Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/2218(ACI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0445/2007

Esitatud tekstid :

A6-0445/2007

Arutelud :

PV 28/11/2007 - 14
CRE 28/11/2007 - 14

Hääletused :

PV 29/11/2007 - 7.29
CRE 29/11/2007 - 7.29
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0573

Istungi stenogramm
Kolmapäev, 28. november 2007 - Brüssel EÜT väljaanne

14. Euroopa Liidu põhiõiguste harta heakskiitmine Euroopa Parlamendi poolt (arutelu)
Protokoll
MPphoto
 
 

  Juhataja. - Järgmine päevakorrapunkt on Jo Leineni raport (A6-0445/2007) põhiseaduskomisjoni nimel Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2007/2218(ACI)) heakskiitmise kohta Euroopa Parlamendi poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Proua juhataja, komisjoni asepresident, daamid ja härrad, põhiõiguste harta pidulik väljakuulutamine 12. detsembril Strasbourgis nõukogu eesistujate, Portugali peaministri José Sócratese, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni poolt on kahtlemata üks märkimisväärsemaid hetki Euroopa Liidu ja Portugali eesistumisaja hiljutises ajaloos.

Me astume sammu, millel on olulised ja konkreetsed mõjud inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse universaalsete väärtuste konsolideerimisel. Tänu uuele Lissaboni lepingule on hartal sama väärtus nagu asutamislepingutel, teiste sõnadega on see õiguslikult siduv. Seda asjaolu tuleb nõuetekohaselt rõhutada, võttes arvesse selle olulisust, ning käesolev parlament, riikide valitsused ja komisjon peaks selle üle uhkust tundma. See märgib pika tee lõppu.

Mõju, mida avaldab otsus anda põhiõiguste hartale õiguslik väärtus, ulatub kaugemale tavalistest poliitilistest ja diplomaatilistest ringkondadest, kuna see mõjutab otse meie kodanike õigustega seotud küsimusi. See on Euroopa konkreetne tulemus. On selge, et Lissaboni lepingu institutsioonilised reformid on olulised ja samuti on tõsi, et ELi poliitikavaldkondade, ühise välis- ja julgeolekupoliitika, justiits- ja siseküsimuste ning teiste valdkondade muudatused on äärmiselt olulised, et liit võiks minna vastu tulevikule ja võtta vastu meie ees seisvaid väljakutseid. Siiski on õiguste kataloogil, mis on siduv Euroopa institutsioonidele ja liikmesriikidele Euroopa õiguse kohaldamisel, palju ulatuslikum tähendus. Nüüdsest asetame oma kodanikud Euroopa projekti keskmesse.

Kuna me räägime põhiõigustest, tahan ma eesistujamaa ja oma riigi nimel väljendada heameelt Lissaboni lepingu protokolli üle, millega nähakse ette liidu ühinemine Euroopa inimõiguste konventsiooniga. Seetõttu kujutab kõnealune protokoll endast kauaaegse ambitsiooni saavutamist.

Seda kõike silmas pidades pean ma õnnitlema parlamenti ja härra Leinenit raporti projekti vastuvõtmise puhul 12. novembril põhiseaduskomisjonis. See on taas näidanud käesoleva parlamendikoosseisu pühendumist Euroopa Liidu põhiõigustele. Mul jääb üle üksnes väljendada oma siirast soovi, et parlamendikoosseis oleks suuteline ka kõnealuse raporti poolt hääletama, võimaldades põhiõiguste harta pidulikku väljakuulutamist kolme institutsiooni poolt 12. detsembril.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Margot Wallström, komisjoni asepresident. − Proua juhataja, põhiõiguste harta on meie õigusriigi põhimõtetel põhineva liidu üks peamine vahend. See sisaldab tegelikku õiguste nimekirja, millest kõik liidu kodanikud peaksid kasu saama, alates väärikuse, vabaduste, võrdsuse ja solidaarsusega seotud individuaalsetest õigustest kuni kodakondsuse ja õigusemõistmisega seotud õigusteni. Harta ei muuda liidu pädevust, vaid pakub kodanikele tugevamaid õigusi ja suuremat vabadust.

Liidu institutsioonid, organid, asutused ja ametid seotakse omavahel hartas sisalduvate õigustega ning liikmesriikidel on liidu õigusaktide rakendamisel samad kohustused. Kodanikel on võimalik nõuda kohtutelt hartas sisalduvaid õigusi ning Euroopa Kohtu õiguslik kontroll tagab harta nõuetekohase kohaldamise.

Komisjon tervitab asjaolu, et valitsustevahelise konverentsi läbirääkimiste käigus on säilitatud harta õiguslikult siduv jõud. Nagu parlamentki, oleksime soovinud, et hartat kohaldatakse kõigi 27 liikmesriigi suhtes, tegemata erandeid selle täieliku õigustatuse osas, kuid me ei tohiks saavutatud tulemusi alahinnata. Juriidiline jõud on suur samm edasi õiguspärase ja vastutava liidu loomisel, kus tähelepanu keskmes on kodanike huvid. See ei olnud alguses ilmne ning kõnealuse eesmärgi täieliku saavutamiseni on tulnud läbida pikk tee.

2000. aastal välja kuulutatud harta ei olnud õiguslikult siduv. Euroopa konventsiooniga aastatel 2002–2003 ja sellele järgneval valitsustevahelisel konverentsil aastatel 2003–2004 kohandati hartat nii, et see muutus õiguslikult siduvaks, kuid protsess peatus põhiseaduse lepingu ratifitseerimise ebaõnnestumise tõttu.

