Istungi stenogramm

Kolmapäev, 14. november 2007 - Strasbourg

5. Selgitused hääletuse kohta

- Raport: Vakalis (A6-0388/2007)

  Den Dover (PPE-DE), kirjalikult. − Konservatiivid toetasid härra Vakalise raportit, kuid meil on tõsiseid kahtlusi lõigete 16 ja 17 osas. Meie arvamus on, et maavärinate puhul peaksid nii ennetussuutlikkus kui kiirreageerimissuutlikkus olema koondunud liikmesriikidesse ja me ei toeta Euroopa kodanikukaitse üksuse loomist.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Ma kiidan heaks raporti maavärinate piirkondliku mõju kohta. Geoloogi ja okeanoloogina tean ma hästi, et Ühendkuningriik on nende eest peaaegu täiesti kaitstud. Minu väitekiri oli teemal Kesk-Atlandi aheliku seismilisus 12° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel. Ühendkuningriigis saadaolevate andmete järgi on seal ainult üks inimene maavärina tagajärjel surma saanud ja see juhtus 16. sajandi keskel. See ei kehti kahjuks kogu Euroopa kohta, kus Lissabonist Sarajevoni on sajandite jooksul registreeritud tuhandeid hukkunuid ja väga tõsist hävingut.

Osa minu valimisringkonnast Gloucestershire’s kannatas juulis üleujutuste all, mis tekitasid miljardite eurode ulatuses kahju maanteedele, raudteedele, haiglatele, koolidele, veepuhastusjaamadele ja elektrijaamadele. Me saame tõenäoliselt abi Euroopa Liidu solidaarsusfondist. Ma loodan, et see ei osutu vajalikuks, aga kui on vaja, peab Euroopa Liit näitama üles tahet abistada maavärinate tõttu kannatada saanud riike, piirkondi ja kogukondi.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − Nagu teame, piirab kogu Lõuna-Euroopat kahe mandrilaama äär, mis ületab Vahemere ning läbib Atlandi ookeani Assooride juurest, mistõttu on maavärinad selles piirkonnas kõige sagedasemad looduskatastroofid.

Oleme väga tänulikud, et Euroopa Parlamendi käesolev raport pöörab tähelepanu kõnealusest nähtusest tingitud muredele, sisaldab paljusid ettepanekuid, tunnistab, et äärepiirkonnad kannatavad kõnealuse nähtuse all korrapäraselt ning näeb paljude muude tegevuste seas ka vajadust toetada ühenduse tasemel üksmeelselt riikide ennetus-, parandus-, teavitus-, teadus- ja kaitsetöid seoses maavärinatega.

Ühtlasi tehakse raportis ettepanek kooskõlastada ülalkirjeldatud abinõude rakendamisel liikmesriikide endi vahelisi ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelisi tegevusi. Kuigi raportis toetatakse „Euroopa kodanikukaitse üksuse” loomist, millest saab „tsentraliseeritud ennetus- ja juhtimisvahend” (mille põhimõttega me ei nõustu), teatatakse ühtlasi, et „kõnealune tegusviis on mõttekas vaid juhul, kui täiustame kodanikukaitse riiklike kavasid ning kasutame liikmesriikide vahelise koostöö korraldamiseks paremaid abinõusid”, mis meie arvates esitab küsimuse õigest vaatenurgast.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − Kolleeg Cornillet esitas väga põhjaliku raporti, pöörates tähelepanu asjaolule, et maavärinad mõjuvad halvasti kõnealuste piirkondade sotsiaalsele ja majanduslikule ühtekuuluvusele.

Me ei tohi unustada, et tugevad maavärinad tabavad sageli ka Euroopa Liidu riike ja piirkondi, eriti Lõuna-Euroopas ja Vahemere ääres. Seetõttu peame selliste katastroofide puhul tagama vajalike ennetusvahendite valmisoleku ning suutma olukorrale kiiresti reageerida.

Oluline on hakata kodanikke selles valdkonnas harima, teha algust infokampaaniatega üle kogu Euroopa Liidu ning koolitada liikmesriikide asjassepuutuvaid tehnilise järelvalve asutusi, kuid samuti piirkondlikke ja kohalikke teenistujaid ning üldse kõiki maavärinate asjatundjaid. Lisaks peame arvestama asjaoluga, et kriisiolukorras etendavad riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametivõimud olulist rolli, seega peame looma põhjalikud juhised, kuidas tõhusalt kaitsta peamisi infrastruktuure, nagu sidevahendid, elektrivõrgud, haiglad, sillad, sadamad, lennujaamad jne.

Tulevikus peab ühtekuuluvuspoliitika tegelema maavärinate tagajärjel tekkinud kahjudega, mida tuleb arvesse võtta ka elanikkonna kaitsmiseks rakendatava finantsabinõu raamistikus.

Arvan, et on õige arutleda ka küsimuste üle, mis käsitlevad ühenduse teenistujate tegevusalade kooskõlastamist, ühist juhtimist ja paindlikkust ühenduse, riigi, piirkonna ja kohalikul tasemel, sest need küsimused osutuvad looduskatastroofide korral tihtipeale märkimisväärseteks kitsaskohtadeks.

- Raport: Cornillet (A6-0372/2007)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE). – Hääletasime täna resolutsiooni poolt, mis koostati härra Cornillet’ raporti põhjal ning milles käsitletakse Euroopa konsensust humanitaarabi valdkonnas. Soovin tänada raportööri ning kinnitada taas kord, et kiidan selle väga olulise dokumendi heaks.

Teame väga hästi, et Euroopa Liit – ning selle all mõtlen tegelikult komisjoni ja liikmesriike – on humanitaarabi suurim pakkuja. Euroopa Liit jagas 2006. aastal abi vaid 2 miljardi euro eest. Olen täiesti nõus, et peame panema humanitaarabi jaoks paika uue piiri. Kuid teisest küljest on oluline määratleda meie positsioon uutes rahvusvahelistes algatustes ja ÜRO algatatud reformi teostamises. Eelarvekomisjoni liikmena soovin pöörata tähelepanu hoopis kolmandale küsimusele, millele Euroopa Liit peab lahenduse leidma, nimelt ühenduse ja liikmesriikide ressursside täiustatud kooskõlastamine, et abi jõuaks katastroofi olukorras lihtsamini ohvriteni.

Loodan, et parlamendi konkreetne ja täpne positsioon aitab meil lihtsamini jõuda ühistele eesmärkidele ning leida üksmeelt humanitaarabi küsimuses.

  Koenraad Dillen (NI). - Härra juhataja, on tore kuulda, et humanitaarabi küsimuses on võimalik üksmeelele jõuda ning ükski mõistlik inimene ei ole vastu riikide aitamisele, kui nad seda tõepoolest vajavad. Samas peame ausalt tunnistama, et Euroopa konsensust diktaatoritega suhtlemisel saavutada ei suudeta.

Teised liikmeriigid lihtsalt eirasid Suurbritannia püüet boikoteerida Euroopa Liidu ja Aafrika tippkohtumist, kui Mugabe sellest osa võtab, ning nagu teame, põhjustavad sõjad või kuritegelik korralagedus tihti inimtragöödiad, nagu juhtus ka Zimbabwes. On ju teada, et Aafrika on veriste kokkupõrgete sündmuspaik ning et summad, mis aafriklased relvadele kulutavad, on palju suuremad kui neile antav arenguabi.

Ühtlasi on tõsi, et demokraatlikud riigid, kus valitsejad ja valitsused alluvad seadustele, hakkavad haruharva üksteisega sõdima. Tõsiasi, et Mugabe-sugustel diktaatoritel lubatakse osa võtta Euroopa tippkohtumisest, õõnestab täielikult Euroopa usaldusväärsust inimõiguste ja demokraatia edendajana. Just sellise ambivalentsuse tõttu jäin Cornillet’ raporti hääletusel erapooletuks.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − Hoolimata asjaolust, et toetame humanitaarabi mitmesuguseid tahke, mida rõhutatakse ka kõnealuses raportis, ei jõua me „üksmeelele“ Euroopa Liidu põhimõtete, eesmärkide ja strateegiate suhtes, kuidas toimetada humanitaarabi kolmandatesse riikidesse, mis paluvad meie kaasabi, viidates meie „õigusele (või tegelikult kohustusele) astuda vahele rahvusvahelise humanitaarõiguse ja/või inimõiguste ränga rikkumise korral“, võttes arvesse, et „sunnivahendeid, kaasa arvatud sõjaväelist sekkumist, tohib rakendada vaid „viimase abinõuna““. Oleme säärase poliitika „häid kavatsusi“ juba näinud näiteks Iraagis, kui USA tungis kõnealusele riigile kallale ning sealne piirkond allutati USA sõjaväele, mille tõttu kaotasid sajad tuhanded inimesed elu.

Nagu juba öeldi, peidab nn humanitaarsekkumine tihtipeale tegelikke sekkumispõhjusi ning humanitaarsekkumist kasutatakse ja sellega manipuleeritakse suurriikide ja suurte rahvusvaheliste ettevõtete huvides ning nende külmadel kaalutlustel, mis seab küsimuse alla rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtted.

