Istungi stenogramm

Kolmapäev, 14. november 2007 - Strasbourg

10. Euroopa naabruspoliitika arendamine – Olukord Gruusias (arutelu)

  Juhataja . – Järgmisena arutletakse teemal:

– väliskomisjoni nimel esitatud Raimon Obiols i Germà ja Charles Tannocki raport Euroopa naabruspoliitika tugevdamise kohta (2007/2088(INI)); ning

– nõukogu ja komisjoni avaldused Gruusia olukorra kohta.

  Raimon Obiols i Germà (PSE), raportöör. – (ES) Proua juhataja, võtsin selle raporti koostamisel üle kolleegi härra Beglitisi kaasraportööri rolli, kes kuulub nüüd Kreeka parlamenti, ning see tekitas minus pisut hirmu, kuid pean nentima, et olen tulemusega väga rahul. Eelkõige saavutasime eesmärgi tänu headele töösuhetele kaasraportööri härra Tannockiga, kuid samuti oli mul võimalus töötada koos äärmiselt asjatundlike assistentide ja ametnikega ning pealegi saavutasime raporti koostamisel täieliku üksmeele.

Samuti oli võimalik nõustuda pea kõikide muudatusettepanekutega, mida esitati üksmeelselt. Minu arvates võime tulemusega rahule jääda.

Käesolevas raportis toetatakse 2006. aasta detsembris esitatud komisjoni dokumenti, mis käsitleb Euroopa naabruspoliitika hindamist ning selle arengut tulevikus, ning olles jõudnud selles küsimuses üksmeelele, võime praegu öelda, et parlament ja komisjon on samal seisukohal, et Euroopa manner ja Vahemeri sõltuvad teineteisest ning neid ei saa eraldiseisvalt võtta, samuti ollakse ühisel arvamusel, et naabruspoliitika pakub uusi mooduseid luua uusi suhteid ja koostööd ühiskondade vahel, mis seisavad silmitsi samade proovikivide ja muredega, kuid ka suuremate võimalustega, mida pakub ühine edu.

Käesolevas raportis tuuakse välja mitu aspekti, tänu millele võib Euroopa naabruspoliitika muutuda nii tugevaks ja ambitsioonikaks kui võimalik. Tutvustan lühidalt neist viite:

Esiteks eristamise valdkonda kuuluv laiahaardelise poliitika põhimõte, milleks on eristamise põhimõte, mille puhul ei vaadelda Euroopa naabruspoliitikat kui standardset, mehhaanilist rutiini, vaid Euroopa Liidu saab korraldada suhteid naabritega, olles piisavalt paindlik, et reageerida edukalt erinevatele olukordadele.

Teiseks ida- ja lõunariikide vahelise tasakaalu idee. Me ei tohi pidada ühte poolt teisest paremaks ning peame olukorda kogu aeg tasakaalustatult suhtuma.

Kolmandaks idee tugevdada naabruspoliitika kaudu Euroopa-Vahemere piirkonna poliitika ülesehitust, millega puutusin käesoleva raporti koostamisel kõige lähedamalt kokku. Me ei soovi luua aukartust äratavaid strateegiaid, mis tuginevad peensusteni viimistletud liiga keerulisele raamistikule, vaid sünergiat, et Euroopa naabruspoliitika tugevdaks partnerluspoliitika üldstruktuuri või Euroopa-Vahemere piirkonna liitu.

Neljandaks idee liikuda koostöö tegemise lähenemisviisilt integreerimise lähenemisviisile kõikides valdkondades, kus see on võimalik. See võib tähendada, et eelseisvatel aastatel jagavad need sektorid, mis on selleks valmis, omavahel poliitikavaldkondi, et aidata kaasa vastastikuste heade suhete arengule ning sünergia loomisele valdkondades, nagu energia, transpordivõrgustikud, kultuuridevaheline dialoog, keskkond või haridus.

Lõpetuseks soovime kõnealusesse poliitikasse kaasata peale valitsuse ja parlamentaarsete asutuste ka võimalikult paljusid kodanikuühiskonna esindajaid, mida rohkem, seda uhkem.

Sel eesmärgil peab Euroopa naabruspoliitika tegelema teabeedastuse ja enese nähtavaks tegemise põhimuredega. Võiks isegi öelda, et kõikide olemasolevate strateegiatega, mis käsitlevad Euroopa suhteid naabritega.

Lõpetuseks soovin märkida, et praegu seisab naabruspoliitika koos härra Sarkozy esitatud ettepanekuga Vahemere liidu loomise kohta silmitsi eelkõige nähtavuse alase, ajaloolise väljakutsega. Kuulasime eile Prantsusmaa presidendi sõnavõttu, kes minu meelest esitas mõned väga positiivsed nüansid, teatades, et tema koostatud ettepanek Vahemere Liidu kohta ei jäta esiteks kedagi välja, teiseks on vaja see lisada Euroopa-Vahemere piirkonna poliitika alusaktidesse ning kolmandaks peab see proovima minna kõnealusest poliitikast veelgi kaugemale.

Nõustun täielikult ideega püüda lihtsustada Euroopa naabruspoliitika üldpoliitilist ja institutsioonilist raamistikku, eriti mis puutub Vahemere piirkonda.

  Charles Tannock (PPE-DE), raportöör. – Proua president, ka mina tahaksin tänada nii härra Beglitist, kellest on saanud Kreeka rahvasaadik kohalikus parlamendis ja tema järeltulijat härra Obiols i Germàt suurepärase fraktsioonideülese koostöö ja saavutatud konsensuse eest selle raporti kaasraportööridena.

See on täiesti enesestmõistetav, et kõigil on vaja häid naabreid. EL peab selles ebakindlas ja pidevalt muutuvas maailmas arendama välja heanaaberlikud turvalisusel, stabiilsusel ja vastastikusel heakäekäigul põhinevad suhted riikidega, kes on tema piiridel. Siiani on Euroopa naabruspoliitika osutunud väga väärtuslikuks vahendiks selles protsessis, luues sõprade ringi, mille eesmärgiks on kaubanduse, reisimise ja poliitilise koostöö edendamine, eriti terrorismi- ja inimkaubanduse vastases võitluses. Eriti olulised on muidugi meie ühised väärtused ning eelkõige meie peamiste prioriteetide demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste tugevdamine.

Ma pean komisjonile ütlema, et Euroopa naabruspoliitika kujundati välja veidi kiiresti. Võiks öelda, et kõikidele Vahemere lõunakalda ja Ida-Euroopa riikidele ning Lõuna-Kaukaasia riikidele mõeldud ühtne välispoliitika ei saa olla Euroopa Liidu jaoks püsiv. Meie raport tunnistab seda, et lähemas tulevikus jääb see ühtne poliitika ilmselt paika ja parlament võtab seda sellisena nagu see on.

Siiski on selge, et Moldova ei ole sama, mis Maroko. Euroopa lõunapiiril olevad riigid ei ole euroopalikud ja seetõttu ei ole neil mingeid väljavaateid saada Euroopa Liidu liikmeteks. Ida pool, mida hõlmab minu koostatud raporti osa, on minu meelest vähemalt kaks riiki – Ukraina ja Moldova – kes võivad Maastrichti lepingu artikli 49 kohaselt ühineda, kuna nad on kahtlemata euroopalikud riigid.

Viisarežiimi ja tagasivõtu lihtsustamise kokkulepped, Ukraina WTO liikmeks võtmine, mis loodetavasti juhtub järgmisel aastal, vabakaubandusleping ELiga, need kõik on Ukraina puhul kulgenud väga edukalt ja ma loodan, et need laienevad ka Moldovale ning kunagi ka Lõuna-Kaukaasia riikidele.

Minu meelest on idasuunalise naabruspoliitika eesmärk viisavaba liikumise tagamine.

Euroopa naabruspoliitika aitab kaasa nende riikide soovile siduda ennast tihedalt ELi institutsioonidega. Moldova puhul võib naabruspoliitikast kujuneda väga oluline tõukejõud Transnistria külmutatud konflikti lahendamisel. Igal juhul peavad need Ida-Euroopa naabruspoliitika riigid leidma nii nõukogult kui komisjonilt kinnitust selle kohta, et liikmelisus on nende jaoks lõpuks võimalik ja naabruspoliitika ei ole ainult viivitustaktika, et nende riikide liitumisambitsioone toita.

Raport tunnustab ka Valgevene rahva kannatusi ja selle maa demokraatlike jõudude vaprust. Me peame olema valmis Valgevene tagasitoomiseks naabruspoliitikasse ja tagama ka talle väljavaate liituda Euroopaga, kui Lukašenka režiim kokku variseb.

Raportis tehakse ettepanek arendada Euroopa Parlamendi ja idapoolsete naaberriikide vahel välja parlamentaarne ühisassamblee esialgse nimetusega EURO-NEST. Siin oleksid eeskujuks samalaadsed struktuurid mujal, nagu Euroopa - Vahemere piirkonna parlamentaarne assamblee, mis juba toimib, kujutades endast naabruspoliitika lõunapoolset parlamentaarse koostöö vormi, samuti Barcelona protsess ja veelgi kuulsam AKV assamblee. Ma olen täiesti veendunud, et EURO-NEST tugevdaks demokraatlikke institutsioone idapoolsetes naaberriikides. See kiirendaks Valgevene isolatsiooni lõppu ja annaks näiteks võimaluse Aserbaidžaani ja Armeenia parlamentidele läbi rääkida potentsiaalselt plahvatusohtliku külmutatud Mägi-Karabahhia konflikti osas, millest võib iga hetk uuesti sõda puhkeda, arvestades Aserbaidžaani valitsusele laekuvaid naftatulusid ja mõlemapoolset retoorikat nende jagamise küsimuses.

EL on muutunud ka liiga sõltuvaks Venemaa energiaressurssidest, millega seoses me kõik nõustume, et tuleb leida alternatiivsed allikad. Sellepärast tegi meie raport väliskomisjonis hääletusel olles, ettepaneku tulevikus Kasahstani tõenäolise toomise kohta naabruspoliitika riikide sekka. Kahjuks peab tunnistama, et suured fraktsioonid seda enam ei toeta ja homsel hääletusel ei lähe see tõenäoliselt läbi ning jäetakse raportist välja. See protsess oleks meile võimaldanud ligipääsu Kasahstani äärmiselt laialdaste loodusvarade juurde, samas kui EL oleks toetanud edasisi reforme selles geograafilises mõttes suures ilmalikus riigis, mis on meie jaoks strateegiliselt tähtis. Kui Hiina ja Venemaa tulevikus teineteisele lähenevad, mis minu arvamuse kohaselt kuulub nende kahe suurvõimu plaanidesse, siis mõistame me hukka selle päeva, kui me võtsime vastu ennatliku otsuse Kasahstan endast eemal hoida.

ISTUNGIT JUHATAB: MIGUEL ANGEL MARTÍNEZ MARTÍNEZ
Asepresident

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Härra juhataja, lugupeetud volinik, kes pühendas niivõrd palju aega, tööd, tähelepanu ning entusiasmi Euroopa naabruspoliitika loomiseks ja rakendamiseks, mille eest soovin teda iseäranis tänada. Tunnustan säärast panust, tööd ja püüdlusi ning aplodeerin sellele.

Daamid ja härrad, Euroopa naabruspoliitika, mida edaspidi lihtsalt lühendiga ENP nimetan, on Euroopa Liidu jaoks hädavajalik poliitika.

ENP on liidu liikmesriikide ja neid ümbritsevate riikide vaheliste suhete üks põhielemente. Stabiilsus, turvalisus ja areng on omavahel seotud protsessid. Peame tugevdama liidu ja selle ida- ning lõunanaabrite vahelisi suhteid, et ENP moodustaks ühtlasi nii üleilmse, eraldiseisva, kõikehõlmava, tasakaaluka kui ka sidusa poliitilise raamistiku. Hoolimata iga riigi ning ühiskonna erilisest olemusest ja omapärast, peame üheskoos seisma meie ühiste huvide eest ning astuma vastu väljakutsetele.

Asjaolu, et kavatseme ENPd tugevdada, tõestab juba iseenesest kõnealuse poliitika väärtusi, sest suvatseme tugevdada ning süvendada vaid edukaid poliitikaid. Sellegipoolest peame õigeks jätkata ENP tugevdamist ja kindlustamist. Sellest ajast peale, kui komisjon esitas eelmise aasta lõpus ettepanekud, on liikmesriigid jõudnud üldisele üksmeelele vajaduses tugevdada ENPd ning meetmetes, mida selle saavutamiseks rakendada tuleb. Seega soovin nõukogu nimel tänada kahte raportööri, härra Tannockit ja härra Obiols i Germàd suurepärase ja põhjaliku raporti koostamise eest.

Parlamendi arvamused on erakordselt olulised ja väärtuslikud iseäranis tugevamaks muudetud Euroopa naabruspoliitika rakendamisel, ning nendega arvestatakse edaspidistes tegevustes. Nagu teate, esitas eesistujariik Saksamaa eelmise aasta juunis vahearunde, mis käsitles ENP tugevdamist ning mille nõukogu ja ülemkogu heaks kiitsid. Juunis toimunud ülemkogul võeti ühtlasi vastu järeldused, mis kordasid ENP peamisi eesmärke. Esiteks kindlustab ENP strateegiat, mis põhineb partnerlusel ja koostööl. Meie eesmärgiks on aidata naabritel ennast kaasajaga kurssi viia ning reforme ellu viia. Mainitud eesmärgi saavutamiseks ning tugevdatud ENP tõhusa toimimise tagamiseks peavad kõik liikmesriigid eripartnerluse raames kõnealuseid poliitikatavasid järgima, et rakendada vajalikke reforme. Reformide ajakava kehtestamine Brüsselis ei ole parim viis tulemuste saavutamiseks, just seetõttu võtsime kuulda, mida partnerriigid tugevdatud ENPlt ootavad.

Teiseks on tegemist üleilmse, eraldiseisva, kõikehõlmava, tasakaaluka ja sidusa poliitilise raamistikuga. Liikmesriigid on nõus, et kõikidele partnerriikidele pakutakse võrdset võimalust luua tihedamaid sidemeid, säilitades ida ja lõuna vahel üleüldise tasakaalu.

