Istungi stenogramm

Neljapäev, 15. november 2007 - Strasbourg

1. Istungi algus

ISTUNGIT JUHATAB: LUISA MORGANTINI
Asepresident

(Istung algas kell 10.00.)

2. ELi meetmed ebakindlates olukordades: säästvat arengut, stabiilsust ja rahu edendavad meetmed keerulises keskkonnas (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni avaldus teatise “ELi meetmed ebakindlates olukordades: säästvat arengut, stabiilsust ja rahu edendavad meetmed keerulises keskkonnas“ kohta.

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (FR) Proua juhataja, daamid ja härrad, 2007. aasta juulist on komisjon ja Euroopa Liidu eesistujariigiks olev Portugal teinud tihedat koostööd, et käivitada partnerriikides valitsevates ebakindlates olukordades rakendatavate strateegilisemate ja tõhusamate ELi meetmete ettevalmistamine.

Tulevased eesistujariigid peaksid seda protsessi jätkama. Eesmärk ei ole riike sildistada või liigitada, vaid kohandada nende vahendeid ja meetmeid teatavatele olukordadele. Nende ebakindlate olukordadega kaasnevad suured vaesuse vähendamise tõkked. Institutsiooniline võimekus on äärmiselt piiratud sellistes olukordades, kus riigid ei suuda täita valitsemisfunktsioone, kus on tegu loodusõnnetuste tagajärgedega, vägivaldse konfliktiga või valitsusepoolse poliitilise tahte puudumisega arengueesmärkide osas. Äärmuslikel juhtudel võib nende olukordade mõju ulatuda väljapoole riigi piire, mõjutades piirkonna stabiilsust või isegi ülemaailmset julgeolekut.

Ebakindluse mõiste ei ole uus, kuigi rahvusvaheline arutelu sai alguse suhteliselt hiljuti. Rahastajad, partnerriigid ja kodanikuühiskond on pikka aega olnud teadlikud vajadusest tegutseda tõhusamalt eriti ebasoodsates olukordades, et saavutada säästva arengu eesmärgid.

Iga olukord on keerukas ja erinev ning eeldab kohandatud vastumeetmeid, milles etendavad oma osa nii diplomaatiline tegevus, humanitaarabi, arengukoostöö ning julgeoleku- ja kriisijuhtimismeetmed.

Et Euroopa Liidu meetmed oleksid tõhusad, on vaja pikaajalist pühendumist, kuid ka selgete eesmärkide määratlemist ebakindlas riigis tegutsemisel. Juhtpõhimõtteks peaks ka edaspidi olema suutlikkuse arendamine ja inimeste julgeolek, pidades seejuures silmas säästvat arengut ja vaesuse vähendamist.

Toetuse andmist seoses ebakindlate olukordadega, kui see kahjustab edukaid riike, tuleks siiski vältida. Seetõttu on kesksel kohal taas abi tugevdamine. Euroopa Komisjon on esitanud teatise, milles pakutakse välja asjalik lähenemisviis, kuidas Euroopa Liit saaks keerulistes keskkondades tõhusamalt tegutseda säästva arengu, stabiilsuse ja rahu tagamiseks.

See teatis saadeti kõikidele Euroopa Liidu institutsioonidele. 19. ja 20. novembril toimuval üldküsimusi käsitleval nõukogu istungil võetakse vastu seda teemat käsitlevad järeldused. Ma kutsun komisjoni üles koostama üksikasjalik töökava teatises esitatud soovituste ja esmatähtsate meetmete rakendamiseks, mille eesmärk on tegeleda ebakindlate olukordadega tõhusamalt, toetades partnerriikide jõupingutusi oma säästvaks arenguks vajalike tingimuste loomisel või taastamisel.

2008. aasta pühendatakse ebakindlaid olukordi käsitleva Euroopa Liidu strateegilise lähenemisviisi väljatöötamisele. See protsess eeldab kõikide Euroopa Liidu institutsioonide ning kõikide ELis ja partnerriikides arengu huvides tegutsejate aktiivset osalemist.

Euroopa Parlamendi panus sellesse tegevusse pakub suurt huvi komisjonile, kes kutsub parlamenti selles arutelus aktiivselt osalema – see peaks võimaldama toetada üleüldist ebakindlates olukordades tegutsemise strateegiat ja aitama seeläbi kaasa sobivate tingimuste loomiselesäästva arengu, stabiilsuse, rahu ja demokraatliku valitsemise tarvis.

  Nirj Deva, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Proua juhataja, alati on väga kasulik arutada sellist tähtsat küsimust saalitäie ootusärevate kolleegide ees, kes on pinevil, et kuulda, mida parlamendil on selles väga tähtsas küsimuses öelda. Olen ka väga tänulik volinikule, et ta esitas põhireeglid ja oma seisukohad selle kohta, kuidas me peaksime selle küsimusega tegelema.

Ebakindlus on seisund, millel on palju, palju põhjuseid. Esimene on loomulik dekoloniseerimine, mil koloniaalvõimud joonistasid kaardile meelevaldseid jooni, mis läbisid igasuguseid stabiilse kodanikuühiskonna sisefunktsioone ning jagasid riigid kaheks, kolmeks või neljaks, sõltumata nende hõimudest või usulahkudest ja nii edasi. See tekitas teataval määral ebastabiilsust.

Teiseks on looduslik ebastabiilsuse vorm, mida ebakindlad riigid nüüd kogevad: riigid, mis on altid üleujutustele; väikesed saareriigid, mille majandus toodab vaid ühte toodet. Need on riigid, mis geograafiliselt ei suuda ennast ülal pidada seetõttu, et jumal on neid õnnistanud väga väheste vahenditega, riigid, kus esineb kõrbestumine, mis hakkab põhjustama inimeste massilist rännet.

Maailmas on hetkel 26 niinimetatud ebakindlat riiki ning maailma kaitsetuimad inimesed seisavad silmitsi katastroofiliste tagajärgedega, mõnel juhul mitte enda süül, vaid halva valitsemise, sisekonflikti, kodusõdade või genotsiidilembeste diktaatorite tõttu, nagu me mõned aastad tagasi nägime Sierra Leones ja Libeerias.

Nüüd saab ebakindla riigi muuta ebakindla olukorra järgseks jätksuutlikuks riigiks, nagu me võime ise näha Sierra Leone puhul. Kuid see nõuab jõupingutusi; see nõuab pühendumist; see nõuab pikaajalist pühendumist, nagu volinik ütles, selle riigi majanduskasvu tagamisele. See nõuab pühendumist riigi ülesehitamisele, väljend, mida ma siin saalis läbimõeldult kasutan, sest riigi ülesehitamine on midagi, milles minu riigil, Ühendkuningriigil, on pikaajalised kogemused, nagu ka Prantsusmaal ja Hispaanial ning mõnedel muudel Euroopa riikidel. Kuid see erineb täielikult muude esiletõusvate ülemaailmse tähtsusega suurriikide teadmistest, kellel ei ole, ütlen otse välja, aimugi sellest, kuidas riiki üles ehitada.

Me peame suutma põhjalikult tutvuda ajalooliste teadmiste kogumiga, mis on tallel Euroopa rahvaste teadvuses, et aidata teisi rahvaid, kes haaravad maailmas riigi ülesehitamise vallas juhtohjad. Oleksime me seda teinud ja oleks peaminister Blair seda teinud, siis minu arvates oleks näiteks olukord Iraagis olnud täiesti teistsugune.

Kas Iraak on ebakindel riik? Jah, sest ta on ebastabiilne; valitsemine ei ole kindel; esineb probleeme ebaturvalisusega. Aafrikas on muid riike, mis on väga ebakindlad – Sudaan, Somaalia, väikesaared – nagu ma enne ütlesin, peavad nad kõik tutvuma teadmiste kogumiga, mis meil on juba olemas, ja seetõttu on mul tõepoolest väga hea meel seda arutelu täna hommikul alustada.

  Juhataja. − Tänan teid väga, hr Deva. Kardan, et unustasite ühe ebastabiilsuse teguri. Kui saabute nendesse riikidesse, algab ebastabiilsus uuesti.

  Alain Hutchinson, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, sooviksin esmalt väljendada oma heameelt selle teatise üle, millele, nagu te ütlesite, volinik, on komisjon tõepoolest andnud tõelise asjalikkuse varjundi ja mis võimaldab meil täna arutada probleemi, mis tekitab muret mitte ainult ELi partnerriikide kodanikele maailma lõunaosas, vaid ka meie kaaskodanikele, kes sageli küsivad üsna õigustatult, et kui tõhus on Euroopa Liidu arenguabi.

Kõnealusel juhul võib meie resolutsiooni põhisõnumi kokku võtta ühe lausega ja see peaks pälvima igaühe toetuse, sõltumata poliitilisest kuuluvusest. Selleks on välja pakkuda lihtsustatud koostöösüsteemi loomine, mis võimaldab komisjonil ja liikmesriikidel anda lubatud abi partnerriikidele eriti tõsiste kriiside tekkimisel kiiremini kui praegu – ning ma ei peatu neil kriisidel, sest hr Deva äsja selgitas neid pikemalt. Selle abita vähenevad nende riikide elanikkonna ellujäämisvõimalused iga päevaga. Kui see abi on heaks kiidetud, mis ei ole iseenesest mingi suur saavutus, võivad praegused Euroopa abi andmise menetlused põhjustada olukordi, mis on veelgi dramaatilisemad ja abi saavale elanikkonnale otseselt kahjulikud.

Võtkem näiteks Burundi, väike riik, kus ma juhatasin parlamendi vaatlusmissiooni viimastel valimistel kaks aastat tagasi ja kuhu mul on hea meel mõne päeva pärast naasta. Euroopa Liit on seal teinud väga tähtsat ja märkimisväärset tööd, toetades valimiste ja institutsioonide demokratiseerimist pärast enam kui kümme aastat kestnud verist konflikti. Loodud institutsioonid ja demokraatlikult valitud uus võim seisid peagi silmitsi tegelikkuse ning elanikkonna vajadustega tervishoiu, hariduse ja põllumajanduse vallas, mis tuli esmajärjekorras rahuldada.

Nendes valdkondades projektidest puudust ei ole, kuid Euroopa abi on nende elluviimise seisukohast määrava tähtsusega. Euroopa abi ei ole määrav mitte ainult elanikkonna pakiliste vajaduste rahuldamisel, vaid see on hädavajalik ka selleks, et ikka veel ebakindlad ametivõimud saaksid alustada ülesehitamist, milleta valitseb suur oht, et riik langeb väga kiirelt taas kaosesse. Kaks aastat hiljem, volinik, ei ole ELi väljakuulutatud eelarveline abi ikka veel kohale jõudnud.

Mis kehtib Suure järvistu piirkonna puhul, kehtib ka maailma muude piirkondade puhul. See on põhjus, miks, proua juhataja, eeldusel et tingimused, mida nad peavad abi saamiseks täitma, on selgelt määratletud, peaksid kõik riigid maailmas, kellega Euroopa Liit koostööd teeb ja kes on tõsises ebakindlas olukorras, peaksid saama tugineda erandisüsteemile, mis tagab kiire ja tõhusa sekkumise.

  Ryszard Czarnecki, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, mul on hea meel, et saan kõneleda pärast selliste silmapaistvate asjatundjate kuulamist, kes on selle teemaga aastaid maadelnud, ja ma arvan teid, proua juhataja, nende hulka.

Sooviksin juhtida tähelepanu probleemile, milleks on ebastabiilseks tunnistatud riikide kasvav arv. Kuue aasta vältel on see arv peaaegu kahekordistunud, 14-lt 26-le, seega on tegu vägagi tõelise probleemiga, mis kujutab endast üha suuremat väljakutset Euroopa Liidule.

Tahaksin rõhutada, et rohkem kui pool neist ebastabiilsetest riikidest asuvad Aafrikas Alam-Saharas, mis toob esile vajaduse pöörata erilist tähelepanu Aafrika sellele piirkonnale, maailma sellele piirkonnale.

Leian ka, et tuleb öelda mõjuvaid sõnu seoses vajadusega suurendada nende riikide valitsuste mõjuvõimu. Aafrika Liit on õigustatult märkinud, et ülesehitamise probleem on ka poliitiline küsimus, võib-olla isegi rohkem poliitiline kui tehniline. Seda silmas pidades on demokraatia mehhanismid ja läbipaistvus põhiküsimusteks.

Nõustun täielikult hr Hutchinsoniga, kes kõneles enne mind vajadusest lihtsustada menetlusi, et meie abi oleks kiirem ja käegakatsutavam.

  Raül Romeva i Rueda, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (ES) Proua juhataja, ka mina tervitan siiralt asjaolu, et seda teemat käsitletakse selles parlamendis, sest kuigi on tõsi, et ebakindla riigi ammendav õiguslik määratlus puudub, on palju juhtumeid, mis kogemuste põhjal kuuluvad sellesse kategooriasse. Sel pärastlõunal arutame muu hulgas näiteks Somaalia juhtumit.

Seetõttu võimaldab see resolutsioon meil tegeleda mõningate tõsisemate probleemidega, millega tuleb selles kontekstis silmitsi seista – näiteks, tõik, et see ebakindlus tuleneb sageli äärmisest vaesusest, millega kipuvad kaasnema institutsioonide kokkuvarisemine ja ebakindlus kõikidel tasanditel.

Lisaks sellele on ülimalt oluline lähtuda põhimõttest, et need riigid kujutavad endast arengu poolest väljakutset, ja see tähendab, et me peame kiiremas korras koostama sidusa tegevuskava, mis põhineb humanitaarsel põhimõttel “ära tee kahju”. See on esimene põhimõte ning tähtis on õppida hiljutistest sündmustest seoses lähenemisviisiga, mida rakendas Zoé Laev (L’Arche de Zoé) Tšaadis.

Välismeetmete, eeskätt Euroopa meetmete puhul peab see sedalaadi kontekstis põhinema programmide rakendamisel kohalikul tasandil, mis peavad olema paindlikud ja kohandatavad muutuvatele vajadustele ning tuginema strateegiale, mis on kavandatud lühikeseks, keskpikaks ja pikaks perioodiks. Liiga sageli piirdume meetmetega, mis võivad olla vajalikud lühiajaliselt, kuid mis sisuliselt ei haaku tagajärgedega keskpikal ja pikal perioodil.

Lõpetuseks, pean ütlema, kuivõrd tähtis on kehtestada kahene aruandlusmehhanism, eeskätt kaasa arvatud abisaajariikide kohustus anda aru loomulikult nendele, kes on andnud vahendeid, raha ja annetusi, kuid ka oma elanikkonnale, keda nad peaksid ja peavad kaitsma ja kelle ellujäämise tagama. Rahastajad peaksid ka tagama, et abisaajariigid hakkavad oma elanikkonnale aru andma.

  Pedro Guerreiro, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Proua juhataja, ei ole kahtlustki, et suurema hulga ja parema humanitaarabi andmine üha ebavõrdsemas ja ebaõiglasemas maailmas, kus rikkus koondub väheste kätte miljonite inimeste ärakasutamise ja viletsuse hinnaga, on hädavajalik. Ei ole kahtlustki, et maailmas, mis seisab silmitsi uue võidurelvastumisega ja rahvusvaheliste suhete üha kasvava militariseerumisega, mida juhivad Ameerika Ühendriigid ja tema liitlased, on pakiliselt vaja rohkem ja paremat arengukoostööd. Just sel põhjusel oleme tõsiselt mures katsete pärast muuta arenguabi sõltuvaks julgeolekustrateegiatest, mille eesmärk on tegelikult saavutada vähem või rohkem varjatud eesmärke: sekkumine, loodusvarade riisumine ja uuskolonialism.

Rahvusvahelise olukorra analüüsimisel ei tohi välja jätta ega alahinnata välispõhjuseid, mis toidavad ja teravdavad vastuolusid, mis on niivõrd sageli probleemide algeks. Piisab vaid, kui vaadata Maailmapanga äärmiselt subjektiivset loendit ebakindlatest riikidest. Kui paljusid välise sekkumise ja agressiooni juhtumeid see peegeldab?

Me tõepoolest vajame miljonite inimeste kõige esmasemate vajaduste rahuldamiseks koostöö- ja arengualast tegevuskava, mis põhineb riigi iseotsustusõiguse ja sõltumatuse austamisel ja rahvusvaheliste konfliktide rahumeelsel lahendamisel – tegevuskava, mis soodustab rahvusvaheliste suhete demilitariseerimist, edendab õiglaseid ja ausaid majandussuhteid ning ergutab kustutama ammu tasutud välisvõlga, tegevuskava, mis tõrjub kõrvale sügavat ebaõiglust ja ebavõrdsust põhjustava poliitika, et ehitada õiglasem, rahulikum ja inimlikum, suuremal ühtekuuluvustundel põhinev maailm.

  Ana Maria Gomes, fraktsiooni PSE nimel. – (PT) Ebakindlates riikides on seos valitsemise, arenguabi ja julgeoleku vahel ülima tähtsusega. EL peab kindlas määrama strateegilised prioriteedid suhetest nende riikidega, seades üldeesmärgiks inimeste turvalisuse.

Valitsusasutuste toetamisest ei piisa. On hädavajalik edendada parlamentaarse järelevalve tugevdamist, toetada vaba ja paljuarvamuslikku meediat, kohtuvõimu sõltumatust ja kodanikuühiskonna iseteadlikkust, seades esikohale naised, kaitsetud rühmad ja vähemused. See eeldab ELi-poolset pühendumist.

Täna on Somaalia traagiliseks piltlikuks näiteks Euroopa ükskõiksusest. Ebakindluse põhjused, mis õhutavad vägivaldset konflikti, suurendades riigi suutmatust – näiteks, kehv valitsemine, äärmine vaesus või inimõiguste rikkumine – tuleks kõne alla võtta kahepoolses dialoogis, kuid sageli ei tee nõukogu, komisjon ja liikmesriigid seda. Ebakindluse põhjuseid tuleb arvesse võtta strateegiate määratlemisel ja ELi rahastamisvahendite ülemaailmastumisel. Arenguabi tuleb keskendada inimestele ning otsest rahalist toetust valitsustele tuleks kaaluda ainult juhul, kui on olemas tõestus, et valitsused tahavad konflikte lahendada, ehitada üles demokraatlik õigusriik ning parendada valitsemist ja inimeste turvalisust.

Lõppude lõpuks, ja kahjuks on see tahk komisjoni teatisest ja meie hääletatavast resolutsioonist välja jäänud, peab EL desarmeerimis-, demobiliseerimis- ja reintegreerimisprogrammide ning julgeolekusektori reformimise programmide kõrval rohkem investeerima kergrelvade ülemaailmse liikumise ohjeldamisse, sest need toidavad relvastatud konflikte, mis kinnistavad paljude riikide ebakindlust.

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Daamid ja härrad, tänan teid lühikese, kuid väga ammendava arutelu eest. Lubage mul see kokku võtta järgmiselt: sisuliselt peegeldas see parlamendi toetust üldisele seisukohale, komisjoni üldisele lähenemisviisile, üldisele käsitlusele. Loomulikult tõusetus arutelu käigus mõningaid üksikküsimusi ning neid saab arutada tulevaste arutelude käigus. Näiteks, kergrelvade liikumise küsimus ja paljud muud vaatenurgad, mis minu arvates rikastavad oluliselt üldist käsitlust.

  Juhataja. − Mulle on laekunud resolutsiooniettepanek,⁽¹⁾ mis on esitatud kodukorra artikli 103 lõike 2 kohaselt.

Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub neljapäeval kell 12.00.

(1) Vt protokoll.

3. Sotsiaalse tegelikkuse hindamine (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimel Elizabeth Lynne’i esitatav raport sotsiaalse tegelikkuse hindamise kohta (2007/2104(INI)) (A6-0400/2007).

  Elizabeth Lynne (ALDE), raportöör. – Proua juhataja, soovin alustuseks tänada variraportööre. See, et niivõrd mahukas raportis ei ole tehtud täiskogus hääletatavaid muudatusi, näitab, et see on tõesti tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raport, mille üle me võime kõik uhked olla. Sooviksin tänada ka komisjoni tiheda koostöö eest ja eesistujariik Portugali selle eest, et ta seadis sotsiaalpoliitika oma eesistumise ajal kesksele kohale.

Me seisame Euroopas silmitsi tohutu väljakutsega. Selleks väljakutseks on õiglus. Küsimus on kaotatud potentsiaalis, suutmatuses elada ilma teiste armuandideta ning diskrimineerimise, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuseta.

Meie eesmärk on selge: me tahame võimalusi laiendada, et kedagi, olenemata tema taustast või oludest, ei jäetaks kõrvale. Euroopa tulevikunägemuseks peab olema vabadus ja võimalused kõigile, suurendades töötamisvõimalusi ja -stiimuleid ning tugevdades samas töövõimetute „turvavõrku“.

2007. aastal on faktid jahmatavad: 72 miljonit Euroopa kodanikku elab endiselt vaesuses, 8% kõikidest Euroopa Liidu elanikest kannatab tänapäeval töötajate vaesuse all. See on tõeliselt masendav statistika. Kuid mida see tegelikult tähendab? See tähendab, et iga kuues kodanik elab praegu allpool vaesuspiiri – iga kuues! Paljud inimesed ei usuks, et see võib 2007. aastal võimalik olla. Viiskümmend aastat pärast Rooma lepingu sõlmimist, pärast 50 aastat majanduskasvu, kuulub 10% inimestest leibkondadesse, kus kellelgi ei ole töökohta! Igas mõttes on vaesus üheks Euroopa suurimatest sotsiaalsetest probleemidest, mistõttu peab sotsiaalse tõrjutuse vähendamine olema kõikide meie poliitikate keskmes.

Mõningates valdkondades teeme me edusamme, kuid olgem ausad: enamikus aga mitte. Rikaste ja vaeste vaheline lõhe paljudes ELi liikmesriikides kasvab. Sissetulekuga seotud vaesuse kõrvaldamine peab jääma liikmesriikides kesksele kohale, kuid iga kuuenda kohta, kes elab majanduslikus vaesuses, on veel palju neid, kes on ühiskonnas muudel põhjustel tõrjutud. Me peame tunnistama, et paljudel peredel – isegi paljudel üksikisikutel – on keerukamaid probleeme kui pelgalt väike sissetulek. Tõkked võimalustele juurdepääsul on keerukad. Varajane sekkumine on tähtsam kui miski muu. Ennetamine on loomulikult parem kui ravi.

Me teame, et Ühendkuningriigis saab teismelise ema tütrest kolm korda tõenäolisemalt ise teismeline ema, me teame, et süüdimõistetud isa pojad võivad rohkem kui neli korda tõenäolisemalt saada kuriteos süüdi mõistetud kui need, kelle isa ei ole süüdi mõistetud. Siiski on paljudes valdkondades tarvis jalgratas uuesti leiutada. Me peame vaatama, kuidas muud ELi riigid tegelevad nende küsimustega, ja neilt õppima. Me peame parimaid tavasid tõhusamalt jagama. Näiteks, Soome on juurutanud tervikliku, jätkusuutliku lähenemisviisi, mis on osutunud kodutute arvu vähendamisel uskumatult tõhusaks. Samas Taani rakendab uut poliitikat, mis parandab kauaaegsete kodutute elukvaliteeti, selle asemel, et püüda neid vaid lõimida ühiskonna põhiossa. Belgias teevad vaesust kogenud inimesed koostööd sotsiaaltöötajatega, et aidata nendel paremini mõista vaeste vajadusi.

Alati ei ole töötus see, mis põhjustab vaesuse: töötajate vaesus on samuti probleemiks. Seepärast olen üles kutsunud jagama parimaid tavasid inimväärse alampalga võimaldamise vallas kõikides liikmesriikides. Vähemalt viiel ELi liikmesriigil isegi ei ole seda. Samamoodi peame me sundima kõiki liikmesriike kehtestama minimaalse äraelamiseks vajaliku sissetuleku kõigile.

Liikmesriigid peavad tegema enamat ka selleks, et vältida ka kaitsetute töötajate ärakasutamist, tagada, et puuetega inimesed ja vanurid saavad tööd, vältida inimkaubandust, kaitsta varjupaigataotlejate õigusi, tagada kõigile võrdne juurdepääs tervishoiule ja ühiskondlikele teenustele, lõpetada vaimse tervise häiretega inimeste teotamine ning edendada edasiviivamat lähenemisviisi uimasti- ja alkoholiprobleemidele.

Need on vaid mõned küsimused, mida selles raportis on käsitletud. Euroopa tulevikunägemuseks peab olema vabadus ja võimalused kõigile. Seepärast on niivõrd tähtis tegeleda mehhanismide loomisega Euroopa tasandil, et parimate tavade jagamine muutuks tegelikkuseks.

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Proua juhataja, daamid ja härrad, alustuseks sooviksin õnnitleda raportööri, pr Lynne'i väga huvitava ja kõikehõlmava raporti eest. Mul on hea meel tõdeda, et Euroopa Parlament on otsustanud tegeleda üsna laia sotsiaalküsimuste valikuga, mida see raport hõlmab, küsimustega, mis tuleb lahendada kiiremas korras. See raport on märkimisväärne panus sotsiaalse tegelikkuse pidevasse hindamisse.

See dokument valmis ajal, mil komisjon ja liikmesriigid uurivad võimalusi tugevdada Lissaboni strateegia sotsiaalset mõõdet. Me peame tegelema oma kodanike hirmudega ja mõistma, et sotsiaalne õiglus on nende jaoks üks võtmeprobleemidest. Avaliku arvamuse uuringud näitavad, et Euroopa Liit peaks etendama võtmerolli rohkem lõimunud ja sidusate ühiskondade toetamisel.

Nagu president Barroso ütles eile hommikusel tähtsal arutelul ülemaailmastumise üle, on Euroopa Liit teinud Lissaboni eesmärkide saavutamisel märgatavaid edusamme. Luuakse uusi töökohti: ainuüksi eelmisel aastal loodi 3,5 miljonit uut töökohta. Töötuse määr on langenud umbes 7%-ni. Kuigi see määr on ikka veel liiga kõrge, on see viimase 10 aasta madalaim. Majanduskasv on olnud rahuldav, hoolimata hiljutisest rahanduslikust ebastabiilsusest.

Kuid me ei tohiks loorberitele lebama jääda. Lissaboni strateegia rakendamine on olnud ebaühtlane ja kõik selle eesmärgid ei ole saavutatud. Tõepoolest, 12 miljonit inimest on ikka veel töötud ning sageli on nendeks noored või pikaajalised töötud, kellel on kehvad väljavaated erialaseks arenguks või ühiskonnas edasipürgimiseks, 8% Euroopa tööjõust kannatab töötajate vaesuse all, 78 miljonit Euroopa kodanikku kannatab vaesuse all ning iga viies Euroopa Liidu kodanik kannatab kehvade elamistingimuste all.

Lühidalt öeldes, meie ühiste sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks on vaja teha enamat. Nüüd, mil me näeme Euroopa Liidu strateegia positiivseid tulemusi kasvu ja tööhõive vallas, on õige aeg alustada sotsiaalsete eesmärkide suunas liikumist.

Ma tervitan raportis sisalduvat viidet vaesuse ja tõrjutuse küsimustega tegelemiseks vajalikule poliitilisele tahtele ja otsustavusele. Ka mina tunnen, et laste vaesusega tegelemine, diskrimineerimisega võitlemine ja mitmekesisuse suurendamine on pakilised küsimused. See tähendab loomulikult asjakohaste õigusnormide ülevõtmist siseriiklikku õigusse ja vajadusel menetluse algatamist nende liikmesriikide vastu, kelle puhul on tuvastatud Euroopa Liidu õiguse rikkumisi.

Raportis vaadeldakse ka tõkkeid, mis takistavad osalemist ühiskonnaelus ja lõimumist tööturuga. Ma nõustun, et me peame ühendama tugimeetmed sobivate turvavõrkudega, tagamaks, et kedagi ei jäeta kõrvale.

See hoiak peegeldub hiljutises komisjoni teatises aktiivse kaasamise kohta. Selles teatises määratletakse aktiivse kaasamise tasakaalustatud ja strateegilise käsitluse kolm põhielementi:

– juurdepääs ühtsetele tööturgudele;

– parem juurdepääs teenustele;

– piisav sissetulekutoetus.

Selle teatisega käivitatakse ka sotsiaalpartneritega nendes küsimustes peetavate nõupidamiste teine etapp, et tõhustada Euroopa Liidu koostööd aktiivse kaasamise vallas.

Pärast neid nõupidamisi kavatseb komisjon koostada soovituse aktiivse kaasamise üldpõhimõtete kohta, mis on kavandatud 2008. aasta teise poolde. Veel ühes teatises, mis võetakse vastu järgnevatel nädalatel, esitab komisjon ka uued meetmed puuetega inimeste aktiivse kaasamise toetamiseks.

Komisjon on Euroopa Parlamendile tänulik järjekindlate jõupingutuste eest diskrimineerimise vastu võitlemisel. Nagu öeldud komisjoni 2008. aasta õigusloome- ja töökavas, esitab komisjon 2008. aastal asutamislepingu artikli 13 alusel ettepanekud kaitsealase seaduselünga probleemi lahendamiseks. Ettepanekud, mis tuleks vastu võtta järgmiseks suveks, põhinevad Euroopa Parlamendiga peetud pikaajalisel dialoogil, seoses Euroopa aastaga 2007 “Võrdsed võimalused kõigile” omandatud kogemustel ning laiaulatuslikul avalikul arutelul.

Euroopa Liit on teinud märgatavaid edusamme soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel ning Euroopa Parlament on olnud tähtis partner selles protsessis. Siiski peame me tulevikus jätkama soolise võrdõiguslikkuse tugevdamist. See on põhiõigus, samuti elutähtis eeldus Euroopa eesmärkide saavutamisele kasvu, tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse vallas. Seetõttu tervitan ma eriti raporti osa, mis käsitleb soolist võrdõiguslikkust.

Alates Amsterdami lepingu sõlmimisest on liit teinud edusamme kõikides soolise võrdõiguslikkuse valdkondades ning alates 2003. aastast puuetega inimeste võrdsete võimaluste vallas. Sellegipoolest on mõlemas valdkonnas veel palju tööd teha. Tõsiasi, et mitmekordne diskrimineerimine ei ole endiselt kadunud, on tugev pooltargument võrdsete võimaluste pidevale rõhutamisele kõikides valdkondades. Seda teemat käsitletakse komisjoni teatises, mis on kavas võtta vastu 2008. aastal ja mis põhineb seoses Euroopa aastaga 2007 “Võrdsed võimalused kõigile” saadud õppetundidel.

Daamid ja härrad, muutused ELi sotsiaalses olukorras tulenevad loomulikult meie ühiskonna arengust ning muutustest üldises käsitluses tervikuna. Sellest hoolimata olen veendunud, et põhiidee, s.o tasakaalu leidmine majanduslike ning sotsiaalsete ja ökoloogiliste tahkude vahel, on endiselt täiesti kehtiv. Seega lasub meil kohustus jätkata uute lähenemisviiside otsimist, mis aitavad meil jagu saada ikka veel esinevatest probleemidest.

  Miroslav Mikolášik, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamuse koostaja. – (SK) Kuigi liikmesriikides on vaja jälgida sotsiaalset olukorda ja sotsiaalpoliitikat, et tuvastada liidu ees seisvad probleemid ja ülesanded, on nendega tegelemiseks võetavad meetmed veelgi tähtsamad.

Mis puutub rahvatervisesse, siis peaksime keskenduma probleemidele, millega ELi kodanikud puutuvad kokku tervishoiu vallas. Me peame koostama rahvatervise strateegiad, mis parandavad meie elukvaliteeti, et eelkõige vältida haigusi ja nendega tõhusalt võidelda, võttes arvesse demograafilisi suundumusi ja kasvavat keskmist eeldatavat eluiga. Samas tuleks nendes strateegiates arvesse võtta kodanike vajadust heatasemeliste, kättesaadavate ja usaldusväärsete tervishoiuteenuste järele kõikides ühiskonnakihtides, olenemata nende sotsiaalsest seisundist, vanusest või elukohariigist.

Me peaksime erilist tähelepanu pöörama kõige ebasoodsamas olukorras olevatele rühmadele, nagu kehalise või vaimse puudega inimesed ning vanurid ja lapsed. Pidades silmas kasvavaid tervishoiukulutusi, peaksid liikmesriigid rakendama tõhusaid meetmeid, nagu sihipärased teavituskampaaniad, geneerilised ravimid, uute tehnoloogiate kasutamine, vastastikuse abistamise meetmed kohalikul tasandil või suurem põlvkondadevaheline ja perekonnasisene ühtekuuluvustunne. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid koostöös komisjoniga töötama välja poliitika ja toetama Euroopa algatusi, et võidelda suitsetamise, alkoholismi ja rasvumuse vastu, aidates seeläbi parendada meie kaaskodanike elukvaliteeti.

Viimane, kuid mitte tähtsusetu punkt on see, et me peaksime keskenduma kehtivate rahvatervisealaste õigusnormide tõhusale rakendamisele. Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama vee, õhu ja pinnase kvaliteeti ning mürasaastet käsitlevate ühenduse õigusnormide kohaldamise, samuti keemiatooteid, sealhulgas REACHga hõlmatuid käsitlevate määruste rakendamise.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamuse koostaja. – (PT) Selles arvamuses rõhutab naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon, et vaesusel ja sotsiaalsel tõrjutusel on palju tahke, kuid et tähtsaimad neist on perekondade majanduslik olukord, eluasemetingimused ning juurdepääs haridusele, tervishoiule ja pikaajalisele hooldusele.

Parlamendikomisjon rõhutab, et naised ja lapsed on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse peamised ohvrid, ning märgib, et oht on veelgi suurem sisserändajata, vanurite, puuetega inimeste ja ühe vanemaga perede liikmete puhul. Ta märgib ka, et keskmiselt langeb haridussüsteemist välja 15% õpilastest, kuid et mõnedes riikides, nagu Portugal, on see määr niivõrd kõrge kui 40%, mis annab põhjust muretsemiseks seoses noorte tüdrukute harimise ja koolitamisega.

Parlamendikomisjon rõhutab, kuivõrd tähis on tagada kvaliteetsed avalikud teenused, kindel riiklik ja üleüldine sotsiaalkindlustussüsteem, suur sotsiaalne kaitstus ja kvaliteetne tööhõive ning tagada tõhus sooline süvalaiendamine sellise riikliku poliitika sõnastamisel ja rakendamisel; lõpetuseks ta ergutab komisjoni ja liikmesriike seadma naiste lõimimine ühiskonda ja naiste õigused absoluutsele esikohale, muutes vastavalt oma sellekohast poliitikat, sealhulgas tulujaotuspoliitikat.

  Edit Bauer , fraktsiooni PPE-DE nimel. – (HU) Tänan teid väga, proua juhataja. Volinik, daamid ja härrad, on selge, et pr Lynne’i raport, mille puhul ma teda südamest õnnitlen, ei ole ega tohigi olla viimane sõna sotsiaalse kaasatuse ja sotsiaalpoliitika ümberkujundamise küsimuses.

Me kipume sageli arvama, et Euroopa sotsiaalmudel on ajatu, kuid on selge, et sotsiaalpoliitika peab samuti muutuma, mitte ainult ülemaailmastumise teel, vaid ka majanduse, sotsiaalsete ootuste, demograafiliste väljakutsete ja muutuvate väärtuste kaudu, sest me peame leidma sobivad lahendused meie ees seisvatele ülesannetele. Sel põhjusel tuleb tervitada ka komisjoni algatust koostada mingisugune loend Euroopa elanikkonda vaevavatest sotsiaalsetest probleemidest.

On ilmselge, et ligi 500 liidu kodanikku ei ole üks ühetaoline mass. Hoolimata tõigast, et sissetulekuerinevused vanade liikmesriikide vahel vähenevad, liiguvad rikaste ja vaeste piirkondade vahelised erinevused ikka veel kasvavas suunas. Kümne uue liikmesriigi elanikkonnast kaks kolmandikku elab vaestes piirkondades, kus sissetulekutase moodustab poole või vähem kui poole keskmisest sissetulekust vanades liikmesriikides Olukord on veelgi hullem Bulgaarias ja Rumeenias, kus keskmine sissetulek ei moodusta isegi ühte kolmandikku elanikukohasest sissetulekust vanades liikmesriikides.

Ei ole kahtlustki, ei vaesusega võitlemiseks peame me põhjalikumalt tutvuma vaesuse erinevate ilmnemisvormidega. Kuid selleks vajame me uusi vaesusnäitajaid, sest seni on meil olnud vaid terviklikud andmed suhtelise vaesuse ohu kohta.

Seepärast ootame me pikisilmi komisjoni sellekohast teatist. Raportis juhitakse tähelepanu ka uutele vaesumisohtudele. Näiteks, me teame vähe selle kohta, kuivõrd ohtlik on elanikkonna võetud võlakoorem. 15 vanast liikmesriigist 12 ületab elanikkonna inimesekohane võlg 16 000 eurot, mis moodustab 90% perekonna keskmisest aastasissetulekust.

Lubage mul öelda veel üks viimane lause, proua juhataja. Raportis juhitakse jällegi tähelepanu laste vaesuse vastu võitlemisele, mis on meie arvates äärmiselt tähtis.

  Richard Falbr, fraktsiooni PSE nimel. – (CS) Proua juhataja, volinik, esiteks sooviksin tänada pr Elizabeth Lynne’i väga hea raporti ja suurepärase koostöö eest. Sotsiaalne tõrjutus on tingitud paljudest teguritest ja oleks tõesti kahetsusväärne, kui seda raportit ei kasutataks järeltegevuseks. Sooviksin oma kõnes rõhutada avalike teenuste tähtsust ja nende panust vaesuse ja tõrjutuse kõrvaldamisse. Pärast erastamist muutuvad avalikud teenused kallimaks ja vähem kättesaadavaks. Mul on kahju, et me ei ole suutnud vastu võtta seisukohta, millega taunitakse riike, kes kehtestavad madala baasmaksu, mistõttu on võimatu koguda piisavalt vahendeid riigi sotsiaalülesannete täitmiseks. Liikmesriikidel oleks järeleproovitud meetodite alase teabevahetuse raames kindlasti kasulik teavitada üksteist oma edusammudest. Loomulikult tervitaksin ka teabevahetust meetodite vallas, mis ei tasunud end ära või andsid isegi tagasilöögi. Ma tean, et seda ei tehta, kuid ma olen kindel, et see oleks kasulik, kui sotsiaalpartnerid ja valitsusvälised organisatsioonid seda teeksid.

Tagamaks, et üha enam liikmesriikide kodanikke ei muutuks sõltuvaks sageli ebatäiuslikust sotsiaalhoolekandest, on eeskätt oluline piisava arvu suhteliselt hästi tasustatud töökohtade olemasolu. Me ei saa leppida tõsiasjaga, et mõned töötavad inimesed sõltuvad pahatihi sotsiaalhoolekandest. Järelikult peame me püüdma kehtestada piisava alampalga kõikides liikmesriikides kas seadusandluse või kollektiivlepingute abil, sõltuvalt riigi tavadest. Tõhustatakse vanaduspensioni süsteemide kohandamiseks tehtavaid jõupingutusi. Alustala – riikliku vanaduspensioni süsteemi – säilitamiseks meetmete võtmisel peaksid kõik liikmesriigid järgima Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioone, mille nad on ratifitseerinud. Puuetega inimeste lõimimine tööturuga on eriti tähtis. Seepärast peame me kriitiliselt vaatama nende riikide tegevust, kes on tühistanud mitmesugused puuetega inimeste töökohtade arvu suurendavad soodustused, ning Tšehhi Vabariik on üks neist.

  Ona Juknevičienė, fraktsiooni ALDE nimel. – (LT) Õnnitlused minu kolleeg pr Lynne’ile raporti koostamise ja poliitilise kompromisse saavutamise puhul, milles võetakse arvesse erinevate erakondade arvamusi liidus valitseva sotsiaalse tegelikkuse suhtes.

On tõsi, et liikmesriikide valitsused on otseselt vastutavad vaesuse vähendamise eest. Nende ülesanne on võtta meetmeid, tagamaks, et inimestel on töökohad, et lapsed käivad koolis ja et vaeseimatele antakse sotsiaalabi.

Siiski on liidu roll vaesuse ja ebavõrdsusega seotud probleemide lahendamisel ka edaspidi samavõrd tähtis. Tõik, et 78 miljonit Euroopa kodanikku elab vaesuses ja sotsiaalne lõhe vaeste ja rikaste vahel üha kasvab, on kõige tõsisem märk sellest, et nii riiklikul kui ka üleeuroopalisel tasandil on vaja tegutseda.

Enamikus liikmesriikidest on kehtestatud piisav miinimumsissetulek. Kuid siiski esineb juhtumeid, et tööandjad ei maksa kehtestatud määra järgi, rikkudes seeläbi seadust. Nagu olen varem mitmel korral maininud, kogevad sellist ebaseaduslikku kohtlemist välismaal töötavad leedulased. Me ei tohiks leppida tööandjate sellise käitumisega.

Ma tervitan liikmesriikide vastust nõukogu üleskutsele vähendada laste vaesust. Siiski ei ole nad veel koostanud oma tegevuskavasid probleemi lahendamiseks. Puuetega inimesed ja vanurid on eriti kaitsetud. Me peame tagama, et neil on juurdepääs vähemalt minimaalsele pikaajalisele hooldusele taskukohase hinnaga. Sotsiaalfond on eraldanud selleks vahendeid. On häbiväärne, et minu riigis on need jäänud kasutamata.

Ma nõustun raportööri seisukohaga kogemuste jagamise ja sotsiaalvalla edulugude eeskujuksvõtmise tähtsuse kohta. On vaja õppida nendelt liikmesriikidelt, kes kasutavad tulemuslikult ELi eraldatud vahendeid, ja jagada nende kogemusi. Daamid ja härrad, et võita meie kodanike usaldust Euroopa Liidu ja selle institutsioonide vastu, peame lahendama nende kõige keerulisemad probleemid.

Oma kõnes, mille Prantsusmaa president, Nicolas Sarkozy pidas selles parlamendis, ütles ta, et prantslased tunnevad, et EL ei hooli neist ega taga sotsiaalset kindlustatust. Prantsusmaa kodanikud ei hääletanud mitte põhiseaduse, vaid Euroopa vastu, sest nad ei tunne end seal turvaliselt.

Komisjon on lubanud koostada raporti, mis põhineb sotsiaalsel tegelikkusel ja sisaldab sotsiaalsete suundumuste analüüsi. Ma loodan, et selles raportis keskendutakse peamiselt tegevusraamistikule, raamistikule, mis määratleb vaesuse või vähendamise või isegi kaotamise viisid Euroopas. Siis suudame võita oma kodanike toetuse ja nad hakkavad ehk tundma, et me töötame nende heaks.

  Sepp Kusstatscher, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Proua juhataja, siin meie ees on palju mõtteid sotsiaalpoliitika kohta, mille eest ma tänan pr Lynne’i. kuna sotsiaalpoliitikal ei ole ELis nii suurt kaalu kui majanduspoliitikal, on see raport mitte ELi hinnang – nagu pealkiri ütleb – vaid pigem loend nõuetest liikmesriikide sotsiaalpoliitilistele meetmetele.

Mul on kaks kommentaari. Sotsiaalpoliitilised küsimused kuuluvad liikmesriikide pädevusse. Euroopa tasandil võime anda vaid soovitusi. Euroopa on tasakaalust väljas, kuna on toimunud majanduslik ühtlustamine, kuid mitte sotsiaalset. Euroopa ei ole pärast 2000. aasta Lissaboni kohtumist muutunud õiglasemaks. Vastupidi, vaesus kasvab. Et tõeliselt vaesusega võidelda ja võimaldada kõikidel ELi kodanike elada väärikalt ja õigluses, vajame me lisaks majandus-, turu- ja konkurentsitahkudele ka sotsiaalset, õiglast ja ökoloogilist siseturgu kõikide inimeste jaoks.

Teiseks: sageli on asi pelkades sõnades ja tegude puudumises. Me teame, millised on probleemid. Tegelikult me ei vaja uurimusi ja analüüse. On aeg lõpuks tegutseda. 2010. aasta kuulutamisest vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemise Euroopa aastaks ei piisa. Meil on vaja tõhusat vaesusevastast tegevuskava, meil on vaja andmeid – et kõikidel inimestel, sealhulgas töötutel oleks piisav põhisissetulek ja et nad saaksid elada väärikalt. Küsimus on õigluses ja see on kõigile kuuluv inimõigus.

  Eva-Britt Svensson, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (SV) Proua juhataja, pr Lynne, see on hea ülevaade sotsiaalse kindlustatuse puudumisest, mida liiga paljud liikmesriikide kodanikud on sunnitud kannatama. Ülevaade näitab ka seost vaesuse, ülerahvastatuse, sotsiaalse tõrjutuse ja suurema haigestumuse ning lühema eeldatava eluea vahel.

Ülevaade käsitleb õigust eluasemele, õigust töötada, õigust olla sotsiaalselt kindlustatud ning naiste ja puuetega inimeste õigusi. See näitab ka, et hasartmängusõltuvus, alkoholi- ja uimastitarbimine ning suitsetamine suurendavad sotsiaalset tõrjutust. Seetõttu on järelduseks, et liikmesriigid peavad nende probleemidega tegelema.

Seni on hästi läinud, kuid tegelikkus on sageli üsna teistsugune. Sageli on need vaid ilusad sõnad, sest tihti takistab EL mitmesuguste direktiivide ja määruste kaudu, viidates ühtse turu reeglitele ja konkurentsieeskirjadele, liikmesriike probleeme lahendamast.

Lisaks sellele subsideerime me veinitootjaid ja tubakakasvatust. Näiteks, kaupade vaba liikumine takistab Rootsit piirava alkoholipoliitika rakendamisel, mis on väga tähtis. Rootsil on hasartmängude piiramiseks hasartmängumonopol, kuid EL ähvardab pöörduda kohtusse. Samasugune petlikkus valitseb õigustekstide suhtes, mis käsitlevad eksitavat ning lastele suunatud reklaami, sest ELi teine käsi võtab vastu TV-direktiive, mis näevad ette lastele suunatud tooteasetuse ja reklaami.

Sotsiaalset tegelikkust on võimalik muuta, kuid selleks tuleb rahvatervise ja keskkonnaga seotud kaalutlusi pidada tähtsamaks kui ühtse turu konkurentsieeskirju ning sotsiaalhoolekannet ja -kindlustust tuleb pidada tähtsamaks kui dereguleerimist ja erastamist.

Fraktsioon GUE/NGL hääletab raporti poolt ja me teeme ka edaspidi kõik, et parandada kodanike sotsiaalset kindlustatust.

  Kathy Sinnott, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Proua juhataja, kui algselt kuulsin sotsiaalse tegelikkuse hindamisest, oli mul hea meel, et keegi tahab tõsiselt arutleda ühiskonna seisundi üle.

Kahjuks pettusin komisjoni dokumente lugedes, kui sain teada, et hindamisel ei käsitletud sotsiaalset tegelikkust, vaid majanduslikke näitajaid.

Ma ei ole veendunud, et majanduslikud näitajad on sotsiaalse tegelikkuse usaldusväärne mõõdupuu. Kui need aga oleksid, siis viimase kümne aasta jooksul parenenud Iirimaa majandusliku seisuga peaks kaasnema sotsiaalse ühtekuuluvuse suurenemine, mitte aga raskete kuritegu, sõltuvuste, enesetappude, võõrdumise, perekondlike häirete, tõrjutuse ja üksilduse kasv, mida me tegelikult näeme.

Me ei küsiks ainult, kas inimesel on töökoht; me küsiksime, kas teda hinnatakse, kaasatakse ja toetatakse kehaliselt, tundeliselt, mõistuslikult ja hingeliselt, ning me uuriksime, kas selle inimese austamine laieneb igale inimesele, olenemata vanusest, suurusest, võimekusest, nahavärvist või mis tahes muust omadusest.

Sotsiaalse tegelikkuse korralikuks hindamiseks vaatleksime ka inimese loodusliku elukeskkonna – perekonna – jätkusuutlikkust. Sellest lähtuvalt ei vaatleks me ainult rikaste ja vaeste vahelist lõhet, vaid perekonna purunemisest ja sotsiaalsest eraldatusest tingitud lõhet.

Sotsiaalse tegelikkuse mõistmiseks peame alustama ühiskonna koostisosaks oleva inimese elu tegelikkusega. Ma toon teile vaid ühe näite ja ma loodan, et see piltlikustab vastuolulisi tulemusi, mida me saame, kui me vaatleme raha ja kui me vaatleme meest või naist. Me kõik nõustume, et naistel peaks olema õigus töötada ja töötamisel olla koheldud võrdõiguslikult. Aga kui me avaldame naistele, kes sooviksid olla väikese lapsega kodus, majanduslikku survet, sundides neid lapsega kodus olemise asemel töötama, täheldame väga kõrget tööhõivemäära ja eeldame, et see tähendab tervemat sotsiaalset tegelikkust. Kui me aga vaatame titat, kes on loomuomaselt sõltuv vahetust lähedusest emaga, ja näeme, millist kahju ta kannatab, mis teadlaste sõnul on neuroloogiline ja elukestev, siis me peame küsima, kas see kõrge tööhõivemäär tegelikult sobib terve sotsiaalse tegelikkuse näitajaks.

Lühinägeliku mõtlemise, ainuüksi ühiskonna majandusliku tahule keskendumise iroonia seisneb selles, et lõppude lõpuks mõjutab majandust kõige enam rahva ja perekonna heaolu inimese tasandil.

Vaadakem häiretega inimeste maksumust riigikassale. Mõelgem kuritegevuse, uimastite, koolist väljalangemise jne maksumusele. Sotsiaalsete probleemide kasv võib majanduskasvu ära nullida. Sõna “majandus” tuleneb kreeka keelest ja tähendab kodu haldamist. Majandus peaks teenima kõiki inimesi, aidates neil olla oma kodus oma kogukonnas, kodus iseendas.

Kui teeme asju õigesti, saab meil olema väga terve sotsiaalne tegelikkus, millest tulevikus kokkuvõte teha.

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Proua juhataja, raport, mille pealkiri on mõnevõrra kodeeritult ”Sotsiaalse tegelikkuse hindamine”, võeti peaaegu ühehäälselt vastu tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis – anti vaid üks vastuhääl – ja tegelikult ei peaks see olema üllatav. Lõppude lõpuks kujutavad raporti 97 soovitust endast appikutseid kõige ja kõigi jaoks: vaesed, naised, mehed, noored, vanurid, töötud, madalapalgalised töötajad, puuetega inimesed, diskrimineeritavad, haiged, praegused terved, kes võivad homme haigestuda, ja nii edasi ja nii edasi.

Võiksin mõningase irooniaga öelda, et ainus sellest raportist väljajäetud rühm on need, kelle hulka mina kuulun: heteroseksuaalsed, keskealised valged mehed, kes on poliitiliselt parempoolsed.

Kuid irooniata ütleksin, et siin saalis ei ole ühtegi inimest, kes ei nõustuks, et meie ühiskonna nõrgematel liikmetel on õigus saada kaitset ja et tsiviliseeritud ühiskonda võib lõppkokkuvõttes hinnata selle järgi, kuivõrd ta pakub sotsiaalset kaitset inimestele, kel on objektiivsetel põhjustel raskusi etendada ühiskonnas normaalset rolli. Seega peaksite olema halb inimene kui selline, kui te ei toeta heade kavatsuste kogumit ja jõuluvanalikku sotsiaalpoliitikat, mis sisalduvad selles raportis.

Sellegipoolest ei kiida ma seda raportit heaks. Asi on selles, et soovituste loend sisaldab mõningaid punkte, mida ma ei saa toetada, eriti seoses sisserändepoliitika, lõimumise ja mitmekesisusega, samuti seoses perepoliitika hädavajaliku kaitse puudumisega. Peapõhjus, miks ma seda raportit heaks kiita ei saa, on aga palju põhimõttelisem. Sotsiaalpoliitika ja kõik, mida võib liigitada sotsiaalkindlustuse alla, on suurepärane näide liikmesriikide ja mõnel juhul nende liiduriikide, kuid mitte Euroopa Liidu pädevusvaldkonnast.

Kui kellelgi siin saalis ei ole masinat raha ja vahendite tootmiseks paljast õhust, kui sellist masinat ei ole olemas, tuleb sotsiaalkaitsemeetmeid ikkagi rahastada maksumaksjate rahast. See tähendab, et tuleb teha valikuid ja kahjuks ei saa me alati mängida jõuluvana kõige ja kõigi jaoks.

Tuleb langetada sisulised otsused, mis on põhjapanevad kogu ühiskonna jaoks, ja need otsused tuleb teha võimalikult madalal tasandil, võimalikult kodanikulähedaselt, mitte aga Brüsseli, Luxembourgi või Strasbourgi utoopia-idealismi koridorides.

Näiteks, minu koduriigi kogemused on näidanud, et Flaamimaa ja Valloonia teevad põhimõtteliselt erinevaid valikuid sellistes küsimustes nagu tervishoid ja nende lähenemisviis töötusele. Flaamimaa ja Valloonia ühiskonnad on erinevad, nende poliitilised ja majanduslikud maailmad on erinevad, mistõttu nad võivad otsustada erinevate lähenemisviiside ja rõhuasetuste kasuks. See kehtib tänapäeva Belgia suhtes ja kui palju rohkem – vajalike kohandustega – kehtib see väga erinevate Euroopa Liidu liikmesriikide, näiteks Ühendkuningriigi ja Rumeenia suhtes?

Oleks teine asi, kui see raport oleks vaid heade kavatsuste kogum, kuid Euroopa institutsioonid on juba aastaid kavatsenud võtta sotsiaalpoliitika valdkonna oma valdusse ning see ei ole hea.

  Gabriele Stauner (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, vastupidiselt mõningatele vahetult mulle eelnenud kõnelejatele usun ma, et komisjoni tuleb vaid õnnitleda teatiste puhul, millel käesolev arutelu põhineb. Need ei ole vaid rikkalikuks allikaks liikmesriikidele, kes otsivad sotsiaalvaldkonna fakte ja andmed, vaid minu arvates ka kindel märk, et EL ja komisjon võtavad eraldiseisvat sotsiaalpoliitikat tõsiselt.