Usume, et miljoneid inimesi puudutavate tõsiste küsimuste lahendus seisneb muuhulgas kõikide inimeste ja riikide iseseisvuse austamises, rahvusvaheliste lahkhelide rahumeelses lahendamises ning majanduslikult vaeseimate riikide esmavajaduste rahuldamises, toetudes sõprusele, solidaarsusele ning tõhusale arendustegevusele.

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult − Raportöör Thierry Cornillet rõhutas õigusega, et ühendus ja liikmesriigid peavad viima arutelu humanitaarabioperatsioonide poliitiliste strateegiate kohta nõukogu foorumi tasandile, luues selleks täiesti uue töörühma. Kõnealuse töörühma loomine (nagu COHUMA, mis on nõukogu humanitaarabi töörühm) aitab välja töötada ühtseid meetmeid kiire ja süstemaatilise tegevuse elluviimiseks selles valdkonnas.

Samuti oli õige pöörata tähelepanu asjaolule, et looduskatastroofid leiavad aset üha sagedamini ning nende tagajärjed muutuvad aina kaalukamaks, mis tähendab ühtlasi, et peame olukorda tugevamalt sekkuma.

Nimetatud põhjustel nõustun ettepanekuga, et Euroopa Liit peab täiustama võimet katastroofiolukorrale kiiresti reageerida. Valmisolek ja reageerimisvõime rajanevad muidugi täiustunud juhtimissüsteemil ja ennatlikel hoiatusmehhanismidel, kuid samuti on oluline varuda rahvusvahelisel tasandil kriisiolukorra jaoks õigeid vahendeid ja reserve.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − Humanitaarabi kohaletoimetamise teevad tihtipeale väga raskeks kohapealne segadus või julgeolekuprobleemid. Seda olulisem on abi eraldamine ühtlustatud ja kooskõlastatud viisil. Selle eesmärgi saavutamist ei tohi aga vähimalgi määral kasutada ettekäändena, et Euroopa institutsioone veelgi tähtsamaks teha, samuti ei suuda ei Euroopa Liidu tsiviilkaitseagentuur ega Euroopa Liidu kiirreageerimisrühm pakkuda looduskatastroofide korral tõhusat kaitset.

Peale selle peame pöörama tähelepanu eile kontrollikoja esindajatelt tulnud kriitikale, mille järgi leidub „olulisel määral vigu“ paljudes valdkondades, kaasa arvatud 5,2 miljardi eurone toiduabi, humanitaarabi ning osaliselt rahastatavate valitsusväliste organisatsioonide eelarve. Kuna käesolev raport ei paku minu arvates lahendusi kõikidele nimetatud probleemidele, hääletasin selle vastu.

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE), kirjalikult. − Õigeaegsete, eesmärgipäraste ja tõhusate humanitaarabiprojektide kindla toetajana hääletasin ma humanitaarabi käsitleva raporti poolt.

Mul on siiski tõsiseid vastuväiteid mitme kasutatud sõnastuse kohta. Kahjuks esineb viiteid niinimetatud reformilepingule ehk ümbertöötatud ELi põhiseadusele, millele ma täielikult vastu olen. Kujutada ette, et humanitaarabi saab olla igasugustest poliitilistest kaalutlustest vaba, on täiesti ebarealistlik, raport on juba iseenesest väga poliitiline dokument, kuna see edendab ELi tegevuskava.

Prioriteedid, abi ulatus ja selle kättetoimetamine koletute režiimide küüsi langemata on ju kõik poliitilised küsimused. Peale paljude muude vastuväidete ELi sekkumisele sõjalistesse küsimustesse, on see kõrvalekaldumine selgelt keskendumiselt humanitaarabile. EL ei ole ainus humanitaarabi osutaja. Tal tuleks tegevuse parema kooskõlastamisega kindlates valdkondades, ressursside üle tõhusama kontrolli tagamise ja nende mõju hindamisega keskenduda väärtuse lisamisele meie riikide pingutustele humanitaarabi vallas.

- Raport: Gutiérrez-Cortines (A6-0410/2007)

  Hans-Peter Mayer (PPE-DE). - Härra juhataja, arvan, et mullakaitse raamdirektiiv on tõsine viga, mis ohustab põllumajanduse konkurentsivõimet ning Euroopa toiduvarusid. Mida arvavad selle direktiivi pooldajad tegelikult meie põllumeestest? Lubage mul öelda: usutakse, et vajame rasvast bürokraatlikku direktiivi, et peame kaardistama 420 miljonit hektarit põllumaad, ähvardama suurte trahvidega ja lõpuks kehtestama piirkondi, mis on pinnasekaitse jaoks esmatähtsad, enne kui põllumehed hakkavad õigesti hooldama neile kuuluvat pinnast.

Ometi soovin lisada, et see kujutluspilt erineb täiesti reaalsusest. Pinnas on põllumehe kõige kallim vara. Iga põlluharija, kes ei hoolda pinnast õigesti, äpardub maaharijana õige pea. Suurem osa Euroopa Liidu pinnasest on hästi hooldatud: kõnealused maad on väärt säilitamist ning meie maaharijad hellitavad neid. Pean käesolevat direktiivi teadusmaailma bürokraatia näiteks, kuid loodan, et suudame selle vea kiirelt parandada, enne kui kahjustame põllumajandust.

  Pèter Olajos (PPE-DE) − Suur tänu, härra juhataja. MDFi esindava Euroopa Parlamendi liikmena hääletasin Euroopa mullakaitse direktiivi loomise poolt, kuna olen kindel, et see on vajalik. Ilma kindlas ulatuses kvaliteetse pinnaseta ohustatakse Euroopa põllumajandust. Usun, et ülalmainitud õigusaktiga avaneb meil võimalus kasutada Euroopa Liidu rahalisi ressursse pinnase puhastamiseks saastest ning kaitsta selle kvaliteeti.

Sellegipoolest juhin liikmesriikide tähelepanu asjaolule, et see on võimalik vaid juhul, kui liikmesriigid võtavad kohustusi tõsiselt. Näiteks minu kodumaal tehakse vaid plaane, ent nende ellu rakendamine viibib. Ungaris kehtib riiklik maaparanduskava, kuid selle igapäevast rakendamist ei tasu mainidagi. Valitsus ei taga vajalikke ressursse. Edaspidiseks on eraldatud 18 miljonit eurot, mida on naeruvääristavalt vähe, võttes arvesse probleemi ulatust. Sellise tempo juures läheb vaja rohkem kui 220 aastat, et lõpetada pinnasaaste eemaldamine. Palun suhtuda olukorda täie tõsidusega. Suur tänu.

  Anja Weisgerber (PPE-DE) − Härra juhataja, hääletasin komisjoni ettepaneku tagasilükkamise poolt. Ettepanek rikub subsidiaarsuse põhimõtet. Mullastik ei kuulu piiriülese tegevuse juurde, sellepärast saab kõnealuseid küsimusi lahendada igas liikmesriigis eraldi ehk isegi edukamalt kui Euroopa tasandil. Paljudes riikides juba kehtivad mullakaitse õigusaktid. Komisjoni ettepanekus arvestatakse sellega vähe.

Lõplikul hääletusel olin samuti raporti ja enamiku kompromissettepanekute vastu. Kuigi usun, et raportis, mille parlament heaks kiitis, on ettepanekut märgatavalt täiustatud. Näiteks oli seal parandus võimalike saastealade leidmise kohta. Ümbersõnastus on paindlikum lisas II loetletud kriteeriumite taotlemises. Sellegipoolest sisaldab see palju sätteid, mis muudavad direktiivi üksikasjalikult bürokraatlikuks ja kalliks abinõuks.

On hea, et lisas I loetletud kriteerium ei ole nüüdsest vähemalt enam siduv. Lisaks tunnustab direktiiv põllumaa kasutuse omapärasid. Siiski kaaluvad negatiivsed küljed üles ettepaneku positiivsed küljed. Finantseerimise küsimuses oleksime pidanud end selgemalt väljendama, et mullakaitse direktiiv ei mõjuta ühenduse eelarvet vähimalgi määral ning uusi fonde direktiivi rakendamiseks ei looda. Kasutada saab vaid juba kehtivaid toetusmeetmeid.

Tuginedes ülalmainitud põhjustele, hääletasin direktiivi vastu. Loodan, et nõukogu teeb nüüd vajalikud muudatused.

  Zuzana Roithová (PPE-DE). - Härra juhataja, parlament palus komisjonil üsna ammu koostada mullakatse direktiivi. Volinik Dimas esitas selle meile 5 aastat hiljem. Me ei vaja seda enam, mis ei ole mingi saladus. Rakendame rahvusvaheliste mullaprobleemide lahendamiseks teisi direktiive. Komisjon ei arvesta asjaoluga, et paljudes riikides, kaasa arvatud Tšehhi Vabariigis, kehtivad kohalikud õigusaktid ja tõhusad süsteemid, millega kaitstakse mulda erosiooni ja degradatsiooni eest. See, mida mõnele riigile, sealhulgas Flandriale, vaja läheb, on ühine strateegia ning tegevuse suurem kooskõlastatus.

