Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Arutelud
Kolmapäev, 14. november 2007 - Strasbourg EÜT väljaanne

11. Infotund (küsimused nõukogule)
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmisena on päevakorras küsimuste esitamine nõukogule (B6-0382/2007).

Esitatud on järgmised küsimused.

Küsimus nr 1, mille esitas Manuel Medina Ortega (H-0777/07)

Teema: Tagaukse sisserändepoliitika

Mõned poliitikategelsed ja spetsialistid on pidanud võimalikuks saavutada liikmesriikide vahel kokkulepet, mis ühendaks liidu välispiiride valvamise uue nn tagaukse sisserändepoliitikaga, mille kaudu saavad liidus seaduslikult viibivad sisserändajad päritoluriiki tagasi pöörduda, olles kindlad, et Euroopa Liitu uuesti tulles leiavad nad eest avatud ukse.

Kas nõukogu arvates on see teostatav ning kas seda strateegiat on võimalik rakendada valitsustevahelise otsese koostöö kaudu või peame eesmärgi saavutamiseks looma uusi institutsioone?

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − Nagu austatud parlamendiliige ilmselt teab, esitas komisjon 2007. aasta mais Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Regioonide Komiteele teatise Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelise korduvrände ja liikuvuspartnerluse kohta. Komisjon nimetab kõnealuses teatises korduvrännet kasulikuks abinõuks, mida ühenduses rakendada, et hallata tõhusamalt ümberasumisvooge. 2007. aasta juunis aset leidnud arutlusel, mis hõlmas üleilmse käsitlusviisi laiendamist sisserändele ning selle täiustamist, rõhutas nõukogu, et seaduslik ümberasumine, sealhulgas korralikult hallatud korduvränne, võib kõikidele osapooltele kasulik olla.

Nõukogu usub, et korralikult hallatud korduvrände uurimisel peavad kõik asjassepuutuvad osapooled tegema tihedalt koostööd, et kiita nõukogu järeldused heaks hiljemalt 2007. aasta lõpuks. Ülemkogu kordas 2007. aasta juunis esitatud järelduses vajadust uurida kõnealust korduvrännet, põhinedes komisjoni 16. mai 2007. aasta teatisel. Nõukogu tutvub praegu konkreetsete abinõude ja meetmetega, et lihtsustada korduvmigratsiooni, ühtlasi püütakse leida kõnealustele meetmetele rakendusalasid.

Senini ei ole komisjon veel ühtegi konkreetset meedet esitanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Medina Ortega (PSE). - Härra juhataja, minu teada pöörab Portugal eesistujariigina sellele küsimusele piisavalt tähelepanu, seega arvan, et antud vastus oli korrektne.

Olen teadlik asjaolust, et Portugali eesistumine saab läbi, sest pool aastat on üsnagi lühike periood, kuid ma ei oska öelda, kas teie arvates on võimalik koostada üksikasjalikku ettepanekut enne 31. detsembrit või kas julgustate komisjoni esitama veel konkreetseid ettepanekuid institutsiooniliste aspektide suhtes, selle kohta, kas need abinõud, mida praegu kasutame, on piisavad või oleks hoopis õige luua mõni institutsioon, mis lihtsustab seda tüüpi korduvmigratsiooni.

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − Härra juhataja, soovin tänada austatud parlamendiliiget lahkete sõnade eest. Eesistumisperiood on aasta teisel poolel suvepuhkuste tõttu tõepoolest pisut lühem, ma ei oskagi öelda, kas õnneks või kahjuks. Tõele au andes tahaksime aasta lõpuks selles küsimuses palju rohkem edu saavutada, kuid see sõltub ilmselgelt mõningal määral ka komisjoni algatustest, mida soovitakse esitada, et saaksime oma tegevusi edasi rakendada. Need on meie püüdlused ja soovid. Praegu ei saa ma seda lubada, kuid võimaluse korral haarame võimalusest kohe kindlasti kinni.

 
  
MPphoto
 
 

  Josu Ortuondo Larrea (ALDE). - Härra juhataja, nõustun nõukogu eesistuja sisserändepoliitika pöördukse teooriaga ning ideega kasutada andekate sisserändajate meelitamiseks nn siniseid kaarte.

Sellegipoolest soovin küsida nõukogu eesistujalt, kas oleme veendunud, et suudame ohjeldada sisserändajate suurt hulka, kes igal aastal Euroopa Liitu tulevad, sest maailmas on riike, mille arengutase on niivõrd vilets ja madal.

 
  
MPphoto
 
 

  Emanuel Jardim Fernandes (PSE). - Mina soovin korduvrände kohta küsida, kas migratsiooni säärase võimaluse tagamiseks ei peaks rakendama mõnda konkreetset mehhanismi, et koolitada asjaosalisi riike. Pean silmas näiteks Malawist pärit Suurbritannias tegutsevaid arste ja õdesid.

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − Oleme korduvrände küsimust varemgi arutlenud ning käsitleme ka edaspidi, ühtlasi peatus komisjon põgusalt kõnealusel teemal arutelu käigus, mis käsitles sisserännet Euroopas laiahaardelisemalt, täpsemalt seaduslikku ja seadusevastast ümberasumist, samuti rääkisime korduvrändest tänase arutelu käigus, kui käsitlesime sisserändega seotud küsimusi. Komisjon on selle teema üle järele mõelnud, palunud nõukogulgi seda teha ning soovin küsimust arutada. Olen arvamusel, et korduvrände abinõude rakendamisest ei piisa selles valdkonnas ning tänase arutelu käigus esilekerkinud proovikivide lahendamiseks. See võiks olla abinõu, mida parlamendile esitada ning mis vähendaks meie koormat ja lahendaks rahvarände või isegi seadusliku migratsiooni küsimusi, kuid loomulikult mitte kõiki asjaosalisi proovikive. Peame rakendama laiahaardelisi strateegiaid, mille üle nõukogu praegu arutleb, tuginedes komisjoni ettepanekule.

