Istungi stenogramm

Kolmapäev, 28. november 2007 - Brüssel

15. Kaitstud paindlikkuse ühised põhimõtted (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on härra Christenseni raport (A6-0446/2007) tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimel kaitstud paindlikkuse ühiste põhimõtete kohta (2007/2209(INI)).

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Härra juhataja, ma mõtlesin, et te palute mul teha lõpukõne harta arutelu kohta, mida ma ei ole ette valmistanud, sellest minu segadus.

Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, kaitstud paindlikkus on praegu Euroopa tegevuskava peamine küsimus ning väga oluline Euroopa majandus- ja sotsiaalmudelite tulevikku silmas pidades. See on keeruline küsimus, mis hõlmab suutlikkust muutustega toime tulla ning edendada tööhõive ja sotsiaalkindlustuse reformi kiiresti muutuvas ülemaailmses kontekstis, mis nõuab vastuseid maailmakonkurentsi, tehnoloogilise innovatsiooni ja rahvastiku vananemise väljakutsetele. Me vajame paindlikumaid turge, kuid see tähendab ka, et me peame tagama kodanikele paremad tingimused, paremad vahendid ja rohkem turvalisust, et nad võiksid muutustega paremini toime tulla. See on meie väljakutse.

Portugal on eesistujamaana püüdnud aktiivselt kaasa aidata integreeritud ja tasakaalustatud lahenduste leidmisele kõnealuses valdkonnas. Pärast komisjoni juunis esitletud teatist vastutasime me protsessi läbiviimise eest, mille eesmärk oli Euroopa Ülemkogu volitustest tulenevate ülesannete täitmine ja konsensuse saavutamine kaitstud paindlikkuse ühiste põhimõtete kohta. Komisjoni teatis oli loomulikult suurepärane algus selleks tööks, sest see aitas meil töötada välja kontseptsiooni ja suurendada arutelu lahenduste üle, mis võiksid moodustada ühise platvormi mitmetele suunistele, mida iga liikmesriik peab järgima.

Pidades silmas, et alguspunktid ja olukorrad on erinevad, peavad ka lahendused erinema. Et luua kõnealuses valdkonnas tingimused progressiks, töötasime välja mitmesugused algatused koos Euroopa tasandi peamiste osalejatega, sealhulgas konverents kaitstud paindlikkuse väljakutsete kohta. See oli poliitiliselt oodatud ning konverentsil arutleti asjakohaste arengute ja tulevikuperspektiivide üle. Püüdsime ka analüüsida nendes riikides saadud kogemust, kus mudelite kohaldamine on andnud häid tulemusi, ning teha kindlaks, milliseid mudelite osi võiks kasutada teiste kontekstide puhul. Meile esitasid arvamusi ka tööhõive ja sotsiaalkindlustuse eksperdikomiteed ning Regioonide Komitee. Lisaks püüdsime ergutada kõnealuse valdkonna sotsiaalpartnereid olema kaasatud, kuna me teame, et uus mudel nõuab kõigi sidusrühmade kindlat pühendumust ning igaühe huvide arvessevõtmist.

Selles kontekstis andis arutelule olulise tõuke arusaam, milleni me jõudsime koos sotsiaalpartneritega 18. oktoobril Lissabonis peetud kolmepoolsel sotsiaalpartnerite tippkohtumisel. Mitmetasandiline sotsiaalne dialoog ja sotsiaalpartnerite kaasamine on otsustava tähtsusega mis tahes tööturgude reformimise strateegia edu tagamisel. Igaühe kaasamine kõnealusesse protsessi on võti edukate lahenduste leidmiseks ning me vajame usaldust sotsiaalpartnerite vahel ja institutsioonide vastu. Me kõik peame olema ette valmistatud muutustega nõustuma ja nende eest vastutust võtma. Ma tahan rõhutada arutelu ja igas etapis sekkumise kvaliteedi olulisust nii tehnilises kui akadeemilises tähenduses, samuti poliitilise sisu ja protsessi üle toimuva arutelu tähenduses.

Kogu mainitud töö tulemusena, mille käigus me võisime alati arvestada komisjoni abiga, võib nõukogu nüüd toetada mitmeid kaitstud paindlikkuse ühiseid põhimõtteid, mille me loodame ametlikult vastu võtta 5. ja 6. detsembri koosolekul. Ühised põhimõtted, mille me kõik oleme heaks kiitnud, sisaldavad, võttes eriti arvesse riiklike olukordade erinevust, mis nõuavad eri lähenemisviise ja lahendusi, vajadust kõrvaldada tööturu killustatus ning kaitstud paindlikkuse erinevaid mõõtmeid (tööõigust käsitlevad õigusaktid, haridus, koolitus, sotsiaalkindlustus), tunnustades selles kontekstis sotsiaalse dialoogi asjakohasust, edendades sotsiaalset kaasatust, mittediskrimineerimist, võrdsust, töö- ja pereelu ühitamist ning kaitstes samuti vajadust tagada poliitikavaldkondade kooskõla riigi rahanduse tugevuse ja jätkusuutlikkusega. Ma tahan rõhutada, et käesoleva parlamendikoosseisuga ollakse ulatuslikult nõus. Ma pean rõhutama suurepärast tööd, mida me koos parlamendiga oleme kõnealuses valdkonnas teinud.

Kui ühised põhimõtted on vastu võetud, saab neist Lissaboni strateegia järgmise tsükli rakendamise oluline vahend. Liikmesriike kutsutakse üles võtma neid põhimõtteid arvesse riikliku poliitika määratlemisel ja rakendamisel, töötades sõltuvalt konkreetsest olukorrast välja oma mehhanismid ja lähenemisviisid, mida seiratakse riiklike reformiprogrammide raames. Ka kõigi tasandite sotsiaalpartnereid ergutatakse aitama kaasa kaitstud paindlikkuse meetmete määratlemisele ja rakendamisele ning lähtuma ühistest põhimõtetest. Me leiame, et on oluline investeerida sellesse, et kodanikud kaasataks sotsiaalselt kõnealusesse strateegiasse, ning selles kontekstis pean ma mainima parlamendi kaasatuse äärmist olulisust. Võttes arvesse, keda parlament poliitiliselt esindab ning selle lähedust kodanikele, võib parlament anda suurepärase panuse kaitstud paindlikkuse parema mõistmise tagamisse. Peamine põhimõte seisneb selles, et paindlikkust ja turvalisust tuleb näha pigem kui üksteist vastastikku toetavaid ja tugevdavaid, mitte vastandlikke elemente, ning kodanikud peavad sellest täielikult aru saama.