2007. aasta juuni Euroopa Ülemkogul lepiti kokku, et tulevane uus leping sisaldab ristviidet hartale, mis kohandati ja kiideti lõplikult heaks 2004. aastal, et sellel oleks sama juriidiline jõud nagu asutamislepingutel ning see kajastuks uues lepingus.

Raportöör teeb ettepaneku, et parlament peaks harta heaks kiitma, kuna see on vajalik samm enne harta pidulikku väljakuulutamist, ning loomulikult toetab komisjon täielikult kõnealust soovitust. Komisjon kiidab järgmisel nädalal harta samuti heaks ning lubab presidendil selle koos parlamendi presidendi ja nõukogu eesistujaga 12. detsembril välja kuulutada.

Läbivaadatud harta väljakuulutamine on sellele järgneval päeval Lissabonis sõlmitavas uues lepingus sisalduva ristviite alus, andes lepingus sisalduvatele õigustele juriidilise jõu ja õiguspärasuse.

Uue lepingu ja põhiõiguste hartaga parandab liit vaieldamatult oma inimõiguste kaitset. Euroopa Liit ei ole üksnes turg, vaid ka väärtustel ja ühistel õigustel põhinev ühine ruum.

 
  
MPphoto
 
 

  Jo Leinen, raportöör. (DE) Proua juhataja, nõukogu eesistuja, proua asepresident, daamid ja härrad, Euroopa Liidu põhiõiguste harta on Lissaboni lepingu keskne element, me võiksime seda nimetada isegi uue reformilepingu hingeks. Mul on hea meel, et kõik kolm institutsiooni nõustuvad, et Lissaboni leping ei ole seotud üksnes institutsioonide või poliitikavaldkondadega, see on seotud inimestega, nimelt Euroopa Liidu 500 miljoni elanikuga. Harta väljendab märgatavalt asjaolu, et Euroopa Liit on seotud kodanike kaitsmisega kõigi Euroopa Liidu õigusaktide suhtes.

Põhiõiguste harta on seega verstapost. Me liigume riikide Euroopast kodanike Euroopa poole ning meie Euroopa Parlamendis oleme alati tervitanud niisugust arengut. Harta ning selles sisalduvad 50 õigust ja vabadust annavad Euroopa Liidule kõige kaasaegsema ja ulatuslikuma põhiõiguste kataloogi maailmas. Mujal maailmas midagi sarnast ei eksisteeri, seega peaksime olema selle saavutuse üle uhked. Alustades artikliga 1, milles räägitakse inimväärikuse kaitsmisest, kuni harta viimase artiklini, milles käsitletakse õigust mitte saada karistatud kaks korda ühe kuriteo eest, nähakse hartas ette õiguste tugevdatud kaitse ning mainitakse ka õigusi, mis ei sisaldu tingimata kõigis 27 liikmesriigi põhiseadustes. Ma juhiksin teie tähelepanu inimeste reproduktiivse kloonimise keelustamisele kaasaegse geenitehnoloogia abil, isikuandmete kaitse õigusele, teabevabadusele ja õigusele omada dokumentidele juurdepääsu, kuid ka hea halduse õigusele ja heale valitsemistavale, millest me räägime ülejäänud maailmale, kuid mis peab loomulikult kehtima ka meie suhtes.

Esimest korda asetab põhiõiguste kataloog majanduslikud ja sotsiaalsed õigused samale tasemele poliitiliste õiguste ja kodanikuvabadustega. Ma olen kindel, et globaliseerumise ajajärgul tagab see inimestele piisava kaitse. Nagu parlament on juba korduvalt rõhutanud, on kahetsusväärne, et uus leping ei sisalda harta tervikteksti ning seega ei ole harta nii nähtav kui oleks võinud olla. Ma arvan siiski, et peaksime rahuldusega märkima Lissaboni lepingu artiklit 6, milles sätestatakse, et liit tunnustab Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi, vabadusi ja põhimõtteid ning et hartal on sama õiguslik väärtus nagu asutamislepingutel. See kõrvaldab Euroopa Liidu kodanike jaoks mis tahes kahtlused, kinnitades, et selle lepinguga on neil võimalus tõendada oma õigusi riiklikes kohtutes ja lõpuks ka Euroopa Kohtus Luxembourgis.

Me peame siiski võtma harta uuesti vastu täiskogul, kuna seda on muudetud ja võiks öelda, et kahjuks ei ole see nii hea kui 2000. aasta harta. Ma viitan eelkõige artikli 52 lühendamisele ning võib esineda probleeme selle artikli väga ähmaste klauslite tõlgendamisega. Sellest hoolimata harta päästeti ja sellest saab asutamislepingute osa. Ma usun, et harta on sümbol. Nagu öeldud, ei ole EL üksnes ühinenud valuutaliidul põhinev ulatuslik turg, vaid väärtuste ühendus ning selle ülesanne on kaitsta kõnealuseid väärtusi oma sisepoliitikas ja ka Euroopa välispoliitikas.

Kõige kahetsusväärsem on see, et kaks liikmesriiki (Poola ja Ühendkuningriik) on kasutanud loobumisklauslit. Meie arvates on see kahetsusväärne ja ma tahaksin kutsuda nende kahe riigi valitsusi ja parlamente tegema mis tahes jõupingutusi, et see võimalikult kiiresti lõpetada, nii et kõik 27 liikmesriiki töötaksid seoses Euroopa Liidu põhiõiguste ja väärtuste kaitsmisega samal alusel. Seetõttu toetan ma homme hääletusele pandava roheliste muudatusettepaneku vastuvõtmist meie põhiseaduskomisjoni raporti lisana. Seepärast palun ma teil hääletada kõnealuse olulise raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Íñigo Méndez de Vigo, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (ES) Proua juhataja, täna hommikul tähistas ja meenutas minu fraktsioon Euroopa Liidu põhiõiguste harta vastuvõtmist. Täna kannavad minu fraktsiooni liikmed silti, millel öeldakse „Jah Euroopa väärtustele”.

