Istungi stenogramm

Kolmapäev, 14. november 2007 - Strasbourg

15. Ühenduse vabade töökohtade kvartalistatistika (arutelu)

  Juhataja. − Järgmiseks arutlusteemaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek henduse vabade töökohtade kvartalistatistika kohta (KOM(2007)0076 - C6-0090/2007 - 2007/0033(COD)) (A6-0335/2007), mille esitas härra Alexandru Athanasiu tööhõive ja sotsiaalasjade komisjoni nimel.

  Joe Borg, komisjoni liige. − Härra juhataja, selle määruse eesmärk on kehtestada õiguslik raamistik vabade töökohtade kvartalistatistika kogumise kohta. Majandusharude vahel eristatud vabade töökohtade kvartalistatistikat vajavad komisjon ja Euroopa Keskpank majandus- ja rahanduspoliitika väljakujundamiseks. See võimaldab neil jälgida lühiajalisi suundumusi tööturul ja aitab majandustsüklit hinnata. Arvestades selle statistika tähtsust lülitati see Euroopa peamiste majandusnäitajate hulka, mis on määratletud komisjoni 2002. aasta teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule euroala statistika kohta. Vabade töökohtade kvartalistatistika on nendest näitajatest ainus, mille jaoks ei ole veel õiguslikku alust välja töötatud. Kavandatud õigusakt võimaldab tagada ühtlustatud kogumi õigeaegseid andmeid vabade töökohtade kohta kõikides liikmesriikides.

Mitmete komisjoni õigusakti ettepanekus käsitletud küsimuste osas toimus arutelu ja tehti mõned muudatused. Parlamendi raportis tehtud muudatusettepanekud hõlmavad nõukogu muudatusi ja täna teile vastuvõtmiseks esitatud tekst peegeldab kolme selle tööprotsessiga seotud institutsiooni, Euroopa komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamendi, kompromissi. Need kolm institutsiooni jõudsid ka kokkuleppele, et see seadus peaks jõustuma nii pea kui võimalik. See avab võimaluse määruse vastuvõtmiseks esimesel lugemisel. Ma olen tänulik raportöör härra Athanasiule hea koostöö ja mõistva suhtumise eest.

  Alexandru Athanasiu (PSE), raportöör. – Härra juhataja, nõukogu ja komisjoni esindajad, daamid ja härrad, soovin oma sõnavõttu alustada nende kolleegide tänamisega, kes usaldasid mulle käesoleva raporti koostamise, ning variraportööri tema panuse eest.

Tänapäeva ühiskonnas on andmekogumine hädavajalikuks analüüsivahendiks muutunud, see on selge. Vabade töökohtade teavet kasutatakse nii majanduse olukorra hindamisel kui ka teatud poliitika kujundamisel ja vormimisel. Tänapäeval mõjutab vabade töökohtade statistika otseselt finantsturge. Reitinguagentuurid ootavad kõnealused tulemused ära, et neid konsultatsioonides kasutada.

Härra juhataja, statistika on nõudlik nähtus, kui lubate niimoodi öelda. Siinkohal tasub tsiteerida G.O. Ashley kuulsat tähelepanekut: „Statistilisel meetodil on erikeel, nagu muudelgi salajastel ennustusvõtetel, mis on meelega välja mõeldud oma tegevuse varjamiseks asjasse mittepuutuvate isikute eest“. Töötades käesoleva teksti kallal tööhõive ja sotsiaalasjade komisjonis, püüdsime kolleegidega pöörata tähelepanu kolmele seisukohale.

Esiteks määruse poliitiline vaatenurk: isegi niivõrd statistilise vahendi puhul käsitletakse veel kord Euroopa kodanike vaba liikumist ning piirangute ja takistusteta juurdepääsu töökohtadele. Seejärel sotsiaalne vaatenurk: sobivate töökohtade ning vabade töökohtade teabe leidmine püütakse kõikide inimeste jaoks Euroopas lihtsamaks teha. Lõpuks andmete kvaliteeti käsitlev tehniline vaatenurk, mille eest tuleb meil tänada komisjoni ja nõukogu. Räägime süsteemist, mis rakendab statistilise teabe kogumisel kooskõlastatud meetodeid ning võimsalt moderniseeritud vahendeid, teiste sõnadega täiustatud abinõusid, et koguda täpseid andmeid.

