Istungi stenogramm

Neljapäev, 15. november 2007 - Strasbourg

2. ELi meetmed ebakindlates olukordades: säästvat arengut, stabiilsust ja rahu edendavad meetmed keerulises keskkonnas (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni avaldus teatise “ELi meetmed ebakindlates olukordades: säästvat arengut, stabiilsust ja rahu edendavad meetmed keerulises keskkonnas“ kohta.

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (FR) Proua juhataja, daamid ja härrad, 2007. aasta juulist on komisjon ja Euroopa Liidu eesistujariigiks olev Portugal teinud tihedat koostööd, et käivitada partnerriikides valitsevates ebakindlates olukordades rakendatavate strateegilisemate ja tõhusamate ELi meetmete ettevalmistamine.

Tulevased eesistujariigid peaksid seda protsessi jätkama. Eesmärk ei ole riike sildistada või liigitada, vaid kohandada nende vahendeid ja meetmeid teatavatele olukordadele. Nende ebakindlate olukordadega kaasnevad suured vaesuse vähendamise tõkked. Institutsiooniline võimekus on äärmiselt piiratud sellistes olukordades, kus riigid ei suuda täita valitsemisfunktsioone, kus on tegu loodusõnnetuste tagajärgedega, vägivaldse konfliktiga või valitsusepoolse poliitilise tahte puudumisega arengueesmärkide osas. Äärmuslikel juhtudel võib nende olukordade mõju ulatuda väljapoole riigi piire, mõjutades piirkonna stabiilsust või isegi ülemaailmset julgeolekut.

Ebakindluse mõiste ei ole uus, kuigi rahvusvaheline arutelu sai alguse suhteliselt hiljuti. Rahastajad, partnerriigid ja kodanikuühiskond on pikka aega olnud teadlikud vajadusest tegutseda tõhusamalt eriti ebasoodsates olukordades, et saavutada säästva arengu eesmärgid.

Iga olukord on keerukas ja erinev ning eeldab kohandatud vastumeetmeid, milles etendavad oma osa nii diplomaatiline tegevus, humanitaarabi, arengukoostöö ning julgeoleku- ja kriisijuhtimismeetmed.

Et Euroopa Liidu meetmed oleksid tõhusad, on vaja pikaajalist pühendumist, kuid ka selgete eesmärkide määratlemist ebakindlas riigis tegutsemisel. Juhtpõhimõtteks peaks ka edaspidi olema suutlikkuse arendamine ja inimeste julgeolek, pidades seejuures silmas säästvat arengut ja vaesuse vähendamist.

Toetuse andmist seoses ebakindlate olukordadega, kui see kahjustab edukaid riike, tuleks siiski vältida. Seetõttu on kesksel kohal taas abi tugevdamine. Euroopa Komisjon on esitanud teatise, milles pakutakse välja asjalik lähenemisviis, kuidas Euroopa Liit saaks keerulistes keskkondades tõhusamalt tegutseda säästva arengu, stabiilsuse ja rahu tagamiseks.

See teatis saadeti kõikidele Euroopa Liidu institutsioonidele. 19. ja 20. novembril toimuval üldküsimusi käsitleval nõukogu istungil võetakse vastu seda teemat käsitlevad järeldused. Ma kutsun komisjoni üles koostama üksikasjalik töökava teatises esitatud soovituste ja esmatähtsate meetmete rakendamiseks, mille eesmärk on tegeleda ebakindlate olukordadega tõhusamalt, toetades partnerriikide jõupingutusi oma säästvaks arenguks vajalike tingimuste loomisel või taastamisel.

2008. aasta pühendatakse ebakindlaid olukordi käsitleva Euroopa Liidu strateegilise lähenemisviisi väljatöötamisele. See protsess eeldab kõikide Euroopa Liidu institutsioonide ning kõikide ELis ja partnerriikides arengu huvides tegutsejate aktiivset osalemist.