Kolmandaks on erinev kohtlemine, mis sõltub kõnealuse poliitika iga abinõu rakendamisest ja toetamisest, jätkuvalt Euroopa Liidu ja selle naaberriikide vahelistes suhetes hädavajalik. ENP poliitiline raamistik peab nähtavasti jääma piisavalt paindlikuks, et arvestada iga partneri vajadustega sel määral, kuivõrd kõnealune riik soovib ja on valmis edu saavutama, rakendades kehtestatud reforme. Seega peame Euroopa Liidu toetusi sobitama veelgi rohkem partneri vajaduste ja eelistustega, nagu seda nähakse ette ka ENP tegevuskavas.

Viimasena tahan mainida, et Euroopa naabruspoliitika ja liidu laienemisprotsess on eraldi nähtused, seega ei mõista kõnealune poliitika kohut partnerriikide ja Euroopa Liidu vaheliste suhete arengu üle. ENPs osalemine võimaldab juba niigi polsterdada muutumisprotsesse meie partnerriikide kodanike huvides, ning seda käsitletakse Euroopa Liiduga ühinemise küsimusest lahus. Sellepärast peame olema ettevaatlikud, et vältida kahe erineva valdkonna segaminiajamist.

Euroopa Liidu lepingu artiklis 49 sätestatakse, et mis tahes riik Euroopas, kes austab õigusriigi põhimõtet, vabadust, demokraatiat, inimõigusi ja põhivabadusi, võib avaldada soovi saada Euroopa Liidu liikmeks. Kõiki taotlusi vaadatakse üle lepingus sätestatud korras.

Soovin jätkata ENP tugevdamise teemal. Nagu teate, on tugevdatud ENP üheks võtmeaspektiks Euroopa Liidu rahaliste ressursside kasutamine võimalikult tulutooval viisil. Asjaolu, et Euroopa uue naabrus- ja partnerlusvahendi raames eraldatakse rohkem rahalisi ressursse, näitab selgelt liidu suurenenud panust. Reformide soodustamiseks loodi valitsemistava rahastu, mis põhineb objektiivsel ja läbipaistval kapitalipaigutusel. Eelmainitud ressursse eraldatakse kõnealuse rahastu kaudu esimest korda juba sellel sügisel. Ka on edenenud töö ENP investeerimisrahastu loomiseks, selle rahastu eesmärk on täiustada liidu eelarvevahendite toimet ning aidata koondada peamisi finantsallikaid. Kõnealune uus mehhanism sobib suurepäraselt kokku juba kehtivate finantsvahenditega, iseäranis aga Euroopa-Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastuga.

Õigus- ja haldusreformi rakendamise ning institutsioonide väljaarendamise julgustamiseks ja toetamiseks plaanime järk-järgult avada ENP riikides ühenduse ameteid ja programme. Oleme kõnealuses valdkonnas saavutanud juba teataval määral edu. Komisjon peab läbirääkimisi protokollide üle, mis kehtestavad üldnormid esimeste ENP riikide osalemiseks eelmainitud ühenduse programmides. Ilmselt osalevad meetmes esimesena Iisrael, Maroko ja Ukraina.

Sooviksin esitada lõpetuseks mõned märkused selle kohta, mida peame tugevdatud ENP võtmeelementideks. Kõige esimesena peame mõistma, et kõnealuse poliitika üks olulisemaid koostisosi on majandustegevuste suurenenud lõimumine, mida peame saavutama laiaulatusliku vabakaubanduslepingu järkjärgulise rakendamisega. Säärastele läbirääkimistele eelmainitud lepingute üle peab aga eelnema partnerriikide lubamine Maailma Kaubandusorganisatsiooni.

Ühtlasi on vaja lihtsustada teatavate isikukategooriate liikumist partnerriide ja Euroopa Liidu vahel. Selge ja nähtava märgina liidu avatusest oma naabritele ning kooskõlas ühisele lähenemisviisile viisakorra küsimustes, sõlmisime Ukraina ja Moldovaga lihtsustatud viisakorra- ja tagasivõtulepingud. Ühtlasi arutleme viisanõuete lihtsustamist Ida-Euroopast pärit teatud isikukategooriate jaoks, et nad saaksid ENPga seotud sündmustest osa võtta, rajanedes samadel meetmetel, mida on kohaldatud alates 2003. aastast Euroopa-Vahemere piirkonna teatavate isikukategooriate suhtes.

Lõpetuseks soovin rääkida kohustusest, mille võtsime endale seoses Musta mere ja sealse piirkonna riikidega. Musta mere sünergiat käsitleva algatuse eesmärgiks on tugevdada koostööd kõnealuse regiooni riikide vahel ning süvendada suhteid Euroopa Liiduga. Üldjoontes seisab Euroopa naabruspoliitika nii liidu enda kui selle partnerriikide huvide eest. Nüüd on aeg muuta see veelgi ahvatlevamaks, tõhusamaks ja usaldusväärsemaks poliitikaks, mis tagab kõigi jaoks julgeoleku ning õitsengu.

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige − (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, hindan Euroopa naabruspoliitikat ning selle tugevdamist kui võtmestrateegiat, mille üle täna arutleme, ning soovin avaldada siirast tänu kahele raportöörile tõelisest olulise dokumendi koostamise eest, millele võime ENP arengu järgmises etapis kenasti tugineda.

Loomulikult tahame kasutada mainitud naabruspoliitikat stabiilsuse loomiseks ja reformide soodustamiseks. Kõnealuse poliitika edu on ülitähtis nii meie endi õitsengule, stabiilsusele ja julgeolekule kui ka naabrite omale, pidades silmas rahvusvahelisi väljakutseid, millega Euroopa vastamisi seisab. Just selles peitub asja tuum.

Ühtlasi tänan teid võtmeküsimuste käsitlemise eest raportis. Tegemist on iga riiki eraldi käsitleva poliitikaga, millel peab olema sidus poliitiline raamistik. Samuti on kõnealuse poliitika eesmärgiks tekitada konkreetse regiooni piires – ühelt poolt Musta mere sünergia, teiselt poolt Euroopa-Vahemere partnerlust. Tegemist on poliitikaga, mis põhineb vajadusel toetada teatud sektoreid. Nõnda on naabruspoliitika rakendamine ja tugevdamine meie jaoks kaheldamatult esmatähtis. Seega olen tänulik parlamendi toetuse eest, mis on kõnealuse poliitika elluviimiseks hädavajalik.

3. septembril aset leidnud Euroopa naabruspoliitika konverentsi tulemused näitavad samuti, et meie partnerid ja liikmesriigid on kehtestatud prioriteetidega igati nõus. Konverents kujunes tõeliselt edukaks, sest ENP kõik partnerid ja liikmesriigid koos erinevate ametivõimude ja kodanikuühiskonna esindajatega said päris esimest korda kokku. Selle käigus jõuti kindlale üksmeele naabruspoliitika esmatähtsate küsimuste suhtes, mis hõlmasid valdkondi majanduslikust integratsioonist inimeste suurema liikumiseni ning energiapoliitikast poliitilise koostööni.

Parlament võib etendada poliitilises koostöös iseäranis väljapaistvat ja olulist rolli ning loomulikult olete teie katalüsaatoriks demokraatia arendamisel, inimõiguste tagamisel ning reformide loomisel, mille tulemuseks on õigusriigi põhimõtte austamine, mida peame ülimalt oluliseks ning mis näitab kompassina naabruspoliitikale õiget suunda. Naabruspoliitika juba annab kindlapiirilisi tulemusi. Peame vaid järele mõtlema, kuivõrd on meie koostöö Ukrainaga muutunud ENP raamistikus tihedamaks pärast oranži revolutsiooni. Kõnealuses riigis toimusid juba teist korda vabad ja ausad valimised, mis kahtlemata tähendab edasiminekut. Loodan, et poliitiliste otsuste tegijad Kiievis suudavad säilitada viimastel aastatel sissesaadud hoo.

Samuti jätkame teiega koostöö tegemist suurte reformide rakendamisel, toetudes kindlalt ENP tegevuskavale. Läbirääkimised edenevad täiustatud kokkuleppe alusel, mille eesmärgiks, nagu teate, on lähendada Ukrainat võimalikult palju Euroopa Liidule.

Loomulikult jätkame Ukraina toetamist Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeks saamisel, eesmärgiga kehtestada laiaulatuslik vabakaubanduspiirkond. Nagu teate, sõlmisime Ukrainaga viisanõuete lihtsustamine lepingu ning loodame varsti sama saavutada ka Moldova Vabariigiga. Nimetatud lepingutega kaasneb ka tagasivõtulepingu sõlmimine.

Maroko on veel üks naabruspoliitikast innustunud riik ning kasutab seda nutikalt mootorina riigi kaasajastamisel, mis on täpselt see, mida soovisime näha. Oleme selgesõnaliselt kiitnud Maroko edasiminekut, mis põhineb üksikasjalikul siseriiklikul reformikaval, ning kõnealuse riigi uus lennundusleping ning Maroko ja Euroopa Liidu vaheline energiaalane tihe koostöö on head näited viljakandvast koostööst.

Alles eelmisel nädalal pidasin Rabatis läbirääkimisi ühise mõttevahetuse üle, millega tegime algust juulis, eesmärgiga täita Maroko soovi olla ENP raamistikuga rohkem seotud. Olen veendunud, et järgmise aasta teisel poolel suudame esitada õigeid ettepanekuid uute ja edumeelsete sidemete loomiseks.

Seega naabruspoliitika toimib, kuid nüüd peame uusi jõupingutusi rakendama, et seda veelgi paremaks, tõhusamaks ja laiahaardelisemaks muuta. Eelmise aasta detsembris esitas komisjon mitu soovitust ENP tugevdamiseks, mida nõukogu eesistuja on meile juba tutvustanud. Usun, et oleme astunud väga olulisi samme. Näiteks varem puudus meie idapartneritel piirkondlik dimensioon, kuid nüüd käivitasime ida jaoks spetsiaalselt koostatud eelmainitud Musta mere sünergia programmi. Nii saab ka ida selle, mis on lõunal tänu Euroopa-Vahemere piirkonna partnerlusele juba ammu olemas olnud. Esimene Musta mere sünergia raames kohtumine leiab aset 2008. aastal.

Ühtlasi oleme saavutanud edu, luues programme ja avades ühenduse esindusi naaberriikides. Samuti eraldame sel aastal esimest korda uuest juhtimisrahastust vahendeid, millega tõestame, et suudame pakkuda veel enamatki nendele partneritele, kes on agarad reformide elluviijad.

Enne aasta lõppu plaanime rajada naabruspoliitika investeerimisrahastu. Selle eemärgiks on aidata rahastada naabruspoliitikat vahenditega, mis ei kuulu meie tavaeelarvesse, eelkõige selleks, et finantseerida ulatuslikke projekte energia ja transpordi vallas.

Arvan, et oleme edukad, kuid praegu vajame teie ning liikmesriikide jätkuvat tuge, et olla võimeline astuma rohkem edusamme. Pean eelkõige silmas tihedamat majanduslikku lõimumist ning tõhusamat vabakaubandust meie partneritega, kelle jaoks lõimumine Euroopa Liidu siseturuga on otseloomulikult tohutu edasiminek. Seetõttu peame järk-järgult oma turu avama isegi nn ülitundlikele põllumajanduskaupadele ja teenustele, kuigi meie partneritel on mainitud konkurentsis teatud eeliseid. Seetõttu peame endalt küsima, kas oleme valmis säärast sammu astuma.

Teiseks pean silmas viisanõuete lihtsustamist, et hõlbustada erinevate riikide kodanike vahelist suhtlemist, mida ei saa enam edasi lükata. Kõnealuseid abinõusid saab tihtipeale rakendada juba kehtivate eeskirjade taustal, eeldusel et poliitikutel on piisavalt tahtmist leida kasutatav reguleerimisala. Seega peame jätkuvalt suurendama naabruspoliitika ulatust. See on aga omakorda seotud idapiiril asuvate partnerriikide nn külmunud lahkhelidega, mis takistavad rängalt naabrite edusamme reformide rakendamisel ning vahel ohustavad ka meie endi julgeolekut.

Seetõttu peab naabruspoliitika aitama luua õige kliima, et lahendada konflikte, nagu näiteks Lõuna-Kaukaasia konflikt.

Vahemere piirkonnas nõuan endiselt Lähis-Ida arengu edendamist, seda iseäranis Quarteti raamistikus. Loodan väga, et Annapolises aset leidva kohtumise ning sellele järgneva Pariisis toimuva annetajate nõupidamise tulemusel suudetakse teha tõelisi edusamme Lähis-Idas.

Ühtlasi oleme valmis aitama Lääne-Sahara konfliktiosalisi nende püüdlustes leida mainitud konfliktidele pikaajalisi lahendusi. Lähiajal keskendub naabruspoliitika rangelt praktilisele rakendamisele. Peame ennast kokku võtma, et säilitada ja tugevdada reformide arengut, mida oleme partneritel aidanud rakendada.

Järgmisel kuul võtab komisjon vastu järjekordse teatise naabruspoliitika kohta, milles käsitletakse abinõusid, mida Euroopa Liit peab rakendama, et saada 2008. aastal rohkem reaalseid tulemusi. Teiste sõnadega hõlmab mainitud teatis meie panuseid naabruspoliitikasse. Aprillis esitame iga riigi arengu kohta eraldi eduaruande, milles analüüsime valdkondi, kus naabrid võivad paremini rakendada ettenähtud tegevuskava.

Detsembri alguses peame arutlema mõningate oluliste küsimuste üle, nagu näiteks kas komisjon on tutvunud igale naaberriigi suutlikkuse ja eesmärkidega. Nagu juba mainisin, võime erinevaid käsitlusviise rakendades saavutada palju edu.

Mulle tundub, et siin on oluline ka vastutustunne ja riikide võimalused seda rakendada, samuti kodanikuühiskonna suuremat kaasamist poliitikasse, millele peaksime rohkem tähelepanu pöörana.