Seda silmas pidades olen ma nõus eelmiste kõnelejatega, eriti proua Wallströmiga, et Euroopa Liit ei ole üksnes turg. Euroopa Liit on poliitiline projekt, kuid selline projekt, mis põhineb kõiki Euroopa rahvaid ühendavatel põhimõtetel ja väärtustel.

Selle tulemusena, proua juhataja, muudab tänase päeva heaks resolutsioon, mis võimaldab meil tähistada põhiõiguste harta pidulikku väljakuulutamist järgmisel Strasbourgi osaistungjärgul.

Tegelikult ei paljasta ma ühtegi saladust, öeldes, et neile, kellel meist oli õnn osaleda harta projekti koostamisel esimeses konvendis, jäeti kibe järelmaik. Seda kahel põhjusel, esiteks, kuigi me koostasime harta projekti, pidades silmas, et see on õiguslikult siduv, ei olnud see lõpuks Nice'is võimalik, kuna kuus valitsust lükkas selle tagasi.

Siiski on aeg näidanud, et tänu Lissaboni lepingule saab harta õiguslikult siduvaks. Kibedast järelmaigust on saanud rahulolu.

Teine põhjus, proua juhataja, on see, et ma mäletan, kuidas Nice’is ei toimunud harta pidulikku väljakuulutamist. Jäeti kasutamata suurepärane võimalus selgitada Euroopa elanikele, et hartas kuulutatud õigused ja vabadused on meie identiteedi märk, selle asemel kirjutati hartale salaja alla.

Siiski, tänu Euroopa Parlamendi presidendi määratlusele ja meie kolmele esindajale kõnealusel valitsustevahelisel konverentsil 12. detsembril Strasbourgi osaistungjärgu ajal saavutame selle, mida Nice’is ei suudetud saavutada. Me kuulutame harta pidulikult välja ja kinnitame, nagu fraktsiooni PPE-DE liikmed, oma pühendumust hartas sätestatud õigustele ja vabadustele.

Proua juhataja, me hääletame härra Leineni raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Corbett, fraktsiooni PSE nimel. – Proua juhataja, fraktsioon PSE toetab uues vormis harta vastuvõtmist, et selle võiks reformilepingu kaudu Euroopa institutsioonidele siduvaks muuta. Seda tehes täidame suure lünga. Euroopa institutsioonid ei ole veel nii kindlalt seotud, et nad peaksid kinni samadest õigustest, millest peavad kinni meie liikmesriigid tänu oma põhiseadustele või kuna nad on Euroopa inimõiguste konventsiooni ja teiste rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate lepingute osalised. Harta muutub Euroopa institutsioonidele siduvaks ja kogu ühenduse õigusaktides peab kõnealustest õigustest kinni pidama, sest vastasel juhul võidakse kohtutes Euroopa õigusaktid tühistada.

On üllatav, et mõned euroskeptikud, kes peaksid olema rahul (mõned neist siiski on!), et Euroopa institutsioonid on kohustatud, isegi sunnitud, sel moel tegutsema, avaldavad hartale vastuseisu. Võib-olla on kahetsusväärne, et selle tulemusena on teatavad liikmesriigid pidanud vajalikuks selgitada protokollis, kuidas toimib harta seoses nende siseriikliku õigusega.

See on tekitanud omakorda segadust. Üks kolleeg viitas sellele praegu kui loobumisele, mida see loomulikult ei ole. Harta jääb siduvaks Euroopa institutsioonidele ja kogu ühenduse õigusele, hoolimata sellest, kuidas see toimib seoses teatavate riikide siseriikliku õigusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrew Duff, fraktsiooni ALDE nimel. – Proua juhataja, harta pidulik väljakuulutamine on meie 1999. aastasse tagasi ulatuva töö haripunkt, mille eesmärk on luua liidu jaoks õigusi reguleeriva korra ülim vorm.

Et harta peamine eesmärk on kaitsta kodanikke praegu liidule kuuluva ulatusliku võimu kuritarvitamise eest, on kummaline ja kahetsusväärne, et liikmesriik peaks otsima võimalusi selle siduva mõju vältimiseks. Ma usun, et Briti protokoll leitakse olevat juriidiliselt vigane ja tõsine poliitiline altminek.

Kohtud peavad kogu ühenduse süsteemi jaoks töötama välja kohtupraktika, mis ei sõltu kodakondsusest ja peab kinni ühenduse õiguse peamisest põhimõttest, et meie põhiõigused tulenevad traditsioonidest, mis on ühised kõigile liikmesriikidele, mitte ei ole omased üksnes ühele riigile. Minu ja minu fraktsiooni arvates on Ühendkuningriigi loobumine häbiväärne ja see tuleks võimalikult kiiresti unustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Konrad Szymański, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, 2000. aastal koostati põhiõiguste harta liidu poliitikat juhtinud väärtuste deklaratsioonina. Liidust pidi saama Euroopa inimõiguste konventsiooni osa. Sel ajal pidi Euroopa Kohus langetama kohtuotsuse liikmesriikide põhiseadustest tulenevate üldiste õiguslike põhimõtete alusel.