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Härra juhataja, komisjoni teatis kaitstud paindlikkuse kohta on tekitanud olulise ja kasuliku arutelu kogu liidus. Ma tänan raportööri härra Christenseni ning teisi liikmeid, kes on kaitstud paindlikkusega seotud aruteludes aktiivselt osalenud.

Tänu teie jõupingutustele ja koostööle teiste parlamendikomisjonidega saab Euroopa Parlament võtta vastu resolutsiooni, mis toetab märkimisväärselt komisjoni kavandatud lähenemisviisi. Meie ühiskonnas sõltub turvalisus muutustest. Nüüd peame me kooskõlastama turvalisuse uute vormide otsimise viise: parem kvalifikatsioon, suutlikkus leida uusi töökohti, uue tööturuga kohandatud kaasaegsed kaitsemeetmed.

Viimastel aastatel on iga Euroopa tööstussektoris kaotatud töökoha kohta loodud neli uut töökohta teistes sektorites. Kõige olulisem küsimus seisneb selles, kuidas nende muutustega edukalt toime tulla. Peame küsima ka, millised on tööturu segregatsiooni põhjused mitmetes liikmesriikides.

Ma tervitan väga raportit, mille vastuvõtmist te täna kaalute. Kõnealuses raportis tunnistatakse, et kaitstud paindlikkus võib olla tööturu reformi strateegia. Raportis toetatakse ka komisjoni poolt kaitstud paindlikkuse jaoks koostatud neljaosalist poliitilist struktuuri. Ma võin ka toetada täielikult raporti lõikes 15 mainitud ühiste põhimõtete ettepanekut. Teie ettepanekutel on ligilähedaselt sama suund nagu komisjoni teatises tehtud ettepanekutel. Ma mõistan teie soovi selgitada täpsemalt teatavaid küsimusi, nagu meetmed turvalisuse puudumisega võitlemiseks. Usun siiski, et põhimõtted peavad olema lühikesed ja neid tuleks vaadata kogu teatise seisukohast lähtudes.

Soovin samuti tervitada Euroopa sotsiaalpartnerite antud nõusolekut tööturu probleemide analüüsimiseks, nende analüüsi esitleti hiljutisel kolmepoolsel sotsiaalpartnerite tippkohtumisel 18. oktoobril Lissabonis ning muu hulgas käsitleti seal ka kaitstud paindlikkust. Nõusolek näitab, et sotsiaalne dialoog võib anda konkreetseid tulemusi. Te viitasite sellele ühisele analüüsile oma resolutsiooni ettepanekus.

Nüüd sooviksin ma vastata raportis väljendatud teatavatele kriitilistele arvamustele. Ma tean, et te väidate, et kaitstud paindlikkust käsitlev arutelu peaks olema tasakaalustatum. Kõigepealt tahaksin ma meelde tuletada, et komisjoni teatis on kõnealuses valdkonnas kõigi sidusrühmade vahelise intensiivse dialoogi ja juhtivate spetsialistidega hoolika konsulteerimise tulemus. Olen veendunud, et komisjoni lähenemisviis on tasakaalustatud, kuna eesmärk on toetada samaaegselt nii paindlikkust kui ka turvalisust, mis, nagu juba öeldud, on kaks sünergilist ja mitte mingil juhul vastuolulist elementi.

On selge, et kaitstud paindlikkust käsitlevat arutelu ei tohi vääriti kasutada, et liikuda tööturu vabastamise suunas. Vastupidi, paindlikkuse ja liikuvuse puhul tuleb seada kõrgemad eesmärgid: paremad töökohad, parem tasakaal töö-, pere- ja eraelu vahel, tõhusam majandus tervikuna. Nagu te teate, teeb nõukogu järgmiste nädalate jooksul otsuse kaitstud paindlikkuse ühiste põhimõtete kohta. Pärast seda jätkuvad kõigi sidusrühmade kavandatud riiklikud arutelud, võimaldades järgida kaitstud paindlikkuse strateegiaid riigi tasandil, võttes arvesse eri riikidele iseloomuliku olukorda. Olen veendunud, et sidusrühmad tagavad kaitstud paindlikkuse valdkonnas tasakaalustatud lähenemisviisi saavutamise.

Kui rääkida kuludest, siis tuleks hinnata asjaolu, et kaitstud paindlikkuse poliitikaga seotud kulud on palju väiksemad kui konkreetne kasu, mida annab dünaamilisem tööturg ja töötuse väiksem tase. Lisaks ei tähenda see paljudel juhtudel finantseerimiskulude suurenemist, vaid olemasolevate vahendite tõhusamat kasutamist.

Sooviksin samuti avaldada arvamust seoses raporti lõikega, milles sätestatakse, et tähtajatu leping peaks moodustama sotsiaalkindlustussüsteemi aluse. Komisjoni kavatsus on mitte mingil juhul vähendada tähtajatu lepingu olulisust. Usun siiski, et peaksime vastu võtma üldisemad sotsiaalkindlustussüsteemid, mida kohaldataks nii avatud lepingute kui ka osalise tööaja suhtes: lühidalt seisneb kavatsus selles, et niisugused tööhõivevormid varustataks asjakohase sotsiaalkindlustusega, mitte ei vähendataks tähtajatute töölepingute olulisust.

Härra juhataja, ma usun, et nende mõningate reservatsioonidega on raport kasulik ja asjakohane panus kaitstud paindlikkust käsitlevasse arutelusse, ning ma sooviksin Euroopa Parlamenti selle eest veel kord tänada.

  Ole Christensen, raportöör. − (DA) Härra juhataja, daamid ja härrad, on suur rõõm seista täna siin raportöörina. Läbirääkimised parlamendis on lõppenud ning me võime esitleda tasakaalustatud raportit, mis peegeldab hoiakuid kogu poliitilisel skaalal. Kaitstud paindlikkuse suuniste taga peituv mõte seisneb Euroopa tööturgudel ees seisvate väljakutsetega toimetulemises. Pange tähele, et ma kasutan mitmust, „tööturud”, kuna raportis tunnistatakse, et seoses kaitstud paindlikkusega ei ole ühte kõigile sobivat põhimõtet. Kuigi puudub ühine kaitstud paindlikkuse mudel, peame tunnistama, et Euroopa peab oma tööturgudel tulema toime mitmete ühiste väljakutsetega, mis nõuavad ühist vastust. Demokraatlikud väljakutsed tähendavad, et 2050. aastal on iga pensionäri kohta 1,5 töötajat. Praegu on vastav näitaja 3 töötajat pensionäri kohta. Ligikaudu 100 miljonit eurooplast elab vaesuse lävel. Ebavõrdsuse mõjusid võib näha väga selgelt, kui võrrelda riike, mille vahel on kõige suuremad erinevused, nagu näiteks Ida- ja Lääne-Euroopa riigid. Siiski võib erinevusi näha ka riikide sees, kus ebavõrdsus üha suureneb. 6% Euroopa töötajatest võib pidada töötavateks vaesteks ning üha suurem arv töötajaid töötab halbades töötingimustes ebakindlal töökohal või väga halbades töötingimustes. Lühiajaliste lepingute ja ajutise töö hulk suureneb ning tavaline tähtajatu tööleping on ohus. Niisugused ebakindlad töösuhted moodustavad Euroopas 12%. Lisaks kasvab deklareerimata ja ebaseadusliku tööhõive määr. Teatavates riikides moodustab ebaseaduslik tööhõive peaaegu 15% kogu tööhõivest. Me peame niisuguse arengu suunda muutma, osaliselt seepärast, et see on Euroopa jaoks kulukas ning osaliselt seepärast, et ebakindlad ja ebapüsivad töötingimused mõjutavad sageli ühiskonna kõige haavatavamaid rühmi.

