rakendama hakata nii SISiga mitteseotud kui ka sellega seotud nõudeid.

Soovin siin tänada kõiki, kes panustasid muudatuste elluviimisesse ning tegelesid viimastel kuudel hindamisprogrammiga. Eriliselt tuleks mainida paljude ekspertide olulist tööd, kes olid seotud visiitidega ning võimaldasid täiustamist ja ümbertegemist kõigest loetud kuude jooksul ning mis said ilma väiksemagi kahtluseta ka valmis.

Nüüdseks on meil seal, kus on uus Euroopa Liidu välispiir, üks arenenumaid ja moodsamaid tehnikaid, organisatsioonilised lahendused, mis väärivad innovatsiooni auhinda, ning vajalikud menetlused, mis kindlustavad väga kõrge kuritegevuse vastase võitluse taseme. Siia lisanduvad ka vastavad kahe- ja mitmepoolselt kokkulepitud järelevalvemeetmed, nii et päev pärast kontrolli tühistamist on rohkem vabadust, kuid mitte vähem turvalisust.

Pean ka rõhutama, et mure maksimaalse läbipaistvuse pärast viis eesistujariik Portugali väga edukate sammudeni, mis võimaldab Euroopa Parlamendile juurdepääsu sellele mahukale informatsioonile. See täiskogu võis seetõttu kinnitada mõjuhinnangu kokkuvõtte vastavust, mida me samuti tahtsime esitada eraldi dokumendina. Pean õnnitlema raportööri härra Coelhot tema täieliku pühendumise eest pidada kinni esitatud tähtaegadest ning samuti tema raporti suurepärase kvaliteedi eest.

Daamid ja härrad, see on meetod, mida peame kasutama selleks, et vastata tuleviku väljakutsetele nii SIS II, VIS (viisainfosüsteemi) kui ka uute infosüsteemide koostamise ja juhtimise integreerimise küsimuses, mis puudutab reisijaid, millest asepresident Frattini hiljuti rääkis. Kellelgi ei tohiks olla illusioone, sest sarnased suurprojektid saavad olla kas väga edukad või suured läbikukkumised. Edu on võimalik saavutada ainult tugevate juhtimisstruktuuride, eesmärgipärase suunamise ning väga kindlate ajakavade kaudu.

Meil pole vaja mingit tehnoloogiatsaari, vaid selle asemel on vaja teha palju tööd demokraatlikus võrgustikus, kuhu on kaasatud komisjon, liikmesriigid ja Euroopa Parlament, nagu seda ka väga hästi näitas käesolev teema. Soovin ametlikult tänada neid, kes panustasid selle edusse. See on SISone4all edu võti ja ainult sel juhul saame kokku hoida ressursse, luua sünergiaid projektide vahel ning eriti, daamid ja härrad, pidada kinni tähtaegadest.

On ainult üks tingimus, mida on vaja täita enne, kui komisjon teeb oma 2007. aasta detsembriks kavandatud otsuse, mis puudutab Schengeni ala tingimuste täies ulatuses täitmist uutes liikmesriikides. See tingimus on teie hääl, Euroopa Parlamendi hääl. Loodan, et võin tulemusega arvestada ja selles kindel olla, pidades silmas resolutsiooni ettepaneku, mis on juba päevakorras, positiivset sisu.

Lubage mul lõpuks ka avaldada tänu nende positiivsete kommentaaride eest, mis resolutsiooni ettepanekuga on tehtud Euroopa Parlamendi poolt eesistujariigile ja Portugali Vabariigile. Nende meeste ja naiste nimel, kes viimastel kuudel on oma jõu pühendanud sellele ülesandele, valmistamaks ette ajaloolist otsust lõplikult kaotada raudne eesriie, pean ütlema, et meid ei inspireerinud mitte ainult võidu soov ning tõsise kriisi ennetamine. Me koondasime parima Euroopas leiduva oskusteabe, kasutasime uue, digitaalse Euroopa võimalusi, et kiiresti korrigeerida oma plaane ning probleeme, ja lõime fantastilise ekspertide võrgustiku, samuti 24 tundi ööpäevas töötava nõustamissüsteemi lahenduste leidmiseks. Seda kõike koordineeris ekspertide, poliitikute ja ministrite unikaalne koostöövõrgustik, mis sai regulaarselt kokku erinõupidamistel, et kooskõlas komisjoniga protsesse juhtida. Pean eriliselt välja tooma asepresident Frattini rolli.

Me ei unusta ka, daamid ja härrad, et Euroopal on oma parlamentaarsed esindajad, kelle arvamus on kooskõlas sellega, mida me teeme. Me võtsime arvesse teie soovitused ja arvestame teie esindatusega avamistseremooniatel, et tähistada Euroopa vaba liikumise ajaloolist laienemist, mis toimub 21. ja 22. novembril. Tänan teid, daamid ja härrad, teie panuse eest sellesse ajaloolisesse töösse.

  Franco Frattini, asepresident. − Härra juhataja, kõigepealt tahaksin õnnitleda kõiki liikmesriike nende saavutuste eest, et Poola, Eesti, Leedu, Läti, Tšehhi Vabariigi, Sloveenia, Ungari, Slovakkia, Malta ja praeguste Schengeni riikide kodanikel saab lõpuks tõepoolest võimalikuks kasutada täies mahus inimeste vaba liikumise hüvesid, mis on üks Euroopa Liidu alustugedest.

2004. aastal ühinenud liikmesriikide kodanike jaoks on sellest reaalselt kasu. Reisimine muutub lihtsamaks ja kiiremaks. See näitab kõikidele liikmesriikidele, kui kasulik on Euroopa raamistikus koos tegutsemine. Piirkond, kus puudub piirikontroll sisepiiridel on hämmastav saavutus, millel ajaloos ei ole pretsedenti. Alates 21. detsembrist on võimalik ilma piirikontrolli läbimata reisida näiteks Pürenee poolsaarelt Balti riikidesse või Kreekast Soome. See on tõesti sümboolne ühendatud Euroopa jaoks ja põhiõigus kõikide Euroopa kodanike jaoks.

Nagu te kõik teate eelnes sellele ajaloolisele saavutusele suur hulk ettevalmistustööd. Schengeni viisatsooniga liitumine ei ole lihtne töö. See on väljakutse ja me peame saavutama õige tasakaalu vabaduse ja turvalisuse vahel. Kontrolli kaotamine sisepiiridel on ühtlasi liikmesriikidevahelise usalduse küsimus. Liikmesriigid saavutasid vastastikuse hindamise protsessi ehk „Schengeni hindamise” kaudu kindlustunde üksteise võimete osas valvata kõigi eest oma välispiire ja väljastada kogu Schengeni viisaruumis kehtivaid viisasid.