Praegu on 2007. aasta ja liit ühineb Euroopa konventsiooniga, kuid siiski mitte nii, et sellest saaks ainus Euroopa inimõiguste kaitse süsteem. Me loome alternatiivse süsteemi, mis põhineb õiguslikult siduval õiguste hartal. Mitmeski mõttes on see esimene. Üldised õiguslikud põhimõtted jäävad põhiõigustega seotud kohtuasjade puhul otsuse langetamisel tähtsuselt kolmandale kohale.

See kõik muudab Euroopa inimõiguste kaitsmise süsteemi keerulisemaks ja kodanike jaoks isegi vähem arusaadavaks. Niisugune olukord paneb paljud eurooplased muret tundma. Need on peamised põhjused, miks kahe liikmesriigi jaoks koostati protokollid, mis kaitsevad harta mõjude ootamatute tagajärgede eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Johannes Voggenhuber, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Proua juhataja, täna tunnen ma uhkust, et olen käesoleva parlamendikoosseisu liige, mis on juba esimesest päevast peale võidelnud tugevalt põhi- ja kodanikeõiguste eest üldiselt ning eriti põhiõiguste harta eest. On möödunud juba üheksa aastat sellest, kui Kölni tippkohtumisel tehti algatus alustada tööd õiguslikult siduva harta nimel, ning see protsess ei ole veel lõpule jõudnud.

Et mul on olnud võimalus jälgida kogu seda konstitutsioonilist protsessi algusest peale, tahaksin jagada teiega kahte kogemust. Esimene neist on väga irooniline: on kummaline, et üheksa aasta jooksul ei ole miski osutunud nii töömahukaks ja vastuoluliseks või raskeks saavutada kui need dokumendid, mis kujutavad endast Euroopa Liidu aluspõhimõtteid ja mida me peaksime olema suutelised aluseks võtma: demokraatia, parlamentaarsed õigused, sotsiaalsed õigused, turumajandus, õigusaktide läbipaistvus ning põhivabadused ja -õigused. See on väga veider olukord, mis on kindlasti tingitud Euroopa Liidu usalduskriisi algpõhjustest.

Teine kogemus, millest ma tahaksin teile rääkida, on järgmine: oluline on mitte väsida, kaotada positiivsust ning heituda. Ma olen kaua uskunud, et Euroopa pühak on Sisyphus ning see kogemus kinnitab seda. Seetõttu arvan ma, et just täna peaksime püüdma ning kutsuma Ühendkuningriiki ja Poolat põhiõiguste terviklikkuse nimel, inimõiguste ning põhiõiguste ja -vabaduste terviklikkuse nimel ühinema selle suurepärase Euroopa konsensusega!

 
  
MPphoto
 
 

  Francis Wurtz, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FR) Proua juhataja, härra nõukogu esimees, volinik, järgmisel istungil kiidame põhiõiguste harta taas heaks.

Enne seda lubage mul esitada küsimus, mis ei ole võib-olla nii lihtne kui tundub. Kas heakskiidetav harta on 2000. aastal väljakuulutatud esialgne harta või, nagu soovitatakse härra Leineni raportis, kohandatud ümbertöötlus, mis integreeriti endisesse põhiseaduse lepingu eelnõusse? Kaks teksti ei ole muidugi identsed ja minu arvates on kahetsusväärne, et nende erinevused ei ole selgelt välja toodud, kuigi see oleks toonud kaasa teatavad õiguslikud vastuolud.

Näiteks Prantsuse inimõiguste komisjon väljendas oma sügavat muret, ma tsiteerin, seoses sotsiaalõigusi käsitlevatesse artiklitesse tehtud muudatus-ettepanekutega, ma tsiteerin endiselt, mis ähvardavad kõrvaldada harta sotsiaalse sisu.

Üks algse harta peamisi autoreid, advokaat Guy Braibant, selgitas ajakirjanduses, ma tsiteerin, et teksti kohaldamise tingimused on muutunud. Esiteks on sõna „võib” asendatud juhuslikult sõnaga „peab”. Lisaks, ma tsiteerin, on lisatud ametlik viide presiidiumi „selgitustele”. Kuigi need peaksid olema pedagoogilised ja täiesti neutraalsed, tõlgendavad selgitused seadusi pigem minimaalses tähenduses. Põhiõigusi on õõnestatud, tsitaadi lõpp.

Millise teksti me järgmisel istungil heaks kiidame? Mul on veel üks küsimus: kas heakskiitmine kehtib kõigis ELi riikides? Niisugune meede ei tohi tuua kaasa kahemõttelisust. Oleksin tänulik vastuse eest neile kahele küsimusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Jens-Peter Bonde, fraktsiooni IND/DEM nimel. (DA) Proua juhataja, ma olen osalenud harta ettevalmistamises ning mõlema konventsiooni puhul tegin ma ettepaneku väga lihtsa lahenduse kohta: võimaldada ELil saada Euroopa inimõiguste konventsiooni liikmeks. Nii oleksid institutsioonid seotud samamoodi nagu riigid. Me täidaksime lünga. Kui me muudame harta õiguslikult siduvaks, ei täida me ühtegi lünka. Vastupidi, me tekitame uusi lünki kaitsesse, millele meil on kodanikena õigus riiklike põhiseaduste alusel ja ühiste Euroopa inimõiguste osana. Luxembourgi kohtu aktiivne tõlgendus jääb alati tähtsamaks nii Strasbourgi kui ka riigikohtu omast. Hartat ei ole võimalik järgida iseseisva õigusallikana. See on liiga ebatäpne. Kas õigus elule algab sünniga? Kui mitte, siis mitu kuud varem? Kas õigust osaleda töövõitlusalases tegevuses kohaldatakse ka avaliku sektori töötajate suhtes? Riigiteenistujate sõnavabadus on palju parem Strasbourgi kohtu kui Luxembourgi kohtu alusel. Lisaks nägime eile õpikunäidet võimalikest konfliktidest. Saksa ajakirjanikku Hans-Martin Tillack toetas Strasbourgi kohus, mis väitis, et OLAF tegutses ebaseaduslikult, kui ta ajakirjaniku vahistas ning konfiskeeris 16 dokumendikasti, arvutid ja telefonid. Luxembourg toetas ajakirjaniku allikate vargust. Strasbourg mõistis varguse ja vahistamise hukka, kuna seadis prioriteediks pressivabaduse.