Samuti teate, et Portugali eesistumise ajal esitatud programm tegeleb eelisjärjekorras kõikide rahvarändega seotud küsimustega, olgu tegemist seadusliku või seadusvastase migratsiooniga. Järgmisel kuul aset leidev detsembri nõukogu tähistab meie eesistumise aja lõppu. Plaanime esitada seadusliku sisserände üldküsimuste lahendused ning abinõud, mida rakendada võitluses seadusevastase migratsiooni vastu. Kõnealuste lahenduste ja abinõude esitamine tähistab meie jaoks suurt edu nendes kahes valdkonnas.

Mis puutub eri töörühmadele esitatud tehnilistesse küsimustesse, siis ei sisalda need nõukogu kohustust, kuid olen kindel, et austatud parlamendiliige mõistab, et ma ei oska praegu selle dokumendi sisu öelda, sest tegemist on kindlaks otstarbeks loodud ja väga üksikasjalike küsimustega.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimus nr 2, mille esitas Claude Moraes (H-0779/07)

Teema: Koormuse jagamine seoses varjupaikade ja immigratsiooniga

Solidaarsuse ja migratsioonivoolude halduse 2007-2013 raamprogrammi kontekstis küsin, milline progress on toimunud seoses “koormuse jagamise” ideega?

Milliseid praktilisi meetmeid on liikmesriigid võtnud, et saavutada kohustuste õiglane jaotus seoses varjupaikade ja immigratsiooniga nende endi vahel?

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. - (PT) Mais 2007 kiitsid Euroopa Parlament ja nõukogu heaks kolm otsust: otsus luua Euroopa Pagulasfond 2008–2013; otsus luua välispiiride fond 2007–2013 ning otsus luua Euroopa tagasipöördumisfond 2008–2013. Juunis 2007 kiitis nõukogu heaks otsuse luua Euroopa fond kolmandatest riikidest pärit inimeste integratsiooniks 2007–2013. Need 4 otsust on oluline osa üldisest programmist „Solidaarsus ning rändevoogude juhtimine“.

Kooskõlas ülemkogu eesmärkidega on selle programmi eesmärk õiglane vastustuse jagamine liikmesriikide vahel seoses rahaliste kohustuste suurenemisega tulenevalt Euroopa Liidu välispiiride integreeritud kontrollimisest ning ühise varjupaiga- ning rändepoliitika rakendamisest.

Euroopa Pagulasfond on kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 63 lõike 2 punkti b nõudmisega seoses meetmete võtmisega, et tasakaalustada liikmesriikide jõupingutused pagulaste ja ümberasustatud isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel

Nõukogu soovib toetada solidaarsust ka teiste vahenditega. Nõukogu võttis 18. septembril 2007 vastu otsuse Euroopa Liidu lõunapoolse merepiiri tugevdamise kohta, näiteks, julgustas liikmesriike pakkuma kahepoolset abi liikmesriikidele, kes on surve all. Nõukogu sätestas, et selline toetus võib hõlmata näiteks tagasisaatmisoperatsioone, vastuvõtutingimusi, erialaspetsialistide tagamisega või vabatahtlikult varjupaigataotlejate, põgenike, täiendava kaitse saajate ja saatjata alaealiste eest hoolitsemist.

 
  
MPphoto
 
 

  Claude Moraes (PSE). - See oli väga laiaulatuslik vastus kohustuste jagamise teoreetilise aspekti kohta. Me teame, mis on instrumendid, aga ma tahaksin teilt ausalt küsida, mis puudutab Maltat, Lampedusat ja Kanaari saari, siis mida ellu on viidud? Kas Teile tundub, et viimase kuue kuu jooksul on nõukogu liikmed, sealhulgas Lääne-Euroopas, võtnud tõsiselt oma kohustuste jagamise kohustust seoses nende kohtadega kus tuleb ette raskeid olukordi? Mõned kolleegid siin teavad seda väga hästi.

Keegi ei taha öelda, et Portugal ei ole selles osas midagi korda saatnud, aga mida on komisjon teinud kohustuste jagamise ellurakendamiseks? Kas midagi tehakse? Palun selle kohta ausat vastust.

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. - (PT) Mul on väga hea meel vastata austatud liikmele ning loomulikult räägin ma Portugali presidentuuri nimel kooskõlas presidentuuri arvamusega sel teemal. Austatud liige teab, et ränne ja rändevood, eriti ebasedausliku rände vood ja eriti Euroopa lõunapoolsetest regioonidest, on uus probleem, millega meil ei olnud vaja veel paar aastat tagasi tegeleda.

Me peame loomulikult seega sellele uuele ning senitundmatule fenomenile reageerima ning võtma kasutusele vajalikud meetmed. Nagu alati, kujunevad sobivad meetmed välja aja jooksul, täpselt nagu meie teadmised ning arusaamised probleemist kasvavad ning kujunevad välja aja jooksul. Ma pean mainima, et Portugali presidentjuuri ning Portugali kui liikmesriigi jaoks on võtmesõnaks siinkohal solidaarsus. Täpselt nagu me leiame, et kui üks probleem puudutab ühte või kahte liikmesriiki, siis peab seda vaatlema kui probleemi kõigi jaoks, ning ka ebaseadusliku rände jaoks on sobilik sõna solidaarsus, sest me oleme teadlikud, et sellised fenomenid mõjutavad tihti üksikuid liikmesriike.

Tõsi on, et tihti me ei tee muud midagi, kui räägime ning samuti on tõsi, et mõnikord me peaksime tegema midagi rohkem kui ainult rääkimine. Samas, praegune arusaam, et küsimus on globaalne probleem, mis mõjutab kõiki ning kõik jagavad seda vastutust, on esimene samm. Loomulikult oleme me kindlad, et järk-järgult, ent samas piisavalt kiiresti, suudame me endiselt viidata „solidaarsusele“ ning pöörduda juba konkreetsemate tegevuste ning meetmete juurde. See ongi eesistujariigi roll ning seda peab tegema Portugal ka liikmesriigina. Samuti te peate mõistma, et üks liikmesriik või üks eesistujariik üksinda ei saa mõjutada kõiki sündmusi ning meetmeid, kuigi seda võib-olla soovitakse. Aga ma kinnitan teile, et on selgem ning kasvav arusaamine, et me peame jagama seda vastutust ning tegutsema solidaarselt.

