Istungi stenogramm

Kolmapäev, 28. november 2007 - Brüssel

22. ELi uuendatud turismipoliitika: partnerluse edendamiseks Euroopa turismis (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on härra Costa raport (A6-0399/2007) transpordi- ja turismikomisjoni nimel – ELi uuendatud turismipoliitika: partnerluse edendamiseks [2006/2129(INI)].

  Paolo Costa, raportöör. − (IT) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, raport, mida ma esitlen ja mille ma koostasin koos paljude kolleegidega, on tegelikult täiskogul juba vastu võetud (härra Queiró) raporti järg, mille kaudu püüdis parlament anda panuse Euroopa turismipoliitikasse.

Raportit inspireeris vajadus mõelda välja erinev, ning ma loodan praktilisem, lähenemisviis Euroopa Liidu turismipoliitika suhtes, mida piiratakse praegu asutamislepingu sätetega.

Asutamislepingu kohaselt ei ole liikmesriigid andnud Euroopa institutsioonidele turismi valdkonnas suurt pädevust ning pean ütlema, et isegi lepingus, mida me tahame heaks kiita – ja mille liit loodetavast järgmisel kuul Lissabonis vastu võtab –, laiendatakse ulatuslikult ELi ametlikku pädevust turismi alal.

Samal ajal võimaldavad kehtivad asutamislepingud liidul siiski rakendada suurt osa poliitikast, millel on märkimisväärne mõju turismile ja võimalusele seda suurendada või säilitada Euroopa konkurentsivõime maailma juhtival positsioonil.

Raporti eesmärk on seetõttu tuua välja mitmesugused võimalused. Meie täiskogul igaühe kaasabil koostatud loetelu on pigem näitlik loetelu, mida loodetavasti on võimalik laiendada. See on võimaluste loetelu, et kasutada ära kogu ELi praegune pädevus turismi edendamiseks.

Lubage tuua kaks näidet: turist on reisija, seega võib määratluse kohaselt vaadelda või üle lugeda paljusid transpordipoliitika valdkondi turismi tähenduses ja selle kasuks; turist on tarbija, seega võib paljusid ELi tarbijakaitsemeetmeid uuesti lugeda turistidega seotud nõuete tähenduses.

Laiemas tähenduses on turistid – eriti need, kes saabuvad Euroopasse kolmandatest riikidest – siiski inimesed, kes ületavad piire, nagu teised, kes ületavad piire erinevatel põhjustel. Euroopa Liidu viisapoliitika ja sisserändepoliitika tuleks hoolikalt läbi vaadata, et meelitada võimalikult suurt hulka turiste.

Paljud turistide allakirjutatud lepingud sõlmitakse praegu otse, kasutades veebipõhist tehnoloogiat, ning see ei paku turistidele täielikku kaitset. EL saaks seega turistide jaoks palju ära teha, kaitstes niisuguseid lepinguid või kehtestades lepinguid, mis pakuvad kaitset. Ma säästan teid üksikasjadest.

Kokkuvõttes tunnistame, et turism on Euroopa üks kõige lootustandvamaid tööstusi, ning ma usun, et eelkõige ühtekuuluvuse eesmärgil on vaja, et suudaksime säilitada ressursside, näiteks kultuuri- ja keskkonnaressursside, väärtustamiseks oma peamise eesmärki arendada turismimajandust, mis on võimalik kasutades täielikult ära liidu ametlikku pädevust.

Raporti eesmärk on seega ergutada komisjoni ja nõukogu nägema ette rea algatusi, mis kuuluvad ametlikult teiste pädevusvaldkondade alla – ma kordan, tarbijakaitse, transpordiohutus, tagatised teatavatele turismindusega seotud lepingutele, sisserändepoliitika, koordineeritud müügiedenduskampaaniad väljaspool Euroopa piire jne, et koostada mitmed algatused ehk turismialgatuste pakett. Ma olen kindlalt veendunud, et see võib kujutada endast Euroopa institutsioonide tõelist panust selleks, et säilitada ja arendada sektorit, millel, nagu me kõik teame, on Euroopa Liidus praegu oluline osa ja tulevikus võib see veelgi suureneda.

  Günter Verheugen, komisjoni liige. − (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, sooviksin õnnitleda komisjoni esimeest härra Costat raporti puhul. Raportis tehakse selgeks, kui suurel määral mõjutavad turismi ühenduse erinevad poliitikavaldkonnad, kuid eelkõige näidatakse, kui oluline on see sektor Euroopa jaoks tervikuna.

Turism väljendab Euroopa elustiili ja jõukust, kuid on ka peamine majandussektor, mis aitab edendada majanduskasvu ja tööhõivet. Tegelikult moodustab turism otse ja kaudselt juba enam kui 10% Euroopa Liidu SKTst ja annab ligikaudu 12% töökohtadest.