Haridus on konkureerival ülemaailmsel turul Euroopa kõige olulisem toormaterjal, kuid sellele ei pöörata piisavalt tähelepanu. 15% noortest jätab kooli pooleli ajal, mil tööturul pannakse kõige suuremat rõhku teadmistele. Nendel, kes haridust ei omanda, on pikaajalised raskused ja seega kohustume me niisuguseid inimesi aitama.

Seega on väljakutsed Euroopale selged. Meie vastutame sõnumi edastamise ja väljakutsetega toime tulemise nägemuse esitamise eest. Seoses sellega sooviksin tänada komisjoni suurepärase panuse eest. Me nautisime head koostööd raporti koostamisel, mille puhul minu roll oli loomulikult võtta kokku lahtised otsad. Minu ettekujutus raportöörina on tugev vajadus keskenduda sotsiaalsele Euroopale, et tagada töötajate õigustest kinni pidamine kogu ELis ning paremad töökohad. Suurem paindlikkus organisatsioonides ei tohi tulla töötajate töötingimuste arvelt. Kuidas me saame seda tagada? Raportis rõhutatakse konkreetselt vajadust muuta tähtajatu tööleping Euroopas standardseks lepinguliigiks. Teiseks, me peame tagama sotsiaalpartnerite suurema kaasatuse. Põhimõte, et otsuseid ei saa teha töötajaid kaasamata, on paindliku ja turvalise tööturu keskmes. Töötajate kaasamine on äärmiselt oluline ning seda tuleb tugevalt rõhutada kaitstud paindlikkuse strateegiate rakendamisel.

Lisaks käsitletakse raportis nn kaitstud paindlikkuse raamistikku. Teiste sõnadega riiklikke tingimusi paindlikkuse ja turvalisuse rakendamiseks. Paindlikkus ja kaitstud paindlikkus nõuavad raha. Siiski pole see raha raisatud – see on raha, mis investeeritakse ja mis annab boonust. Näiteks, kui te investeerite tööjõudu, võib see olla lühiajaliselt kallis, kuid kogemused on näidanud, et pikaajaliselt toob see kasu. Seetõttu nõuab kaitstud paindlikkus, nagu me seda Põhja-Euroopas mõistame, teatavas mõõtmes heaoluriiki. Seoses sellega peame olema ausad ja ütlema, et teatavates riikides, kus konkureeritakse üha madalamate maksudega, toimuvad arengud muudavad kaitstud paindlikkuse turvalisuse aspekti rahastamise väga keeruliseks. Sellepärast püüan ma vaigistada lõplikult hääled, mis väidavad, et kaitstud paindlikkus on neoliberaalne mõiste, mille eesmärk on töötajate õiguste õõnestamine.

Kokkuvõtteks loodan, et arutelu siin parlamendis ja kogu Euroopas on võimeline kaotama teatavad müüdid, millest kaitstud paindlikkus kubiseb. Raportöörina olen ma kolleegide märkimisväärse abiga koostanud teatavad tasakaalustatud suunised, mis näitavad, kuidas Euroopa peaks oma tööturgu tulevikus arendama, et muuta see konkurentsivõimeliseks ja sotsiaalseks. Niisuguse strateegiaga avastame samuti, kuidas tulla toime Euroopa töötajate hulgas valitseva ebakindlusega. Paljud tunnevad praegu hirmu, et nende töökoht paigutatakse ümber ning et nende koht tööturul muutub üleliigseks.

Lõpuks tahaksin ma tänada variraportööri, teiste komisjonide raportööre ja igaühte, kes on mõnel muul viisil käesolevale raportile kaasa aidanud. Väljendan lootust, et riigipead ja valitsusjuhid lisavad detsembris Portugalis kohtudes parlamendi soovitused oma tulevasse töösse kaitstud paindlikkuse ühiste suuniste koostamiseks.

  Olle Schmidt, majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuse koostaja. − (SV) Härra juhataja, tänan raportööri hästi tehtud töö eest. Globaliseerumisega kaasnevad muutused pakuvad uusi ja paremaid võimalusi kõikidele maailma riikidele, kuid muidugi tekitavad need ka väljakutseid. Euroopa seisab ristteel. Me võime tervitada uut ja paindlikku majandust ja selle võimalusi või taganeda protektsionismi selle mitmetes vormides.

Kaitstud paindlikkus on üks olulisemaid vahendeid sellise tööturu loomiseks, mis raportööri hinnangul kasutab täielikult ära tööjõu potentsiaali. Võtmesõnad on koolitus, liikuvus ja tööalane konkurentsivõime. On selge, et ükski üksikmudel ei ole universaalselt kohaldatav, kuid me oleme võimelised üksteiselt õppima ja peaksime seda tegema. Me rõhutame majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust, et liiga jäigad kaitsesüsteemid võivad küll kaitsta neid, kes on tööturul sees, kuid võivad muuta teiste jaoks tööturule sisenemise keeruliseks.

Euroopa rahvastiku kasv on samuti probleem, mille raportöör välja tõi. Üha rohkem inimesi vajab töökohta. Kaitstud paindlikkus, kui seda õigesti kasutatakse, on Euroopale hea mudel, et jätkata positiivset arengut ülemaailmses majanduses. Minu arvates näitab seda Taani näide, mida raportöör ei maininud.

Härra juhataja, on vähemalt üks asi, milles peaksime siin kokku leppima, nimelt, et praegu on liiga paljud inimesed töötud. Euroopa peab jätkama majanduskasvu, et oleks võimalik luua uusi töökohti.

  Giovanni Berlinguer, kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamuse koostaja. − (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, härra Christenseni raport on andnud olulise panuse esialgse dokumendi edasiarendamisse.