 
  
MPphoto
 
 

  Simon Busuttil (PPE-DE). - (MT) Kogu austuse juures, nõukogu eesistuja, ei õnnestunud teil mind oma vastusega veenda, sest samal ajal kui ministrite nõukogu selle üle mõtiskleb, upuvad inimesed Vahemeres ning on Vahemeremaid, kes ei suuda selles hädaolukorras hakkama saada; see on põhjus, miks teil ei õnnestunud mind veenda. Ma küsin teilt midagi konkreetset: Malta tegi nõukogus ettepaneku kohustuste jagamiseks. See ettepanek nägi ette, et kõik päästetud immigrandid väljaspool Euroopa Liidu veeruumi – Liibüa vetes näiteks – tuleks ära jagada kõigi Euroopa Liidu riikide vahel. Ma tahaks teada, mis oli nõukogu vastus.

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. - Olen situatsiooniga väga tuttav ning ma olen väga tuttav küsimusega, mille Malta valitsus on tõstnud ning teie küsimusele on juba vastatud vastuses, mille andsin kaasliikmele: Portugal on sellest nii eesistujariigi kui ka liikmesriigina teadlik – ning ka Portugal on lõunariik ning ka meie teeme endast kõik oleneva – et sõna „solidaarsus“ leiaks väljendi ka tegudes, pidades meeles raskusi ning probleeme, mis eksisteerivad, ent nagu paljudel juhtudel, on ka siin vaja püsivust ning vastupidavust.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. - Küsimus nr 3, mille esitas Marie Panayotopoulos-Cassiotou (H-0781/07)

Teema: Abinõud immigrantidele korralike elamistingimuste tagamiseks, eriti naistele ja lastele.

Missuguseid abinõusid kavatseb nõukogu rakendada, et tagada immigrantidele, eriti naistele ja lastele, korralikud elamistingimused, et liikmesriigid saaksid austada kohustusi, mis on võetud rahvusvahelise üldsuse ees?

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. - Härra juhataja, ma ei tea, kas see on võimalik või lubatud, aga ma sooviksin teada küsimuse tutvustamise ajal ka seda, missugune austatud liige on selle autor, sest ilmselgelt on mu vastus suunatud eelkõige talle.

Ma olen kindel, et olete teadlik, et ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ühiste standardite ja menetluste kohta liikmesriikides illegaalselt viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel määrab ära kindlad reeglid, kuidas peab selliseid isikuid kohtlema. Direktiivi ettepaneku artikkel 13 pakub erinevaid tagatisi seoses viibimistingimustega selle ajani kui kõik direktiivi alla kuuluvad inimesed tagasi saadetakse. Artikkel 15, mis määrab ära ajutise eeskoste tingimused, määrab ära kolmandate riikide kodanike kohtlemise kuni nende tagasipöördumiseni. Artikli 15 punktis 3 öeldakse, et erilist tähelepanu peab pöörama tundlikele isikukategooriatele, eraldi säte käib alaealiste kohta. Nagu te samuti teate, Euroopa Parlament ja nõukogu tegelevadki praegu selle ettepaneku uurimisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE). – (EL) Tänan, austatud juhataja. Lubage mul korrata härra Moraese kommentaari: teoreetiliselt vastate te meie küsimustele väga hästi ning väga detailselt. Samas, mis on liikmesriikide vastutus juhul, kui meil ei ole veel teie analüüsi? Kas on olemas mingid rahvusvahelised lepingud ning kas need kehtivad võrdselt kõigile liikmesriikidele, või peavad mõned liikmesriigid, erilistel põhjustel, pakkuma rohkem või vähem? Mis on kandidaatriikide vastutus, kui nad on põhimõtteliselt transiiditeed illegaalsetele immigrantidele, eriti naistele ja lastele? Eilse istungi käigus ma mainisin volinikule, et vahistatud on isegi 14-aastane immigrantide transportija.

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. - (PT) Ma just ütlesin, et direktiivi ettepanek, kus seda teemat käsitletakse, on praegu läbivaatamisel nõukogus ja Euroopa Parlamendis. Kuna ettepanekud pole veel heaks kiidetud, ei saa ma täpselt öelda, missuguseid meetmeid direktiiv pakub nõrgimate indiviidide kaitseks, kes vajavad seda kõige enam. Aeg näitab. Direktiivi ettepanek käsitleb vajadust kaitsta kõige nõrgemaid.

Samuti võin ma kindlalt öelda, et kui Portugali presidentjuur räägib illegaalse immigratsiooni küsimusest, siis me ütleme alati, et sellevastane võitlus on rajatud kahele põhimõttele: solidaarsus ning austus inimeste vastu ning austus selle humanitaarse tragöödia vastu, mis on siin fenomeni taga. Me ei tohiks kohelda inimesi kui asju ning Portugal ei saa kui eesistuja või liikmesriik aktsepteerida, et humanitaarset tasandit ignoreeritakse või peetakse teisejärguliseks nendes küsimustes. See on meie põhimõtteline positsioon eesistujariigina, see on meie põhimõtteline positsioon Euroopa Liidu liikmesriigina ning see on positsioon, millest me ei tagane mitte mingil tingimusel.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. - Küsimus nr 4, mille esitas Georgios Papastamkos (H-0784/07)

Teema: Euroopa julgeolekustrateegia

Missugused tulemused Euroopa julgeolekustrateegia elluviimisest on täna nähtavad? Täpsemalt, missuguseid tulemusi on andnud turvatsooni laiendamine Euroopa äärealadele? Kas nõukogu on rahul strateegiatega „Rahu regionaalse integratsiooni kaudu” ning „Regionaalne integratsioon rahu kaudu” Euroopa Liidu geopoliitilisel mõjualal?