Siiski ei püüa üksnes Euroopa saada kasu turismi arenguga kaasnevatest suurepärastest majandusväljavaadetest. Peame varustama end suutlikkusega, mis võimaldab edendada konkurentsivõimet teiste traditsiooniliste ja uute turismiturgudega.

Siinkohal saab Euroopa toetuda konkurentsivõimega seotud eelistele, mis on juba teinud temast väga ligitõmbava sihtkoha. Meil on võrreldamatu pärand, unikaalne ligitõmbavate ja kultuuriliselt erinevate paikade geograafiline koondumine ning meie kõrgetasemeliste teenustega seotud maine on põhjendatud.

Need on trumbid, mille peame välja käima, kui tahame tulevikus arendada Euroopat kui turismitoodet. See on lihtne, meie sihtkohad peavad olema kõige ligitõmbavamad, tehes pakkumise, mis mõjutab eurooplasi ja mitteeurooplasi ikka jälle oma puhkust siin veetma.

See tähendab, et turismisektoris tuleb täita kriteeriumeid, mida peab täitma ka teistes majandussektorites: meil on vaja, et Euroopa turism oleks innovatiivne toode, mis võimaldaks tarbijatel teha parimat valikut, vastaks kõrgeimatele kvaliteedistandarditele ning oleks võimalikult keskkonnasõbralik. Lühidalt peab see olema toode, mis väljendab Euroopa väärtusi ja tugevusi.

Lubage tuua mõned näited selle kohta, kuidas me edendame turismisektoris koostööd ja säilitame konkurentsieeliseid. Eelmisel kuul toimus Portugalis Euroopa turismifoorum, iga-aastane sündmus, kuhu tulevad kokku kõik sektoris osalejad, ning see on suurepärane võimalus koostööks ja Euroopa tutvustamiseks. Sel puhul oli mul au esitleda auhinda „Euroopa parimad sihtkohad” (European Destination of Excellence) 10 Euroopa sihtkohale, mis on nimetatud Euroopa parimateks maapiirkondadeks. Kõnealune pilootprojekt aitab parandada kõigi Euroopa sihtkohtade profiili väljaspool Euroopat ja juhtida tähelepanu Euroopa turismi mitmekesisusele ja kvaliteedile. Ma sooviksin kõigile meelde tuletada, et niisuguseks projektiks kutsuti selgesõnaliselt üles parlamendi eelmises raportis, mille algatas härra Queiró. Sooviksin tänada Euroopa Parlamenti ja eriti härra Costat suure toetuse eest edukale algatusele. Mul on hea meel öelda, et üha enam riike osaleb nüüd konkurentsivõime teises ringis.

Me võime käesolevas etapis öelda samuti, et Euroopa sihtkoha veebiportaal on olnud edukas ja pakub kindlat alust, mida on võimalik edasi arendada. Praegu püüame leida muid võimalusi Euroopa kui turismisihtkoha maine parandamiseks ning loodame teie toetusele.

Kokkuvõttes lubage rõhutada, et turismi jätkusuutlikkuse rõhutamine on meie poliitika peamine aspekt. Ma olen veendunud, et kui me integreerime jätkusuutlikkuse aspektid turismitööstuse kõigisse valdkondadesse, võimaldab see meil kaitsta neid konkurentsieeliseid, mis on juba teinud Euroopast maailma kõige ligitõmbavama turismisihtkoha.

Komisjon avaldas eelmisel kuul oma uue jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismistrateegia. Kõnealuse strateegia osad on vastuseks käesolevas raportis ja parlamendi eelmises raportis tehtud üleskutsetele. Ma leian, et ka siin võime vaadata tulevikku, et jätkata head koostööd.

Loodan, et strateegia võtavad vastu kõik turismitööstuse sidusrühmad ja ka turistid ise ning arvestades, et meie kõik siin kojas oleme sagedased reisijad, hõlmab see ka meid.

ISTUNGIT JUHATAB: DIANA WALLIS
Asepresident

  Stavros Arnaoutakis, regionaalarengukomisjoni arvamuse koostaja. − (EL) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, turismisektor on eriti oluline. Otse ja kaudselt annab see üle 10% Euroopa Liidu SKTst ning pakub töökohti ligikaudu 12% töötajatest. Kuigi see ei kuulu Euroopa Liidu pädevusse, võivad mitmed meetmed aidata kaasa sektori edenemisele ja selle jätkusuutlikule arengule. Paljusid neist mainitakse juba raportis ning siinkohal tahaksin ma samuti raportööri õnnitleda.

Turismialased väljakutsed nõuavad ELi tasandil ühtset poliitilist vastust: ulatuslik ja konkurentsivõimeline tegevusraamistik, millel on konkreetsed kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed eesmärgid. Uuel planeerimisperioodil ja võttes arvesse muudetud Lissaboni strateegia alusel seatud eesmärke, on koostöö ja sünergia vajalikud igal tasandil (Euroopa, riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil), et võimaldada turismisektoril eesmärkide täitmisele kaasa aidata. Samuti on vaja koordineerida turismisektorit otse või kaudselt mõjutavaid poliitikavaldkondi ja meetmeid.