Kui me kinnitame oma pühendumist Euroopa sotsiaalmudelile selles mõttes, et ei ülista seda vaid tava ja ajaloolise saavutusena, vaid muudame selle ka ühinenud Euroopa tuleviku kaubamärgiks, siis on meie sotsiaalse tegelikkuse hindamine üks põhieeldusi. Eelkõige 2004. ja 2007. aasta laienemisvoorude tulemusena peame lõpuks eemalduma seisukohast, et Euroopa sotsiaalpoliitika on siseturu lisand.

Kuid see ei ole täielikult iseenesestmõistetav, sest paljudes valdkondades on majanduspoliitika ülekaal komisjoni ettepanekutes kahjuks selgelt nähtav. Seoses sellega tuletaksin parlamendile meelde rohelist raamatut ”Tööõiguse ajakohastamine 21. sajandi sõlmküsimuste lahendamisel“ ning arutelu paindlikkus-turvalisuse üle. Esimesena nimetatud pani komisjon eile kalevi alla – seda uudist võin vaid südamest tervitada ja samas soovitan teha sama ka muude paindlikkus-turvalisuse alaste ettepanekutega, mis on suunatud raskelt kättevõidetud töötajate õigustele töösuhtes.

Kõik selles raportis käsitletud küsimused – suur tänu pr Lynne’ile – on väga teemakohased. Ma pean silmas alampalga arutelu minu riigis ja palganõudeid, mida toetatakse käimasolevate streikidega Prantsuse ja Saksa raudteedel. Mis puutub palgapoliitikasse, siis on meil õigus, kui ütleme, et täisajatöö peab seda tegeva mehe või naise ära elatama. Kõik muu ei küündi töötajate kristliku vastutuseni oma töötajate ees. Töö peab olema vaeva väärt – see peab olema aluspõhimõte.

Mis mind alati ärritab, on laste vaesus, mille üle ma kurdan isegi oma riigis. Usun, et peame sellele erilist tähelepanu pöörama. Seda ei tohiks olemas olla. Tegelikult tahaksin näha liikmesriikide kiireid jõupingutusi selle nimel, et 2010. aasta kuulutamine vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemise Euroopa aastaks oleks tarbetu.

ISTUNGIT JUHATAB: Miguel Angel MARTÍNEZ MARTÍNEZ
Asepresident

  Jan Andersson (PSE). – (SV) Hr juhataja, volinik, sooviksin samuti alustuseks tänada pr Lynne’i suurepärase töö ja suurepärase raporti eest. Mind kutsuti konverentsile Assooridel, kus me – komisjon ja parlament – ühiselt pidasime kodanikuühiskonnaga dialoogi nende küsimuste üle.

Sooviksin ka kiita komisjoni selle eest, et ta suhtub nendesse küsimustesse tõsiselt oma uue teatise kaudu, mis käsitleb sotsiaalset tõrjutust, ja esitades järgmisel aastal soovituse, mis keskendub nendele küsimustele. Asi on täpselt nii, nagu hr Špidla ütleb: olukord Euroopas on üldiselt väga hea, kasv suureneb ja töökohti on rohkem, kuid samas lõhed suurenevad. Lõhed suurenevad ja vaesus suureneb. Liikmesriikide vahel on suured erinevused. Paljudes riikides on erinevused äärmiselt suured ning ma ei pea silmas vaid uusi ja vanu liikmesriike – on uusi liikmesriike, kus on väikesed lõhed, ja vanu liikmesriike, kus on suured lõhed. Me peame sellega tegelema.

Minu arvates on komisjoni kolmesambastrateegia väga hea. Kui rääkida tööst, siis töökohtadest ei piisa, sest on ka halbu töökohti, mille abil ei ole võimalik ennast elatada ja mis ei võimalda inimesel olla iseseisev. Meil peavad olema head töökohad, kus makstakse inimväärset palka. Me vaatlesime parlamendikomisjonis olukorda miinimumsissetuleku vallas ja nägime suuri erinevusi liikmesriikide vahel. Me peame selles küsimuses jagama kogemusi, et määratleda hea tava. Ja siis on veel avalikud teenused, mis peavad olema kõigile kättesaadavad: sotsiaalteenused, majutus, tervishoid ja nii edasi. Meetodiks on avatud kooskõlastusmeetod, mida me tugevdame.

Tahaksin enne oma kommentaaridega lõpulejõudmist mainida ka, et täna hääletame me parlamendi seisukoha üle, mis käsitleb muu hulgas tulevasi integreeritud suuniseid. Me peame integreeritud suunistesse lisama ka sotsiaalse mõõtme, et ühendada kasvu- ja tööhõiveküsimused sotsiaalse mõõtmega nii, et me vaatleks neid küsimusi mitte eraldiseisvatena, vaid tervikuna.

  Siiri Oviir (ALDE). - (ET) Hr juhataja, daamid ja härrad, tänan pr Lynne’i väga olulise teema tõstatamise eest. Tervitatav on raporti eesmärk erinevate osaliste tähelepanu äratamisel, arutlemaks selle üle, mida kujutab endast Euroopa sotsiaalne tegelikkus. Teema on lai ja seetõttu saan peatuda vaid paaril sõlmpunktil.

Nizza kohtumisel 2000. aastal võtsid liikmesriigid endale kohustuse näidata olulist ja mõõdetavat vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähenemist 2010. aastaks. Paraku ei ole selle eesmärgi poole liikumine olnud piisavalt edukas.

Avatud Euroopa, mis põhineb vabal liikumisel ja vabal kaubandusel, on aidanud kaasa majanduse edendamisele, millest omakorda peaks ju sõltuma inimese heaolu ja parem elukvaliteet. Siiski on viimaste aastate jooksul saanud selgeks, et paljude eurooplaste jaoks on küsitav, kas globaliseerumise, liberaliseerimise ja suurema konkurentsi innustamise netomõju lisab midagi nende heaolule.

Täna, 21. sajandil, on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tase Euroopas hirmutavalt kõrge. Härra Špidla ütles just äsja, et ligi kahekümnel protsendil, aga see tähendab igal viiendal inimesel meie elanikkonnast, on oht sattuda vaesusesse. Kõigis liikmesriikides eksisteerivad sotsiaalteenused ja sotsiaaltoetused, kuid ikkagi ka pärast nende saamist elab iga kuues vaesuses.

Kas me oleme endalt küsinud, miks see nii on ja seda liidus, mis ei ole kokku pandud sunniviisiliselt? Miks nüüd, 62 aastat pärast sõja lõppu ja 50 aastat pärast liidu loomist, ei ole me suutnud tagada inimeste põhiõigust? Küsin: kas edukas majandus on eesmärk iseeneses või peaks see olema vahend inimeste heaolu suurendamisel?

Edasi: sotsiaalabi andmisel on liikmesriikidel kohustus tagada minimaalset äraelamist võimaldav tugi; anda sellist abi, mis ka eesmärki täidab. Me ei vaja direktiivide formaalset ülevõtmist ega nende paljusust – sellega petame vaid iseend. Siit tõusetub küsimus: kas Euroopa Liidu institutsioonide tasandil tagatakse vastuvõetud dokumentide kohane täitmine ja seda ka siis, kui küsimuse all on nõndanimetatud “pehmed valdkonnad”?

Me ei saa Euroopas keskenduda ainult majandustulemustele ja konkurentsile, vaid ka suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse loomisele ja jätkusuutlikkuse sotsiaalsele mõõtmele. Ja kui me oleme vastu võtnud vastava otsuse, siis peame hea seisma ka selle eest, et see ka rakendataks. Seda ootavad meilt meie kodanikud.

  Ewa Tomaszewska (UEN). – (PL) Hr juhataja, kahjuks kaasneb majandusarenguga, mida me kõik nii väga ihkame, sissetulekute kihistumise kasv, mis nõrgendab sotsiaalset ühtekuuluvust ja tekitab tõsiseid probleeme nõrgemate rühmade puhul – töötud, madalapalgalised või need, kellel on raskusi juurdepääsuga haridusele või tervishoiule.

Euroopa Ülemkogu Nizza kohtumisel võetud ülesandeid on täidetud ebapiisavalt. Ikka veel on inimrühmi, kelle sissetulek jääb allapoole toimetulekupiiri. Majandusliku sõltumatuse puudumine mõjutab ka inimese eneseväärikustunnet. Ilmselgelt on vaja üleüldist diskrimineerimiskeeldu ja võrdsete võimaluste tagamist, peamiselt puuetega inimestele, kuid see tähendab sotsiaalsetel eesmärkidel tehtavate kulutuste kasvu. Meie elanikkond vananeb, mis tekitab kartusi pensionikindlustussüsteemide rahalise suutlikkuse osas.

Ma õnnitlen pr Lynne’i suurepärase aruande puhul, milles juhitakse tähelepanu nendele ja muudele tähtsatele sotsiaalsetele probleemidele meie riikides, samuti meetoditele, mida võiks nende lahendamiseks rakendada. Toetan täiesti kindlalt seda raporti projekti.

Sooviksin aga juhtida tähelepanu vastuolule Euroopa Liidu lähenemisviisis sotsiaal- ja majandusprobleemidele. Surve piirata kulutusi sotsiaalsele eesmärkidele takistab paljude sotsiaalsete probleemidega tegelemist. Ühe näitena võib tuua pensionisüsteemi reformi Poolas.

  Carlo Fatuzzo (PPE-DE). (IT) Hr president, daamid ja härrad, ma ei ole ainus, kes õnnitleb Elizabeth Lynne’i tema raporti puhul, osaliselt seepärast, et ma tean, et kõikide Euroopa sotsiaalsete ebakohtade hindamisel leidis ta nii palju asju, mis olid valesti, et parlamendi ametnikud olid sunnitud ta oma töölaua tagant ära vedama, et ta saaks täna meiega siin olla, ja ta ei olnud siis ikka veel lõpetanud.

On tõsi, et Euroopas on palju vaesust. Kui nägin saabudes oma kolleegi, Fernando Fernándezit, meenus mulle, mida ta ütles Mehhikos, Pueblas mõni aasta tagasi, mil me mõlemad osalesime konverentsil, mis käsitles vaesust maailmas. Toona ütles ta, et vaesuses saab peaasjalikult süüdistada halba valitsemist, mida esineb kõikjal maailmas. Seega vastutavad vaesuse eest ennekõike riikide valitsused, mitte Euroopa Liit. See on üleskutse riikide valitsustele, kes ootavad ja nõuavad Euroopalt sedavõrd palju, kuid teevad vastutuse võtmiseks ise nii vähe, eriti seal, kus seda kõige rohkem vaja on.

Kohtusin parlamenti tulles ka oma sõbra, hr von Wogauga ja ta küsis minult, et kas on tõsi, et Itaalias on riiklik pension lesele või täiesti töövõimetule isikule 50 eurot kuus elu lõpuni. Hr juhataja, ma pidin talle ütlema, et kahjuks on see tõsi. Seepärast ütlen ma pensionäride ainsa valitud esindajana siin parlamendis jah alampalgale igaühe jaoks, kel õnnestub töötada, ja ma ütlen jah miinimumpensionile kõigile Euroopa vanaduspensionäride jaoks ning ma ütlen jah sellele, et ka kõik töötutel ning mittetöötavatel või pensionita inimestel peaks olema õigus saada miinimumsissetulekut.

  Karin Jöns (PSE). – (DE) Volinik, pr Lynne, olen väga tänulik komisjonile algatuste eest ja pr Lynne’ile lausa suurepärase aruande eest. Igaüks, kes tahab vaesusega võidelda – nagu hr Fatuzzo on juba öelnud – peab tõesti keskenduma tugevamalt vanemale põlvkonnale. Me peame demograafiliste muutustega sammu pidama ning tagama, hoolimata tervishoiusüsteemi pidevalt kasvavatest kuludest, et ka tulevikus on võimalik väärikalt vananeda. Vanematel inimestele on sama suur õigus saada terviklikku, tagatud kvaliteediga tervishoidu ja pikaajalist hooldust, olenemata oma sissetulekust või elukohast.

Meil on hädasti vaja liikmesriikidevahelist sihipärast kogemustevahetust küsimuses, kuidas kõige paremini korraldada ja kindlustada heatasemeline, taskukohane hoolekanne. Eelkõige peame arvesse võtma nõdrameelsuse all kannatajate üha kasvavat arvu. Kuid selleks vajame usaldusväärseid andmeid; just seepärast palume komisjonil esitada meile need andmed võimalikult kiiresti.

Sotsiaalses Euroopas peab kõikidel haigetel olema võrdne juurdepääs tõenduspõhistele ravimitele ja meditsiinitoodetele. Näiteks, on lihtsalt vastuvõetamatu, et üks ja seesama antibiootikum maksab Belgias 3 eurot ja Saksamaal 34 eurot. Seetõttu on mul hea meel, et selle raportiga kutsume komisjoni ja liikmesriike üles astuma intensiivsesse dialoogi meiega ning ravimitööstuse ja patsiendirühmadega, et töötada välja tasakaalustatud suunised suurema läbipaistvuse saavutamiseks ravimite tõhususe ja hinna osas. Ka see aitab vähendada tervishoiu maksumust meie kõigi jaoks.

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE). – (EL) Hr juhataja, volinik, ka mina õnnitlen teid kahe teatise puhul ja loodan, et te jätkate oma edasiviivate ettepanekutega.

Riiklikes tegevuskavades sisalduvate avatud kooskõlastusmeetodiga hõlmatud meetmetesse on oma panuse andnud nii minu kolleeg, pr Lynne oma tundliku lähenemisega sotsiaalküsimustele kui ka meie kõik oma muudatusettepanekutega. Raport sotsiaalse tegelikkuse hindamise kohta annab suuna liikmesriikide sotsiaalpoliitikale. Selles tuleks arvesse võtta tõika, et tänapäeva Euroopas on tõsiseid demograafilisi probleeme, mis mõjutavad otseselt sotsiaalset ja põlvkondadevahelist ühtekuuluvustunnet.

Liikmesriigid ei arvesta vajaliku toetuse andmisel endiselt perekonnaga, kuigi see on ühiskonna alustalaks. Vaesus kasvab nii ühe vanemaga peredes kui ka suurtes peredes ja mitte ainult sissetuleku puudumise tõttu, vaid ka sotsiaalse toetuse ja võrdse kohtlemise puudumise tõttu, eriti maksustamisel.

Perede elamistingimused mõjutavad vahetult lapsi, eriti kaitsetumates rühmades. Ebavõrdne juurdepääs vahenditele ja võimalustele kasvab, piirates nii isiklikku arengut kui ka Euroopa tulevast majandusarengut ja ühtekuuluvust. Kas EL siis ei suudaks iga ELis sündinud lapse kohta tagada sissetuleku, mis kataks nende laste elamis- ja üleskasvatamiskulud ja mis on võrdne elanikukohase sissetulekuga igas liikmesriigis?

Sotsiaalse ühtekuuluvuse poliitika peab põhinema tööturul osalemisel. See peab ka kaasa aitama mittetöötavate ning perekonnas mitteametlikke teenuseid osutavate inimeste lõimimisele ühiskonnaga. Seepärast kutsutakse liikmesriike üles peamiselt uurima viise, kuidas tunnustada mitteametlikke oskusi, mis on omandatud laste ja ülalpeetavate hooldamisel, nagu eelkoolitus ja töökogemus. See hõlbustab nende lõimumist tööturuga ning annab pensioni- ja kindlustusõigused.

Põlvkondadevahelist ühtekuuluvust tuleb säilitada, rakendades vanemate inimeste teadmisi ja kogemusi ning levitades ja kasutades neid nooremate põlvkondade hulgas. Liikmesriike kutsutakse üles edendama süsteeme teenuste vahetamiseks põlvkondade vahel ja investeerima vabatahtlikkusel põhinevatesse kavadesse, olgu need siis hariduslikku, kultuurilist või ärilist laadi.

Selleks tuleb luua sobivad infrastruktuurid ja anda teavet vanemate inimeste suuremate võimaluste kohta osaleda sellises tegevuses, et nad ei muutuks ebaoluliseks ega sotsiaalselt tõrjutuks.

  Alejandro Cercas (PSE). – (ES) Hr juhataja, pr Lynne, volinik, tänan teid väga meie selle teatise ja dokumendi esitamise eest, mis kahtlemata võimaldab meil paremini tundma õppida muutusi ja suundumusi ning paremini kavandada edasist tegevust.

Kuid me ei tohiks siiski teha vigu. Meil on palju dokumente, meil on palju analüüse, meil on palju arutelusid ja meil on palju sõnu, kuid siin, nagu ka haiguste puhul, vajame lisaks diagnoosile ka ravi.

On tõsi, nagu te ütlesite, volinik, et me vajame vastuseks tänastele ja homsetele probleemidele üleeuroopalist lähenemisviisi, mida rakendada liidu, selle institutsioonide ja mehhanismide kaudu, võttes arvesse, et kui me ei tee seda liidu tasandil, siis on võimatu seda teha ainuüksi liikmesriikide tasandil.

Mõningaid liikmesriike, nagu minu oma, kes teevad kiireid edusamme, hakkab ohustama poliitika, mille eesmärk on aeglustada, või, muudes liikmesriikides, luua ebaõiglane konkurents seoses pakkumise ja sotsiaalse muutusega, mis toimub meie riikides. Volinik, palun võtke arvesse tõsiasja, et on hakanud levima tunne, et Euroopa sotsiaalpoliitika, mis 1960. ja 1970. aastatel, nagu üks Hispaania ametiühingutegelane mulle tänases kirjas ütles, oli suunatud edusammude ühtlustamisele ja 1980. ja 1990. aastatel piirdus miinimumnõuete tagamisega, hakkab nüüd nihkuma sellise sotsiaalpoliitika poole, kus liikmesriikide vahel valitseb konkurents madalaima ühisnimetaja saavutamisel.

Volinik, meie ees seisvad tulevased ohud hõlmavad mitte ainult vananemist ja ülemaailmastumist, vaid ka nakkavat ühtekuuluvuse puudumist ning agressiivset, võõravihkajalikku ja Euroopa-vastast natsionalismi, mis ohustab nii Euroopa praeguseid kui ka tulevasi sotsiaalseid võite.

  Agnes Schierhuber (PPE-DE). – (DE) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, tahaksin sõna võtta, et siiralt tänada meie raportööri, pr Lynne’i. Sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus aitavad võidelda vaesusega ning tõrjutusega ennetavas tervishoius ja paljudes muudes valdkondades, olles tähtsaimate tulevikuülesannete hulgas.

Mõistet “miinimumsissetulek” vaadeldakse minu liikmesriigis sageli erinevalt. Siiski toetan ma täielikult hr Stauneri lähenemisviisi seoses töökohtade, täisajatöö ja sissetulekuga. Sotsiaalpartnerlus on Austrias tugevalt kinnistunud, mis annab meile suurepärase võimaluse, mida ka tõepoolest kasutatakse, et leida lahendus kõikide asjaosaliste kokkuleppel. See tähendab, et meil ei ole nii palju streike kui muudes ELi liikmesriikides, kus need on sageli päevakorras.

Just seepärast tuleb ELi tasandil reguleerimisele läheneda väga ettevaatlikult. Riikide erinevate sotsiaalhoolekandesüsteemide tõttu peame me igasugusel ühtlustamisel tegutsema väga kaalutletult.

Meie ülesandeks peab olema pakkuda sotsiaalkaitset kõikidele töötajatele ja võimaldada nende kaasamist ühiskonda. Loomulikult peab olema subsidiaarsuse raames võimalik liikmesriikidel kehtestada kõrgemaid standardeid, mida nad ka peaksid ja peavad tegema.

  Proinsias De Rossa (PSE). – Hr juhataja, Euroopa sotsiaalne reaalsus on, et vaesus on laialt levinud. 72 miljonit meest, naist ja last on allpool vaesuspiiri, paljud on kodutud ja paljud puuetega või teenuste puudumise tõttu vangistatud oma kodudesse. Paljud inimesed on vaesuse küüsis paindumatute hoolekande-eeskirjade tõttu.

Kardan, et teatised ja suunised ei lahenda neid küsimusi. Kuigi ma ei alahinda volinik Špidla ees seisvaid raskusi, peame me liikmesriikidele kehtestama õigusliku kohustuse saavutada vajalikud muudatused.

Tööinimesed näevad, kuidas nende pensionide väärtus langeb ja nende töökoha kindlus väheneb, ning paljud kardavad võidujooksu dereguleerimisel. Probleem seisneb selles, et ebavõrdsus on paljude liikmesriikide majandusmudelitesse sisse ehitatud. Neist paljude, sealhulgas Iirimaa jaoks on hoiakuks ”Loogem rikkust. Sotsiaalsed probleemid lahendame pärast”. Seda selleks, et eirata tegelikkust, et sotsiaalne ebavõrdsus pidurdab majandusarengut ja et meil ei saa olla pikaajalist jätkusuutlikku õitsengut kõigi jaoks, kui me käsitleme sotsiaalpoliitikat järelmõttena ega suuda kasutada 72 miljoni inimeste raisatud annet, rääkimata statistika taga peituvast inimeste viletsusest.

  Tomáš Zatloukal (PPE-DE). - (CS) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, Euroopa ühiskondades on toimumas dramaatilised muutused seoses töö- ja pereelu olemuse, sotsiaalse liikuvuse ja naiste sotsiaalse seisundiga. Sotsiaalsed väärtused muutuvad ja ühiskonnad muutuvad üha enam mitmekultuuriliseks. Praegused arengusuunad on laiendanud inimeste maailmavaadet ja andnud neile oma elu üle otsustamisel rohkem valikuvõimalusi.

Kuigi Euroopa Liidu liikmesriigid kuuluvad maailma rikkaimate riikide hulka, kerkib ikkagi esile uut laadi vaesust ja ebavõrdsust. Kümned miljonid Euroopa kodanikud elavad jätkuvalt vaesuses. Sotsiaalne kaasatus ja sotsiaalkaitse on Euroopa Liidu põhiväärtusteks ja kõikide inimeste põhiõigusteks. Siiski peavad liikmesriigid tõhustama oma jõupingutusi laste vaesusega võitlemisel. Kui ebasoodsas olukorras olevate ühiskonnarühmade laste kaasamises ei toimu märgatavat paranemist isegi eelhariduse tasandil, siis koolist varakult väljalangevate õpilaste arv ei vähene; samuti ei suuda me suurendada keskkooli lõpetavate ja seega põhioskusi omandavate inimeste arvu. Üha suurem hulk kodanikke peab silmitsi seisma sotsiaalse tõrjutuse, töötuse ja muude sotsiaalselt soovimatute nähtustega, mis kahjustavad nii neid kui ka majandust ja ühiskonda.

Sellest vaatenurgast on samuti hädavajalik võidelda noorte töötusega. On oluline kõrvaldada takistused mõningatest kutseõppekavadest, et need oleksid paindlikumad ja tõhusamad ning peegeldaksid tööturu vajadusi. See parandab märgatavalt ebasoodsas olukorras olevate inimeste võimalusi end maksma panna. Sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse väljajuurimine peavad olema Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide poliitikas kesksel kohal.

  Richard Howitt (PSE). – Hr juhataja, ma tervitan seda arutelu ja raportit sotsiaalse tegelikkuse kohta, kuid, kuigi me peame loomulikult tervitama olukorra hindamist, parimate tavade jagamist ja avatud kooskõlastusmeetodit, peame me mõistma tegelikkust, et need meetmed ei ole ikka veel suutnud kõrvaldada järgmisi nähtusi: naised saavad Saksamaal meestega võrreldes 24% vähem palka; pea iga kolmas laps elab Poolas vaesuses; ja minu koduriigis, Ühendkuningriigis valitseb 40 aasta suurim ebavõrdsus rikkuse osas.

Minu arvates on sotsiaalvaldkonna rahastamine ELi vahenditest ja riiklikud programmid, nagu „Uus suund“ (New Deal) Ühendkuningriigis, hädavajalikud tööturumeetmed tegelike tõkete kõrvaldamiseks, mis takistavad mõnedel meie ühiskonna rühmadel muutuda töötust tööinimeseks, ning töö on ikka veel üks parimaid vahendeid vaesusega võitlemiseks.

Ma tänan volinik Špidlat selle eest, et ta lisas komisjoni töökavva kindla kohustuse töötada välja uued õigusnormid diskrimineerimist käsitleva artikli 13 kohta, mida ma olen temaga pikalt arutanud. Mina koos selle parlamendiga ootame, et saaksime temaga üksikasjad läbi töötada, ja seda ka eesistujariigi konverentsil järgmisel nädalal.

Kuid me kõik – tema ja meie koos – peame hoiduma sellest, et see rääkimine olukorra hindamisest lükkab edasi uut sotsiaalagendat Euroopas, ning dereguleerimisest mõnes valdkonnas, mis tegelikult põhjustab ebavõrdsuse ja ebaõigluse kasvu, mitte aga ei tõrju neid pahesid.

Ametiühingutegelased, sotsiaalvaldkonna VVOd ja loomulikult puuetega inimesed, kellega ma olen töötanud üle 20 aasta, on skeptilised meie tegevuse suhtes sotsiaalse Euroopa heaks. Me peame kuulama nende muresid ja neile reageerima.

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Hr juhataja, see arutelu on olnud äärmiselt kõikehõlmav ja üksikasjalik. Oleks väga raske anda üksikasjalikku vastust üksikutele kommentaaridele, sestap lubage mul vastuseks esitada lühikokkuvõte.

Esiteks, mulle tundub, et arutelu on selgelt näidanud, et parlament tervitab sotsiaalse tegelikkuse hindamise mõtet, ja kuigi ma nõustun hr Cercasiga, et diagnoos ei ole sama, mis ravi, siis olen ka arvamusel, et ravi ei ole võimalik ilma diagnoosita. Meie ühiskond muutub pidevalt ja me peame leidma uusi meetodeid sellega kohanemiseks või vanu meetodeid ümber kujundama. Et see õnnestuks, peame mõistma üldpilti.

Minu arvates on arutelu veel üks ühine nimetaja ja see on, et kuigi sotsiaalne tegelikkus liigub teataval määral omasoodu, on meil ka meie oma väärtushinnangud: üleüldine Euroopa arusaam Euroopa sotsiaalmudelist, mis hõlmab sotsiaalset kaasamist ja sotsiaalkaitset ning tegevust üldiselt. Seetõttu ei ole meie mõtte- ja tegevusmudeli kohaselt vastuvõetav olla passiivne. Alati on võimalus katsetada aktiivset poliitikat ja aktiivset sekkumist.

Sooviksin rõhutada ka veel kolmandat ideed. Ei ole kahtlustki, et, nagu enamik poliitikaid, on enamik Euroopa otsuseid kooskõlas ka subsidiaarsuspõhimõttega, mille kohaselt teatava probleemi lahendamiseks mõeldud poliitikaga tegeletakse parimal ja tõhusaimal viisil. See tähendab, et liikmesriikide positsioonis sotsiaalpoliitika suhtes ei ole kahtlustki. Teisalt näitab arutelu selgelt ka seda, et eesmärki ei ole võimalik saavutada ainuüksi liikmesriikide tasandil, ilma Euroopa tasandil tehtavate jõupingutusteta. Seetõttu on meie kohustus leida selles vallas kõige kasulikum ja tõhusam sünergia.

Arutelu käigus tõusetus mure, mida ka mina teataval määral jagan: mure ohu pärast, et erinevate liikmesriikide sotsiaalpoliitika ebavõrdsus ja kokkusobimatus võib tingida konkurentsi, mis võib langetada sotsiaalseid standardeid. Euroopa Komisjon ei taha sel juhtuda lasta. Meie juhtpõhimõte on muuta eraldiseisvad Euroopa sotsiaalpoliitikad omavahel kokkusobivaks viisil, mis tagab konkurentsi ja arengu alt üles, et saavutada areng, mis alati sisaldab sotsiaalsed mõõdet.

Daamid ja härrad, arutelu näitab selgelt ka seda, et sotsiaal- ja majanduspoliitikat ei saa kujundada ”kas/või”-põhimõttel. Ainus võimalus on “mitte ainult / vaid ka”, mis tähendab mõlema poliitika tasakaalustatud koosarendamist, eelistamata üht teisele. Tavaline suundumus on eelistada majanduspoliitikat. Kuid arutelust oli selgelt näha, et Euroopa Parlament ei poolda seda lähenemisviisi.

Daamid ja härrad, te mainisite laia hulka üksikprobleeme, nimelt tervishoiuteenuseid, sealhulgas juurdepääsu ravimitele ja tervishoiu üldist korraldust. Te arutasite rahvastiku vananemise mõju ja üldist huvi pakkuvate teenuste tähtsust. Mul on hea meel, et kõik need seisukohad on esindatud Euroopa Komisjoni strateegiadokumentides. Me püüame lõimida need üleüldise strateegiaga.

Daamid ja härrad, lubage mul lõpetuseks väljendada tänu pr Lynne’ile, kelle raport, mida siin praegu arutatakse, on kahtlemata tähtis osa üleüldistest jõupingutustest edusammude tagamisel kogu Euroopa Liidus.

  Juhataja. − Tänan teid, volinik. Juhatajana sooviksin samuti õnnitleda pr Lynne’i raporti puhul, millel on kodanikuühiskonnas olnud tohutu mõju.

Mul on olnud au olla tunnistajaks sellele, kuidas vaesuse vastu ja kaasamise eest seisvatest noortest koosnevad saatjaskonnad, kes on reisinud läbi Euroopa, võtsid pr Lynne’i raport ja käisid linnast linna, ühest Euroopa pealinnast teise, austades Euroopa Parlamenti, ja seda tänu meie kolleegi tööle.

Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub kell 12.00.

(Istung peatati kell 11.35 ja see jätkus kell 12.00)

ISTUNGIT JUHATAB: Hans-Gert PÖTTERING
President

  José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra (PPE-DE). – (ES) Hr president, sooviksin koos hr Manni, kes ei saa täna meiega siin parlamendis viibida, ja teiste kolleegidega paluda teil anda meie parlamendi esindavate Euroopa Liidu kodanike ühtekuuluvustunne edasi selle troopilise tormi ohvritele, mis hiljem muutus jõuluorkaaniks ja laastas Haitit, Dominikaani Vabariiki, Jamaicat, Kuubat, Barbadost ja muid Kariibi mere piirkondi, külvates hävingut, haigusi ja surma.

Samuti, hr president, palun väljendage meie ühtekuuluvustunnet Mehhiko osariikides – Oaxacas, Chiapases ja ennekõike Tabascos – toimunud üleujutuste ohvritega. Sooviksin paluda teil, hr president, mitte ainult edasi anda meie ühtekuuluvustunne, vaid ka kannustada Euroopa Komisjoni mobiliseerima tema käsutuses olevaid vahendeid, et leevendada seda olukorda ja kõrvaldada kahjustused, mis alati mõjutavad kõige ebasoodsamaid piirkondi.

  President. − Tänan teid väga, hr Salafranca. Kuivõrd see on seotud parlamendiga, toimime me sel viisil ning anname teie mõtted edasi ka komisjonile.

4. Nõukogu ühistest seisukohtadest teadaandmine (vt protokoll)

5. Hääletused

  President. − Järgmine päevakorrapunkt on hääletamine.

(Hääletamise tulemused ja muud üksikasjad: vt protokoll)

5.1. Euroopa tasandi erakondi reguleerivad määrused ja erakondade rahastamise eeskirjad (hääletus)

- Leineni raport (A6-0412/2007)

- Enne hääletust:

  Jo Leinen (PSE), raportöör. – (DE) Hr president, eelmisel reedel kiitis nõukogu heaks selle erakondade ja sihtasutuste Euroopa tasandil rahastamise määruse põhisisu. Lisaks sellele toimus täna hommikul trialoog komisjoni ja nõukoguga ning me jõudsime lahendamata küsimustes kokkuleppele. Seetõttu on olemas tegelik võimalus võtta see projekt vastu esimesel lugemisel ja luua eeldused paremaks rahastamiseks isegi 2008. aastaks.

Seetõttu teen ettepaneku lükata hääletus edasi 29. novembrile, mil Brüsselis toimub järgmine täiskogu istung.

(Parlament kiitis ettepaneku heaks)

5.2. Ühenduse vabade töökohtade kvartalistatistika (hääletus)

– Athanasiu raport (A6-0335/2007)

5.3. Schengeni acquis' kohaldamine Tšehhi Vabariigis, Eestis, Lätis, Leedus, Ungaris, Maltal, Poolas, Sloveenias ja Slovakkias (hääletus)

– Coelho raport (A6-0441/2007)

5.4. Hariliku tuuni varude taastamine Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres (hääletus)

Braghetto raport (A6-0408/2007)

5.5. Euroopa huvi: edukas toimetulek üleilmastumise ajajärgul (hääletus)

– Ühine resolutsiooniettepanek: B6-0435/2007

– Enne hääletamist punktile 1 eelneva pealkirja üle:

  Margarita Starkevièiûtë, fraktsiooni ALDE nimel. – Sooviksin teha ettepaneku muuta esimese osa pealkiri järgmiseks: “Lissaboni välismõõde”. Teisisõnu, muuta pealkiri „Välispoliitika“ pealkirjaks „Lissaboni välismõõde“.

(Suuline muudatusettepanek kiideti heaks)

– Enne hääletamist punkti 5 üle:

  Hartmut Nassauer (PPE-DE). – (DE) Hr president, punkti 5 suhtes tehtud suulise muudatusettepaneku tagasivõtmise tõttu soovib Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon hääletada „ei“, vastupidiselt oma loendites märgitule.

− Enne hääletamist punkti 14 üle:

  Udo Bullmann (PSE). – (DE) Hr president, mõnel parlamendiliikmel on probleeme keskmise lõiguga, alates sõnadest “juhib tähelepanu, et üks” kuni sõnadeni “kodumaine nõudlus”. Kokkuleppel hr Casparyga Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioonist teen seetõttu ettepaneku lisada sõnade „Euroopa majandus“ järele sõnad „mõningates liikmesriikides“ ja ma loodan, et see lahendab keskmise lõiguga seotud probleemid. Ma usun, et sellest oleks Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonil abi.

(Suuline muudatusettepanek kiideti heaks)

– Enne hääletamist punkti 30 üle:

  Daniel Caspary (PPE-DE). – (DE) Hr president, teksti edasilükkamisele ei ole vastuväiteid, kuid paluksin siiski selle üle hääletada. Kui parlament hääletab teksti poolt, kuulub tekst mujale, kuid võib juhtuda, et seda ei kiideta heaks, mistõttu ma palun hääletada algteksti üle.

  President. – Osade kaupa hääletamist ei ole taotletud.

– Pärast lõpphääletust:

  Jan Andersson (PSE). – (SV) Hr president, parlament on nüüd hääletanud integreeritud suuniste ajakohastamise ja muutmise poolt. See puudutab näiteks sotsiaalset tahku. Seni on komisjon otsustanud sellele mitte tähelepanu pöörata.

Ma sooviksin kuulda hr Špidla kommentaare otsuse kohta, mille parlament on nüüd langetanud, ja teada saada, kas ta kavatseb ajakohastatud ja muudetud integreeritud suuniste küsimuse komisjonis tõstatada.

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Parlamendi langetatud otsusel on teatav kaal ja komisjon peab seda edasiste dokumentide koostamisel arvesse võtma. Seega on parlamendi häälel loomulikult asjakohane kaal ning integreeritud suuniste küsimus oli parlamendis toimunud arutelul põhiline.

  President. − Me tõlgendame „teatavat kaalu“ „suurte kaaluna“ ja soovitame komisjonil meie seisukoht vastu võtta.

5.6. Direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil, kohaldamine (hääletus)

Ühine resolutsiooniettepanek: B6-0462/2007

– Enne hääletust:

  Joseph Daul, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (FR) Hr president, daamid ja härrad, viitan kodukorra artiklitele 19 ja 166. Enne kui parlament hääletab teatavate fraktsioonide poolt esitatud liikumisvabadust käsitleva resolutsiooni ühisettepaneku üle, tahaksin oma fraktsiooni nimel väga kindlalt taunida selle punktis 13 sisalduvat isiklikku rünnakut komisjoni asepresidendi Franco Frattini vastu.

Tahan avalikult hukka mõista Itaalia sotsialistide poliitiliselt ebaväärika võtte, mille algatasid meie teatavad kolleegid, kuid mis ei vääri meie ees seisvaid väljakutseid. Veelgi tõsisemalt, härra Frattini märkuste, mille meie institutsioon peab tagasi lükkama, ebaõige moonutamine tähendab, et me ei saa võtta vastu tasakaalustatud otsust.

Kui meie fraktsioon peaks selle võtte tõttu hääletama resolutsiooni vastu, ei kahandaks see mingil määral meie toetust kõikidele rumeenlastele ja teistele ELi kodanikele, kes järgivad seadust ja austavad oma asukohariiki.

Euroopa aluseks on õigusriik; see on miski, mida me taaskinnitame oma Itaalia ja Rumeenia kolleegide ühisel algatusel resolutsioonis, millele meie fraktsioon on alla kirjutanud. Liikumisvabaduse küsimus ei ole pelgalt siseriiklik küsimus, vaid üleeuroopaline küsimus. See ei ole poliitilise arveteõienduse juhtum, daamid ja härrad, vaid väärtuste küsimus.

(Aplaus)

  Martin Schulz, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Hr president, pidasime selles parlamendis ulatusliku arutelu, milles osales ka volinik Frattini. Volinik oli väga tagasihoidlik oma kommentaarides ja oma vastustes erinevate parlamendiliikmete sõnavõttudele. Resolutsioonis kritiseeritakse vaid üht punkti; nimelt, et on võimalik tõestada, et volinik Frattini andis avalikkusele ebaõiget teavet Euroopa õiguse konkreetse sätte kohta.

Asjaolu, et meie resolutsiooniga seda parandatakse ja ka selgitatakse, et volinik, kes on seatud seisma Euroopa kodanike õiguskaitse eest, tegi avalikkuses ebaõige avalduse olulises kodanikuõiguste küsimuses, on selle parlamendi kohustus ja sel pole vähimatki pistmist mingite vandenõu teooriatega. Siiski teame väga hästi, härra Daul, et olete hale parlamendiliige, sest Teile avaldas selle avalduse tegemiseks survet Forza Italia. See on kõik, mis selle teema kohta öelda on.

(Aplaus vasakult)

  President. − Me ei soovi siin praegu arutelu läbi viia.

  Monica Frassoni, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (IT) Hr president, daamid ja härrad, arvan, et peaksime eraldi kommenteerima esimehe hr Dauli avaldust. Euroopa Parlament väljendab end häälteenamuse kaudu ja tal on alati õigus kritiseerida või noomida volinikke. See on selle parlamendi suveräänne õigus.

Tehes seda, mida me tegime, toimus see põhjusel, et härra Frattini tõlgendas valesti ühenduse õigust, ja kuigi mul on raske teha end kuuldavaks selle käratsemise tõttu, tahaksin korrata, et käitume siin kui parlamendiliikmed Euroopa Komisjoni liikme suhtes ja teeme seda ka edaspidi!

(Aplaus vasakult)

  President. − Palun, kas saaksime olla pisut vähem emotsionaalsed antud küsimuse arutamisel.

  Graham Watson, fraktsiooni ALDE nimel. – Hr president, soovin rääkida lühidalt istungi läbiviimise korrast. Hoolimata mis tahes erakondlikest vaidlustest, on volinikest väga ebamõistlik segada end parteipoliitilistesse teemadesse oma riigis või ükskõik millises riigis. Arvan, et on mõistlik, kui see parlament tuletab komisjonile meelde tema kohustusi selles suhtes.

(Aplaus vasakult)

  President. − Nüüd on veel kolm sõnavõttu, misjärel lõpetame selle lühikese arutelu.

  Francis Wurtz, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FR) Hr president, arvan, et pole tarvis palju lisada sellele, mida Monica Frassoni, Graham Watson ja Martin Schulz on öelnud. Tahaksin lihtsalt öelda seda: oleks mõistlik, kui iga voliniku sõnu vastustaks neli fraktsiooni, kes kõik ei istu parlamendikojas samal poolel, et ta mõtiskleks, milliseid tegusid ta peaks edaspidi vältima, kui soovib pälvida parlamendi usaldust.

(Aplaus)

  Antonio Tajani (PPE-DE). - (IT) Hr president, daamid ja härrad, vastavalt kodukorra artiklitele 151 ja 19, palun teil hinnata punkti 13, mis sisaldab motiveerimata ja põhjendamata isiklikku rünnakut komisjoni asepresidendi vastu, vastuvõetavust. See on tekst, mille heakskiitmine pärast komisjoni presidendi kõneisiku avaldusi hr Frattini kaitseks põhjustaks inetu vastuolu parlamendi ja komisjoni vahel sisepoliitilistel põhjustel. Seepärast palun teil panna ettepaneku tekst hääletusele ilma punktita 13 ja samas palun esitajatel võtta tekst tagasi suulise muudatusettepaneku kaudu.

– Enne hääletamist punkti 1 üle:

  Roberta Angelilli (UEN). - (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, sooviksin lisada järgmise suulise muudatusettepaneku: „Väljendab oma sügavat kurbust 31. oktoobril 2007. aastal Roomas toimunud Giovanna Reggiani tapmise üle ja avaldab südamlikku kaastunnet tema lähedastele“.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

– Enne hääletamist punkti 13 üle:

  Roberta Angelilli, fraktsiooni UEN nimel. – (IT) Hr president, daamid ja härrad, sooviksin lisada järgmise muudatusettepaneku: „peab hariduse andmist ja võitlust koolist väljalangevusega romide kogukondades üheks põhivahendiks võitluses sotsiaalse tõrjutuse, ärakasutamise ja kuritegevusega“.

(Suulist muudatusettepanekut ei võetud vastu)

– Enne hääletamist põhjenduse F üle:

  Roberta Angelilli (UEN). - (IT) Hr president, daamid ja härrad, arvestades direktiivi 2004/38/EÜ, õiguse kohta vabalt liikuda ja elada, artiklites 5, 6, 7 ja 8 esitatud tingimuste tähtsust.

(Suulist muudatusettepanekut ei võetud vastu)

5.7. Schengeni acquis' sätete kohaldamine (hääletus)

Resolutsiooni ettepanek: B6-0448/2007

5.8. Olukord Pakistanis (hääletus)

Resolutsiooni ühisettepanek: B6-0472/2007

– Enne hääletamist punkti 1 üle:

  Robert Evans, fraktsiooni PSE nimel. – Hr president, Lõuna-Aasia riikidega sidemete loomise delegatsiooni juhina juhtisin läbirääkimisi selle kompromissettepaneku osas. Tunnistan, et tegemist on tundliku teemaga ning on tähtis, et me kõik tunnistaksime olukorda Pakistanis. Arvan, et kogu parlament tahab saata tugeva ühtse sõnumi kindral Musharrafile.

Kompromissi vaimus ja loodetavasti kogu parlamendi toetuse võitmiseks tahaksin esitada järgmise suulise muudatusettepaneku. Põhjenduses A viitame, et president Musharraf „peatas põhiseaduse ja demokraatlike vabaduste kehtivuse ja asendas need sõjaseisukorraga“. Tahaksin teha ettepaneku öelda, et ta on asendanud need „eriolukorraga, praktiliselt sõjaseisukorraga“. Kooskõlas teiste kolleegide tehtud ettepanekutega peaksime asendama väljendi „sõjaseisukord“ väljendiga “erakorraline seisukord“ kolmes teises kohas, punktides 1, 10 ja 11. Loodan, et see leiab parlamendi täieliku toetuse.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

5.9. Bali kliimamuutuste konverents (hääletus)

Resolutsiooni ettepanek: B6-0432/2007

– Enne hääletust:

  Satu Hassi (Verts/ALE). - (FI) Härra president, sooviksin lihtsalt märkida, et üks tähtis punkt selle resolutsiooni soomekeelses versioonis on valesti tõlgitud. Punktis 1, mis puudutab Bali läbirääkimisvolitusi, on soome versioonis vääriti mõistmine, mis lubab oletada, et antud resolutsioonis käsitletakse ELi sisemisi läbirääkimisvolitusi enne Bali konverentsi. Tegelikult tähendavad Bali volitused, et need riigid, kes on ratifitseerinud kliimakokkuleppe, püüaks Bali konverentsil saavutada läbirääkimisvolitused, et luua võimalus järgmise kliimakokkuleppe sõlmimiseks. Teisisõnu, soomekeelne tekst punktis 1, milles öeldakse „leppida kokku läbirääkimisvolitused selleks konverentsiks“ peaks kõlama „läbirääkimisvolitused kokkuleppe sõlmimiseks sellel konverentsil“.

– Pärast hääletust:

  Gay Mitchell (PPE-DE). - Hr president, mind tuleks registreerida kui muudatusettepaneku 7 vastu hääletanu. Kardan, et süttis vale tuluke, kui ma nuppu vajutasin. See oleks pidanud olema vastuhääl. See ei muuda hääletuse tulemust, kuid minu jaoks on see tundlik teema. Seepärast palun, et minu hääl registreeritaks vastuhäälena.

  President. − Teie öeldu võetakse teadmiseks.

5.10. Euroopa naabruspoliitika arendamine (hääletus)

Obiols i Germà ja Tannocki raport (A6-0414/2007)

- Enne hääletamist punkti 14 lõike 2 üle:

  Hélène Flautre (Verts/ALE). - (FR) Hr president, vabandage, tahaksin lihtsalt selgitada, et mõiste „tagasivõtulepingud” väljajätmine puudutab ainult punkti 14 lõiget 1, et kõrvaldada mis tahes segadus hääletustulemuse tõlgendamisel.

− Enne hääletamist muudatusettepaneku nr 3 üle:

  Charles Tannock (PPE-DE), raportöör. – Hr president, sooviksin lisada punkti 19a jaoks järgmise sõnastuse: „rõhutab vajadust kaasata EMP riigid (Island, Norra, Liechtenstein) ning Šveitsi ja nendega koostööd teha ning kasutada täiel määral ära nende koostöökogemused Euroopa Liiduga“.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

– Enne hääletamist punkti 42 üle:

  Charles Tannock (PPE-DE), raportöör. – Hr president, soovin lihtsalt kinnitada, et suuline muudatusettepanek on mõeldud selle punkti väljajätmiseks, seega tuleks see eelnevalt läbi hääletada, enne muudatusettepanekut nr 13, mis tähendab, et hääletuse järjekorda nimekirjas tuleb muuta.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

5.11. Kaubandus- ja majandussuhted Ukrainaga (hääletus)

Zaleski raport (A6-0396/2007)

– Enne hääletust:

  Zbigniew Zaleski (PPE-DE), raportöör. – (DE) Hr president, enne hääletust sooviksin mina ja mu kolleegid rahvusvahelise kaubanduse komisjonist tänada teid eduka töö eest, mis lubab meil säästa aega muudatusettepanekute puudumise pärast.

See raport peaks saatma selge signaali Ukraina uuele valitsusele ja parlamendile, et oleme omalt poolt teinud kõik, mis vajalik, et tagada läbirääkimiste toimumine vabakaubanduspiirkonna loomiseks. Oleme selles dialoogis usaldavad partnerid. Kui siin on täna Ukraina esindaja, kas ta siis palun ütleks oma riigi parlamendile, et Euroopa Parlament soovitab viivitamatult hääletada Ukraina taotluse üle WTO liikmeks saamiseks ja ratifitseerida see ühinemine niipea, kui Genfis on otsus langetatud.

ELi ja Ukraina vastastikuseks hüvanguks paluksin teil kõigil praegu seda raportit toetada. Tänan teid väga.

(Aplaus)

  President. − Härra Zaleski, kui mul lubataks teid õnnitleda selle puhul, kui hästi te väljendute minu emakeeles, teeksin seda kindlasti.

5.12. ELi meetmed ebakindlates olukordades (hääletus)

– Resolutsiooni ettepanek: B6-0476/2007

5.13. Sotsiaalse tegelikkuse hindamine (hääletus)

– Lynne’i raport (A6-0400/2007)

– Enne hääletamist punkti 9 üle:

  Elizabeth Lynne (ALDE), raportöör. – Teen ettepaneku asendada punktis 9 sõna „naised“ sõnaga „isikud“.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

ISTUNGIT JUHATAB: Mario MAURO
Asepresident

6. Selgitused hääletuse kohta

  Juhataja. - Järgmine päevakorrapunkt on selgitused hääletuse kohta.

- Raport: Jo Leinen (A6-0412/2007)

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. − (PL) Hr Leineni raportis väidetakse selgesõnaliselt, et kõige märkimisväärsem uuendus komisjoni ettepanekus on luua võimalus rahastada liidu eelarvest mitte ainult Euroopa poliitilisi erakondi, vaid ka erakonnaga seotud Euroopa tasandi poliitilisi sihtasutusi.

Olen nõus, et määruse ettepanek suurendab Euroopa poliitiliste erakondade rahalist kindlust ja nende valimiskampaaniate rahastamist Euroopa Parlamendi 2009. aasta valimistel.

- Raport: Carlos Coelho (A6-0441/2007)

  Zita Pleštinská (PPE-DE). - (SK) Veel aasta tagasi tundus, et Schengeni ala laienemise kuupäev lükatakse edasi aastani 2009. Tunnen heameelt, et oleme kõik tõhustanud oma jõupingutusi ja leidnud konstruktiivse lahenduse muutmaks reaalsuseks inimeste vaba liikumise ilma piirikontrollita.

Seega tervitan hr Carlos Coelho raportit, milles kinnitatakse üheksa uue liikmesriigi ühinemist Schengeni alaga. Usun, et isikute vaba liikumine ilma passikontrollita on Euroopa integratsiooni tõeline edulugu, seetõttu oli mul rõõm hääletada selle raporti poolt. Uute liikmesriikide, sealhulgas Slovakkia, ühinemine Schengeni alaga väljendab selgesti Euroopa inimestele, et raudne eesriie, mille rajasid Lääne- ja Ida-Euroopa vahele totalitaarsed kommunistlikud režiimid, saadetakse ajalooraamatutesse pärast 21. detsembrit 2007.

Minu jaoks on selle raporti üle hääletamine ajalooline sündmus, sest see toimub samal nädalal, kui Slovaki ja Tšehhi Vabariigid tähistavad – 17. novembril –totalitaarse režiimi, mis takistas kodanikel Euroopas reisimist, langemise 18. aastapäeva. Usun, et kõik Euroopa kodanikud tervitavad seda jõulukingitust.

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Hr juhataja, hääletasin Coelho raporti vastu peamiselt selleks, et tõmmata tähelepanu arvukatele probleemidele Schengeni lepingu avatud piiride poliitikas. Schengeni süsteem püsib või langeb ju ikkagi, ühelt poolt, oma välispiiride range ja vettpidava kontrolli abil – mis, täiesti ausalt öeldes, ei toimi – ja teiselt poolt, range lähenemise kaudu kuritegudele kõikides liikmesriikides, mida koordineeritakse kõikides liikmesriikides – ja mida kohtab liiga harva. Lõpuks, kõik Schengeni riigid peavad rakendama ka karmi sisserändepoliitikat; see on miski, mis on täielikus vastuolus näiteks massilise legaliseerimise lainetega, mida on viimastel aastatel ette tulnud mitmes liikmesriigis.

Neid asjaolusid arvestades ei saa ma inimese ega poliitikuna enam kauem rõõmustada, kui pean sisepiiridel läbima piirikontrolli, samas kui seda ei pea tegema kurjategijad ja ebaseaduslikud sisserändajad, ning see on meie ühiskonnale hukutav.

  Oldřich Vlasák (PPE-DE). - (CS) Hr juhataja, lubage mul rääkida oma kollegi hr Carlos Coelho raportist nõukogu otsuse eelnõu kohta Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta üheksas uues liikmesriigis, kes ühinesid ELiga 2004. aastal. Ma isiklikult usun, et see otsus on absoluutselt elutähtis. Meie riikide, sealhulgas minu kodumaa, Tšehhi Vabariigi, ühinemist ei tohiks edasi lükata mingil juhul. Kõik tänaseni läbiviidud analüüsid näitavad objektiivselt, et kõikidel nendel riikidel on piisav valmisolek Schengeni ala laienemiseks. Asjaosaliste liikmesriikide uskumatute jõupingutuste, paljude hindamistel osalenud ekspertide, politsei, kohtuorganite, ametnike ja teiste kaasabil on need liikmesriigid tänaseks küllaldaselt ettevalmistunud Schengeni acquis’ kõikide sätete kohaldamiseks rahuldaval viisil. Seepärast eeldan, et justiits- ja siseküsimuste nõukogu väljendab samuti oma toetust selle otsuse suhtes käesoleva aasta 6. ja 7. detsembril. Sisepiiride kaotamise, mida meie kodanikud seostavad Schengeni alaga ühinemisega, sümboolne tähtsus läheb ajalukku ja seda saab võrrelda vaid raudse eesriide langemisega peaaegu 20 aastat tagasi.

  Zuzana Roithová (PPE-DE). - (CS) Daamid ja härrad, mul on hea meel – hoolimata tehnilisest probleemist – et me kõik ühinesime hääletuseks raporti üle, milles kinnitatakse, et uued liikmesriigid, sealhulgas Tšehhi Vabariik, on valmis ühinema Schengeni alaga juba 2008. aastal. Tunnustan liikmesriikide ja komisjoni jõupingutusi ja avatust laienemiseks vajalike pingeliste tehniliste konsultatsioonide vältel. Laienenud Schengeni ala esitab kahtlemata suuremad väljakutsed Euroopa sisejulgeolekule, kuid teisest küljest, ja tahaksin seda rõhutada, on see pingutuste haripunkt saavutamaks liikumisvabadust tõeliselt lõimunud alal. Järgmisel aastal on Euroopa ühinenud nagu ta kunagi varem pole olnud. Raudne eesriie on lõplikult langenud ja tänan teid selle eest.

  Sylwester Chruszcz (NI). – (PL) Hr juhataja, Poola ühinemine Schengeni alaga ei too kaasa mitte ainult piiriületuse mugavusega seotud võimalikku kasu, vaid ka ohte.