Härra juhataja, daamid ja härrad, nagu teate, põhines statistiliste andmete kogumine varem härrasmeeste kokkuleppele, s.o vabatahtlikud edastatud andmetele. Täpne analüüs sõltub aga kohustuslikult ja järjepidevalt kogutud teabest. Just seetõttu on määrus direktiivist parem õiguslik alus, sest määrust valmistatakse üle liidu ühtemoodi ette: liikmesriikidel ei ole õigust seda puudulikult või valikuliselt rakendada ega muuta eesmärkide täitmiseks ette nähtud meetodit, seda ei saa aga öelda direktiivi kohta.

Lissaboni strateegia üheks eesmärgiks on tuua rohkem inimesi tööturule, kuid samal ajal on vaja luua töökohti juurde, seega vajame parimat võimalikku infosüsteemi pakkumise ja nõudluse jaoks. Info kvaliteet võib olla edu saladus ning me ju kõik teame, et informatsioon tähendab võimu. See kehtib majanduses, nagu ka igal pool mujal. Just seetõttu otsustasime, et on vaja arendada ja välja töötada vabade töökohtade struktuurne indikaator, mis suudab mõõta tööturu kitsust ning näidata, millistes valdkondades on puudu oskustest.

Ka komisjon ning Euroopa Keskpank vajavad vabade töökohtade kvartalistatistikat, et jälgida vabade ametikohtade arvu kõikumist iseäranis majandusvaldkonnas. Vabade töökohtade arv kuulub Euroopa suurimate majandusnäitajate hulka ning seda kasutatakse Euroopa Liidu tööturul ja euroalas valdavate tingimuste hindamiseks majandus- ja rahaliidu tegevuskava raames

Härra juhataja, võtan oma sõnavõtu kokku, tsiteerides Abbé Pierre’i, kes ütles, et paljud poliitikud tunnevad vaesust vaid statistika kaudu, kuid mitte keegi ei ole veel valanud statistika pärast pisaraid. Meil ei tohiks olla põhjust veenda siinolijaid tõhusama vahendi vajalikkuses, mis kogub kõiki vajalikke statistilisi andmeid. Poliitikutena võime teha sobiva töökoha leidmise inimeste jaoks lihtsamaks. Tänu kõnealustele statistilistele andmetele saame nende jõupingutusi vähendada.

  José Albino Silva Peneda, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (PT) Härra juhataja, lugupeetud volinik, daamid ja härrad, kõigepealt soovin tänada raportööri härra Athanasiud, kellega on mul olnud võimalus viimase paari kuu jooksul mitu korda kohtuda ning kes kannab ette minu arvates igati tubli töö tulemused.

Olles tutvunud täna arutlusel oleva raporti sisuga ning jälginud selle aasta juunist alates komisjoni ja nõukogu läbirääkimisi, võin fraktsiooni PPE-DE nimel julgelt öelda, et nende töö tulemuseks on kvaliteetne ja veatu tekst. Juhul kui parlament kiidab komisjoni ettepaneku parandused heaks praeguse plenaaristungi ajal, nagu loodetavasti juhtubki, teame nõukogu enda sõnade järgi, et nemadki võtavad selle määruse sama parandatud ettepaneku vastu.

Usun, et kõnealust raportit rakendatakse kasuliku abinõuna, et teha kindlaks Euroopa Liidu sektorid ja piirkonnad, mis vajavad töölisi, suurendades ühtlasi ostujõudu ning täiustades koolituste korraldamist. Samuti soovin pöörata tähelepanu minu arust olulisele asjaolule: kõnealune raport ei kujuta endast veelgi raskemat bürokraatlikku koormat või ebaolulist õigusakti, kuna selle käesolevas versioonis välditakse juba paika pandud algatuste kordamist ning abinõude lisamist.

Ühtlasi on käesolev raport hea kompromiss, et jagada teavet statistilistel eesmärkidel, kuid samal ajal tagada, et asutused, iseäranis just väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ei ole tarbetutest bürokraatlikest protseduuridest ülekoormatud.