Daamid ja härrad, tahaksin rõhutada, et oleme juba vastanud küsimusele, millist turismisektorit Euroopa Liit tahab. Me tahame elujõulist sektorit, mis areneb vastavalt jätkusuutlikkuse põhimõtetele, pakub kvaliteetseid turismitooteid ja –teenuseid ning ei välista kedagi. Kui me teeme kõigil tasanditel koostööd, võime selle eesmärgi nüüd saavutada.

  Marie-Hélène Descamps, kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamuse koostaja. − (FR) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, turism on ELile äärmiselt oluline. See mõjutab kindlasti väga palju Euroopa majanduskasvu ja töökohtade loomist. Lisaks ergutab see integratsiooni, eri rahvaste vahelist dialoogi ja üksteise kultuuride tundmist ning aitab seega arendada Euroopa kodakondsust. Järelikult tuleb ühise turismipoliitika puudumisel võtta suurt hulka teenuseid ja elukutseid hõlmava tööstuse probleeme arvesse Euroopa tasandil.

Täna esitatud raport toob kõnealuse vajaduse esile. Seetõttu tahan õnnitleda raportööri suurepärase töö eest ning eriti kultuuri- ja hariduskomisjoni väljendatud teatavate prioriteetide toetamise eest. Euroopa mitmekesisus ja rikkus tähendavad, et see on endiselt maailma populaarseim turismisihtkoht. Peame oma poliitikat uuesti kaaluma ning ajakohastama, et võtta selle positsiooni säilitamiseks kultuuri rohkem arvesse. Samuti peame rõhutama vajadust säilitada Euroopa looduslikku ja kultuuripärandit ning edendama traditsioonilist kultuuri, eriti käsitööd, ning hääbumisel olevaid ameteid ja oskusi ja ergutada tegema algatusi selle pärandi laiendamiseks ja edendamiseks.

Seetõttu peame lisaks teistele meetmetele toetama Euroopa kultuuripärandi märgistuse loomist, mis suurendab minu arvates kindlasti kodanike ühisesse kultuuriruumi kuulumise ja identiteeditunnet. Oluline on ka ergutada uue tehnoloogia arengut, millel on tähtis roll praegu ja ka edaspidi turismitoodete müümisel, kultuurikaupade ja -sündmuste edendamisel ning kohtade haldamisel ja säilitamisel.

Lisaks peame koos kõigi turismisektoris osalejatega edendama jätkusuutlikku ja kõrgekvaliteetset turismi, mis on konkurentsivõimeline, keskkonnasõbralik, vastutusvõimeline ja eelkõige igaühele ligipääsetav.

  Luís Queiró, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (PT) Proua juhtaja, volinik, arutlusel olevas raportis on õigesti väidetud – ja ma pean selle eest raportööri õnnitlema –, et turismisektor asub mitmete Euroopa Liidu poliitikavaldkondade ristteel ning mõjutab oluliselt majanduskasvu ja tööhõivet ning sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Seetõttu on oluline selgitada teatavaid turismipoliitika aspekte lisaks parlamendi 8. septembri 2005. aasta resolutsioonis (mille puhul ma olin raportöör) esitatud juhtpõhimõtete määratlusele.

Esimene aspekt on seotud liikmesriikidesse sisenemiseks nõutava turismiviisa menetluste lihtsustamise ja ühtlustamisega, et vähendada nendega kaasnevaid kulusid ja lihtsustada kolmandatest riikidest pärit turistidele juurdepääsu Euroopa Liitu. Siiski on meie arvates õige, kui mitte peamine, säilitada terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks nõutavad julgeolekueeskirjad. Meie arvates on lisaks vaja kaasajastada statistilise teabe kogumise süsteemi, sealhulgas satelliitkontosid, kuna üksnes ajakohastatud ja usaldusväärsete andmete abil võivad riigiasutused ja tööstus teha olulisi strateegilisi otsuseid, mis võimaldavad Euroopal säilitada oma juhtpositsiooni.

Pean rõhutama ka vaieldavamat küsimust Euroopa majutuse kvaliteedistandardite võimaliku ühtlustamise kohta. Klassifitseerimiskavade mitmekesisus hotellide puhul tuleb siduda turistide õiguste ja ootuste kaitsmisega valikute tegemisel. Kas Euroopa Liidus on võimalik kehtestada ohutuse ja kvaliteedi miinimumstandardid, mis tagavad kõnealustele tarbijatele antava teabe usaldusväärsuse ja läbipaistvuse? See on kindlasti soovitav, kuid meie arvates on see võimalik üksnes vabatahtlikul alusel ja kutsudes kõiki sidusrühmi töös osalema. Komisjon võib soovi korral võtta sel puhul põhilise juhtrolli.