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja.- Härra juhataja, austatud liige, nelja aasta jooksul, mis on möödunud Euroopa julgeolekustrateegia vastuvõtmisest detsembris 2003, on Euroopa liidu välis- ning julgeolekupoliitika dünaamiliselt arenenud.

Me oleme edukalt reageerinud ohtudele, millele on osutatud Euroopa strateegias, ning lähtunud põhijoonest. Me oleme pidanud olema aktiivsemad, ühtsemad ning samuti pädevamad. Uute terrorismiohtude näol, massihävitusrelvade leviku, regionaalsete konfliktide, riikide hävingute ja organiseeritud kuritegevuse vastu on tehtud konkreetseid tegusid, mis peegeldavad Euroopa Liidus olemasolevaid vahendeid. Nende hulka kuuluvad diplomaatiline tegevus, tsiviil- ja militaarmissioonid ning kaubandus- ja arengualased tegevused.

Oleme heaks kiitnud efektiivset multilateralismi, meie koostööd ÜROga kriisihalduse asjus, sõda terrorismi ja selle leviku vastu. Meie tegevused seoses Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga on meie panus globaalsele rahule ja turvalisusele ning demonstreerivad meie valmidust võtta endale globaalne vastutus. Alates 2003. aastast oleme erinevates maailma osades käivitanud 16 kriisihaldusoperatsiooni, neli militaar- ja 12 tsiviilalast. Need Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitilised operatsioonid katavad kolm kontinenti ning jaotuvad täielikult militaarsetest operatsioonidest, kaasa arvatud julgeolekusektori ja institutsioonide arengu reform, politseimissioonideni, et kindlustada võrdus seaduse ees. Aceh’st Ramallahni, Kinshasast Sarajevoni seab EL paika peamised rahu- ja stabiilsuskatalüsaatorid.

Surve liidule aga tõuseb. Oleme just otsustanud põhimõtteliselt, et saadame militaarmissiooni Tšaadi ja Kesk-Aafrika Vabariiki, et aidata likvideerida Darfuri kriisi regionaalsed tagajärjed. Oleme ka valmis juhtima politseimissiooni, et kindlustada õigusriik Kosovos. Lääne-Balkanist ja Ida-Euroopast Vahemereni oleme aktiivselt töötanud rahu ja stabiilsuse nimel oma naabruses, kasutades kõiki meie käsutuses olevaid vahendeid. Ma usun, et kõrge esindaja Javier Solana tehtud töö, ELi laienemispoliitika, Barcelona protsess, siin just arutatud Euroopa naabruspoliitika, ELi eriesindajad Bosnia-Hertsegoviinas, endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis, Moldovas ja Lõuna-Kaukasuses, rahuprotsess Lähis-Idas ning ka ELi roll Lähis-Ida kvarteti ja Kosovo eesistujakolmiku liikmena, samuti muud ESDP missioonid, millele olen siin viidanud – kõik need peegeldavad meie meelekindlust oma naabruses turvalisuse loomisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papastamkos (PPE-DE). – (EL) Tänan teid vastuse eest, härra eesistuja. Ma tõesti arvan, et Euroopa julgeolekustrateegia osutub edukamaks Euroopa kontinendilt väljaspool teostatavate missioonide puhul, kui ELi sees esile kerkivate raskuste lahendamisel. Ma arvan, et situatsioonid, nagu Kosovos toimuv, esilekerkiva kriisiga tegelemine, tingimuslik poliitika FYROMis, kandidaatriigis, mille poliitiline süsteem on tõsiselt ebaterve, ja russofoobia, õigustatav või mitte, mis hõivab meie endistest Ida-Euroopa riikidest pärit kolleegide tähelepanu, on kõik põhjuseks koostada ühtsem ja tõhusam Euroopa julgeolekustrateegia.

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. (PL) Meil oli äsja, selle täiskogu istungi jooksul, diskussioon Euroopa naabruspoliitika teemal, mis oli mõeldud täpselt meie selle kontinendi partneritele. Ma oletan, et üldine järeldus oli, et võimalikest raskustest ja sisseviidavatest täiendustest hoolimata on see Euroopa naabruspoliitika, mis moodustab osa meie strateegiast, hästi töötanud ning kindlustanud, et paljud meie partneritest ja naabritest saavad nautida stabiilsust, majanduslikku progressi ning majanduslikku ja sotsiaalset arengut.

Hästituntud ajaloolistel põhjustel on paljud meie partneritest praegu loomulikult kogemas seda, mida võiks nimetada üleminekuetapiks, demokraatlikuks konsolidatsiooniks ja seaduslikuks konsolidatsiooniks, ning nagu see tihti nii on, ei puudu neist protsessidest raskused, segadused ega probleemid. Ning see on võib-olla tõsi mõnedes nendes riikides. Me rääkisime hiljuti Gruusiast, kui ma siin mainisin, et olin umbes kolm nädalat tagasi Gruusia assotsiatsiooninõukogu eesistuja ning et mul oli võimalus teatada meie Gruusia kolleegidele, et näiteks majandusvallas saame rõõmuga öelda, et majandusliku arengu suhtes on tehtud märkimisväärsed edusammud, hoolimata probleemidest, mis riigil seoses Venemaaga esinesid. Seetõttu peame olema valmistunud märkimisväärseks progressiks, mida me ootame ja tahame, kuid teada-tuntud põhjustel peame vahetevahel valmis olema ka tagasilöökideks, mis südamest lootes on vaid ajutised, ning loodame, et liikmesriigid ning teised riigid naasevad kiirelt progressi ja õigusriigi tugevdamise poole.