Liikmesriigid parandavad ka politseikoostööd ja turvakontrolli Schengeni laiemal alal, selleks et vältida kurjategijate vaba liikumist ja paremaid võimalusi kuritegude toimepanemiseks. Kõik see ei oleks olnud võimalik ilma finantssolidaarsuseta. Schengeni rahastu andis ligikaudu miljard eurot, võimaldades uutel liikmesriikidel täita eelkõige neid väljakutseid, mis olid seotud tõhusa piirikontrolli loomisega ja Schengeni ala täisõiguslikeks partneriteks saamisega.

Ma tahaksin samuti tänada raportööri härra Coelhot ja Euroopa Parlamenti nende igakülgse toetuse eest selle suure saavutuseni jõudmisel ning lõpetuseks tahaksin õnnitleda eesistujariik Portugali. Ma õnnitlen teid isiklikult ja siseministreid, härra Costat ja Pereirat, teie strateegilise partnerluse ja sihikindluse eest Schengeni infosüsteemi projekti, mis on tuntud kui „SIS One For All”, edukal lõpuleviimisel. Me oleme tõsiselt tööd teinud, nii eelmise eesistujariigi Saksamaa kui tulevase eesistujariigi Sloveeniaga, et Portugali kolleege toetada ja me oleme olnud edukad. See näitab, mida on võimalik saavutada, kui kõik on jäägitult pühendunud keeruka projekti elluviimisele. Mu daamid ja härrad, töö ei ole veel lõppenud. Meie lõppeesmärk on see, et Schengeni infosüsteem II oleks 2008. aasta detsembri lõpuks täielikult töökorras. Me peame taas kord koos kõvasti töötama.

  Carlos Coelho, raportöör. – (PT) Härra juhataja, härra komisjoni asepresident, härra nõukogu eesistuja, daamid ja härrad, Schengeni ala on üks suuremaid edusamme Euroopa integratsiooni ajaloos. Sisepiiride kaotamine ja mitmete kompensatsioonimeetmete kasutuselevõtt, nagu välispiiride tugevdamine, politsei ja õigusloomealase koostöö ning Schengeni infosüsteemi loomine, on parim lahendus võimaldamaks vaba liikumist.

Nagu Euroopa Liit, nii on ka Schengeni piirkond laienenud. Algselt 5 liikmesriigist oleme nüüdseks kasvanud 15ni, kaasa arvatud kaks mitte liikmesriiki, Norra ja Island, ning samuti Iirimaa ja Ühendkuningriigi osalise kaasatuseni. Hetkel oleme silmitsi ajaloolise sündmusega: suurim laienemine Schengeni ajaloos, kus üheaegselt kaovad piirid üheksa liikmesriigi vahelt: Tšehhi Vabariik, Eesti, Ungari, Läti, Poola, Leedu, Sloveenia, Slovakkia ja Malta. See on Euroopale paljutähenduslik sündmus, nii vaba liikumise mõttes kui ka uutele liikmesriikidele ning nende kodanikele.

Pean alustama nende riikide tervitamise ning õnnitlemisega. Soovin õnnitleda neid mitte ainult sisenemise puhul Schengeni alasse, vaid eriti ka, süstemaatilise ning pühendunud pingutuse puhul, mida nad on teinud, et vastata rangete Schengeni eeskirjade kehtestatud nõuetele. 2006. aasta detsembri raportites, mida juba mainis minister Magalhães, rõhutati erinevaid probleeme, mis peamises osas on nüüdseks ületatud. Hindamiskomisjon koosnes erinevate liikmesriikide ekspertidest. Nad käisid ära piiridel ja konsulaatides ning valmistasid ette põhjalikke raporteid faktiliste kirjelduste, hinnangute ja soovitustega, paljud vajasid ka lisameetmeid ja järelvisiite probleemide tõttu, mis endiselt eksisteerisid enamikus liikmesriikides.

Soovin õnnitleda hindamismeeskonda, mida juhtis dr Carlos Moreira, mitte ainult lühikese aja jooksul sooritatud töö eest, vaid ka selle eest, et ei täidetud ainult oma inspekteerivat rolli, tihti pakuti välja erinevaid probleemide lahenduseks vajalikke meetmeid ja ettepanekuid.

Härra juhataja, sisepiiride puudumine mitte ainult ei vaja paremat kontrollimist välispiiridel ja head info- ja andmevahetust läbi SISi (Schengeni infosüsteem), see on ka märkimisväärne vastastikuse usalduse toetamine, kus kõik peavad rangelt järgima kokkulepitud reegleid. Tagades tõhusa piirikontrolli, kindlustame kõikide Euroopa kodanike turvalisuse. Tegelikult sõltub Schengeni ala turvalisus iga liikmesriigi põhimõttekindlusest ja tõhususest oma välispiiride kontrollimisel, samuti ka SISi kaudu vahetatava informatsiooni kiirusest ja kvaliteedist. Mis tahes nõrkus või ebakorrektsus töös, mis puudutab neid elemente, võib ohustada ELi julgeolekut.

Seetõttu tuleks ka allesjäänud väiksemad küsimused selgeks rääkida. Kuigi need ei kujuta endast takistust sisepiiride kaotamisel, tuleb need siiski lahendada. See on põhjus, miks Euroopa Parlament küsib vastuvõetavas viie erakonna poolt ühiselt allkirjastatud poliitilises resolutsioonis ning oma õigusloomega seotud resolutsioonis üksikasjalikku teavet kuue kuu jooksul nende probleemide kohta, mis veel eksisteerivad. See on põhjus, miks vajame ka globaalsemat hinnangut Schengeni ala toimimisele, mis tuleks kahe aasta jooksul teha, kaasates nii uusi kui ka vanu liikmesriike.

Lõpuks soovin tänada Portugali eesistujariigina tema pühendumuse ja koostöövalmiduse eest, eriti Portugali valitsust ja riigisekretär Jose Magalhãesi, kes on ka täna siin, ning samuti SISone4all leitud lahenduse eest, mida siin toonitas asepresident Frattini. See lahendus on võimaldanud uutel liikmesriikidel liituda SISiga. Kui see poleks võimalik olnud, arvestades SIS II viivitusega, siis poleks olnud võimalik sel aastal laiendada Schengeni ala. Minister Magalhaes, olen täiesti teadlik teie suurest isiklikust panusest, ja soovin õnnitleda ka dr Eduarda Peixeirot, kellele oleme leitud lahenduse osas palju tänu võlgu.