Kõnealused põhimõtted on tõenäoliselt väga väärtuslikud, kuid üksnes juhul, kui samal ajal on olemas tagatised kõikide riskirühmade (sisserändajad, naised, eakad ja puuetega inimesed) ja täiskasvanute jaoks, kelle haridustase on madal ning kes on haavatavamad ja vähem kaitstud.

Lisaks muutub ebavõrdsus meie ühiskonnas üha ulatuslikumaks, näiteks miinimumpalga puudumine (mis peab olema vastu võetud kõikides riikides) ning vajadus tunnustada töötajate õigusi. Töötajate oskusi tuleb samuti parandada. Majandusliku toetuse määramine kõnealuste põhimõtete rakendamiseks ja tegelike ressursside kindlaksmääramiseks on samuti kiireloomuline küsimus.

Lõpuks tundub mulle, et viimaste aastate jooksul on kapitali ja töö vahelistes suhetes olnud palju uusi tasakaalutuse allikaid: kasum ja spekulatsioon on asunud juhtpositsioonile, samal ajal kui palgad on vähenenud. Tasakaalutuse käsitlemine on üks ülesandeid, mis meil tuleb kõnealuste küsimustega tegelemisel koos ette võtta.

  Tadeusz Zwiefka, õiguskomisjoni arvamuse koostaja. – (PL) Härra juhataja, nn kaitstud paindlikkuse mudel on Euroopa tööturul vaevalt tõhus, kui sellega ei kaasne teised meetmed ja ettepanekud, mille eesmärk on edendada ettevõtlust ja muuta ettevõtluses osalemine lihtsamaks. Ma pean näiteks silmas Euroopa osaühingu põhikirja koostamiseks tehtavat tööd.

Seoses kaitstud paindlikkuse rakendamise ühiste põhimõtetega sooviksin rõhutada, et keerulised õigusalased lahendused Euroopa tasandil kõnealuses valdkonnas on vastuolus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika kuulub liikmesriikide pädevusse ning mis tahes Euroopa Liidu meede kaitstud paindlikkuse valdkonnas peab olema kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.

Lisaks ei soodusta mudeli keerukus ühenduse õigusnormide kehtestamist ning nn kõigi suhtes võrdselt kohaldatavat lähenemisviisi asjaomases valdkonnas. Mõjuhinnangu tulemus näitab, et kõige asjakohasem meetod võiks olla avatud kooskõlastamine. See on eriti oluline uute liikmesriikide puhul, kus võivad seoses nende mineviku pärandiga esineda tööhõive valdkonnas erinevad struktuuriprobleemid. Tuleb silmas pidada ka suuri lühiajalisi kulusid, mis kaasnevad kaitstud paindlikkuse mudeli rakendamise kava kehtestamisega, ning märkimisväärset koormat eelarvele.

  José Albino Silva Peneda, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (PT) Härra juhataja, volinik, härra nõukogu eesistuja, daamid ja härrad, reforme, mida Euroopa Liit peab tegema maailma majanduses konkurentsivõimelise koha säilitamiseks, ei saa vaadelda üksnes kui piiratud avaliku sektori algatusi, vaid need nõuavad ka nii töötajate kui ettevõtjate käitumise ja suhtumise muutmist.

Kõnealuseid muutusi on võimalik edukalt saavutada üksnes siis, kui sotsiaalpartnerite vahel valitseb usaldus, ning seda saab arendada üksnes sotsiaalse dialoogi edendamise teel. Seoses tööturu haldamisega peame liikuma konfliktikultuuri soodustavalt meelelaadilt uuele koostöökultuuril põhinevale lähenemisviisile. Minule termin „kaitstud paindlikkus” ei meeldi. Ma eelistaksin rääkida „muutustest koos turvalisusega”, kuna mis tahes muutustega kaasneb risk. Oluline on neid riske vähendada. Inimestel ei saa paluda olla paindlik, kui nad ei usalda kas iseennast või ümbritsevat maailma. Seetõttu rõhutame raportis pidevalt aktiivse tööhõivepoliitika ja elukestva õppe süsteemide vajadust.

Fraktsioon PPE-DE esitas esialgsele raportile 120 muudatusettepanekut ning pärast läbirääkimisi jõudsime lõpliku versioonini, mis minu arvates on tasakaalustatud ja arusaadav. On saavutatud hea tasakaal paindlikkuse ja turvalisuse mõiste ning kõigi protsessi kaasatud sidusrühmade, eriti sotsiaalpartnerite ja ametivõimude huvide vahel. Raportis viidatakse selgelt vajadusele kohaldada kaitstud paindlikkuse rakendamisel ja haldamisel subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Seepärast soovitan ma raporti vastu võtta.

  Stephen Hughes, fraktsiooni PSE nimel. – Härra juhataja, sooviksin südamest tervitada raportööri.

Mul on neli märkust, millest esimene on mõeldud komisjonile. Komisjon rõhutab kõigepealt oma tööõigust käsitlevas rohelises raamatus ja nüüd oma kaitstud paindlikkust käsitlevas teatises pigem kindlat tööhõivet kui kindlat töökohta. Meie rõhutame mõlemat, kuna tunnustame paindlike äriühingute vajadusi. Paindlik äriühing peab muutma tootmisliini iga kuue kuu tagant või arvutite konfiguratsiooni iga nelja kuu tagant ning tal on vaja kohanduvat, kõrgelt kvalifitseeritud ja usaldusväärset tööjõudu, mida ei saa pakkuda killustatud, segmenteeritud ja juhuslik tööjõud.

Teiseks vajab kaitstud paindlikkus kogu nõuetekohaseks toimimiseks koha peal tervet hulka tegureid: head, stabiilset makromajanduslikku keskkonda, investeerimist kvaliteetsesse, aktiivsesse tööturupoliitikasse, hästi toimivat sotsiaalset dialoogi ja kvaliteetset sotsiaalkaitsepoliitikat. Kõik nimetatud elemendid on olulised ning on selge, et nende saavutamine on kallis. Seetõttu peab komisjon tunnistama, et teatavates liikmesriikides tuleb kaitstud paindlikkuse kehtestamiseks varuda aega.

Kolmandaks tuleb kaitstud paindlikkuse tasakaalustatud vorm ehitada üles käesoleva aruande lõikes 15 sätestatud põhimõtetele ning kõnealused põhimõtted tuleb lisada muudetud suunisdokumenti. Need tuleb muuta läbipaistvaks ja neid kohaldada. Vastasel juhul on kogu käesolevas suurepärases aruandes sisalduv töö olnud kasutu.