Üks negatiivne nähtus, mida Poola on juba mitmeid aastaid kogenud, on meie idapoolsete naaberriikide kodanike, kaasa arvatud Valgevenes ja Ukrainas elavate poolakate raskused meie riiki sisenemisel. Piirikontrolli puudumine võib kaasa tuua paljude kuritegevusega ja ebaseadusliku sisserändega seotud negatiivsete nähtuste ilmnemise. Samuti tunneme muret meetmete pärast, mis võeti riikliku piirikontrolli kaotamiseks liikmesriikides üleeuroopalise ELi piiriteenistuse huvides. Seetõttu loobusin hääletamast selles küsimuses.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Nagu oleme ammu väitnud, on justiits- ja siseasjade valdkonnad meie arvates liikmesriikide, eriti Portugali keskne pädevus. Seepärast oleme vastu nende järkjärgulisele üleminekule ELi riigiülestele institutsioonidele protsessis, millega õigustatakse iga uut „edasiliikumist“ eelmise „edasiliikumise“ põhjal.

Sama kehtib „Schengeni piirkonna“ loomise kohta koos Schengeni acquis’ga, mis on justkui piirikontrolliga seotud poliitikate või meetmete – viisad, varjupaik või sisseränne – või politsei- ja justiitskoostöö mehhanismide ühenduse pädevusse viimise kiirendaja.

Veelgi hullem aga, kui selline „ühenduse pädevusse viimine“ toimub raamistikus, kus ELi suurriigid üheskoos määravad, et otsustusprotsess annab neile võimaluse kaitsta ja kindlustada oma huve, mis aga ei kehti Portugali puhul.

Nagu oleme väitnud, üks asi on oluline rahvusvaheline ja üleeuroopaline koostöö suveräänsete riikide vahel, kellel on võrdsed õigused nendes küsimustes, kuid hoopis teine asi on riikide iseotsustusõiguse ja demokraatia tagamise põhielementide vastuvõetamatu üleandmine riigiülestele institutsioonidele, kus on ülekaalus ELi suurriigid, „Euroopa kindluse loomiseks“.

Sellest ka meie hääl.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, hääletan selle raporti vastu, sest nagu olen juba mitmel korral põhjalikult selgitanud, ka oma hiljutistes sõnavõttudes parlamendis, olen kindlalt Schengeni leppe vastu. Eriti olen vastu siis, kui see lepe muutub ebaseaduslike sisserändajate ja ohtlike liikumiste liiklusvahendiks ELi piires.

Schengeni acquis’ga liituda soovivate riikide piirid on kerge sihtmärk kurjategijatele. Nad leiavad uue sisenemisvõimaluse kontrollimatu sisserände tarvis endise nõukogude bloki riikidest ja Lähis-Idast, rääkimata sotsiaalsest korratusest, mille kodanike vaba liikumine ELi piires toob kahtlemata kaasa Itaalia ja teiste riikide jaoks.

  Lars Wohlin (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Schengeni koostöö peab jääma avatuks kõikidele liikmesriikidele, kes soovivad koostööga ühineda ja selles osaleda. Teisest küljest on äärmiselt tähtis, et kõik koostöös osalevad riigid täidaksid tingimusi juba liitumise hetkel, sest koostöö hõlmab ühist välispiiri. Kui ühes riigis on puudujäägid, puudub Rootsil võimalus kontrollida piiride kaitset. Tehtud uuringud näitavad, et esineb lahendamist vajavaid probleeme ning oleks mõistlik lükata ühinemine edasi, kuni kõik nõuded on täidetud.

- Raport: Iles Braghetto (A6-0408/2007)

  Jan Andersson, Göran Färm ja Inger Segelström (PSE), kirjalikult. − (SV) Käesolevas selgituses hääletuse kohta tahaksime meie, allakirjutanud Rootsi Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatidest liikmed selgitada, kuidas me hääletasime Braghetto raporti (A6-0408/2007) suhtes.

Meie arvates on väga tähtis luua hariliku tuuni varude taastamise kava. Harilik tuun on suuremahulise ülepüügi tagajärjel kaua olnud ohustatud liik. Aja jooksul võib see kahjustada kogu ökosüsteemi asjaomases kalastuspiirkonnas. Arvame, et komisjoni resolutsioon ei ole täielikult piisav ja seetõttu hääletasime selle vastu.

Hääletasime parlamendikomisjoni muudatusettepanekute 4 ja 6 poolt – need on kaks muudatusettepanekut, mis hõlmavad kahe, meie arvates küsitava erandi kaotamist hariliku tuuni püügil.

Samuti toetasime muudatusettepanekut 13, mis oleks tähendanud, et peaksime vastu võtma varude taastamise kava, mis vääriks oma nime. Ettepanek läks märkimisväärselt kaugemale esialgset ettepanekust, mida me täielikult toetame. Hariliku tuuni varude tase on ikka veel ohtlikult madal ja Euroopa Liit peab võtma suurema vastutuse hariliku tuuni varude taastamise eest.

  Gérard Deprez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Sooviksin selgitada oma hääle andmist raportile hariliku tuuni varude taastamise kava kohta Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres.

Pidades silmas hariliku tuuni varude tõsiselt kriitilist seisu, reageerib Euroopa Liit selle määruse kaudu järgmiselt: püügikvootide pidev vähendamine, püügiperioodide piirangud ja kontrollimeetmete tõhustamine ebaseadusliku kalapüügiga võitlemiseks. Toetan neid ettepanekuid.

Siiski vaevab mind teatav pessimism.

Esiteks sellepärast, et teadlased on juba öelnud, et selle määruse sätted ei ole piisavad varude taastamise tagamiseks. Nad usuvad, et oleks küllaga põhjust kehtestada kvoodid, mis jääksid tunduvalt alla ICCATi (Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon) kehtestatud aastasele püügimahule. Kaldun teadlasi uskuma, seega avaldasin toetust muudatusettepanekule 13, mille esitas Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon.

Pidades silmas ELi mittekuuluvate riikide nagu Liibüa, Türgi, Tuneesia, Jaapan ja Hiina, kes ei ole ka ICCATi liikmed, laevastike kohalolu Vahemerel, on selge, et meie käsitletaval määrusel on mõju ainult siis, kui need riigid võtavad omaks määruses kehtestatavad sätted, kuid pole kindel, et nad seda teevad.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) ELi hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastase kava kehtestamine on ühe Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni poolt vastu võetud meetme praktiline rakendamine.

Kavas nähakse muu hulgas ette püügikvootide pidev vähendamine, püügikeeluajad, alammõõdu tõstmine ning vaatleja viibimine püügialustel ja kalakasvandustes.

Vastuvõetud soovituses sätestatakse ka kaluritele makstav rahaline hüvitus püügikeeluaegadel, eesmärgiga tagada sektoris laevastik ja tööhõive.

Meie arvates on samuti tähtis parandada kontrolli, ajakohastades reeglipäraselt erinevate aluste püügimahtusid, et takistada mõnel riigil talle eraldatud kvootide ületamist teiste kahjuks, nagu praegu toimub. Tuletage meelde, et hariliku tuuni püük keelati septembrist detsembrini, kuna kahtlustati, et mõned riigid olid juba kvoote ületanud, nagu selguski.

Lõpetuseks avaldame kahetsust, et lükati tagasi meie ettepanek, milles rõhutati asjaolu, et väikesemahuline rannapüük ja traditsiooniline kalapüük võimaldavad kalavarude säästvat kasutamist, lisaks annavad nad tööd tuhandetele inimestele.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Andsin oma poolthääle sellele ettepanekule võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise kava. Ettepaneku kohaselt hüvitatakse kaluritele kahju, mille põhjuseks on püügikeeluajad ja kvootide vähendamine, mis on kavandatud varude suurenemiseks. Ettepanekus ei soovitata erandite kehtestamist püügihooaegade või alammõõdu suhtes. Vaja on rangeid meetmeid kindlustamaks, et selle kalaliigi varusid ei ammendata pöördumatult.

- Resolutsioon: Euroopa huvi (B6-0435/2007)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletasime selle määruse vastu, millega korjatakse ühenduse tasandil üles neoliberaalsete poliitikate põhiaspektid ja püütakse julgustada nende rakendamist maailma tasandil.

See on määrus, millega aktsepteeritakse kaitstud paindlikkust kui mõistet, mis tuleb kujundada ja lõimida iga liikmesriigi esitatud riiklikku Lissaboni reformi kavasse, millega püütakse varjata Lissaboni strateegias ja selle majandus- ja tööhõivepoliitika suunistes sisalduvaid tõelisi põhjuseid ja eesmärke, eelkõige seonduvat liberaliseerimist ja privatiseerimist.

Me ei saa nõustuda määrusega, milles tervitatakse kavatsust töötada välja Lissaboni strateegia välismõõde, eriti turu liberaliseerimise soodustamist ülemaailmsel tasandil, rõhutades selle neoliberaalset iseloomu ja sekkumist kolmandate riikide majanduspoliitika suunistesse.

Komisjoni teatises tema panusest riigi- või valitsusjuhtide oktoobrikuisele kohtumisele öeldakse, et Lissaboni strateegia taaskäivitamine kasvuks ja töökohtade loomiseks on olnud edukas, kuid oleks tulnud lisada sõnad „suurte riiklike ja rahvusvaheliste majandus- ja finantsrühmade jaoks“, kes on näinud oma kasumite suurenemist kordades, samas kui töölised on pidanud tunnistama oma õiguste ära uhtumist.

  Timothy Kirkhope (PPE-DE), kirjalikult. − Mina ja mu Briti konservatiividest kolleegid usume kindlalt, et Euroopa Liidu liikmesriigid viivad ellu poliitikaid, mis edendavad Euroopa konkurentsivõimet globaliseerunud majanduses. Usume, et Euroopa peaks jõuliselt järgima Lissaboni tegevuskava, kindlustades kokkuleppe maailma kaubandusläbirääkimistel, olles tõukejõuks tööstuse ja äri jätkuval reeglitest vabastamisel maailma turgudel konkureerimiseks, sundides tagant siseturu liberaliseerimist, rakendades tõhusalt teenuste direktiivi ja järgides kindlat konkurentsipoliitikat. Kõike seda peab toetama vankumatu pühendumine vabakaubandusele ja avatud turgudele. Mõned nendest elementidest leiduvad ka ettepanekus ja me tervitame seda.

Kahjuks siiski arvame, et tervikuna on see ühisettepanek tohutu kasutamata jäänud juhus. Selles oleks tulnud sõnastada ELi aluspõhimõtted globaliseerumist käsitleva seisukoha suhtes nagu eelpool visandatud, kuid seda pole tehtud. Selles ettepanekus on elemente, mis viiksid Euroopat suunas, mis õõnestaks ELi võimet edukalt konkureerida globaliseerunud majanduses.

  Marie-Noëlle Lienemann (PSE), kirjalikult. – (FR) Selle resolutsiooniga oleks tulnud anda võimalus kinnitada mõningaid pakilisi teemasid ja sedastada, mida Euroopa Parlament tegelikult ootab Euroopa Liidu institutsioonidelt, et tagada kasvu elustumine, ühine sotsiaalne edasiliikumine meie 27 liikmesriigis ja arenguriikide areng.

Kuid sellest pole sõnagi, vaid ikka see vana laul, kui hea asi on globaliseerumine. Pole sõnagi demokraatlikust vastukaalust EKP-le, kehtestamaks tööstust ja töökohtade loomist soodustavat rahapoliitikat. Pole sõnagi strateegiast, et takistada ELi läbiimbumist riskimaandusfondidest ja iseseisvatest heaolufondidest. Pole sõnagi ühenduse eelistusest ja sotsiaalsete (ILO) või keskkonnaalaste standardite rangest kehtestamisest. Pole sõnagi arenguabist, mis on koosarendamiseks hädavajalik.

Miks meid üllatab Euroopa väike majanduskasv, sotsiaalsed probleemid ja inimeste umbusaldus?

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Andsin oma poolthääle sellele koondresolutsioonile, mis vastas komisjoni tekstile “Euroopa huvi: edukas toimetulek üleilmastumise ajajärgul”. Resolutsioonis rõhutatakse mitmeid mooduseid, kuidas liit saab ära kasutada globaliseerumisega tekkivaid võimalusi: soodustada ühetasase mänguväljaku rajamist konkurentsi- ja kaubandusküsimustes; parandada ELi poliitikakujundust, et see oleks rohkem ühendatud; ja rõhutada vajadust ELi sotsiaalse mõõtme tugevdamise järele.

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. − Tervitan seda resolutsiooni, millega juhitakse tähelepanu reale vastastikku seotud küsimustele – sotsiaalsetest õigustest kuni finantsmäärusteni ning sellele, kuidas kodanik neid laienevate turgude valguses mõistab. Tuleb saavutada tasakaal liberaalsete turutingimuste ja arenguriikide vajaduste vahel ning on absoluutselt vajalik ikka ja jälle jätkata arutelu selles küsimuses.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Euroopa ei suuda võidelda kasvava vaesuse ja ülemaailmse soojenemisega – need on globaliseerumise peamised väljakutsed – kui ta pidevalt rõhutab liberaliseerimist. Tõepoolest, neid probleeme põhjustab vabakaubandus. Globaliseerumine loob pettekujutelma, et üldine jõukuse tase maailmas järkjärgult suureneb, kuid samal ajal märkan pidevalt suurenevat lõhet rikaste ja vaeste vahel liikmesriikides. Liberaliseerumine on ka suure keskkonnaõnnetuse põhjus, mis meid ootab, kui me ei kiirusta otsustavate, täitmisele kuuluvate meetmete võtmisega ülemaailmse soojenemise vältimiseks.

Jõulise poliitika puudumine selles valdkonnas on kriminaalselt vastutustundetu. Investeerimine energiasäästlikku majandusse ja töökohtade loomisse sellel alal on sellegipoolest paljutõotav tegutsemissuund. “Saastaja maksab” põhimõtet ignoreeritakse liiga sageli. Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni liikmena avaldan kahetsust selle sisendi puudumise pärast.

Kui Euroopa soovib ühisturgu inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumisega, peaks ta kehtestama kõrged sotsiaalsed ja keskkonnaalased standardid, mis tagavad kaitse ja annavad ülejäänud maailmale eeskuju.

Esitatud tekst jääb ähmaseks ja pealiskaudseks ning on järjekordne näide komisjoni poliitikast.

- Resolutsioon: direktiivi 2004/38/EÜ kohaldamine (B6-0462/2007)

  Mario Borghezio (UEN). - (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, oleks tõesti silmakirjalik, kui parlament, olles toetanud väga suure häälteenamusega proua Angelilli suulist muudatusettepanekut, milles avaldatakse Euroopa Parlamendi poolt kaastunnet ja toetust sellise meie riigis toimunud põhjendamatu ja raske kuriteo ohvri perekonnale, ei suudaks seejärel vastu võtta kindlat seisukohta vältimaks neid tegusid, seda ausate kodanike veresauna, mis toimub kontrolli puudumise tõttu.

Keegi ei soovi Itaalias ksenofoobiat, eriti mõnede rahvaste esindajate suhtes nagu näiteks rumeenlased, kes, nagu juhtkiri ajalehes L'Avvenire meile meelde tuletas, on andnud meile sellised kunstnikud nagu Mircea Eliade, Ionesco ja Cioran. Tegemist on suure tsivilisatsiooniga, sellisega, mis on meie omaga tihedalt seotud. Hoopis teine teema on kurjategijate sissevool, ja eriti romi rühmade ilmumine. Nende jaoks on tarvis piirikontrolli ja hirmutusvahendeid, koos sõrmejälgede tuvastamise süsteemi loomisega, et me teaksime, kes on meie riiki tulemas ja võimalusel ka seda, millised on nende kavatsused, ja mis veelgi tähtsam, et me saaksime täpselt tabada sisenemise kuupäeva.

Kuigi me ei soovi kehtestada Euroopas drakoonilisi meetmeid öeldes, et kolme kuu möödudes tuleb läbi viia kontrollimine, peame siiski teadma täpset sisenemise kuupäeva ja see, nagu härra Amato möönis Itaalia saadikute kojas, ei ole praegu võimalik.

  Robert Evans (PSE). - Hr juhataja, hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest tunnistan, et isikute vaba liikumine on Euroopa Liidu aluspõhimõte ja seda peavad austama ja kaitsma kõik liikmesriigid.

Veelgi enam, arvan, et meil on õigus taas kord rõhutada, et EL rajaneb tegelikult abinõudel võidelda igasuguste rassismi ja ksenofoobia ning diskrimineerimise vormide vastu. Samuti peaksime kõik siin parlamendis tunnistama, et Euroopa romi rahvad on võibolla kõige enam diskrimineeritud, mõnes riigis täiesti lubamatul määral. Peaksime mõistma, et romi vähemuse assimileerimine, sotsiaalne lõimimine ja kaitse on eesmärgid, mida tänane Euroopa Liit peab alles saavutama. Arvan, et selle eesmärgi nimel peaksime kõik tegutsema liikumisvabaduse vaimus.

  Carlo Fatuzzo (PPE-DE). - (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, andsin oma vastuhääle resolutsioonile liikumisvabaduse kohta Euroopa Liidus, mille esitasid vasakpoolsed fraktsioonid – kohe selgitan, miks – pärast deklareerimist, et olen absoluutselt ja täielikult Mario Mantovani ettepaneku poolt blokeerida kolmeks aastaks ELi mittekodanike sisenemine ELi ja seetõttu ka Itaaliasse. ELi kodanike puhul toetan väga tööliste, kodanike ja turistide õigust vabalt liikuda, tingimusel, et puudub luba tappa.

On kujuteldamatu, et 45-aastane naine peaks surema oma teel töölt koju ja arst, kellel on pensionini jäänud vaid loetud päevad, tapetakse sissemurdmiskatse ajal oma kodus Milanos. Mõlemad need sündmused on toimunud paari möödunud päeva jooksul Itaalias. See ei ole liikumisvabadus!

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE). - (RO) Hääletasin liikumisvabadust käsitleva resolutsiooni poolt, mille esitasid fraktsioonid PSE, ALDE, Verts ja GUE/NGL, kuigi see täidab vaid osaliselt eesmärki, milleks minu arvates seda resolutsiooni kavandatakse.

Arvan, et resolutsiooni tekst oleks võinud väljendada isegi selgemat toetust Euroopa kodanikele, kes elavad riikides, mis ei ole nende päritoluriik, kaudselt ka Itaalias elavatele Rumeenia kodanikele, kes täidavad Itaalia seadusi.

Hääletusele pandud tekstis ei mõisteta hukka ksenofoobialist suhtumist Rumeenia kodanikesse ega viidata pinge suurenemisele Itaalia Rumeenia kogukonna ja Itaalia rahva vahel, mida ühtlasi tekitab Itaalia ministrite nõukogu vastuvõetud dekreetseaduse rakendamine ja teatavate Itaalia poliitikute väljaütlemised.

Samuti usun, nagu märgitakse PPE-DE ja UENi ühises resolutsioonis, et õigusnormide tulemuslik rakendamine Itaalia võimude poolt oleks takistanud sellise olukorra tekkimist.

Palun nii Euroopa Komisjonil kui ka Itaalia ametivõimudel arvestada ka fraktsioonide PPE-DE ja UENi ühise resolutsiooni sätteid, mida ei ole lisatud täna vastuvõetud teksti.

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Hr juhataja, asjad muutuvad tegelikult üha naeruväärsemaks. Nüüd peab selle parlamendi enamus isegi vajalikuks tasandada ksenofoobiasüüdistust Itaalia rahva ja valitsuse vastu. Lisaks öeldakse resolutsiooni ettepanekus, et Itaalia valitsuse lähenemine kuritegevuse probleemile Rumeenia romide hulgas, keda on seal kohapeal suurel arvul, on soodustanud pinge tõusu. Seepärast peab Itaalia süüdistama ainult iseennast ja oleks pidanud osalema Euroopa Sotsiaalfondi programmides romide lõimimiseks.

Tahaksin teha selles sõlmpunktis selgeks, et Itaalia rahval ja valitsusel on õigus end kaitsta, ja toimunu on peamiselt näitamaks, et direktiiv on ebasobiv ja seda tuleks muuta lihtsamaks, mitte keerulisemaks, et saata välja kurjategijaid – pange tähele, kurjategijaid, mitte korralikke inimesi, kes töötavad ots otsaga kokku tulemiseks.

  David Martin (PSE), kirjalikult. – Hääletasin selle ühise resolutsiooni poolt, kus märgitakse, et liikumisvabadus on põhivabadus, mis on tagatud kõikidele ELi kodanikele. Liikmesriikidel on kohustus hoolitseda oma territooriumil elavate teiste liikmesriikide kodanike eest ning tagada väärikus ja austus liidu kõikide kodanike õiguste suhtes, ükskõik kus nad ka ei elaks.

  Luca Romagnoli (NI) , kirjalikult. − (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, olen tugevasti nende resolutsiooni ettepanekute vastu ja soovin väljendada oma kindlat vastuseisu. See kõik on tulenenud Itaalia valitsuse hilinenud ja ebaveenvast tegevusest, kes kahjuks alles pärast ELi kodanike poolt toime pandud kohutavaid juhtumeid on mõistnud, et Itaalia on kriisis.

Direktiivis 2004/38/EÜ öeldakse selgesti, et “Kõikidel liidu kodanikel on õigus elada teise liikmesriigi territooriumil […] kui neil on enda ja oma pere jaoks piisavalt vahendeid, et mitte koormata [...] vastuvõtva liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi”.

Seepärast näivad need resolutsiooni ettepanekud mõttetud ja ettekäändena esitatud. Aluslepingutega kehtestatakse kodanike liikumisvabadus ELi piires ja keegi ei soovi olla diskrimineeritud päritoluriigi põhjal. Ometi, kui ELi kodanikud sooritavad teises liikmesriigis raske ja jäleda vägivallakuriteo või kui nad ei suuda selgitada oma viibimise põhjust, nagu direktiivis nõutakse, siis on kogu liidu huvides saata nad tagasi oma kodumaale.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. − (RO) Andsin oma poolthääle liikumisvabadust käsitlevale resolutsioonile, mille algatas PSE fraktsioon koos teiste fraktsioonidega, sest pean seda äärmiselt oluliseks Itaalias kujunenud olukorra tõttu, et mitte luua ohtlikku pretsedenti, millega seatakse kahtluse alla Euroopa Liidu aluspõhimõtete tõeline austamine.

Arvan, et see olukord tuleks viivitamatult lahendada, et mitte lubada Euroopa Liidu kodanike diskrimineerimist, olenemata nende rahvusest.

Resolutsioonis esitatud meetmed kaitsevad kõiki Euroopa kodanikke kuritarvitamise vastu. EL vajab, et kõik tema kodanikud ja rumeenlased tunneksid Euroopa inimeste solidaarsust, sest välismaal töötab tuhandeid rumeenlasi, keda hinnatakse nende raske töö, aususe ja korralikkuse pärast.

Liidu hartas, mis lisatakse reformilepingule, loetletakse Euroopa kodanike põhiõigused: väärikus, vabadus, võrdsus, solidaarsus, kodakondsus, õigus. EL tagab demokraatia, õiguskorra, inimõigused, samuti rahvusvähemuste kaitse. Selles kontekstis aitavad resolutsioonis esitatud meetmed kaasa romide kogukonna paremale lõimimisele.

- Resolutsioon: Schengeni acquis’ sätete kohaldamine (B6-0448/2007)

  Zita Pleštinská (PPE-DE). - (SK) Kordamaks üle, mis on öeldud resolutsiooni ettepanekus, sooviksin samuti õnnitleda Portugali valitsust ettepaneku tegemise eest, mis pakub tehnilist üleminekulahendust – SISone4all – mis võimaldaks uute liikmesriikide ühendamist Schengeni infosüsteemiga 2007. aastal, enne kui komisjon töötab välja uue, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi.

Õnnitleda tuleb ka Schengeni alaga liituvaid uusi liikmesriike tohutute jõupingutuste puhul, mida nad tegid kõikide Schengeni nõuete täitmiseks sellise lühikese aja jooksul. Schengeni ala laienemine, mis alates 21. detsembrist 2007 hõlmab üheksat uut riiki, on ühtlasi Euroopa Parlamendi tegevuse − pidada kinni esialgsest kuupäevast − täiega väljateenitud tulemus. Seepärast hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletasime selle resolutsiooni vastu, sest oleme põhimõtteliselt justiits- ja siseasjade ühenduse pädevusse viimise vastu, kuna see on riigi iseotsustusõiguse keskne valdkond. „Reformileping“ on katse muuta justiits- ja siseküsimuste ühenduse pädevusse viimine ühiseks poliitikaks.

Ühenduse pädevusse viimine – see on riigi iseotsustusõiguse kaotamine – on veelgi tõsisem, kui seda edendatakse kontekstis, mida iseloomustavad ühenduse poliitikad ja meetmed, mis ohtlikult kompromiteerivad kodanike huve, vabadusi ja tagatisi, mis väljendavad tsivilisatsiooni ja fundamentaalsete demokraatlike saavutuste edusamme.

Kaaluge piiravat varjupaigapoliitikat ja suurenevaid raskusi, mida varjupaiga taotlejad kohtavad oma õiguste ja tagatiste saavutamiseks. Vaadake sisserändepoliitikat ja selle julgeolekule orienteeritud lähenemist, ebaseaduslike immigrantide vastutusele võtmist, ebainimlikke “kinnipidamiskeskusi” ja repatrieerimis- meetmeid, kolmandatest riikidest pärit inimressursi diskrimineerivat, ekspluateerivat ja röövellikku kohtlemist. Pidage silmas teabe suuremat kasutamist ja andmete üha suurenevat säilitamist – sealhulgas biomeetriliste andmete – millele on juurdepääs isikute laiemal ringil, kaasa arvatud kolmandad riigid, näiteks USA ametivõimude juurdepääs lennureisijate andmetele.

- Resolutsioon: Pakistan (B6-0472/2007)

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. - (SV) Hetkel on Pakistani poliitiline kliima kindlasti kriitiline, kuna president on välja kuulutanud erakorralise seisukorra ning selgelt on toime pandud inimõiguste rikkumine vabadusekaotuse, rahumeelsete meeleavaldajate suhtes vägivalla tarvitamise ja meedia vaigistamise näol. Oleme kindlasti selle vastu, kuid samuti ei toeta me Euroopa Parlamenti, kes kõnealuse resolutsiooniga püüab taas kord saavutada liikmesriikide iseseisvate välispoliitikate ülevõtmist ELi poolt.

ÜRO on ainus organ, millel on õigus ja volitused oma liikmete nimel kohaldada survet globaalses ühiskonnas. Äärmiselt oluline on taastada Pakistanis stabiilsus ja rahu ning samuti inimõiguste austamine, kuid see ei ole ülesanne, mille EL peaks liikmesriikidelt ära võtma.

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. - Olen nõus, et väljakuulutatud erakorraline seisukord (de facto sõjaseisukord) tuleks lõpetada ja uuesti koheselt kohaldada tsiviilõigust, ning ma hääletasin selle poolt.

Paljude jaoks meist, kes me jälgime Pakistani poliitikat, on masendav näha, kui halvasti Pakistani kogukonnad end tunnevad ilma meie toetajaskondadeta.

Usaldusväärsuseks on vaja taastada demokraatia ja Pakistani poliitika kohane toimimine.

- Resolutsioon: Bali kliimamuutuste konverents (B6-0432/2007)

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE). - (FI) Hr juhataja, meie fraktsiooni arvates on muudatus tuumaenergia osa tunnustamise kohta meie kliimamuutuste konverentsi deklaratsioonis käesoleva resolutsiooni oluline osa. Seepärast tahame avaldada oma toetust sellele, et parlament selle kinnitas, võttes vastu 7. muudatuse. Me ei ole ainsad, kes nii arvavad. ÜRO kliimamuutuste paneel IPCC kinnitas samuti tuumaenergia rolli vähesaastava energiavormina. Võib-olla peaksime endile meenutama, et see täiskogu langetas hr Reuli raporti osas 509 poolthäälega ajaloolise otsuse. Euroopa Parlament tunnistas, et tuumaenergia on hetkel ELi kõige olulisem madala süsinikdioksiidi heitkogusega energiaallikas ning rõhutas samal ajal ka ELi rolli kliimamuutuste vastu võitlemisel.

Samas aga ei toetanud meie fraktsioon resolutsiooni 25. osa, sest meie arvates seostas või võrdles see tuumaenergia rahumeelset kasutamist tarbetult tuumarelvade leviku ja terrorismiohuga. Me ei tohiks unustada, et atmosfääris ei eksisteeri moraalset tsensuuri. See ei jäta kõrvale üht energiavormi ega toeta teist ideoloogilistel põhjustel. Oluline on üksnes heitkogustest vabanemine ja nüüd ei ole heitkogused teretulnud. Igal juhul ütlen, et me oleme rahul, et see täiskogu edastas kliimamuutuste konverentsile selge sõnumi ja tunnustas kliimamuutustega seonduva ohu tõsidust.

  Karin Scheele (PSE). – (DE) Hr juhataja, minu delegatsioon, Austria sotsiaaldemokraadid, keeldus hääletamisest Bali konverentsi käsitleva raporti osas just nimelt pr Korhola poolt hetk tagasi mainitud põhjustel. Me toetame kõnealuse raporti teisi poliitilisi sõnumeid. Raport on väga hea. Minu delegatsioon ei saa toetada sellise signaali edastamist, mille kohaselt on tuumaenergia oluline element kliimamuutustega võitlemisel. Samuti arvan ma, et riigid ja mandrid peaksid ise otsustama, millise strateegia nad valivad.

Tahaksin veel kord kinnitada oma delegatsiooni toetust kõigile selles raportis mainitud elementidele, kaasa arvatud tuumaenergiaprojektide kõrvaldamisele puhta arengu mehhanismist. Siiski ei tahtnud me toetada seda poliitilist signaali tuumaenergia soosimiseks, nii keeldusime me hääletamisest. Et näidata oma nõusolekut ülejäänud raportiga, mis on üldiselt hea, ei hääletanud me selle vastu.

  Bairbre de Brún, Jens Holm ja Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. - Me toetame resolutsiooni, mis käsitleb peagi toimuvat Bali konverentsi. Resolutsioonis mainitakse mitmeid olulisi punkte. Muu hulgas täpsustatakse loomakasvatussektorist eraldatavate heitkoguste hulka. Samuti toonitatakse kohase toetuse olulisust, mida arengumaadele osutatakse ennetamis- ja tõrjetegevustes kliimamuutuste negatiivsete mõjude piiramise eesmärgil. Küll aga ei toeta me ettepanekut, et tuumaenergiat peaks vaatlema tööriistana kliimamuutuste ennetamisel.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Mina andsin poolthääle Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanekule, mis käsitleb globaalse kliimamuutuse piiramist 2 kraadini Celsiuse järgi – see on Bali kliimamuutuste konverentsi jaoks tee edasi ja kaugemalegi veel (COP 13 ja COP/MOP 3). Pidades silmas asjaolu, et kliimamuutused on suur väljakutse, mis täna ühiskondade ees seisab, on minu arvates ülioluline, et ELi uuendaks Bali konverentsil oma juhirolli ning et saavutatakse globaalne, pärast 2012. aastat kehtima hakkav kliimalepe.

  Elisa Ferreira (PSE), kirjalikult. – (PT) 7. muudatus hävitab kogu kompromissivaimu, mis lõpliku teksti osas peetud läbirääkimistel valitses. Asjaolu, et antud muudatus vastu võeti, teeb olulise muudatuse teksti, mis oleks pidanud säilitama ulatusliku parlamentaarse konsensuse Bali väljakutsete osas.

Seega, selle üldise eesmärgi vaimus ja kuigi ma variraportöörina mainisin Sotsialistlikule Parteile, et ma hääletan antud küsimuses poolt, tundsin ma isiklikult, et olen sunnitud lõplikust hääletamisest keelduma, protestides kahe aspekti vastu, milleks on eespool mainitud, tuumaenergiat toetava 7. muudatuse teksti lisamine, ning Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) ja Euroopa demokraatide fraktsiooni poolt kasutatav meetod kompromissi valguses, mis valitses antud teksti osas peetud läbirääkimiste jooksul.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) On tõsi, et me näeme väga märgatavaid, kiireid ja ebaloomulikke kliimamuutusi, mis tulenevad paljudest teguritest, aga peamiselt neoliberaalsete poliitikate kiskjalikust loomusest. Et saaksime inimühiskonna kohandada vastavalt uutele elamistingimustele, on meil vaja tõhusaid meetmeid.

Erinevates teaduslikult usutavates ja põhjendatud stsenaariumides eeldatud kliimamuutused ei pruugi olla aeglased ja järkjärgulised, olenevalt vahepeal võetud meetmetest.

Väga kiiresti on vaja võtta põhjalikumaid ja valdkondadevahelisi meetmeid, et vältida tõsiste probleemide teket tulevikus, isegi inim- ja keskkonnatragöödiate levikut.

Samas peame ka toonitama vajadust neoliberaalsed poliitikad sinnapaika jätta nii Euroopa kui globaalsel tasandil, vastasel juhul rakendavad suured jõud ja rahvusvahelised kontsernid ka edaspidi kasumi osas omaenda huve, seda nii loodusvarade kasutamisel kui rahvusvahelises kaubanduses, kaasa arvatud kasvuhoonegaasidega kauplemisel, millel saab olema äärmiselt ebasoodne mõju tasakaalustatud inimarengule.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. - (SV) Keskkonnaprobleemid on piiriülesed ja seega on ÜRO kliimamuutuste konverents oluline diplomaatiline areen globaalsel tasandil muutuste saavutamiseks. Kõnealuse resolutsiooniga püüab EL koondada liikmesriike ühise lipu alla, et tüürida konverentsil toimuvaid läbirääkimisi suunas, mida EL peab õigeks.

Kliimamuutuste piiramine on hea eesmärk, kuid on kahetsusväärne, et ELi kätes läheb keskkonnapoliitika üle piiri välispoliitikasse samal ajal, kui me dikteerime kolmandatele riikidele ja liikmesriikidele, millised peaksid olema nende riiklikud kliimapoliitikad. Juuninimekirja arvates peaks kõik riigid kliimamuutuste konverentsil saama ise hääletada ja seega oleme me otsustanud hääletada selle resolutsiooni vastu.

  David Martin (PSE), kirjalikult. - Andsin oma poolthääle sellele kliimamuutuste komisjoni resolutsioonile, millega kavandatakse ELi pakutud läbirääkimiste seisukoht kõneluste alguseks globaalse kliimamuutuste alase koostöö tuleviku osas pärast aastat 2012. See visandab mõistliku ja edumeelse ELi seisukoha, millega piirata globaalseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid, võttes arvesse kliimamuutuste sotsiaalset mõju, ELi soovi piirata globaalset soojenemist kõige rohkem 2 kraadini Celsiuse järgi, ja olulist vajadust globaalse sisseostmise järele süsteemis.

  Mairead McGuinness (PPE-DE), kirjalikult. - Fine Gaeli delegatsiooni nimel (EPP-ED):

Fine Gaeli liikmed hääletasid selle resolutsiooni ettepaneku poolt, sest me usume, et on oluline, et Euroopa Parlamendil oleks seisukoht kliimamuutuste küsimuses, mida väljendatakse enne Bali konverentsi. Siiski hääletasime me 7. muudatuse vastu, kuna me ei toeta põhimõtteliselt tuumaenergiat.

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. - Tahaksin tänada raportööre selle teema tõstatamise eest, mis toob tähelepanu keskpunkti üht meie aja kõige olulisemat probleemi ümbritsevad küsimused.

Heitkoguste piiranguid ja vähendamiseesmärke üheskoos alternatiivse süsinikul mittepõhineva energia tootmisega ei aktsepteerita mõningates riikides sellisena, nagu EL kokku on leppinud. Aga see konverents võib saavutada nii mõndagi rahvusvahelise tegevuse ühendamise ja koordineerimise osas.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. - (RO) resolutsioon, millega piiratakse kliimamuutust 2 kraadini Celsiuse järgi on äärmiselt oluline dokument meie tuleviku seisukohast ja sel põhjusel hääletasin ma selle vastuvõtmise poolt.

Kliimamuutused kujutavad endast suurt väljakutset katastroofiliste tagajärgedega keskkonnale ja inimkogukondadele.

Meil on tegemist probleemiga, mille suhtes peaksime kohaldama lühi-ajalisi, keskmisi ja pikaajalisi meetmeid. Kliimamuutused on juba avaldanud hukatuslikku mõju põllumajandusele, veesüsteemidele, metsadele, faunale ja floorale. Kreeka, Rumeenia, Bulgaaria, Hispaania ja Portugal on riigid, mis on pidanud tegelema põuaperioodide ja ka üleujutustega.

EL peaks uuesti kinnitama oma juhirolli kliimamuutuste vähendamisel. Vaja on suurendada rahastamismehhanisme veevarude kaitsmiseks, raadamise ennetamiseks ja mittesaastavate tehnoloogiate toetamiseks ning muuta need liikmesriikidele kättesaadavaks.

Peame lubama igal liikmesriigil määratleda oma kasutatavate energialiikide osakaalud („energiasegu“) energiavarude tagamiseks. Samal ajal peaksid tuumaenergiat tootvad liikmesriigid tagama selliste seadeldiste turvalisuse ja eelkõige kohase jäätmehoolduse. Vaja on rahastada uuringuid jäätmete koguse vähendamiseks ja seadeldiste turvalisuse suurendamiseks.

- Raport: Raimon Obiols i Germà, Charles Tannock (A6-0414/2007)

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Hr juhataja, ma ei taha kuidagi kahandada selle silmapaistva töö väärtust, mida kaks raportööri selle Euroopa naabruspoliitika raporti osas teinud on, aga ma tahaksin märkida, et selles raportis valitseb üks lünk. See ei juhi tähelepanu suurele väljakutsele, mille põhjustab lõunast pärit ränne, mille osas mina olen seisukohal, et Põhja-Aafrika riigid peavad ise samuti vastutuse võtma.

Oleksin seega tahtnud, et kõnealune raport oleks sisaldanud ka palvet ühise poliitika kehtestamiseks ELi liikmesriikide ja Põhja-Aafrika riikide vahel ebaseadusliku rändega võitlemiseks; sellise poliitika kehtestamiseks, mis kutsuks Põhja-Aafrika riike ise tegutsema ning muudaks heanaaberlikud suhted ja liikmesriikide tagatava rahalise ja materiaalse toetuse sõltuvaks heast tahtest, ühisest tegutsemisest selle tohutu väljakutse küsimuses.

See minu arvates nii oluline aspekt puudub kõnealusest raportist ja sel põhjusel keeldusin ma hääletamisest.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Pärast otsust astuda uusi ja olulisi samme Euroopa kapitalistlikus integratsioonis, eriti sellel tasandil, mida tuntakse „ELi rollina maailmas”, mis kajastub jätkuvas „põhiseaduslikus” projektis – mida nüüd elustatakse „reformilepingus” – ning kehtivates ELi poliitikates, kiidab EP enamus heaks raporti, mis on kohustuslikuks lugemisaineks..., Euroopa naabruspoliitika (ENP) tõhustamise küsimuses.

Kõik kahtlused, mis puudutavad ELi tegelikke eesmärke ja ambitsioone seoses ENPga, kaovad selle raporti lugemisel peagi. Tegemist on programmiga, mis tegelikult sekkub ja kontrollib kogu Vahemerepiirkonda, Lähis-Ida, Kesk-Aasia ja Ida-Euroopa piirkonda. Tegemist on programmiga, mille eesmärgiks on saavutada järgmised eesmärgid: „ENP riikide valitsuste kohustuse algatamine ja tugevdamine poliitiliste ja majanduslike reformide osas”; ELi „ühiste poliitikate” kohaldamine nende poolt; nende „joondumine ELi välispoliitika järgi”; ning vabakaubanduspiirkonna rajamine”.

Raport toetab ka „ELi ja Ameerika Ühendriikide ühistegevuse tõhustamist” „demokraatia edendamiseks, energiavarustuse kindluse tõhustamiseks ja regionaalse turvalisuse tugevdamiseks ELi naabruskonnas”, see on nii ilmne punkt, et täiskogu hääletusel seda mahendati.

Parem oleks raportit lugeda...

  Janusz Lewandowski (PPE-DE), kirjalikult. - (PL) ENP omandab uut tähtsust ajal, mil ELi edasine laienemine moest kaduma hakkab. Poliitika on erinev Vahemeremaade naabruskonnas, võrreldes Ida-Euroopa naabruskonnaga, kus paljud nõukogude mõju küüsist pääsenud riigid avaldavad avalikult soovi Euroopa Ühendusega liitumiseks. Sel puhul, nagu poolakad, ungarlased ja leedulased hästi mõistavad, ei rahulda riiklikke ambitsioone asenduslikud kaasamisvormid. Neil on vähem mõju vajalikule suunale nimetatud riikide poliitilises ja majanduslikus arengus. Nad ei kujuta endast stiimulit demokraatial ja õigusriigil põhineva riigikorra ning majandusturu põhimõtete tõhustamiseks ega austa kodanike õigusi.

Vaadates seda Poola, ELi piiril asuva riigi vaatenurgast, näib, et parim poliitika on suurim võimalik avatus meie idapiirist teisel pool asuvate riikide püüdluste osas. See on selgelt seotud stabiilsuse piirkonna loomisega ELis ja demagoogia piiramisega, mida noortes demokraatiates kohtab sageli.

Põhjendatud on ka ENPI-l ehk programme TACIS ja MEDA asendaval uuel instrumendil põhinevad eelarvelised meetmed, mis toetavad soovitud protsesse meie maailmajaos. Siiani on Ida-Euroopa naabruspoliitikat rahastatud tunduvalt vähem kui Vahemere naabruspoliitikat. Mida suuremaks muutub Euroopa Liit, seda enam suureneb ka meie kohustus Vana Maailma ees.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Euroopa naabruspoliitikat käsitlev raport teeb annab ülevaate imperialistliku sekkumise vahenditest ja abinõudest naaberriikides. See kuulub ELi üldise imperialistliku strateegia alla kogu maailmas. Nagu tavaliselt, kasutab raport „demokraatlikke reforme” ja „demokratiseerimist” naaberriikides sobivaima ettekäändena sunduse ja surve kehtestamiseks valitsustele, kes ei joondu ELi poliitikate järgi. Seda mitmete kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevuse toetamiseks ja rahastamiseks, et need saaksid edendada oma õõnestavat rolli nimetatud riikides ja aidata kaasa ELi sekkuvatele plaanidele.

Euroopa Parlament kutsub naaberriike üles osalema ELi rändevastases poliitikas, tõhustades ümberasujatele kohaldatavaid survemeetmeid. Euroopa Parlament kutsub neid üles tegema tihedat koostööd kõigi oma survemehhanismidega, nagu näiteks Europol ja piirivalveagentuur Frontex; EP kaasab need ELi plaanidesse piirata demokraatlikku vabadust ja rünnata rahvaliikumisi terrorismivastase võitluse ettekäändel. Ka kutsub EL avalikult üles võtma „ELi ja Ameerika Ühendriikide vahelisi ühismeetmeid eesmärkide saavutamiseks”, näiteks rakendama ühist imperialistlikku sekkumist ja saagijagamist.

Inimeste huvides on ELi ja Ameerika Ühendriikide imperialistlikele plaanidele vastu astuda ja need ümber pöörata ning tõhustada võitlust riikliku iseseisvuse ja rahva suveräänsuse nimel.

  Pierre Schapira (PSE), kirjalikult. – (FR) Euroopa naabruspoliitika (ENP) tugevdamiseks, millest kõnealune raport üksikasjalikult räägib, on vaja süvendada koostööd Vahemere kahe kalda vahel ning seda valitsuste, kohalike asutuste ja kodanikuühiskonna esindajate vahel toimuva tõhustatud dialoogi abil. Samuti on oluline meeles pidada, et ENP peab järgima Euroopa Liidu arengupoliitikaga seatud suunda. OECD arenguabikomitee koostatud ametliku nimekirja kohaselt on peaaegu kõik Vahemere lõuna- ja idaosas asuvad riigid arengumaad. Aastatuhande arengueesmärkide saavutamine peaks seega olema ELI prioriteediks kõnealuses piirkonnas.

- Raport: Zbigniew Zaleski (A6-0396/2007)

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). - (SK) Ma olen Ukrainaga suhete tugevdamise poolt ja toetan edasist struktureeritud dialoogi selle riigiga, kes on meie idanaaber.

Viimaste valimiste ajal näitas Ukraina üles äärmist meelekindlust demokraatlike muudatuste tegemiseks. Ukraina otsustas edasi minna koalitsiooniga, mis on ilmselgelt Euroopat pooldav, kaasaegne ja progressiivne. Peame ka meeles pidama, et Ukraina on ahvatleva majandusliku potentsiaaliga tohutusuur riik, kes on majanduslikes suhetes tõsine partner. On viimane aeg sõlmida Ukrainaga majandusliku koostöö ja vabakaubandusleping. Me peame reageerima asjaolule, et Ukraina liitub Maailma Kaubandusorganisatsiooniga.

Toetan täielikult usaldusväärse energiatransiidisüsteemi rajamist Ukraina ja ELi vahel. Pooldan väga koostööd põllumajandus- ja keskkonnaküsimustes, aga paneksin kõige rohkem rõhku teadus- ja majanduskoostööle ning teadmistepõhise majanduse mõõtme tugevdamisele.

  Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) Ukraina on ELi strateegilise tähtsusega naaber ja looduslik ”sild”, mis ühendab ELi Venemaa ja Kesk-Aasiaga. See on suur riik, kus toimunud oranž revolutsioon on viinud selle demokraatiateele. Ukraina on muutunud võtmepartneriks Euroopa Liidu naabruspoliitikas.

Meie koostöö Ukrainaga peab paranema ja me peame Ukraina ühinemist WTOga diplomaatiliselt ja poliitiliselt igati toetama. Vabakaubanduspiirkonda käsitlevaid läbirääkimisi tuleks alustada niipea kui võimalik, et ambitsioonikas kokkulepe saaks allkirjastatud võimalikult kiiresti. Me kõik mõistame, kui keeruline on olukord Ukrainas: tegu on väga noore ja hapra demokraatiaga. Ta seisab see riik silmitsi strateegilise otsusega: kas liikuda Venemaa poole või liikuda Euroopa Liidu poole?

Seepärast tulen raportööri, hr Zbigniew Zaleski suurepärane tasakaalustatud raport ajal, mil Ukraina vajab selget Euroopa perspektiivi. Ma tervitan seda raportit ja ma toetasin seda hääletamisel selgesõnaliselt. Ma usun, et pärast enneaegseid parlamendivalimisi saab see riik moodustada valitsuse, mis toob Ukraina meie ühisele Euroopa ruumile veelgi lähemale.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Hr juhataja, Euroopa Liidu kavatsus peaks olema tugevamate ja ühe tihedamate suhete loomine Ukrainaga. Hr Zaleski raport, mille me oleme heaks kiitnud, sisaldab palju ettepanekuid selle kohta, kuidas seda teha.

Ukraina peaks olema meie strateegiline partner, mitte ainult oma geograafilise asukoha eripära ja suuruse tõttu, vaid eelkõige rolli tõttu, mida ta selles piirkonnas etendab suhetes Venemaaga ja Kesk-Aasia riikidega. Seega on ELi huvides tugevdada ja arendada majanduslikke ja poliitilisi sidemeid selle riigiga.

Me kõik teame, kui palju tööd Ukraina rahvast ees ootab, et saavutada lääne tase oma majanduses, oma elatustasemes ja sotsiaalküsimustes ning riigi demokraatliku süsteemi tugevdamisel. EL peaks andma abi nende eesmärkide saavutamiseks ning üks võimalus seda teha on sõlmida Ukrainaga vabakaubanduskokkulepe ja toetada Ukraina ühinemist WTOga. See aitaks tugevdada turumajandust, demokraatiat ja kodanikuühiskonda, mis toob Ukraina lähemale ELi liikmeks saamisele.

ELi ja Ukraina ühendamine on pikk ja keerukas protsess. See toimub paljudel tasanditel, kuid on sellegipoolest vajalik. Et kaks poolt ühineksid, peab Ukraina jätkama alustatud majandus- ja sotsiaalreforme, säilitama oma euroopameelseid poliitilisi seisukohti ja tugevdama oma demokraatiat. EL omalt poolt peab saatma selge signaali, näitamaks, et Ukrainal on väljavaateid saada ELi liikmeks.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Juuni Nimekiri (Junilistan) tervitab kasvanud kaubavahetust ja tihedamaid majandussidemeid Ukrainaga. Selline areng tooks nii lühema kui ka pikema aja jooksul kasu mõlemale osapoolele. Siiski võib näha, et selle raporti eesmärk ei ole mitte ainult majandussuhete arendamine, vaid ka ELi poolne välispoliitika ajamine. Raporti toon on ilmselgelt dikteeriv ning koostööettepanekud on esitatud peaaegu täies ulatuses ELi tingimustel, seades ELi huvid esiplaanile. Seetõttu on otsustanud Juuni Nimekiri selle raporti vastu hääletada.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin selle raporti poolt, mille puhul ma olin sotsialistide fraktsiooni variraportööriks. Raportis tuuakse esile valdkonnad, kus EL ja Ukraina peaksid oma sidemeid tugevdama, arutatakse vabakaubanduspiirkonna loomist Ukrainaga, energiavarustust ja suhteid Venemaaga. Ma sooviksin näha ELi ja Ukraina vahel tugevamaid ja tihedamaid sidemeid ning kaubandus- ja majandussidemed on tähtis osa neist.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) ELi suhted Ukrainaga kuuluvad Euroopa naabruspoliitika alla, millega, nagu raportis rõhutatakse, püütakse toetada ELi naaberriikides turumajanduse arengut, teisisõnu, kapitalismi.

Raporti eesmärgiks on allkirjastada vabakaubanduskokkulepe (VKK), s.t lõimida Ukraina „ELi ühtse turuga“ seeläbi, et „Ukraina võtab järk-järgult vastu ühenduse õigustiku“.

Seega, raport:

– “Kutsub Ukrainat üles… pöörama rohkem tähelepanu turu liberaliseerimisele, tagades erastamise ja monopolide“ (loe: riigiettevõtete) „kaotamise eduka teostamise ning Ukraina riigipanga sõltumatuse“;

– ergutab “ühtlustama ja lähendama standardeid põllumajandus-, tööstus- ja teenindussektoris” “ühenduse standarditele vastavuse” kaudu ning, pidades silmas Ukraina tingimuslikku astumist ühtsesse majandusruumi (ÜMR) koos Venemaa ja muude endiste Nõukogude Liidu vabariikidega, “tuletab meelde, et teatavad ÜMR-kokkuleppes sisalduvad sätted võivad täielikult rakendamisel olla vastuolus ELiga toimiva VKK sõlmimisega”. Uskuge või mitte, nagu raportöör ütleb: „kokkulepe Venemaaga takistaks tegelikult Ukrainat saavutamast tõelist majanduslikku sõltumatust ja ohustaks tõsiselt riigi iseseisvust“.

See ütleb kõik...

- Resolutsioon: ELi meetmete kohta ebakindlates olukordades (B6-0476/2007)

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Me leiame, et mõningad suundumused, mis „teataval määral kujutavad endast ELi humanitaaralast lähenemisviisi tulevikus“, on väga murettekitavad ja äärmiselt negatiivsed, avaldudes selliste algatustena nagu „ELi meetmed arenguriikide ebakindlates olukordades“ või „Euroopa konsensus arengupoliitikas“, mis on suunatud peamiselt Aafrika riikidele, kuid ka Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidele.

Nende algatuste analüüs näitab, et keskne küsimus, milleks on „arengu“ kaasamine ühe välismõõtmena ELi peamiste võimuinstrumentide (ÜVJP/EJKP) strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, on sama kui rääkida „arengu“ edendamisest kui sekkumis- ja juhtimisvahendist strateegias, mis – tähendusrikkalt – ei välista „sundivat sõjalist sekkumist“.

Ehk kogu programm ja kõik instrumendid, mis meie arvates sulatavad ühte ja hägustavad „piire“ „abi“ ja sekkumise vahel, näiteks sellistes küsimustes nagu „riigi ülesehitamine“.

Kindlasti on hädavajalik näidata üles solidaarsust paljude riikidega, kelle katastroofiline olukord pärineb kolonialismiajast ja kes on aastakümneid kestnud sekkumise ohvrid, kuid et selline solidaarsus oleks tulemuslik, peab see põhinema riigi iseotsustusõiguse ja iseseisvuse austamisel ning tõhusal ja tõelisel arenguabil ja koostööpoliitikal.

- Raport: Elizabeth Lynne (A6-0400/2007)

  Carlo Fatuzzo (PPE-DE). – (IT) Hr president, daamid ja härrad, ütlen suure heameelega, et ma andsin oma poolthääle Elisabeth Lynne’i ettepanekule võidelda Euroopas valitseva vaesuse vastu.

Siiski pean siin Strasbourgis, parlamendi täissaali ees kritiseerima tõsiasja, et Itaalias diskrimineeritakse vanu pensionäre, keda sunnitakse elama vaesuses, kui nad muutuvad töövõimetuks pärast 65-aastasek saamist, kuid kellele makstakse kopsakat hüvitist, kui nad muutuvad töövõimetuks enne 65-aastaseks saamist.

Hr juhataja, kuna 12. detsembril 2007 allkirjastatakse Brüsselis uus alusleping, mis annab põhiõiguste hartale kohustava õigusjõu, palun ma Itaalia vastu algatada 12. detsembril rikkumismenetluse, sest Itaalia rikub vanurite õiguste saada sama kohtlemist kui kõik teised kodanikud.

  Jan Andersson, Göran Färm ja Inger Segelström (PSE), kirjalikult. − (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, hääletasime raporti poolt. On tähtis, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastast võitlust Euroopas tõhustataks. Kuid sooviksime oma seisukohta selgitada. Punktis 32 räägitakse inimväärse alampalga kehtestamisest liikmesriigi tasandil. Raportis öeldakse selgelt, et seda tuleks vajadusel teha koos sotsiaalpartneritega. Seetõttu leiame, et sõnastus hõlmab kollektiivlepingul põhinevat mudelit, mis kehtib meil Põhjamaades.