Euroopa Parlamendi panus sellesse tegevusse pakub suurt huvi komisjonile, kes kutsub parlamenti selles arutelus aktiivselt osalema – see peaks võimaldama toetada üleüldist ebakindlates olukordades tegutsemise strateegiat ja aitama seeläbi kaasa sobivate tingimuste loomiselesäästva arengu, stabiilsuse, rahu ja demokraatliku valitsemise tarvis.

  Nirj Deva, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Proua juhataja, alati on väga kasulik arutada sellist tähtsat küsimust saalitäie ootusärevate kolleegide ees, kes on pinevil, et kuulda, mida parlamendil on selles väga tähtsas küsimuses öelda. Olen ka väga tänulik volinikule, et ta esitas põhireeglid ja oma seisukohad selle kohta, kuidas me peaksime selle küsimusega tegelema.

Ebakindlus on seisund, millel on palju, palju põhjuseid. Esimene on loomulik dekoloniseerimine, mil koloniaalvõimud joonistasid kaardile meelevaldseid jooni, mis läbisid igasuguseid stabiilse kodanikuühiskonna sisefunktsioone ning jagasid riigid kaheks, kolmeks või neljaks, sõltumata nende hõimudest või usulahkudest ja nii edasi. See tekitas teataval määral ebastabiilsust.

Teiseks on looduslik ebastabiilsuse vorm, mida ebakindlad riigid nüüd kogevad: riigid, mis on altid üleujutustele; väikesed saareriigid, mille majandus toodab vaid ühte toodet. Need on riigid, mis geograafiliselt ei suuda ennast ülal pidada seetõttu, et jumal on neid õnnistanud väga väheste vahenditega, riigid, kus esineb kõrbestumine, mis hakkab põhjustama inimeste massilist rännet.

Maailmas on hetkel 26 niinimetatud ebakindlat riiki ning maailma kaitsetuimad inimesed seisavad silmitsi katastroofiliste tagajärgedega, mõnel juhul mitte enda süül, vaid halva valitsemise, sisekonflikti, kodusõdade või genotsiidilembeste diktaatorite tõttu, nagu me mõned aastad tagasi nägime Sierra Leones ja Libeerias.

Nüüd saab ebakindla riigi muuta ebakindla olukorra järgseks jätksuutlikuks riigiks, nagu me võime ise näha Sierra Leone puhul. Kuid see nõuab jõupingutusi; see nõuab pühendumist; see nõuab pikaajalist pühendumist, nagu volinik ütles, selle riigi majanduskasvu tagamisele. See nõuab pühendumist riigi ülesehitamisele, väljend, mida ma siin saalis läbimõeldult kasutan, sest riigi ülesehitamine on midagi, milles minu riigil, Ühendkuningriigil, on pikaajalised kogemused, nagu ka Prantsusmaal ja Hispaanial ning mõnedel muudel Euroopa riikidel. Kuid see erineb täielikult muude esiletõusvate ülemaailmse tähtsusega suurriikide teadmistest, kellel ei ole, ütlen otse välja, aimugi sellest, kuidas riiki üles ehitada.

Me peame suutma põhjalikult tutvuda ajalooliste teadmiste kogumiga, mis on tallel Euroopa rahvaste teadvuses, et aidata teisi rahvaid, kes haaravad maailmas riigi ülesehitamise vallas juhtohjad. Oleksime me seda teinud ja oleks peaminister Blair seda teinud, siis minu arvates oleks näiteks olukord Iraagis olnud täiesti teistsugune.

Kas Iraak on ebakindel riik? Jah, sest ta on ebastabiilne; valitsemine ei ole kindel; esineb probleeme ebaturvalisusega. Aafrikas on muid riike, mis on väga ebakindlad – Sudaan, Somaalia, väikesaared – nagu ma enne ütlesin, peavad nad kõik tutvuma teadmiste kogumiga, mis meil on juba olemas, ja seetõttu on mul tõepoolest väga hea meel seda arutelu täna hommikul alustada.

  Juhataja. − Tänan teid väga, hr Deva. Kardan, et unustasite ühe ebastabiilsuse teguri. Kui saabute nendesse riikidesse, algab ebastabiilsus uuesti.