Tahan lisada paar tähelepanekut ka Gruusia olukorra kohta, mille üle oleme juba aru pidanud. Tahan üksnes lisada, et oleme väga mures hiljuti Gruusias aset leidnud sündmuste pärast. Meil on kahju, et Gruusia valitsus on kasutanud niivõrd palju ülemäärast jõudu, et meeleavaldusi laiali ajada ning sõltumatuid telejaamu sulgeda.

Usun, et meil on vaja sündmuste kohta sõltumatut uuringut. Oleme jätkuvalt mures riigis väljakuulutatud eriolukorra ja sõnavabadust kammitsevate piirangute pärast, sest põhiseaduslike õiguste kärpimine ning massiteabekeskuste sulgemine on üliranged abinõud, mis on vastuolus demokraatia väärtustega, millele põhinevad meie mõlemapoolsed suhted Gruusiaga, mida mainitud riik on tõotanud kaitsta. Seetõttu loodame, et ülalkirjeldatud meetmed lõpetatakse otsemaid.

Teisest küljest tervitan president Saakašvili otsust korraldada parlamendivalimiste päeval presidendivalimised ja referendumi, rahuldades sellega opositsiooni põhinõudeid. Loodan, et see aitab leevendada pingeid ning esitan kõikidele asjaosalistele palve hoida poliitilised arutlused demokraatia tavade raames ning tulla tänavakakluse juurest tagasi läbirääkimislaua taha. Ausate ja läbipaistvate valimiste jaoks vajame õigeid olusid.

Tahtsin veel seda lisada. Andke andeks, et minu sõnavõtt kestis tavalisest kauem, kuid kuna pean enda kohustuseks edendada mõtteviisi, et poliitika hõlmab inimesi, mõistate, et need teemad on mulle südamelähedased.

  Tunne Kelam (PPE-DE), regionaalarengukomisjoni arvamuse koostaja. – Härra juhataja, regionaalarengukomisjoni arvamuse kohaselt on tugevdatud Euroopa naabruspoliitika võtmeelemendiks eeskätt meie naaberriikide lähendamisel Euroopa väärtussüsteemile. Tõhus ja avatud naabruspoliitika peaks andma arvukalt impulsse majandus-, õigus- ja sotsiaalreformide läbiviimiseks ELiga piirnevates riikides. Naabruspoliitikat ei tohi käsitleda kui otseteed ELi. Sellepärast tuleb Euroopa Liidul rakendada tingimuste kehtestamise põhimõtet, mis peaks tagama töökindla mehhanismi selleks, et vastavalt meie partnerriikide valmisolekule ja edule edendada neis toimuvat majanduslike ja demokraatlike ümberkorralduste käiku.

Euroopa naabruspoliitika saab funktsioneerida ainult kahesuunalisena. Poliitilisel tasandil annab naabruspoliitika meile minu arvates suurepärase võimaluse süvendada regulaarset poliitilist dialoogi nende riikidega, kes soovivad oma välispoliitilisi seisukohti lähendada ELi seisukohtadele, nagu Ukraina, Moldova, Gruusia, Armeenia ja muud riigid.

Regionaalarengukomisjon rõhutab piiriüleste ja regioonidevaheliste koostööprogrammide tähtsust naabruspoliitika rakendamisel. Need programmid peaksid hõlmama lisaks majanduslikule ja keskkonnaalasele koostööle ka sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte.

Ma sooviksin rõhutada veel üht põhimõtet. Euroopa naabruspoliitika ei tohiks piirduda ainult valitsuste- ja institutsioonidevahelise koostööga. See peaks hõlmama ka kodanikuühiskonda ja edendama eeskätt rohujuure tasandil kontakte kodanike vahel, valitsusväliseid organisatsioone ja kohalikke asutusi. Seetõttu tuleks tõhusalt lihtsustada viisarežiimi kohaliku piiriliikluse ja kindlate elanikkonna sihtrühmade jaoks. Ühtlasi kutsume me komisjoni üles kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks välja töötama suunised, milles Euroopa naabruspoliitika edasise arengu huvides määratletakse nende konkreetne roll naabruspoliitika tegevuskavade elluviimisel.

Regionaalkomisjoni arvamuse kohaselt peaks Euroopa naabruspoliitika tegema koostööd looduskatastroofide ühisel ennetamisel ja nende tagajärgede likvideerimisel. Me toetame liikmesriike selle aspekti lisamisel piiriülestesse koostööprogrammidesse.

  Adina-Ioana Vălean (ALDE), kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamuse koostaja. – Härra president, meie naabrid vajavad Euroopa Liidult praegusel üleilmastumise ja ebakindluse ajastul selgeid märke. Nad tahavad kuulda, et me peame neid partneriteks. Nad tahavad kuulda, et me toetame neid nende üleminekul demokraatiale ja nende püüdlustes parema elu poole. Seetõttu ma tervitan komisjoni ettepanekut Euroopa naabruspoliitika tugevdamise kohta, mis annab meie partneritele uue tõuke reformide läbiviimiseks.

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamuse kujundajana tahan ma rõhutada naabruspoliitika tähtsust, mis aitab tugevdada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala meie piiride vahetus naabruses. Me ei saa lubada, et meie naabrid peavad üksi tegelema turvalisuse, organiseeritud kuritegevuse ja ebaseadusliku rände küsimustega. Tänapäeva maailmas on mistahes taolisel nähtusel ülemaailmne mõju ja need väljakutsed on ka meie väljakutsed. Naabruspoliitika on kokkuvõttes kõikidele kasulik. Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomine on nii ELi kui tema naabrite huvides ja kõigi meie kodanike huvides.

  Juhataja. − Minuni on jõudnud teave, et nõukogu eesistujat ei teavitatud asjaolust, et meil on käsil ühine arutelu Euroopa naabruspoliitika ja Gruusia olukorra üle.

Vahetades kõnemeest, anname härra Lobo Antunesele võimaluse võtta sõna teisena mainitud teemal.

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Ma tõepoolest ei mõista, miks hõlmab praegune arutelu korraga nii naabruspoliitikat kui Gruusiat. Meil ei ole kuigi palju aega enam, seetõttu ütlen väga ruttu, et eesistujariik, nagu te ilmselt ka teate, esitas 18. novembril ametliku teadaande, väljendades sügavat muret hiljutiste sündmuste pärast Gruusias, kutsudes asjaosalisi kahepoolsetele läbirääkimistele ning paludes leida lahendusi käimasolevale kriisile, mis ei astu üle demokraatiatavadest ega põhiõigustest, milleks on peamiselt sõnavabadus. Tahame rõhutada, et Gruusia valitsus peab ilmtingimata tegutsema usaldusväärselt seadusi järgides ning tegema kõik endast sõltuva, et tagada demokraatia põhimõtete austamist.

Meie arvates on põhjust käimasoleva olukorra pärast muret tunda, kuid tervitame Gruusia parlamendi otsust lükata erakorralise olukorra väljakuulutamine riigis 16. novembri, s.o ülehomse peale. Loodame, et tegu ei ole pelgalt teadaandega, vaid säärast teguviisi ka tegelikult rakendatakse.

Tegemist on olulise sammuga demokraatliku korra taastamiseks Gruusias, sest presidendivalimised kuulutati välja alles järgmiseks aastaks, mille jaoks peame tagama demokraatlikud tingimused, et eelmainitud valimised toimuksid loomulikul teel. Ühtlasi on meil hea meel, et ametivõimud ja opositsioon peavad läbirääkimisi.

Võin teile kinnitada, et nõukogu teeb Gruusiaga koostööd, et avaldada poliitilist ja diplomaatilist survet tavaseisundi kiireks taastamiseks. Meie eriesindaja tegeleb sellega ning viibib praegu Gruusias. Samuti võin teile kinnitada, et olukord Gruusias on üldasjade ja välissuhete nõukogu järgmise arutelu päevakorras. Umbes kolm nädalat tagasi juhatasin isiklikult assotsieerimisnõukogu istungit Euroopa Liidu ja Gruusia vahel, mille käigus pöörasin tähelepanu kõnealuse riigi majandusedule ning avaldasin lootust näha ka demokraatia arengut, mida igati pooldame.

Loodame siiralt, et praegune olukord Gruusias ei ole tagasisamm, sest see kahjustaks suurel määral nii poliitika kui majanduse arengut, mis meie teada olid lootustandvas seisundis. Eeldan, et inimesed ja ametivõimud Gruusias on sellest teadlikud. Tagasiminek ei ole isegi mõeldav ega seda ei tohi lubada.

  Jacek Saryusz-Wolski , fraktsiooni PPE-DE nimel. – (PL) Härra juhataja, lugupeetud volinik, minister, tahaksin pöörata tähelepanu meie kolleegide härra Tannocki ja härra Raimon Obiols i Germà koostatud suurepärase raporti ühele seisukohale. Just selles seisneb EURO-NESTi Parlamentaarse Assamblee mõte.

Raporti järgi on EURO-NESTi peamiseks eesmärgiks luua parlamentaarsel tasemel Euroopa Liidu sõprade ring ning neid ka omavahel sõpradeks teha. Tegemist on Euroopa Liidu täitevvõimuorganite sooviga, mis täiendab naabruspoliitikat. EURO-NEST kujutaks endast parlamentaarset foorumit teemade üle arutlemiseks, kogemuste vahetamiseks ning mitmepoolse koostöö tegemiseks. Selle eesmärgiks ei ole vaid tugevdada suhteid Euroopa Parlamendi ning Ukraina, Moldova, Aserbaidžaani. Armeenia ja Gruusia riiklike parlamentide või Valgevene demokraatia esindajate vahel. Meie jaoks on kõige olulisem tagada, et naabrid arendavad omavahel dialoogi, teevad koostööd, õpivad üksteist paremini tundma ja usaldama ning võtavad eeskujuks parimaid näiteid demokraatiast, sõnavabadusest ja inimõiguste austamisest.

EURO-NESTi ideed toetas enamik välisasjade ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni liikmeid. Loodan, et ka parlamendis jõutakse selles üksmeelele. Nüüd aga soovin pöörduda kolleegide poole liberaalide fraktsioonist, kes esitasid muudatusettepaneku nr 5, milles pandi ette asendada EURO-NEST juba olemasoleva organisatsiooniga PABSEC. Lubage mul öelda, et PABSEC, s.o Musta mere riikide majanduskoostöö parlamentaarne assamblee, täidab hoopis erisugust ülesannet. Euroopa Parlament ei etenda selles organisatsioonis mingit rolli. Tänan kolleege sotsialistlikust fraktsioonist mõistva suhtumise eest. Tänu kompromissettepanekule, millega asendatakse muudatusettepanek nr 11 ning rõhutatakse parema valitsusesisese koostöö tähtsust, on võimalik sedalaadi koostööd tõepoolest õigemini piiritleda.

Olen veendunud, et EURO-NEST annab täiendava tõuke suhete tugevdamisele idanaabritega ning täiendab Barcelona protsessi käigus ka vahekorda lõunanaabritega. Sellega anname teada, et võtame Euroopa Parlamendis naabreid tõsiselt, ning tõestame, et tahame tugevdada sidemeid idanaabritega, hoolimata sellest, milline on fraktsiooniline jagunemine.

  Marek Siwiec, fraktsiooni PSE nimel. – (PL) Proua juhataja, arutlusel olevas raportis käsitletakse mõningaid olulisi seisukohti väga heal ajal. Olukord nendes riikides, mida raportis mainitakse, pean eelkõige silmas idapiirkonda, on jõuline ning annab meile eeldatavasti palju uusi kogemusi. On hea tõdeda, et Euroopa institutsioonid – komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament – on üksmeelel, kajastades põhjust, miks kõnealused institutsioonid üldse loodigi. Selle eest soovin tänada volinikku ja ministrit, kuid samuti ka raportööre.

Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsioon toetab Euroopa naabruspoliitika arengut, st tugevdatud Euroopa naabruspoliitikat, eeldusel, et seda rakendatakse ettevaatlikult ja tõhusalt. Käesoleva raporti koostamisel vältisime mitu korda asjatuid vaidlusi. Hoidusime üsnagi rumalast diskussioonist teemal, kas olulisem on ajada naabruspoliitikat ida või lõunaga. Sama hästi võiksime küsida lapselt, kas ta armastab rohkem emmet või issit. Samuti hoidsime eemale arutlusest selle üle, kas Euroopa naabruspoliitikat saab ühtlasi rakendada ka Euroopa Liidu laiendamisel. Need on ebareaalsed dilemmad, milles raportis selgust tuuakse.

Euroopa naabruspoliitika võib olla tõhus, kui seda ühiselt rakendada. „Ühise“ all pean silmas, et kõnealust poliitikat rakendavad nii Euroopa Liit kui ka kõik asjahuvilised riigid. Loomulikult ei saa see kõikides riikides ühtemoodi olla, sest iga riik järgib demokraatiatavasid erinevalt ning on kõnealuse strateegia rakendamisest isemoodi huvitatud. Olete ju ise näinud, kui delikaatse küsimusega on tegemist, jälgides Gruusias aset leidvaid sündmusi, mille üle just aru pidasime. Võime olla rahul, et Ukrainas toimusid taaskord demokraatlikud valimised, kuid seda tuhmistab asjaolu, et tegemist oli juba teiste valimistega riigis kahe aasta jooksul. Seega on mainitud rahulolu pisut vastandlik. Mis puutub itta, siis meie strateegia on seotud piirkonnaga, mis on pidevalt intriigide küüsis, mille taga seisab avalikult või varjatult Vene Föderatsioon.

Korrates lõpetuseks ministri sõnu, on kõnealune poliitika edukas vaid siis, kui leitakse vajalikud ressursid, ajendutakse poliitilisest tahtest, rakendatakse tõhusaid tegevusi ning loobutakse naiivsusest, eriti mis puudutab uute institutsioonide loomist.