Lisaks räägivad nii nõukogu kui komisjon lõpmatult kaitstud paindlikkuse olulisusest, kuid kuidas on võimalik nõukogu tõsiselt võtta, kui ajutise vahendatud töö direktiiv on endiselt blokeeritud? Kuidas on võimalik võtta tõsiselt teisi institutsioone, kui kõigis liikmesriikides vohavad endiselt ebatüüpilise töö kaudu ekspluateerimise vormid? Liiga paljude miljonite inimeste jaoks, kes moodustavad meie tööjõu, on kaitstud paindlikkus üksnes paindlikkus, mille puhul kaitstusel ei ole mingit tähtsust. Käesolevas aruandes tuuakse välja viisid niisuguse olukorra muutmiseks.

  Bernard Lehideux, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, me soovime toetada komisjoni tema ettepanekus ning ergutada kaitstud paindlikkuse üle koos aru pidama. EL peab olema kõigi asjaomase valdkonna osalejate dialoogi edendaja. Meie fraktsioon väljendab samuti heameelt, et esimest korda Euroopas on sotsiaalpartnerid jõudnud kokkuleppele ühises dokumendis, et paluda liikmesriikidel rakendada kaitstud paindlikkuse poliitikat. See on kõige olulisem, kuna kaitstud paindlikkus täidab oma eesmärki üksnes juhul, kui see juhataks sisse usalduse õhkkonna töötajate ja tööandjate vahel.

ELi kodanike valitud esindajatena vastutame me niisuguse usalduse tingimuste loomise eest. See on kõigi huvides ning eelkõige ei tohi me lasta end ahvatleda mitte nõustuma paindlikkusega, mis tooks kasu tööandjatele, ning turvalisusega, mis oleks hüvitis töötajatele.

Kaitstud paindlikkuse rakendamine tähendab samal ajal paindlikkuse ja turvalisuse tagamist töötajatele ja tööandjatele. Töötajad vajavad paindlikkust, et ühitada oma töö- ja eraelu või et jätkata oma tööelu uute võimalustega. Tööandjad vajavad turvalisust sama palju kui töötajad, eriti õiguskindlust suhetes personaliga.

Raport on samm õiges suunas. See on tasakaalustatud ja selles tehakse liikmesriikidele ettepanek ühiste põhimõtete vastuvõtmise raamistiku kohta. Ma sooviksin tänada ja õnnitleda raportööri tehtud töö eest. Liikmesriikidele ei tohiks peale suruda kaitstud paindlikkuse ühte kindlat nägemust. Iga liikmesriigi tööturgudel on enesestmõistetavalt teatavaid täiesti erinevaid omadusi. Meie kavatsus on tööhõivepoliitika kooskõlastamine, mitte ennatlik ühtlustamine.

Kodanikud soovivad siiski näha Euroopat, mis pakub lahendusi globaliseerumisega kaasnevatele väljakutsetele. Kaitstes elukutsega seotud valikuid, lihtsustades töötajate kohandamist, nõustudes ning kaasnedes elu järskude muutustega võib kaitstud paindlikkus olla sotsiaalmudelite kaasajastamise ainus võimalus. Ärgem unustagem võimalust töötada kõik koos ühise eesmärgi nimel.

  Ewa Tomaszewska, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, liikumine paindlikumate tööhõivevormide poole kujunes välja väga kõrge tööpuuduse määraga ajal, kui oli suhteliselt lihtne sundida töötajat nõustuma halvemate töötingimustega, et üldse tööd saada. Kui töötajatel puudusid vahendid, millega tagada enda ja perekonna põhivajaduste rahuldamine, olid nad valmis taluma isegi alandamist töökohal. Nad olid valmis ka nõustuma õnnetuste vastu mittekindlustamisega ning töötama ebaseaduslikult palga eest, mis jättis nad nälga.

Õnneks on olukord tööturul praegu muutumas. Enamik Poola tööandjaid alahindas alalise töö olulisust. Selle tulemusena on neil praegu tööjõu puudus ning Poola on tunnistanud peaaegu kahe miljoni noore inimese väljarändamist, kellest paljud on kõrgharidusega. Paindlik töö, mis ei tunnusta töökohakindluse olulisust, toob tööandjatele lühiajalist kasu töötajate arvelt. Mul on hea meel, et Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanekus pööratakse rohkem tähelepanu töökohakindluse vajadusele kui Euroopa Komisjonis. Ma soovin rõhutada, et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni uuring kinnitab, et alaliste lepingutega töötajad on tõhusamad.

Õnnitlen raportööri tehtud töö eest.

  Elisabeth Schroedter, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, nõukogu eesistuja, daamid ja härrad, arutelu kaitstud paindlikkuse kohta näitab, et ei ole võimalik viia ühte sotsiaalmudelit üle otse ühest liikmesriigist kogu ELile. Seda ei paista ka komisjon soovivat. Komisjoni dokument ei seisne töötajate sotsiaalkindlustuse parandamises radikaalselt muutuvates tööturu tingimustes; komisjon soovib edendada töösuhete paindlikkust, olemata tegelikult suuteline parandama töötajate sotsiaalkindlustust: see kuulub liikmesriikide pädevusse, kus leidub palju erinevaid arvamusi selle olulisuse kohta.

Lisaks ei saa praegu või lähitulevikus ametiühingute võtmerolli ja kontrollifunktsiooni, mis Taanis kujutavad endast kaitstud paindlikkuse peamisi elemente, võtta samamoodi üle teistes liikmesriikides. Ka teatavates valitsustes, kus kaitstud paindlikkust tõlgendatakse ja edendatakse üksnes kui paindlikkust, piiratakse samal ajal veelgi ametiühingute õigusi. Meie rohelised oleme kriitilised jõupingutuste suhtes kasutada kaitstud paindlikkust vahendina, millega vähendada tööõiguse reguleeritust kogu ELis, saavutades Euroopa Liidu ülemaailmse konkurentsivõime töötajate õiguste arvelt. Kahjuks järgib koalitsioon komisjoni juhtimist ja jätab kasutamata võimaluse viia kaitstud paindlikkuse mudelisse sisse peamine element, nimelt sotsiaalkindlustus, mis on samuti oluline komponent.

Ma tahaksin teada, kuidas sotsialistid kavatsevad seda töötajatele selgitada. Mind paneb muretsema, et me jätame kasutamata võimalused tulevaseks aruteluks kasu üle, mida kaitstud paindlikkuse mudel kahtlemata sisaldab. Seetõttu tuleb raportit muuta, sest vastasel juhul me ei saa seda toetada.

  Roberto Musacchio, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, kaitstud paindlikkus ei ole midagi uut. See on vana Taani mudel, mis pärineb 19. sajandi lõpust ning mille puhul tagab valitsus kõrget hinda makstes töölepingutes puuduva turvalisuse.