Tänu raportööride üüratule jõupingutusele hääletas parlament taaskord ümbertöödeldud direktiivi poolt, mis ilmselt vähemalt ei tekita palju kahju, jättes jõusse juba kehtivad õigusaktid. Eile esitatud ettekandes ei paistnud volinik vähimalgi määral mõistvat lahendusi, mida raportöör parlamendi koosviibimisel üksikasjalikult arutas. Volinik kaevab ise oma direktiivile hauda, kui ei arvesta parlamendi vihjeid. Ta sama hästi just kui palus mul hääletada oma raporti vastu. Usun, et nõukogu talitab sarnasel viisil.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). - Härra juhataja, olen veendunud, et heaks kiidetud klauslid on igati vajalikud ning aitavad parandada keskkonnaolusid ja inimeste tervist. Pinnas on ammenduv ja taastumatu loodusvara, mis mõjutab nii ühiskonda, majandust, keskkonda kui ka kultuuri. Seetõttu peame rakendama eriomaseid mullakaitse abinõusid.

Jagan arvamust, et peame mullakaitset reguleerima ühenduse tasemel, et tagada minimaalne kaitsetasand kõigis ELi liikmesriikides.

Suhtun positiivselt ettepanekusse koostada saastatud piirkondade kohta avalikud riiklikud nimestikud. Ühtlasi on vaja koostada eraldi nimekirjad nende piirkondade jaoks, mis võisid minevikus saastega kokku puutuda. Järgides abi osutamise põhimõtet, peame aitama Euroopa Liidu liikmesriikidel saastunud pinnaseid uuesti harida ning eemaldada ohtlikke aineid, mis võivad pinnasesse jääda.

Kahtlemata teeme loodusvarade kaitsmises edusamme, kui kehtestame asjakohase määruse, mis piirab pinnase degradatsiooni ja tagab säästliku pinnase kasutuse, harides samal ajal degradeerunud piirkondi.

Iseäranis oluline on see liikmesriikides kehtivate mullakaitse seadusaktide kooskõlastamise jaoks.

  Richard Seeber (PPE-DE). - Härra juhataja, kõik Euroopa Rahvapartei Austria liikmed toetavad mullakaitse auahneid meetmeid, kuid need peavad olema vastu võetud õigel poliitilisel tasandil. Meie arvates kuritarvitatakse ettepanekus ja raportis subsidiaarsuse põhimõtet. Seepärast hääletasime paljude muudatusettepanekute ja kogu raporti vastu.

Kuigi raportöör Gutiérrez koostas täisväärtusliku raporti, likvideerides ettepanekus nii mõnegi kitsaskoha, oleme arvamusel, et kõnealune raport väljub Euroopa Liidu õigusloome piiridest. Sellest hoolimata tuleb liikmesriike innustada tegelema sügavuti selle teemaga, sest pinnas on kogu majanduse ja põllumajanduse aluseks. Samuti tuleb öelda, et liikmesriigid vastutavad ise programmide rahastamise eest.

  Albert Deß (PPE-DE). - Härra juhataja, hääletasin nn mullakaitse direktiivi vastu, sest leian, et kaotame vähimagi usaldusväärsuse, kui räägime iga päev bürokraatia vähendamisest, kuid seejärel kehtestame selle kohutava bürokraatliku direktiivi. Muld ei ole mitte riikidevaheline vaid riiklik küsimus, erinevalt õhust ja veest. Vajame kõnealust direktiivi sama vähe kui peahaava. Komisjon ja president Barroso oleksid pidanud selle eelnõu tagasi võtma. President Barroso räägib ilmekalt bürokraatia kaotamisest, kuid tema teod erinevad sõnadest. Minu kodukohas kutsutakse selliseid inimesi nimega Dampfplauderer ehk vadistav kaupmees. Olen juba 46 aastat mulda harinud. Minu põllud kannavad praegu rohkem vilja kui 46 aastat tagasi. Pooldan Euroopa mullakaitse määrust, kuid sellist, mis kaitseb minu põlde Euroopa bürokraatia eest.

  Bogusław Sonik (PPE-DE). - Härra juhataja, hääletasin direktiivi poolt. Selle rakendamine võimaldab degradeerunud mullapinda majanduslikult kasutada, samuti kaitseb rohelisi piirkondi tööstusliku ja kommertsliku kasutuse eest. Tänu kõnealusele direktiivile on võimalik jagada mullatüüpe kategooriatesse kohalike taime- ja loomaliikide jätkusuutlikkuse järgi, pöörates erilist tähelepanu kvaliteetsete toiduainete tootmisele.

Tahan rõhutada pinnase degradatsiooni äratundmist ja probleemi lahendamist käsitleva Euroopa strateegia koostamise tähtsust. Mullaliikide märkimisväärse mitmekesisuse tõttu vajab Euroopa strateegiat, mis põhineb saaste ärahoidmisel, üha parematel teadmistel selle kohta, miks on vajalik kaitsta mulda ning riskitegurite kirjeldamisel, et lahendada probleemi Euroopa tasemel, hoolimata abinõudest, mida riigid ise rakendavad.

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh ja Inger Segelström (PSE), kirjalikult. − Oleme otsustanud hääletada raporti poolt, kuigi paljudes Euroopa Liidu riikides juba kehtivad täies mahus mullakaitse õigusnormid.

Toetame muudatusettepanekuid 106, 107, 108 ja 110, mis kõlavad järgmiselt:

„Liikmesriigid, kus juba kehtivad riiklikud mullakaitse seadused, vabastatakse kõnealuses artiklis kehtestatud kohustustest, tingimusel et kohalikud seadused tagavad piisava kaitsetasandi.“

Olgugi et mõne liikmesriigi jaoks võib käesolev direktiiv tunduda üleliigne, suudetakse selle rakendamisega loodetavasti parandada olukorda paljudes liikmesriikides, kus praegu ei kehti mullakaitse seadused.

Ühtlasi loodame, et liikmesriigid, kus juba kehtivad ülalmainitud seadused, teevad jätkuvate läbirääkimiste kaudu parlamendiga selles vallas koostööd, et see ei tooks liikmesriikides direktiivi jõustumisega seoses kaasa tarbetut haldustöö kattumist.

  Jens-Peter Bonde (IND/DEM), kirjalikult. − Süsiniku ladustamine on ülitähtis kasvuhoonegaaside vähendamise jaoks. Pinnase ülekasutamine, sealhulgas süsiniku põlemine, põhjustab palju pingeid. Seetõttu vajab kõnealune küsimus rahvusvahelist algatust.

Juuniliikumine toetab Euroopa Liidu tegevust liikmesriikides mullakaitse tagamiseks.

Väga hea, et Euroopa Parlament kiitis heaks uuringu, mis tugineb artiklis 22 ning maakasutuse hinnangu artiklis 28 käsitletud põhimõttele „saastaja maksab“, sest mõlemad artiklid on süsiniku sidumisega oluliselt seotud. Mõlemad ettepanekud on algatanud härra Bonde.

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. − Minagi hääletasin Gutiérrez-Cortinesi raporti poolt, kuna ma usun, et tema versioonis on mullakaitse direktiivi eelnõu täielikult ümber tehtud ning selles on taastatud subsidiaarsus, likvideeritud kattuvad kohustused ning toodud sisse vabatahtlikud käitumiseeskirjad põllumajanduses, tekitamata juurde bürokraatiat. Samuti tunnustatakse selles väga õigesti põllumajandustootjate kui pinnase eest hoolitsejate tähtsat rolli.

On oluline, et mullakaitse ettepanek ühest küljest kaitseks turbaalasid kui väärtuslikke looduslikke elupaiku, mis on ohustatud, ja teisest küljest võimaldaks turba kui toormaterjali kohast eraldamist. Kas Gutiérrez-Cortinesi raporti muudatusettepanek 36 (mis käsitleb ülesannete loetelu kohandamist artiklis 1), seda võimaldab, ei ole arusaadav ja ma palun komisjonil või nõukogul seda selgitada.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult – Hääletasin Gutierrez-Cortines raporti poolt, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ning nõukogu direktiivi mullakaitse raamistiku kehtestamise kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/35/EÜ, sest pean pinnast elutähtsaks ressursiks, mida tuleb kaitsta, et leevendada kliimamuutuste tagajärgi ning et tulevased põlvkonnad saaksid tegutseda ohutus ja tervislikus keskkonnas.

Seetõttu usun, et kõnealune ettepanek aitab tõhusalt kaitsta pinnast põhjusel, et selles on püstitatud eesmärgid, mida Euroopa Ühenduse ja/või riikide õigusaktides ei käsitleta. Liikmesriigid peavad vastavalt olukorrale otsustama, millised meetmed on esmatähtsad, kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult – Mõistame mullakaitse tähtsust, seda eelkõige just põllumajanduse jaoks, mis peab tootma rohkem toiduaineid ning vajab enam vett. Seetõttu on mullakaitse hädavajalik, et säilitada toiduainetootmine ning tagada tulevastele põlvkondadele piisava puhta vee olemasolu, sest maailmal on ühiskondlik funktsioon, mida ei tohi ohustada kellegi isiklikud huvid.