  Anneli Jäätteenmäki, fraktsiooni ALDE nimel. – (FI) Härra juhataja, naabruspoliitika on Euroopa Liidu välispoliitika jaoks esmatähtis küsimus. See kuulub laiema sihi hulka, mille eesmärk on edendada rahu, stabiilsust ja majanduslikku õitsengut. ENP rakendamine nõuab Euroopa Liidult suuri jõupingutusi, sest kõigi 27 liikmesriigi strateegilised eesmärgid peavad kokku sobima. Oluline on vältida ida-lääne vastandamist, kuigi on ilmselge, et liikmesriikide ja Euroopa Liidu eesmärgid ei lange koostööd tehes alati kokku.

Peame tegema koostööd kõikides valdkondades. Kuna kõik liikmesriigid koos 16 partnerriigiga on sellesse kaasatud, võivad inimesed suhtuda kõnealuse strateegia arengusse kahtlustavalt või ei mõisteta, kuidas saavad erinevad partnerriigid omavahel koostööd teha. Need kahtlused on mõistetavad. Ometi põhineb ENP tugevus asjaolul, et kõnealuse strateegia kaudu on Euroopa Liidul rohkem rahalisi ressursse partnerriigi aitamiseks, kui iga riigi eraldi käsitlemise puhul täiesti isesugusest vaatevinklist. Ühtlasi tagab ENP laiahaardeline käsitlusviis Euroopa Liidu strateegia sõltumatuse eesistujariigi piirkondlikest ja riiklikest eelistustest.

Minu fraktsioon toetab selgelt ENP arengut ning komisjoni esiletoodud võtmevaldkondi, milleks on majanduse lõimimine, inimeste liidusisene liikumine, energia (mille juurde tahame kohe kindlasti lisada kliimamuutuse) ning rahaline ja tehniline abi.

(Aplaus)

  Adam Bielan, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, Euroopa naabruspoliitika sai hoogu juurde koos Euroopa Liidu viimase laienemisega. Nüüd julgustatakse sellega naaberregioone tegema jõupingutusi, et püüelda Euroopa väärtuste poole. Kõnealuseid väärtusi omaks võtmata ei ole võimalik täita eesmärke, mis rahuldavad mõlema osapoole huvisid, s.o kestev julgeolek ja stabiilsus ning põhiväärtuste edendamine, nagu näiteks austus inimõiguste vastu ning täielik demokraatia.

Ühtlasi tasub Euroopa naabruspoliitika raames rõhutada mõningate riikide, nagu näiteks Ukraina, erilist tähendust ja identiteeti. Kõnealusel riigil peaks ENP raamistikku kaasatud riikide seas olema eriline positsioon ning teatud eeliseid, eeskätt tänu rollile, mida ta etendab Euroopa kultuuripärandi hoidjana, ning tänu selle ajaloolistele sidemetele teiste naaberriikidega. Ukrainale eeliste andmine on iseäranis oluline ka seetõttu, et kõnealune riik on pöördepunkt energiavarustuse stabiilsuse ja kindluse tagamisel terves Euroopa Liidus.

Ukraina küsimust ning talle tee sillutamist täieliku Euroopa Liidu liikmelisuseni peab seega individuaalselt kaalutlema, arvestades asjaolu, et Ukraina on Ida-Euroopa naabruskonnas Euroopa peamine partner.

  Marie Anne Isler Béguin, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Härra juhataja, kõigepealt tahan avaldada kahetsust ühendatud arutluse pärast, sest Gruusia kriis oleks pidanud üksi arutlusteemaks olema. Eelmisel nädalavahetusel saatis täiskogu president mind Gruusiasse. Jõudsin äsja tagasi ning oleksin tahtnud esitada sealsete sündmuste ning kohtumiste kohta raporti. Kaks minutit on selleks kahjuks liiga lühike aeg.

Kuid enne Gruusia teemaga alustamist tahan tervitada viimast riiki, keda Euroopa naabruspoolitika raamistikku kaasati, nimelt Mauritaaniat, kus viibisin hiljuti valimiste vaatlemisgrupi juhina.

Praeguseks on selge, et Gruusia kriis paneb Euroopa naabruspoliitika kohe kindlasti proovile. Kas kõnealune naabruspoliitika osutub tõepoolest kasulikuks? Gruusia olukorra taustal on selle küsimuse esitamine igati õigustatud.

Austatud kolleegid, võin teile öelda, et neli aastat pärast veretut rooside revolutsiooni on rahvas tõelisest šokeeritud vägivallast, mida meile põgusalt televisioonis kajastatakse. Kõnealune vägivald on suunatud Gruusia rahva vastu ning seda rakendati Imedi TV tegevuse lõpetamisel. Nad on šokis, sest ei mõista, mis ümberringi toimub.

Seetõttu olen komisjonile tänulik, kes nõudis Gruusia ametivõimudelt juurdluse korraldamist, mis kujutas endast sõltumatut ja läbipaistvat uuringut, sest inimesed tahavad täpselt teada, mis ja kuidas juhtus.

Külastasime kõnealust riiki ning loomulikult kirjeldati sealseid sündmusi kahtepidi: kuulsime opositsiooni versiooni ning võimuorganite varianti. Mõlemaid võib uskuma jääda ning ilmselgelt ongi olukorral kaks tahku, kuid inimesed nõuavad tõelist läbipaistvust. Nähtavasti peame meeles pidama, nagu kolleeg meile meelde tuletas, et Gruusia on haavatav, ning seda me juba teame, ning et Gruusia peab kogu aeg „vanema vennaga“ kokkuleppeid saavutama, kes pidevalt ootab võimalust teda alt tõmmata.

Kui Gruusia ametivõimud juhivad meie tähelepanu Venemaa kõikjalolekule, peame arvestama võimalike olukordadega, mis aset leiavad. Võime näiteks tuua viisanõuete hõlbustamise kokkuleppe Venemaaga, mis andis Abhaasiast ja Lõuna-Osseetiast pärit vene passi omavatele isikutele eeliseid, pannes Gruusia ebamugavasse olukorda, kuna ülalmainitud piirkonnad asuvad Gruusia territooriumil.

Lugupeetud volinik, teile ei tule see ju sugugi üllatusena. Lisaks riigis kehtestatud eriolukorra lõpetamisele peame nõudma sõna- ja pressivabaduse otsekohest taastamist ning loomulikult kinnitust, et riigis korraldatakse vabad ja läbipaistvad valimised. Gruusia on praegu võimeline ülalmainitud valimisi korraldama. Seda tõestasid eelmisel aastal toimunud läbipaistvad ja demokraatlikud kohalikud valimised, mis järgisid rahvusvahelisi eeskirju. Pöördun nõukogu poole, sest arvan, et olete olnud Gruusia ametivõimudega pisut range, ning teatan, et praegu on õige aeg näidata Euroopa naabruspoliitika kaudu, et võime osutuda vajalikuks. Peame grusiinidele näitama, et ENP eksisteerib õigustatult. Euroopa Liit ei tohi neid alt vedada. Just selle sõnumi peame otsusekindlalt Gruusia ametivõimudele saatma.

  Willy Meyer Pleite, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (ES) Härra juhataja, lugupeetud volinik ja minister, kõigepealt soovin tänada härra Tannockit ja härra Obiolsi käesoleva raporti esitamise eest ning pikemalt keerutamata teatada, et minu fraktsioon suhtub naabruspoliitika arengusse ning selle lähenemisviisi arvustavalt.

2004. aastal, mil loodi naabruspoliitika, mis rajanes peaasjalikult inimõiguste edendamisel, eriotstarbeliste tehniliste nõuannete jagamisel ning kaubanduse ja sisserändevoogude suuremal tasakaalul, nägime kindlaid lahendusi; ent pärast rahastusvahendite heaks kiitmist jätame oma tegevusega mulje, et oleme põhiliselt huvitatud vabakaubanduspiirkondade loomisest, vabakaubanduslepingute sõlmimisest ning paindumatu kontrolli rakendamisest sisserändevoogude üle, pööramata vähimatki tähelepanu inimõiguste edendamisele ning nõudele kõnealuseid õigusi austada.

Võime lääne ja lõuna kohta tuua kaks selget näidet, nimelt Sahara konflikt, mida proua Ferrero-Waldner juba mainis, ning lahkhelid Iisraeliga; teiste sõnadega vastutavad Maroko ja Iisraeli riik kahe konflikti eest: Lääne-Sahara okupeeritud piirkonnad ning lahkhelid Palestiinas.

Usun siiralt, et naabruspoliitika peab mainitud kahele riigile rangemaid nõudeid esitama, et kõnealused piirkonnad võtaksid lõplikult vastutuse nende konfliktide eest enda peale, mis lahendust leidmata kestab ühel juhul juba pea sada aastat ning teise puhul nelikümmend või viiskümmend aastat.

Sellest vaatenurgast lähenedes oleksime soovinud, et Euroopa Liit võtab naabruspoliitika kavandamisel nendes küsimustes rangema seisukoha.

  Gerard Batten, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Härra juhataja, kõnealune raport näitab selgelt, kuidas siinsel eurofiilsel poliitilisel eliidil puudub igasugune arusaam tegelikust olukorrast ja oma valijate soovidest.

Raportis tehakse ettepanek viisarežiimi kiireks muutmiseks, et liikumine ELi ja mõnede kolmandate riikide vahel muutuks lihtsamaks ja vähem tülikaks. Suurem osa Londoni elanikke ei oleks sellega nõus. Nad ei tahaks, et inimestel oleks veelgi lihtsam Inglismaale tulla, nad pigem soovivad, et see oleks keerulisem. Neile meeldiks, et me oleksime valivamad inimeste suhtes, keda me oma riiki kutsume, mitte ei laiendaks veelgi praegust avatud uste poliitikat.

Raport näeb ette Ukraina astumist ELi. Ukraina elanikkond on 46 miljonit ja Euroopa Liidu kodanikena on neil kõigil õigus sissesõiduks Inglismaale. Suurem osa minu valijatest ei taha, et Inglismaale sissesõidu õigus antakse veel miljonitele inimestele. Nad ei soovi veelgi massilisemat valimatut sisserännet Ida-Euroopast. Meil on Londonis juba piisavalt ringisebivaid sisserändajaid, kes ei maksa makse ja kellel ei ole kindlustust. Meil on küllaldaselt kurjategijaid, uimastikaupmehi, võltsijaid, inimkaubitsejaid ja seksiorje.

Teine selles raportis olev hullumeelne idee on üleskutse ELi naabruspoliitika parlamentaarse assamblee loomiseks. See oleks järjekordne poliitikute jututuba, kellel puudub kokkupuude reaalsusega ja kes mõtlevad välja üha rohkem mooduseid, kuidas maksumaksja raha raisata. Neile poliitikutele tuleks nende vaev muidugi korralikult tasuda.

See ei tohiks kedagi üllatada, et üks kõnealuse raporti autoritest on Briti Konservatiivse Partei liige, kes kodumaal esinevad euroskeptikutena, aga siin on entusiastlikud eurofiilid. Pole ime, et härra Tannock on kodumaal tuntud kui Ida-Euroopa saadik.

Ma olen nendele poliitikatele täiesti vastu, need kahjustavad minu valijate huve. See on ka põhjus, miks mind valitakse 2009. aastal Londonis tagasi, aga härra Tannock võib-olla mitte.

  Philip Claeys (NI). - Härra juhataja, raporti põhjenduses C kirjutatakse, et Euroopa naabruspoliitika „peab seisma liidu laienemisprotsessist lahus, samal aja kui kuulumine ENPsse ei takista idanaabreid, keda võib ilmselgelt Euroopa riikideks pidada, saada aja möödudes Euroopa Liidu liikmeks”. Mingil põhjusel ei kehti see Türgi kohta, kus olukord on sootuks vastupidine. Türgi ei ole kohe kindlasti Euroopa riik, ta ei kuulu Euroopa naabruspoliitikasse, kuid taotleb Euroopa Liidu liikmeks saamist.

Kunagi ei ole päris selge olnud, miks Türgit ENPsse ei kaasatud. Komisjon andis alguses põhjenduseks, et taotlejariigina ei olnud Türgi kaasamine sobiv. See on veider, sest muudel juhtudel on tehtud selgeks, et naabruspoliitika ja liidu laienemisprotsess peavad seisma teineteisest lahus. Türgi kohta kehtib ilmselgelt sui generis eeskiri.

Kardan, et kirjeldatud olukord on seotud ideoloogilise pimedusega. Isegi kui läbirääkimisi Türgi ühinemise üle peetakse niivõrd suure pühendumusega, peame kõnealuse riigi kaasama Euroopa naabruspoliitikasse, kas või ainult ettevaatusest. Kui oleksime ühinemiskõnelused ajutiselt katkestanud, nagu oleksime seda juba ammu pidanud tegema, haaraksid käimasolevad protsessid Türgi otse kehtivasse struktuuri. Kuid nii ei tehtud ning tulevikus on asjalood veelgi keerulisemad.

  Marek Siwiec (PSE). - (PL) Härra juhataja, avastasin pärast tänast hääletamist (võibolla olin ainus, kes seda tähele pani), et fraktsioon Identiteet, Traditsioon, Suveräänsus lakkas eksisteerimast ajal, mil parlamendi president selle teatavaks tegi. Kuid arutelude nimekirja järgi on kõnealune fraktsioon täitsa olemas. Niisiis olen segaduses, kes eksis: oli see härra McMillan-Scott, kes teatas, et kõnealune fraktsioon lakkas eksisteerimast või inimene, kes neid nimekirju koostab.

  Juhataja. − Härra Siwiec, elektroonilisi nimekirju ei ole veel uuendatud, kuid härra Claeys ei kõnelenud paar tundi tagasi eksisteerimise lõpetanud fraktsiooni nimel, vaid esines fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmena.

  Elmar Brok (PPE-DE). − (DE) Härra juhataja, lugupeetud volinik, nõukogu eesistuja, daamid ja härrad, mind hämmastavad härra Batteni sõnad, kes on pärit kosmopoliitilisest Ühendkuningriigist, kuid sellegipoolest teeb valedel oletustel põhinedes kitsarinnalist ja võõravaenulikku propagandat. Sellel ei ole midagi pistmist tema suurepärase riigi uhkete traditsioonidega.