Mul on kaks viimast märkust. Esimene on Euroopa Komisjonile. Soovin veel kord meelde tuletada, et SIS II loomine on jätkuvalt Euroopa Parlamendi prioriteet, mitte tingimata ei pea uutel liikmesriikidel olema sellele juurdepääs, sest see küsimus on lahendatud SISone4all-iga, kuid peamiselt seetõttu, et ühenduse raamistikus lubab see andmeid tõhusamalt kasutada, parandades seeläbi turvalisust, sest kaasatakse biomeetrilised andmed ning märgete omavaheline sidumine. Mu teine märkus on nõukogule. Pean avaldama kahetsust, et selle konsultatsiooniprotsessi alguses ei peetud kinni mõistliku koostöö põhimõttest parlamendiga, sest turvalisuse kaalutlustel keelduti välja saatmast ekspertide poolt ettevalmistatud hindamisraporteid. Kuigi leiti kompromiss ajutise lahendusena, tuleks leida pikemaajalisem lahendus. On absurdne keelduda parlamendile andmete esitamisest, mida vajatakse õigusloomega seotud pädevuste rakendamisel.

Härra juhataja, oleme astunud veel ühe sammu Euroopa integreerimisel. On meie kõigi asi kindlustada, et selle sammu tulemusena suureneb vabadus ja turvalisus.

  József Szájer, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (HU) Härra juhataja, daamid ja härrad, Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni nimel soovin tervitada Schengeni süsteemi kasutuselevõttu ja kasutada ka võimalust üheksa uue liikmesriigi nimel tänada nii Saksamaad kui ka Portugali eesistujariigina, nõukogu, komisjoni ja eriti härra Coelhot selle suure töö panuse eest, mida tulemuse saavutamiseks vaja oli. Pean ka mainima uute liikmesriikide jõupingutusi, sest nende töö on võimaldanud meil jõuda siia, kus me nüüdseks oleme.

Inimeste vaba liikumine on üks liidu neljast vabadusest. Laiendame nüüd seda saavutust, miljonite uute liidu kodanike vabaduse ala. See on meie kõigi ühine tegu: meie, eurooplased, oleme seda koos teinud ning peaksime selle üle uhked olema.

Daamid ja härrad täiskogus, ma olen pärit Austria ja Ungari piiri lähedal paiknevast linnast. Palju aastakümneid eraldas minu linna Sopronit normaalsest keskkonnast ning Austriast raudne eesriie. Olen toonud parlamenti tükikese sellest raudsest eesriidest, nagu paljudel eelnevatel kordadel. See oli raudse eesriide teene, et Euroopas ei olnud vabadus võimalik. Schengeni süsteemi kasutuselevõtuga kaotame selle viimasedki riismed. See rauatükk meenutagu meile hiljutist minevikku, kus vabadust polnud, ning me ei tohi kunagi lubada, et meilt see vabadus võetakse.

Vabadusega kaasneb ka vastutus. Uued liikmesriigid võtavad vastutuse hoolikalt valvata ühist Euroopa välispiiri, sest meie kõigi turvalisus sõltub sellest. Enamgi veel, me ei tohi lubada endale seda, et me kahjustaksime laialdast sotsiaalset toetust vaba liikumise õigusele. Sel põhjusel peab iga liidu kodanik järgima liidu seadusi; nagu komisjoni liige Frattini just ütles, vaba liikumine ei tähenda piirideta kuritegevuse liikumist.

Vabadust ei saa ega tohi kuritarvitada, sest see ohustaks vabadust ennast ja ka liikumisvabadust. Samuti ei tohi me ka lubada teatud jõududel elustada kollektiivse süü põhimõtet, mis toob meile halbu mälestusi ning samuti kahjustab vaba liikumise õigust. Me ei saa lubada kurjategijatel karistamatult ringi käia. Sellel põhjusel soovin avaldada tänu selle eest, et Schengeni süsteemi saab laiendada üheksasse uude liikmesriiki. See on ajalooline sündmus.

  Jan Marinus Wiersma, fraktsiooni PSE nimel. – (NL) Härra juhataja, meie fraktsiooni nimel soovin samuti õnnitleda üheksa uue liikmesriigi kodanikke selle kingituse puhul, mille Portugal eesistujariigina neile 21. ja 22. detsembril üle annab. Olen täielikult sama meelt ministri ja eesistujaga, kes lammutavad veel viimaseid raudse eesriide riismeid. Kodanike vaba liikumine ilma sisepiirideta on väga positiivne asi ja üks kõige tähtsamaid vabadusi Euroopa Liidus ning ma tervitan asjaolu, et üheksa uue liikmesriigi elanikud saavad seda vabadust nautida.

Siiski puudutab Schengeni leping enamat kui sisepiiride kaotamist. See tähendab ka liidu välispiire, mida need riigid peavad nüüd valvama, kõikide liikmesriikide huvides. On väga oluline et Schengeni ala laienemine ei ohustaks meie julgeolekut. Härra Frattini ja minister on samuti seda öelnud. Tulemuslik ja tõhus piirikontroll on seetõttu oluline.

Komisjoni ja nõukogu hinnang näitab, et need üheksa riiki on põhimõtteliselt valmis seda ülesannet täitma, kuid mitmes punktis on vajalik teha parandusi, näiteks mis puudutab personali ja lennujaamade infrastruktuure, ning meie huviorbiiti on tõusnud ka tulemusena tehtavad hindamised ning kontroll. Loodame samuti, et parlamenti sellest ka kiiresti teavitatakse.

Schengen seondub muidugi palju rohkemaga kui seda on piirikontroll. See viitab suuremale politsei ja õigusloome koostööle Schengeni riikide vahel. Meil on hea meel, et see, mis puudutab üheksat liikmesriiki, on eesistujariik Portugali juhtimisel leidnud lahenduse SIS 1+ abil, kuigi saame aru, et SIS IIga tuleb nii kiiresti kui võimalik edasi minna. Mul on hea meel härra Frattini lubaduse üle seda teha 2008. aasta detsembriks ja loomulikult loodame, et ta peab sõna.

Mõistame, et Bulgaaria ja Rumeenia peavad veel mõned aastad ootama, kuid samuti loodame, et need riigid töötavad selle nimel, meie abiga, selleks et nad mõne aasta pärast saaksid Schengeni alaga liituda.

Sama kehtib ka Küprose puhul. On häbiväärne, et see probleem, mis on riiki takistanud juba nii pikka aega, takistab tal samuti liitumist Schengeni alaga. See on veel üks argument selle kasuks, et peame koos töötama lahenduse leidmiseks sellele pikaajalisele probleemile. Teistes valdkondades, samuti, mis näiteks puudutab sidemeid Türgiga, viib see küsimus probleemideni. Loomulikult on vajalik just Küprose inimeste endi jaoks lahenduse leidmine.