Muld on inimtegevuse, sealhulgas linnade ja infrastruktuuride, looduse ja maastiku alustala. Mullakaitse on seetõttu otsustava tähtsusega meie kultuuripärandi ja loodusvarade säilimiseks.

Euroopa Komisjoni ettepanek ei ole siiski kõige sobilikum selle pooliku käsitlusviisi, pealesurutud tingimuste ning põllumajandusega arvestamata jätmise tõttu.

Euroopa Parlament on kõnealust ettepanekut märkimisväärselt muutnud, rakendades subsidiaarsuse põhimõtet, tunnustades põllumajanduse tähtsust, teatades, et „iga liikmesriik võib vastavalt kliimale, pinnase eripärasustele (...) otsustada riigis kehtiva ning mullaga seotud põllumajanduspoliitika üle“, ning tunnustades mullakaitse erinevaid lähenemisviise.

Sellest hoolimata sisaldab ettepanek aspekte, mille tõhususes kahtleme. Seetõttu jääme kõnealuses küsimuses erapooletuks.

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult – Pean mullakaitse raamdirektiivi väga oluliseks, sest pinnas on taastumatu loodusvara, mis on inimtegevuse ja ökosüsteemide säilimise jaoks elutähtis, eriti põhjusel, et kliimamuutus on üha murettekitavam küsimus ja mullakaitse ei kajastu veel Euroopa õigustikus.

Seetõttu toetan Gutiérrez-Cortines raportit ja hääletan kõigi esitatud muudatusettepanekute vastu, mis üritavad komisjoni ettepanekut tagasi lükata või tuntavalt nõrgestada.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE), kirjalikult – (PL) Esitatud raamdirektiiv ühendab õiguslikud meetmed mullakaitsepoliitika valdkonnas, mida käsitletakse üksnes killustatult jäätmekäitluse, pestitsiidide kasutamise ja keskkonnakaitse õigusaktides. Dokumendis tehakse ettepanek rakendada mullakaitsemeetmeid, et vältida kliimamuutustest tingitud pinnase halvenemist, kuid ka abinõusid, et parandada juba degradeerunud pinnase seisu.

Raamdirektiiv on vahend, mis võimaldab eelkõige võtta arvesse liikmesriikide pinnaseerinevusi arvesse võttes ning tagab meetmete paindlikku rakendamise. Selle eesmärke täidetakse juba praegu, kuid erinevatel tasanditel, sõltuvalt sellest, millised on eri liikmesriikide seadused. Teisest küljest on direktiiv hea võimalus nendele riikidele, kus puuduvad mullakaitse eeskirjad.

Sellest sõltuvalt on otsus määratleda reostunud pinnase mõiste üsna märkimisväärne, samuti Euroopa Liidu riikidele kohustuse panemine, et nad koostaksid reostunud pinnaste kohta riikliku nimekirja, mis on avalik ning mida uuendatakse iga viie aasta tagant. Lisaks on direktiiv lootustandev tänu klauslitele, mis viitavad kohustusele moodustada seitsme aasta jooksul pärast direktiivi jõustumist maaparandusstrateegia, mis sisaldab parandusabinõude eesmärke, finantseerimist ning esmatähtsate piirkondade identifitseerimist, mis vajavad iseäranis kaitset erosiooni, sooldumise ja hapestumise eest.

Tänan tähelepanu eest.

  Robert Goebbels (PSE), kirjalikult – Geoloogilised ja klimaatilised olud Euroopa Liidus erinevad riigiti väga palju ning tihti ka ühe riigi piires. Esineb umbes 300 erinevat liiki pinnast. Siiski peab Euroopa Komisjon korraldama mulla õiget kasutamist üle kogu Euroopa ja keskkonnakomisjon nõuab tegelikult selles valdkonnas veelgi rangemat ühtlust. Toetan subsidiaarsust ning olen vastu liigsele reguleerimisele. Seetõttu hääletasin selle raskesti aktsepteeritava ja mõttetu raporti vastu.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult – Mullakaitse raamdirektiivi jaoks ei ole mingit vajadust. Pinnase olukord varieerub liikmesriigiti. Direktiiviga hõlmatud probleemsed piirkonnad on riikliku tähtsusega ning saaksid parima lahenduse riiklikul tasemel. Esmatähtis mullakaitse tagatakse Euroopa Liidu ja riikide kehtivate seadustega.

Ettepanek põhjustab vaid rohkem bürokraatiat ning tekitab asjaoluliste osapoolte jaoks uusi keerulisi eeskirju. Üksikasjalike sätete kehtestamine ning keelitamine on Euroopa Liidu tüüpilised kavatsused, mis suurendavad kulusid ja tekitavad seoses ELi masinavärgiga viha. Mõned meist Rootsis kahtlevad, kas kõnealune direktiiv on kooskõlas Euroopa Liidu sooviga lihtsustada eeskirju ja tahavad, et Rootsi parlament vaatleks ettepanekut subsidiaarsuse põhimõtte valguses.

Seetõttu otsustasime kogu ettepaneku põhimõtteliselt tagasi lükata.

  Marian Harkin (ALDE), kirjalikult. − Muudatusettepanek 112: lükkan komisjoni ettepaneku tagasi, kuna mullakaitse raamdirektiiv tähendaks lihtsalt suuremat bürokraatiat ja eeskirjade dubleerimist, toomata kaasa mingit täiendavat mullakaitse paranemist. Ühise põllumajanduspoliitika, nagu ka keskkonnaalaste õigusaktide reformi raames, on ette nähtud hulganisti mullakaitsele kasutoovaid meetmeid.

  Christa Klaß (PPE-DE), kirjalikult. − Muld on eluliselt vajalik loodusvara. Kuna see on taastumatu ressurss, mängib see ülitähtsat rolli bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel, toorainete tekkekohana ning toitainete ja vee hoiukoha ja filtrina. Muld ei ületa riigipiire, samuti ei saa Euroopa Liit seda kuhugi nihutada. Mulla kaitsmine teenib eelkõige maaomanike huvisid ning kuulub seetõttu liikmesriikide kohustuste hulka. Subsidiaarsuse põhimõtte kõnealune tahk peab jääma puutumatuks.

Mis õigusega eirame senini Euroopas kehtinud õigusakte ja talumeeste pühendumust ning sätestame uued eeskirjad, mis kehtivad paralleelselt Euroopa direktiivide, riiklike seaduste ja nõuetele vastavuse eeskirjadega, mis käsitlevad otseselt või kaudselt mullakaitset. Euroopa Liidus juba kehtivad arvukad mullakaitset käsitlevad direktiivid ja eeskirjad, nagu näiteks nitraatide direktiiv, vee raamdirektiiv, saastekvootidega kauplemise direktiiv ning taimekaitsevahendite direktiiv.

Bürokraatlikud kohustused, mis võivad uue direktiivi kehtestamisega rõhuda liikmesriike ning talumehi, on ilmselgelt vastuolus meie ühiste püüdlusega kaotada bürokraatiat. Pealegi mõjutavad direktiivi eelnõus käsitletud ettevaatusabinõud põllumajandusseaduse kõiki tahke. Minu arvates on Euroopa mullakaitse direktiiv üleliigne ja tarbetu ning hääletasin selle ettepaneku vastu.

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. − (DE) Saastumatu pinnas on inimeste tervise ja rikkuse alustala. Seega peame seda kaitsma. Kahjuks ei või jääda rahule mulla praeguse olukorraga kõikjal Euroopa Liidus.

Sellegipoolest minnakse liiale sooviga kontrollida kõnealust küsimust isalikult ja bürokraatlikult Euroopa tasandil.

Pinnas, mida juba kaitsevad saastuse komplekse vältimise ja kontrolli direktiiv (rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni direktiiv) ning elupaikade direktiiv, ei rända ühest riigist teise, nagu me kõik eeldatavasti teame, kuigi sama ei saa öelda vee kohta, mis võib olla üks mullareostuse tegureid. Seda küsimust käsitletakse jällegi vee raamdirektiivis ning põhjavee direktiivis. Lisades nendele otsa veel mullakaitse direktiivi, on tulemuseks kattuvad õigusaktid ning kulukas bürokraatia, mida keegi ei taha.

Hoopis õigem on edendada avatud kooskõlastusmeetodit ning jagada kogemusi. Mullakaitse raamdirektiivi kehtestamine tähendaks vankri rakendamist hobuse ette. Miks peaksid riigid, kus juba kehtivad mullakaitse täiuslikud õigusnormid, kulutama palju aega ning raha, et kogu maa-ala uuesti läbi uurida võimalike riskipiirkondade tuvastamiseks.

Üritasin kõnealuse hääletuse raames algatada kahjude piiramist, kuid pean kahetsusega nentima, et see ei õnnestunud. Seega hääletasin raporti vastu. Tahan olla kindel, et julgen talunikele veel silma vaadata.