Nüüd, kui astume pärast 12 riigi ühinemist kindlamasse arengujärku, on naabruspoliitikast saanud Euroopa Liidu välispoliitika peamine vahend. Seetõttu on oluline rakendada ENPd otstarbekalt ja koondatud viisil ning mõningates valdkondades on see tõepoolest meil juba õnnestunud.

Nagu volinik Ferrero-Waldner juba mainis, on meil naabruspoliitika näol olemas tugev vahend, et osaleda aktiivselt Lähis-Ida konflikti lahendamisel. Usun, et Gruusias tekkinud pingete ülikiire leevendamine ning asjaolu, et õige pea korraldatakse kõnealuses riigis värsked valimised, on osaliselt seotud Euroopa strateegiate ning naabruspoliitikaga. Seega oleme õigel teel. Kõnealuse poliitika kaudu saame iseenda huvide eest seista, luua sidemeid, teenida partnerite huve ning edendada inimõigusi ja demokraatia arengut.

Lugupeetud volinik, nagu näha, suudame leida viisi inimõiguste ja demokraatia edendamiseks ka Valgevene olukorras, mida naabruspoliitika veel vajalikul määral ei mõjuta. Minu jaoks on see huvipakkuv ning peaksime niivõrd olulist tegevust kordama ka järgmisel aastal.

Meil on ida- ning lõunapoolne naabruspoliitika. Mõlemad on võrdselt tähtsad, kuid nende rakendamiseks ei pea alati kasutama samu meetodeid, sest idapoolne naabruspoliitika käsitleb olukorda Euroopas üldisest vaatenurgast, mis tähendab, et vahel võivad protsessid erinevatelt lävepakkudelt algust saada ning teatud määral võivad nende väljavaated erineda. Strateegia, mis peab tegelema assotsieerimislepingute, partnerluse ja koostöölepingutega ning aitama Ukraina sugusel riigil saada Maailma Kaubandusorganisatsiooni ning seejärel luua vabakaubanduspiirkond, liikudes kindla arengu suunas, on minu arvates väga oluline abinõu edu tagamiseks.

Tegemist on ühiskohustusi kehtestava strateegiaga. Asi ei seisne Kesk-Euroopa liikmesriikides, kes vaatavad üksisilmi ida poole või lõunaeurooplastes, kelle pilgud on suunatud lõunasse, vaid kogu Euroopa Ühendus vastutab mõlema osapoole eest. Seetõttu ei poolda ma Vahemere Liidu loomist. Pigem tahaksin näha hispaanlasi ja prantslasi koostöös Ukrainaga ning Rootsi ja Saksamaa huvi Maroko vastu. Meie strateegia peab olema just selline, mitte jagama Euroopa Liitu uuesti osadeks.

(Aplaus)

ISTUNGIT JUHATAB: MANUEL ANTÓNIO DOS SANTOS
Asepresident

  Jan Marinus Wiersma (PSE). - (NL) Härra juhataja, lubage mul ennastsalgavalt anda oma fraktsiooni nimel vastukaja Elmar Broki palvele, mis meile kõigile esitati. See näitab kuivõrd oluline on naabruspoliitika Euroopa Liidu välistegevuse jaoks. Tervitame ENP tugevdamise plaani, kuid see ei tähenda, et ENP on lõpetatud peatükk. Euroopa Liit peab jätkuvalt otsima võimalusi strateegia tõhustamiseks.

Nõustun teiste sõnavõtjatega, et erinev kohtlemine on naabruspoliitika edu saladus. ENP kehtib tohutus piirkonnas, mis ulatub Marokost Ukrainani. Euroopa ei mõjuta kõiki neid riike võrdväärselt, samuti ei olda igas riigis Euroopast ühtmoodi vaimustatud. ENP raames peab Euroopa Liit pakkuma partnerriikidele koostöölepinguid, mis vastavad kõige paremini nende ootustele. Arvame, et ülalmainitud tegevus peab komisjoni töös olema esmatähtis.

Gruusia püüdlused Euroopa poole erinevad Aserbaidžaani taotlustest. Tuneesia ei ole Euroopa Liidu jaoks sugugi niivõrd oluline kui Ukraina ning Liibanon ei oma liidu jaoks sama palju kaalu kui Maroko. Niisiis peame iga riiki eraldi käsitlema.

Peame pöörama tähelepanu nendele riikidele, kus ENP peamise eesmärgi saavutamine, s.o naaberriikide tihedam sidumine Euroopaga, tundub kõige reaalsem.

Ühtlasi käsitletakse raportis ENP riikide idanaabreid. Meie arvates on hea mõte töötada selle nimel, et luua hiljuti vastu võetud Kesk-Aasia strateegia raames kõnealuse piirkonna riikidega tugevaid sidemeid. Seda tehes toetub Euroopa Liit kohe kindlasti naabruspoliitika kogemusele.

Sellegipoolest oleme vastu kõnealuse piirkonna riikide kaasamisele ENPsse. Õigem on keskenduda sidusa lähenemisviisi loomisele Kesk-Aasia jaoks, kui lohistada teatud riike ENPsse.

Lõpetuseks lubage öelda, et parlamentaarne koostöö ENP idariikidega on kasulik vaid juhul, kui samal ajal tehakse mitmepoolset koostööd nimetatud regioonide valitsustega. Kui loome parlamentaarse assamblee, peab eksisteerima ka ministrite assamblee, nagu teisteski piirkondades, kus oleme loonud sedalaadi asutusi. Meie arvates või selline parlament eksisteerida vaid juhul, kui nõukogu ja komisjon loovad sarnase valitsustevahelise institutsiooni.

  Lydie Polfer (ALDE) . – Härra juhataja, Lõuna-Kaukaasia teema raportöörina kasutan juhust, et jagada Tannocki ja Obiols I Germà raportist, mille suurepärase koostamise eest neid õnnitlen, lähtuvalt muljet, mis mul jäi olukorrast Gruusias, kui külastasin kõnealust riiki 5. novembril, mis oli meeleavalduste kõrgpunkt.

Minu arvates on tegemist äärmiselt keerulise olukorraga. Ühest küljest avaldavad muljet suured reformid, iseäranis majanduse areng ning võitlus korruptsiooni vastu; teisest küljest peame arvestama väga keerulise olukorraga ühiskonnas, kus paljud inimesed on tööta ning kolmandik elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri.

Kõige rohkem hakkab silma äärmiselt pingeline ning isegi agressiivne meeleolu poliitikas, sest opositsioon esitab presidendile väga ränke süüdistusi, millele avalikkus reageerib ja mis tõstatab veelgi rohkem küsimusi. Valitsus vastab korduvalt välisele, st Venemaa, sekkumisele viitamisega, ühtlasi pannakse kokku videolõik, mis neid väiteid toetavad. 7. novembril aset leidnud sündmused – eriolukorra väljakuulutamine riigis, karmikäelise politsei vägivallatsemine meeleavaldajate peal ning telejaama sulgemine – vaid rõhutavad olukorra murettekitavat iseloomu. Loomulikult ei sobi säärane lahingutegevus kokku Euroopa traditsiooniliste väärtustega, mis põhinevad võrdsusel seaduste ees ning põhiõigustel. Peame seda Gruusiale ka selgeks tegema.

Peame lootma, et 5. jaanuaril toimuvad presidendivalimised toovad sealses poliitikas esikohale jällegi demokraatliku debati. Grusiinid peavad ise otsustama, mis on kuulujutt ja mis tegelikkus, kas keskenduda pettumustele või minna edasi uute väljakutsete lahendamisega. Ent meie kohustus on neid julgustada ning aidata korraldada üdini demokraatlikke ja õigesti suunatud valimisi, milles oleks järgitud rahvusvahelisi eeskirju. Kaalul on Gruusia demokraatia usaldusväärsus ja stabiilsus.

  Inese Vaidere (UEN). – Daamid ja härrad, Gruusia on pärast rooside revolutsiooni näidanud, et soovib järgida Euroopa väärtusi. Kõnealune riik ootas meilt mõistvat ja osavõtlikku suhtumist. Kahjuks me täiesti eirasime seda. Avaldasin eelmisel aastal arvamust, et SRÜ rahuvalvajad tuleb asendada rahvusvaheliste rahuvalvajatega. Soovitasin uurida, kas Venemaa toimis seadusjärgselt, jagades Abhaasia ja Lõuna-Osseetia elanikele kätte vene passid, mis tekitas ärevust Gruusia kodanike seas. Tegin komisjonile ja nõukogule ettepaneku hõlbustada viisanõudeid Gruusia puhul võrdväärselt Venemaaga. Kuid need palved läksid vaid kurtidele kõrvadele ning selline hoolimatus on praegusele olukorrale palju kaasa aidanud. Demokraatiatavadeni jõudmise ning reformide täideviimisega kaasnevad tihtipeale sisepoliitilised kriisid, iseäranis olukorras, kus mainitud konflikte õhutab suur naaberriik. Euroopa Liit peab Gruusia palveid kuulda võtma ning näitama üles ühtekuuluvust nii tegude kui sõnadega. Tänan teid.

  Tobias Pflüger (GUE/NGL). - Härra juhataja, Euroopa naabruspoliitika ametlik eesmärk on luua Euroopa Liidu ümber tsiteerin „stabiilsete ja sõbralike riikide ring“. Selle peale kulutatakse väga palju raha: 12 miljardit eurot ajavahemikus 2007–2013. Milleks? Oleme palju kõnelenud inimõigustest, kuid tegelikult püüdleb Euroopa Liit ju isiklike eesmärkide poole. Näiteks arutleme vabakaubanduspiirkonna kehtestamise üle. Lubage mul küsida, kes sellest kasu saab.

Ühtlasi oleme palju kuulnud piiride kaitsmisest ja kontrolli rakendamisest sisserände üle. Raportis öeldakse täpselt, lubage mul taaskord tsiteerida, et parlament „rõhutab vajadust täiustada ENP-sse kaasatud riikide jõudlust, et juhtida sisserändevoogusid, võidelda tulemuslikult seadusevastase migratsiooniga, ... tugevdada koostööd võitluses ... terrorismi vastu (ning) toetada naaberriikide kaastegevust Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuris (Frontex) ning Euroopa Politseiametis (Europol)“. Me ei toeta ülalmainitud seisukohti, seega hääletab meie fraktsioon käesoleva raporti vastu, nagu juba mainis kolleeg Willy Meyer-Pleite.

  Bastiaan Belder (IND/DEM). - (NL) Härra juhataja, komisjoni kohustused Iisraeli riigi ees Euroopa naabruspoliitika raames on mulle südamelähedane küsimus. Veel eile tõestas komisjon oma pühendumust väljapaistva saadiku dr Andreas Eldina näol.

Lugupeetud volinik, jätkake samas vaimus! Minuga on samal arvamusel ka kaasraportöör Tannock ning Iisraeli delegatsiooni esimees proua Hybášková.

Pean veel esitama ühe kiireloomulise küsimuse. Milliseid konkreetseid uusi võimalusi näeb volinik Euroopa naabruspoliitika tugevdamiseks seoses Iisraeliga, arvestades juudiriigi kõrgelt arenenud poliitikat ning majandust. Ehk on kokkuvõttes ikkagi õigem siinkohal eristada Euroopa naabruspoliitikasse kaasatud riike. Minu arvates küll. Tõepoolest!

  Francisco José Millán Mon (PPE-DE). - (ES) Härra juhataja, meie naabrite jaoks on väga oluline moodustada majanduslikult heal järjel stabiilsete ja rahumeelsete riikide ring, kus valitsetakse demokraatliku mudeli järgi ning austatakse täielikult põhiõigusi.

Mainitud seisukoht peab olema Euroopa naabruspoliitika põhieelduseks, mis julgustab meie naabreid ning aitab neil korraldada vajalikke reforme ülalmainitud väärtuste praktiliseks toimimiseks.

Poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed reformid moodustavad minu arvates homme hääletusele minevast raportist ülitähtsa osa.

Teiseks peab naabruspoliitika arvestama igale riigi omapäraga. Eri mandritel paiknevaid riike peab samas võrdselt kohtlema. Naabrid on ju naabrid. Just seda on oluline mõista. Asjaolu, et mõned neist on ühtlasi ka eurooplased, võib mõjutada kõnealuste riikide võimalust ühineda Euroopa Liiduga, kuid kohe kindlasti mitte naabruspoliitika eesmärke. Tegemist on üldise seisukohaga, millega nõustun, sest teeksime vea, kui kitsendaksime ühtede riikide õigusi, andes neid teistele jällegi juurde.

Ei ole olemas esimese ja teise järgu naabruspoliitikat. Vahemere lõunakaldal paiknevad naabrid on avaldanud kartust, et Euroopa Liidu kasvamine 27 riigiks võib põhjustada nende jaoks teatud määral väljajäämist liidu laienenud tegevusalast. Ida-Euroopat ning Kaukaasiat eelisjärjekorda seadev naabruspoliitika õhutab neid kartusi veelgi enam.

Lõunapoolsed vahemereriigid on liiduga väga vanade sidemete kaudu seotud. Nad on meie jaoks julgeoleku, sisserände ja energia põhivaldkondades hädavajalikud. Nagu teame, on paljudel liikmesriikidel kõnealuste riikidega väga tugevad ajaloolised, poliitilised, inimestevahelised, kultuuri- ning majanduslikud sidemed.

See ongi minu sõnavõtu teine tähtis seisukoht. Me ei tohi naabruspoliitika raames eristada eurooplasi ja muulasi. Korrates härra Broki mõtet, peab kõnealune poliitika olema jagatud vastutus.

Härra juhataja, varasemate arvamuste kohta tahan mainida, et ma ei kahtle raporti lõikes 2, milles käsitletakse ENP geograafilise ulatuse tähendusrikkust Lisaks ei oleks mina jaganud raportit kahte ossa, millest üks käsitleb Euroopa, teine Vahemere piirkonna naabreid. Ühtne dokument oleks parem olnud.

Lõpetuseks õnnitlen härra Tannockit ja härra Obiolsi.