Lõpetuseks soovin viidata veel kord eilsele arutelule. On täiesti õigesti märgitud, et Schengeni ala laienemine ja kogu Schengeni süsteem nõuab vastastikust solidaarsust liikmesriikide vahel. Nagu olen juba eelnevalt öelnud, on välispiiride kontroll ülesanne, mis mõjutab meie julgeolekut ja millesse on nüüd kaasatud üheksa kõnealust riiki. Nüüd kõneleme nendest küsimustest nende riikidega.

See turvalisus ja vajadus koostöö järele on iseenesest võimalikud probleemid tulevikus, kui räägime näiteks siserändest. Peame kokku leppima, et me ei püüa probleeme ühtemoodi lahendada, vaid et me otsime koostöövõimalusi kõigi riikidega, kes kuuluvad Schengeni alasse ning kes siis otsivad koos lahendusi tulevikus esilekerkivatele probleemidele. Nagu ma ütlesin, peame kindlustama, et ei toimuks seda, mis praegu toimub Itaalias, et üks riik lahendab ise oma probleeme, mis on tegelikult ühised probleemid.

  Henrik Lax, fraktsiooni ALDE nimel. – (SV) Härra juhataja, soovin samuti ühineda õnnitlejatega. Õnnitlen uusi Schengeni ala liikmeid eduka Schengeni reeglistiku nõuete täitmise puhul nii lühikese aja jooksul.

Soovin veel kord õnnitleda ka Portugali. See riik oli esimene, kes esines ettepanekuga „SIS I for All”. Nüüd, eesistuja rollis, on Portugalil olnud võimalus ja energia juhtida hindamisprotsesse.

Oleme siin kuulnud, kui suur ajalooline samm see on. Taasühendada Euroopat sellises vormis, vaba liikumise võimalusega, on saavutus, mida on raske üle hinnata.

See tee on olnud keeruline. Eriti mis puudutab probleemi SIS IIga, mis on viibinud vastuvõetamatutel põhjustel ning mida ka parlament on palju kritiseerinud. Nagu oleme kuulnud, on SIS II vaja uue, laienenud ala tingimustes julgeoleku suurendamiseks.

Parlament on olnud kriitiline ka selles suhtes, et protsess pole olnud täiesti läbipaistev ning pole olnud ka kohest juurdepääsu hindamisdokumentidele. Soovin eriliselt tänada oma sõpra ja kolleegi härra Coelhot. Ilma tema jõupingutusteta ei oleks meil olnud võimalik lõpule viia meie parlamentaarset kontrolli.

Lõpetuseks, soovin meenutada, et paljud uued liikmesriigid on olnud pikaajalistes ajaloolistes sidemetes oma Euroopa naabritega. Me peame nüüd kindlustama selle, et Schengeni ala laienemine ei viiks Schengeni raudse eesriideni nende riikide vahel. Nemad, meie naabrid, peavad samuti saama juurdepääsu teadmistele, mis meil siin on, kui neilt oodatakse meie jälgedes käimist ja ühiskonna ülesehitamist, mis juhinduks seaduslikkusest, demokraatiast ja turumajandusest. Veel kord õnnitlused kõigile kolmele osalisele, kes selles küsimuses edukalt tegutsenud on.

  Brian Crowley, fraktsiooni UEN nimel. – Härra juhataja, ma ühinen oma kolleegidega ja õnnitlen Portugali kui eesistujariiki, kes suutis Schengeni laienemise osas kokkuleppele ja mõistmisele jõuda, mis on tõepoolest ajalooline samm. See on samaväärne Euroopa Liidu laienemisega ja seda tuleb tervitada.

Nagu minu kolleegid juba märkisid, teeb meile siiski muret välispiiride küsimus. Mida me saame teha ja kuidas toime tulla, arvestades, et küsimuse all on solidaarsus, solidaarsus teiste liikmesriikidega. Täpsemalt, Iirimaalt pärit olevana, kuna Iirimaa ja Ühendkuningriigi vahel on ühine reisimisruum, tekiks minu seisukohalt vaadatuna Iirimaa Schengeni lepingu riikide hulka võtmisel teatud raskused ja seda mitte mingil muul kui kõige tähtsamal põhjusel – me peaksime uuesti sisse seadma piiri Iirimaa põhja ja lõunaosa vahel. Ühesõnaga, raskusi on, aga me ei taha, et see pidurdaks juba saavutatud edasiminekut. Teie loal jätkan ma nüüd iiri keeles.

(GA) EL jätkab tegelemist ebaseaduslike narkootikumide ELi sisseveo ja lastega kauplemise probleemistikuga, samuti keskendutakse üldisele rändepoliitikale, ühisele varjupaigapoliitikale, ELi-ülesele politseikoostööle ning võitlusele organiseeritud kuritegevusega. Europol teeb suurepärast tööd rahvusvahelise kuritegevuse vähendamiseks Euroopas.

Koos oleme me võimelised jõudma mõlema vajaliku tulemuseni, saavutades nii inimeste vaba liikumise kui kindluse ja turvalisuse kõikidele riikidele.

  Tatjana Ždanoka, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Härra juhataja, ma sooviksin oma fraktsiooni nimel õnnitleda uusi liikmesriike, sealhulgas oma koduriiki Lätit, Schengeni alaga liitumise puhul. Samuti tänan Portugali SIS I algatuse eest, mis andis paljudele eurooplastele võimaluse vabalt liikuda.

Palju tänu kõikidele inimestele, kes selle tööga tegelesid ja andsid oma parima, et see jõulukink teoks saaks.

Siiski on selles valdkonnas veel palju probleeme. Mis on saanud SIS IIst? Millal see hakkab toimima? Me oleme mures ka tundlike andmete kasutamise pärast SIS IIs. Andmekaitsesüsteem, mida SIS II nende puhul kasutab, on liiga keerukas. Kas meil on käesoleva aasta lõpuks olemas poliitiline kokkulepe kolmanda sambaga hõlmatud andmekaitse raamotsuse kohta? Kas raamotsus lahendab kõik probleemid? Kas andmekaitseasutustel on piisavalt ressursse, et andmekaitse eeskirju SIS II puhul ellu rakendada? Kas kõik liikmesriigid tegutsevad Schengeni andmeid käsitledes heauskselt?

Miks ma esitan nii palju küsimusi? Ma tahan lihtsalt meelde tuletada, et Schengeni süsteem ei ole veel kaugeltki valmis. Tänuväärne töö on ära tehtud, et Schengeni ala laiendada, aga nüüd on meil uus ülesanne, võib-olla isegi raskem ülesanne, muuta vabaduse piirkond kõikide jaoks turvaliseks piirkonnaks.