Hartat esitletakse kui inimõiguste võitu. Tõenäoliselt. See meenutab rohkem võltsitud loteriipiletit. Mingis mõttes võtame suure riski seoses vaevaga saavutatud inimõigustega nagu kõne- ja pressivabadus. Loteriinumbrite tõmbamise üle otsustavad Luxembourgi kohtunikud väljaspool parlamendi kontrolli ning üksnes siis, kui nad mõistetakse hukka, on võimalik teha ühehäälne muudatus aluslepingutesse, et parandada mis tahes tagasilööki. See on väga ebapraktiline ja sarnaneb pigem meie õiguste vangistamise kui hartaga.

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Allister (NI). - Proua juhataja, me kõik toetame inimõigusi ja veidi väsitavaks hakkavad muutuma teatavad inimesed, (eriti need, kes pärinevad riikidest, kus ajaloolisest vaatepunktist rääkides on inimõigused midagi uut), kes ründavad Ühendkuningriiki kui mingisugust paariat tema loobumise tõttu 7. protokolli alusel.

Lubage mul meenutada, et 1688. aastal põhjustas inimõiguste deklaratsioon Ühendkuningriigis kuulsusrikka revolutsiooni. Sellest alates on Ühendkuningriik olnud vabaduse sümbol. Seega ei vaja me noomivaid õppetunde inimõiguste valdkonnas.

Inimesi võib ärritada, et oleme rikkunud peo, keelates praegu teatavad ELi kui üliriigi vahendid, kuid ma sooviksin rõhutada, et see on meie riiklik ja poliitiline õigus. Kahjuks ei võeta loobumist siiski arvesse, kuna Euroopa Kohus jätkab oma tsentraliseerivat tegevust. Lisaks, hoolimata sellest, et kõnealused inimesed saavad oma tahtmise, kas Ühendkuningriik peaks olema nii mõtlematu ja ratifitseerima lepingu vaatamata oma rahva vastuseisule?

 
  
MPphoto
 
 

  Elmar Brok (PPE-DE).(DE) Proua juhataja, härra nõukogu eesistuja, proua asepresident, ka tähelepanuta mittejätmine on üks kodanike põhiõigusi. Põhiõiguste harta näeb tõepoolest ette kodanike kaitse sarnaselt klassikalisele õigussüsteemile. Euroopa Liit ei ole siiski riik. See ei ole riik, kuid sellel on õigusloomepädevus ning üksnes Euroopa Liidu institutsioonide õigusloomepädevus kuulub siduval alusel põhiõiguste harta kaitse ja kontrolli alla. Sellega on seotud asjaolu, et Euroopa õigusaktid ja Euroopa institutsioonide meetmed on seotud väärtuste ja väärtustel põhinevate otsustega vastavalt harta esimesele lausele, mis on ka kõige üllam: inimväärikus on puutumatu.

Ma tuletasin selle põhimõtte kristlikust inimlikkuse kujutlusest. Siiski võib seda tuletada ka teistest allikatest. Meie siduv pühendumine kõnealusele põhimõttele ning meie kolme institutsiooni siduv pühendumine selle põhimõttega ühinemisele on väga suur samm edasi. Seda kohaldatakse kogu Euroopa Liidu suhtes. Poola ja Ühendkuningriik on õigusriigid, selles ei ole kahtlust. Kuid fakt on see, et hartale mitte alla kirjutades ja sellest loobudes ei kaitse nad ennast, nad kaitsevad midagi, mida juba kaitstakse. On tõsi, et hartat ei kohaldata üldse riiklike õigusaktide ja riiklike institutsioonide suhtes. Teiste sõnadega kaitsevad nad midagi, mida võib võtta sellisena nagu seda pakutakse. Eriti Poolas, kus parlamendi enamusel ja rahva enamusel on erinev arvamus, kuid kus president kasutab oma eelisõigusi – ma loodan, et muutus toimub õigel ajal.

Harta õiguslikult siduvat iseloomu on võimalik tugevdada, kui me järgime ühtlustatud strateegiat. Härra eesistuja, ma olen teile tänulik asjaolu eest, et me kasutame võimalust, mille on andnud juriidilise isiku staatus ning ühineme Strasbourgi konventsiooniga. Kui see on edukas, saavutab õigusel rajanev Euroopa ala ühtsuse, ühendades põhiõiguste kaitse nii riigi kui ka Euroopa tasandil. Ma loodan, et tulemuseks on väärtustele orienteeritud kodanike Euroopa, mille üle me võime uhkust tunda!