  Charlotte Cederschiöld, Christofer Fjellner ja Anna Ibrisagic (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Rootsi konservatiivid on positiivselt meelestatud sotsiaalse tegelikkuse hindamise raporti paljude osade suhtes. Paljude ettepanekute puhul, nagu need, mis käsitlevad majandusrännet ja suuremaid võimalusi ühendada tasuv töö ja perekond, oleme olnud siseriiklikus poliitikas tõukejõuks.

Siiski on Rootsi konservatiivid otsustanud hääletada raporti vastu, sest mitmed ettepanekud ületavad subsidiaarsuspõhimõtte piiri. Näiteks, me ei leia, et Euroopa Parlament peaks tegelema raviprogrammidega korrektsiooniasutustes või hasartmängusõltuvuse raviga. Samuti ei tohiks Euroopa Parlamendil olla arvamust selle kohta, millise korra alusel otsustavad liikmesriigid korraldada oma tervishoidu, ja me nõustu väitega, et dereguleerimine kahjustaks tervishoiu kvaliteeti. Tööturupoliitika meetmed, nagu alampalga kehtestamine, tuleks samuti jätta otsustamiseks riigi tasandil.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Me hääletasime raporti poolt, sest see sisaldab tähtsaid andmeid sotsiaalse olukorra kohta. 78 miljonit Euroopa kodanikku elab endiselt vaesuses, 8% Euroopa Liidust elanikest kannatab töötajate vaesuse all ning rikaste ja vaeste vaheline lõhe suureneb paljudes liikmesriikides.

See sisaldab ka mõningaid positiivseid soovitusi, nagu vajadus kehtestada inimväärne alampalk, kaitsta töötushüvitisi ning toetada puuetega inimesi, olgugi et selles ei käsitleta sotsiaalse olukorra algpõhjuseid ega kutsuta üles lõpetama uusliberaalset poliitikat, mida me välja pakume.

Järelikult esitatakse vajalike poliitikamuutuste osas vähe nõudmisi. Kahjuks sisaldab see vaid osaliselt ettepanekuid, mis minu arvates võeti vastu naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis ja mille hulgast ma tõstaksin esile üleskutset ühenduse institutsioonidele ja liikmesriikidele seada naiste lõimimine ühiskonda ja naiste õigused absoluutsele esikohale, muutes vastavalt oma sellekohast poliitikat, sealhulgas tulujaotuspoliitikat.

  Timothy Kirkhope (PPE-DE), kirjalikult. − Mina ja minu Briti konservatiividest kolleegid usume, et sotsiaalpoliitika tuleks jätta liikmesriikide otsustada. Oleme mures, sest Euroopa pädevust ei tohiks selles vallas laiendada ja riike ei tohiks sundida vastu võtma poliitikat, millest ei pruugi nende heaolule majanduslikus ja sotsiaalses mõttes mingit kasu olla. Samuti usume, et „Euroopa sotsiaalmudel“ on takistuseks majandus- ja sotsiaalarengule.

Raportis on punkte, mida me toetame, nagu näiteks inimeste väljaaitamine vaesusest, inimeste abistamine tööle naasmisel, puuetega inimeste toetamine ja vanurite hooldamine. Poliitikat nendes ja muudes sotsiaalküsimustes kujundavad kõige paremini liikmesriigid, võttes arvesse riigi olusid. Me leiame põhimõtteliselt, et tugev majandus on parim viis sotsiaalse edasimineku saavutamiseks ühiskonnas.

  Carl Lang (NI), kirjalikult. – (FR) Selles raportis sotsiaalse tegelikkuse hindamise kohta Euroopas esitatakse algusest peale tõeline majanduslik ja sotsiaalne seis. See on võimetuse möönmine europistlikus absurdsuste ookeanis, mille on valmis vorpinud üliliberaalne, globalistlik mõttepolitsei.

Alates 2000. aastast ei ole ühegi töötuse, vaesuse ja tõrjutuse vastase meetmega midagi saavutatud. Mis veelgi hullem, samas kui Euroopa Liit nõuab suuremad majanduslikku sisserännet ja oma niinimetatud sotsiaalmudeli kaitsmist, tuletab raport meile meelde, et 78 miljonit eurooplast elab vaesuses.

Selles unustatakse mainida, mis kaasneb vaesuse põrguga, mis ei ole ainult majanduslik. See on psühholoogiline miljonite eurooplaste jaoks, kes tunnevad end oma kodumaa pinnal kultuuriliselt ja ühiskondlikult saatuse hooleks jäetuna, kui nad näevad, kuidas nende töö kaob ümberkolimiste tagajärjel välismaale. See on ka füüsiline, kogu olukorda raskendavad vägivald ja ebakindlus, mida põhjustavad suurel määral sisserännanud, kes on masendunud raskuste pärast, millega nad lõimumisel silmitsi seisavad.

Seetõttu ei ole lahendus hübriidse üliliberaalse skisofreenilise Euroopa süsteemi tunnustamine, vaid selle vaidlustamine, et saavutada taastatud identiteediga Euroopa, mis annab kaitset ja ühenduse soodustusi ennekõike eurooplastele!

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. − (PL) Ma nõustun, et ühiskonnaga lõimumine ja sotsiaalne kindlustatus on Euroopa Liidu põhiväärtuste hulgas ja kõikide kodanike põhiõiguseks.

Raportis rõhutatakse õigustatult vajadust võtta ELi õigusnormides arvesse rahvuse- ja usupõhist erisugusust, et kaitsta kõiki inimesi vägivalla ja diskrimineerimise eest.

Nõustun ka mõttekäiguga, et juurdepääs kaupadele ja teenustele peaks olema iga ELi kodaniku õigus.

  José Albino Silva Peneda (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Sotsiaalpoliitika kuulub suurel määral liikmesriikide pädevusse, mistõttu ma pooldan avatud kooskõlastusmeetodi edendamist, nagu ka parimate tavade jagamist, mille eesmärk on võidelda sotsiaalse tõrjutusega.

Sotsiaalkindlustussüsteemid peavad tuginema põhimõtetele, mis ajendavad kindlustatuid otsima töövõimalusi, ega toimima tegevusetuse pahelise stiimulina.

Elanikkonna madal haridustase ja keskkoolist väljalangemise määr peaks meid panema mõtlema, sest just kõige madalama kvalifikatsiooniga inimesed on kõige altimad sotsiaalsele tõrjutusele.

See olukord on eriti murettekitav minu riigis, Portugalis, kus 2005. aastal oli üle 39% noortest (vanuses 18–24) omandanud vaid põhihariduse.

See suundumus tuleb ümber pöörata ja kodanikele tuleb anda vajalikud oskused edukaks sisenemiseks tööturule.

Kuna see ettepanek on samas võtmes, hääletasin selle poolt.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Ma hääletan pr Lynne’i raporti poolt, mis käsitleb sotsiaalse tegelikkuse hindamist.

Ta on täiesti õigustatult märkinud, et taaselustatud Lissaboni strateegia keskendub mitte ainult majandustulemustele ja konkurentsivõimele, vaid ka suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamisele ja jätkusuutliku kasvu sotsiaalsele mõõtmele. Ühiskonnaga lõimimine ja sotsiaalne kindlustatus on ELi põhiväärtused. Need on iga inimese põhiõiguseks, olenemata tema rahvusest, vanusest, soost, puudeastmest, seksuaalsest sättumusest või usutunnistusest.

Kahjuks elab osa ELi ühiskonnast endiselt vaesuses. Liikmesriigid pakuvad välja mitmesugused viise kaitseks vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest. Seetõttu usun, et tuleks süvendada liikmesriikidevahelist koostööd ja parimate tavade mudelite jagamist selles vallas.

Samuti tuleks tähelepanu pöörata noorte töötusele ja võitlusele laste vaesusega, sest vaestest peredest pärit lastel on vähem võimalusi tulevikus tööd saada.

  Lars Wohlin (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Selles raportis on palju kiiduväärt avaldusi diskrimineerimise vastu ja võrdse kohtlemise tähtsuse kohta, mis väärivad tähelepanu. Kahjuks sisaldab see ka äärmiselt laiahaardelisi avaldusi, mis käsitlevad muu hulgas alampalga kehtestamist. Rootsi on poliitiliselt kindlaksmääratud alampalga vastu. Olenemata suuresti sellest, mis on inimeste arvates mõistlik sotsiaalpoliitika, peab EL aktsepteerima, et liikmesriigid valivad erinevad lahendused. See ei tohi saada jälle üheks näiteks sellest, et EL sekkub ja reguleerib üksikasjalikult valdkonda, mis peab täielikult jääma liikmesriigi tasandile.

Arengutase ELi riikides on samuti väga erinev. Alampalga kehtestamine takistab vaeseimaid riike konkureerimast.

7. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)

(Istung peatati kell 13.20 ja see jätkus kell 15.00)

ISTUNGIT JUHATAB: Rodi KRATSA-TSAGAROPOULOU
Asepresident

8. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)

9. Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine

9.1. Kristlikud kogukonnad Lähis-Idas (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu seitsme resolutsiooniettepaneku üle, mis käsitlevad kristlikke kogukondi Lähis-Idas.⁽¹⁾

  Mario Mauro (PPE-DE) , autor. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, usuvabadus on objektiivne tegur inimõiguste austamise tunnustamisel. Vägivald, mille all kristlased kogu maailmas kannatavad, on nii solvanguks kui ka väljakutseks inimväärikuse aadressil.

Ma kavatsesin esitada selle resolutsiooni projekti eelmisel täiskogu istungil oktoobris, kuid fraktsioonide koordinaator palus mul resolutsiooni edasi lükata novembri täiskogu istungini, et meil oleks aega koostada üksikasjalikum tekst, mida toetatakse üksmeelsemalt. Sel pärastlõunal hääletusele pandavas tekstis, mis on sotsialistide, liberaalide, fraktsiooni „Liit Rahvusriikide Euroopa eest“ ja fraktsiooni „Iseseisvus ja Demokraatia“ vahelise kompromissi tulemus, on säilinud algse resolutsiooniprojekti kõige olulisemad jooned.

Samuti oleme suutnud lisada konkreetseid viiteid sel aastal mitte ainult Lähis-Idas, vaid ka muudes maailma osades kristlike kogukondade vastu toime pandud vägivallategudele ja kuritarvitustele. Need sündmused puudutavad peamiselt Iraaki, Egiptust, Pakistani, Türgit, Hiinat ja Vietnami ning tegelikult on viimasel paaril päeval toimunud tihe kooskõlastamine ja selle tulemusena arvukate episoodide paljastamine, mis on aset leidnud väljaspool Lähis-Ida, on sundinud meid leidma uue, sobivama pealkirja, milleks on „tõsised sündmused, mis kahjustavad kristlike kogukondade ja muude usuliste kogukondade olemasolu“:

Ilmselgelt ei sisalda tekst kõiki kristlastevastaseid vägivallategusid, nagu näiteks Eritreas ja Põhja-Koreas toimepanduid. Sellegipoolest, daamid ja härrad, paluksin teil tunnustada selle teksti poliitilist sõnumit, mis on suunatud ka neile riikidele ja vahejuhtumitele, mida ei ole mainitud. Algusest peale on vajadus suhelda muude fraktsioonidega võimaldanud mul selgitada, et selle resolutsiooniga ei püüta mingil viisil uuesti sütitada konflikti tsivilisatsioonide vahel. Euroopa on olnud vähemuste õiguste kaitsmisel alati esirinnas, mistõttu ta ei saa jätkata nii paljudele kristlaste tekitatud kahju eiramist.

Täna, daamid ja härrad, saab meie parlament väljendada ennast pakilisel ja tähtsal teemal, et kaitsta mitte ainult kristlaste, vaid ka miljonite muid usutunnistusi esindavate inimeste elu ja usuvabadust. Seetõttu paluksin…

(President katkestas kõneleja esinemise)

  Glyn Ford (PSE), autor. – Proua juhataja, ma räägin sotsialistide fraktsiooni nimel, et väljendada meie täit toetust sellele ühisele resolutsiooniettepanekule usulise tagakiusamise kohta.

Ühe minutiga jõuan ma vaid lühidalt käsitleda mõningaid selle resolutsiooni osi, mistõttu tahan ma keskenduda Iraagi kristliku põliskogukonna, kes mingil hetkel moodustas pea 10% elanikkonnast, armetule olukorrale. Kampaania „Päästke assüürlased“ toetajana ja toetatavana pean ütlema, et see parlament on harjunud tuginema kompromissipõhisele üksmeelele, mille tulemuseks on mõnikord tasandamine ja tähenduse kadumine.

See kehtib kõnealuse resolutsiooni puhul. Põhjenduses K taunitakse assüürlaste külade olukorda Türgi piirialadel. Miks? Sest Türgi valitsus pommitab assüürlaste külasid, väites, et seal võib olla Kurdistani Töölispartei võitlejaid, mis tundub ebatõenäoline. Põhjenduses S viidatakse ka olukorrale Süürias, kuhu kümned, kui mitte sajad tuhanded pagulased on põgenenud Jordaaniast ja Iraagist, kuid nüüd suletakse piiri.

Vaja on aidata ja abi anda.

  Adam Bielan (UEN), autor. – (PL) Proua juhataja, sooviksin alustuseks väljendada oma rahulolu ja tänada muid selle resolutsiooni kaasautoreid, mis käsitleb sellist tähtsat küsimust nagu kristlike kogukondadega seotud sündmused teatavates Lähis-Ida riikides, samuti mujal maailmas.

Samas sooviksin selle resolutsiooni ühe allkirjastajana rõhutada, et usuvabaduse tagamine on esimene samm põhiliste inimõiguste kindlustamise suunas, ning kristlaste tagakiusamine, mis maailmas toimub, on põhinäide nende õiguste rikkumisest.

Lisaks sellele, olles küll teadlik tõsiasjast, et ametivõimud, institutsioonid ja poliitilised liikumised kõikjal maailmas ei näita selles küsimuses üles mingit reaktsiooni, sooviksin veel kord rõhutada arutlusel oleva resolutsiooni tähtsust kristlaste õiguste kaitsmisel ja toonitada, et fraktsioon „Liit Rahvusriikide Euroopa eest“ toetab seda täielikult.

  Hélène Flautre (Verts/ALE), autor. – (FR) Proua juhataja, ma ei julge mõeldagi, millised oleksid minu fraktsiooni PPE kaasliikmete näod, kui nad saaksid teada, et Pärsia lahe piirkonna riigid või ASEAN on vastu võtnud resolutsiooni Euroopa moslemikogukondade kohta. Seda tajutaks jubeda vapustusena, agressioonimärgina, ELi välise riigi usulise ametivõimu vastuvõetamatu sekkumisena meie liikmesriikide ja usuliste vähemuste vahelistesse suhetesse. „Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et teised sulle teeksid,“ on kristlik ettekirjutus.

Tõsiselt, kas sellist resolutsiooni tajutaks kui üleskutset sallivusele ning kultuuridevahelisele ja usulisele dialoogile? Kindlasti mitte! Euroopa Liidul, kes on oma väärtuste üle nii uhke, oleks mõistlik näidata neis ülitundlikes küsimustes üles natukenegi mõistmist ja austust rahvusvaheliste konventsioonide suhtes.

Usuliste vähemuste esindajate õiguste rikkumustega võitlemiseks, kristlaste mõrvamise ja usuvabaduse piirangute hukkamõistmiseks on meil valida kahe võrdselt hästi põhjendatud lähenemisviisi vahel. Esimene on riigiga rääkida, lähtudes tema rahvusvahelistest kohustustest ja meievahelistest kokkulepetest, ning paluda tal asja uurida, vastutajate üle kohut mõista ja tagada usuliste vähemuste õiguste austamine – just sellega me siin alatasa tegelemegi.

Teine lähenemisviis see, mille võttis vastu ÜRO oma resolutsiooniga, mille esitasid 12 riiki ja kõik ELi liikmesriigid ja mis käsitleb igasuguse usutunnistusel ja veendumustel põhineva sallimatuse ja diskrimineerimise kõrvaldamist ning mõttevabadust, sest rahvusvahelises õiguses – ja see on väga tähtis – on need omavahel seotud. Inimese õigused omada veendumusi, usutunnistust ja mõtteid on üksteisest sõltuvad.

Mida me täna teeme, kui me kiidame heaks selle vastuvõetamatu teksti, mida te välja pakute? Me eirame sellega tööd, mida meie liikmesriigid on teinud ÜROs ja võtame omaks teistsuguse lähenemisviisi, mis võib ergutada teatavaid riike usulisi küsimusi oma rahvusvahelistes suhetes ära kasutama. Me läheme seeläbi vastuollu tasakaalustatud lähenemisviisiga, mida soovitab näiteks pr Jahangir, ÜRO eriraportöör, kes on praegu Pakistanis koduarestis, ja lõppude lõpuks muudame ka usuliste vähemuste, sealhulgas kristlaste olukorra kogu maailmas ebakindlamaks.

Ütlen koos usuvabadusega tegelevate ekspertidega, nagu näiteks organisatsioon Kristlaste Ülemaailmne Ühtekuuluvus (Christian Solidarity Worldwide), veel kord, et see resolutsioon vaid suurendab neile, keda soovime kaitsta, avalduvat ohtu.

  Bastiaan Belder (IND/DEM), autor. – (NL) Proua juhataja, daamid ja härrad, kui põhiõigused on tõesti meie südameasjaks, ei saa me jätta tähelepanuta kristlike kogukondade ebakindlat olukorda Lähis-Idas. Kõnealune resolutsiooniettepanek kannustab kõiki Euroopa institutsioone selles küsimuses.

Meie parlamendi delegatsiooni hiljutine visiit andis meile parema ülevaate Liibanoni kristlaste igapäevaelust. Nad kardavad muutuda teisejärguliseks, nagu nende kaasusulised pea kõikides selles piirkonna riikides.

Nad seisavad silmitsi otsese valikuga isikliku turvalisuse ning inimväärikuse ja oma usuliste veendumuste vahel. Praegused Liibanoni kristlased soovivad säilitada mõlemat.

Viimaste aastate tegelik poliitiline vägivald mõjutab kristlasi seedripuumaal nüüd otseselt. Alles sel nädalal ütles üks Liibanonis asuv teabeallikas, et kuigi kristlased ei ole esmaseks sihtmärgiks, on enamik mõrvatud poliitikutest kristliku taustaga, nagu ka ajakirjanikud, kes on muutunud rünnakute sihtmärgiks, ja see hirmutab Liibanonis elavaid kristlasi.

  Marios Matsakis (ALDE), autor. – Proua juhataja, kogu oma eksistentsi jooksul on inimkond tuhandete aastate jooksul puutunud kokku surmavate jõududega, mille eest on võimatu leida kaitset või mida on võimatu mõista. Sellisteks jõududest on paljud nähtused alates looduskatastroofidest kuni seletamatute somaatiliste ja vaimuhaigusteni. Oma abitu seisundiga paremini toime tulemiseks on inimesed uskunud jumalaks nimetatud ülimat väge omavasse olendisse. Erinevad inimrühmad kujundasid erineva arusaama ja lähenemise jumalale.

Selle tulemusel on tekkinud palju erinevaid usutunnistusi. Need on muidugi inimese, mitte jumala loodud ning seetõttu on neil mitmesuguseid puudusi, mille hulka kuulub ka fanatism, dogmatism ning mis ei mõista, et inimestel on õigus teistsugusele usule. Nende nõrkuste arv ja tugevus erinevates religioonides on varieeruv ning kahjuks on neid sageli ära kasutanud ekstremistlikud usujuhid ja südametunnistuseta poliitikud.

Selline käitumine on viinud ususõdadeni ning põlastusväärsete inimsusevastaste kuritegude toimepanemiseni usu nimel. Nimetatud kahetsusväärsete tegude osas pole erandiks ka inimkonna kaks peamist religiooni – kristlus ja islam – kuna sellekohaseid häbiväärseid näiteid kohtab mõlema ajaloos. Muidugi on enamus religioone aja möödudes küpsemaks ja inimlikumaks muutunud ning see kehtib kindlasti kristluse puhul. Kuid kahjuks pole see nii mõne teise religiooni puhul.

Seepärast kiusataksegi kristlasi mõnes riigis, eriti islamimaades, taga ning mõnikord toimub see äärmiselt kuritegelikke meetmeid kasutades ning poliitiliste rühmituste ja isegi valitsuse heakskiidul. Tegemist on tõepoolest väga kurva asjade seisuga, mis puudutab mitmeid riike või regioone kogu maailmas – mõnda neist on selles kojas täna juba mainitud – kuid on eriti iseloomulik Lähis-Ida puhul.

Selle resolutsiooniga juhime me loodetavasti tähelepanu kristlaste tagakiusamisele nendes riikides ning püüame tagada seda, et nii kõnealuste riikide poliitilised kui ka usujuhid mõistaksid täielikult, et selline agressiivne käitumine ei ole kooskõlas inimõiguste austamise põhimõtetega ega hooliva religiooni tõelise õpetusega.

Tänan teid proua juhataja, nagu näete, on mul veel 20 sekundit vaba aega!

  Erik Meijer (GUE/NGL), autor. – (NL) Proua juhataja, kristlikud kogukonnad Lähis-Idas pärinevad juba varakristlikest aegadest. Nad on olnud seal juba kauem kui kristlus Euroopas ja islam Lähis-Idas.

Kuid ometi nähakse neid praegustel peamiselt islami aladel sageli võõrelemendina. Selle põhjuseks pole üksnes teatud islamirühmituste usuline sallimatus; osaliselt on süüdi ka Euroopa.

Euroopa ja kristlus on selles piirkonnas tekitanud tülgastust ja vihkamist kolmel korral ajaloos. Esimest korda toimus see hiliskeskaja ristisõdade ajal, kui Euroopa okupatsiooniväed haarasid kontrolli kohtade üle, mis olid pühad mitte ainult kristlaste, vaid ka juutide ja moslemite jaoks. Teine kord leidis aset Otomani impeeriumi lagunemise järel möödunud sajandi alguses, kui Egiptus, Sudaan, Jordaania ja Iraak jäid Briti koloniaalvõimu alla ning Süüria ja Liibanon Prantsuse koloniaalvõimu alla.

Hetkel oleme jõudnud kolmanda etapini. Euroopa positsioonid Iisraelis, Palestiinas ja Iraagis tekitavad suurt vastuseisu Lähis-Idas, kus Euroopale heidetakse ette keskendumist eelkõige oma energiavarudele, oma transporditeede kindlustamisele ning Euroopa suhtes positiivsemalt meelestatud rahvus- või usuvähemustele eelistatud kohtlemisele.

Üheks võimalikuks tagajärjeks on see, et kristlikud vähemused ei suuda pikemas perspektiivis Lähis-Idas oma positsiooni hoida ning on sunnitud Euroopasse põgenema. Lähis-Ida kristlastele ja juutidele suurema tegutsemisvabaduse andmine on parem lahendus, ning seda peaks Euroopa tegema ka oma islami vähemuse suhtes.

  Bernd Posselt, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Proua juhataja, vabandage väljendust, aga pr Flautre räägib mõttetusi. Moslemid teevad moslemi vähemuste jaoks väga palju. Meie toetame moslemi- ja teisi usuvähemusi. Kuid kahjuks on tõsi, et kui meie kristlaste jaoks midagi ei tee, siis ei tee seda keegi.

Islami või Araabia Liiga pole kunagi võidelnud kristlaste õiguste nimel nii, nagu meie oleme võidelnud moslemite õiguste nimel. Seetõttu on ülim aeg selle küsimuse päevakorda võtmiseks. See on õige tegu ning peab rõhutama, et islam pole seejuures probleemi lähtekohaks. Lähis-Ida kristlased on islami valitsuse all 1200 aastat toime tulnud. Kuid nad on sattunud ohtu just meie nn. edasijõudnud ajastul, seda eriti lääne jõudude poolt okupeeritud Iraagis.

Nende ellujäämiseks ja väärikaks eluks vabaduses tuleb meil enda vastutust tunnistada. Suurem osa usulisest tagakiusamisest leiab aset kommunistlikus Hiinas, pseudokristlikul natsionalistlikul Venemaal, kommunistliku diktatuuriga riikides – ning ka islami režiimi all. Minu jaoks on islamism midagi muud kui 20. sajandi väärastunud ideoloogia ja diktatuur. Meil, eurooplastel, on selles suhtes teatud kohustus, mille me täidame.

(Aplaus)

  Paulo Casaca, fraktsiooni PSE nimel. – (PT) Proua juhataja, õnnitlen selle ühisettepaneku autoreid. Siinkohal tuleks meeles pidada seda, et kristlaste tagakiusamisele eelnes näiteks juutide tagakiusamine ning Iraagis toimub ikka veel Yazidi, Mandiani liikmete ja moslemite endi tagakiusamine, olgu siis tegemist šiiitide või sunniitidega.

Poleks õiglane võrrelda Iraagis toimuvat Euroopas toimuvaga. Tegelikult tuleb meeles pidada, et need, keda Iraagis taga kiusatakse, pole kahjuks saanud Euroopas neile õigusega kuuluvat kaitset, olgu nad siis kristlased või mitte. Iraaklaste tagakiusamise osas esineb täiesti uskumatuid juhtumeid, mida iseloomustab Euroopa Liidu täielik tundetus. Tahaksin teile lõpetuseks meenutada, ilma teisi juhtumeid vähemoluliseks pidamata, preester Ragheed Ganni ja kogu Pühavaimu koguduse juhtumit Mosulis, mis oli ilmselt kõige koletum käesoleval aastal toime pandud kuritöö.

  Marcin Libicki, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, räägime siin täna kristlaste brutaalsest tagakiusamisest, eriti Lähis-Idas. Me ei tohiks aga vaadata mööda tõsiasjast, et kristlasi kiusatakse taga kogu maailmas ning ma ei nõustu hr Casaca väljendatud arvamusega, nagu oleks tagakiusatute hulgas väga paljude usuvähemuste esindajad.

Kas ta võiks ehk tuua näiteid, kus neid vähemusi sellises suures ulatuses taga kiusatakse; ma ei räägi juhuslikest uskmatute tapmistest, kuitahes laiduväärne see ka poleks, vaid juhtudest, kus teist usku kiusatakse taga nii, nagu see kiusatakse taga kristlasi. Olen nõus hr Posseltiga ja ka paljude teiste eelkõnelejatega, kes on maininud kümneid näiteid kristlaste, kuid mitte paljude teiste usklike tagakiusamise kohta, nagu väidab hr Casaca. See pole tõsi. Tagakiusamise objektiks on peamiselt kristlased ning peamiselt kiusatakse taga kristlasi.

Eile kuulsime parlamendis president Sarkozy kõnet sellest, et on vaja kaitsta Euroopa identiteeti. Mis on Euroopa identiteet? Kes meid kaitseb, kui me ise ennast ja oma identiteedi juuri ei kaitse? Lähis-Idas elavad kristlased annavad tunnistust meie Euroopa identiteedist. Nad on seal olnud 2000 aastat ning nende püsima jäämiseks tuleb meil neid kaitsta.

  Giusto Catania, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, olen veendunud, et tänane resolutsiooniettepanek on oluliseks sammuks, kuna parlament peab alati taunima tegusid ja sündmusi, mis ohustavad inimeste elu nende usu, usuliste või poliitiliste veendumuste alusel.

Usuvabadus on väärtus, mis tuleb esiplaanile tõsta. Kuigi on tõsi, et mõnel juhul ohustab kristlasi tagakiusamine ja kuritegevus, peab parlament just seetõttu neid kaitsma, nii nagu parlament on alati kaitsnud läänes diskrimineerimise ohvriks langenud moslemi kodanikke. Oleme veendunud, et kõik religioonid võivad täita rahuvalvaja positiivset rolli, et suurendada austust mitmekesisuse vastu. Sel põhjusel peame tugevalt hukka mõistma mistahes usulise fundamentalismi avaldumisvormi, mis on väga sageli konflikti üheks teguriks. Usun, et parlament peab alati püüdma kuulata ja edendada religioonidevahelist dialoogi.

Esineb märkimisväärseid näiteid võimaluse kohta luua lahendus, kus religioonid saavad üksteist ära kuulata ning ühistest alustest lähtuda. Tahaksin samuti meenutada mõne katoliku, mõne kristlase ohverdamist, kes on võidelnud vaeste, rahva, ja ühiskonna vabastamise eest. Seepärast hääletab meie fraktsioon kõnealuse resolutsiooni poolt, mälestades preestreid nagu Peppino Diana ja Pino Puglisi, kes hukkusid maffiale ja üldse organiseeritud kuritegevusele vastu seismise tõttu.

  Kathy Sinnott, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Proua juhataja, tervitan resolutsiooni ühisettepanekut, kuna pean elutähtsaks kristlike vähemuste kaitsmist Aafrikas, Aasias ja Lähis-Idas. On oluline kaitsta kõiki uskkondi tagakiusamise eest. Pean õõvastavaks seda, et inimesed peavad oma igapäevases elus seisma vastamisi tegutsemis- ja liikumisvabadusele, kinnisvara omamisele ning töö saamisele või hariduse omandamisele seatud piirangutega ning kelle elu on kristlike veendumuste tõttu ohus.

Usuliste traditsioonide järgimise vabadus on üks peamisi inimõigusi ning seetõttu tuleb valitsustel tagada, et ka riigis elavad usuvähemused saaksid oma usku praktiseerida kitsendusteta, rääkimata elu ohtu seadmisest vms.

Moslemid peavad mõistma, et neil tuleb edendada usuvabaduse ja sallivuse põhimõtet, sedasama vabadust ja sallivust, mida saab osaks meie suurel määral kristliku elanikkonnaga riikides elavatele moslemitele.

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE). - (FI) Proua juhataja, pean hr Mauro algatust väga oluliseks. Rahuarmastavad kristlased on iga päev süstemaatilise rõhumise ohus ning nad tehakse patuoinasteks kriisides, milles nad ei osale. See on täiesti laiduväärne ning vajab esiletõstmist. Kuid kristlaste positsioon tegelikuks parandamiseks on oluline mõista probleemi osana laiemast tervikust. Raskustes pole mitte ainult kristlased, vaid paljudes riikides on raskesse olukorda sattunud ka moslemid, budistid, hinduistid, juudid, sikhid ja Ahmadi järgijad. Nimekiri on pikk.

Usuvabadus on üheks aluseks ühiskonnas, kus austatakse inimõigusi ja kodanikuõigusi. See oleks nagu metaõigus, teiste inimõiguste olemasolu eeltingimus, mis peegeldab ühiskonna kui terviku seisundit. Kui ühiskond hakkab haigeks jääma, siis avaldub see esmalt usuvabadusele seatud piirangutes ning usuvähemuste seisukorras. Sel põhjusel peame näitama üles tugevat toetust ÜRO Peaassamblee usuvabaduse resolutsiooni suhtes.

On märkimisväärne, et paljudes riikides, nagu Pakistanis või Indoneesias, püüdlevad usklikud kogukonnad ühiselt usuvabaduse kehtestamise ja vähemuste kaitse suunas. Seega võib lahenduseks olla ka religioon ise. Mitmepoolne dialoog viib alati pingete vähendamiseni ja toob kasu usuvabadusele ning ühiskonnale tervikuna.

  Ana Maria Gomes (PSE). – (PT) Usuvähemuste tagakiusamine mitmetes riikides peaks panema meid järele mõtlema selle üle, kui haprad on tegelikult need tsivilisatsiooni aspektid, milles me nii kindlad oleme. Usuvabadus on universaalsete inimõiguste peamine ning asendamatu alustugi. Vaatamata kiiduväärt kavatsustele on antud resolutsioon siiski puudulik.

Euroopa Parlament peab aktiivsemalt väljendama oma seisukohta kristlike vähemuste tagakiusamise, kuid eelkõige kõigi usulise sallimatuse ja diskrimineerimise vormide suhtes, mis mõjutab tegelikult kõiki usklikke kogukondi. Samuti tuleks muretseda islamofoobia ja antisemitismi pärast, mis on tõusuteel nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Kui keskenduda üksnes kristlaste diskrimineerimisele, siis võib meist jääda vale mulje. Seepärast tuleb rõhutada, et Euroopa Parlament toetab täielikult ELi liikmesriikide poolt ÜRO Peaassambleele esitatavat resolutsiooni igasuguse usul ja veendumustel põhineva sallimatuse ja diskrimineerimise kaotamise kohta.

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN). – (PL) Proua juhataja, ka Lähis-Idal on kristlikud juured. Hoolimata nendevahelistest erinevustest on kristlased suutnud mitmel korral näidata, et nad võivad elada kõrvuti moslemite, juutide või teiste religioonide järgijatega rahus ja vastastikuses austuses.

Kuid viimasel ajal oleme näinud islami järgijate tegusid, mis aitavad luua väärarusaama, et kristluse vastasus näitab, kui hea moslem sa oled. Seda märkis hiljuti Liibanoni ajakirjanik Hazem Saghieh. Arvukad ja sageli drastilised juhtumid, kus rikutakse inimeste õigusi, keda üksnes nende kristliku usu tõttu koheldakse teisejärguliste kodanikena, annavad tunnistust inimõiguste ühe põhiprintsiibi – usuvabaduse – rikkumisest.

Tuleb küsida: mida saab avatud ja moslemitest kaaskodanike õigusi austavas Euroopa Liidus teha kristlaste heaks, kellel pole oma asukohariigis isegi murdosa meil moslemitele antud õigustest? Kust leida vähimatki vastastikkust? Seda ei leidu usust ajendatud mõrvades, laiaulatuslikus diskrimineerimises, kristlike kirikute ehitamise keelamises ega kristliku kultuuri mälestusmärkide hävitamises.

Kogu maailma tahab rahu ja inimesed soovivad vabadust, sealhulgas usuvabadust.

  Bogusław Sonik (PPE-DE). – (PL) Proua juhataja, praegune poliitiline olukord Lähis-Idas tähendab, et selles piirkonnas elavad kristlased tunnevad end üha enam ohustatuna. Üheks põhjuseks on islami fundamentalistide mõjukuse kasv, kes süüdistavad neid igas piirkonna elanikke tabanud hädas. Ususidemete tõttu läänes elavate inimestega, süüdistatakse neid ka traditsiooniliste ühiskondlike struktuuride läänelikuks muutmises, millest Lähis-Ida inimesed sugugi rääkida ei taha.

Üheks fundamentalistide rahulolematuse väljendamise viisiks on läänevastaste meeleavalduste korraldamine, kus hävitatakse kristlusega seotud sümboleid ja kristlaste juhitud ärisid. Äärmuslikel juhtudel pannakse toime isegi mõrvu. Valitsuste passiivsus tähendab, et üha rohkem kristlikke perekondi otsustab emigreeruda.

Resolutsioonis tuuakse välja mitmed probleemid, millega Lähis-Idas elavad kristlased kokku puutuvad. Kuid need ei hõlma kõiki näiteid, mistõttu olen seisukohal, et Euroopa Parlament peaks koostama täiemahulise aruande kristlaste olukorra kohta Lähis-Idas või usulisest olukorrast tervikuna. Samuti peaksime mõtlema sellest, kuidas viia läbi tsivilisatsioonidevaheline dialoog, mis võimaldaks nii kristliku ühiskonna kui ka moslemi regioonide efektiivset kaasamist.

  Jerzy Buzek (PPE-DE). – (PL) Proua juhataja, õnnitlen hr Maurot. Mul pole selle resolutsiooni osas mingeid kahtlusi. Toetan seda ihu ja hingega. Ainsaks probleemiks on see, kas me oleme efektiivsed, kas me oleme efektiivsed tulevikus ning kas me suudame midagi muuta. Tegutsemiseks on kolm võimalust.

Esimene võimalus on diplomaatilise surve kasutamine. Seda meetodit rakendatakse praegu. Kuid mobiliseerida tuleb ka Euroopa valitsused. Iga diplomaat peaks seda meeles pidama. Seda tuleb rakendada kahepoolsetel ja mitmepoolsetel läbirääkimistel. Ainus viis hea tulemuse saamiseks on ulatusliku diplomaatilise surve kaudu.

Teiseks võimaluseks on majandussanktsioonide rakendamine. Tean oma riigi 20 või 30 aasta tagusest kogemusest, milline oli majandussanktsioonide tähendus kommunistlikule valitsusele Varssavis – hästi valitud sanktsioonid, millega ei kahjustatud kodanikke. Meil tuleb kasutada ka seda meetodit.

Viimaseks võimaluseks on enda tegevuse põhjalik analüüsimine, kuna Lähis-Ida riikidel ja mujal maailmas esineb paremaid ja halvemaid aegu. See sõltub ka meie tegevusest, mis pole sugugi alati väga kooskõlalised või mõistlikud. See tähendab sekkumist, kultuurisündmusi ning diplomaatide sõnavõtte. Me ei taha oma veendumusi varjata. Vastupidi – me tahame neid selgelt näidata. Kuid meil tuleb tegutseda mitte üksnes kindlakäeliselt, vaid ka arukalt.

  Danuta Hübner, komisjoni liige. − Proua juhataja, komisjon on teadlik usu ja veendumuste alusel toimuvast diskrimineerimisest ning mõistab selle teravalt hukka. Meie poliitika näeb ette igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemist ning me teostame seda kahepoolsetes suhetes ning mitmepoolsetel, nagu näiteks ÜRO egiidi all toimuvatel läbirääkimistel.

ÜRO Peaassambleel on EL võtnud seisukoha esitada tavapärane resolutsioon igasuguse usul ja veendumustel põhineva sallimatuse ja diskrimineerimise kaotamise kohta. Möödunud aastal kogus resolutsioon tekst üksmeelselt rekordilise 99 toetajat.

Koos liikmesriikidega pöörame väga suurt tähelepanu inimõigustele ja demokraatia olukorrale partnerriikides. Tõstatame neid küsimusi poliitilistel kohtumistel demaršide ja avalike avalduste kaudu, meenutades partneritele nende rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi, mis keelavad diskrimineerimise mistahes alustel.

EL teeb aktiivseid jõupingutusi selleks, et viia inimõiguste kaitse alus naabruspoliitika raamesse. Euroopa naabruspoliitika tegevuskavad hõlmavad paljusid sellealaseid küsimusi. Inimõiguste allkomitee üksikutel kohtumistel Jordaania, Iisraeli, Maroko, Liibanoni ja Tuneesia esindajatega on juba käsitletud edasijõudmist ENP tegevuskava inimõiguste ja põhivabadustega osaga seotud kohustuste täitmise edenemist. Inimõiguste allkomitee esimene kohtumine Egiptuse esindajatega on kavandatud käesoleva kuu lõpu poole.

Paralleelselt kahepoolsete valitsuskontaktidega ja poliitiliste reformide toetamisega aitame kaasa ka inimõiguste kaitsmise ja edendamisega tegelevate valitsusväliste organisatsioone tegevusele kogu maailmas. Oleme veendunud, et inimõiguste kaitsjatel on ühiskonnas asendamatu roll.

Meie jaoks on võrdselt tähtis säilitada ja jätkuvalt suurendada usuvabadust Euroopas. ELil on võimalus häid tavasid demonstreerida ja teistega jagada.

  Juhataja. – Hr Casaca avaldas soovi teha isiklik avaldus vastavalt kodukorra artiklile 145.

  Paulo Casaca (PSE). – (PT) Proua juhataja, vabandan, kui ei väljendanud ennast piisavalt selgesti. Olen täiesti solidaarne Lähis-Idas, eriti Iraagis tagakiusamise all kannatavate kristlike kogukondadega. Ma üksnes mainisin ning kavatsen kolleegile esitada kõik asjakohased materjalid, et selline tagakiusamine ei piirdu kahjuks ainult kristliku kogukonnaga ning et selles riigis kannatavad kohutava tagakiusamise all ka Yazidi kogukond, Mandia kogukond ning ka peamistest kogukondadest väljapoole jäävad šiiidid ja sunniidid ise; see on tõsiasi, mida keegi ei saa ignoreerida. Tahtsin vaid seda rõhutada ning öelda, et olen valmis esitama kogu vajaliku dokumentatsiooni.

  Juhataja. – Hr Casaca, olete ületanud isikliku avalduse tegemiseks antud ajalimiidi.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub arutelu lõpus.

(1) Vt protokoll.

9.2. Usbekistan (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu kuue Usbekistani käsitleva resolutsiooniettepaneku kohta.⁽¹⁾

  Katrin Saks (PSE). - (ET) Proua juhataja, daamid ja härrad, tahaksin meenutada siin parlamendis mõni päev tagasi Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy öeldut: kõik need, kes pole suutnud austada meie väärtusi, eelistades selle asemel kasulikke lepinguid sõlmida, on kokkuvõttes kaotanud kõigil rinnetel. Mis puudutab Usbekistani ja laiemalt kogu Kesk-Aasiat, siis esineb oht, et piirkonna energiavarude hindamisel kaaluvad üksikute riikide huvid üles meie ühised väärtused. Kahjuks ilmneb see ka suutmatuses leppida kokku fraktsioone EPP ja UEN toetava resolutsiooni ettepaneku osas nõukogu seisukoha kohta, millega tühistati kuueks kuuks Usbekistani ametnike viisakeeld, ilma et see oleks toonud kaasa tõelisi muudatusi inimõiguste olukorras.

Resolutsiooni ettepanekus viidatakse ka väga kriitilisele inimõiguste olukorrale Usbekistanis. Praeguseni on aga Usbekistanis oldud seisukohal, olen seda ise kuulnud, et inimõigused on selle riigi siseasi. Me ei saa sellise lähenemisega nõustuda ning nõuan tungivalt, et te toetaksite esimest, otsustavamat resolutsiooni ettepaneku versiooni.

  Elisabeth Jeggle (PPE-DE), autor. – (DE) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, demokraatliku institutsioonina ei saa me lubada inimõiguste jalge alla tallamist kusagil maailmas. Kuid meie jaoks on samavõrd vastuvõetamatu, kui selles parlamendis seatakse järelemõtlematult ohtu ELi ja Usbekistani vahelised diplomaatilised suhted ja parlamentide koostöö. Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni ning vasakpoolsete fraktsioonide esitatud resolutsiooniettepanekud meenutavad diplomaatilist romurallit.

Parlamendi viimases, 2006. a. oktoobris vastu võetud resolutsioonis võtsime endale kohustuse leida konstruktiivne ja dialoogile suunatud lahendus. Kuid täna ei otsi me dialoogi, vaid lööme ukse kinni. Minu fraktsioon ei saa selle eest vastutada, mistõttu palun teil PSE, ALDE ja vasakpoolsete fraktsioonide esitatud resolutsiooniettepanekud tagasi lükata.

Meie fraktsiooni ja fraktsiooni „Liit Rahvusriikide Euroopa eest“ koostöös esitatud resolutsiooniettepaneku kasuks räägib alljärgnev. Poliitiline olukord Usbekistanis pole kaugeltki rahuldav. Inimõiguste olukord on jätkuvalt mitmes suhtes ärevust tekitav. Kuid kõigest hoolimata on siiski tehtud mõningasi edusamme. Näiteks toimus käesoleva aasta 8. ja 9. mail Taškendis Euroopa Liidu ja Usbekistani vaheline inimõigustealase dialoogi esimene aruteluring. Euroopa Parlamendi mistahes resolutsioon peab heitma valgust kehtivale olukorrale ning see peab olema käesoleva resolutsiooni aluseks.

  Adam Bielan (UEN), autor. – (PL) Proua juhataja, tahaksin alustuseks tänada resolutsiooni kaasautoreid. Samal ajal, võttes arvesse 2004. aastal vastu võetud inimõiguste kaitset käsitlevad ühenduse suuniseid, tahaksin rõhutada Euroopa Liidu ja Usbekistani vaheliste suhete parandamise vajadust. Kuid tahaksin märkida, et need suhted peaksid põhinema demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste austamise põhimõtetel, kusjuures eriline rõhk peab asetsema viimatimainitul.

Peale selle toetan Usbekistanile kuueks kuuks kehtestatud sanktsioonide tühistamise osas algatust jälgida inimõigustealaseid arenguid selles riigis. Usbekistani justiitsministeeriumi otsus keelduda tunnustamast nende õiguste jälgimisega tegelevat asutust annab tunnistust sellest, et meil tuleb selles valdkonnas täiendavaid jõupingutusi teha.

Parlamendi aseesimehena, kes vastutab naabruspoliitika eest, sealhulgas ka Usbekistanis, pöördun ma rahvusvaheliste institutsioonide ning eriti Usbekistani võimude poole palvega võtta toetavaid meetmeid, mis viivad kodanikuühiskonna kujundamiseni.

  Hélène Flautre (Verts/ALE), autor. – (FR) Proua juhataja, resolutsiooni eesmärk on lihtne: rääkida tõtt. Seda Usbekistani inimesed ja inimõiguste aktivistid meil teha paluvadki.

Küsimuse pakilisus tuleneb viimaste kuude jooksul toimunud ajakirjanike ja dissidentide mõrvadest ning nõukogu 15. oktoobri järeldustest, mida president Karimov kujutas vääralt diplomaatilise võiduna. Oluliseks tõsiasjaks on aga see, et sanktsioone pikendati veel 12 kuu võrra, kuna Andidžonis toimunud massimõrva osas pole toimunud mingit juurdlust ning ekspertide kohtumised pole antud küsimuses mingeid tulemusi andnud.

Mis puudutab viisakeelu tühistamist kuueks kuuks, siis oleme nõus seisukohaga, et viisakeeldu tuleks automaatselt uuendada juhul, kui kehtestatud nõudeid – näiteks ÜRO eriraportööride külastusi – kuue kuu jooksul ei täideta.

Teisest küljest pole me rahul inimõiguste osas tehtud otsustega väidetavate edusammude üle. Näiteks pole ikka veel reaalselt jõustunud surmanuhtluse kaotamine ning ELi-Usbekistani inimõigustealane dialoog on seiskunud.

Lõpuks mõistame kõnealuses resolutsioonis hukka mitme sõltumatu ajakirjaniku ja dissidendi mõrvamise ning nõuame põhjaliku ja erapooletu juurdluse läbiviimist.

Olen mures PPE ja UENi kavatsuste pärast. Nad tahavad minna teistest liikmesriikidest veelgi kaugemale, tõlgendades nõukogu järeldusi mitte ainult viisakeelu tühistamisena, vaid viisade äravõtmisena. Nende ettepaneku 3 lõike kohaselt julgustab sanktsioonide ebaefektiivsus Usbekistani ametivõime, mis ei ole intellektuaalselt ega poliitiliselt mõistlik. Tekstis pole isegi mainitud 13 inimõiguste aktivisti, kelle kohest vabastamist president Pöttering kirjalikult nõudis.

Minu viimane märkus puudutab lõiget 9, kus mainitakse inimõiguste kaitse organisatsiooni Human Rights Watch keerulist olukorda. See on küll kena, kuid organisatsioon on selgelt väljendanud, et ei soovi enda mainimist tehniliselt ebakorrektses resolutsioonis, mis on ühtviisi kahjulik nii inimõiguste aktivistide kui ka Usbekistani rahva jaoks ning mida diktaator, president Karimov kasutaks kõigile teadaolevalt propagandavahendina.

Sellest tulenevalt palun fraktsioone PPE ja UEN esindavatel parlamendiliikmetel toetada tõsist hoiakut, mille me peame antud küsimuses ning Usbekistani rahva suhtes võtma ning toetama meie resolutsiooniettepanekut, kus ei öelda midagi muud peale inimõiguste tõelise olukorra Usbekistanis.

  Marios Matsakis (ALDE), autor. – Proua juhataja, 1989. aastast alates hr Karimovi valitsemise ajal kehtiva vägivallarežiimi püsimine Usbekistanis meenutab demokraatiat hävitavat vähktõbe. Hr Karimovi režiim on põhjustanud terrori- ja korruptsioonipoliitika rakendamist selles riigis, kusjuures kannatajaks on peamiselt Usbekistani rahvas. Neid inimesi ähvardab meelevaldne arreteerimine ja kinnipidamine, piinamine ja väärkohtlemine ning vaatamata nii rahvusvahelise üldsuse kui ka ELi arvukatele nõudmistele teostada demokraatlikku reformi jätkab hr Karimov midagi arvesse võtmata.

See meenutab mulle teist isikut, kes valitseb oma riiki sarnasel totalitaarsel viisil ning ei võta kuulda neid, kes nõuavad demokraatlike reformide elluviimist. Pean silmas Saudi Araabia kuningas Abdullah’t, kelle riigis pole naistel hääleõigust ega isegi auto juhtimise õigust ning kus tõsised inimõiguste rikkumised on igapäevased.

Selles suhtes on EL mõned valitsused kahjuks süüdi kaksikmoraalis: nad ründavad raevukalt hr Karimovit – ja teevad seda õigusega – kuid on väga leebed kuningas Abdullah’ suhtes. Kuningas Abdullah’le sai hiljuti osaks ekstravagantne vastuvõtt riigivisiidil Suurbritanniasse ja Itaaliasse.

Peamine erinevus Usbekistani ja Saudi Araabia vahel on raha – palju raha – ning seni, kuni kuningas Abdullah kulutab miljardeid Suurbritannias ja Itaalias, vaadatakse tema riigis toimuvatele ränkadele rikkumistele inimõiguste ja demokraatlike institutsioonide suhtes läbi sõrmede. Minu arvates on see põhjus, miks peaaegu kõik fraktsioonid lükkasid tseremoniaalselt tagasi minu ettepaneku arutada täna siin olukorda Saudi Araabias. Loodan, et järgmisel korral näidatakse üles pisut rohkem osavõtlikkust.

  Erik Meijer (GUE/NGL), autor. – (NL) Proua juhataja, Usbekistan vajab radikaalset muutust. Esialgsed edusammud selles suunas lämmatati juba eos 13. mail 2005 toore jõuga, mis nõudis sadade meeleavaldajate elu. Sellest alates on välismaailm silmatorkavalt pikka aega vaikinud. Meie varasemale aktuaalsele ja pakilisele arutelule 27. oktoobril 2005 ei järgnenud esialgu eriti midagi.

Kuid pärast Nõukogude Liidu lagunemist ei kehtestatud autoritaarset režiimi mitte ainult paremini tuntud riikides, nagu Ukrainas, Gruusias ja Valgevenes; nii juhtus ka Turkmeenias ja Usbekistanis. Seal ei võidutsenud demokraatia, vaid väike grupp inimesi, kelle kogemused pärinesid vanast riigiaparaadist ja julgeolekujõududest.

Kuna nende ainsaks eesmärgiks oli võimul püsimine, muutsid need isikud riigiettevõtted enda eraomandiks, võltsisid valimistulemusi, jätsid opositsioonile võimalikult vähe tegutsemisruumi, takistasid vabade organisatsioonide tegevust, piirasid ajakirjandust ning kasutasid vajaduse korral vägivalda omaenese rahva vastu. Kahjuks on selline olukord Usbekistanis senini püsima jäänud.

Hetkel mõjutavad Euroopa suhtumist Usbekistani väga tugevasti majanduslikud ja sõjalised huvid. Tundub, et Usbekistani diktatuuri on lastud säilida, kuna see osutus kasulikuks sõjalises sekkumises Afganistanis. Selline suhtumine hävitaks täielikult Euroopa inimõigusi ja demokraatiat puudutavate nõuete usaldusväärsuse. Euroopa ei tohi muuta usbekkide õigusi ja vabadusi muude kaalutluste kõrval teisejärguliseks.

  Karin Scheele, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Proua juhataja, Saksamaa eesistumisperioodil lõdvendati Saksa föderaalvalitsuse ilmsel mõjutusel sanktsioone Usbekistani vastu tingimusel, et Karimovi valitsus parandab inimõiguste olukorda riigis. Kuid Usbekistani vanglates kasutatakse ikka veel piinamist; inimõiguste olukord Usbekistanis pole sugugi paranenud. Kuuleme sellest rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, mis jälgivad tõsiseid rünnakuid kodanikuühiskonna vastu. See mõjutab mitte üksnes inimõiguste organisatsioone, vaid ka naiste organisatsioone, teabekeskusi ja paljusid teisi organisatsioone. Inimõiguste aktivistidele mõistetakse pikaajalisi karistusi ja paljud aktivistid, sealhulgas ajakirjanikud, on pidanud põgenema.

Me ei tohi sanktsioone nõrgendada; me ei tohi neid tühistada. Taas kord näeme, et isegi selles parlamendis lähenetakse inimõigustele erinevalt sõltuvalt sellest, kas see mõjutab toorme kättesaadavust või mitte. Peame selgelt märku andma, et me sellist käitumist ei aktsepteeri.

  Raül Romeva i Rueda, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (ES) Proua juhataja, tahaksin samuti kasutada käesoleva arutelu pakutud juhust koda hoiatada ning juhtida tähelepanu inimrühmale, keda Usbekistanis eriti taga kiusatakse, mitte ainult Usbekistanis vaid ka Turkmeenias. See puudutab LGBTd.

Geisid ja lesbisid langevad tavaliselt kahekordse tagakiusamise ohvriks, kuna nende hulgas on sageli aktiviste, kuid ka seetõttu, et nad on geid ja lesbid. Neid, kes avalikult teatavad oma kuuluvusest sellesse inimrühma või keda väidetakse sinna kuuluvat, ootab kahe kuni viie-aastane vanglakaristus.

Minu arvates võetakse selles kontekstis inimõigustest üldistelt rääkides tavaliselt arvesse kõiki inimõigusi, kuid me unustame sageli selle grupi, millel on erivajadused ning mis püüdis viimasel OSCE kohtumisel Madridis paljude valitsuste mõistetamatut vastupanu trotsides neid nõudmisi esitada.

Leian, et see on midagi, mida tuleb meeles pidada ning mille juurde tuleks igal juhul tagasi tulla siis, kui kõne all on Euroopa Liidu ja Kesk-Aasia suhted.

  Józef Pinior (PSE). - Proua juhataja, esiteks olen äärmiselt mures fraktsiooni PPE-DE suhtumise pärast inimõiguste olukorda Usbekistanis. Me ei tohiks lasta ennast petta Usbekistani valitsuse silmakirjalikest usaldusväärsuse saavutamise püüdlustest, mille eesmärk on jätta mulje demokraatlikust progressist ja paranevatest suhetest Euroopa Liiduga.