  Giusto Catania, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, ka mina, meie fraktsiooni nimel, usun, et tänane päev on tähtis, kuna me laiendame vaba liikumise võimalust paljudele ühenduse kodanikele. See märgib ka läbimurret edasi, mille üle meil on väga hea meel, sest see annab veel ühe vabaduse – vabaduse ringi liikuda. See on suur saavutus, mis viib meid ühise Euroopa ala suunas.

Siiski oleme oma fraktsioonis kõhkleval seisukohal teiste aspektide osas, eriti mis puudutab Schengeni ala välismõõdet. Oleme tegelikult tugevdamas Schengeni välismõõdet, tugevdades ja tegelikult ka militariseerides oma välispiire. Meil on selles osas väga suuri kahtlusi: ühelt poolt kindlustame suurema liikumisvabaduse ühenduse kodanikele, kes kuuluvad Schengeni alasse, samal ajal piirame ühenduse mittekodanike juurdepääsu.

See on põhjus, miks me ei ole kogu protsessi üle väga õnnelikud. Enamgi veel, meil on kahtlusi SIS II rakendamise suhtes: oleme vägagi mures ja usume, et teatud juhtumitel teabevahetus ei luba piisavalt kaitsta tundlikke andmeid. Seetõttu arvame, et on küll astutud tuntav samm edasi Euroopa Liidu ülesehitamise poole, samal ajal aga ka on välja saadetud negatiivne signaal Euroopa Liidu olemusest ja vormist.

  Bastiaan Belder, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (NL) Härra juhataja, soovin sõna võtta kolleeg härra Bloklandi nimel.

Viimastel nädalatel on saanud meedias selgeks, et alates Rumeenia ühinemisest Euroopa Liiduga on 500 000 rumeenlast kolinud Itaaliasse. Seega, Euroopa Liidus on juba palju vaba liikumist ka ilma Schengeni acquis’ rakendamiseta.

On vajalik erikontroll. Olen seetõttu väga mures, mis puudutab soovimatute isikute liikumise kontrollimist üle meie sisepiiride. Itaalia otsus keelduda Euroopa Liidu kodanike vastuvõtust näitab selgelt, et avatud piiridel on ka negatiivsed tulemid.

Kontroll on võimalik piiridel, aga ka lennujaamades ja raudteejaamades. Sel põhjusel on vajalik kiiresti kasutusele võtta toimiv SIS. Kas komisjon saaks oma Schengeni hindamises keskenduda inimeste vabale liikumisele riikidest, mis kuuluvad Euroopa Liitu, kuid mitte Schengeni alasse?

  Andreas Mölzer, fraktsiooni ITS nimel. – (DE) Härra juhataja, meil on hea meel tõdeda, et raudne eesriie, mille kommunistid tõmbasid risti üle Euroopa enam kui pool sajandit tagasi ja mis alavääristas inimeste väärikust, on lõpuks langenud. Ütlen seda kui austerlane, kelle jaoks on taas avatud, nagu sada aastat tagasigi, juurdepääs naabritele – tšehhidele, slovakkidele, ungarlastele ja sloveenidele.

Sellest hoolimata soovin siiski kriitikanoole lendu lasta: selle tähtsa otsuse suhtes ei ole piisav asjaolu, et Schengeni infosüsteem töötab korralikult. Minu nägemust mööda peab välispiiride uutel valvajatel olema ka suutlikkus oma rolli täita.

Kui me mõtleme sellele, et osad ELi riigid Ida-Euroopas olid ka veel 2006. aastal suured transiidiriigid, ja arvnäitajad, mis kajastasid ebaseaduslike sisserändajate arvu, olid palju kõrgemad ELi eelmistel Schengeni piiridel, Austrias ja Saksamaal kui ELi välispiiridel, siis ei saa me seda probleemi ignoreerida. Samas on muidugi väga hea, et raudne eesriie on nüüd ajaloo prügikastis.

  Irena Belohorská (NI). - (SK) Ma usun, et kõik uued liikmesriigid, kaasa arvatud Slovaki Vabariik, on kõik hästi ettevalmistatud ühinemaks Schengeni alaga.

Slovaki Vabariik on täitnud kriteeriumid, mis puudutavad Schengeni koostööd, ja on seetõttu täitnud ka kõik põhitingimused, et Slovakkia kodanikud saaksid tunda rõõmu kontrollide kadumisest maismaa sisepiiridel alates detsembrist 2007 ja märtsist 2008 ka õhupiiride kontrolli kadumisest. Slovaki Vabariik rakendas Schengeni acquis’ ka vastavuses Schengeni infosüsteemiga 1. septembriks 2007 ning politseiinfo liigub süsteemis mõlemasuunaliselt.

Oleme üles ehitanud kontaktide võrgustiku, et lihtsustada andmevahetust politsei infosüsteemides. Meie piirikaitse ja kontroll on nüüd vastavuses Schengeni piirikoodeksi nõuetega. Puudujäägid isikute andmekaitse osas ja Bratislava lennujaamas on likvideeritud.

Pärast kolme ja poole aastast ELi liikmelisust ei ole enam takistusi Slovakkia kodanikel saada õigused, mis neile kuuluvad vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule, see on isikute vaba liikumise õigus. Usun, et Euroopa Liit tagab varsti meie kodanikele veel teise õigustatud õiguse, ja selleks on õigus töötada piiranguteta teistes ELi riikides ja et Euroopa Liit ei anna enam prioriteetseid õigusi töötajatele kolmandatest riikidest, vaid asetab selle asemel eelisolukorda ELi kodanikud Ida-Euroopast.

  Manfred Weber (PPE-DE). - (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, mina esindan siin Euroopa Parlamendis Alam-Bavaariat, mis piirneb Tšehhi Vabariigiga. Kui olin tükk maad noorem kui ma praegu olen, siis oli see piirkond tõepoolest maailma ääreks. Vaadates kõiki inimesi siin, näen palju noori publiku hulgas, ja ma mõtlen, et see on tõesti see ajalooline päev, mida meelde jätta, kus piirid lõpuks kaovad ja me oleme Euroopas ühinenud. See on põhjus pidutsemiseks!

Poliitilise esindajana võin puhtast südamest öelda, et paljud inimesed ei uskunud, et see asi nii hästi tööle hakkab, kui ta nüüdseks toimima on saanud, või et meie Ida-Euroopa sõbrad suudaksid SISi sellisel viisil kasutusele võtta. Soovin edastada neile selle saavutuse puhul õnnitlused ja austuse. Soovin tänada ka Carlos Coelhot. Asjaolu, et Euroopa Parlament nii suurt rolli mängib Schengeni teema juures, on tänu meie raportöörile. Tahaksin seda asjaolu siinkohal samuti rõhutada.