Seetõttu pean auväärsele liikmele kogu siiruses teatama, et kuigi meie, Euroopa Liidu kodanikud, võime mõnikord olla oma saavutuste mahu ja saavutuste endi suhtes väga tagasihoidlikud, peame olema meie endi suhtes veidi rohkem lahked, kui võiks nii öelda. Ma arvan, et oleme raskustest hoolimata midagi saavutanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Gay Mitchell (PPE-DE). - Arvestades Euroopa Liidu aluslepinguid ning reformilepingut selles osas, mis puudutab julgeolekut ja kaitset ning arvestades Prantsuse presidendi eilset sõnavõttu ja Prantsusmaa eelseisvat eesistumisperioodi, kas nõukogu saaks täiskogule öelda, kas ta näeb ette, et selle parlamendi koosseisu või järgmise koosseisu ajal nõukogu hakkab Euroopa Liidu kaitseküsimustega tegelema ja millal võiks see juhtuda?

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − Nagu austatud liige ka teab, ei kommenteeri nõukogu Euroopa Liidu liikmesriikide riigijuhtide kõnesid. Olen aga loomulikult president Sarkozy arvamuse teadmiseks võtnud, mis on ELi väga tähtsa liikmesriigi juhi arvamus. Kas me hakkame progresseeruma täiustatud kaitsega Euroopa suunas või mitte, jääb nõukogu otsustada, ning nagu te võite ette kujutada, ei saa ma nõukogu otsust ette näha. Kui see on nõukogu otsus, ja nagu teada on kaitse spetsiifiline ala, mille puhul on vajalik väga tugev konsensus, siis on meil loomulikult võimalus seda kurssi järgida, kuid otsus on ilmselgelt nõukogu teha. Mul ei ole kristallkuuli ning seetõttu ei saa ma teile, kui kaugele selle ideega minnakse. Me saame seda näha, kuid kuna see on president Sarkozy ettepanek, kuulatakse seda loomulikult väga tähelepanelikult nagu teisigi tema soovitusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − küsimus nr 5, mille esitas Bernd Posselt (H-0788/07)

Teema: Ühinemisläbirääkimised Makedooniaga

Milline on nõukogu hinnang tasemele, mis Makedoonia ELile lähendamisega seoses saavutatud on, ning millal peetakse võimalikuks või soovitavaks määrata ühinemisläbirääkimiste alguskuupäev?

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − Hr juhataja, austatud parlamendiliige, Euroopa Ülemkogu 2005. aasta detsembri otsus anda endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile kandidaatriigi staatus oli selle riigi reformisaavutuste tunnustamine. Euroopa Ülemkogu teatas, et edasisi samme ELi liikmeks saamise suunas arutatakse esmalt laienemissstrateegia alase debati valguses, nagu ette nähtud 2005. aasta 12. detsembri Euroopa Ülemkogu järeldustes, mis lõppes laienemisalase „uuendatud konsensusega“, mis rakendati ellu 2006. aasta 14.–15. detsembri Euroopa Ülemkogus; teiseks seoses endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi nõusolekuga Kopenhaageni kriteeriumidega; kolmandaks seoses stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi nõuetega ja stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu efektiivse kehtestamisega; ning viimaks seoses täiendava märkimisväärse progressi vajadusega, et vastata muudele liikmeksastumise küsimustele ja kriteeriumitele, mis on öeldud komisjoni arvamuses, ja Euroopa partnerluse prioriteetide realiseerimisele.

Esialgsetes vahearuannetes on komisjon uurinud edusamme detailselt. Pärast endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi situatsiooni hindamist, nagu sätestatud komisjoni 2006. aasta ettekandes, kahetses nõukogu 2006. aasta 11.-12. detsembri istungil, et vaadeldud reformide kiirus on 2006. aastal langenud. 2006. aasta 14.-15. detsembril kordas Euroopa Ülemkogu, et iga riigi areng Liidu suunas jääb endiselt sõltuma riigi pingutustest vastata Kopenhaageni kriteeriumile ja stabilisatsiooni- ja assotsiatsiooniprotsessi konditsionaalsusest. Nõukogu kutsus endist Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki võtmealade reformide kiirust tõstma ja Euroopa partnerluses kindlaks määratud prioriteete rakendama, et ühinemisprotsessi edasi viia. Neljas Euroopa Liidu ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vaheline stabilisatsiooni- ja assotsiatsiooninõukogu kohtumine leidis aset 24. juulil. Eriti oluline liidu ühise seisukohana stabilisatsiooni- ja assotsiatsiooninõukogus esile tõstetud sõnumite hulgas oli selle rõhutamine, et stabiilsus ja demokraatlike institutsioonide tavapärane toimimine põhilised poliitilised kriteeriumid, mis tuleb täita Euroopaga integreerumiseks. Institutsioonid nagu valitsus, parlament ja president peavad efektiivselt toimima ja koos töötama. Nad peavad täitma ka oma eristatud kohustusi ning toimima vastastikku, nagu põhiseaduses määratud. Tuleb luua ning säilitada konstruktiivset poliitilist kliimat, et riik saaks keskenduda liidu jaoks olulistele reformidele. Tuleb näha ka täiendavat vaeva, et luua usaldust eri rahvuslike kogukondade vahel kõigil tasemetel. Liit meenutas ka, et Ohridi raamlepingu järjepidev täitmine oli poliitiliste kriteeriumide võtmeelement. Tuleb teha kõik, et saavutada võimalikult laiaulatuslik poliitiline kokkulepe vajalike reformide kohta, mis vastab täielikult lepingu sisule ja eesmärgile.