Pole jäänud enam aega, et tuua välja raporti teine sama oluline aspekt, sealhulgas liikumispuudega turistide juurdepääs turismile, reisijate õigused või Euroopa sihtkohtade reklaamimine väljaspool ning jätkusuutliku poliitika arendamine. Lõpetuseks tahan öelda, et on siiski piisavalt näidatud, et Euroopa Parlament on oma töö teinud ja me loodame, et teised avalik-õiguslikud asutused koostöös erasektoriga tugevdavad oma koostöötahet ja vastavad tõhusalt ELi uuendatud ja jätkusuutliku turismipoliitika väljakutsetele.

  Emanuel Jardim Fernandes, fraktsiooni PSE nimel. – (PT) Volinik, daamid ja härrad, Euroopa Komisjoni kavandatav ja Costa raportis arutletud uus ELi turismipoliitika väärib kogu mu toetust. Seda nii tänu pärast Lissaboni strateegia taaskäivitamist seatud peamistele eesmärkidele (konkurentsivõime parandamine, rohkem ja paremate töökohtade loomine, jätkusuutlik areng) kui ka vahenditele, millega komisjon kavatseb eesmärke saavutada: koordineerimine komisjonis ja riiklikes asutustes, koostöö eri sidusrühmade vahel ning konkreetsete toetusmeetmete loomine.

Raportöör Paolo Costa, keda ma õnnitlen raporti kvaliteedi ja valmisoleku eest kavandatud muudatused heaks kiita, juhtis tähelepanu komisjoni teatisest välja jäänud teatavatele aspektidele ja muredele. Ta tõi välja võimalused ja lahendused tulevaseks uuendatud ELi turismipoliitikaks, eelkõige seoses viisade andmise poliitika, kvaliteedistandardite ühtlustamise, märgistuste nähtavuse ja turistide poolt mõistmise, tarbijakaitse, liikumisvaegusega turistide turismile juurdepääsu, reisijate õiguste tagamise ja sihtkohtade reklaamimisega Euroopa Liidus. Meie arvates on täiesti õige, et kõnealuseid aspekte ja kavandatavaid lahendusi tuleks arvesse võtta.

Härra Costa raporti projekt rikastas ja parandas omakorda mitmeid muudatusettepanekuid, millest paljud olid esitanud kolleegid minu fraktsioonist. Komisjoni ettepanekute tingimuste tugevdamiseks ja raportööri ettepanekute arvessevõtmiseks esitasin ma lisaks Queiró raportis kaitstud seisukohtadele mitmeid muudatusettepanekuid. Need hõlmasid vajadust kaaluda nõuetekohaselt puuetega inimeste juurdepääsetavust, mis on seotud eriliste looduslike või geograafiliste omadustega piirkondadega, näiteks äärepoolseimad piirkonnad; vajadust uuendatud ELi turismipoliitika järele, et muuta Euroopa turism jätkusuutlikuks majanduslikus, sotsiaalses, territoriaalses, keskkonnaalases ja kultuurilises tähenduses; Euroopa kui turismisihtkoha edendamist või atraktiivsete turismisihtkohtade kogumist; vajadust kooskõlastada turismi otse või kaudselt mõjutavad poliitikavaldkonnad; tihedamat koostööd sektori sidusrühmade (Euroopa Komisjon ja liikmesriigid, piirkonnad, kohalikud ametiasutused ja turismiteenistused) vahel ning olemasolevate Euroopa finantsvahendite paremat kasutamist. Seetõttu kutsun ma eriti oma fraktsiooni toetama kõnealust raportit ning soovitan komisjonil ja nõukogul tungivalt võtta nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi soovitusi.

  Nathalie Griesbeck, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Proua juhataja, daamid ja härrad, turism moodustab kindlasti väga suure osa meie majandusest, kuid teatavas ulatuses kujutab see endast ka Euroopa identiteedi ja ühtekuuluvuspoliitika jätkuvat ülesehitamist. Sageli aitab see loomulikult kaasa ka elutegevuse säilitamisele kõige eraldatumatel aladel ning on äärepoolseimate piirkondade peamine sissetulekuallikas.

Käesolevas ulatuslikus raportis sätestatakse peamised punktid, mille puhul EL saab nüüd anda tõelist lisandväärtust, et optimeerida kõnealust allikat intelligentselt, nii et see tooks kasu kõigile: turismisektoris töötajatele, turistidele ja lühidalt eurooplastele, säilitades pikaajaliselt meie maastikku ja ökosüsteeme.

Et ma olen pärit piirkonnast, millel on õnn omada kolme Euroopa naabrit, olen eriti tundlik piirialadega seotud turismi küsimuses ning loodan, et partnerluse kaudu aitab niisugune turism luua nii Euroopa kodanikele kui ka ELi sisepiire ületaval alal tõelise elukoha.

Et avada end siiski rohkem ELi välisele turismile, peame rakendama turismiviisade andmise kooskõlastatud poliitikat. Mulle meeldiks samuti, kui EL töötaks välja statistika kogumise vahendid ja sektoriülese lähenemisviisi seoses ühenduse rahastamisega, et see edendaks innovatsiooni, töökohti ning parandaks pakkumist ja teenuste ja kvaliteeti. Ma loodan, et suudame luua Euroopa kvaliteedimärgised kooskõlas ökoloogiliste ja sotsiaalsete kriteeriumidega ning tugevdame Euroopa tarbijate teavitamist ja kaitset.

  Mieczysław Edmund Janowski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, olen kindel, et kui Thomas Cook avas 1841. aastal oma esimese reisibüroo, ei aimanud ta, et 166 aastat hiljem moodustab turism otse ligikaudu 5% Euroopa riikide sissetulekust. Peaksin lisama, et kui võetakse arvesse seoseid teiste sektoritega, annab turism praegu üle 11% SKTst ja ligikaudu 25 miljonit töökohta.

Seetõttu tahaksin tänada härra Costat nii dünaamilist majandussektorit käsitleva raporti eest. Me kõik teame, et turismi ei hõlmata otse liidu õigusaktidega. Sellest hoolimata annab liidu roll kooskõlastaja ja edendajana märkimisväärse panuse Euroopa esitlemisse väga atraktiivse ja mitmekesise turismisihtkohana. See on seotud turismiga liidu sees, kolmandatest riikidest tulevate turistidega ja reisimisega kolmandatesse riikidesse.

Kõnealused küsimused on olulised uute liikmesriikide, sealhulgas Poola jaoks. Paljud avastavad alles praegu, et atraktiivsed kohad, mis varem jäid raudse eesriide taha, võivad olla turismisihtkohad. Seetõttu on riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutustel oluline roll turismi edendamises. Turism hõlmab ka niinimetatud rohelist turismi, Euroopa kultuuripärandit otsivat turismi, terviseturismi, palverännakuid ja looduslikku ilu otsivat ökoturismi.

Mul on hea meel, et arvesse on võetud puuetega ja vanemate turistide probleeme, kuigi nendele võiks pöörata rohkem tähelepanu. Ühtekuuluvusfondi tuleks kasutada mõistlikult, et toetada infrastruktuuri, eriti transpordi infrastruktuuri arengut. Euroopa Regionaalarengu Fondi võiks samuti kasutada, et toetada info- ja arvutitehnoloogia, sealhulgas Interneti arengut ning edendada piiriülest koostööd, mis toob kasu turismile selle laias tähenduses. Lisaks tuleks kasutada Euroopa Sotsiaalfondi, et rahastada sektori koolitusprogramme.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et sektori peamise edu tagavad standardid. Keegi ei rahuldu keskpärase kvaliteediga. Transpordi või hotelli standardites pettunud turist või turist, kellel on vähe kogemusi restoranide alal, ei pöördu enam kunagi asjaomasesse sihtkohta tagasi. Teda saab alt vedada vaid üks kord.

  Sepp Kusstatscher, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Proua juhataja, tahaksin tänada Paolo Costat. Tervitan eriti raporti neid aspekte, mille puhul rõhutatakse sotsiaalse ja ökoloogilise jätkusuutlikkuse olulisust. Hoolikalt säilitatud looduslik ja kultuuriline maastik on turistide sihtriiki meelitamise parim magnet.

Turismi heakskiitmine vastuvõtva riigi kodanike hulgas ehk inimeste hulgas, kes seal elavad ja töötavad, on peamine eeltingimus tagamaks, et turistid tunneksid end tõeliselt teretulnud külalistena. Külaliste rahulolu tagamiseks on vaja koolituse kõrget taset ja töötajate üldist rahulolu turismisektoris. Liikuvus on turismi eeltingimus ning transpordi nn pehmed vormid (ühistransport, rattasõit või kõndimine) edendavad majanduskasvu, hävitamata tervisliku ja loomulikult ka jätkusuutliku turismitööstuse põhialuseid.

Käesolev ulatuslik raport sisaldab mitmeid ideid, mis peaksid olema midagi rohkemat kui väärikad soovid. Olen veendunud, et kõnealused ökoloogilised ja sotsiaalsed põhimõtted lisatakse väljakuulutatud Euroopa turismialasesse tegevuskavva Agenda 21.

  Kyriacos Triantaphyllides, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Proua juhataja, turismitööstus, eriti niisugustes riikides nagu Küpros, Hispaania, Kreeka jt, on suure majandusliku tähtsusega sektor ning ometi ei maini Euroopa Komisjon neid, kes seal töötavad.

Turism on tööstus, kus kasutatakse võib-olla kõige rohkem töötajate puhul paindlikku ajakava ning mida iseloomustavad hooajalised koondamised. See on ka sektor, kus välisriikide kodanike palkamine tõstatab kaks peamist küsimust: esiteks nende ekspluateerimine ning teiseks nende kasutamine suurte hotellikettide poolt väljapressimisvahendina, et vähendada kohalike töötajate soodustusi ja palku.

Lisaks sellele Euroopa Komisjon lihtsalt kinnitab asjaolu, seda põhjalikult kommenteerimata, et sektori töökohtade loomise põhjuseks on osalise tööajaga töötamise kõrge tase ning paindlikud töötingimused. Seega näib pikaajaline tööhõive olevat vaid lennukas unistus.

  Etelka Barsi-Pataky (PPE-DE). - (HU) Proua juhataja, tahaksin juhtida tähelepanu tervishoiuturismi võimalustele. On oluline, et me kasutaksime tervishoiuturismi toetamiseks kõiki saadaolevaid programme, sealhulgas ühenduse teist tervisevaldkonna tegevusprogrammi. Tahaksin rõhutada, et peame kaasama kindlustussektori rohkem terviseturismi toetamisse ning leidma koos viisi piiriüleseks koostööks.

Küsimus seisneb selles, kas me oleme suutelised tegema niisugustest teenustest siseturu osa. Me räägime teenustest, mis ei ole olulised üksnes seoses majanduskasvuga, vaid aitavad lisaks Euroopa kodanikke, et igaüks saaks kasu tervishoiuturismi võimalustest ja koos sellega ühisturu pakutavatest võimalustest. On tõsi, et selleks me vajame või vajaksime veidi paremini määratletud kvaliteedisüsteemi ning seega toetan ma tugevalt härra Costa algatust, millega on kahtlemata loodud viis selles suunas liikumiseks. Euroopa turismile tuleks kasuks, kui kolmandatest riikidest tulevad inimesed teaksid, milliseid teenuseid neile pakutakse ja mille eest nad maksma peavad. Lühidalt, leian ma seetõttu, et kui me räägime turismisektorist, peame vaatlema turismi palju mitmekülgsemalt ning uurima, mida võivad kõnealused teenused anda meile ühisturgu silmas pidades. Tänan.

  Robert Evans (PSE). - Proua juhataja, ka mina sooviksin õnnitleda raportööri härra Costat, kes on transpordi- ja turismikomisjoni esimees ning kes alustas oma kõnet, tuues välja asjaolu, et aluslepingutega on lubatud turismi mõjutav poliitika. Seetõttu on väga asjakohane, et me kõnealust küsimust käsitleksime. Nagu härra Arnaoutakis meile mõni hetk tagasi meelde tuletas, on ELis vähemalt 12% töökohtadest turismist sõltuvad.

Tänapäeval on EL palju rohkem kui lihtsalt kaupade ja kapitali siseturg. See on inimeste siseturg. ELi kodanikud, nagu me kõik teame, reisivad praegu rohkem kui kunagi varem ja seda kindlasti ka turistidena. Paljudel, võib-olla enamusel, on väga head kogemused, kuid just see vähemus, kelle kogemused on halvemad, heidavad turismitööstusele varju.

Tahaksin juhtida kolleegide tähelepanu eriti lõigetele 24 ja 25, milles kutsutakse nägema ette kõikehõlmavaid suunised hotellidele, milles on arvestatud tarbija vajadustega. Kõnealustes suunistes tuleks võtta arvesse lastega perekondade nõudmisi. Kõik hotellid ei ole suutelised neid täitma, kuid tööstuse puhul on tõepoolest oluline, et see oleks võimalikult peresõbralik.

Samuti tuleb klassifitseerimissüsteemi puhul võtta arvesse eakate ja puudega inimeste vajadusi. Transpordikomisjon toetas seda lennuettevõtjate puhul ning on asjakohane nõuda, et ka hotellid ei diskrimineeriks kõnealust sotsiaalset rühma. Samuti ei tohiks nad teha moraalseid otsuseid selle kohta, kes on paar ja kes mitte.

Aruande lõikes 48, milles tehakse ettepanek turistide õiguste ja kohustuste harta loomiseks, on lisaks rõhutatud õigesti, et ka turistid ise peaksid käituma nõuetekohaselt ja austama hotelle ning turismiäri.

See on asjalik aruanne, mis toob häid uudiseid ja kannab sõnumit, et parlament tegutseb teadlikult tarbijate huvides. Ma loodan, et see sõnum jõuab Euroopa elanikeni.

  Alfonso Andria (ALDE). – (IT) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, Paolo Costa tõesti suurepärasest raportis on teatavad äärmiselt huvitavad ideed.

Tahaksin teha lihtsalt mõned lühikesed märkused suurte muutuste kohta nõudluses, mis on tingitud globaliseerumisest, kolmandate riikide turistide üha suurenevast osakaalust meie territooriumil ja eluea pikenemisest. See kõik tähendab, et meil on vaja luua Euroopa Liidu ajakohane turismipoliitika ning me peaksime läbi vaatama ka selle strateegilised eesmärgid.

Härra Queiró rõhutas hotellide klassifitseerimise süsteemi loomise vajadust. Olen temaga täiesti nõus ning tahaksin lisada, et Euroopa kvaliteedi- ja ohutusnõuded tuleks kehtestada ka turismitoodete jaoks.

Peame vastama kodanike kui turismiteenustest kasu saavate ja neid tarbivate inimeste uutele nõuetele. Sellest vaatepunktist tahaksin välja tuua kaks näidet Costa raporti paljude uudsete ideede hulgast: märgistus „Juurdepääs kõigile”, mis tagaks liikumispuudega turistidele ligipääsetavuse, ning Euroopa turismiprogramm pensionäridele.

Lubage teha üks kokkuvõttev märkus koolituse kohta: peaksime mõtlema ka turismivaldkonna töötajate konkreetsele kvalifikatsioonile seoses pensionäride ja puuetega inimestega.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL). – (PT) Samal ajal, kui me kiidame heaks ja väärtustame paljusid raportiga hõlmatud aspekte, peame sekkuma arutellu rõhutamaks esiteks, et turism ja kvaliteetne turism nõuavad, et sektoriga seotud elukutseid reguleeritaks õiguslike režiimidega, millega kaitstakse tööõigusi ja edendab kvaliteetseid töökohti ja töötajate kvalifikatsiooni. Meie arvates sisaldab see muu hulgas asjakohast kutseõpet, töötingimuste parandamist, stabiilsete lepinguliste suhete edendamist ning õiglast ja väärikat tasustamist.

Teiseks tahaksime rõhutada, et turism võib aidata kaasa territoriaalsele ühtekuuluvusele, majandusarengule ja piirkondlikule tööhõivele, mistõttu tuleb kõnealuse valdkonnaga seotud ühenduse poliitika ja fondide puhul võtta kasutusele sektoriülene lähenemisviis, eriti luues konkreetse ühenduse programmi liikmesriikide meetmete täiendamiseks. Need punktid moodustavad meie esitatud teatavate ettepanekute sisu ning me loodame, et parlament toetab kõnealuseid ettepanekuid.

  Bogusław Liberadzki (PSE). – (PL) Proua juhataja, me ei käsitle täiskogul turismi just tihti ning ma olen seetõttu eriti tänulik raportöörile härra Costale. Ma tahaksin teda õnnitleda hästi tehtud töö eest.

Minu arvates on raporti kõige positiivsemad aspektid jätkusuutlik lähenemisviis turismi puhul ning vajadus suurendada Euroopa ühtekuuluvust ja elukvaliteeti. Tervitan lisaks turismiteenustele juurdepääsu olulise rõhutamist.

Raportis mainitakse ka viisapoliitikat. Minu arvates on see ülioluline ning me peaksime pöörama suuremat tähelepanu viisaküsimusele ja piiride ületamisele uute Schengeni riikide territooriumil. Venemaa ja Ukraina on väljendanud muret seoses autojuhtide, sealhulgas bussijuhtide, ja kullerite viisadega. Härra Barroso võttis eile vastu Ukraina Rahvusvaheliste Maanteeveoettevõtjate Ühenduse juhi, kes väljendas kõnealust muret. Ma olen olukorrast teadlik ja teavitasin sellest härra Frattinit kuu aega tagasi. Siiani ei ole ma vastust saanud. Minu arvates on see oluline küsimus. Parlamendi ja komisjoni jaoks on tähtis keskenduda viisapoliitika rakendamise seirele.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 29. novembril 2007.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Põhiseaduse lepinguga seotud ummikseis on avaldanud märkimisväärset mõju turismisektorile, millest peaks arutlusel oleva lähenemisviisi kohaselt saama ühenduse poliitikavaldkond. Üksikud liikmesriigid on viimastel aastatel järginud strateegiaid, mis on viinud sektori üldise majanduskasvuni 27 riigi sotsiaal-majanduslike sätete raames. Turistide arv on suurenenud, on tehtud investeeringuid ja personaliga seotud nõuded on muutunud rangemaks, mis avaldab ilmset positiivset mõju tööhõivele. Kuid kuni praeguseni puudub ühenduse institutsioonidel selge, ulatuslik kava. Riikidevaheline konkurents tugevneb ja maailma eri piirkondades tehakse olulisi uusi pakkumisi. Niisuguses olukorras peab Euroopa näitama, et ta on valmis küünistama, teiste sõnadega peab Euroopa võtma vastu silmapiiril ootavad uued väljakutsed ja nendega toime tulema.

  Zita Gurmai (PSE), kirjalikult. – (HU) Globaliseerumine, demograafilised muutused ja suurenenud transpordi mahu kasv aitavad märkimisväärselt kaasa turismi kiirele kasvule, mis annab suure panuse majanduskasvu ja tööhõivesse. Turism moodustab praegu otse ligikaudu 4% ning kaudselt üle 10% ELi SKTst ja turismisektor pakub ligikaudu 12% töökohtadest.

Turism ergutab inimesi üksteist paremini mõistma, edendab Euroopa identiteedi kujunemist ning julgustab sotsiaalsete, majanduslike ja kultuurirühmade kaudu kultuuridevahelist dialoogi. Euroopa turismimudeli loomine on liidu jaoks esmatähtis, kuna see tuleb rajada turismi eesmärkide kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse ning kõigile võrdse juurdepääsuga seotud väärtustele.

Eeskirjade lihtsustamist, turismi käsitlevate poliitikavaldkondade ühtlustamist ja kättesaadavate Euroopa rahastamisvahendite ulatuslikumat kasutamist tuleb aktiivselt edendada. Turismi areng peab olema jätkusuutlik, selle puhul tuleb austada kohalikke kogukondi ja keskkonnakaitset. Selleks vajame tugiraamistikku ja tõhusat struktuuri, mis hõlmab kõik huvitatud piirkondlikud ja kohalikud osalised ja tänu millele muutub partnerlus ja tõhus juhtimine lihtsamaks. Eesmärkide saavutamiseks rakendatud meetmete puhul peame silmas pidama subsidiaarsuse peamisi põhimõtteid, millega määratletakse vastutuse jaotus üksikute asjaomaste osaliste vahel.

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. − (SK) Jätkusuutlikku ja integreeritud piirkondlikku ja kohalikku arengut silmas pidades avaldab turism märkimisväärset mõju EL 27 majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele. Turism mängib olulist rolli ka vähem arenenud Euroopa piirkondade tööhõive suurendamisel, aidates seega kõrvaldada piirkondlikke erinevusi. Isegi kui ei ole veel olnud võimalust töötada välja turismi poliitikavaldkondade ülest pidevat lähenemisviisi ELi tasandil, ei saa me lubada Euroopal kaotada turismisektoris oma turuosa.

Komisjon peaks koos liikmesriikide ja piirkondlike nõukogudega ergutama ja toetama rahaliselt turismi uusi vorme, näiteks ökoturismi, põllumajandusturismi ning sotsiaal- ja terviseturismi. Mina näen seda kui vahendit piirkondade jätkusuutliku arengu tagamiseks, rõhutades loodus- ja kultuuripärandi kaitsmist ning säilitamist tulevaste põlvkondade jaoks.

Turismi peab toetama rohkem teabekampaaniate abil. VKEdel, eelkõige äsjaloodud turismiettevõtjatel ja uusi turismitooteid pakkuvaid või uutes paikades või turismipiirkondades majandustegevust arendavatel ettevõtjatel peab olema parem juurdepääs teabele ning nad peavad olema võimelised kasutama struktuurifondide kaudu saadaolevaid Euroopa rahastamisprogramme.

Tahan lisaks rõhutada juba rakendatud turismiprojektidest saadud kogemuste vahetamise vajadust, kuna see annab võimaluse õppida ebaedukate projektide puhul kasutatud sobimatutest lähenemisviisidest ja vältida samu vigu teistes Euroopa piirkondades.

  Richard Seeber (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Viimastel aastatel toimunud areng on näidanud, et Euroopa turismisektorit, nagu ka mis tahes muid majandussektoreid, mõjutavad tugevalt ulatuslikumad ülemaailmsed tingimused.

Kõnealuste väljakutsetega edukalt toime tulemiseks on vaja koordineerida intensiivsemalt riiklikke poliitikameetmeid. Liikmesriigid peavad täielikus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega kasutama ELi tasandil saadaolevaid võimalusi, et parandada kehtivaid riiklikke poliitikameetmeid. Sel viisil saab EL anda tõhusa panuse tärkava bürokraatia ohjeldamisse ja turismisektori takistuste kõrvaldamisse ühtlustamise abil. Meie eesmärk peab olema saadaolevate vahendite tõhus kasutamine ja kõigi võimaluste ärakasutamine, et luua sünergia ELi ülemaailmse konkurentsivõime edendamiseks ja töökohtade loomiseks.

Selles kontekstis oleks oluline samm viisamenetluste lihtsustamine ja turismiviisadega seotud kulude vähendamine kõikides ELi riikides.

Ma soovitan ELil tungivalt võtta vastu Euroopa hotellimajutuse üldised kvaliteedinormid, et tugevdada läbipaistvust ja samal ajal tarbijate õigusi. See ei tohi siiski viia riiklike normide vähendamiseni, vaid saatma tarbijatele olulise sõnumi. EL peab kasutama olemasolevaid võimalusi liikmesriikide aktiivseks toetamiseks, seadmata siiski kahtluse alla kehtivaid riikide pädevusi.