  Hannes Swoboda (PSE). - (DE) Härra juhataja, küsimus on selles, kas sündmuste käik Gruusias tähistab naabruspoliitika läbikukkumist. Minu arvates siiski mitte. Sealne olukord viitab hoopis vajadusele laiendada naabruspoliitika kandepinda, sest nägime paljude sealsete sündmuste käekäiku ette. Tegelikult on Gruusia rooside revolutsiooni ja usaldusväärsust tuhmistanud vaid need mõned lähikuudel ja -aastatel tehtud head autoritaarsed otsused, millega õõnestati kohtusüsteemi volitusi.

Liidame sellele olukorra ühiskonnas ning saamegi tulemuseks hiljutise rahulolematuse, kuid loodan, et oleme nüüd piisavalt tugevad, et koos president Saakašviliga tagada kahekõne algus ning läbipaistvad ja vabad valimised, mille puhul rakendatakse ehtsat sõnavabadust, saavutades tõeliselt demokraatlikud valikud.

Teiseks peame naabruspoliitikat tugevdama Euroopa Liidu edasise laienemise tagamiseks. Praegu püüame arutada laienemist lõuna ja ida suunas, et pidada läbirääkimisi Lõuna- ja Ida-Euroopa riikide ja Türgiga ning ühinemisprotsess lõpule viia. Praegu ei ole õige aeg oodata laienemise järgmist lainet, vaid peame tugevdama suhteid naabritega. Mõnel kõnealusel riigil, kui nad asuvad Euroopas, on võimalik hiljem Euroopa Liiduga ühineda, kuid mitte kõigil. Sellegipoolest peavad säärased tugevad suhted eksisteerima.

Kolmandat põhjust on täna juba mainitud. Arvan, et peame tõkestama segaste ideede, vabandage seda väljendit, rakendamist, nagu Vahemere Liidu loomine, mis poolitaks Euroopa Liidu kaheks ning milles teised Euroopa Liidu riigid jääksid vaatlejarolli, nagu tegi ettepaneku president Sarkozy. Just seetõttu peame rakendama ühist naabruspoliitikat ning tegema suhete tugevdamiseks koostööd.

Euroopa Liidu ja Musta mere ühenduse ning Euroopa Liidu ja Vahemere ühenduse kavandamine on õigustatud, kuid Euroopa Liidule tervikuna jääb alati ülesanne säilitada ning tugevdada suhteid kõnealuste naabritega; selle ülesande juurde kuulub ka komisjoni jõupingutuste toetamine.

  István Szent-Iványi (ALDE). - (HU) Härra juhataja, liidu eesmärgiks on luua koos naabritega jõukas, stabiilne ning turvaline piirkond. Oleme saavutanud kõnealuse ala loomisel juba tõsiseltvõetavaid ja kindlaid tulemusi, kuid ühtlasi kogenud ränki nurjumisi. Külmutatud konfliktide piirkondades ei ole konkreetseid edusamme veel tehtud ning praegu me ei oska pakkuda lahendusi Transnistria, Abhaasia, Palestiina või Lääne-Sahara kriisidele.

Naabruspoliitikasse kaasatud riigid ei moodusta geograafilist, kultuurilist, majanduslikku ega poliitilist tervikut. Just sellepärast peame rakendama erinevusi arvesse võtvat riigikeskset käsitlusviisi, sest kuidas võime teada, et Jordaaniale sobilikud abinõud kõlbavad ka Ukraina jaoks.

Peame võimalikult kiiresti looma naabruspoliitika ida- ja lõunariikide vahele poliitilise ja eelarvelise tasakaalu. Sellegipoolest on tarvis tugevdada just idapoliitikat, kuna Euroopa Liit laienes alles hiljuti ning uued liikmesriigid paiknevad just selles piirkonnas. Komisjon on andnud selle küsimusega seoses palju lubadusi, kuid ootame, et neist ka kinni peetakse. Tänan teid.

  Hanna Foltyn-Kubicka (UEN). - Härra juhataja, Euroopa naabruspoliitika tõhusaks toimimiseks peame seda pidevalt jälgima ning kohandama geopoliitilise olukorraga. Ainult sel viisil suudetakse jõuda eesmärkidele, mida nõuab Euroopa Liit.

Euroopa naabruspoliitika seisab ikka veel silmitsi märkimisväärsete proovikividega, mis ei seisne vaid riikidevahelise või majandusalase koostöö edendamises. Praegu on ülitähtis leida vastust küsimusele, kuidas saame parandada olukorda nendes riikides, mille vabadus on ohus. Pean silmas iseäranis Venemaad ja Valgevenet.

Euroopa naabruspoliitika peab olema abinõu, et mõjutada sääraste riikide ametivõime, kus poliitiline vabadus ja demokraatia on paljas vaatemäng, iseseisvad ajakirjanikud kaotavad salapärastel asjaoludel elu ning opositsiooniliidreid kõrvaldatakse süstemaatiliselt ja tihtipeale jõhkralt avalikkusest. Peame andma kõnealustele riikidele teada, et sellised teod paljastatakse ning Euroopa Liit mõistab need põhjalikult hukka.

  Árpád Duka-Zólyomi (PPE-DE). - Tänan teid, härra juhataja. Viimased kolm aastat on tõestanud, et Euroopa naabruspoliitika on tähtis vahend, et teha asjassepuutuvate riikidega tihedamalt koostööd ning suurendada ühenduse stabiilsust ja julgeolekut. Ühtlasi paneb see meile peale kohustuse, kui üks riikidest, kuhu on rajatud kõnealune habras süsteem, satub ohtu.

Soovin juhtida teie tähelepanu olukorrale Gruusias, kus demokraatia, põhiseaduslikud tavad ning jõuline majandusareng on ohtu sattunud. Meeleavaldused ja tänavarahutused teevad olukorra ebakindlaks. Olen veendunud, et kõnealuse situatsiooni taga peituvad Venemaa õõnestavad püüdlused luua ülivõimsat riiki.

Kõige rohkem tuleb tähelepanu pöörata demokraatlike institutsioonide tugevdamisele. Presidendivalimiste korraldamine oli õige samm pärast eriolukorra väljakuulutamist riigis või meeleavaldajate peal kasutatud vägivalda.

Saakašvili juhitud Gruusia on Euroopa Liidu pühendunud partner ning näidanud tähelepanuväärset edasiminekut reformide teostamisel ning majandusarengus, hoolimata arvukatest probleemidest. Euroopa Liit, s.t komisjon, nõukogu ja parlament koostöös OSCEga, on näidanud üles huvi lahendada sealseid pingeid rahumeelsete abinõude kaudu. Peame seda ühiselt toetama.

Euroopa Liit on „pehme jõud“, teiste sõnadega tõestas olukord Gruusias kaastegevuse kaudu rakendatava veenmisviisi tõhusust, kui president Saakašvili muutis pingelise olukorra uuesti demokraatlikuks. Minu arvates on iseäranis oluline näha naabruspoliitika toimet Gruusias aset leidnud sündmuste taustal. Gruusia võimeid pannakse proovile. Kahekõne kahestunud opositsiooniga, mida ei saa käimasolevast protsessist välja jätta, on vältimatu. Hoolimata meie toetusest, peab Tbilisi tõestama riigi demokraatiasüsteemi tugevust jaanuaris toimuvatel valimistel.

  Josep Borrell Fontelles (PSE). - (ES) Härra juhataja, organisatsiooni OSCE Hispaania eesistumise erisaadikuna on mul olnud võimalus külastada naabruspoliitika ühte suurimate lahkhelidega piirkonda, milleks on Kaukaasia. Parim, mis sealsete külmunud konfliktidega võib juhtuda, arvestades sündmusi Gruusias, on nende jäämine „külmunuks”, sest me ei ole suutnud ühtegi neist paremuse poole lahendada. Tõepoolest, sündmused Gruusias, mida oleme suurepäraselt kirjeldanud, näitavad, kuivõrd konarlik on teekond demokraatiani.

Kaukaasia on praegu uue külma sõja esirindel, tegemist on lokaliseeritud külma sõjaga. Pärast saabumist Thbilisisse tervitab teid president Bushi tohutu võrdkuju, saabudes Osseetia piirile, tunnetate ilmatu suurt president Putinit, kes sümboliseerib uut vastuolu, millest arvasime olevat jagu saanud.

Oli, mis oli, nüüd on meie kohustuseks rakendada naabruspoliitikat, et aidata korraldada jaanuaris vabad ja õiglased valimised. See saab olema keeruline. Ei ole lihtne luua vaid paari kuuga vabaduse õhustikku ning korraldada vabu ja demokraatlikke valimisi riigis, kus praegu on välja kuulutatud eriolukord, meeleavaldused surutakse vägivaldselt maha ning pressiasutuste tegevus on jõhkralt lõpetatud. On keeruline ette kujutada, et suudame minna olukorrast, kus inimõiguste volinik saab linnatänavatel politseinike käest peksa, situatsiooni, kus inimesed võivad endale vabalt presidenti valida. Kuid seisame silmitsi just selliste asjaoludega.

Peame Euroopa Parlamendina kõnealuses riigis aset leidvates sündmustes jõuliselt osalema ning jälgima organisatsiooni OSCE saadetud vaatlejate kaudu sealseid valimisi, sest demokraatia edu on kaalul meie naabruskonna kõige lahkhelilisemas piirkonnas.

  Samuli Pohjamo (ALDE). - (FI) Härra juhataja, ka mina tahan tänada käesoleva raporti autoreid suurepärase töö eest. Minu arvates etendavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja kodanikuühiskond Euroopa naabruspoliitika rakendamisel väga olulist rolli.

Kui soovime edendada Euroopa väärtusi oma naaberriikides, on hädavajalik korraldada kultuurivaldkonnas ja ülikoolides üliõpilaste vahetust ning luua otstarbekaid ja tulutoovaid ühisprojekte. Tuletan regionaalarengukomisjonile meelde partnerluspõhimõtte rakendamise suurepäraseid kogemusi ühtekuuluvuse poliitika vallas. Peaksime neid kasutama ENPle kaasa aitamiseks.

Ühtlasi suudame kehtestada ehtsaid ja häid vastastikuseid suhteid riikide vahel, kui vähendame tõkkeid piiriületamisel ning hõlbustame üliõpilaste, teadlaste, kunstnike, ajakirjanike, eraettevõtjate ja teiste inimeste liikumisvabadust.

  Bogusław Rogalski (UEN). - (PL) Härra juhataja, rääkides Euroopa naabruspoliitikast, peame eelkõige toetama neid valitsusi, kes austavad põhivabadusi ja inimõigusi, ning edendama kõnealuseid õigusi riikides, kus neist ei peeta lugu. Ülalmainitud tegevus on Euroopa mandri stabiilsuse tagamiseks ülitähtis.

ENPsse kaasatud riikide nimekiri on pikk. Kuid juhin teie tähelepanu kahele naabrile, Ukrainale ja Valgevenele, kes ehk võetakse ENPsse.

Ukraina peab meie jaoks olema esmatähtis ning pooleliolevad läbirääkimised selle riigiga peavad viima assotsiatsioonilepingu sõlmimiseni, luues seejärel võimaluse ühineda Euroopa Liiduga. Säärased ettevõtmised julgestavad meid Venemaa üha suurenevate auahnete taotluste ning järjekordse püüde eest teha Ukrainast vasallriik.

Lõpetuseks kõnelen Valgevenest, sest komisjoni algatatud ettepanek kutsuda kõnealust riiki vaatlema ENP konverentsi tundub ennatlik. Me ei tohi unustada, et riigis kehtib endiselt Lukašenka diktatuur, mis rikub inim- ning etnilise vähemuse õigusi. Õigem oleks pakkuda tulemuslikku abi Valgevene elanikele ja opositsioonile. Komisjon peaks viivitamatult tegema ettepaneku vähendada valgevenelaste ning iseäranis just üliõpilaste jaoks viisa hindu.

  Jana Hybášková (PPE-DE). - Härra juhataja, ma tahaksin kõigepealt õnnitleda komisjoni koostööpanuse puhul niisugusesse unikaalsesse kontseptsiooni nagu Euroopa naabruskonna projekt. Nüüd on meil lõpuks selge vahe laienemise instrumendi ja naabruspoliitika vahel.

Euroopa areneb praegu väga rahumeelselt. Seni on areng olnud väga edukas. Naabruspoliitika kehastab vajalikku kogust loovat mõtlemist, mis kaitseb rahu ja stabiilsust. Energiavarustuse kindlus, sisseränne ja terrorismivastane võitlus on kõik põhiküsimused. Mida selgemad, täpsemad, analüüsivamad ja vähem poliitilised me oleme, seda paremini oleme me valmis uuteks ohtudeks. Lubage mul selles konkreetses kontekstis esitada küsimus õigusliku aluse kohta.

Mõned tegevuskavad aeguvad varsti. Konkreetselt pean ma silmas ELi ja Iisraeli tegevuskava, mis aegub aprillis 2008. Saksamaa moodustas eesistujariigina töörühma. Selle rühma peamine ülesanne on edaspidiseks konkreetse töökava väljapakkumine. Senikaua, proua volinik, on teie ja meie tööd Iisraelis väga positiivselt vastu võetud.

Nõukogu ja komisjon said mõlemad mitteametliku dokumendi millest võis ühemõtteliselt välja lugeda, et Iisrael soovib edendada kahepoolseid suhteid, igal aastal korraldatavat ELi ja Iisraeli kohtumist ja alalist kõrgetasemelist koostööd. Minu küsimus, proua volinik, on kuidas komisjon suhtub Iisraeli kohta koostatud mitteametlikku dokumenti ja eelkõige mil viisil töötab komisjon uue tegevuskavaga? Kuidas peegelduvad uues või täiendatud tegevuskavas meie mured nagu terrorismivastane võitlus, võitlus ekstremismi ja ksenofoobia vastu, energiavarustuse kindlus ja muidugi nii inimõiguste kui rahvusvahelised küsimused nagu Genfi konventsioon? Kuidas neid kajastatakse ja missugune on meie vastus töörühmale ja endisele eesistujariigile Saksamaale?