Euroopas valitseb uus tohutu ebakindlus, mis mõjutab noori inimesi tööl ning kahjustab kogu ühiskonda tervikuna. Ebakindlusega võitlemiseks peame muutma suhtumist ja kõrvaldama tegevusse mittesekkumises seisnevad meetodid ja ideoloogiad, mis selle põhjustasid. Ei ole tõsi, et ebakindlus loob uusi töökohti ja toob kaasa majanduskasvu, hoopis vastupidi. Praegu annab kaitstud paindlikkus meile uue ideoloogia, mis aga säilitab puutumatult vana ebakindlust käsitleva mudeli.

Seetõttu on minu fraktsioon jõudnud teatavate väga praktiliste ideedeni: olla vastu tööturu jäikuse näitaja ideele ja toetada hea tööhõive näitaja ideed, rõhutades, et stabiilne ja kindel töökoht on standard; olla vastu põhjendamatule töölt vabastamisele, kuna see kujutab endast diskrimineerimist; olla vastu ebatüüpiliste lepingute arvu korduvale suurenemisele või elukestvale ebakindlusele, mis kujutab endast orjuse kaasaegset vormi; toetada nende õigusi, kellel puudub sissetulek, kuna nad ei saa elada üksnes õhust; toetada sotsiaaltoetuse eri vormide koondamist ning olla vastu naiste diskrimineerimisele töökohal.

Asjaolu, et kaitstud paindlikkuse tagamiseks ei ole suunatud vahendeid (neid on kärbitud 2% võrra) ning sellest tulenevalt, et ei ole võimalik teha usaldusväärseid investeeringuid, näitab kõnealuse tegevusega kaasneva riski suurust, andmata tulemusi.

Töötajad ja noored vajavad midagi käegakatsutavamat, mitte vananenud ideoloogiaid. Need olid punktid, mida tahtsime välja tuua ja mille üle tuleks hääletada.

  Kartika Tamara Liotard, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamuse koostaja. − (NL) Härra juhataja, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonile ei pööratud käesoleval arutelul peaaegu üldse tähelepanu, kuid õnneks saab ta viimasel minutil sõna võtta.

Rohkem kui poole Euroopa elanikkonnast moodustavad naised, kes töötavad praegu liiga palju ajutiste ja osalise tööajaga lepingute alusel. Seetõttu on naiste puhul juba tegemist suurema ebakindlusega, vähese pensionide maksmise ja ebapiisavate meditsiiniliste kuludega. Kui komisjon ja Taani valitsus tahavad muuta koondamisõigusi veelgi paindlikumaks, suureneb kõnealuse rühma puhul rõhumine ja õiguste puudumine. Seetõttu valmistas mulle suurimat heameelt, kui naiste õiguste komisjon tegi ühehäälselt mitmeid ettepanekuid komisjoni ettepanekute parandamiseks kõnealuses valdkonnas. Kahjuks võttis raportöör nendest ulatuslikest ja tähtsaks peetud ettepanekutest vastu vaid väga vähesed. Sel viisil ei tunnistanud ta naiste õiguste komisjoni püüdlusi ja ignoreeris tõsiseid olemasolevaid ebavõrdsusi. Seetõttu kutsun ma kõiki liikmeid toetama homsel hääletusel ebavõrduse vältimiseks esitatud muudatusettepanekuid.

  Thomas Mann (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, üha vähem inimesi töötab kogu oma elu sama tööandja juures, seega peab neil olema võimalik kohaneda probleemideta muutuvate elamis- ja töötingimustega. Samal ajal peab inimestel olema piisav tööhõivekindlus. Volinik Špidla, uut kaitstud paindlikkuse kontseptsiooni hakatakse ulatuslikult toetama üksnes siis, kui paindlikkus ja turvalisus on tasakaalustatud. Ühest küljest peab ettevõtjatele andma rohkem paindlikkust, et nad võiksid määrata kindlaks turunišid, muutuda innovatiivsemaks ja kavandada oma arengut pigem aktiivselt kui sündmustele reageerides. Teisest küljest vajavad liikmesriikide töötajad kaasaegsete sotsiaalkaitsesüsteemidega kaasnevat turvalisust ja usaldusväärseid kokkuleppeid vastutavate sotsiaalpartnerite vahel. Tuleb luua ka õiged raamtingimused alalisemate töökohtade jaoks ja muuta lihtsamaks üleminek uuele töökohale. Tuleb vältida lisaks uute tööhõive vormide kuritarvitamist ning näilisi füüsilisest isikust ettevõtjaid ja deklareerimata tööd.

Järgmine prioriteet on elukestev õpe, mis on oluline selleks, et töötajad oleksid globaliseerumiseks valmis. Minu arvates ei ole võimalik nõustuda määraga 2% SKTst siduval alusel, kuna liikmesriikidele tuleb jätta teatav finantsiline tegevusvabadus. Siiski peavad valitsused ja äriühingud tagama, et palju rohkem investeeritaks meie kõige kallimasse allikasse, nimelt hästi haritud inimestesse, kes on kõrge kvalifikatsiooniga, motiveeritud ja kohandumisvõimelised.

Fraktsioon PPE-DE on minu algatusel esitanud taas mitmeid muudatusettepanekuid. Ühes ettepanekutest ütleme, et ettevõtjad peavad olema võimelised otsustama, kuidas nad lähenevad ettevõtte sotsiaalse vastutuse küsimusele. Ettevõtte sotsiaalne vastutus peab põhinema jätkuvalt vabatahtlikul alusel, mitte kohustuslikul süsteemil.

Viimase punktina lubage öelda, et töötajate vaba liikumist takistavate üleminekumeetmete lõpetamise tähtaja toomine 2013. aastalt 2009. aastale on vale. Valdkondades, kus makstakse palju suuremat tunnipalka ja tagatakse kõrgetasemeline sotsiaalkindlustus, on sisserändajatest tulenev surve tugev ja seda on raske kontrollida. Ka siin ei tohi turvalisust tähelepanuta jätta, hoolimata paindlikkusest, mis on kahtlemata vajalik.

  Jan Andersson (PSE). - (SV) Härra juhataja, eesistuja, volinik, lubage mul alustada, tänades raportööri hästi tehtud töö ja suurepärase raporti eest. Nagu ka José Albino Silva Peneda eelistan ma rääkida „muutustest koos turvalisusega”, muutustest, mis käivad kaasas globaliseerumise ja demograafilise kasvuga. Ma leian, et see on parem viis kõnealuse mõiste väljendamiseks.