Koosolekul meenutati ka, et oluline on teha edusamme justiits- ja siseküsimustes, eriti organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooniga võitlemises. Samal ajal meenutas nõukogu ka seda, et piirkondlik koostöö ja head naabrussuhted on ELi integratsioonis äärmiselt olulised. Lõpuks soovin teatada, et nõukogu uurib väga hoolikalt komisjoni 6. novembril avaldatud aruannet, mille kohta tehakse lõppotsus detsembris toimuvas üldasjade ja välissuhete nõukogus.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernd Posselt (PPE-DE). (DE) Tänan, härra nõukogu eesistuja, teie väga ulatusliku vastuse eest. Mul on ainult kaks lühikest täiendavat küsimust. Esiteks, kas te arvate, et on mõeldav seada ühinemisläbirääkimiste alguskuupäev järgmise aasta jooksul? Makedoonia kandidaatriigi staatus algas rohkem kui kaks aastat tagasi ning kindlasti oleks viimane aeg mõelda tähtaja seadmisele.

Minu teine lisaküsimus on selline: milline lähenemine võetakse? Kas tehakse katseid ühendada Makedoonia ühinemine teiste riikidega, nagu Serbia, või tegeletakse selle riigiga tõepoolest eraldi?

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. – (PT) Nagu lugupeetud parlamendiliige aru saab, ei saa ma öelda, kas me oleme endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga ühinemisläbirääkimiste pidamise alguskuupäeva kehtestamise poolt või vastu. Ühinemisläbirääkimiste austamiseks peavad olema läbitud rasked ja nõudlikud kriteeriumid, seega sõltub kõik sellest, kui suures ulatuses riik vastab nendele kriteeriumidele ja tingimustele. Mida ma tahan öelda on see, et kandidaatriik ise sobiks paremini sellele küsimusele vastama, kui Euroopa Liit.

Seoses ühinemisprotsessiga toetab eesistuja ning on alati toetanud seisukohta, et iga kandidaatriiki tuleb hinnata eraldi selle enda saavutuste järgi. Kui kandidaatriik on sobilik, sest ta on täitnud nõutud kohustused ja tingimused alustamaks ühinemisläbirääkimisi, siis tuleb talle anda vastav staatus, hoolimata sellest, mis võib juhtuda samalaadses protsessis teiste kandidaatriikidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja

Küsimus nr 6, mille esitas Sarah Ludford (H-0790/07)

Teema: Tiigrite kaitse

Mida on EL teinud ja milliseid edasisi meetmeid kaalutakse India ja teiste asjakohaste riikide julgustamiseks kaitsma ja säilitama tiigripopulatsiooni viisil, mis kaasab kohalikke inimesi ning võimaldab neil anda oma panust loomapopulatsiooni kaitseks?

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. - Hr juhataja, lugupeetud parlamendiliige, ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon ehk CITES annab rahvusvahelise õigusliku raamistiku tiigrite ja teiste ohustatud liikide kaitsmiseks. EL ja selle liikmesriigid on CITESi tugevad toetajad nii rahaliselt kui ka poliitiliselt.

Viimastel aastatel on EL juhtinud erilist tähelepanu vajadusele keskendada pingutused CITESi praktiliste mõjuvahendite rakendamisele selleks, et vähendada salaküttimist ning ebaseaduslikku kaubandust, et kindlustada jätkusuutlik kaubandus liikidega. Selle vajaduse rõhutamiseks avaldas nõukogu 13. juulil 2007 soovituse 207/425/EÜ, milles määratakse kindlaks meetmepakett nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 (seoses metsiku loomastiku ja taimestiku liikide kaitsega) rakendamiseks, seda kaubanduse reguleerimise kaudu. Samas on „pantera tigris” liik loetletud nõukogu 9. augusti 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1332/2005 lisas A ning on loetletud ka CITES-i lisas I, mis tähendab, et selle liigi esindajate asupaika võib vahetada ainult erakorralistes oludes, ning kui on täidetud ranged kriteeriumid. Kui need kriteeriumid täidetakse ja otsus kaubanduseks on võimalik, tuleb seejuures eelnevalt kindlustada, et see ei oleks kahjulik liikide säilitamise seisukohast.

Me juhime teie tähelepanu ka vajadusele rahvusvaheliseks koostööks ja eriti arengu kindlustamiseks, et hõlbustada metsiku loomastiku ja taimestiku säilitamise ja jätkusuutliku kasutamise poliitikate rakendamist riikides, kus selliseid liike leidub. Seetõttu toetas EL aasta alguses toimunud 14. CITES-i osapoolte kokkutulekul heakskiidetud otsust Aasia suurte kaslaste osas, eesmärgiga tugevdada püüdlusi õigustiku kohaldamisel ja liikide säilitamisel.

Lisaks oleme me valmis toetama nende otsuste elluviimisel Indiat ja teisi riike, mis asuvad levikualadel. Me leiame, et efektiivsete säilitusmeetmete rakendamine vajab kohaliku elanikkonna kaasamist. Me oleme rõhutanud läbi CITESi vajadust kindlustada toetus ja koostöö kohalike ja põllumajanduslike kogukondade vahel looma- ja taimeressursside kasutamiseks ja seeläbi võidelda ebaseadusliku kaubandusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Sarah Ludford (ALDE). - Tänan väga eesistujat selle vastuse eest. Ma loen neid dokumente, mida siin mainiti.

Ma tahaksin siiski öelda, et tiigrite olukord on katastroofiline. Metsikus looduses elab neid ainult ligikaudu 3000. Aastaks 2020 võivad nad juba välja surnud olla. Kõige suurem probleem on salaküttimine, mida soodustab ahvatlev ebaseaduslik äritsemine tiigrinahkade ja muude kehaosadega, mis on levinud juba Ida-Euroopasse. India metsaamet ütleb, et nad ei suuda salaküttide jõukudega pideva alarahastatuse tõttu hakkama saada. Kas EL saaks selles küsimuses abiks olla? Kas meil on sellesisulisi konkreetseid projekte?

Hiina ametivõimude esindaja ütles hiljuti, et väga raske on vastu seista survele avada taas tiigritega kauplemine. Kindlasti on ühest küljest võtmeküsimuseks haridus, aga ühtlasi tuleks tekitada kohalikes elanikes majanduslik huvi parema taseme saavutamiseks. Mida EL konkreetsete projektide mõttes reaalselt teeb?