Seega usun, et raport täidab kõiki nõudeid, mis on vajalikud selle vastuvõtmiseks esimesel lugemisel, ning just seda otsust soovitan kõikidele istungil viibijatele.

  Proinsias De Rossa, fraktsiooni PSE nimel. – Härra juhataja, mul on täna neli minutit kõneaega, mis on 400% rohkem, kui ma tavaliselt kasutada saan, ma pean hoiduma liiga jutukaks muutumast.

Hoolimata sellest, et kõnealune määruse ettepanek on väga tehniline, ei tohi me alahinnata selle väärtust Euroopale ja liikmesriikidele. Meil on vaieldamatult järjest kasvav vajadus täpsete, õigeaegsete ja võrreldavate statistiliste andmete järgi vabade töökohtade kohta Euroopas piirkonniti ja vastavalt majandusharudele, eriti pärast tööhõive Lissaboni uuendatud tegevuskava käivitamist 2005. aastal. See on väga oluline tööturu vajadusi ja tööturule astujate vajadusi planeerides.

Praegusel hetkel on mul hea meel, et me räägime läbi määruse ja mitte direktiivi üle, kuna määruse rakendamine võtab pärast selle heaks kiitmist vähem aega. Samuti on see kõikides liikmesriikides otse ja ühtmoodi kohaldatav ja seda ei ole võimalik erinevates liikmesriikides erinevalt tõlgendada. Määrust ei ole näiteks vaja riiklikesse õigusaktidesse üle kanda ja nii saab vältida selle protsessiga kaasnevaid viivitusi.

See on suurepärane näide selle kohta, kuidas EL saab lisada liikmesriikide tööle väärtust, mida nad igaüks omaette ega isegi kõik koos ei suudaks saavutada. Sellegipoolest on selle seadusandliku akti praegusesse staadiumisse jõudmiseks kulunud kaks aastat ja ma loodan, et me jõuame nõukoguga kokkuleppele ning et määrus kiidetakse esimesel lugemisel heaks.

Ma tean, et Iirimaal ei esitata vabade töökohtade andmeid, aga Statistika Keskamet töötab selle saavutamiseks. Iirimaa Statistika Keskamet on väga kõrgelt tunnustatud ja loodetavasti saab Iirimaa aasta pärast statistika edastamise süsteemis osaleda.

Mul on samuti hea meel, et ettepanek hõlmab ka niisuguseid valdkondi nagu isikuteenused, vabad töökohad põllumajanduses jne, vähem kui 10 alluvaga tööandjaid ja töölepingu laadi. Ma arvan, et see on eriti oluline arvestades kasvavat muret tähtajalise töö osatähtsuse suurenemise ja hirmu pärast, mida mõnedes ringkondades tekitab liikumine kaitstud paindlikkuse suunas.

Ma loodan, et kokkulepe saavutatakse ja me saame jätkata tööd ühtse statistika sisseseadmiseks kogu Euroopa Liidus.

  Marian Harkin, fraktsiooni ALDE nimel. – Härra president, kõigepealt sooviksin tänada raportööri suurepärase töö eest määruse ettepanekuga, mis käsitleb ühenduse vabade töökohtade kvartalistatistika kogumist.

Kvaliteetne, õigeaegne ja asjakohane statistika on heade poliitiliste otsuste alus. See on eriti õige ELi tasandil, kus me tegeleme 27 erineva riigiga, kes kõik püüavad selles konkreetses plaanis Lissaboni eesmärke saavutada. Igasugune abi ja toetus, mida liikmesriikidele saab uute töökohtade loomisel pakkuda, on minu meelest pingutamist väärt.

Ma toetan täielikult seda mõtet, et kuigi liikmesriigid suudavad ise koguda kõnealuse määruse kohaselt nõutud andmed, on statistiliste andmete ühtlustamisel siiski vaja komisjoni koordineerivat tegevust, et tagada nende võrreldavus. Selle taustal olen ma täiesti nõus, et meil on vaja pigem määrust kui direktiivi, aga määruse ettepanek toob välja ainult miinimumnõuded soovitud eesmärkide saavutamiseks ja ei lähe sellest kaugemale.