Sellest hoolimata, peavad poliitikud alati homsele mõtlema ja mis meid siis ees ootab. Siinkohal tahan kõigile meelde tuletada, mida Frontexi tegevjuht Ilkka Laitinen ütles viimasel justiits- ja siseministrite kohtumisel: ta ütles, et rändevood on juba märgatavalt muutumas, eemale Vahemere-äärsest lõunapiirist ning nihkuvad idapiirile. Selleks on meil vaja juba täna valmistuda. Peame töötama probleemidega, mis püstitati hindamisraportites. See on ka põhjus, miks hindamistulem, mida parlament välja pakkus, on nii oluline.

Me vajame SIS II ja soovin pöörduda komisjoni asepresidendi poole palvega mitte lõpetada selles osas surve avaldamist, kuna on oluline, et liikmesriigid ei jääks olukorraga rahule, öeldes, et kõik korras, tegime selle asja ära. Meil on vaja nendepoolselt samaväärset pühendumist, kui me räägime SIS II rakendamisest.

Kui meil on kodanikele avatud piirid, siis on meil need piirid avatud ka kurjategijatele, ja kui need on kurjategijatele avatud, siis on need seda ka meie politseile. Sel põhjusel ei tohiks olla mingit pühendumise vähenemist, kui räägime Prümi lepingust; ka siin on meil vaja koostööd.

Viienda punktina tahan mainida, et Frontexit on samuti vaja tugevdada. Soovin näha, et Frontex võtaks vastutuse tulevikus välispiiride standardite hindamise osas.

Detsembris on meil põhjust pidutseda ja ma loodan, et see, mis pärast tuleb, ei ole pohmell, vaid positiivne mälestus sellest peost ja selle põhjusest.

  Irena Belohorská (NI). - (SK) Vabandage mind, härra juhataja, kuid mind informeeriti, et inglise keele tõlk ütles Tšehhi Vabariik Slovaki Vabariigi asemel. Tahaksin pöörduda meie tõlkide poole, et nad harjuksid asjaoluga, et Tšehhoslovakkia on jagunenud kaheks suveräänseks riigiks, mis tähendab, et minu kõne kontekstis rääkisin ma Slovaki Vabariigist, mis on täitnud tingimused.

  Juhataja. − Tänan teid, proua Belohorska. Teame, mis toimus, ja te teate, et oleme selle olukorraga otseselt kursis. Igal juhul oleme selle teadmiseks võtnud ja kui on vaja, siis vastavad parandused ka tehakse.

Ausalt öeldes ma ei ole kindel, keda te silmas peate, kes mainis Tšehhoslovakkiat. Ei usu, et see tuli juhatajalt.

  Magda Kósáné Kovács (PSE). - (HU) Tänan teid, härra juhataja. Tänane otsus on tõepoolest sümboolne, ja on eriti tuntav nende puhul, kes kasvasid üles okastraataia taga ning said läände tulla vaid iga kolme aasta tagant ning mäletavad seda hirmutunnet kõhus, mis neid valdas piiriületamisel.

Ungari rakendas vajalikud õigusaktid ühinemise ajaks 2004. aastaks. Alates sellest on arendatud erinevaid süsteeme, mis on vajalikud Schengeni ala kaitsmiseks. Inspekteerimised on hinnanud neid ettevalmistusi suurepärasteks, nii maa- kui ka õhupiiride osas. Lisaks võtab Ungari täie vastutuse 15% idapiiri eest.

Soovime tänada liikmesriike, kes on näidanud üles solidaarsust meiega, ning eriti Portugali eesistujariigina, selle vastutuse võimaluse eest. Soovime tänada ka nõukogu tema paindlikkuse eest, mis on lubanud meil lahendada probleeme Horvaatiaga, ja mis võimaldas ka lahendada ungarlaste olukorda, kes elavad välismaal kahepoolsete lepingute alusel, vastavalt nende soovile ja naaberriikide heakskiidule. Tänan teid kõiki! Tänan ka teid, härra juhataja, et andsite mulle sõna.

  Toomas Savi (ALDE). - Austatud juhataja, võimaldades üheksal uuel liikmesriigil ühineda Schengeni alaga, mis on tõeline ja lõplik ajaloolise raudse eesriide langemine, annab EL Euroopa kodanikele tõepoolest võimaluse vastastikku reisida ja vennastuda.

Möödunud sügisel juhtisin ma Eesti avalikkuse tähelepanu ohule, et uute liikmesriikide ühinemine Schengeniga võib edasi lükkuda 2009. aasta algusesse. Mul on hea meel, et Euroopa Komisjon leidis vahendeid selle protsessi kiirendamiseks, ning ma loodan, et see ei mõjutanud süsteemi tõhusust. Kuid lisaks ühinemise positiivsetele tagajärgedele peab EL olema suuteline toime tulema võimalike ohtudega, mis kaasnevad niisuguse suure haldussüsteemiga.

SIS on hädavajalik kaitseabinõu Schengeni piirkonna normaalse toimimise tagamiseks ja peab kindlasti olema avatud edasistele täiendustele. Selle kasutamisel võivad tekkida uued probleemid. SIS puhul on oluline riski maandamine ja paindlik ülesehitus, et toime tulla käesoleva laienemisega kaasnevate väljakutsetega.

  Mario Borghezio (UEN). - (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, Schengeni lepingu mõte on Euroopa kodanike julgeoleku tagamine. Selles mõttes on kahtlemata parem, kui piiridel ja lennujaamades on mõned järjekorrad, kui et me lubame vabalt riikidesse siseneda mitte ainult korralikel inimestel, vaid ka kurjategijatel, keda me oma riikidesse ei taha.

Soovime näha piirikontrolle, näiteks Rumeenia romidele, kus on vajalik ka kohustuslik biomeetriliste andmete uuring, kaasa arvatud digitaalsed sõrmejäljed. Me peame teadma, keda me oma riiki lubame, samuti nagu ka täpset sisenemise kuupäeva, see on vajalik näiteks Euroopa direktiivi rakendamiseks, mis lubab meil, nagu hetk tagasi märgiti, saata riigist välja pärast kolme kuud igaühe, kellel ei ole enda ülalpidamiseks piisavalt vahendeid.

Romano Prodi komisjon pani uutele liikmesriikidele kohustusi, kuid ei arvestatud eriolukordadega, mida nüüdseks on mitmeid esinenud. Suurenenud on julgeoleku alased probleemid ja Euroopa Liit ei pea mõtlema ainult Euroopa kodanike õigustele, vaid ka nende julgeolekule. Julgeolek on võõrandamatu põhiõigus, loomulik õigus.