Ei, Usbekistan ei ole viimase kahe aasta jooksul edasi arenenud. Valitsus ei ole ikka veel andnud luba Andidžoni tapmiste sõltumatu juurdluse korraldamiseks. ÜRO raporti kohaselt on inimõigused jätkuvalt naeru all ja piinamine ikka kasutusel. Poliitilistel oponentidel pole ikka veel õigust end vabalt väljendada. Ajakirjandus on jätkuvalt valitsuse käsu all. Me mõistame selle hukka ning esitame valitsusele küsimuse kahe isiku, nimelt teatridirektori ja ajakirjaniku, mõrva kohta, kes mõlemad teadaolevalt Usbekistani valitsust kritiseerisid.

Me ei tohi toetada ennast 23. detsembril ise tagasi valinud president Karimovi maskeeringut ning peame olema väga tähelepanelikud ja ettevaatlikud Usbekistani poliitilise olukorra suhtes, isegi kui Euroopa Liidu mõned riiklikud huvid selle tõttu kannatavad. Euroopa Liidus ei tohiks inimõigused kunagi taanduda majandussuhete ees.

  Danuta Hübner, komisjoni liige. − Proua juhataja, hiljuti vastu võetud uus Kesk-Aasia strateegia kajastab Euroopa Liidu pühendumist paremale pikaajalisele koostööle nimetatud piirkonnaga. EL ja Kesk-Aasia riigid, sealhulgas Usbekistan, on nõustunud strateegia peamiste elementidega, milleks on inimõigused, õigusriik, hea valitsemistava ja demokratiseerimine.

Kavatseme suurendada toetust inimõiguste kaitsmisele ning sõltumatu kohtusüsteemi loomisele, andes nii jätkusuutliku panuse õigusriigi kehtestamisse ja rahvusvaheliste inimõiguste eeskirjade austamisse Kesk-Aasias.

ELi-Usbekistani suhted tuleb seada konteksti, kus dialoogi ja koostöö aluseks on positiivsete sammude julgustamine inimõiguste parandamiseks ja demokratiseerimiseks. Meie suhted Usbekistaniga on viimastel aastatel läbinud raske etapi, eriti pärast Andidžoni sündmusi 2005. aasta mais ning me oleme inimõiguste olukorra pärast jätkuvalt tõsiselt mures.

Oleme kindlal veendumusel, et meil on parem võimalus inimõiguste olukorra parandamiseks Usbekistanis pigem koostöö kui isoleerimise kaudu. Isolatsioon ei ole tulemusi andnud. Tervitame viimase aasta jooksul toimunud järk-järgulist taas-kaasamist, kuna ELi-Usbekistani koostöönõukogu nõustus pidama regulaarselt inimõigustealast dialoogi, mille esimene voor toimus käesoleva aasta mais. Samuti on toimunud kaks ekspertide kõneluste vooru Andidžoni sündmuste teemal. Samuti kavandame dialoogi Usbekistani kodanikuühiskonnaga meediavabaduse teemal, mis peaks toimuma Taškendis järgmise aasta alguses. Samuti tervitame habeas corpuse kehtestamist Usbekistanis ning surmanuhtluse kaotamist, mis peaks jõustuma 2008. aasta jaanuaris.

Üldasjade nõukogu viimasel kohtumisel leppisid ELi liikmesriigid kokku piiravate meetmete läbivaatamises, kuid leppisid samal ajal kokku ka viisakeelu tinglikus tühistamises. Nõukogu nõudis Usbekistanilt inimõigustega seotud rahvusvaheliste kohustuste täielikku täitmist ning eriti lubama asjakohaste rahvusvahelistele organitele juurdepääsu vangidele, tõhusat koostööd ÜRO eriraportööridega, kõigi valitsusväliste organisatsioonide piiramatut tegevust Usbekistanis ning inimõiguste kaitsjate vabastamist kinnipidamise alt ja nende ahistamise lõpetamist.

Nõukogu lubas viisapiirangute tühistamise kuue kuu järel üle vaadata, et hinnata Usbekistani edusamme nende tingimuste täitmisel. Usbekistani ametivõimud nõustusid jätkama järgmise aasta alguses inimõigustealast arutelu ELi-Usbekistani koostöökomitee raames.

Usbekistan on samuti näidanud oma avatust komisjoniga peetavate kõneluste suhtes, et suurendada ühenduse abi poliitiliste institutsioonide nagu näiteks parlamendi ning kohtusüsteemi reformi toetamiseks, mida kõike käsitletakse täiendavalt koostöökomitee raames. Tõsiasi, et ELi piiravad meetmed jäävad kehtima, näitab selgelt nii usbekkidele kui ka laiemale üldsusele meie muret olukorra pärast Usbekistanis.

Usbekistanil on inimõiguste valdkonnas veel pikk tee käia ning kooskõlas nõukogu järeldustega rõhutame me Usbekistanile jätkuvalt, et me loodame näha konkreetseid edusamme inimõiguste olukorra parandamisel.

Inimõigused on jätkuvalt tähtis ja keeruline teema meie suhetes Usbekistaniga, kuid komisjon on veendunud, et positiivsete arengute edendamiseks on parim viis kaasamine.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub arutelude lõpus.

(Lühendatud vastavalt kodukorra artiklile 142)

  Véronique Mathieu (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Kui Euroopa kõneleb, siis vabadus suureneb.

Euroopa Liit peab täielikult järgima seda poliitikat, mis sai alguse 2005. aastal pärast Andidžoni mõistmatuid ja täiesti karistamatuid repressioone, mille tulemusel hukkus OSCE inimõiguste kaitse organisatsiooni Human Rights Watch andmetel 500 kuni 1000 inimest. Paljud eesseisvad väljakutsed (energia, terrorism, vabadused) tähendavad, et Euroopa peab oma äärealadel mobiliseerima rohkem jõude kui kunagi varem. Kõige pakilisem missioon on edendada inimõigusi ning luua rahulikud suhted Usbekistaniga, mis sõltuvad põhivabaduste osas toimuvast arengust. EL ei saa eirata fantastilise õigusriigi reaalsust ning vihast mõrvamist Taškendis möödunud septembris, mille ohvriks oli direktor Mark Weil, kes oli tuntud oma vastuseisu poolest režiimile. Usbekistani parlament astus hiljuti mitmeid samme surmanuhtluse kaotamise ja tsiviilõiguse suunas. Kuigi need otsused on ikka veel väga ebapiisavad, pole Euroopa Liidu kindlameelsus olnud asjata ning pärsib vastuvõetamatu ja ohtliku reaalpoliitika põhimõtteid. Demokraatia ja poliitilise stabiilsuse saavutamiseks tuleb meil jõuda veelgi kaugemale, kuid lõpuks ometi on meil lootust. Nüüd on tohutu Usbekistani riigi ülesandeks seda lootust mitte hävitada, luues Euroopaga tõelise partnerluse.

(1) Vt protokoll.

9.3. Somaalia (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu kuue Somaaliat käsitleva resolutsiooniettepaneku kohta.⁽¹⁾

  John Bowis (PPE-DE), autor. – Proua juhataja, juba mitme põlvkonna vältel on Somaalia inimesed tulnud minu valimisringkonda Londonis. Nad on kauaaegsed Briti Kaubalaevastiku töötajad ning saadavad koju raha. Briti parlamendi liikmena olin Briti-Somaalia kõigi erakondade rühma kaaseesistuja. Mõnikord käsitlesime probleeme ja mõnikord isiklikke küsimusi jne. Neid oli palju. Somaallased olid suurepärased inimesed, kuid neil polnud just eriti suurepärased juhid.

Nüüd on asjad liikunud veelgi halvemuse poole. Nüüd on meil läbikukkunud riik. Oleme olukorras, kus Somaalia on üks kehvema tervishoiustatistikaga riik maailmas. Sealne rahvas seisab iga päev silmitsi vägivallaga ning pidevalt kasvava laste- ja emasuremuse määraga. Nad on jäänud Etioopia ja valitsusvägede ning miilitsa risttule alla. Seepärast ongi antud küsimus täna päevakorras. Me näeme, kui kohutav on täna Somaalias elada. Me näeme teravat vajadust saata sinna humanitaarabi, kuid ometi ei pääse me sinna. Me näeme vajadust rahuvalvejõudude järele ning tervitame Aafrika Liidu lubadusi saata täiendavalt vägesid, kuid me ei tervita seda, mis tegelikult toimub. See on lubatust väga kaugel.

Hetkel on meil seal vaid Uganda väeüksused. Etiooplased ei lahku enne, kui saavutatakse lubatud 8000 sõdurit. Meil tuleb leida viis, kuidas panna inimesed rääkima – rääkima üle piiride, vastu meie mõnele väljakujunenud eelarvamusele – kuna inimeste vaikimise korral ei saavutata stabiilsust ning kui pole stabiilsust, siis pole selle riigi jaoks tulevikku. Kui pole tulevikku, siis sureb veelgi rohkem inimesi. Meie selle eest küll ei vastuta, kuid me pole ka teinud midagi sellise olukorra ära hoidmiseks.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), autor. – (ES) Proua juhataja, ka mina tahan ilmselgelt rõhutada selle resolutsiooni tähtsust, eriti tänahommikuse arutelu kontekstis. Me räägime just sellest, kuidas tulla toime habraste riikide olukorraga. Somaalia pole mitte ainult habras, vaid läbikukkunud riik.

Kuid seejuures ei tohi me unustada, nagu hr Bowis ütles, et hetkel riigis eksisteerivat tohutut vägivalda õhutab eelkõige pidev peamiselt kergrelvade ja laskemoona sissevool teistest regiooni riikidest ning paljudel juhtudel otse lääneriikidest, sealhulgas Euroopa Liidust.

Seepärast ei tohi me unustada, et lisaks Somaalias toimuvate sündmuste otsestele tagajärgedele reageerimisele lasub ka meil vastutus sellise olukorra eest ning kui me räägime kaitsmise kohustusest ja vajadusest, mida me oleme harjunud sellisel arutelul tegema, siis tuleb meil arvestada ka enda vastutust ennetava tegevuse eest, näiteks relvaekspordi kontrollimise kaudu.

  Ana Maria Gomes (PSE), autor. – (PT) Eile õhutati Mogadishus ründama Aafrika Liidu jõude – selline on tragöödia ja kontrollimatuse ulatus, mis hävitab Somaaliat ning sütitab kogu Somaali poolsaart. EL peab kiiremas korras avaldama survet kõigile konflikti osapooltele, et nad alustaksid rahvusliku leppimise protsessi, mis võimaldaks lahendada kriisi aluseks olevaid poliitilisi küsimusi. „Üleminekuvalitsus“ jääb vaid ettekujutuse viljaks, kui see ei tee midagi tsiviilelanikkonna kaitseks ja humanitaarabi andmisele kaasa aitamiseks.

Viimase ÜRO raporti alusel on Somaalia relvadega üle ujutatud rohkem kui kunagi varem. On hädavajalik peatada ja võtta vastutusele riigid ja relvadiilerid, kes rikuvad 1992. aastal kehtestatud relvaembargot. Lõpuks tuleb kiiresti tugevdada Aafrika Liidu rahuvalvejõude ning Etioopia okupatsiooniväed peavad lahkuma. Tuleb tunnistada, et Bushi valitsuse õhutatud ja Euroopa Liidu vaikival nõusolekul toimunud Etioopia sekkumine ei toonud Somaalias kaasa rahu ega valitsust ega aidanud isegi kaasa terrorismivastasele võitlusele. See tõi kogu piirkonna inimestele ainult rohkem kannatusi, vaesust ja surma.

  Marcin Libicki (UEN), autor. – (PL) Proua juhataja, räägime siin täna Somaalias toimunud tragöödiast. Üldiselt kasutatakse sellisel puhul kolme sekkumise meetodit: diplomaatiline surve, majandusembargo ning vajadusel relvastatud sekkumine. Kuid on ka neljas võimalus, mis on jäänud mainimata, nimelt see, et ELi riigid peaksid alustuseks kõrvaldama võimaluse, et nende oma pseudo-äri korrumpeeriks mitmete postkoloniaalsete riikide bürokraate, kes seejärel alustavad kodusõda, lähtudes sageli pseudo-äri peamistest huvidest.

Lubage öelda veel midagi samal teemal, mida käsitlesid hr Romeva i Rueda ja pr Gomes: on selge, et nendes riikides, sealhulgas Somaalias kasutatud relvad on toodetud ja eksporditud nn. demokraatlikes riikides, majanduslikult arenenud riikides. Need riigid peaksid avaldama suuremat survet oma relvatootjatele ja pseudo-ärimeestele, et mitte alustada ega aidata kaasa meie planeedi halvima katastroofi tekkimisele.

  Marios Matsakis (ALDE), autor. – Proua juhataja, Somaalia on Euroopa Parlamendi ja ÜRO resolutsioonide teemaks olnud juba varem. Kahjuks pole sealne olukord paranenud ning pikaleveninud hävitav kodusõda on vaibumatult edasi kestnud. Selle tulemuseks olevad traagilised inimkannatused jätkuvad, tuues kaasa sadu tuhandeid vaesunud põgenikke, tuhandeid alatoidetud ja surevaid lapsi ning nakkushaiguste, nagu koolera ja hepatiidi puhanguid selles piirkonnas. See riik on meeleheitlikus olukorras, kus valitsevad anarhia ja džungliseadused.

Sarnaselt eelmistele esitame me ka käesolevas resolutsiooni ühisettepanekus rea kasulikke soovitusi, nagu näiteks kõigi – peamiselt Etioopia ja Eritrea – võõrvägede sekkumise lõpetamine Somaalias ning täielik relvaembargo kehtestamine Somaalia suhtes, mis kehtestati küll juba 15 aastat tagasi, kuid pole kahjuks senini tegelikult jõustunud.

Nõuame samuti pressivabaduse kaitsmist, mõistes teravalt hukka meedia süstemaatilise kiusamise Somaalia valitsuse poolt ning valitsuse suhtes kriitiliste ajakirjanike tapmise uurimata jätmine.

Esitame need nõudmised, olles teadlikud tõsiasjast, et nende kuulda võtmine on väga vähe tõenäoline. Kuid ometi peame säilitama lootust, et võib-olla jäävad kaine mõistus ja inimlik suhtumine lõpuks peale ning Somaalia rahvas näeb lõpuks ka rahulikumat ja edukamat aega.

  Erik Meijer (GUE/NGL), autor. – (NL) Proua juhataja, alates 1991. aastast pole Somaaliat riigina enam vähemalt territoriaalses mõttes, endise Itaalia kolooniana, tegelikkuses eksisteerinud. Teatud riik eksisteerib vaid Somaalia põhjaosas, endises Briti koloonias, kuid see riik pole rahvusvaheliselt tunnustatud.

Riigi kohale on asunud arvukad sõjapealikud, kes üksteisega vaheldumisi võitlevad ja koostööd teevad. Naaberriigi Etioopia sõjavägi on määranud ennast nende ühiseks kaitsjaks. Teisest küljest on Islami Kohtute Liit nende ühine vastane ning tahab Somaalia taas ühendada traditsiooniliste islami reeglite kohaselt ilma sõjapealikuteta.

Kõik katsed rajada üldiselt vastuvõetav ühtne valitsus ning aidata Somaalial taas riigina toimida, on ebaõnnestunud. Komisjoni rahaline toetus 2004. aastal loodud föderaalsele üleminekuvalitsusele tundus omal ajal õigustatud, kuid viis süüdistuseni, nagu oleks Euroopa Liit relvastatud konfliktis ühe või teise osapoole poolt ning teeb seega Etioopiaga koostööd nende jõudude vastu, kes eelistasid näha võimul ranget Islami režiimi.

Euroopa selline poliitika, ükskõik kui hästi seda ka ei mõeldud, ei ole edukas ilma Somaalia elanike toetuseta. Seetõttu on hea, et resolutsiooni ettepanek, mille suhtes me varsti hääletame, nõuab võõrvägede sekkumise lõpetamist ja rahvuslikku dialoogi ning leppimist.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, fraktsiooni PSE nimel. – (PL) Proua juhataja, alates Siad Barre režiimi kokkuvarisemisest 1991. aastal pole Somaalial olnud korralikult toimivat valitsust. Riigis valitseb kaos ja anarhia. Islami Kohtute Liidu mässajate ja ajutiste valitsusvägede vahelise konflikti tulemusel on kodutuks jäänud 850 000 inimest ning paljud on hukkunud.

Olukord Somaalias on dramaatiline. Kogu piirkonnas levib koolera, rohkem kui 1,5 miljonit inimest vajab kiiret arstiabi ning kümned tuhanded lapsed kannatavad alatoitumise all. Esineb tõsine oht, et praegune konflikt võib viia kogu regiooni destabiliseerimiseni. Veelgi murettekitavam on tõsiasi, et Aafrika Liidu lubatud 8000 sõdurist on tegelikult kohale saadetud üksnes 1600 sõdurit.

Sellepärast peaksid Aafrika Liit, Ameerika Ühendriigid, Euroopa Liit ja ÜRO suurendama humanitaar- ja logistilist tuge Somaalia rahvale ning tugevdama diplomaatilisi jõupingutusi rahuprotsessi kiirendamiseks ja stabiilse valitsuse moodustamiseks 2009. aasta vabadel valimistel.

  Leopold Józef Rutowicz, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, Somaalia asub Somaali poolsaarel ning on etniliselt ja religioosselt homogeenne riik. Somaallased moodustavad 97% elanikkonnast, kusjuures peaaegu 100% on islamiusulised.

Oma loodusvarade tõttu olid riigil vajalikud tingimused majandusarengu saavutamiseks ja korraliku elu tagamiseks 1960. aastal loodud Somaalia Vabariigi kodanikele. Kahjuks on riigipööre, kodusõda, muutused poliitilises orientatsioonis, hõimutülid ja Islami Kohtute Liidu ja sellega seotud Talibani kaasamine loonud võimuvõitluse abil maapealse põrgu Somaalia rahva jaoks.

Kuidas saame neid inimesi aidata? Somaalia küsimuse lahendamiseks on vaja ÜRO ja Aafrika Liidu abi. Aafrika huvides peaks Aafrika Liit kiirendama oma poliitilist ja sõjalist tegevust inimeste kaitsmiseks ja tingimuste loomiseks, mis on vajalikud ÜRO ja Euroopa Liidu humanitaarabi andmiseks. Arutelu massilise inimõiguste rikkumise üle ei muuda Somaalia olukorras midagi. Tarvis on Euroopa Liidu toetatud tegevust.

  Danuta Hübner, komisjoni liige. − Proua juhataja, olen täiesti nõus hr Bowise väitega, et seni kuni inimesed räägivad, on alati lootust. Meie arvates on õige aeg Somaalia äratamiseks, kuna hetkeolukord kujutab märkimisväärset ohtu rahule ja julgeolekule, mitte ainult selles piirkonnas, vaid laiemalt. Samuti põhjustab see tohutuid kannatusi Somaalia rahvale.

Nagu teate on Liit võtnud juhtrolli Somaalia rahuprotsessi edendamisel ja föderaalsete üleminekuinstitutsioonide moodustamisel. Oleme alati püüelnud poliitilise lahenduse poole, mis hõlmaks kõiki Somaalia osapooli ning volinik Louis Michel viis läbi meeleheitliku rahumissiooni, et päästa rahuprotsess enne Etioopia sekkumist 2006. aasta detsembris ning on aidanud kaasa EL toetuse sidumisele Aafrika Liidu rahumissiooniga Somaalias ning rahvusliku lepitamise kongressi algatamisele.

Meie ees rullub lahti humanitaarkatastroof ning kahaneb Somaalia humanitaarruum, sealhulgas sõltumatu meedia ja ajakirjanike mahasurumine, kes hukkuvad mõrvamise läbi. Humanitaarprobleemid Lõuna- ja Kesk-Somaalias on võtnud ärevakstegevad mõõtmed. Humanitaarabi vajab ligikaudu 1,5 miljon inimest, sealhulgas rohkem kui 730 000 ümberasustatud isikut, kellest kolmandik on eriti suures ohus. Juba üksnes viimase kahe nädala jooksul on vägivalla eest põgenenud hinnanguliselt 173 000 Mogadishu elanikku.

Tahan teile samuti teatada, et vastuseks praegusele humanitaarkriisile teeb komisjoni humanitaarabi peadirektoraat, ECHO, oma partneritega koostööd 1.5 miljoni inimese toetamiseks, pakkudes kohalikele elanikele, ümberasustatutele ja vägedele juurdepääsu veele, hügieenivahenditele, toidule, ravimitele ja karja-ja elatistoetust. Käesoleval aastal on see eraldanud Somaaliale suurima eelarvega abi, mis ulatub 20 miljoni euroni.

Meile valmistab samuti suurt muret tekkiv julgeolekusituatsioon Mogadishus ja teistes Lõuna- ja Kesk-Somaalia regioonides. Mässutegevus näib laienevat ja kõik osapooled on viimastel nädalatel oma sõjajõude märkimisväärselt suurendanud. EL keskendub mitmekülgsele lähenemisele, mis hõlmab ulatusliku julgeolekustrateegia toetamist, sealhulgas relvarahu protsessi, ning Aafrika Liidu Somaalia missiooni täielikku rakendamist, mis aitaks kaasa Etioopia vägede väljaviimisele ning julgustaks esindusliku ja tõhusa peaministri ja valitsuse ametisse nimetamist, toetades samal ajal opositsiooni, hõlbustades nende kaasamist ülejäänud üleminekuperioodi vältel, mis kestab kuni 2009. aasta valimisteni. EL nõuab samuti kõigilt osapooltelt peamiste inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse austamist.

Lõpuks tuleb meil arvesse võtta kriisi regionaalseid mõõtmeid ning kaasata Etioopia ja Eritrea, mis peavad Somaalias varisõda, mis võib käivitada nende oma piirikonflikti. Komisjon on määranud EK erisaadiku Somaalias ning suunab edasi ettepanekuid ELi tegevuseks üldasjade ja välissuhete nõukogus. Jätkub tihe koostöö Euroopa Parlamendiga vägivalla lõpetamiseks ja kriisile poliitilise lahenduse leidmiseks.

  Juhataja. – Hr Matsakis soovib võtta sõna menetlusküsimuses.

  Marios Matsakis (ALDE). - Proua juhataja, enne hääletamisega jätkamist märgin veelkord, et kojas puudub nõukogu esindaja. See on muutumas alaliseks olukorraks ning selles suhtes tuleks ehk midagi ette võtta.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub arutelu lõpus.

Kirjalikud deklaratsioonid (kodukorra artikkel 142)

  Glyn Ford (PSE). - Olukord Somaalias iseloomustab lagunenud riiki ja kokkuvarisenud majandust. Riigil pole olnud toimivat valitsust alates Said Barre režiimi kukutamisest 1991. aastal, mis viis anarhia, klannidevahelise võitluse ja banditismini.

Hiljutine võitlus Islami Kohtute Liidu ning Etioopia ja üleminekuvalitsuse liitvägede vahel on pagendanud vähemalt 100 000 inimest, keda ähvardab nälg. Kuid halvenev julgeolek Mogadishus takistab rahvusvahelistel valitsusvälistel organisatsioonidel selle esilekerkiva humanitaarkatastroofiga toime tulemist.

Tervitan Aafrika Liidu jõupingutusi moodustada rahuvalvejõud, et aidata kaasa rahvusliku leppimise protsessile, kuid lubatud 8000 sõdurist on tegelikult kohale saadetud üksnes 20%. Aafrika Liit peab oma lubadusi austama. Kuid Euroopa Liit peab samal ajal suurendama jõupingutusi poliitilise, rahalise ja logistilise toetuse tagamiseks.

Rahvusvaheline üldsus, sealhulgas EL, peab kiirendama humanitaarabi andmist pagendatud inimestele. Kuid selleks, et lõplikult taastada Somaalia kui toimiv riik, peab rahvusvaheline Somaalia siderühm, kuhu kuuluvad Aafrika Liit, ÜRO, Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid, tegema koostööd osalistega Somaalias, et toetada föderaalse üleminekuharta rakendamist ja institutsioone.

(1) Vt. protokoll.

10. Hääletused

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on hääletus.

(Hääletuste üksikasjalikud tulemused: vt protokoll)

10.1. Kristlikud kogukonnad Lähis-Idas (hääletus)

– (EL) Ühine resolutsiooniettepanek Β6-0449/2007

10.2. Usbekistan (hääletus)

– (EL) Ühine resolutsiooniettepanek Β6-0451/2007

Pärast esimese resolutsiooniettepaneku hääletust:

  Evgeni Kirilov (PSE). - Proua juhataja, ma ei saanud õigeaegselt hääletada. Palun ära märkida, et hääletan ettepaneku poolt.

10.3. Somaalia (hääletus)

– (EL) Ühine resolutsiooniettepanek Β6-0454/2007

11. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)

12. Esitatud dokumendid (vt protokoll)

13. Teatud dokumente puudutavad otsused (vt protokoll)

14. Registrisse kantud kirjalikud deklaratsioonid (kodukorra artikkel 116) (vt protokoll)

15. Istungil vastuvõetud tekstide edastamine (vt protokoll)

16. Järgmiste istungite ajakava (vt protokoll)

17. Istungjärgu vaheaeg

  Juhataja. – Kuulutan Euroopa Parlamendi istungjärgu katkestatuks.

(Istung lõppes kell 16.20)

Hiljutised valimistulemused Türgis andsid uuele Türgi valitsusele tugeva mandaadi poliitilisteks ja majanduslikeks reformideks. Kuidas toetab nõukogu Türgi valitsust eesseisvates poliitilistes ja majanduslikes väljakutsetes eesmärgiga tagada, et Türgi kiirendaks reforme?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt novembris Euroopa Parlamendi osaistungjärgul Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Türgi parlamendivalimistel osalemise määr oli kõrge. Uus parlamendikoosseis esindab Türgi elanikkonda rohkem kui eelmine koosseis ning peaminister Erdogani valitsusel on absoluutne häälteenamus. Nagu auväärne parlamendiliige märgib, on valitsus nüüd oma legitiimsuse uuendanud ning tal on selge mandaat, mis lubab tal reformiprotsessiga kindlalt jätkata.

Euroopa Liit on kasutanud iga võimalust ja teeb seda ka edaspidi, eelkõige erinevate poliitiliste dialoogide raames, et juhtida Türgi tähelepanu ELi ootustele, mille kohaselt annaks uus valitsus uue tõuke reformidele, mis on viimase aasta ja valimiste lähenedes aeglustunud. Seoses sellega juhiksime tähelepanu parlamendi enamuse kavatsusele koostada uue põhiseaduse eelnõu – protsess, mida me kavatseme väga tähelepanelikult jälgida.

Edusammud reformiprotsessis nii uute õigusaktide vastuvõtmise kui ka nende rakendamise mõttes on äärmiselt olulised ühinemisläbirääkimiste edenemiseks ning liit on jätkuvalt valmis aitama Türgit sel teekonnal. Teha on veel palju, eriti seoses poliitiliste kriteeriumidega. Oleme tõstnud esile vajaduse märkimisväärsete edusammude järele sellistes valdkondades nagu sõnavabadus, usuvabadus ning tsiviil- ja sõjaliste aspektide vaheline suhe. Loomulikult jälgime olukorda riigi kaguosas suure murega; mõistame rangelt hukka kõik terrorismiaktid ning rõhutame vajadust austada jätkuvalt seaduse ülimuslikkust ja säilitada piirkondlik stabiilsus.

Lisaks julgustame jätkuvalt Türgit jätkama suhete normaliseerimist Küprose Vabariigiga ning kutsume üles täielikult rakendama Ankara lepingu lisaprotokolli, nagu on mainitud ELi 21. septembri 2005. aasta avalduses, kooskõlas nõukogu 11. detsembri 2006. aasta järeldustega. Samuti nõuame tungivalt, et Türgi kiirendaks oma jõupingutusi eesmärgiga tagada, et täielikult ja üheselt mõistetavalt täidetaks oma kohustust hoida heanaaberlikke suhteid ja kohustust lahendada kõik veel lahendamata piirivaidlused kooskõlas vaidluste rahumeelse lahendamise põhimõttega vastavalt ÜRO hartale, sealhulgas vajadusel vastavalt Rahvusvahelise Kohtu jurisdiktsioonile.

Majanduslikust vaatenurgast loodame, et Türgi jätkab jätkusuutlikku majanduskasvu, rakendades samal ajal struktuurireformide programmi.

Kokkuvõttes sooviksin märkida, et liit on koostanud ühinemiseelse strateegia, luues sellega Türgile raamistiku ühinemiseks valmistumisel. Assotsiatsioonileping on tähtis vahend mõlema poole vahelises koostöös. Peagi läbivaadatava ühinemispartnerlusega sätestatakse prioriteedid järgneva töö osas ning nimetatud partnerlus on aluseks ELi abi pakkumisel taotlejariigi konkreetsetest vajadustest lähtuvalt. Rahalise abi osas suurenevad Türgile uue ühinemiseelse abi rahastamisvahendi alusel ette nähtud keskmised aastased eraldised 497 miljonilt eurolt 2007. aastal 653 miljoni euroni 2010. aastal.

Lisaks on ühinemisläbirääkimised ise kõige väärtuslikum ja võimsam vahend reformi läbiviimiseks.

Postiteenuste täieliku liberaliseerimise osas jõuti kokkuleppele 1. oktoobril toimunud nõukogu istungil. Otsustati, et Euroopa Liidu postiteenuste turg peab olema avatud hiljemalt 31. detsembriks 2010. Kas nõukogu võiks teha avalduse selles küsimuses?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt novembris Euroopa Parlamendi osaistungjärgul Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Nagu auväärne parlamendiliige väga õigesti märkis, jõudis nõukogu oma 1. oktoobri 2007. aasta istungil poliitilisele kokkuleppele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku osas, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu täieliku väljakujundamise eesmärgil ning mis loodetakse heaks kiita kaasotsustamismenetluse raames ja seega parlamendi täielikul osalusel.

Kokkuleppe üheks peamiseks tunnusjooneks on muutmisdirektiivi rakendamise lõplik tähtaeg 31. detsember 2010. Seoses sellega võivad teatud liikmesriigid (loetletud uues artiklis 3) seda tähtaega pikendada maksimaalselt 31. detsembrini 2012, tingimusel et nad teavitavad sellest eelnevalt komisjoni. Täiendavad punktid sisaldavad selgitusi ja tähtsaid kohandusi seoses asjakohaste mõistetega ning samuti universaalteenuse tagamisega, sealhulgas kõnealuse teenuse rahastamisega ja lubade andmise süsteemiga.

Lisaks võetakse kokkuleppes arvesse muudatusi komisjoni ettepanekusse, lisades märkimisväärsel arvul Euroopa Parlamendi arvamuses esimesel lugemisel kavandatud muudatusi.

Õiguskeeleeksperdid viimistlevad kõnealuse lepingu teksti, nii et nõukogu saab ühise seisukoha vastu võtta saabuval istungil.

Nõukogu tervitab soojalt selles olulises küsimuses Euroopa Parlamendiga siiani toimunud suurepärast koostööd ja jagatud ühiseid seisukohti.

Kas nõukogu võiks uurida võimalust luua fond ELi kodanikele, et katta surma korral repatrieerimiskulud, kui on näha, et perekond ei suuda seda rahalise olukorra tõttu teha?

Iirimaal on teistest liikmesriikidest pärit kodanike arvu hiljutine kasv esile tõstnud rahalised probleemid, millega perekonnad võivad silmitsi seista sugulase surnukeha teise liikmesriiki viimisel pärast surma. Paljudel juhtudel korjavad kohalikud kogukonnad raha kulude katmiseks. Mis saab, kui see ei ole nii? Kas selliste juhtumite käsitlemiseks võiks luua repatrieerimisfondi?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt novembris Euroopa Parlamendi osaistungjärgul Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Auväärse parlamendiliikme tõstatatud küsimus on huvitav ning peegeldab hetkel 1973. aasta Strasbourgi konventsiooniga reguleeritava laiema teema, mis käsitleb surnukehade repatrieerimist riikide vahel, ühte aspekti; kõnealuse konventsiooni on allkirjastanud vaid mõned liikmesriigid ning selles sätestatakse ranged eeskirjad surnukehade ületoomise suhtes. Kõnealust teemat käsitleti komisjoni rohelises raamatus Euroopa Liidu kodanike konsulaarkaitse kohta, kuid seda ainult surnukehade ületoomise osas Euroopa Liitu mittekuuluvatest riikidest.

Surnukehade repatrieerimise küsimus kuulub liikmesriikide vastutusalasse ning nende seisukohad kõnealuses küsimuses on erinevad. Enamuses, kui mitte kõigis neis puudub kohustus või õiguslik võimalus oma kodanike surnukehade repatrieerimiseks. Eesistujariik peab seepärast üsna ebatõenäoliseks, et lähiajal või keskpikas perspektiivis võetaks neis küsimustes vastu otsus, nimelt sellise fondi loomise osas, millest kaetaks kulusid, mida enamik liikmesriike käsitleb eraisikute vastutusena.

Kuna nõukogu on kindlasti teadlik, et südame-veresoonkonna haigus põhjustab aastas 1,9 miljoni ELi kodaniku surma, ning võttes arvesse, et südame-veresoonkonna haigusest põhjustatud suremuse vähendamise peamiseks võimaluseks on samaaegselt poliitilisel, sotsiaalsel ja majanduslikul suunal rakendatav kava, siis kas nõukogu võiks tuua välja, milliseid meetmeid ta võtab, et tagada südame-veresoonkonna haiguse ennetamine?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt novembris Euroopa Parlamendi osaistungjärgul Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Nõukogu pöörab südame-veresoonkonna haiguse ennetamisele rõhku, käsitledes konkreetseid tervishoiuküsimusi, mis mõjutavad südame-veresoonkonna haiguse esinemist.

– Toitumine ja füüsiline tegevus: nõukogu kiitis 2005. aastal heaks järeldused tervete eluviiside propageerimise ja II tüüpi diabeedi ennetamise kohta ning oma 31. mai 2007. aasta istungil ka järeldused tervise edendamise kohta toitumise ja kehalise aktiivsuse abil. Praegu koostatakse uusi järeldusi toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud tervishoiuküsimustega tegelemise Euroopa strateegia kohta. Strateegia rakendamiseks moodustatud kõrgetasemeline rühm arutab esmatähtsa küsimusena soola hulga vähendamist toiduainetes, kuna sool on peamine südame-veresoonkonna haigust põhjustav tegur.

– Suitsetamine: nõukogu 31. mai 2007. aasta istungil toimus arvamuste vahetus suitsuvaba Euroopa poliitika strateegiliste võimaluste kohta. Aktiivse ja passiivse suitsetamise vähendamine võib kaasa tuua märkimisväärsed edusammud südame-veresoonkonna tervisliku seisundi osas.

– Alkohol: nõukogu kiitis 2006. aasta novembris heaks järeldused alkoholist põhjustatud kahju vähendamise ELi strateegia kohta. Ülemäärane alkoholitarbimine ja selle põhjustatud kahjulikud mõjud on üheks peamiseks prioriteediks Saksamaa, Portugali ja Sloveenia eesistumisprogrammis.

Samuti tasub mainida Euroopa südametervise hartat, mille koostasid Euroopa südamehaiguste uurimise võrgustik ja Euroopa kardioloogiaühing Euroopa Komisjoni ja Maailma Terviseorganisatsiooni abiga ning mille eesmärk on vähendada südame-veresoonkonna haiguse mõju ELis ja Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa piirkonnas ning samuti vähendada erinevusi riikide vahel selles valdkonnas.

Kõnealused meetmed aitavad vähendada peamisi südame-veresoonkonna haigust põhjustavaid riskitegureid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi 2007. aasta juuli resolutsioonis, ning rõhutavad, kui tähtis on ennetamine tervisliku eluviisi kaudu.

Pidades silmas kodanikuühiskonna ja AKV riikide muret majanduspartnerluslepingute sõlmimiseks ette nähtud detsembri tähtaja üle, siis millised on nõukogu kavatsused seoses läbirääkimistega Aafrika kolleegidega järgmise, 17.–23. novembril Kigalis toimuva AKV riikide parlamentaarse ühisassamblee kohtumise jooksul?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt novembris Euroopa Parlamendi osaistungjärgul Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Nõukogu poolt 2002. aasta juunis heakskiidetud suuniste kohaselt vastutab majanduspartnerluslepingute ELi nimel sõlmimise eest komisjon. Tavaliselt toimuvad läbirääkimised piirkondlikul tasandil. Kõikide AKV riikide tasandil vastutab poliitiliste suuniste heakskiitmise ja Cotonou partnerluslepingu sätete (artikli 15 lõike 2 punkt b), sealhulgas majanduspartnerluslepingutega seotud sätete rakendamiseks vajalike otsuste vastuvõtmise eest AKV–EÜ ministrite nõukogu. Seoses sellega kiitis AKV–EÜ ministrite nõukogu 25. mai 2007. aasta kohtumisel heaks majanduspartnerluslepingute alaste läbirääkimiste läbivaatamise vastavalt Cotonou partnerluslepingu artikli 37 lõikele 4.

AKV–ELi parlamentaarne ühisassamblee ei ole majanduspartnerluslepingute alaste läbirääkimiste ametlikuks foorumiks, vaid sel on hoopis laiem ja väga tähtis roll Cotonou süsteemis. Cotonou partnerluslepingu artikli 17 lõike 2 kohaselt on selle roll konsultatiivse organina peamiselt edendada demokraatlikke protsesse dialoogi ja konsultatsiooni kaudu ning arutada arengu ja AKV–ELi partnerlusega seotud küsimusi.

Euroopa Liidu Nõukogu soovib väga pakkuda majanduspartnerluslepingutega seotud protsessis ELi nimel poliitilisi suuniseid. Seepärast kiitis nõukogu 2006. aasta aprillis ja 2007. aasta mais heaks järeldused, rõhutades oma pühendumust majanduspartnerluslepingutele kui arenguvahenditele, mis aitavad kaotada vaesuse AKV riikides.

Euroopa Liit on maailma suurim kaupade eksportija ja importija, peamine teenuste eksportija ning suuruselt teine otseinvesteeringute allikas ja saaja: seepärast on EL üks peamisi maailma majandusest kasusaajaid ning tal on suur vastutus globaalsete väljakutsetega võitlemisel. Üks neist, euro kallinemine maailma teiste peamiste valuutade suhtes, on maailma majanduse tasakaalustamatuse ning ELi madala majanduskasvu tulemus sisenõudluse puudumise tõttu liidus.

Kas nõukogu usub, et EL ei vastuta mingil määral euro kallinemise eest ning et kõik tuleneb teiste kaubandusblokkide, Hiina või USA tegevusest?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud novembris Euroopa Parlamendi osaistungjärgul Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Nagu auväärne parlamendiliige väga õigesti märkis, on Euroopa Liit globaalne majandusliider mitmes aspektis, seda nii kaupade ja teenuste kaubanduse mõttes kui ka sise- ja välisinvesteeringute valdkonnas. Ma ei saa siiski nõustuda auväärse parlamendiliikme hinnanguga liidu majanduskasvule ja sisenõudlusele: kui kättesaadavad Euroopa Komisjoni prognoosid osutuvad õigeks, tõuseb SKT oodatust rohkem nii 2007. kui ka 2008. aastal ning sisenõudlus suureneb käesoleval aastal veelgi (ning on suurem kui Ameerika Ühendriikides).

Kui ausalt öelda, siis Euroopa Liit suhtub oma kohustustesse seoses maailma majanduses tasakaalustamatuse lahendamisega väga tõsiselt ning loodab, et sama teevad ka tema partnerid maailmas. EL on seitse aastat püüdnud läbi suruda Lissaboni tegevuskavas kehtestatud majandusreforme sooviga lahendada mitmeid küsimusi, mis on seotud nii majandusnõudluse kui ka konkurentsivõime üldise programmiga maailma majanduses. Liikmesriikide poolt Lissaboni tegevuskava raames läbi viidud edukad reformid annavad nüüd tulemusi ning ELi majandus on praegu tugevam, et toime tulla ülemaailmse majandusliku ebakindluse perioodiga. Me ei puhka siiski loorberitel: peame jätkama oma struktuurireformi alaseid jõupingutusi kooskõlas Lissaboni tegevuskava prioriteetidega ning seda me ka teeme.

Konkreetse euro vahetuskursi küsimuse osas võin auväärset parlamendiliiget teavitada, et nõukogu ei ole arutanud vahetuskursi suundumusi seoses euroga või eurot oma rahaühikuna mittekasutavate liikmesriikide valuutadega.

Sellest olenemata võin teile kinnitada, et 8. oktoobril toimunud kohtumisel kiitis eurorühm heaks avalduse vahetuskursi küsimuste kohta ja otsustas selle avaldada ning rõhutas veel kord, et „euroala täidab oma rolli tasakaalustamatuse korrapärasel vähendamisel, rakendades struktuurireforme ja panustades majanduskasvu taastasakaalustamisse“.

Majanduslikku olukorda ja vahetuskursimuutusi arutati ka 19. oktoobril Washingtonis toimunud G7 rahandusministrite kohtumisel. G7 rahandusministrite avaldus sisaldas järgmist lõiku: „Kinnitame, et vahetuskurss peaks olema kooskõlas majanduse põhinäitajatega. Vahetuskursside ülemäärane volatiilsus ja ebakorrapärased muutused ei soodusta majanduskasvu. Jätkame valuutaturgude põhjalikku jälgimist ja teeme vajaduse korral koostööd. Tervitame Hiina otsust suurendada oma valuuta paindlikkust, kuid pidades silmas Hiina jooksevkonto ülejääki ja siseriiklikku inflatsiooni, rõhutame vajadust võimaldada kiiremat nimivahetuskursi tugevnemist.“

10. oktoobril 2007. aastal teatas Türgi peaminister Erdogan oma kavatsusest esitada lähitulevikus Türgi Rahvusassambleele avaldus sooviga saada heakskiit sõjaliseks sekkumiseks Põhja-Iraagis.

Pidades silmas Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Javier Solana avaldust, milles ta esitas oma seisukohad kõnealuse olukorra kohta ning ütles, et „Iraagi julgeolekuolukorra muutmine veelgi keerulisemaks on midagi, mida ei tohiks tervitada, ning seepärast oleme selle sõnumi edastanud ka meie Türgi sõpradele,“ siis milliseid koheseid meetmeid nõukogu võtab, et ennetada mis tahes sõjalisi sekkumisi Türgi relvajõudude poolt Põhja-Iraagis? Milline oleks kõnealuste meetmete mõju Türgi ühinemisele Euroopa Liiduga?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt novembris Euroopa Parlamendi osaistungjärgul Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Me jälgime olukorda väga hoolikalt ning oleme Türgi ametiasutustega tihedates sidemetes. Eesistujariik mõistis tugevalt hukka Kagu-Türgis toimunud terrorismiaktid ning väljendas seega meie solidaarsust Türgi rahvaga. Rahvusvaheline kogukond ja eelkõige kõik peamised piirkonna sidusrühmad peavad toetama Türgi jõupingutusi oma elanikkonna kaitsmisel ja terrorismiga võitlemisel, austades samal ajal inimõigusi, põhivabadusi ja õigusriigi põhimõtet ning säilitades rahvusvahelist ja piirkondlikku rahu ja stabiilsust ning hoidudes võtmast mis tahes ebaproportsionaalseid sõjalisi meetmeid. Samuti on väärt mainimist, et eesistujariik osales Iraagi naaberriikide ministrite konverentsil, mis toimus 2.–3. novembril Istanbulis ning kus osalejad avaldasid oma tunnustust Iraagi valitsuses tehtud jõupingutustele terrorismiga võitlemisel, sealhulgas jõupingutustele eesmärgiga ennetada seda, et Iraaki kasutatakse baasina tema naaberriikidele suunatud terrorismirünnakuteks, ning tuletasid meelde Iraagi ja tema naaberriikide vahel seoses terrorismivastase võitlusega allkirjastatud kahepoolseid kokkuleppeid. Türgi ja Iraagi valitsuste vahelise dialoogi ja koostöö tugevdamine on selle probleemi lahendamisel kõige tähtsam.

ELiga ühinemisalaseid läbirääkimisi pidava taotlejariigina ja kooskõlas läbirääkimisraamistikuga peab Türgi kohustuma säilitama heanaaberlikud suhted ja austama rahvusvahelist õiguskorda.

Seoses sellega võin ma auväärsele parlamendiliikmele kinnitada, et me jätkame olukorra tähelepanelikku jälgimist ning toetame Türgi ja Iraagi vahelisel koostööl põhinevat lahendust.

Kas Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik ütleks, kas ta on taganud, et ELi õigusaktide liikmesriikidepoolse ebapiisava rakendamise küsimus oleks lisatud mõne praeguse eesistumise jooksul toimuva ministrite nõukogu istungi päevakorda?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt novembris Euroopa Parlamendi osaistungjärgul Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Eesistujariik Portugal ei kavatse praegu kõnealust küsimust nõukogus arutada.

Märgitakse, et komisjon jälgib oma „lepingute valvuri“ rolli raames ühenduse õiguse rakendamist liikmesriikides. Komisjon esitab iga kahe aasta järel aruande pealkirjaga „Siseturu tulemustabel“, mis käsitleb õigusaktide rakendamist liidu erinevates riikides. 5. juulil 2007. aastal avaldati 16. rakendamisalane tulemustabel.

Eesistujariigil ei ole teavet kuupäeva kohta, millal komisjon kavatseb avaldada järgmise tulemustabeli.

Pidades silmas asjaolu, et enamikes Euroopa kesklinnades on liikluse põhjustatud atmosfääri saastamine olnud pikka aega tähtsaks küsimuseks, siis kas nõukogu võiks osutada, milliseid edusamme on tehtud eesmärgiga vastu võtta sõiduautodega seotud makse käsitleva direktiivi ettepanek (KOM(2005)0261), millega soovitakse kehtestada süsinikdioksiidi heitkogustel põhinev sõidukite maksustamise süsteem?

Pidades silmas Euroopa Parlamendi 5. septembri 2006. aasta resolutsiooni, siis miks on eespool nimetatud direktiivi vastuvõtmine edasi lükkunud enam kui aasta? Kas eesistujariik kavatseb kiirendada menetlusi selle vastuvõtmiseks?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt novembris Euroopa Parlamendi osaistungjärgul Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Eesistujariik Portugal on seisukohal, et fiskaalpoliitika peab aitama rohkem kaasa keskkonna jätkusuutlikkuse parandamisele. Seepärast algatab eesistujariik arutelu kõikide algatuste kohta, mis võiksid edendada jõupingutusi, mis on tehtud, et võidelda kliimamuutusega ja saavutada ELi eesmärgid kasvuhoonegaaside heitkoguste üldiseks vähendamiseks, mõistes, et fiskaalmeetmetel võib olla positiivne mõju saastamisele ja tarbijakäitumisele.

Seda tausta meeles pidades on eesistujariik Portugal intensiivistanud arutelu sõiduautodega seotud makse käsitleva direktiivi ettepaneku (KOM(2005)0261) üle maksuküsimuste töörühmas ning on esitanud kompromissteksti, millega antakse liikmesriikidele rohkem paindlikkust, nimelt maksudiferentseerimise alusena kasutatava keskkonnategevuse tulemuslikkuse kriteeriumi valikul (CO2 grammide arv kilomeetri kohta, kütusetarbimine või teised heitkoguseid vähendada võivad aspektid). Eesistujariik Portugal algatas 13. novembril nõukogus (ECOFIN) üldise arutelu selle teema üle eesmärgiga võtta direktiivi ettepanek võimaluse korral vastu enne oma volituste lõppu.

Kas nõukogu võiks esitada avalduse, tuues välja, milliseid uusi ja uuenduslikke algatusi on ta käesoleval aastal Euroopa tasandil järginud, et aidata võidelda noorte ja pikaajalise töötuse vastu Euroopas?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt novembris Euroopa Parlamendi osaistungjärgul Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Esmajärjekorras vastutavad liikmesriigid oma tööhõivepoliitikate kavandamise ja rakendamise eest. Sellest olenemata on nõukogul mitmeid kohustusi tööhõive valdkonnas ning käesoleval aastal vaadati läbi liikmesriikide tööhõivepoliitikad⁽¹⁾, rõhutades tööhõivesuuniste kaudu noorte ja pikaajalise töötusega võitlemise tähtsust liikmesriikides.

Asutamislepingu artikli 130 kohaselt moodustas nõukogu tööhõivekomitee, mis on nõuandev organ ja mis alustas 2007. aasta oktoobris liikmesriikide tööhõivepoliitikate analüüsimist, kasutades nn Cambridge’i analüüsi ja pöörates erilist tähelepanu noorte aspektile.

Sel aastal on liidus kättesaadav uus vahend – Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond –, et võidelda pikaajalise töötuse vastu seal, kus on toimunud massilised koondamised. Nagu auväärne parlamendiliige peagi teada saab, leppisid parlament ja nõukogu kõnealuse vahendi osas kokku eelmise aasta lõpus.

Pidades silmas sel aastal Sierra Leones toimunud väga rahumeelseid ning ausaid presidendi- ja valitsuse valimisi, siis kas nõukogu vaatab läbi ELi poolt Sierra Leone rahvale antava rahalise abi suurendamise, et aidata üles ehitada kõnealust riiki, mida on räsinud sõda ja mis ÜRO sõnul on vaesuselt maailma teine riik?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt novembris Euroopa Parlamendi osaistungjärgul Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Kui 17. septembril teatati Sierra Leone valimiste lõplikest tulemustest, õnnitles eesistujariik ELi nimel uut presidenti Ernest Bai Koromat. Nõukogu ootab kannatamatult paremat dialoogi uue valitsusega.

Sierra Leone inimesed on näidanud üllatavalt suurt pühendumust demokraatiale kogu valimisprotsessi jooksul. Sierra Leone põhiinstitutsioonidel ja eelkõige riiklikul valimiskomisjonil oli tähtis osa valimisprotsessi edukuses.

ELi abi Sierra Leonele antakse peamisel Euroopa Arengufondi kaudu. Sierra Leonele kümnendast Euroopa Arengufondist programmitöö abina eraldatud summa on 242 miljonit eurot (võrrelduna 220 miljoni euroga üheksandast Euroopa Arengufondist) ja lisaks 26,4 miljonit eurot mitteprogrammitöö abina (ettenägematud olukorrad). Kõnealuse summa võib läbi vaadata vahekokkuvõtte raames, tuginedes peamiselt tulemustele, mille riik saavutab selle juhtide poolt võetud kohustustega võrreldes. Kõnealune Euroopa Arengufondi kohase ELi koostöö uus joon muudab tegelikult võimalikuks pakkuda asjakohast abi neile riikidele, kes on kõige rohkem pühendunud oma valitsemise reformimisele. Loodame, et Sierra Leone uued juhid aitavad anda riigi arengule uue tõuke, nii et neil on võimalik saada suuremat abi.

EL ja mitmed tema liikmesriigid toetavad heldelt ka Sierra Leone erikohut. Võttes kuulda erikohtu hiljutisi palveid vajaduse kohta katta tema rahastamist 2008. aastal, arutasid nõukogu ettevalmistavad organid hiljuti täiendavat abi, mida võiks 2008. eelarveaastaks uute kohustuste tulemusena anda.

Kas nõukogu võib välja tuua, milliseid haldus- ja poliitilisi struktuure luuakse ELi valitsuste ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahel, et me võiksime ühtsel viisi koostööd teha eesmärgiga esitada vajalikud ja konkreetsed meetmed kliimamuutuse peatamiseks?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt novembris Euroopa Parlamendi osaistungjärgul Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

EL on otsustanud rahvusvahelisele kogukonnale välja saata selge signaali oma soovi kohta võidelda kliimamuutuse vastu ja oma pühendumuse kohta alustada läbirääkimisi ülemaailmse Kyoto-järgse kokkuleppe üle 2012. aastale järgnevaks perioodiks.

Kliimamuutus on kuulunud süstemaatiliselt ELi diplomaatilisse päevakavva ning viimasel aastal oli sel tähtis roll mitmetel tippkohtumistel ja kohtumistel ELi ja kolmandate riikide, sealhulgas USA vahel.

Viimasel ELi–USA tippkohtumisel 30. aprillil 2007. aastal kiideti heaks ühisavaldus energiavarustuse kindluse ja kliimamuutuse kohta, milles rõhutati vastastikust huvi tagada kindel, taskukohane ja keskkonnasäästlik energiavarustus ning võidelda kliimamuutuse vastu, kusjuures ülimaks eesmärgiks on stabiliseerida kasvuhoonegaaside heitkogused.

EL ja USA korraldasid 24. ja 25. oktoobril 2006. aastal Helsingis kliimamuutuse, puhta energia ja jätkusuutliku arengu alase kõrgetasemelise dialoogi olemasolevate algatuste kasutamise kohta Gleneagles’is toimunud G8 tippkohtumise tegevuskava edendamise alusena. Kliimamuutuse, puhta energia ja jätkusuutliku arengu alase Gleneagles’i dialoogi kolmas ministrite kohtumine toimus 9.–11. septembril 2006. aastal Berliinis ning sellel osalesid 20 suure energiavajadusega riigi, sealhulgas USA esindajad, et arutada uuenduslikke ideid eesmärgiga arendada ühtset energia- ja kliimamuutuse poliitika väljavaadet.

Gleneagles’is alustatud G8 protsess päädis käesoleval aastal tähtsate järeldustega Heiligendammis: kõik G8 osapooled tunnistasid, et ÜRO kliimaprotsess on asjakohane organ kliimamuutuse alase ülemaailmse tegevuse osas läbirääkimiste pidamiseks. G8 raames on väärt mainimist ka šerpa-alltöörühma (tehnilised nõunikud) kliimamuutuse alane erikohtumine (Berliin, 16. oktoober 2007).

Teiseks sündmuseks, mis on samuti pakkunud võimaluse edasi arendada koostööd kahepoolsetel ELi–USA kohtumistel, oli ÜRO peasekretäri korraldatud kliimamuutuse alane kõrgetasemeline kohtumine (New York, 24. september 2007).

Kas nõukogu võib kinnitada, et Euroopa äärepoolsed ja piirkondlikud alad saavad kasu rahastamisalgatustest teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi alusel ajavahemikul praegusest kuni 2013. aastani?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt novembris Euroopa Parlamendi osaistungjärgul Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm tugineb põhimõttele, et piirkonnad on ühed kõige tähtsamad innovatsiooni- ja teadusuuringute alase poliitika sidusrühmad.