Komisjoni ja parlamendi ettepaneku vahel on erinevus punktis, milles keskendutakse muutustele. Parlamendi ettepanekus pööratakse tähelepanu teistsugusele aspektile. Komisjon keskendub pigem tööhõivekindlusele kui töökohakindlusele. Niisugust eristamist ei tohiks olla. On vaja kombineerida uue töökoha leidmise kindlus kõrgetasemelise tööhõivekindlusega. Parlament üritab keskenduda protsessis osalemisele, tugevatele ametiühingutele ja tugevale sotsiaalsele dialoogile. Me keskendume suurematele investeeringutele koolitusse ja tugevatele sotsiaalkindlustussüsteemidele.

Paljud on öelnud, et ei ole olemas ühte mudelit, vaid kõik peavad toimima oma kontseptsioonide alusel. Kohaldatakse Lissaboni protsessi. Nüüd, kui tuleb luua põhimõtted, toetaksin ma Stephen Hughesi, kes ütles, et vaadake lõiget 15, vaadake, millised põhimõtted peaksid juhistes sisalduma.

Lisaks tahaksin öelda Elisabeth Schroedterile, et raportöör oli kontaktis Euroopa ametiühingute liikumisega. Kogu perioodi vältel toimus tihe suhtlus ning nad toetavad täielikult meie püüdlusi muuta raskuspunkti. Hoiduda arvamuste koostamisest enne, kui tööhõiveministrid on oma arvamuse avaldanud, tähendaks neile täieliku otsustusõiguse andmist. Parlamendil peab olema suund …

(Juhataja katkestas kõne.)

  Siiri Oviir (ALDE). - (ET) Härra juhataja, daamid ja härrad.

Euroopa Liidul ei ole vaja reformida kiiresti mitte ainult oma institutsioone, vaid Euroopa Liit peab pakkuma ka oma kodanikele ja ettevõtetele poliitikat, mis leevendaks tihenenud konkurentsi ja turu avamise kõrvalmõjusid.

Pean oluliseks julgustada stabiilseid töösuhteid, mida iseloomustab usalduse kõrge tase. Mis tahes tööõiguses tehtavate muudatuste edukus oleks suurem, kui töötajad tunneksid end turvalisemalt. Ning arvestades, et see turvatunne oleneb tihti ka sellest, kui lihtne on leida uut töökohta.

Olen seisukohal, et Euroopa Liidul on suurimad probleemid seotud kvalifitseeritud ja kohanemisvõimeliste töötajate pakkumisega, ning see on küsimus, mis peaks olema Euroopa kaitstud paindlikkuse strateegia keskmes.

Esmatähtsaks tuleb pidada paindliku tööturu loomist haridustaseme tõstmise, koolitus- ja ümberkoolitusprogrammide näol.

  Roberta Angelilli (UEN). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, kaitstud paindlikkus ei ole imeravim ega tabu. Me peame lihtsalt mängureeglites kokku leppima. Ei ole vaja öelda, et Euroopa peab olema võimeline võtma vastu globaliseerumise ja konkurentsiga (mitte alati ausa konkurentsiga) kaasnevad väljakutsed, mis meil maailma majanduses ees seisavad.

Kõik see nõuab paindlikkust, kuid see ei tähenda Euroopa sotsiaalmudelile, selle väärtustele, turvalisusstandarditele ja eelkõige solidaarsusele selja keeramist. Paindlikkus on seega vastuvõetav tingimusel, et kehtivad kindlad eeskirjad, tagatised ja hüvitusmehhanismid.

Kõige olulisem on see, et Euroopa peab juhtima liikmesriike strateegiani, mis sisaldab teatavaid võtmeelemente: heal tasemel täiendkoolitus, adekvaatsed heaolu tagamise meetmed, kvaliteetsed teenused, alates lapsehoiuteenustest, ning sotsiaalkindlustussüsteemid, et toetada töötajaid tegevusetuse perioodil. Niisugune toetus ei tähenda muide tingimata annetusi, see võib seisneda ka võimaluste andmises uute tööpakkumiste puhul nõutavate oskuste omandamiseks.

Lisaks peavad olemas olema meetmed töö- ja pereelu ühitamiseks, et võimaldada eriti naistel tunda tööelus rõõmu tõeliselt võrdsetest võimalustest.

Loomulikult vajab kõnealuste eesmärkide täitmine olulist rahastamist, kuid üksnes sel viisil võib kaitstud paindlikkus olla võimalus, mitte otsetee tööelu reguleerimise kaotamiseni.

  Donata Gottardi (PSE). - (IT) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, olen samuti raportöörile tehtud töö eest tänulik, eriti kuna see viidi lõpule nii lühikese aja jooksul.

Ka mina usun, et üks sõna on üksnes sõna. Kaitstud paindlikkus ei ole iseenesest hea ega halb poliitika. Samuti ei ole see lihtsalt mingisugune poliitika, see on rida kombineeritud ja hästi tasakaalustatud meetmeid. Kõik sõltub sellest, kuidas meetmeid kavandatakse ja ellu viiakse.

Tavaliselt arvatakse, et kaitstud paindlikkus on strateegia, mille eesmärk on tööturu paindlikumaks muutmine ja ühelt töökohalt teisele ülemineku võimaldamine majandusabi ja koolituse kaudu. See on kaitsepositsioon, kahju piiramine, samal ajal kui me vajame värsket lähenemisviisi, innovatsiooni ja kvaliteeti.

Kui me püüame vaadelda kaitstud paindlikkust naiste seisukohast, annab see meile kasuliku perspektiivi. Lisaks võimaldab see näha, et enamik kõige ebakindlamaid ja ebastabiilsemaid töökohti antakse naistele. Samal ajal võime näha niisuguse strateegia positiivset potentsiaali, kui me mõistame paindlikkuse all mitte ebakindlust, vaid paindlikku töökorraldust ja töökava töötajate vajaduste rahuldamiseks.

Kui me ei mõista turvalisuse all üksnes õppetoetusi, vaid ka abi inimese eluajal tehtavate mitmesuguste tegevuste ja otsuste puhul, rajame uue tee ja teeme tulevikku suunatud ettepanekuid, mitte ei pöördu tagasi mineviku teedele.

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, ma kõnelen väga lühidalt. Parlamendi töö jätkub pärast arutelu, seega pean ütlema, et see on pigem eesistujariigi või meie eesistujariigi veendumus, et kõnealune arutelu on oluline ja vajalik. Seda on näha osalejate arvust ja suurest hulgast liikmetest, kes soovisid käesoleval arutelul osaleda ja koostööd teha.

Paindlikkus tähendab loomulikult liikumise vahendeid ning globaliseerunud maailmas on sõna „liikuvus” vajalik ja tähendab muutustega kohanemist. Siiski ei räägi me üksnes liikuvusest, vaid ka turvalisusest. See tähendab pühendumist inimestele, töötajatele, nende kvalifikatsioonile ja koolitusele, samuti perekonna ja töö kvaliteedi kaitsmist.