Nüüd on vaja tegutseda, ja volinik Frattini saadab õigustatult välja tasakaalukaid, positiivseid signaale selles osas, kuid me ei tohi unustada, et Schengen peab mõtlema Euroopa Liidu välispiiride kontrollile ning seda tuleb teha tõhusamalt. Meil ei ole midagi erinevate etniliste rühmade või rahvuste vastu, veel vähem oma Ida-Euroopa sõprade vastu; siiski, me ei soovi kurjategijate vaba liikumist oma riikides.

Põhja-Itaalia on ausate, töökate inimeste maa. Selle uksed on avatud ainult neile, kes tulevad tööle, käituvad hästi ja – nagu sätestab Euroopa Liidu õigusel ja vabadusel rajanev ala – alluvad reeglitele, eriti aususe, seaduslikkuse ja korra reeglitele.

  Miloslav Ransdorf (GUE/NGL). - (CS) Schengeni ala laienemise ajalugu tähistavad topeltstandardid. 1995. aastal pidid uued Schengeni riigid täitma vaid üksikuid vormilisi reegleid. 2004. aastal peavad aga uued liikmesriigid alluma erinevatele alandavatele kontrollimistele ja hindamistele, mis kestavad kolm ja pool aastat. Eriti protestisid Saksamaa ja Austria, kes rõhutasid, et olemasoleva Schengeni infosüsteemi laiendamine uute riikide arvelt ei ole võimalik. Lõpuks lahendati see probleem tänu Portugali eesistumisele, mida peab vägagi tunnustama, et nad ei võtnud protestivaid hääli kuulda.

SISone4all täidab nüüd kõiki nõudeid. Uued liikmed on valmis kindlustama piisava turvalisuse Schengeni alas. On mõned teemad, mis ei ole veel lahendatud, nagu näiteks andmekaitse, ilmselt ka uute liikmesriikide kaitse toksiliste ainete transporti puudutavas küsimuses, kui me näiteks räägime Saksamaast ja Tšehhi Vabariigist. Usun siiski, et kõik need küsimused lahenevad edukalt ja Euroopa ei muutu selle protsessi käigus suletud kindluse sarnaseks. Loodan, et Euroopa jätkab avatud koostööd teiste Kesk-, Ida- ja Kagu-Euroopa riikidega. Ilma Ida-Euroopata ja Balkanita ei ole Euroopa ega ka saa olema terviklik.

  Koenraad Dillen (ITS). - (NL) Härra juhataja, nagu Euroopa siseministrid, nii annab ka parlament rohelise tule Schengeni süsteemi laienemiseks liikmesriikidele, kes ühinesid 2004. aastal. See on paljudele kergenduseks.

Siiski olen ma Schengeni enda osas vähem eufooriline: fakt on see, et Euroopa avatud piiride poliitika tugevdab märgatavalt ka rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse ulatust. Seetõttu on Schengenil kaasnevaid mõjusid. Avatud piiride süsteem on alati vajanud jätkuvat pädevuste üleandmist ja tihedamat koostööd politseijõudude vahel, mis lõpuks annab tulemuseks täiemahulise Euroopa politsei, prokuratuuri ja kriminaalseadustiku, koos nende positiivsete, aga ka negatiivsete mõjudega.

Avatud piiride poliitika muudab üksikud liikmesriigid võimetuks teatud riikide poolt vastuvõetud rändajate seadustamisprogrammide suhtes – mõtlen siin just Hispaaniat ja Itaaliat – mis alati meelitavad ligi rohkem rändajaid Euroopa halvemini valvatud piiridele. Kuulus Euroopa solidaarsus on siin täiesti olematu ja sellest tuleb rääkida.

  Barbara Kudrycka (PPE-DE). - (PL) Härra juhataja, Schengeni teemaline otsus oli võimatu missioon, nagu härra Magalhães mainis. See tõestab, et kui tõepoolest on olemas tahe midagi teha, on võimalik praktikas omavahel ühendada nii Euroopa kodanike vabadus, kaasa arvatud reisivabadus, kui ka samal ajal tugevdada kodanike turvalisust, seda võiks nimetada sisemiseks turvalisuseks. Ettevalmistused selleks otsuseks on kestnud vähemalt 10 aastat ning on viimasel kahel aastal olnud väga intensiivsed. Oma praeguses vormis on Schengeni projekt üsna erinev sellest, mis see oli 1980. aastate keskpaiku. Peamine erinevus on nüüd selles, et see on täies kooskõlas ühenduse õigus- ja organisatsioonilise korraga. Teiste sõnadega, mis puudutab uusi riike, on nüüd küsimus mitte selles, kas, vaid millal näeme Schengeni ala täit kasu.

Sellel otsustaval hetkel võib kalduda ajaloolistesse ja sümbolistlikesse mälestusesse. Pärast Teist maailmasõda lõppes piiride ja nende kontrolli küsimus verise jaotusega, mis tõmbas joone risti üle Euroopa. Piiriületus võis tihti tähendada oma elu ohtu seadmist. Asjade praegune olukord näitab meile, et see sõjajärgne pärand on igaveseks kadunud. Uued riigid on edukalt läbinud ettevalmistava etapi. On enam kui selge, et paljud lahendused, mida võttis kasutusele Poola ja ka teised uued liikmesriigid, on eeskujuks Schengeni ala praegustele liikmetele. Uutest riikidest puhuv muutuste tuul on inspiratsiooniks, mitte ohuks vanale liidule. See aitab ka suurendada vastastikust usaldust.

Schengeni laienemise protsess kujutab endast samuti väljakutset ja suurt tööd meile, kes me oleme parlamendis. Isiklikul tasandil pean suureks auks seda, et sain töötada koos sellise lugupeetud raportööriga nagu härra Coelho, erakonnakaaslastega ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoniga. Soovin tänada ka Portugali eesistujariigina suure pühendumise eest eesmärgile. Tänud kuuluvad ka härra Frattinile tema positiivse suhtumise ja sellele suurepärasele saavutusele pühendumise eest, mis on ajaloos täiesti pretsedenditu.

  Wolfgang Kreissl-Dörfler (PSE). - (DE) Härra juhataja, Schengeni ala laienemine üheksa uue liikmesriigi hõlmamiseks on ajalooline samm, mis täiendab Euroopa Liidu laienemist ja kaotab need piirid, mis kunagi raudse eesriidena meie rahvaid eraldas. On neid, kes enne selle protsessi algust uskusid, et seda on liiga vara teha, kuid me saame nüüd need hirmud kõrvale lükata.