  Alexandra Dobolyi (PSE). - Härra juhataja, ka mina olen väga mures kriisi pärast Gruusias ja pean tunnistama, et ma olen ebameeldivalt üllatunud. Viimase aja sündmused on väga masendavad ja kahetsusväärsed kõigi nende jaoks, kes pooldavad Gruusia demokraatlikku arengut. Niisuguste organisatsioonide ülevaated nagu Amnesty International ja Human Rights Watch ning Gruusia ombudsmani raport on väga murettekitavad.

Arvestades praegu riigis valitsevat olukorda, tervitan ma Gruusia parlamendi spiikeri teadaannet, et eriolukord lõpetatakse reedel ja kahe päeva pärast taastub loodetavasti Gruusia kodanike jaoks normaalne elukorraldus. Praegune olukord kahjustab minu arvates Gruusia valitsuse ja president Saakašvili mainet, kes sai võimule 2003. aasta rahumeelsete demonstratsioonide laine ajal, mis näitasid teda Kaukaasia kõige demokraatlikuma riigijuhina.

Asjaolu, et president Saakašvili kuulutas juba 5. jaanuariks 2008 välja presidendivalimised, on positiivne samm, mis on aidanud riigis pingeid leevendada. Kuid valitsus peab korraldama rahvusvahelistele standarditele vastavad vabad ja demokraatlikud valimised, et näidata maailmale, et riik liigub edasi. Sellepärast peab valitsus garanteerima, et valimiskampaania ajal tagatakse kõikidele kandidaatidele võrdselt sõnavabadus. Ma tervitan Gruusia ametivõimude ja opositsiooni vahel toimuvat dialoogi, mis on progressiivne nähtus. Ma kutsun ka kõiki osapooli kogu valimiskampaania jooksul vastutustundlikult tegutsema ja suhtuma konstruktiivselt väljakutsesse viia läbi vabad ja turvalised demokraatlikud valimised.

  Grażyna Staniszewska (ALDE). - (PL) Härra juhataja, on väga oluline, et naabruspoliitika rakendamisel jäetakse meie Ida-Euroopa naabrite jaoks Euroopa Liidu uksed valla. Liikmeks saamine võib võtta kaua aega, sest see sõltub Kopenhaageni kriteeriumitest ja reformide edenemisest, kuid sellel on suur sümboolne ja poliitiline tähtsus. Tean oma koduriigi järgi, et juba ainuüksi võimalusel saada Euroopa Liidu liikmeks on jõudu, et ühiskonda mobiliseerida, korraldada majandusreforme ning liikuda demokraatia poole.

Saadame praegu Euroopa Parlamendist oma idapartneritele selgesõnalise ja positiivse sõnumi ning jääme ootama nende vastust nii poliitiliste deklaratsioonide kui ka otstarbekate abinõude rakendamise kaudu majanduses ja ühiskonnas. Eeldame, et võetakse kurss reformide ja demokraatia suunas, et parandada kohalikku kohtuvõimu ning vabastada ennast poliitilise mõju alt, eesmärgiga võidelda korruptsiooni vastu ning luua sobivad tingimused majanduskasvuks.

Olen veendunud, et demokraatlik ja jõukas Ukraina, Moldova ning loodetavasti ühel päeval ka Valgevene mõjuvad hästi nii kõnealuste riikide elanikele kui ka tervele Euroopa Liidule.

  Andrzej Tomasz Zapałowski (UEN). - (PL) Härra juhataja, naabruspoliitika on üks neist abinõudest, mille eesmärgiks on toetada Euroopa Liitu ümbritseva piirkonna loomist, kus saab teha lahkhelisid kartmata riikidega koostööd, hoides ühtlasi ära kultuurilise ja majandusliku jagunemise Euroopa Liidu piiri ääres. Jagan raporti autoritega muret, et ehk teeme vea, kui rakendame Vahemere piirkonnas asuvate riikide suhtes sama strateegiat. Võibolla on õigem luua Euroopa Liidu ja Vahemere piirkonna vaheline partnerlus, mis rakendab iseäranis talle omaseid abinõusid.

Arvan, et vaid need riigid, millel on Euroopa Liiduga maapiir, peaksid kuuluma naabruspoliitikasse. Kõnealuste riikide jaoks järgneb strateegiasse kaasamisele Euroopa Liidu liikmeks saamise küsimus, seda loomulikult juhul, kui piiriäärsed riigid ja Euroopa Liit on sellest huvitatud. Tulevikus peame arutlema võimaluse üle luua Euroopa Liidu ja Aasia vaheline strateegia, et töötada koos nende riikidega Aasias, kes soovivad teha Euroopa Liiduga majandus- ja poliitilist koostööd, näiteks Gruusia ja Armeenia. Peame regioonide kaupa oma tegevusi korraldama.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE). – (LT) Oleme teadlikud asjaolust, et Euroopa naabruspoliitika eesmärgiks on luua Euroopa Liidu ümber julgeolekut ja tasakaalu hoidev turvaring, arendada lähedasi suhteid naaberriikidega ning võimaldada kõnealustes riikides demokraatlike reformide rakendamist, mis põhinevad austusel inimõiguste vastu, võrdsusel seaduste ees ning ühiskonna arengul. Soovin küsida, mis hinda oleme valmis maksma, et ülalmainitud eesmärke saavutada.

Võttes arvesse varasemaid kogemusi, soovin märkida, et asjakohased fondid on Euroopa naabruspoliitika arendamise jaoks hädavajalikud. Minu arvates ei piisa 11 miljardist eurost, mis läheb jagamisele 16 riigi vahel ning peab katma 7aastast perioodi. Peame rahalisi vahendeid ja strateegiaid paremini kooskõlastama, et täiustada Euroopa naabruspoliitika finantseerimist. Saame Euroopa naabruspoliitika jaoks tagada tulevikus palju tõhusama arengu, töötades välja Euroopa Liidu eelarvereformi ning leides selle kaudu võimalusi kõnealuse strateegia rahastamiseks. Ma ei ole härra Pflügeriga mingil juhul nõus, kelle seisukoht näeb ette vaid maksumaksja raha raiskamist.

Teiseks soovin avaldada muret Euroopa Liidu naaberriikide vaheliste suhete pärast. Kõnealuste riikide vahelised head suhted ja üksteise toetamine on hädavajalik. Kahtlemata suudetakse lahendada enamik probleeme omavahel koostööd tehes. Seda silmas pidades peab Euroopa Parlament avaldama otsest tuge EURO-NESTile – s.o Euroopa Liidu idanaabrite parlamentaarsele assambleele – tegutsema poliitikas otsusekindlalt ning finantseerima kõnealust projekti. EURO-NEST annab Euroopa naabruspoliitika rakendamisele hoogu juurde, suurendades oluliselt Euroopa parlamendi rolli, kes suudab jõuda strateegia auväärsele eesmärgile.

  Jamila Madeira (PSE). - (PT) Euroopa Liidu roll maailmas on praegu ülitähtis, kui tahame saavutada tasakaalu, mis on hädavajalik üleilmse rahu ja õigluse tagamiseks. Me ei tohi õõnestada paljusid osapooli korraga hõlmavat lähenemisviisi, mida maailm meilt nõuab, suheldes mõningate riikidega vaid kahepoolsete kokkulepete kaudu.

Euroopa Liidu asjaajamisi salgamatult mõjutavad inimõigused ning selles piirkonnas tagatud põhiväärtused peavad olema partnerite vahelise mis tahes läbirääkimiste aluseks maailmas, eriti aga Vahemere piirkonnas.

Euroopa Liit peab nimetatud põhieesmärkide tagamiseks tegutsema mainitud piirkonnas väga enesekindlalt just selle geograafiliselt Euroopale lähedase asukoha, ajaloost tingitud sugulussidemete, kultuuri mitmekesisuse ning pideva poliitilise ebastabiilsuse tõttu. Seega õnnitlen raportööre Euroopa naabruspoliitikale sedavõrd suure tähtsuse omistamise eest.

President Sarkozy esitatud ettepanek Vahemere Liidu loomiseks valgub teemast täiesti kõrvale. Kuigi see osutub väga kasulikuks, sest äratab taaskord ellu arutelu Vahemere piirkonna üle, soovitab meil ühelt poolt lõhkuda praeguse partnerluse, kuid teiselt poolt salgab maha Euroopa Liidu põhimõtted üldiste inimõiguste põhivabaduste ülemvõimu kohta, nimetades neid teisejärguliseks küsimuseks pragmatismi kõrval, mis soodustab kiirete suhete loomist.

Meie kohustuseks ei ole lükata partnereid tagant, kes end aeglase arengu taha varjavad, või soodustada piirkondlike sektorite teket. Peame edendama arengut ja edu, seda eriti õiguste puhul, kasutades omaenda rahalisi vahendeid, et tagada majanduskasvu ja –arengut terves regioonis.

Seega võime jõuda seatud eesmärgile ning lubada, et aastaks 2010 on kõik partnerid kaasatud kolme kaubanduspiirkonda, kuid me ei tohi iial hüljata austust humanistlike ja demokraatlike väärtuste ja õiguste vastu.

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE). - (RO) Hindan Tannocki raportit. Vajame naabreid, kes järgivad Euroopa Liidu nõudeid, hoolimata küsimusest, millal või kas neist saavad Euroopa Liidu liikmed.

Seega peaks naabruspoliitika olema minu arvates ka ennetav. Nimelt peame jälgima olukorra arengut, kuid ühtlasi ka pakkuma asjaosalistele riikidele tuge jõupingutustes, mis osutuvad vajalikuks nõutud eeskirjade täitmisel.

Mis puutub olukorda Gruusias, siis kiidan heaks president Saakašvili otsuse korraldada enneaegsed presidendivalimised ja referendumi parlamendivalimiste kohta ning kuulutada riigis välja eriolukord.

Kõik need ettevõtmised teevad panuse demokraatia taastamisse, soosides jätkama arutelusid ja läbirääkimisi, et leida lahendusi Gruusia ülitundliku olukorra jaoks.

Toetan seisukohta, mille järgi on vaja riigis taaskehtestada võrdsus seaduste ees ning sõna- ja meediavabadus. Kutsun üles kõiki poliitilisi jõude Gruusias tegema koostööd, et koostada seadus, mis reguleerib audiovisuaalseid tegevusalasid ning võib tulevikus takistada praegusele olukorrale sarnaste situatsioonide tekkimist.

Praegu võimul olev partei on alates 2003. aastast loonud põhivaldkondades sidusa reformisüsteemi ja seda igati toetanud, tänu millele on saavutatud silmnähtav majandusareng, mis juhib Gruusiat tõhusa turumajanduse ja kehtiva demokraatia suunas.

Kõnealune valitsus toetas ka tõhusamate abinõude ja reaalselt teostatava Euroopa Liiduga seotud tegevuskava loomist ning võttis julgema kursi Euroopa suunas.

Ühtlasi on Gruusia muutunud naabruspoliitikas strateegiliseks partneriks, mis on hädavajalik sealses piirkonnas leiduvate külmutatud konfliktide lahendamiseks, samuti etendab kõnealune riik vahemehe rolli, on oluline partner piirkondliku koostöö jaoks ning strateegiline liitlane energia- ja transpordialastes projektides.

Oluline on arvestada opositsiooni nõuete ja seisukohtadega, kuid hinnata neid laiemal poliitilisel ja majanduslikul taustal, nii riigi kui regiooni tasemel. Minu arvates peaksime hoolega jälgima olukorra kulgu Gruusia konfliktipiirkondades ning Venemaa Föderatsiooni hoiakut, sest õige pea jõuab kätte Kosovo staatuse määramise tähtaeg.

  Kader Arif (PSE) . – (FR) Härra juhataja, kavatsen rääkida iseäranis Vahemere piirkonnast, mis on Euroopa välispoliitika jaoks väga oluline, nagu raportöörid meile meelde tuletasid ning mille eest neid tänan. Toetan Euroopa suurt panust Vahemere piirkonda ning seetõttu pean teid hoiatama ohtude eest, mis lahjendavad Euroopa Vahemere poliitikat naabruspoliitika raames.

Me ei soovi näha võistlust Ida-Euroopa riikide ning lõunanaabrite vahel. ENP peab mõlemapoolselt täiendama mitmekülgset Barcelona protsessi, mille raamistikule on rajatud suhteid Vahemere piirkonnas alates 1995. aastast. Seetõttu ei tohi lubada, et ENP või mis tahes muu projekt, mis hõlmab Vahemere riike, ähmastab Barcelona strateegiat või muudab selle eesmärke, mis tuginevad poliitika, majanduse ja ühiskonna arengu kolmele partnersambale, mis on ühtlasi ainus viis piirkondliku lõimumise tõhusaks edendamiseks.

Seega tahan rõhutada kolme seisukohta. Esiteks peame rahastama Ida-Euroopa ning Vahemere riike võrdselt. Meie suutlikus jätkuvalt rakendada tugevat ja ambitsioonikat Euroopa strateegiat Vahemere piirkonnas sõltub asjaolust, kas oskame ülalmainitud finantseerimist õigesti tasakaalustada. Teiseks soovin rõhutada seoses kavandatava Euroopa-Vahemere vabakaubanduspiirkonnaga, mille kohta esitasin parlamendile raporti selle aasta alguses, kooskõlastatud ja järkjärgulise käsitlusviisi olulisust, tänu millele suudavad asjaosalised riigid avatud kaubandussüsteemi kiire ning jõulise arenguga kohaneda, arvestades nende endi erijoonte ning majanduse nõrkade külgedega. Meie sihiks on jätkuvalt kaubanduse edendamine, mis soosib riikide majandusarengut.

Lõpetuseks soovin ülalmainitud seisukohti lugeda ka raportist, sest nende kaudu saame täpselt määratleda Vahemere piirkonna poliitikat, mis rajaneb strateegilise pikaajalise arengu kavandamisel ja kõnealuse piirkonna stabiliseerimisel.