Lisaks spetsiaalselt Euroopa Liidu lähenemise ja äärepoolseimate piirkondadega tegelevale algatusele „Teadusuuringute potentsiaal“ eraldatud 340 miljonile eurole eraldatakse eriprogrammi „Võimekused“ alusel konkreetselt algatusele „Teadmiste piirkonnad“ 126 miljonit eurot.

Teoorias peaksid eespool nimetatud algatused (mis on suunatud piirkondadele) toimima kogu raamprogrammi jooksul. Ette on nähtud seitsmenda raamprogrammi vahekokkuvõte, mis koostatakse programmi jooksul. Sel võib olla mõningane mõju programmi teatud aspektidele. Sellest olenemata on tõenäoline, et konkreetsemalt piirkondadele mõeldud algatused jätkuvad.

Eraldi mainimist väärivad eriprogrammi „Koostöö“ kohased „ERANet“ projektid ja seda seoses piirkondliku mõõtmega, võttes arvesse, et vastava mehhanismi üks prioriteetidest seisneb piirkondlike avalike teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse programmide vaheliste võrkude loomise toetamises.

Seepärast peaks üldiselt Euroopa piirkonnad (ja eelkõige äärepoolseimad piirkonnad) saama kasu teadusuuringute ja tehnoloogiaarengu seitsmenda raamprogrammi kohastest rahastamisalgatustest kuni 2013. aastani.

Lisaks on tõenäoliselt võimalik saavutada paremat koostoimet teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse raamprogrammi ning Euroopa piirkondadele ette nähtud struktuurifondidega seotud programmide vahel, peamiselt võimaldades piirkondlikel asutustel osaleda raamprogrammis ja muutes Euroopa piirkondade jaoks võimalikuks edasi arendada kohalikul tasandil programmiga kaetud projektides osalemise käigus saadud tulemusi.

Pakistan on vaidlustanud Kashmiri enesemääramise aluse. Kas nõukogu usub, et Pakistan peab andma samad õigused Belutšistani rahvale ja Pakistani hõimupiirkondadele, selle asemel et kasutada relvajõude oma enda rahva mahasurumiseks.

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt novembris Euroopa Parlamendi osaistungjärgul Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Nõukogu ei ole kunagi võtnud seisukohta Belutšistani rahva enesemääramise küsimuses.

Hiina aktivisti Yang Chunlini, kes teeb kihutustööd maaõiguste eest, on Hiina vanglates piinatud. Tema õe Yan Chunpingi sõnul oli aktivist päevi vanglas, aheldatuna samasse asendisse, ning ta pidi koristama teiste vangide väljaheiteid. Kõnealuse kinnipidamise põhjuseks oli tema koostatud olümpiamängude vastane palvekiri. Ta kogus enam kui 10 000 allkirja, seda peamiselt talupidajatelt, kelle maa on sundvõõrandatud, ning palvekirja hüüdlauseks oli „Me ei taha olümpiamänge, vaid inimõigusi“. Maa ebaseaduslik sundvõõrandamine on Hiinas tavapärane. 1,5 miljonit inimest arvatakse olevat sunnitud lahkuma oma kodudest, et teha ruumi uutele spordikompleksidele.

Pika aega arvati, et olümpiamängude korraldamisel Hiinas oleks positiivne mõju, sest sündmus pakuks võimaluse mõjutada Hiinat rohkem seestpoolt. Nüüd leitakse siiski, et olümpiamängude boikoteerimine on ainus Euroopale kättesaadav vahend Hiina mõjutamiseks. Kas nõukogu kaalub mängude boikoteerimist eesmärgiga teha Hiinale selgeks, et inimõiguste rasked rikkumised ei ole vastuvõetavad?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt novembris Euroopa Parlamendi osaistungjärgul Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Kooskõlas ELi suunistega inimõiguste kaitsjate kohta jälgivad ELi esinduste juhid Pekingis põhjalikult inimõiguste kaitsjate, sealhulgas Yang Chunlini olukorda ning nõukogu käsitleb korrapäraselt konkreetseid murettekitavaid juhtumeid Hiina ametiasutustega erinevate kanalite vahendusel.

Hiina ametiasutustele esitati konkreetsete juhtumite nimekiri ka enne viimaseid Pekingis 17. oktoobril peetud kõnelusi. Kõnealusel kohtumisel väljendas EL oma muret inimõiguste eest võitlejate ahistamise ja jätkuva vangistuse pärast. EL avaldas kahetsust meedia, sealhulgas Interneti üle teostatava suureneva järelevalve ja kontrolli pärast ning kaitses sõnavabadust. Samuti tõstatati piinamise küsimus. Nagu ka varasemate dialoogide käigus, kutsus EL Hiinat üles ratifitseerima kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti, mille Hiina allkirjastas üheksa aastat tagasi ning milles peetakse pühaks ja kaitstakse kodanike õigusi ja pakutakse neile kaitset kuritarvituse eest.

Oma inimõiguste alases dialoogis Hiinaga tõstatab EL korrapäraselt paljusid pretensioone, mis on sätestatud avalikus kirjas pealkirjaga „Soovitakse inimõigusi, mitte olümpiamänge“, mis oli Yang Chunlini kihutustöö sisuks. Viimaste kõnelustevooru jooksul oli päevakorras käsitletud punktide hulgas järgmised küsimused: riiklikele ajakirjanikele välisajakirjanikega võrdse juurdepääsu ja sõltumatuse andmine, Hiina ehitustöötajate õiguste kaitse ning võõrtöötajate diskrimineerimise lõpetamine. Samuti on nõukogu mures inimeste kolimise ja sunnitud ümberpaiknemise pärast seoses linnaarenguga, sõltumata sellest, kas see toimus seoses olümpiamängudega või mitte.

Kokkuvõttes nõustub nõukogu auväärse parlamendiliikmega, et inimõiguste olukord Hiinas on jätkuvalt murettekitav. Mõningates valdkondades on siiski märgata tagasihoidlikke edusamme, näiteks hukkamiste arvu vähenemine pärast surmaotsuste läbivaatamist Hiina Ülemkohtu poolt, väiksemad piirangud välismeediale alates 1. jaanuarist 2007 ning uue töölepinguseaduse avaldamine.

Seepärast usub nõukogu, et neis küsimustes tasub Hiinaga dialoogi jätkata isegi siis, kui tulemused ei ole alati pärast iga kõnelustevooru mõõdetavad ja saavutatakse vaid järk-järgult.

Inimõiguste ja olümpiamängude osas on Hiina võtnud mitmeid kohustusi seoses pakkumisega korraldada 2008. aastal olümpiamängud. Seega jälgib nõukogu olukorda põhjalikult ning tõstatab kõik murettekitavad küsimused. Mängude boikoteerimise osas ei kuulu otsuse vastuvõtmine ELi nõukogu pädevusse (kuna kõnealuses küsimuses peab otsuse tegema Rahvusvahelise Olümpiakomitee iga liikmesriik).

Euroopa Ülemkogu võttis reformilepingu vastu oma 18.–19. oktoobril toimunud kohtumisel ning see allkirjastatakse 13. detsembril Lissabonis. Saavutatud kokkulepe muudab võimalikuks lõpetada kuus aastat kestnud läbirääkimised institutsionaalse reformi üle ning keskenduda ELi peamiste ülesannetega tegelemisele. Nagu näitas kogemus ELi põhiseaduse lepinguga, peab reformileping siiski läbima rasked läbirääkimised enne selle ratifitseerimist 27 liikmesriigis. Sotsioloogiliste uuringute kohaselt esitas 60% põhiseaduse lepingu vastastest ühe vastuseisu põhjusena selle, et lepingu tekst oli väga keeruline ja raskesti mõistetav. Võrreldes reformilepinguga oli põhiseaduse leping märkimisväärselt lühem ning kergesti mõistetav. See tekitab kahtlusi, kas liikmesriigid suudavad piisavalt selgitada kodanikele uue lepingu sisu ja tähendust.

Kas nõukogu kavatseb astuda Euroopa tasandil samme, et aidata liikmesriikidel esitleda lepingu teksti ELi kodanikele?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt novembris Euroopa Parlamendi osaistungjärgul Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Ratifitseerimisprotsess kuulub iga liikmesriigi ainupädevusse.

Millal jõuab lõpule 2006. aastal allkirjastatud ELi ja Albaania vahelise stabiilsus- ja assotsiatsioonilepingu ratifitseerimise protsess?

Praeguseks on 27 liikmesriigist lepingu ratifitseerinud vaid kümme – kuus uut liikmesriiki (Poola, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Leedu ja Läti) ning neli vana liikmesriiki (Hispaania, Iirimaa, Rootsi ja Luksemburg).

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt novembris Euroopa Parlamendi osaistungjärgul Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Kõnealused õiguslikud ja parlamentaarsed ratifitseerimismenetlused on liikmesriigiti erinevad. Sellest tulenevalt ei saa nõukogu ennustada, millel kõnealused menetlused lõpule jõuavad. Nõukogu loodab väga, et edusammudega kõnealuste menetluste lõpetamiseks jätkatakse järgmistel kuudel.

Praeguse olukorra osas on lisaks kümnele nimetatud liikmesriigile ELi ja Albaania vahelise stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu ratifitseerinud veel kaks riiki (Ühendkuningriik ja Eesti).

Kreekas, nagu ka teistes liikmesriikides, on hiljuti alanud dialoog, mis käsitleb pensionireformi ja protektsionistlike õigusaktide võimalikku muutmist. Pidades silmas eelseisvat pensionireformi alast arutelu 13. ja 14. novembril Lissabonis⁽¹⁾, siis milline on praegune seis ministrite nõukogu (tööhõive ja sotsiaalpoliitika küsimused) arutelude tulemusena seoses naiste pensionikorraldusega igas liikmesriigis? Milliseid korraldusi peavad nad kõige paremaid tulemusi andnuteks seoes naiste töötasu, tööalase konkurentsivõime ja karjäärivõimalustega? Kas nõukogu palub komisjonil koostada võrdlev uuring eesmärgiga määratleda parimad tavad naiste tööhõive tasemete parandamiseks ning pere- ja tööelu ühitamise lihtsustamiseks?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt novembris Euroopa Parlamendi osaistungjärgul Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Panusena nõukogu ja komisjoni ühisaruandesse sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas, mille koostas sotsiaalkaitse komisjon eesmärgiga esitada see nõukogule heakskiitmiseks ja esitleda seda kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel, paluti liikmesriikidel esitada teave viimaste suundumuste kohta nende pensionisüsteemis. Auväärne parlamendiliige leiab mõningat teavet reformi praeguse olukorra kohta Kreekas vastavast analüütilisest tekstist 2007. aasta ühisaruande lisadest.⁽²⁾

Töö- ja pereelu ühitamisega seotud küsimused kuuluvad nõukogu prioriteetide hulka ning lubage mul kasutada siinkohal võimalust meelde tuletada, et auväärse parlamendiliikme poolt välja öeldud mured on just need, millega tegeleti viimasel soolise võrdõiguslikkuse edendamise eest vastutavate ministrite mitteametlikul kohtumisel (4. oktoober), kus analüüsiti eelkõige järgmisi küsimusi: soolise mõõtme lisamine majanduskasvu ja töökohtade loomisse; naiste ettevõtlusvaim ja integreerimine tööellu; meeste ning naiste töö-, era- ja pereelu ühitamine.

12. juulil toimunud konverentsil rõhutati teema „Töö-, era- ja pereelu ühendamine: tööturu osapoolte ja avaliku poliitika uued väljakutsed“ raames ühitamise strateegilist tähtsust, nimelt Lissaboni strateegia tööhõivealaste eesmärkide täitmise eesmärgil ning eelkõige seoses naiste juurdepääsutingimustega (võrdsed võimalused, sotsiaalteenused, paindlik tööaeg).

Kreeka meedia andis hiljuti teada, et Kreeka relvajõudude 23 liikmel, kes teenisid NATO ridades Bosnias, Kosovos ja Afganistanis pärast 1996. aastat, on diagnoositud vähktõbi. Suurenevad kahtlused, et see on seotud kokkupuutega vaesestatud uraaniga, mis on kolmel juhul kaasa toonud seedeelundite vähktõve, kahel korral munandite vähktõve ja kolmel juhul lümfivähktõve. 15 juhtumi kohta ei ole üksikasju esitatud. Sarnased vähktõve juhtumid konfliktipiirkondadesse saadetud sõjalise personali hulgas on ilmnenud ka teistes riikides, näiteks Itaalias, kus ametlikult on registreeritud 225 juhtumit, millest 37 on juba surmavaks osutunud.

Milline on nõukogu seisukoht ELi ja NATO vastutuse osas seoses keelatud relvade kasutamisega Jugoslaavia sõjas? Kas nõukogu kavatseb heastada olukorra haigestunud sõjalisele personalile ja tsiviilisikutele?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt novembris Euroopa Parlamendi osaistungjärgul Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

NATO sõjaliste operatsioonidega seotud küsimused ei kuulu Euroopa Liidu pädevusse ning Euroopa Liidul puuduvad üksikasjad auväärse parlamendiliikme tõstatatud küsimuste kohta.

2007. aasta Nobeli kirjanduspreemia võitja on öelnud ajalehele El País, et keegi ei julge kritiseerida Iraani diktatuuri naftaga seotud põhjustel, näidates sellega, et tal on täiuslik arusaam ELi patsifistliku Teherani-poliitika aluseks olevatest motivatsioonidest.

Kas nõukogu ei leia, et kõnealune patsifistlik poliitika Teherani suunas toob kaasa tõsised tagasilöögid Iraani kodanikele ja ohustab ülemaailmset rahu?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt novembris Euroopa Parlamendi osaistungjärgul Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Nõukogu mõistab hukka inimõiguste olukorra jätkuva halvenemise Iraanis. ELi eesistujariik on kõnealust olukorda põhjalikult jälginud ning on kutsunud korduvalt Iraani nii Lissabonis kui ka Teheranis toimunud demaršide kui ka avalduste kaudu üles tagama, et Iraan täidaks oma rahvusvahelisi inimõiguste alaseid kohustusi.

EL on välja andnud mitmeid avaldusi alates Portugali eesistumise algusest, eelkõige noorte õiguse, surmanuhtluse juhtumite ja sõnavabaduse kohta, ning jätkab seda vajaduse korral ja kooskõlas Euroopa Liidu suunistega surmanuhtluse, piinamise ja inimõiguste kaitsjate kohta.

Siiani on korraldatud viis demarši, mis on käsitlenud meie peamisi mureküsimusi, nagu surmanuhtluse kasutamine, ilma et oleks täietud rahvusvaheliselt määratletud minimaalsed eeskirjad (alaealiste hukkamine, hukkamine kividega surnuksloopimise läbi ning avalik hukkamine); sõnavabaduse ning ajakirjandus- ja meediavabaduse suurenenud piiramine; samuti teatud vähemuste ja usukogukondade, eelkõige Baha’i kogukonna tagakiusamine, ning inimõiguste kaitsjate tagakiusamine.

Seepärast on EL kaasrahastanud Kanada esitatud avaldust, mille üle käivad arutelud ÜRO Peaassamblee 3. komitees ja mille toetamisele EL tõsiselt pühendub.

Ajast, mis Leedu taasiseseisvus ja eraldus Nõukogude Liidust, on möödunud juba 16 aastat. Selles ajast peale on Leedu oodanud asjatult oma saatkonnahoone, Villa Lituania tagastamist Roomas, mis on tema omandusse kuulunud 1937. aastast. Eirates Leedu suursaadiku Stasys Lozoraitise antud nooti, lubasid Itaalia ametiasutused venelastel hõivata Villa Lituania. Nüüd lehvib hoone ees Venemaa lipp.

Kuigi Rooma on alati öelnud, et Leedu ei ole kaotanud oma õigust Villa Lituaniale, on Itaalia välisminister Massimo D’Alema nüüd teatanud, et Leedule ei anta tema omandit kunagi tagasi. 1999. aastal pakuti Leedule võimalust rentida Rooma äärelinnas Stozzi palee. See ei lahenda siiski kriitilist diplomaatilist küsimust – Leedu kaotatud saatkonnahoone tagastamist. Villa Lituania on nüüd väärt 20 miljonit eurot.

Kuidas nõukogu arvates saaks Leedu esitada oma õigustatud nõudmised?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt novembris Euroopa Parlamendi osaistungjärgul Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Nõukogu ei ole kõnealust küsimust arutanud, kuna see küsimus ei kuulu tema pädevusse.

Hiljuti esitas komisjon ettepanekud tulevase integreeritud merenduspoliitika kohta ELi tasandil. Võttes arvesse, et mis tahes algatus kõnealuses valdkonnas peaks tagama liikmesriikide õigused seoses nende endi territooriumi haldamisega ning eelkõige nende territoriaalvete ja majanduslike eraldustsoonidega haldamisega sellistes küsimustes nagu ressursside kasutamine, transport, teadusuuringud, piirikontroll ja julgeolek, kavandamine, keskkonnalased või majandustegevused nagu kalandus, siis

kuidas kavatseb nõukogu rahastada kõnealust poliitikat ühenduse eelarvest, pidades silmas põhimõtet, et uued rahalised vahendid tuleks eraldada uutele prioriteetidele?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt novembris Euroopa Parlamendi osaistungjärgul Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Oma teatises Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika kohta, mis kiideti heaks 10. oktoobril 2007, kirjeldab komisjon oma ideesid merendusküsimuste ülemaailmse poliitika kohta ning teatab algatustest ja tegevustest, mida ta kavatseb tulevikus esitada, muutes võimalikuks sõnastada Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika.

Loodetakse, et Euroopa Ülemkogu esitab oma märkused komisjoni teatise ja selles esitatud ideede kohta oma 2007. aasta detsembri kohtumisel.

Nõukogu ootab huviga mis tahes ettepanekuid tulevase merenduspoliitika kohta, mida komisjon võiks soovida esitada oma algatusõiguse kohaselt, ning analüüsib neid kooskõlas asjakohaste menetlustega ja täielikult ühenduse eeskirju järgides. Kui mõni kõnealustest ettepanekutest peaks sisaldama kavandatavate meetmete ühendusepoolset rahastamist, siis analüüsib nõukogu tihedas koostöös Euroopa Parlamendiga seda küsimust kooskõlas kohaldatavate eelarvealaste eeskirjadega.

Ungari Kommunistliku Partei sisekorraldusse on sekkutud Budapestis tehtud kohtuotsusega, millega mindi nii kaugele, et tühistati 21. erakonna kongress. Erakonna juhid protestisid kohtuotsuse poliitilise iseloomu üle, mis on õigusajaloos viimase kahe aastakümne jooksul pretsedenditu juhtum. Erakonna juhtide keeldumise järel järgida otsust ja tühistada kongress määras kohtu president erakonna esimehele Gyula Thurmerile ja kuuele juhtkonna liikmele solvamise eest tingimisi kaheaastase vangistuse. Kõnealuse kohtuotsusega rikutakse Ungari põhiseaduses sisalduvat sõnavabaduse põhimõtet ning see otsus lisab täiendust mitmetele teistele Ida-Euroopas võetavatele kommunismivastastele meetmetele.

Kas nõukogu mõistab hukka Budapestis kohtu poolt Ungari Kommunistliku Töölispartei suhtes võetud vastuvõetamatu seisukoha?

Kas nõukogu leiab, et erakonna vastu esitatud hagid kujutavad endast poliitiliste ja demokraatlike õiguste ja vabaduste tõsist rikkumist ning ebaseaduslikku sekkumist täiesti seadusliku erakonna siseasjadesse?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt novembris Euroopa Parlamendi osaistungjärgul Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Nõukogu pädevusse ei kuulu oma arvamuse avaldamine liikmesriigi kohtu tehtud otsuse kohta.

Türgi ja Küprose Vabariigi vaheliste kahepoolsete suhete normaliseerimise suunas ei ole tehtud veel edusamme. Kui 2006. aastal muutis eesistujariik Soome nn Küprose probleemi üheks oma keskseks punktiks oma välispoliitilistes jõupingutustes, siis eesistujariik Portugal on seda siiani eiranud.

Milliseid samme kavatseb eesistujariik Portugal võtta enne 2007. aasta lõppu, et üle saada kõneluste ummikseisust?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt novembris Euroopa Parlamendi osaistungjärgul Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Türgi ja Küprose Vabariigi vaheliste kahepoolsete suhete normaliseerimise küsimust jälgitakse põhjalikult ning sellega tegeletakse asjakohastel tasanditel. Kümne uue ELi liikmesriigi ühinemist käsitleva Ankara lepingu muutmisprotokolli ratifitseerimine ja seejärel rakendamine on kohustus, mille Türgi on võtnud, kuid mida ta siiani täitnud ei ole. Kõnealusele küsimusele on palju tähelepanu pööratud, seda näiteks ELi ja Türgi poliitiliste juhtide kolmikkohtumisel Lissabonis 18. septembril. Küsimust käsitletakse ka 20. novembril Brüsselis toimuval järgmisel ELi ja Türgi ministrite kohtumisel. Peale selle palub nõukogu korrapäraselt Türgil muuta oma poliitikat Küprose Vabariigi osalemise suhtes rahvusvahelistes organisatsioonides ja foorumitel.

Lisaks analüüsib nõukogu olukorda komisjoni poolt 6. novembril avaldatud eduaruande põhjal. Vastavalt nõukogu 11. detsembri 2006. aasta järeldustele analüüsib nõukogu 21. septembri 2005. aasta ELi avaldusega hõlmatud küsimusi. Protokolli täielik rakendamine on lühiajaline prioriteet ka ühinemispartnerluse kohaselt, mis vaadatakse läbi käesoleva aasta jooksul. Türgi poolt ELi ees võetud kohustuste ja ühinemispartnerluse prioriteetide täitmine mõjutab läbirääkimisprotsessi.

Küprose olukorra suhtes soovib liit jätkuvalt anda oma panuse, et leida ÜRO raames Küprose probleemile selline lahendus, mis on kaasav, elujõuline ja kokkusobiv ELi aluspõhimõtetega. Seoses sellega toetame 8. juulil 2006. aastal ÜRO egiidi all saavutatud kokkuleppe kiiret rakendamist ning ootame kannatamatult, millal tehnilised komiteed ja ekspertrühmad alustavad tööd üksikasjalikes küsimustes.

Võin auväärsele parlamendiliikmele kinnitada, et eesistujariik ja liit toetavad jätkuvalt selles osas tehtud jõupingutusi.

Lubage mul samuti märkida, et liit soovib jätkuvalt anda oma panuse, et leida ÜRO raames Küprose probleemile selline lahendus, mis on kaasav, elujõuline ja kokkusobiv ELi aluspõhimõtetega. Eesistujariik jätkab uuringute läbiviimist seoses 2004. aasta aprilli ja 2007. aasta jaanuari nõukogu (üldasjad ja välissuhted) järelduste täieliku kohaldamise osas konsensusele jõudmisega.

Kas nõukogu on arutanud otselendude lubamist Ercani lennuväljale (ainus Põhja-Küprost teenindav rahvusvaheline lennujaam), mis asub jaotatud Küprose pealinna Nikosia lähedal?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt novembris Euroopa Parlamendi osaistungjärgul Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Lende reguleerivad riiklikul tasandil liikmesriikide pädevad asutused. Euroopa Komisjonile on antud kohustus tagada, et reguleerimist teostatakse kooskõlas ühenduse õigusega ning see hõlmab ka rahvusvahelistest kohustustest kinnipidamist. Seepärast kõnealust küsimust nõukogus ei arutata.

Võin lisada, et Küprose Vabariigi valitsus, kasutades oma suveräänset õigust määrata vabariigi ametlikud sisenemis- ja väljumislennujaamad ja -sadamad ning järgides rahvusvahelist õigust (Chicago konventsioon), on kuulutanud Tymbou (Ercan) lennuvälja kasutamise ebaseaduslikuks. Kõnealune lennujaam asub Küprose Vabariigi piirkonnas, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tõhus kontroll, ning ikkagi töötab lennujaam valitsuse määratud pädevate asutuste väljastatava vajaliku loata.

Lubage mul ka märkida, et liit soovib jätkuvalt anda oma panuse, et leida ÜRO raames Küprose probleemile selline lahendus, mis on kaasav, elujõuline ja kokkusobiv ELi aluspõhimõtetega. Eesistujariik jätkab demaršide korraldamist eesmärgiga saavutada konsensus 2004. aasta aprilli ja 2007. aasta jaanuari nõukogu (üldasjad ja välissuhted) järelduste täieliku kohaldamise osas.

Ameerika Ühendriikide president teavitas uutest Kuuba-vastastest meetmetest paar päeva enne ÜRO Peaassamblee kohtumist 30. oktoobril 2007, mille käigus sooviti arutada resolutsiooni eelnõud ja mõista hukka USA poolt Kuuba suhtes jätkuvalt rakendatav majanduslik, kaubanduslik ja finantsembargo. Samal ajal teatas president finants- ja poliitilisest abist Kuubal demokraatia suunas liikumiseks, teisisõnu sotsialistliku valitsuse kukutamiseks. Samuti ähvardas ta rahvusvahelise meedia vahendusel, et ta plaanib mitmeid algatusi, sealhulgas rahvusvahelise vabadusfondi loomist kuubalaste abistamiseks oma maa ülesehitamisel, eraalgatuste lubamist Internetile juurdepääsu lihtsustamiseks Kuuba üliõpilastele ning võimalust noortel kuubalastel osaleda stipendiumiprogrammides.

Kas nõukogu toetab rahvusvahelisi üleskutseid, et ÜRO Peaassamblee võtaks vastu resolutsiooni USA poolt Kuuba suhtes rakendatava embargo kaotamiseks? Kas nõukogu mõistab hukka USA korduva sekkumise Kuuba siseasjadesse?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt novembris Euroopa Parlamendi osaistungjärgul Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

EL leiab, et kõnealune küsimus kuulub ennekõike USA ja Kuuba vaheliste kahepoolsete suhete reguleerimisalasse. Sellest olenemata hääletas EL sarnaselt eelmisele aastale ÜRO Peaassamblee resolutsiooni nr 61 poolt, mis käsitles vajadust lõpetada USA poolt Kuuba suhtes rakendatav majanduslik, kaubanduslik ja finantsembargo. Nõukogu võttis vastu määruse (EÜ) nr 2271/96, mis käsitleb kaitset kolmanda riigi vastuvõetud õigusaktide eksterritoriaalse kohaldamise mõju ja nendel õigusaktidel põhinevate või neist tulenevate meetmete eest, ning ühismeetme nõukogu poolt Euroopa Liidu lepingu artiklite J.3 ja K.3 alusel vastuvõetud meetmete kohta, mis on võetud selleks, et kaitsta kolmanda riigi vastuvõetud õigusaktide ja nendel õigusaktidel põhinevate või neist tulenevate meetmete eksterritoriaalse kohaldamise mõju eest. EL kutsub jätkuvalt üles tühistama Helms-Burtoni õigusakti.

Lisaks sätestatakse nõukogu 18. juuni 2007. aasta järeldustes ELi Kuuba poliitika kohta, et „EL tunnustab Kuuba kodanike õigust otsustada iseseisvalt oma tuleviku üle ning EL on jätkuvalt valmis positiivselt kaasa aitama Kuuba ühiskonna kõikide sektorite arengule tulevikus, sealhulgas arengukoostöö vahendite abil.“

Kas komisjon võiks teha laiaulatusliku avalduse, tuues välja edusammud, mis on siiani tehtud 4000 tugeva ELi rahukaitsejõu mobiliseerimisel Tšaadi, ning kas komisjon võiks märkida, kui paljud Euroopa riigid on võtnud kohustuse saata rahuvalvejõud kõnealusele missioonile?

Planeerimisprotsess veel käib ning ametlik vägede moodustamise protsess algab niipea, kui nõukogu on toimimispõhimõtete osas kokkuleppele jõudnud, ning komisjonile teadaolevate andmete põhjal on seda oodata lähinädalatel. Vägede moodustamise protsess toimub operatsiooniülema juhtimisel. Mõned ELi liikmesriigid on esitanud mitteametlikke andmeid rahuvalvejõududesse antava panuse kohta, kuid hetkel ei ole need siduvad.

Kuna ühismeede kuulub Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika alla, võib auväärne parlamendiliige soovi korral pöörduda ka nõukogu poole täiendava teabe saamiseks.

Kas komisjon võiks teha avalduse, tuues välja, milliseid programme ta järgib, et pakkuda algharidust kolmandate riikide lastele, ning määratleda kõnealuse abi rahalise suuruse ja selgitada, kuidas kõnealuseid programme hallatakse üldises mõttes?

Komisjon annab oma panuse, et saavutada kõikidele alghariduse pakkumise alased aastatuhande arengueesmärgid ning seda erinevate vahendite kaudu. Seda toetab selgelt ka Euroopa konsensuse ja Aafrika strateegia keskendumine aastatuhande arengueesmärkidele.

Kahepoolses koostöös toetab Euroopa Komisjon praegu arengumaade jõupingutusi hariduse valdkonnas enam kui 400 poolelioleva kahepoolse ja piirkondliku projektiga peaaegu 100 riigis. 2006. aastal eraldas EÜ oma arengupoliitika ja välisabi hariduse komponendile 517 miljonit eurot: 43% põhiharidusele, 15% keskharidusele, 24% keskharidusjärgsele haridusele ning 18% konkreetselt institutsiooniliseks abiks.

Lisaks abistamisele projektide kaudu osutab komisjon üldist eelarvetoetust 28 riigile üheksandast Euroopa Arengufondist. Kõnealune vahend on tähtis, sest see aitab maksta töötasusid ja muid jooksevkulusid, mida kaetakse kõnealuste riikide valitsuste eelarvest. Umbes 30% kõnealusele 28 riigile minevatest rahalistest vahenditest kavatsetakse sel viisil edastada. Komisjon annab haridusele äärmiselt olulist abi kõnealuse rahalise vahendi kaudu, millega pakutakse tugevat finantsstiimulit, et rakendada sotsiaalsektoris usaldusväärseid poliitikaid, kuna osa üldise eelarvetoetuse väljamaksetest on seotud näitajatega, mis aitavad kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele.

Kooskõlas Pariisi deklaratsiooniga abi tõhususe ja ühtlustamise kohta kavatseb komisjon suurendada oma programmitöö kaudu kas siis sektori või üldise eelarvetoetuse raames antava kahepoolse arenguabi osa võimaluse korral 50%ni.

Puhtalt raamatupidamisest lähtuv lähenemisviis sektoripõhistel eraldistel tuginevale arenguabile ei ole veel täiesti valmis. Näiteks Rwanda eelarvetoetust osutab ametiasutustega püsivas sektoripõhises dialoogis olev rahastajate kooskõlastatud rühm. Tulemused on ilmsed, kuna riigikulutused on edukalt ümber suunatud sotsiaalsektoritele (vähendades samas sõjalisi kulutusi). Ajavahemikul 1998–2004 kasvasid sotsiaalkulutused 2,5%-lt sisemajanduse kogutoodangust 7,5%-le. Konkreetsed tegevused võimaldasid kaotada õppemaksud, mis suurendas vastavalt esmase registreerimise määra, mis kasvas 93%ni.

Uue programmitöö tsükli puhul on haridusele EÜ eelarvest ning kümnendast Euroopa arengufondist (kõik piirkonnad) ette nähtud 1,8 miljardit eurot. Komisjon parandab kulukohustuste sidumist aastatuhande arengueesmärkide osas tehtavate edusammudega. Aastatuhande arengueesmärkide kokkulepe on üldeelarvetoetuse täiustatud vorm, kus tulemusnäitajad on seotud hariduse ja teiste aastatuhande arengueesmärkide asjakohaste valdkondadega. Eesmärgiks on saavutada võimalus ennustada pikemalt ette, kus haridusele antavat toetust ei õõnestaks ebakindlus, mis on sageli iseloomulik eelarvetoetuse väljamaksetele.

Lõpetuseks, ka temaatilisest programmist „Investeerimine inimestesse“ antakse arengumaadele täiendavat abi, kui korrapärastest finantsabi kanalitest ei piisa. Kõnealust täiendavat abi kasutatakse, et kiirendada edusamme algatuse „Haridus kõigile“ põhieesmärgi, algharidus kõigile täitmiseks kiiralgatusse antava rahalise panuse kaudu.

Myanmaris tegutsevad valitsusvälised organisatsioonid on hiljuti mitmel korral teatanud laialtlevivast vaesusest ning hoiatanud, et tõenäoliselt muutub olukord hullemaks, pidades silmas naftahinna tõusu, heaoluteenuste puudumist ning avalike kulutuste piiramist tervishoiu- ja haridussektoris. Samuti leiavad nad, et rahvusvahelised abiprogrammid on liiga piiratud ja ebapiisavad oma ülesandega toimetulekuks. Üldasjade ja välissuhete ministrite nõukogu istungil 15.–16. oktoobril 2007. aastal jõuti järeldusele, et Myanmar vajab mahukat humanitaarabi programmi, ning teatati, et EL on valmis pakkuma abi pärast humanitaarolukorra hindamist.

Kui suurel määral on Euroopa kõnealuses riigis esindatud ning milliseid meetmeid ta võtab koostöös elanikkonna, kohalike organisatsioonide ja rahvusvaheliste organitega? Kas komisjon on hinnanud praegust humanitaarolukorda ja rahvusvahelise embargo võimalikku mõju? Kas komisjon kavatseb võtta täiendavaid meetmeid ja käivitada algatusi humanitaar- ja diplomaatilistel tasanditel?

Komisjon jagab humanitaarabi organisatsioonide muret Birma elanikkonna üldise haavatavuse pärast, mis on viimastel aastatel ainult suurenenud. Kõnealust arengut silmas pidades on komisjon reageerinud, suurendades viimastel aastatel pidevalt oma humanitaarabi. 1997. aastal pühendati Birma kriisile natuke alla 4 miljoni euro – see hõlmas mitte ainult riigis elava elanikkonna abi, vaid ka abi naaberriikide laagrites majutatud Birma põgenikele. 2007. aastal ulatusid pooleliolevad programmid 15,5 miljoni euroni.

Birma prioriteetseteks sektoriteks on kaitse, esmane tervishoid, vesi ja hügieen, toiduabi ning toitained rasedatele ja rinnaga toitvatele naistele ning lastele. Tais on umbes 150 000 põgenikelaagrit ning komisjoni abist kaetakse põhivajadusi: toiduained, tervishoid ning juurdepääs joogiveele ja hügieenile. Kõnealuseid tegevusi viivad läbi ÜRO ametid, Rahvusvaheline Punase Risti Komitee ja partneriteks olevad valitsusvälised organisatsioonid.

Lisaks võib komisjon auväärsele parlamendiliikmele teada anda, et just kiideti heaks täiendav ühe miljoni euro suurune abi maailma toiduabi programmile (WFP) ning et komisjoni talitused valmistavad praegu ette uut programmi väärtusega 18 miljonit eurot, mis hõlmab 2007. aasta lõppu ja kogu 2008. aastat ning mille eesmärgiks on reageerida Birma kõige haavatavama elanikkonna, eelkõige rahvusvähemuste vajadusele kaitse, esmase arstiabi, vee ja hügieeni järele ning Birma põgenike vajadustele Tais.

Kõnealust humanitaarabi täiendab eelarverida kodukohast lahkuma sunnitud isikutele abi osutamise jaoks, millel on ajavahemikul 2007–2010 Myanmarile ja Taile ette nähtud 16 miljonit eurot, ning alates 2008. aastast uus toiduainetega kindlustatuse temaatiline programm, millele antakse 16 miljonit eurot ainuüksi Myanmari jaoks.

Lisaks humanitaarabile selle kitsas tähenduses on komisjon välja töötanud ka programmid vaesuse vastu võitlemiseks. 2007. aastal võeti esimest korda vastu Birma inimestele kasutoov mitmeaastane näidisprogramm (2007–2010). Kõnealuse programmi väärtus on 32 miljonit eurot ning seda kasutatakse kolme haiguse fondi tegevuste toetamiseks; fondi eesmärgiks on võidelda Myanmaris tuberkuloosi, malaaria ja HIV/AIDSi⁽¹⁾ puhangute vastu. Programmi sekkumistegevuse teiseks sektoriks on algharidus UNICEFi programmi „Haridus kõigile“⁽²⁾ kaudu.

Lisaks on komisjon mitmel korral nii avalikult kui ka diskreetsete diplomaatiliste kanalite kaudu väljendanud oma muret humanitaarala vähendamise üle Myanmaris – näiteks Rahvusvaheline Punase Risti Komitee raskused oma volituste täitmisel Myanmaris, eelkõige seoses kinnipeetavate ja idas asuvate konfliktipiirkondade külastamisega. Humanitaarabitöötajate töö ja juurdepääsutingimuste piiramised Myanmaris on samuti väga suureks takistuseks abiprogrammide laiendamisele.

Komisjon võib auväärsele parlamendiliikmele kinnitada, et ta jätkab oma jõupingutusi Birma ametiasutuste veenmisel ning humanitaarabi pakkumist.

27. aprilli 2001. aasta Abuja deklaratsioon sisaldab Aafrika valitsuste kohustust eraldada 15% iga-aastastest avalikest kulutustest tervishoiule, kuid enam kui kuus aastat hiljem investeerib suur enamus riikidest tervishoiule oma eelarvetest tunduvalt väiksema protsendi.

Arvestades tervishoiu väga suurt tähtsust arengus, siis mida teeb komisjon, et julgustada arengumaade valitsusi suurendama riiklikke investeeringuid tervishoiusüsteemidesse ja täitma parlamendi eesmärki kulutada ELi rahalise abi kulukohustustest 20% tervishoiule ja haridusele?

2001. aastal Abujas toimunud ning HIV/AIDSi⁽¹⁾, tuberkuloosi ja teisi seotud nakkushaigusi käsitlenud Aafrika tippkohtumisel lubasid Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni riigipead ja valitsusjuhid seada tõesti eesmärgiks eraldada vähemalt 15% nende iga-aastasest eelarvest tervishoiusektori parandamisele.

Oma küsimuses väidab auväärne parlamendiliige, et kuus aastat hiljem investeerib enamik riike tervishoidu tunduvalt väiksema protsendi oma eelarvest. Olukord ei ole siiski nii tume. Maailma Terviseorganisatsiooni Aafrika piirkondlik komitee teatas 2007. aasta augustis, et pooled piirkonna riikidest eraldavad nüüd tervishoiule 10–15% oma riiklikust eelarvest. Lisaks on piirkonna kümme riiki suutnud tõsta oma tervishoiualaseid kulutusi 30–40 USA dollarini inimese kohta.

Komisjon toetas esialgset Abuja deklaratsiooni ning on jätkanud Aafrika valitsuste – rahandus- ja tervishoiuministrite – kaasamist erinevaid arenguküsimusi, sealhulgas tervishoidu ja tervishoiukulutusi käsitleva poliitikadialoogi kaudu. Komisjon jätkab kõnealust dialoogi, kuid otsuse vahendite eraldamise kohta peavad tegema partnerriigid ning seda ei saa teha Brüsselis.

Kaks nädalat tagasi (24.–26. oktoobril 2007) oli komisjon kaasatud esimesse Aafrika, Kariibi mere ja Vahemere (AKV) riikide tervishoiuministrite kohtumisse, mis toimus Brüsselis ning kus enam kui 40 tervishoiuministrit arutas väljakutsete üle, mis seonduvad AKV riikide edusammudega tervishoiualaste aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel. Tervishoiu rahastamise ja haldamise küsimused on olnud peamisteks probleemseteks valdkondadeks ja arutelude allikateks. Kõnealuse kohtumise deklaratsiooniga kinnitati veel kord oma pühendumist edusammudele Abuja deklaratsiooni osas.

Poliitikadialoogi Aafrika partnerriikidega toetab abi tõhususe ja prognoositavuse alane töö. Komisjon on olnud juhtivaks jõuks ELi uue arengupoliitika vastuvõtmisel ning kõnealune poliitika peegeldab Euroopa ambitsioone anda otsustav panus aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel paremini kooskõlastatud ametliku arenguabi andmise kaudu vähem hajuval ja ettearvamatumal viisil.

Tegevusel põhinev eelarvetoetus, mis tugevdab partnerriikide üldist võimet välja töötada ja ellu viia oma arengukavasid, on tähtis samm selles osas. Üheksanda Euroopa Arengufondi alusel oli 2/3 eelarvetoetust saavate riikide tegevuseesmärgid seotud tervishoiusektori rahastamise parandamisega. Kümnenda Euroopa Arengufondi alusel antakse umbes 40% programmitöö abist riiklikul tasandil eelarvetoetuse kaudu, milles osa on seotud tervishoiusektoris saavutatavate ja eelarvetulemustega.

Kuid isegi eelarvetoetus ei võimalda märkimisväärset fiskaalruumi, mida riigid vajavad, et rahastada kõrgeid jooksvaid tervishoiukulusid. Kui komisjon ei paku pikaajalist, prognoositavat ja kooskõlastatud abi, ei ole ta võimeline pakkuma partnerriikidele piisavaid võimalusi, et tugevdada oma tervishoiusüsteeme, tagada prognoositav arv tervishoiutöötajaid ja pakkuda tervishoiuprogramme, mis on vajalikud tervishoiualaste aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks.

Seepärast viiakse kümnenda Euroopa Arengufondi alusel sisse uus eelarvetoetuse viis – aastatuhande arengueesmärkide leping –, millega pakutakse pikemaajalist (kuus aastat) ja prognoositavamat abi, keskendudes tulemustele kui vahendile parandada eelarvetoetuse tulemuslikkust aastatuhande arengueesmärkide suunas tehtavate edusammude kiirendamisel.

20%-line viitemäär, millele auväärne parlamendiliige viitab, on komisjoni kohustus, mille kohaselt 2009. aastaks eraldatakse 20% arengukoostöö rahastamisvahendist „põhi- ja keskharidusele ning esmasele tervishoiule nende valdkondadega seotud projektide, programmide või eelarvetoetuse kaudu, arvestades kõikide geograafiliste piirkondade keskmist kõnealuse vahendi kohaselt.“

Komisjon väitis oma 2006. aasta eduaruandes Türgi kohta, et Türgi poolt 2004. ja 2005. aastal läbi viidud reformidel oli positiivne mõju Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtuotsuste rakendamise osas. Samuti ütles komisjon, et Türgi õigusaktid võivad vahepeal takistada riiklike õigusmenetluste taasavamist.

2007. aasta oktoobri alguses väljendas Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee tugevat kriitikat teiste hulgas ka Türgi kohta tema väga väikese koostöö pärast Euroopa Inimõiguste Kohtuga. Eelkõige kritiseeriti Türgit, et ta muutis juurdepääsu õigusloomega seotud menetlustele Euroopa Inimõiguste Kohtu jaoks väga raskeks. Parlamentaarne Assamblee toonitas, et asjaomased valitsused peaksid võtma hagejad kaitse alla.

Millised on positiivsed mõjud Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtuotsuste rakendamise osas? Milliseid samme astub komisjon pärast parlamentaarse assamblee järeldusi?

2006. aasta eduaruandes Türgi kohta mainitakse tõesti, et Türgi poolt 2004. ja 2005. aastal läbi viidud reformidel on olnud positiivsed tagajärjed Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtuotsuste täideviimisele.

Kõnealused reformid sisaldavad 2004. aasta mai muudatusi Türgi põhiseadusesse, keelustades muu hulgas riigi julgeolekukohtud ning andes heakskiidetud rahvusvahelistele kokkulepetele ülimuslikkuse riiklike õigusaktide suhtes põhiõiguste valdkonnas.

Samuti sisaldavad reformid 2005. aasta muudatusi kriminaalkoodeksis ja kriminaalmenetluskoodeksis, mis näiteks reguleerivad selliseid õigusrikkumisi nagu piinamine ja väärkohtlemine. Kõnealuste muudatuste kohaselt on piinamine Türgis määratletud rohkem kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Euroopa Nõukogu piinamise ennetamise komitee on avaldanud kiitust Türgi uuele õiguslikule raamistikule, väites, et see on üks kõige laiaulatuslikumaid Euroopas.

Kõnealuste reformide kaudu on Türgi võtnud heastavad meetmed mitmete juhtumite osas, mille puhul Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud Türgi süüdi olevat inimõiguste rikkumises. Sel on olnud positiivne mõju kohtu otsuste rakendamisele.

Komisjon jälgib põhjalikult kõikide Euroopa Nõukogu organite, sealhulgas parlamentaarse assamblee tööd ning annab oma seisukohtadest teada kõnealuse koostöö kaudu.

Komisjon jätkab inimõiguste olukorra põhjalikku jälgimist Türgis ja koostööd kõikide Euroopa Nõukogu organitega.

Bulgaaria ühinemise järel tekkinud Euroopa ootuste ja võetud otsuste tulemusena kerkib Balkani piirkonnas esile elektripuuduse probleem. Osutades eelkõige ELi institutsioonide ja liikmesriikide ühetaolisele kohustusele säilitada Euroopa energiavarustuse kindlus, siis mida kavatseb komisjon teha või mida ta arvab, et peaks tegema, et toime tulla Euroopa otsuste tagajärjel tekkinud olukorraga ning ära hoida, ennetada ja kompenseerida varustushäireid, mida piirkonnas võib oodata?

Ilmselt on auväärse parlamendiliikme küsimus seotud 2006. aasta lõpus Kozloduy tuumaelektrijaama 3. ja 4. üksuse sulgemise tagajärgedega.

Bulgaaria valitsus võttis vastu otsuse sulgeda kõnealused üksused kaheksa aasta tagasi, nimelt 1999. aastal. Kõnealune otsus tugines tuumaohutuse alastele absoluutselt esmatähtsatele kaalutlustele ning on kooskõlas ühinemislepinguga Bulgaaria poolt võetud kohustusega.

On teada, et sel on omad tagajärjed.

EL on pakkunud väga mahukat rahalist abi mitte ainult tegevuse lõpetamiseks, vaid ka sulgemise tagajärgede leevendamiseks. Toetustena on antud 550 miljonit eurot, peamiselt Kozloduy tegevuse lõpetamise toetusfondi kaudu, mida haldab Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD). Poolest kõnealusest summast peaks rahastatama projekte, mis toovad kaasa märkimisväärse energiasäästmine, sealhulgas ligniitküttega elektrijaamade, nagu näiteks Pernik, parandamise. Lisaks on olemas 212,5 miljoni euro suurune Euratomi laen Kozloduy 5. ja 6. üksuse ajakohastamiseks, mis selle tulemusena töötavad kõrgemal elektrienergia tootmisvõimsuse rakendusastmel. EBRD esitatud konservatiivsete prognooside kohaselt ületab komisjoni rahastatava energiasäästmise koosmõju Kozloduy 3. ja 4. üksusest saamata jäänud energia.

Elektrienergia varustuse kindlus nõuab ka paremat võrkude sidumist riikide vahel. Selle küsimusega tegelevad peamiselt koostööd tegevad põhivõrguettevõtjad. Lisaks valitseb Balkani piirkonnas struktuuriprobleem seoses vähese investeerimisega tootmisvõimsusesse. Pidades silmas vajaduste tähtsust, peab proovima kaasata erainvesteeringuid. Seepärast toetab komisjon väga piirkonnas ühtset õiguslikku ja reguleerivat raamistikku pakkuva energiaühenduse asutamislepingu täielikku rakendamist. Turuintegratsioon ja selgesõnalised turueeskirjad on tõepoolest põhiliseks eeltingimuseks investeeringute jaoks piirkonda.

Olles juba alustanud sõjalisi operatsioone Põhja-Iraagis, on Türgi saanud nüüd heakskiidu Rahvusassambleelt kõnealuse territooriumi sõjaliseks invasiooniks. Ühe riigi poolt teise suhtes toime pandud relvastatud agressioon ja piiririkkumised kujutavad endast rahvusvahelise õiguse ja Euroopa Liidu põhimõtete rikkumist.

Milliseid meetmeid kavatseb komisjon võtta Türgi vastu, kes on juba alustanud sõjalisi operatsioone Põhja-Iraagis? Kas sellel on ebasoodus mõju Türgi ühinemisläbirääkimistele? Kas komisjon lisab oma hindamisaruandesse Türgi poolt Iraagis teostatavate sõjaliste operatsioonide küsimuse?

Komisjon mõistab hukka Kurdistani Töölispartei vägivalla Türgi territooriumil.

Alates 2007. aasta septembrist on sellised rünnakud põhjustanud arvukaid ohvreid tsiviilisikute ja sõjalise personali hulgas. Rahvusvaheline kogukond, eelkõige kõik piirkonna peamised sidusrühmad, peavad toetama Türgi jõupingutusi oma elanikkonna kaitsmisel ja terrorismi vastu võitlemisel, austades samas õigusriiki, säilitades rahvusvahelist ja piirkondlikku rahu ja stabiilsust ning hoidudes võtmast mis tahes ebaproportsionaalseid sõjalisi meetmeid. Kõnealuste väärtuste mis tahes eiramine tooks edu Kurdistani Töölispartei provokatsiooni ja vägivalla strateegiale.

Komisjon peab ülimalt tähtsaks Türgi ja Iraagi valitsuste vahelise dialoogi ja koostöö tugevdamist kõnealuse probleemi käsitlemiseks ning kutsub Iraagi valitsust ja Kurdi piirkondlikku valitsust tagama Türgi riigipiiri austamise ja selle, et Iraagi territooriumi ei kasutata mis tahes Türgi-vastasteks vägivallaaktideks.

Millal on võimalik rääkida realistlikust ajaraamistikust Makedoonia ning Bosnia ja Hertsegoviina kaasamiseks ELi struktuuridesse, võttes arvesse kõnealuste riikide poolt viimastel aastatel tehtud edusamme?

Endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile ning Bosniale ja Hertsegoviinale kui stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevatele Lääne-Balkani riikidele on antud lootust saada lõpuks ELi liikmesus. Enne ELiga ühinemist peavad need kaks riiki täitma Kopenhaageni kriteeriumid ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames kehtestatud tingimused.

Oma 2005. aasta strateegiadokumendis kirjeldas komisjon Lääne-Balkani riikide järgmisi samme nende teel ELi poole. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingud, mille eesmärgiks on valmistada riike tulevaseks ELi liikmesuseks, kujutavad endast tähtsat sammu sel teel. Märk stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu kohustuste rahuldavast rakendamisest on äärmiselt tähtis element ELile, et kaaluda mis tahes liikmeks saamise taotlust.

Kahe riigi ELiga integreerimise protsessi ajaraamistiku osas märkis Euroopa Ülemkogu 2006. aasta detsembris, et liit hoidub mis tahes tähtaegade sätestamisest seoses ühinemisega, kuni ühinemisläbirääkimised on lõppjärgus.

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik taotles liikmesust 2004. aastal ning talle anti kandidaatriigi staatus 2005. aasta detsembris. Komisjonil on võimalik soovitada ühinemisläbirääkimiste avamist, kui riik on täitnud kõik vajalikud tingimused.

Eelkõige peab riik enne ühinemisläbirääkimiste avamist saavutama konkreetsed edusammud Kopenhaageni kriteeriumide täitmisel ning stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu tulemuslikul rakendamisel. Tuleb täita poliitilised kriteeriumid ning saavutada märkimisväärsed edusammud majanduslike kriteeriumite ja liikmesuse kohustuste saavutamiseks.

Bosnia ja Hertsegoviina puhul lõpetati stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu alased tehnilised läbirääkimised 2006. aasta detsembris. 2007. aasta mais kiitsid liikmesriigid läbirääkimiste tulemused heaks, kuid rõhutasid veel kord, et stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimiseks peab Bosnia ja Hertsegoviina vastama neljale ELi poolt 2005. aasta oktoobris sätestatud põhitingimusele: i) politseireform; ii) täielik koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga (EJRK); iii) avaliku ringhäälingu reform ja iv) riigihalduse reform. Siiani Bosnia ja Hertsegoviina poolt tehtud edusammud ei ole võimaldanud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimist. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimine on eeltingimuseks Bosnia ja Hertsegoviina täiendavale lähenemisele ELile.

Ühendkuningriik kirjutas hiljuti alla kokkuleppele Türgiga, mida tuntakse kui „Türgi ja Ühendkuningriigi strateegiline partnerlus aastatel 2007–2008“ ning mis on oma iseloomult selgelt dihhotoomne, kuna selles osutatakse pidevalt sätetele ja põhimõtetele, mis tunnistavad kindla faktina seda, et 37% Küprose Vabariigist on okupeeritud Türgi sõjaväelaste poolt, ja millega rikutakse jõhkralt ÜRO Julgeolekunõukogu 18. novembri 1983. aasta resolutsiooni 541/83 ja 11. mai 1984. aasta resolutsiooni 550/84, millega mõistetakse hukka Põhja-Küprose Türgi Vabariik kui ebaseaduslik ja eralduv ning kutsutakse kõiki valitsusi keelduma mis tahes muu Küprose riigi tunnustamisest peale Küprose Vabariigi. Samal ajal on teatatud, et kõnealuse kokkuleppega ohverdatakse Küprose huvid Türgi huvide nimel ning Ühendkuningriik on sellega leppinud, kui Türgi vastutasuks hoidub sissetungist Iraaki.

Millise seisukoha võtab komisjon kõnealuses küsimuses ning mida ta arvab kokkuleppest? Kas komisjon leiab, et kokkuleppega rikutakse rahvusvahelist ja ühenduse õigust ning et kokkulepe tekitab probleeme ELi liikmesriikide vahel?

Esiteks soovib komisjon meelde tuletada Euroopa Liidu hästi teada ja pikaajalist seisukohta, mis tunnustab rahvusvahelise õiguse subjektina vaid Küprose Vabariiki. Omaalgatuslikult välja kuulutatud Põhja-Küprose Türgi Vabariiki ei tunnusta ei Euroopa Liit ega ka üksi selle liikmesriik.

Komisjonil ei ole pädevust sekkuda liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistesse kokkulepetesse või neid kommenteerida, kuni nendega ei rikuta ühenduse õigustikku.