  Alain Hutchinson, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, sooviksin esmalt väljendada oma heameelt selle teatise üle, millele, nagu te ütlesite, volinik, on komisjon tõepoolest andnud tõelise asjalikkuse varjundi ja mis võimaldab meil täna arutada probleemi, mis tekitab muret mitte ainult ELi partnerriikide kodanikele maailma lõunaosas, vaid ka meie kaaskodanikele, kes sageli küsivad üsna õigustatult, et kui tõhus on Euroopa Liidu arenguabi.

Kõnealusel juhul võib meie resolutsiooni põhisõnumi kokku võtta ühe lausega ja see peaks pälvima igaühe toetuse, sõltumata poliitilisest kuuluvusest. Selleks on välja pakkuda lihtsustatud koostöösüsteemi loomine, mis võimaldab komisjonil ja liikmesriikidel anda lubatud abi partnerriikidele eriti tõsiste kriiside tekkimisel kiiremini kui praegu – ning ma ei peatu neil kriisidel, sest hr Deva äsja selgitas neid pikemalt. Selle abita vähenevad nende riikide elanikkonna ellujäämisvõimalused iga päevaga. Kui see abi on heaks kiidetud, mis ei ole iseenesest mingi suur saavutus, võivad praegused Euroopa abi andmise menetlused põhjustada olukordi, mis on veelgi dramaatilisemad ja abi saavale elanikkonnale otseselt kahjulikud.

Võtkem näiteks Burundi, väike riik, kus ma juhatasin parlamendi vaatlusmissiooni viimastel valimistel kaks aastat tagasi ja kuhu mul on hea meel mõne päeva pärast naasta. Euroopa Liit on seal teinud väga tähtsat ja märkimisväärset tööd, toetades valimiste ja institutsioonide demokratiseerimist pärast enam kui kümme aastat kestnud verist konflikti. Loodud institutsioonid ja demokraatlikult valitud uus võim seisid peagi silmitsi tegelikkuse ning elanikkonna vajadustega tervishoiu, hariduse ja põllumajanduse vallas, mis tuli esmajärjekorras rahuldada.

Nendes valdkondades projektidest puudust ei ole, kuid Euroopa abi on nende elluviimise seisukohast määrava tähtsusega. Euroopa abi ei ole määrav mitte ainult elanikkonna pakiliste vajaduste rahuldamisel, vaid see on hädavajalik ka selleks, et ikka veel ebakindlad ametivõimud saaksid alustada ülesehitamist, milleta valitseb suur oht, et riik langeb väga kiirelt taas kaosesse. Kaks aastat hiljem, volinik, ei ole ELi väljakuulutatud eelarveline abi ikka veel kohale jõudnud.

Mis kehtib Suure järvistu piirkonna puhul, kehtib ka maailma muude piirkondade puhul. See on põhjus, miks, proua juhataja, eeldusel et tingimused, mida nad peavad abi saamiseks täitma, on selgelt määratletud, peaksid kõik riigid maailmas, kellega Euroopa Liit koostööd teeb ja kes on tõsises ebakindlas olukorras, peaksid saama tugineda erandisüsteemile, mis tagab kiire ja tõhusa sekkumise.

  Ryszard Czarnecki, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, mul on hea meel, et saan kõneleda pärast selliste silmapaistvate asjatundjate kuulamist, kes on selle teemaga aastaid maadelnud, ja ma arvan teid, proua juhataja, nende hulka.

Sooviksin juhtida tähelepanu probleemile, milleks on ebastabiilseks tunnistatud riikide kasvav arv. Kuue aasta vältel on see arv peaaegu kahekordistunud, 14-lt 26-le, seega on tegu vägagi tõelise probleemiga, mis kujutab endast üha suuremat väljakutset Euroopa Liidule.

Tahaksin rõhutada, et rohkem kui pool neist ebastabiilsetest riikidest asuvad Aafrikas Alam-Saharas, mis toob esile vajaduse pöörata erilist tähelepanu Aafrika sellele piirkonnale, maailma sellele piirkonnale.