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Nagu austatud parlamendiliige näeb, olen viidanud põhjalikult, ulatuslikult ja detailselt rahvusvahelisele kohtu- ja õigusraamistikule, milles Euroopa Liit eksisteerib ja töötab. Ma olen loomulikult ka väljendanud nõukogu valmidust, valmisolekut ja pühendumust anda endast selles rahvusvahelises raamistikus kõik, et kindlustada sette nähtud meetmed saaks tõhusalt ellu viidud.

Ma olen ka väga selgelt öelnud, et me mõistame ka, et peame töötama koos kohalike inimestega, kellel on nende ohustatud liikidega otsene kokkupuude. Salaküttimise ja sarnaste ebaseaduslike tegevuste vastane lahing pole lihtne, nagu teavad inimesed, kellel selliste olukordadega kogemusi on. Nad on teadlikud, et lahing on raske, kuid vajalik: hinnang, millega ma nõustun.

Kogu Euroopa avalik arvamus on teiega, kuna see, mida hiljuti ohustatud liikide ebaseadusliku kaubandusega seoses näha on olnud, näitab, et inimesed on nendele probleemidele tähelepanu pööramise vajadusest varasemast märksa teadlikumad. Avaliku arvamuse surve ja teemale pööratud tähelepanu nende situatsioonidega seoses on nüüd seetõttu palju suurem, kui see varem oli. Seetõttu saab ilmselgelt loota üldsuse teadlikkusele, mis on vajalik ka kindlustamiseks, et meie, EL, ja meie liikmesriigid on võimelised tõhusamalt tegutsema. Nagu ma ütlesin, peame mõistma, et see lahing on raske.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE). - Härra nõukogu eesistuja, te olete täiesti selgeks teinud, et teie ja nõukogu tervikuna olete pühendunud tiigrite kaitsmisele ja säilitamisele. Sama on teinud ka India peaminister oma mitmetes sõnavõttudes. Kuna Indiaga on käimas kahepoolsed läbirääkimised uue kahepoolse lepingu sõlmimiseks ELi ja India vahel, kas ei oleks võimalik seda teemat lepingusse sisse lülitada ja kas me ei võiks oma praeguseid kohustusi CITRSi raames suurendada, et olla abiks hariduse ja koolituse vallas – midagi taolist, millest rääkis paruness Ludford?

 
  
MPphoto
 
 

  Reinhard Rack (PPE-DE). - Härra juhataja, härra eesistuja, minu küsimus on selle probleemiga seotud, kuid veidi teise nurga alt. Ma usun, ning te viitasite sellele õigesti, et küsimused, nagu praegunegi, äratavad üldsuse seas tugevaid tundeid. Teisest küljest, ja te viitasite ka õiguslikule tegutsemisruumile, kas meil Euroopa Liidus on tõesti õigus vehkida õiguslike ja lepinguliste volitustega seoses iga probleemiga, mis puudutab sügavalt kõiki ELis? Või peaksime me äkki neis asjus tagasihoidlikumad olema?

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Hästi. Ma pean tunnistama, härra juhataja, et ma ei saanud teisest küsimusest täielikult aru, võib-olla viivituste tõttu tõlkimises.

Seoses tiigrite küsimusega ja läbirääkimistega Indiaga, pean siiralt ja avameelselt ütlema, et see on spetsiifiline teema, millele ma pole valgust heitnud, kuid mida me tulevikus kindlasti teeme, ning seetõttu võtan austatud liikme ettepaneku teadmiseks. Meie kahepoolsete läbirääkimiste käigus Indiaga – on tulemas EL-India tippkohtumine – võime samuti arutada seda kaitsealuste liikide probleemi ning seda, kuidas me ohustatud liike paremini kaitsta saaksime.

Pean ka tunnistama, et arvatavasti tõlkimise tõttu ei mõistnud ma teie teist küsimust.

 
  
MPphoto
 
 

  Reinhard Rack (PPE-DE). - Tänan teid väga ning vabandan, et nii kiiresti rääkisin. Ma vältisin teadlikult ajapiirangu ületamist. Pidasin silmas, et on tähtis, et tegeleme selliste probleemidega siis, kui nad mõjutavad Euroopa elanikke. Teisest küljest peaksime olema teadlikud ka liidu õiguslikest piiridest ja kandma hoolt nende piiride järgimise eest nii palju kui võimalik.

Lähenemine, mida välja pakkusite, tundub huvitav, kuid me ei tohiks jätta end avatuks süüdistusele, et liit arvab, et on pädev kõiki globaalseid probleeme lahendama.

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Ma nõustun austatud parlamendiliikmega, Euroopa Liit ei saa ega tohiks olla vastutav kõige eest ning teda ei peaks kõige eest ka süüdistama ega tema üle kohut mõistma. Vastavalt kokkulepetele on paljud need vaated ja kohustused liikmesriikide kanda ning sellel juhul võib vastutus kuuluda nii liikmesriikidele kui riikidele, kus need situatsioonid toimuvad.

Euroopa Liit ei ole ega saa olla universaalne imerohi, eriti kuna on olemas põhimõte, subsidiaarsuspõhimõte, mida peab alati järgima.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimus nr 7, mille esitas Gay Mitchell (H-0792/07)

Teema: ELi välised finantsteenuste keskused

Kas nõukogu teeb avalduse teemal, kuidas ta tegeleb ELi väliste finantsteenuste keskustega ühiste huvide valdkondades?

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. - Hr juhataja, lugupeetud parlamendiliige, mais 2006 vastu võetud järeldustes tervitas nõukogu komisjoni valget raamatut finantsteenuste poliitika 2005–2010 kohta. Eriti tervitas nõukogu, tsiteerin: “finantsteenuste järjest olulisemaks muutunud välismõõtmega seoses väljendatud ideid, nimelt süvendada ja laiendada normatiivseid dialooge kolmandate riikidega ja jätkata tööd ülemaailmse finantsteenuste turu avamise suunas”.