 
  
MPphoto
 
 

  Józef Pinior (PSE).(PL) Proua juhataja, põhiõiguste harta on 21. sajandi alguse vaste 18., 19. ja 20. sajandil tehtud suurepärastele avaldustele inim- ja kodanikuõiguste kohta. Need olid kuulsad deklaratsioonid vabaduse ja õigusriigi põhimõtete kohta, mis rajasid kaasaegse demokraatia. Meie harta juured peituvad sündmustes, mis aitasid kaasa demokraatia ja liberaalse demokraatia kaasaegse süsteemi arengule viimase 200 aasta jooksul.

Ma ei näe põhjust, miks osa Euroopa riike ei peaks hartat vastu võtma. Ma küsin härra Szymańskilt, kuidas on võimalik tõsiselt vaielda harta vastu riigis, kus sündis Solidarność, kelle juhtimine aitas kogu Euroopal jõuda praeguse arusaamani õigusest vabadusele, õigusriigi põhimõtetest ja demokraatiast?

Ma esitan üleskutse Poola valitsusele Varssavis ja eriti peaministrile härra Tuskile. Härra Tusk, teie parlamendifraktsioon võitis kuu aega tagasi valimised tänu Poola elanike häältele, kes soovivad, et harta lisataks Euroopa reformilepingusse. Ma usun, et te ei valmista pettumust valijatele, kes toetasid teid alles kuu aega tagasi. Ma kutsun Poola valitsust üles lisama põhiõiguste harta reformilepingusse, nii et see oleks siduv ka minu kodumaal. Solidarnośći Poola, Euroopa Poola, salliv ja avatud Poola usub, et põhiõiguste harta on reformilepingu peamine osa. Me ei tohiks lubada konservatiivsetel parempoolsetel endilt välja pressida, kuna neile meeldiks, et me ei nõustuks harta rakendamisega meie kodumaal.

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: MARIO MAURO
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Bronisław Geremek (ALDE).(PL) Härra juhataja, ma usun, et põhiõiguste harta on eeltingimus iga ühenduse jaoks, kes soovib tegutseda vastavalt inimväärikusest tulenevale väärtuste süsteemile. Sellest tulenevalt tekivad vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse põhimõtted. Ma ei leia põhjust, miks niisugused riigid nagu Ühendkuningriik ja Poola, kes soovivad olla osa ühendusest, peaksid keelduma olemast kaasatud millessegi, mis moodustab meie ühistegevuse aluse.

Hartas toetatakse viidet sotsiaalväärtustele, Euroopa sotsiaalmudelile. Selles sätestatakse samuti ühemõtteliselt, et kui tegemist on kohalike tavade ja tegevusega, kohaldatakse riiklikku õigust. See tähendab, et ei leidu põhjust loobumiseks harta kohaldamisest selles valdkonnas. Ma usun, et nii Poola kui ka Ühendkuningriik valivad selle asemel harta pooldamise.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM).(PL) Härra juhataja, arutelu kõnealuse raporti üle on seotud mitmete küsimustega ning kaudselt uue õigusliku raamistiku loomise alusega. 2007. aasta augustis tegi parlamendi president avalduse seoses ümberasustatud isikute kodumaale tagasi toomisega. Ta väitis, et õigust kodumaale tuleks otsida õigusest väärikusele ning et õigus kodumaale on seega peamine inimõigus.

Õigust väärikusele peetakse pühaks harta esimeses artiklis. Presidendi arvamust kritiseeriti Poola parlamendis. Saksamaa ümberasustatud isikute ühendus kurdab Poolast ümber asustatud isikute saatuse üle. Mis juhtuks, kui Saksamaa kurtmist ja inimväärikuse konkreetset tõlgendust rakendataks Alsace’i ja Lorraine’i suhtes? Kas ka sel juhul võiks luua ümberasustatud isikute keskuse või toimuks leppimine? Püüd tuletada õigust kodumaale õigusest väärikusele on inimõiguste aksioloogia valesti tõlgendamine, nagu väitis Poola parlamendi liige härra Karski. Esmast õigust selgitav tõlgendus on vastuvõetav, kuid mitte selle laiendus.

Euroopa Parlamendi president viitas paavst Johannes Paulus II-le. Ma tahaksin parlamendiliikmetele ja parlamendi presidendile meelde tuletada, et 1965. aastal avaldas peapiiskop Karol Wojtyła kirjaliku deklaratsiooni, mille kohaselt Saksamaa piiskopid olid selgelt väitnud, et idast ümber asunud sakslased tahtsid ja pidid aru saama, et seal kasvas üles terve uus Poola põlvkond ning et need poolakad pidasid oma vanematele määratud maad kodumaaks. Seoses selle teemaga ei kutsuta üles ühelegi õiguslikule või moraalsele arutelule ega ka sentimentaalset kõnelejat sõna võtma.

Ma usun, et me suudame saavutada käesolevas täiskogus harta puhul üksmeele, vaatamata president Sarkozy hiljutisele soovitusele, et üksmeel on vastuolus demokraatiaga. Asjatud lootused, härra Sarkozy, kuna te ei suuda selles veenda isegi Pariisi metrootöötajaid.

 
  
MPphoto
 
 

  Koenraad Dillen (NI).(NL) Härra juhataja, keegi ei saa vaielda vastu, et Euroopa kodanikel peavad olema põhiõigused ja -vabadused nii nende kodumaal kui ka Euroopa Liidus. Euroopa ilma õiguste ja vabadusteta ei oleks enam Euroopa. Siiski ei ole see tänapäeval probleem, kuna kodanikud on juba piisavalt kaitstud oma valitsuste eest nii riikide põhiseaduste kui ka Euroopa inimõiguste konventsiooniga. Seoses Euroopa institutsioonidega võivad Euroopa kodanikud tõendada oma põhivabadusi ja -õigusi ka vastavalt Euroopa Kohtu kindlaksmääratud jurisdiktsioonile. Idee seisneb selles, et harta väljakuulutamisega tehakse uus samm föderaalse Euroopa suunas. Inimesed soovivad Euroopa õiguste deklaratsiooni nagu föderaalsetel Ameerika Ühendriikidel. Nende vaheline erinevus seisneb paraku selles, et harta läheb palju kaugemale kui traditsiooniliste õiguste ja vabaduste loetlemine. Mõnikord tundub see siiski sotsiaalmajanduslike lubaduste loetlemisena. Võiks öelda, et „koorem ei vasta üldse lastikirjale”.