  David Martin (PSE), kirjalikult. – Koos kaasleiboristidest parlamendisaadikutega hääletasin ma kavandatud direktiivi vastu. Kuna me toetasime eile mullakaitse üldist teemastrateegiat, siis tundub mullakaitse direktiiv sel kujul ülereguleerimisena. See ei arvesta liikmesriikide olemasolevate ja hästitoimivate õigusaktidega.

  Mairead McGuinness (PPE-DE), kirjalikult. – Hoolimata vastuseisust mullasekaitse direktiivi ettepanekule, hääletasin ma lõpphääletusel raporti poolt.

Ma juba väljendasin oma vastuseisu niisugusele direktiivile mullakaitse teemastrateegia arutelus. Ma ei arva, et mullakaitse osas oleks veel täiendavaid õigusakte vaja. Meil on mullakaitse tagamiseks juba terve hulk õigusakte ja kuni need õigusaktid on täiesti jõus ja nende mõju täielikult analüüsitakse, ei ole minu meelest selles valdkonnas täiendavaid õigusakte vaja.

Raportööri esitatud muudatusettepanekud vähendavad siiski mõningal määral uue ettepaneku kattumist olemasolevate õigusaktidega ja see on tervitatav.

  Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikult. − Mullakaitse on väga tähtis, et vältida loodusliku mullasüsteemi hävimist, erosiooni, saastatust ja kuivamist. Seda tüüpi abinõudeta on võimatu kasvatada taimi tihedalt asustatud piirkondades, kus mulda kasutatakse suurel määral. Olen näinud paljudes Euroopa kohtades tühermaad, mis on nii looduse kui ka inimkasutuse mõistes kõlbmatu.

Eile hääletasin koos enamiku täiskoguga Prodi raporti poolt, mis kätkeb vajadust rakendada ennetavaid meetmeid pinnase kaitsmiseks.

Täna vaatleme, millised need meetmed võiksid olla. Kiidan heaks mõtte julgustada liikmesriike, kes ei ole veel vajalikke mullakaitsemeetmeid omaalgatuslikult võtnud, seda kiiremas korras tegema. Säärane nurjumine mõjutab lisaks nimetatud riigile ka selle naabreid, sest erosiooni tagajärjel tekib prahti, mille tõttu täituvad jõed mudaga ning hakkavad üle ujutama.

Kuid Euroopa Liidu eeskirjad ei tohi nende liikmesriikide jaoks tähendada portsu järjekordseid bürokraatlikke nõudeid ja tõkkeid, kes tulevad iseseisvalt juba niigi mullakaitsega edukalt toime. Kiidan heaks muudatusettepanekud, mille eesmärgiks on kehtestada võrdseid või rangemaid eeskirju. Kuid parlamendi suurima fraktsiooni poolt on vastutustundetu mullakaitsepaketti tagasi lükata, venitada või piirata viisil, nagu ta seda teeb.

  Robert Navarro (PSE), kirjalikult. – Hääletasin Gutiérrez-Cortinese raporti poolt, sest selles pakutakse välja positiivseid samme mulla kaitsmises ja säilitamises; kõnealuse taastumatu loodusvara säilitamine ja kvaliteet on meie jaoks eluliselt tähtsad, kui soovime toota piisavalt toitu ning tarbida puhast vett. Euroopa Parlament palus täpsemalt tuvastada reostunud piirkonnad, kus inimtegevuse tagajärjel sattunud ohtlikud ained kujutavad märkimisväärset ohtu tervisele ning ümbritsevale keskkonnale. Avalikustame kõnealuste piirkondade kohta riiklikud ja piirkondlikud nimestikud. Iga liikmesriik peab koostama lahendusstrateegiad, et piirata reostunud alade hulka, samuti julgustatakse neid kujundama jätkusuutliku põllumajanduse poliitikat, mille puhul on arvesse võetud kohaliku pinnase eriomaseid tunnuseid, et saaksime üheskoos hoida puhast mulda. Kõnealuse raporti vastuvõtmisega rõhutab Euroopa Parlament vajadust kaitsta loodusvarasid maailmas ning neid arukamalt kasutada.

  James Nicholson (PPE-DE), kirjalikult. − See on järjekordne näide kõik ühe mõõdupuuga lähenemisest, mis Euroopa Liidu liikmesriikide silmis halba valgusse asetab. Euroopa Liidus on enam kui 300 mullatüüpi, kuidas saab eeldada, et üksainus direktiiv hõlmab neid kõiki? See on suurepärane näide valdkonnast, kus me peaksime laskma liikmesriikidel nende mullatüüpidele vastavalt oma õigusaktid ise kindlaks määrata.

Väga kahetsusväärne, et vaatamata kõikvõimalikule tema käsutuses olevale teaduspädevusele on Euroopa Komisjon teinud õigusakti ettepaneku, mis jätab lihtsad teaduslikud faktid arvesse võtmata. Kui ühe ja sama suve jooksul kannatab Ühendkuningriik üleujutuste ja Kreeka kuumalaine all, on ilmselge, et nende ilmastikutingimuste mõju vastavates liikmesriikides on täiesti erinev. Kõnealuse ettepaneku ainus tegelik tagajärg on põllumajanduse veelgi enam bürokraatiasse uputamine ja sellele veelgi suuremate kulutuste pealesurumine. Masendav on, et jälle kord peab põllumajandusega tegelev elanikkond maksma kasutu ühtsuse tagaajamise eest.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Pooldan Cristina Gutiérrez-Cortinese raporti, mis julgustab kehtestama ühtset siduvat Euroopa mullakaitse strateegiat, vastuvõtmist täiskogus.

Mullakaitse on muutunud Euroopa Liidus esmatähtsaks küsimuseks, sest siinsed pinnased degradeeruvad üha rohkem. Selles võime süüdistada ohjeldamatut linnastumist, reostunud piirkondade arvu suurenemist (viimaste andmete järgi on neid juba üle 2 miljoni) ning viimase 50 aasta jooksul aset leidnud intensiivset maaharimist, mille puhul on liigselt kasutatud mürke ja nitraatväetiseid.

Neid 225 parlamendiliiget, kes hääletasid kõnealuse direktiivi vastu, ajendas minu arvates natsionalistlik fanatism või on nad tagatipuks kaotanud võime näha küsimust tavainimeste pilgu läbi. Euroopa saab teha oma panuse mulla kaitsmisesse, sest kõnealust küsimust käsitletakse vaid üheksa liikmesriigi õigusnormides.

Tahan lisada, et direktiiv jätab liikmesriikidele märkimisväärse otsusevabaduse ning teeb kohustuslikuks vaid kahe eesmärgi täitmise, mille saavutamiseks antakse palju aega: vastavalt 5 või 7 aasta jooksul pärast teksti ülevõtmist peavad liikmesriigid koostama nimestikud reostunud alade kohta ning võtma vastu riikliku lahendusstrateegia.

Minu arvates ei ole kahtlustki, et see austab paindlikkuse ja subsidiaarsuse põhimõtet!

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Mulle tundub, et ma hääletan selle raporti vastu, kuna minu meelest ei ole mullakaitseraamistikku vaja. Algselt hääletasin ma tagasilükkamise poolt, sest ma usun, et see küsimus tuleks jätta vastavalt lähimuspõhimõttele liikmesriikide otsustada.

Meie ees olev õigusakt on ebaproportsionaalne, omab vähe paindlikkust ja ainult kordab seda, mis on juba hõlmatud muude direktiividega. Ühelt poolt püüab see katta kõrbestumisega ja teiselt poolt pinnase puhastamisega seotud küsimusi, mis on muidugi lai haardeulatus, kuid kokkuvõttes ei ole selle raportiga kumbki valdkond piisavalt kaetud ja tekib hoopis küsimus, kuidas seda peaks rakendama.

Minu piirkonnas, kus kohalikud asutused püüavad pinnast taaskasutada muudaks see ettepanek kõik nii keeruliseks, et kogu ettevõtmise elujõulisus satuks küsimärgi alla.

Mul on kahju, aga minu meelest on see nigel ja tarbetu õigusakt ja ma hääletan selle vastu lootuses, et ma suudan talunikud, aiapidajad ja kohalikud asutused bürokraatlikust õudusunenäost päästa.

  Gabriele Stauner (PPE-DE), kirjalikult. − (DE) Ma ei nõustu mullakaitse raamdirektiiviga, sest see õõnestab subsidiaarsuse põhimõtet ning on seega Euroopa õigusaktina vastuvõetamatu. Kui Euroopa Parlament kiidab kõnealuse direktiivi heaks, pöördun valitsuse poole ning teen kõik endast oleneva, et Saksmaa Liitvabariik vaidlustaks käesoleva direktiivi Euroopa Liidu Kohtus.