Eesistujariik Portugali algatusena uuris ECOFINi nõukogu 9. oktoobril hetkeolukorda makromajanduses ja finants- ning normatiivsetes läbirääkimistes liidu põhiliste partnerite – Ameerika Ühendriikide, Jaapani, Venemaa, India ja Hiinaga. Arutelu käigus rõhutati nende strateegiliste läbirääkimiste tähtsust. Sellised läbirääkimised võimaldavad tugevdada ühtsust, koostööd ja vastastikust mõistmist rahvusvaheliste partnerite vahel, seeläbi lihtsustades ligipääsu vastavatele turgudele ja edendades makromajanduslikku ja rahanduslikku püsivust, eriti finantsteenuste alal. Dialoogid on kaasa toonud märkimisväärse arengu raamatupidamisnõuete ühtsuses ja võrdväärsuses.

Nõukogu toetab komisjoni tööd ja leiab, et finantsturu ülemaailmastumine nõuab suuremaid pingutusi saavutamaks ühtsust ja koostööd rahvusvahelisel tasandil, kooskõlas komisjoni ja nõukogu strateegilise nägemusega vajadusest tugevdada Lissaboni strateegia välisulatust läbi rahvusvahelise lähenemise normatiivsele koostööle ja ühtsete ning võrdsete nõuete edendamisega.

Samuti rõhutati, kui tähtis on Euroopa Liidule sellel alal selge lähenemise kindlustamine ja leiti, et informatsiooni selliste läbirääkimiste arengute kohta peaks jätkuvalt ja regulaarselt nõukogule edastama.

 
  
MPphoto
 
 

  Gay Mitchell (PPE-DE). - Ma tahaksin nõukogu eesistujat vastuse eest tänada. Kas eesistujamaa on teadlik, et on olemas niisugune mõttesuund, mis arvab, et arenguriigid saaksid finantsteenuste sektori olemasolust suurt kasu? Arvestades Portugali kogemusi, eeskätt Aafrikas, tahaksin ma nõukogu presidendilt küsida, kui ta oma sõnavõtus sellele juba ei vastust ei anna, kas ei võiks seda küsimust arutada ja sellega tegeleda, sest nii saaksime me abistada mitte ainult arenguriike, vaid aidata kaasa ka rahvusvahelisele finantsteenuste vahetusele, mis tooks ühtlasi kasu ka siinsele maailmanurgale.

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Austatud parlamendiliikmel on õigus, mul ei ole portfellis teile andmiseks kirjalikku vastust, kuid annan teile oma arvamuse. Sellega seoses oli meil täna hommikul väga huvitav diskussioon globaliseerumise teemal, kus me arutasime samuti finantsteenuste ja mõnede finantsturgude rahutustega seotud küsimuste üle.

Üks teema, mida pean väga oluliseks seoses Aafrikaga ning mis on tihedalt seotud Euroopa-Aafrika tippkohtumisega, käsitleb Aafrika positsiooni globaliseerumises: kas Aafrika peaks olema aktiivne partner ning kas tema käsutuses peaksid olema efektiivsed vahendid, et ta saaks tõesti olla täieõiguslik globaliseerumisalane partner, või tahame teisest küljest Aafrikat, mis on mõistetud sõtta, ebakindlusele, arengus mahajäämusele ja vaesusele?

Seetõttu on selles kontekstis finantsilised ja muud meetmed, initsiatiivid ja mehhanismid, mis suudaksid tõesti tõsta Aafrika päevakorrale ja lisada selle vestlustesse, debattidele ja globalisatsiooniteemale koos meie kõigi, Euroopa Liidu ja muude suurte tekkivate blokkidega, ainult teretulnud.

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). - Suur tänu, härra president ja härra nõukogu eesistuja, et te olite siin kauem, kui oli ette nähtud. Me hindame seda.

Mis on Teie meelest takistuseks tõhusamale edasiminekule selles valdkonnas ja kas Teile meelest on tehtud piisavalt? Me räägime siin tarbija usaldusest finantsteenuste sektoris nii Euroopas kui väljaspool Euroopat.

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Minult küsiti, kes vastutab kõnealuse teema, käimasolevate kõneluste suunamise ja muude sääraste tegevuste eest ning vastan, et seda teeb komisjon. Ühtlasi pean tunnistama, et ma ei ole finantsspetsialist ning seetõttu puuduvad mul üksikasjalikud teadmised, mis on vajalikud teile tehnilise vastuse andmiseks. Loodate saada tehnilist vastu, kuid mina ei oska seda teile anda. Võin anda teile poliitilise vastuse, mis visandab uue tegelikkuse, uue probleemi ning uue proovikivi, kuid ühtlasi loob uue võimaluse. Kõnealuse probleemiga peab tegelema ning seda ka tehti ning lahenduste leidmisel mindi ebaharilikult kaugele. Ka meie peame Euroopa Liidus mõistagi otsima sobivaid vastuseid tekkinud küsimustele ning kasutama kõiki saadaolevaid vajalikke abinõusid, et saavutada edu.

Ma ei oska konkreetselt öelda, millised takistused kerkisid töö käigus üles või võivad veel edaspidi tekkida, kuid võin luua ettekujutuse, mis on olnud Euroopa Liidu poliitika ja nõukogu kohustused selles valdkonnas. Lõpetuseks teatan, et mulle teeb suurt rõõmu, et saan pikendada oma siinviibimist koos teiega, sest kehtiv mandaat saab ju varsti läbi. On jäänud veel üks kord teiega kohtuda ning kavatsen sellest viimast võtta.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimustele, millele ajapuuduse tõttu ei jõutud vastata, vastatakse kirjalikult (vt lisa).

Infotund on lõppenud.

(Istung peatati kell 19.45 ning jätkus kell 21.05)

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: Edward McMILLAN-SCOTT
Asepresident

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika