Istungi stenogramm

Kolmapäev, 28. november 2007 - Brüssel

20. Üheminutilised sõnavõtud poliitiliselt olulistel teemadel

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on üheminutilised sõnavõtud poliitiliselt olulistel teemadel.

  Vytautas Landsbergis (PPE-DE). - Härra juhataja, Euroopa Parlament võttis hiljuti vastu aruka resolutsiooni suhete kohta ühega oma naaberriikidest. Ma sooviksin loetleda teile mõned praegused tegevusalad. Palun kuulake hoolikalt ja ilma igasuguse kartuseta: võttes arvesse, et Venemaa üldsusel puudub piisav teave Teises maailmasõjas toime pandud kuritegude ulatuse kohta, eriti Soomes, Balti riikides, Katyńi ja Köningsbergi piirkonnas, on parlament veendunud, et Venemaa kodanikel on õigus teada tõde sõjapoliitika ja nende nimel toime pandud genotsiidi ning sõjakuritegude täideviijate kohta; parlament on veendunud, et Venemaa peab ausalt seisma silmitsi oma sovetliku minevikuga, et teha edusamme, ning et mineviku tunnistamine on lahutamatu osa lepituse leidmisel Venemaa naabritega.

Parlamendi resolutsioon oli adresseeritud Serbiale, kes väärtustas meie ettepanekuid, kuid et käesolev parlament ei kasuta kahekordseid standardeid, kasutatakse sama üleskutse vormi Venemaad käsitlevates dokumentides.

  Lívia Járóka (PPE-DE). - (HU) Tänan, härra juhataja. Daamid ja härrad, härra juhataja, tahaksin öelda paar sõna Euroopa mustlaste olukorra kohta seoses teie arvamusega, mis võeti vastu viimasel täiskogu istungil. Minu arvates on oluline, et Euroopa Komisjon ja parlament teeksid koostööd ja võtaksid kõnealuse vähemuse eest vastutuse, võttes palju otsustavama rolli kui neil siiani on olnud ning valmistades ette, rakendades ja seirates programme, mille eesmärk on tõrjutud või marginaliseeritud ühiskonna rühmade kaasamine. Osana sellest oleks Euroopa Parlamendi liikmete jaoks väga oluline teha koostööd volinikega, kes vastutavad otse või kaudselt vähemuste, nende integratsiooni ja kaasamise eest, ning spetsialistide rühmana valmistada ühiselt ette ulatuslik, piiriülene mustlasi käsitlev strateegia koos tõhusa seirega, mis annaks võimaluse kõige mahajäänumates piirkonnas elavatele inimestele ja kõige ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele võimaluse pääseda juurde liidu arenguprogrammidele. Selleks tuleb koostada Euroopa kriisikaart, mille abil oleks lihtsam hinnata armetus vaesuses olevaid piirkondi. Kaks aastat tagasi oli Euroopa Rahvapartei parlamendis esimene, kes võttis vastu mustlasi käsitleva strateegia. Sooviksin, et teised fraktsioonid ühineksid sellega. Minu arvates oleks väga oluline, et me ilmuksime koos 14. veebruaril mustlasi käsitlevale kuulamisele ja tegutseksime kõnealuse vähemuse toetuseks. On väga tähtis, et midagi toimuks. Tänan.

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Härra juhataja, pealtnägijad on teatanud peaaegu uskumatust kiiruspiirangu ületamisest, kuhu on kaasatud Euroopa Parlamendi peasekretär Harald Rømer ja mis toimus käesoleva aasta 14. novembril umbes kell 15 Luksemburgis registreeritud diplomaatilise korpuse sõidukiga, mis sõitis Euroopa Parlamendist Strasbourgi kesklinna suunas. Auto rataste all litsuti laiaks varblased, kui mürinaga mööda Allée de la Robertsau’d kihutati, tuisates kiirusega üle 100 km/h mööda liiklusjärjekorras aeglaselt liikuvatest sõidukitest ning sundides jahmunud jalakäijaid oma ohutuse nimel üle vöötraja hüppama.

Seetõttu sooviksin ma härra Rømerilt mõned küsimused küsida: kas te sõitsite nimetatud ajal tõepoolest kõnealuses sõidukis? Kes seda juhtis? Millised juhised te juhile andsite või ei andnud? Miks juhiti sõidukit nii hoolimatult ning miks ületati nii palju kiirust? Kas teie arvates liikluseeskirjad teie puhul ei kehti? Kas teie arvates ei peaks te Euroopa Parlamendi kõrgeima ametnikuna olema teistele eriliseks eeskujuks ning jääma liiklusseaduse piiresse? Kas te kavatsete ka tulevikus nii käituda ning kas kõik liiklejad peaksid hirmuga teie eest ära jooksma?

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE). - (RO) Eelmisel esmaspäeval valisid rumeenlased esimest korda oma Euroopa Parlamendi esindajad. Rumeenia ühineb Euroopa parlamendi otsevalimiste traditsiooniga, mis algas 1979. aastal.

Valimised Rumeenias näitasid, et meil on Rumeenia kodanike ees suur vastutus, kuna peame neile rääkima rohkem Euroopa Liidust ja selgitama meie perekonna häid ja halbu külgi. Kuigi Rumeenia on Euroopa Liidu toetushäälte poolest riikidest teisel kohal, oli valimiste tulemus suhteliselt madal – 29,4%. Siiski kujutasid valimised endast Euroopa elanike arengusuuna jaoks suurt edu. Rumeenia demokraatliku partei esindajaid on käesoleval foorumil nüüd peaaegu kolm korda rohkem ning meie võidu järel on fraktsiooni PPE-DE kaal Euroopa Parlamendis suurenenud peaaegu 4%.

Tänan rumeenlasi usalduse eest ning teid positiivsete sõnumite eest, mille te Rumeenia valijatele saatsite.

  Pierre Pribetich (PSE). – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, liiv Kosovo liivakellas niriseb peatumata alla ning 10. detsember on peaaegu käes. Kahjuks jätkub kurtide dialoog Serbia piirides asuva äärmiselt autonoomse Kosovo ja valvatud sõltumatuse vahel. 18. novembri parlamendivalimised üksnes suurendasid poliitilisi ambitsioone, kuna iseseisvuse toetajate võitu valimistel iseloomustas rekordiline hääletamisest hoidumine.

Seetõttu peab EL pakkuma välja muu strateegia peale iseseisvuse, kinnitades seeläbi Euroopa välispoliitikat. Sõna iseseisvus on lõks, kaose sünonüüm Euroopa jaoks. Kõnealuse protsessiga nõustudes avame Pandora laeka ning kogu selle natsionalism, regionalism ja lokalism mõjutavad meie territooriumit.

Globaliseerunud maailmas on iseseisvus illusioon. Osapooli tuleb kutsuda üles ehitama piirkondlikku kogukonda rahumeelse kaubavahetusega, mille puhul peetakse nõuetekohaselt kinni demokraatlikest põhimõtetest. Eraldatuse ja iseseisvuse toetamine tugevdaks üksnes natsionalismi. Lubage meelde tuletada president François Mitterrandi sõnu parlamendile: natsionalism on sõda ning sõda ei ole üksnes minevik, vaid võib olla ka tulevik.

  Marian Harkin (ALDE). - Härra juhataja, on väga tõenäoline, et Iirimaa on ainus Euroopa riik, kes korraldab Lissaboni lepingu kohta referendumi. Mina ise olen ELi poolt ning hääletasin kõigil lepingut käsitlevatel referendumitel „jah”. Siiski on mul tekkinud probleem ning ma palun nõukogul selle lahendada.

Enne, kui me palume kodanikel teha teadliku valiku, on meil vaja lepingu konsolideeritud versiooni. Minu seisukoha illustreerimiseks vaadake lepingu leheküljel 51 jaotist pealkirjaga „Mittediskrimineerimine ja kodakondsus”, mida iga kodanik võiks soovida lugeda ja hinnata. Punktis 32 sätestatakse: „Artikkel 17 asendatakse artikli 12 sõnastusega”. Punktis 33 sätestatakse: „Lisatakse artikkel 17a, mille aluseks on artikli 13 sõnastus; lõikes 2 asendatakse sõnad „Kui nõukogu võtab vastu ühenduse edendamismeetmeid ...” sõnadega „Erandina lõikest 1 võivad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt võtta vastu ühenduse edendamismeetmete aluspõhimõtted ...” ning lõpus asuvad sõnad „ ..., teeb ta erandina lõikest 1 otsuse vastavalt artiklis 251 ettenähtud menetlusele” jäetakse välja.”

Austatud juhataja, mul ei ole vaja rohkem ette lugeda. Ma arvan, et väljendasin oma seisukoht piisavalt selgelt.

  Roberta Alma Anastase (PPE-DE). - (RO) Härra juhataja, mul on hea meel teid näha täna, kolm päeva pärast Rumeenia jaoks äärmiselt olulist hetke.

Vastavalt ühinemislepingule Euroopa Liiduga korraldas Rumeenia pühapäeval, kuus kuud pärast algselt kavandatud kuupäeva, Euroopa Parlamendi valimised. Seega said Rumeenia kodanikud kui Euroopa kodanikud valida otse isikud, kes neid Euroopa Liidu kõige demokraatlikumas institutsioonis esindavad. Isegi kui valimistulemus jäi Euroopa keskmisele tasemele, mis ei ole väga kõrge, olen ma veendunud, et tingituna meie uute Rumeenia kolleegide kaasatusest muutuvad Rumeenia kodanikud üha teadlikumaks Euroopa Parlamendi tegevuse mõjust nende igapäevaelule. Asjaolu, et äärmuserakonnad ei saanud nõutud häälte arvu Euroopa Parlamenti sisenemiseks, näitab, et Rumeenia kodanikud on juba tõestanud oma küpsust ja vastutust seoses Euroopa Liiduga.

Sel puhul tahaksin õnnitleda kõiki, kelle Rumeenia kodanikud määrasid oma esindajaks Euroopa Parlamendis ning ma loodan teha nendega rumeenlaste heaolu nimel koostööd, olenemata nende kuulumisest eri fraktsioonidesse.

  Bogusław Rogalski (UEN). – (PL) Härra juhataja, Poola kalurid korraldasid eile Euroopa Komisjoni peakontori ees meeleavalduse. Nad protesteerisid komisjoni ebaõiglase ja diskrimineeriva meetme vastu seoses Poola kalatööstusega.

Probleem on seotud tursapüügi keelustamisega Läänemerel. Tursk on Poola kalurite peamine sissetulekuallikas. Komisjon kehtestas püügikeelu karistusena tursapüügi aastakvoodi ületamise eest. Lisaks ähvardas komisjon, et Poolale ei määrata üldse 2008. aastaks püügikvooti või seda vähendatakse. See viiks Poola kalatööstuse kindlasti pankrotti. Määratud kvoodid on väga piiratud ja põhinevad ebatäielikel ja moonutatud andmetel Läänemere tursavarude kohta.

Seoses sellega tekib küsimus, miks oli Poola ainus riik, keda kontrolliti, kui ta kutsus üles kontrollima põhjalikult kõigi riikide kalastust. Saksamaa, Rootsi ja Taani kalurid ületavad samuti kvoote. Kas Poola kaluritest saavad volinik Borgi ohvritalled? Vastasel juhul on see võib-olla jõupingutus, et kõrvaldada konkurents Euroopa Komisjoni abiga? Liidul ei ole silmnähtavalt õnnestunud tabada võrdsuse mõistet ning seetõttu toetan ma protesti.

  Maciej Marian Giertych (NI). – (PL) Härra juhataja, ma kutsun üles võtma arutlusele Egiptuse naise Shadia Nagui Ibrahimi juhtum. See naine mõisteti kolmeks aastaks vangi, kuna abiellumisel ütles ta, et ta on kristlane, mis ei olnud väidetavalt tõsi. Tegelikult rääkis ta tõtt, kuna ta on kristlane. Ta on kopti kiriku liige ning ei olnud teadlik asjaolust, et tema isa, kes samuti oli kopti kristlane, pöördus mõneks ajaks islamiusku ning seejärel tagasi kopti usku.

Egiptuse seaduse kohaselt on Shadia Nagui Ibrahim muslim, kuna tema isa oli kunagi muslim. Isiku usku ei saa määratleda riiklikud või õigusasutused. See on isikliku veendumuse küsimus. Kui Egiptus soovib, et teda peetaks tsiviliseeritud riigiks, peab ta muutma oma mittesallivaid antikristlikke õigusakte.

  Antonio Tajani (PPE-DE). – (IT) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, sooviksin pöörduda voliniku poole seoses struktuurifondide ebamõistliku kasutamisega, mis on Euroopa Liidus kahjuks üha sagenev nähtus.

See, mis juhtus Ungaris seoses LEADERi programmiga, on üpris šokeeriv. LEADER Local Action Groups, kuhu peaksid kuuluma kohalikud omavalitsused ja vallad, et kasutada ja arendada LEADERi programme Ungari territooriumil, koosnes üksnes ühte erakonda, nimelt riigi valitsevasse erakonda kuuluvatest asutustest, jättes välja valitsusväliste erakondade juhitavad kohalikud asutused.

See on täielik skandaal ning ma leian, et Euroopa Liit peab võtma meetmeid Ungari valitsuse vastu, avades võib-olla rikkumismenetluse, kuna struktuurifonde ei ole nõuetekohaselt kasutatud. Kohalikud elanikud sõna otseses mõttes kaotavad sellest, kuna nende omavalitsus ei ole valitsusega ühel meelel.

ISTUNGIT JUHATAB: ADAM BIELAN
Asepresident

  Kyriacos Triantaphyllides (GUE/NGL). - (EL) Härra juhataja, Annapolises toimunud Lähis-Ida käsitlev konverents lõppes segaste tulemustega Euroopa Liidu jaoks. Viimastel kuudel on nii volinik Waldner kui ka kõrge esindaja härra Solana kinnitanud täiskogul, et Euroopa Liit mängib aktiivset rolli Lähis-Ida poliitika kujundamisel. Lugedes täna president Bushi kõnet, ei näe ma sellest siiski ühtegi märki. Vastupidi, ma loen, et erakonnad nõustuvad looma mehhanismi teekaardi kava rakendamiseks, mida kontrollivad Ameerika Ühendriigid. Ka tulevane rahuleping rakendatakse teekaardi alusel, mille lõplik vahekohtunik on Ameerika Ühendriigid. Kus on Euroopa Liit? Millist lootuse sõnumit saame tulevikuks anda, kui oleme lihtsalt sündmuste jälgijad?

  Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE). – (LT) Härra juhataja, eelmisel laupäeval suruti Venemaal Moskvas ja Peterburis jõhkralt maha rahulikud ja täiesti seaduslikud Venemaa kodanike katsed väljendada oma hukkamõistu praeguse Vene valitsuse poliitika vastu. Opositsioonipartei Teine Venemaa liidri Garri Kasparovi, Paremjõudude Liidu liidrite Nikita Belõhhi ja Boriss Nemtsovi ning teiste nende järgijate vastu tarvitati vägivalda ja miilits pidas nad kinni. Garri Kasparov mõisteti isegi viieks päevaks vangi.

Käesolev vahejuhtum on taas üks tõend selle kohta, et Venemaa elanikel puudub sõnavabadus ja nad elavad pidevas ohus ning opositsiooniliikmed kardavad pidevalt oma perekondade turvalisuse pärast.

Härra juhataja, ma olen täiesti kindel, et meie Euroopa Parlamendis ei tohi kõnealuseid sündmusi arvesse võttes vait jääda. Me ei saa kohaldada erinevaid moraali, demokraatia ja inimõigustega seotud standardeid Birma ja Pakistani suhtes, kui kohaldame samal ajal madalamaid standardeid Venemaa suhtes. Härra juhataja, ma soovitan teil tungivalt võtta meetmeid, et kaitsta sõna- ja kogunemisvabadust Venemaal. Ei ole tähtsust, millises riigis võitlevad inimesed vabaduse eest, nad võitlevad ka meie vabaduse eest. Seetõttu tuleb alati, juhul kui vaba inimest hoitakse ahelates ...

(Juhataja katkestas kõne)

  Juhataja. – Tänan väga, proua Andrikienė. Kahjuks ei saa me pühendada käesolevale päevakorrapunktile rohkem aega.

  Marios Matsakis (ALDE). - Härra juhataja, seoses kodukorraga on mõned meist oodanud siin juba alates kella seitsmest õhtul, (praegu on kell 21.40) et saada võimalus võtta sõna üheminutiliste kõnede ajal. Nüüd vähendasite kõnedeks antavat aega vähem kui 15 minutini. See ei ole õiglane parlamendiliikmete suhtes, kes on siin kogu õhtu oodanud. Meid oleks tulnud võib-olla varem hoiatada, et meil ei oleks tulnud siin tunde oodata.

  Juhataja. – Ma mõistan teie ärritust. Ma võtsin istungi juhatamise üle vaid kaks minutit tagasi. Mind teavitati siiski, et kahjuks on meil jäänud väga vähe aega. Peame lõpetama arutelud keskööks ning päevakorras on veel palju punkte järel, mida tuleb käsitleda. Mul on väga kahju.