Me oleme loomulikult veendunud, et peamised suunised, milles oleme sotsiaalpartneritega kokku leppinud, võimaldavad välja töötada ja kehtestada vajalikke meetmeid, nii et oleks võimalik tagada muutused ja turvalisus ja et Euroopa oleks paremini suuteline globaliseerumise väljakutsetega toime tulema.

5. ja 6. detsembri koosolekul võtab nõukogu loodetavasti kõnealused suunised vastu. Ma olen kindel, et tulevikku silmas pidades on need õiged suunised ja õige alus poliitikale, mis muudab Euroopa tugevamaks ja konkurentsivõimelisemaks.

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Härra juhataja, daamid ja härrad, ekraanile vaadates näen, kui kiiresti aeg möödub, seega lubage märkida kahte asja: esiteks, arutelust selgub ja ma tahaksin samuti rõhutada, et kaitstud paindlikkuse eesmärk ei ole mingil juhul kehtestada üks riiklik mudel kogu Euroopa Liidus. Tunnustatakse eri mudelite erinevat iseloomu. Siiski tahaksin ma teha ettepaneku, et riikides, kus rakendatakse viidatud põhimõtteid, on tööturu olukord parem, ning me ei räägi üksnes Skandinaavia riikidest.

Teine küsimus, mille ma tahaksin välja tuua, on seotud kuludega. Taas võite näha, et tüüpiline näide, mida sageli tsiteeritakse, on Taani, kus sotsiaalkaitse ja tervishoiuga seotud kulud ei ületa Euroopa keskmist. Seda tuleks alati rõhutada.

Daamid ja härrad, tänan teid väga sisuka arutelu eest, mis, kuigi see on olnud lühike, on aidanud rikastada kaitstud paindlikkuse mõistet. Lubage tänada eriti raportööri.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

  Christian Ehler (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Ühes raportis esitatud muudatusettepanekutes püütakse tagada Euroopa Parlamendi toetus Euroopa miinimumpalkadele. Minu arvates on kõnealune lähenemisviis põhiliselt vale. Üksikutel piirkondlikel tööturgudel kehtivad tingimused ja parameetrid on nii erinevad, et Euroopa lähenemisviis ei võimaldaks meil suurendada kodanike jõukust, selle asemel süvendaksime vaesust, töötust ja mustalt töötamist.

Kutsutakse üles ka kehtestama miinimumpalgaks mitte vähem kui 50–60% riigi keskmisest palgast. Millises Euroopa riigis on nii kõrge miinimumpalk? Enne niisuguse muudatusettepaneku esitamist aruteluks peaksid selle algatajad vähemalt püüdma vaadata Euroopa tegelikkust. Püütakse võidelda Euroopa palkade kujundamise poliitika eest, mis suurendaks olemasolevaid miinimumpalku keskmiselt 20%. See on silmnähtav populism!

Ma loodan, et parlamendi suur enamus surub need ohtlikult utoopilised ideed maha, mis vähendaksid vaevalt töötust ja vaesust ning seaksid ohtu Euroopa majanduse konkurentsivõime.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Meil on kahju, et raportis ei olda piisavalt selgelt vastu Euroopa Komisjoni toetatavale kaitstud paindlikkuse strateegiale. See piirdub komisjoni teatises sätestatud põhimõtete asemele teatava leevendava hoolduse pakkumisega.

Selle tulemusena ei hääletanud me tööhõive- ja sotsiaalkomitees üksnes raporti vastu, vaid nõudsime ettepanekute esitamist, mis lükkaksid tagasi kõnealuses teatises vastu võetud kaitstud paindlikkuse lähenemisviisi. Tegime seda, kuna lähenemisviisi eesmärk on tööturgude ja tööõigust käsitlevate õigusaktide reguleerimise kaotamine, mille tulemus oleks praktikas praeguste lepingutingimuste kaotamine, põhjendamatute vallandamiste liberaliseerimine ja töötajate ebakindluse suurenemine üldiselt.

Ükski leevendav hooldus ei suuda pidada vastu pidevale kollektiivläbirääkimiste nõrgenemisele, ametiühingute mitteväärtustamisele ja alaliste lepingute muutmisele ajutisteks lepinguteks kapitalistliku globaliseerumise ettekäändel.

Suurel demonstratsioonil, mis leidis aset 18. oktoobril Lissabonis ja mille korraldas Portugali töötajate ametiühingute keskliit, ütlesid Portugali töötajad kõnealustele ettepanekutele ei. Nad tahavad suuremat tööhõivet koos õigustega, mis eeldavad pühendumist tootmisse, suuremasse investeerimisse kõrgekvaliteetsetesse avalikesse teenustesse ja töötajate väärikuse austamisse.

Seetõttu rõhutame meie esitatud ettepanekuid. Kui need lükatakse tagasi, hääletame raporti vastu, võttes arvesse, et me ei tunnusta kaitstud paindlikkust.

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Raportis tõstatatakse arutelu olulise Euroopa küsimuse üle: Euroopa Liidu meetmed tööturule integreerimise suhtes ei saa eirata töötajate vaba liikumise meelevaldset piiramist. 2004. aastal ELiga ühinenud liikmesriikidest kaheksal ning Rumeenial ja Bulgaarial kestab üleminekuperiood vähemalt kaks aastat, mis võib ulatuda seitsme aastani.

Alates teisest üleminekuaastast kaasatakse Euroopa institutsioonid aktiivselt liikmesriikide määratud üleminekuperioodide heakskiitmise protsessi. Seetõttu nõuan ma, et Euroopa Ülemkogu uuriks detsembris väga hoolikalt vaba liikumise piiramist Euroopa Liidus uute liikmesriikide puhul ning et ta võtaks vastu kohustusliku ühise seisukoha, et vähendada tööjõu vaba liikumise takistusi miinimumini.

Tööturule juurdepääsu piiramine on seotud otse raportööri soovitatud esimese põhimõttega, nimelt Euroopa meetmed mitmesuguste mittestandardsete lepinguvormide kuritarvitamisega võitlemiseks. Euroopa Parlamendi liikmena olen ma saanud mitmeid kaebusi Rumeenia kodanikelt, keda on jäetud solvavalt ilma töötasust ja kõige elementaarsematest sotsiaal- ja tervisekindlustuse tingimustest riikides, kus nad töötavad. Kaitstud paindlikkuse mõistel põhinevad määrustega, mille me vastu võtame, peaks niisuguse olukorra esmajoones kõrvaldama.

(Istung peatati kell 17.05 ja jätkus kell 17.10)

ISTUNGIT JUHATAB: HANS-GERT PÖTTERING
President