Komisjon usub väga, et kõnealused küsimused rõhutavad taas kord vajadust laiaulatusliku kokkuleppe järele Küprose küsimuses. Ta kutsub taas kord kõiki kaasatud osapooli jätkama niipea kui võimalik viljakaid läbirääkimisi ÜRO egiidi all eesmärgiga saavutada laiaulatuslik kokkulepe.

ELi laienemisel ei ole Euroopa otsuste tegijad suutnud sageli anda Euroopa avalikkusele asjakohast teavet ELiga ühinemiste ajaloolisest tähtsusest ja nende potentsiaalist. Pärast Ida-Euroopa riike kaasavat laienemist domineerisid avalikes aruteludes selle asemel hoopis hoiatused selle kohta, kuidas tööjõuturud ujutatakse üle võõrtööjõuga uutest liikmesriikidest. Lääne-Balkani riikide ELi liikmesuse väljavaadete osas ei ole Euroopa laienemise eesmärke avalikkusele kunagi selgitatud ning selle tulemuseks on rabav teadmatus kaalul olevatest küsimustest ning dramaatiline toetuse kaotus ELi laienemispoliitikale. Milliseid samme kavatseb komisjon astuda, et kõnealust teabepuudust heastada?

Komisjonil on kahju, et suhtumine ELi laienemispoliitikasse on negatiivne ning see paistab olema valdav mitmes liikmesriigis.

Komisjon on korduvalt rõhutanud parema teabevahetuse tähtsust ja vajadust võidelda müütide vastu faktidega. On äärmiselt tähtis tõsta teadlikkust nii laienemispoliitika väljakutsete kui ka sellest saadava kasu kohta.

Tõsi on siiski see, et komisjon ei saa ise tuua kaasa muutust avalikus tajus, vaid kõik Euroopa Liidu institutsioonid peavad andma oma osa. Liikmesriigid peavad ise selles osas palju enam ära tegema, olgu siis kas riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil.

Komisjon on loomulikult valmis toetama nende jõupingutusi, tehes kättesaadavaks faktilise teabe ning luues koostoimet ELi institutsioonide ja huvitatud liikmesriikide vahel. Seoses sellega on komisjon suurendanud oma tegevusi, mida võivad kinnitada järgmised näited:

2004. aasta laienemise kolmanda aastapäeva puhul avaldati mitmeid veebilehti, mis demonstreerisid viimase laienemise positiivset mõju.

Peagi avaldatakse kõikides ametlikes keeltes laiemale avalikkusele mõeldud laienemispoliitika brošüür.

Mitmete sündmuste korraldamine, kaasates eelkõige noori.

Uutest liikmesriikidest vanadesse liikmesriikidesse töötajate vaba liikumist käsitleva konkreetse küsimuse osas (millele küsimuses konkreetselt osutati) on komisjon avaldanud küsimust käsitleva aruande.

Laienemine tõi kaasa järkjärgulise töötajate vaba liikumise rakendamise ELis. Liikmesriigid, kes avasid oma tööturud kohe uutele liikmesriikidele, said sellest mitmel moel kasu: sisserändajad aitasid täita vabu töökohti ning ebaseaduslik töötamine vähenes ja seaduslik töötamine suurenes. Tuginedes kõnealusele positiivsele kogemusele, liiguvad mitmed teised liikmesriigid töötajate täieliku vaba liikumise suunas. Kartus võõrtöötajate suure laine pärast uutest liikmesriikidest, mis häiriks tõsiselt vanade liikmesriikide tööturgusid, ei ole tõeks saanud.

2008. aastal jätkatakse laienemise mõjust teavitavate projektidega ning neid täiendavad teavitustegevused, mille eesmärgiks on pakkuda platvormi võrgustike loomiseks liikmesriikide, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kodanikuühiskonna osalejate vahel.

Avaliku toetuse suurendamine tulevaste laienemiste osas Kagu-Euroopa maadesse nõuab kooskõlastatud jõupingutusi. Komisjoni arvates on eriti vajalik pakkuda faktilist teavet viienda laienemise märkimisväärse kasu kohta.

Komisjon palub kõikidel osalejatel aidata pakkuda teavet ja toetada jõupingutusi paremaks teabevahetuseks ning samuti tervitab ta parlamendiliikmete toetust.

2003. aastal loodud inimkaubanduse eksperdirühmal on täita tähtis ülesanne ELi jõupingutustes kõnealuse kaubanduse vastu võitlemisel. Nagu selgub, määrab komisjon praegu rühma uusi liikmeid. Senini on rühm alates selle moodustamisest koosnenud samadest liikmetest. Milline on komisjoni ajakava uute liikmete määramiseks ning milliseid menetlusi selleks kasutatakse? Kuidas tagab komisjon määramismenetluse läbipaistvuse? Kuidas valitakse riiklikud eksperdid ning kas igal riigil saab rühmas olema oma esindaja? Kas rühma ülesanne jääb samaks või see muutub? Kuidas tagab komisjon, et valitsusvälised organisatsioonid, näiteks naiste organisatsioonid, oleks rühmas esindatud?

Komisjon nõustub auväärse parlamendiliikme arvamusega inimkaubanduse eksperdirühma tähtsa ülesande kohta. Praegune eksperdirühm on määramisest alates esitanud komisjonile arvamusi ja seisukohti paljude tähtsate küsimuste kohta. 2004. aastal avaldas rühm aruande, mis pakub siiani inspiratsiooni tulevasteks tegevusteks.

Nüüd määrab komisjon uue eksperdirühma, võttes arvesse laienemisest tulenevaid vajalikke muudatusi ning vajadust tagada konkreetne asjatundlikkus eriti tööjõu ekspluateerimise valdkonnas. Komisjon võttis 17. oktoobril 2007. aastal vastu otsuse inimkaubanduse eksperdirühma moodustamise kohta⁽¹⁾.

Eksperdirühm hakkab koosnema 21 liikmest, kellest 11 liiget on liikmesriikide ametiasutustest, kuni viis liiget valitsustevahelistest, rahvusvahelistest ja valitsusvälistest organisatsioonidest, kuni neli liiget tööturu osapoolte hulgast ja töövõtjate ühendustest, üks liige Europolist⁽²⁾ ning kuni kaks liiget ülikoolidest või teistest teadusasutustest. Liikmesriikide ametiasutuste liikme määrab komisjon liikmesriigi ettepanekul. Teised liikmed määrab komisjon nende isikute hulgast, kes on esitanud kandideerimise avalduse.

Läbipaistvuse tagamiseks avaldatakse kutse Euroopa Liidu Teatajas ning vabaduse, turvalisuse ja õiguse peadirektoraadi veebilehel.

21. juunil 2007. aastal võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni P6_TA(2007)0283 alaealiste kuritegevuse kohta, kutsudes üles töötama ühenduse tasandil välja ühtset strateegiat.

Alaealiste kuritegevusega võitlemise ning pädevate ametiasutuste võrgustiku loomise meetmete lisamine ühenduse üldisemat laadi programmidesse, nagu Daphne II programm ning kuritegevuse ennetamise ja sellega võitlemise programm, on vaid ajutised lahendused. Alaealiste kuritegevuse murettekitava kasvuga kogu ELis tegelemiseks vajalik praktiline tegevus nõuab ühenduse programmi, mis keskenduks konkreetselt alaealiste kuritegevusele.

Kas komisjon kavatseb koostada Euroopa strateegia alaealiste kuritegevusega võitlemiseks?

Kas komisjon kavatseb eelkõige läbi viia uuringu ja avaldada teatise eesmärgiga koostada ühenduse raamprogramm, mis keskenduks kolmele põhisambale, milleks on ennetamine, kohtulikud ja kohtuvälised meetmed ning kurjategijate sotsiaalne taasintegreerumine, nagu parlamendi resolutsioonis ette nähti?

Millised on komisjoni seisukohad seoses teatud liikmesriikide kalduvusega kasutada pigem vanglakaristust kui alternatiivseid harivat laadi karistusi ning mil määral peab komisjon soovitavaks edendada ühiseid Euroopa miinimumstandardeid ja suuniseid alaealiste kuritegevusega seotud küsimustes?

Komisjon on teadmiseks võtnud Euroopa Parlamendi poolt 21. juunil 2007. aastal vastu võetud resolutsioonis esitatud soovitused auväärse parlamendiliikme raporti põhjal, mis käsitleb alaealiste kuritegevust.

Pole kahtlustki, et kõik sidusrühmad – eelkõige kodanikuühiskonna ning kohalike ja riiklike ametiasutuste sidusrühmad – peavad suurendama oma jõupingutusi eesmärgiga ennetada põhjuseid, mis suunavad noored kuritegelikule teele, ja võidelda nende põhjustega ning vähendada nende sotsiaalse kõrvalejäetuse mõju.

Komisjon toetab täielikult mitmetasandilist lähenemisviisi alaealiste kuritegevuse ennetamisele ja kaotamisele. Vajalik on tugevdada koostööd kõikide avalike ja erateenistuste vahel, kes vastutavad koolituse, hariduse, tööhõive ja sotsiaalse integratsiooni eest, keskendudes eelkõige ennetusmeetmetele. Teabe ja heade tavade vahetamise edendamine võib olla Euroopa Liidu tegevuse nurgakiviks, viies tõenäoliselt sekkumismudelite väljatöötamise või minimaalsete suunisteni.

Komisjon toetab jätkuvalt erinevate kohalike ja riiklike organite koostööd rahaliste vahendite kaudu, millel on mitmeid erinevaid eesmärke. Võttes arvesse alaealiste kuritegevuse põhjuste ja selle käsitlemise valdkondade vahelist iseloomu, ei tundu asjakohane välja töötada ühte rahalise abi programmi. Noorte desotsialiseerimist ja kõrvalejäämist tõenäoliselt ennetavate avalike poliitikate mitmekesisus nõuab ühenduselt erinevat liiki rahalist abi.

Praegu viiakse läbi laiaulatuslikku uuringut alaealiste kuritegevuse kohta ning kriminaalõiguse kohta kogutakse usaldusväärsete ja võrreldavate näitajate alusel statistilisi andmeid. Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustik on väärt konsultatsiooni- ja kooskõlastamisvahend eelseisvateks arenguteks.

Kas komisjon võiks teha avalduse, tuues välja, milliseid edusamme on tehtud Euroopa läänekallast pidi toimuva uimastiimpordi vastu võitlemisel sellise programmi raames nagu mereanalüüsi- ja rakenduskeskus (MAOC)?

Uimastialane mereanalüüsi- ja rakenduskeskus (MAOC-N) on valitsustevaheline sõjaliselt toetatud õiguskaitsealgatus, mille moodustasid seitse ELi liikmesriiki (Hispaania, Portugal, Prantsusmaa, Itaalia, Iirimaa, Madalmaad ja Ühendkuningriik) eesmärgiga võidelda uimastikaubanduse vastu, peamiselt kokaiinikaubandusega, mis toimub Ladina-Ameerika riikidest Euroopasse Lääne-Aafrika ranniku kaudu mere- ja õhuteed pidi. MAOC-N peakontor asub Lissabonis (Portugal) ning see valiti kui sobiv asukoht, kust kooskõlastada uimastivastaseid operatsioone, võttes arvesse, et tegevuspiirkond on peamiselt keskendunud Atlandi ookeanile võimalusega laiendada tegevusvaldkonda Vahemere lääneossa.

MAOC-N on tegelikult tegutsenud 1. aprillist 2007. aastast ning seda asutamislepingu alusel, mis on ratifitseerimisel 30. septembrist 2007. aastast. Alates 2007. aasta aprillist on MAOC-N edukalt kooskõlastanud taktikalise teabe vahetamise kaudu lepingu osapoolte vahel 27 operatsiooni läbiviimist ning kinni pidanud kokku 16,638 kg ebaseaduslikke uimasteid, millest 13,038 kg pidasid kinni partnerriigid ja 3,600 kg peeti kinni operatsioonide käigus.

Kas komisjon saaks teha avalduse, milles tuuakse välja kokaiinitarbimise praegune tase Euroopa Liidus ning kokaiini kuritarvitamise vastase võitluse eesmärgil ELi tasandil kooskõlastatult kehtestamisel olevad programmid?

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) 2006. aasta aastaaruandes, mis käsitleb uimastiprobleemide olukorda Euroopa Liidus, märgitakse, et kokaiini tarbimine on ületanud sünteetiliste uimastite ecstasy/amfetamiinid) tarbimise ning et tarbimiskoguse põhjal on kokaiin kanepi järel suuruselt teine ebaseaduslik uimasti. Seda seletab sünteetiliste uimastite tarbimise jätkuv vähenemine enamikus ELi liikmesriikides ning kokaiinitarbimise suurenemine mõnes liikmesriigis. Kokaiinitarbimise osas on liikmesriikide vahel märkimisväärseid erinevusi ning enamikes liikmesriikides on tarbimine vähene.

Kõik ELi liikmesriigid uurivad ja koguvad korrapäraselt andmeid kokaiini leviku kohta. Kõnealuseid andmeid kogutakse vastavalt usaldusväärsetele ja ühtlustatud seiremeetoditele ning EMCDDA töötleb, analüüsib ja töötleb neid täiendavalt, et luua kogu ELi hõlmav andmestik.

ELi uimastivastase võitluse 2005.–2008. aasta tegevuskavaga edendatakse heade tavade vahetust ning ELi teadmiste infrastruktuuri parandamist ennetuse valdkonnas. Enamik liikmesriike kasutab üldisi ennetusprogramme, mis hõlmavad avalikkusele suunatud teavet, haridust ja teavitamist, millele lisanduvad konkreetsetele sihtrühmadele (st probleemsed noored, meelelahutusasutused jne) suunatud eriprogrammid. ELi tasandil tehtavat koostööd toetatakse ühenduse tegevusprogrammiga rahvatervise valdkonnas ning alates käesolevast, 2007. aastast uimastiennetuse ja teavitustegevuse programmiga.

Oktoobri alguses Lissabonis asetleidnud ELi liikmesriikide siseministrite kohtumisel otsustati teha ettepanek kaotada 21.–22. detsembrist 2007 ELi sisepiiridel kontroll inimeste ja sõidukite üle. Samal ajal levivad massiteabevahendites teated, milles viidatakse ELi mitteametlikele teatistele, mille kohaselt on ELi uute liikmesriikide poolt ELi naaberriikide piiridel teostatav piirikontroll puudulik.

Milline on komisjoni seisukoht seoses puudujääkidega ELi ning tema naaberriikide Venemaa, Ukraina, Valgevene, Serbia ja Horvaatia vaheliste maismaapiiride kontrollimises, mida viivad läbi mõned ELi liikmesriigid?

Sisepiiridel kontrolli kaotamisele eelnev Schengeni hindamise protsess on Tšehhi Vabariigis, Eestis, Lätis, Leedus, Maltal, Poolas, Slovakkias ja Sloveenias lõpule viidud. Kuigi komisjoni eksperdid osalevad hindamisvisiitidel, tuleb rõhutada, et kõnealuse hindamisprotsessi teostamise eest vastutab nõukogu.

Hindamisprotsess, millega käsitleti ettevalmistuste hetkeolukorda asjaomastes liikmesriikides, algas 2006. aastal. Sellest alates leidsid aset mitmed visiidid, mille käigus kontrolliti Schengeni acquis’ nõuetekohast kohaldamist asjaomaste liikmesriikide välispiiril (kuid lisaks ka konsulaatides, politseijaoskondades ja andmekaitseasutustes).

Selle kaheaastase hindamis- ja kontrolliprotsessi tulemusel on ilmnenud, et asjaomased liikmesriigid on piisavalt valmistunud, et kohaldada kogu Schengeni acquis’d. ELi ning Venemaa, Ukraina, Valgevene, Serbia ja Horvaatia vaheliste maismaapiiride kontrollimises ei esine enam raskusi või probleeme.

Euroopa Parlamendiga konsulteeritakse seoses nõukogu otsuse eelnõuga, millega kinnitatakse kõnealust positiivset hindamistulemust ning määratakse kindlaks kuupäev, mil kaotatakse piirikontroll kõnealuste uute liikmesriikide vahelistel piiridel ning nende piiridel ELi naaberriikidega.

ELi sise- ja justiitsministrite raamotsuse lõpliku eelnõuga antakse õiguslik kinnitus üksikisiku veendumuste suhtes teostatava biomeetrilise järelevalve uuele ajastule. See hõlmab salateenistustele suurema immuniteedi andmist ning ennetavatel alustel laialdasemat tundlike isikuandmete töötlemise ja vahetamise lihtsustamist huvitatud kolmandate isikutega, kelleks võivad olla valitsusasutused, rahvusvahelised organisatsioonid või eraõiguslikud organisatsioonid, millega kaasneb kahtlustatavatega seotud teabevahetus, mille eesmärgiks on kuritegude ennetamine, uurimine või karistamine. Selline teave ei hõlma üksnes tegevust poliitilistes või ametiühingutes, vaid ka isikuandmeid seoses tervise, usuliste ja filosoofiliste veendumuste ning rahvusega, mille näilik eesmärk on vältida võimalikku ohtu liikmesriigi avalikule korrale ning leida kasutust teaduslikel ja statistilistel eesmärkidel.

Milline on komisjoni seisukoht seoses kõnealuse otsusega, millega rikutakse isikuandmete kaitset ja demokraatlikke õigusi?

Nõukogu ei ole veel vastu võtnud komisjoni esitatud nõukogu raamotsuse ettepanekut kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta.

Nõukogu raamotsuse eelnõuga ei reguleerita üksikisiku veendumuste biomeetrilist järelevalvet. Nõukogu raamotsuse eelnõu artikliga 7 reguleeritakse andmete erikategooriate, milleks on tundlikud isikuandmed, töötlemist. Isikuandmeid rassilise kuuluvuse või rahvuse, poliitiliste seisukohtade, usuliste ja filosoofiliste veendumuste või ametiühingusse kuulumise kohta ning andmeid tervisliku seisundi või seksuaalelu kohta käsitatakse andmete erikategooriasse kuuluvate andmetena. Andmete erikategooriasse kuuluvate andmete töötlemine on lubatud üksnes juhul, kui see on hädavajalik ning kui riiklike õigusaktidega on tagatud piisavad kaitsemeetmed. Komisjoni seisukoht on, et see ei too kaasa tundlike isikuandmete laialdasemat töötlemist ja vahetamist. Euroopa andmekaitseinspektor on teatanud, et on rahul artikli 7 praeguse sõnastusega.

Nõukogu raamotsuse eelnõuga kehtestatakse isikuandmete liikmesriikidevahelise töötlemise eeskirjade selge kogum. Lisaks sellele reguleeritakse eelnõuga selgesõnaliselt teiselt liikmesriigilt saadud isikuandmete edastamist või kättesaadavaks tegemist kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. Lõpetuseks reguleeritakse raamotsusega teise liikmesriigi pädeva asutuse edastatud või kättesaadavaks tehtud isikuandmete edastamist liikmesriikide eraõiguslikele organisatsioonidele.

Nõukogu raamotsuse eelnõuga keelatakse isikuandmete edasitöötlemine huvitatud isikute poolt. Raamotsuses on üksikasjalikult sätestatud eesmärgid, mis võimaldavad isikuandmeid edasi töödelda kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise või kuritegude eest vastutuselevõtmise või kuritegude eest mõistetud sanktsioonide täideviimise eesmärgil. Seoses avalikku korda ähvardava ohu vältimisega lubatakse nõukogu raamotsuse eelnõuga isikuandmeid edasi töödelda avalikku korda ohustava tõsise ja vahetu ohu ennetamiseks ning tingimusel, et edasitöötlemine ei ole vastuolus andmete kogumise eesmärgiga. Pädevatel asutustel on volitused töödelda kõnealuseid andmeid vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele ning juhul, kui töötlemine on vajalik ja nimetatud eesmärgiga proportsionaalne. Teaduslikel ja statistilistel eesmärkidel isikuandmete töötlemise suhtes sätestatakse nõukogu raamotsuse eelnõuga, et pädevad asutused võivad edastatud isikuandmeid edasi töödelda ajaloo, statistika või teadusega seotud eesmärkidel, eeldusel et liikmesriigid näevad ette kohased kaitsemeetmed, näiteks andmete anonüümseks muutmine.

Seetõttu ei leia komisjon, et nõukogu raamotsuse eelnõuga rikutakse isikuandmete kaitset ja demokraatlikke õigusi. Kuna raamotsusega sätestatakse üksnes andmekaitsenõuete miinimumstandardid, on komisjon seisukohal, et andmekaitse taseme suurendamise võimaluste läbivaatamiseks tuleks kasutada nõukogu raamotsuse eelnõu artiklis 27 ettenähtud hindamist seoses riiklike meetmetega, mida võetakse, et tagada täielik kooskõla raamotsusega.

Euroopa Ühendus ühines hiljuti Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsiga. Selleks et ühineda tsiviilõigusalaste rahvusvaheliste kokkulepetega, vajavad liikmesriigid ühenduse luba. Euroopa Komisjon on nõukogule esitanud mitmeid ettepanekuid seoses allkirjastamise või ratifitseerimisega. Mõne konventsiooni puhul ei ole otsust mitme aasta jooksul tehtud. Mõnda konventsiooni kohaldatakse üksnes liikmesriikide vahel, kes need ratifitseerisid enne ühinemist Euroopa Liiduga.

Kas komisjon peab heaks sellist poliitikat, millega ei võimaldata Euroopa kodanikel saada kasu kaasaegsetest konventsioonidest, mille läbirääkimised toimuvad sageli liikmesriikide ja komisjoni taotlusel ning aktiivsel osalusel, millega distantseeritakse Euroopa ülemaailmsetest koostöövahenditest ning viivitatakse kõnealuste arengutega lõputult? Kas komisjoni meelest on ühenduse ühinemine Haagi konverentsiga kooskõlas paigalseisuga, mis valitseb seoses ühinemisega seotud kokkulepetega, mille väljatöötamisel on osalenud ühenduse liikmed? Kas komisjon leiab, et teised osapooled saavad rahvusvahelistel läbirääkimistel käsitada ELi usaldusväärse partrnerina, kui ta ei ole mitme aasta jooksul suuteline otsustama ja meetmeid võtma? Kas komisjon kavandab kõnealuse probleemi lahendamiseks meetmeid võtta?

Komisjon on arusaamisel, et austatud parlamendiliige viitab rahvusvahelistele konventsioonidele, mille ratifitseerimine viibib põhjustel, mis seonduvad Ühendkuningriigi ja Hispaania vahelise vaidlusega Gibraltari üle, ning ei viita ühinemisele vahendaja käes olevate väärtpaberitega seotud teatavate õiguste suhtes kohaldatavat õigust käsitleva Haagi konventsiooniga, mille puhul esineb nõukogus märkimisväärseid eriarvamusi selle ratifitseerimise soovitavuse osas, kuivõrd Euroopa Parlament kutsus ise oma 14. detsembri 2006. aasta resolutsiooniga nõukogu tungivalt üles kõnealust konventsiooni mitte allkirjastama enne, kui kõikehõlmava mõjuhinnanguga on kindlaks tehtud, et kõnealune ühinemine ei too kaasa finantsteenuste siseturu moonutusi.

Nagu juba märgitud vastuses kirjalikult vastatavale küsimusele E-2576/07, jagab komisjon täielikult muret selle pärast, et Hispaania ja Ühendkuningriigi vahelised erimeelsused Gibraltari üle takistavad praegu ühenduse ühinemist mitme olulise konventsiooniga, eelkõige järgmistega:

– vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitlev 1996. aasta Haagi konventsioon (Haagi lastekaitse konventsioon);

– Eraõiguse Ühtlustamise Rahvusvahelise Instituudi (UNIDROIT) Kaplinna 2001. aasta konventsioon liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste kohta ning selle protokoll õhusõidukite seadmetele eriomaste küsimuste kohta;

– Ateena konventsiooni, mis käsitleb reisijate ja nende pagasi merevedu, Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni poolt vastu võetud 2002. aasta protokoll;

– Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 2003. aasta protokoll piiriülestele veeressurssidele tööstusõnnetuste poolt avaldatavast piiriülesest mõjust tuleneva tsiviilvastutuse ja kahjude hüvitamise kohta;

– Euroopa Nõukogu 2003. aasta lastega suhtlemise korraldamist käsitlev konventsioon.

Kuna kõnealused konventsioonid kuuluvad kas tervikuna või osaliselt ühenduse ainupädevusse, ei tohi liikmesriigid neid ratifitseerida ühenduse loata. Seetõttu takistab Hispaania ja Ühendkuningriigi vaheline kahepoolne probleem tõepoolest teisi liikmesriike ratifitseerimast kõnealuseid konventsioone.

Nagu eelnev loetelu näitab, ei puuduta probleem üksnes konventsioone, mis on vastu võetud Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi raames, vaid samuti ka teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks UNIDROIT ja Euroopa Nõukogu, konventsioone.

Komisjon on juba teinud märkimisväärseid jõupingutusi olukorra parandamiseks. Eelkõige seoses Haagi lastekaitse konventsiooniga on komisjon asjaomastele liikmesriikidele alates 2005. aastast mitmel korral saatnud kirja, milles kutsub neid tungivalt lahendama probleemset olukorda, mis muutub üha vastuvõetamatumaks teistele liikmesriikidele, kes soovivad seda väärtuslikku konventsiooni ratifitseerida. Samuti on küsimust käsitletud mitmel JSK⁽¹⁾ nõukogu istungil asjaomaste ministritega.

Asjaomased kaks liikmesriiki on kinnitanud komisjonile, et läbirääkimised antud küsimuses jätkuvad ning probleemi lahendamist võib oodata lähitulevikus.

Millises etapis on raamprogrammiga „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” loodud uute rahastamisvahendite (kolmandate riikide kodanike integreerimise Euroopa fond, Euroopa pagulasfond, välispiirifond ja Euroopa tagasipöördumisfond) rakendamine? Kas on vastu võetud suunised fondide rakendamiseks ja otsustatud igale riigile eraldatavad assigneeringud? Kas piirkondlikud ja kohalikud asutused ning valitsusvälised organisatsioonid on kaasatud fondidega rahastatavate meetmete kavandamisse ja rakendamisse ning kui, siis mil määral?

Strateegiliste suuniste eesmärgiks on anda suuniseid, et kavandada ELi rahaliste vahendite kasutamist liikmesriikides. Välispiirifondi ja kolmandate riikide kodanike integreerimise Euroopa fondi puhul võttis komisjon strateegilised suunised vastu 2007. aasta augustis⁽¹⁾. Euroopa tagasipöördumisfondi ja Euroopa pagulasfondi rakendamise strateegilised suunised võetakse kavandatu kohaselt vastu 2007. aasta novembris.

Strateegiliste suuniste vastuvõtmisel ei esine märkimisväärseid viivitusi. Kõnealuste fondide asutamise aluseks olevad õigusaktid võeti vastu alles 2007. aasta kevadel. Kolme fondi puhul võeti strateegilised suunised vastu kontrolliga regulatiivmenetluse alusel ning tegemist oli kõnealuse menetluse esmakordse kasutamisega.

Liikmesriikidele eraldatavate assigneeringute osas tuleb kõnealuse nelja fondi puhul märkida, et komisjon edastas 2007. aasta juulis liikmesriikidele assigneeringute lõpliku jaotuse 2007. eelarveaasta osas ning esialgse jaotuse 2008. eelarveaasta osas.

90–93% fondide rahalistest vahenditest kuulub rakendamisele ühise haldamise alusel. Seetõttu on liikmesriikidel nüüd võimalus kaasata piirkondlikke ja kohalikke asutusi ning valitsusväliseid organisatsioone oma mitmeaastaste ja iga-aastaste programmide väljatöötamise ja rakendamise protsessi.

Fondide asutamise aluseks olevates otsustes nähtigi selgesõnaliselt ette, et liikmesriigid vastutavad ise kaasrahastatud projektide valiku ja elluviimise eest, võttes arvesse programmitöö üleeuroopalisi üldisi eesmärke. Riiklikul ja kohalikul tasandil on kõige parem määratleda esmatähtsaid vajadusi, mis seonduvad varjupaigapoliitika, integratsiooni, tagasipöördumis- ja piiriküsimustega.

Fondide osaks olevate rahaliste vahendite kohta, mida komisjon ühenduse meetmetena otse rakendab, avaldatakse korrapäraselt pakkumiskutseid. Valitsusvälised organisatsioonid ning piirkondlikud ja kohalikud asutused võivad eelkõige esitada taotlusi seoses kolmandate riikide kodanike integreerimise Euroopa fondi, Euroopa pagulasfondi ja Euroopa tagasipöördumisfondiga.

Kas komisjon saaks esitada teavet selle kohta, milliseid edusamme on tehtud majanduspartnerluslepingute alastel läbirääkimisel AKV riikide rühmaga?

Eelkõige esineb teatud Aafrika riikides suurenev mure, et kõnealused uued lepingud kahjustavad säästva arengu protsessi, millele on tuginenud kõik eelnevad kaubanduslepingud. Lisaks on levinud arusaam, mille kohaselt on kõnealused lepingud AKV kaubanduspartnerite kulul ebaproportsionaalselt kasulikud ELile. Kas komisjoni meelest on see ELi pikaajalistes huvides?

Kas on tõenäoline, et AKV riikide rühmaga sõlmitavad uued majanduspartnerluslepingud jõustuvad kavandatu kohaselt 1. jaanuaril 2008? Kui mitte, siis kas komisjon kavatseb lepingute jõustumiseni võtta üleminekumeetmeid? Juhul kui see nii on, siis milliste üleminekumeetmete võtmist komisjon kavandab?

Järgmisel kuul on tähtaeg, et sõlmida majanduspartnerluslepingud, mis asendavad Cotonou lepingu kohaselt praegu AKV riikidega kasutatava kaubandussoodustussüsteemi. Kodanikuühiskond on teinud aktiivset kampaaniat kõnealuste lepingute sõlmimise vastu käesoleva aasta lõpuks, kuna lepingute mitmeid põhielemente ei ole veel nõuetekohaselt läbi räägitud. Kõnealuste lepingute sõlmimine sunniks mitmeid maailma vaeseimaid riike teostama oma haavatavate turgude põhjalikku liberaliseerimist. Kõnealuste lepingute õigluse huvides vajavad AKV riigid rohkem aega läbirääkimiste pidamiseks ning neil peaks olema võimalus säilitada paindlikkus seoses oma kaubandusreformide osas otsuste tegemise, nende kavandamise ja järjestamisega. Kui majanduspartnerluslepingud sõlmitakse käesoleval aastal, võib see tähendada ELi suunduva AKV riikide ekspordi kokkukukkumist. AKV riigid peaksid sel juhul leidma uusi sissetulekuallikaid, et rahastada oma tervishoiu- ja haridussüsteeme.

Millised on komisjoni kavad seoses AKV riikide osas võetavate kaitsemeetmetega sellisel juhul, kui majanduspartnerluslepinguid ei sõlmita aasta lõpuks?

Järgmise kuu lõpus saabub tähtaeg, et viia lõpule läbirääkimised majanduspartnerluslepingute sõlmimiseks, mis asendavad Cotonou lepingu kohaselt praegu AKV riikidega kasutatava kaubandussüsteemi. Kodanikuühiskond korraldab kampaaniat kõnealuste lepingute sõlmimise vastu mainitud ajal, kuna lepingute põhielemente ei ole veel nõuetekohaselt käsitletud. Kui läbirääkimised liiga kiiresti lõpule viiakse, peavad mitmete maailma vaeseimate riikide haavatavad turud teostama liberaliseerimise, mis võib tõsiselt kahjustada ELi suunduvat AKV riikide eksporti ning nende tervishoiu- ja haridussüsteemide rahastamist. Seetõttu on AKV riikidel vaja rohkem aega läbirääkimiste pidamiseks, säilitades paindlikkus, mis võimaldab neil kavandada endi kaubandusreforme. Nõutav on, et kõnealused läbirääkimised oleksid õiglased.

Millised on komisjoni ettepanekud mõjutatud riikide kaitsmiseks, kui majanduspartnerluslepinguid siiski ei sõlmita aasta lõpuks?

Komisjon teatab oma 23. oktoobri 2007. aasta teatises majanduspartnerluslepingute kohta selgesõnaliselt, et kui komisjoniga majanduspartnerluslepingute sõlmimise läbirääkimisi pidavad piirkonnad ei ole heakskiidetud tähtajaks lepinguid allkirjastanud, on komisjon valmis allkirjastama majanduspartnerluslepingud üksnes teatud riikidega. Siiani on komisjon aga alati rõhutanud, et majanduspartnerluslepingute osas peetakse läbirääkimisi ja need sõlmitakse piirkondlikul tasandil, ning rõhutanud, et kõnealuste lepingute allkirjastamine on väärtuslik üksnes juhul, kui seda tehakse piirkondlikku integratsiooni silmas pidades. Eespool nimetatud viisil käitudes oleks komisjon vastutav tõsiste pingete eest, mis tekivad ühte piirkonda kuuluvate riikide vahel, keda on sõltuvalt kõnealuste lepingute allkirjastamisest või selle mittetegemisest koheldud erinevalt ja viisil, mis on vastuolus piirkondliku integratsiooni eesmärkidega.

Kuidas kavatseb komisjon vältida, et kõnealused lepingud ei kahjustaks otseselt riike, kes neid ei allkirjasta? Kuidas komisjon põhjendab eespool nimetatud uut seisukohta, võttes arvesse tähtsust, mida ta alati on omistanud piirkondlikule integratsioonile majanduspartnerluslepingute sõlmimise vajaduse põhjendamisel?

EÜ on 2002. aastast pidanud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) riikide ja piirkondadega läbirääkimisi majanduspartnerluslepingute sõlmimiseks, tuginedes Cotonou lepingule ja selle eesmärkidele seoses säästva arengu, piirkondliku integratsiooni ja AKV riikide tõhustatud osalemisega mitmepoolses kaubandussüsteemis. Kõnealused läbirääkimised on nüüdseks jõudnud viimasesse etappi ning nende lõpetamise tähtajaks on kehtestatud 2007. aasta lõpp, mil kaotavad kehtivuse praegused Cotonou soodustused ja kõnealuseid riike kaitsevad Maailma Kaubandusorganisatsiooni erandid. 2007. aastal toimunud majanduspartnerluslepingute läbirääkimiste ühine läbivaatamine AKV riikide ja EÜ poolt andis taas kinnitust poolte pühendumisest pidada tähtajast kinni.

EÜ eesmärgiks on jätkuvalt asendada praegune Cotonou kaubanduslik kord igakülgsete ja kõikehõlmavate majanduspartnerluslepingutega, mis hõlmavad küsimusi, mis seonduvad kaubavahetuse, teenustekaubanduse, investeeringute ja kaubandusega seonduvate valdkondadega, mis on olulised AKV riikide arenguks, eesmärgiga luua tõhus piirkondlik turg ning kõnealuste piirkondade ja ELi vahelised erisuhted. Samal ajal on majanduspartnerluslepingute läbirääkimistel tehtud edusammud ebaühtlased. Kui ei ole võimalik õigeaegselt sõlmida täiemahulisi majanduspartnerluslepinguid, peavad pooled sõlmima lepingu, mis hõlmab läbiräägitud küsimusi ja mille keskmes on hea turulepääsu kord, ning seejärel jätkama 2008. aasta alguses läbirääkimisi teistes valdkondades, et need lõpule viia. See aitab ära hoida kaubandushäireid, seadmata samas ohtu eesmärki pidada läbirääkimisi kõikehõlmavate ja täiemahuliste arengupaketti sisaldavate majanduspartnerluslepingute sõlmimiseks.

Ka sel juhul, kui üksnes teatud piirkonna riigid soovivad läbirääkimisi jätkata, on komisjon valmis seda arvestama, et jõuda kokkuleppele turulepääsu küsimuses, mis on samm täiemahuliste majanduspartnerluslepingute suunas. Praeguste piirkondlike integratsioonikavade hoo säilitamiseks on kõik sellised lepingud hüppelauaks täiemahuliste majanduspartnerluslepingute sõlmimise suunas, mis on ühinemiseks avatud kõnealuse piirkonna kõikidele riikidele.

Komisjon on seisukohal, et praegu puuduvad alternatiivid sellisele pragmaatilisele lähenemisviisile, mis on esitatud komisjoni 23. oktoobri 2007. aasta teatises, ning jätkab pigem arengueesmärkide saavutamist kui ELi kahjustavate huvide kaitsmist.

Kui tõhusaks peab komisjon tänase seisuga seost, mis loodi Euroopa julgeolekustrateegia kohaldamisel sise- ja välisjulgeoleku mõõtme vahel? Millised institutsionaalsed puudujäägid takistavad mitmel institutsionaalsel sambal tugineva Euroopa julgeolekustrateegia siseaspekti elluviimist? Kas komisjoni hinnangul on julgeolekukord, mis vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva Euroopa alaga seonduvates küsimustes tugineb sammastevahelisele julgeolekukorrale, institutsionaalselt ja tegevuslikult täielik?

Euroopa julgeolekustrateegias nenditakse, et „külma sõja järgset keskkonda iseloomustab piiride järjest suurenev avatus, mille puhul julgeoleku sisemised ja välised aspektid on teineteisega lahutamatult seotud”. ELi sekkumisega on hõlmatud Euroopa julgeolekustrateegias määratletud ohtude sise- ja välisaspektid, eelkõige tänu sisemiste ohtude kohta 2005. aastal vastu võetud terrorismivastase võitluse ELi strateegiale ning tänu rahvusvahelisele koostööle ja kolmandates riikides asuvate strateegiliste partnerite abistamisele. Organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse osas jätkab Euroopa Liit tööd rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimiseks, mis moodustavad meie poolt kolmandates riikides osutatava abi tugiraamistiku. Europol esitab igal aastal aruanded ja statistika, mis aitavad suurendada teadmisi kõnealustes valdkondades.

Euroopa julgeolekustrateegia elluviimine on tõhusam, kui ELi ja ühenduse vahendid on pühendatud samade eesmärkide saavutamiseks. Komisjon on seda püüdnud saavutada, võttes samuti arvesse sisepoliitika valdkondade välisaspekte. See muutub lihtsamaks, kui jõustub Lissaboni leping, millega kõrvaldatakse praegune eraldusjoon esimese ja kolmanda samba vahel, kehtestatakse kaasotsustamismenetlus ning suurendatakse Euroopa Parlamendi rolli.

ÜVJP⁽¹⁾ ja EJKP⁽²⁾ alusel meetmete võtmisel võetakse jätkuvalt arvesse välisohte, tehes seda paralleelselt väljaspool ELi võetavate ühenduse meetmete ning riiklike meetmetega vabaduse, õiguse ja turvalisuse valdkonnas.

Üldisemalt võttes on komisjon seisukohal, et sise- ja välispoliitilised eesmärgid on senisest veelgi enam läbi põimunud, mis tingib vajaduse taas läbi vaadata viisid, kuidas ELi huve ja väärtusi, mille hulka kuulub mõistagi ELi kodanike turvalisus, kavandatakse, edendatakse ja kaitstakse.

Kõik meie vahendid on kaasatud, et käsitleda Euroopa julgeolekustrateegias esiletoodud väljakutseid: nendeks on laienemispoliitika, mis laiendab kogu Euroopas rahu, stabiilsust, jõukust, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid; naabruspoliitika, mille eesmärk on luua ühistel huvidel ja väärtustel tuginevaid sidemeid naaberriikidega; kaubanduspoliitika, arengu- ja humanitaarabipoliitika ning meetmed, mida võtame seoses kliimamuutuste ja energiavarustuse kindlusega.

Nagu komisjon märkis oma 2006. aasta teatises „Euroopa maailmas – mõned praktilised ettepanekud sidususe, tõhususe ja nähtavuse lisamise kohta”⁽³⁾, tuleks Euroopa julgeolekustrateegia läbivaatamisel arvesse võtta kõnealuseid uusi ülemaailmseid väljakutseid ning kasutusele tuleks võtta kõik Euroopa tasandil leitud lahendused, hoolimata institutsionaalsetest kaalutlustest.

Viitan hiljutistele teadetele tragöödiast Bangalore õmblusvabrikus, kus India töötaja jäi tööl viibides haigeks, pidi tunde ootama, enne kui tal töölt lahkuda lubati, ning suri samal päeval haiglas. See meenutab eelmist vahejuhtumit, mis mulle teadaolevalt juhtus samas vabrikus vaid kolm kuud tagasi ning kus rasedale naistöötajale keelduti abi osutamast, kui ta töö ajal hakkas sünnitama, misjärel ta sünnitas mingit abi saamata tehase värava taga. Mulle teadaolevalt imik suri.

Kas komisjon kinnitab, et peab töötervishoidu ja -ohutust põhiõiguseks ning milliseid tervise ja ohutuse alaseid meetmeid ta võtab suhetes ja kokkulepetes kolmandate riikidega, et vältida selliste hirmuäratavate ja traagiliste vahejuhtumite kordumist?

Töötervishoiu ja -ohutuse edendamine rahvusvahelisel tasandil on hiljuti vastuvõetud komisjoni töötervishoiu ja -ohutuse strateegia⁽¹⁾ üheks peamiseks eesmärgiks. Strateegias rõhutatakse vajadust parandada tööstandardeid kogu maailmas. Sellega seoses kavatseb EL töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas edendada ennetustegevust, kasutades selleks mitmepoolset koostööd pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega (ILO⁽²⁾, WHO⁽³⁾) ja kahepoolset tegevust osana komisjoni suhetest kolmandate riikidega ning eelkõige tärkava majandusega riikidega, nagu näiteks India.

Liikmesriikide tasandil on mitmeid probleeme seoses hobuslaste identifitseerimist käsitlevate kehtivate Euroopa direktiivide nõuetekohase rakendamisega. Mõningatel mulle teadaolevatel juhtudel ei ole ühes liikmesriigis tunnustatud teise liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud identifitseerimisdokumenti (pass) ning teistel juhtudel ei ole passe liikmesriikidevaheliste piiriületuste ajal isegi nõuetekohaselt kontrollitud.

Kas komisjon saaks kommenteerida vajadust parandada kehtivate õigusaktide rakendamist ja mooduseid selle tegemiseks?

Nõukogu direktiiviga 90/426/EMÜ⁽¹⁾ sätestatakse liikmesriikide vahel transporditud hobuslaste veterinaarkontrolli eeskirjad. Liikmesriikide vahel transportimisel peab hobuslasel olema mitte üksnes identifitseerimisdokument (pass), vaid ka ametlik veterinaartunnistus või -sertifikaat, mis on väljastatud transpordi alguspunktis. Vastavalt direktiivi artiklile 6 on teatud liikmesriigid teineteisele teinud erandeid kirjeldatud nõuetest.

Komisjoni otsusega 93/623/EMÜ⁽²⁾ kehtestati pass, mida kasutatakse registreeritud hobuslaste transportimisel. Komisjoni otsusega 2000/68/EÜ⁽³⁾muudeti otsust 93/623/EMÜ ning laiendati hobuslaste identifitseerimise sätteid aretamiseks ja tootmiseks ettenähtud hobuslastele.

Ühenduse õigusaktide ühtlasema kohaldamise tagamise eesmärgil on komisjon koostanud määruse eelnõu, mis asendab kõnealused kaks otsust. Pärast vastuvõtmist käsitletakse selle uue ja vahetult kohaldatava komisjoni määrusega erinevaid sidusrühmi, kes vastutavad hobuslaste identifitseerimise eest, ning tagatakse hobuslaste identifitseerimine teatud aja jooksul pärast sündi või importimist, kasutades selleks ühtset ning kogu hobuslase eluea jooksul kehtivat passi, mis on loomaga seotud elektroonilise mikrokapsli abil.

Euroopa Parlamendi 10. juulil 2007. aastal vastu võetud resolutsioonis P6_TA(2007)0326 tuuakse esile Euroopa Parlamendi seisukoht, mille kohaselt on elektri- ja gaasituru äriühingute kuulumine avalik-õiguslikele organitele üheks peamiseks põhjuseks, mis tingib konkurentsi moonutamise ELis, ning kinnitatakse, et avalik-õiguslike äriühingute osalemine vähendab konkurentsivõimelisuse stiimuleid ka teistel turgudel, mille põhjuseks on asjaolu, et enamik kõnealustest äriühingutest on oma omandiõigusliku staatuse tõttu vähem läbipaistvad, annavad võimalikele investoritele vähem teavet ning sõltuvad liikmesriikide valitsuste poliitilistest otsustest.

Milliseid meetmeid kavatseb komisjon võtta, et lisada see põhimõte oma poliitikasse, võttes arvesse asutamislepinguga sätestatud piire seoses kõnealuse sektori äriühingute omandisuhetega? Kas komisjon leiab, et on võimalik jätkata edusammude tegemist ühtse energiaturu loomise suunas olukorras, kus mõne Euroopa valitsuse toetatavad avalik-õiguslikud oligopolid või monopolid jätkavad kõnealuses sektoris oma tegevust?

Nagu see on esile toodud komisjoni 19. septembri 2007. aasta siseturgu käsitlevate ettepanekute seletuskirjas, kohaldatakse kogu paketti ja konkreetsemalt omandisuhete tõhusama eraldamise ettepanekut samal viisil nii avalik-õiguslike kui ka eraõiguslike äriühingute suhtes. See tähendab, et vaatamata omandisuhete laadile ei saa ükski isik või isikute rühm iseseisvalt või ühiselt mõjutada juhatuse koosseisu moodustamist, hääletamist või otsuste tegemist põhivõrguettevõtjates ning samal ajal ka tarne ja tootmisega tegelevates äriühingutes. Sellega tagatakse, et kui tarnimis- või tootmistegevust teostab avalik-õiguslik äriühing, on ikkagi tagatud avalik-õigusliku põhivõrguettevõtja sõltumatus; kõnealuste ettepanekutega ei nähta aga ette, et riigiomandis olevad äriühingud müüksid oma võrgu eraomandis olevale äriühingule. Näiteks võib iga riigiasutus või riik kõnealuse nõude täitmiseks (mõjutamisvõimaluse andvad) õigused üle anda teisele avalik-õiguslikule või eraõiguslikule juriidilisele isikule.

Siinkohal on oluline, et kõikidel omandisuhete eraldamise juhtudel peab asjaomane liikmesriik tõendama, et tulemused on tõhusad ka praktikas ning et äriühingud tegutsevad teineteisest täiesti sõltumatult, mis loob võrdsed tingimused kogu ELis. Lisaks kohustatakse komisjoni ettepanekutega liikmesriike tagama järelevalveasutuse sõltumatus, tagades, et järelevalveasutus on juriidiliselt eraldiseisev üksus ning oma tegevuses sõltumatu mis tahes avalik-õiguslikust või eraõiguslikust üksusest.

Kõnealused sätted peaksid tagama, et – vaatamata põhivõrguettevõtjate või tarnimisega tegelevate äriühingute omandisuhetele – kõigi turuosaliste suhtes kehtivad võrded tingimused ning nad saavad järelevalveasutuste võrdse kohtlemise osaliseks.

Hiljuti avaldatud uuringu tulemuste kohaselt ei anna umbes 433 lennuettevõtjat ja turismibürood tõest teavet sooduspakkumiste kohta (sealhulgas nende tegeliku maksumuse kohta), nii et veebilehti kasutavad kodanikud viiakse väljatoodud piletihindade osas eksitusse. Praeguse teabe kohaselt eksitavad pooled lennuettevõtjad avalikkust: umbes 217 lennuettevõtjat 14 liikmesriigis ja Norras ei järgi ühenduse eeskirju, sealhulgas igal riigil lasuvat kohustust tagada, et pileti tegelik hind on koos tasudega (lennujaamamaksud jne) veebilehel esitatud asjaomase riigi ametlikus keeles ning mite üksnes inglise keeles, nagu seda praegu esineb.

Millal kavatseb komisjon avaldada kõnealuse uuringu üksikasjalikud tulemused? Millised lennuettevõtjad rikuvad ühenduse tarbijakaitse eeskirju? Milliseid meetmeid kavatseb komisjon võtta? Lõpetuseks, kas komisjon kavatseb välja töötada õigusakti ettepaneku, et kaitsta tarbijaid pettuse eest ja tagada järgmise eesmärgina, et tarbijatele makstakse hüvitist?

Tarbijakaitsevõrgustik – mis loodi vähem kui aasta tagasi tarbijakaitsealase koostöö määrusega⁽¹⁾ – viis 2007. aasta septembri lõpus läbi oma esimese ühise turujärelevalve uuringu, mis leidis aset lennupileteid müüvate veebilehtede analüüsi vormis. Tegemist on uue ja jõulise vahendiga õigusaktide jõustamiseks. Sel korral osales uuringus 15 liikmesriiki ja Norra. Komisjon kavatseb tugineda käesolevale katseprojektile ning õigusaktide jõustamise eesmärgil selliseid uuringuid ka tulevikus korrata.

Ametiasutused kontrollisid, kas veebilehed järgivad Euroopa ja riiklikke õigusakte, ning tegid kindlaks veebilehed, mis ei täitnud täielikult kõiki nõudeid. Ametiasutused uurivad nüüd täiendavalt kõnealuseid veebilehti ning otsustavad, milliseid järelmeetmeid tuleb võtta. Kui õigusaktide rikkumised leiavad kinnitust, tagavad ametiasutused asjakohaste jõustamismeetmete võtmise.

Komisjon mõistab huvi levitada laialdaselt kõnealuse uuringu tulemusi. Kuna jõustamismeetmete võtmise eest vastutavad liikmesriigid, arutab komisjon nendega, milliseid järelmeetmeid tuleks uuringu osas võtta, eelkõige seoses üksikasjalike tulemuste avaldamisega.

Uuringu esialgsed tulemused viitavad asjaolule, et kehtivate õigusaktide alusel läbiviidav tõhustatud jõustamine võib kaitsta tarbijaid eksitavate kaubandustavade eest. Kaitse taset tõstab veelgi ebaausaid kaubandustavasid käsitleva direktiivi rakendamine⁽²⁾. Seetõttu kavatseb komisjon tulevikus tõhustada õigusaktide jõustamist, kasutades tarbijakaitsevõrgustiku abi. Enne uute õigusaktide ettepanekute kavandamist peaks komisjon täielikult ära kasutama kehtivate õigusaktide potentsiaali.

Eelkõige tervitab komisjon käimasolevat õigusloomealast arutelu Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel seoses komisjoni ettepanekuga kolmanda õhutranspordipaketi muutmiseks⁽³⁾. Kõnealuse uue määruse vastuvõtmisega paraneb hindade läbipaistvus, kuna täpsustatakse, et lõplik hind sisaldab kõiki kohaldatavaid hindasid, makse, kulusid, lisamakseid ja tasusid, mis on avaldamise ajal vältimatud ja prognoositavad. Määrusega hõlmatakse kõik ELi-sisesed lennud ning kõigi lennuettevõtjate lennud, mis väljuvad ELi lennujaamast.

Ulises Ruiz Ortiz sai 2004. aastal Mehhikos valimispettuse abil Oaxaca kuberneriks. Amnesty Internationali kohaselt on Ruiz Ortiz vastutav mitmete inimõiguste rikkumiste toimepanemise eest, mille ohvriteks on põliselanikkond, toidu ja paremate töötingimuste nimel streikivad kooliõpetajad ning kõik, kes julgevad toimepandud repressioone hukka mõista.

Mehhiko Ülemkohus otsustas 2007. aasta juunis, et Ruiz Ortizi valitsuse ajal toimepandud inimõiguste rikkumisi tuleb uurida.

Kuidas kavatseb komisjon oma mõjuvõimu kasutada, et tagada kõnealuste inimõiguste rikkumiste uurimine?

Võttes arvesse, et kirjeldatud olukord on kestnud üle kolme aasta ning et ELi–Mehhiko assotsiatsioonilepingus on säte inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamise kohta, kas komisjon on kaalunud võimalust assotsiatsioonileping läbi vaadata?

Euroopa Liit ja komisjon pööravad erilist tähelepanu Oaxacas valitsevale olukorrale ning on tähelepanelikult jälginud sündmuste arengut. Seetõttu on riigis asuv komisjoni delegatsioon, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja Mehhiko ametiasutused korrapäraselt teavitanud komisjoni sündmustest Oaxacas.

Komisjon tõstatab inimõiguste küsimuse võimaluse korral alati, nagu ta seda on ka alates 2004. aastast teinud Mehhikoga, mil poliitilise dialoogi alustamise raames tugevnesid suhted kõnealuse riigiga. Loomulikult jätkab komisjon seda eelseisvate ning üldise kokkuleppe alusel toimuvate kõrgetasemeliste kontaktide raames ning jätkab erilise tähelepanu pööramist olukorrale Oaxacas.

Paralleelselt kokkuleppe alusel võetud meetmetega, aitas ja saatis ELi delegatsioon Mehhikos 2006. aasta septembris Oaxacas parlamentaarse missiooni ajal Euroopa Parlamendi liiget ning ELi–Mehhiko parlamentaarse ühiskomitee delegatsiooni juhti Erika Manni. Oaxacas kohtus Erika Mann muuhulgas ka Oaxaca rahvaassamblee esindajatega.

Samuti saab komisjon aruandeid ja teavet, sealhulgas Oaxaca konflikti kohta, erinevatelt riiklikelt ja rahvusvahelistelt valitsusvälistelt inimõigusorganisatsioonidelt. Samuti korraldab komisjon nende organisatsioonidega kohtumisi, et tutvuda nende teostatud uuringute tulemuste ja olukorrale antud analüüsiga. ELi–Mehhiko parlamentidevahelise delegatsiooni liikmetest Euroopa Parlamendi liikmed on kõnealustel kohtumistel osalenud. Komisjoni delegatsioon Mehhikos korraldas 2007. aasta veebruaris parlamentidevahelise delegatsiooni kohtumise ajal inimõigusi käsitleva istungi, millel käsitleti Oaxaca probleemi.

Hiljuti taotles ELi nõukogu teavet inimõiguste olukorra kohta Oaxacas. Seetõttu korraldati 27.–28. augustil 2007 missioon, milles osalesid esindajad liikmesriikide saatkondadest ja komisjoni delegatsioonist Mehhikos. Kõnealune missioon kohtus riikliku inimõiguste komitee esimehe (CEDHO), valitsusväliste inimõigusorganisatsioonide, ülemkohtu esimehe, peaprokuröri, riigisekretäri ja Oaxaca inimõigusküsimuste riigisekretäriga. 2007. aasta septembris esines igakuisel poliitiliste nõunike kohtumisel, millel arutati olukorda Oaxacas, avaliku julgeoleku sekretäri büroo esindaja.