Minu meelest ei olegi vaja neist kaugemale minna. Ma olen väga rahul sellega, et me palume liikmesriikidel edastada teavet isikliku hooldusega seotud teenuste, elanikkonnale suunatud tegevuse ja ilma majutuseta sotsiaalhoolduse kohta. Niisugune teave on äärmiselt oluline, sest hooldajate hulk ELis järjest suureneb. Elanikkonna vananemine on suur demograafiline probleem ja sotsiaalhoolekandel on selle probleemiga tegelemisel väga otsustav tähtsus. Need meie hulgast, kellel on õnn elada kaua, vajavad varem või hiljem teatavat hoolt, mistõttu tekib kahtlemata palju uusi töökohti kogu ELis. Kuigi suurem osa hoolekandetööst on tasuta töö, mis ka edaspidi nii jääb, kasvab siiski töökohtade arv selles valdkonnas. Sellest lähtuvalt vajame me usaldusväärset, kõrge kvaliteediga statistikat, et olla demograafilise probleemi selle aspektiga tegelemiseks valmis.

Üldises kontekstis, nagu ma juba ütlesin, on kvaliteetne, asjakohane, õigeaegne, võrreldav ja sidus teave õige poliitika väljakujundamisel ülimalt tähtis abinõu, muidugi eeldusel, et me poliitikutena meile antud teavet ka kasutame.

  Ewa Tomaszewska, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, Lissaboni tegevuskava elluviimine seoses kvaliteetsete töökohtade arvu suurendamisega vajab kindlaid meetmeid. Ühenduse vabade töökohtade kvartalistatistika esitab neist ühe. Eurostatil peab saadaval olevate ametikohtade teabe kogumiseks olema õiguslik alus. Kirjutamata kokkuleppest ei piisa ning see ei taga andmete võrreldavust ega täielikkust.

Nüüd üksikasjalikumalt. Esimene muudatusettepanek tähendab tegelikult väikeste ettevõtete õlgadele asetatud bürokraatliku koorma suurenemist, kuid sääraste asutuste töötajaskond kasvab alatasa ning seetõttu on kõnealuste äriettevõtete kohta saadud teave üha kasulikum.

Toetan teist muudatusettepanekut, mis kaasab määruse täitmisesse ka sotsiaalpartnerid.

Kolmas muudatusettepanek käsitleb teabe esitamise meetodit, isegi kui andmeid jagati vabatahtlikult. Just seetõttu on see ülitähtis.

Ühtlasi toetan muudatusettepanekut nr 17, mis tagab andmete avaldamise, luues võimaluse kõnealust teavet kasutada asjalikele otsustele jõudmisel.

Soovin õnnitleda raportööri.

  Jiří Maštálka, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (CS) Daamid ja härrad, ühinen nendega, kes õnnitlevad raportööri raporti puhul ning tänavad teda selle eest. Olen temaga ühel meelel, et Euroopa peab eelisjärjekorras koostama kvaliteetse ja võrreldava statistika vabade töökohtade kohta. Ühtlasi olen veendunud, et ei piisa, kui koguda kõnealust teavet vaid härrasmeeste kokkuleppe alusel ning kooskõlastatud ja kvaliteetse statistilise teabe tagamiseks, mis hõlmab kõiki liikmesriike, on vaja Euroopa tasemel võtta vastu õigusakt. Vaid komisjon võib ühenduse tasemel koordineerida statistiliste andmete vajalikku ühtlustamist.

Toetasin hiljuti seda sama seisukohta, kui avaldasin arvamust ettepaneku kohta, mille teemaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus rahvatervise ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta. Samuti jäin väga rahule raportööri, komisjoni ja eesistujariigi vaheliste läbirääkimistega. Sellele järgnevad muudatusettepanekud täiustasid tunduvalt kõnealuse dokumendi kvaliteeti. Sarnaselt teiste fraktsioonide variraportööridega oli minulgi rõõm kirjutada alla fraktsiooni GUE/NGL nimel.

Kõnealuste kompromissettepanekute seast soovin tõsta esile ettepanekut, millega tehakse suur panus statistiliste andmete kogumisse vähem kui 10 töötajaga ettevõtetes, samuti seda ettepanekut, mis eristab tähtajalisi ning alalisi töökohti ning ettepanekut, millega tagatakse ligipääs kõnealustele andmetele võimalikult paljude Euroopa kodanike jaoks.

Lõpuks lubage öelda, suhtun soosivalt kõnealusesse kvaliteedi hindamise kriteeriumisse, sest ainult asjakohane, täpne, ajakohastatud ja mõistetav teave vabade töökohtade kohta aitab ühenduses võidelda töötusega.

  Derek Roland Clark, IND/DEM nimel. – Härra juhataja, teave muudatuste kohta tööturul, et saada ülevaade sellest, kus vajatakse töökäsi, on väga olulise tähtsusega. Kuid selle eesmärgiks ei tohi jääda ainult statistika kogumine. See peab võimalikult kiiresti võimaldama tööandjatel täita neid töökohti ja leida töötajatel tööd.

Praegu koostavad liikmesriigid ise riiklikku statistikat ja komisjonile meeldiks seda ära kasutada, et luua valiku C kohaselt ühe Euroopa Liidu määruse järgi ühine raamistik. Kuid ELi kinnisidee ühtlustada muudab lihtsa süsteemi bürokraatlikuks ja aeganõudvaks.

Selle asja tõeliseks eesmärgiks on keskne kontroll. Kas me võime varsti oodata tööandjatele ja tööotsijatele kehtestatavat nõuet otsida abi ELi ametiasutusest? Kas see viib edaspidi juhtnöörideni töökohtade osas? Kindlasti viib see plaanimajanduseni Euroopas, mis tähendab lõppu unistusele järjest jõukamast Euroopast, kus on täielik tööhõive ja kiire innovatsioonitempo.

Üleilmastunud turul on vabadus, paindlikkus, valmisolek kasutada tekkinud tühimikku, valmisolek teha ükskõik mida ainus viis jääda konkurentsivõimeliseks. Statistiliste andmete kuhjad paberivirnades või kõvakettal seda ei võimalda, seda teevad võimalusest kiirelt enne teisi kinni haaravad naised ja mehed. See kes tahab jääda teisele kohale, võib oodata kuni tööandja statistikat sirvib. Kuni see toimub on kohal juba keegi teine, kes on agaram ja koha tööturul endale saab.

Enamgi veel, kui me võtame vastu muudatusettepaneku 8, võimaldab see andmeid võrdleval asutusel riikide poolt esitatud ebasobivad andmed kõrvale jätta ja enda omad asemele panna. Sel viisil on võimalik luua inimesi eksitav ebaõige ettekujutus, mis sobib ELi keskse kontrolliorgani jaoks. Nii palju siis kodanike teavitamisest!

Muudatusettepanekuga 3 soodustatakse põllumajanduse, kalanduse ja metsanduse välja jätmist nendest andmetest. Miks see peab niimoodi olema? Ma ei oska metsanduse kohta midagi öelda, aga Ühendkuningriigi statistilised andmed põllumajanduse ja kalanduse kohta on kohutavad. Alates 1973. aastast, kui me läksime kaasa ühise põllumajanduspoliitikaga, on rohkem Inglismaa talunikke talupidamise jätnud ja rohkem enesetappe sooritatud kui ühelgi muul perioodil meie ajaloos. Meie kalalaevastikust on võrreldes 1973. aastaga jäänud järele ainult neljandik, mis on selge tunnistus ühise kalanduspoliitika hävitustööst.

Pole ime, et neid andmeid tahetakse üleeuroopalisest statistikast välja jätta. Ei ole ju vaja kodanikke ärritada.

  Zdzisław Kazimierz Chmielewski (PPE-DE). - (PL) Härra juhataja, mis tahes püüe tõhustada Euroopa Liidu tegevust on austust väärt, iseäranis kui see puudutab tööhõivet. Minu arvates on just tööhõive kõige otsustavam lüli ühtse Euroopa ühiskondlike ja majanduslike muutuste vahel. Raportöör on käesolevasse õiguslikku algatusse põiminud ka prognoosimise ning andud raportile väga ligipääsetava ning tõeliselt huvipakkuva kuju.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu käesolev määrus asendab vabade töökohtade teabe kogumise juba kehtiva korra, mis rajaneb härrasmeeste kokkuleppel, et kehtestada kõnealuse küsimuse jaoks õiguslik raamistik. See annab meile võimaluse täiustada teabe ühtlustamisprotsessi järgmist etappi, mis muide kuulub Euroopa majanduse põhinäitajate hulka. Just seetõttu vajame õiguslikku alust, mis aitab ehitada vajalikke metodoloogilisi alussambaid, et koondada andmed, mille hulk aina kasvab, ühtsesse süsteemi.

Samuti lubatakse käesolevas määruses teistmoodi kasu saamist. Nimelt on kõrgemate standardite alusel kogutud statistilised andmed kvaliteetsemad ja võrreldavamad. Ühtlasi on lihtsam luua tõhusaid tööhõive strateegiat, mis põhinevad riiklikel ja rahvusvahelistel andmetel. Samuti on edaspidi võimalik jälgida mainitud strateegia täideviimist üksikriikides. Euroopa Liidu nn uute riikide valitsused on märkinud, et tänu kvartalistatistikale on nende käsutuses majandusnäitajate koondsüsteem, mis on hädavajalik tööturu jälgimiseks. Ühtlasi anti mõningase kergendustundega teada, et käesoleva määruse rakendamine kvartalistatistika kogumisel ei nõua lisakulutusi.

Selgitades kõnealuse ettepaneku pooldamise põhjusi, pööras Poola valitsus tähelepanu asjaolule, et tänu andmete ühtlustamisele Euroopas ning nende kvaliteedi hindamisele laienevad ka teadmised nõudlusest konkreetsete ametialade järele ning valitsus saab nüüd tõhusamalt jälgida olukorda Poola tööturul. Ühtlasi on lihtsam tööhõivet täpsemalt suunata ning ennustada palkate tõusu või langust. Üle kogu Euroopa kogutud andmete võrdlemine aitab hinnata omavahel sobimatute töötajate ja töökohtade arvu riiklikel tööturgudel ning näha samu andmeid Euroopa Liidu ülejäänud riikidest saadud andmete taustal. Määrusel on ka otstarbekas tulemus, olles vastavuses tööhõive poliitikaga just töö pakkumise vallas ning kavandades tulevaste töötajate kutsealase väljaõppe korraldamist.

  Bogdan Golik (PSE). - (PL) Härra juhataja, toetan määruse ettepanekut henduse vabade töökohtade kvartalistatistika kohta. Peame kõik nõustuma, et mainitud andmete süstemaatiline ja ühtlane kogumine ning kehtestatud normide täitmine kõikides liikmesriikides on väga oluline. Sel viisil kogutud andmed on vastuvaidlematult väärtuslikud nii Euroopa Liidu tööturu olukorra hindamisel kui ka Euroopa Keskpanga talitluse jaoks.

Senini on neid andmeid kogutud kirjutamata kokkuleppe

alusel ning meil on piisavalt tõendeid, et mainitud meetod ei ole tõhus ning vajab muutmist. Ainult käesoleva määruse ettepanekuga, mis kehtestab ühtsed eeskirjad henduse vabade töökohtade statistika kogumise kohta, on võimalik täpselt mõista ning analüüsida tegureid, mis tekitavad tööturu üleüldise olud.

Kõnealuse määrusega kohustatakse liikmesriike koguma statistilisi andmeid paika pandud eeskirjade järgi, kuid ühtlasi aitab see liikmesriikidel kirjeldatud ülesannet täita, varustades neid kõnealuse eesmärgi jaoks loodud vahenditega. Uuringu ühtlustamine kogu Euroopas aitab laiendada meie teadmisi nõudmistest teatud töökohtade järele siseturul ning tänu sellele suudame tööhõivet täpsemalt koordineerida või prognoosida palkade tõusu ja langust.

Seetõttu on ülitähtis, et käesolev normdokument jõustub üheseltmõistetavalt ning läbipaistvalt, et määratleda eeskirjad henduse vabade töökohtade kvartalistatistika kogumise kohta.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval kell 12.00