Leian ka, et tuleb öelda mõjuvaid sõnu seoses vajadusega suurendada nende riikide valitsuste mõjuvõimu. Aafrika Liit on õigustatult märkinud, et ülesehitamise probleem on ka poliitiline küsimus, võib-olla isegi rohkem poliitiline kui tehniline. Seda silmas pidades on demokraatia mehhanismid ja läbipaistvus põhiküsimusteks.

Nõustun täielikult hr Hutchinsoniga, kes kõneles enne mind vajadusest lihtsustada menetlusi, et meie abi oleks kiirem ja käegakatsutavam.

  Raül Romeva i Rueda, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (ES) Proua juhataja, ka mina tervitan siiralt asjaolu, et seda teemat käsitletakse selles parlamendis, sest kuigi on tõsi, et ebakindla riigi ammendav õiguslik määratlus puudub, on palju juhtumeid, mis kogemuste põhjal kuuluvad sellesse kategooriasse. Sel pärastlõunal arutame muu hulgas näiteks Somaalia juhtumit.

Seetõttu võimaldab see resolutsioon meil tegeleda mõningate tõsisemate probleemidega, millega tuleb selles kontekstis silmitsi seista – näiteks, tõik, et see ebakindlus tuleneb sageli äärmisest vaesusest, millega kipuvad kaasnema institutsioonide kokkuvarisemine ja ebakindlus kõikidel tasanditel.

Lisaks sellele on ülimalt oluline lähtuda põhimõttest, et need riigid kujutavad endast arengu poolest väljakutset, ja see tähendab, et me peame kiiremas korras koostama sidusa tegevuskava, mis põhineb humanitaarsel põhimõttel “ära tee kahju”. See on esimene põhimõte ning tähtis on õppida hiljutistest sündmustest seoses lähenemisviisiga, mida rakendas Zoé Laev (L’Arche de Zoé) Tšaadis.

Välismeetmete, eeskätt Euroopa meetmete puhul peab see sedalaadi kontekstis põhinema programmide rakendamisel kohalikul tasandil, mis peavad olema paindlikud ja kohandatavad muutuvatele vajadustele ning tuginema strateegiale, mis on kavandatud lühikeseks, keskpikaks ja pikaks perioodiks. Liiga sageli piirdume meetmetega, mis võivad olla vajalikud lühiajaliselt, kuid mis sisuliselt ei haaku tagajärgedega keskpikal ja pikal perioodil.

Lõpetuseks, pean ütlema, kuivõrd tähtis on kehtestada kahene aruandlusmehhanism, eeskätt kaasa arvatud abisaajariikide kohustus anda aru loomulikult nendele, kes on andnud vahendeid, raha ja annetusi, kuid ka oma elanikkonnale, keda nad peaksid ja peavad kaitsma ja kelle ellujäämise tagama. Rahastajad peaksid ka tagama, et abisaajariigid hakkavad oma elanikkonnale aru andma.

  Pedro Guerreiro, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Proua juhataja, ei ole kahtlustki, et suurema hulga ja parema humanitaarabi andmine üha ebavõrdsemas ja ebaõiglasemas maailmas, kus rikkus koondub väheste kätte miljonite inimeste ärakasutamise ja viletsuse hinnaga, on hädavajalik. Ei ole kahtlustki, et maailmas, mis seisab silmitsi uue võidurelvastumisega ja rahvusvaheliste suhete üha kasvava militariseerumisega, mida juhivad Ameerika Ühendriigid ja tema liitlased, on pakiliselt vaja rohkem ja paremat arengukoostööd. Just sel põhjusel oleme tõsiselt mures katsete pärast muuta arenguabi sõltuvaks julgeolekustrateegiatest, mille eesmärk on tegelikult saavutada vähem või rohkem varjatud eesmärke: sekkumine, loodusvarade riisumine ja uuskolonialism.

Rahvusvahelise olukorra analüüsimisel ei tohi välja jätta ega alahinnata välispõhjuseid, mis toidavad ja teravdavad vastuolusid, mis on niivõrd sageli probleemide algeks. Piisab vaid, kui vaadata Maailmapanga äärmiselt subjektiivset loendit ebakindlatest riikidest. Kui paljusid välise sekkumise ja agressiooni juhtumeid see peegeldab?

Me tõepoolest vajame miljonite inimeste kõige esmasemate vajaduste rahuldamiseks koostöö- ja arengualast tegevuskava, mis põhineb riigi iseotsustusõiguse ja sõltumatuse austamisel ja rahvusvaheliste konfliktide rahumeelsel lahendamisel – tegevuskava, mis soodustab rahvusvaheliste suhete demilitariseerimist, edendab õiglaseid ja ausaid majandussuhteid ning ergutab kustutama ammu tasutud välisvõlga, tegevuskava, mis tõrjub kõrvale sügavat ebaõiglust ja ebavõrdsust põhjustava poliitika, et ehitada õiglasem, rahulikum ja inimlikum, suuremal ühtekuuluvustundel põhinev maailm.

  Ana Maria Gomes, fraktsiooni PSE nimel. – (PT) Ebakindlates riikides on seos valitsemise, arenguabi ja julgeoleku vahel ülima tähtsusega. EL peab kindlas määrama strateegilised prioriteedid suhetest nende riikidega, seades üldeesmärgiks inimeste turvalisuse.

Valitsusasutuste toetamisest ei piisa. On hädavajalik edendada parlamentaarse järelevalve tugevdamist, toetada vaba ja paljuarvamuslikku meediat, kohtuvõimu sõltumatust ja kodanikuühiskonna iseteadlikkust, seades esikohale naised, kaitsetud rühmad ja vähemused. See eeldab ELi-poolset pühendumist.

Täna on Somaalia traagiliseks piltlikuks näiteks Euroopa ükskõiksusest. Ebakindluse põhjused, mis õhutavad vägivaldset konflikti, suurendades riigi suutmatust – näiteks, kehv valitsemine, äärmine vaesus või inimõiguste rikkumine – tuleks kõne alla võtta kahepoolses dialoogis, kuid sageli ei tee nõukogu, komisjon ja liikmesriigid seda. Ebakindluse põhjuseid tuleb arvesse võtta strateegiate määratlemisel ja ELi rahastamisvahendite ülemaailmastumisel. Arenguabi tuleb keskendada inimestele ning otsest rahalist toetust valitsustele tuleks kaaluda ainult juhul, kui on olemas tõestus, et valitsused tahavad konflikte lahendada, ehitada üles demokraatlik õigusriik ning parendada valitsemist ja inimeste turvalisust.

Lõppude lõpuks, ja kahjuks on see tahk komisjoni teatisest ja meie hääletatavast resolutsioonist välja jäänud, peab EL desarmeerimis-, demobiliseerimis- ja reintegreerimisprogrammide ning julgeolekusektori reformimise programmide kõrval rohkem investeerima kergrelvade ülemaailmse liikumise ohjeldamisse, sest need toidavad relvastatud konflikte, mis kinnistavad paljude riikide ebakindlust.

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Daamid ja härrad, tänan teid lühikese, kuid väga ammendava arutelu eest. Lubage mul see kokku võtta järgmiselt: sisuliselt peegeldas see parlamendi toetust üldisele seisukohale, komisjoni üldisele lähenemisviisile, üldisele käsitlusele. Loomulikult tõusetus arutelu käigus mõningaid üksikküsimusi ning neid saab arutada tulevaste arutelude käigus. Näiteks, kergrelvade liikumise küsimus ja paljud muud vaatenurgad, mis minu arvates rikastavad oluliselt üldist käsitlust.

  Juhataja. − Mulle on laekunud resolutsiooniettepanek,⁽¹⁾ mis on esitatud kodukorra artikli 103 lõike 2 kohaselt.

Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub neljapäeval kell 12.00.

(1) Vt protokoll.