  Ioannis Varvitsiotis (PPE-DE). – Härra juhataja, lubage mul õnnitleda raportööre teema põhjaliku käsitlemise eest. Sellegipoolest pean märkima, et kui üheks meie eesmärgiks on rahupiirkonna rajamine, peame pöörama tähelepanu asjaosaliste riikide poliitika tulevikule.

Lubage mul tuua näiteks Egiptuse. Kas keegi teab, mis juhtub pärast Mubaraki ajajärku? Kardan, et mitte. Kuidas me ei mõista, et varem või hiljem haarab Egiptuses enda kätte võimu Islami Vennaskond, laiaulatuslik ja äärmuslik islamiorganisatsioon? Peame mõistma, et see õõnestab kõik kavatsusi, mis meil selle piirkonna suhtes on.

Ma ei taha siin korrata ettepanekut, mille esitasin eelmisel aastal lühikese arutelu käigus kõnealuse raporti üle. Soovitasin luua mainitud riikide vahel ühenduse, et tugevdada sealseid poliitilisi sidemeid.

Lubage mul lõpetuseks pöörata tähelepanu asjaolule, et Euroopa naabruspoliitika kehtestati koos üleeuroopaliste võrkudega, eesmärgiga leevendada uute mõtteliste piiride moodustumist naaberriikide vahel. Seetõttu peab Euroopa naabruspoliitika olema jätkuvalt ühelaadne, geograafiliselt tihedasti kokkujääv ning ida ja lõuna suhtes tasakaalus.

Kuna Euroopa naabruspoliitikasse kaasatud riigid on poliitika, majanduse ja kultuuri poolest erinevad, on mitmekesisuse põhimõtte rakendamine eluliselt tähtis, kuid seda ei tohi kasutada kõnealuste riikide vahel olevate lõhede avardamiseks.

  Evgeni Kirilov (PSE). - Härra juhataja, volinik Ferrero-Waldneril oli õigus kui ta alguses ütles, et Euroopa naabruspoliitika peaks edendama demokraatlikke reforme. Gruusia valitsus peab riigis täielikult taastama demokraatliku protsessi ja kõikides oma tegevustes rangelt järgima õigusriigi põhimõtteid. Me peaksime muretsema eelkõige sõnavabaduse õiguse ja informatsioonile juurdepääsu tõsise rikkumise pärast. Praeguses olukorras on vaja jätkata poliitilist dialoogi ja saavutada selles riigis inimeste ja demokraatia huvides kompromiss.

Mulle teeb eriti muret vägivald, mida politsei kasutas rahumeelsete demonstrantide ohjeldamiseks. Viimaste päevade sündmused näitavad, et valitsus ei olnud suuteline kriitikat taluma. Vabandus sepitsetava riigipöördekatse kohta, mis viitab mõningasele vene mõjule, on pehmelt öeldes äärmiselt vastuoluline. See on väga ebatõenäoline, et mistahes edukas opositsioonitegelane, kes praegu poliitiliselt lavalt puudub, saaks olla Venemaa pooldaja.

Me tervitame president Saakašvili otsust kutsuda kokku ennetähtaegsed presidendivalimised. Tänane uudis, et eriolukord lõpetatakse on samuti positiivne märk. Loodame nüüd, et kõik vabadeks ja õiglasteks valimisteks vajalikud tingimused täidetakse. Üks neist tingimustest on sõnavabadus ja see tähendab, et kõik meediakanalid, mis äsjaste sündmuste ajal vägivaldselt kinni pandi, nagu Imedi TV ja Kafkasya TV, peaksid oma hariliku töörütmi taastama. Me peame seda väga selgelt nõudma.

Ma usun, et president Saakašvili suudab need viimaste nädalate negatiivsed arengud ümber pöörata. Pärast presidendiks valimist pani ta Gruusias aluse heale reformipoliitikale, mida tuleks toetada. Ma usun ka kindlalt, et Euroopa Parlament peaks selle riigi demokraatlikku arengut tähelepanelikult jälgima ja toetama.

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − Härra juhataja, lugupeetud volinik, daamid ja härrad, ajanappuse tõttu teen lühidalt, ehkki see tuleb mulle kasuks, sest olen siin ka küsimuste esitamise ajal. Tänane arutelu, mis minu arvates hõlmab naabruspoliitika kõiki tähtsaid vaatenurki, on kujunenud pikaks ja pingeliseks.

Ühtlasi usun, et oleme jõudnud üksmeelele põhiküsimustes, nagu vajadus muuta naabruspoliitikat laiahaardelisemaks ning rakendada seda nii põhja, ida kui ka lõuna suunas. Samuti peab naabruspoliitika arvestama kõnealuste riikide erilisi iseloomujooni ning meie peame tundma partnerite eriomaseid tunnuseid ja vajadusi ning neid vajalike abinõude rakendamisel arvesse võtma. Euroopa naabruspoliitikal on vaid üks eesmärk, mis kehtib kõikide partnerite kohta. Tahame luua partnerlussuhteid, mis tagavad majandusliku ja sotsiaalse edu ning tugevdavad riikide õigusnorme ja demokraatiatavasid.

Pean siiski mainima, et olen nii tänasel kui varasematel aruteludel kuulnud vastukaja või tegelikult ettepanekuid ja nõuandeid, et peame vahest suurendama raharessursse ning võibolla ka vahendeid. Need on suuremeelsed ideed, kuid peame olema teadlikud, et alati ei piisa, kui suurendame vahendeid või rahaliste vahendite eraldamist ehk ressursse, sest meie partnerriikide vastuvõtuvõime on piiratud. Loomulikult soovime näha ressursside suurenemist, kuid nagu juba ütlesin, on meie partnerite vastuvõtuvõime tegelikult väga tihti piiratud, seega rohkemate vahendite eraldamine ei muuda programme tõhusamaks ega anna kiiremaid või silmaganähtavamaid tulemusi.

Minu arvates valis komisjon õiged valdkonnad, mille kaudu hakkame riikidega, kes on kõnealuste alade kaudu meiega seotud, koostööd tegema. Komisjon tegeleb väga laiahaardeliste küsimustega, nagu haldussuutlikkuse suurendamine, õigussüsteemi tugevdamine ning abi osutamine kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja haridus- ja koolitustegevusele, seega ulatuvad valdkonnad, mida naabruspoliitika hõlmab, seinast-seina. Nagu varem juba ütlesin, on meie partnerite ainuke ja tähtsaim eesmärk saavutada riigi areng, millest on ühtlasi huvitatud ka Euroopa Liit.

Nõukogu loomulikult jälgib jätkuvalt hoolega komisjoni esitatud ettepanekuid Euroopa naabruspoliitika kohta ning on valmis parlamendiga arutlema ja väitlema uute mõtete, soovituste ja ettepanekute üle.

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Härra juhataja, ma püüan teha nii lühidalt kui võimalik. Minu meelest oli tegemist väga viljaka aruteluga ja ma tahaksin veelkord tänada kahte raportööri. Selgesti tuli ilmsiks asjaolu, et paljud saadikud tahtsid sellest äärmiselt olulisest arutelust osa võtta.

Ma vastaksin veel mõnele küsimusele. Kõigepealt, on tõsi, et Mauritaania on nüüd Euroopa-Vahemere protsessis partnerriigi staatuses, aga ta ei ole naabruspoliitika riik. Tahtsin seda öelda selgituseks. Mauritaaniale antav toetus tuleb siiani AKV toetusfondist.

Mõned saadikutest kritiseerisid, et inimõigused, demokraatia ja õigusriik ei ole olnud meie tähelepanu keskmes. Ma tahaksin selgelt rõhutada vastupidist, kui te vaatate mistahes tegevuskava, siis on näha, et inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi arendamise küsimused võtavad enda alla mahukaima osa. See kõik võtab muidugi aega. Me pöörame erilist tähelepanu ka nendele riikidele, kus on probleeme õigussüsteemi ja kohtusüsteemiga, mis aitab olukorda kohapeal muuta.

Üks saadik fraktsioonist Iseseisvus/Demokraatia ütles, et ta ei soovi rohkem rännet. Ma tahaksin talle öelda, et viisarežiimi lihtsustamine käib alati käsikäes tagasivõtulepingutega ja me püüame võidelda ebaseadusliku sisserändega. Samas püüame me lihtsustada inimestevahelisi kontakte ja soodustada legaalset sisserännet, mis on paljude riikide jaoks elanikkonna vananemist arvestades hädavajalik.

Külmutatud konfliktide osas nii palju, et üksnes naabruspoliitika abil ei ole muidugi võimalik kõiki külmutatud konflikte lahendada. Meil on ka nõukogu peasekretär härra Solana eriesindajad, kes sellega tegelevad. Kuid me püüame naabruspoliitika kaudu selleks soodsat keskkonda luua. See on väga tähtis Iisraeli ja Palestiina puhul, samuti kui me räägime Põhja-Aafrikast ja Ida-Euroopa riikidest.

Üks küsimus esitati Iisraeli eristaatuse kohta. Ma võin teile vastata, nagu ma ütlesin kohtumisel Lissabonis välisminister Tzipi Livnile, et meil on spetsiaalne töörühm. See töörühm tegeleb nende küsimustega. Neil on väga ambitsioonikad plaanid, eriti Iisraeli poolelt. Kuid me peame jälgima, et see sobituks meie naabruspoliitika ühtsesse raamistikku. Aga selle raames saame me kindlasti palju ära teha. Praegu me veel mõtleme ja arutleme. Loodetavasti on meil juba järgmise aasta assotsiatsiooninõukogul võimalik selle kohta ka ettepanekuid esitada. Seega, me ei ole unustanud ja töötame selle kallal.

Lõpuks Gruusia kohta: paljud sõna võtnud kolleegid, teiste hulgas ka minu sõber Lydie Polfer, ütlesid, et olukord on väga keeruline. Me kõik teame, et opositsiooni ja valitsuse vahel on suured pinged, aga teisest küljest võib tegemist olla ka muude pingetega. Sellepärast ma arvan, et president Saakašvili algatus presidendivalimisteks on väga tähtis. Ta lubas parlamendivalimiste kuupäeva osas rahvaga konsulteerida. Ma loodan, et ka reformid, millele me tõesti püüdsime kaasa aidata, tulevikus jätkuvad, vastasel korral saaks Gruusia valitsuse usaldusväärsus kindlasti kannatada, kui praegust kriisi demokraatlikult ei lahendata. Muidugi mõista püüame me teha kõik selleks, et Gruusiat toetada.

Minu viimane kommentaar puudutab rahandust. Paljud rääkisid sellest, et meil on vaja rohkem vahendeid. Te peaksite teadma, et Euroopa investeerimisfondil või investeerimisrahastul on võimalik anda rohkem vahendeid neile riikidele, kes seda vajavad seoses infrastruktuuri, energia, transpordi ja muude projektidega. Seetõttu oleme me öelnud, et võib-olla praegused vahendid ei ole piisavad, aga leiame siis uusi vahendeid.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Tuletan kõigile meelde, et Raimon Obiols i Germà ning Charles Tannocki raporti üle hääletatakse homme hommikul ning nõukogu ja komisjoni avalduse arutelu lõpetamise üle hääletatakse 29. novembril 2007 Brüsselis.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Marianne Mikko (PSE), kirjalikult. – Moldova delegatsiooni juhina tahaksin ma tänada härra Tannockit viite eest, et Moldova vastab Maastrichti lepingu artikli 49 alusel täielikult tulevase liikmesriigi jaoks vajalikele kriteeriumidele. Tänan ka tema kaasraportöör härra Obiols i Germàt tasakaalustatud ja põhjaliku raporti eest.

Moldova ei ole Euroopa naaberriik, ta kuulub geograafilises mõistes Euroopasse ja tal peaks olema võimalik ELiga liituda niipea, kui kolm Kopenhaageni kriteeriumit on täidetud.

Kuigi ELi ja Moldova tegevuskava ei ole kaugeltki valmis, tuleb küsida, mis on järgmine samm? Meie partnerid Euroopas vajavad valulike reformide läbiviimiseks rohkem motivatsiooni.

Euroopa naabruspoliitika rahalised ja muud vahendid peavad tema eesmärkide saavutamiseks märgatavalt suuremad olema. Reaalse võimaluse Transnistria ja Kaukasuse külmutatud konfliktide lahendamiseks annaks täiemahuline Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioon. Praegu ei ole niisuguste missioonide käivitamiseks vahendeid.

Raske on ette kujutada poliitikat, mis sobiks nii geograafilise Euroopa riikidele kui Euroopasse mittekuuluvatele Vahemereriikidele. Euroopa naabruspoliitika ulatus tuleks edaspidi ümber korraldada. Eelkõige on vaja paremini määratleda idapoolsete riikide aspekt.

  José Ribeiro e Castro (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Õnnitlen raportööre suurepärase töö puhul. Käesolev resolutsioon, mille vastu võtame, ühtlustab parlamendi visiooni naabruspoliitikast, täiustades arengusuundi, mille 2006. aasta jaanuaris paika panime.

Seetõttu peame heaks kiitma muudatusettepanekud 1 ja 2, mille esitamise eest tänan härra Tannockit. Need kinnitavad seisukohti, mille oleme juba heaks kiitnud ning mida ei tohi unustada, arvestades meie naabrussuhteid Atlandi ookeani lõunapiiril. Oluline on meenutada taaskord olukorda saartel, mis on meie kõige kaugemad naabrid. Pean silmas Kanaari saari, Madeirat ja Assoore, kellega oleme ajalooliselt ja eriliste suhete kaudu seotud. Seega peame uuesti esitama komisjonile palve esitada ja luua konkreetseid strateegiaid, et laiendada Euroopa naabruspoliitika rakendusala võimalikult kaugele, kuni Atlandi ookeanis Euroopa mandri lähedal asuvate naabersaarteni, sest meid ühendavad nii geograafiline lähedus kui ka ühine kultuur ja ajalugu. Lisaks oleme mõlemad huvitatud julgeoleku tagamisest.

Ühtlasi tahan kasutada võimalust, et avaldada kiitust komisjoni hiljutisele teatisele Euroopa Liidu ja Cabo Verde Vabariigi tulevikusuhete kohta, mis esitati nõukogule ja parlamendile.