  Jacques Toubon (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Nõustudes õiguskomisjoni otsusega, arvan, et komisjon kaldus kõnealuses küsimuses oma pädevusalast kõrvale ning Euroopa Liit ei pea liikmesriikide jaoks kehtestama uusi eeskirju, vaid see kuulub juba niigi iga riigi kohustuste hulka. Minu jaoks on tegemist kunstliku püüdega kehtestada samu eeskirju riikidele, millel on äärmiselt erinevad õigustraditsioonid ning keskkonnaolud. Seega peab komisjon ettepaneku uuesti üle vaatama ning tegema kindlaks valdkonnad, mille puhul on tõepoolest vaja Euroopa tasandi õigusakte.

  Thomas Ulmer (PPE-DE), kirjalikult. − (DE) Ma ei nõustu mullakaitse raamdirektiiviga, sest see õõnestab subsidiaarsuse põhimõtet ning ei sobi seega Euroopa seadusandlusesse. Kui Euroopa Parlament kiidab kõnealuse direktiivi heaks, pöördun valitsuse poole ning teen kõik endast oleneva, et Saksmaa Liitvabariik vaidlustaks käesoleva direktiivi Euroopa Liidu Kohtus.

- Raport: Berès (A6-0425/2007)

  Janusz Lewandowski (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Härra juhataja, Euroopa Parlamendile esitatud komisjoni ettepaneku põhjus peitub uues komiteemenetluses, mis suurendab märkimisväärselt Euroopa Parlamendi volitusi. Tegemist on kontrolliga regulatiivmenetlusega. Raportööri seisukoha järgi, mis väärib toetust, kehtib uus menetluskord eeskirjade kohta, mille puhul ei ole prospekti avaldamine, selle formaat ega kolmandate riikide võrdväärsus kohustuslik.

Sellest lähtus majandus- ja rahanduskomisjon plenaaristungi hääletusel esitatud muudatusettepanekutes. Arutlusel olev raport annab lisahoogu mõttele, mis käsitleb märkimisväärset edasiminekut Euroopa finants- ja aktsiaturgudel kehtivate eeskirjade harmoneerimisel, milleks on vajadus tekkinud üleilmastumise paljude armutute protsesside ning 1999. aasta finantsteenuseid käsitleva tegevuskava tõttu.

Samal ajal tõestab see asjaolu, et 1990ndate alguses toimiti Poola sugustes riikides õigesti, kus kapitalituru ülesehitus põhines Euroopa standarditel, mis lihtsustab praegu eeskirjade harmoneerimist üle Euroopa Liidu.

- Raport: Cashman (A6-0289/2007)

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) 2006. aastal võeti lõpuks ometi, pärast aastatepikkusi läbirääkimisi nõukogu, komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel vastu otsus, millega muudeti 1999. aasta otsust komisjoni rakendusvolituste kasutamise eeskirjade kohta.

Niisiis kehtestati kontrolliga regulatiivmenetlus üldmeetmete vastuvõtmiseks, mille eesmärk on muuta asutamislepingu artiklis 251 osutatud korras, st kaasotsustamismenetluse teel vastu võetud põhiakti väheolulisi sätteid (neid kustutades või täiendades).

Järelikult on tegemist uue komiteemenetlusega, mille peame lisama komisjoni koostatud nimekirja, mis sisaldab 25 vastu võetud ning kohandamist vajavat õigusakti, kaasa arvatud Schengeni piirieeskirju käsitlev kehtiv määrus.

Seetõttu pooldan raportöör Cashmani esitatud tehnilisi ettepanekuid Schengeni piirieeskirjade erilise olemuse arvessevõtmiseks, kuna selle kaudu areneb jätkuvalt Euroopa Liidu Schengeni normistik.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Schengeni normistik on erakordselt hell küsimus, mille puhul peame suutma hakkama saada mis tahes ettenägematute asjaoludega. Inimkaubandusega tegelevad organiseeritud jõugud otsivad pidevalt seaduslünki, mille kaudu Euroopa Liitu sisserändajatega üle ujutada. Seetõttu ei tohi Schengeni piirkonda ülepeakaela kiirustades laiendada. Enne peame tagama, et liikmesriigid on suutelised omaenda välispiire kaitsma. Kahtlen selles sügavalt ning seetõttu hääletasin härra Cachmani raporti vastu.

- Raport: Hegyi (A6-0292/2007)

  Hiltrud Breyer (Verts/ALE). - (DE) Härra juhataja, mina hääletasin Hegyi raporti poolt, sest oleme korduvalt kritiseerinud demokraatlike tavade puudumist geneetiliselt muundatud organismide valdkonnas.

Teame, et nõukogu või alaliste esindajate komitee on vaevu tegelenud otsustamisega GMOde lubamise poolt või vastu. Enam-vähem sama lugu on Euroopa Komisjoniga, kes on täitnud talle määratud riskihaldamise kohustusi, lubades GMOde kasutamist ümbritsevas keskkonnas, eirates Euroopa Liidu elanikkonna vastuseisu või hoolimata paljude liikmesriikide ja ekspertide kahtlustest. Me tohi lubada, et viimane sõna jääb Euroopa Komisjonile. Komisjoni otsuste üle teostab järelevalvet Euroopa Parlament.

Kuigi Hegyi raport liigub õiges suunas, nõudes parlamendile seoses GMOde lubamisega siduvat kaasotsustusmenetluse õigust, lükkame läbirääkimiste teel saavutatud kompromisskokkuleppe tagasi, sest see jätab ebademokraatliku komiteemenetluse jõusse. Olukorrale on tõepoolest vaid üks lahendus – anda Euroopa Parlamendile kaasotsustamisõigus kõikides valdkondades, mis on seotud GMOde lubamisega. Minu arvates on kahetsusväärne, et me ei ole kõnealusest hääletusest viimast võtnud ega haaranud kinni võimalusest lõpuks ometi avaldada survet seoses selle demokraatliku lüngaga.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Tehnogeneetika pikaajaline mõju on tõepoolest ikka veel välja selgitamata. Teadlaste arvamused on vastuolulised ning inimesed kardavad võimalikke ohte ja riske. Seetõttu peame rakendama ettevaatusabinõusid, kuid nende kasutamist põllumajanduses ei tohi nõuda.

Praegu kehtib direktiiv 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta. Kõnealune direktiiv hõlmab GMOde katselist laskmist ümbritsevasse keskkonda, teisisõnu nende viimist ümbritsevasse keskkonda katse-eesmärkidel (nt põldude testimine) ning turgudele (tooted, mis sisaldavad või koosnevad GMOdest), et kasutada neid põlluharimisel, importimiseks või tööstustoodetes.

Usume, et peame kehtestama laiaulatuslikuma kontrolli GMO tehnoloogia üle, vähemalt seoses menetlustega, milles Euroopa Parlamendil nüüd kaasrääkimisõigus on, kuid samuti rõhutame vajadust tegutseda ettevaatlikult nii põllumajanduse kui ka töödeldud toiduainete valdkonnas.

  Andreas Mölzer (ITS), kirjalikult. − (DE) 70% Euroopa elanikkonnast ei poolda geenitehnoloogiat. Austria inimesed kardavad rohkem toidus leiduvaid mürgiseid jääkaineid kui terrorirünnakuid või linnugrippi. Lisaks kahtlusele, et geneetiliselt muundatud organismid ning ebatavaliselt arvukad tervisehädad on omavahel seotud, leiab üha enam tõestust asjaolu, et geenitehnoloogia tõttu muutuvad põllulapid tühermaaks, tehes põlluharijad sõltuvaks suurtest rahvusvahelistest kontsernidest.

- Raport: Bradbourn (A6-0225/2007)

  Philip Bradbourn (PPE-DE), kirjalikult. − Konservatiivid hääletasid selle raporti poolt, aga avaldavad kahetsust lähenemisviisi pärast, mis nõukogu parlamentaarse menetluse käigus võttis. Raporti koostamise algstaadiumis avaldas tolleaegne nõukogu eesistujariik parlamendile lubamatut survet. Arvestades Euroopa Parlamendi rolli õigusaktide järelevalvajana leiame me, et see on vastuvõetamatu.

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Tegemist on äärmiselt olulise direktiiviga, käsitledes ühe suurenevat muret rahapesu pärast ning selle rolli rahvusvahelise kuritegevuse ning terrorismi rahastajana.

Seega peame ühenduse tasemel looma ühtsed eeskirjad, likvideerima seaduslüngad ning looma tasakaalu ühelt poolt siseturu kaitsmise kontrollimeetmete ja nõuete kehtestamise vajaduse ning teiselt poolt kapitali vaba liikumise vahel.

Toetan käesolevat algatust, mille eesmärk on uuendada direktiivi nr 2005/60/EÜ rahapesu kohta, iseäranis mis puutub artiklis 41 loetletud rakendusmeetmetesse.

Seega on siin tegemist kehtiva õigusakti ajakohastamisega seoses komiteemenetluse raames toimuva uue kontrolliga regulatiivmenetlusega.

Tänu sellele on Euroopa Parlamendil parem ülevaade komisjoni rakendusvolitustest.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Oleme otsustanud hääletada ettepaneku poolt. Rahvusvaheliste standardite kehtestamine ja järgimine on vajalik, et kõige üldisemas mõttes kaitsta finantssüsteemi kuritegevuse ning rahapesu eest, kuid samal ajal peavad liikmesriikides rakendatavad abinõud olema kooskõlas siseturu eekirjadega. Sellegipoolest on meile vastumeelne, et Euroopa Liit üritab terrorismi ettekäändel suurendada oma pädevust liikmesriikide arvelt. Terrorismi rahastamine moodustab rahapesusüsteemist imetillukese osa. Suuremad summad lähevad muud liiki hästikorraldatud kuritegevusse.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Esitatud ettepanek täiendab direktiivi 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta. Kõnealuse direktiiviga kehtestati komisjoni rakendusvolitustele selles valdkonnas tähtaeg.

Hiljuti otsustati komisjoni rakendusvolituste kõnealune tähtaeg tühistada, kuid Euroopa Parlamendil on endiselt õigus hoolikalt jälgida kaasotsustamismenetluse teel vastu võetud aktide rakendamist. Seega tuleb kõnealuse direktiivi mis tahes muudatusettepanekud eelnevalt esitada läbivaatamiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

See ei tähenda aga, et riikide parlamendid jäetakse õigusloomemenetlusest kõrvale või neile on lubatud vaid ühenduses heaks kiidetud direktiivide enda seadustesse ülevõtmine. Lisaks püüab „reformileping” end maksma panna, muutes justiits- ja siseküsimused aegamisi ühtseks poliitikaks, millega me loomulikult ei nõustu.

Lõpuks peame pöörama tähelepanu Euroopa Liidu ebakõlale, mis soodustab kapitali täielikku vaba liikumist ning maksuparadiisi, kuid samal ajal võitleb rahapesuga.

  Jeffrey Titford (IND/DEM), kirjalikult. − Selle õigusakti õigustus on ELi rahandussüsteemi kaitsmine rahapesu ja terroristide rahastamise eest. Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei püüaks niisugustes asjades alati rahvusvaheliselt koostööd teha, kuid ELil ei ole kaitsealast pädevust. Enamgi veel, kuna Euroopa Komisjon ei ole suutnud kolmeteistkümne aasta jooksul oma aruannetele heakskiitu saada, ei saa teda võtta organisatsioonina, kellel on mistahes pädevus rahandusasjades või kes on kohane organ rahandussüsteemi järelevalvet käsitleva õigusakti esitamiseks.

- Raport: Cavada (A6-0417/2007)

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh ja Inger Segelström (PSE), kirjalikult. − (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, hääletasime kõnealuse raporti poolt, sest usume, et inimeste teadmisi bensüülpiperasiini kohta on vaja suurendada ning ühtlasi peame selle sünteetilise narkootikumi suhtes rakendama kontrollmeetmeid ja kriminaalkaristusi. Seega hääletasime kõikide nende ettepanekute vastu, mille eesmärgiks on takistada kõnealuste kontrollmeetmete ja kriminaalkaristuste loomist, sest see on vastuolus ettevaatuspõhimõttega.

- Resolutsioon: Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid (B6-0437/2007)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) 2005. aastast alates peavad börsiettevõtted koostama konsolideeritud aastaaruandeid, mis on kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega. Kõnealused standardid koostas Londonis asuv eraühing (International Accounting Standards Committee Foundation / International Accounting Standards Board) ning lisati vastava määrusega seejärel ühenduse õigusaktidesse.

Hoolimata teatud reservatsioonidest, kiidetakse käesoleva resolutsiooniga heaks komisjoni ettepanek (millega muudetakse eespool nimetatud määrust), millega kinnitatakse raamatupidamisstandard (IFRS 8), mis on omakorda võetud Euroopa Liidu õigusnormidesse üle USA standarditest (SFAS 131).

See on vastuvõetav, nagu on resolutsioonis kirjas, kuigi komisjoni koostatud mõjuhinnangu puhul ei ole võetud piisavalt arvesse kasutajate huvisid ega väikeste või keskmise suurusega ettevõtete vajadusi, kes tegutsevad korraga mitmes Euroopa riigis või on paiksed.

Seetõttu me ei saa resolutsiooni toetada.

- Ühisresolutsioon: ELi ja Venemaa tippkohtumine (RC-B6-0434/2007)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE). - Härra president, mina soovisin selgitusi ELi ja Venemaa tippkohtumise hääletuste kohta. Mul on kahju, et mõned olulised lõiked on resolutsiooni lühendamise nimel segastel põhjustel ohvriks toodud ja loobutud pikemast, kuid tähtsaid küsimusi sisaldavast resolutsioonivariandist.

Ma arvan, et on oluline kutsuda komisjoni ja nõukogu üles tegema ühisalgatusi koos Venemaa valitsusega julgeoleku ja stabiilsuse tugevdamiseks ühises naabruses, arendades eelkõige dialoogi Ukraina ja Valgevene küsimustes ning tehes ühiseid jõupingutusi Mägi-Karabahhi, aga ka Moldova ja Gruusia külmutatud konfliktide lõplikuks lahendamiseks, nendele riikidele täielikku territoriaalset puutumatust garanteerides. Mis puutub Transnistriasse, tuleks sealt välja viia Venemaa relvajõud ja kui tarvis, asendada need rahvusvaheliste vaatlejatega.

  Jana Hybášková (PPE-DE). - (CS) Hääletasin meelega Euroopa Liidu ja Venemaa kümnenda tippkohtumise tulemusi käsitleva resolutsiooni ettepaneku vastu. KGB-režiim Venemaal tahab seaduslikuks muutuda. Keeldun nukuks hakkamast ning tunnen kõikide nende pärast häbi, kes oma võhiklusest ja argusest hakkavad Venemaa leludeks, iseäranis põhjusel, et saada teisejärgulisi majanduslikke eeliseid. Venemaa ei ole Euroopa partner. Vaidlen täiesti vastu arvamusele, et teeme Venemaaga Kosovo iseseisvuse tagamisel koostööd. Miks peame kõnealust partnerlust niivõrd oluliseks? Venemaa viskab jätkuvalt Tšetšeenia kohal helikopterist alla tšetšeenide surnukehi, hoiab vangis tuhandeid oponente, saadab ebaseaduslikult kohtu alla „teise Venemaa“ poliitikuid, ning hoiab Mihhail Hodorkovskit seadusvastaselt vangis. Kelle käest ja millal kuuleme tõde Anna Politkovskaja surma kohta? Millal lõpetab Venemaa inimõigusi kaitsvate aktivistide ähvardamise? Miks ei ole meid kunagi kutsutud vaatlema Venemaa parlamendivalimisi? Miks ei taha Putin meid, tema endi partnereid, Venemaale? Nad lihtsalt kannatavad meid välja nii Marokos kui Palestiinas.

Täiskogu peab enda partneriks kedagi, kes rikub solidaarsuse põhimõtet, aidates Poolal luua vabad ja võrdsed eksporditingimused. Venemaa hoiab meid pantvangis. Oleme iseenda halvimad vaenlased, kui jätame demokraatliku ja stabiilse Venemaa toetusest ilma, kuid avaldame poolehoidu hoopis salajasele režiimile. Lõppude lõpuks on meie riigil õigus vabalt panustada Euroopa julgeolekusse ning kaitsta seda Iraani võitlejate võimalike rünnakute eest. Kuidas saame paluda USA-l jätta oma poliitika ajamisega ohustamata Euroopa rahu, kui teeme Venemaale rohkem mööndusi, kui Iraani režiimi toetamine seda meilt eeldab. Käesoleva resolutsiooniga näitame oma reetlikke ja nõrku külgi. Meie, tšehhid, teame, et suhetes Venemaaga ei ole nõrkadel võimalustki midagi saavutada. Hääletan meelega käesoleva resolutsiooni vastu – kui mitte muudel põhjustel, siis kõikide nende Tšehhi poliitiliste vangide austuseks, kes hakkasid Vene opositsioonile vastu.

  Vytautas Landsbergis (PPE-DE). - Härra juhataja, pärast seda, kui ma hääletasin ELi ja Venemaa tippkohtumise resolutsiooni ettepaneku poolt, pean ma avaldama siiski kahetsust, et muudatusettepanek mille ma põhjenduspunktidesse esitasin, lükati raportööri poolt tagasi. Sellepärast tsiteerin ma seda praegu: „Võttes arvesse, et Vene Föderatsioon ei ole täitnud mistahes kohustusi, mis ta võttis endale 1996. aastal Euroopa Nõukoguga liitumisel ja kaks aastat tagasi ütles ka järsult lahti uuest juba allkirjastatud piirilepingust ELi liikmesriigi Eestiga, mille tulemusena on see lõik ELi ja Venemaa piirist kuni tänaseni reguleerimata, kusjuures Venemaa õigusaktid sisaldavad ikka veel agressiivseid seisukohti nagu see, mis puudutab Balti riikides toimuvate relvastatud operatsioonide käigus hukkunud või haavata saanud sõjaväelaste sotsiaalseid privileege või see, mis käsitleb välisriikide või nende osade Vene Föderatsiooniga liitumise menetlust“. Ma olen veendunud, et need seisukohad tulevad sellel täiskogul veel hiljem arutlusele.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Mina toetasin teatava vastumeelsusega kõnealust resolutsiooni. Venemaa ja tema riigipea Vladimir Putin on viimasel ajal mitmetes valdkondades, sealhulgas just energia küsimustes, näidanud üles paindumatust.