Märkida tuleks, et komisjon teeb Mehhiko inimõiguste olukorra osas aktiivset koostööd ÜRO inimõiguste ülemkomissariga. Komisjon osaleb kahes inimõiguste toetamise projektis, millest üks käsitleb põliselanike olukorda Oaxaca vanglates. Sellega seoses arutavad ÜRO inimõiguste ülemkomissari büroo ja komisjon Oaxaca konflikti ning see on osaks meie ühisest inimõiguste kaitsmise poliitikast.

Kas komisjon võiks esitada teavet selle kohta, kas ta taotles, et liikmesriikides ELi õigusaktide ebapiisava rakendamise küsimus lisatakse Portugali eesistumise ajal toimuva ministrite nõukogu kohtumise päevakorda?

Komisjon ei ole veel esitanud taotlust, et liikmesriikides ELi õigusaktide ebapiisava rakendamise küsimus lisatakse Portugali eesistumise ajal toimuva ministrite nõukogu kohtumise päevakorda.

Siinkohal tuleks meenutada, et komisjon võttis hiljuti vastu teatise ühenduse õigusaktide kohaldamise kohta⁽¹⁾, mis esitati institutsioonidele. Komisjon teeb aktiivselt tööd, et viia ellu oma teatises teatavakstehtud meetmed. Komisjon kutsub kokku riikide ekspertide rühma, et arutada teatist Portugali eesistumise ajal, ning esineb võimalus, et mõned teatises kindlakstehtud küsimused lisatakse 2008. aastal nõukogu kohtumise päevakorda.

Lisaks võiks mõne nõukogu kohtumise ajal aset leida üldine arutelu, sellise võimaluse võiks näiteks anda programmi või tegevuskava rakendamist käsitleva iga-aastase aruande esitamine.

Komisjon esitas 2007. aasta juulis esimese 2007. aastat käsitleva aruande, mis käsitles eelkõige siseturu tulemustabelit. Teine aruanne esitatakse kavandatud kohaselt 2007. aasta detsembris ning see peaks andma panuse arutelule, mida peetakse 2008. aasta kevadel toimuva Euroopa Ülemkogu kohtumise ettevalmistamisel.

Õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas esitab komisjon alates 2005. aasta juunist igal aastal tulemustabeli, mille teises osas hinnatakse antud valdkonna ELi õigusaktide rakendamist riiklikul tasandil.

Kreeka valitsuse poliitilistes avaldustes Kreeka parlamendile ei mainitud praktiliselt midagi äriühingu Olympic Airways tuleviku kohta ning valitsus ei võtnud konkreetseid kohustusi seoses äriühingu Olympic Airways tulevikuga. Praegune Kreeka valitsus on ametis olnud neli aastat ning katastroofiline olukord, mille talle pärandas Pasok ning mis mõjutab maailma üht vanimat ja turvalisemat lennuettevõtjat, on veelgi halvenenud.

Milliseid edusamme on tehtud komisjoni ja Kreeka valitsuse vahelistes kõnelustes seoses äriühingu Olympic Airways tulevikuga?

Alates 1994. aastast on komisjon võtnud vastu viis otsust seoses äriühingule Olympic Airways antud riigiabiga. Esimesed kolm otsust olid nn tingimuslikud otsused, millega teatud tingimustel lubati riigiabi andmine, et ettevõte enne 1990. aastate lõppu ümber struktureerida.

Kahjuks ei järgitud kõnealuseid otsuseid ning ümberstruktureerimine ei toonud kaasa oodatud tulemusi. Seetõttu pidi komisjon 2002. aasta detsembris ja 2005. aasta septembris vastu võtma kaks negatiivset otsust, milles märgiti, et Kreeka on andnud äriühingule Olympic Airways abi, mis on ebaseaduslik ja ühisturuga kokkusobimatu. Esimest kõnealust otsust kinnitas ka Euroopa Ühenduste esimese astme kohus, välja arvatud mõningad otsuse vähetähtsad aspektid. Samuti tuleks märkida, et Euroopa Kohus märkis, et Kreeka ei ole esimest otsust rakendanud. Kuna kohtu kõnealust otsust ei rakendatud, esitas komisjon kohtuasja vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 228.

Nagu ka mitmel eelneval aastal, jätkab Euroopa Komisjon kõnelusi Kreeka ametivõimudega, et leida lahendus probleemidele, mis seonduvad 2002. ja 2005. aastal vastu võetud otsuste rakendamisega. Komisjoni eesmärgiks on tagada ELi õiguse järgimine, seda nii seoses 2002. ja 2005. aastal vastu võetud otsuste rakendamise kui mis tahes teiste meetmetega, mis võivad hõlmata riiklike vahendite kasutamist äriühingu Olympic Airways/Airlines hüvanguks.

Milliseid meetmeid on komisjon võtnud seoses ettepanekutega, mida Euroopa Parlament tegi omaalgatuslikus raportis tulevaste laienemiste mõju kohta ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikkusele (P6_TA(2007)0130)?

Milliseid järeldusi tehti seoses kõnealuse raportiga?

Kas juba on koostatud konkreetsed kavad seoses raportis ettepandud astmelise mudeliga ning kas on alustatud sellest tulenevat ühinemiseelse abi reformimist? Kui mitte, siis milline on ajakava, mida komisjon kavatseb selle tegemiseks kasutada?

Komisjon toetab täielikult raporti kahte peamist lähtepunkti: ühtekuuluvuspoliitika tähtsust ja edukust erinevuse vähendamisel ning seega panuse andmisel ELi majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele ning asjaolu, et hiljutiste laienemiste tulemusel on kõnealuse erinevuse ulatus suurenenud. Samuti on komisjon täiesti teadlik sellest, millist survet avaldab globaliseerumine Euroopa majandustele seoses ettevõtete ümberpaigutumise, demograafiliste muutuste, rändevoogude ja teiste seonduvate küsimustega. Vastuseks kõnealustele väljakutsetele on reformitud ja ajakohastatud 2007–2013. aasta ühtekuuluvuspoliitikat ning viidud see kooskõlla Lissaboni ja Göteborgi eesmärkidega.

Samuti on komisjon nõus sellega, et kui Horvaatia ja Lääne-Balkani riigid peaksid ühinema ELiga enne käesoleva programmiperioodi lõppu, saab neid oluliste häireteta lisada ühtekuuluvuspoliitika praegusesse raamistikku. Austatud parlamendiliikmel palutakse tähelepanu pöörata sellele, et EL-27 abikõlblikkuse eeskirjad ajavahemikuks 2007–2013 määrati kindlaks 2006. aastal ning et neid kohaldatakse. Türgi osas on komisjon nõus, et asjakohasel ajal tuleb läbi viia konkreetne mõju hindamine, milles käsitletakse Türgi ühinemise tõenäolist mõju ELi ühtekuuluvuspoliitikale. Vastavalt läbirääkimisraamistikule saab Türgiga peetavaid ühinemisläbirääkimisi lõpule viia üksnes pärast seda, kui on vastu võetud 2014. aastast algav finantsraamistik ning on teostatud võimalikud sellest tulenevad reformid.

Seetõttu hindab komisjon asjakohasel hetkel mõju, mida kõik tulevased laienemised avaldavad ELi ühtekuuluvuspoliitikale, ning teeb ettepanekuid seonduvate muudatuste kohta. Kuni sellist hindamist ei ole läbi viidud, ei saa komisjon esitada seotud kulude kalkulatsiooni.

Komisjoni seisukoht on, et vastavalt 2007–2013. aasta finantsperspektiivi osas tehtud komisjoni ettepanekutele on piisavate rahaliste vahendite eraldamine oluliseks eelduseks, et tagada poliitika edukus, ning komisjon on valmis arvestama ettepanekuid, mille eesmärk on suurendada ühtekuuluvuspoliitika võimendavat mõju praegustes liikmesriikides, näiteks erakapitali osalemise tõhustamine või uuenduslike rahastamisvahendite kasutamine, mille näol ei ole tegemist toetustega. Komisjon ei ole praegusel hetkel siiski valmis esitama tulevikus konkreetse poliitikavaldkonna osas vajaminevate summade hinnangulist suurust.

Euroopa Kemikaalide Büroo valmistab ette kemikaalide uut liigitust (30. tehnika arenguga kohandamine). Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri viimaste uuringute kohaselt on kemikaal formaldehüüd (CAS number: 50-00-0) kantserogeen. Käesoleva küsimuse esitaja ootab, et komisjon teeb kemikaale käsitlevate õigusaktide (REACH) rakendamisel kõik endast oleneva tagamaks, et formaldehüüd liigitatakse kantserogeenina.

Käesoleva küsimuse esitaja sooviks samuti teada, kas komisjon teeb Euroopa Kemikaalide Bürooga koostööd seoses kemikaalide uue liigituse (30. tehnika arenguga kohandamine) väljatöötamisega ning kas tehakse jõupingutusi formaldehüüdi liigitamiseks kantserogeenina, et kaitsta üldsust ohtliku aine eest.

Formaldehüüd on liigitatud 3. liigi kantserogeenina alates 1996. aastast, mil viidi läbi 22. tehnika arenguga kohandamine⁽¹⁾ seoses direktiiviga 67/548/EMÜ (ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta)⁽²⁾. Kolmas liik sisaldab aineid, mis oma võimaliku kantserogeense mõju tõttu inimeste tervisele tekitavad muret, kuid mille suhtes ei ole olemasolev teave piisav, et viia läbi nõuetekohast hindamist.

Võttes arvesse Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri hiljutist otsust, on Prantsusmaa teinud ettepaneku liigitada formaldehüüd 1. liigi kantserogeenina. 1. liik sisaldab aineid, mis on inimeste tervise suhtes tõendatult kantserogeensed. Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur otsustas 2004. aasta septembris, et formaldehüüd on inimeste tervise suhtes kantserogeenne ning lisas selle oma 1. rühma. Tegemist on Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri eelnevate hindamistega võrreldes ohutasemelt kõrgema liigitusega.

Prantsusmaa ettepanekut arutati 2005. aasta novembris liigitamise ja märgistamise tehnilises komitees, mis on asutatud direktiivi 67/548/EMÜ (ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta)⁽³⁾ kohaselt. Komisjon kasutab kõnealuse tehnilise komitee soovitusi, et töötada välja ettepanek tehnika arenguga kohandamise läbiviimiseks komiteemenetluse alusel, et ajakohastada ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevas direktiivis esitatud ainete loendit. Need ained on esitatud I lisas.

Võttes siiski arvesse formaldehüüdi kantserogeensuse kohta praegu käimasolevaid teadusuuringuid, eelkõige Ameerika Ühendriikide riikliku vähiuuringute instituudi epidemioloogilise uuringu ajakohastamist, otsustas komitee otsuste tegemise edasi lükata tulevasele koosolekule. Ameerika Ühendriikide riikliku vähiuuringute instituudi ajakohastatud uuringu tulemused peaksid peagi olema kättesaadavad.

Kuna liigitamise ja märgistamise tehniline komitee ei viinud oma arutelu formaldehüüdi kantserogeensuse kohta lõpuni, ei olnud formaldehüüdi võimalik lisada ettepaneku eelnõusse, mis käsitles 30. tehnika arenguga kohandamist ja mille üle toimus hääletamine 2007. aasta veebruaris, ning ettepaneku eelnõusse, mis käsitleb 31. tehnika arenguga kohandamist ja mida arutatakse komiteemenetluse alusel enne 2007. aasta lõppu.

Prantsusmaa ettepanekut arutatakse siiki uuesti REACHi⁽⁴⁾ õigusliku raamistiku raames ning seda teeb riskihindamise komitee, mis eeldatavasti asutatakse 2008. aasta juuniks. Kõnealuse riskihindamise komitee soovituse alusel saaks komisjon töötada välja uue ettepaneku tehnika arenguga kohandamiseks, et vajaduse korral muuta formaldehüüdi praegust liigitust.

Interneti enampakkumiskeskkondades pakutakse Euroopa artistide CDsid, mis on ilmselgelt valmistatud Hiinas (neil on hiinakeelne tekst) ning on eksimatult võltsitud. Vaatamata Hiina ametivõimude lubadustele ja õigusaktide väidetavale karmistamisele on võltsimise ja piraatkaubanduse rangem kontrollimine ilmselgelt jäänud pigem teoreetiliseks kontseptsiooniks ning seda ei viida reaalselt ellu. Selle tagajärjeks on, et tolliasutuste andmete kohaselt on üle 70% kõigist võltsitud toodetest Hiinast pärit.

Kõige enam kannatab selle tõttu audiovisuaalsektor. Erilist nördimust tekitab see, et Hiinas ei võltsita üksnes suurte Ameerika staaride tooteid, vaid ka vähem tuntud Euroopa artistide tooteid. Kas komisjon tõstatab oma suhetes Hiina ametivõimudega taas kord piraatkaubanduse küsimuse? Kas komisjon kavandab sanktsioone, nagu näiteks on teinud Ameerika Ühendriigid, kes on WTOs esitanud mitmeid kaebusi?

ELi prioriteet on intellektuaalomandi õiguste tõhus kaitsmine ja jõustamine Hiinas. Komisjon on teadlik piraatkaubandusest, mida audiovisuaalsektor Hiinas kogeb, ning käsitleb seda küsimust korrapäraselt intellektuaalomandi õigusi käsitlevatel kahepoolsetel kõnelustel Hiina ametiasutustega. Näiteks oli see küsimus ELi–Hiina intellektuaalomandi õiguste töörühma viimase koosoleku päevakorras, mis toimus 27. septembril 2007 Pekingis. Hiina ametiasutused on teinud jõupingutusi antud küsimuse lahendamiseks, kuid need on olnud ebapiisavad. Kõnealune küsimus on samuti ELi–Hiina tippkohtumise päevakorras, mis on kavandatud toimuma 28. novembril 2007 Hiinas.

Komisjon on piraatkaubanduse vastu võitlemise küsimuses pooldanud dialoogi ja kostööd Hiinaga. Selline koostööpõhine lähenemisviis on andnud piiratud tulemusi. Komisjon on Hiinale selgesõnaliselt teatanud, et vaja on teha märkimisväärseid edusamme. Selles osas on ELi–Hiina tippkohtumine otsustava tähtsusega, mõõtmaks Hiina otsustavust ELi mure lahendamisel. Kui Hiina jätkab mittepiisava tähelepanu osutamist ELi muredele seoses intellektuaalomandi õiguste küsimustega, kaalub komisjon kaebuse esitamist Maailma Kaubandusorganisatsioonile.

Kas sellest tulenevalt, et igal aastal saab hinnanguliselt kolm miljonit ELi kodanikku nakkuse, mis levib tervishoiuteenuste kaudu, ning et umbes 50 000 inimest sureb selle tagajärjel, on selge, et eksisteerib kohese reageerimise vajadus? Kas komisjon saab kinnitada, et 2008. aasta sügisel esitatakse kavandatud soovitus tervishoiuteenuste kaudu levivate nakkuste kohta?

Nagu austatud Euroopa Parlamendi liige märkis, on tervishoiuteenuste kaudu levivad nakkused Euroopa ühiskondades oluliseks haiguste ja suremuse põhjuseks.

Komisjon valmistab praegu ette ettepaneku eelnõu nõukogu soovituse vastuvõtmiseks, millega käsitletakse tervishoiuteenuste kaudu levivate nakkuste vältimist ja kontrolli.

Kõnealust ettepanekut töötatakse välja rahvusvahelise ekspertrühma abil ning see sisaldab märkusi, mille on esitanud:

ühenduse nakkushaiguste võrgustiku järelevalveasutused ning

sidusrühmad 2005. aasta detsembrist kuni 2006. aasta jaanuarini toimunud avaliku arutelu ajal.

Peamised soovitused käsitlevad järgmiste meetmete võtmist või tugevdamist:

kontrolli- ja ennetusmeetmed, et toetada nakkuste isoleerimist;

nakkuste ennetamine ja kontrolliprogrammid tervishoiuasutustes;

ühiselt heakskiidetud standarditele vastavad järelevalvesüsteemid;

haridus, koolitus, teadusuuringud ja teabevahetus.

Komisjoni 2008. aasta õigusloome- ja töökavas on ettepanek määratletud strateegilise algatusena, mis rõhutab tähtsust, mida komisjon kõnealusele ettepanekule omistab.

Eesmärk on lisada ettepanek 2008. aastal Prantusmaa eesistumisperioodil tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) istungi päevakavva.

Võttes arvesse ettepaneku komisjoni täiskoosseisu poolt vastuvõtmiseks ja nõukogule edastamiseks vajalike toimingutega seotud ajakulu, ei ole realistlik lisada ettepanekut EPSCO istungi päevakavva pool aastat varem, Sloveenia eesistumisperioodi ajal.

Komisjon soovib siiski austatud parlamendiliikmele kinnitada, et komisjon on otsustuskindel ja väldib kõnealuse strateegilise algatuse puhul viivitusi.

Kas komisjon lubab Natura 2000 alade määramist laiendada nii, et hõlmatud on ka iidsete puudega alad, nagu seda Skandinaavias juba tehakse, ning kas komisjon vaatab läbi iidsete puudega seonduvad puuliigid ja lisab kõige ohustatumad liigid elupaikade direktiivi reguleerimisalasse?

Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta⁽¹⁾ (elupaikade direktiiv) eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine kogu ELis ning eelkõige ELis kaitse alla võetud ja direktiivis loetletud liikide ja elupaikade kaitsmine. Direktiiv hõlmab mitmeid metsa elupaigatüüpe, mis sisaldavad konkreetseid seal esinevaid puuliike ning mille osas tuleb määrata Natura 2000 alad. Lisaks on puude kaitsmine tähtis ka selleks, et kaitsta selliseid liike nagu rähnid ja mardikalised, kes võivad sõltuda täielikult välja arenenud ja vanadest puudest. Seetõttu võib Natura 2000 võrgustik hõlmata iidseid puid, kui sellega toetatakse kaitsealaseid eesmärke kõnealustel aladel.

Siiski ei ole ühtegi konkreetset alust, mis võimaldaks anda Natura 2000 ala staatust üksnes seetõttu, et alal kasvab väike arv väga vanu puid. Kuigi sellised puud võivad omada olulist ökoloogilist, kultuurilist või ajaloolist tähtsust, ei käsitata neid reeglina üldise bioloogilise mitmekesisuse aspektist olulise tähtsusega faktorina. Sel põhjusel ei kavanda komisjon direktiivi muutmist, et lisada iidsed puud Natura 2000 alade määramiskriteeriumite hulka. Liikmesriigid võivad muidugi võtta riiklikke meetmeid selliste oluliste elavate monumentide kaitsmiseks.

Gaasi- ja elektrihinnad jätkavad ülemäärast kallinemist, mille osaliseks põhjuseks eelkõige Belgias on konkurentsi puudumine. See võib kaasa tuua piirhindade kehtestamise riikide reguleerivate asutuste ja ametiasutuste poolt, et vähemalt mingil määral vähendada lõpptarbija makstavat hinda.

Kas komisjon nõustub sellega, et (võib-olla ajutiste) piirhindade kehtestamine oleks vastuvõetav ja tõhus viis, et tarbijate huvides käsitleda konkurentsi puudumist energiaturul?

ELi õigusliku raamistikuga, eelkõige elektrienergia⁽¹⁾ ja maagaasi⁽²⁾ direktiivi artikli 3 lõikega 3, lubatakse hindu reguleerida piiratud asjaoludel, eelkõige selleks, et tagada üldise ja avaliku teenuse osutamise kohustuste täitmine, st tagada oma territoorimil kodutarbijatele ja (kui liikmesriik seda vajalikuks peab) väikestele ettevõtetele elektri tarnimine kindlaksmääratud kvaliteediga ja mõistlike, lihtsalt ning selgelt võrreldavate ja läbipaistvate hindadega. Sellised hindade reguleerimised ei tohi siiski takistada turu avamist.⁽³⁾

Turgude toimimiseks on tõepoolest vaja, et tarne-, tootmis- ja investeerimisotsuste tegemisel kasutatakse kõige asjakohasemat ja moonutamata teavet. Hinnad on sellise teabe kõige olulisem osa.

Direktiividega sätestatud avaliku teenuse osutamise tagamise õiguspärase eesmärgi alla mittekuuluvad piirhinnad võivad märkimisväärselt ohustada konkurentsipõhiste turgude teket. Kui kehtestatakse liiga madalad piirhinnad või kui kulud suurenevad olukorras, mil reguleeritud hinnad ei muutu, võivad elektri- ja gaasitarnijad jääda hinnasurve alla, mille puhul jaehinnad ei võimalda neil enam kulusid katta. Monopoolsetel turgudel konkurentsi loomiseks on vajalikud uued turule sisenejad ning just nemad on eriti haavatavad, kuna peavad elektrienergia ja gaasi saamiseks tuginema energia hulgiturgudele. Kõnealune oht ei ole teoreetiline. See on realiseerunud juba mitmes liikmesriigis.

Seepärast on komisjon pidanud algatama mitu rikkumismenetlust liikmesriikide suhtes, kus on kehtestatud piirhinnad või hinnapiirangud, mis ei kuulu avaliku teenuse osutamise tagamise õiguspärase eesmärgi alla. Samuti on komisjon pidanud algatama menetlusi ka teiste õigusaktide, sealhulgas riigiabi käsitlevate eeskirjadele alusel.

Samuti tuleks lisada, et tõrgeteta toimivad turud ja hinnasignaalid on eeldusteks, mis suunavad investeerimisotsuseid. Hinnapiirangud muudavad turu investeeringute seisukohalt ebahuvitavaks ning takistavad tarnemahu suurenemist, mis leiab aset seetõttu, et erasektori ettevõtjad ei suuda enam oma kulusid katta või vähemalt ei saa teistelt turgudelt saadavaga samaväärset tulu. Näiteks elektrienergia tootmisse tehtavad investeeringud on siiski olulised, et tagada olemasoleva tootmisvõimsuse asendamine. Tõrgeteta toimivad turud ja hinnasignaalid ei ole seega olulised üksnes energia siseturu loomise seisukohast, vaid vähemalt sama olulised ka teiste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, milleks on eelkõige energiavarustuse kindlus, Kyoto eesmärkide täitmine (mis kiideti heaks Euroopa Ülemkogu 2007. aasta kevadisel kohtumisel) ning energiasäästlikkuse eesmärkide täitmine⁽⁴⁾.

Seetõttu on komisjon seisukohal, et käsitleda tuleb põhiküsimust, milleks on konkurentsitingimusi parandavad meetmed. Komisjoni poolt 19. septembril 2007. aastal esitatud kolmas liberaliseerimispakett ja EÜ konkurentsieeskirjade raames üha sagedamini võetavad jõustamismeetmed näitavad, et komisjon peab esmatähtsaks tõeliselt konkurentsipõhiste energiaturgude teket.

Traditsiooniliste toodete (näiteks juust, vortsid, igasugune õli) väikesemahulist tootmist või puulusikate ja puust maitseainetopside restoranides kasutamist keelustavate Euroopa õigusaktide tegelik või väidetav olemasolu on põhjustanud ülinegatiivse vastukaja ning muutunud kohalikul tasandil üheks peamiseks Euroopa integratsiooniga rahulolematuse põhjuseks.

Kas komisjon ei võiks võtta meetmeid, et arusaadavalt ja selgesõnaliselt teha selgeks, mis moodustab Euroopa õigusaktide kogu ning mis mitte, et anda tavakodanikule teavet selle kohta, milliste aktide puhul on tegelikult tegemist Euroopa õigusaktidega ja milliste puhul mitte?

Komisjon on seisukohal, et toiduhügieeni eeskirjadega on juba sätestatud vajalik paindlikkus, et tagada ja toetada toiduainete tootmise jätkuvat mitmekesisust Euroopas.

Lisaks soovib komisjon rõhutada, et Euroopa tasandil ei ole kehtestatud traditsiooniliste toiduainete väikesemahulise tootmise keeldu ning et restoranidega seoses ei ole Euroopa tasandil kehtestatud puulusikate ja puust maitseainetopside kasutamise keeldu.

Toiduhügieeni valdkonnas kohaldatakse määrust (EÜ) nr 852/2004 ja määrust (EÜ) nr 853/2004. Liikmesriigid võivad siiski võtta riigisiseseid meetmeid, et hõlmata toiduainete töötlemist talumajapidamises või selleks, et võimaldada tavapäraste omadustega toiduaine tootmist, või selleks, et kasutada traditsioonilisi meetodeid toiduainete tootmise, töötlemise või turustamise kõigil etappidel.

Välja on töötatud kasulikud abivahendid, nagu näiteks komisjoni suunised toiduhügieeni eeskirjade rakendamise kohta ja riiklike heade tavade suunised, ning neid saab kasutada, et aidata liikmesriikidel ja toidukäitlejatel mõista Euroopa õigusakte toiduhügieeni valdkonnas.

Alates 2008. aastast hakkab komisjon liikmesriikide ametlikele inspektoritele korraldama koolituskursusi. Kõnealuste kursuste üheks eesmärgiks on teavitada inspektoreid paindlikkusest, mida toiduhügieeni õigusaktid võimaldavad.

Kas komisjon saaks anda teavet selle kohta, millisesse etappi on jõutud maantee-ehitusprojekti „Via Baltica” elluviimisel pärast ehitustööde peatamist Augustovi linna ümbersõiduteel, mis läbib Natura 2000 kaitseala, Rospuda orgu?

Nagu juba on märgitud vastustes eelmistele suulistele küsimustele projekti „Via Baltica” kohta (H-0157/07, H-0158/07 ja H-0202/07), on vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 211 komisjoni kohustuseks tagada asutamislepingu sätete ja institutsioonide poolt kõnealuse lepingu alusel võetud meetmete rakendamine.

Seoses projekti „Via Baltica” osaks oleva Augustovi linna ümbersõiduteega otsustas komisjon 21. märtsil 2007. aastal anda asja Euroopa Kohtusse. Komisjoni 21. märtsi 2007. aasta otsuses sätestati samuti ajutiste meetmete võtmine asutamislepingu artiklite 242 ja 243 alusel. Augustovi linna ümbersõidutee ehitamine põhjustaks ainulaadse ökosüsteemi ja haruldaste Rospuda soode hävinemise. Projekt mõjutab direktiiviga 79/409/EMÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta⁽¹⁾ (linnudirektiiv)) määratud erikaitsealasid ning direktiiviga 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta⁽²⁾ (elupaikade direktiiv)) määratud ühenduse tähtsusega alasid ning alasid, mille osas kavandati esitada komisjonile ettepanek nende määramiseks ühenduse tähtsusega aladena.

Pärast seda, kui Poola ametiasutused teatasid, et Rospuda orus algavad tööd 1. augustil 2007, esitati 27. juulil 2007 Euroopa Kohtule taotlus ajutiste meetmete võtmiseks. Siinkohal tuleb märkida, et Poola kinnitas hiljem Euroopa Kohtule, et Rospuda orus ei alustata töid enne kohtuotsuse tegemist. Komisjon jälgib tähelepanelikult olukorda seoses projekti elluviimisega. Olemasoleva teabe kohaselt ei ole Rospuda orus töid alustatud.

Võttes arvesse hiljutisi arenguid seoses nn vastastikuse mõistmise memorandumi, millega käsitletakse Hiina teatud tekstiil- ja rõivatoodete eksporti Euroopa Liidu liikmesriikidesse, kehtivuse lõppemisega 31. detsembril 2007 ning eesmärki saavutada tekstiil- ja rõivatoodete kaubanduse täielik liberaliseerimine,

millised on komisjoni hinnangul tekstiil- ja rõivatoodete kaubanduse liberaliseerimise tagajärjed Euroopa Liidu kõnealuse valdkonna strateegilisele tööstusharule, eelkõige ettevõtete (eriti VKEde) majanduslikule elujõulisusele ning tööhõivele?

Millised on komisjoni hinnangul tekstiil- ja rõivatoodete kaubanduse liberaliseerimise tagajärjed peamistele importijatele ja turustajatele, eelkõige seoses kasumimarginaali olulise suurenemisega, mis tuleneb tootjatele madalamate hindade pealesurumisest, säilitades samas või suurendades tarbijate suhtes kohaldatavaid marginaale?

Pärast tekstiil- ja rõivatoodete lepingu kehtivuse lõppemist 2005. aastal sõlmiti kiirelt kasvava Hiina tekstiiltoodete impordi reguleerimiseks vastastikuse mõistmise Shanghai memorandum, millega lepiti kokku ELi imporditavate Hiina tekstiiltoodete mahud kümne tootekategooria osas. Kokkulepitud mahtusid kohaldatakse impordi suhtes, mis saadetakse Hiinast 31. detsembrini 2007. Vastastikuse mõistmise memorandum kehtib 2008. aasta lõpuni.

Tegemist oli Hiinaga sõlmitud ühekordse kokkuleppega, mis tugines Hiina ühinemisega seotud sätetel Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ning mis andis täiendavat hingamisruumi ELi tööstusele, et kohaneda uute väljakutsetega, mida Hiina kui maailma tekstiilisektori juhtiva jõu esilekerkimine kaasa toob.

Komisjon on teadlik sellest, et teised riigid on sõlminud vastastikuse mõistmise memorandumeid, milles nähakse ette impordipiirangute kehtimine 2008. aasta lõpuni ning et tekstiilisektor vajab sujuvat üleminekut 2008. aastal toimuva täieliku liberaliseerimise suunas; seetõttu on komisjon pidanud Hiinaga kõnelusi, millel käsitleti parimaid viise sellise ülemineku saavutamiseks. Sel eesmärgil on komisjon ja Hiina otsustanud luua ühise järelevalvesüsteemi kaheksa tekstiiltoote kategooria kaubanduse üle 2008. aastal (kat 4 T-särgid, kat 5 pulloverid, kat 6 püksid, kat 7 pluusid, kat 20 voodipesu, kat 26 kleidid, kat 31 rinnahoidjad ja kat 115 linane ja ramjeelõng). Järelevalve hõlmab majanduslikult olulisi kategooriaid ja eriti tundlikke kategooriaid. Järelevalve ei hõlma kaht kategooriat, mille osas kokkulepitud mahtude kasutamine on ajavahemikul 2005–2007 olnud ning on jätkuvalt kõige madalam.

Ühise järelevalve heakskiitmisega on Hiina faktiliselt tunnistanud, et jagab meiega vastutust, tagamaks sujuvat üleminekut pärast seda, kui käesoleva aasta lõpus kaotavad kehtivuse vastastikuse mõistmise memorandumiga kokkulepitud impordimahud.

Liikmesriigid, tekstiilitööstus ja kaubandussektor on samuti kõnealuse kokkuleppe saavutamist tervitanud, kuna nad nõustusid sellega, et 2005. aasta olukorra kordumine ei ole kellegi huvides.

Üldiselt võib tõdeda, et kuigi kaubandusküsimused on seoses tekstiil- ja rõivatoodete kaubanduse liberaliseerimisega väga olulised, seisavad kõnealuse ELi sektori ees struktuurilised muutused, mis on kaubandusküsimustest olulisemad.

Struktuuriline kohanemisprotsess algas tegelikult aastaid enne kvootide kaotamist. Kõnealune protsess muutis ilmsemaks, et ELi tekstiili- ja rõivatööstuse peamised konkurentsieelised on innovatsioon, teadusuuringud, oskustööjõud ja juurdepääs turgudele. Kõnealuses tööstussektoris annab nimetatud konkurentsieeliste tugevdamine suure panuse Lissaboni strateegia eesmärkide täitmisele.

Tekstiili- ja rõivatööstus võib säilitada oma strateegilise rolli ELi majanduses. Kuigi sektoris võib tulevikus olla vähem töökohti, võiksid need olla paremad töökohad. Seetõttu on vaja algatusi, mis seonduvad innovatsiooni, teadusuuringute ja töötajate oskustega, mis on peamised vahendid, et suurendada kõnealuse sektori ettevõtete elujõulisust.

Pärast tekstiilisektori liberaliseerimist 2005. aastal tundis komisjon huvi mõju kohta, mida liberaliseerimine omas tarbijahindadele, ning tellis kõnealust küsimust käsitleva uuringu.

Uuring näitas selgelt, et tarbijad on tekstiiltoodete kaubanduse astmelisest liberaliseerimisest saanud märkimisväärselt kasu. Kogu ELis langesid rõivaste hinnad 16,2% võrreldes tekstiil- ja rõivatoodete lepingu järkjärgulise lõpetamise ajal kehtinud üldise hinnatasemega. Tekstiil- ja rõivatoodete lepingu kohaselt toimunud astmelise liberaliseerimise ja hindade languse vahel esineb otsene seos: keskmiselt 60% impordihindade langusest on tarbijatele madalamate hindade näol üle kantud. Kuna tarbijahind on kombinatsioon teenuse sisendhindadest ja imporditud toodete hindadest, on asetleidnud hindade langus peaaaegu ideaalne.

Samuti leiti uuringuga tõendeid selle kohta, et turustamiahela osad on kõnealust kasu osaliselt endale hoidnud, ning toodi esile häired siseturu ja turustussektori konkurentsi toimimises. Mitmes liikmesriigis on tarbijahinnad langenud suures ulatuses (rõivatoodete hindade langus 50% võrreldes üldise hinnatasemega), samas kui teistes liikmesriikides ei ole hinnad valdavalt muutunud. Sellised tarbijahinna languse erinevused liikmesriikide vahel on seotud riikliku teenustesektori ning eelkõige jaemüügisektori struktuuriga.

Uuringu näol on tegemist esimese sammuga protsessis, mille käigus analüüsib komisjon küsimust, kuidas tagada kaubanduse avamisest tuleneva kasu õiglane jaotamine, ning uuringut tuleb vaadelda strateegia „Globaalne Euroopa” laiemas kontekstis.

Komisjon on esitanud ettepaneku, mis käsitleb saastekvootidega kauplemise süsteemi pärast 2012. aastat. Arutatakse kogu ELis kehtivate või riiklike ülemmäärade kehtestamist; sertifikaate võib anda laiendatud enampakkumise alusel või võrdlusuuringute abil. Süsteem võib oluliselt mõjutada kütuste kasutamist ELis ja liikmesriikides, energia varustuskindlust ELis ja investeerimisvõimalusi, eelkõige tõhusamatesse kivisöejõujaamadesse.

Kuidas kavatseb komisjon tagada, et austatakse liikmesriikide otsuseid oma energiaallikate struktuuri kohta? Kuidas oleks võimalik välja töötada selline saastekvootidega kauplemise süsteem, millega toetatakse kivisöejõujaamade jätkuvat kaasajastamist ning suure tõhususega elektrijaamade ehitamist kuni 2020. aastani, mil tuleb turule süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia?

ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi läbivaatamist käsitlev komisjoni ettepanek on väljatöötamisel. Süsteemi esimesel kauplemisperioodil omandatud kogemuste alusel on läbivaatamise üheks eesmärgiks saavutada täiendav ühtlustamine ja suurem prognoositavus, eelkõige seoses süsteemiga hõlmatud käitistele kvootide eraldamisega.

Energiaallikate struktuuri otsustamine jääb liikmesriikide pädevusse. ELi saastekvootidega kauplemise süsteem on üksnes vahend, millega tagatakse, et investeerimis- ja tootmisotsuste tegemisel võetakse arvesse süsinikdioksiidi hinda. Seetõttu luuakse süsteemiga stiimuleid investeeringute tegemiseks kaasaegsetesse ja tõhusamatesse elektrijaamadesse, kuna sellistel elektrijaamadel on võimalik müüa kasutamata kvoote või tuleb neil oma heitkoguste katmiseks osta vähem kvoote.

2008. aasta on kuulutatud kultuuridevahelise dialoogi aastaks ning kultuuriline mitmekesisus ja vastastikune sallivus kuuluvad ELi põhiväärtuste hulka. Samas teatatakse konkreetsetest juhtumitest, mil nii ELi liikmesriikides kui ka naaberriikides ei austata rahvusvähemuste õigusi ning eelkõige nende keelega seotud õigusi. Skandaalseks näiteks on rumeenlaste kogukonna olukord ja nende keelega seotud õiguste eiramine mitmes Euroopa riigis, mis põhjustab ohu, et ELi ametlikuks keeleks olev rumeenia keel hääbub ja sureb välja.

Võttes arvesse tähelepanu, mida alates 2007. aasta jaanuarist on pööratud mitmekeelsusele, ning 2008. aasta kuulutamist kultuuridevahelise dialoogi aastaks, milliseid meetmeid kavatseb komisjon võtta dialoogi ja kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks ning rahvusvähemuste, sealhulgas rahvusvähemuseks olevate rumeenia kogukondade, keelega seotud õiguste kaitse taseme parandamiseks ja tugevdamiseks? Milliseid vahendeid selleks kasutatakse, seda seoses nii ELi sise- kui ka välispoliitikaga?

Komisjon kinnitab oma teatises „Uus mitmekeelsuse raamstrateegia”⁽¹⁾, mis võeti vastu 2005. aastal, enda pühendumust mitmekeelsusele ning rõhutab, et keelelise mitmekesisuse austamine on Euroopa Liidu põhiväärtus. Komisjoni mitmekeelsuse poliitika toetab kõigi keelte, millel on samad õigused ja võrdne väärtus, täielikku väljendusõigust.

Tegevuskava „Keeleõppe ja keelelise mitmekesisuse edendamine” (2004–2006) oli esimene kõikehõlmav keeli käsitlev poliitiline vahend, millega kehtestati üleeuroopalisel tasandil võetavad meetmed, et teha kõnealuses valdkonnas täiendavaid edusamme. Kõnealuste meetmetega käsitletakse kõiki Euroopa Liidus räägitavaid keeli, mille hulka kuuluvad ametlikud keeled, riikide ja piirkondade tasandil räägitavad keeled, rahvusvähemuste ja sisserändajate keeled.

Nii tegevuskava kui ka mitmekeelsust käsitleva teatisega rõhutati vajadust käsitleda Euroopa teiste poliitikate ja programmide keelelisi aspekte, näiteks kultuuri, meedia ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas. Selleks et määratleda mitmekeelsuse panust kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastale, asutas komisjon intellektuaalide kõrgetasemelise töörühma, kes esitab oma soovitused 2007. aasta lõpuks.

Kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta üheks põhieesmärgiks on anda vahendid kultuuride- ja kodanikevahelise dialoogi pidamiseks, mis tugevdab kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse austamist. Selle ettevalmistamise tulemusel töötati välja laiem strateegia, millega edendatakse kultuuridevahelist dialoogi, mis hõlmab ELi programme ja vahendeid ning millega kaasatakse liikmesriigid ja kõik huvitatud osapooled. Samuti kaasatakse kolmandaid riike.

Koolide õppekava koostamine seoses keeleõppega kuulub ELi liikmesriikide pädevusse. Piirkondlikke keeli ja vähemuskeeli kaitstakse Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte hartaga. Euroopa Nõukogu liikmesriigid on kõnealusele hartale alla kirjutanud.

Keeleõppe ja keelelise mitmekesisuse edendamine on 2007.–2013. aasta elukestva õppe programmi eesmärgiks. Minevikus said ühenduse poolt organisatsioonidele piirkondlike ja vähemuskeelte edendamiseks antavat toetust vaid Euroopa Vähemkasutatavate Keelte Büroo (http://ec.europa.eu/education/policies/lang/languages/langmin/eblul_en.html" ) ning Mercatori teabevõrgustik. Nüüd on elukestva õppe programm avatud ka teistele sarnastele organisatsioonidele. 2008. aastal keskendub programmi raames toimuv keeltealane horisontaaltegevus projektidele, mis tugevdavad keeleoskuse omandamist, et parandada kultuuridevahelist dialoogi Euroopas. See on osalemiseks avatud praktiliselt kõigile keeltele (liikmesriikide ametlikud keeled, piirkondlikud keeled, vähemuste keeled, sisserändajate keeled, ELi keelte hulka mittekuuluvad keeled jne). Kõnealuse uue programmi raames on abikõlblikud projektitaotlused ja organisatsioonid, mille eesmärk on toetada ja edendada rumeenia keelt, mis antud kontekstis võib olla ka rahvusvähemuse keel.

Kas komisjon kavatseb läbi vaadata Sri Lanka olukorra seoses üldiste soodustuste süsteemiga (GSP+), võttes arvesse tõsiseid väiteid selle kohta, et Sri Lanka valitsus on toime pannud inimõiguste rikkumisi?

Üldiste soodustuste süsteemi (GSP) reguleeriva kehtiva määrusega⁽¹⁾ võimaldati 2006. aasta jaanuarist 2008. aasta lõpuni GSP+ soodustuste süsteemi kasutada nendel riikidel, kes 2005. aasta lõpus täitsid määruse artikliga 9 kehtestatud nõuded.

Sri Lanka oli üks 15 riigist, kes täitis 2005. aastal haavatavusega seotud kriteeriumi ning ratifitseeris üldiste soodustuste süsteemi käsitleva määruse III lisas loetletud konventsioonid.

Selleks, et ka järgmise, 1. jaanuaril 2009. aastal jõustuva üldiste soodustuste süsteemi käsitleva määruse kehtivusajal saada jätkuvalt kasu GSP süsteemi soodustustest, peavad riigid vastama üldiste soodustuste süsteemi käsitleva määruse artikliga 9 kehtestatud tingimustele: haavatavusega seotud kriteerium, rahvusvaheliste konventsioonide tõhus rakendamine ning kohustus jätkata konventsioonide ratifitseerimist ning oma rakendusaktide ja meetmete elluviimist.

Ajavahemikul 2009–2011 GSP+ soodustuste süsteemi kasutavate riikide nimekiri võetakse vastu 2008. aasta detsembris pärast artikliga 9 kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumide täitmise põhjalikku läbivaatamist.

Ajal, mil enamikus liikmesriikides on suureks probleemiks madal sündivus töötajate perekondades, seavad ettevõtted kahtluse alla noorte naiste rasedus- ja sünnitustoetused ning töötajate õigused üldisemalt. Konkreetselt võib esile tuua ebaseadusliku meetme, mis võeti Naousa tekstiilitööstuse ettevõttes Varvaresos, kus juhtkonnale edastati ettevõttesisene teatis, milles tehti neile ülesandeks teha kindlaks töötajad, kes sünnitavad 2007. või 2008. aastal, kuna ettevõte Varvaresos (nagu üldiselt ka teised ettevõtted) otsib võimalusi, et vältida lapsehoolduspuhkuse andmist ning sünnieelsete ja sünnitustoetuste maksmist, mille puhul on tegemist toetustega, mille saamiseks on töötajad pidanud vaeva nägema. See on seotud ettevõtte kavaga sulgeda üks oma kolmest tehasest, mis toob kaasa töötajate kohese koondamise või nende töölepingute muutmise, mille esimesteks ohvriteks saavad tõenäoliselt noored naised või lastega naised. Tegemist on üldiselt järgitava poliitikaga ning ettevõtted kasutavad seda töölevõtmisel ja töösuhte lõpetamisel.

Kas komisjon mõistab hukka ettevõtete sellise ebaseadusliku tegevuse, mis rikub naiste ja üldisemalt kõigi töötajate individuaalseid ja kollektiivseid õigusi?

Direktiivi 92/85/EMÜ⁽¹⁾ artikliga 10 keelatakse rasedate töötajate vallandamine „ajavahemikus nende raseduse algusest kuni (…) rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpuni, välja arvatud erijuhtudel, mis ei ole seotud nende olukorraga (…)”.

Lisaks määratletakse direktiiviga 2002/73/EÜ⁽²⁾ otsene diskrimineerimine kui olukord, mil „ühte isikut koheldakse soo tõttu halvemini, kui koheldakse, on koheldud või koheldaks teist isikut samalaadses olukorras” (artikkel 2) ning artiklis 7 märgitakse, et „naise halvem kohtlemine seoses rasedus- või sünnituspuhkusega direktiivi 92/85/EMÜ tähenduses on käesoleva direktiivi tähenduses diskrimineerimine”.

Seetõttu oleks rasedate naiste kindlakstegemine vallandamise eesmärgil tegevus, millega rikutakse ühenduse õigust.

Komisjon rõhutab siinkohal, et riiklike pädevate asutuste ülesandeks on tagada, et tööandjad kohaldavad riiklikul tasandil ühenduse õigust. Samuti peavad liikmesriigid tagama, et diskrimineerimise tulemusel kahju kannatanud isikud saavad kasutada vahendeid kahju tegelikuks ja tõhusaks hüvitamiseks või heastamiseks.

DABLASe töörühm moodustati 2001. aasta novembris eesmärgiga luua koostööfoorum Doonau ja Musta mere kaitseks. DABLASe töörühma jõupingutuste eesmärk on tuua kasu järgmistele riikidele: Bulgaaria, Rumeenia, Türgi ja Horvaatia. Antud valdkonna ekspertide kohaselt põhjustab Doonau umbes 50% Musta mere reostusest, kuid otse merre voolavate Dnepri ja Dnestri jõe vesikonnad põhjustavad mõlemad umbes 20% reostusest.

Milliseid meetmeid komisjon võtab, et ennetada Dnepri ja Dnestri jõe vesikondade ning teiste otse Musta merre voolavate jõgede põhjustatavat keskkonnareostust, ning kas DABLASe algatus saab seda küsimust hõlmata?

Doonau–Musta mere (DABLAS) algatus käivitati 2001. aastal pärast komisjoni teatist⁽¹⁾, milles rõhutati maismaalt lähtuva reostusega seonduvaid probleeme Doonau–Musta mere piirkonnale ning toodi välja komisjoni lähenemisviis probleemide käsitlemiseks.

Musta mere lisajõgedena kuuluvad Dnepri ja Dnestri jõgi algatuse reguleerimisalasse, kuigi nende vesikonnad ei kuulu ühegi ELi liikmesriigi territooriumile.

Komisjon rõhutas, et piirkondliku koostöö aluseks peaks olema kaks asjakohast keskkonnakonventsiooni (Doonau jõe kaitse ja säästva kasutuse koostöökonventsioon ning Musta mere reostuse eest kaitsmise konventsioon ehk Musta mere konventsioon). Musta mere konventsioon on aktiivselt kaasatud DABLASe algatusse kogu selle arengu jooksul.

Musta mere konventsiooni tähtsust piirkondliku keskkonnaalase koostöö foorumina tunnistati ka hiljutises komisjoni teatises Musta mere sünergia kohta⁽²⁾. Pärast seda on komisjon uurinud võimalust, kuidas Euroopa Ühendus saaks kõnealuse konventsiooni osaliseks. Selleks on vaja konventsiooni muuta, et luua võimalus piirkondlike majandusintegratsiooni organisatsioonide (nagu Euroopa Ühendus) konventsiooniosaliseks saamiseks.

Lisaks peavad Euroopa Parlament ja nõukogu praegu läbirääkimisi seoses kavandatava merestrateegia direktiiviga, mille eesmärk on tagada 2021. aastaks ELi ümbritsevate merede, sealhulgas Musta mere, hea keskkonnaseisund. Sel eesmärgil nõutakse direktiiviga, et piirkondlikul tasandil tehtaks täiendavaid koostööalaseid jõupingutusi teiste asjaomaste riikide nõuetekohaseks kaasamiseks, et direktiivi rakendada ning sealhulgas võidelda maismaalt lähtuva reostusega. Sellega seoses tundub Musta mere konventsioon olevat esmatähtis foorum, millele võiks tugineda direktiivi kohaldamisel piirkonnas tehtav koostöö.

Loendamatu arv loomi kannatab Euroopa teedel toimuva veo käigus kirjeldamatuid piinu, nt ei järgita jootmise aegu ning veo käigus vigastatud vasikad tuleb hukata. ELi direktiiviga sätestatakse veo maksimumkestuseks 12 tundi, kuid lammaste vedu Hispaaniast Kreekasse kestab tõendatult 96 tundi. Austria loomakaitsjad on nüüd loonud veebisaidi (http://www.gegentiertransporte.at" ) ning juba kogunud üle 60 000 allkirja väärkohtlemise lõpetamise toetuseks.

Kuidas saab kõnealust 60 000 ja isegi veelgi enamat allkirja kõige tõhusamalt kasutada, tagamaks, et Euroopa Parlament ning samuti ka komisjon ja nõukogu võtaksid otsustavamaid meetmeid elusloomade veo käigus esinevate väärkohtlemise küsimuses? Millal komisjon esitab aruande loomade veo kohta?

Komisjon jagab austatud parlamendiliikme seisukohta, et ELi institutsioonidel on oluline võtta arvesse ELi kodanike väljendatud muret seoses loomade heaoluga.

Komisjonile on kõnealuste küsimuste seas esmatähtsaks prioriteediks loomade kaitset veo ajal käsitleva määruse nõuetekohane rakendamine.

Tegemist ei ole siiski komisjoni ainupädevusse kuuluva küsimusega.

Liikmesriigid vastutavad täiel määral selle eest, et leitakse asjakohased lahendused ning tagatakse eeskirjade kiire ja nõuetekohane täitmine.

Loomade vedu käsitlevate ELi eeskirjadega nähakse ette ranged nõuded sõidukite, sõidukijuhtide ning peale- ja mahalaadimistingimuste osas.

Eelmise aasta oktoobris toimunud põllumajandusministrite kohtumisel arutati loomade vedu käsitlevate ELi õigusaktide parema täitmise küsimust. Ministrid nõudsid, et kõikides liikmesriikides järgitaks rangelt ELi õigusakte.

Samal ajal jälgib komisjon tähelepanelikult loomade vedu käsitleva määruse täitmist liikmesriikides.

Nii komisjoni veterinaarekspertide missioonide tulemused kui ka valitsusväliste organisatsioonide kaebused näitavad, et kiirelt on vaja võtta kooskõlastatud meetmeid. Samas on komisjon teadlik sellest, et teatud liikmesriikides on puudujääkide kõrvaldamiseks võetud parandusmeetmeid.

Komisjon on alati valmis võtma meetmeid selliste liikmesriikide vastu, kes ei võta meetmeid loomade heaolu käsitlevate ELi eeskirjade täitmiseks.

Pikamaatranspordi korral kasutatavad navigatsioonisüsteemid parandavad kontrolli ja võimaldavad võtta sihipäraseid meetmeid. Loomade veo riiklike kontaktpunktide asutamine ja pädevate asutuste võrgustiku loomine liikmesriikides aitab vältida loomade sellist väärkohtlemist. Karistused ja kontrollimine ei ole probleemi lahendamiseks siiski piisavad. Toiduainetööstuse ettevõtjate seas loomade heaolule omistatava tähtsuse suurendamiseks on vaja tugevat poliitilist tahet.

Seoses teekonna kestust ja ruuminõudeid käsitleva tulevase komisjoni ettepanekuga viiakse 2008. aastal läbi spetsiaalne mõju hindamine. Kõnealune mõju hindamine sisaldab eelkõige põhjalikku uuringut, mis käsitleb õigusaktide eespool nimetatud aspektide rakendamise olukorda.

Hiljuti teatati erinevates väljaannetes toote „C-Ice Swiss Cannabis Ice Tea” turuleviimisest mitmes Euroopa riigis. Jook viidi turule esmalt Šveitsis ning on nüüd kättesaadav ka Saksamaal, Ühendkuningriigis, Madalmaades, Portugalis, Hispaanias, Rumeenias ja Bulgaarias (mittetäielik nimekiri). Vastavalt tootja selgitusele on joogi seaduslikuks muutmiseks teest eemaldatud kanepis sisalduvad narkootilised ained ning kirjelduse kohaselt sisaldab see viis protsenti kanepi õiesiirupit ja äärmiselt vähe (0,0015 protsenti) tetrahüdrokannabinooli. See pole siiski tarbijatele selge. Esineb suur mure, et toote müük on ohtlik ning toob kaasa selle, et kanep omandab noorte kujutlustes tavalise aine maine. Tundub, et toodet turustatakse lausa kui tervisejooki.

Kas komisjoni meelest on selline turundusstrateegia sobiv ajal, mil alkoholi, uimastite ja tubaka tarbimine on eelkõige noorte seas muutumas tõsiseks probleemiks ühiskonna jaoks?

Kas komisjon kavandab erimeetmeid seoses kontrolliga reklaami- ja turundustavade üle, mis võivad edendada positiivse maine loomist toodete või ainete puhul, mis erinevas vormis või koguses on ebaseaduslikud ja omavad tervistkahjustavat mõju?

Margitoote nimi või toiduainete müüginimetus, mis sisaldab sõna „kanep”, tekitab rahvatervise seisukohast tõesti muret.

Esiteks, lõpptarbijale müüdavate toiduainete märgistamist, tutvustamist ja reklaamimist reguleeritakse toiduainete märgistamist käsitleva direktiiviga 2000/13/EÜ. Selle üldeeskirjadega keelatakse tarbijat eksitava teabe kasutamine.

Teiseks, kanep on kõikides liikmesriikides määratletud kui ebaseaduslik uimasti ning seda kavandatakse teha ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asjakohastes konventsioonides. Isegi väidetavalt kõnealust ainet sisaldava toote turustamine on vastuolus võitlusega, mida peetakse uimastikaubanduse ja ELis uimastite tarbimise vastu, mis on prioriteediks kõigis liikmesriikides ning tugineb mitmel ELi õigusaktil, ELi uimastistrateegial 2005–2012 ja ELi uimastivastase võitluse 2005.–2008. aasta tegevuskaval.

Lisaks ELi rahvaterviseprogrammi raames tehtavatele jõupingutustele eraldatakse käesoleval aastal ka märkimisväärseid rahalisi vahendeid ELi eriprogrammi „Uimastiennetus ja teavitustegevus” raames, mille eesmärk on toetada liikmesriikide jõupingutusi uimastitarbimise vastases võitluses. Toodete turustamine viisil, mis tekitab huvi uimastite vastu, on seega vastuolus kõigi liikmesriikide poolt järgitava uimastivastase poliitikaga. See on ka põhjus, miks mõned liikmesriigid on keelanud asjaomaste toiduainete turuleviimise, võttes seejuures keelustamise aluseks EÜ asutamislepingu artiklis 30 sätestatud kõlbluse ja rahvatervise põhjused.