 
  
MPphoto
 
 

  Charlotte Cederschiöld (PPE-DE). - (SV) Härra juhataja, proua asepresident, härra eesistuja, liikmed ja mitte vähem Euroopa kodanikud, täna on pidupäev, tähtis päev, rõõmupäev, ülimalt oluline päev, tähtsam kui paljud suudavad ette kujutada. See on oluline nii nende jaoks, kes usuvad põhiõigustesse kui põhimõttesse, ning nende jaoks, kes usuvad Euroopa arengusse ja integratsiooni.

Juba väga ammu oleks pidanud olema enesestmõistetav, et ELi institutsioonid peavad olema seotud väärtustega, mida me kõik toetame, kuid see ei olnud nii. Tegelikult usuvad ka Ühendkuningriigi elanikud õiguse põhimõtetesse, hoolimata sellest, kuidas need tekivad. Vähesed parlamendiliikmed ütleksid, et nad on õnnelikud inimõiguste piiramisele kaasaaitamise üle; enamik on täiesti teisel arvamusel. On olnud rõõm ja au olla kaasatud kõnealuste väärtuste arendamisse, mis minu arvates tähendavad meile nii palju.

Nüüd teame kõik, milles see liit seisneb, isegi kui me ei suuda kogu lepingut läbi lugeda. Need on suurepärased, head väärtused, millele me kõik peame kaasa aitama ning me peame tagama, et liit aitaks neid nõuetekohaselt kohaldada. Südamlik tänu Jo Leinenile ja kõigile, kes aitasid tehtud tööle kaasa, ning mitte vähem südamlikud õnnitlused Euroopa elanikele!

 
  
MPphoto
 
 

  Libor Rouček (PSE).(CS) Daamid ja härrad, 12. detsembril kuulutab Euroopa Parlamendi president koos Euroopa Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni presidendiga pidulikult välja Euroopa Liidu põhiõiguste harta. Ma olen veendunud, et homsel hääletusel annab suur enamik liikmetest oma nõusoleku kõnealusele ajaloolisele dokumendile ja ajaloolisele sammule.

Põhiõiguste harta peegeldab Euroopa elanike moraalset ja vaimset pärandit Euroopa Liidus. See peegeldab niisuguseid väärtusi nagu inimväärikus, vabadus, võrdsus, solidaarsus, demokraatia põhimõtted ja õigusriigi põhimõtted. Harta asetab tähelepanu keskpunkti indiviidi, kuna kõige muu hulgas luuakse hartaga liidu kodakondsus. Ma olen rõõmus, et põhiõiguste harta väljakuulutamine leiab aset pärast Euroopa Liidu laienemist, et kaasata uued liikmesriigid. See tähendab, et harta on omal moel Euroopa Liidu ühtsuse moraalne, õiguslik ja poliitiline peegeldus. Lääs ja ida, põhi ja lõuna. Ma usun samuti, et Poola ja Ühendkuningriigi valitsused ja parlamendid mõistavad seda peagi ning et lähitulevikus võimaldavad nad oma kodanikel ühineda selles ajaloolises hetkes.

 
  
MPphoto
 
 

  Irena Belohorská (NI). (SK) Ma tervitan Euroopa Liidu põhiõiguste harta heakskiitmist, kuna see muudab Euroopa Liidu kodanike jaoks juba olemasolevad õigused läbipaistvamaks. Siiski sooviksin ma kutsuda üles ka selgitama võimalikke huvide konflikte Euroopa Liidu põhiõiguste harta kui Euroopa dokumendi ja Euroopa inimõiguste konventsiooni kui Euroopa Nõukogu dokumendi vahel, mida Euroopa Liit on samuti lubanud järgida. Sellest järeldub samuti, et võib tekkida huvide konflikt Luxembourgis asuva Euroopa Kohtu ja Strasbourgis asuva Euroopa Inimõiguste Kohtu vahel.

Milline on Strasbourgi kohtu seos Luxembourgi kohtuga? Kas see on riigikohus, konstitutsioonikohus? Kas Euroopa Kohus nõustub selle tulemusega? Kas Euroopa Liidul, kes omab juriidilise isiku staatust, on Euroopa Inimõiguste Kohtus eraldi kohtunik? Ma tahan rõhutada vajadust lahendada see õiguslik küsimus, nii et me saaksime probleemi vältida, sest õiguslikult siduvaks muutuva põhiõiguste hartaga eeldan ma õiguslike vaidluste arvu suurenemist inimõiguste valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Reinhard Rack (PPE-DE).(DE) Härra juhataja, nagu peaaegu kõik eelmised kõnelejad (kahjuks üksnes peaaegu kõik), olen ma rahul, et täna või homme anname me parlamendi presidendile volitused kirjutada hartale alla.