Küsimus, millesse ma siiski suhtun mõningase poolehoiuga on nende vastuseis USA ägedat tüli tekitanud kavale paigutada ELi raketikaitsekilp, mis on eeldatavalt mõeldud kaitseks Iraani äärmiselt vähetõenäolistest tuumalõhkepeadega kontinentidevahelistest ballistilistest rakettidest tuleneva ohu vastu, kuid mis samas kujutab endast ohtu Venemaa enda kaitsesüsteemidele.

Sellepärast on mul kahju, et muudatusettepanek 3, mille poolt ma hääletasin, häältega 242 poolt ja 362 vastu, tagasi lükati.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Euroopa Liidu ja Venemaa hiljutist tippkohtumist käsitleva resolutsiooni kohta on ju nii mõndagi öelda ning seetõttu toome vaid kindlad näited.

Näiteks, samas kui resolutsioonis libisetakse üle USA ametivõimude algatustest ning tõsisest pühendumusest püüda Euroopat uuesti militariseerida – NATO liikmete toetusel muide –, märgitakse selles, et „vene võimude ametlikud teadaanded“ ning „[...] asjakohatu ähvardus lõpetada Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingu täitmine on tekitanud tõsise mure rahu ja stabiilsuse säilitamise pärast Euroopas.“

Resolutsioonis rõhutatakse enam-vähem kõiki olulisis aspekte, nt asjaolu, et Venemaa lubas Euroopa Liidu ettevõtetel osta vene firmades strateegilist osalust, investeerimiskliima täiustamise vajalikkust Venemaal (Euroopa Liidu kõikide suuremate finantskontsernide suureks rõõmuks) ning võrdset ligipääsu turgudele, infrastruktuurile ja investeeringutele, põhinedes energiahartal.

Kooskõlas ülalmainitud näidetega avaldatakse resolutsioonis Venemaa Föderatsioonile jätkuvalt poliitilist survet ning otsitakse isegi võimalusi edendada vahelesekkumismeetmeid ning eiratakse venekeelse elanikkonna põhiõiguste järgmise vastuvõetamatut olukorda Lätis, kes kuulub Euroopa Liitu.

  Richard Howitt (PSE), kirjalikult. − Euroopa Parlamendi leiboristide partei toetab kõnealust resolutsiooni ja selle eesmärki seada Venemaaga sisse strateegiline koostöö, mis põhineks ühistel väärtustel, demokraatial ja inimõiguste austamisel. Eelkõige toetame me Venemaale tehtavat üleskutset anda positiivne panus püsiva poliitilise lahenduse saavutamiseks Kosovo küsimuses.

Me hääletasime muudatusettepaneku 3 poolt, kuna mistahes edasine tavarelvade või massihävitusrelvade paigutamine Euroopa pinnale on murettekitav ja me toetame USA ja Venemaa vaheliste kahepoolsete läbirääkimiste jätkumist selles küsimuses.

  Janusz Lewandowski (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Härra juhataja, Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine Mafras illustreerib muutust osapoolte vahelistes suhetes, mis said alguse 1990. aastatel, mil kirjutati alla partnerlus- ja koostöölepingule, mis lõpeb 2007. aastal. Kõnealuseid suhteid on mõjutanud kõige rohkem kolm järgmist tegurit.

Esiteks Euroopa Liidu laienemine, mis tähistab terve riikiderühma lõplikku vabanemist Venemaa mõjusfääri alt, millega endine impeerium ei taha leppida.

Teiseks president Putini autoritaarne poliitika, mis lükkab edasi Venemaa demokratiseerimise kulgu. Kuigi täiendavaid vastuolusid põhjustav inimõiguste rikkumine leiab Venemaal laialdast tunnustust ning on sealse majanduskorra aluseks, ei saa Euroopa Liit lihtsalt käed rüpes pealt vaadata.

Kolmandaks energiaturgude olukord, milletõttu on Gazpromi lihtsam kasutada poliitilistel eesmärkidel ning mis on teinud Euroopa riigid energia varustuskindluse küsimuses väga hellaks.

Arvestades ülalkirjeldatud teguritega, pakutakse Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni esitatud resolutsioonis Venemaa suunalise tasakaalustud kriitikat, mis annab diplomaatilise kliima soojenemise lootust, mida toetavad meie väärtustesüsteemi põhimõtted. Iseäranis peame pöörama tähelepanu inimõiguste tunnustamisele ning seda Venemaalt ka nõudma, mis on oluline just Poola jaoks, kelle põllumajandusetoodete ekspordikeeld Venemaa turgudele tekitas riigis ummiku, mis vaid kinnitab tagaigatsetud huvide ühtsuse vajadust Euroopa Liidu riikide ja Moskva vahelistes suhetes.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Mina hääletasin ELi ja Venemaa tippkohtumist puudutava resolutsiooni ühisettepaneku poolt, milles Euroopa Parlament kutsus muuhulgas Venemaa valitsust üles koos Euroopa Liiduga looma vajalikud tingimused ELi ja Venemaa vahelise uue partnerlus- ja koostöölepingu läbirääkimiste kiireks alustamiseks. Muud resolutsioonis kajastatud küsimused hõlmasid Venemaa ühinemist WTOga, inimõigusi Venemaal, investeerimisvõimalusi ja püsivat muret Euroopa tavarelvastuse lepingu takistamise pärast.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Berliini müüri langemise 18. aastapäev jõudis kätte pärast Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumist, mis leidis aset pärast arutelu toimumist käesoleva raporti üle, kuid enne selle hääletamisele panemist. Endine Ida-Euroopa on nüüd demokraatlik piirkond, milles kehtivad turumajanduse põhimõtted. Venemaal kehtivat korda jällegi ei saa kaugeltki pidada demokraatlikuks ega riiki ennast nimetada usaldusväärseks partneriks. Venemaa panus Kosovo, Kaukaasia, Kesk-Aasia, Ukraina, Moldova või Iraani tuumajõuküsimuse lahendamisesse on puudulik.

Samal nädalal esitas välissuhete teemal kohtunud ülemkogu raporti, millega teatas, et Venemaa ja Euroopa Liidu vahelisi suhteid dikteerivad venelased ning et Euroopa tegevus ei ole ühtne ega rajane strateegial ning mõnikord me ei suuda unustada nõukogudeaegseid mälestusi, kuid teinekord oleme jälle liiga pragmaatilised. Seejärel tehakse õiglane ettepanek, et Euroopa Liidu strateegia peab õhutama Venemaad tunnustama õigusriigi põhimõtet. Isegi kui sealne valitsuskord ei järgi liberaalse demokraatia tavasid, peab Venemaa käitumine olema prognoositav ja usaldusväärne ning Euroopal tuleb selle saavutamiseks kõvasti vaeva näha.

- Raport: Iturgaiz Angulo (A6-0392/2007)

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh ja Inger Segelström (PSE), kirjalikult. − (SV) Meie arvates on väga oluline luua õigus, mis lubab avalikustada teavet. Sõnavabaduse ja teabe avalikustamise õiguse rakendamiseks peavad ametiisikud olema võimelised andma teavet ning saama infot, kartmata kättemakse või surveavaldusi; neil on õigus jääda anonüümseks ning keelata igasugune uurimine, mis tähendab, et mis tahes ametivõimud ja muud riigiorganid ei tohi välja selgitada, kellelt mainitud teave pärineb, sest kõnealust tegevust kaitseb õigus, mis lubab teavet avalikustada.

  Proinsias De Rossa (PSE), kirjalikult. − Ma ei nõustu sugugi Atkinsi muudatusettepanekuga (muudatusettepanek 1 lõike 15 kohta) Carlos José Iturgaiz Angulo esitatud petitsioonikomisjoni raportile.

Ombudsmani eriaruanne puudutab Euroopa Pettustevastase Ameti väiteid ajakirjaniku suhtes, kes kajastas ameti poolt teostatavat uurimist härra van Buiteneni väidete osas.

Sõltumata sellest, kas härra van Buiteneni väited osutuvad õigeteks või valedeks, peaksime me kaitsma ajakirjaniku õigust kajastada üldhuvipakkuvaid teemasid, kaasa arvatud need ajakirjanikud, kes töötavad meie vaateid vähem pooldavate väljaannete juures.

Ombudsmani eriaruanne leidis, et Euroopa Pettustevastane Amet ei talitanud ajakirjanikku süüdistades õigesti. Petitsioonikomisjon oli nõus taotlema selles küsimuses omaalgatuslikku raportit, et avaldada ebaõige teguviisi omaksvõtmise osas Euroopa Pettustevastasele Ametile survet. Hääletades PPE-DE fraktsiooni muudatusettepaneku poolt, ei kaitse me oma tööd tegevate ajakirjanike sõltumatust ja ei toeta ei petitsioonikomisjoni ega ka ombudsmani tööd.