Viimane hindamine näitas, et uued liikmed rakendavad kõikide hea meeleks Schengeni acquis’d. Olgem ausad, piirikontrollid ja liiklusummikud, mida need põhjustasid, on väga vähe andnud meie riikide turvalisusele.

Tõelist piiriülest organiseeritud kuritegevust saab tulemuslikult piirata ainult intensiivse koostöö kaudu meie politsei ja turvajõudude vahel. See koostöö peab tulevikus paranema ja kõik on palutud selles osas oma panust andma. Lõppude lõpuks, vanade liikmesriikide seas on Saksamaa üks riikidest, kelle piirid on kõige rohkem mõjutatud kontrolli kadumisest.

Seetõttu soovin tervitada meie naaberriikide kodanikke meie ühisel vaba liikumise alal. Soovin öelda, et inimesed meie riikides – Saksamaal, Austrias, Itaalias, Prantsusmaal ja Hispaanias – saavad samuti sellest uuest vabadusest kasu, kas puhkuste ajal või sõpru külastades. 21. detsembril astub Euroopa sammu, mis viib meid ikka lähemale teineteisele. See on hea nii inimestele kui ka Euroopale tervikuna.

(PT) Veel kord palju tänu härra Coelhole, meie eesistujale ja volinik Frattinile.

  Jan Jerzy Kułakowski (ALDE). - (PL) Härra juhataja, Poola ühineb Schengeni alaga 21. detsembril sellel aastal koos teiste uute liikmesriikidega. See tähistab uut, olulist sammu Euroopa Liidu täisliikmeks saamisel. Seetõttu soovime öelda, kui palju me seda saavutust hindame. Järgmine samm saab olema ühinemine euroalaga.

Schengeni alaga ühinemine ei tähenda seda, et keeraksime oma selja meie idanaabritele. Püüame kergendada nende kodanike Poolasse sisenemist Schengeni tingimustele vastavalt. Siiski lubage mul rõhutada, et teeme seda vaid vastavuses oma Schengeni ala liikme kohustustega.

  Kinga Gál (PPE-DE). - (HU) Tänan, et andsite mulle sõna, härra juhataja. Uus Euroopa ulatub nüüd meieni, eraldavad jooned, mis nii oskuslikult minevikus püstitati, on nüüdseks kadunud, ja sellel on suurem mõju kui mis tahes muul meie igapäevaelule, meile, kes me elame selles piirkonnas. Soovin õnnitleda ja tänada Portugali eesistujariigina selle võimaluse loomise ja tehniliste lahenduste eest, mis on viinud meid tänase tulemuseni. Lõpetuseks soovin tänada kolleegi härra Coelhot tema kutsepädevuse eest selles küsimuses.

Võime nüüd tunnetada laienemise eeliseid füüsilise reaalsusena, samuti ka selle sümboolset ja praktilist tähtsust, et meil on võimalik ületada sildu Doonaul ilma kontrollita, või võime aerutada üle Doonau, mis oli meie vanemate jaoks teostamatu tegevus. Põlvkondade suurimad unistused saavad teoks. Sel viisil tunnistab ajalugu, et meie 1956. aasta noortel kangelastel oli õigus.

Samal ajal peame tegema kõik, et laiendada seda ala nii kiiresti kui võimalik Bulgaariasse ja Rumeeniasse, kes hiljuti ühinesid. Viimasel juhtumil – kui räägime Transilvaaniast – on Rumeenia-Ungari piir väga oluline ja seda saab ainult võrrelda olukorraga, kui Prantsuse-Saksa piir kadus, ning mida inimesed, kes seal elavad, tundsid.

Samal ajal ei saa me unustada, et kontroll on isegi rangem Schengeni ala välispiiridel. Sel põhjusel on rahvusrühmad, kes elavad meie piiridest väljaspool, ungarlased, kes elavad Vojevodinas ja Taga-Karpaatias, surutud seisus: meie lähedased kontaktid nendega on tingimuseks, et nad seal saavad elada, ning meie jaoks ka põhiseaduslik kohustus. Välispiirid ei tohi muutuda uueks raudseks eesriideks nendele kogukondadele. Ainult sel viisil, pöörates tähelepanu neile, kes jäävad väljapoole, saame öelda, et piiride avamise tähistamine on meie jaoks terviklik sündmus. Tänan tähelepanu eest.

  Genowefa Grabowska (PSE). - (PL) Härra juhataja, nagu ka eelmised kõnelejad, soovin tänada Portugali eesistujariigina nende eesmärgipärase ja pühendunud töö eest Schengeni süsteemi laiendamisel. Tervitan asjaolu, et üks viimaseid allesjäänud erinevusi uute ja vanade liidu kodanike vahel kaob selle aasta 21. detsembriks.

Poolakana olen eriti uhke selle üle, et mu kodumaa vastutab enam kui 1200 km ELi välispiiri kontrolli eest ja FRONTEXi peakorter asub Varssavis.

Samal ajal tahan rõhutada, et Schengeni süsteem ei ole mõeldud selleks, et isoleerida liitu tema naabritest. Selle eesmärgiks ei ole niinimetatud kindluse Euroopa rajamine. Usun, et peame kasutama võimalust saata signaal siit meie liidu piiritagustele naabritele, kaasa arvatud Venemaa, Ukraina ja Valgevene kodanikele, selgitades, et tugevnenud liidu piir ei ole kindlasti mitte müür, et ennast nende eest kaitsta. Peame andma teada, et see on lihtsalt liidu turvalisuse tingimus ning see ei tähenda, et me ei oleks enam head naabrid.

  István Szent-Iványi (ALDE). - (HU) Üheksa uue liikmesriigi ühinemine on oluline samm integratsiooniks nii ELi kui ka liikmesriikide mõõtmes. Lõpuks ometi on Euroopa Liidu liikmeksolek selle kodanikele ka andnud käegakatsutava eelise. Tänud selle eest kuuluvad eesistujariik Portugalile, kes on teinud kõik selleks, et saaksime 2007. aastal planeeritud päeval ühineda, kuigi esines ka katseid seda takistada. Liikmesriigid, kellest me räägime, on suutnud ka teha suuri jõupingutusi rangete kriteeriumide ja tingimuste täitmisel.

On väga tähtis, et uus raudne eesriie ei langeks nende riikide, kes ühinesid, ja nende naaberriikide vahele. Viisade väljastamise menetluse lihtsustamise ja kohalikel piiridel liikumisega seonduvad lepingud oleksid siin abiks, kuid lõplik eesmärk on igal juhul saavutada viisavabastus. Täpne, realistlik ajakava on siin vajalik, et võimaldada viisavabastuse korra loomist nii kiiresti kui võimalik.