Inimõigused on meie Euroopa kaubamärk nii Euroopas kui väljaspool. Sellest hoolimata soovitan ma olla ettevaatlik, et emotsioonid ei haaraks meid kaasa ning et me ei võtaks liiga suurt suutäit, mida me ei suuda alla neelata. Harta ja Lissaboni lepingu vajaliku ratifitseerimisega loome olulised ja klassikalised alusõigused õiguslikult siduval alusel, mis tähendab, et need on siduvad Euroopa institutsioonidele ja ühenduse õigusaktide kohaldamisel. Me muudame võimalikuks ka pöördumise Euroopa Kohtusse Luxembourgi seoses kõnealuste alusõigustega, kuigi teatavatel väga kitsalt määratletud tingimustel. Siiski ei tähenda see, et iga kodanik võib esitada Luxembourgis asuvale Euroopa Kohtule avalduse kohe või üldse, nagu mõned emotsioonidest kaasa haaratud inimesed on väitnud. Niisugune väide ei ole meie huvides.

Lõpetagem niisuguste kinnituste tegemine, mis tulistavad üle sihtmärgi, ning tundkem saavutatud tulemusest rahuldust. Oleme Euroopa Liidus võtnud olulise suuna, mitte üksnes seoses klassikaliste õigustega, vaid ka sotsiaalpoliitika jaoks, mille üle me võime igal juhul uhked olla. See sisaldab töö ja eraelu vahelist tasakaalu, laste töö keelustamist, tervisekaitset kõigile ning kõrgetasemelist keskkonna- ja tarbijakaitset. On tõsi, et peaksime selle üle rõõmsad olema ning ei ole mingit vajadust seda ilustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Carnero González (PSE).(ES) Härra juhataja, usun, et arutleme inimeste jaoks äärmiselt olulise teema üle. On selge, et Euroopa Liidu reformi selgitamine võib olla väga keeruline, kuid kindlasti on lihtne rõhutada Euroopa Liidu põhiõiguste harta olulisust.

Kas see saab olema õiguslikult siduv? Seda ei ole lepingus selgesõnaliselt sätestatud, kuid meie kohus on see teatavaks teha. Seetõttu leian, et meie tehtud otsus kirjutada hartale alla enne Lissaboni lepingule allakirjutamist on väga positiivne. Nüüdsest peame samuti ütlema, et tulevikus ei lubata ühtegi täiendavat erandit, kuna need ei too kasu asjaomaste riikide kodanikele ja Euroopa Liidu kodanikele tervikuna.

Sellepärast olen ma veendunud, et on oluline teha jõupingutus, mida pakkus härra Leinin oma raportis, et toetada selgelt põhiõiguste hartat ja selle õiguslikult siduvat iseloomu.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Magda Kósáné Kovács (PSE), kirjalikult. – (HU) Euroopa riikide kodanikud on võidelnud nii eraldi kui ka ühiselt iga põhiõiguste hartas sisalduva õiguse eest. Seetõttu on rõõmustav, et põhiõiguste harta õiguslikult siduvaks muutmisega võib põhiõigusi lõpuks tõhusamalt rakendada, mitte üksnes liikmesriikide tasandil, vaid ka Euroopa õigusaktide ja nende kohaldamise tasandil.

Euroopa kodanikud võivad nautida selle kasu, kui neil on võimalik kasutada õiguskaitsevahendit nende põhiõiguste rikkumise korral Euroopa tasandil. Niisugused tagatised muudavad Euroopa Liidu ja selle institutsioonid demokraatlikumaks ja vahetult ligipääsetavamaks ning tõendatavamaks poolele miljardile Euroopa kodanikule.

Põhiõiguste harta muutmine õiguslikult siduvaks sulgeb ajaloos põhiõiguste eest võitlemise peatüki. Samal ajal leian ma, et tulevikku silmas pidades peab põhiõiguste hartast saama Euroopa ars poetica. Ühiste majandushuvide kõrval peab Euroopa näitama teed põhiõigustes ning ühendama neid, kes Euroopas elavad, ning seda mitte üksnes klassikaliste õiguste abil vabadusele, vaid ka tagades sotsiaalsed ja kultuurilised õigused, võrdse kohtlemise ja vähemuste õigused.

Horatius ütles oma „Ars poeticas”: uurige hästi, kirjanikud, kaaluge hoolikalt, mis teie geeniust rahuldab, mida teie tugevus kanda jõuab. Ma loodan, et Euroopa Liidu institutsioonid on piisavalt tugevad ja julged, et tagada samad põhiõigused kõigi Euroopa kodanike jaoks igas Euroopa nurgas.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Stubb (PPE-DE), kirjalikult. – (FI) 19. oktoobril Lissabonis kirjutati alla lepingule, mille eesmärk oli muuta Euroopa Liit elujõulisemaks ja demokraatlikumaks. See tugevdaks ka kodanikuvabadusi. Euroopa Liidu põhiõiguste harta tuleb muuta õiguslikult siduvaks ning EL peaks ühinema Euroopa inimõiguste konventsiooniga.

Põhiõiguste harta moodustas ratifitseerimata konventsiooni teise osa. Ühel valitsustevahelisel konverentsil tegid käesoleva parlamendi liikmed algatuse, mille kohaselt Euroopa Parlamendi ja komisjoni president ning nõukogu eesistuja kirjutaks põhiõiguste hartale pidulikult alla parlamendi 12. detsembri täiskogu istungil ning see avaldataks Euroopa Liidu Teatajas.

See on suurepäraselt kooskõlas väärtustega, mida põhiõiguste harta esindab. Pidulik allakirjutamine suurendab ka dokumendi nähtavust. Seetõttu ei ole vaja öelda, et me soovime anda oma presidendile Hans-Gert Pötteringile volitused selle allakirjutamiseks.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika