Istungi stenogramm

Kolmapäev, 28. november 2007 - Brüssel

1. Istungjärgu jätkamine

ISTUNGIT JUHATAB: RODI KRATSA-TSAGAROPOULOU
Asepresident

  Juhataja. - Kuulutan välja Euroopa Parlamendi teisipäeval, 15. novembril 2007 edasilükatud istungi jätkumise.

2. Eelmise istungjärgu protokolli kinnitamine (vt protokoll)

3. Parlamendi koosseis (vt protokoll)

4. Volituste kotrollimine (vt protokoll)

5. Parlamendi komisjonide ja delegatsioonide koosseis (vt protokoll)

6. Nõukogu edastatud kokkulepete tekstid (vt protokoll)

7. Parlamendi seisukohtade ja resolutsioonide vastuvõtmisele järgnev tegevus (vt protokoll)

8. Konsensus humanitaarabi valdkonnas (esitatud resolutsiooni ettepanekud) (vt protokoll)

9. Olukord Gruusias (esitatud resolutsiooni ettepanekud) (vt protokoll)

10. Esitatud dokumendid (vt protokoll)

11. Kirjalikud deklaratsioonid (esitamine) (vt protokoll)

12. Tööplaan

  Juhataja. - Päevakorra projekti lõplik versioon, mis koostati vastavalt kodukorra artiklitele 130 ja 131, on välja antud. Tehti järgmised muudatusettepanekud:

  Martin Schulz, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Proua juhataja, meie päevakorras on täna komisjoni avaldus partnerluslepingute kohta AKV riikidega ning kõnealuse arutelu kohta on kavas välja anda resolutsioon. Täna hommikul ja viimastel päevadel on meie fraktsioon pidanud resolutsiooni üle väga põhjalikke arutelusid. Oleme teinud suuri jõupingutusi, et koostada kompromissresolutsioon teiste fraktsioonidega niisuguse kompromissi saavutamiseks. Kahjuks osutus see võimatuks. Sellest hoolimata ei taha me kõnealusest ülesandest loobuda ja püüame endiselt kompromissile jõuda, enne kui selle üle hääletama hakkame.

Oma fraktsiooni nimel teen ma seega ettepaneku, et resolutsioon komisjoni avalduse kohta ja hääletus kõnealuse resolutsiooni kohta lükataks edasi kuni detsembri osaistungjärguni. Ma oleksin tänulik täiskogu liikmetele, kui nad niisugust asjade käiku toetaksid, kuna see pakuks kompromissläbirääkimisteks teatavaid võimalusi.

  Juhataja. - Härra Schulz, me viitame sellele teemale õigel ajal, vastavalt tööplaanile.

Kolmapäev

– Ühine arutelu ühenduse raudteede kohta peetakse enne proua Hieronymi teleringhäälingut käsitleva raporti esitlust.

– Ortuondo Larrea raport ühenduse raudteevõrgu koostalitlusvõime kohta pannakse hääletusele järgmisel osaistungjärgul Strasbourgis.

Neljapäev

Teatan teile, et hääletamisel:

– kiidetakse vastavalt kodukorra artikli 43 lõigule 1 heaks härra Leineni raport Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva määruse muutmise kohta ja registreeritakse see hääletamiseks.

– Bloklandi raport ohtlike kemikaalide kohta lükatakse edasi jaanuari osaistungjärgule, nii et esimesel lugemisel oleks võimalik jõuda kokkuleppele.

Nüüd räägime teemast, mille te tõstatasite, härra Schulz:

Sain sotsialistide fraktsioonilt palve, et majanduspartnerluslepinguid käsitleva resolutsiooni ettepanekute hääletamine tuleks lükata edasi detsembri istungile, määrates selle tulemusena koostatavate tekstide esitamiseks uued tähtajad.

  João de Deus Pinheiro, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (PT) Proua juhataja, ma märgin sotsialistide ridade avaldatud soovi saavutada kompromiss ning fraktsiooni PPE-DE nimel pean ütlema, et me oleme samuti kompromissile avatud ja ei ole seega kõnealuse ettepaneku vastu. Siiski sooviksime, et pärast Venezuelas toimunud referendumit võetaks detsembri osaistungjärgul vastu resolutsioon olukorra kohta kõnealuses riigis. Sooviga saavutada kompromiss ning seoses jõuludega leian ma, et me suudame kõnealuseid ettepanekuid kohandada.

  Juhataja. - Härra Pinheiro, kõnealune teema ei käsitle Venezuelat, vaid sotsialistide fraktsiooni ettepanekut majanduspartnerluslepinguid käsitleva resolutsiooni ettepanekute edasilükkamise kohta detsembri istungile.

Kas keegi liikmetest on ettepaneku poolt?

  João de Deus Pinheiro, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (PT) Proua juhataja, tõenäoliselt Te ei kuulnud, mida ma ütlesin. Alustuseks ütlesin ma, et kompromissi saavutamise nimel oleksime valmis kõnealuse ettepaneku heaks kiitma. Siiski meeldiks meile, kui jõuludega seotud kompromissi saavutamiseks kiidaksid meie sotsialistidest sõbrad omakorda heaks Venezuela küsimust käsitleva resolutsiooni ettepaneku pärast riigis toimunud referendumit.

  Juhataja. - Kas keegi liikmetest on ettepaneku vastu?

  Helmuth Markov, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Proua juhataja, ma olen sotsialistide fraktsiooni ettepaneku üle pigem üllatunud. Sotsialistide, roheliste ja minu fraktsiooni ühine resolutsiooni ettepanek hõlmas Kigalis vastu võetud resolutsiooni. Kigalis leppisid fraktsiooni PPE-DE liikmed samuti kokku kõnealuse kompromissi suhtes, seega ei saa ma lihtsalt aru, miks kõik tuleks nüüd edasi lükata edasiseks aruteluks, kui käesoleva parlamendikoosseisu liikmed on juba jõudnud kokkuleppele. Kigalis nõustusid kõik selle kompromissiga! Seega ei ole ma edasilükkamisega nõus, kuna suur hulk liikmeid on dokumendi juba heaks kiitnud ja seega võiks selle üle täna hääletada.

  Daniel Cohn-Bendit, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Proua juhataja, lihtsalt selleks, et midagi ei jääks arusaamatuks: probleem ei seisne sisus, vaid selles, et nad soovivad tagada häälteenamuse. Ma leian, et see on õigustatud. Teil on täiesti õigus, härra Markov, ettepanek nõuab arutelu uuesti alustamist, millest on keeruline aru saada, kuid sotsialistide idee seisneb häälteenamuse tagamises, et toetada seda, mida igaüks niikuinii soovib. Selles ongi küsimus ja see on põhjus, miks nad taotlevad edasilükkamist. See on kõik.

(Parlament kiitis taotluse heaks)

  Juhataja. - Hääletus majanduspartnerluslepinguid käsitlevate ettepanekute üle lükatakse detsembrisse ja kavandatavad tähtajad on järgmised:

resolutsiooni ettepanekute esitamiseks kolmapäev, 5. detsember kell 12.00;

muudatusettepanekute ja ühiste resolutsiooni ettepanekute esitamiseks esmaspäev, 10. detsember kell 19.00.

Hääletamine toimub kolmapäeval, 12. detsembril.

Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide fraktsioon esitasid mulle taotluse, et arutelu Venezuela referendumit käsitleva komisjoni avalduse kohta lõppeks resolutsiooni ettepanekute esitamisega.

Kas keegi liikmetest on kõnealuse taotluse vastu?

  Martin Schulz, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Proua juhataja, härra de Deus Pinheiro mainis just jõule. Ma olen samuti jõuludega seotud kompromissi poolt, kuid me ei tohiks seda üle hinnata. Lõppude lõpuks oli meil päris suur soov, et kompromiss saavutataks Kigalis.

Kui rääkida Venezuelast, siis jäävad härra Chávezit käsitlevatel aruteludel alati alles eri arvamused, mis on tõepoolest vastandlikud. Me usume, et arutelu on kasulik ning on praegu käimas, kuid me ei ole veendunud, et me suudame koostada mõistliku resolutsiooni lühikese ajaga, mis oleks saadaval juba täna või homme. Kui me lükkame resolutsiooni koostamise edasi detsembri osaistungjärguks, on see selleks ajaks kolm nädalat vana. Oleks väga kasulik, et arutelu toimuks praegu, kuid me ei taha resolutsiooni, sest see oleks kas kiirustades kokku pandud või avaldataks liiga hilja. Ma arvan, et arutelu peaks toimuma täna ja et sellest piisab.

  Juhataja. - Kas keegi liikmetest on kõnealuse taotluse poolt?

  João de Deus Pinheiro, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (PT) Proua juhataja, tänan teid selle võimaluse eest. Pärast Venezuelas toimuvat referendumit tekib uus olukord. See on väga oluline referendum ja minu arvates oli oluline ka see, et käesolev täiskogu oleks suuteline pidama praegu kõnealuse küsimuse üle mõistlikku arutelu, pidades silmas referendumi võimalikke tulemusi. Seejärel võime püüda võtta detsembris vastu resolutsiooni. Ma usun, et see on võimalik ja et me peaksime selle jõupingutuse tegema. Ma teen selle ettepaneku jõule ja koostööd silmas pidades.

(Parlament lükkas taotluse tagasi)

(Tööplaan võeti vastu koos vastavate muudatustega)

13. Tervitus

  Juhataja. - Täna on meil suur rõõm tervitada parlamendis Afganistani Islamivabariigi parlamendi delegatsiooni. See delegatsioon külastas parlamenti eelmise aasta detsembris Strasbourgis ning meil on hea meel tervitada neid ka Brüsselis.

(Aplaus)

Daamid ja härrad, soovin väljendada meie sügavat kaastunnet teie assambleele ja Afganistani elanikele seoses 6. novembri 2007. aasta terroriaktidega, mille tõttu kaotas elu kuus meie parlamendi liiget ja ligikaudu 100 Afganistani kodanikku. Ohvrite hulgas oli ka Sayed Mustafa Kazemi, kes oli olnud Afganistani delegatsiooni liige selle külaskäigul Strasbourgi eelmisel aastal.

Teie külaskäigu eesmärk on alustada korrapärast dialoogi, mis võimaldaks meil jõuda kiiremini parema arusaamani Afganistani poliitilisest ja sotsiaalsest olukorrast ning mis annaks meile võimaluse pidada aru abi üle, mida teie riik vajab.

Ma olen veendunud, et käesolev külaskäik on teie kõigi jaoks meie ühiste jõupingutuste sümbol, et edendada demokraatlikke väärtusi ja inimõiguste täielikku austamist kogu maailmas.

Ma sooviksin väljendada meie rahulolu teie külaskäigu üle ja pühendumust meie valitsuste vahelise koostöö tugevdamisse.

Minu teadmiste kohaselt on teil juba viljakad kontaktid Euroopa Parlamendiga ja soovin teile missiooni konstruktiivset jätkumist, nauditavat külaskäiku ja head reisi tagasi kodumaale.

  Gyula Hegyi (PSE). - Proua juhataja, minu kodukorda käsitlev ettepanek on seotud kodukorra artikli 9 lõikega 2, mis käsitleb parlamendi töö nõuetekohast toimumist.

Meid on teavitatud asbesti olemasolust Winston Churchilli ja SDMi hoonetes Strasbourgis. Viimane aruanne kinnitas, et meie Strasbourgi töökohtades esineb asbesti palju ulatuslikumalt kui esialgu arvati. Asbest on üks ohtlikumaid kantserogeene ja võib ohustada inimelu. Seetõttu peaksime nõudma asjakohast teavet riski hindamise kohta ning üksikasjalikku teavet asbesti kõrvaldamise kohta parlamendi hoonetest, sealhulgas sellega seotud ajakava ja ohutusmeetmed. Parlamendiliikmete, töötajate ja parlamendi külastajate tervis ja ohutus peaksid olema esmatähtsad prioriteedid.

  Juhataja. - Härra Hegyi, see ei ole põhimõtteliselt menetluslik küsimus, kuid kuna Te tõstatasite nii olulise küsimuse, tahan ma öelda, et peasekretär on juba avaldanud teatise seoses asbesti võimaliku olemasoluga meie hoonetes.

14. Euroopa Liidu põhiõiguste harta heakskiitmine Euroopa Parlamendi poolt (arutelu)

  Juhataja. - Järgmine päevakorrapunkt on Jo Leineni raport (A6-0445/2007) põhiseaduskomisjoni nimel Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2007/2218(ACI)) heakskiitmise kohta Euroopa Parlamendi poolt.

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Proua juhataja, komisjoni asepresident, daamid ja härrad, põhiõiguste harta pidulik väljakuulutamine 12. detsembril Strasbourgis nõukogu eesistujate, Portugali peaministri José Sócratese, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni poolt on kahtlemata üks märkimisväärsemaid hetki Euroopa Liidu ja Portugali eesistumisaja hiljutises ajaloos.

Me astume sammu, millel on olulised ja konkreetsed mõjud inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse universaalsete väärtuste konsolideerimisel. Tänu uuele Lissaboni lepingule on hartal sama väärtus nagu asutamislepingutel, teiste sõnadega on see õiguslikult siduv. Seda asjaolu tuleb nõuetekohaselt rõhutada, võttes arvesse selle olulisust, ning käesolev parlament, riikide valitsused ja komisjon peaks selle üle uhkust tundma. See märgib pika tee lõppu.

Mõju, mida avaldab otsus anda põhiõiguste hartale õiguslik väärtus, ulatub kaugemale tavalistest poliitilistest ja diplomaatilistest ringkondadest, kuna see mõjutab otse meie kodanike õigustega seotud küsimusi. See on Euroopa konkreetne tulemus. On selge, et Lissaboni lepingu institutsioonilised reformid on olulised ja samuti on tõsi, et ELi poliitikavaldkondade, ühise välis- ja julgeolekupoliitika, justiits- ja siseküsimuste ning teiste valdkondade muudatused on äärmiselt olulised, et liit võiks minna vastu tulevikule ja võtta vastu meie ees seisvaid väljakutseid. Siiski on õiguste kataloogil, mis on siduv Euroopa institutsioonidele ja liikmesriikidele Euroopa õiguse kohaldamisel, palju ulatuslikum tähendus. Nüüdsest asetame oma kodanikud Euroopa projekti keskmesse.

Kuna me räägime põhiõigustest, tahan ma eesistujamaa ja oma riigi nimel väljendada heameelt Lissaboni lepingu protokolli üle, millega nähakse ette liidu ühinemine Euroopa inimõiguste konventsiooniga. Seetõttu kujutab kõnealune protokoll endast kauaaegse ambitsiooni saavutamist.

Seda kõike silmas pidades pean ma õnnitlema parlamenti ja härra Leinenit raporti projekti vastuvõtmise puhul 12. novembril põhiseaduskomisjonis. See on taas näidanud käesoleva parlamendikoosseisu pühendumist Euroopa Liidu põhiõigustele. Mul jääb üle üksnes väljendada oma siirast soovi, et parlamendikoosseis oleks suuteline ka kõnealuse raporti poolt hääletama, võimaldades põhiõiguste harta pidulikku väljakuulutamist kolme institutsiooni poolt 12. detsembril.

(Aplaus)

  Margot Wallström, komisjoni asepresident. − Proua juhataja, põhiõiguste harta on meie õigusriigi põhimõtetel põhineva liidu üks peamine vahend. See sisaldab tegelikku õiguste nimekirja, millest kõik liidu kodanikud peaksid kasu saama, alates väärikuse, vabaduste, võrdsuse ja solidaarsusega seotud individuaalsetest õigustest kuni kodakondsuse ja õigusemõistmisega seotud õigusteni. Harta ei muuda liidu pädevust, vaid pakub kodanikele tugevamaid õigusi ja suuremat vabadust.

Liidu institutsioonid, organid, asutused ja ametid seotakse omavahel hartas sisalduvate õigustega ning liikmesriikidel on liidu õigusaktide rakendamisel samad kohustused. Kodanikel on võimalik nõuda kohtutelt hartas sisalduvaid õigusi ning Euroopa Kohtu õiguslik kontroll tagab harta nõuetekohase kohaldamise.

Komisjon tervitab asjaolu, et valitsustevahelise konverentsi läbirääkimiste käigus on säilitatud harta õiguslikult siduv jõud. Nagu parlamentki, oleksime soovinud, et hartat kohaldatakse kõigi 27 liikmesriigi suhtes, tegemata erandeid selle täieliku õigustatuse osas, kuid me ei tohiks saavutatud tulemusi alahinnata. Juriidiline jõud on suur samm edasi õiguspärase ja vastutava liidu loomisel, kus tähelepanu keskmes on kodanike huvid. See ei olnud alguses ilmne ning kõnealuse eesmärgi täieliku saavutamiseni on tulnud läbida pikk tee.

2000. aastal välja kuulutatud harta ei olnud õiguslikult siduv. Euroopa konventsiooniga aastatel 2002–2003 ja sellele järgneval valitsustevahelisel konverentsil aastatel 2003–2004 kohandati hartat nii, et see muutus õiguslikult siduvaks, kuid protsess peatus põhiseaduse lepingu ratifitseerimise ebaõnnestumise tõttu.

2007. aasta juuni Euroopa Ülemkogul lepiti kokku, et tulevane uus leping sisaldab ristviidet hartale, mis kohandati ja kiideti lõplikult heaks 2004. aastal, et sellel oleks sama juriidiline jõud nagu asutamislepingutel ning see kajastuks uues lepingus.

Raportöör teeb ettepaneku, et parlament peaks harta heaks kiitma, kuna see on vajalik samm enne harta pidulikku väljakuulutamist, ning loomulikult toetab komisjon täielikult kõnealust soovitust. Komisjon kiidab järgmisel nädalal harta samuti heaks ning lubab presidendil selle koos parlamendi presidendi ja nõukogu eesistujaga 12. detsembril välja kuulutada.

Läbivaadatud harta väljakuulutamine on sellele järgneval päeval Lissabonis sõlmitavas uues lepingus sisalduva ristviite alus, andes lepingus sisalduvatele õigustele juriidilise jõu ja õiguspärasuse.

Uue lepingu ja põhiõiguste hartaga parandab liit vaieldamatult oma inimõiguste kaitset. Euroopa Liit ei ole üksnes turg, vaid ka väärtustel ja ühistel õigustel põhinev ühine ruum.

  Jo Leinen, raportöör. − (DE) Proua juhataja, nõukogu eesistuja, proua asepresident, daamid ja härrad, Euroopa Liidu põhiõiguste harta on Lissaboni lepingu keskne element, me võiksime seda nimetada isegi uue reformilepingu hingeks. Mul on hea meel, et kõik kolm institutsiooni nõustuvad, et Lissaboni leping ei ole seotud üksnes institutsioonide või poliitikavaldkondadega, see on seotud inimestega, nimelt Euroopa Liidu 500 miljoni elanikuga. Harta väljendab märgatavalt asjaolu, et Euroopa Liit on seotud kodanike kaitsmisega kõigi Euroopa Liidu õigusaktide suhtes.

Põhiõiguste harta on seega verstapost. Me liigume riikide Euroopast kodanike Euroopa poole ning meie Euroopa Parlamendis oleme alati tervitanud niisugust arengut. Harta ning selles sisalduvad 50 õigust ja vabadust annavad Euroopa Liidule kõige kaasaegsema ja ulatuslikuma põhiõiguste kataloogi maailmas. Mujal maailmas midagi sarnast ei eksisteeri, seega peaksime olema selle saavutuse üle uhked. Alustades artikliga 1, milles räägitakse inimväärikuse kaitsmisest, kuni harta viimase artiklini, milles käsitletakse õigust mitte saada karistatud kaks korda ühe kuriteo eest, nähakse hartas ette õiguste tugevdatud kaitse ning mainitakse ka õigusi, mis ei sisaldu tingimata kõigis 27 liikmesriigi põhiseadustes. Ma juhiksin teie tähelepanu inimeste reproduktiivse kloonimise keelustamisele kaasaegse geenitehnoloogia abil, isikuandmete kaitse õigusele, teabevabadusele ja õigusele omada dokumentidele juurdepääsu, kuid ka hea halduse õigusele ja heale valitsemistavale, millest me räägime ülejäänud maailmale, kuid mis peab loomulikult kehtima ka meie suhtes.

Esimest korda asetab põhiõiguste kataloog majanduslikud ja sotsiaalsed õigused samale tasemele poliitiliste õiguste ja kodanikuvabadustega. Ma olen kindel, et globaliseerumise ajajärgul tagab see inimestele piisava kaitse. Nagu parlament on juba korduvalt rõhutanud, on kahetsusväärne, et uus leping ei sisalda harta tervikteksti ning seega ei ole harta nii nähtav kui oleks võinud olla. Ma arvan siiski, et peaksime rahuldusega märkima Lissaboni lepingu artiklit 6, milles sätestatakse, et liit tunnustab Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi, vabadusi ja põhimõtteid ning et hartal on sama õiguslik väärtus nagu asutamislepingutel. See kõrvaldab Euroopa Liidu kodanike jaoks mis tahes kahtlused, kinnitades, et selle lepinguga on neil võimalus tõendada oma õigusi riiklikes kohtutes ja lõpuks ka Euroopa Kohtus Luxembourgis.

Me peame siiski võtma harta uuesti vastu täiskogul, kuna seda on muudetud ja võiks öelda, et kahjuks ei ole see nii hea kui 2000. aasta harta. Ma viitan eelkõige artikli 52 lühendamisele ning võib esineda probleeme selle artikli väga ähmaste klauslite tõlgendamisega. Sellest hoolimata harta päästeti ja sellest saab asutamislepingute osa. Ma usun, et harta on sümbol. Nagu öeldud, ei ole EL üksnes ühinenud valuutaliidul põhinev ulatuslik turg, vaid väärtuste ühendus ning selle ülesanne on kaitsta kõnealuseid väärtusi oma sisepoliitikas ja ka Euroopa välispoliitikas.

Kõige kahetsusväärsem on see, et kaks liikmesriiki (Poola ja Ühendkuningriik) on kasutanud loobumisklauslit. Meie arvates on see kahetsusväärne ja ma tahaksin kutsuda nende kahe riigi valitsusi ja parlamente tegema mis tahes jõupingutusi, et see võimalikult kiiresti lõpetada, nii et kõik 27 liikmesriiki töötaksid seoses Euroopa Liidu põhiõiguste ja väärtuste kaitsmisega samal alusel. Seetõttu toetan ma homme hääletusele pandava roheliste muudatusettepaneku vastuvõtmist meie põhiseaduskomisjoni raporti lisana. Seepärast palun ma teil hääletada kõnealuse olulise raporti poolt.

  Íñigo Méndez de Vigo, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (ES) Proua juhataja, täna hommikul tähistas ja meenutas minu fraktsioon Euroopa Liidu põhiõiguste harta vastuvõtmist. Täna kannavad minu fraktsiooni liikmed silti, millel öeldakse „Jah Euroopa väärtustele”.

Seda silmas pidades olen ma nõus eelmiste kõnelejatega, eriti proua Wallströmiga, et Euroopa Liit ei ole üksnes turg. Euroopa Liit on poliitiline projekt, kuid selline projekt, mis põhineb kõiki Euroopa rahvaid ühendavatel põhimõtetel ja väärtustel.

Selle tulemusena, proua juhataja, muudab tänase päeva heaks resolutsioon, mis võimaldab meil tähistada põhiõiguste harta pidulikku väljakuulutamist järgmisel Strasbourgi osaistungjärgul.

Tegelikult ei paljasta ma ühtegi saladust, öeldes, et neile, kellel meist oli õnn osaleda harta projekti koostamisel esimeses konvendis, jäeti kibe järelmaik. Seda kahel põhjusel, esiteks, kuigi me koostasime harta projekti, pidades silmas, et see on õiguslikult siduv, ei olnud see lõpuks Nice'is võimalik, kuna kuus valitsust lükkas selle tagasi.

Siiski on aeg näidanud, et tänu Lissaboni lepingule saab harta õiguslikult siduvaks. Kibedast järelmaigust on saanud rahulolu.

Teine põhjus, proua juhataja, on see, et ma mäletan, kuidas Nice’is ei toimunud harta pidulikku väljakuulutamist. Jäeti kasutamata suurepärane võimalus selgitada Euroopa elanikele, et hartas kuulutatud õigused ja vabadused on meie identiteedi märk, selle asemel kirjutati hartale salaja alla.

Siiski, tänu Euroopa Parlamendi presidendi määratlusele ja meie kolmele esindajale kõnealusel valitsustevahelisel konverentsil 12. detsembril Strasbourgi osaistungjärgu ajal saavutame selle, mida Nice’is ei suudetud saavutada. Me kuulutame harta pidulikult välja ja kinnitame, nagu fraktsiooni PPE-DE liikmed, oma pühendumust hartas sätestatud õigustele ja vabadustele.

Proua juhataja, me hääletame härra Leineni raporti poolt.

  Richard Corbett, fraktsiooni PSE nimel. – Proua juhataja, fraktsioon PSE toetab uues vormis harta vastuvõtmist, et selle võiks reformilepingu kaudu Euroopa institutsioonidele siduvaks muuta. Seda tehes täidame suure lünga. Euroopa institutsioonid ei ole veel nii kindlalt seotud, et nad peaksid kinni samadest õigustest, millest peavad kinni meie liikmesriigid tänu oma põhiseadustele või kuna nad on Euroopa inimõiguste konventsiooni ja teiste rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate lepingute osalised. Harta muutub Euroopa institutsioonidele siduvaks ja kogu ühenduse õigusaktides peab kõnealustest õigustest kinni pidama, sest vastasel juhul võidakse kohtutes Euroopa õigusaktid tühistada.

On üllatav, et mõned euroskeptikud, kes peaksid olema rahul (mõned neist siiski on!), et Euroopa institutsioonid on kohustatud, isegi sunnitud, sel moel tegutsema, avaldavad hartale vastuseisu. Võib-olla on kahetsusväärne, et selle tulemusena on teatavad liikmesriigid pidanud vajalikuks selgitada protokollis, kuidas toimib harta seoses nende siseriikliku õigusega.

See on tekitanud omakorda segadust. Üks kolleeg viitas sellele praegu kui loobumisele, mida see loomulikult ei ole. Harta jääb siduvaks Euroopa institutsioonidele ja kogu ühenduse õigusele, hoolimata sellest, kuidas see toimib seoses teatavate riikide siseriikliku õigusega.

  Andrew Duff, fraktsiooni ALDE nimel. – Proua juhataja, harta pidulik väljakuulutamine on meie 1999. aastasse tagasi ulatuva töö haripunkt, mille eesmärk on luua liidu jaoks õigusi reguleeriva korra ülim vorm.

Et harta peamine eesmärk on kaitsta kodanikke praegu liidule kuuluva ulatusliku võimu kuritarvitamise eest, on kummaline ja kahetsusväärne, et liikmesriik peaks otsima võimalusi selle siduva mõju vältimiseks. Ma usun, et Briti protokoll leitakse olevat juriidiliselt vigane ja tõsine poliitiline altminek.

Kohtud peavad kogu ühenduse süsteemi jaoks töötama välja kohtupraktika, mis ei sõltu kodakondsusest ja peab kinni ühenduse õiguse peamisest põhimõttest, et meie põhiõigused tulenevad traditsioonidest, mis on ühised kõigile liikmesriikidele, mitte ei ole omased üksnes ühele riigile. Minu ja minu fraktsiooni arvates on Ühendkuningriigi loobumine häbiväärne ja see tuleks võimalikult kiiresti unustada.

  Konrad Szymański, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, 2000. aastal koostati põhiõiguste harta liidu poliitikat juhtinud väärtuste deklaratsioonina. Liidust pidi saama Euroopa inimõiguste konventsiooni osa. Sel ajal pidi Euroopa Kohus langetama kohtuotsuse liikmesriikide põhiseadustest tulenevate üldiste õiguslike põhimõtete alusel.

Praegu on 2007. aasta ja liit ühineb Euroopa konventsiooniga, kuid siiski mitte nii, et sellest saaks ainus Euroopa inimõiguste kaitse süsteem. Me loome alternatiivse süsteemi, mis põhineb õiguslikult siduval õiguste hartal. Mitmeski mõttes on see esimene. Üldised õiguslikud põhimõtted jäävad põhiõigustega seotud kohtuasjade puhul otsuse langetamisel tähtsuselt kolmandale kohale.

See kõik muudab Euroopa inimõiguste kaitsmise süsteemi keerulisemaks ja kodanike jaoks isegi vähem arusaadavaks. Niisugune olukord paneb paljud eurooplased muret tundma. Need on peamised põhjused, miks kahe liikmesriigi jaoks koostati protokollid, mis kaitsevad harta mõjude ootamatute tagajärgede eest.

  Johannes Voggenhuber, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Proua juhataja, täna tunnen ma uhkust, et olen käesoleva parlamendikoosseisu liige, mis on juba esimesest päevast peale võidelnud tugevalt põhi- ja kodanikeõiguste eest üldiselt ning eriti põhiõiguste harta eest. On möödunud juba üheksa aastat sellest, kui Kölni tippkohtumisel tehti algatus alustada tööd õiguslikult siduva harta nimel, ning see protsess ei ole veel lõpule jõudnud.

Et mul on olnud võimalus jälgida kogu seda konstitutsioonilist protsessi algusest peale, tahaksin jagada teiega kahte kogemust. Esimene neist on väga irooniline: on kummaline, et üheksa aasta jooksul ei ole miski osutunud nii töömahukaks ja vastuoluliseks või raskeks saavutada kui need dokumendid, mis kujutavad endast Euroopa Liidu aluspõhimõtteid ja mida me peaksime olema suutelised aluseks võtma: demokraatia, parlamentaarsed õigused, sotsiaalsed õigused, turumajandus, õigusaktide läbipaistvus ning põhivabadused ja -õigused. See on väga veider olukord, mis on kindlasti tingitud Euroopa Liidu usalduskriisi algpõhjustest.

Teine kogemus, millest ma tahaksin teile rääkida, on järgmine: oluline on mitte väsida, kaotada positiivsust ning heituda. Ma olen kaua uskunud, et Euroopa pühak on Sisyphus ning see kogemus kinnitab seda. Seetõttu arvan ma, et just täna peaksime püüdma ning kutsuma Ühendkuningriiki ja Poolat põhiõiguste terviklikkuse nimel, inimõiguste ning põhiõiguste ja -vabaduste terviklikkuse nimel ühinema selle suurepärase Euroopa konsensusega!

  Francis Wurtz, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FR) Proua juhataja, härra nõukogu esimees, volinik, järgmisel istungil kiidame põhiõiguste harta taas heaks.

Enne seda lubage mul esitada küsimus, mis ei ole võib-olla nii lihtne kui tundub. Kas heakskiidetav harta on 2000. aastal väljakuulutatud esialgne harta või, nagu soovitatakse härra Leineni raportis, kohandatud ümbertöötlus, mis integreeriti endisesse põhiseaduse lepingu eelnõusse? Kaks teksti ei ole muidugi identsed ja minu arvates on kahetsusväärne, et nende erinevused ei ole selgelt välja toodud, kuigi see oleks toonud kaasa teatavad õiguslikud vastuolud.

Näiteks Prantsuse inimõiguste komisjon väljendas oma sügavat muret, ma tsiteerin, seoses sotsiaalõigusi käsitlevatesse artiklitesse tehtud muudatus-ettepanekutega, ma tsiteerin endiselt, mis ähvardavad kõrvaldada harta sotsiaalse sisu.

Üks algse harta peamisi autoreid, advokaat Guy Braibant, selgitas ajakirjanduses, ma tsiteerin, et teksti kohaldamise tingimused on muutunud. Esiteks on sõna „võib” asendatud juhuslikult sõnaga „peab”. Lisaks, ma tsiteerin, on lisatud ametlik viide presiidiumi „selgitustele”. Kuigi need peaksid olema pedagoogilised ja täiesti neutraalsed, tõlgendavad selgitused seadusi pigem minimaalses tähenduses. Põhiõigusi on õõnestatud, tsitaadi lõpp.

Millise teksti me järgmisel istungil heaks kiidame? Mul on veel üks küsimus: kas heakskiitmine kehtib kõigis ELi riikides? Niisugune meede ei tohi tuua kaasa kahemõttelisust. Oleksin tänulik vastuse eest neile kahele küsimusele.

  Jens-Peter Bonde, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (DA) Proua juhataja, ma olen osalenud harta ettevalmistamises ning mõlema konventsiooni puhul tegin ma ettepaneku väga lihtsa lahenduse kohta: võimaldada ELil saada Euroopa inimõiguste konventsiooni liikmeks. Nii oleksid institutsioonid seotud samamoodi nagu riigid. Me täidaksime lünga. Kui me muudame harta õiguslikult siduvaks, ei täida me ühtegi lünka. Vastupidi, me tekitame uusi lünki kaitsesse, millele meil on kodanikena õigus riiklike põhiseaduste alusel ja ühiste Euroopa inimõiguste osana. Luxembourgi kohtu aktiivne tõlgendus jääb alati tähtsamaks nii Strasbourgi kui ka riigikohtu omast. Hartat ei ole võimalik järgida iseseisva õigusallikana. See on liiga ebatäpne. Kas õigus elule algab sünniga? Kui mitte, siis mitu kuud varem? Kas õigust osaleda töövõitlusalases tegevuses kohaldatakse ka avaliku sektori töötajate suhtes? Riigiteenistujate sõnavabadus on palju parem Strasbourgi kohtu kui Luxembourgi kohtu alusel. Lisaks nägime eile õpikunäidet võimalikest konfliktidest. Saksa ajakirjanikku Hans-Martin Tillack toetas Strasbourgi kohus, mis väitis, et OLAF tegutses ebaseaduslikult, kui ta ajakirjaniku vahistas ning konfiskeeris 16 dokumendikasti, arvutid ja telefonid. Luxembourg toetas ajakirjaniku allikate vargust. Strasbourg mõistis varguse ja vahistamise hukka, kuna seadis prioriteediks pressivabaduse.

Hartat esitletakse kui inimõiguste võitu. Tõenäoliselt. See meenutab rohkem võltsitud loteriipiletit. Mingis mõttes võtame suure riski seoses vaevaga saavutatud inimõigustega nagu kõne- ja pressivabadus. Loteriinumbrite tõmbamise üle otsustavad Luxembourgi kohtunikud väljaspool parlamendi kontrolli ning üksnes siis, kui nad mõistetakse hukka, on võimalik teha ühehäälne muudatus aluslepingutesse, et parandada mis tahes tagasilööki. See on väga ebapraktiline ja sarnaneb pigem meie õiguste vangistamise kui hartaga.

  Jim Allister (NI). - Proua juhataja, me kõik toetame inimõigusi ja veidi väsitavaks hakkavad muutuma teatavad inimesed, (eriti need, kes pärinevad riikidest, kus ajaloolisest vaatepunktist rääkides on inimõigused midagi uut), kes ründavad Ühendkuningriiki kui mingisugust paariat tema loobumise tõttu 7. protokolli alusel.

Lubage mul meenutada, et 1688. aastal põhjustas inimõiguste deklaratsioon Ühendkuningriigis kuulsusrikka revolutsiooni. Sellest alates on Ühendkuningriik olnud vabaduse sümbol. Seega ei vaja me noomivaid õppetunde inimõiguste valdkonnas.

Inimesi võib ärritada, et oleme rikkunud peo, keelates praegu teatavad ELi kui üliriigi vahendid, kuid ma sooviksin rõhutada, et see on meie riiklik ja poliitiline õigus. Kahjuks ei võeta loobumist siiski arvesse, kuna Euroopa Kohus jätkab oma tsentraliseerivat tegevust. Lisaks, hoolimata sellest, et kõnealused inimesed saavad oma tahtmise, kas Ühendkuningriik peaks olema nii mõtlematu ja ratifitseerima lepingu vaatamata oma rahva vastuseisule?

  Elmar Brok (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, härra nõukogu eesistuja, proua asepresident, ka tähelepanuta mittejätmine on üks kodanike põhiõigusi. Põhiõiguste harta näeb tõepoolest ette kodanike kaitse sarnaselt klassikalisele õigussüsteemile. Euroopa Liit ei ole siiski riik. See ei ole riik, kuid sellel on õigusloomepädevus ning üksnes Euroopa Liidu institutsioonide õigusloomepädevus kuulub siduval alusel põhiõiguste harta kaitse ja kontrolli alla. Sellega on seotud asjaolu, et Euroopa õigusaktid ja Euroopa institutsioonide meetmed on seotud väärtuste ja väärtustel põhinevate otsustega vastavalt harta esimesele lausele, mis on ka kõige üllam: inimväärikus on puutumatu.

Ma tuletasin selle põhimõtte kristlikust inimlikkuse kujutlusest. Siiski võib seda tuletada ka teistest allikatest. Meie siduv pühendumine kõnealusele põhimõttele ning meie kolme institutsiooni siduv pühendumine selle põhimõttega ühinemisele on väga suur samm edasi. Seda kohaldatakse kogu Euroopa Liidu suhtes. Poola ja Ühendkuningriik on õigusriigid, selles ei ole kahtlust. Kuid fakt on see, et hartale mitte alla kirjutades ja sellest loobudes ei kaitse nad ennast, nad kaitsevad midagi, mida juba kaitstakse. On tõsi, et hartat ei kohaldata üldse riiklike õigusaktide ja riiklike institutsioonide suhtes. Teiste sõnadega kaitsevad nad midagi, mida võib võtta sellisena nagu seda pakutakse. Eriti Poolas, kus parlamendi enamusel ja rahva enamusel on erinev arvamus, kuid kus president kasutab oma eelisõigusi – ma loodan, et muutus toimub õigel ajal.

Harta õiguslikult siduvat iseloomu on võimalik tugevdada, kui me järgime ühtlustatud strateegiat. Härra eesistuja, ma olen teile tänulik asjaolu eest, et me kasutame võimalust, mille on andnud juriidilise isiku staatus ning ühineme Strasbourgi konventsiooniga. Kui see on edukas, saavutab õigusel rajanev Euroopa ala ühtsuse, ühendades põhiõiguste kaitse nii riigi kui ka Euroopa tasandil. Ma loodan, et tulemuseks on väärtustele orienteeritud kodanike Euroopa, mille üle me võime uhkust tunda!

  Józef Pinior (PSE). – (PL) Proua juhataja, põhiõiguste harta on 21. sajandi alguse vaste 18., 19. ja 20. sajandil tehtud suurepärastele avaldustele inim- ja kodanikuõiguste kohta. Need olid kuulsad deklaratsioonid vabaduse ja õigusriigi põhimõtete kohta, mis rajasid kaasaegse demokraatia. Meie harta juured peituvad sündmustes, mis aitasid kaasa demokraatia ja liberaalse demokraatia kaasaegse süsteemi arengule viimase 200 aasta jooksul.

Ma ei näe põhjust, miks osa Euroopa riike ei peaks hartat vastu võtma. Ma küsin härra Szymańskilt, kuidas on võimalik tõsiselt vaielda harta vastu riigis, kus sündis Solidarność, kelle juhtimine aitas kogu Euroopal jõuda praeguse arusaamani õigusest vabadusele, õigusriigi põhimõtetest ja demokraatiast?

Ma esitan üleskutse Poola valitsusele Varssavis ja eriti peaministrile härra Tuskile. Härra Tusk, teie parlamendifraktsioon võitis kuu aega tagasi valimised tänu Poola elanike häältele, kes soovivad, et harta lisataks Euroopa reformilepingusse. Ma usun, et te ei valmista pettumust valijatele, kes toetasid teid alles kuu aega tagasi. Ma kutsun Poola valitsust üles lisama põhiõiguste harta reformilepingusse, nii et see oleks siduv ka minu kodumaal. Solidarnośći Poola, Euroopa Poola, salliv ja avatud Poola usub, et põhiõiguste harta on reformilepingu peamine osa. Me ei tohiks lubada konservatiivsetel parempoolsetel endilt välja pressida, kuna neile meeldiks, et me ei nõustuks harta rakendamisega meie kodumaal.

ISTUNGIT JUHATAB: MARIO MAURO
Asepresident

  Bronisław Geremek (ALDE). – (PL) Härra juhataja, ma usun, et põhiõiguste harta on eeltingimus iga ühenduse jaoks, kes soovib tegutseda vastavalt inimväärikusest tulenevale väärtuste süsteemile. Sellest tulenevalt tekivad vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse põhimõtted. Ma ei leia põhjust, miks niisugused riigid nagu Ühendkuningriik ja Poola, kes soovivad olla osa ühendusest, peaksid keelduma olemast kaasatud millessegi, mis moodustab meie ühistegevuse aluse.

Hartas toetatakse viidet sotsiaalväärtustele, Euroopa sotsiaalmudelile. Selles sätestatakse samuti ühemõtteliselt, et kui tegemist on kohalike tavade ja tegevusega, kohaldatakse riiklikku õigust. See tähendab, et ei leidu põhjust loobumiseks harta kohaldamisest selles valdkonnas. Ma usun, et nii Poola kui ka Ühendkuningriik valivad selle asemel harta pooldamise.

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM). – (PL) Härra juhataja, arutelu kõnealuse raporti üle on seotud mitmete küsimustega ning kaudselt uue õigusliku raamistiku loomise alusega. 2007. aasta augustis tegi parlamendi president avalduse seoses ümberasustatud isikute kodumaale tagasi toomisega. Ta väitis, et õigust kodumaale tuleks otsida õigusest väärikusele ning et õigus kodumaale on seega peamine inimõigus.

Õigust väärikusele peetakse pühaks harta esimeses artiklis. Presidendi arvamust kritiseeriti Poola parlamendis. Saksamaa ümberasustatud isikute ühendus kurdab Poolast ümber asustatud isikute saatuse üle. Mis juhtuks, kui Saksamaa kurtmist ja inimväärikuse konkreetset tõlgendust rakendataks Alsace’i ja Lorraine’i suhtes? Kas ka sel juhul võiks luua ümberasustatud isikute keskuse või toimuks leppimine? Püüd tuletada õigust kodumaale õigusest väärikusele on inimõiguste aksioloogia valesti tõlgendamine, nagu väitis Poola parlamendi liige härra Karski. Esmast õigust selgitav tõlgendus on vastuvõetav, kuid mitte selle laiendus.

Euroopa Parlamendi president viitas paavst Johannes Paulus II-le. Ma tahaksin parlamendiliikmetele ja parlamendi presidendile meelde tuletada, et 1965. aastal avaldas peapiiskop Karol Wojtyła kirjaliku deklaratsiooni, mille kohaselt Saksamaa piiskopid olid selgelt väitnud, et idast ümber asunud sakslased tahtsid ja pidid aru saama, et seal kasvas üles terve uus Poola põlvkond ning et need poolakad pidasid oma vanematele määratud maad kodumaaks. Seoses selle teemaga ei kutsuta üles ühelegi õiguslikule või moraalsele arutelule ega ka sentimentaalset kõnelejat sõna võtma.

Ma usun, et me suudame saavutada käesolevas täiskogus harta puhul üksmeele, vaatamata president Sarkozy hiljutisele soovitusele, et üksmeel on vastuolus demokraatiaga. Asjatud lootused, härra Sarkozy, kuna te ei suuda selles veenda isegi Pariisi metrootöötajaid.

  Koenraad Dillen (NI). – (NL) Härra juhataja, keegi ei saa vaielda vastu, et Euroopa kodanikel peavad olema põhiõigused ja -vabadused nii nende kodumaal kui ka Euroopa Liidus. Euroopa ilma õiguste ja vabadusteta ei oleks enam Euroopa. Siiski ei ole see tänapäeval probleem, kuna kodanikud on juba piisavalt kaitstud oma valitsuste eest nii riikide põhiseaduste kui ka Euroopa inimõiguste konventsiooniga. Seoses Euroopa institutsioonidega võivad Euroopa kodanikud tõendada oma põhivabadusi ja -õigusi ka vastavalt Euroopa Kohtu kindlaksmääratud jurisdiktsioonile. Idee seisneb selles, et harta väljakuulutamisega tehakse uus samm föderaalse Euroopa suunas. Inimesed soovivad Euroopa õiguste deklaratsiooni nagu föderaalsetel Ameerika Ühendriikidel. Nende vaheline erinevus seisneb paraku selles, et harta läheb palju kaugemale kui traditsiooniliste õiguste ja vabaduste loetlemine. Mõnikord tundub see siiski sotsiaalmajanduslike lubaduste loetlemisena. Võiks öelda, et „koorem ei vasta üldse lastikirjale”.

  Charlotte Cederschiöld (PPE-DE). - (SV) Härra juhataja, proua asepresident, härra eesistuja, liikmed ja mitte vähem Euroopa kodanikud, täna on pidupäev, tähtis päev, rõõmupäev, ülimalt oluline päev, tähtsam kui paljud suudavad ette kujutada. See on oluline nii nende jaoks, kes usuvad põhiõigustesse kui põhimõttesse, ning nende jaoks, kes usuvad Euroopa arengusse ja integratsiooni.

Juba väga ammu oleks pidanud olema enesestmõistetav, et ELi institutsioonid peavad olema seotud väärtustega, mida me kõik toetame, kuid see ei olnud nii. Tegelikult usuvad ka Ühendkuningriigi elanikud õiguse põhimõtetesse, hoolimata sellest, kuidas need tekivad. Vähesed parlamendiliikmed ütleksid, et nad on õnnelikud inimõiguste piiramisele kaasaaitamise üle; enamik on täiesti teisel arvamusel. On olnud rõõm ja au olla kaasatud kõnealuste väärtuste arendamisse, mis minu arvates tähendavad meile nii palju.

Nüüd teame kõik, milles see liit seisneb, isegi kui me ei suuda kogu lepingut läbi lugeda. Need on suurepärased, head väärtused, millele me kõik peame kaasa aitama ning me peame tagama, et liit aitaks neid nõuetekohaselt kohaldada. Südamlik tänu Jo Leinenile ja kõigile, kes aitasid tehtud tööle kaasa, ning mitte vähem südamlikud õnnitlused Euroopa elanikele!

  Libor Rouček (PSE). – (CS) Daamid ja härrad, 12. detsembril kuulutab Euroopa Parlamendi president koos Euroopa Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni presidendiga pidulikult välja Euroopa Liidu põhiõiguste harta. Ma olen veendunud, et homsel hääletusel annab suur enamik liikmetest oma nõusoleku kõnealusele ajaloolisele dokumendile ja ajaloolisele sammule.

Põhiõiguste harta peegeldab Euroopa elanike moraalset ja vaimset pärandit Euroopa Liidus. See peegeldab niisuguseid väärtusi nagu inimväärikus, vabadus, võrdsus, solidaarsus, demokraatia põhimõtted ja õigusriigi põhimõtted. Harta asetab tähelepanu keskpunkti indiviidi, kuna kõige muu hulgas luuakse hartaga liidu kodakondsus. Ma olen rõõmus, et põhiõiguste harta väljakuulutamine leiab aset pärast Euroopa Liidu laienemist, et kaasata uued liikmesriigid. See tähendab, et harta on omal moel Euroopa Liidu ühtsuse moraalne, õiguslik ja poliitiline peegeldus. Lääs ja ida, põhi ja lõuna. Ma usun samuti, et Poola ja Ühendkuningriigi valitsused ja parlamendid mõistavad seda peagi ning et lähitulevikus võimaldavad nad oma kodanikel ühineda selles ajaloolises hetkes.

  Irena Belohorská (NI). – (SK) Ma tervitan Euroopa Liidu põhiõiguste harta heakskiitmist, kuna see muudab Euroopa Liidu kodanike jaoks juba olemasolevad õigused läbipaistvamaks. Siiski sooviksin ma kutsuda üles ka selgitama võimalikke huvide konflikte Euroopa Liidu põhiõiguste harta kui Euroopa dokumendi ja Euroopa inimõiguste konventsiooni kui Euroopa Nõukogu dokumendi vahel, mida Euroopa Liit on samuti lubanud järgida. Sellest järeldub samuti, et võib tekkida huvide konflikt Luxembourgis asuva Euroopa Kohtu ja Strasbourgis asuva Euroopa Inimõiguste Kohtu vahel.

Milline on Strasbourgi kohtu seos Luxembourgi kohtuga? Kas see on riigikohus, konstitutsioonikohus? Kas Euroopa Kohus nõustub selle tulemusega? Kas Euroopa Liidul, kes omab juriidilise isiku staatust, on Euroopa Inimõiguste Kohtus eraldi kohtunik? Ma tahan rõhutada vajadust lahendada see õiguslik küsimus, nii et me saaksime probleemi vältida, sest õiguslikult siduvaks muutuva põhiõiguste hartaga eeldan ma õiguslike vaidluste arvu suurenemist inimõiguste valdkonnas.

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, nagu peaaegu kõik eelmised kõnelejad (kahjuks üksnes peaaegu kõik), olen ma rahul, et täna või homme anname me parlamendi presidendile volitused kirjutada hartale alla.

Inimõigused on meie Euroopa kaubamärk nii Euroopas kui väljaspool. Sellest hoolimata soovitan ma olla ettevaatlik, et emotsioonid ei haaraks meid kaasa ning et me ei võtaks liiga suurt suutäit, mida me ei suuda alla neelata. Harta ja Lissaboni lepingu vajaliku ratifitseerimisega loome olulised ja klassikalised alusõigused õiguslikult siduval alusel, mis tähendab, et need on siduvad Euroopa institutsioonidele ja ühenduse õigusaktide kohaldamisel. Me muudame võimalikuks ka pöördumise Euroopa Kohtusse Luxembourgi seoses kõnealuste alusõigustega, kuigi teatavatel väga kitsalt määratletud tingimustel. Siiski ei tähenda see, et iga kodanik võib esitada Luxembourgis asuvale Euroopa Kohtule avalduse kohe või üldse, nagu mõned emotsioonidest kaasa haaratud inimesed on väitnud. Niisugune väide ei ole meie huvides.

Lõpetagem niisuguste kinnituste tegemine, mis tulistavad üle sihtmärgi, ning tundkem saavutatud tulemusest rahuldust. Oleme Euroopa Liidus võtnud olulise suuna, mitte üksnes seoses klassikaliste õigustega, vaid ka sotsiaalpoliitika jaoks, mille üle me võime igal juhul uhked olla. See sisaldab töö ja eraelu vahelist tasakaalu, laste töö keelustamist, tervisekaitset kõigile ning kõrgetasemelist keskkonna- ja tarbijakaitset. On tõsi, et peaksime selle üle rõõmsad olema ning ei ole mingit vajadust seda ilustada.

  Carlos Carnero González (PSE). – (ES) Härra juhataja, usun, et arutleme inimeste jaoks äärmiselt olulise teema üle. On selge, et Euroopa Liidu reformi selgitamine võib olla väga keeruline, kuid kindlasti on lihtne rõhutada Euroopa Liidu põhiõiguste harta olulisust.

Kas see saab olema õiguslikult siduv? Seda ei ole lepingus selgesõnaliselt sätestatud, kuid meie kohus on see teatavaks teha. Seetõttu leian, et meie tehtud otsus kirjutada hartale alla enne Lissaboni lepingule allakirjutamist on väga positiivne. Nüüdsest peame samuti ütlema, et tulevikus ei lubata ühtegi täiendavat erandit, kuna need ei too kasu asjaomaste riikide kodanikele ja Euroopa Liidu kodanikele tervikuna.

Sellepärast olen ma veendunud, et on oluline teha jõupingutus, mida pakkus härra Leinin oma raportis, et toetada selgelt põhiõiguste hartat ja selle õiguslikult siduvat iseloomu.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

  Magda Kósáné Kovács (PSE), kirjalikult. – (HU) Euroopa riikide kodanikud on võidelnud nii eraldi kui ka ühiselt iga põhiõiguste hartas sisalduva õiguse eest. Seetõttu on rõõmustav, et põhiõiguste harta õiguslikult siduvaks muutmisega võib põhiõigusi lõpuks tõhusamalt rakendada, mitte üksnes liikmesriikide tasandil, vaid ka Euroopa õigusaktide ja nende kohaldamise tasandil.

Euroopa kodanikud võivad nautida selle kasu, kui neil on võimalik kasutada õiguskaitsevahendit nende põhiõiguste rikkumise korral Euroopa tasandil. Niisugused tagatised muudavad Euroopa Liidu ja selle institutsioonid demokraatlikumaks ja vahetult ligipääsetavamaks ning tõendatavamaks poolele miljardile Euroopa kodanikule.

Põhiõiguste harta muutmine õiguslikult siduvaks sulgeb ajaloos põhiõiguste eest võitlemise peatüki. Samal ajal leian ma, et tulevikku silmas pidades peab põhiõiguste hartast saama Euroopa ars poetica. Ühiste majandushuvide kõrval peab Euroopa näitama teed põhiõigustes ning ühendama neid, kes Euroopas elavad, ning seda mitte üksnes klassikaliste õiguste abil vabadusele, vaid ka tagades sotsiaalsed ja kultuurilised õigused, võrdse kohtlemise ja vähemuste õigused.

Horatius ütles oma „Ars poeticas”: uurige hästi, kirjanikud, kaaluge hoolikalt, mis teie geeniust rahuldab, mida teie tugevus kanda jõuab. Ma loodan, et Euroopa Liidu institutsioonid on piisavalt tugevad ja julged, et tagada samad põhiõigused kõigi Euroopa kodanike jaoks igas Euroopa nurgas.

  Alexander Stubb (PPE-DE), kirjalikult. – (FI) 19. oktoobril Lissabonis kirjutati alla lepingule, mille eesmärk oli muuta Euroopa Liit elujõulisemaks ja demokraatlikumaks. See tugevdaks ka kodanikuvabadusi. Euroopa Liidu põhiõiguste harta tuleb muuta õiguslikult siduvaks ning EL peaks ühinema Euroopa inimõiguste konventsiooniga.

Põhiõiguste harta moodustas ratifitseerimata konventsiooni teise osa. Ühel valitsustevahelisel konverentsil tegid käesoleva parlamendi liikmed algatuse, mille kohaselt Euroopa Parlamendi ja komisjoni president ning nõukogu eesistuja kirjutaks põhiõiguste hartale pidulikult alla parlamendi 12. detsembri täiskogu istungil ning see avaldataks Euroopa Liidu Teatajas.

See on suurepäraselt kooskõlas väärtustega, mida põhiõiguste harta esindab. Pidulik allakirjutamine suurendab ka dokumendi nähtavust. Seetõttu ei ole vaja öelda, et me soovime anda oma presidendile Hans-Gert Pötteringile volitused selle allakirjutamiseks.

15. Kaitstud paindlikkuse ühised põhimõtted (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on härra Christenseni raport (A6-0446/2007) tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimel kaitstud paindlikkuse ühiste põhimõtete kohta (2007/2209(INI)).

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Härra juhataja, ma mõtlesin, et te palute mul teha lõpukõne harta arutelu kohta, mida ma ei ole ette valmistanud, sellest minu segadus.

Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, kaitstud paindlikkus on praegu Euroopa tegevuskava peamine küsimus ning väga oluline Euroopa majandus- ja sotsiaalmudelite tulevikku silmas pidades. See on keeruline küsimus, mis hõlmab suutlikkust muutustega toime tulla ning edendada tööhõive ja sotsiaalkindlustuse reformi kiiresti muutuvas ülemaailmses kontekstis, mis nõuab vastuseid maailmakonkurentsi, tehnoloogilise innovatsiooni ja rahvastiku vananemise väljakutsetele. Me vajame paindlikumaid turge, kuid see tähendab ka, et me peame tagama kodanikele paremad tingimused, paremad vahendid ja rohkem turvalisust, et nad võiksid muutustega paremini toime tulla. See on meie väljakutse.

Portugal on eesistujamaana püüdnud aktiivselt kaasa aidata integreeritud ja tasakaalustatud lahenduste leidmisele kõnealuses valdkonnas. Pärast komisjoni juunis esitletud teatist vastutasime me protsessi läbiviimise eest, mille eesmärk oli Euroopa Ülemkogu volitustest tulenevate ülesannete täitmine ja konsensuse saavutamine kaitstud paindlikkuse ühiste põhimõtete kohta. Komisjoni teatis oli loomulikult suurepärane algus selleks tööks, sest see aitas meil töötada välja kontseptsiooni ja suurendada arutelu lahenduste üle, mis võiksid moodustada ühise platvormi mitmetele suunistele, mida iga liikmesriik peab järgima.

Pidades silmas, et alguspunktid ja olukorrad on erinevad, peavad ka lahendused erinema. Et luua kõnealuses valdkonnas tingimused progressiks, töötasime välja mitmesugused algatused koos Euroopa tasandi peamiste osalejatega, sealhulgas konverents kaitstud paindlikkuse väljakutsete kohta. See oli poliitiliselt oodatud ning konverentsil arutleti asjakohaste arengute ja tulevikuperspektiivide üle. Püüdsime ka analüüsida nendes riikides saadud kogemust, kus mudelite kohaldamine on andnud häid tulemusi, ning teha kindlaks, milliseid mudelite osi võiks kasutada teiste kontekstide puhul. Meile esitasid arvamusi ka tööhõive ja sotsiaalkindlustuse eksperdikomiteed ning Regioonide Komitee. Lisaks püüdsime ergutada kõnealuse valdkonna sotsiaalpartnereid olema kaasatud, kuna me teame, et uus mudel nõuab kõigi sidusrühmade kindlat pühendumust ning igaühe huvide arvessevõtmist.

Selles kontekstis andis arutelule olulise tõuke arusaam, milleni me jõudsime koos sotsiaalpartneritega 18. oktoobril Lissabonis peetud kolmepoolsel sotsiaalpartnerite tippkohtumisel. Mitmetasandiline sotsiaalne dialoog ja sotsiaalpartnerite kaasamine on otsustava tähtsusega mis tahes tööturgude reformimise strateegia edu tagamisel. Igaühe kaasamine kõnealusesse protsessi on võti edukate lahenduste leidmiseks ning me vajame usaldust sotsiaalpartnerite vahel ja institutsioonide vastu. Me kõik peame olema ette valmistatud muutustega nõustuma ja nende eest vastutust võtma. Ma tahan rõhutada arutelu ja igas etapis sekkumise kvaliteedi olulisust nii tehnilises kui akadeemilises tähenduses, samuti poliitilise sisu ja protsessi üle toimuva arutelu tähenduses.

Kogu mainitud töö tulemusena, mille käigus me võisime alati arvestada komisjoni abiga, võib nõukogu nüüd toetada mitmeid kaitstud paindlikkuse ühiseid põhimõtteid, mille me loodame ametlikult vastu võtta 5. ja 6. detsembri koosolekul. Ühised põhimõtted, mille me kõik oleme heaks kiitnud, sisaldavad, võttes eriti arvesse riiklike olukordade erinevust, mis nõuavad eri lähenemisviise ja lahendusi, vajadust kõrvaldada tööturu killustatus ning kaitstud paindlikkuse erinevaid mõõtmeid (tööõigust käsitlevad õigusaktid, haridus, koolitus, sotsiaalkindlustus), tunnustades selles kontekstis sotsiaalse dialoogi asjakohasust, edendades sotsiaalset kaasatust, mittediskrimineerimist, võrdsust, töö- ja pereelu ühitamist ning kaitstes samuti vajadust tagada poliitikavaldkondade kooskõla riigi rahanduse tugevuse ja jätkusuutlikkusega. Ma tahan rõhutada, et käesoleva parlamendikoosseisuga ollakse ulatuslikult nõus. Ma pean rõhutama suurepärast tööd, mida me koos parlamendiga oleme kõnealuses valdkonnas teinud.

Kui ühised põhimõtted on vastu võetud, saab neist Lissaboni strateegia järgmise tsükli rakendamise oluline vahend. Liikmesriike kutsutakse üles võtma neid põhimõtteid arvesse riikliku poliitika määratlemisel ja rakendamisel, töötades sõltuvalt konkreetsest olukorrast välja oma mehhanismid ja lähenemisviisid, mida seiratakse riiklike reformiprogrammide raames. Ka kõigi tasandite sotsiaalpartnereid ergutatakse aitama kaasa kaitstud paindlikkuse meetmete määratlemisele ja rakendamisele ning lähtuma ühistest põhimõtetest. Me leiame, et on oluline investeerida sellesse, et kodanikud kaasataks sotsiaalselt kõnealusesse strateegiasse, ning selles kontekstis pean ma mainima parlamendi kaasatuse äärmist olulisust. Võttes arvesse, keda parlament poliitiliselt esindab ning selle lähedust kodanikele, võib parlament anda suurepärase panuse kaitstud paindlikkuse parema mõistmise tagamisse. Peamine põhimõte seisneb selles, et paindlikkust ja turvalisust tuleb näha pigem kui üksteist vastastikku toetavaid ja tugevdavaid, mitte vastandlikke elemente, ning kodanikud peavad sellest täielikult aru saama.

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Härra juhataja, komisjoni teatis kaitstud paindlikkuse kohta on tekitanud olulise ja kasuliku arutelu kogu liidus. Ma tänan raportööri härra Christenseni ning teisi liikmeid, kes on kaitstud paindlikkusega seotud aruteludes aktiivselt osalenud.

Tänu teie jõupingutustele ja koostööle teiste parlamendikomisjonidega saab Euroopa Parlament võtta vastu resolutsiooni, mis toetab märkimisväärselt komisjoni kavandatud lähenemisviisi. Meie ühiskonnas sõltub turvalisus muutustest. Nüüd peame me kooskõlastama turvalisuse uute vormide otsimise viise: parem kvalifikatsioon, suutlikkus leida uusi töökohti, uue tööturuga kohandatud kaasaegsed kaitsemeetmed.

Viimastel aastatel on iga Euroopa tööstussektoris kaotatud töökoha kohta loodud neli uut töökohta teistes sektorites. Kõige olulisem küsimus seisneb selles, kuidas nende muutustega edukalt toime tulla. Peame küsima ka, millised on tööturu segregatsiooni põhjused mitmetes liikmesriikides.

Ma tervitan väga raportit, mille vastuvõtmist te täna kaalute. Kõnealuses raportis tunnistatakse, et kaitstud paindlikkus võib olla tööturu reformi strateegia. Raportis toetatakse ka komisjoni poolt kaitstud paindlikkuse jaoks koostatud neljaosalist poliitilist struktuuri. Ma võin ka toetada täielikult raporti lõikes 15 mainitud ühiste põhimõtete ettepanekut. Teie ettepanekutel on ligilähedaselt sama suund nagu komisjoni teatises tehtud ettepanekutel. Ma mõistan teie soovi selgitada täpsemalt teatavaid küsimusi, nagu meetmed turvalisuse puudumisega võitlemiseks. Usun siiski, et põhimõtted peavad olema lühikesed ja neid tuleks vaadata kogu teatise seisukohast lähtudes.

Soovin samuti tervitada Euroopa sotsiaalpartnerite antud nõusolekut tööturu probleemide analüüsimiseks, nende analüüsi esitleti hiljutisel kolmepoolsel sotsiaalpartnerite tippkohtumisel 18. oktoobril Lissabonis ning muu hulgas käsitleti seal ka kaitstud paindlikkust. Nõusolek näitab, et sotsiaalne dialoog võib anda konkreetseid tulemusi. Te viitasite sellele ühisele analüüsile oma resolutsiooni ettepanekus.

Nüüd sooviksin ma vastata raportis väljendatud teatavatele kriitilistele arvamustele. Ma tean, et te väidate, et kaitstud paindlikkust käsitlev arutelu peaks olema tasakaalustatum. Kõigepealt tahaksin ma meelde tuletada, et komisjoni teatis on kõnealuses valdkonnas kõigi sidusrühmade vahelise intensiivse dialoogi ja juhtivate spetsialistidega hoolika konsulteerimise tulemus. Olen veendunud, et komisjoni lähenemisviis on tasakaalustatud, kuna eesmärk on toetada samaaegselt nii paindlikkust kui ka turvalisust, mis, nagu juba öeldud, on kaks sünergilist ja mitte mingil juhul vastuolulist elementi.

On selge, et kaitstud paindlikkust käsitlevat arutelu ei tohi vääriti kasutada, et liikuda tööturu vabastamise suunas. Vastupidi, paindlikkuse ja liikuvuse puhul tuleb seada kõrgemad eesmärgid: paremad töökohad, parem tasakaal töö-, pere- ja eraelu vahel, tõhusam majandus tervikuna. Nagu te teate, teeb nõukogu järgmiste nädalate jooksul otsuse kaitstud paindlikkuse ühiste põhimõtete kohta. Pärast seda jätkuvad kõigi sidusrühmade kavandatud riiklikud arutelud, võimaldades järgida kaitstud paindlikkuse strateegiaid riigi tasandil, võttes arvesse eri riikidele iseloomuliku olukorda. Olen veendunud, et sidusrühmad tagavad kaitstud paindlikkuse valdkonnas tasakaalustatud lähenemisviisi saavutamise.

Kui rääkida kuludest, siis tuleks hinnata asjaolu, et kaitstud paindlikkuse poliitikaga seotud kulud on palju väiksemad kui konkreetne kasu, mida annab dünaamilisem tööturg ja töötuse väiksem tase. Lisaks ei tähenda see paljudel juhtudel finantseerimiskulude suurenemist, vaid olemasolevate vahendite tõhusamat kasutamist.

Sooviksin samuti avaldada arvamust seoses raporti lõikega, milles sätestatakse, et tähtajatu leping peaks moodustama sotsiaalkindlustussüsteemi aluse. Komisjoni kavatsus on mitte mingil juhul vähendada tähtajatu lepingu olulisust. Usun siiski, et peaksime vastu võtma üldisemad sotsiaalkindlustussüsteemid, mida kohaldataks nii avatud lepingute kui ka osalise tööaja suhtes: lühidalt seisneb kavatsus selles, et niisugused tööhõivevormid varustataks asjakohase sotsiaalkindlustusega, mitte ei vähendataks tähtajatute töölepingute olulisust.

Härra juhataja, ma usun, et nende mõningate reservatsioonidega on raport kasulik ja asjakohane panus kaitstud paindlikkust käsitlevasse arutelusse, ning ma sooviksin Euroopa Parlamenti selle eest veel kord tänada.

  Ole Christensen, raportöör. − (DA) Härra juhataja, daamid ja härrad, on suur rõõm seista täna siin raportöörina. Läbirääkimised parlamendis on lõppenud ning me võime esitleda tasakaalustatud raportit, mis peegeldab hoiakuid kogu poliitilisel skaalal. Kaitstud paindlikkuse suuniste taga peituv mõte seisneb Euroopa tööturgudel ees seisvate väljakutsetega toimetulemises. Pange tähele, et ma kasutan mitmust, „tööturud”, kuna raportis tunnistatakse, et seoses kaitstud paindlikkusega ei ole ühte kõigile sobivat põhimõtet. Kuigi puudub ühine kaitstud paindlikkuse mudel, peame tunnistama, et Euroopa peab oma tööturgudel tulema toime mitmete ühiste väljakutsetega, mis nõuavad ühist vastust. Demokraatlikud väljakutsed tähendavad, et 2050. aastal on iga pensionäri kohta 1,5 töötajat. Praegu on vastav näitaja 3 töötajat pensionäri kohta. Ligikaudu 100 miljonit eurooplast elab vaesuse lävel. Ebavõrdsuse mõjusid võib näha väga selgelt, kui võrrelda riike, mille vahel on kõige suuremad erinevused, nagu näiteks Ida- ja Lääne-Euroopa riigid. Siiski võib erinevusi näha ka riikide sees, kus ebavõrdsus üha suureneb. 6% Euroopa töötajatest võib pidada töötavateks vaesteks ning üha suurem arv töötajaid töötab halbades töötingimustes ebakindlal töökohal või väga halbades töötingimustes. Lühiajaliste lepingute ja ajutise töö hulk suureneb ning tavaline tähtajatu tööleping on ohus. Niisugused ebakindlad töösuhted moodustavad Euroopas 12%. Lisaks kasvab deklareerimata ja ebaseadusliku tööhõive määr. Teatavates riikides moodustab ebaseaduslik tööhõive peaaegu 15% kogu tööhõivest. Me peame niisuguse arengu suunda muutma, osaliselt seepärast, et see on Euroopa jaoks kulukas ning osaliselt seepärast, et ebakindlad ja ebapüsivad töötingimused mõjutavad sageli ühiskonna kõige haavatavamaid rühmi.

Haridus on konkureerival ülemaailmsel turul Euroopa kõige olulisem toormaterjal, kuid sellele ei pöörata piisavalt tähelepanu. 15% noortest jätab kooli pooleli ajal, mil tööturul pannakse kõige suuremat rõhku teadmistele. Nendel, kes haridust ei omanda, on pikaajalised raskused ja seega kohustume me niisuguseid inimesi aitama.

Seega on väljakutsed Euroopale selged. Meie vastutame sõnumi edastamise ja väljakutsetega toime tulemise nägemuse esitamise eest. Seoses sellega sooviksin tänada komisjoni suurepärase panuse eest. Me nautisime head koostööd raporti koostamisel, mille puhul minu roll oli loomulikult võtta kokku lahtised otsad. Minu ettekujutus raportöörina on tugev vajadus keskenduda sotsiaalsele Euroopale, et tagada töötajate õigustest kinni pidamine kogu ELis ning paremad töökohad. Suurem paindlikkus organisatsioonides ei tohi tulla töötajate töötingimuste arvelt. Kuidas me saame seda tagada? Raportis rõhutatakse konkreetselt vajadust muuta tähtajatu tööleping Euroopas standardseks lepinguliigiks. Teiseks, me peame tagama sotsiaalpartnerite suurema kaasatuse. Põhimõte, et otsuseid ei saa teha töötajaid kaasamata, on paindliku ja turvalise tööturu keskmes. Töötajate kaasamine on äärmiselt oluline ning seda tuleb tugevalt rõhutada kaitstud paindlikkuse strateegiate rakendamisel.

Lisaks käsitletakse raportis nn kaitstud paindlikkuse raamistikku. Teiste sõnadega riiklikke tingimusi paindlikkuse ja turvalisuse rakendamiseks. Paindlikkus ja kaitstud paindlikkus nõuavad raha. Siiski pole see raha raisatud – see on raha, mis investeeritakse ja mis annab boonust. Näiteks, kui te investeerite tööjõudu, võib see olla lühiajaliselt kallis, kuid kogemused on näidanud, et pikaajaliselt toob see kasu. Seetõttu nõuab kaitstud paindlikkus, nagu me seda Põhja-Euroopas mõistame, teatavas mõõtmes heaoluriiki. Seoses sellega peame olema ausad ja ütlema, et teatavates riikides, kus konkureeritakse üha madalamate maksudega, toimuvad arengud muudavad kaitstud paindlikkuse turvalisuse aspekti rahastamise väga keeruliseks. Sellepärast püüan ma vaigistada lõplikult hääled, mis väidavad, et kaitstud paindlikkus on neoliberaalne mõiste, mille eesmärk on töötajate õiguste õõnestamine.

Kokkuvõtteks loodan, et arutelu siin parlamendis ja kogu Euroopas on võimeline kaotama teatavad müüdid, millest kaitstud paindlikkus kubiseb. Raportöörina olen ma kolleegide märkimisväärse abiga koostanud teatavad tasakaalustatud suunised, mis näitavad, kuidas Euroopa peaks oma tööturgu tulevikus arendama, et muuta see konkurentsivõimeliseks ja sotsiaalseks. Niisuguse strateegiaga avastame samuti, kuidas tulla toime Euroopa töötajate hulgas valitseva ebakindlusega. Paljud tunnevad praegu hirmu, et nende töökoht paigutatakse ümber ning et nende koht tööturul muutub üleliigseks.

Lõpuks tahaksin ma tänada variraportööri, teiste komisjonide raportööre ja igaühte, kes on mõnel muul viisil käesolevale raportile kaasa aidanud. Väljendan lootust, et riigipead ja valitsusjuhid lisavad detsembris Portugalis kohtudes parlamendi soovitused oma tulevasse töösse kaitstud paindlikkuse ühiste suuniste koostamiseks.

  Olle Schmidt, majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuse koostaja. − (SV) Härra juhataja, tänan raportööri hästi tehtud töö eest. Globaliseerumisega kaasnevad muutused pakuvad uusi ja paremaid võimalusi kõikidele maailma riikidele, kuid muidugi tekitavad need ka väljakutseid. Euroopa seisab ristteel. Me võime tervitada uut ja paindlikku majandust ja selle võimalusi või taganeda protektsionismi selle mitmetes vormides.

Kaitstud paindlikkus on üks olulisemaid vahendeid sellise tööturu loomiseks, mis raportööri hinnangul kasutab täielikult ära tööjõu potentsiaali. Võtmesõnad on koolitus, liikuvus ja tööalane konkurentsivõime. On selge, et ükski üksikmudel ei ole universaalselt kohaldatav, kuid me oleme võimelised üksteiselt õppima ja peaksime seda tegema. Me rõhutame majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust, et liiga jäigad kaitsesüsteemid võivad küll kaitsta neid, kes on tööturul sees, kuid võivad muuta teiste jaoks tööturule sisenemise keeruliseks.

Euroopa rahvastiku kasv on samuti probleem, mille raportöör välja tõi. Üha rohkem inimesi vajab töökohta. Kaitstud paindlikkus, kui seda õigesti kasutatakse, on Euroopale hea mudel, et jätkata positiivset arengut ülemaailmses majanduses. Minu arvates näitab seda Taani näide, mida raportöör ei maininud.

Härra juhataja, on vähemalt üks asi, milles peaksime siin kokku leppima, nimelt, et praegu on liiga paljud inimesed töötud. Euroopa peab jätkama majanduskasvu, et oleks võimalik luua uusi töökohti.

  Giovanni Berlinguer, kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamuse koostaja. − (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, härra Christenseni raport on andnud olulise panuse esialgse dokumendi edasiarendamisse.

Kõnealused põhimõtted on tõenäoliselt väga väärtuslikud, kuid üksnes juhul, kui samal ajal on olemas tagatised kõikide riskirühmade (sisserändajad, naised, eakad ja puuetega inimesed) ja täiskasvanute jaoks, kelle haridustase on madal ning kes on haavatavamad ja vähem kaitstud.

Lisaks muutub ebavõrdsus meie ühiskonnas üha ulatuslikumaks, näiteks miinimumpalga puudumine (mis peab olema vastu võetud kõikides riikides) ning vajadus tunnustada töötajate õigusi. Töötajate oskusi tuleb samuti parandada. Majandusliku toetuse määramine kõnealuste põhimõtete rakendamiseks ja tegelike ressursside kindlaksmääramiseks on samuti kiireloomuline küsimus.

Lõpuks tundub mulle, et viimaste aastate jooksul on kapitali ja töö vahelistes suhetes olnud palju uusi tasakaalutuse allikaid: kasum ja spekulatsioon on asunud juhtpositsioonile, samal ajal kui palgad on vähenenud. Tasakaalutuse käsitlemine on üks ülesandeid, mis meil tuleb kõnealuste küsimustega tegelemisel koos ette võtta.

  Tadeusz Zwiefka, õiguskomisjoni arvamuse koostaja. – (PL) Härra juhataja, nn kaitstud paindlikkuse mudel on Euroopa tööturul vaevalt tõhus, kui sellega ei kaasne teised meetmed ja ettepanekud, mille eesmärk on edendada ettevõtlust ja muuta ettevõtluses osalemine lihtsamaks. Ma pean näiteks silmas Euroopa osaühingu põhikirja koostamiseks tehtavat tööd.

Seoses kaitstud paindlikkuse rakendamise ühiste põhimõtetega sooviksin rõhutada, et keerulised õigusalased lahendused Euroopa tasandil kõnealuses valdkonnas on vastuolus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika kuulub liikmesriikide pädevusse ning mis tahes Euroopa Liidu meede kaitstud paindlikkuse valdkonnas peab olema kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.

Lisaks ei soodusta mudeli keerukus ühenduse õigusnormide kehtestamist ning nn kõigi suhtes võrdselt kohaldatavat lähenemisviisi asjaomases valdkonnas. Mõjuhinnangu tulemus näitab, et kõige asjakohasem meetod võiks olla avatud kooskõlastamine. See on eriti oluline uute liikmesriikide puhul, kus võivad seoses nende mineviku pärandiga esineda tööhõive valdkonnas erinevad struktuuriprobleemid. Tuleb silmas pidada ka suuri lühiajalisi kulusid, mis kaasnevad kaitstud paindlikkuse mudeli rakendamise kava kehtestamisega, ning märkimisväärset koormat eelarvele.

  José Albino Silva Peneda, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (PT) Härra juhataja, volinik, härra nõukogu eesistuja, daamid ja härrad, reforme, mida Euroopa Liit peab tegema maailma majanduses konkurentsivõimelise koha säilitamiseks, ei saa vaadelda üksnes kui piiratud avaliku sektori algatusi, vaid need nõuavad ka nii töötajate kui ettevõtjate käitumise ja suhtumise muutmist.

Kõnealuseid muutusi on võimalik edukalt saavutada üksnes siis, kui sotsiaalpartnerite vahel valitseb usaldus, ning seda saab arendada üksnes sotsiaalse dialoogi edendamise teel. Seoses tööturu haldamisega peame liikuma konfliktikultuuri soodustavalt meelelaadilt uuele koostöökultuuril põhinevale lähenemisviisile. Minule termin „kaitstud paindlikkus” ei meeldi. Ma eelistaksin rääkida „muutustest koos turvalisusega”, kuna mis tahes muutustega kaasneb risk. Oluline on neid riske vähendada. Inimestel ei saa paluda olla paindlik, kui nad ei usalda kas iseennast või ümbritsevat maailma. Seetõttu rõhutame raportis pidevalt aktiivse tööhõivepoliitika ja elukestva õppe süsteemide vajadust.

Fraktsioon PPE-DE esitas esialgsele raportile 120 muudatusettepanekut ning pärast läbirääkimisi jõudsime lõpliku versioonini, mis minu arvates on tasakaalustatud ja arusaadav. On saavutatud hea tasakaal paindlikkuse ja turvalisuse mõiste ning kõigi protsessi kaasatud sidusrühmade, eriti sotsiaalpartnerite ja ametivõimude huvide vahel. Raportis viidatakse selgelt vajadusele kohaldada kaitstud paindlikkuse rakendamisel ja haldamisel subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Seepärast soovitan ma raporti vastu võtta.

  Stephen Hughes, fraktsiooni PSE nimel. – Härra juhataja, sooviksin südamest tervitada raportööri.

Mul on neli märkust, millest esimene on mõeldud komisjonile. Komisjon rõhutab kõigepealt oma tööõigust käsitlevas rohelises raamatus ja nüüd oma kaitstud paindlikkust käsitlevas teatises pigem kindlat tööhõivet kui kindlat töökohta. Meie rõhutame mõlemat, kuna tunnustame paindlike äriühingute vajadusi. Paindlik äriühing peab muutma tootmisliini iga kuue kuu tagant või arvutite konfiguratsiooni iga nelja kuu tagant ning tal on vaja kohanduvat, kõrgelt kvalifitseeritud ja usaldusväärset tööjõudu, mida ei saa pakkuda killustatud, segmenteeritud ja juhuslik tööjõud.

Teiseks vajab kaitstud paindlikkus kogu nõuetekohaseks toimimiseks koha peal tervet hulka tegureid: head, stabiilset makromajanduslikku keskkonda, investeerimist kvaliteetsesse, aktiivsesse tööturupoliitikasse, hästi toimivat sotsiaalset dialoogi ja kvaliteetset sotsiaalkaitsepoliitikat. Kõik nimetatud elemendid on olulised ning on selge, et nende saavutamine on kallis. Seetõttu peab komisjon tunnistama, et teatavates liikmesriikides tuleb kaitstud paindlikkuse kehtestamiseks varuda aega.

Kolmandaks tuleb kaitstud paindlikkuse tasakaalustatud vorm ehitada üles käesoleva aruande lõikes 15 sätestatud põhimõtetele ning kõnealused põhimõtted tuleb lisada muudetud suunisdokumenti. Need tuleb muuta läbipaistvaks ja neid kohaldada. Vastasel juhul on kogu käesolevas suurepärases aruandes sisalduv töö olnud kasutu.

Lisaks räägivad nii nõukogu kui komisjon lõpmatult kaitstud paindlikkuse olulisusest, kuid kuidas on võimalik nõukogu tõsiselt võtta, kui ajutise vahendatud töö direktiiv on endiselt blokeeritud? Kuidas on võimalik võtta tõsiselt teisi institutsioone, kui kõigis liikmesriikides vohavad endiselt ebatüüpilise töö kaudu ekspluateerimise vormid? Liiga paljude miljonite inimeste jaoks, kes moodustavad meie tööjõu, on kaitstud paindlikkus üksnes paindlikkus, mille puhul kaitstusel ei ole mingit tähtsust. Käesolevas aruandes tuuakse välja viisid niisuguse olukorra muutmiseks.

  Bernard Lehideux, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, me soovime toetada komisjoni tema ettepanekus ning ergutada kaitstud paindlikkuse üle koos aru pidama. EL peab olema kõigi asjaomase valdkonna osalejate dialoogi edendaja. Meie fraktsioon väljendab samuti heameelt, et esimest korda Euroopas on sotsiaalpartnerid jõudnud kokkuleppele ühises dokumendis, et paluda liikmesriikidel rakendada kaitstud paindlikkuse poliitikat. See on kõige olulisem, kuna kaitstud paindlikkus täidab oma eesmärki üksnes juhul, kui see juhataks sisse usalduse õhkkonna töötajate ja tööandjate vahel.

ELi kodanike valitud esindajatena vastutame me niisuguse usalduse tingimuste loomise eest. See on kõigi huvides ning eelkõige ei tohi me lasta end ahvatleda mitte nõustuma paindlikkusega, mis tooks kasu tööandjatele, ning turvalisusega, mis oleks hüvitis töötajatele.

Kaitstud paindlikkuse rakendamine tähendab samal ajal paindlikkuse ja turvalisuse tagamist töötajatele ja tööandjatele. Töötajad vajavad paindlikkust, et ühitada oma töö- ja eraelu või et jätkata oma tööelu uute võimalustega. Tööandjad vajavad turvalisust sama palju kui töötajad, eriti õiguskindlust suhetes personaliga.

Raport on samm õiges suunas. See on tasakaalustatud ja selles tehakse liikmesriikidele ettepanek ühiste põhimõtete vastuvõtmise raamistiku kohta. Ma sooviksin tänada ja õnnitleda raportööri tehtud töö eest. Liikmesriikidele ei tohiks peale suruda kaitstud paindlikkuse ühte kindlat nägemust. Iga liikmesriigi tööturgudel on enesestmõistetavalt teatavaid täiesti erinevaid omadusi. Meie kavatsus on tööhõivepoliitika kooskõlastamine, mitte ennatlik ühtlustamine.

Kodanikud soovivad siiski näha Euroopat, mis pakub lahendusi globaliseerumisega kaasnevatele väljakutsetele. Kaitstes elukutsega seotud valikuid, lihtsustades töötajate kohandamist, nõustudes ning kaasnedes elu järskude muutustega võib kaitstud paindlikkus olla sotsiaalmudelite kaasajastamise ainus võimalus. Ärgem unustagem võimalust töötada kõik koos ühise eesmärgi nimel.

  Ewa Tomaszewska, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, liikumine paindlikumate tööhõivevormide poole kujunes välja väga kõrge tööpuuduse määraga ajal, kui oli suhteliselt lihtne sundida töötajat nõustuma halvemate töötingimustega, et üldse tööd saada. Kui töötajatel puudusid vahendid, millega tagada enda ja perekonna põhivajaduste rahuldamine, olid nad valmis taluma isegi alandamist töökohal. Nad olid valmis ka nõustuma õnnetuste vastu mittekindlustamisega ning töötama ebaseaduslikult palga eest, mis jättis nad nälga.

Õnneks on olukord tööturul praegu muutumas. Enamik Poola tööandjaid alahindas alalise töö olulisust. Selle tulemusena on neil praegu tööjõu puudus ning Poola on tunnistanud peaaegu kahe miljoni noore inimese väljarändamist, kellest paljud on kõrgharidusega. Paindlik töö, mis ei tunnusta töökohakindluse olulisust, toob tööandjatele lühiajalist kasu töötajate arvelt. Mul on hea meel, et Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanekus pööratakse rohkem tähelepanu töökohakindluse vajadusele kui Euroopa Komisjonis. Ma soovin rõhutada, et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni uuring kinnitab, et alaliste lepingutega töötajad on tõhusamad.

Õnnitlen raportööri tehtud töö eest.

  Elisabeth Schroedter, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, nõukogu eesistuja, daamid ja härrad, arutelu kaitstud paindlikkuse kohta näitab, et ei ole võimalik viia ühte sotsiaalmudelit üle otse ühest liikmesriigist kogu ELile. Seda ei paista ka komisjon soovivat. Komisjoni dokument ei seisne töötajate sotsiaalkindlustuse parandamises radikaalselt muutuvates tööturu tingimustes; komisjon soovib edendada töösuhete paindlikkust, olemata tegelikult suuteline parandama töötajate sotsiaalkindlustust: see kuulub liikmesriikide pädevusse, kus leidub palju erinevaid arvamusi selle olulisuse kohta.

Lisaks ei saa praegu või lähitulevikus ametiühingute võtmerolli ja kontrollifunktsiooni, mis Taanis kujutavad endast kaitstud paindlikkuse peamisi elemente, võtta samamoodi üle teistes liikmesriikides. Ka teatavates valitsustes, kus kaitstud paindlikkust tõlgendatakse ja edendatakse üksnes kui paindlikkust, piiratakse samal ajal veelgi ametiühingute õigusi. Meie rohelised oleme kriitilised jõupingutuste suhtes kasutada kaitstud paindlikkust vahendina, millega vähendada tööõiguse reguleeritust kogu ELis, saavutades Euroopa Liidu ülemaailmse konkurentsivõime töötajate õiguste arvelt. Kahjuks järgib koalitsioon komisjoni juhtimist ja jätab kasutamata võimaluse viia kaitstud paindlikkuse mudelisse sisse peamine element, nimelt sotsiaalkindlustus, mis on samuti oluline komponent.

Ma tahaksin teada, kuidas sotsialistid kavatsevad seda töötajatele selgitada. Mind paneb muretsema, et me jätame kasutamata võimalused tulevaseks aruteluks kasu üle, mida kaitstud paindlikkuse mudel kahtlemata sisaldab. Seetõttu tuleb raportit muuta, sest vastasel juhul me ei saa seda toetada.

  Roberto Musacchio, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, kaitstud paindlikkus ei ole midagi uut. See on vana Taani mudel, mis pärineb 19. sajandi lõpust ning mille puhul tagab valitsus kõrget hinda makstes töölepingutes puuduva turvalisuse.

Euroopas valitseb uus tohutu ebakindlus, mis mõjutab noori inimesi tööl ning kahjustab kogu ühiskonda tervikuna. Ebakindlusega võitlemiseks peame muutma suhtumist ja kõrvaldama tegevusse mittesekkumises seisnevad meetodid ja ideoloogiad, mis selle põhjustasid. Ei ole tõsi, et ebakindlus loob uusi töökohti ja toob kaasa majanduskasvu, hoopis vastupidi. Praegu annab kaitstud paindlikkus meile uue ideoloogia, mis aga säilitab puutumatult vana ebakindlust käsitleva mudeli.

Seetõttu on minu fraktsioon jõudnud teatavate väga praktiliste ideedeni: olla vastu tööturu jäikuse näitaja ideele ja toetada hea tööhõive näitaja ideed, rõhutades, et stabiilne ja kindel töökoht on standard; olla vastu põhjendamatule töölt vabastamisele, kuna see kujutab endast diskrimineerimist; olla vastu ebatüüpiliste lepingute arvu korduvale suurenemisele või elukestvale ebakindlusele, mis kujutab endast orjuse kaasaegset vormi; toetada nende õigusi, kellel puudub sissetulek, kuna nad ei saa elada üksnes õhust; toetada sotsiaaltoetuse eri vormide koondamist ning olla vastu naiste diskrimineerimisele töökohal.

Asjaolu, et kaitstud paindlikkuse tagamiseks ei ole suunatud vahendeid (neid on kärbitud 2% võrra) ning sellest tulenevalt, et ei ole võimalik teha usaldusväärseid investeeringuid, näitab kõnealuse tegevusega kaasneva riski suurust, andmata tulemusi.

Töötajad ja noored vajavad midagi käegakatsutavamat, mitte vananenud ideoloogiaid. Need olid punktid, mida tahtsime välja tuua ja mille üle tuleks hääletada.

  Kartika Tamara Liotard, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamuse koostaja. − (NL) Härra juhataja, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonile ei pööratud käesoleval arutelul peaaegu üldse tähelepanu, kuid õnneks saab ta viimasel minutil sõna võtta.

Rohkem kui poole Euroopa elanikkonnast moodustavad naised, kes töötavad praegu liiga palju ajutiste ja osalise tööajaga lepingute alusel. Seetõttu on naiste puhul juba tegemist suurema ebakindlusega, vähese pensionide maksmise ja ebapiisavate meditsiiniliste kuludega. Kui komisjon ja Taani valitsus tahavad muuta koondamisõigusi veelgi paindlikumaks, suureneb kõnealuse rühma puhul rõhumine ja õiguste puudumine. Seetõttu valmistas mulle suurimat heameelt, kui naiste õiguste komisjon tegi ühehäälselt mitmeid ettepanekuid komisjoni ettepanekute parandamiseks kõnealuses valdkonnas. Kahjuks võttis raportöör nendest ulatuslikest ja tähtsaks peetud ettepanekutest vastu vaid väga vähesed. Sel viisil ei tunnistanud ta naiste õiguste komisjoni püüdlusi ja ignoreeris tõsiseid olemasolevaid ebavõrdsusi. Seetõttu kutsun ma kõiki liikmeid toetama homsel hääletusel ebavõrduse vältimiseks esitatud muudatusettepanekuid.

  Thomas Mann (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, üha vähem inimesi töötab kogu oma elu sama tööandja juures, seega peab neil olema võimalik kohaneda probleemideta muutuvate elamis- ja töötingimustega. Samal ajal peab inimestel olema piisav tööhõivekindlus. Volinik Špidla, uut kaitstud paindlikkuse kontseptsiooni hakatakse ulatuslikult toetama üksnes siis, kui paindlikkus ja turvalisus on tasakaalustatud. Ühest küljest peab ettevõtjatele andma rohkem paindlikkust, et nad võiksid määrata kindlaks turunišid, muutuda innovatiivsemaks ja kavandada oma arengut pigem aktiivselt kui sündmustele reageerides. Teisest küljest vajavad liikmesriikide töötajad kaasaegsete sotsiaalkaitsesüsteemidega kaasnevat turvalisust ja usaldusväärseid kokkuleppeid vastutavate sotsiaalpartnerite vahel. Tuleb luua ka õiged raamtingimused alalisemate töökohtade jaoks ja muuta lihtsamaks üleminek uuele töökohale. Tuleb vältida lisaks uute tööhõive vormide kuritarvitamist ning näilisi füüsilisest isikust ettevõtjaid ja deklareerimata tööd.

Järgmine prioriteet on elukestev õpe, mis on oluline selleks, et töötajad oleksid globaliseerumiseks valmis. Minu arvates ei ole võimalik nõustuda määraga 2% SKTst siduval alusel, kuna liikmesriikidele tuleb jätta teatav finantsiline tegevusvabadus. Siiski peavad valitsused ja äriühingud tagama, et palju rohkem investeeritaks meie kõige kallimasse allikasse, nimelt hästi haritud inimestesse, kes on kõrge kvalifikatsiooniga, motiveeritud ja kohandumisvõimelised.

Fraktsioon PPE-DE on minu algatusel esitanud taas mitmeid muudatusettepanekuid. Ühes ettepanekutest ütleme, et ettevõtjad peavad olema võimelised otsustama, kuidas nad lähenevad ettevõtte sotsiaalse vastutuse küsimusele. Ettevõtte sotsiaalne vastutus peab põhinema jätkuvalt vabatahtlikul alusel, mitte kohustuslikul süsteemil.

Viimase punktina lubage öelda, et töötajate vaba liikumist takistavate üleminekumeetmete lõpetamise tähtaja toomine 2013. aastalt 2009. aastale on vale. Valdkondades, kus makstakse palju suuremat tunnipalka ja tagatakse kõrgetasemeline sotsiaalkindlustus, on sisserändajatest tulenev surve tugev ja seda on raske kontrollida. Ka siin ei tohi turvalisust tähelepanuta jätta, hoolimata paindlikkusest, mis on kahtlemata vajalik.

  Jan Andersson (PSE). - (SV) Härra juhataja, eesistuja, volinik, lubage mul alustada, tänades raportööri hästi tehtud töö ja suurepärase raporti eest. Nagu ka José Albino Silva Peneda eelistan ma rääkida „muutustest koos turvalisusega”, muutustest, mis käivad kaasas globaliseerumise ja demograafilise kasvuga. Ma leian, et see on parem viis kõnealuse mõiste väljendamiseks.

Komisjoni ja parlamendi ettepaneku vahel on erinevus punktis, milles keskendutakse muutustele. Parlamendi ettepanekus pööratakse tähelepanu teistsugusele aspektile. Komisjon keskendub pigem tööhõivekindlusele kui töökohakindlusele. Niisugust eristamist ei tohiks olla. On vaja kombineerida uue töökoha leidmise kindlus kõrgetasemelise tööhõivekindlusega. Parlament üritab keskenduda protsessis osalemisele, tugevatele ametiühingutele ja tugevale sotsiaalsele dialoogile. Me keskendume suurematele investeeringutele koolitusse ja tugevatele sotsiaalkindlustussüsteemidele.

Paljud on öelnud, et ei ole olemas ühte mudelit, vaid kõik peavad toimima oma kontseptsioonide alusel. Kohaldatakse Lissaboni protsessi. Nüüd, kui tuleb luua põhimõtted, toetaksin ma Stephen Hughesi, kes ütles, et vaadake lõiget 15, vaadake, millised põhimõtted peaksid juhistes sisalduma.

Lisaks tahaksin öelda Elisabeth Schroedterile, et raportöör oli kontaktis Euroopa ametiühingute liikumisega. Kogu perioodi vältel toimus tihe suhtlus ning nad toetavad täielikult meie püüdlusi muuta raskuspunkti. Hoiduda arvamuste koostamisest enne, kui tööhõiveministrid on oma arvamuse avaldanud, tähendaks neile täieliku otsustusõiguse andmist. Parlamendil peab olema suund …

(Juhataja katkestas kõne.)

  Siiri Oviir (ALDE). - (ET) Härra juhataja, daamid ja härrad.

Euroopa Liidul ei ole vaja reformida kiiresti mitte ainult oma institutsioone, vaid Euroopa Liit peab pakkuma ka oma kodanikele ja ettevõtetele poliitikat, mis leevendaks tihenenud konkurentsi ja turu avamise kõrvalmõjusid.

Pean oluliseks julgustada stabiilseid töösuhteid, mida iseloomustab usalduse kõrge tase. Mis tahes tööõiguses tehtavate muudatuste edukus oleks suurem, kui töötajad tunneksid end turvalisemalt. Ning arvestades, et see turvatunne oleneb tihti ka sellest, kui lihtne on leida uut töökohta.

Olen seisukohal, et Euroopa Liidul on suurimad probleemid seotud kvalifitseeritud ja kohanemisvõimeliste töötajate pakkumisega, ning see on küsimus, mis peaks olema Euroopa kaitstud paindlikkuse strateegia keskmes.

Esmatähtsaks tuleb pidada paindliku tööturu loomist haridustaseme tõstmise, koolitus- ja ümberkoolitusprogrammide näol.

  Roberta Angelilli (UEN). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, kaitstud paindlikkus ei ole imeravim ega tabu. Me peame lihtsalt mängureeglites kokku leppima. Ei ole vaja öelda, et Euroopa peab olema võimeline võtma vastu globaliseerumise ja konkurentsiga (mitte alati ausa konkurentsiga) kaasnevad väljakutsed, mis meil maailma majanduses ees seisavad.

Kõik see nõuab paindlikkust, kuid see ei tähenda Euroopa sotsiaalmudelile, selle väärtustele, turvalisusstandarditele ja eelkõige solidaarsusele selja keeramist. Paindlikkus on seega vastuvõetav tingimusel, et kehtivad kindlad eeskirjad, tagatised ja hüvitusmehhanismid.

Kõige olulisem on see, et Euroopa peab juhtima liikmesriike strateegiani, mis sisaldab teatavaid võtmeelemente: heal tasemel täiendkoolitus, adekvaatsed heaolu tagamise meetmed, kvaliteetsed teenused, alates lapsehoiuteenustest, ning sotsiaalkindlustussüsteemid, et toetada töötajaid tegevusetuse perioodil. Niisugune toetus ei tähenda muide tingimata annetusi, see võib seisneda ka võimaluste andmises uute tööpakkumiste puhul nõutavate oskuste omandamiseks.

Lisaks peavad olemas olema meetmed töö- ja pereelu ühitamiseks, et võimaldada eriti naistel tunda tööelus rõõmu tõeliselt võrdsetest võimalustest.

Loomulikult vajab kõnealuste eesmärkide täitmine olulist rahastamist, kuid üksnes sel viisil võib kaitstud paindlikkus olla võimalus, mitte otsetee tööelu reguleerimise kaotamiseni.

  Donata Gottardi (PSE). - (IT) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, olen samuti raportöörile tehtud töö eest tänulik, eriti kuna see viidi lõpule nii lühikese aja jooksul.

Ka mina usun, et üks sõna on üksnes sõna. Kaitstud paindlikkus ei ole iseenesest hea ega halb poliitika. Samuti ei ole see lihtsalt mingisugune poliitika, see on rida kombineeritud ja hästi tasakaalustatud meetmeid. Kõik sõltub sellest, kuidas meetmeid kavandatakse ja ellu viiakse.

Tavaliselt arvatakse, et kaitstud paindlikkus on strateegia, mille eesmärk on tööturu paindlikumaks muutmine ja ühelt töökohalt teisele ülemineku võimaldamine majandusabi ja koolituse kaudu. See on kaitsepositsioon, kahju piiramine, samal ajal kui me vajame värsket lähenemisviisi, innovatsiooni ja kvaliteeti.

Kui me püüame vaadelda kaitstud paindlikkust naiste seisukohast, annab see meile kasuliku perspektiivi. Lisaks võimaldab see näha, et enamik kõige ebakindlamaid ja ebastabiilsemaid töökohti antakse naistele. Samal ajal võime näha niisuguse strateegia positiivset potentsiaali, kui me mõistame paindlikkuse all mitte ebakindlust, vaid paindlikku töökorraldust ja töökava töötajate vajaduste rahuldamiseks.

Kui me ei mõista turvalisuse all üksnes õppetoetusi, vaid ka abi inimese eluajal tehtavate mitmesuguste tegevuste ja otsuste puhul, rajame uue tee ja teeme tulevikku suunatud ettepanekuid, mitte ei pöördu tagasi mineviku teedele.

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, ma kõnelen väga lühidalt. Parlamendi töö jätkub pärast arutelu, seega pean ütlema, et see on pigem eesistujariigi või meie eesistujariigi veendumus, et kõnealune arutelu on oluline ja vajalik. Seda on näha osalejate arvust ja suurest hulgast liikmetest, kes soovisid käesoleval arutelul osaleda ja koostööd teha.

Paindlikkus tähendab loomulikult liikumise vahendeid ning globaliseerunud maailmas on sõna „liikuvus” vajalik ja tähendab muutustega kohanemist. Siiski ei räägi me üksnes liikuvusest, vaid ka turvalisusest. See tähendab pühendumist inimestele, töötajatele, nende kvalifikatsioonile ja koolitusele, samuti perekonna ja töö kvaliteedi kaitsmist.

Me oleme loomulikult veendunud, et peamised suunised, milles oleme sotsiaalpartneritega kokku leppinud, võimaldavad välja töötada ja kehtestada vajalikke meetmeid, nii et oleks võimalik tagada muutused ja turvalisus ja et Euroopa oleks paremini suuteline globaliseerumise väljakutsetega toime tulema.

5. ja 6. detsembri koosolekul võtab nõukogu loodetavasti kõnealused suunised vastu. Ma olen kindel, et tulevikku silmas pidades on need õiged suunised ja õige alus poliitikale, mis muudab Euroopa tugevamaks ja konkurentsivõimelisemaks.

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Härra juhataja, daamid ja härrad, ekraanile vaadates näen, kui kiiresti aeg möödub, seega lubage märkida kahte asja: esiteks, arutelust selgub ja ma tahaksin samuti rõhutada, et kaitstud paindlikkuse eesmärk ei ole mingil juhul kehtestada üks riiklik mudel kogu Euroopa Liidus. Tunnustatakse eri mudelite erinevat iseloomu. Siiski tahaksin ma teha ettepaneku, et riikides, kus rakendatakse viidatud põhimõtteid, on tööturu olukord parem, ning me ei räägi üksnes Skandinaavia riikidest.

Teine küsimus, mille ma tahaksin välja tuua, on seotud kuludega. Taas võite näha, et tüüpiline näide, mida sageli tsiteeritakse, on Taani, kus sotsiaalkaitse ja tervishoiuga seotud kulud ei ületa Euroopa keskmist. Seda tuleks alati rõhutada.

Daamid ja härrad, tänan teid väga sisuka arutelu eest, mis, kuigi see on olnud lühike, on aidanud rikastada kaitstud paindlikkuse mõistet. Lubage tänada eriti raportööri.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

  Christian Ehler (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Ühes raportis esitatud muudatusettepanekutes püütakse tagada Euroopa Parlamendi toetus Euroopa miinimumpalkadele. Minu arvates on kõnealune lähenemisviis põhiliselt vale. Üksikutel piirkondlikel tööturgudel kehtivad tingimused ja parameetrid on nii erinevad, et Euroopa lähenemisviis ei võimaldaks meil suurendada kodanike jõukust, selle asemel süvendaksime vaesust, töötust ja mustalt töötamist.

Kutsutakse üles ka kehtestama miinimumpalgaks mitte vähem kui 50–60% riigi keskmisest palgast. Millises Euroopa riigis on nii kõrge miinimumpalk? Enne niisuguse muudatusettepaneku esitamist aruteluks peaksid selle algatajad vähemalt püüdma vaadata Euroopa tegelikkust. Püütakse võidelda Euroopa palkade kujundamise poliitika eest, mis suurendaks olemasolevaid miinimumpalku keskmiselt 20%. See on silmnähtav populism!

Ma loodan, et parlamendi suur enamus surub need ohtlikult utoopilised ideed maha, mis vähendaksid vaevalt töötust ja vaesust ning seaksid ohtu Euroopa majanduse konkurentsivõime.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Meil on kahju, et raportis ei olda piisavalt selgelt vastu Euroopa Komisjoni toetatavale kaitstud paindlikkuse strateegiale. See piirdub komisjoni teatises sätestatud põhimõtete asemele teatava leevendava hoolduse pakkumisega.

Selle tulemusena ei hääletanud me tööhõive- ja sotsiaalkomitees üksnes raporti vastu, vaid nõudsime ettepanekute esitamist, mis lükkaksid tagasi kõnealuses teatises vastu võetud kaitstud paindlikkuse lähenemisviisi. Tegime seda, kuna lähenemisviisi eesmärk on tööturgude ja tööõigust käsitlevate õigusaktide reguleerimise kaotamine, mille tulemus oleks praktikas praeguste lepingutingimuste kaotamine, põhjendamatute vallandamiste liberaliseerimine ja töötajate ebakindluse suurenemine üldiselt.

Ükski leevendav hooldus ei suuda pidada vastu pidevale kollektiivläbirääkimiste nõrgenemisele, ametiühingute mitteväärtustamisele ja alaliste lepingute muutmisele ajutisteks lepinguteks kapitalistliku globaliseerumise ettekäändel.

Suurel demonstratsioonil, mis leidis aset 18. oktoobril Lissabonis ja mille korraldas Portugali töötajate ametiühingute keskliit, ütlesid Portugali töötajad kõnealustele ettepanekutele ei. Nad tahavad suuremat tööhõivet koos õigustega, mis eeldavad pühendumist tootmisse, suuremasse investeerimisse kõrgekvaliteetsetesse avalikesse teenustesse ja töötajate väärikuse austamisse.

Seetõttu rõhutame meie esitatud ettepanekuid. Kui need lükatakse tagasi, hääletame raporti vastu, võttes arvesse, et me ei tunnusta kaitstud paindlikkust.

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Raportis tõstatatakse arutelu olulise Euroopa küsimuse üle: Euroopa Liidu meetmed tööturule integreerimise suhtes ei saa eirata töötajate vaba liikumise meelevaldset piiramist. 2004. aastal ELiga ühinenud liikmesriikidest kaheksal ning Rumeenial ja Bulgaarial kestab üleminekuperiood vähemalt kaks aastat, mis võib ulatuda seitsme aastani.

Alates teisest üleminekuaastast kaasatakse Euroopa institutsioonid aktiivselt liikmesriikide määratud üleminekuperioodide heakskiitmise protsessi. Seetõttu nõuan ma, et Euroopa Ülemkogu uuriks detsembris väga hoolikalt vaba liikumise piiramist Euroopa Liidus uute liikmesriikide puhul ning et ta võtaks vastu kohustusliku ühise seisukoha, et vähendada tööjõu vaba liikumise takistusi miinimumini.

Tööturule juurdepääsu piiramine on seotud otse raportööri soovitatud esimese põhimõttega, nimelt Euroopa meetmed mitmesuguste mittestandardsete lepinguvormide kuritarvitamisega võitlemiseks. Euroopa Parlamendi liikmena olen ma saanud mitmeid kaebusi Rumeenia kodanikelt, keda on jäetud solvavalt ilma töötasust ja kõige elementaarsematest sotsiaal- ja tervisekindlustuse tingimustest riikides, kus nad töötavad. Kaitstud paindlikkuse mõistel põhinevad määrustega, mille me vastu võtame, peaks niisuguse olukorra esmajoones kõrvaldama.

(Istung peatati kell 17.05 ja jätkus kell 17.10)

ISTUNGIT JUHATAB: HANS-GERT PÖTTERING
President

16. Arutelu Euroopa tuleviku üle (arutelu)

  Juhataja. − Daamid ja härrad,

Tere tulemast Euroopa Parlamenti, Rodriguez Zapatero! Teie kohalolek valmistab suurt rõõmu.

Sooviksin väljendada teile siirast tänu, et võtsite vastu Euroopa Parlamendi kutse osaleda Euroopa tulevikku käsitleval arutelul, mis on parlamendis väga oluline. Paljud peaministrid kogu Euroopa Liidust on meid juba külastanud, et arutleda liidu tulevikuga seoses oluliste küsimuste üle, sealhulgas Guy Verhofstadt, Romano Prodi ja Jan Peter Balkenende. Meil on olnud võimalus kuulata nende arvamusi ja nendega aru pidada, isegi ajal, kui valitses suur ebakindlus Euroopa Liidu tuleviku suhtes. Täna oleme siin, et kuulata teid. Esimeeste (fraktsioonide esimeeste) konverentsil tehtud otsuse põhjal lõppeb niisugune arutelu Rootsi peaministri Fredrik Reinfeldti kõnega.

Peaminister, minu arvates on oluline märkida, et Hispaania oli 2005. aastal esimene riik, kes pidas põhiseaduse lepingu eelnõu kohta referendumi ning 77% hispaanlastest hääletas eelnõu poolt.

(Aplaus)

Seepärast on mul eriti hea meel tervitada teid, peaminister, täna siin veidi enne Lissaboni lepingu allkirjastamist, mida tehakse pärast pikka järelemõtlemisaega ning kriisi: see on leping, millesse võiks lisada põhiseaduse lepingu sisu.

Hispaania on Euroopa Liidus oluline riik ning on andnud juba pikka aega väärtusliku panuse Euroopa Liitu, mitte üksnes alates ühinemisest 1986. aastal, vaid juba ammu enne seda. Hispaania on alati näidanud, ja see kehtib kõigi suuremate parteide kohta, et ta on riik, kus austatakse sügavalt Euroopa veendumusi, tehakse algatusi ja näidatakse aktiivset pühendumust meie kontinendi ühisele tulevikule.

Järgmine päevakorrapunkt on arutelu Euroopa tuleviku kohta, kus osalevad ka Hispaania peaminister ja Euroopa Ülemkogu liige.

  José Luis Rodríguez Zapatero, Hispaania valitsusjuht. − (ES) Härra president, daamid ja härrad,

pühendunud ja aktiivse euroopameelse kodaniku ning sügavalt euroopameelse riigi peaministrina on minu jaoks suur au olla täna siin parlamendis kui Euroopa kõige esindatumas majas.

Siia tuleb kokku meie rahvaste rikkalik mitmekesisus. Siin väljendame oma identiteeti, alates erinevustest kuni selleni, mis meid ühendab. Kui on olemas institutsioon, mis hõlmab ühemõtteliselt meie projekti, siis on see parlament, kuna just siin tuuakse kuuldavale Euroopa kodanike otsesed soovid.

See maja on muutunud järk-järgult kindlamaks ja paremini varustatumaks ning võtab nüüd mugavalt vastu suure Euroopa pere. Siiski on see muutunud ka tugevamaks ja nõudlikumaks seoses esinduslikkuse ja suutlikkuse suurenemisega, et suunata ja kontrollida meie poliitikavaldkondi ja meetmeid.

Seetõttu, daamid ja härrad, oleme just õiges kohas, et arutleda niisuguse Euroopa üle, mida me soovime näha ja mida me vajame. Ma pean teid tänama võimaluse eest väljendada oma mõtteid ja teha ettepanekuid liidu oleviku ja tuleviku kohta.

Euroopa kontseptsioon on hispaanlaste jaoks seotud rahu, vabaduse, demokraatia ja jõukuse sooviga.

Meie parimad traditsioonid on seotud väärtustega, millega me määratleme Euroopa kultuurilise ja poliitilise ruumi.

Paljude aastate eest ei kaotanud me lootust ühineda rohkem kui 50 aastat tagasi alustatud protsessiga.

Hispaaniat viimase kahe aastakümne jooksul saatnud edu tuleneb suurel määral sotsiaalsest dünaamikast, mis on loodud tänu liidu liikmeks olemisele, ning asjaolust, et oleme kasutanud tõhusalt vahendeid, mille on solidaarsusest meie käsutusse andnud liikmed, kes olid projekti kaasatud enne meid.

Hispaanlastena võlgneme Euroopale suure tänu ning ühinesime kõnealuse projektiga suure tänulikkusega, mida ma tahan täna Euroopa Parlamendi ees taas väljendada.

Keegi ei olnud sel ajal üllatunud, et me kiitsime põhiseaduse lepingu referendumil heaks. Samuti ei tohi kedagi imestama panna, et me kasutasime kogu oma tahet ja paindlikkust institutsioonilise kriisi ületamiseks, jäädes samal ajal kindlaks, ühtseks ja kõikumatuks põhilise sisu säilitamisel, ilma milleta oleks projekti väärtus langenud.

Me saime ohust üle, kuid meie ees seisab endiselt väljakutse: ehitada üles Euroopa, mida me vajame ja mida vajab 21. sajandi maailm.

Me tahame väärtustel põhinevat Euroopat. Euroopa identiteeti on üles ehitatud pika ajaloo vältel, mida on tumendanud tragöödia, kuid valgustanud ka inimkonna kõige üllam looming, mõtte valgus, meie kunstnike soojus ja loomingulisus, meie poliitikute sügavad veendumused ning rahva julgus.

Vabadus, õigusriigi põhimõtted, inimõigused, sallivus, sooline võrdõiguslikkus, solidaarsus – need kõik moodustavad Euroopa moraali. Meie liidu tõeline olemus seisneb just nende väärtuste tunnustamises ja mitte üksnes geograafilises ruumis.

(Aplaus)

Euroopal peab olema tõeline poliitiline sisu. Üksnes sel viisil võime ehitada liidu üles kooskõlas meie ambitsioonidega.

Kui soovime niisugust Euroopat saavutada, peab see olema tõhus. See peab olema liit, mis on võimeline tulema toime meie aja väljakutsetega.

Euroopa legitiimsuse allikas ja lõplik siht on Euroopa elanikud. Maailma kodanikest on meil kõige rohkem õigusi ja me oleme kõige paremini kaitstud. Siiski ei ela me saarel ja ei saa elada õnnelikult, teades, et teistes maailma paikades ei ole kõnealuseid õigusi olemas või neid kuritarvitatakse. Meie moraalne kohustus on tagada, et igaüks saaks neist õigustest kasu. See kohustus annab Euroopale maailmas missiooni.

Väärtustel põhinev Euroopa koos tõhusa poliitilise sisuga, mida toetavad kodanikud, on Euroopa, mida me vajame. Muutuvas ja üha keerulisemas maailmas peame jätkama integratsiooni. Kui me anname teed isolatsionismile, kitsale arusaamale piiridest ja eelkõige riiklikele huvidele, muutume võimetuks ja ebaoluliseks.

Praegu on aeg ühendada jõud ja süüdata taas entusiasm. Kuuleme üha sagedamini, et Euroopa oli kriisis, et ta kahtles iseendas, et elanikud tundsid end olevat kõrvale jäetud Euroopa projektist või et laienemine kahjustaks poliitilise liidu määratlemist.

Ma ei jaga seda pessimistlikku arvamust. Me oleme olnud rasketes olukordades enne ja oleme neist alati välja tulnud tugevamatena. Jean Monnet ütles, et inimesed nõustuvad muutustega üksnes siis, kui seda on vaja, ning tunnistavad vajadust üksnes siis, kui nad on kriisis. Vajadusest tingituna oleme teinud muudatusi, mis on väga viljakad.

Ma väärtustan kõrgelt protsessi, mis on viinud uue lepingu heakskiitmiseni. See ei ole kerge olnud. Me töötame välja uut mudelit poliitilise tsivilisatsiooni ajaloos ja liigume järk-järgult edasi konkreetses tegelikkuses, millest Schuman rääkis. On loogiline, et mõnikord vajame otsuste tegemiseks rohkem aega. Kuid me näeme juba tehtud töö vilju.

On õiglane tunnustada parlamendi suurepärast panust. Hispaania jaoks, kes on säilitanud euroopameelsuse ja lepingu tasakaalu, on käesoleva parlamendi toetus olnud ergutav ja otsustav.

Läbirääkimiste ajal jätkas Euroopa edasiliikumist. Peagi on meil lepinguga ette nähtud uued vahendid ning oluliselt suureneb küsimuste hulk, mille puhul võib otsused teha kvalifitseeritud häälteenamusega, et leida lahendused elanike muredele.

Praegu peab Euroopa rohkem kui kunagi varem olema arengu ja heaolu sümbol. Me ei tohi kauem viivitada majanduse moderniseerimise alustamisega. Peame püüdma saavutada Lissaboni strateegia eesmärke. See peab olema meie põhimõte ja vahetu võrdluspunkt globaliseerumise nõuete täitmisel kogu selle välis- ja sisemõõtmetes.

Peame olema ambitsioonikad. Kogemus on näidanud, et kui me seda oleme, oleme edukad. Märkimisväärne mõju, mida on avaldanud euro kasutuselevõtmine, mida laiendatakse nüüd uutele liikmesriikidele, näitab selgelt potentsiaalseid võimalusi, kui me jätkame integratsiooni suurendamist. Peame lõpetama kaupade, teenuste ja võrkude siseturu arendamise ning tugevdama nõuetekohase toimimise tagamiseks konkurentsi seire eest vastutavaid institutsioone.

Välismõõtmes peab Euroopal olema juhtroll globaliseerumise õiglaste eeskirjade väljatöötamisel. Me peame suurendama turgude läbipaistvust ja avatust ning toetama ühenduseväliste partnerite turge õiglase konkurentsi tagamiseks. Me peame jätkama Doha vooru. Peame olema näiteks rahvusvahelise kaubanduse edendamisel.

Globaliseerunud maailm nõuab konkreetset jõupingutust tehnilise innovatsiooni ja teadusuuringute valdkonnas, et kasutada maksimaalselt ära teadlaste ja ülikoolide suurepärast potentsiaali ning ühendada silmapaistvus territoriaalse ühtekuuluvusega. Tõhusa integratsiooni mudel tähendab, et kõikidel liikmesriikidel peaks olema võrdne juurdepääs uuele tehnoloogiale.

Me tahame edendada sotsiaalset heaolu. Meie Euroopa on sotsiaalne, sotsiaalsete õigustega Euroopa.

(Aplaus)

Meie majandusmudel on kujuteldamatu ilma õigluseta ning õiglust ei ole võimalik saavutada ilma kaitseta. Edu tuleb mõõta suutlikkusega jätkata majanduskasvu, tagades samal ajal solidaarsuse ja ühtekuuluvuse.

Peame edendama stabiilset ja väärikat tööhõivet, aitama töötajatel kohaneda muutustega tootmissüsteemis ning olema esimesed kodanikele sotsiaalse kaasamise, võrdsete võimaluste, tööohutuse ja tervishoiuga seotud tagatiste kindlustamise poliitikas.

Uus, isegi laiem Euroopa on edukas üksnes juhul, kui tugevdame liikmesriikides solidaarsust. Ühtekuuluvus on peamine põhimõte, eriti tingituna pühendumusest, millega me kõik oleme seotud, ning vajadusest luua otsustavaid sidemeid, et tagada liidu integratsioonipoliitika.

Hispaania, kes on ühenduse solidaarsusest suurt kasu saanud, pooldab, et ka uued liikmesriigid võiksid sellest rõõmu tunda ning soovib jagada oma kogemusi, et nad saaksid solidaarsust tõhusalt kasutada.

Euroopa on nüüd kaasatud suure strateegilise impordi protsessi: ühise vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomine, Schengeni ala arendamine ning välispiiride süsteem. Pole olemas paremat näidet meie vastastikusest usaldusest kui ühendada turvalisus, mille eest on võtnud erilise vastutuse liikmesriigid, kellel on välispiir. Hispaania on alati olnud kõnealuste algatuste eestvedaja ning jätkab nende toetamist suurima otsustavusega.

Tahan rõhutada Euroopa sisserändepoliitika tugevdamise olulisust. Sisseränne on reaalsus, mis on juba mõjutanud Euroopa tegevuskava. Kõnealune mõju muutub veelgi suuremaks, kuna see on seotud meie projekti teatavate väga tundlike aspektidega.

Alustuseks peame tunnustama ühemõtteliselt sisserände positiivset potentsiaali, mis ulatub rahvastiku toetamisest kultuurilise mitmekesisuse ergutamiseni, unustamata potentsiaalset tõuget majandusele, mis on Hispaania puhul olnud väga selge.

Peame toetama integratsioonipoliitikat, milles austatakse õigusi ja nõutakse kohustuste täitmist. Euroopa, mis tagab integratsiooni, on väärtuslikum, vabam ja turvalisem.

Samal ajal peame tegutsema sisserände põhjustega. Seda tuleks teha dialoogi ja tõhusa koostöö abil päritolu- ja transiitriikidega.

Peame tugevdama solidaarsust liikmesriikides ja varustama end asjakohaste vahenditega, et kontrollida tõhusalt välispiire. Hispaania on töötanud välja meetmed, mida on edukalt kohaldatud, kuid palju on veel vaja ära teha. Peame tugevdama Euroopa Piirihaldusagentuuri, parandama koostööd kõnealuses valdkonnas ning lõpetama maffia tegevuse, kes kasutab ära nende meeste ja naiste elulist ja kiireloomulist vajadust põgeneda oma viletsa ja pettumust valmistava elu eest.

(Aplaus)

Me seisame vastamisi terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse ennetamise ja sellega võitlemise suure väljakutsega. Peame olema ambitsioonikamad politsei- ja õigusalases koostöös. Hispaania teab oma valusate kogemuste tulemusena liigagi hästi ühismeetmete äärmiselt suurt vajadust ning on alati kõnealuse poliitika esirinnas.

Uute algatuste abil ja eeskujuks olles peab Euroopa püüdma leida ülemaailmsetele probleemidele mitmekülgseid vastuseid. Me teeme seda juba kliimamuutuse vastu võitlemises, pühendudes kasvuhoonegaaside heitkoguste 20%-lisele vähendamisele 2020. aastaks. Me saame ja peame suunda näitama, looma Euroopa teistele võrdluseks ning ergutama uuele konsensusele detsembris Balis algavatel läbirääkimistel.

Meil seisab ees tohutu ülesanne energia valdkonnas. Hispaania toetab asjakohast energiapoliitikat koos läbipaistva ühtse turu ja madalaima keskkonnakuluga tagatud tarnetega. Meie arvates saavutame usutava Euroopa energiapoliitika üksnes juhul, kui töötame välja kõigi liikmesriikide vaheliste seoste hästi liigendatud süsteemi.

Härra president, daamid ja härrad,

Me oleme globaalne osaleja, mitte lihtsalt projekt eurooplastele. Me ei saavuta täielikult oma eesmärke, kui kaitseme üksnes oma huve. Saavutame kõnealused eesmärgid üksnes siis, kui kaitseme oma väärtusi rahvusvahelisel tasandil ja tugevdame oma liitu kui rahul, stabiilsusel ja solidaarsusel rajanevat ala.

Meie integratsiooni edu mõõdetakse ulatuslikult selle kaudu, mida me tähendame teistele, meie hääle tähtsuse kaudu kogu maailmas. Tulevikus on Euroopat vaja rohkem kui kunagi varem. Meie eesmärk ei tohi olla see, et maailm näeks meie suurepärast ajalugu, vaid avatud tulevikku.

Uus alusleping annab meile tõhusa vahendi ühiseks välispoliitikaks. Nõukogu eesistuja ja välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja institutsioon ning pädevuse ja vahendite ümberjaotamine annab kõnealusele poliitikale suurema rõhu ja pidevuse.

Meil on kasutada ka viimaste aastate kogemus, mil me oleme taganud oma tsiviil- ja sõjalise kriisi ohjamise suutlikkuse ning kasutanud edukalt kõige väljakutsuvamaid paiku, nagu Congo ja Bosnia.

Oleme suurim arengu- ja humanitaarabi andja. Seda mitte üksnes meie väärikuse, humanistlike juurte ja õiglustunde tõttu, vaid ka meie endi huvides. Üksnes jagatud areng ja õiglus saavad tagada nii väljakutsuval ajal maailmas turvalisuse.

Praegusel suurte muutuste ajal rahvusvahelises olukorras peab Euroopa suurendama oma legitiimsust kui integratsioonil ja demokraatial rajanevat ala ning arendama suutlikkust saavutada rahvusvahelisel tasandil konsensus.

Uut Euroopat ei saa vaadelda ida- ja lõunanaabritest eraldi. Meie jõukus peab käima käsikäes nende omaga. Peame tegema oma hääle kuuldavaks ja kuulama nende häält, et pidada koos viljakat dialoogi.

Oleme väga pühendunud suhetesse Vahemere lõunaranniku riikidega. Kõnealustes suhetes peame tunnustama Euroopa tõelist mõõdet: Euroopa, mis huvitub kõigest, millele teised panustavad, austab erinevusi, pakub oma väärtusi ilma neid peale surumata ning loob partnerlussuhteid uue naabruspoliitika raames.

Kõige suuremad erinevused sissetulekute vahel kogu maailmas on Vahemere põhja- ja lõunakalda vahel ning selles piirkonnas jätkuvad sügavalt juurdunud konfliktid. Samuti on tõsi, et Põhja-Aafrika ühiskonnad on noored ja dünaamilised ning nende poliitilised süsteemid avanevad järk-järgult vabaduse tunnustamisele. Suhted islamimaailmaga, millega Euroopa peab pidama dialoogi ja omama partnerlussuhteid, saavad olema niisugused, kuidas me neid kõnealuses regioonis kujundame.

Peame kasutama järgmist ELi-Aafrika tippkohtumist, et käsitleda selle kannatava kontinendi põhjendatud ja pealesuruvaid nõudmisi, mis asub meile nii lähedal ja samal ajal nii kaugel ning koputab arglikult meie uksele. Peame võtma meetmeid, et inimesed saaksid jääda oma kodumaale, toetama neid nende püüdlustes elada ja olla jõukad just seal.

Me võime pakkuda ka Euroopa lähenemisviisi suure osa rahvusvahelise tasandi väljakutsete jaoks: näiteks Lähis-Ida rahuprotsessis ja suhetes islamimaailmaga, rahvusvahelise terrorismi vastases võitluses, tuumarelvade leviku tõkestamises, strateegilistes suhetes Venemaa ja suuremate Aasia riikidega seoses inimõiguste ja demokraatia laienemisega, nälja ja vaesuse vastases võitluses, haridusele ja tervishoiule üldise juurdepääsu tagamises ning sotsiaalses ühtekuuluvuses.

Peame suurendama aktiivset kohalolekut planeedi kõigil geograafilistel aladel, ergutades teisi integratsiooniprotsessis osalema. Lubage siinkohal näitena rõhutada kui oluline on suhete parandamine Ladina-Ameerikaga ning läbirääkimiste arendamine assotsiatsioonilepingute üle liidu ja mitmesuguste Ladina-Ameerika piirkondlike rühmade vahel.

Peame pühenduma otsustavalt mitmepoolsusele ja tugevdama ÜRO keskset rolli jõupingutustes konflikti lahendamise vahendamiseks ja selles osalemiseks. Oluline on ka, et liit teeks edusamme ühise kaitsepoliitika määratlemisel, mis võimaldab osaleda aktiivselt ja sõltumatult rahvusvahelise rahu ja turvalisuse säilitamisel ÜRO volituste alusel.

Olulised edusammud on vajalike tsiviil- ja sõjalise suutlikkuse arendamine, Euroopa Liidu lahingrühmad, kiirreageerimisjõu algatused ja Euroopa Kaitseagentuuri programmid, kuid neist siiski ei piisa.

Härra president, daamid ja härrad,

ma tahtsin jagada teiega teatavaid põhilisi aspekte oma nägemuse kohta Euroopast ja eesmärkidest, mida peaksime praegu tulevikku silmas pidades püstitama. Olen püüdnud rääkida Euroopast Hispaania seisukohast. Lubage nüüd rääkida Hispaaniast Euroopa seisukohast.

Hispaania valitsuse viimastel aastatel rakendatud poliitikal on olnud sama iseloom nagu Euroopa prioriteetidel.

Me elame majanduskasvu perioodil, algatades iga päev ja viies ellu uusi reforme kooskõlas Lissaboni strateegia suunistega. 2007. aastal saavutasime juba oma riikliku reformikava kahest peamisest eesmärgist ühe, nimelt 66%lise tööhõive määra, ning me täidame ka teise eesmärgi, milleks on saavutada esialgselt kavandatud kuupäevaks 2010. aastaks täielik kooskõla Euroopa keskmise sissetulekuga inimese kohta.

Oleme pühendunud rangelt inimressursi koolitamisele, luues infrastruktuurid ja arendades kommunikatsioonitehnoloogiat. Sel viisil aitame muuta Euroopa majanduse teadmistel põhinevaks ja infoühiskonnas konkurentsivõimeliseks majanduseks.

Meie sotsiaalne mudel on muutunud rikkamaks ja tugevamaks. Meil on usaldusväärses seisundis riigi rahandus ligikaudu 2%lise ülejäägiga SKTst, vähenev riigivõlg ja konsolideeritud sotsiaalkindlustussüsteem.

Tööhõive on Hispaanias kasvanud märkimisväärselt (viimase nelja aasta jooksul on loodud kolm miljonit uut töökohta) ning töökohad on muutunud stabiilseks. Me teeme edusamme tööhõive valdkonnas sõlmitud kokkulepete abil ning elame alates demokraatia algusest töösuhetes valitseva suurima üksmeele perioodil.

Oleme alustanud sotsiaalpoliitika rakendamist, luues õiguse kanda hoolt puuetega ja ülalpeetavate inimeste eest. See on nüüdsest heaoluriigi uus sammas.

Jätkusuutlikkusest on saanud majanduskasvu mudeli oluline osa. 2006. aastal õnnestus meil vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid esimest korda, säilitades samal ajal intensiivse majanduskasvu. Oleme pühendunud Balile samamoodi nagu Kyotole.

Hispaania kodanikel on nüüd rohkem õigusi, näiteks suurem sotsiaalne mõju, sooline võrdõiguslikkus, mis on nüüd seadusega täielikult välja töötatud ja tagatud, ning väga märkimisväärne samasooliste abielu, mida tunnustatakse võrdselt teiste abieludega ning mis kõik väärtustab meid kui ühiskonda.

Hispaania on toetanud mitmepoolsust ja jätkab seda. Hispaania on toetanud Euroopa Liitu ja Euroopa institutsioone ning jätkab seda.

Nagu viimastel aastatel, jätkame arengukoostöö suurendamist, nii et oleme maailma kümne juhtiva riigi hulgas seoses arenguabiks antava sisemajanduse kogutoodanguga protsendiga. Jätkame kõnealuse protsendi suurendamist, et järgmise nelja aasta jooksul määrataks meie sisemajanduse kogutoodangust arenguabiks 0,7%, et tuua solidaarsus ja väärikus miljonite inimesteni kogu maailmas.

Härra president,

kaua aega oleme olnud üksnes võimelised ütlema, et kui Euroopa areneks, teeks seda ka Hispaania. Ma usun, et täna võin ma uhkuse ja alandlikkusega öelda, et kui Hispaania jätkab arenemist, teeb seda ka Euroopa.

Olen täiesti veendunud, et Euroopa ületab meie ootused. Võime usaldada selle institutsioonide suurepäraseid võimeid, eriti parlamendi omi. Daamid ja härrad, Euroopa Parlament on ka kõige raskematel aegadel alati olnud pessimismi vastane ning julge ja väsimatu Euroopa integratsiooni eest võitleja. Täna tahaksin teid eriti tänada ettepanekute ja arutelude eest, mis on mõjutanud kõnealustel aastatel liidu suurimaid reforme.

Selles majas kõigi teie keskel võib Euroopat tunda tugevamini kui ükskõik kus mujal. Euroopa elab siin suurema lootuse ja usaldusega.

Seetõttu tahan ma viimaste sõnadega väljendada Hispaania ja omaenda isiklikku tunnustust selle maja mainele ja tööle ning nendele meestele ja naistele kõikidest riikidest kõigi ideoloogiate eest, kuna nad on nendelt kohtadelt parlamendis võimaldanud mitmesuguste seaduste abil saavutada tänast Euroopat ja valmistada ette homset.

Oleme hiljutisest ohust edukalt üle saanud. Nüüd peame võtma vastu mitmed teised väljakutsed. Peame vaatama kindlalt tulevikku ja tegema koostööd, et luua Euroopa, mida me eelkõige vajame ja mida vajab maailm.

Suur tänu.

(Tormiline kiiduavaldus püsti seistes)

  Jaime Mayor Oreja, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (ES) Härra president, austatud peaminister, daamid ja härrad, Euroopa rahvapartei (kristlike demokraatide) ja Euroopa demokraatide fraktsiooni nimel tahan ma tänada Hispaania peaministrit avaldatud mõtete eest Euroopa Liidu suuna kohta.

On tõsi, et oleksime eelistanud kuulda tema kõnet ja mõtteid Euroopa kohta muul ajal, enne ja mitte pärast Lissaboni tippkohtumist, ning eriti mitte seitsekümmend kaks tundi pärast tema määramist peaministriks, kuna niisugune olukord ei aita kunagi koosoleku eesmärke saavutada. Siiski, daamid ja härrad, oleks see minust ebaõiglane ning minu fraktsioon ei sooviks seda, kui ma ei tänaks peaministrit või ei hindaks tema panust, mis on kahtlemata väga kasulik Euroopa tulevase suuna nimel.

Ei ole lihtne rääkida fraktsiooni PPE-DE nimel vabadusest ja Euroopa Liidust, kuna minu fraktsioonil on kogemused, mis näitavad vabaduse kaitsmist eriti selgena ja on nii hiljutised, et ma ei leia piisavalt ega sobivaid sõnu, et selgitada Euroopa Liidu sügavat ja tõelist tähendust meie fraktsiooni jaoks.

Meie fraktsioon väljendab heameelt Lissaboni tippkohtumisel saavutatud edu üle, kuid samal ajal valetaksime, kui ütleksime, et meie arvates ei ole meil endiselt piisavat poliitilist huvi ja ambitsiooni, et muuta tänapäeva Euroopa Liit selliseks, mida Euroopa elanikud tulevikus vajavad. Me ei saa luua Euroopat, mida vajame, kui me endasse ei usu. Me ei saa täita Euroopa Liitu inertsi või lennukate sõnadega või lihtsalt ühiste huvidega. Sõnadest nagu ühtsus ja õigsus näiteks ei piisa Euroopa direktiivide ülevõtmiseks või Kyoto protokolli täitmiseks.

Peaminister, puudu on kahtlemata otsustavusest, meie väärtuste kaitsmisest ja jõupingutusest. Need elemendid võimaldavad meil konsolideerida liidu moraalset tugevust ja kultuuri, milles meie projekt peamiselt seisneb. Siiski peame Euroopa kodanikele puuduvatest elementidest teada andma. Peame nendest kodanikele rääkima ja neid selgitama. Peame jagama nendega kõnealust poliitilist vajadust jõupingutuseks ning julgema öelda neile, mis on puudu. See ei kahanda nende julgust, vaid annab lootust, unistusi ja lähedust, mida me nii meeleheitlikult vajame. Peame ütlema kodanikele selgemalt, milles probleemid seisnevad. Peame seadma need prioriteediks ja töötama kiireloomuliste küsimuste kallal, et leida võimalus pädevuste jagamiseks Euroopa Liidu ja Euroopa riikide vahel, ilma üldistamata, seades esikohale ja tehes kindlaks kõige kiireloomulisemad probleemid, mis on järele jäänud.

Peaminister, Euroopa traditsioonilised meetodid on olnud kokkulepe, konsensus ja järkjärguline lähenemisviis, kuna konsensus on pigem meetod kui väärtus. See tähendab, et peame konsensuse määratlema ja selleni jõudma ning samal ajal andma volitused Euroopa fraktsioonidele, kuna ei oleks Euroopa Liitu ilma Euroopa fraktsioonideta. Seepärast ei tohiks rääkida siin majas riikide lahkarvamustest või erimeelsustest (mis on olemas ja sügavad), nagu kahjuks toimus Hispaania puhul mõned kuud tagasi, nagu te hästi teate.

Peaminister, on probleeme, mis nõuavad Euroopa tasandil lahendust. See kahtlemata tugevdab liitu, kuid meie fraktsiooni arvates tugevdab ka Euroopa riike. Liit ei muutu tugevamaks, kui Euroopa riigid nõrgenevad, vaid vastupidi: Euroopa Liidu täiustamiseks on vaja, et selle liikmed oleksid tugevad, ning kõnealust projekti ei ole võimalik viia lõpule nõrgenenud riikidega, mis ohustavad territoriaalset terviklikkust.

Vabaduse väärtus ühendab meid. See väärtus on kõigi teiste väärtuste eesmärk ning need väärtused on sätestatud põhiõiguste hartas, mis kirjutatakse alla 12. detsembril Strasbourgis. Siiski ei ole see lihtsalt illusioon, see on uuendatud pühendumine vabadusele ning mitte ainult liidu territooriumil, vaid eelkõige meie sõprade territooriumil, kellega oleme traditsiooniliselt oma kultuuri jaganud, näiteks Ladina-Ameerikas ja teatavates Ida-Euroopa vabariikides. Kõnealustes riikides peame samuti püüdma konsolideerida oma põhimõtete ja väärtuste raamistikku.

On veel üks asi, mida ma tahan öelda: pigem ühtsus kui sõnad. Ajalugu on tõestanud meie kultuuri kasulikku mõju maailmale. Peaksime seda edasi andma ning samal ajal olema teadlikud, et ei saa sulgeda kõnealust väärtust üksnes Euroopa Liitu.

  Martin Schulz, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Härra president, daamid ja härrad, meil on väga hea meel tervitada peaministrit Rodríguez Zapaterot Euroopa Parlamendis. Samuti on meil hea meel, et tulite siia pärast Lissaboni tippkohtumist ning ainult 72 tundi pärast teie kandidaadiks nimetamist. Meil oleks olnud veel parem meel, kui fraktsiooni PPE-DE oleks täna esindanud vähemalt selle esimees.

Võin öelda ühte: härra Daul jäi täna pärastlõunal ilma Hispaania peaministri heast kõnest. Ta jäi ilma ka härra Mayor Oreja vähem veenvast kõnest, seepärast oli tema jaoks tõenäoliselt isegi hea, et teda täna kohal ei olnud. Et tühjad kohad parlamendi paremas küljes räägivad enda eest, lubage öelda, et kui meid külastab Rootsi peaminister härra Reinfeldt, kes kuulub nende fraktsiooni, on sotsialistide parteist kohal sama arv liikmeid nagu täna, kuna minu arvates on viisakus kvaliteet, mida inimestel kas on või ei ole, ning neil, kes paremal istuvad, seda ei ole!

(Aplaus)

Hispaanial ja hispaanlastel, keda esindab nende peaminister, on õigus austusele, mis tähendab kõigi parlamendi fraktsioonide austust. Me väljendame hispaania rahvale seda austust. Härra Zapatero, te tänasite parlamenti ja Euroopa Liitu. See oli meeldejääv lause Hispaania valitsusjuhilt, riigilt, kes on kannatanud 40 aastat halastamatu ja julma diktatuuri all ning saavutanud vabaduse ja demokraatliku mitmekesisuse tänu integratsioonile Euroopasse. Teie jaoks, Hispaania peaminister, on püsti seismine ja Euroopa Liidu tänamine suur au. Siiski oleme ka teile tänu võlgu selle eest, et Hispaania on kõnealustes ettevõtmistes edu saavutanud. Oleme tänu võlgu Hispaania elanikele ja Hispaania demokraatidele, meestele ja naistele. Nende panus Euroopasse on panus demokraatiasse, mitmekesisusse, kultuurilisse progressi ja sotsiaalsesse stabiilsusse. Seetõttu peame väljendama oma tänu Hispaania valitsusele.

(Aplaus)

Hispaania on Euroopa mudel, nagu seda on kogu Ibeeria piirkond. Sama kehtib muide Kreeka ja kõigi riikide koha, kes on pidanud üle saama fašistlikust diktatuurist ja seadma 1980. aastate alguses ja keskel suuna Euroopa Liidu poole. Lääneeurooplastena võisime sel ajal vabalt reisida kõnealustesse riikidesse ning seega saame võrrelda neid praeguse olukorraga. Hispaania on õitsva majandusega riik. Suure tulevikuga riik täis lootust, riik, mille elanikud on andnud tohutu panuse rahu saavutamiseks maailmas, riik, mis on majanduslikult jõukas ja koputab tänu oma majanduslikule tugevusele õigusega G8 riikide uksele. Kes oleks võinud arvata 20 aastat tagasi, et see on võimalik? Seega, miks ma ütlen, et Hispaania on mudel? Nagu te, peaminister, ise ütlesite, kui Euroopa Liidu struktuuri- ja piirkondlikul poliitikal on sama majanduslik mõju Euroopa Liiduga 1. mail 2004 ühinenud riikides, nagu sel oli Hispaaniale, võib kogu Euroopa vaadata väga positiivsele tulevikule ning seepärast on Hispaania Euroopa mudel.

(Aplaus)

Peaminister, Hispaania (te ütlesite seda väga hästi) on oma integratsioonist Euroopasse vaid võitnud. Nagu paljud teised Euroopa Liidu riigid loobus Hispaania euro kasutuselevõtmisel ühest osast oma suveräänsusest. Suveräänsusest loobumine valuuta tõttu tähendab loobumist ühest osast riigi suveräänsusest. Siiski kujutagem ette, mis oleks võinud juhtuda, kui Hispaanias kehtiks endiselt peseeta ning kujutage ette, kui Zapatero valitsus oma esimese teona ametis olles oleks öelnud, et me toome oma väed Iraagist välja. USA dollar oleks võinud peseetaga mängima hakata ning millised majanduslikud mõjud oleksid sellel olnud? Valuuta suveräänsuse osast loobumine andis Hispaaniale tegelikult iseseisvuse ja suveräänsuse. See on teine põhjus, miks Hispaania on hea mudel, näidates, kuidas Euroopa integratsioon annab rohkem, mitte vähem tugevust.

(Aplaus)

Härra Zapatero rääkis erinevatest küsimustest. Meie fraktsiooni ning selle meeste ja eriti naiste nimel lubage öelda paar sõna soolise võrdõiguslikkuse kohta. Väga vähesed valitsusjuhid Euroopas on teinud rohkem naiste õiguste edendamiseks kui härra Zapatero ning Euroopa Parlament on teile tänu võlgu ka püüdluste eest kõnealuses valdkonnas.

(Aplaus)

(ES) Härra Zapatero, palun jätkake oma suurepärast, kaasaegset ja edukat poliitikat. See toob kasu Hispaaniale ning mis on kasulik Hispaaniale, on kasulik ka Euroopale. Jätkake oma tegevust, härra peaminister.

(Fraktsiooni PSE tormiline kiiduavaldus püsti seistes)

  Graham Watson (ALDE). - Härra president, kui liikmesriigid ratifitseerivad reformilepingu, mida me loodame ja usume, võime lõpuks näha tulevikus taaselustatud Euroopa Liitu – liitu, kes suudab vastu võtta uusi väljakutseid, kellel on alandlikkust, et kuulata ära oma kodanikud, ning poliitilist tahet tegutseda. Lepingu ratifitseerimiseks on praegu just õige aeg ning minu fraktsioon tänab teid, härra Zapatero teie jõupingutuste eest protsessi kiirendamisel.

Minu fraktsiooni arvates ei ole vaja, et rühm tarku inimesi juurdleks Euroopa tuleviku üle. Oleme selles etapis olnud, seda teinud ning meil on isegi T-särgid, mis seda tõestavad. Seda nimetati järelemõtlemisajaks ning see on lõpule jõudnud. Oleme Lissaboni strateegia keskpaigas ning teeme majanduskasvu ja tööhõive valdkonnas alles praegu edusamme. Arendame välja ühisturgu, kasutades ära Euroopa ettevõtjate potentsiaali. Avame tee seaduslikule sisserändele, et aidata nii arenenud riike kui ka arengumaasid.

Praegu ei ole aeg pöörduda tagasi Prantsusmaa kavandamisetapi juurde või järgida uut Ühendkuningriigi ülistatud vabakaubanduspiirkonda käsitlevat kava. Need nägemused on üksnes äärmuslikud arvamused, mida esitatakse enamiku arvamusena. Need ei ole seotud konsensusega. Enamik meie kodanikke ootab liidult tugevat ja kasvavat majandust. Nad soovivad ELi suuremat sekkumist piiriülestes küsimustes ja terrorismi vastu võitlemisel, rohkem koostööd julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas ning rohkem keskkonnaalast tegevust. Üksnes siis võib Euroopast saada ülemaailmne tegutseja, kes suudab kindlustada püsiva arengu.

Kuidas saame tagada majanduskasvu ja tööhõive, kui Euroopa keskendub protektsionismile? Kuidas saame võidelda kliimamuutuse vastu, kui me ei suuda koos tegutseda? Kuidas meil on võimalik levitada maailmas rahu, õitsengut ja õiglust, kui Euroopa nääkleb muudel põhjustel? Seepärast vajab Euroopa rohkem poliitikuid, kes on valmistatud ette juhtima ja kasutama üleeuroopalist lähenemisviisi.

Härra Zapatero, ühendades 18 põhiseaduse toetajat Madridis, tõestasite, et teie nägemust avatud, integreeritud ja konkurentsivõimelisest Euroopast jagavad paljud. See on nägemus Euroopast, mida kõigi parlamendi fraktsioonide edumeelsed soovivad edendada ja laiendada. Fraktsioon ALDE teeb koostööd kõigiga, kes seda nägemust jagavad ning elavad sellele kaasa kas paremalt, vasakult või keskelt, et tagada Euroopa areng. Me ei soovi toetada neid, kes niisugust nägemust kuulutavad, kuid ei suuda seda ellu viia.

Härra peaminister, Hispaania on sageli päris õigustatult kiitnud oma sotsiaalseid ja majanduslikke muutusi alates liiduga ühinemisest. Meil on vaja, et teised järgiksid teie eeskuju ja taotlust saavutada jõukas ja avatud Euroopa.

(Aplaus keskelt ja vasakult)

  Brian Crowley, fraktsiooni UEN nimel. – Härra president, ma tahaksin ühineda oma kolleegidega ja tervitada peaministrit, kuid teisel viisil. Peaminister oli valmistunud aruteluks Euroopa tuleviku üle, kuid kahjuks kuulis teatavaid argumente pigem Euroopa mineviku kui selle kohta, kust me kõik peaksime edasi liikuma.

Ma leian, et kui mõtleme 21. sajandi Euroopa vajadustele, teab igaüks meist, millised need on. Samuti teab igaüks meist, et mineviku ideoloogiatest üksi ei ole piisanud kõnealuste vajaduste rahuldamiseks. Üksnes erinevate meetodite ja ideaalide kombineerimisel ja koordineerimisel oleme näinud arengut. Edukate minevikus kasutusel olnud meetodite leidmiseks ja välja valimiseks on alati olnud vaja erinevaid võimalusi, olgu tegemist võrdsuse, õiguse, majandusarengu või tervise ja turvalisuse valdkonnaga.

Oma fraktsiooni nimel sooviksin tänada peaministrit austuse eest, mida ta on näidanud selle parlamendi vastu, tänades liitu ja eriti parlamenti kui Euroopa Liidu rahva häälekandjat. Mõnikord näeme end tõelise häälekandjana. Teatavatel juhtudel võime selles eksida, kuid keegi ei saa vaielda vastu meie demokraatlikule vastutusele ja demokraatlikule volitusele rääkida rahva nimel.

Liiga sageli jäetakse Euroopa Parlamendi seisukohad ja arvamused kõrvale seoses valitsustevahelisel tasandil peetavate aruteludega. Mõni aeg tagasi valmistas mulle rõõmu asjaolu, et järelemõtlemisaja jooksul lepingu üle, mis on lõpule jõudnud ja mida enam ei anta, otsustas peaminister ühendada ühenduse meetodi toetajad, nimetades neid põhiseaduse meetodi toetajateks, et püüda ja moodustada eelvägi seoses asjade edasiarendamisega. Peaminister nägi, et selle sammu edu avas talle uksed ja võimalused valitsuses, kui tal oli vaja tuge seoses sisserände ja muu arenguga.

Kui ma võiksin täna peaministrit üles kutsuda seoses Euroopa tulevikuga, siis paluksin, et ta jätkaks oma mõjuvõimu kasutamist, mitte üksnes Euroopa Liidus, vaid eriti Ladina-Ameerikas, kus vabaduse, demokraatia ja inimõiguste austamisega seotud küsimused muutuvad seoses demokraatlike liikumistega üha ilmsemaks.

Lisaks on teataval hulgal meist nägemus Euroopast, mis sisaldab säravaid tähti, suurepäraseid võimalusi ja peamiselt Euroopa Liidu põhimõtteliste erinevuste ja väärtuste austamist. Me peaksime jõudma punktini, kus me enam ei püüa ühtlustada kõike ühe vormi või suuruse alla, vaid mõistame, et kõnealust erinevust väärtustades võime tegelikult luua tulevikus parema, värvikama ja kindlasti liikuvama Euroopa Liidu.

(Aplaus)

  Monica Frassoni, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (ES) Peaminister, fraktsioon Verts/ALE hindab tõeliselt teie kindlat euroopameelset seisukohta, julgust pidada referendumit põhiseaduse lepingu üle ning teie valitsuse näidatud suutlikkust arendada rahulikult ja ilma usulise sõjata võrdsust, üksikisikute õigusi ja vabadusi käsitlevaid õigusakte ja meetmeid, mis on eeskujuks paljudele Euroopa riikidele, kuigi ma ei näe teie ümber täna palju naisi.

Me hindame ka teie märkusi sisserände kohta, kuigi mitte alati teie meetmeid, ning me hindame asjaolu, et rõhku on pandud sisserände positiivsetele aspektidele, mitte üksnes ebaseaduslikkusele nagu võib-olla teie eelkäija.

Seetõttu pean ütlema, et oleme teist väga puudust tundnud kahe viimase aasta ja viimaste kuude jooksul institutsioonilise kriisi ajal, mis lõppes ilma suurepärase innuka või hiilgava tehinguta Lissaboni nn minilepinguga. Valitsustevahelise konverentsi tegevuskava dikteerisid Euroopa põhiseaduse vaenlased, Samal ajal kui selle pooldajad, nagu ka teie, olid liiga diskreetsed kuulsal kaheksateistkümne koosolekul osalemiseks.

Praegu seisame Euroopas vastamisi mitmete lähenemisviisidega: Sarkozy kahe kolmandiku süsteem, Gordon Browni Atlandi natsionalism ning pigem formaalne, kuid väga siiras Romano Prodi euroopameelsus. Milline on teie arvamus? Kes on teie liitlased?

Peaminister, te rääkisite lühidalt kliimamuutusest, kuigi idee teie uuest lepingust inimkonna ja ma eeldan, et nii meeste kui naiste, ja planeedi vahel ei ole midagi uut. Te rääkisite ka palju tänulikkusest Euroopa antud abi eest. Pean ütlema, et praegu on selge ning see on selge olnud juba kaua aega, et kõnealuseid Euroopa vahendeid on kasutatud samuti selleks, et teha Hispaaniast riiki, kus on kõige suurem kilomeetrite arv teid inimese kohta, ning koht, kus betoon on samuti Euroopa raha kasutades viinud tõsise spekulatsiooni ja korruptsioonini ning viinud Hispaania ja minu enda kodumaa Itaalia ning Taani (kuigi teie olete veidi hullemad) kaugele Kyoto eesmärkide täitmisest.

Nagu ma aru saan, ei ole Hispaania võtnud üle Eurovignette’i direktiivi ja tal on endiselt väga lai infrastruktuuripoliitika. Me loodame, et teie kliimamuutust käsitlevate valimislubaduste tulemusena (väikses valimiskampaania tegemises ei ole muide midagi halba) muudab Hispaania kindlalt suunda. Me loodame samuti, et teie suurepärasel keskkonnaministril saab olema palju suurem tegevusvabadus kui praegu.

(Aplaus)

Peaminister, lõpetuseks pean ütlema, et meie Euroopa Parlamendis hindame teie öeldut väga ja täname teid selle eest, kuid me vajame liikmesriikide valitsustes liitlasi. Me ei saa puhata, sest vajame inimesi, kes soovivad Euroopat ja kellel on Euroopast oma nägemus.

(Aplaus)

  Francis Wurtz, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FR) Härra president, peaminister, te pidasite ilusa kõne. See oli paljuski humanistlik kõne, mida ma tahan kiita heaks kui Euroopa tuleviku ideaali. Siiski peame tunnistama, et praeguses eurooplasi iseloomustavas olukorras on teie kirjeldatud nägemuse elluviimiseks vaja teha palju muutusi Euroopa Liidu menetlustesse ja struktuuri.

Te ütlesite, et meie Euroopa on sotsiaalne Euroopa. Braavo! Siiski ei ole pessimistlik öelda, et peamiselt tuleb see sotsiaalne Euroopa veel üles ehitada. Praegune Euroopa sotsiaalpoliitika raamistik on aluslepingute kohaselt vaba konkurentsiga avatud turumajandus. Kõnealune raamistik ergutab loomulikult konkurentsi sotsiaalsete mudelite vahel ning selle eesmärk on vähendada konkurentsivõime nimel meie õigusi. Kõnealune raamistik surub alla tööjõukulusid, suurendab tööga seotud ebakindlust ja õõnestab sotsiaalseid õigusi.

Sotsiaalne aspekt on kahtlemata peamine põhjus, miks kodanikud Euroopa institutsioone ei usalda. Euroopa Keskpanga president näiteks nägi seda enda puhul, kui ta rääkis hiljuti Euroopa Ametiühingute Keskliidu konverentsil, esitades oma teooriat (ELi ametlikku teooriat) konkurentsivõimeliste hindade nimel palkade mõõdukal tasemel hoidmise kohta. Tema teooria suhtes väljendati üksmeelset vastuseisu. Ma ütlesin juba, et Saksamaa rahandusminister mainis legitiimsuskriisi riski Euroopa sotsiaalmajanduslikus mudelis. Lubage seetõttu vaadelda kõnealuseid aspekte lähemalt, täpsemalt lisada teie tulevikunägemusele veidi usaldusväärsust.

Mainisite ka suhteid Aafrikaga ning vajadust reageerida nende õiglusega seotud üleskutsetele. Teil on õigus. Siiski peame sel juhul näiteks pöörduma tagasi majanduspartnerluslepingu projekti juurde, mille Aafrika partnerid tagasi lükkasid, kuna nad on kindlad (ja minu arvates on neil õigus), et ei ole hea ühendada inimvõimete ja vabakaubanduse arendamist.

Lõpetuseks tahan ma teid, peaminister, tänada, et tuletasite meelde Euroopa lõppeesmärgid, ning kui me ei ole võimelised leppima kokku olevikunägemuses, leppigem kokku tulevikuväljavaadetes.

  Graham Booth, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Härra president, rõõm on näha peaministrit siin Brüsselis. Peaminister on eeskujuks teistele Euroopa valitsusjuhtidele kui mees, kes lubas oma rahval otsustada, kas nad soovivad põhiseadust. Seetõttu väärib ta aplausi. Praegusel juhul hääletas Hispaania rahvas ülekaalukalt kavade poolt.

Ma sooviksin teada, miks ta ei kavatse hääletust korrata. Kõigele vaatamata peaks ta olema kindel, et ta saavutab sama tulemuse. Kas see on nii, kuna, nagu peaminister ütles, reformilepingust ei puudu ükski põhiseaduse lepingu oluline punkt? Kui jah, põhineks see asjaolul, et peaministri arvates ei ole tarvis küsida rahvalt sama küsimust kaks korda. Või on tegemist sama juhtumiga nagu Ühendkuningriigi elanike puhul, kellele esitleti reformilepingut kui tervikuna täiesti eraldiseisvat, mis on rahvale mõistmiseks liiga keeruline?

See on loomulikult kogu meie tuleviku võti. Poliitiline eliit kas ei hooli sellest, mida rahvas tahab, nagu härra Sarkozy ja härra Browni puhul, või on nende arvates inimesed liiga rumalad, et teha olulisemaid otsuseid kui burgeri ostmine McDonalds’ist. Mulle näib, et Euroopa Liit muutub kiiresti maailma esimeseks postdemokraatlikuks riigiks. Ma võin öelda peaministrile järgmist: kui Euroopa eliit ei luba rahval rääkida, siis lõpuks leiab rahvas oma hääle kuuldavaks tegemiseks muud võimalused.

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Härra president, daamid ja härrad, minu arvates on Euroopa Liidu suurim väljakutse praegu täielik demokraatliku osaluse puudumine otsustusprotsessis. Kodanikud usaldavad Euroopa institutsioone üha vähem – ja minu arvates õigusega –, kuna nad ei ole nõus, et paljud väga olulised nende elu vahetult mõjutavad otsused tehakse nn elevandiluust tornides, mida ei kontrolli ükski vahend ega inimene. Samuti ei tehta kõnealuseid otsuseid demokraatlikul alusel. Ma toon kaks näidet.

Esiteks, Lissabonis kirjutatakse peagi alla uutele Euroopa aluslepingutele. Igaüks teab, et see on Euroopa põhiseaduse versioon, mida peaaegu ei ole muudetud. Härra Zapatero ise ütles selle kohta, et ühtegi sisulist osa ei ole muudetud. Nüüd hääletati kõnealune tekst maha Prantsusmaa ja Madalmaade referendumil, kuid praegu on see naljaks pööratud. Optimistlik stsenaarium on asjaolu, et võib-olla korraldatakse aeg-ajalt uusi hääletusi, et eurokraadid jääksid rahule, kuid praegu on referendumi kaudu tehtud demokraatlikud avaldused prügikasti visatud. Sel viisil kardan ma, et Euroopa muutub üha enam väikeseks klubiks, kus juhul, kui see valitseb superriiki, ei sallita osalust ja seetõttu ei saa seda enam demokraatiaks nimetada. Sama kehtib viisi kohta, millega käsitletakse Türgi võimalikku ühinemist Euroopa Liiduga. Meie kodanikud ei taha seda, kuna Türgi ei ole Euroopa riik kultuuriliselt, geograafiliselt, usulises tähendus ega üldse mingil viisil, kuid vaatamata sellele ei võta komisjon ja nõukogu arvesse kodanike enamuse arvamust kõnealuses küsimuses. Liidu tulevikku käsitleva arutelu asemel peaksime arutlema demokraatia parandamise üle Euroopa Liidu institutsioonides.

  José Luis Rodríguez Zapatero, Hispaania valitsusjuht. − (ES) Härra president, ma tahaksin esiteks tänada iga kõnelejat märkuste ja nende tooni eest. Võin samuti öelda, et mul on hea meel selle üle, kui elav arutelu on olnud, mida ma just lootsingi. Mul on samuti hea meel, et saan arutelule elavalt ja intensiivselt kaasa aidata, eriti põhjustades teatavad kõned, mille eest ma tänan teid kogu südamest.

Hispaania on tänulik Euroopa Liidule, selle asutajatele ja suurtele riikidele nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, kes on aidanud tuua meie riiki demokraatia, on tervitanud meid Euroopas ja aidanud oma vahenditega kaasa meie arengule. Oleme tänulikud teistele avaliku elu tegelastele ja riigimeestele, keda ma täna ei ole nimetanud, nagu Helmut Kohl, härra Mitterrand ja härra Palme, kes on andnud suure panuse nii Hispaania demokraatiasse kui selle tulevikku. Oleme väga uhked, et saame käesolevale ühisele üritusele kaasa aidata.

Tänulikkusega kaasneb mõte sellest, mida Hispaania on olnud võimeline viimase 25 aasta jooksul saavutama. Tõenäoliselt ei ole üheski maailma ühiskonnas toimunud niisugust poliitilist ja majanduslikku üleminekut ja arengut seoses inimeste õiguste, vabaduste ja sotsiaalse olukorraga nagu Hispaanias 25 viimase aasta jooksul.

Hispaania on alati olnud Euroopale pühendunud ning väga euroopameelne. Kõigi parteide, kultuuride ja poliitiliste ideoloogiate esindajad ning suure poliitilise mõjuvõimuga esindajad on töötanud Euroopa institutsioonides, komisjonis ja siin parlamendis, millel on olnud kolm hispaanlasest presidenti. Kõik on teinud oma tööd väga hästi ning siinkohal tahan ma avaldada austust neile, kes on Hispaaniat Euroopa institutsioonides esindanud. Neil on õnnestunud edendada euroopameelset kultuuri poliitilise organisatsiooni näol, mis äsja peetud kõnede kohaselt on pretsedenditu.

Poliitilisel liidul, mida me nimetame Euroopa Liiduks, ei ole eelkäijat ega mudelit, mida eeskujuks võtta, kuna Euroopa Liit ei kuulu ühtegi teadaolevasse poliitilisse klassifikatsiooni. Selles peitub Euroopa Liidu suursugusus ning ettenägematus, võttes arvesse vajalikku protsessi, et tagada siin Euroopa Parlamendis näha oleva 27 maa, 27 lipu, 27 riigi, 27 rahva, 20 keele ja rikkalike ideoloogiate ühine tahe.

Selle tulemusena on igal sammul, mille oleme Euroopa protsessis teinud, rohkem kui üks värv ning see on tehtud tänu rohkem kui ühele riigile või ideoloogiale. Igal sammul on olnud mitu värvi, mitu ideoloogilist värvi ja neid on tähistanud mitu lippu. Tegelikult on iga edusamm olnud panus iga osalise poolt, kellel on oma lipp ja oma värv, moodustades ühtekuuluvuse ja ühenduse. Kui miski tõepoolest esindab Euroopa hinge, on see demokraatide liit. See ongi Euroopa: demokraatide liit, mis tähendab edu saavutamist võimalikult üksmeelsete seisukohtade kaudu, austades igaühte ja kaasates nad, ning mis pakub samu võimalusi isegi neile, kes on täielikult vastu sellele, mida Euroopa Liit endast kujutab. Euroopa Liidu suurus seisneb asjaolus, et see on klubi, mis pakub samu võimalusi nii neile, kes Euroopat pooldavad, kui ka neile, kes ei taha, et Euroopa edeneks. See on Euroopa klubi suurus ehk lühidalt demokraatide liidu suurus.

Keegi viitas nn minilepingule. Meie vastuvõetud vaatenurk ei pruugi meid alati rahuldada eesmärkide saavutamise valdkonnas, kuid kui kõik ratifitseerivad kõnealuse lepingu ja kui see toimib, saab sellest suur leping, mitte minileping. Vähemalt peaksime minu arvates olema täna niisugusel seisukohal. Peame andma lepingule aega ja võtma arvesse selle võimalikku potentsiaali pärast jõustumist ning kui seda kasutatakse väljakutsetele vastu astumiseks.

Viidati lepingu ratifitseerimisele. See oli vajalik, kuna Hispaania oli üks riikidest, kus peeti põhiseaduse lepingu üle konsultatiivne referendum, mis on toimunud läbirääkimiste teel lepingu iseloomu üle Euroopa mõiste kõige klassikalisemas tähenduses.

Minult on küsitud, ning ma ei soovi vältida ühtegi küsimust selle kohta, et miks me ei esitanud seda referendumile. Selleks on kaks väga selget põhjust: esiteks, kuna Hispaania elanikud ütlesid, et nad on põhiseaduse lepingu poolt. Kõnealune leping, mille me oleme nüüd vastu võetud ja mis ootab ratifitseerimist ning mida tuntakse juba Lissaboni lepingu nime all, sisaldab mitmeid varasema põhiseaduse lepingu aspekte. Teiseks, mis on väga oluline, on meie riigi ulatuslik konsensus seoses lepingu ratifitseerimisega parlamendis nii nende hulgas, kes lepinguga nõustuvad, kui ka isegi vähemuse hulgas, kes on selle vastu.

Siiski tahan ma rõhutada midagi, mis on tulevikku silmas pidades oluline. Ma ei tea, kas seda on võimalik täielikult saavutada, kuid see on Euroopa Liidu selge probleem: meie ratifitseerimissüsteem on puudulik ning selle kohta ei ole kunagi peetud põhjalikku arutelu. Minu arvates peaks ratifitseerimine toimuma ühiselt kõigis riikides ning võimalusel ühe akti ja ühe vahendiga. Praegu on see loomulikult keeruline, kuid väga soovitav, ning ma loodan, et aja jooksul saavutame niisuguse ratifitseerimissüsteemi.

Mõni kõneleja tõstatas küsimuse Euroopa Liidu ja rahvusriikide vaheliste suhete kohta, mis on olemas olnud juba algusest eale, alates liidu loomisest selle algsel kujul Euroopa Söe- ja Teraseühendusena ning seejärel Euroopa Majandusühendusena. Kõnealune küsimus on sageli tekitanud küsimuse Euroopa Liidu demokraatia kohta tervikuna, kuna paljud otsused tehakse loogiliselt valitsustevahelise menetluse teel.

Esitan küsimuse kohta lühidalt oma arvamuse.

Esiteks on rahvusriik poliitiline organisatsioon, mis ajaloolises tähenduses püüab ühendada territooriumid, ratsionaliseerida avalikke meetmeid ning seejärel sillutada teed demokraatlikele süsteemidele. Seetõttu on rahvusriik täitnud olulist ajaloolist ülesannet.

Euroopa Liit on poliitilise organisatsiooni vorm, mis põhineb rahvusriigi kogemusel. See on rahvusriigi kõrgem aste. Euroopa Liit ei võta rahvusriigilt midagi ära, vaid pigem lisab rahvusriigile ja selle traditsioonilisele mõistele juurde. Selleks et ühendada tavalised lisatavad vahendid, nagu on näidanud poliitilise kooseksisteerimise, poliitilise tsivilisatsiooni ja poliitilise ühenduse ajalugu. Euroopa Liidu mõte seisneb ühendamises ja jagamises. See ei seisne rahvusriigi traditsiooniliselt mõistelt millegi äravõtmises või selle nõrgendamises. Tegelikult, mida tugevam on Euroopa Liit, seda tugevamad on ka meie rahvusriigid. See on minu arvamus.

See tähendab ka, et Euroopa Liit on rohkemaks suuteline oma institutsioonide kaudu, mis vajavad legitiimsust ja pidevat heakskiitu kõnealuste riikide poliitikute ja valitsuste poolt … Ma lükkan täielikult tagasi Euroopa Liidus olemasoleva konkreetse teooria, mis seisneb selles, et paljude probleemide eest meie majanduslikus, era- ja sotsiaalses elus vastutab Brüssel. Niisugune hoiak kahjustab Euroopa Liidu integratsiooni ja kodanikke ning on paljudel juhtudel tavaliselt ka ebaõige.

Ma usun, et ajalugu näitab ja olevik õpetab meile, et teiste süüdistamine ebaõnnestumiste eest põhjustab inimestele melanhooliat ja negatiivset hoiakut.

Mõni kõneleja mainis konkreetseid eesmärke ja lennukaid sõnu. Ma olen nõus: poliitilise tegevuse tähenduses ei ole ilma sõnadeta tegevust ega ilma tegevuseta sõnu. Seetõttu usun, et kõigel, mis kujutab endast võimalust tulevikuks, peavad olema prioriteedid, poliitilised prioriteedid, mis on usutavad ja jälgitavad tegevuse ja otsuste näol. Nende üle arutletakse. Toon kokkuvõtlikult välja kolm, mis tunduvad Euroopa Liidu tuleviku seisukohast kõige olulisemad.

Lubage öelda, et kõnealustel prioriteetidel ei ole midagi tegemist lepingute, tegevuseeskirjade, struktuuride, õigusaktide läbivaatamise või vähendamisega komisjoni poolt, mis oleks siiski väga asjakohane. Need on seotud praeguse aja poliitiliste eesmärkidega. Nõustun isikuga, kes ütles, et Euroopa Liit on mitmete ideoloogiate ja väärtuste vastastikuse koostoime vili. Siiski võib Euroopa Liit olla maailma väärtuste kujundamist ja tegevust juhtiv usuline jõud üksnes siis, kui ta määratleb nõuetekohaselt selle ajalooperioodi prioriteedid, milles me praegu 21. sajandi alguses elame.

Esimene prioriteet on vaadata, mida Euroopa juba teab, kuna selle kontinendi parimad kogemused on hindamatuks õppetunniks. Teadus, loomingulisus ja innovatsioon on muutnud meie majanduse tugevaks ja riigid sotsiaalselt integreerituks. Praegune teaduslik väljakutse, mis kujutab endast samal ajal nii väljakutset kui ka võimalust, on kliimamuutus ja energiaallikad. Pean rõhutama seda, mida teatavates kõnedes öeldi, kuna see ei ole kõigile teada ning ma ei väljendanud seda oma kõnes eriti selgelt. On tõsi, et Hispaania ei ole kaugeltki täitnud Kyoto protokolli nõudeid. See võib tõsi olla, kuid samuti on tõsi asjaolu, et 2006. aastal ehk üks aasta pärast minu valitsuse võimuletulekut, vähendati kasvuhoonegaaside heitkoguseid 4%, isegi kui majandus kasvas 4%. Seetõttu oleme võtnud kohustuse tegutseda intensiivselt ning me jätkame seda, võttes esiteks arvesse alternatiiv- ja taastuvenergia allikaid ning teiseks energiatõhusust ja -säästvust.

Umbes 20 aastat tagasi seisnes suur arutelu selle kohta, kuidas võtta juhtroll Euroopa innovatsioonis (ma olen kindel, et käesolevas parlamendis on kõnealust arutelu peetud korduvalt), üksnes uue majanduse ehk infotehnoloogia majanduse arendamises. Praegu on majandus, mis tagab tootmisvõimsuse tuleviku ja seega õitsengu, niisugune majandus, mis suudab võimalikult kiiresti vähendada sõltumist kivisöest ja pakkuda üha võimsamaid alternatiivenergia allikaid. Minu arvates on see esimene väljakutse. Pean rõhutama, et see ei ole üksnes väljakutse, vaid ka suurepärane võimalus, kuna see kujutab endast suurt osa teadmisi, mis tagavad meile palju, ning suurt osa potentsiaalseid töövõimalusi ja tegevusvaldkondi suurema lisandväärtuse ja seetõttu hea sotsiaalse suutlikkusega.

Teiseks peab Euroopa tegema sotsiaalseid edusamme. On õige öelda, et Euroopa võib sotsiaalselt areneda üksnes siis, kui ta ei unusta Aafrikat, Ladina-Ameerikat ega osa Aasia kontinendist ning teeb samal ajal määratletud ja otsustavaid edusamme koostöö ja arenguabi valdkonnas.

Seetõttu, ja andestage mulle, et ma seda avalikult ütlen, ei tea ma, mida paljude Aafrika riikide elanikud ja valitsused mõtlevad, kui nad näevad, et Euroopa Liit peab mõnikord arutelusid selle üle, mida ta sügava kriisi kohta arvab. Ma ei tea, mida nad mõtlevad. Ma lihtsalt räägin sellest oma seisukohast lähtuvalt. Ma usun, et õnneks ja eelkõige tänu meie tööle seoses demokraatia, innovatsioonisuutlikkuse ja heaoluriigiga, mis sellel kontinendil sündis, tänu kõnealusele kolmele väärtusele (töö, demokraatia ja heaoluriik) võime olla kontinent ning liit, millel on parim sotsiaalkaitse ning kõrgeimal tasemel sissetulekud ja heaolu.

Minu jaoks on sotsiaalse heaolu parandamine jätkuvalt peamine eesmärk. Avatud majandus ja sotsiaalne riik, kus inimestel on sotsiaalsed õigused, ei ole vastandlikud nähtused. Tegelikult on need üksteist täiendavad nähtused. Sotsiaalpoliitika ei tarbi rikkust. Need võivad aidata luua võrdsete võimalustega hariduse, pere- ja tööelu ühildamise, mis nõuab sotsiaalpoliitikat, ning tööhõive stabiilsuse, mis on rikkuse loomise ülesande puhul parim produktiivsuse saavutamise stiimul. Produktiivne ja inimestele suunatud eesmärkidega sotsiaalpoliitika on võimalik mudel, mis töötab. Muidugi on suurimat muutust võimalik saavutada mudeliga, mis sisaldab täielikku integratsiooni ja soolist võrdõiguslikkust nii töö- kui sotsiaalsfääris.

Hispaania on palju muutunud, osaliselt viimase 30 aasta demokraatia abil. Siiski on Hispaaniat kõige rohkem muutnud naiste integreerimine riigi töö-, sotsiaal- ja ühiskonnaellu. See on meid kõige rohkem ning selgelt paremuse poole muutnud, kuna on kaasanud solidaarsuse ja progressi väärtused. Ma sooviksin meelde tuletada, et minu valitsus koosneb võrdselt nii meestest kui naistest, ükski minuga täna kaasas olevatest inimestest ei kuulu tegelikult valitsusse.

Lõpetuseks tahaksin mainida meie kolmandat eesmärki, mida tuleb koos kliimamuutuse väljakutse, sotsiaalse heaolu suurendamise ja sotsiaalsete õiguste tunnustamisega arendada kui Euroopa kaubamärki. See on võimaldanud meil jõuda sinna, kus me oleme, ning olla võrdlusaluseks teistele riikidele. Kolmas põhieesmärk on tagada ja tugevdada kooseksisteerimist väga erilisel viisil, pidades silmas, et me elame kontinendil, kus on viimase 20–30 aasta jooksul mitmetes riikides toimunud suured demograafilised muutused.

Kooseksisteerimine tähendab integratsiooni ning absoluutset ja täielikku rassismi ja ksenofoobia mitteaktsepteerimist. Niisugune on kooseksisteerimise tähendus. Euroopa ei tohi reeta ühtegi oma väärtustest ning demokraatliku Euroopa peamine väärtus seisneb kultuurilise ja usulise mitmekesisuse austamises ning seega mis tahes ksenofoobia või rassismi märkide kindlas tagasilükkamises. Me ei oleks eurooplased, kui me kõnealusele kiusatusele alla jääksime.

Kooseksisteerimisega peab kaasnema suur sallivus. Suurenevad individuaalsed ja kollektiivsed õigused ei ole üksnes vabaduse parim väljendus, vaid ka väärtus, mille abil minu arvates tuleb Euroopat samastada. Tõepoolest, mis oleks parem vabadus kui austada igaühe usulisi, kultuurilisi ja poliitilisi veendumusi või seksuaalset sättumust partneri leidmisel või abiellumisel? Mis suudaks vabadust paremini väljendada?

Kui Euroopa on demokraatide liit, nagu ma enne ütlesin, ei saa tegemist olla üksnes vabadusega: Euroopa peab rajanema vabadusel ja võrdsusel.

(Aplaus)

  President. − Aitäh, peaminister. te ei kõnele täna enam, kuid jääte siiski järgmisi sõnavõtjaid kuulama.

Toimub juhatuse koosolek, nii et tahaksin enne lahkumist tänada teid külaskäigu ja kõne eest. Tahaksin tänada teid ja Hispaaniat, kõiki valitsusi, kes töötasid vabas Hispaanias Euroopa küsimustega, panuse eest Euroopasse. Kahe viimase aastakümne kogemused on näidanud, et ükskõik, kes Hispaaniat tulevikus valitseb, jääb Hispaania alati Euroopale truuks.

Seda silmas pidades tänan teid veel kord soojalt tänase külaskäigu eest.

  Jacques Toubon (PPE-DE). – (FR) Peaminister, piirdun oma märkustes sisserände küsimusega, mis on Euroopa tuleviku peamine probleem ja millega seoses tegite teatavaid konsensusel põhinevaid ettepanekuid.

On tõsi, et keegi ei saa nii keerulises valdkonnas nõu anda, kuid samuti on tõsi, et keegi ei tohi arvata, et ta on vabastatud ühendatud alal nõutavast solidaarsusest. Arvamusküsitlused näitavad, et teatavates riikides kehtib pigem majanduslik ja teistes kultuuriline lähenemisviis.

Riikides, kus seatakse esiplaanile majanduslikud huvid, on loomulikult mugav tagada oluline tööjõud, kohandades seadusi ning seeläbi riikide valitsuste poolt massiliselt vastu võetud seadustamismeetmeid, muretsemata liigselt tagajärgede üle, samal ajal kui teised liikmesriigid püüavad rändevooge kontrollida.

Võiksime tuua välja näiteks teie valitsuse tegevuse sadade tuhandete sisserändajate seadustamiseks. Prantsusmaa väljendas sel ajal kahetsust ja pahameelt. Meie president oli sellega seoses küllaltki otsekohene. Tulevikus ei tohi niisugune tegevus korduda. Seda enam, et Hispaania saab seaduse alusel ELilt vahendeid, et tegeleda dramaatilise olukorraga riigi Aafrika piiril.

Fraktsioon PPE pooldab seadustamistaotluste individuaalse läbivaatamise poliitikat ning seetõttu keeldub heaks kiitmast massilist seadustamist, mis probleemi üksnes suurendavad. Samu reegleid silmas pidades teeb Prantsusmaa eesistujariigina ettepaneku Euroopa sisserändepakti kohta. Lisaks, peaminister, annab Lissaboni leping järgmistel aastatel vahendid, et tegutseda kooskõlas ja hoiduda omapead tegutsemise poliitika rakendamisest. See on Euroopa Liidu, Hispaania ja kõigi liikmesriikide pikaajalistes huvides.

ISTUNGIT JUHATAB: LUIGI COCILOVO
Asepresident

  Enrique Barón Crespo (PSE). – (ES) Härra juhataja, peaminister, komisjoni asepresident, daamid ja härrad, Hispaania sotsialistide nimel sooviksin ma tänada peaministrit täna siia tulemise eest.

Eelnevalt öeldi, et tema kõne oli ideaalne kõne. Samuti öeldi, et tal on väga ambitsioonikas tegevuskava. Ma sooviksin peaministrile omalt poolt kõigepealt öelda, et tema lähenemisviis on end praktikas tõestanud, teiste sõnadega on ta esitanud rea majanduslikke, poliitilisi ja sotsiaalseid andmeid, mis õigustavad euroopameelsust nii üldiselt kui ka praktikas. Seetõttu lubage viidata lühidalt sellele, mis täna siin öeldi. Mainiti massilise seadustamise küsimust. Praegu kopeerivad Prantsusmaa ja Saksamaa kõnealust seadustamise süsteemi,

(Aplaus)

mille Hispaania vastu võttis, hõlmates individuaalset seadustamist ning tööandjate ja ametiühingute osalust. Palun öelge, härra Toubon, mis teie riigis toimub?

Teiseks, härra juhataja, tahaksin peaministrit isiklikult tänada viite eest teatavatele veteranidele ja meie tööle, mida oleme siin aastaid teinud. Seoses sellega tahaksin rõhutada ühte: lisaks sellele, mis me saanud oleme, ning on õige ja asjakohane selle eest tänulik olla, oleme teinud ka panuseid. Populaarne ja sotsiaalne Euroopa, ühtekuuluvus ja põhiõiguste harta ei ole Hispaania autoriõigus, kuid Hispaania on neid tugevalt mõjutanud ning selle üle võime õigusega uhkust tunda.

Seoses ratifitseerimisega nõustun ma peaministri öelduga. Hämmastab see, et inimesed, kes ei ole oma riigis midagi teinud ega ole astunud ühtegi sammu põhiseaduse ratifitseerimise või lepingu heakskiitmise suunas, püüavad õpetada neid, kes on oma töö teinud.

(Aplaus)

Tahan eriti rõhutada järgmist: ratifitseerimisprotsessis tuleb kutsuda üles solidaarsusele ja vastastikusele ustavusel; ei ole õige, et mõned teevad oma tööd ja teised püüavad läbirääkimisi pidada. See tuleb Euroopas ükskord lõpetada.

Lõpuks, härra juhataja, härra Mayor Oreja keel vääratas, kuna ta valis härra Zapatero peaministriks tagasi mõned kuud enne valimisi. Härra Zapatero on praegu üksnes peaministri kandidaat. Huvitav oleks, kui järgmisi komisjoni presidendi valimisi silmas pidades peaksid fraktsioonid, alustades fraktsioonist PPE-DE, esitama kandidaadile koopia härra Zapatero kõnest.

(Aplaus)

  Ignasi Guardans Cambó (ALDE). – (ES) Peaminister, tere tulemast parlamenti!

Õnneks on Hispaanias pühendumus Euroopa ehitamisele ühendanud enamiku poliitilistest jõududest, sealhulgas Kataloonias. Ühtsus, mis sai alguse 1986. aastal, jätkub euro kasutuselevõtuga ning seda korrati arutelus Euroopa põhiseaduse üle. See on võimaldanud eelmistel valitsustel ja ka teie valitsusel juhtida poliitilise ja ambitsioonika Euroopa kampaaniat. Teie tänane kõne kinnitab kõnealust pühendumust ja ma õnnitlen teid selle eest.

Siiski, peaminister, ei piirdu teie vastutus entusiastlike ja euroopameelset tulisust täis kõnedega. Euroopa vajab juhte, kes on pühendunud Euroopa projekti oma igapäevases poliitilises tegevuses ning mitte üksnes pidulikel ja institutsioonilistel sündmustel. Me ei näe kõnealust pühendumust iga päev teatavates teie valitsuste tegevustes, mille tulemusena ei saa vältida mitteproduktiivset vastasseisu Euroopa Komisjoniga. Me ei näe seda pühendumust ka nende inimeste puhul, kes paistavad ootavat, et teised haaraksid initsiatiivi, enne kui nad oma seisukoha võtavad.

Igal juhul on poliitilistel liidritel aeg ehitada üles Euroopa, mis annab inimestele lootust ühiseks projektiks. Seetõttu, härra Zapatero, on Euroopa midagi enamat kui lihtsalt riigi valitsuste, sealhulgas teie valitsuste edusammude summa.

Lissaboni lepingu vastuvõtmine tähistab ühe etapi lõppu, kuid töö alles algab. On aeg jätkata vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala ülesehitamist, aeg luua tõeline Euroopa sisserändepoliitika, aeg parandada meie ettevõtjate konkurentsivõimelisust ja kodanike heaoluga seotud võimalusi ning aeg teha maailmas kuuldavaks Euroopa hääl ja parandada suhteid oma naabritega, sealhulgas Vahemere piirkonna naabritega, mille puhul võib Hispaania suureks abiks olla.

Loobumata äärmise rahvusliku ja keelelise mitmekesisuse väljendamisest või selles ebaõnnestumata, on Hispaanial palju pakkuda kõnealuse suure ühise ideaali elluviimises ning teie, juhul kui valimiskastid usaldavad valitsemise taas teie kätte, peate kas üksi või koos teistega pühenduma täielikult kõnealuste eesmärkide saavutamisse.

  Guntars Krasts (UEN). - (LV) Tänan, härra juhataja. Peaminister, detsembris vastuvõetud Lissaboni leping ei kujunda üksnes Euroopa tuleviku institutsioonilisi eeltingimusi. Minu arvates võib seoses Lissaboni tulemustega igaüks, kelle jaoks Euroopa tulevik on oluline, nii need, kes tervitasid Lissabonis saavutatut kui ka need, kes selle tagasi lükkavad, nõustuda kolme hinnanguga. Alates Lissaboni kokkuleppest on põhjust teatavaks optimismiks Euroopa Liidu tuleviku kohta, esiteks seoses liikmesriikide võimega nõustuda, teiseks on võetud ettevaatlik hoiak saavutatud kokkuleppe hindamise suhtes, kuna ei ole võimalik hinnata lepingu tegelikku mõju kõnealuses valdkonnas enne, kui see on olnud mitu aastat jõus; kolmandaks on negatiivne hinnang asjaolu kohta, et pärast Madalmaade ja Prantsusmaa referendumite tulemusi sai põhiseaduse lepingust leping, kus osaliselt välditakse avaliku arvamuse kuulamist. Paradoksaalselt oli põhiseaduse lepingu üks peamisi ülesandeid muuta see Euroopa ühiskonnale arusaadavamaks ja vastuvõetavamaks. Euroopa konventsiooni liikmena vaidlen ma vastu sõna „põhiseadus” kasutamisele ja mõistele uues lepingus. Lissaboni tulemus järgib lähenemisviisi, mida ma toetan, kuid ma ei arva, et muutuste põhjused aitavad Euroopa tulevikule kaasa. Tänan.

  David Hammerstein (Verts/ALE). – (ES) Härra Zapatero, mul on väga hea meel, et te täna siin olete ning et asetasite nii suure rõhu kliimamuutuse väljakutsele ning vajadusele kohe tegutseda. Tere tulemast klubisse.

Samal ajal peavad sõnadega kaasnema positiivsed poliitilised otsused ning vaieldamatu tõde on see, et Hispaania on endiselt kliimamuutustega seoses must lammas, kuna ta ei ole kaugeltki saavutanud Kyoto eesmärke. See nõuab olulist reageerimist seoses taastuvenergiaga; me vajame poliitikat koos maksustamisega. Mul on väga hea meel nafta hinnale ühe sendi lisamise kohta tehtud ettepaneku üle, kuigi see on petlik. Samal ajal tahaksin, et Hispaania esitaks ettepaneku üleeuroopalise keskkonnamaksu kohta, et võidelda välismaiste toodete ja saastavate toodete impordi laviini vastu.

Meil oleks hea meel, kui oleks võimalik kaotada liigsed söetootmistoetused nii Euroopa kui Hispaania tasandil, kui hullumeelset Hispaania energiatarbimist vähendavaid maksumeetmeid võetaks tõsiselt ning kui investeerimine infrastruktuuri suunataks raudteedele ja teistele ühistranspordi liikidele, mitte teedele.

Positiivsema märkusena tahaksin teid siiralt õnnitleda selle puhul, et Hispaania on lõpetanud tuumaenergia kasutamise. Kõnealune järkjärguline lõpetamine on väga oluline ja ma paluksin teistel Euroopa juhtivatel riikidel võtta sellest eeskuju, kuna tuumaenergia on väga kallis, väga ohtlik ja selle tootmine võtab väga kaua aega ning see ei ole vastus kliimamuutusele.

  Willy Meyer Pleite (GUE/NGL). – (ES) Tere tulemast, peaminister. Te teate, et ma kuulun ühte neist vähemustest, kes oleksid soovinud, et Lissaboni leping oleks Hispaanias ja kõigis teistes liikmesriikides referendumile esitatud.

Ma kuulasin teid hoolega ja teil on veel aega võtta selles juhtroll. Euroopal on veel aega pidada ühel päeval referendum kõigis liikmesriikides, et võtta arvesse meie ajaloo peamist elementi – rahvast. Meie seisukoht ei ole lihtsalt vormitäide, see on sügavalt demokraatlik, kuna me ei saa koostada Euroopa projekti või lõpetada seda ilma rahva vahetu osaluseta.

Usun, et olete liiga optimistlik, öeldes, et me oleme lõpetanud sotsiaalse Euroopa ülesehitamise. Selles täiskogus peame väga sageli võtma õigusakte vastu koos otseste rünnakutega Euroopa sotsiaalsele seisundile seoses töö ja töökohakindlusega. Praegu on meil käimas arutelu kaitstud paindlikkuse kohta. Seetõttu usun ma, et meil seisab ees arutelu kõnealuse sotsiaalse seisundi konsolideerimise kohta.

Lõpetan nõudega, peaminister. ELi-Aafrika tippkohtumine on kohe toimumas. Palun ärge unustage Lääne-Sahara okupeeritud territooriume. Hispaanial ja Euroopa Liidul on kõnealuses valdkonnas peamine vastutus. ÜRO Julgeolekunõukogu on nõudnud enesemääramise õigust ning meist Euroopa Liidus sõltub kõnealusele nõudele sisu andmine ja võimaluse korral selle elluviimine ELi-Aafrika tippkohtumisel.

  Irena Belohorská (NI). – (SK) Peaminister, te näitasite üles lugupidamist parlamendi vastu ning ma tahaksin omakorda näidata üles lugupidamist teie ja teie kaudu Hispaania vastu. Euroopa tulevik kujutab endast Euroopa Parlamendile suurt ülesannet. Õigusaktide vastuvõtmise kontekstis laiendatakse kaasotsustamismenetluse süsteemi, nii et see hõlmab 68 valdkonda. Need on energia, kliimamuutus, struktuurifondid, koostöö kriminaalasjades, intellektuaalomand jne. Euroopa Parlamendist saab kaasseadusandja 95% Euroopa õigusaktide puhul. Seetõttu suureneb kaks korda õigusaktide arv, mille puhul parlament peab otsuse langetama. Lisaks valib Euroopa Parlament Euroopa Komisjoni presidendi, kes peab Euroopa Parlamendile esitama aruande iga arutelu kohta Euroopa Ülemkogul.

Seega saab Euroopa Parlamendist 2009. aastal tugevaim parlament, alates selle esimesest istungist 1968. aastal. Sellest saab võrdne partner teistele Euroopa institutsioonidele. Seetõttu oleme kohustatud suurendama valimisaktiivsust tugeva organi valimiseks 2009. aastal. Viimaste Euroopa Parlamendi valimiste aktiivsus oli seni madalaim. Üksnes 47% valijaskonnast osales ning Slovakkias, mida ma siin esindan, oli vastav näitaja 11%. Meil seisab ees raske töö.

  Manfred Weber (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, peaminister, kolleegid, daamid ja härrad, tegelikult ma tahtsin õnnitleda härra Schulzi. Tal on õnnestunud tagada, et sotsialistidest sõbrad patsutavad talle seljale igava, kui mitte lausa nürimeelse poleemika eest fraktsiooni PPE-DE ümber. Varsti pärast seda, kui ta kõne lõpetas, oli sotsialistide poolel sama palju tühje kohti kui meie poolel. Kuigi mul on suur kiusatus väita, et sotsialistid kuulavad üksnes oma suuri juhte, mitte arutelu, ei tee ma seda, kuna me peaksime kohtlema üksteist austusega. Ma leian, et härra Schulz peaks vabandama.

Lubage mul arutelu veidi elavamaks muuta, küsides järgmist: mida me täna tegelikult õppisime? Me avastasime, et Hispaania on Euroopa riik. Ma usun, et mul on õigus, kui ma ütlen, et Hispaania oli sama riik ka siis, kui peaminister Aznar meie poole pöördus. Siiski kuulsime ka sisepoliitilist kõnet valimiskampaania eesmärgil.

Ma ei usu, et Euroopa Parlamendi ülesanne on sellega nõustuda. Angela Merkel ja president Sarkozy olid samuti siin, kuid nad ei rääkinud sisepoliitikast, vaid Euroopast. Aruteludel on väärtus vaid siis, kui me käsitleme küsimusi üksikasjalikult. Seda silmas pidades on härra Dupontil muidugi õigus. Asjaolu, et Hispaania seadustas 700 000 sisserändajat, mõistis president Sarkozy eelmisel nädalal siin Euroopa Parlamendis ühemõtteliselt hukka. Oleks olnud huvitav kuulda, miks peetakse selle üle vaidlusi Euroopa Ülemkogul. Oleks olnud huvitav kuulda, kuidas me tegelikult sisserände küsimusega tegeleme. Me teame, et toimub massiline ebaseaduslik sisseränne ning et on esitatud selged Euroopa direktiivid, milles sätestatakse eeskirjad ja menetlused ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmiseks. Kõnealused direktiivid on Euroopa Ülemkogul blokeeritud ja need ei liigu edasi.

Ma ei tea, kuidas selgitada kodanikele, miks me räägime Euroopa suurtest ja peentest väärtustest täiskogus, kui Euroopa Ülemkogu (kuhu kuulute ka teie, peaminister) igapäevases tegevuses on progress kahjuks peatunud.

Minu sõnum on: Euroopa kõned on olulised ning oluline on rääkida Euroopa põhiväärtustest, kuid esikohale tuleb seada üleeuroopalised meetmed.

  Bernard Poignant (PSE). – (FR) Peaminister, kui me räägime Euroopa tulevikust, ei ole ajalugu kunagi liiga kaugel. Kui Berliini müür oli veel püsti, oli see kodanike jaoks lihtne. Teati, kus on oht, sellel oli kindel koht ja nägu. Me olime vabaduse avangard, isegi otse Franco kõrval, ning siiski ei olnud vaja rääkida piiridest, kuna need oli kindlaks määranud raudne eesriie. See jaotas Euroopa osadeks, kuid nüüd on see lõppenud.

Nüüd peitub Euroopa tulevik minu arvates selle geograafias. Me peame vaatama oma ümbrust. Me asume maailma lahinguvälja kõrval, mis laiub Gazast Kabulini. Nemad vajavad Euroopa lepituse vaimu. Me asume ka näljatsooni, maailma pandeemiate maa Aafrika kõrval, mida te samuti mainisite. Seda on vaja ära kasutada, kuna ka sealt kontrollitakse rändevooge.

Me asume samuti piirkonna lähedal, mis on viimastel aastatel näidanud religioosse fanatismi märke. Ma ei räägi loomulikult kõigist. Me peame samal ajal kutsuma üles kultuuridevahelisele dialoogile, mitte kultuurišokile. Meie lähedal asuvad samuti nafta- ja gaasivarud. Me vajame neid. See tähendab, et osaliselt sõltuvad meie väljavaated tarnekindlusest ja energiaalasest sõltumatusest.

Need on vähesed näited, mida võiksime veidi segaduses kodanikele tuua. Kaasaegne Euroopa asub kontinendi riikide keskel. Impeeriume ei ole enam. Teil oli üks, samuti meil. Neist on jäänud alles vaid mõned tükid. Tõkkeid ei ole enam. Euroopale tuleb anda uus suund. Seda ei ole võimalik saavutada lihtsalt direktiive lisades. Tuleb rõhutada ulatuslikke väljavaateid, et ehitada üles või püüda üles ehitada Euroopa unistus. See on minu osaline nägemus Euroopa tuleviku kohta.

Lõpuks, peaminister, soovin ma paluda teilt andestust, kuna järgmisel aastal möödub Napoleon I saabumisest Hispaaniasse kakssada aastat. Et teie olete minu tuttav ja järgmisel aastal saab Prantsusmaa eesistujariigiks, palun olge meiega mõistev.

  Andrew Duff (ALDE). - Härra juhataja, ma sooviksin tänada peaministrit selle värskendava kõne eest poliitilise liidu kohta. Oleksin tänulik, kui ta leiaks aega, et sõita Londonisse ja korrata seda oma kolleegile sotsiaaldemokraadist peaministrile Gordon Brownile, sealhulgas peatükke, mis käsitlevad ühtse turu sotsiaalse mõõtme olulisust ning ülemaailmsete väljakutsetega silmitsi seisva liidu solidaarsuse ja ühtsuse tähtsust.

Kahe nädala pärast osaleb peaminister Euroopa Ülemkogu detsembri kohtumisel, kus president Sarkozyga arutatakse ettepanekut luua tarkade komitee. Ma oleksin tänulik, kui peaminister ütleks president Sarkozyle, et me ei tohiks rikkuda lepingu ratifitseerimise väljavaateid, alustades taas vaidlusi menetluste ja jõuvahekorra üle. Kas peaminister võiks presidendile öelda ka, et ei ole mõistlik püüda määratleda Euroopa geograafilisi piire. Laienemisprotsess on kindlalt käimas. Euroopa saab oma lõpliku kuju, kui liitu mittekuuluvad Euroopa riigid ei soovi enam meiega ühineda.

ISTUNGIT JUHATAB: MAREK SIWIEC
Asepresident

  Mirosław Mariusz Piotrowski (UEN). – (PL) Härra juhataja, geograafilisest vaatenurgast on Euroopa selgelt määratletud ning selle piirid kehtestatud. Poliitilises kontekstis on termin Euroopa muutunud siiski laieneva Euroopa Liidu sünonüümiks. Ühest küljest ei kuulu kõik Euroopa riigid sellesse organisatsiooni, kuid teisest küljest surub enamik Euroopa Parlamendi liikmeid peale Euroopasse mittekuuluvate riikide, nagu Türgi vastuvõtmist.

Euroopa tuleviku üle arutelu pidades on oluline kaaluda selle juuri ja põhiväärtusi. Tuhandetes dokumentides viidatakse Euroopa väärtustele. Viimased ei ole alati selgelt määratletud, isegi mitte näiteks täna arutlusel olnud põhiõiguste hartas. Kõigest hoolimata peituvad Euroopa juured kristluses ning need põhiväärtused määratleti juba kaua aega tagasi. Pidevad püüdlused määratleda seda, mis on juba ilmselge, viivad proportsiooni moonutusteni. Need mõjutavad ka vana kontinendi tegelike probleemidega tegelemise potentsiaali, nagu näiteks Euroopa rahvastiku muretsemapanev vananemine, sisseränne, agressiivne konkurents Aasia riikidega, terrorism, epideemiad, uued haigused ja energiavarustuse kindlus.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE). – (ES) Peaminister, on õige ja asjakohane tunnistada, et pärast murettekitavat ebakindlusperioodi olete olnud üks juhtidest, kes on tugevdanud Euroopa transatlantilisi suhteid, ning ma soovin teid selle eest õnnitleda.

Siiski on nende jaoks, kes peavad end sügavalt euroopameelseks, kurb, et transatlantilisi suhteid iseloomustavad endiselt kaks omadust, mis varem neid rikkusid: liiga palju kaubanduslikkust ja liiga palju valitsustevahelisust. Peame märkima ka, et kuigi laev seilab hästi edasi, on võetud suund või määratud kurss, kui seda merendusterminitega väljendada, see, mida näitas proua Merkeli ja härra Sarkozy kompass ja mis kallutab laeva selgelt parempoolsete konservatiivide poole.

Küsimus seisneb selles, milline on teie tegevusvabadus, peaminister, et seada laev otse ja parandada kurssi? Kuidas te arvate suutvat veenda neid, kes hoolimata euroopameelsusest kardavad Euroopa laevale astuda, kuna see ei ole nende arvates piisavalt ohutu või kuna nad ei tea, kuhu see suundub või kuna nad ei suuda ette kujutada sotsiaalset Euroopat ega keskkonnaalaselt jätkusuutlikku Euroopat või rahvusvaheliselt vastutavat Euroopat või läbipaistvat, demokraatlikku ja populaarset Euroopat, millest me nii sageli oleme rääkinud? Kas teie arvates suudate te juhtida hüpet turumajanduslikult Euroopalt poliitilisele Euroopale? Kuidas?

Kuna te õnnitlesite parlamenti nii väga, kas te ei arva, et parlamendi jaoks on aeg saada peamiseks Euroopa seadusandjaks?

Muide, kuna me juba sellel teemal kõneleme ning seoses uue teabega Hispaania aluste kasutamise kohta vangide transpordiks Guantanamosse, kas valitsus kavatseb ÜRO Julgeolekunõukogu abil vaadata läbi oma suhted Ameerika Ühendriikidega?

Ütlen seda, peaminister, kuna see kõik on seotud Euroopa ja eriti Euroopa usaldusväärsusega.

  Sylvia-Yvonne Kaufmann (GUE/NGL). – (DE) Härra juhataja, peaminister, parlament otsustab homme, kas põhiõiguste harta muutub tulevikus õiguslikult siduvaks. Et ma olen olnud põhiõiguste harta projekti koostamiseks loodud konventsiooni liige, on see minu jaoks väga oluline hääletus, mitte üksnes seetõttu, et mul on olnud au töötada põhiõigusi käsitleva Euroopa kõige kaasaegsema dokumendi kallal ning et, nagu paljud teised, olen ma võidelnud seitse aastat, et tagada selle muutumine õiguslikult siduvaks.

Põhiõiguste harta põhineb tsiviil-, poliitiliste ja sotsiaalsete õiguste terviklikkusel. Minu kui parlamendi vasakpoolse liikme jaoks, kes on pärit Berliinist ja elanud Saksa Demokraatlikus Vabariigis kuni 1989. aasta rahumeelse revolutsioonini, on see peamise tähtsusega. Minu jaoks on kõlav „jah” hartale loogiline tagajärg meie ajaloo kriitilisele analüüsile, mis oli vajalik ja mille puhul keskenduti põhi- ja inimõiguste massilisele rikkumisele reaalse sotsialismi alusel.

Teie riik, peaminister, mängib ELis olulist rolli. Hääletades referendumil „jah” tol ajal põhiseaduse lepinguks nimetatud dokumendile, andsid Hispaania kodanikud suure panuse selleks, et hartat ei asetataks lihtsalt riiulile. Te olete võimeline ja peaksite sellele saavutusele toetuma. Kõigil on seoses Euroopaga suured ootused. Nad ootavad, et Euroopa tegeleks nende igapäevaste vajaduste ja muredega. Nad tahavad, et Euroopa töötaks sisuliselt, ning ei ümiseks lihtsalt viisi, nagu ütles Jean-Claude Juncker, et luua töötajate Euroopa, mis põhineb tõepoolest solidaarsusel. Seetõttu tuleb Euroopa Liidus korraldada jõuline kampaania sotsiaalse ja palgadumpingu vastu. Me vajame kõigile miinimumpalku, mis tagaksid inimestele elatise. Sotsiaalne küsimus on Euroopa tulevikku silmas pidades ülioluline!

  Roger Helmer (NI). - Härra juhataja, peaminister, Lissaboni leping või pigem uue nimega põhiseaduse leping on teie nägemus Euroopa tulevikust. 2005. aastal lükkasid Prantsusmaa ja Madalmaade hääletajad põhiseaduse lepingu otsustavalt tagasi ning praegu püüame seda läbi suruda inimeste nõusolekut küsimata.

27 liikmesriigis näitavad arvamusküsitlused, et enamik kodanikest soovivad lepingu kohta referendumi korraldamist. Ühendkuningriigis soovib 80% referendumit ja kaks kolmandikku hääletaks lepingu vastu, kuid meie valitsus keeldub meile hääletamise võimaldamisest, mida ta tõotas pühalikult oma valimiste manifestis.

Peaminister, te räägite demokraatlikust Euroopast, kuid Euroopa sõtkub avaliku arvamuse jalge alla. Põlgus, mida me avaliku arvamuse suhtes üles näitame, muudab väite meist kui „väärtuste liidust” pilkeks. Minu valijad ütlevad mulle üha enam, et 1975. aastal hääletasid nad vabakaubanduspiirkonna, mitte poliitilise liidu poolt. On aeg lammutada ELi riikideülesed poliitilised struktuurid ja pöörduda tagasi lihtsa kauplemisgrupi juurde, mida britid 1972. aastal lubasid.

  Marianne Thyssen (PPE-DE). – (NL) Härra juhataja, asjaolu, et me tervitame täna Hispaania peaministrit oma istungil, võiks jätta eksitava mulje, et järelemõtlemisaeg põhiseaduse üle ei ole veel möödas, kuna arutelusid peaministritega korraldati just selleks puhuks. Õnneks on see periood siiski läbi ja vahepeal oleme kokku leppinud heas reformilepingus. Muidugi olete te siin teretulnud, peaminister, kuna praegu on õige aeg rääkida Euroopa tulevikust. Praegu on selleks parem aeg kui kunagi varem, kuna leping ei tähista lõppu, vaid uut algust.

See ei ole iseenesest lõpp, see on vahend, mida me peame tõhusalt kasutama ja mis pakub meile väljavaadet paremaks halduseks, paremaks demokraatiaks, niisuguste väärtuste, nagu vabadus, turvalisus, jõukus ja sotsiaalse turumajanduse laiendamine, elluviimine avatud ja globaliseerunud maailmas. Ma võin teile kinnitada, härra juhataja, daamid ja härrad, et need on samad eesmärgid, mida järgivad paljud Belgia elanikud soovist viia läbi riigireform. Siiski on kõnealune leping puhtalt juhuslik ning selle idee on täita eesmärgid, mida me nii paljude inimestega jagame.

  Adrian Severin (PSE). - Härra juhataja, sooviksin tervitada peaministrit, kes on üks vähestest peaministritest, kes räägib sama keelt nii siin Brüsselis kui oma pealinnas. Tahaksin teda tervitada ka selle eest, et ta on üks väga väheseid peaministreid, kes ei varja seda, milline Euroopa oma rahva jaoks on ja peaks olema. Seetõttu tema rahvas toetab teda ja Euroopa põhiseadusele öeldi kindel „jah”.

Sooviksin ka kasutada võimalust, et õnnitleda peaministrit Hispaania jaoks õige esindustaseme tagasivõitmise eest käesoleval täiskogul, mis alustab tööd alates 2009. aastast.

Ma leian, et Hispaania sõnum on meile selge ning me toetame seda. Euroopa kas on sotsiaalne või teda ei ole olemas. Euroopa kas on ülemaailmne tegutseja või teda ei ole olemas, ta kas on võimeline kombineerima solidaarsuse subsidiaarsusega või ta ebaõnnestub, Euroopa kas on võimeline pakkuma jätkusuutliku majanduskasvu mudelit või ta hääbub, Euroopa kas on võimeline pakkuma välja lahenduse sotsiaalse kaasatuse, soolise võrdõiguslikkuse ja rahva kaasamise jaoks või ta laguneb; Euroopa kas on võimeline ühendama multikultuursuse kodanike ühtekuuluvusega, vaba konkurentsi suuremeelsusega, tõhususe õiglusega ja paindlikkuse turvalisusega või ta muutub mõttetuks.

Ma jagan samuti peaministri arvamust, et turvalisus on jagamatu ja see peaks olema kõigi jaoks individuaalne, sotsiaalne, riiklik ja rahvusvaheline. Jagan lisaks peaministri arvamust sisserände kohta. Jah, õige reageering sisserändega seotud väljakutsetele on integratsioon, mitte väljasaatmine; integratsioon, mitte marginaliseerimine. Õige reageering peaks olema suunatud põhjuste, mitte sümptomite käsitlemisele.

Ma mõistan väga hästi, miks peaminister ei vaja uue lepingu jaoks uut referendumit. Tal on juba maksimaalne volitus ja ta võib minilepingu heaks kiita. Me peame kõnealuse lepingu kiiresti ratifitseerima ja alustama seejärel uuesti oma teekonda integreerituma Euroopa suunas.

(Aplaus)

  Bogdan Pęk (UEN). – (PL) Härra juhataja, kuna ma jälgisin arutelu, siis jäi mulle mulje, et kõik on nii suurepärane ja läheb aina paremaks, kuigi juba praegu on kõik nii hästi, et vaevalt saaks enam paremini minna. Siiski on palju probleeme, millest Euroopa Liidu suured juhid ühehäälselt räägivad, kuid paistab, et nad eksivad.

Me seisame silmitsi uue ebausuga, milleks on nn kasvuhoonegaasi efekt. Kasvuhoonegaasi efekti esitatakse nii, et see viiks heitkoguste maksimaalse vähendamiseni. Euroopa riigid peavad seetõttu konkureerima riikidega, kellel ei ole nii rangeid plaane seoses heitkoguste piiramisega. Samal ajal usuvad praegu kõik tõsised teadlased, et kasvuhoonegaasi efekt on loomulik nähtus, mis ilmneb tsüklilisel alusel ning et kogu inimkonna jõupingutused suudavad seda üksnes mõne protsendi võrra muuta.

Daamid ja härrad, soovitan tungivalt mitte unistustele pühenduda. Selle asemel palun hakake kavandama mõistlikku energiapoliitikat, sest nafta maksab praegu 100 USA dollarit ning mõned usuvad, et peagi selle hind tõuseb. Ilmselged küsimused on, miks see nii on ning kes saab olukorrast kasu?

  Gerardo Galeote (PPE-DE). – (ES) Peaminister, pean kordama oma fraktsiooni kolleegide tervitussõnu austuse ja parlamentaarse viisakusega, mida minu arvates fraktsioon PSE ei väljendanud.

Peaminister, meie, hispaanlastest liikmed, peaksime olema meelitatud, et te tulite täna siia enne Hispaania parlamendile Lissaboni nõukogu tulemuste kohta aruande esitamist, mida te kahtlemata kavatsete teha, enne kui Hispaania parlament laiali saadetakse, kuna te peate nõustuma, et hispaania elanikud väärivad selgitust, arvestades et, nagu te mainisite, nad olid esimesed, kellele korraldati referendum põhiseaduse kohta, mida ikka veel ei ole olemas.

Peaminister, teie kõne euroopameelsust jagab täielikult selle täiskogu suur enamus. Seetõttu kujutan ma ette, et nüüd, nagu te ise ütlesite, Hispaaniat Euroopa seisukohast vaadates jagate meie muret, et Hispaania on olnud Euroopas ühenduse direktiivide riigisisesesse õigusesse ülevõtmisel halvim ning on olnud juhtpositsioonil seoses ühenduse õiguse rikkumist käsitlevate menetlustega. Pean samuti ütlema, et täna teie võetud kohustused keskkonna valdkonnas, mida saab üksnes kiita, on vastuolus karmi tegelikkusega, kuna alles täna kuulsime Euroopa Komisjoni aruandest, milles näidatakse, et meie riik on üks nendest, kes on Kyoto protokolli täitmisel kõige rohkem maha jäänud.

Peaminister, ma ei saa soovida teile edu märtsi valimistel. On tõsi, et teie kõne sarnanes rohkem kampaaniale kui millelegi muule, kuid ma tahan, ning see on asja olulisim osa, et te annaksite oma parima konsensuse taastamisel Hispaania poliitiliste jõudude vahel Euroopa institutsioonides, mis on kadunud, mitte siitpoolt tulnud algatuste tõttu …

(Juhataja katkestas kõne)

  José Luis Rodríguez Zapatero, Hispaania valitsusjuht. − (ES) Härra juhataja, ma kommenteerin väga lühidalt kõige tungivamalt esitatud küsimusi sisserändepoliitika ja sisserändajate olukorra seadustamise kohta Hispaanias.

Ma pooldan Euroopa Liidu ühist sisserändepoliitikat, mis hõlmab piirikontrolli, integratsiooni ja ühise haldamise põhimäärust. Me oleme selle saavutamisest kaugel, kuid ma võin neile kahele liikmele, kes selle küsimuse tõstatasid, kinnitada ühte: kui minust sai peaminister, avastasin, et minu riigis töötas 700 000 ebaseaduslikku sisserändajat, keda kasutati ära, kes ei maksnud makse ega sotsiaalkindlustusmakse ning töötasid mitteametlikult või ebaseaduslikult.

Euroopa väärtusteks on õigused, seaduspärasus, läbipaistvus ja õigusriigi põhimõtted. Seetõttu püüan ma alati tagada, et minu riigis ei töötaks keegi illegaalselt, kedagi ei kasutataks ära, kedagi ei jäetaks ilma õigustest ning kõik annaksid oma panuse demokraatliku riigi õlul lasuvale koormale. Mitte kunagi.

(Aplaus)

Ma ei tea, kui paljud kõnealusest 700 000 sisenesid Hispaaniasse läbi Prantsusmaa. Ma ei tea seda. Kuid ma tean, et Prantsusmaa ja Hispaanial on nüüd, arvamuste erinevuste tõttu peetud arvukaid dialooge, ühine filosoofia ja poliitiline lähenemisviis. Sama kehtib Saksamaa valitsuse puhul. Iga riigi kogemused ja olukord on olnud väga erinev, mis on tingitud ühise sisserändepoliitika puudumisest. Kui ei ole ühist sisserändepoliitikat, on meil tavaks oma probleemid Prantsusmaa õlgadele veeretada või vastupidi, sama kehtib Saksamaa ja Itaalia puhul. See ei vii mitte kuhugi ning kahjustab Euroopa ülesehitamist.

Kui meil on ühiste välispiiride poliitika, mille puhul kõik kontrollivad ühiselt välispiire, ning integratsiooni ja ühisstaatuse poliitika, ei tule kiusatust süüdistada riiki, kes tegeleb 700 000 illegaalselt töötava inimese probleemiga, et nad seaduslikuks muuta.

Seoses kliimamuutusega ei saa ma seda enam kindlamalt rõhutada, kuid ma ei taha ka vaadata tagasi konkreetsele valitsusele, kuna minu riigis on olnud igat värvi valitsusi … Kahtlemata on Hispaanias toimunud tohutu majanduskasv. Ma tean üksnes seda, et valitsus, mida ma juhin, on ainus, kes on peatanud kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemise, mida me tegime 2006. aastal, ning ainus valitsus, kes on alustanud nende vähendamist, tagades samal ajal 4%lise majanduskasvu. 2006. aasta oli lisaks esimene aasta, kui Hispaanias vähendati elektri esmatarbimist. Kõnealuses valdkonnas oleme väga otsusekindlad, nagu ka teistes poliitilist tegevust nõudvates valdkondades, kus me ei ole kahelnud muuta kaugeleulatuvad seadused õigusteks või võtta jõulisi otsuseid välispoliitika valdkonnas, kui me ei ole nõustunud teatavate meetmetega. Rahvusvahelisel areenil jääme alati kindlaks ja otsustustavaks, kui tuleb tegeleda olulise väljakutse või võimalusega. Võin kinnitada, et Hispaania ei ole kõige halvem ja kindlasti ei ole seda ka järgnevate aastate jooksul, kuna me teeme tohutu riikliku jõupingutuse, et vähendada tugevalt kasvuhoonegaaside heitkoguseid, investeerida alternatiivsesse taastuvenergiasse ning järgida energiatõhususe ja -säästmise poliitikat.

Lõpetuseks tahan veel kord väljendada suurt tänu Euroopa Parlamendile. Ma jäin siin rahule ja tundsin end sügavalt eurooplasena ning kui ma sellest Euroopa rahva ühisest majast lahkun, tunnen end veel rohkem eurooplasena. Ma oleksin väga tahtnud tulla siia varem.

(Aplaus)

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

  Katalin Lévai (PSE), kirjalikult. – (HU) Härra juhataja, majandusareng ja töökohtade loomine on tänase Euroopa esmanõuded. Töökohtade loomise valdkonnas tuleb areng saavutada majandusarengu teel ning see vajab pikemaajalist planeerimist kui 1–2 aastat ja paindlikumat solidaarsusfondide kasutamist.

Meil tuleb astuda vastu kliimamuutuse ohule ning luua kindel ja jätkusuutlik energiavarustus. Keskkonnakaitse ja keskkonnasõbraliku tehnoloogia kasutuselevõtmine on nüüd ülemaailmsed küsimused, mis mõjutavad kogu ühiskonda.

Lissaboni strateegia kohaselt ning seda vajaduse korral muutes tuleb liit suunata jõukuse, solidaarsuse, turvalisuse ja vabaduse poole, püüdes luua uusi partnerlussuhteid kogu maailmaga, eriti lähinaabritega, nagu Aasia ja Aafrika.

Euroopal peab olema globaliseerimisprotsessis juhtroll! Selleks on oluline luua teadmistel põhinev ühiskond, kus kodanikel on võimalus saada hariduse ja koolituse kaudu paindlikke, edasiantavaid teadmisi, mida nad saavad igapäevaelus kasutada. Elukestev õpe on tööjõu liikuvuse alus. Tööhõives peame saavutama täielikult võrdsed võimalused, võitlema sotsiaalse tõrjutuse vastu, toetama mahajääjaid ja ebasoodsas olukorras olevaid inimesi ning neid, kes on surutud ühiskonna äärepoolsematesse piirkondadesse. Eriti suurt tähelepanu tuleb pöörata väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes võivad olla heaoluühiskonna ja piisava tööhõive taseme märgiks.

Energia tootmine tuleb rajada kindlale alusele, tarbimist tuleb vähendada ning raiskamine tuleb peatada energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõtmise abil. Alternatiivsete energiaallikate proportsiooni tuleb suurendada paralleelselt fossiilkütuste kasutamise vähendamisega.

17. Majanduspartnerluslepingud (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni avaldus majanduspartnerluslepingute kohta.

  Ján Figeľ, komisjoni liige. − Härra juhataja, mul on hea meel võimaluse üle selgitada, kuhu me majanduspartnerluslepinguid käsitlevate läbirääkimistega oleme jõudnud. Mul on hea meel märkida, et nõukogu toetas eelmisel nädalal komisjoni 23. oktoobri teatises kavandatud strateegiat. Nagu ütles eelmisel nädalal volinik Mandelson parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komisjonile, oleme me kõnealuste läbirääkimiste poolele teele jõudnud.

Läbirääkimised edenevad väga kiiresti. Lubage ma annan teile ülevaate selle kohta, kus me praegu oleme. Ida-Aafrikas on alustatud vahelepingut Ida-Aafrika Ühendusega (Kenya, Uganda, Rwanda, Burundi ja Tansaania). Me oleme väga lähedal vahekokkuleppele India Ookeani riikidega Ida- ja Lõuna-Aafrika liidu kontekstis.

Lõuna-Aafrika Arenguühenduses oleme alustanud vahelepingut Botswana, Lesotho, Svaasimaa ja Mosambiigiga. Angola liitub niipea, kui ta on selleks võimeline. Lõuna-Aafrika Vabariik ja Namiibia otsustavad oma osaluse üle lähipäevadel.

Seoses Vaikse ookeani piirkonnaga töötame me paralleelselt kogu piirkonda hõlmava raamlepingu ja konkreetsete turulepääsu lepingute osas, et tagada nende riikide otsene huvi, kes on olulised piirkonna kaubavahetuses Euroopa Liiduga. Ma loodan, et kõnealused lepingud sõlmitakse lähimal ajal.

Ülejäänud piirkondade puhul on pilt ebaselgem. Lääne-Aafrika ja Kesk-Aafrika puhul toimuvad kohtumised nn alarühmades. On võimalik, et me suudame sõlmida kaupu käsitlevad vahelepingud kõige enam mõjutatud riikidega, mida võiks seejärel 2008. aastal laiendada kõigile majanduspartnerluslepingutele kogu piirkonnaga. See sõltub loomulikult sellest, kas asjaomased pooled soovivad niisugust teed käia ja esitleda WTOga kooskõlas olevad turulepääsu lepingud.

Kariibi mere piirkonnas on meil leping peaaegu kõige kohta, kuid mis peamine, meil puudub leping kaubavahetuse puhul, kuna piirkonna ettepanek ei ole kooskõlas sellega, mida võib WTOs heaks kiita. Läbirääkimised jätkuvad, kuid praegu vajame me piirkonna selget poliitilist otsust, et avada läbirääkimised, koostades WTOga kooskõlas oleva turule lubatud kaupade nimekirja.

Kõigis piirkondades kasutame me pragmaatilist ja paindlikku lähenemisviisi, et saavutada kõnealuste lepingute puhul oma eesmärk: täielikud majanduspartnerluslepingud nelja piirkonnaga. See ajakohastab meie kaubavahetussuhteid ja muudab need arenguvõimeliseks, seega on meie eesmärk täielik kokkulepe nelja piirkonnaga.

Oleme teinud viimastel päevadel märkimisväärseid edusamme, kuid me ei saa praegu tagada, et sõlmitakse kokkulepe, mis hõlmab uut WTOga kooskõlas olevat kauplemise korda kõigi AKV riikidega.

WTOga kooskõla on kõigi lepingute peamine osa, olgu tegemist kas täielike majanduspartnerluslepingute, vahelepingute või isegi üksnes kaupu käsitlevate kokkulepetega. Ilma selleta võime pakkuda üksnes üldiste soodustuste süsteemi.

Järgmisel nädalal otsustab üldasjade ja välissuhete nõukogu EÜ määruse üle, et rakendada AKV riikidele pakutud turulepääsu. See on parim pakkumine, mis on kahepoolse kokkuleppe puhul tehtud: täielik tollimaksu-/kvoodivaba juurdepääs koos üleminekuperioodidega üksnes kahe toote (suhkru ja riisi) puhul.

Me teeme kokkulepete sõlmimiseks jätkuvalt kõik võimaliku. Meie pakkumine on laual ja hetkel, kui üks AKV riikidest esitab WTOga kooskõlas oleva pakkumise kokkuleppe sõlmimiseks, võime teha kiiresti nõukogule ettepaneku selle kohta, et kõnealuse riigi suhtes tuleks kohaldada majanduspartnerluslepingu turulepääsu määrust.

Me oleme väljendanud oma tahet töötada alapiirkondadega, kui AKV riigid seda soovivad. Me oleme nõustunud jätkama läbirääkimisi pärast 1. jaanuari 2008 teistes küsimustes, näiteks teenused, investeerimine ja muud kaubandusega seotud valdkonnad, mis moodustavad kõnealuste kokkulepete arendamise väga olulise osa. Me oleme näidanud oma pühendumust seoses kauplemiskorra tagamisega, mis oleks võrdne Cotonou lepinguga või sellest parem iga riigi jaoks, kes meiega kokkuleppe sõlmib. Oleme teinud ettepaneku avada oma turud täielikult ja ühitanud kaubavahetuse pakkumise suuremeelsete pakkumistega teenuste kohta.

Siiski ei saa me laiendada Cotonou kauplemiskorda, kuni me jätkame läbirääkimisi. Majanduspartnerluslepingu puudumisel oleme teinud selgeks, et me ei saa ega taha pakkuda lahendusi, mis on ebaseaduslikud või ebakindlad.

Meie AKV partnerid vajavad toetust kokkulepete rakendamisel ning vajalike kohanduste ja reformide tegemisel. Seetõttu töötab komisjon, et tagada Euroopa Arengufondi kaubandusabi eelkõige majanduspartnerluslepingute raames. Sellepärast teeme tihedat koostööd liikmesriikidega, et nad annaksid lisaraha äsja vastu võetud ELi kaubandusabi strateegia raames.

Me teame, et kõnealuste läbirääkimiste lõpuleviimine tähendab keeruliste poliitiliste otsuste tegemist, kuid me tervitame nende AKV piirkondade ja riikide juhtkonda, kes on otsustanud meiega liituda ja alustada läbirääkimisi majanduspartnerluslepingute üle. Me jätkame nende toetamist, kui nad täidavad võetud kohustusi ja kui me teeme koostööd, et tagada kaubandussuhted, mis aitavad tõepoolest nende arengule kaasa.

  Robert Sturdy, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Härra juhataja, öelda pärast seitse aastat kestnud läbirääkimisi, et me ei ole jõudnud etappi, kus me peaksime olema, on võib-olla liiga pehmelt öeldud. Ma ei ole kindel, kas on õige öelda, et oleme jõudnud poolele teele.

Viimaste nädalate jooksul on teatavad AKV liikmed muutunud üha rahutumaks seoses piiratud GSP tariifidel põhineva korraga (mida volinik ise kirjeldas), mis ootab neid 1. jaanuaril, juhul kui nad ei sõlmi majanduspartnerluslepingut. Euroopa Komisjon väidab, et on olnud edukas vahelepingu sõlmimisel nii üksikute riikide kui alapiirkondadega. Nagu volinik ütles, sõlmiti eile leping Ida-Aafrika rühmaga ning eelmisel nädalal Lõuna-Afrika Arengunõukoguga, kuid ilma Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Namiibiata! Kas majanduslepinguks saab nimetada lepingut, kust on teatavad riigid välja jäetud? On teatatud, et komisjon üritab mõjutada Lääne-Aafrikat kokkulepet sõlmima ilma Nigeeriata, mis on üks suuremaid Aafrika riike ja kellel on käimas ulatuslikud läbirääkimised Euroopa Liiduga. Milline on nende allakirjutamisel olevate nn raamlepingute pikaajaline mõju? Kuhu jääb piirkondlik integratsioon? Minu arvates lõhuvad need lepingud minu aruandes kirjeldatud piirkonnad, mis on majanduspartnerluslepingute puhul just kõige olulisemad.

Ühe fraktsiooni koostatud parlamendi resolutsioonis sätestatakse selgelt vajadus pidada silmas neid praegu kiiresti edasi arenevaid läbirääkimisi. Meile ei pruugi kõnealune kord meeldida, kuid tähtpäev on peaaegu käes ja praegu alternatiivid puuduvad. Kigali deklaratsioon oli äärmiselt tõsine ja kriitiline. Parlamendi praegune resolutsioon on tulevikku suunatud ja ma loodan, et meil on võimalik tulevikku vaadata.

Nagu nimetusest võib järeldada, on majanduspartnerluslepingud vaheetapp, mis tuleb läbida, ning nõuavad ulatuslikke läbirääkimisi ELi ja AKV riikide vahel. Ma olen pettunud, et fraktsioon PSE on otsustanud nende poolt mitte hääletada.

Mul on volinikule viimane mõte. Ühendkuningriigis on ütlus, et maailmas on kolm suurt valet: „tšekk on posti pandud”, „see ei olnud minu viga” ning „ma tulen Euroopa Liidust ja olen siin selleks, et aidata”.

  Harlem Désir, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) Härra juhataja, volinik, me peame märkima, et komisjoni läbirääkimiste pidamise viis ei taganud tegelike majanduspartnerluslepingute allakirjutamist enne kavandatud kuupäeva. Siinkohal nõustun ma härra Sturdyga: vahelepingud tekitavad küsimuse seoses loodud piirkondlike rühmadega, mis on olnud kõnealuste majanduspartnerluslepingute allakirjutamist käsitlevate arutelude aluseks.

Läbirääkimised on põhjustanud suurt muret ning pole kaugeltki tugevdanud sidemeid ja usaldust Euroopa ja AKV riikide vahel. Muret tekitavad riigi ressursside kaod: Senegali president ütles hiljuti pressile, et ligikaudu 35–70% Aafrika eelarvest moodustasid tollitariifid, Nigeeria kaotas näiteks 800 miljonit eurot.

Muret tekitab ka AKV majanduste habraste sektorite liberaliseerimise tagajärjed, kuna neil tuleb konkureerida Euroopa ettevõtjatega. Muret tekitavad nõuded hõlmata teises etapis mitmeid teemasid, mis ei vasta WTO kohustustele. Ma pean silmas teenuseid, investeeringuid, riigihankeid ja konkurentsieeskirju. Lisaks paneb muretsema kõrgemate tollitariifide kehtestamine 2008. aastal AKV riikide jaoks, kes ei kuulu vähim arenenud riikide hulka, mis oleks otsekui väljapressimine, sundides neid nõustuma mis tahes lepinguga.

Minu arvates peaksime AKV-ELi suhetele uut hoogu andma ning võtma läbirääkimistel uuesti arvesse peamisi Cotonou põhimõtteid. Majanduspartnerluslepingud on arenguvahendid. Liberaliseerimine ei ole iseenesest lõpp. Majanduspartnerluslepingute eesmärk on tugevdada AKV riikide majandusi, et aidata neil maailma majanduse poole liikuda.

Ühtegi AKV riiki ei tohiks jätta pärast majanduspartnerluslepingu allakirjutamist halvemasse olukorda kui enne seda. Lepingule alla kirjutanud riigid peavad saama kasu vähemalt sama soodsast eelistussüsteemist kui enne majanduspartnerluslepingule allakirjutamist. Lepingud peavad põhinema AKV riikide huvidel ning nende majanduslikul mitmekesisusel.

Tuleb selgitada päritolureeglid, et teha kindlaks, millises ulatuses nad saavad kasu mis tahes meie esitatud uutest turulepääsu meetmetest, ning näha ette rahalise hüvitise tegelikud mehhanismid. Tuleb mõista AKV ja Euroopa parlamendiliikmete Kigali deklaratsiooni sõnumit. Kuupäeva 31. detsember ei ole nii raske saavutada kui see, mille teie määrasite.

  Gianluca Susta, fraktsiooni ALDE nimel. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, meie fraktsioonis ALDE toetasime sotsialistide fraktsiooni esimehe nõuet hääletus edasi lükata, et saavutada resolutsiooni teksti osas suurem nõusolek.

Me jagame samuti Kigali kohtumise lõppdokumendis kokku võetud muresid ja lootusi. Majanduspartnerluslepingud on oluline arengu, piirkondliku integratsiooni ja vaesuse vähendamise vahend. ELi tegevus meie globaliseerunud maailmas peab kõnealuseid eesmärke järgima. Vabakaubandus, WTO eeskirjad ja isegi majanduspartnerluslepingud ei ole iseenesest lõpp, vaid maailma kaubanduse vahendid.

Siiski peame ka tunnistama, et Cotonou lepingu lõppemisest tingitud õiguslik vaakum asetab AKV riigid tõsisesse ohtu; kaalul on palju rohkem kui see, kas kõnealused lepingud on õiguspärased WTO eeskirjade ja otsuste raames.

Ka meie loodame, et kuue piirkonnaga pooleli olevad läbirääkimised viiakse kiiresti lõpule ning et maailma kaubanduse reformi käsitlevate keerulisemate Doha läbirääkimiste taasalustamine ja edukas lõpetamine pakub selge raamistiku, mille abil saaks paremini rahuldada kõige vaesemate riikide arenguvajadusi, sealhulgas ELi-AKV suhteid silmas pidades.

Me teame siiski, et AKV läbirääkimised edenevad aeglaselt ning et maailma kaubanduse reform, mis samuti elustaks maailma kaubanduse mitmepoolsust, on närtsinud.

Seetõttu tuleks püüda leida teostatavaid lahendusi pragmaatilisel viisil. Sel eesmärgil oleme veendunud, et komisjoni valitud kaheetapilise lähenemisviisi abil (nimelt kõigepealt üksnes kaubandust käsitlevad vahelepingud ning seejärel üldisem leping) välditakse soodsate tariifidega kaubavoo katkestamist, nagu on ette nähtud Cotonou lepingus, mis võib AKV riike tugevalt kahjustada.

  Frithjof Schmidt, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, oli üllatav kuulda teid rääkimas läbirääkimistest, otsekui komisjoni jaoks poleks midagi kaotsi läinud ning kõik oleks kulgenud sujuvalt.

Viimaste kuude jooksul oleme parlamendis rõhutanud mitmeid juhtumeid, mil komisjon koormas üle läbirääkimised AKV riikidega. Tõime välja, et kaupu käsitlevast lepingust piisab WTO tingimuste täitmiseks ning et Singapuri küsimusi käsitlev leping ei ole peamine. Komisjon ei tahtnud meie kriitikat kuulda võtta ning ei pööranud sellele tähelepanu. Teie järsk suunamuutus üksnes kaupu käsitlevate vahelepingute poole on liiga väike ja tuleb liiga hilja. Üksnes kaupade käsitlemine kõnealuses etapis tähendab tunnistada üles teie taipamatusest tingitud ebaõnnestumine. Teile oleks andnud rohkem usaldusväärsust see, kui oleksite enesekriitiliselt tunnistanud, et teie läbirääkimisstrateegia oli vale.

Teine suur viga oli läbirääkimiste pidamise viis. Need peeti silmnähtavalt nii, otsekui oleks tegu tavalise vabakaubanduslepinguga, mitte arengul põhineva raamlepinguga. AKV riigid kaebasid ühehäälselt, et neile avaldati survet ning see tõestab läbirääkimiste lootusetut õhkkonda. Me kuulsime seda sõnumit väga selgelt Kigalis ning ma pean komisjonile ütlema, et ka läbirääkimiste toon on väga oluline, mitte üksnes nende sisu.

On äärmiselt oluline vältida veel ühe suure vea tegemist. Praegu vajame lahendust vähim arenenud riikide hulka mittekuuluvate riikide puhul, kes ei ole suutelised praegu alla kirjutama. Peame vältima kaubandussuhete kokkuvarisemist, seega vajame ettepanekut üleminekukorra kohta 2008. aastaks.

  Helmuth Markov, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, komisjoni läbirääkimisstrateegia oli täiesti vale, tegelikult oli see katastroofiline. See põhines nn globaalse Euroopa strateegial, mis kujutab endast turule juurdepääsu Euroopa kõige suuremate riikidevaheliste korporatsioonide jaoks.

Mind on alati pannud imestama, mis on kõnealusel lähenemisviisil pistmist partnerluslepingutega. Partnerlus tähendab midagi täiesti erinevat. Partnerlus tähendab austada riiki, kes vajab majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Partnerlusleping peab edendama austust asjaolu vastu, et arenguabi andmine ei tohi olla seotud majanduspartnerluslepingu sõlmimisega. Majanduspartnerluslepingutes tuleb arvesse võtta nõrkade ja kõige nõrgemate riikide arengut. Ükski riik, juhul kui ta ei kirjuta alla, ei tohi sattuda halvemasse olukorda, kui ta on praegu. Niisugune on õiglane partnerlus ja solidaarsusel põhinev lähenemisviis. Komisjon oli sellest miilide kaugusel. Minu arvates on hea, et tänu mitmest küljest avaldatavale survele järgib komisjon nüüd teistsugust strateegiat, kuigi ma olen selle suhtes väga skeptiline, nähes, kuidas ta käitub Mercosuri, ASEANi ja Andide rühma riikidega, kus ta järgib endiselt vana mõtlemisviisi.

Meie, Eurooplased, ütleme teile, mis juhtub, võtke või jätke. Ma kordan, et sellel pole mingit pistmist partnerlusega. Ma olin pigem pahane, tegelikult vapustatud täna siin toimunu tõttu, kuna me ei saanud kasutada Kigali otsuseid alusena, isegi kui seda toetasid kõik Kigalis viibinud liikmed. Parlament oleks pidanud kõnealust delegatsiooni toetama ja otsuse heaks kiitma.

(Juhataja katkestas kõne)

  Maria Martens (PPE-DE). – (NL) Härra juhataja, majanduspartnerluslepingud on Aafrikas vastuoluline teema ning muutuvad niisuguseks üha enam ka Euroopas. Kõnealune küsimus hõlmab põhilisi erinevusi arusaamas seoses võimalusega võidelda vaesuse vastu AKV riikides jätkusuutliku majanduskasvu vahendite abil. On selge, et puhas finantsabi ei ole andnud tõelist panust vaesuse vähendamisse. Me usume, et kõnealused kaubanduslepingud on aken, mille kaudu võime eemalduda mittetoimiva abi pikast ajaloost. Ülemaailmne kaubandus AKV riikidega on vähenenud. See moodustab praegu vähem kui 1% ning aastatuhande arengueesmärke ei ole Aafrikas saavutatud. Olukord peab muutuma. Euroopal lasub moraalne kohustus aidata AKV riikidel majanduslikult kasvada ning suurendada nendega kaubavahetust. Majanduspartnerluslepingutega tuleb sellesse panus anda.

Härra juhataja, kaubanduse ja majandusliku integratsiooni kasu on ilmselge, eriti üha globaliseeruvas maailmas. Konkurents, soodne keskkond investeerimiseks, turulepääs ja töötavad tehased on AKV majanduskasvu puhul peamise tähtsusega. Me peame olema paindlikud ja pragmaatilised, kuid seda Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames. Terviklike kaubanduslepingute allakirjutamist ei oodata enam 1. jaanuaril 2008. Teatavad Ida- ja Lõuna-Aafrika riigid on siiski sõlminud vahelepingud. Kõnealused lepingud käsitlevad üksnes kaubavahetust. Neid ei saa nimetada sammuks piirkondliku arengu suunas. Peame kiiresti alustama tehnilise toe andmist, et tugevdada kõnealuseid riike ja seejärel saavutada loomulikult täielik kokkulepe, sealhulgas näiteks ka teenuste osas.

  Glenys Kinnock (PSE). - Härra juhataja, minu fraktsioon soovitab, nagu ka teised on öelnud, usaldusväärsuse ja tõelevastavuse huvides võtta parlamendil seisukoht, mis peegeldab seda seisukohta, mille osas jõuti ühisel parlamentaarsel assambleel ühehäälse nõusolekuni ja mis kajastus Kigali deklaratsioonis. Ma usun, et see on nii mõõdukas kui ka tasakaalustatud dokument, mis esitleb pikaajalisi ja edukaid läbirääkimisi kõigi fraktsioonide, sealhulgas loomulikult härra Sturdy fraktsiooni, millele ta viitas, ning AKV riikide vahel.

Ma ei ole kunagi kohanud niisugust survet, millega AKV riigid kõnealuste läbirääkimiste ajal silmitsi seisid, eriti kuna neid ähvardatakse Euroopa GSP tariifidega seotud korra tõttu tõsiselt ebasoodsasse olukorda asetada. See ähvardus on põhjustanud uute piirkondlike rühmituste ilmumisega ja on võimalik, et sõlmitakse kahepoolseid kokkuleppeid, näiteks Côte d’Ivoire’iga. Kõnealuseid alarühmitusi, millest volinik rääkis, ei tohiks vaadelda suurepärase saavutusena, vaid pigem piirkondliku integratsiooni ohustajatena ning ulatuslike piirkondlike pingete põhjustajatena AKV riikides.

Mauritius, Seišellid, Madagaskar ja Komoorid on jõudnud kokkuleppele alapiirkondliku majanduspartnerluslepingu osas, Lääne- ja Kesk-Aafrika ei ole esitanud ühtegi turulepääsu pakkumist ja seisavad seega silmitsi GSPga. Lõuna-Aafrika Arengunõukokku kuuluvad Lõuna-Aafrika ja Namiibia paistavad olevat jõudnud punase jooneni, mida nad ei suuda ületada, ning neilt palutakse enamsoodustusrežiimi kehtestamist, mis võib kohustada neid andma ELile mis tahes turulepääsu, mida nad võivad tulevikus anda teistele riikidele. Ka Vaikse ookeani piirkonnale ei too läbirääkimised kõige paremaid tulemusi ning on ebatõenäoline, et ükski muu riik peale Fidži või Paapua Uus-Guinea kirjutab lepingule alla või alustab läbirääkimisi.

Leppimatus ja paindlikkuse puudumine on AKV riigid selgelt kõrvale tõrjunud, eriti kui nad mõistavad, et komisjon nõuab AKV riikidega sõlmitud kokkulepetest seda, mida ta ei ole nõudnud teistelt, ning kolleegid rahvusvahelise kaubanduse komisjonist võivad seda kinnitada. Üksnes kaupu käsitlev kokkulepe on nii tehniliselt kui poliitiliselt osutunud võimatuks, isegi Kariibi mere piirkonna jaoks. Kariibi mere piirkonna võimsus on suurem kui ühegi teise piirkonna oma. Alles eelmisel nädalal ütlesid nad, et pakkumises sisalduv ei olnud nende jaoks lihtsalt sobiv.

Kindlasti peab komisjon nüüd sammu tagasi astuma, surve lõpetama ja hindama uuesti seda, kuidas tagada, et me ei teeks mõeldamatuid tegusid ega heidaks vähim arenenud riike huntide ette. WTOle tuleks edastada mõlema poole tahe jätkata läbirääkimisi heas usus, et vältida kaubandushäireid, mida võiks põhjustada majanduspartnerluslepingu mittesõlmimine ettenähtud tähtajaks.

EL peab tegema nõutavad muutused ühendusesisestes õigusaktides, et võimaldada praeguse kauplemiskorra jätkamist. Seejärel võiksid EL ja AKV riigid teha koostööd tagamaks, et WTOs ei oleks vastuseisu ega väljakutseid.

Meie Euroopa Parlamendi liikmetena ei saa pöörduda oma valimisringkondade poole, hoolimata nende asukohast Euroopas, ning öelda, et haavatavaid AKV riike niisugusel viisil ähvardatakse, kui nad on juba omavahel jõudnud arusaamale, et neilt palutakse majanduspartnerluslepingute sõlmimist, mis nende arvates kahjustab nende majandushuve.

  Margie Sudre (PPE-DE). – (FR) Härra juhataja, volinik, tahaksin teavitada teid tõsisest murest, mida on viimaste kuude jooksul seoses majanduspartnerlus-lepingutega väljendanud ülemeremaad.

Majanduspartnerluslepingud ei saa kujutada endast vaid vabakaubanduslepinguid WTO raames ega ohustada meie ülemeremaade juba niigi habrast majandust. Nad peaksid kujutama endast tõelist partnerlust, et luua uus majanduslik ja kaubanduslik raamistik, mis oleks soodne kõigi niisuguste territooriumide arenguks. Ülemeremaade geograafiline asukoht paljude AKV riikide vahetus läheduses asetab nad kõnealuste riikidega sõlmitavate vastastikuste sooduslepingute keskmesse.

Ma olen teadlik sellest, et äärepoolseimad piirkonnad ning ülemeremaad ja -territooriumid, mis moodustavad Euroopa ülemereterritooriumi, on seotud üksnes kuue ELi liikmesriigiga ning et ilmselt on kõnealuste territooriumidega seotud probleemid suuresti teadmata. Siiski on teada äärepoolseimate piirkondade eriline olukord ning seda tuleb kõnealustel läbirääkimisel konkreetsemalt arvesse võtta EÜ asutamislepingu artikli 299 lõike 2 alusel. Lisaks tuleb AKV riikide naabruses asuvatele ülemeremaadele ja -territooriumidele pöörata konkreetset tähelepanu seoses assotsiatsioonilepingutega, mis juba seovad neid ELiga kõnealuse artikli alusel.

Ma tänan teid muudatusettepaneku toetamise eest, mis mul on kavas esitada, et tagada mõistlikku tasakaalu ülemereterritooriumide piirkondliku integratsiooni ja nende sidemete vahel Euroopaga. Kuigi läbirääkimised võivad osutuda keeruliseks, eriti seoses kohalike turgude kaitsmisega ja tundlike toodete loeteluga, usun ma, et komisjon leiab sobiva kompromissi ülemerepiirkondade, ülemeremaade ja -territooriumide ning AKV riikide konkreetsete huvide vahel.

  Erika Mann (PSE). – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, ma leian, et oluline on kasutada järgmisi nädalaid, et kujundada kokkulepe selliseks, et kõik oleksid rahul. See on oluline kokkulepe ning sellel on tohutu sümboolne tähendus. Tegu ei ole üksnes Aafrika piirkondade ja riikidega sõlmitava vabakaubanduslepingu üle läbirääkimiste pidamisega ning nende Euroopale lähemale toomisega. Tegemist on ka kokkuleppe saavutamisega, mis tähendaks tegelikku arenguvooru, võitlemist vaesuse vastu ning näitaks, et Euroopa Liit on suuteline jõudma kokkuleppele viisil, mis muudab olukorra Aafrika riikide jaoks kergemaks ning aitab neil tunda end Euroopa Liiduga seotuna.

Nagu te ise ütlesite, on olulised paljud punktid, ning te tõite mõne neist välja. Me peame tagama, et piirkondlikud lepingud tooksid asjaomastele riikidele tegelikku kasu. Peame tagama, et ka vähim arenenud riigid jõuaksid kokkuleppele ning et neid ei jäetaks välja, ning peame tagama, et kõik riigid võiksid areneda õiges suunas. Teie kavandatav kokkulepe kaheetapilise lähenemisviisi näol peab samuti tagama, et mitte kedagi ei jäetaks välja, et lõpuks liiguksime me tõepoolest õiges suunas, mis ei ole praegu endiselt tagatud.

Härra Markov, me peaksime kasutama praegu olemasolevat võimalust, et homme ei võetaks resolutsiooni vastu, selleks et saavutada konsensus parlamendis, ning minu arvates on meil selleks piisavalt ühiseid seisukohti.

  Ján Figeľ, komisjoni liige. − Härra juhataja, ma sooviksin tänada kõiki, kes on sellele huvitavale arutelule kaasa aidanud. Ma olen kindel, et see on jätkuv protsess. Ma ei osale selles otseselt ega isiklikult, kuid kokkuleppe saavutamiseks on vaja mõlema poole head tahet ning paljude partnerite nõusolekut.

Nagu ma ütlesin oma sissejuhatavas sõnavõtus, töötame me pragmaatiliselt ja paindlikult. Neile, kes on valmis või soovivad sama lähenemisviisi kasutada, ei lange osaks teiste kaotused, vaid järkjärguline eesmärgi saavutamine, mis on oluline kõigi piirkondade ja rahvusvahelise kaubanduse jaoks tervikuna.

Läbirääkimiste tooni kohta tekkisid teatavad küsimused või väljendati kriitikat. Ma kinnitan, et läbirääkimised toimuvad partnerluse nimel. Partnerluse nimel võtame me arvesse arengueesmärke ja meie partnerite piiranguid.

Tekkisid teatavad küsimused seoses üksnes kaupu käsitlevate kokkulepetega. Vahelepingud viivad ulatuslike majanduspartnerluslepinguteni, mis toetavad AKV riikide arengut ja piirkondlikku integratsiooni. Seega ei ole me kaotanud silmist üldpilti ning meie partnerriikide ja -piirkondade üldisi vajadusi.

Ma ei taha korrata mitmeid punkte, millest ma alguses rääkisin, kuid protsess jätkub. Mõnikord tekitavad tähtajad pinget, kuna tuleb leida lahendus mõne viimase päeva või nädala jooksul, ning me oleme tegemas tõelisi edusamme. Ma nimetasin mitmeid nimesid ja riike, kus me oleme hiljuti alustanud vahelepingute sõlmimist, ning me jätkame seda, kuid tegelikult huvitab meid lahenduste leidmine.

Protsess jätkub, kuna praeguses olukorras on mitu etappi. Nagu ma ütlesin, jätkame pärast 1. jaanuari tööd niisuguste küsimuste kallal nagu teenused, investeerimine ja teised kaubandusega seotud valdkonnad.

Ma olen veendunud, et järgmisel nädalal toetab üldasjade ja välissuhete nõukogu ühenduse määruse ettepanekut, mis käsitleb AKV riikidele pakutud turulepääsu rakendamist. Nagu ma ütlesin, on see parim pakkumine, mis on kunagi tehtud seoses kahepoolse lepinguga. Me ei ole üksnes väga avatud, vaid ka väga konstruktiivsed. Nõukogu (kõik 27 liikmesriiki) kiitis täielikult heaks komisjoni kavandatud strateegia, mida ma püüdsin kirjeldada, ning partnerlust silma pidades ja konstruktiivsel moel me jätkame.

Eesmärk on täielikult väljaarendatud majanduspartnerlusleping. Sellest saab piirkondliku integratsiooni katalüsaator. Kui esimese astme lepingud on sõlmitud, jätkame tööd kõnealuse eesmärgi saavutamiseks. Selles protsessis ei jäeta kedagi välja ega unustata. Me mitte üksnes ei mõtle vähim arenenud riikidele, vaid ka toetame neid väga aktiivselt.

See on kõik, mida ma praegu öelda saan vastuseks küsimustele või kinnitamiseks, kuid ma olen kindel, et järgmistel nädalatel ja kuudel tuleb parlament selle punkti juurde tagasi, kuna see on seotud ka meie lepingute ajastamisega.

  Juhataja. – Ma sain neli resolutsiooni ettepanekut⁽¹⁾vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2. Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub 12. detsembril 2007.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

  Gay Mitchell (PPE-DE), kirjalikult. – Me oleme jõudnud seoses majanduspartnerluslepingutega olulise perioodini. WTOga kooskõlas olev leping on vähim arenenud AKV riikide jaoks peamine.

On kahetsusväärne, et kahe poole vaheline usaldus ei ole alati olnud ilmne. Ükski riik ei tohiks tunda, et talle avaldatakse lepingu sõlmimisel survet. Komisjon oleks pidanud tegema rohkem, et muuta läbirääkimised kaasavamaks.

EL on enamiku AKV riikide jaoks kõige olulisem kaubanduspartner.

2004. aastal importis EL AKV riikidest kaupu 28 miljardi euro eest. See ületab kahekordselt arenguabi, mida anti ajavahemikul 2000–2007 üheksanda Euroopa Arengufondi kaudu AKV piirkonnale.

Jätkusuutliku majanduskasvu ja arengu võti on kaubandus, mitte abi. Kuna keegi ei saa eitada, et mitmed AKV riigid seisavad silmitsi märkimisväärsete väljakutsetega, siis tuleks nõuetekohaselt raamistatud majanduspartnerluslepinguid näha kui võimalust AKV riikide jaoks.

Euroopa Liit peaks toetama täielikult majanduspartnerluslepinguga kaasas olevat arengukava.

Tuleks sõlmida vahelepingud tagamaks, et ei oleks kaubandushäireid ning et miljonite inimeste toimetulekut ei seataks ohtu.

(1) Vt protokoll.

18. Direktiivi 2004/49/EÜ (ühenduse raudteeohutuse kohta) muutmine - Ühenduse raudteevõrgu koostalitlusvõime (uuestisõnastamine) - määruse (EÜ) nr 881/2004 (millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur) muutmine (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu järgmiste raportite üle:

– transpordi- ja turismikomisjoni nimel härra Costa koostatud raport A6-0346/2007 ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2004/49/EÜ ühenduse raudteeohutuse kohta [KOM(2006)0784 – 6-0493/2006 – 2006/0272(COD)];

– transpordi- ja turismikomisjoni nimel härra Ortuondo Larrea koostatud raport A6-0345/2007 ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ühenduse raudteevõrgu koostalitlusvõime kohta (uuestisõnastamine) [KOM(2006)0783 – C6-0474/2006 – 2006/0273(COD)];

– transpordi- ja turismikomisjoni nimel härra Costa koostatud raport A6-0350/2007 ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 881/2004, millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur [KOM(2006)0785 – C6-0473/2006 – 2006/0274(COD)].

  Jacques Barrot, komisjoni liige. − (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, pärast esimese kahe raudteepaketi vastuvõtmist 2001. ja 2004. aastal ning enne kolmanda raudteepaketi vastuvõtmist 13. detsembril 2006 tegi komisjon ettepaneku võtta vastu uued meetmed veeremi, eriti vedurite vastastikuse kasutamise kohta. Meetmete eesmärk on uuendada raudteesektorit, eemaldades rongide kasutamise takistused Euroopa raudteevõrgus.

Komisjon tegi kõnealuse algatuse peamiselt kahel põhjusel: et lihtsustada rongide vaba liikumist ELis, muutes vedurite ekspluatatsiooni andmise menetluse läbipaistvamaks ja tõhusamaks, ning et lihtsustada õigusakte, konsolideerides ja ühendades kolm raudtee koostalitlusvõime direktiivi üheks direktiiviks.

Kogu pakett sisaldab teatist, kolme õigusakti ettepanekut ja nende mõju hindamist: teatis, milles sätestatakse praegused probleemid ning tehakse ettepanek mitmete lahenduste kohta raudteesõidukite sertifitseerimise korra lihtsustamiseks; ettepanek sõnastada ümber olemasolevad raudtee koostalitlusvõime direktiivid; ettepanek muuta määrust, millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur ning aruanne mõju hindamise kohta.

Millele kõnealustes tekstides keskendutakse? Üks oluline aspekt on rongide vaba liikumise lihtsustamine ning see on seotud vedurite sertifitseerimismenetlusega. Raudteeveo-ettevõtjate ja tootjate hinnangul on sertifitseerimismenetlus liiga pikaajaline ja kulukas ning ametiasutuste mitmetele nõuetele leidub puhtalt tehnilisest seisukohast väga vähe põhjendusi.

Komisjon jagab kõnealust seisukohta ning kavatseb lahendada probleemi, muutes õigusakte ja paludes liikmesriikide raudteeasutustel muuta oma suhtumist, sellest tulenevalt on oluline koos õigusakti ettepanekutega väljastatud teatis, milles soovitatakse lahendusi, mida oleks võimalik kohe kohaldada, ilma et oleks vaja oodata mis tahes muudatusi seadustes. Kõnealust teatist ei ole asjatult välja antud. On olemas juba üks koostööleping, mis kirjutati alla mais Rotterdami-Genova koridori jaoks. Kõnealuses kokkuleppes järgitakse täpselt meie teatises kavandatavaid mõisteid.

Me võiksime mainida ka koostalitlusvõime ja ohutuse direktiivide kavandatavat ümbersõnastamist. Ettepanekute koostamisel oli komisjonil kaks eesmärki. Esiteks, lihtsustada raudteesõidukite sertifitseerimismenetlust. Selleks kehtestasime ühes liikmesriigis juba väljastatud kasutuselevõtu lubade vastastikuse tunnustamise põhimõtte. Kõnealune põhimõte seisneb selles, et veerem, millele on juba ühes liikmesriigis kasutuselevõtu luba antud, ei vaja täiendavat sertifitseerimist teises liikmesriigis, välja arvatud sertifitseerimine, mis on vajalik täiendavate siseriiklike õigusnormide alusel, näiteks tulenevalt kohaliku võrgustiku iseloomust.

Teiseks kasutasime selguse mõttes ühte teksti, et kombineerida 1996. aasta direktiiv üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta 2001. aasta direktiiviga üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta. Seda silmas pidades kehtestati nõukogu ja Euroopa Parlamendi poolt komisjonile antud teatavate volituste suhtes uus kontrolliga regulatiivmenetlus.

Koostalitlusvõime ja ohutuse direktiivide muutmine viis meid kahe järgneva tegevuseni. Me tegime rea muudatusi uue koostalitlusvõime direktiivi tehnilistes küsimustes, võttes arvesse kümne aasta pikkuse tööga saadud kogemusi, mida ei teinud komisjon üksi, vaid ka liikmesriigid komiteemenetluse raames, tööstus ja asjaomane sektor ning alates 2005. aastast Euroopa Raudteeagentuur.

Me tahtsime vastata ka teistele operaatoritele, selgitades ohutuse direktiivis raudtee-ettevõtte ja hooldust teostava üksuse vahel. Eesmärk on kõnealuse direktiivi abil luua uus õiguslik raamistik, mis tuleneb ühenduse direktiividest turu avamise kohta ning uuest lepingust vagunite kasutamise kohta, mida rakendatakse rahvusvahelisel tasandil COTIF konventsiooniga.

Nüüd jõuan ma oma viimase punktini, mis käsitleb ettepanekut muuta määrust, millega luuakse Euroopa Raudteeagentuur. See on seotud Euroopa Raudteeagentuuri volituste laiendamisega, et võimaldada sellel analüüsida erinevaid riiklikke menetlusi ja olemasolevaid tehnilisi eeskirju vedurite kasutuselevõtu lubamiseks ning koostada ja seejärel laiendada loetelu nõuetest, mida kontrollitakse vaid üks kord, olenevalt sellest, kas need on rahvusvaheliselt tunnustatavad eeskirjad või liikmesriikide vahel võrdsed. Kõnealune ülesanne teostatakse koostöös riiklike ohutusasutustega agentuuri juhatuse all. Agentuur peab väljastama riiklike ohutusasutuste või komisjoni nõudmisel tehnilisi arvamusi.

Muudatuste tegemisel selgitasime samuti määruse mitmeid teisi punkte, tuginedes saadud kogemustele, eelkõige seoses Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi kehtestamise ja veeremi registritega.

Härra juhataja, ma vabandan oma pigem tehnilise kommentaari eest ning soovin öelda, et esimene ja teine raudteepakett ning varsti ka kolmas moodustavad ühtsel turul raudteeteenuste ladusa toimimise õigusliku ja majandusliku raamistiku. Töö lõpetatakse riiklike turgude avamisega tehnilisest vaatepunktist. See on kõnealuste ettepanekute eesmärk, mida raudteetööstus on nii pikisilmi oodanud. Soovin tänada parlamenti suurepärase ja kiire töö eest seoses kõnealuste tekstidega.

  Paolo Costa, raportöör. − (IT) Härra juhataja, härra komisjoni asepresident, daamid ja härrad, isegi kui me oleme sunnitud pidama tehnilise arutelu, nagu komisjoni asepresident ütles, teeme täna suure poliitilise sammu edasi.

Alates sellest, kui 1950. aastate lõpus koostati esimene asutamisleping, on Euroopa transpordil olnud kolm eesmärki: luua ühtne turg, ühendada üksteisest eraldatud võrgustikud, loomulikult selleks, et luua ühtne turg transpordiliikide jaoks ja nende vahel, ning muuta võrgustikud koostalitlusvõimeliseks konstrueerimise etapis. Koostalitlusvõime ei ole seetõttu tehniline küsimus, see on eeltingimus, et luua üleeuroopalised turud, mis on täiesti vajalikud ja ka asutamislepingus sätestatud eesmärk.

Peaaegu kõigis küsimustes on saavutatud suur edu, kuigi raudteesektor on veidi maha jäänud. Täna on meil samad eesmärgid nagu 1960. aastatel. Põhjused on erinevad ning praegu ei ole aeg nendest kõneleda, kuid seda tuleb rõhutada, et tugevdada meie veendumust, et me teeme suure sammu ja see on edu saavutamiseks äärmiselt oluline.

Koostalitlusvõime on seetõttu võtmetingimus võrgustike ehitamiseks ja nendes liikumiseks ilma tehniliste takistusteta, mis ei võimalda rongide ja veokite täielikku liikumisvabadust. See on oluline samm, mis tuleb teha võimalikult kiiresti.

Komisjon tegi õigesti, et lõpetas eristamise kiirraudteevõrgustike ja tavavõrgustike koostalitlusvõime kohta ning õhutas selles suunas võimalikult kaugele minemist.

Samuti oli õige samal ajal tuua välja ohutuse probleem, kuna ohutust esitletakse mõnikord (siinkohal pean ma väga ettevaatlik olema) kui koostalitlusvõime tingimust. Kuidas saab rongijuht piiri ületada, kui ta võib-olla ei räägi selle riigi keelt, kuhu ta sõidab? Kuidas saab vedur piiri ületada, kui see ei ole võib-olla täielikult kohandatud piiritaguse võrgustikuga? Ma võiksin jätkata.

Seetõttu tegi komisjon õigesti, kui sidus need kaks elementi. Me peame tagama täielikult ohutuse, kuid koostalitlusvõimelise süsteemi piires, sest kui ohutust käsitletakse eelkõige koostalitlusvõime takistamise tingimusena, on midagi valesti. Asjaolu, et otsustati luua Euroopa agentuur, mis tegeleb kõnealuste ja teiste küsimustega, on kahtlemata märk, et me võtame asju tõsiselt.

Mida on parlament teinud? Parlament on komisjoni ettepanekud ulatuslikult heaks kiitnud, tehes mõned soovitused eesmärgiga suurendada süsteemi koostalitlusvõimet. Koostalitlusvõimet käsitleva raportiga näeb parlament ette tähtaegade määramise kasutuslubade andmiseks, seoses olemasoleva veeremiga loomulikult. Parlament on ka selle poolt, et liikmesriigid peaksid tõestama koostalitlusvõime puudumise, isegi ohutusega seotud põhjustel, teiste sõnadega on esialgne eeldus see, et kui sertifikaat on antud, võib iga rong sõita ükskõik kuhu, kui keegi ei suuda mulle tõestada, miks see ei peaks nii olema. Kolmandaks, näeb parlament ette, et olemasoleva veeremi moderniseerimise jaoks tuleks anda riigiabi. See on minu arvates parlamendi panus.

Sama kehtib ohutuse puhul. Ka siin oleme püüdnud öelda, et sertifitseerimine peab olema kohustuslik teatava tähtajani, meie kavandatav tähtaeg on aasta 2010. See peaks vähendama kõigi kartusi, võttes arvesse, et kõiki koheldakse võrdselt ning ei jätkata endiselt raudteeteenuseid juhtivatele monopolidele automaatselt erilise pädevuse omistamist ja seetõttu nende vabastamist kõnealustest kohustustest.

Kolmas punkt on seotud agentuuri töö korraldamisega. Siinkohal on mul üks põhiküsimus ning ma esitaksin selle kõigile, eriti komisjonile. Me kujutasime õigustatult ette, et 25 Euroopa agentuuri loomisega eraldatakse ohutus kõigest muust. See oli mõni aeg tagasi tehtud suur otsus. Võttes arvesse, et kõnealused agentuurid veel ei tegutse, küsin ma nüüd, kas see oli väärt mõte kaaluda ühe Euroopa agentuuri loomist, mis töötaks 25 haruagentuuri kaudu eri riikides. See on oluline küsimus ning aitaks meil leida Euroopa tasandil positiivse lahenduse koostalitlusvõime ja ohutusega seotud probleemidele.

  Josu Ortuondo Larrea, raportöör. − (ES) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, täna sõltuvad globaliseerumise tulemusena meie majandus, ühenduse areng ja kodanike heaolu rohkem kui kunagi varem tõhusast ja tulemuslikust majandusest ning ennekõike jätkusuutlikust transpordisüsteemist.

Me vajame kõiki transpordiliike. Raudteede hiilgeaeg oli alguses, kuid seejärel jäeti need kõrvale sõidukite tõttu, millega sai liikuda teedel ja kiirteedel tänu nende paremale juhitavusele, suuremale individuaalsusele ja juurdepääsetavusele. Nüüd, mil meie teid ähvardab kokkuvarisemine ja keskkond on saaste tõttu kriitilises seisundis, vaatame taas raudteede poole, lootes, et tulevikus saame nende abil rahuldada liidusisese liikuvuse vajadused.

Sellest teadlik olles tegi komisjon uue õiguspaketi ettepaneku, et parandada raudteetranspordi õigusliku raamistiku tehnilist külge. See hõlmab koostalitlusvõime ja ohutuse direktiivide ning Euroopa Raudteeagentuuri loomist käsitleva määruse läbivaatamist. Üldises tähenduses kaalusid Euroopa institutsioonid raudteede ühenduse tasandil konsolideerimise vajadust esimest korda aasta tagasi. Seoses koostalitlusvõimega teab igaüks, et 1996. aasta juulis ehk 11 aastat tagasi võtsime vastu nõukogu direktiivi 96/48/EÜ kiirraudteevõrgustiku kohta, millele järgnes 2001. aasta märtsis direktiiv üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku kohta.

Siiski ei olnud Euroopa võrgustike koostalitlusvõime enam kui kümne aasta eest üle 7% ning just vedurite ja vedukite riigisisese heakskiitmise nõue igas liikmesriigis, kus neid kasutatakse, on praegu üks suuremaid takistusi reisijate- ja kaubaveo jaoks mõeldud uute raudtee-ettevõtjate loomisel ning seoses Euroopa raudteesüsteemi koostalitlusvõimega. Kuna liikmesriigid ei saa ise otsustada, et nende kasutuselevõtu load kehtivad teiste liikmesriikide territooriumil, on vaja ühenduse algatust, et lihtsustada ja ühtlustada siseriiklikud menetlused ja ergutada vastastikuse tunnustamise põhimõtte süstemaatilisemat kasutamist.

Praeguste direktiividega reguleeritakse üksnes uut kasutuselevõetud veeremit. Uue direktiivi eesmärk on praeguste direktiivide konsolideerimine, ümbersõnastamine ja koondamine. Omalt poolt, toetudes lühidatele tehnilistele aruteludele, mida me nõudsime kooskõlas parlamendi kodukorraga, tegime ettepaneku kanda meie koostalitlusvõime direktiivi üle endise ohutuse direktiivi artikkel 14. Selle eesmärk on anda raudteesektorile suurem õiguskindlus ja võimaldada kasutuselevõtu lubamise lihtsustamist.

Me nõustume tingimusega, et iga sõiduki puhul tuleb anda välja vähemalt üks luba ühes liikmesriigis. Kõnealune luba on kooskõlas EÜ deklaratsiooniga ja kehtivate koostalitlusvõimet käsitlevate tehnilise kirjeldusega. Liikmesriigid tunnistavad, et kõnealused struktuurilised allsüsteemid, millele on antud luba teises liikmesriigis kasutuselevõtuks, täidavad tehnilisi nõudeid, ning ei nõua täiendavat luba, välja arvatud juhul, kui see võib mõjutada kooskõla infrastruktuuri iseloomu ja piirangutega.

Oma raportis tahtsime struktureerida direktiivi erinevad aspektid ja jaotised, et muuta neid asjaomastele isikutele arusaadavamaks, pühendades sõidukite kasutuselevõtu nõuetele konkreetse peatüki, olenevalt sellest, kas tegemist on esimeste või teiste lubadega või sõidukitega, mis täidavad kõiki koostalitlusvõimet käsitlevaid tehnilisi nõuded või üksnes teatavaid nõudeid.

Kõigi aspektide puhul ja kogu menetluse vältel suhtlesime korrapäraselt eri fraktsioonide variraportööride, komisjoni ja nõukogu eesistujariigiga. Lõpuks jõudsime kokkuleppele, olles lahendanud olulise küsimuse, mis seisnes loa andmise suhtes otsuse tegemise maksimaalses ajapiirangus, kõrvaldades seega otsuse puudumisest tuleneva kõigile teada ja takistava vaikuse.

Pärast suurt jõupingutust leppisime kokku, et otsuse puudumisel toimub loa andmine automaatselt, lisaks jõudsime kokkuleppele ülejäänud artiklite suhtes. Parlamendi nimel esitasime seejärel ühise muudatusettepaneku, millele kirjutasid alla kõik fraktsioonid ja mis sisaldab sama teksti, mis esitatakse transpordiministrite nõukogule. Ma loodan, et kokkuleppe saavutamine esimesel lugemisel toob kasu kogu sektorile.

Sooviksin lõpetuseks tänada kõiki variraportööre abi ja koostöö eest eesmärgi saavutamisel.

  Georg Jarzembowski, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Härra juhataja, härra komisjoni asepresident, daamid ja härrad, oma fraktsiooni nimel tahaksin tänada soojalt mõlemaid raportööre hea ja konstruktiivse koostöö eest. Minu arvates suutsime alati sisuküsimusi ühiselt põhjendada, saavutasime kiirelt kokkuleppe ning ma sooviksin õnnitleda kahte raportööri selle eest, et nad suutsid saavutada nõukoguga nii kiiresti kokkuleppe. Lõppude lõpuks, millist kasu oleks toonud pikk vaidlus nõukoguga? Me oleksime võinud kaotada terve aasta! Minu arvates oleme kõigele vaatamata saavutanud kõnealuses küsimuses edu esimesel lugemisel ning see on parlamendi, komisjoni ja nõukogu jaoks suur saavutus.

Ma sooviksin keskenduda kahele või kolmele punktile ning ma olen kindel, volinik, et te edastate selle Euroopa Raudteeagentuurile. Me anname agentuurile suurema vastutuse ohutusstandardite ja koostalitlusvõime kriteeriumide kehtestamisel. Ma loodan, et agentuur kasutab neid võimalusi tööstuse huvides, et ta kehtestab uued standardid kiiresti ning et ta töötab tõhusal ja praktilisel viisil. Möödaminnes ütlen, et ma loodan (siinkohal pöördun ma härra Costa poole, kui ta mind kuuleb, ta räägib praegu telefoniga ja telefonikõned on alati palju olulisemad), et mida rohkem ülesandeid on Euroopa Raudteeagentuuril, seda vähem peavad riiklikud agentuurid sekkuma ning seda vähem peavad nad tegema ning seda vähem on bürokraatiat. Kui bürokraatia toimib Euroopa tasandil nõuetekohaselt, ei vaja me 25 riiklikku ametit. Me tahame säästa Euroopa raudteetööstust ebavajalikust kattumisest ja topelttööst.

Mul on veel üks märkus volinikule ja kahele raportöörile: on väga oluline, et me oleme kokkuleppele jõudnud. Kui liikmesriigid ei jõua tähtajaks vastastikuse tunnustamise kohta otsust langetada, eeldatakse, et nad on loa andnud. Üksnes kõnealuse loa funktsiooni abil võime avaldada survet riiklikele asutustele, et nad lõpetaks pideva viivitamise.

Tagagem üheskoos kulude kokkuhoidmine vedurite ja veeremi vastastikuse tunnustamise abil, suurendades kättesaadavust ja andes eelkõige tõuke Euroopa raudtee-kaubaveole.

  Inés Ayala Sender, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Härra juhataja, asepresident Barrot, pean tunnistama, et olen täna pooleks rebitud, kuna peaminister, härra Zapatero, kes külastas täna parlamenti, ootab nüüd nõukogus vastuvõtmist. Siiski otsustasin ma siia jääda, et teid kuulata ja loodetavasti tugevdada teataval määral raudteetranspordi euroopastamist.

Mul on hea meel tõe ja võimaluse üle, mida komisjon eurooplastele pakkus parema õigusloome teel, mis hõlmas mitmete vanade direktiivide ümbersõnastamist, et luua üks tekst ja saavutada edu raudteede valdkonnas.

Seoses sellega õnnitlen ma härra Ortuondot veel kord pühendumise eest ja peaaegu ülisuure kindluse eest nii hea õigusakti väljatöötamisel. Pean tunnistama, et mul on hea meel ka kõigi rühmade suurepärase koostöö üle, et saavutada edu nii olulises valdkonnas nagu koostalitlusvõime.

Pean ütlema, et on saavutatud parim tasakaal ohutuse ja vajaduse vahel liikuda julgelt koostalitlusvõime suunas. Härra Costa, kes töötas samuti suure pühendumusega, on koostanud kaks raportit, millega tagatakse ohutus täielikult.

Agentuuri on parandatud ja tugevdatud ning selle ülesanded ja vajadused on paremini määratletud. Me loodame, et suudame neid tulevikus ühtlasemalt arendada. Euroopa kodanikud ei pea hirmu tundma, kuna raudteeohutus on euroopastatud ja seega on seda tugevdatud.

Töö seoses koostalitlusvõimega oli vaja kiiresti lõpule viia, kuna me peame kõigepealt euroopastama raudteetranspordi ning seejärel parandama sobivust ja logistikat, pidades silmas, et nüüd on meil uus tekst eriotstarbeliste teede kohta, mis muudavad koostalitlusvõime veelgi olulisemaks.

Nagu härra Costa ütles, on vaja saavutada edu seoses seadusandja ehk parlamendi ja nõukogu ambitsioonide elluviimisega, et võimaldada rongidel vabalt liigelda. Ma usun, et suutsime luua tingimused alalise õigusliku ebakindluse minimaalseks muutmiseks, mis põhjustas veeremi ja vedurite kasutuslubade vastastikuse tunnustamise küsimuste pideva takerdumise.

Ma usun, et tegime selgeks isegi selle, kes peab kõnealuseid kasutuslubasid tunnustama ning kuidas ja millal seda tuleb teha. Me andsime isegi väikese tõuke, kõrvaldades haldusliku vaikuse ...

(Juhataja katkestas kõne)

  Nathalie Griesbeck, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Härra juhtaja, volinik, daamid ja härrad, tänane arutelu võib tunduda kodanikele tõepoolest päris tehniline. Kindlasti on see tehniline, kuigi raudteeohutuse ja koostalitlusvõime eeskirjade ühtlustamine on üks peamisi probleeme, mis nende igapäevaelu mõjutab. Ma tuletan meelde näiteks mõni kuu tagasi Luxembourgi ja Prantsusmaa vahel Zoufftgenis juhtunud kohutavat õnnetust, mis meid kõiki šokeeris.

Kui me tahame leida väljakutsetele lahenduse, eriti kliimamuutuse väljakutsele, kui me tahame vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja teostada ümbersuunamist ehk vähendada maantee-kaubaveo teenuseid, kasutades teisi transpordivahendeid ja tekitades nii vähem saastet, peame kõrvaldama teatavad tehnilised tõkked.

Et luua usaldatav Euroopa raudteeruum, peame kas ühtlustama koostalitlusvõime tehnilised kirjeldused või kehtestama standardite vastastikuse tunnustamise. Praegused veeremi riikliku kinnitamise menetlused on liiga aeganõudvad ja kulukad. Peame lihtsustama haldusmenetlusi, vähendama tähtaegu ja tegema kõik, et ühtlustada riiklikud ohutuseeskirjad, mis põhjustavad mõnikord põhjuseta suuri liikluspiiranguid.

Loomulikult soovin tänada raportööre Paolo Costat ja Josu Ortuondo Larreat hiilgava töö eest, eriti kuna see näib rahuldavat kõiki fraktsioone, ning ma loodan, et me saavutame nõukoguga kokkuleppe esimesel lugemisel.

Tahaksin teha kolm kiiret märkust. Esiteks, nagu kõik kolleegid ütlesid, on mul hea meel, et oleme saavutanud suurema loetavuse. Kasutusluba käsitlevad sätted koondatakse ühte õigusakti, koostalitlusvõime direktiivi, nii üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku kui tavaraudteevõrgustiku puhul.

Teiseks, ma olen äärmiselt rõõmus, et seoses kinnitusega on vastu võetud mitmed põhimõtted, eelkõige pigem tehnilised, kuid siiski käesoleval juhul väga olulised; eriti veeremi vastastikune tunnustamine, välja arvatud kohaliku võrgustiku erilise iseloomu puhul, riigiasutuste kohustus avaldada praegused ohutusega seotud riskid ning agentuuri roll riiklike eeskirjade koondamisel ja klassifitseerimisel nende selgitamiseks. Siinkohal on minu arvates samuti oluline, et agentuur kasutaks võrgustiku haldajate eksperdiabi.

Mul on samuti hea meel vaikimisi loa andmise põhimõtte üle, kui riiklikud ametiasutused ei langeta otsust kolme kuu jooksul, kuid seoses valdaja vastutuse säilitamiseks määratud tähtaegadega sooviksin teha selge reservatsiooni, kuna see võib kaotada raudtee-ettevõtte vastutuse.

  Bogusław Rogalski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, ühenduse raudteeohutuse direktiivi muutmisel on oluline toetada jõupingutusi, mille eesmärk on luua raudteetranspordi teenuste ühisturg. Seetõttu tuleb luua raudteeohutuse reguleerimise ühine raamistik.

Komisjonile tuleks anda volitused kohandada ja võtta vastu ühised ohutusmeetmed ja ühised ohutusega seotud eesmärgid. Lisaks tuleks talle anda volitused kehtestada ühtne sertifitseerimissüsteem. Selleks tuleb kõigepealt kontrollida olemasolevaid nõudeid koos praeguste ohutustingimustega liikmesriikides, et teha kindlaks, kas mõnes liikmesriigis ei ole praegust raudteesüsteemi ohutustaset õõnestatud. Tuleb kindlaks teha ka prioriteetsed valdkonnad, kus tuleks ohutust parandada. Ohutussertifikaat peaks kujutama endast kinnitust, et raudtee-ettevõte on loonud ohutusjuhtimissüsteemi, mis hõlmab transporditeenuste osutamist Euroopa võrgustikus.

Antud liikmesriigis kasutusloa saanud veerem tuleb lubada sama loa alusel kasutusele ka teises liikmesriigis, kui seal tõepoolest nõutakse niisugust luba. Kõnealuses direktiivis sätestatakse, et kui veerem lubatakse kasutusele, tuleb määrata selle hoolduse eest vastutav juriidiline isik. See on väga oluline. Juriidiline isik võib olla raudtee-ettevõte, alltöövõtja või veeremi omanik. kõnealune meede vastab teenuste siseturu ootustele.

Kõnealune algatus tagab raudteetranspordi konkurentsivõimelisemaks muutumise ning võimaldab säilitada sektori töökohad. Direktiivi muudatusettepanekuid on huviga oodatud, eriti uutes liikmesriikides. Seetõttu tahan raportööri õnnitleda.

ISTUNGIT JUHATAB: LUIGI COCILOVO
Asepresident

  Michael Cramer, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, härra asepresident, kolleegid, daamid ja härrad, kõnealuse kolme raporti abil teeb Euroopa raudteevõrgustiku lähenemine suure sammu edasi. Tulevikus ühtlustab ja seirab ohutusstandardeid Euroopa Raudteeagentuur. Tagatakse raudteeveeremite vastastikune tunnustamine ELi liikmesriikides, mida oleks tulnud juba ammu teha. Seetõttu tahan tänada südamest kahte raportööri ja variraportööre, kelle hea koostööta ei oleks me niisugust tulemust saavutanud.

Keerulised ajad on lõpuks möödas. Teises liikmesriigis litsentsi saanud veduri juhtimiseks kulus sageli kolm aastat ja see võis maksma minna kuni 10 miljonit eurot. See kutsus esile provokatsioone ja kahjustas keskkonnasõbralikku raudteetransporti ammu enne seda, kui EL sai 27 liikmesriiki. Tulevikus kehtib raudteeveeremi kasutusluba kõigis ELi 27 liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui liikmesriik esitab kolme kuu jooksul vastuväite ja põhjendab, miks veeremi juhtimine ei ole ohutusega seotud põhjustel võimalik. Veduri juhtimist ei saa takistada ebaolulistel põhjustel, näiteks tulekustuti värv või küljepeegli suurus. Seega pööratakse tõendamiskohustus ümber. Varem pidid tootjad tegema põhjalikku tööd tõendamaks, et muretsemiseks ei ole põhjust, kuid tulevikus tuleb mis tahes ohutusega seotud kahtluste korral esitada hea põhjendus ning Euroopa Raudteeagentuur, kelle volitusi laiendatakse, otsustab, kas need kahtlused on õigustatud.

Kui kolme kuu jooksul ei esitata vastuväiteid, kohaldatakse luba kogu ELi raudteevõrgustiku suhtes. See tähendab, et raudteeveeremeid võib toota suurel hulgal ja väheste kuludega. Saksamaa Föderaalne Raudteeamet oli eriti vastu oma volituste vähendamisele. Tänu kõigi fraktsioonide esimeestele saavutati mõistlik kompromiss ning komisjon, nõukogu ja parlament võivad Josu Ortuondo Larrea raporti esimesel lugemisel saavutatud konsensuse alusel vastu võtta.

  Erik Meijer, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (NL) Härra juhataja, pärast rõõmustamist transpordi- ja turismikomisjoni kolme raporti ühehäälse toetamise üle sooviksin tekitada arutelu kahe kriitilise märkusega: Euroopa Raudteeagentuur võib täita olulist ülesannet seoses Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi edasiarendamise ja kohaldamise ning selle tootjatest sõltumise vähendamisega. Kuid agentuuri vajatakse eriti teistes valdkondades üha suurenevale tegevusvaldkondade arvule, liberaliseerimisele ja rööbastega seotud konkurentsile. Kõnealused muutused toovad kaasa üha rohkem bürokraatiat, et kõike oleks võimalik nõuetekohaselt koordineerida.

Ammu enne Euroopa Liidu loomist toimus koordineerimine erinevalt. Riiklike raudtee-ettevõtete vahel, kes korraldasid pikkade vahemaade tagust rongiühendust koos ettevõttega Compagnie Internationale des Wagons Lits. Ma kahtlen, kas uus mudel toob kaasa olukorra paranemise.

Nüüdsest kiidetakse iga raudteeveerem, mis on põhimõtteliselt heaks kiidetud ühes liikmesriigis, automaatselt heaks teistes liikmesriikides. Niisugust olukorda ei eksisteeri isegi väikeses mahus linna trammiettevõtete vahel; seetõttu tähendab kurvide järskus, peatuste asukoht ja mõnikord kahe rööpa vaheline kaugus seda, et mõned trammid ei saa igal teel sõita. Ma loodan, et ka raudtee-ettevõtted teevad sageli ohutuse osas võimalikke erandeid. Praktikas muutuks väga vähe.

  Michael Henry Nattrass, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Härra juhataja, komisjoni koostalitlusvõime direktiivis kinnitatakse, et direktiiviga võimaldatakse liidu kodanikel saada täielikult kasu eelistest, mis tulenevad piirideta ala loomisest. Käesolev nägemus on koorem Ühendkuningriigi jaoks, kuna paljud ELi elanikud ostavad üksnes ühe suuna pileteid.

Mul on hea meel, et isoleeritud, kitsaste rööpavahedega ja säilitatud raudteed vabastatakse maksudest. Kuid mis saab teistest raudteeliinidest? Loodetavasti võimaldab kogu see täiendav bürokraatia luksemburglastel, lätlastel ja leedulastel rivvi võtta ning pakkuda teenuseid Long Eatonist Letchworthini.

Ma tean, et peamiselt on tegemist kaubarongidega, „mis sõidavad peatumata Lissabonist Liverpooli, vahetamata vedureid või rongi personali,” öeldakse infotunnil. Lootke vaid! Mida ütleks personal tööajadirektiivi kohta? Seega rong peatatakse Folkenstoni lääneosas ning kontrollitakse ebaseaduslike sisserändajate olemasolu. Praegused Portugali vedurid sõidaksid enne La Manche’i tunnelit rööbastelt välja, kuna Prantsusmaa rööbasteed on liiga kitsad.

See rong peatub. Pimeda ideoloogia triumf tavamõistuse üle teeb ruumi paberivabrikule, mida Ühendkuningriik on hakanud põlgama. Head päeva, austatud juhataja, kuid kõigepealt parandage kitsarinnalist mõttemalli.

  Luca Romagnoli (NI). – (IT) Härra juhataja, härra asepresident, daamid ja härrad, koostalitlusvõimeliste raudteevõrgustike saavutamiseks ja kõrgetasemelise kodanikele jätkusuutliku liikuvuse ning ELi piirkondade vahelise tõhusa ühenduse tagamiseks peaksime kahtlemata tervitama praeguse õigusliku raamistiku lihtsustamist, mis on Costa ja Ortuondo Larrea raportite eesmärk. Sooviksin kasutada võimalust ja tänada mõlemaid suurepärase töö eest, eriti võttes arvesse koostalitlusvõime strateegilist olulisust, paratamatut vajadust ohutuse järele ning vajadust laiendada Euroopa Raudteeagentuuri volitusi.

Antud põhjustel on kahtlemata hea mõte parandada õigusliku raamistiku tehnilist osa ja edendada veeremi vastastikust tunnustamist. Uus menetlus põhineb seega ühes liikmesriigis juba välja antud lubade vastastikuse tunnustamise põhimõttel, mille puhul vajalik täiendav sertifitseerimine on peaaegu lihtsalt formaalsus.

See on kõik väga hea, kuid igasugune veerem peab kindlasti olema heas korras: mitte üksnes veerem, mis liigub ühest riigist teise, vaid ka veerem, mis sõidab kohalikes võrgustikes. Itaalia raudteekasutajad kannatavad ilmselge diskrimineerimise all, kuna Itaalia kohalikus võrgustikus kasutatakse kõige vanemat ja sageli rikkis veeremit, vähemalt võrreldes mitmete teiste ELi riikide standarditega.

Kui komisjon uuriks asja lähemalt, võiks ta kinnitada suuri erinevusi osutatud teenuste vahel. Nagu ma eelnevalt välja tõin, osutavad Itaalia raudteed kokkuvõttes mitterahuldavat teenust, eriti seoses kohaliku transpordiga.

Seetõttu usun ma muu hulgas, et raudtee-ettevõtete ja omanike vastutus tuleks selgemalt määratleda, pidades silmas ohutust ning vastamist sotsiaalsetele ja kasutajatele osutatavate teenustega seotud standarditele.

  Luis de Grandes Pascual (PPE-DE). – (ES) Härra juhataja, volinik Barrot, daamid ja härrad, tahaksin kõigepealt õnnitleda raportööre töö eest erinevate raportite koostamiseks, mis on veel üks samm edasi Euroopa raudteede integratsiooni suunas.

Meie ees seisab väljakutse töötada välja konkurentsivõimeline, tulutoov, jätkusuutlik ja ohutu Euroopa raudteesüsteem ehk luua tõeline alternatiiv teistele transpordiviisidele, mis võimaldaks vedude ümbersuunamist.

Siiski on praegu Euroopa raudteesüsteemiga seotud paljud probleemid, mida ei ole lahendatud. Me võime reisida rongiga Madridist Berliini, kuid kahjuks oleks see teekond Euroopas, kus meil on ühine valuuta ja siseturg, tõeline õudusunenägu, kuna meil puudub integreeritud raudteesüsteem.

Rööbaste laiuse erinevused teatavate riikide vahel, veeremi ja signalisatsioonisüsteemide standardimise ja tehnoloogilise ühtlustamise puudumine, erinevused rongijuhtide koolituses ja sertifitseerimises ning ületamatu rööbaste pinge erinevus vähendab raudteetranspordi konkurentsivõimelisust ning ei võimalda saavutada eesmärki, miks üleeuroopalised transpordivõrgustikud kavandati, teiste sõnadega saavutada tõelist transpordi siseturgu, võimaldades paremat Euroopa ülesehitamist.

Daamid ja härrad, lubage küsida teilt ja volinikult lühidalt üldtuntud ja tõsine küsimus, mis käsitleb ohtu seoses Ibeeria poolsaare ja Euroopa raudteevõrgustiku vahelise ühendusega, eriti Vahemere piirkonnas. See ei ole üksnes Hispaania või Prantsusmaa probleem, see on kogu Euroopa probleem. Volinik, kui töid sellel liinil ei kiirendata, ei ole me keskpikas perspektiivis võimelised kõrvaldama peaaegu ületamatut Püreneede pinnavormidest tulenevat takistust.

Seetõttu tahan kutsuda Euroopa Komisjoni ja volinikku õhutama Hispaania ja Prantsusmaa valitsusi kõnealust probleemi lahendama, et saavutada tõeline Euroopa raudteesüsteem. Ma tean, et praegu on Hispaanias keerulised ajad, kuna ministrile esitatakse küsimusi ja valitsus on nagu lombakas part, kuid varsti tuleb uus valitsus ja koos sellega uus lootus. Ma tõepoolest loodan, et kõnealune probleem, mis ei ole Hispaania ega Prantsusmaa, vaid Euroopa probleem, lahendatakse edukalt.

  Leopold Józef Rutowicz (UEN). – (PL) Härra juhataja, olukord majanduses muutub pidevalt. Selle tulemusena on paljudes sektorites vaja teha muudatusi ning täna peame tegelema muutustega raudteede toimimises, eriti selle ohutusega. Seetõttu tuleb asjakohased sätteid süstemaatiliselt ajakohastada.

Hiljuti on toimunud palju muutusi. Need hõlmavad Schengeni ala laienemist, et võtta vastu mitmed riigid, kelle raudteesüsteemid erinevad tehniliste tingimuste osas märgatavalt. Lisaks on paljudes riikides raudteemonopolid kõrvaldatud ning piirkondlike ja rahvusvaheliste transpordiettevõtete kõrvale on tekkinud võrgustikku omavad ettevõtted. Kõik see kutsub muutma rangemaks liidu territooriumil ohutuse tagamisega seotud menetluse määratlusi ja põhimõtteid. Olukord lahendatakse ulatuslikult riiklike sätete muutmisega, võttes muutusi arvesse.

Härra Costa raportis sisalduvad ettepanekud kujutavad endast selles osas lisandväärtust. Härra Costa tegi muudatusettepanekuid, mille eesmärk on lihtsustamine, näiteks VII lisa artikli 14 ülevõtmine koostalitlusvõime direktiivi. See parandab märkimisväärselt direktiivi loetavust. Oluline on luua selgem vastutus ohutuse eest. Tahaksin tänada härra Costat raporti ettevalmistamisel tehtud töö eest.

  Jacky Hénin (GUE/NGL). – (FR) Härra juhataja, seoses Euroopa raudteesüsteemi ilmselgelt tehnilise küsimuse ja Euroopa Raudteeagentuuri rolliga ohutuse osas tuleb meil teha tsivilisatsioonide vahel tõeline valik.

Kas EL rakendab Euroopa raudteeturgu, mis põhineb konkurentsil „kõik kõigi vastu” ning riiklike raudtee-ettevõtete tükeldamisel ähmases lootuses saavutada parem ohutustase – see on komisjoni ettepaneku mõte –, või korraldame koostööd kõigi liikmesriikide raudtee-ettevõtete vahel, et rakendada võrgustikku kogu ELis reisijate- ja kaubaveoks kiirraudteedel täielikus ohutuses. Viimast oleks võimalik saavutada raudteemeeskonna liidu arendamisel, tuues kokku peamised Euroopa kiirraudtee operaatorid.

Peaksime märkima, et Euroopa raudtee ajaloos on juba tehtud valik kahe süsteemi vahel. Suurbritannia rakendas valikuid, mida komisjon nüüd välja pakkus, oma raudteevõrgustikus kümme aastat tagasi. Tulemus oli teenuste üldine halvenemine ja ohutuse halvenemine, mis viis saatuslike õnnetusteni. Teisest küljest kehtestati kümme aastat tagasi SNCFi ja SNCB koostöö alusel Thalys, hoolimata komisjoni vastuseisust. Tulemus oli tulemuslik, ohutu ja kvaliteetne teenus, mis vastas reisijate vajadustele.

Sellele ajaloolisele kogemusele toetuses tahaksin paluda komisjonil loobuda raudteede konkurentsi valikust koostöö kasuks.

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, härra asepresident, daamid ja härrad, Euroopal on palju pakkuda, et aidata meil kõigil muuta elu ja majandust paremaks. Kahjuks on kõigil headel kavatsustel nimed, mida on raske hääldada.

See kehtib eelkõige tänase raudteepaketi ühe prioriteedi kohta. Koostalitlusvõime on maagiline sõna, mis kirjeldab seda, mida me tahame ja mida me peame saavutama, kui tahame Euroopas hästi toimivat raudteesüsteemi. Vedurid ja muu veerem tuleb üksteisega ühendada, kuid selleks vajame üksteisega põimunud lubade andmise menetlusi.

Komisjon esitas asjaomase ettepaneku, mida arendasime parlamendis edasi kõigi fraktsioonide üksmeeles. me loodame, et koostalitlusvõimet käsitlevate tehniliste kirjelduste ja muuga aitab see saavutada meil paremini koordineeritud raudteesüsteemi ühtse Euroopa nimel. Meie süsteem põhineb vastastikuse tunnustamise ja tehnilise ühtlustamise mõistel ja põhimõttel, selle alusel määratakse selged tähtajad ja kriteeriumid lubade andmiseks ning nõutakse (mis on väga oluline), juhul kui loa taotlus lükatakse tagasi, et riiklik ohutusasutus tõestaks ohutusega seotud riski olemasolu, mitte vastupidi.

Me tahame ja loodame saavutada, et paljud ülesanded, mis on suunatud Euroopa Raudteeagentuurile, viiakse täide võimalikult kiiresti ja tulemuslikult. Ma loodan, nagu kolleeg Georg Jarzembowski ütles, et protsessi ajal ja lõpus on vähem bürokraatiat meie ühtses Euroopas kui praegu. Me usume, et meie ettepanekud suudavad tagada hääletusel ulatusliku konsensuse, nii et tulemus on tõepoolest suurem koostalitlusvõime.

  Jacques Barrot, komisjoni liige. − (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, soovin õnnitleda raportööre härra Ortuondo Larreat ja härra Costat suurepärase töö eest väga lühikese aja jooksul selles pigem tehnilises küsimuses.

Seoses ettepanekuga sõnastada ümber raudtee koostalitlusvõime direktiivid, tundub mulle, et kokkulepet on võimalik saavutada esimesel lugemisel. Selline tulemus on saavutatud tänu mitmetele töökoosolekutele ning ma soovin eriti õnnitleda härra Ortuondo Larreat panuse eest ettepaneku lõpule viimisse. Oluline oli luua vedurite ja muu raudteeveeremi täpne üksikasjalik sertifitseerimismenetlus seoses riiklike ohutusasutuste võimaliku tegevusega ning kehtestada samal ajal sertifitseerimismenetluse maksimaalne tähtaeg, nagu härra Jarzembowski ütles.

Läbirääkimiste tulemus, millesse komisjon andis tehnilise panuse, on muudatus, mis kavandab direktiivi teksti täielikult ümber ning millega komisjon on täielikult nõus. Seega, härra juhataja, kui kokkulepe kinnitatakse, saadame tööstusele ja riiklikele ohutusasutustele kindla poliitilise signaali.

Nüüd sõltub riiklikest ohutusasutustest raudteeveeremi heakskiitmise menetluste vähem kulukaks ja kiiremaks muutmine. Me võtame kõnealuse õigusakti vastu rekordiliselt kiiresti, näidates, et Euroopa seadused võivad liikuda sama kiiresti nagu TGV.

Tahaksin vastata juhataja Costa küsimusele seoses riiklike ohutusasutustega. Need loodi vastuseks 2004. aasta raudteeohutuse direktiivile. Enamikus liikmesriikidest tähendas see täiesti uue asutuse loomist, millega kaasnesid eelarve ja värbamisega seotud raskused. Oleks keeruline, härra juhataja, kõrvaldada kõnealuste asutuste funktsioon, mis neile just määrati, ning see tekitaks samuti kahtlusi seoses meie raudteepoliitika usaldusväärsusega. Siiski olen ma teiega nõus. Pikas perspektiivis võime ette kujutada, et ühel päeval toimub kõnealuse vahendi ulatuslikum euroopastamine. Soovisin teile selle punkti kohta vastuse anda.

Nüüd jõuan ma ohutuse küsimuseni, mille puhul tegutsesite raportöörina. Teie soovil võeti osa kõnealustest direktiividest üle koostalitlusvõime direktiivi. Kui arvata välja kooskõla muudetud komiteemenetluse otsusega, mille puhul kasutatakse kontrolliga regulatiivmenetlust, on kõnealuse ettepaneku ainus suurem osa raudteeveeremi hoolduse ja vaguni valdajate rolli küsimus.

Üle poole esitatud muudatusettepanekutest on komisjonile vastuvõetavad, kuna need on põhimõttelised või osalised. Siiski pean mainima muudatusettepanekut 21. Selle pigem tehnilise küsimuse puhul peavad kõik muudatusettepanekud olema kooskõlas praegu kehtivate õigusaktidega, eriti ohutusdirektiiviga, kuid ka vagunite koostalitlusvõime tehnilise kirjeldusega, mis jõustusid 31. jaanuaril 2007, ning otsusega riikliku raudteeveeremi registri kohta, mis jõustus 9. novembril 2007.

Kõnealused muudatusettepanekud peavad olema võimalikult palju kooskõlas ka mitmete olukordadega, mis võivad praktikas ette tulla. Need peavad olema tihedalt seotud teiste transpordiliikide puhul kehtivate õigusnormidega. Muudatusettepanekud ei tohi sätestada õigusaktis lepingulist ettevõtlusmudelit, mis võib kujuneda välja raudteesüsteemi reformiga. Seetõttu ei kiida komisjon muudatusettepanekut 21 heaks. Sama kehtib muudatusettepanekute 3–7, 10, 14, 17 ja 22 puhul, peamiselt puhtalt tehnilistel ja õiguslikel põhjustel.

Sooviksin lõpetada mõne märkusega Euroopa Raudteeagentuuri loomist käsitleva määruse muudatusettepaneku kohta. Et Euroopa Raudteeagentuurile määratud uued funktsioonid sõltuvad peamiselt koostalitlusvõime ja ohutuse direktiividest ning juhi sertifitseerimise direktiivist, ei tohiks tekst põhjustada suuremaid probleeme.

Muudatusettepaneku 4 puhul, kus te soovite, et agentuur tegutseks riiklike asutuste sertifitseerijana, on mul hea meel, et seoses härra Ortuondo Larrea raportiga on saavutatud mõistlik kompromiss. Pikaajalises perspektiivis võiks agentuur selle vastutuse võtta, kuid praegu nõustuvad eksperdid, et niisugune ümberkorraldus oleks enneaegne. On vaja uurida Euroopa Raudteeagentuuri ja riiklike ohutusasutuste vahelise koostöö võimalikke mudeleid. Komisjon on võtnud kohustuse hinnata kõigi nende valikute mõju, et võimaldada 2015. aastaks teha parim otsus.

Teised muudatusettepanekud on esitatud kujul vastuvõetavad kas osaliselt või põhimõtteliselt, välja arvatud kolm neist. Esiteks, muudatusettepanekus 5 antakse agentuurile vahendaja roll ohutussertifikaatidega seotud probleemide puhul. Me ei nõustu kõnealuse muudatusettepanekuga eelnevalt väljatoodud põhjustel. Teiseks, me ei nõustu muudatusettepanekuga 6, kuna see ei ole kooskõlas raudteeohutuse direktiivi vastava artikliga. Lisaks ei ole me nõus muudatusettepanekuga 8, kuna see muudaks agentuuri nõuandjaks äriprojektide puhul, kuigi see ülesanne kuulub ühenduse organile.

Kuulasin tänaseid kõnesid hoolega. Minu arvates on Euroopa Parlament õigesti hinnanud sätete väärtust, mille eesmärk on raudteed tõeliselt euroopastada. Ma ei kavatse vastata kõigile esitatud küsimustele. Tahan lihtsalt öelda, et oleme määranud 85% raudteeprojektidele mõeldud vahenditest üleeuroopaliste võrgustike jaoks. Tahan öelda härra de Grandes Pascualile, et me ei ole jätnud tähelepanuta mägiteid, eriti Püreneesid.

Lisaks soovin öelda, et olenemata raudteesüsteemi puhul kasutatavast lähenemisviisist peame tunnistama, et kui me tahame ronge Euroopasse tagasi tuua, tuleb teha tõeline pingutus, et euroopastada süsteem tehnilise koostalitlusvõime ja ohutust käsitlevate ühtlustatud õigusaktide abil.

Härra juhataja, aasta 2007 on raudteetranspordi jaoks peamise tähtsusega. 1. jaanuaril avati konkurentsiks riiklik ja rahvusvaheline kaubavedu. On näha, et sektori taaselustamisprotsess hakkab vilja kandma. Raudteede turuosa on pärast enamikus liikmesriikides alates 1970. aastast toimunud kahanemist stabiliseerunud ning tegelikult kasvab.

Täna arutlusel olevad õigusakti ettepanekud aitavad raudtee-ettevõtetel konkureerida teeliiklusega. Seetõttu olen ma äärmiselt rahul koostalitlusvõime direktiivi osas saavutatud kokkuleppega ning komisjon annab oma parima, et saavutada kokkulepe ka kõnealuste meetmete kahe ülejäänud aspekti suhtes.

Härra juhataja, lubage väljendada siirast tänu kõigile liikmetele, kes tegid suure jõupingutuse nii tehnilises küsimuses. Minu arvates aitas see meil teha palju kiirema edusammu, kuna kui me oleksime olnud sunnitud kaaluma seda teisel lugemisel, oleksime kaotanud ühe väärtusliku aasta. Seetõttu usun ma, et aasta 2007 on raudteetranspordi jaoks hea aasta ning seega hea aasta ka globaalse soojenemise vastu võitlemiseks, mille puhul on raudteetransport eriti kasulik.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Kuna kaks rongi ei saa sõita samal ajal samale platvormile, hääletame Costa raporti üle homme ja Ortuondo Larrea raporti üle teisipäeval, 11. detsembril Strasbourgis.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Komisjoni ettepanek parandada koostalitlusvõimet käsitlevaid õigusakte on tervitatud, võttes arvesse vajadust parandada Euroopa Liidu raudteetranspordi süsteemi.

Vedurite ja veeremi ning vedurimehaanikute riiklikud sertifitseerimismenetlused on väga erinevad, takistades praegu rongide vaba liikumist liidu territooriumil.

On väga oluline, et koostalitlusvõimet käsitlevaid õigusakte laiendataks kogu ühenduse raudteevõrgustikule. Üleeuroopalised võrgud on juba kavandatud vastavalt koostalitlusvõime põhimõttele ning seega peaksid investeeringud keskenduma tavaraudteedele ja kõigile veeremi kategooriatele, et need suudaksid tulevikus vastata Euroopa ühistele standarditele.

Koostalitlusvõime on nõue, kuid Euroopa alal on ka piirkondi, kus ei ole võimalik ehitada ühtegi kiirrongide jaoks sobivat raudteed: mägised piirkonnad, üldiselt isoleeritud piirkonnad, läbi tunnelite ja viaduktide kulgevad raudteed.

Ma usun, et seadusandja peaks väljastama konkreetsed sätted, kuna ühest küljest me ei saa neid piirkondi ilma jätta raudteetranspordi toodavast kasust ning teisest küljest ei saa me eirata reisijate, rongide ja infrastruktuuride ohutustingimusi.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. – (RO) Liikmesriikides kehtestatud riiklikud raudteeohutuse eeskirjad on raudteesüsteemide puhul peamise tähtsusega, et vastata ohutusnõuetele ja muuta need koostalitlusvõimeliseks.

Mis tahes veeremi kasutuselevõtmiseks määratakse selle hoolduse eest vastutav juriidiline isik. Minu arvates tuleks tehnilises kirjelduses näidata ära põhilised parameetrid ja tehnilised omadused, mida nõutakse raudtee allsüsteemi inkorporeeritavate või selleks kavandatud komponentide, alamkoostide või koostide hooldamiseks.

66% Rumeenia raudteede suhtes on kehtestatud kiiruspiirang tulenevalt raudtee infrastruktuuri tingimustest ning 77% veeremist on kulunud. Rumeenia peab investeerima raudteetranspordi arengusse. Minu arvates on Rumeenia ja Bulgaaria jaoks äärmiselt oluline, et nad ühendataks kiiresti kiirraudteetranspordi süsteemiga.

Raudteetranspordi ohutus on peamine. Projektide esimese komplekti, milles käsitletakse raudteede ühiseid ohutuseesmärke, et parandada tulemuslikkust liikmesriikide raudteesüsteemi ohutuse valdkonnas, võtab komisjon vastu 30. aprilliks 2009 ning teise komplekti 30. aprilliks 2011. Ma palun Euroopa Komisjonil toetada uusi liikmesriike juurdepääsul transpordi infrastruktuuri arendamiseks saadaolevatele ühenduse vahenditele.

19. Teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimine (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on kultuuri- ja hariduskomisjoni nimel esitatud soovitus teisele lugemisele (A6-0442/2007), mis käsitleb teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimist (10076/6/2007 – C6-0352/2007 – 2005/0260(COD) (raportöör: Ruth Hieronymi).

  Ruth Hieronymi, raportöör. − (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, täna arutleme parlamendi ja nõukogu eelläbirääkimistel vastu võetud ühist seisukohta teleringhäälingutegevust käsitleva direktiivi läbivaatamise kohta. See on parlamendi, nõukogu ja komisjoni jaoks suur edusamm, Seega tahaksin tänada südamest kolleege parlamendi kõigist fraktsioonidest ja komisjonidest, mis olid kaasatud, eriti haridus- ja kultuurikomisjoni variraportööre Henri Weberit, Ignasi Guardansi Cambód ja Helga Trüpelit. Nad tegid palju tööd selle nimel, et saaksime täna esitleda oma saavutusi ja ühist tulemust.

Suur tänu ka volinik Redingile (aasta 2007 volinikule, paju õnne selle puhul!), kes esitas direktiivi läbivaatamise ettepaneku suure otsustavuse ja tahtega teha võrdsel tasandil koostööd ning töötas koos meiega selle nimel.

Sooviksin tänada ka nõukogu, eriti eesistujariiki Saksamaad, kelle juhtimisel oli võimalik ühine seisukoht saavutada, ning praegust eesistujariiki Portugali, kes kaitses kindlalt saavutatud ühist seisukohta, võimaldades meil selle üle täna arutelu pidada ja homme hääletada.

Piirideta televisioon on Euroopa teabevabaduse ja meedia mitmekesisuse seisukohast peamise tähtsusega. Seetõttu tervitame väga asjaolu, et oleme olnud suutelised kõnealust direktiivi õigeaegselt ajakohastama. Päritolumaa põhimõtte alusel oleme saavutanud ühised eesmärgid televisiooni traditsiooniliste ja uute vormide puhul, sõltumata platvormist. Traditsioonilise televisiooni puhul hõlmab see peamiselt õigust lühiajalisele aruandlusele kogu Euroopas, parema juurdepääsu tagamist puuetega inimestele, paremat kontrolli lastele mõeldud reklaami üle ning sõltumatu riikliku meedia järelevalvet.

Siiski parandasime ka kommertsringhäälingu rahalist alust, mitte reklaami suurendades (mis on endiselt maksimaalselt 12 minutit tunnis), vaid paindlikumate eeskirjade kehtestamise teel. Tegime raske sammu seoses tooteasetuse võimaldamisega, nii et eratelekanalid suudaksid Google’i ja teiste rivaalidega konkureerides pakkuda tulevikus tasuta teleteenuseid. Piisavat läbipaistvust käsitlevate direktiivide saavutamiseks tegi tööd Euroopa Parlament.

Kaasaegse Interneti-televisiooni puhul kohaldatakse pärast homset otsust ja sellele järgnevat rakendamist riiklikul tasandil põhimõtet, et televisioon jääb majandus- ja kultuuritooteks, hoolimata kasutatavast tehnoloogiast. See on Euroopa mudel, mille me oleme säilitanud kõnealuse direktiiviga audiovisuaalsete meediateenuste jaoks, nagu neid tulevikus hakatakse nimetama. Interneti-televisioon ja mobiiltelevisioonil peaks samuti olema Euroopas tulevik, mitte üksnes majandustoote, vaid ka teabevabaduse ja meedia mitmekesisuse peamise tagatisena.

Seetõttu on nii oluline kaasajastatud direktiivi algatamine just õigel ajal. „Just õigel ajal” tähendab, et eelseisvad läbirääkimised telekommunikatsiooni paketi üle, mis on nüüd alanud, ning arutelu elektroonilise teabe üle võivad toimuda traditsiooniliste ja uute audiovisuaalsete meediateenuste selgitatud õigusliku raamistiku taustal.

Seetõttu palun teie tuge homsel hääletusel, et me tagaksime enamiku toetuse Euroopa meediapoliitika arengu saavutamiseks.

  Viviane Reding, komisjoni liige. − (FR) Härra juhataja, ema jaoks on alati suur rõõm, kui lapsest kasvab intelligentne ja elav teismeline. Just niisugune tunne on mul täna õhtul seoses piirideta audiovisuaalsete meediateenuste direktiiviga ning soovin oma rahulolu ja uhkust jagada lapse ristiema, suurepärase raportööri Ruth Hieronymiga.

Lapse intelligentsuse testimiseks on palju võimalusi. Proua Hieronymi on need üles loetlenud: tulevaste audiovisuaalvahenditega kohandatud reguleerimisala, kuna seda on laiendatud tellitavale audiovisuaalmeediale, näiteks tellitav video; asukohariigi põhimõtte kinnitamine ja seega programmide liikumisvabaduse konsolideerimine, lisades sellesse intelligentset koostööd ja dialoogi hõlmava menetluse, et ennetada või lahendada mis tahes võimalikku konflikti; tasakaal tarbijate austamise ja äriühingute lisavabaduse vahel; teabeõiguse laiendamine uute eeskirjadega peamiste sündmusi käsitlevatele lühilõikudele juurdepääsu kohta. Kõik uued omadused tagavad minu arvates mõistliku tasakaalu väärtuste uuendamise ja austamise vahel.

Lapse elujõu tunnistusena sooviksin rõhutada kultuurilise mitmekesisuse edendamist digitaalses valdkonnas, uute reklaamvõtete tunnustamist, tooteasetuse jaoks ette nähtud õiguslikku raamistikku, tähelepanu, mis on lõpuks pööratud nägemis- või kuulmispuudega kodanike juurdepääsule audiovisuaalmeediale ning usaldust tööstuse vastu, mis on saavutatud korralduse kaudu kohaldada direktiivi enesekontrollisüsteemi või kaasregulatsiooni kasutades.

Parlamendil oli lapse kasvatamises suur roll ning ma tahan parlamenti selle eest tänada. See on teine näide suurepärasest koostööst kolme institutsiooni vahel, kes on edukalt lõpetanud õigusakti, millest saab homse tööstuse ja kultuuri peamine alus.

Nüüd on lapsel aeg kodust lahkuda ja sirutada tiivad täiskasvanuna laiali. Ühenduse direktiivi puhul tähendab see liikmesriikides ülevõtmist. Vastavalt ELi poliitikale loodan ma, et kõnealune etapp ei muuda last ülekaaluliseks. Oleks palju paradoksaalsem, kui me kutsuksime uues direktiivis tööstust koostama lastele suunatud ja ülekaalulisuseni viiva reklaami käitumisjuhendeid. Seetõttu ma loodan, et liikmesriigid hoiduvad võimalikult palju riiklike kohustuste lisamisest, mis kahjustaks nende audiovisuaaltööstust.

Ma olen täiesti kindel, et homme heakskiitmiseks esitatav tekst tagab tööstuse jaoks tõelise õiguskindluse ning edendab lisaks ühiskonna- ja kultuuriväärtusi. Kõnealuse õigusliku raamistiku abil liigub EL edasi seoses teisi kontinente käsitlevate õigusaktidega. Minu arvates võime selle üle uhked olla. Me aitame tööstust ka loomise tähenduses. Me panustame filmide parimasse võimalikku rahastamiskava koostamisse ja eurooplaste juurdepääsu kvaliteetsisu vormidele tasuta telekanalites: seega on mul täna koos teiega ja tänu teile tunne, et meie ülesanne on täidetud.

  Gunnar Hökmark, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (SV) Härra juhataja, kõigepealt lubage õnnitleda ja tänada raportööri kõnealuses valdkonnas tehtud töö eest ning volinikku. Selle küsimuse puhul on arvamused väga erinevad ja tugevad, kuid oleme koostanud siiski ettepaneku, mida täna arutame ja milles näidatakse Euroopa televisioonile suunda.

Minu arvates on vaja rõhutada teatavaid aspekte. Muu hulgas loome me päritolumaa õigusaktide põhimõtte, mis tähendab paremat ja tugevamat alust mitmekesisusele ja ühisele Euroopa televisioonile ning (mis on oluline) paremaid tingimusi Euroopa filmitööstuse jaoks, kuna see on kõnealuse valdkonnaga tihedalt seotud. lisaks tähendab see paremat tasuta meedia suuremat ulatust teiselpool Euroopa piire.

Muidugi võiksid teatavad asjad olla isegi paremad. Minu arvates oleks olnud hea, kui me oleksime olnud avatumad reklaamiaja küsimuses, kuid selle puhul on loodud suurem paindlikkus. Minu arvates tähendab ettepanek, milles on nüüd käsitletud uuesti tooteasetust, samuti paranemist. Seetõttu võime saavutatud eduga rahul olla.

Lubage mul öelda tuleviku kohta ühte, kuna kõnealune õigusakt põhineb peamiselt lineaarsete ja mittelineaarsete meediateenuste vahelise erinevuse olemasolul. Minu arvates on niisugune erinevus tulevikus üha vähem oluline. Juba praegu on selge, et erinevus ei ole enam nii suur või asjakohane. Minu arvates on oluline jälgida valdkonna arenguid, et me ei lõpetaks olukorras, kus Euroopa traditsiooniline telemeedia on vähem soodsas positsioonis kui see, mida edastatakse mittelineaarsel teel Interneti või teiste vahendite kaudu, kuna pikaajalises perspektiivis võib see kahjustada meie võimalusi ülemaailmses kontekstis. Ma tahaksin veel kord tänada raportööri ja märkida, et me oleme teinud edusammu.

  Catherine Trautmann, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, tahaksin alustuseks tsiteerida kolleegi Henri Weberit. Kõnealune tekst on vastuvõetav kompromiss sotsialistide fraktsioonile ning läbirääkimiste ajal õnnestus meil lisada teatavad väärtuslikud sätted, et säilitada Euroopa audiovisuaalne mudel. Tahan tänada raportööri proua Hieronymit otsustavuse, kannatlikkuse ning eriti avatud ja positiivse kompromissi saavutamise soovi eest.

Läbivaatamise muutsid vajalikuks teatavad küsimused seoses digitaalse revolutsiooniga teadmistepõhise majanduse kontekstis. Eeskirju laiendati sobival viisil uutele audiovisuaalteenustele. Tagatud on vähemuste ja ELi kodanike kaitse mis tahes diskrimineerimisele õhutamise eest. Uued teenused aitavad kaasa filmide ja Euroopa audiovisuaalse sisu rahastamisele. Teatav protsent nende käibest makstakse toetusarveteks ning tagatakse Euroopa toodete väljapanek on-line kataloogides. Meedia mitmekesisusest on nüüd saanud ametlik nõue. Reguleerivate asutuste roll on laienenud ning liikmesriikidel soovitatakse tungivalt võtta vastu kõigile juurdepääsu tagavad sätted.

Reklaami valdkonnas tahtis sotsialistide fraktsioon säilitada praeguse direktiivi eeskirjad. Et maksimaalne reklaamiaeg on 20% tunnis, on kahe reklaamipausi vaheline aeg nüüd 30 minutit, kuigi me tahtsime säilitada Euroopa ekraanide puhul 45 minutit. Me oleme siiski rahul, et toodete reklaamimine on keelustatud dokumentaalfilmide, uudiste ja lastesaadete ajal. Liikmesriigid võivad siiski otsustada niisuguse reklaami lubamist filmide, telefilmide ja spordisaadete ajal. Sel juhul kehtivad tooteasetuse puhul ranged eeskirjad, et vältida kuritarvitamist ja teatavaid soovimatuid mõjusid.

Seetõttu on leitud tasakaal sõnavabaduse, teabe vahetamise, uutele teenustele (näiteks tellitud video) avaliku juurdepääsu ning kultuurilise ja majandusliku väärtusega sisu vahel. Kvaliteedi rõhutamine võimaldab tugevdada Euroopa tootmise positsiooni. See on direktiivi üks suurimaid mõjusid.

  Ignasi Guardans Cambó, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Härra juhataja, minu arvates oleme jõudnud väga pika teekonna lõppu. Selleks kulus palju aega ning oli vaja paljude inimeste, parlamendiliikmete ja ekspertide jõupingutusi, isegi nende omi, kes jälgisid arutelu hoolikalt väljaspool parlamenti, kuna see oli nende jaoks väga oluline. Me kõik peaksime olema väga rahul, sest homme, kui ei esine mingeid üllatusi, võetakse läbirääkimiste ja arutelude tulemusena koostatud tekst ühehäälselt vastu, võib-olla isegi ilma hääletamiseta, mis tõestab, et niisuguse teksti võib vastu võtta peaaegu heakskiitmise teel.

Seetõttu on aeg õnnitleda proua Hieronymit ja teisi variraportööre, kuid eriti proua Hieronymit, samuti volinikku. Tema arvates on ülesanne täidetud. Tal on õigus. Täna võib tõesti seda öelda.

See tähendab, et me võtame vastu väga selge õigusliku raamistiku selgete eeskirjadega, mis muudavad investeerimise audiovisuaalsetesse vahenditesse ohutumaks ja kindlamaks. Eeskirjad on laiendatavad uuele digitaalmeediale ja uue meediaga seotud vahenditele koos kõigi peamiste omadustega, mida nõuab tarbija- ja vähemuste kaitse, katmata või täiendamata samal ajal olemasolevaid sätteid, kuna vahendid on uued ja ka õiguslikud vastused peavad olema uued.

Uued eeskirjad muudavad reklaami kindlasti paindlikumaks. Me oleme sellest teadlikud. Arutasime neid ja otsustasime neid toetada. Üldiselt töötas minu fraktsioon kõige rohkem, et tagada teksti valmimine, kuna me ei kaotanud Euroopa audiovisuaalse mudeli omadusi. Tegelikult ei läinud me kunagi nii kaugele, –kuid me teame ja peame valjusti välja ütlema, kuna me toetasime ka tooteasetust kogu südamest –, et kui me tahame vaatajatele tasuta televisiooni, kuigi see on tasuta üksnes vaatajate jaoks, ja ei taha, et see makstaks kinni üksnes maksudest ja riigi vahenditest saadud rahaga, tuleb tagada rahastamisvahendid konkurentsi raames. see on kontekst, milles me tooteasetust lubasime. me muutsime selle läbipaistvaks ja tegime väga selgeks, kuidas ja millal seda tuleks rakendada.

Nüüd on aeg luua rakenduskord. Siinkohal tahaksin paluda komisjonil kinnitada veelkord oma vastutust. On tõsi, et laps on kodust lahkunud, kuid mitte täielikult. Rakendamist tuleb väga hoolikalt seirata ning eriti, volinik, tuleb võtta midagi ette seoses ühe aspektiga, mis valmistab mulle tõsist muret. Minu arvates on teatavates liikmesriikides üldine arvamus, et puuduvad Euroopa televisiooni käsitlevad määrused praeguse ja rakendamishetke vahel. Võiksime öelda, et seadusi ei ole enam. See ei ole siiski tõsi. Piirideta televisiooni direktiivis, mis kehtib endiselt, on sätestatud teavitamiseeskirjad, millega on ette nähtud, mida tuleks teha ja mida mitte. Kehtib üldine arvamus, et kuni uue määruse, uue direktiivi kohaldamiseni liikmesriikides ei kohaldata kehtivaid eeskirju. Teie ja komisjoni ülesanne on teha selgeks, et niisugune ettekujutus ei ole õige ja olukorda ei tohiks sel viisil käsitleda.

  Zdzisław Zbigniew Podkański, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigusnormide kooskõlastamise kohta muudatusettepanekute eesmärk on tagada, et liikmesriikide audiovisuaalsete meediateenuste saajad võivad saada täielikku kasu siseturu soodustustest, rakendades päritolumaa reguleerimispõhimõtteid.

Direktiivi muutmine viib Euroopa Liidu sätted kooskõlla kõige hilisemate tehnoloogiliste arengutega. Euroopa Komisjoni ettepanekus eristatakse lineaarteenuseid, nimelt saadete edastamist läbi klassikalise televisiooni, Interneti või mobiilitelevisiooni, mis esitab vaatajatele pidevalt materjali vastavalt käimasolevale programmile, ning mittelineaarseid teenuseid, mis sarnanevad tellitud võrgustikust allalaaditava televisiooniga.

Piirideta televisiooni direktiivi säilitamine praeguses vormis süvendaks põhjendamatuid erinevusi sarnase või identse meedia levitamise eri meetodite reguleerimises. Praegused televisiooni käsitlevad sätted peaksid jääma jõusse lineaarteenuste puhul. Seoses mittelineaarsete teenustega tuleks siiski luua minimaalsed olulised sätted. Need võiksid käsitleda näiteks vähemuste kaitset, rassilisele vihale õhutamise ning varjatud reklaami keelustamist. See kõik on ette nähtud kavandatud muudatustega. Seetõttu hääletab fraktsioon Liit Rahvusriikide Euroopa eest ettepaneku poolt.

  Helga Trüpel, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, meie uuendatud aruteludes teleringhäälinguteenuseid käsitleva direktiivi uue versiooni kohta, mida edaspidi nimetatakse audiovisuaalsete meediateenuste direktiiviks, pidasime pidevalt ka kultuuripoliitilist arutelu seoses kultuurilise mitmekesisuse ja teleringhäälingu kvaliteedi säilitamisega. Parlamendi lõpliku otsusega õigusloomeprotsess tegelikult alles algab, seetõttu mõtleme juba selle peale.

Soovitan liikmesriikidel tungivalt kasutada direktiivis sätestatud subsidiaarsuse põhimõtet ja kasutada täielikult ära selle reguleerimisala, et saavutada suurem kultuuri ja meedia mitmekesisus. See kehtib eelkõige sõltumatutele tootjatele suuremate õiguste tagamise, mittelineaarsete teenuste, nagu tellitud videod, osutajate Euroopa tootmisse antava panuse ning tooteasetuse ulatuse piiramise kohta. Euroopa avalik-õiguslik ringhääling peaks eelkõige saama läbi ilma tooteasetuseta.

Direktiivi uue versiooni loomiseks tehtud töö ajal arutlesime aluspõhimõttega seotud küsimuste üle. Keskenduti sellele, kui suurt turu liberaliseerimist me tahame ja mida täpselt kavatseme reguleerida. Roheliste seisukohast lõppes vaidlus rohkem turule suunatud liberaliseerimisega, pidades eriti silmas reklaami. Seetõttu ei toeta meie fraktsioon homsel hääletusel direktiivi uut versiooni. Arvukad uued võimalused veelgi suuremaks reklaamiks, kas spordisaadetes, seeria- või mängufilmides, lõppevad Euroopa meedia kvaliteedi kaotamisega. Seetõttu mängib avalik-õiguslik ringhääling tulevikus üha suuremat rolli ning riikide seadusandjad peavad võimaldama sellel täita oma volitusi, et teavitada ja harida võimalikult ulatuslikult ka uute meediavahendite kaudu, nagu mobiili- või Interneti-televisioon. Seetõttu peame ka telekommunikatsiooni direktiivi uue versiooni väljatöötamisel looma asjaomase Euroopa tasandil raamistiku, kui tulevikus toimub ringhäälingutegevus ulatuslikumalt mobiiltelefonide või Interneti vahendusel.

  Doris Pack (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, kompromissi, mida Ruth Hieronymi (loomulikult tema kolleegide abil) kavandas, toetan ma kogu südamest. Ma tahaksin tõesti teda tänada, see oli väga keeruline ning ta tegi suurepärast tööd. Minu arvates hõlmab kompromiss enamikku, mida me esimesel lugemisel saavutada tahtsime.

Nagu me teame, on kiire tehnoloogilise arengu tõttu vana direktiiv vananenud. Mina ise töötasin esimese direktiivi kallal. Nüüd on meil midagi uut: uued edastamisvõimalused, uued tellitavad teenused kõrvuti klassikalise televisiooniga ja seega vajame uut direktiivi. Minu jaoks oli selle raames oluline säilitada päritolumaa põhimõte ja lühiajaline aruandlus. Kehtestati paindlikumad reklaami käsitlevad määrused, kuid ma usun, et on õige säilitada reklaamiajaks maksimaalselt 12 minutit tunnis. Nagu varemgi ei katkestata kinematograafiateoseid ja uudistesaateid.

Volinik, nagu te teate, oli üks takistus tooteasetus. Paljud meist hääletasid käesoleva kompromissettepaneku poolt raske südamega. Positiivne on siiski see, et kõigepealt tuleb keelustamine, millele järgnevad juba mainitud erandid. Ma leian, et kui neid kohaldatakse nõuetekohaselt, ei ole meil Ameerika stiilis tingimusi. Ma tervitan ka reklaami piiramist lastesaadete puhul. Kõnealune kompromiss võimaldab audiovisuaalsektoril tulla toime suuremate muutustega ja kohaneda tehnoloogiliste ja turutingimustega. Kompromiss aitab audiovisuaalsektoril tulevikus konkurentsi-võimelisemaks muutuda. Praegu kujutab kõnealune kompromiss endast parimat tasakaalu meedia pluralismi ja kultuurilise mitmekesisuse vahel ning pakub võimalust muuta Euroopa audiovisuaaltööstus konkurentsivõimelisemaks.

Lubage mul veel kord avaldada sügavat tänu volinikule ja eriti kolleegile Ruth Hieronymile.

  Viviane Reding, komisjoni liige. − (FR) Härra juhataja, ma võin äsjaöelduga üksnes nõustuda, tegelikult koostasime me tänu institutsioonide abile ja raportööri pühendumusele direktiivi, mille ülesanne on viia meie audiovisuaaltööstus tulevikku, austades nõuetekohaselt meie väärtusi ja kultuure. See on märkimisväärne samm Euroopa audiovisuaaltööstuse poole ning ma võin selle üle üksnes rõõmu tunda koos samal arvamusel olnud eelmiste kõnelejatega.

Küsiti, mis juhtub praeguse ja uue direktiivi tegeliku rakendamise vahelisel ajal? Ma võin parlamendiliiget siinkohal rahustada. Me jätkame piirideta televisiooni direktiivi eeskirjade kohaldamist. Tegelikult algatasin ma just rikkumismenetluse Hispaania vastu reklaamiaja ületamise eest. Sama kehtib kõigi liikmesriikide puhul, kes ei pea eeskirjadest kinni; kuni me saame uued eeskirjad, kehtivad endiselt vanad.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

  Claire Gibault (ALDE), kirjalikult. – (FR) Soovin õnnitleda proua Hieronymit ja härra Guardansit suurepärase dialoogi eest parlamendiliikmetega ning kvaliteetsete raportite eest, mille nad koos nõukoguga koostasid ja mis viisid äärmiselt konsensusliku raporti esitlemiseni teisel lugemisel.

Nõukogu kiitis heaks suure hulga parlamendi taotlusi ja kõik minu fraktsiooni taotlused. Mul on hea meel, et kaks minule kõige olulisemat küsimust lisati teksti: päritolumaa põhimõte ja laste kaitsmine seoses reklaamisõnumitega.

Parlament näitas, et ta on võimeline nõukoguga läbirääkimisi pidama, koostades seeläbi palju viimistletuma teksti kui varem. See ei olnud kerge ülesanne, kuid me saavutasime eesmärgi. Nüüd loodan ma, et siseriiklikusse õigusse ülevõtmist lihtsustab hea valitsuste hea tahe.

  Gyula Hegyi (PSE), kirjalikult. – (HU) Piirideta televisiooni uue määruse edu oli ebaühtlane. Heameelt valmistab see, et loome digitaalse ja mittelineaarse televisiooni õiguslikud alused. Tingituna tehnoloogia kiirest arengust on selleks viimane aeg. Minu arvates on väga oluline, et avalik-õigusliku televisiooni jaamad, mis kannavad üle ühenduse väärtusi, peaksid kasutama uue tehnoloogia pakutavaid võimalusi. Kui avalik-õiguslik ringhääling jääb tehnoloogilise kvaliteedi poolest kommertskanalitest maha, võib karta, et see kaotab oma vaatajad ning selle kultuuri-, ühiskondliku elu ja muud kvaliteetsed saated ei jõua nooremate põlvkondadeni. Lõplikus versioonis pehmendatakse põhjalikult reklaamiga seotud eeskirju. Eriti tüütu on, et me ei ole suutnud keelustada reklaamimahu kavalat suurenemist, kuigi meie valijaskond kogu Euroopas mõistab selle hukka. Kurvaks teeb ka asjaolu, et reklaam võib katkestada isegi lastesaateid. Tooteasetuse reguleerimine on kaine kompromiss. Õigusaktid ei sisalda paljusid Euroopa Parlamendi eesmärke, kuid kui neid ei loodaks, tekitaks reguleerimise puudumine eeldatavalt veelgi rohkem probleeme.

  Daciana Octavia Sârbu (PSE), kirjalikult. – (RO) Ma tervitan nõukogu ühist seisukohta, milles tehakse teatavad olulised muudatused seoses laste ja vähemuste kaitsmise, puuetega inimeste audiovisuaalteenustele juurdepääsu ja reklaamtoodete asetusega.

Alkoholi ja tubaka telereklaame tajuvad noored kui viisi, millega saada täiskasvanute hulgas sotsiaalselt vastuvõetavaks, ning need pahed on seotud füüsilise ligitõmbavuse, lõbu, seikluse ja meelelahutusega. Lisaks kahjustab eriti lastele mõeldud kõrge rasva- ja suhkrusisaldusega toiduainete ja jookide intensiivne reklaamimine rahvatervisekaitse positiivseid algatusi, nagu toitumisõpetus ja toodete nõuetekohane märgistamine. Euroopa Liit tegeleb rasvumiskriisiga ning televisioon süvendab probleemi. Hispaanias on lastesaadete ajal näidatavast reklaamist 48% pühendatud maiustustele, kiirtoidule ja krõpsudele ning Ühendkuningriigis moodustavad kõrge rasva- ja suhkrusisaldusega tooted 80–90% telereklaamist.

Nõukogu tekstis rõhutatakse lastele suunatud rämpstoidu reklaamiga seotud tegevusjuhendite väljatöötamist ning filtrisüsteemide ja PIN-koodide kasutuselevõtmist, mis suurendavad vähemuste kaitset audiovisuaalteenuste negatiivse mõju eest ning mängivad olulist rolli rasvumise vastases võitluses.

20. Üheminutilised sõnavõtud poliitiliselt olulistel teemadel

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on üheminutilised sõnavõtud poliitiliselt olulistel teemadel.

  Vytautas Landsbergis (PPE-DE). - Härra juhataja, Euroopa Parlament võttis hiljuti vastu aruka resolutsiooni suhete kohta ühega oma naaberriikidest. Ma sooviksin loetleda teile mõned praegused tegevusalad. Palun kuulake hoolikalt ja ilma igasuguse kartuseta: võttes arvesse, et Venemaa üldsusel puudub piisav teave Teises maailmasõjas toime pandud kuritegude ulatuse kohta, eriti Soomes, Balti riikides, Katyńi ja Köningsbergi piirkonnas, on parlament veendunud, et Venemaa kodanikel on õigus teada tõde sõjapoliitika ja nende nimel toime pandud genotsiidi ning sõjakuritegude täideviijate kohta; parlament on veendunud, et Venemaa peab ausalt seisma silmitsi oma sovetliku minevikuga, et teha edusamme, ning et mineviku tunnistamine on lahutamatu osa lepituse leidmisel Venemaa naabritega.

Parlamendi resolutsioon oli adresseeritud Serbiale, kes väärtustas meie ettepanekuid, kuid et käesolev parlament ei kasuta kahekordseid standardeid, kasutatakse sama üleskutse vormi Venemaad käsitlevates dokumentides.

  Lívia Járóka (PPE-DE). - (HU) Tänan, härra juhataja. Daamid ja härrad, härra juhataja, tahaksin öelda paar sõna Euroopa mustlaste olukorra kohta seoses teie arvamusega, mis võeti vastu viimasel täiskogu istungil. Minu arvates on oluline, et Euroopa Komisjon ja parlament teeksid koostööd ja võtaksid kõnealuse vähemuse eest vastutuse, võttes palju otsustavama rolli kui neil siiani on olnud ning valmistades ette, rakendades ja seirates programme, mille eesmärk on tõrjutud või marginaliseeritud ühiskonna rühmade kaasamine. Osana sellest oleks Euroopa Parlamendi liikmete jaoks väga oluline teha koostööd volinikega, kes vastutavad otse või kaudselt vähemuste, nende integratsiooni ja kaasamise eest, ning spetsialistide rühmana valmistada ühiselt ette ulatuslik, piiriülene mustlasi käsitlev strateegia koos tõhusa seirega, mis annaks võimaluse kõige mahajäänumates piirkonnas elavatele inimestele ja kõige ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele võimaluse pääseda juurde liidu arenguprogrammidele. Selleks tuleb koostada Euroopa kriisikaart, mille abil oleks lihtsam hinnata armetus vaesuses olevaid piirkondi. Kaks aastat tagasi oli Euroopa Rahvapartei parlamendis esimene, kes võttis vastu mustlasi käsitleva strateegia. Sooviksin, et teised fraktsioonid ühineksid sellega. Minu arvates oleks väga oluline, et me ilmuksime koos 14. veebruaril mustlasi käsitlevale kuulamisele ja tegutseksime kõnealuse vähemuse toetuseks. On väga tähtis, et midagi toimuks. Tänan.

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Härra juhataja, pealtnägijad on teatanud peaaegu uskumatust kiiruspiirangu ületamisest, kuhu on kaasatud Euroopa Parlamendi peasekretär Harald Rømer ja mis toimus käesoleva aasta 14. novembril umbes kell 15 Luksemburgis registreeritud diplomaatilise korpuse sõidukiga, mis sõitis Euroopa Parlamendist Strasbourgi kesklinna suunas. Auto rataste all litsuti laiaks varblased, kui mürinaga mööda Allée de la Robertsau’d kihutati, tuisates kiirusega üle 100 km/h mööda liiklusjärjekorras aeglaselt liikuvatest sõidukitest ning sundides jahmunud jalakäijaid oma ohutuse nimel üle vöötraja hüppama.

Seetõttu sooviksin ma härra Rømerilt mõned küsimused küsida: kas te sõitsite nimetatud ajal tõepoolest kõnealuses sõidukis? Kes seda juhtis? Millised juhised te juhile andsite või ei andnud? Miks juhiti sõidukit nii hoolimatult ning miks ületati nii palju kiirust? Kas teie arvates liikluseeskirjad teie puhul ei kehti? Kas teie arvates ei peaks te Euroopa Parlamendi kõrgeima ametnikuna olema teistele eriliseks eeskujuks ning jääma liiklusseaduse piiresse? Kas te kavatsete ka tulevikus nii käituda ning kas kõik liiklejad peaksid hirmuga teie eest ära jooksma?

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE). - (RO) Eelmisel esmaspäeval valisid rumeenlased esimest korda oma Euroopa Parlamendi esindajad. Rumeenia ühineb Euroopa parlamendi otsevalimiste traditsiooniga, mis algas 1979. aastal.

Valimised Rumeenias näitasid, et meil on Rumeenia kodanike ees suur vastutus, kuna peame neile rääkima rohkem Euroopa Liidust ja selgitama meie perekonna häid ja halbu külgi. Kuigi Rumeenia on Euroopa Liidu toetushäälte poolest riikidest teisel kohal, oli valimiste tulemus suhteliselt madal – 29,4%. Siiski kujutasid valimised endast Euroopa elanike arengusuuna jaoks suurt edu. Rumeenia demokraatliku partei esindajaid on käesoleval foorumil nüüd peaaegu kolm korda rohkem ning meie võidu järel on fraktsiooni PPE-DE kaal Euroopa Parlamendis suurenenud peaaegu 4%.

Tänan rumeenlasi usalduse eest ning teid positiivsete sõnumite eest, mille te Rumeenia valijatele saatsite.

  Pierre Pribetich (PSE). – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, liiv Kosovo liivakellas niriseb peatumata alla ning 10. detsember on peaaegu käes. Kahjuks jätkub kurtide dialoog Serbia piirides asuva äärmiselt autonoomse Kosovo ja valvatud sõltumatuse vahel. 18. novembri parlamendivalimised üksnes suurendasid poliitilisi ambitsioone, kuna iseseisvuse toetajate võitu valimistel iseloomustas rekordiline hääletamisest hoidumine.

Seetõttu peab EL pakkuma välja muu strateegia peale iseseisvuse, kinnitades seeläbi Euroopa välispoliitikat. Sõna iseseisvus on lõks, kaose sünonüüm Euroopa jaoks. Kõnealuse protsessiga nõustudes avame Pandora laeka ning kogu selle natsionalism, regionalism ja lokalism mõjutavad meie territooriumit.

Globaliseerunud maailmas on iseseisvus illusioon. Osapooli tuleb kutsuda üles ehitama piirkondlikku kogukonda rahumeelse kaubavahetusega, mille puhul peetakse nõuetekohaselt kinni demokraatlikest põhimõtetest. Eraldatuse ja iseseisvuse toetamine tugevdaks üksnes natsionalismi. Lubage meelde tuletada president François Mitterrandi sõnu parlamendile: natsionalism on sõda ning sõda ei ole üksnes minevik, vaid võib olla ka tulevik.

  Marian Harkin (ALDE). - Härra juhataja, on väga tõenäoline, et Iirimaa on ainus Euroopa riik, kes korraldab Lissaboni lepingu kohta referendumi. Mina ise olen ELi poolt ning hääletasin kõigil lepingut käsitlevatel referendumitel „jah”. Siiski on mul tekkinud probleem ning ma palun nõukogul selle lahendada.

Enne, kui me palume kodanikel teha teadliku valiku, on meil vaja lepingu konsolideeritud versiooni. Minu seisukoha illustreerimiseks vaadake lepingu leheküljel 51 jaotist pealkirjaga „Mittediskrimineerimine ja kodakondsus”, mida iga kodanik võiks soovida lugeda ja hinnata. Punktis 32 sätestatakse: „Artikkel 17 asendatakse artikli 12 sõnastusega”. Punktis 33 sätestatakse: „Lisatakse artikkel 17a, mille aluseks on artikli 13 sõnastus; lõikes 2 asendatakse sõnad „Kui nõukogu võtab vastu ühenduse edendamismeetmeid ...” sõnadega „Erandina lõikest 1 võivad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt võtta vastu ühenduse edendamismeetmete aluspõhimõtted ...” ning lõpus asuvad sõnad „ ..., teeb ta erandina lõikest 1 otsuse vastavalt artiklis 251 ettenähtud menetlusele” jäetakse välja.”

Austatud juhataja, mul ei ole vaja rohkem ette lugeda. Ma arvan, et väljendasin oma seisukoht piisavalt selgelt.

  Roberta Alma Anastase (PPE-DE). - (RO) Härra juhataja, mul on hea meel teid näha täna, kolm päeva pärast Rumeenia jaoks äärmiselt olulist hetke.

Vastavalt ühinemislepingule Euroopa Liiduga korraldas Rumeenia pühapäeval, kuus kuud pärast algselt kavandatud kuupäeva, Euroopa Parlamendi valimised. Seega said Rumeenia kodanikud kui Euroopa kodanikud valida otse isikud, kes neid Euroopa Liidu kõige demokraatlikumas institutsioonis esindavad. Isegi kui valimistulemus jäi Euroopa keskmisele tasemele, mis ei ole väga kõrge, olen ma veendunud, et tingituna meie uute Rumeenia kolleegide kaasatusest muutuvad Rumeenia kodanikud üha teadlikumaks Euroopa Parlamendi tegevuse mõjust nende igapäevaelule. Asjaolu, et äärmuserakonnad ei saanud nõutud häälte arvu Euroopa Parlamenti sisenemiseks, näitab, et Rumeenia kodanikud on juba tõestanud oma küpsust ja vastutust seoses Euroopa Liiduga.

Sel puhul tahaksin õnnitleda kõiki, kelle Rumeenia kodanikud määrasid oma esindajaks Euroopa Parlamendis ning ma loodan teha nendega rumeenlaste heaolu nimel koostööd, olenemata nende kuulumisest eri fraktsioonidesse.

  Bogusław Rogalski (UEN). – (PL) Härra juhataja, Poola kalurid korraldasid eile Euroopa Komisjoni peakontori ees meeleavalduse. Nad protesteerisid komisjoni ebaõiglase ja diskrimineeriva meetme vastu seoses Poola kalatööstusega.

Probleem on seotud tursapüügi keelustamisega Läänemerel. Tursk on Poola kalurite peamine sissetulekuallikas. Komisjon kehtestas püügikeelu karistusena tursapüügi aastakvoodi ületamise eest. Lisaks ähvardas komisjon, et Poolale ei määrata üldse 2008. aastaks püügikvooti või seda vähendatakse. See viiks Poola kalatööstuse kindlasti pankrotti. Määratud kvoodid on väga piiratud ja põhinevad ebatäielikel ja moonutatud andmetel Läänemere tursavarude kohta.

Seoses sellega tekib küsimus, miks oli Poola ainus riik, keda kontrolliti, kui ta kutsus üles kontrollima põhjalikult kõigi riikide kalastust. Saksamaa, Rootsi ja Taani kalurid ületavad samuti kvoote. Kas Poola kaluritest saavad volinik Borgi ohvritalled? Vastasel juhul on see võib-olla jõupingutus, et kõrvaldada konkurents Euroopa Komisjoni abiga? Liidul ei ole silmnähtavalt õnnestunud tabada võrdsuse mõistet ning seetõttu toetan ma protesti.

  Maciej Marian Giertych (NI). – (PL) Härra juhataja, ma kutsun üles võtma arutlusele Egiptuse naise Shadia Nagui Ibrahimi juhtum. See naine mõisteti kolmeks aastaks vangi, kuna abiellumisel ütles ta, et ta on kristlane, mis ei olnud väidetavalt tõsi. Tegelikult rääkis ta tõtt, kuna ta on kristlane. Ta on kopti kiriku liige ning ei olnud teadlik asjaolust, et tema isa, kes samuti oli kopti kristlane, pöördus mõneks ajaks islamiusku ning seejärel tagasi kopti usku.

Egiptuse seaduse kohaselt on Shadia Nagui Ibrahim muslim, kuna tema isa oli kunagi muslim. Isiku usku ei saa määratleda riiklikud või õigusasutused. See on isikliku veendumuse küsimus. Kui Egiptus soovib, et teda peetaks tsiviliseeritud riigiks, peab ta muutma oma mittesallivaid antikristlikke õigusakte.

  Antonio Tajani (PPE-DE). – (IT) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, sooviksin pöörduda voliniku poole seoses struktuurifondide ebamõistliku kasutamisega, mis on Euroopa Liidus kahjuks üha sagenev nähtus.

See, mis juhtus Ungaris seoses LEADERi programmiga, on üpris šokeeriv. LEADER Local Action Groups, kuhu peaksid kuuluma kohalikud omavalitsused ja vallad, et kasutada ja arendada LEADERi programme Ungari territooriumil, koosnes üksnes ühte erakonda, nimelt riigi valitsevasse erakonda kuuluvatest asutustest, jättes välja valitsusväliste erakondade juhitavad kohalikud asutused.

See on täielik skandaal ning ma leian, et Euroopa Liit peab võtma meetmeid Ungari valitsuse vastu, avades võib-olla rikkumismenetluse, kuna struktuurifonde ei ole nõuetekohaselt kasutatud. Kohalikud elanikud sõna otseses mõttes kaotavad sellest, kuna nende omavalitsus ei ole valitsusega ühel meelel.

ISTUNGIT JUHATAB: ADAM BIELAN
Asepresident

  Kyriacos Triantaphyllides (GUE/NGL). - (EL) Härra juhataja, Annapolises toimunud Lähis-Ida käsitlev konverents lõppes segaste tulemustega Euroopa Liidu jaoks. Viimastel kuudel on nii volinik Waldner kui ka kõrge esindaja härra Solana kinnitanud täiskogul, et Euroopa Liit mängib aktiivset rolli Lähis-Ida poliitika kujundamisel. Lugedes täna president Bushi kõnet, ei näe ma sellest siiski ühtegi märki. Vastupidi, ma loen, et erakonnad nõustuvad looma mehhanismi teekaardi kava rakendamiseks, mida kontrollivad Ameerika Ühendriigid. Ka tulevane rahuleping rakendatakse teekaardi alusel, mille lõplik vahekohtunik on Ameerika Ühendriigid. Kus on Euroopa Liit? Millist lootuse sõnumit saame tulevikuks anda, kui oleme lihtsalt sündmuste jälgijad?

  Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE). – (LT) Härra juhataja, eelmisel laupäeval suruti Venemaal Moskvas ja Peterburis jõhkralt maha rahulikud ja täiesti seaduslikud Venemaa kodanike katsed väljendada oma hukkamõistu praeguse Vene valitsuse poliitika vastu. Opositsioonipartei Teine Venemaa liidri Garri Kasparovi, Paremjõudude Liidu liidrite Nikita Belõhhi ja Boriss Nemtsovi ning teiste nende järgijate vastu tarvitati vägivalda ja miilits pidas nad kinni. Garri Kasparov mõisteti isegi viieks päevaks vangi.

Käesolev vahejuhtum on taas üks tõend selle kohta, et Venemaa elanikel puudub sõnavabadus ja nad elavad pidevas ohus ning opositsiooniliikmed kardavad pidevalt oma perekondade turvalisuse pärast.

Härra juhataja, ma olen täiesti kindel, et meie Euroopa Parlamendis ei tohi kõnealuseid sündmusi arvesse võttes vait jääda. Me ei saa kohaldada erinevaid moraali, demokraatia ja inimõigustega seotud standardeid Birma ja Pakistani suhtes, kui kohaldame samal ajal madalamaid standardeid Venemaa suhtes. Härra juhataja, ma soovitan teil tungivalt võtta meetmeid, et kaitsta sõna- ja kogunemisvabadust Venemaal. Ei ole tähtsust, millises riigis võitlevad inimesed vabaduse eest, nad võitlevad ka meie vabaduse eest. Seetõttu tuleb alati, juhul kui vaba inimest hoitakse ahelates ...

(Juhataja katkestas kõne)

  Juhataja. – Tänan väga, proua Andrikienė. Kahjuks ei saa me pühendada käesolevale päevakorrapunktile rohkem aega.

  Marios Matsakis (ALDE). - Härra juhataja, seoses kodukorraga on mõned meist oodanud siin juba alates kella seitsmest õhtul, (praegu on kell 21.40) et saada võimalus võtta sõna üheminutiliste kõnede ajal. Nüüd vähendasite kõnedeks antavat aega vähem kui 15 minutini. See ei ole õiglane parlamendiliikmete suhtes, kes on siin kogu õhtu oodanud. Meid oleks tulnud võib-olla varem hoiatada, et meil ei oleks tulnud siin tunde oodata.

  Juhataja. – Ma mõistan teie ärritust. Ma võtsin istungi juhatamise üle vaid kaks minutit tagasi. Mind teavitati siiski, et kahjuks on meil jäänud väga vähe aega. Peame lõpetama arutelud keskööks ning päevakorras on veel palju punkte järel, mida tuleb käsitleda. Mul on väga kahju.

21. Relvade omandamise ja valduse kontroll (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on proua Kallenbachi raport (A6-0276/2007) siseturu ja tarbijakaitsekomisjoni nimel ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta [KOM(2006)0093 – C6-0081/2006 – 2006/0031(COD)].

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident. − (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, tulirelvad ei ole tavatooted. Mitmed traagilised sündmused (Erfurtis, Antwerpenis, Helsingis ja mujal) on elavalt näidanud tulirelvade potentsiaalset ohtu kodanike, eriti laste turvalisusele. Seetõttu vajame väga rangeid eeskirju, millega kontrollida tulirelvade tootmist, müümist ja valdamist.

Kuigi Euroopa õigusaktides on liikmesriikidel lubatud selgesõnaliselt minna kaugemale ELi seadusega ettenähtud ühisest kaitsetasemest, olen ma tänulik, et parlament on püüdnud täiendavalt parandada Euroopas seoses tulirelvadega kohaldatavat ohutustaset. Ma tahaksin eriti tänada siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportööri proua Kallenbachi ja komisjoni esimeest proua McCarthyt. Tänan neid mõlemaid suurepärase koostöö eest.

Sooviksin meelde tuletada tänase otsuse tausta. Alguspunkt oli vajadus teha meie õigusaktidesse mitmeid muudatusi, et võimaldada ratifitseerida ÜRO tulirelvaprotokoll. Kuni selle hetkeni ei kavandatud tulirelvi käsitlevate Euroopa õigusaktide ulatuslikku läbivaatamist. Tänu teile, daamid ja härrad, oleme seda teinud ühe suure sammuna esimesel katsel, kuna nõukogu andis oma heakskiidu tänaseks ühiseks ettepanekuks.

Lahendused tuli leida mitmetele keerulistele küsimustele ning tänane tulemus kujutab endast usaldusväärset hindamiskriteeriumit. Me ei kuritarvita erinevaid traditsioone ja kultuurilisi eripärasid liikmesriikides, kus on kauaaegsed ja täiesti erinevad traditsioonid seoses jahipidamise, laskespordi ja relvade kogumisega. Neid austatakse. Euroopa tulirelvapass muudab piirülese reisimise lihtsamaks ja kujutab tulevikus endast usaldusväärset alust jahimeeste ja laskesportlaste rahvusvaheliste kohtumiste puhul. Me tegime lisaks valiku tulirelvade asjaomase märgistuse ja registreerimise kasuks, et võimaldada tulirelvade üle piiri viimist ja piiriülest transportimist siseturul, kuid muutes selle läbipaistvamaks ja seega turvalisemaks.

Oluline innovatsioon on kõigi isiklikus omandis olevate relvade registreerimine. Me peame teadma, kes mida omab. Registreerimine võimaldab meil piirata veelgi tulirelvade ebaseaduslikku omamist või üleandmist. Andmeid säilitatakse 20 aastat, nii et jälgitavus tagatakse piisavalt pikaks ajaks. See on loomulikult tervitatav. Selles kontekstis kaalub komisjon siiski selgitada deklaratsioonis arusaama andmekaitsedirektiivi uue põhjenduse 9 kohta.

Me otsustasime lisaks keelustada tulevikus tulirelvade soetamise alla 18aastastel alaealistel. Seega saadab Euroopa välja selge sõnumi, et noortel ei tohiks olla tulirelvadele juurdepääsu. Loomulikult lubame endiselt alla 18aastastel laskesportlastel ja jahimeestel jätkata oma hobiga tegelemist, kuid üksnes täiskasvanu järelevalve all, mis tähendab näiteks vanemaid või treenereid. Noorte kätte sattunud tulirelvade tõttu on juhtunud liiga palju tragöödiaid. Ma loodan, et uued eeskirjad aitavad vältida niisuguseid tragöödiaid edaspidi ning tõsta teadlikkust, eriti noorte laskesportlaste ja jahimeeste hulgas, vajadusest olla relvade käsitsemisel eriti ettevaatlik.

Oleme silmitsi seisnud Euroopas toimuvast tehnoloogilisest arengust ja kuritegevusest tingitud uue probleemiga: ma viitan järeletehtud relvade, mis iseenesest on ohutud, ümberehitamisele täielikult töökorras relvadeks. Kõnealusele probleemile pööras tähelepanu kõigepealt proua McCarthy. See võimaldas seadusest de facto kõrvalehoidmist. Seda ei peatata. Lubage möödaminnes öelda, et peame järgmise kahe aasta jooksul järeletehtud relvade ümbertegemise probleemiga põhjalikult tegelema, et sulgeda kõik augud turvalisuses. Sama kehtib küsimuse kohta, kuidas tagada tulirelvade tõhus desaktiveerimine.

Nagu te teate, oli komisjon Euroopa õigusaktidesse sanktsioonide lisamise poolt, kuna Euroopa Kohtu otsused on selles osas selged. Komisjon tunnistab siiski, et põhjendus 8 sisaldab viidet kõnealustele sanktsioonidele kriminaalseaduse ja ÜRO protokolli alusel. See on oluline, kuna kooskõla ÜRO protokolli artikliga 5 nõuab liikmesriikide poolt sanktsioonide kohaldamist. Ma olen veendunud, et seda näevad liikmesriigid ette oma riigi seadustes. Euroopa Parlamendi sekretariaadile esitati samuti komisjoni deklaratsioon kõnealuse küsimuse kohta⁽¹⁾. Sooviksin eriti tänada härra Alvarot toetuse eest.

Seega saab Euroopa kaasaegse tulirelvi käsitleva õigusakti, milles asetatakse esikohale kodanike turvalisus ja võetakse arvesse vajadust kaitsta lapsi ja noori. Seeläbi suurendame ühenduse õigusega antud kaitsetaset.

Nüüd sõltub liikmesriikidest tegeliku olukorra hindamine ja kõnealuste sätete edasiarendamine individuaalsel alusel, võttes arvesse riiklikke tingimusi. See tähendab, et ma toetan iga liikmesriiki, kes leiab, et rangemad sätted on vajalikud ja asjakohased, ning ma võin neid üksnes ergutada niisugust meedet võtma.

Ma toetun teie kolleegidele riikide parlamentides, et teha tulirelvade küsimuses selge otsus. Juhtlauseks peaks alati olema „turvalisus kõigepealt”. Tänane otsus muudab selgeks selle saavutamise viisi ning ma tahaksin teid tänada toetuse eest kõnealuses ettevõtmises.

komisjoni asepresident. − Arutelule lisatud komisjoni deklaratsioonid

1) Deklaratsioon sanktsioonide kohta

Komisjon tervitab nõukogu direktiivi (millega muudetakse direktiivi 91/477 relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta) kiiret vastuvõtmist, kuid avaldab kahetsust, et nõukogu ei kiitnud heaks tema esialgset ettepanekut seoses artikliga 16 kriminaalsanktsioonide kohta.

Komisjon märgib, et ühendus on pädev kehtestama kriminaalsanktsioone kookõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastasele konventsioonile lisatud tulirelvade, nende osade ja komponentide ning laskemoona ebaseadusliku tootmise ja nendega kauplemise vastase protokolli artikliga 5.

Seetõttu leiab komisjon, et mis tahes otsusega protokolli ratifitseerimise kohta oleks pidanud kaasnema pädevust tõendav deklaratsioon, mis peegeldab nõuetekohaselt ühenduse pädevuse ulatust.

Komisjon jätab sellega seoses endale institutsioonilised õigused.

2) Deklaratsiooni projekt andmekaitse kohta

Komisjon märgib, et isikuandmete töötlemine kõnealuse direktiivi alusel peab olema kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ ning ei tohi kahjustada üksikisikute kaitse taset seoses isikuandmete töötlemisega ühenduse sätete ja riigi õiguse alusel, ning eriti ei muuda direktiivis 95/46/EÜ sätestatud kohustusi ja õigusi.

Seda silmas pidades peaks olema õigustatud vajadus pikendada minimaalset perioodi, mille jooksul säilitatakse relvaomanikke käsitlevat teavet sisaldavaid registreid, kümnest kahekümne aastani. Komisjon on veendunud, et niisugune isikuandmete töötlemine on õigustatud, pidades silmas nii kõnealuste relvade ohtlikku iseloomu ja pikaajalisust kui ka nende võimalikku kuritarvitamist kriminaalsetel eesmärkidel, mis nõuab seetõttu nii tulirelvade kui ka nende omanike nõuetekohast jälgimist.

Komisjon märgib lisaks, et käesoleva direktiivi eesmärke silmas pidades ja kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ peaks juurdepääs tsentraliseeritud isikuandmete kataloogile või süsteemile, mis tagab juurdepääsu tsentraliseerimata kataloogidele, olema lubatud üksnes politseile ja õigusasutustele kuritegude ennetamiseks, uurimiseks avastamiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks.

  Gisela Kallenbach, raportöör. − (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, läheneb väga pikaleveninud protsess, millel on loodetavasti edukas lõpp. Lubage alustuseks tänada südamest kõiki, kes on andnud kõnealusesse protsessi väärtusliku panuse: siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni variraportööre härra Podestàd, härra Lehtineni ja proua Riis-Jørgenseni, komisjoni esimeest Arlene McCarthyt ning vastutavat sekretariaati, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportööride töötajaid, härra Alvarot ja teisi, kes protsessi toetasid, nõukogu eesistujamaad, mida esindas António Delicado, ning tema kolleege ja lõpuks komisjoni, mida esindas Michel Ayral, ning tema kolleege, kes said motivatsiooni oma volinikult härra Verheugenilt, et leida ühine lahendus.

Kogu protsessi vältel õppisin ma selgeks olulise asja. Õppisin, milline on lobitöötajate tõeline roll: mõned neist aitasid ühiste lahenduste saavutamisele konstruktiivselt kaasa, samal ajal kui teised takistasid protsessi tahtlikult pooltõdede ja eksitava teabe edastamisega. Algusest peale oli mulle selge, et ei ole lihtne saavutada õiget tasakaalu hästi toimiva siseturu nõuete, tulirelvade ebaseaduslikust kasutamisest tingitud kodanike õigustatud mure ning jahimeeste ja laskesportlaste arusaadava soovi vahel jätkata oma ulatuslikult takistamatut hobi. Nagu härra Verheugen ütles, soovisime kasutada direktiivi 91/477/EMÜ kohaldamisest saadud kogemusi, kõrvaldada teatavad tuvastatud puudused ning võtta ühenduse õigusesse üle ÜRO tulirelvaprotokoll, millele komisjon kirjutas alla 2002. aastal. Seetõttu pidime lisama konkreetsed artiklid, et hõlmata tulirelvade ebaseaduslikku kasutamist, müüki ja soetamist. Selles kompromissis võetakse kõnealuseid nõudeid arvesse. Ma tunnistan, et oleksin eelistanud mõnes kohas isegi selgemaid sätteid, näiteks parema õigusloome saavutamiseks või asjade lihtsustamiseks ja tulirelvakategooriate vähendamiseks kahele kogu Euroopas, nagu praegu kahes kolmandikus liikmesriikidest. Siiski ei suutnud ma tagada häälteenamust.

Üldiselt olen ma saavutatud kompromissiga siiski väga rahul. See tähendab, et me rakendame 27 liikmesriigis osaliselt ühtlustatud tulirelvaseadust. Riigi tasandil kehtivad endiselt väga erinevad tulirelvaseadused ning osaline ühtlustamine lihtsustab seaduslikku müüki ja suurendab turvalisust. Ei ole võimalik tagada 100%-liselt, et kuritarvitamist ei toimu, kuid nagu me juba kuulsime, peame tegema kõik, et vältida niisuguseid tragöödiaid nagu Saksamaal, Soomes või Belgias.

Ma ei kavatse laskuda praegu uue õigusakti üksikasjadesse, te olete nendega juba kursis ning härra Verheugen mainis juba mitmeid neist. Tervitan asjaolu, et 2014. aastaks on meil liikmesriikides elektrooniline tulirelvaregister, mis parandab teabevahetust ja aitab palju kaasa jälgitavuse lihtsustamiseks kuritarvitamise korral või muudab selle üleüldse võimalikuks. Me võtame arvesse ka Interneti-ajastut, kuna sätteid kohaldatakse Interneti-ostude suhtes täpselt nagu tavamüügi suhtes.

Lõpetuseks sooviksin tuua välja mitmed punktid, mis peaksid muutma otsuse tegemise lihtsamaks ja väitma vastu nende argumentidele, kes ei toeta paremaid Euroopa tulirelvi käsitlevaid õigusakte. Direktiivi ei kohaldata relvade ja laskemoona kogujate, avalike teenistuste ega kultuuriliste ja ajalooliste institutsioonide suhtes. Sätteid ei kohaldata tagasiulatuvalt. Me teeme ettepaneku riiklike tulirelvaregistrite, mitte Euroopa registri kohta. Kuigi meil on niisugune register lehmade jaoks, tundub keerulisem koostada seda tulirelvade jaoks. Samuti ei ole me põhimõtteliselt tootjate, vahendajate, laskesportlaste või jahimeeste vastu, kes käsitsevad tulirelvi vastutustundlikult ja olles nende erilisest iseloomust täielikult teadlik.

Mulle on öeldud, et kui 1990. aastatel arutleti originaaldirektiivi üle, väljendati väga tõsist muret ja arutelud muutusid väga emotsionaalseks. Hiljem leiti see direktiiv olevat siiski väga kasulik, praktiline ja tõhus. Seetõttu olen veendunud, et ka teie ees seisev kompromiss on edu ja ma loodan teie toetusele.

  Alexander Alvaro, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamuse koostaja. − (DE) Härra juhataja, ma ei arva, et proua Kallenbachi öeldule oleks vaja palju lisada, vaid üksnes seda, et mul on olnud hea meel töötada koos siseturu ja tarbijakaitse komisjoni esimehe Arlene McCarthy ja kolleegi Gisela Kallenbachiga sellest komisjonist, kellega ma tegin kogu protsessi vältel väga tihedalt ja usalduslikult koostööd. Lisaks tahaksin sama palju tänada komisjoni, mida esindas volinik Verheugen. Niisugust tihedat koostööd tehakse harva.

Mida on võimalik öelda ühe minuti jooksul, kui 30 on kulunud inimeste tänamisele?

Põhiliselt saavutasime järgmist: Euroopa Liit saatis välja selge sõnumi, et seadusliku tulirelvamüügi reguleerimisel tegeleb ta võrdselt nii tulirelvade ebaseadusliku üleviimise kui ka kuritarvitamise probleemiga. Me tegime selgeks, et Euroopa Liit ei salli oma territooriumil ühtegi tulirelvadega seotud kuritegevusvormi, et me ei salli inimesi, kes kasutavad relvi, mida nad ei ole soetanud seaduslikul teel, ning me ei salli olukorda, kus inimesed kuritarvitavad ELilt saadud õigusi.

Ütlen seda kõigile, kes on täna saanud lugematuid elektronkirju, nagu mina, jahimeestelt ja laskesportlastelt, kes süüdistavad Euroopa Liitu oma vabaduste piiramises: lugege direktiivi, võtke komisjoniga ühendust ja te näete, et Euroopa Liit on võtnud meetme oma kodanike kaitsmiseks, mitte vastupidi!

  Guido Podestà, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma olen tänulik raportöörile proua Kallenbachile ja teiste fraktsioonide variraportööridele, kes olid konsultatsiooniks alati saadaval, võimaldades meil saavutada innovatiivse, kuid pean ütlema, et hästi tasakaalustatud kompromissi.

Direktiivi kavandatud muudatuse eesmärk on kohandada see ÜRO protokolliga organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise kohta seoses üksnes tsiviilkasutuseks mõeldud tulirelvade seadusliku ostmise ja kaubandusega. Direktiiv hõlmab igaühe jaoks tundlikke küsimusi, näiteks kodanike ohutus, sporditraditsioonid ja miljonite jahil käivate eurooplaste tavaline elustiil.

Tihe konsulteerimine nõukoguga võimaldas koostada teksti, milles luuakse õiglane tasakaal soovi vahel koostada ühtlustatud eeskirjad ning üksikute riikide konkreetsete kultuuritavade austamise vahel, olles samal ajal kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

Esiteks tahaksin rõhutada tulirelvade ja nende peamiste osade märgistamissüsteemi, ka selleks, et tagada nende jälgitavus, kohustus säilitada andmeid vähemalt 20 aastat, Interneti-müügi rangem seiramine, võttes arvesse sellega kaasnevaid riske, tulirelvade kasutamise piiramine alaealiste ja noorte hulgas, kuna see võib kahjustada avalikku julgeolekut, ning tulirelvade desaktiveerimise üldpõhimõtete kehtestamine.

Teiseks tahaksin meelde tuletada, et säilitati praegune nelja kategooria alusel klassifitseerimine, pidades kinni juba nimetatud kultuuriliste tavadega seotud eripäradest ning hinnates ümber eelised ja puudused seoses võimaliku kahele kategooriale vähendamisega 2012. aastaks.

Siiski tähendas nõukogu kättesaadavuse puudumine, et Euroopa tulirelvapass ei ole ainus dokument, mida tulirelvade vedamisel nõutakse, ning minu arvates on see käestlastud võimalus.

  Lasse Lehtinen, fraktsiooni PSE nimel. – (FI) Härra juhataja, suur tänu raportöörile proua Kallenbachile, teistele variraportööridele ning siseturu ja tarbijakaitse komisjoni esimehele proua McCarthyle selle keerulise õigusaktide paketi lõpuleviimise eest. Kui me peaaegu kaks aastat tagasi tööd alustasime, kinnitati meile, et sellest saab eelkõige tehniline meede, mille ainus eesmärk on kasutada ÜRO tulirelvaprotokolli, et võimaldada sellel muutuda ELi õigusaktiks. Protsess oli aga kõike muud kui tehniline. Mõned tahtsid relvad täielikult keelustada ja piirata inimestel neid seaduslikult meelelahutuseks kasutada, samal ajal kui mõned ei soovinud mingisugust kontrolli relvade ostmise ja kasutamise üle.

Raportööri proua Kallenbachi juhtimisel leidsime siiski tasakaalustatud kompromissi, mille puhul võetakse arvesse inimeste ja ühiskonna turvalisust ning relvi ajaviiteks kasutavate inimeste ja jahimeeste vajadusi. On mõistlik, et jälgimise lihtsamaks muutmiseks kõik ELi relvad registreeritakse ning et liikmesriigid peavad tulevikus säilitama relva ja selle omanikuga seotud andmeid vähemalt 20 aastat. Samuti on oluline, et direktiiv hõlmaks järeletehtud ja ümbertehtud relvi. Jahimeeste ja laskesportlaste elu muutub palju lihtsamaks, kui Euroopa tulirelvapassist saab ainus dokument, mida nad ühest riigist teise reisimisel vajavad, ning seda ei tohiks maksustada.

Direktiivis sätestatud vanusepiirang 18 aastat ja selle erandid on minu arvates mõistlikud. See tähendab näiteks, et minu kodumaal Soomes võivad tuhanded registreeritud alaealised jahimehed jätkata oma hobi oma vanemate nõusolekul, just nagu praeguseni. Niisugused direktiivid tõestavad oma väärtust avalikkuse silmis. ELi neli vabadust muutuvad samuti tugevamaks, kui ELi arendatakse kui siseõiguste turvalist ala.

  Samuli Pohjamo, fraktsiooni ALDE nimel. – (FI) Härra juhataja, sooviksin samuti tänada kõigepealt raportööri proua Kallenbachi väga hästi koostatud raporti eest. Igaühe tulevikku silmas pidades on oluline vältida tulirelvade ebaseaduslikku tootmist ja müümist. Raport aitab kõnealust eesmärki saavutada.

Meie soomlased oleme mures selle pärast, kas noortel tuleks lubada jätkata jahipidamist meelelahutuse eesmärgil. Soomes on spordi tegemiseks vaja luba ja seda seiratakse hoolikalt ning relvade turvaliseks ja vastutustundlikuks kasutuseks on kogemustega jahimehed andnud välja juhise. Minu arvates on oluline, et Soome parim tava ja pikaajaline traditsioon saab jätkuda ka pärast uue direktiivi vastuvõtmist. On tähtis, et me lepiksime homme kokku hoolikalt ettevalmistatud kompromissis, milles ühitatakse liikmesriikide erinevad tavad ning liikmesriigid võivad teatavates tingimustes lubada ka alla 18aastastel osta ja omada tulirelvi jahipidamise eesmärgil.

  Andrzej Tomasz Zapałowski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, väga oluline on kontrollida tulirelvade omamist, kui me soovime tagada Euroopa elanike turvalisuse. On selge, et ühegi asjaomase sättega ei tohiks ülemäära piirata kodanike õigust tagada oma turvalisus oma territooriumil ega nende õigust tagada isiklik turvalisus oluliste avalike ülesannete täitmisel või pärast nende täitmist.

Lisaks on kodanikel õigus omada relvi, mis on perekonnareliikviad või mida kasutatakse jahipidamise või spordi tegemise eesmärgil. See kõik kuulub Euroopa traditsiooni hulka. Kõik piirangud peavad olema seotud inimese psühholoogilise seisundiga ning neid tuleks kohaldada ka inimeste suhtes, keda kahtlustatakse kuritegude toimepanemises. Lisaks tuleks minu arvates niisuguseid piiranguid kohaldada ka avalikult fašismi ja radikaalset kommunismi toetavate inimeste ja äärmuslike islamiaktivistide suhtes.

Praegu Euroopas kättesaadav tehnoloogia võimaldab igaühel, kes on osav, luua suhteliselt kiiresti amatööri tulirelva. Seetõttu ei takista üleliigsete piirangute kehtestamine kurjategijatel tulirelvi omada ning piirab põhjendamatult kodanike õigusi, sealhulgas õigust enesekaitsele. Meie piirikontrolle tuleb veelgi tugevdada, sest ebaseaduslikel sisserändajatel õnnestub endiselt Euroopasse siseneda ning relvi on üha lihtsam salakaubana vedada.

  Jens Holm, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (SV) Härra juhataja, ELi relvadirektiivi kavandatud muudatuste eesmärk on parandada relvade kontrollimist. Direktiiviga tagatakse parem märgistamine ja rangemad kaubandusnõuded relvadega kauplemise ja nende tootmise suhtes. See on hea eriti selle pärast, et komisjon tahab kõnealuseid nõudeid isegi rangemaks muuta. Kõnealune küsimus on erilise tähtsusega, võttes arvesse saatuslikku tulistamist mõned nädalad tagasi Soomes Jokela koolis. Hulkuvad noorukid, Internetis vägivallakultuuri levimine ja relvadele juurdepääs põhjustavad koos kahjuks surma. Seetõttu on äärmiselt olulised rangemad meetmed, mis meil tuleb vastu võtta.

Samuti on hea, et see on minimaalsete nõuete direktiiv. Teiste sõnadega võivad liikmeriigid minna kaugemale ja luua rangemad õigusaktid. Ma sooviksin, et see oleks kõikide ELi õigusaktide alus. See lahendaks palju probleeme. Tundub, et me suudame jõuda kokkuleppele esimesel lugemisel. See on hea, kuna võimaldab säästa aega ja ressursse, mida võib kulutada millelegi muule, näiteks rahumeelsema ja lastesõbralikuma ühiskonna loomisele.

  Hélène Goudin, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (SV) Härra juhataja, jahipidamine on ammu tekkinud tava. Iga liikmesriik soovib kaitsta erinevat jahipidamistraditsiooni. Seetõttu kujutab tänane arutelu endast pika protsessi kokkuvõtet. Erinevad tugevad soovid tekitasid vastuolu, peeti palju arutelusid ning variraportööril ei võimaldatud võtta osa kolmepoolsetest kohtumistest.

Paljud esialgsed ettepanekud oleksid võinud kahjustada liikmesriikide jahipidamiskultuuri. Kahjuks ei piisanud Euroopa tulirelvapassist kui ainsast dokumendist, mida nõutakse jahi- ja laskesportlaste relvade juhusliku kasutamise korral teises liikmesriigis. Liikumisvabadust takistab asjaolu, et teatavates liikmesriikides on lubatud nõuda lisadokumente. Ühenduse jahimehed ja laskesportlased peavad taluma suuremat bürokraatiat kui kolmandate riikide kodanikud. Õnneks on keelustatud maksude nõudmine niisugustelt lubadelt.

Protsessi käigus püüdsin ma variraportöörina mõjutada kõnealuseid juhuseid käsitlevat lõplikku raportit, kui mul võimaldati kohtumistel osaleda. Oma töös keskendusin ma peamiselt kahele küsimusele. Ma soovisin takistada relvade Internetist tellimise keelustamist ning hoida ära muudatused erandite tegemises koolidele, kes pakuvad koolitust loodusressursside haldamises ja laskespordis. Äärepoolseimates piirkondades takistaks Internetist relvade tellimise keelustamine relvadele juurdepääsu jahipidamise eesmärgil. Rootsis kehtivad meil praegu tõhusad õigusaktid Interneti-ostude kohta, mille on heaks kiitnud nii jahimehed kui ametiasutused.

Teine küsimus käsitles minimaalset vanust, mis mõjutaks mitmeid keskkooliprogramme. Rootsis on jahipidamise alasel koolitusel oluline osa tulevastele põlvedele jahipidamise ja jahiloomade kaitsmise alaste oskuste õpetamisel. Nüüd võivad meie jahipidamistraditsioonid edasi elada. Kohmakast bürokraatlikust ettepanekust on saanud vastuvõetav, kuigi mitte ideaalne kompromiss.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Härra juhataja, Schengen ja üha jõhkramad kurjategijate jõugud muudavad kahtlemata äärmiselt oluliseks rangema lähenemisviisi vastuvõtmise seoses tulirelvade ebaseadusliku omamise ja organiseeritud kuritegevusega. Siiski muutub see kõik farsiks, kui süütuid kodanikke, jahimehi ja laskesportlasi koheldakse tegelikult samamoodi nagu kurjategijaid. Selle asemel tuleks prioriteediks seada politseijõudude suurendamine, mida on viimastel aastatel vähendatud.

Ühendkuningriigis on kuritegevus suurenenud, alates sellest, kui kehtestati käsirelvade täielik keelustamine, ning minu arvates peaks see meid mõtlema panema. Meie üha korratumaks muutuval ajal peab süütutel mõtlemisvõimega kodanikel olema võimalik vajaduse korral tõrjuda rünnakuid, mis võivad seada ohtu nende elu või tekitada füüsilisi vigastusi. On selge, et enamik kuritegusid sooritatakse ebaseaduslikult omandatud relvadega.

EL peaks võib-olla keskenduma rohkem oma piiride paremale kaitsmisele, näiteks suurendades FRONTEXile kättesaadavaid vahendeid ning parandades koostööd julgeoleku valdkonnas.

ELi riikidel on suurepäraselt kasutatavad tulirelvi käsitlevad õigusaktid ning kui nõutakse või on vaja rangemaid sätteid, tuleks teha kõnealused otsused asjaomastes liikmesriikides.

  Andreas Schwab (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, kui me vaatame käesoleva dokumendi alguspunkti ja seda, kui kaugele me oleme läinud, on minu arvates õiglane öelda, et meil on õnnestunud asetada see väga vastuoluline küsimus tagasi objektiivsele alusele. Koostöös kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoniga leidsime lahenduse, mis võimaldab tulirelvade paremat kontrollimist kogu Euroopa Liidus, jätmata tähelepanuta laskesportlaste ja jahimeeste õigustatud huvid, kes peavad taluma liigset bürokraatiat ja liigseid registreerimisnõudeid. Ma olen väga tänulik volinik Verheugenile ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni esimehele Arlene McCarthyle ning muidugi variraportööridele, kes töötasid kõnealuse dokumendi kallal koos raportööriga, ning ka teistele kolleegidele. See ei olnud kaasatud rühmade jaoks lihtne, kuid ma leian, et saavutasime kompromisslahenduse, mis nõukogu tausta arvesse võttes oli ainus võimalus.

Seoses kaubitsemist käsitleva osaga, mida hõlmab ÜRO protokoll ja mis on endiselt pooleli, seisneb küsimus selles, kas komisjon on võimeline tegema ettepaneku, mis saaks üldise heakskiidu nõukogult ja teeks parlamendi töö lihtsamaks. Ma ei ole irooniline, volinik, soovin teile täiesti tõsiselt edu seoses teie nõukogu kolleegide veenmisega, et nende ÜRO protokolli alusel võetud kohustusi tuleb loomulikult kohaldada ka ELi suhtes.

Seetõttu tahaksin tänada kõiki, kes aitasid selle väga vastuolulises küsimuses palli mängus hoida. Ma leian, et kompromissi näol on kõigi jaoks saavutatud sobiv lahendus ning loodan, et homme saame toetada kompromissi ulatusliku häälteenamusega.

  Arlene McCarthy (PSE). - Härra juhataja, ma räägin kui mures parlamendiliige, mitte kui komisjoni esimees. Ma olen veendunud, et uue relvi käsitleva seadusega on meil võimalik näidata oma kodanikele, et Euroopa on suuteline tegutsema ebaseaduslike relvade probleemi lahendamise nimel. Meil on tugevad seadused Ühendkuningriigis, kuid ilma ELi seaduseta jõuavad relvad jätkuvalt linnatänavatele, nagu Manchesteris ja Liverpoolis.

Kolleegid, see on 9 mm kaliibriga Smith & Wesson’i koopia – ümbertehtav relv, mis on mõeldud paukpadrunite või CS gaasipadrunite jaoks –, millega relva ümbertegemisel on võimalik tulistada välja laskemoona. Ärge sattuge paanikasse, see ei ole laetud, see on ümbertehtav, kuid seda ei ole ümbertehtud. Niisuguse relva tõttu hukkus traagiliselt 12aastane Manchesteri tüdruk Kamilah Peniston. Liikumine Emad Vägivalla Vastu, mis ühendab relvakuritegude tõttu oma lapsed kaotanud emasid, on minult küsinud, kust niisugused relvad pärinevad ning mida me ette võtame, et peatada ebaseaduslik kaubitsemine nende surmavate relvadega.

Manchesteri Politseiametist öeldi mulle, et 46% kõigist eelmisel aastal konfiskeeritud relvadest olid ümbertehtud relvad. Kõnealused relvad on praegu odavad ja kurjategijate hulgas populaarsed ning see on üha suurenev probleem kogu Euroopas, mitte üksnes Ühendkuningriigis.

Seetõttu tänan ma volinik Verheugenit, raportööri proua Kallenbachi, härra Alvarot ja 25 liikmesriiki selle eest, et nad on toetanud minu muudatusi, mille eesmärk on ümbertehtavate relvade tõkestamine ja neid käsitlevate kontrollide tugevdamine. Kõnealuste relvade paigutamine tegelike käsirelvadega sama kontrollisüsteemi alla muudab kuritegelike jõukude jaoks nende kättesaamise palju keerulisemaks ning see vähendab kaubitsemist relvadega, mis on Ühendkuningriigis keelatud.

Ühendkuningriigi Vanempolitseinike Ühing toetab täielikult kõnealust seadust ning selle nõudeid seoses ümbertehtavate ja desaktiveeritud relvade, markeeringu, jälgimise ja relvade kaugmüügi, sealhulgas Interneti teel müümise kontrolliga.

Pärast hiljutist traagilist tulistamist Soomes ja tulistamiskatset ühes Saksamaa koolis on selge, et me vajame rangeid relvakontrolli käsitlevaid üleeuroopalisi standardeid. See tähendab, et Euroopa peab olema pragmaatiline ja võtma praktilisi meetmeid oma kodanike kaitsmiseks.

Traagiline ja mõttetu noorte inimeste (15aastase Jessie Jamesi, 11aastase Rhys Jonesi ja 12aastase Kamilah Penistoni) hukkumine relva läbi minu regioonis on väga valus teema. Neilt rööviti elu. Meie siin Euroopas võlgneme neile ja nende perekondadele relvade tänavatelt kõrvaldamise tagamise.

  Siiri Oviir (ALDE). - (ET) Härra juhataja, volinik, head kolleegid.

Praeguses riskiühiskonnas on äärmiselt teretulnud kõik katsed, mille eesmärgiks on suurendada inimeste turvalisust. Turvalisus on eelduseks kõikide vabaduste puhul. Turvalisus on demokraatliku ühiskonna põhiväärtus.

Meil kõigil on värskelt meeles Jokela koolimõrv ja see polnud esimene taoline. Aga me peame seisma selle eest, et see jääks viimaseks.

Vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni andmetele on isikutevaheline vägivald ja enesetapud esinemissageduselt kolmandal ja neljandal kohal 15- kuni 44-aastaste isikute rühmas. Mistõttu on need tervisemurede ja enneaegse surma põhjustajatena juhtival kohal maailmas.

Suur osa nendest on juhtunud tulirelva kasutamise tagajärjel. Tulirelvadest põhjustatud surmajuhtumite suurt arvukust seostatakse aga nende kerge kättesaadavusega.

Seega on äärmiselt tervitatav, et Euroopa Liit on mõistnud vajadust pöörata tähelepanu kõnealusele ohule.

Sooviksin peatuda veel ühel aspektil. Nimelt alates direktiivi ülevõtmisest 1993. aastal on Internet oluliselt edasi arenenud ja muutunud lausa elektrooniliseks turuplatsiks.

Direktiivi eesmärki – tõkestada tulirelvadega ebaseaduslikku kauplemist – on seega võimalik saavutada ainult siis, kui direktiivi kohaldamisalasse lisatakse internetikaubandus.

Seega olen seisukohal, et Euroopa Liidu liikmesriigid peavad kõnealusele rahvusvahelisele olukorrale reageerima asjakohaselt ja sidusalt. Selleks on vaja nii ennetavaid kui ka karistavaid sätteid ühtlustada ja viia nad integreeritud ning ühtse poliitikani.

Lõpetuseks tänusõnad raportöörile ja tema headele koostööpartneritele.

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, sooviksin lihtsalt rõhutada proua McCarthyle, et tulirelvad on siin majas keelatud.

  Jim Allister (NI). - Härra juhataja, et aega jätkub vaid ühe märkuse tegemiseks, sooviksin ma juhtida tähelepanu ebavõrdsusele, mis kaasneb Euroopa relvapassi kasutamisega, eriti kuna see mõjutab vendlust jahipidamises. Kui registreeritud relva omanik soovib jahti pidada enamikus teistest ELi riikidest, esitab ta oma Europassi üksnes riiki sisenemisel, kuid kui ta soovib siseneda Ühendkuningriiki, peab ta esitama eelnevalt oma Europassi originaali ning seejärel ootama kuus kuni kaheksa nädalat, kuni kohalik politsei selle läbi vaatab. Seega on ta kõnealuse aja jooksul ilma passita ning ei saa pidada jahti teistes kolmandates riikides.

Niisugusel bürokraatial puudub igasugune vajadus ning see kahjustab tõsiselt jahipuhkuste edendamist Ühendkuningriigis, sealhulgas minu valimisringkonnas Põhja-Iirimaal. Kindlasti täidaks sama eesmärki ka eelnevalt saadetud Europassi koopia. Ma loodan seega, et kõnealuse anomaaliaga tegeletakse õigeaegselt.

  Michl Ebner (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, direktiivi muutmise alus oli ÜRO protokoll ja küsimus, kuidas võidelda tõhusalt terrorismi vastu. See oli ka komisjoni ettepaneku alus. Raportööri ettepanekus võeti seoses olemasoleva direktiiviga vastu küllaltki revolutsiooniline lähenemisviis.

Võttes arvesse seda, mille üle me täna arutleme ning homme hääletame, saame aru, et see on kompromiss, mis – nagu sageli – ei rahulda täielikult kõiki pooli. Kompromiss on järgmine: ühest küljest püüame võidelda kõige mitteseadusliku vastu – siinkohal ei ole me kunagi piisavalt karmid – ning teisest küljest ei taha me muuta seaduslike relvade kasutamist liiga keeruliseks. On kindlasti teatavad aspektid, näiteks kategooriad või registreerimine, mille puhul oleksid olnud asjakohased rangemad eeskirjad subsidiaarsuse põhimõtte alusel, kuid see ei oleks taganud 100%list edu. Algus on siiski tehtud ja me saame näha, mida see praktikas kaasa toob ning kuidas liikmesriigid küsimust käsitlevad.

Ma usun, et see on elujõuline kompromiss ning tean, et kõik, kes olid kaasatud, tegid suurt tööd selle saavutamiseks, seega tahaksin väljendada oma tänu.

Selles kontekstis leian ma siiski, et peame alati meeles pidama erinevust seaduslike ja ebaseaduslike tulirelvade vahel. Peame tegelema ebaseaduslikkuse küsimusega rangelt ja pidevalt, kuid peame kasutama mõistlikku lähenemisviisi ning lihtsustama bürokraatiat kui õiguse valdkonna asjaomaseid sihttasemeid.

  Véronique Mathieu (PPE-DE). – (FR) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, tekst, mille üle me homme hääletame, kujutab endast kompromissi, mis rahuldab lõpuks peaaegu kõiki seaduslike relvade kasutajaid. Komisjoni originaaltekst ja nõukogu seisukohad olid meie jaoks täielikult vastuvõetavad. Raportöör võttis kahjuks veidrad seisukohad ning me pidime tema algsete ideede vastu peaaegu võitlema. Ma tänan ka härra Podestat tohutu töö, kannatlikkuse ja diplomaatia eest fraktsioonis PPE ja paljudel töönõupidamistel.

Meie loodud kompromissid rahuldavad kõiki seaduslike relvade kasutajaid. Pean ütlema, et Prantsuse jahimehed on päris rahul sellega, et säilitati neli kategooriat: see on Prantsusmaa jaoks oluline ning ma olen täna õhtul väga rahul, et meil õnnestus need säilitada. Mul on samuti hea meel öelda, et olen rahul keskregistreerimise süsteemiga, mille puhul on samuti loogiline, et meil peaks olema võimalik relvi jälgida. Minu arvates on see kodanike turvalisuse nimel kõige olulisem. Relvade vahendajad on rahul samuti CIP märgistusega. Oleme rahul ka kaugmüügiga. Oleme suhteliselt rahul kogu tekstiga.

See tähendab, et minu arvates peab viimase aasta töö panema meid mõtlema raportööride algsete seisukohtade üle ning minu arvates peaksime olema ettevaatlikud, et mitte võtta vastu liiga jäiku seisukohti seoses teatavate algsete aspektidega. Tegelikult, kui komisjon, nõukogu ja fraktsioon PPE ei oleks kindlalt oma seisukohti kaitsnud, usun ma, et meid oleks juhitud teksti suunas, mida oleks olnud võimatu kohaldada, ning roheliste seisukohtade ja ideoloogia suunas, mis oleks kahjustanud väga jahimehi ja seaduslike relvade kasutajaid.

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, tahtsin lihtsalt küsida proua McCarthylt, kas relv, mille ta kaasa tõi, on märgistatud ja registreeritud ning kas tal on luba see majja tuua.

  Arlene McCarthy (PSE). - Härra juhataja, ma pean sellele küsimusele vastama, kuna näib, et härra Rübig ei saa tema ees olevast õigusaktist aru. Kuna kõnealust relva ei määratleta kui tulirelva, ei ole selle omamiseks vaja luba: igaüks võib selle osta, ka kurjategija võib selle osta. Seega peaks härra Rübig endale enne sekkumist faktid selgeks tegema.

Siiski käsitlen ma päevakorrapunkti, mis on seotud proua Goudini esitatud süüdistusega, ning ma sooviksin parandada koosoleku protokolli. Käesolevast kolmepoolsest kõnelusest ei ole ühtegi variraportööri välja jäetud. Fraktsioon IND/DEM oli kutsutud, ta nimetas 18 kuud tagasi raportööri, kes ei ilmunud ühelegi komisjoni koosolekule ega ühelegi kuulamisele ning ta ei ilmunud ka ühelegi kolmepoolsele kõnelusele. Proua Goudin teab väga hästi, et ta määrati vaid kaks nädalat tagasi võtma üle variraportööri koha, kes ei ilmunud kohale.

Ma kaitsen raportööri, variraportööride ja komisjoni tööd, kuna me võtame oma probleeme väga tõsiselt, me teeme tõsist tööd ning fraktsioon IND/DEM peaks oma tööd samuti tõsiselt võtma.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme.

(1) Vt „arutelule lisatud komisjoni deklaratsioonid”.

22. ELi uuendatud turismipoliitika: partnerluse edendamiseks Euroopa turismis (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on härra Costa raport (A6-0399/2007) transpordi- ja turismikomisjoni nimel – ELi uuendatud turismipoliitika: partnerluse edendamiseks [2006/2129(INI)].

  Paolo Costa, raportöör. − (IT) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, raport, mida ma esitlen ja mille ma koostasin koos paljude kolleegidega, on tegelikult täiskogul juba vastu võetud (härra Queiró) raporti järg, mille kaudu püüdis parlament anda panuse Euroopa turismipoliitikasse.

Raportit inspireeris vajadus mõelda välja erinev, ning ma loodan praktilisem, lähenemisviis Euroopa Liidu turismipoliitika suhtes, mida piiratakse praegu asutamislepingu sätetega.

Asutamislepingu kohaselt ei ole liikmesriigid andnud Euroopa institutsioonidele turismi valdkonnas suurt pädevust ning pean ütlema, et isegi lepingus, mida me tahame heaks kiita – ja mille liit loodetavast järgmisel kuul Lissabonis vastu võtab –, laiendatakse ulatuslikult ELi ametlikku pädevust turismi alal.

Samal ajal võimaldavad kehtivad asutamislepingud liidul siiski rakendada suurt osa poliitikast, millel on märkimisväärne mõju turismile ja võimalusele seda suurendada või säilitada Euroopa konkurentsivõime maailma juhtival positsioonil.

Raporti eesmärk on seetõttu tuua välja mitmesugused võimalused. Meie täiskogul igaühe kaasabil koostatud loetelu on pigem näitlik loetelu, mida loodetavasti on võimalik laiendada. See on võimaluste loetelu, et kasutada ära kogu ELi praegune pädevus turismi edendamiseks.

Lubage tuua kaks näidet: turist on reisija, seega võib määratluse kohaselt vaadelda või üle lugeda paljusid transpordipoliitika valdkondi turismi tähenduses ja selle kasuks; turist on tarbija, seega võib paljusid ELi tarbijakaitsemeetmeid uuesti lugeda turistidega seotud nõuete tähenduses.

Laiemas tähenduses on turistid – eriti need, kes saabuvad Euroopasse kolmandatest riikidest – siiski inimesed, kes ületavad piire, nagu teised, kes ületavad piire erinevatel põhjustel. Euroopa Liidu viisapoliitika ja sisserändepoliitika tuleks hoolikalt läbi vaadata, et meelitada võimalikult suurt hulka turiste.

Paljud turistide allakirjutatud lepingud sõlmitakse praegu otse, kasutades veebipõhist tehnoloogiat, ning see ei paku turistidele täielikku kaitset. EL saaks seega turistide jaoks palju ära teha, kaitstes niisuguseid lepinguid või kehtestades lepinguid, mis pakuvad kaitset. Ma säästan teid üksikasjadest.

Kokkuvõttes tunnistame, et turism on Euroopa üks kõige lootustandvamaid tööstusi, ning ma usun, et eelkõige ühtekuuluvuse eesmärgil on vaja, et suudaksime säilitada ressursside, näiteks kultuuri- ja keskkonnaressursside, väärtustamiseks oma peamise eesmärki arendada turismimajandust, mis on võimalik kasutades täielikult ära liidu ametlikku pädevust.

Raporti eesmärk on seega ergutada komisjoni ja nõukogu nägema ette rea algatusi, mis kuuluvad ametlikult teiste pädevusvaldkondade alla – ma kordan, tarbijakaitse, transpordiohutus, tagatised teatavatele turismindusega seotud lepingutele, sisserändepoliitika, koordineeritud müügiedenduskampaaniad väljaspool Euroopa piire jne, et koostada mitmed algatused ehk turismialgatuste pakett. Ma olen kindlalt veendunud, et see võib kujutada endast Euroopa institutsioonide tõelist panust selleks, et säilitada ja arendada sektorit, millel, nagu me kõik teame, on Euroopa Liidus praegu oluline osa ja tulevikus võib see veelgi suureneda.

  Günter Verheugen, komisjoni liige. − (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, sooviksin õnnitleda komisjoni esimeest härra Costat raporti puhul. Raportis tehakse selgeks, kui suurel määral mõjutavad turismi ühenduse erinevad poliitikavaldkonnad, kuid eelkõige näidatakse, kui oluline on see sektor Euroopa jaoks tervikuna.

Turism väljendab Euroopa elustiili ja jõukust, kuid on ka peamine majandussektor, mis aitab edendada majanduskasvu ja tööhõivet. Tegelikult moodustab turism otse ja kaudselt juba enam kui 10% Euroopa Liidu SKTst ja annab ligikaudu 12% töökohtadest.

Siiski ei püüa üksnes Euroopa saada kasu turismi arenguga kaasnevatest suurepärastest majandusväljavaadetest. Peame varustama end suutlikkusega, mis võimaldab edendada konkurentsivõimet teiste traditsiooniliste ja uute turismiturgudega.

Siinkohal saab Euroopa toetuda konkurentsivõimega seotud eelistele, mis on juba teinud temast väga ligitõmbava sihtkoha. Meil on võrreldamatu pärand, unikaalne ligitõmbavate ja kultuuriliselt erinevate paikade geograafiline koondumine ning meie kõrgetasemeliste teenustega seotud maine on põhjendatud.

Need on trumbid, mille peame välja käima, kui tahame tulevikus arendada Euroopat kui turismitoodet. See on lihtne, meie sihtkohad peavad olema kõige ligitõmbavamad, tehes pakkumise, mis mõjutab eurooplasi ja mitteeurooplasi ikka jälle oma puhkust siin veetma.

See tähendab, et turismisektoris tuleb täita kriteeriumeid, mida peab täitma ka teistes majandussektorites: meil on vaja, et Euroopa turism oleks innovatiivne toode, mis võimaldaks tarbijatel teha parimat valikut, vastaks kõrgeimatele kvaliteedistandarditele ning oleks võimalikult keskkonnasõbralik. Lühidalt peab see olema toode, mis väljendab Euroopa väärtusi ja tugevusi.

Lubage tuua mõned näited selle kohta, kuidas me edendame turismisektoris koostööd ja säilitame konkurentsieeliseid. Eelmisel kuul toimus Portugalis Euroopa turismifoorum, iga-aastane sündmus, kuhu tulevad kokku kõik sektoris osalejad, ning see on suurepärane võimalus koostööks ja Euroopa tutvustamiseks. Sel puhul oli mul au esitleda auhinda „Euroopa parimad sihtkohad” (European Destination of Excellence) 10 Euroopa sihtkohale, mis on nimetatud Euroopa parimateks maapiirkondadeks. Kõnealune pilootprojekt aitab parandada kõigi Euroopa sihtkohtade profiili väljaspool Euroopat ja juhtida tähelepanu Euroopa turismi mitmekesisusele ja kvaliteedile. Ma sooviksin kõigile meelde tuletada, et niisuguseks projektiks kutsuti selgesõnaliselt üles parlamendi eelmises raportis, mille algatas härra Queiró. Sooviksin tänada Euroopa Parlamenti ja eriti härra Costat suure toetuse eest edukale algatusele. Mul on hea meel öelda, et üha enam riike osaleb nüüd konkurentsivõime teises ringis.

Me võime käesolevas etapis öelda samuti, et Euroopa sihtkoha veebiportaal on olnud edukas ja pakub kindlat alust, mida on võimalik edasi arendada. Praegu püüame leida muid võimalusi Euroopa kui turismisihtkoha maine parandamiseks ning loodame teie toetusele.

Kokkuvõttes lubage rõhutada, et turismi jätkusuutlikkuse rõhutamine on meie poliitika peamine aspekt. Ma olen veendunud, et kui me integreerime jätkusuutlikkuse aspektid turismitööstuse kõigisse valdkondadesse, võimaldab see meil kaitsta neid konkurentsieeliseid, mis on juba teinud Euroopast maailma kõige ligitõmbavama turismisihtkoha.

Komisjon avaldas eelmisel kuul oma uue jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismistrateegia. Kõnealuse strateegia osad on vastuseks käesolevas raportis ja parlamendi eelmises raportis tehtud üleskutsetele. Ma leian, et ka siin võime vaadata tulevikku, et jätkata head koostööd.

Loodan, et strateegia võtavad vastu kõik turismitööstuse sidusrühmad ja ka turistid ise ning arvestades, et meie kõik siin kojas oleme sagedased reisijad, hõlmab see ka meid.

ISTUNGIT JUHATAB: DIANA WALLIS
Asepresident

  Stavros Arnaoutakis, regionaalarengukomisjoni arvamuse koostaja. − (EL) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, turismisektor on eriti oluline. Otse ja kaudselt annab see üle 10% Euroopa Liidu SKTst ning pakub töökohti ligikaudu 12% töötajatest. Kuigi see ei kuulu Euroopa Liidu pädevusse, võivad mitmed meetmed aidata kaasa sektori edenemisele ja selle jätkusuutlikule arengule. Paljusid neist mainitakse juba raportis ning siinkohal tahaksin ma samuti raportööri õnnitleda.

Turismialased väljakutsed nõuavad ELi tasandil ühtset poliitilist vastust: ulatuslik ja konkurentsivõimeline tegevusraamistik, millel on konkreetsed kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed eesmärgid. Uuel planeerimisperioodil ja võttes arvesse muudetud Lissaboni strateegia alusel seatud eesmärke, on koostöö ja sünergia vajalikud igal tasandil (Euroopa, riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil), et võimaldada turismisektoril eesmärkide täitmisele kaasa aidata. Samuti on vaja koordineerida turismisektorit otse või kaudselt mõjutavaid poliitikavaldkondi ja meetmeid.

Daamid ja härrad, tahaksin rõhutada, et oleme juba vastanud küsimusele, millist turismisektorit Euroopa Liit tahab. Me tahame elujõulist sektorit, mis areneb vastavalt jätkusuutlikkuse põhimõtetele, pakub kvaliteetseid turismitooteid ja –teenuseid ning ei välista kedagi. Kui me teeme kõigil tasanditel koostööd, võime selle eesmärgi nüüd saavutada.

  Marie-Hélène Descamps, kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamuse koostaja. − (FR) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, turism on ELile äärmiselt oluline. See mõjutab kindlasti väga palju Euroopa majanduskasvu ja töökohtade loomist. Lisaks ergutab see integratsiooni, eri rahvaste vahelist dialoogi ja üksteise kultuuride tundmist ning aitab seega arendada Euroopa kodakondsust. Järelikult tuleb ühise turismipoliitika puudumisel võtta suurt hulka teenuseid ja elukutseid hõlmava tööstuse probleeme arvesse Euroopa tasandil.

Täna esitatud raport toob kõnealuse vajaduse esile. Seetõttu tahan õnnitleda raportööri suurepärase töö eest ning eriti kultuuri- ja hariduskomisjoni väljendatud teatavate prioriteetide toetamise eest. Euroopa mitmekesisus ja rikkus tähendavad, et see on endiselt maailma populaarseim turismisihtkoht. Peame oma poliitikat uuesti kaaluma ning ajakohastama, et võtta selle positsiooni säilitamiseks kultuuri rohkem arvesse. Samuti peame rõhutama vajadust säilitada Euroopa looduslikku ja kultuuripärandit ning edendama traditsioonilist kultuuri, eriti käsitööd, ning hääbumisel olevaid ameteid ja oskusi ja ergutada tegema algatusi selle pärandi laiendamiseks ja edendamiseks.

Seetõttu peame lisaks teistele meetmetele toetama Euroopa kultuuripärandi märgistuse loomist, mis suurendab minu arvates kindlasti kodanike ühisesse kultuuriruumi kuulumise ja identiteeditunnet. Oluline on ka ergutada uue tehnoloogia arengut, millel on tähtis roll praegu ja ka edaspidi turismitoodete müümisel, kultuurikaupade ja -sündmuste edendamisel ning kohtade haldamisel ja säilitamisel.

Lisaks peame koos kõigi turismisektoris osalejatega edendama jätkusuutlikku ja kõrgekvaliteetset turismi, mis on konkurentsivõimeline, keskkonnasõbralik, vastutusvõimeline ja eelkõige igaühele ligipääsetav.

  Luís Queiró, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (PT) Proua juhtaja, volinik, arutlusel olevas raportis on õigesti väidetud – ja ma pean selle eest raportööri õnnitlema –, et turismisektor asub mitmete Euroopa Liidu poliitikavaldkondade ristteel ning mõjutab oluliselt majanduskasvu ja tööhõivet ning sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Seetõttu on oluline selgitada teatavaid turismipoliitika aspekte lisaks parlamendi 8. septembri 2005. aasta resolutsioonis (mille puhul ma olin raportöör) esitatud juhtpõhimõtete määratlusele.

Esimene aspekt on seotud liikmesriikidesse sisenemiseks nõutava turismiviisa menetluste lihtsustamise ja ühtlustamisega, et vähendada nendega kaasnevaid kulusid ja lihtsustada kolmandatest riikidest pärit turistidele juurdepääsu Euroopa Liitu. Siiski on meie arvates õige, kui mitte peamine, säilitada terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks nõutavad julgeolekueeskirjad. Meie arvates on lisaks vaja kaasajastada statistilise teabe kogumise süsteemi, sealhulgas satelliitkontosid, kuna üksnes ajakohastatud ja usaldusväärsete andmete abil võivad riigiasutused ja tööstus teha olulisi strateegilisi otsuseid, mis võimaldavad Euroopal säilitada oma juhtpositsiooni.

Pean rõhutama ka vaieldavamat küsimust Euroopa majutuse kvaliteedistandardite võimaliku ühtlustamise kohta. Klassifitseerimiskavade mitmekesisus hotellide puhul tuleb siduda turistide õiguste ja ootuste kaitsmisega valikute tegemisel. Kas Euroopa Liidus on võimalik kehtestada ohutuse ja kvaliteedi miinimumstandardid, mis tagavad kõnealustele tarbijatele antava teabe usaldusväärsuse ja läbipaistvuse? See on kindlasti soovitav, kuid meie arvates on see võimalik üksnes vabatahtlikul alusel ja kutsudes kõiki sidusrühmi töös osalema. Komisjon võib soovi korral võtta sel puhul põhilise juhtrolli.

Pole jäänud enam aega, et tuua välja raporti teine sama oluline aspekt, sealhulgas liikumispuudega turistide juurdepääs turismile, reisijate õigused või Euroopa sihtkohtade reklaamimine väljaspool ning jätkusuutliku poliitika arendamine. Lõpetuseks tahan öelda, et on siiski piisavalt näidatud, et Euroopa Parlament on oma töö teinud ja me loodame, et teised avalik-õiguslikud asutused koostöös erasektoriga tugevdavad oma koostöötahet ja vastavad tõhusalt ELi uuendatud ja jätkusuutliku turismipoliitika väljakutsetele.

  Emanuel Jardim Fernandes, fraktsiooni PSE nimel. – (PT) Volinik, daamid ja härrad, Euroopa Komisjoni kavandatav ja Costa raportis arutletud uus ELi turismipoliitika väärib kogu mu toetust. Seda nii tänu pärast Lissaboni strateegia taaskäivitamist seatud peamistele eesmärkidele (konkurentsivõime parandamine, rohkem ja paremate töökohtade loomine, jätkusuutlik areng) kui ka vahenditele, millega komisjon kavatseb eesmärke saavutada: koordineerimine komisjonis ja riiklikes asutustes, koostöö eri sidusrühmade vahel ning konkreetsete toetusmeetmete loomine.

Raportöör Paolo Costa, keda ma õnnitlen raporti kvaliteedi ja valmisoleku eest kavandatud muudatused heaks kiita, juhtis tähelepanu komisjoni teatisest välja jäänud teatavatele aspektidele ja muredele. Ta tõi välja võimalused ja lahendused tulevaseks uuendatud ELi turismipoliitikaks, eelkõige seoses viisade andmise poliitika, kvaliteedistandardite ühtlustamise, märgistuste nähtavuse ja turistide poolt mõistmise, tarbijakaitse, liikumisvaegusega turistide turismile juurdepääsu, reisijate õiguste tagamise ja sihtkohtade reklaamimisega Euroopa Liidus. Meie arvates on täiesti õige, et kõnealuseid aspekte ja kavandatavaid lahendusi tuleks arvesse võtta.

Härra Costa raporti projekt rikastas ja parandas omakorda mitmeid muudatusettepanekuid, millest paljud olid esitanud kolleegid minu fraktsioonist. Komisjoni ettepanekute tingimuste tugevdamiseks ja raportööri ettepanekute arvessevõtmiseks esitasin ma lisaks Queiró raportis kaitstud seisukohtadele mitmeid muudatusettepanekuid. Need hõlmasid vajadust kaaluda nõuetekohaselt puuetega inimeste juurdepääsetavust, mis on seotud eriliste looduslike või geograafiliste omadustega piirkondadega, näiteks äärepoolseimad piirkonnad; vajadust uuendatud ELi turismipoliitika järele, et muuta Euroopa turism jätkusuutlikuks majanduslikus, sotsiaalses, territoriaalses, keskkonnaalases ja kultuurilises tähenduses; Euroopa kui turismisihtkoha edendamist või atraktiivsete turismisihtkohtade kogumist; vajadust kooskõlastada turismi otse või kaudselt mõjutavad poliitikavaldkonnad; tihedamat koostööd sektori sidusrühmade (Euroopa Komisjon ja liikmesriigid, piirkonnad, kohalikud ametiasutused ja turismiteenistused) vahel ning olemasolevate Euroopa finantsvahendite paremat kasutamist. Seetõttu kutsun ma eriti oma fraktsiooni toetama kõnealust raportit ning soovitan komisjonil ja nõukogul tungivalt võtta nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi soovitusi.

  Nathalie Griesbeck, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Proua juhataja, daamid ja härrad, turism moodustab kindlasti väga suure osa meie majandusest, kuid teatavas ulatuses kujutab see endast ka Euroopa identiteedi ja ühtekuuluvuspoliitika jätkuvat ülesehitamist. Sageli aitab see loomulikult kaasa ka elutegevuse säilitamisele kõige eraldatumatel aladel ning on äärepoolseimate piirkondade peamine sissetulekuallikas.

Käesolevas ulatuslikus raportis sätestatakse peamised punktid, mille puhul EL saab nüüd anda tõelist lisandväärtust, et optimeerida kõnealust allikat intelligentselt, nii et see tooks kasu kõigile: turismisektoris töötajatele, turistidele ja lühidalt eurooplastele, säilitades pikaajaliselt meie maastikku ja ökosüsteeme.

Et ma olen pärit piirkonnast, millel on õnn omada kolme Euroopa naabrit, olen eriti tundlik piirialadega seotud turismi küsimuses ning loodan, et partnerluse kaudu aitab niisugune turism luua nii Euroopa kodanikele kui ka ELi sisepiire ületaval alal tõelise elukoha.

Et avada end siiski rohkem ELi välisele turismile, peame rakendama turismiviisade andmise kooskõlastatud poliitikat. Mulle meeldiks samuti, kui EL töötaks välja statistika kogumise vahendid ja sektoriülese lähenemisviisi seoses ühenduse rahastamisega, et see edendaks innovatsiooni, töökohti ning parandaks pakkumist ja teenuste ja kvaliteeti. Ma loodan, et suudame luua Euroopa kvaliteedimärgised kooskõlas ökoloogiliste ja sotsiaalsete kriteeriumidega ning tugevdame Euroopa tarbijate teavitamist ja kaitset.

  Mieczysław Edmund Janowski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, olen kindel, et kui Thomas Cook avas 1841. aastal oma esimese reisibüroo, ei aimanud ta, et 166 aastat hiljem moodustab turism otse ligikaudu 5% Euroopa riikide sissetulekust. Peaksin lisama, et kui võetakse arvesse seoseid teiste sektoritega, annab turism praegu üle 11% SKTst ja ligikaudu 25 miljonit töökohta.

Seetõttu tahaksin tänada härra Costat nii dünaamilist majandussektorit käsitleva raporti eest. Me kõik teame, et turismi ei hõlmata otse liidu õigusaktidega. Sellest hoolimata annab liidu roll kooskõlastaja ja edendajana märkimisväärse panuse Euroopa esitlemisse väga atraktiivse ja mitmekesise turismisihtkohana. See on seotud turismiga liidu sees, kolmandatest riikidest tulevate turistidega ja reisimisega kolmandatesse riikidesse.

Kõnealused küsimused on olulised uute liikmesriikide, sealhulgas Poola jaoks. Paljud avastavad alles praegu, et atraktiivsed kohad, mis varem jäid raudse eesriide taha, võivad olla turismisihtkohad. Seetõttu on riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutustel oluline roll turismi edendamises. Turism hõlmab ka niinimetatud rohelist turismi, Euroopa kultuuripärandit otsivat turismi, terviseturismi, palverännakuid ja looduslikku ilu otsivat ökoturismi.

Mul on hea meel, et arvesse on võetud puuetega ja vanemate turistide probleeme, kuigi nendele võiks pöörata rohkem tähelepanu. Ühtekuuluvusfondi tuleks kasutada mõistlikult, et toetada infrastruktuuri, eriti transpordi infrastruktuuri arengut. Euroopa Regionaalarengu Fondi võiks samuti kasutada, et toetada info- ja arvutitehnoloogia, sealhulgas Interneti arengut ning edendada piiriülest koostööd, mis toob kasu turismile selle laias tähenduses. Lisaks tuleks kasutada Euroopa Sotsiaalfondi, et rahastada sektori koolitusprogramme.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et sektori peamise edu tagavad standardid. Keegi ei rahuldu keskpärase kvaliteediga. Transpordi või hotelli standardites pettunud turist või turist, kellel on vähe kogemusi restoranide alal, ei pöördu enam kunagi asjaomasesse sihtkohta tagasi. Teda saab alt vedada vaid üks kord.

  Sepp Kusstatscher, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Proua juhataja, tahaksin tänada Paolo Costat. Tervitan eriti raporti neid aspekte, mille puhul rõhutatakse sotsiaalse ja ökoloogilise jätkusuutlikkuse olulisust. Hoolikalt säilitatud looduslik ja kultuuriline maastik on turistide sihtriiki meelitamise parim magnet.

Turismi heakskiitmine vastuvõtva riigi kodanike hulgas ehk inimeste hulgas, kes seal elavad ja töötavad, on peamine eeltingimus tagamaks, et turistid tunneksid end tõeliselt teretulnud külalistena. Külaliste rahulolu tagamiseks on vaja koolituse kõrget taset ja töötajate üldist rahulolu turismisektoris. Liikuvus on turismi eeltingimus ning transpordi nn pehmed vormid (ühistransport, rattasõit või kõndimine) edendavad majanduskasvu, hävitamata tervisliku ja loomulikult ka jätkusuutliku turismitööstuse põhialuseid.

Käesolev ulatuslik raport sisaldab mitmeid ideid, mis peaksid olema midagi rohkemat kui väärikad soovid. Olen veendunud, et kõnealused ökoloogilised ja sotsiaalsed põhimõtted lisatakse väljakuulutatud Euroopa turismialasesse tegevuskavva Agenda 21.

  Kyriacos Triantaphyllides, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Proua juhataja, turismitööstus, eriti niisugustes riikides nagu Küpros, Hispaania, Kreeka jt, on suure majandusliku tähtsusega sektor ning ometi ei maini Euroopa Komisjon neid, kes seal töötavad.

Turism on tööstus, kus kasutatakse võib-olla kõige rohkem töötajate puhul paindlikku ajakava ning mida iseloomustavad hooajalised koondamised. See on ka sektor, kus välisriikide kodanike palkamine tõstatab kaks peamist küsimust: esiteks nende ekspluateerimine ning teiseks nende kasutamine suurte hotellikettide poolt väljapressimisvahendina, et vähendada kohalike töötajate soodustusi ja palku.

Lisaks sellele Euroopa Komisjon lihtsalt kinnitab asjaolu, seda põhjalikult kommenteerimata, et sektori töökohtade loomise põhjuseks on osalise tööajaga töötamise kõrge tase ning paindlikud töötingimused. Seega näib pikaajaline tööhõive olevat vaid lennukas unistus.

  Etelka Barsi-Pataky (PPE-DE). - (HU) Proua juhataja, tahaksin juhtida tähelepanu tervishoiuturismi võimalustele. On oluline, et me kasutaksime tervishoiuturismi toetamiseks kõiki saadaolevaid programme, sealhulgas ühenduse teist tervisevaldkonna tegevusprogrammi. Tahaksin rõhutada, et peame kaasama kindlustussektori rohkem terviseturismi toetamisse ning leidma koos viisi piiriüleseks koostööks.

Küsimus seisneb selles, kas me oleme suutelised tegema niisugustest teenustest siseturu osa. Me räägime teenustest, mis ei ole olulised üksnes seoses majanduskasvuga, vaid aitavad lisaks Euroopa kodanikke, et igaüks saaks kasu tervishoiuturismi võimalustest ja koos sellega ühisturu pakutavatest võimalustest. On tõsi, et selleks me vajame või vajaksime veidi paremini määratletud kvaliteedisüsteemi ning seega toetan ma tugevalt härra Costa algatust, millega on kahtlemata loodud viis selles suunas liikumiseks. Euroopa turismile tuleks kasuks, kui kolmandatest riikidest tulevad inimesed teaksid, milliseid teenuseid neile pakutakse ja mille eest nad maksma peavad. Lühidalt, leian ma seetõttu, et kui me räägime turismisektorist, peame vaatlema turismi palju mitmekülgsemalt ning uurima, mida võivad kõnealused teenused anda meile ühisturgu silmas pidades. Tänan.

  Robert Evans (PSE). - Proua juhataja, ka mina sooviksin õnnitleda raportööri härra Costat, kes on transpordi- ja turismikomisjoni esimees ning kes alustas oma kõnet, tuues välja asjaolu, et aluslepingutega on lubatud turismi mõjutav poliitika. Seetõttu on väga asjakohane, et me kõnealust küsimust käsitleksime. Nagu härra Arnaoutakis meile mõni hetk tagasi meelde tuletas, on ELis vähemalt 12% töökohtadest turismist sõltuvad.

Tänapäeval on EL palju rohkem kui lihtsalt kaupade ja kapitali siseturg. See on inimeste siseturg. ELi kodanikud, nagu me kõik teame, reisivad praegu rohkem kui kunagi varem ja seda kindlasti ka turistidena. Paljudel, võib-olla enamusel, on väga head kogemused, kuid just see vähemus, kelle kogemused on halvemad, heidavad turismitööstusele varju.

Tahaksin juhtida kolleegide tähelepanu eriti lõigetele 24 ja 25, milles kutsutakse nägema ette kõikehõlmavaid suunised hotellidele, milles on arvestatud tarbija vajadustega. Kõnealustes suunistes tuleks võtta arvesse lastega perekondade nõudmisi. Kõik hotellid ei ole suutelised neid täitma, kuid tööstuse puhul on tõepoolest oluline, et see oleks võimalikult peresõbralik.

Samuti tuleb klassifitseerimissüsteemi puhul võtta arvesse eakate ja puudega inimeste vajadusi. Transpordikomisjon toetas seda lennuettevõtjate puhul ning on asjakohane nõuda, et ka hotellid ei diskrimineeriks kõnealust sotsiaalset rühma. Samuti ei tohiks nad teha moraalseid otsuseid selle kohta, kes on paar ja kes mitte.

Aruande lõikes 48, milles tehakse ettepanek turistide õiguste ja kohustuste harta loomiseks, on lisaks rõhutatud õigesti, et ka turistid ise peaksid käituma nõuetekohaselt ja austama hotelle ning turismiäri.

See on asjalik aruanne, mis toob häid uudiseid ja kannab sõnumit, et parlament tegutseb teadlikult tarbijate huvides. Ma loodan, et see sõnum jõuab Euroopa elanikeni.

  Alfonso Andria (ALDE). – (IT) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, Paolo Costa tõesti suurepärasest raportis on teatavad äärmiselt huvitavad ideed.

Tahaksin teha lihtsalt mõned lühikesed märkused suurte muutuste kohta nõudluses, mis on tingitud globaliseerumisest, kolmandate riikide turistide üha suurenevast osakaalust meie territooriumil ja eluea pikenemisest. See kõik tähendab, et meil on vaja luua Euroopa Liidu ajakohane turismipoliitika ning me peaksime läbi vaatama ka selle strateegilised eesmärgid.

Härra Queiró rõhutas hotellide klassifitseerimise süsteemi loomise vajadust. Olen temaga täiesti nõus ning tahaksin lisada, et Euroopa kvaliteedi- ja ohutusnõuded tuleks kehtestada ka turismitoodete jaoks.

Peame vastama kodanike kui turismiteenustest kasu saavate ja neid tarbivate inimeste uutele nõuetele. Sellest vaatepunktist tahaksin välja tuua kaks näidet Costa raporti paljude uudsete ideede hulgast: märgistus „Juurdepääs kõigile”, mis tagaks liikumispuudega turistidele ligipääsetavuse, ning Euroopa turismiprogramm pensionäridele.

Lubage teha üks kokkuvõttev märkus koolituse kohta: peaksime mõtlema ka turismivaldkonna töötajate konkreetsele kvalifikatsioonile seoses pensionäride ja puuetega inimestega.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL). – (PT) Samal ajal, kui me kiidame heaks ja väärtustame paljusid raportiga hõlmatud aspekte, peame sekkuma arutellu rõhutamaks esiteks, et turism ja kvaliteetne turism nõuavad, et sektoriga seotud elukutseid reguleeritaks õiguslike režiimidega, millega kaitstakse tööõigusi ja edendab kvaliteetseid töökohti ja töötajate kvalifikatsiooni. Meie arvates sisaldab see muu hulgas asjakohast kutseõpet, töötingimuste parandamist, stabiilsete lepinguliste suhete edendamist ning õiglast ja väärikat tasustamist.

Teiseks tahaksime rõhutada, et turism võib aidata kaasa territoriaalsele ühtekuuluvusele, majandusarengule ja piirkondlikule tööhõivele, mistõttu tuleb kõnealuse valdkonnaga seotud ühenduse poliitika ja fondide puhul võtta kasutusele sektoriülene lähenemisviis, eriti luues konkreetse ühenduse programmi liikmesriikide meetmete täiendamiseks. Need punktid moodustavad meie esitatud teatavate ettepanekute sisu ning me loodame, et parlament toetab kõnealuseid ettepanekuid.

  Bogusław Liberadzki (PSE). – (PL) Proua juhataja, me ei käsitle täiskogul turismi just tihti ning ma olen seetõttu eriti tänulik raportöörile härra Costale. Ma tahaksin teda õnnitleda hästi tehtud töö eest.

Minu arvates on raporti kõige positiivsemad aspektid jätkusuutlik lähenemisviis turismi puhul ning vajadus suurendada Euroopa ühtekuuluvust ja elukvaliteeti. Tervitan lisaks turismiteenustele juurdepääsu olulise rõhutamist.

Raportis mainitakse ka viisapoliitikat. Minu arvates on see ülioluline ning me peaksime pöörama suuremat tähelepanu viisaküsimusele ja piiride ületamisele uute Schengeni riikide territooriumil. Venemaa ja Ukraina on väljendanud muret seoses autojuhtide, sealhulgas bussijuhtide, ja kullerite viisadega. Härra Barroso võttis eile vastu Ukraina Rahvusvaheliste Maanteeveoettevõtjate Ühenduse juhi, kes väljendas kõnealust muret. Ma olen olukorrast teadlik ja teavitasin sellest härra Frattinit kuu aega tagasi. Siiani ei ole ma vastust saanud. Minu arvates on see oluline küsimus. Parlamendi ja komisjoni jaoks on tähtis keskenduda viisapoliitika rakendamise seirele.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 29. novembril 2007.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Põhiseaduse lepinguga seotud ummikseis on avaldanud märkimisväärset mõju turismisektorile, millest peaks arutlusel oleva lähenemisviisi kohaselt saama ühenduse poliitikavaldkond. Üksikud liikmesriigid on viimastel aastatel järginud strateegiaid, mis on viinud sektori üldise majanduskasvuni 27 riigi sotsiaal-majanduslike sätete raames. Turistide arv on suurenenud, on tehtud investeeringuid ja personaliga seotud nõuded on muutunud rangemaks, mis avaldab ilmset positiivset mõju tööhõivele. Kuid kuni praeguseni puudub ühenduse institutsioonidel selge, ulatuslik kava. Riikidevaheline konkurents tugevneb ja maailma eri piirkondades tehakse olulisi uusi pakkumisi. Niisuguses olukorras peab Euroopa näitama, et ta on valmis küünistama, teiste sõnadega peab Euroopa võtma vastu silmapiiril ootavad uued väljakutsed ja nendega toime tulema.

  Zita Gurmai (PSE), kirjalikult. – (HU) Globaliseerumine, demograafilised muutused ja suurenenud transpordi mahu kasv aitavad märkimisväärselt kaasa turismi kiirele kasvule, mis annab suure panuse majanduskasvu ja tööhõivesse. Turism moodustab praegu otse ligikaudu 4% ning kaudselt üle 10% ELi SKTst ja turismisektor pakub ligikaudu 12% töökohtadest.

Turism ergutab inimesi üksteist paremini mõistma, edendab Euroopa identiteedi kujunemist ning julgustab sotsiaalsete, majanduslike ja kultuurirühmade kaudu kultuuridevahelist dialoogi. Euroopa turismimudeli loomine on liidu jaoks esmatähtis, kuna see tuleb rajada turismi eesmärkide kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse ning kõigile võrdse juurdepääsuga seotud väärtustele.

Eeskirjade lihtsustamist, turismi käsitlevate poliitikavaldkondade ühtlustamist ja kättesaadavate Euroopa rahastamisvahendite ulatuslikumat kasutamist tuleb aktiivselt edendada. Turismi areng peab olema jätkusuutlik, selle puhul tuleb austada kohalikke kogukondi ja keskkonnakaitset. Selleks vajame tugiraamistikku ja tõhusat struktuuri, mis hõlmab kõik huvitatud piirkondlikud ja kohalikud osalised ja tänu millele muutub partnerlus ja tõhus juhtimine lihtsamaks. Eesmärkide saavutamiseks rakendatud meetmete puhul peame silmas pidama subsidiaarsuse peamisi põhimõtteid, millega määratletakse vastutuse jaotus üksikute asjaomaste osaliste vahel.

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. − (SK) Jätkusuutlikku ja integreeritud piirkondlikku ja kohalikku arengut silmas pidades avaldab turism märkimisväärset mõju EL 27 majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele. Turism mängib olulist rolli ka vähem arenenud Euroopa piirkondade tööhõive suurendamisel, aidates seega kõrvaldada piirkondlikke erinevusi. Isegi kui ei ole veel olnud võimalust töötada välja turismi poliitikavaldkondade ülest pidevat lähenemisviisi ELi tasandil, ei saa me lubada Euroopal kaotada turismisektoris oma turuosa.

Komisjon peaks koos liikmesriikide ja piirkondlike nõukogudega ergutama ja toetama rahaliselt turismi uusi vorme, näiteks ökoturismi, põllumajandusturismi ning sotsiaal- ja terviseturismi. Mina näen seda kui vahendit piirkondade jätkusuutliku arengu tagamiseks, rõhutades loodus- ja kultuuripärandi kaitsmist ning säilitamist tulevaste põlvkondade jaoks.

Turismi peab toetama rohkem teabekampaaniate abil. VKEdel, eelkõige äsjaloodud turismiettevõtjatel ja uusi turismitooteid pakkuvaid või uutes paikades või turismipiirkondades majandustegevust arendavatel ettevõtjatel peab olema parem juurdepääs teabele ning nad peavad olema võimelised kasutama struktuurifondide kaudu saadaolevaid Euroopa rahastamisprogramme.

Tahan lisaks rõhutada juba rakendatud turismiprojektidest saadud kogemuste vahetamise vajadust, kuna see annab võimaluse õppida ebaedukate projektide puhul kasutatud sobimatutest lähenemisviisidest ja vältida samu vigu teistes Euroopa piirkondades.

  Richard Seeber (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Viimastel aastatel toimunud areng on näidanud, et Euroopa turismisektorit, nagu ka mis tahes muid majandussektoreid, mõjutavad tugevalt ulatuslikumad ülemaailmsed tingimused.

Kõnealuste väljakutsetega edukalt toime tulemiseks on vaja koordineerida intensiivsemalt riiklikke poliitikameetmeid. Liikmesriigid peavad täielikus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega kasutama ELi tasandil saadaolevaid võimalusi, et parandada kehtivaid riiklikke poliitikameetmeid. Sel viisil saab EL anda tõhusa panuse tärkava bürokraatia ohjeldamisse ja turismisektori takistuste kõrvaldamisse ühtlustamise abil. Meie eesmärk peab olema saadaolevate vahendite tõhus kasutamine ja kõigi võimaluste ärakasutamine, et luua sünergia ELi ülemaailmse konkurentsivõime edendamiseks ja töökohtade loomiseks.

Selles kontekstis oleks oluline samm viisamenetluste lihtsustamine ja turismiviisadega seotud kulude vähendamine kõikides ELi riikides.

Ma soovitan ELil tungivalt võtta vastu Euroopa hotellimajutuse üldised kvaliteedinormid, et tugevdada läbipaistvust ja samal ajal tarbijate õigusi. See ei tohi siiski viia riiklike normide vähendamiseni, vaid saatma tarbijatele olulise sõnumi. EL peab kasutama olemasolevaid võimalusi liikmesriikide aktiivseks toetamiseks, seadmata siiski kahtluse alla kehtivaid riikide pädevusi.

23. Makromajanduslik finantsabi Liibanonile (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Kader Arifi aruanne rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus makromajandusliku finantsabi andmise kohta Liibanonile (KOM(2007)0476 – C6-0290/2007 – 2007/0172(CNS)) (A6-0452/2007).

  Günter Verheugen, komisjoni liige. − (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, tahaksin tänada parlamenti komisjoni augustis esitatud ettepaneku toetamise eest. Raportöörina rõhutab härra Arif oma raportis, et Liibanon on nii poliitiliselt kui majanduslikult väga keerulises olukorras. Rahastamine on kõnealuse riigi jaoks äärmiselt vajalik. Makromajanduslikku finantsabi andes täidab Euroopa Liit lubaduse, mille ta andis eelmise jaanuaris Pariisis toimunud rahvusvaheliste doonorite konverentsil, kui me nõustusime Liibanonile rahalise toetuse andmisega.

Nagu te teate, ähvardab rahalise abi andmist märkimisväärne ebakindlus seoses poliitilise ja põhiseaduse kriisiga, millest ei ole veel jagu saadud. Siiski täidab komisjon oma lubadust viia lõpule kõik vajalikud sisemenetlused, et abi saaks anda niipea, kui olukord seda võimaldab.

Meie vestlused Liibanoni ametiasutustega programmiga seotud poliitiliste tingimuste üle lähenevad lõpule ja ma võin kinnitada, et kõnealused tingimused on täielikus kooskõlas ELi-Liibanoni tegevuskavaga, mis loodi Euroopa naabruspoliitika ja Liibanoni ametiasutuste keskmise tähtajaga majandusreformi programmi raames. Loomulikult kasutame me kõiki saadaolevaid vahendeid, et minimeerida võimalikult palju pettuse, korruptsiooni ja raha kuritarvitamise ohtu, nagu on üles kutsutud raporti projektis.

Märgin, et raportöör teeb komisjoni ettepanekule mitmesuguseid muudatusettepanekuid. Me vaatame neid muudatusettepanekuid väga hoolikalt ja avaldame oma arvamuse nõukogule. Siiski võin ma teile juba öelda, et me ei avalda vastuväiteid enamiku muudatusettepanekute vastu, mis on seotud õigusnormidega.

Komisjon on teadlik, et uut finantsabi käsitlevatel kuulamistel pidi parlament reageerima väga lühikese aja jooksul. Kõigi kaasatud institutsioonide ajakava on olnud tihe kõnealuse finantsabi kui kriisi kõrvaldamise vahendi erilise iseloomu tõttu.

Olukorra lihtsustamiseks ja koostöö parandamiseks Rahvusvahelise Kaubanduskomisjoniga lubab komisjon tulevikus teavitada Rahvusvahelise Kaubanduskomisjoni sekretariaati süstemaatiliselt ja eelnevalt mis tahes uutest finantsabi tehingutest ning seda tehakse teabekirja kaudu, niipea kui hakatakse andma uut finantsabi.

  Kader Arif, raportöör. − (FR) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, mul on hea meel esitleda teile täna raportit makromajandusliku finantsabi andmise kohta Liibanonile. See kinnitab, et EL täidab oma lubadust aidata riigil taastuda järjepidevatest kriisidest.

Liibanon on praegu maailma üks kõige suurema võlakoorma all vaevlevatest riikidest, kuna tema võla suhe SKTsse on 180%. Ajavahemikul 1975–1990 toimunud kodusõja mõju, 2006. aasta suvel Iisraeliga toimunud kriis, alaline poliitiline ebakindlus ja saatuse hooleks jäetud majanduspoliitika on põhjustanud tõsise majandusliku, finantsilise ja sotsiaalse kriisi. Kõnealune olukord nõuab kiiret tegutsemist.

Seetõttu ei ole vahendid, mis on seotud ELi-Liibanoni tegevuskava kui Euroopa naabruspoliitika osa vastuvõtmisega 2007. aasta jaanuaris, kättesaadavad enne 2009. aastat. Erandlik makromajanduslik finantsabi, mille me kavatseme vastu võtta, täidab selle lünga ja avaldab kohest mõju Liibanoni riigi rahandusele ja maksebilansile, tingimusel et seda rakendatakse viivitamata. Makromajanduslik finantsabi seisneb 30 miljoni euro annetamises ja 50 miljoni euro laenamises, et aidata Liibanoni valitsusel alustada riigi sõjajärgset ülesehitamist ja jätkata majanduslikku elavnemist.

Raportis kiidetakse täielikult heaks vajadus tagada Liibanonile finantsabi. Siiski tehakse selguse ja läbipaistvuse huvides mitmeid muudatusettepanekuid nõukogu ettepanekule.

Me peame eelkõige pidama silmas, et abi peab rangelt täiendama abi, mida on teiste programmide alusel andnud Bretton Woodsi institutsioonid, Paris Club, kahepoolsed doonorid ja EL. See peab olema kooskõlas ELi välistegevuse või -poliitikaga ja tagama ühenduse ettevõtmise lisandväärtuse.

Nõukogu peab samuti selgesõnaliselt ja avalikult võtma arvesse parlamendi soovitusi seoses abi andmise tingimuste ja kriteeriumidega, milleks on parem läbipaistvus ja riigi rahanduse suurem jätkusuutlikkus, määratletud eelarvega seotud ja makromajanduslike prioriteetide kohaldamine, konkreetsete meetmete rakendamine mis tahes pettuse, korruptsiooni ja rahaliste vahendite kuritarvitamise riski ennetamiseks, abi jaotamine, tagades õiglase tasakaalu konfliktijärgsete kulude, ülesehitamise, üleliigse võla ja elanike sotsiaalsete vajaduste vahel ning täielik kooskõla rahvusvaheliste demokraatlike ja inimõigustega seotud standardite ning õigusriigi peamiste põhimõtetega. Abi andmisega Liibanonile peab kaasnema mainitud eesmärkide tegelik saavutamine ning see tuleb sätestada koos Liibanoni ametiasutustega koostatud toetuslepingus.

Lisaks meie põhitööle kõnealuse teksti kallal tahaksin tuua välja ka teatavad raskused raporti koostamisel, võttes arvesse selle kiireloomulist iseloomu. Just sel põhjusel peavad komisjon ja nõukogu mis tahes tulevikus tehtava makromajanduslikku finantsabi käsitleva otsuse puhul meid rohkem teavitama. Et parlament saaks oma tööd nõuetekohaselt teha, peab tema käsutuses olema õigeaegselt kvaliteetsem teave. Seetõttu tagaks varajase hoiatamise süsteemi rakendamine komisjoni poolt toimiku kiirema käsitlemise vastutavas parlamendikomisjonis ja nii oleks võimalik vältida ebavajalikke viivitusi, millel võib olla tõsine negatiivne mõju finantsabi lõplikule kasule. Meie töö kvaliteet ja ühtlus ning teiste institutsioonidega tehtava koostöö kvaliteet sõltuvad sellest tugevalt.

Kooskõlas eelmiste parlamendi resolutsioonidega sooviksin rõhutada, et niisugust olulist vahendit ei saa vaadelda üksnes erandina. Sellel peab olema regulaarne õiguslik alus ning see ei saa põhineda iga tehingu puhul nõukogu ajutistel otsustel. On vaja makromajanduslikku finantsabi käsitlevat raammäärust, mis loodaks kaasotsustamismenetluse alusel, et tugevdada läbipaistvust, vastutust ning seire- ja aruandlussüsteeme.

Peame samuti korraldama kiiresti institutsioonidevahelised arutelud, mis on niisugusele vahendile kõige kohasem õiguslik alus. Makromajandusliku finantsabi puhul Liibanonile, mis on üks Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud ja arengumaaks klassifitseeritud riike, leiame, et kõnealuse meetme õiguslik alus oleks pidanud olema EÜ asutamislepingu artikkel 179, mitte artikkel 308.

Just seetõttu, et Liibanon on arengumaa, rõhutab parlament võimalike Liibanoni valitsuse tehtavate reformide sotsiaalsetele aspektidele tähelepanu pööramise vajadust. ÜRO arenguprogrammi kohaselt elab ligikaudu 24% liibanonlastest täielikus viletsuses ja 52% elab ebasoodsates tingimustes. Lisaks on ligikaudu 9% elanikkonnast kirjaoskamatu, vähem kui üks kolmandik omandab üksnes alghariduse ning ainult 13% liibanonlastest õpib ülikoolis.

Sellest hoolimata tuleb öelda, et sotsiaalne küsimus ei ole praegu Liibanoni poliitilise arutelu keskpunktis ning kavandatava reformi sotsiaalne sisu on äärmiselt piiratud võrreldes majanduslike ja finantsalaste muredega. Nagu ma juba ütlesin, on Liibanoni ja tema partnerite huvides siiski leida õiglane tasakaal eri kululiikide vahel, eriti seoses hariduseks ja koolituseks määratud rahaliste vahenditega. Tuleb meeles pidada, et pideval sotsiaalsel ebavõrdsusel võib olla tõsine majanduslik ja poliitiline tagajärg, mis võib pikendada riigi ebastabiilsust.

  José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, väliskomisjoni arvamuse koostaja. − (ES) Proua juhataja, Liibanon on äärmiselt tõsises ja pingelises olukorras ning on selge, et tuleb leida viis riigi institutsioonilisest kriisist väljumiseks. Seda silmas pidades külastab väliskomisjoni töörühm Liibanoni, et teha seda, mida parlament on juba teinud: anda tunnistust meie institutsiooni solidaarsusest, tuues riiki rahu, mõistmise, kooskõla, lepituse ja demokraatia kinnistumise.

Just seda eesmärki silmas pidades koostas härra Arif oma raporti Liibanonile antava makromajandusliku finantsabi kohta. Pean talle ütlema, et väliskomisjonis ei tahtnud me takerduda liigselt tehnilistesse üksikasjadesse, võttes arvesse Liibanoni äärmiselt tõsist ja pingelist olukorda pärast president Lahoud’ ametiaja lõppemist. Siiski tahtsime me tagada parlamendi kui eelarvepädeva institutsiooni pädevuse täieliku austamise, raportööri kavandatud maksimaalse selguse ja läbipaistvuse ja seega rahaliste vahendite õige ja tõhusa kasutamise, vältides nii mis tahes korruptsiooni, nagu märkis volinik Verheugen oma kõnes.

Selles kontekstis ma usun, et makromajanduslik finantsabi on kooskõlas assotsiatsioonilepinguga või Euroopa Liidu ja Vahemere piirkonna riikide vahelise assotsiatsiooniga, tulevase Euroopa naabruspoliitika raamistikuga ning loomulikult Liibanoni ülesehitamist ja taastamist käsitleva konverentsi Paris III kokkulepetes võetud kohustustega. See on kooskõlas ka rahvusvaheliste institutsioonidega sõlmitud lepingutega.

  Esko Seppänen, eelarvekomisjoni arvamuse koostaja. − (FI) Proua juhataja, eelarvekomisjoni arvamuse koostajana märgin rahuldusega, et vastutav komisjon on meie esitatud ettepanekud vastu võtnud. Komisjon oli väga julge, kuna tegi ettepaneku finantsabi abiperioodi uue mõiste kohta ning tõlgendas seda nii, et õigusakti kehtivust oleks võimalik pikendada lihtsalt komiteemenetluse abil. Komisjon on lihtsalt täitevorgan ja ei saa võtta seadusandja rolli. Ta muutuks seadusandjaks, kui ta otsustaks finantsabi kestvuse üle.

Eelarvekomisjoni nimel märgin rahuldusega, et vastutav komisjon on võtnud positiivse seisukoha meie ettepaneku suhtes muuta õiguslikku alust, kuigi seda tehtaks üksnes kooskõlas tulevaste makromajanduslikku finantsabi käsitlevate ettepanekutega. Meie arvates on asjakohasem õiguslik alus EÜ asutamislepingu artikkel 179, mitte artikkel 308, mida praegu kasutatakse. Me loodame, et komisjon ja nõukogu võtavad edaspidi parlamendi sõnumit arvesse.

  Tokia Saïfi, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (FR) Proua juhataja, praegune institutsiooniline vaakum Liibanonis kujutab endast riigile ja kogu piirkonnale üldiselt suurt ohtu. Liibanon, kellel on parlament, mis ei funktsioneeri ja mille liikmed kardavad oma elu pärast, ebastabiilne valitsus ning halvatud majandus, peab nüüd leidma kriisist väljapääsu. EL peab rohkem kui kunagi varem olema valmis toetama oma naabrit ja liitlast.

Täna kavandatav ELi makromajanduslik finantsabi ei ole kunagi varem olnud nii teretulnud. See erakorraline ja ajalise piiranguga abi, mille eesmärk on parandada eelarveolukorda riigis, kus 2006. aasta mõrvarlik konflikt hävitas kokkulepitud jõupingutused võlakoorma vähendamiseks, kuulub täielikult Euroopa naabruspoliitika ning Euroopa-Vahemere partnerluse alla. Seetõttu ei ole see traditsiooniline abi, kuna kõnealune eelarvetoetus aitab tugevdada Liibanoni poliitilist ja majanduslikku suveräänsust ja sõltumatust. Abi suhtes tuleb loomulikult kohaldada pettusevastast meedet, et saavutada suurem läbipaistvus rahaliste vahendite haldamises ja kulutamises.

Me peame tagama lisaks riigi ülesehitamise nimel töötavate finantseerimisasutuste parema koordineerimise. Tegelikult peame tõhusa ja jätkusuutliku abi tagamiseks rakendama ühtlaselt naabruspoliitika rahastamisvahendit ning Rahvusvahelise Valuutafondi ja Euroopa–Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu meetmeid. Annapolise konverentsi taustal, mis annab veidi lootust, jääb Liibanon piirkonna rahu ja stabiilsuse peamiseks teguriks.

  David Martin, fraktsiooni PSE nimel. – Proua juhataja, ma sooviksin väljendada heameelt härra Arifi aruande üle. See on argumenteeritud ja tasakaalustatud aruanne, mida härra Arifilt võiski oodata.

Siiski on mul kahju, et EL peab taas oma rahaga kõrvaldama kahjud, mida tekitab Iisraeli kalduvus heita Lähis-Idas kõigepealt pommid ning alles seejärel mõelda tagajärgedele.

On tõsi, et Liibanonil olid finantsprobleemid enne 2006. aasta suvel toimunud konflikti Iisraeliga, kuid see sõda oli võib-olla õlekõrs, mis murdis kaameli selja. Liibanon, nagu härra Arif ütles, on nüüd üks kõige suuremates võlgades olevaid riike maailmas ning vastavalt ÜRO Arenguprogrammile elab peaaegu üks neljast liibanonlasest täielikus viletsuses.

Hoolimata Liibanoni probleemidest on seal valitsus, mis on määratud majanduse stabiilsuse saavutamiseks. Niisuguses olukorras on asjakohane, et me oleksime ette valmistatud andma makromajanduslikku finantsabi majanduse taastamisele kaasaaitamiseks. Härra Arifil on õigus toetada kaitsemeetmeid, et tagada meile asjakohane poliitika korruptsiooniga võitlemiseks ning teha kindlaks, et rahalist abi ei kuritarvitata. Õige mehhanism selle tegemiseks on täielik läbipaistvus raha andmisel ja kulutamisel, kulude seire ning võetud meetmete järelhindamine.

Nagu volinik märkis, on Liibanonist saanud üks ELi partnerriike Euroopa naabruspoliitika raames. Kõnealusest poliitikast tulenev raha on kättesaadav alles alates 2009. või 2010. aastast, kuid kui rahastamine muutub kättesaadavaks, jään ma ootama ELi abi seoses Liibanoni sotsiaalsete ja majanduslike reformidega. Vahepeal võib makromajanduslik finantsabi olla Liibanonile suureks abiks võlgade tasumisel ning valitsuse stabiilseks muutmisel. Seepärast toetan ma kõnealust abi.

  Bogusław Sonik (PPE-DE). – (PL) Proua juhataja, täna arutame Liibanonile antavat makromajanduslikku finantsabi. Liibanon on kõige tõsisema majandusliku ja poliitilise kriisi keskel, mis on kestnud alates sõja lõpust 1990. aastal. Parlament on kuulnud paljudelt Lähis-Ida probleemidega tegelevatelt sõltumatutelt ekspertidelt, et Euroopa Liit peaks toetama aktiivselt Liibanoni demokraatlikke asutusi.

Liibanoni jaoks on praegu käes otsustav hetk. Ta on jõudnud etappi, kus viimased sõja kummitused võib lõpuks puhkama saata. Sellega kaasneb siiski ka oht, et puhkevad taas vanad konfliktid. Seetõttu peaksime kasutama saadaolevaid vahendeid ja tegutsema aktiivse vahendajana, aidates lahendada Liibanoni sisemisi konflikte. Iisraeli ja Liibanoni vaheline konflikt on põhjustanud tohutu kahju riigile, kellel oli suurte raskustega pärast 20 aastat kestnud sõda just õnnestunud oma infrastruktuur uuesti üles ehitada. Konflikt avaldas negatiivset mõju ka Liibanoni ühiskondlikele suhetele. See viis radikaalsete jõudude tugevnemisele, asetades Liibanoni taas sisemisse konflikti.

Liibanon vajab uuesti stabiliseerumiseks aega. Ta vajab vahendamist kõigi osaliste vahel. Euroopa Liidu ning teiste riikide ja institutsioonide finantsabi annab Liibanonile võimaluse suunduda tagasi reformide teele. Reformimine võtab aega, kuid selle tulemus on poliitiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult stabiilne riik.

Tervitan komisjoni algatust ja asjaolu, et täiskogu liikmed on võtnud makromajandusliku finantsabi küsimuse arutlusele. See võimaldab meil saata Liibanoni elanikele sõnumi, kinnitades neile, et Euroopa Liit peab end nende partneriks. Seetõttu tahaksin tänada ka raportööri nii oskusliku parlamendi kaasamise eest Liibanonile antavat abi käsitlevasse otsuste tegemise protsessi. Lõpuks peame meeles pidama, et Liibanoni ülesehitamine on nii meie eurooplaste kui ka Liibanoni elanike huvides.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 29. novembril 2007.

24. Kaubandus ja kliimamuutused (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel Alain Lipietzi koostatud raport kaubanduse ja kliimamuutuse kohta (2007/2003(INI)) (A6-0409/2007).

  Alain Lipietz, raportöör. − (FR) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, see on just enne Bali konverentsi üpris oluline raport.

Me teame, et rahvusvaheline kaubandus areneb kaks korda kiiremini kui ülemaailmne kogutoodang. See põhjustab kasvu transporditööstuses, mis on üks kõige suuremaid kasvuhoonegaaside tootjaid. See võimaldab ka tootmise ümberpaigutamist, mis võib tuua kasu tööjõu kasutamises ja palku käsitlevate õigusaktide kohaldamises, kuid et ei võeta arvesse kõnealuse tööjaotuse tõttu toodetud kasvuhoonegaasidega kaasnevaid kulusid, võib see kiirendada kasvuhoonegaaside tootmist ja kliimamuutust.

Toon ühe näite: laevad, mis kannavad 40 korda rohkem kaupa kui lennukid, toodavad üksnes kaks korda nii palju kasvuhoonegaase, kuid me kasutame kaupade transportimiseks siiski lennukeid, et optimeerida tootmistsüklit. Seetõttu ma leian, et lisaks Sterni raportile ja valitsustevahelise kliimamuutuste rühma neljale aruandele peaksime olema teadlikud, et toote sihtkohta jõudmist tasub oodata pool päeva või isegi kolm päeva rohkem, et mitte hävitada meie kliimat hinnaga 5000 miljardit dollarit, nagu väidetakse Sterni raportis.

Lisaks kõnealusele märkusele püütakse raportis avada uusi teid. Ilmselgelt on teatavad teed seotud transpordiga. Meil on hea meel hiljutise hääletuse üle seoses lennutööstuse lisamisega Euroopa kvoodisüsteemi. Raportis ergutatakse tööstusliku korralduse üle järele mõtlema, et vähendada tootmisahelate geograafilist ulatust (tootes lõpptarbijale lähemal asuvas piirkonnas) ning tehakse mitmeid ettepanekuid keskkonnasõbralike toodetega kauplemise kohta.

WTO ning kahepoolsete või kahe piirkonna vaheliste (teiste sõnadega kõigi praegu läbirääkimisel olevate) lepingute raames teeme ettepaneku seada prioriteediks kliimamuutusele avaldatavate mõjude hindamine kõnealustes lepingutes sisalduvate keskkonnamõjude hindamise raames. Lisaks teeme ettepaneku seada prioriteediks vähendada märkimisväärselt kõiki tariifseid ja mittetariifseid tõkkeid (siinkohal peame silmas eriti litsentsitasusid), mis takistavad kodumaiste toodete ja teenustega kauplemist, mis aga võivad vähendada kasvuhoonegaaside tootmist.

Seda tuleb loomulikult teha mitmepoolsete suhete kontekstis, võimaluse korral koos WTOga, kui puuduvad kahe piirkonna vahelised lepingud, mille üle Euroopa praegu läbirääkimisi peab. Me ei saa siiski välistada võimalust, et pärast 2012. aastat, mis on esialgne Kyoto järgne etapp, ei saavuta inimkond ühehäälset kokkulepet kliimamuutuse vastu võitlemisel. Sel juhul kahjustab Euroopa otsus juhtida kliimamuutuse vastast võitlust kindlasti mõnd selle sektoritest. See ei kahjusta kõiki sektoreid. Paljudel juhtudel annab kliimamuutuse vastase võitluse juhtimine konkurentsieelise. Mõnel juhul, siinkohal pean ma silmas eriti tsemenditööstust, võib see tekitada tõsiseid probleeme ja viia isegi niinimetatud tsemenditurismini. Sel juhul, kui kõik mitmepoolsete lepingute võimalused on ära kasutatud, teeme ettepaneku võtta vastu GATTi lepingu artikkel 20 ehk maksude kohandamine piiridel, et taastada õiglane konkurents.

Daamid ja härrad, see on minu ettepanekute alus.

  Stavros Dimas, komisjoni liige. − (EL) Proua juhataja, daamid ja härrad, oleme tänulikud rahvusvahelise kaubanduse komisjoni algatuse eest käsitleda kaubanduse ja kliimamuutusega seotud küsimusi.

Alain Lipietzi raport on kasulik poliitiliste ideede ja ettepanekute allikas. Meil on selle raporti üle hea meel, kuna selles tunnistatakse mitmete läbirääkimisaspektide omavahelisi seoseid.

Kliimamuutus on väga tõsine küsimus, mis mõjutab kõiki sektoreid, sealhulgas kaubandust. Peame püüdma kujundada välja vastastikku toetava ja ühtse poliitika. Euroopa Liidu eesmärk on lihtsustada kaubandust, tagades, et see on elujõuline ja annab panuse teistesse poliitikavaldkondadesse, näiteks kliimamuutuse poliitikasse.

Tervitame asjaolu, et raportis tunnustatakse keskkonnahüvesid ja -teenuseid käsitlevate läbirääkimiste väljavaateid. Usume, et see on kaubanduse oluline panus kliimamuutuste eesmärkide täitmisse. Loodame, et Doha arengukava raames toimuvate mitmepoolsete kaubandus-läbirääkimiste praeguses voorus saavutatakse kõnealuses küsimuses edu. Meil on hea meel, et tunnistati vajadust luua keskkonnaalase kokkuleppe sekretariaadid, et saada Maailma Kaubandusorganisatsioonis vaatleja staatus, mida me püüdsime kaubandusläbirääkimiste praeguse vooru puhul saavutada. Lisaks on meil hea meel, et tunnustatakse panust, mida on võimalik anda uute vabakaubanduslepingutega kliimamuutuse küsimustesse, kehtestades erisätteid.

Seosed uutele turgudele juurdepääsu võimaluste ehk suuremate kaubavoogude ning kliimamuutust käsitlevate poliitikavaldkondade vahel on ilmsed.

Keskkonnapoliitika on tehnoloogilise innovatsiooni tugev stiimul ning edendab majanduse tulemuslikkust. Teaduslikud ja majanduslikud andmed näitavad väga selgelt, et kliimamuutusega võitlemisest tulenev kasu on suurem vähendamismeetmetega kaasnevatest kuludest.

Täiendavate kliimamuutusega võitlemise meetmete vastuvõtmisega võivad kaasneda märkimisväärsed konkurentsieelised nende riikide tootjatele, kus piiratakse süsiniku heitkoguseid, kuna koos teiste meetmetega viib see väärtuslike ressursside väiksema kasutamiseni ja keskkonnasõbraliku tehnoloogilise innovatsioonini, mis suurendab turulepääsu võimalusi. Nii jõuame olukorda, mis toob kasu kõigile nii konkurentsi kui keskkonna tähenduses. Peame jätkama täiendavate võimaluste leidmist, et tugevdada kaubanduspoliitika positiivset panust kliimamuutuse vastu võitlemisse.

Ma märgin, et selles kontekstis sisaldab raport ekspordikrediidi küsimusi, kliimale negatiivset mõju avaldavate kaubandustoetuste järkjärgulist kõrvaldamist ning turulepääsu tugevdamist ja laiendamist välismaistele otseinvesteeringutele. Need on kõik huvitavad küsimused, mida võiksime põhjalikumalt arutada.

Me peame samuti jätkama jõupingutusi seoses jätkusuutlikkuse kriteeriumidega metsasaaduste, metsade hävitamise ja ebaseadusliku metsaraie valdkonnas.

Lõpetuseks lubage tänada teid veel kord väärtusliku panuse eest kliimamuutust käsitlevasse arutellu nii olulisel ajal, mil on jäänud vaid mõned päevad kliimamuutust käsitleva Bali konverentsi alguseni, mis annab loodetavasti motivatsiooni läbirääkimisteks rahvusvahelise lepingu kohta, milles käsitletakse 2012. aastale järgnevat perioodi.

  Jens Holm, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamuse koostaja. − (SV) Proua juhataja, on viimane aeg, et maailmakaubandus võtaks oma kliimaga seotud vastutuse. Alates 1990. aastast on maailmakaubandus astmeliselt kasvanud. Mida toob see endaga kaasa kliima seisukohast? Kindlasti suurenevad transpordimaht ja heitkogused. Kas on mõistlik, et näiteks ELi loomakasvatajad peaksid importima Euroopa lihatööstuse jaoks miljoneid tonne soja Brasiiliast või et kala tuleks püüda Norras, viia see Hiinasse fileerimiseks ja puhastamiseks ning seejärel tuua tagasi Euroopasse säilitamiseks? Ei, muidugi mitte!

Meie suurepärane arvamus annab võimaluse võtta kõnealuse probleemiga tegemiseks konkreetseid meetmeid. Me nõuame, et transpordisektor kannaks oma keskkonnakulud ise. Me tahame levitada keskkonnasõbralikku tehnoloogiat arengumaadesse, näiteks tehes põhjapanevaid muudatusi patendi- ja intellektuaalomandi õigustesse. Me tahame kaotada saastava energia tootmise subsiidiumid. Tahame kohustuslikku biokütuste keskkonnaohutuse sertifitseerimist ning et kõiki kaubanduslepinguid hinnataks kliima vaatenurgast lähtudes. Need on vaid üksikud näited sellest suurepärasest raportist. Kõike seda saavutades võime tagada, et maailmakaubandus muutub lahenduse, mitte probleemi osaks.

  András Gyürk, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja. − (HU) Tänan võimaluse eest sõna võtta, proua juhataja. Volinik, daamid ja härrad, seos kahe raportis käsitletava teema vahel on äärmiselt sisukas. Seos teatavate kaubandusvormide ja kliimamuutuse vahel ei ole veel kunagi nii ilmne olnud. Pole kahtlustki, et intensiivsel rahvusvahelisel kaubandusel on mitmed kahjulikud tagajärjed, sealhulgas süsinikdioksiidi heitkoguste suurenemine ning samal ajal kasvuhoonegaase neelavate taimede kasvukohtade vähendamine. Sellest hoolimata olen veendunud, et vabakaubandus ise ei kahjusta keskkonda. Kaubanduse levimine ja rahvusvaheline tööjaotus suurendavad tootmise tõhusust, mis ületab negatiivsed mõjud. Selle tulemusena võime hakata tarbima kokkuvõttes vähem energiaallikaid.

Lubage mul tööstuskomisjoni raportöörina rõhutada meie komisjoni koostatud arvamuses sisalduvat kolme mõtet. Esiteks on oluline, et kõrvaldataks võimalikult kiiresti keskkonnasõbraliku tehnoloogia kaubanduslikud tõkked. See nõuab Euroopa Liidu aktiivset osalemist rahvusvahelistel kliimamuutust käsitlevatel läbirääkimistel.

Teiseks, me peame püüdma saavutada seda, et tulevikus peegeldaksid toodete hinnad kahjulikke mõjusid, mis ei ole kohe märgatavad, sealhulgas mõju kliimamuutusele.

Kolmandaks ja lõpetuseks me leiame, et ühendusele peaks ennekõike pakkuma huvi arutelud kaubanduse ja kliimamuutuse vahelise suhte mõõdukuse kohta. Seda sellepärast, et Euroopa võib mängida juhtrolli keskkonnasõbralike toodete ja teenuste eksportimisel maailma teistesse paikadesse.

Daamid ja härrad, nagu juba eespool toodud punktidest selgub, arvavad tööstuskomisjoni liikmed ühehäälselt, et kaubandustõkete kõrvaldamist ja kliimamuutuse vastast võitlust saab ellu viia üksnes võimalikult ulatusliku rahvusvahelise koostöö abil. Arutelud komisjonis on kinnitanud, et seoses kliimamuutusega ei ole kaubandus üksnes probleem, vaid ka osa lahendusest. Tänan väga, proua juhataja.

  Georgios Papastamkos, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (EL) Proua juhataja, daamid ja härrad, liit peab asuma keskkonnasõbraliku poliitika kujundamises juhtivale positsioonile, mis tal suures ulatuses on ka õnnestunud. Seetõttu on teie panus, härra Dimas, olnud oluline. Kõigi valdkondlike strateegiate kohandamine säästva arengu mudelitega on igal juhul esmane reguleerimisega seotud eesmärk.

Rahvusvahelise kaubanduse tugevdamine aitaks kaasa maailmamajanduse arengule ning tooks kasu nii arenenud riikidele kui ka arengumaadele. Piiriüleste kaubavoogude kiiresti suurenev maht kujutab endast kliimapoliitika jaoks siiski väljakutset. Arutlusel olevas raportis käsitletakse maailma kaubandussüsteemi ja kliimamuutust käsitleva poliitika vahelist vastastikku toetavat ja vastuolulist suhet. Kahjuks võib raportis näha kaubandusliku ja keskkonnaalase sisu vahelist ebavõrdsust. Rahvusvahelise kaubanduse kiiret arengut peaks pidama üksnes raskeid keskkonnaolusid põhjustavaks. Lisaks ei piisa üksnes kliimapoliitika kujundamisest, on vaja ühtlast üldist kava, mis peegeldab keskkonnasõbralikke eeliseid transpordi-, kaubandus-, tööstus-, energia- ja põllumajanduspoliitikas. Igal juhul ei piisa kliimamuutuse vastu võitlemiseks üksnes liidu jõupingutustest. Liidu juhtpositsioon maailmas keskkonna- ja sotsiaalkaitse mudelite loomiseks peab jätkuma ja seda tuleb edendada liidu kaubandussuhetes kolmandate riikidega.

Daamid ja härrad, resolutsiooni ettepanek sisaldab teatavaid võtmepunkte. Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide fraktsioon on otsustanud, et lõplik hääletus ettepaneku poolt peaks sõltuma kõnealuste punktide üle toimunud hääletuste tulemustest.

  David Martin, fraktsiooni PSE nimel. – Proua juhataja, kui tegemist on kliimamuutusega, nähakse kaubandust sageli kui probleemi, ning on tõsi, et teatav kaubandus lihtsalt ei saa olla õigustatud. Šoti krevettide koorimiseks Taisse saatmine ja seejärel nende tagasisaatmine Šotimaale on mõttetus ja energia raiskamine. Siiski võib kaubavahetus olla ka üks osa lahendusest, nagu härra Lipietzi argumenteeritud aruanne näitab. Ma toon kolm lühikest näidet.

Esiteks ei vii Euroopas kõrgete energiatõhususstandardite kehtestamine kodukaupade, nagu külmkapid, nõudepesumasinad, mikrolaineahjud jne, üksnes süsinikdioksiidi heidete vähendamiseni, vaid tekitab ka vajaduse kehtestada kõrgeid standardeid muudes valdkondades. Näiteks toodab Hiina üks tehas 80% maailma mikrolaineahjudest. On ebareaalne soovida toota ühe standardi alusel Euroopa jaoks ning teise standardi alusel muu maailma või isegi Hiina siseturu jaoks.

Teine tööstuskomisjoni toodud näide on seotud roheliste toodete või, nende õiget nime kasutades, keskkonnatoodete ja -teenustega. Kui me kõrvaldame keskkonnatoodete ja -teenuste tariifid, võime suurendada nende toodetega kauplemist, mis aitavad kolmandatel riikidel vähendada nende süsinikujalajälge, näiteks energiatõhusate generaatorite eksportimine, lainete energia tootmise tehnoloogia ja päikesepaneelid. Võtame taas näiteks Hiina. Hiina suurendab praegu oma elektritootmisvõimsust igal aastal Ühendkuningriigi kogu tootmisvõimsuse võrra. On selge, et Hiina üleskutsumine viimase ja kõige tõhusama tehnoloogia kasutamisele võib mängida olulist rolli, võimaldades tal jätkata tootmise suurendamist, suurendamata proportsionaalselt tema süsinikujalajälge.

Kolmas ja viimane valdkond on tarbijate teadlike valikute suurendamine seoses toodetega, mida nad ostavad, jagades neile selget teavet iga toote süsinikujalajälje kohta. Me peame siiski hoolikalt tagama, et andmed oleksid nõuetekohaselt arvutatud ja esitatud. Praegu on teatavate Ühendkuningriigi supermarketites kasutatavad märgised toidu läbitavate miilide kohta mitterahuldavad ja võivad anda eksitavat teavet. Keeniast pärit lilled näiteks jätavad palju väiksema süsinikujalajälje kui Hollandi kasvuhoonetes kasvanud lilled, kuid märgistuse lugemisel võib teha teistsuguse järelduse.

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, kuna ma võtan käesolevas maailmakaubanduse mõju kliimamuutusele käsitlevas arutelus sõna fraktsiooni Liit Rahvusriikide Euroopa eest nimel, tahaksin juhtida tähelepanu järgmistele küsimustele.

Esiteks kutsub Euroopa Liit kui maailma juhtiv kliimamuutuste vastu võitleja vähendama 2020. aastaks maailma kasvuhoonegaaside heitkoguseid 25–40%. Tuleks pidada siiski meeles, et kui Euroopa Liit saavutab heitkoguste vähendamise eesmärgi peamiselt oma tegevuse abil ja vähese teiste riikide antava panusega, võib see ohustada Euroopa Liidu majandusarengut.

Teiseks ei ole äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse Euroopas mitmesuguseid piiranguid seoses kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise jõupingutusega, enam suutelised konkureerima äriühingutega, kes tegutsevad riikides, kus kõnealuseid piiranguid ei kohaldata. Ebaõiglase konkurentsi tõttu Edela-Aasia ja Lõuna-Ameerika tootjatega on Euroopas lakanud eksisteerimast mitmed sektorid ja tootmisliigid.

Kolmandaks oleme pärast piirangute kehtestamist Euroopa Liidu territooriumil seoses liigsete kasvuhoonegaasi heitkogustega näinud tootmise ümberpaigutamist väljapoole Euroopat, kus niisuguseid piiranguid ei ole. Selle tulemusena kaotatakse Euroopas paljud töökohad igaveseks.

Neljandaks, kui ülemaailmsel tasemel ei saavutata kokkulepet kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramise kohta ja Euroopa Liit peab üksi edasi liikuma, tuleks liidu piiril kehtestada kompenseerivad maksud. Seda tuleks kohaldada eelkõige nendes sektorites, kus konkurentsivõimet on juba tõsiselt kahjustatud, kuna tootmiskulude puhul ei ole arvesse võetud keskkonnakulusid. Võimaluse korral peaks Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelistes kahepoolsetes kaubanduskokkulepetes võtma arvesse ka kaubanduse klimaatilist mõõdet.

Sama korda tuleks kohaldada Euroopa Investeerimispanga toetatavate ettevõtjate suhtes. Eri liiki ettevõtjate toetuse puhul peaksid kõnealust korda rakendama ka riiklikud asutused, kes vastutavad ekspordikrediidi tagamise ja otseinvesteeringu eest.

  Graham Booth, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Proua juhataja, Al Gore väidab, et arutelu globaalse soojenemise üle on läbi ning et see on kahtluseta tõestanud, et inimtegevus on selle eest vastutav.

Ma tegin hiljuti komisjonis ettepaneku, et Päikese tohutut mõju Maa kliimale miljonite aastate jooksul ei tohi kõnealuses arutelus eitada ning et pikkade jääaegade tsüklid, mis on vaheldunud lühikeste jääaegade vaheliste perioodidega, on selle kõige tõenäolisem seletus. Minu ettepanekusse suhtuti väga vaenulikult.

Siiski rõhutas esimees härra Markov, et ei olnud asjakohane õhutada loobuma arvamusest, mis oli vastuolus tavapäraselt õigeks peetavate vaadetega. Tuletagem meelde, et kui Galileo kuulutas 17. sajandil, et Maa tiirleb ümber Päikese, laskis katoliku kirik teda piinata selle eest, et ta söandas minna vastuollu heakskiidetud tõsiasjaga, et Maa on universumi keskpunkt. Kirik tunnistas alles 1992. aastal, et Galileol oli õigus.

Ainus süsihappegaasi hulk, millest globaalset soojenemist käsitleval arutelul räägitakse, on üliväike hulk süsihappegaasi, mida toodavad põlevad fossiilkütused. See võrdlemisi väike hulk on ainus kaasaegne ja ebatavaline lisa suurele hulgale süsihappegaasile, mida toodavad pidevalt kõik elavad organismid ja kogu lagunev orgaaniline aines ning vulkaaniline tegevus.

Enne kui me võtame riski laostada maailma majandus süsinikuheitele kehtestavate ja muude sarnaste maksudega, lubage meil arutelu uuesti avada ja teha täielikult kindlaks, kellel on õigus.

  Daniel Caspary (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, austatud kolleegid, kuna me käsitleme kõnealust raporti projekti, peaksime keskenduma tegelikule probleemile, nimelt kaubandusele ja kliimamuutusele.

Kahjuks ei suutnud raportöör oma esimeses projektis koostada positiivseid majanduslikke ja sotsiaalselt sobivaid ettepanekuid probleemi lahendamiseks. Minu arvates tekitavad kaubanduse ja transpordi küsimuse vahel liiga palju segadust nii raportöör kui ka raport ise. Probleem ei seisne maailmakaubanduses ega ülemaailmses tööjaotuses, samuti ei seisne probleem asjaolus, et tänu kaubandusele toimub majanduskasv praegu piirkondades, mis on olnud või on endiselt vaesed. Ei, meie probleem seisneb hoopis selles, et transport ei ole piisavalt tõhus ja keskkonnasõbralik. Probleem on ka see, et tingituna teatavate maailma piirkondade vaesusest või jõukuse madalast tasemest ei saa paljud inimesed ja riigid lubada endale kliimakaitset, mis on vajalik ning mõttekas ökoloogilises ja majanduslikus tähenduses.

Üksnes kõnealuste piirkondade integreerimise abil maailma kaubandusse saavutame olukorra, kus sealsed inimesed saavad lubada endale keskkonna- ja kliimakaitset. Kui teil tuleb iga päev võidelda ellujäämise eest, ei mõtle te keskkonna- või kliimakaitsele. Üksnes hästitoimiva maailmakaubanduse abil võime müüa oma kaasaegset tehnoloogiat kogu maailmas ja anda seeläbi panuse kliimakaitsesse.

Seetõttu on minu arvates kaubanduse ja kliimamuutusega seotud probleemidele sobiv vastus kaubanduse suurendamine, mitte vähendamine.

Seepärast olen väga tänulik kolleegile Georgios Papastamkosile, kes lisas komisjoni arutellu mitmeid olulisi teemasid, ning olen tänulik, et fraktsioon ALDE esitas homsele täiskogule mitmeid muudatusettepanekuid, mis liiguvad kõnealuses suunas.

Tahaksin lõpetada palvega. Raportis alaväärtustatakse kahjuks mitmes punktis meie sotsiaalset turumajandust. Peaksime leidma viisi, et kõrvaldada need pursked meie majandussüsteemi vastu, mis on toonud jõukust ja sotsiaalset kindlust paljudele inimestele. Oleksin tänulik, kui fraktsioonid näitaksid loomingulisust, et meie fraktsioon saaks samuti raporti poolt hääletada.

  Elisa Ferreira (PSE). – (PT) Pean alustuseks õnnitlema raportööri üksikasjaliku töö eest nii keerulisel teemal nagu kaubanduse ja kliimamuutuse vaheline suhe. Euroopa on olnud maailma juhtival positsioonil kliimamuutuse halvenemise vastases võitluses. Selleks, et näida usutavana ja saavutada kavandatavad eesmärgid, peab Euroopa siiski tugevdama kliimamuutust käsitlevate mitmesuguste poliitikavaldkondade vahelist sidusust. Eelkõige ei tohi ja ei saa unustada Euroopa kaubanduspoliitikat, mis on üks liidu vanemaid ühiseid poliitikavaldkondi. Keskkonna ja kaubanduse vahelist tasakaalu ei ole lihtne saavutada ning see ei ole praegu piisav, eriti Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames.

Euroopa Liidus nõuab kliimamuutusega seotud eesmärkide saavutamine tõhusat jõupingutust, et vähendada süsiniku heitkoguseid, mis omakorda mõjutab tootmistingimusi ja üha suureneva hulga tootmissektorite vastavaid kulusid. On aeg küsida, kas ülemaailmse konkurentsiga maailmas, kus tuleb võidelda planeedi ellujäämise eest, on mõtet sellel, et kliimamuutusega võitlemise nimel teeb kõige suuremaid jõupingutusi Euroopa? Kas on vastuvõetav see, et nii paljude sektorite heitkogused viiakse Euroopa territooriumilt keskkonnaalaselt vähem kaitstud maailma aladele? Kas keskkonna kuritarvitamine saab olla konkurentsivõime seaduslik allikas? Kas on õige, et maailma tasandil kõige enim kaubeldavate toodete puhul kehtivad erinevad keskkonnaalased eeskirjad, sõltuvalt maailma piirkonnast, kus need toodetakse?

Minu arvates tuleb kõigile neile küsimustele vastata eitavalt. Peame leidma tasakaalu keskkonna, sealhulgas kliimamuutuse, ja kaubanduse vahel, mis tagab kollektiivse, proportsionaalse ja võrdse jõupingutuse, kaasates kõik, eriti peamised ülemaailmsed kaubanduspartnerid. Tuleb leida kiiresti uus tasakaal maailma ulatuslike vaeste piirkondade arengu ja planeedi ellujäämise vahel dialoogi, vastastikuse tunnustamise ja kattuvate eesmärkide määratlemise teel. Jõupingutus peab olema ülemaailmne ning me võime üksnes loota, et detsembris Balis alustatakse kõnealust protsessi tõsiselt ja pühendunult.

  Stavros Arnaoutakis (PSE). - (EL) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, on tõsi, et Euroopa ja maailma tasandil äritehingud on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud. Kuna niisugune areng ergutab riikide majanduslikku arengut, mõjutab see oluliselt ka kliimamuutust. Seetõttu väljendan seoses selle konkreetse probleemiga oma muret. Me peame otsustama, kuidas kaubanduspoliitika võiks kliimamuutuse probleemi lahendamisele positiivselt kaasa aidata.

Meie eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks 20% on üpris ambitsioonikas. Ma loodan, et me võidame selle kihlveo, kuna kaotuse hind oleks tohutu. Tahaksin siinkohal rõhutada voliniku panust ja õnnitleda teda kõigi algatuste ja selles suunas tehtud jõupingutuste eest.

On vaja suuremat toetust ja jõupingutust, et saavutada keskkonnasõbralikumate transpordivahendite kasutuselevõtt; kliimasõbralikuma tööstuse edendamine; uute tehnoloogiate arendamine ja kliimale negatiivset mõju avaldava tegevuse finantsiliste motivatsiooni pärssivate tegurite loomine; tõhus koostöö ÜRO, Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja Euroopa Liidu vahel ning pidev konsulteerimine ja kodanikuühiskonna ning keskkonna sektoris tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide osalus. Euroopa Parlamendil on oluline roll. Ma loodan, et detsembris toimuva Bali konverentsi tulemused saadavad optimistliku sõnumi, mida me kõik ootame.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 29. novembril 2007.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. – (FI) Äärmiselt oluline on kliimapoliitika ühtlustamine, et kliimamuutuse vastane võitlus oleks tõhus. Käsitletav raport on tõepoolest väärtuslik ja inspireerib väga vajalikku arutelu: kaubanduspoliitika peab olema osa kliimapoliitikast, kuna kasvav kaubandus tekitab rohkem kasvuhoonegaase. Teisest küljest on kaubanduspoliitika kliimapoliitika osana eriti tõhus ning seetõttu võib olla osa lahendusest.

Esiteks on kaubanduspoliitika väga väärtuslik keskkonnatehnoloogia edendamise puhul. Rahvusvaheline kaubandus on üks kõige tõhusamaid tehnosiirde vahendeid. Maailma Kaubandus-organisatsiooni roll on oluline, sest on vaja kaotada keskkonnasõbralike toodete tariifid ja parandada intellektuaalomandit käsitlevaid eeskirju. Teisest küljest on vastuvõetamatu, et WTO toetab endiselt fossiilkütuste moonutavaid toetusi, takistades sel viisil näiteks keskkonnasõbraliku tehnoloogia kasutuselevõtmist.

Raportis rõhutatakse peaaegu alusetult Kyoto edu tähtsust. Kyoto protokoll on täis lünki, mis tegelikult halvendavad olukorda. Ühepoolne tegevus moonutab konkurentsi ja tekitab süsinikdioksiidi leket. Heitkoguste viimine ühest kohast teise ei vähenda neid. Lisaks ei tohi solidaarsus arengumaade elanike vastu põhjustada nende keskkonna saastamist. Kyoto viib keskkonna ekspluateerimiseni. Kliimamuutus on läbi ja lõhki ülemaailmne nähtus ning nõuab maailma tasandil lahendusi. Seetõttu on väga oluline ülemaailmne heitkogustega kauplemise süsteem, millega kaasnevad kõigi tööstus- ja kasvava majandusega riikide kohustused.

Ma jagan täielikult raportis väljendatud muret seoses metsade saatusega üha kasvava kaubanduse korral. EL peab pöörama erilist tähelepanu ohule, mis ähvardab atmosfäärist gaase siduvaid metsi biokütuste kasutamise tõttu. Komisjoni püstitatud taastuvate energiaallikatega seotud eesmärkidel ei tohi lubada kiirendada kliimamuutust.

25. Referendum Venezuelas (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni seletus Venezuela referendumi kohta.

  Stavros Dimas , komisjoni liige. − Proua juhataja, riiklik valimisnõukogu on teatanud, et Venezuela Bolivari Vabariigi presidendi ja rahvusassamblee korraldatav üldreferendum põhiseaduse reformi ettepaneku kohta toimub 2. detsembril 2007. Sellel päeval on Venezuela elanikel võimalus kasutada oma demokraatlikku otsustamisõigust kavandatavate muudatuste osas, mis mõjutavad riigi poliitilise, institutsioonilise, majandusliku ja ühiskondliku elu olulisi aspekte.

Komisjon jälgib hoolikalt praegu käimasolevat Venezuela ja teiste piirkonna riikide põhiseaduse reformimise protsessi. Komisjon rõhutab, kui oluline on tema jaoks asjaolu, et iga uus põhiseadus või põhiseaduse reform tugevdaks demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid. Komisjon on lisaks veendunud, et iga põhiseadus peaks tuginema ulatuslikule rahva konsensusele ja peegeldama adekvaatselt iga rahva paljusust ja mitmekesisust. Põhiseadused peaksid inimesi ühendama, mitte lahutama.

Komisjon jälgib huviga Venezuela põhiseaduse reformi käsitlevat intensiivset arutelu. Komisjon on märganud, et teatavad Venezuela ühiskonnasektorid pooldavad kavandatud muudatusi, kuid märgib samuti teiste sektorite väljendatud tugevat vastuseisu reformile. Kõnealused sektorid väljendavad muret eriti seoses reformi aspektidega, mis nende arvates, kui reform heaks kiidetakse, tooksid kaasa võimu suurema koondumise presidendi kätte, demokraatlike kontrollimehhanismide ja olemasolevate institutsioonide nõrgenemise ja ohustaksid demokraatlikku pluralismi. Teised sektorid leiavad, et kavandatud muudatused lähevad reformist kaugemale ja toovad kaasa muudatused riigi põhistruktuuris.

Komisjon on olukorrast teadlik ja pöörab sellele piisavat tähelepanu. Et komisjoni arvates peaksid Venezuela elanikud väljendama oma arvamust reformieelnõu kohta, rõhutab komisjon ka seda, kui oluline on tema arvates avatud viisil ja vastastikuse austuse põhimõttest lähtuvalt läbiviidud reformikampaania. Komisjon väljendab lisaks lootust, et referendum leiab aset rahumeelses õhkkonnas ja on läbipaistev.

Sellega seoses tuleks märkida, et hiljuti ELi poolt viimastele Venezuela presidendivalimistele saadetud valimiste vaatlemise delegatsioon leidis, et valimisprotsess toimus üldiselt kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja siseriiklike õigusaktidega, ning rõhutas, et valimised toimusid rahumeelses keskkonnas.

  Francisco José Millán Mon, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (ES) Proua juhataja, kogu Ameerika kontinent on oma väärtuste, ideaalide, maailma ja indiviide käsitleva nägemuse, nende väärikuse ja õiguste poolest Euroopale kõige lähemal. See, mida me kutsume lääneks, hõlmab minu arvates selgelt ka Ladina-Ameerikat.

Viimastel aastatel on toimunud teatavad positiivsed suundumused kogu Ladina-Ameerikas, mis on toonud seda Euroopale veelgi lähemale: pluralistlikud valimised ja demokraatia tugevdamine, majanduskasv ning tasakaalustatum ja avatum majanduspoliitika, piirkondliku integratsiooni protsessid ja väga olulised lepingud Euroopa Liiduga.

Siiski leidub sellel positiivsel taustal erandeid: lisaks traditsioonilisele Kuubale on esile kerkimas Venezuela. Selles riigis on toimumas autoritaarsuse tugevnemine, mille puhul piiratakse vabadusi, opositsiooni kiusatakse taga ning luuakse hirmu rahva hulgas, kes kahtlustavad isegi, et nende hääl ei ole enam anonüümne. Me avaldame kahetsust Radio Caracas Televisióni sulgemise üle mais.

Pühapäeval peetakse kiiruga konstitutsiooniline referendum, mille eesmärk on kehtestada autoritaarne ja eksklusiivne kord, ning tehakse ettepanek luua „21. sajandi sotsialism”. Veel üsna hiljuti aitas president Chávezi väga lähedane abiline isegi kaasa riigipöördekatsele. Ma avaldan kahetsust selle üle, et ametlikult ei kutsutud valimiste jälgimiseks kohale vaatlejaid Euroopa Liidust.

Lisaks peetakse referendum vägivalla ja pinge tingimustes, mis on läinud maksma isegi tudengite elu, kes samuti kavaga nõus ei ole. Viimastel aastatel on suurenenud ka füüsiline ja õiguslik ebakindlus, inimröövide arv ja maade okupeerimine. Selle tulemusena on alates president Chávezi võimuletulekust riigist lahkunud näiteks paljud minu kaasmaalased Caliciast, keskmiselt tuhat inimest aastas.

Julgustatuna nafta kõrgetest hindadest otsib president Chávez järgijaid ja liitlasi teistes riikides, ta teeb palju kära rahvusvahelistel foorumitel ning sekkub naabrite suveräänsusesse. Nagu ütles president Uribe, tahab president Chávez kontinenti põlema panna. Tema käitumine tekitab probleeme Venezuela demokraatlikus stabiilsuses ning kogu Ladina-Ameerika kooskõlas ja integratsiooniprotsessis. Ta paiskab segi ka suhted, mida on viimase aastakümne jooksul laiendatud kontinendi riikide ja Euroopa Liidu vahel.

Pidades silmas järgmist Lima tippkohtumist, on president Chávezi hoiak tõsine väljakutse, mille üle Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peavad hoolikalt järele mõtlema.

  Luis Yañez-Barnuevo García, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Proua juhataja, esimene asi, mis me parlamendis peame tegema kooskõlas parlamendi austuse ja mittesekkumise traditsiooniga, on mitte muutma oma sõnadega olukorda hullemaks kontinentidel ega kolmandates riikides.

Härra Millán Monil on õigus, kui ta ütleb, et Ladina-Ameerika on viimastel aastatel väga positiivselt arenenud nii poliitiliselt, kuna suur enamik selle riikidest on nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt demokraatlikud, kuigi seda tagasihoidlikumas tähenduses.

Euroopa on kõnealusele arengule ulatuslikult kaasa aidanud oma äriühingute, investeeringute ja eriti arenguabi kaudu, mis on kõnealusel kontinendil suurim.

Niisugusel üldisel taustal ei ütleks ma, et Venezuelas on erandlik, vaid pigem eriline olukord, mis on tingitud president Chávezi väga omamoodi ja omanäolisest isiksusest. Siiski ei tohiks unustada, eriti mitte käesolevas demokraatlikus olukorras, et president Chávez on valitud tagasi kolmel korral ulatusliku häälteenamusega ja ilma igasuguse valimispettuse põhjendatud kahtlustega.

Nendes tingimustes, ja me ei räägi siin diktatuurist, peame oma samme hoolikalt kaaluma, püüdma tugevdada dialoogi, ulatades sõbrakäe, ning julgustama seda mõrades ja jaotatud riiki pidama sisemist dialoogi ning jõudma konsensuse ja lepituseni. Peame seda tegema usus, et riiki ei saa ümber kujundada üksnes 60%lise või 40%lise häälteenamusega ning et mängureegleid ei saa muuta ilma ulatusliku, vähemalt 70%–80%lise konsensuseta, nagu teistes riikides ja meie vanal kontinendil Euroopa Liidus.

Mööndavasti on sisemine olukord väga murettekitav nendel põhjustel, mis ma välja tõin: suund või oletatav suund autoritarismi poole; pädevuste koondumine; pädevuste jaotamise järkjärguline kaotamine ning sõnavabaduse vähendamine, kasutades Euroopas vähetuntud vahendit, mida nimetatakse „en cadenaks”. See võimaldab presidendil või ühel tema ministritest võtta mis tahes ajal oma valdusse kõik televisioonikanalid ja raadiosaatjad, et oleks võimalik edastada presidendi sõnumeid. Need ei kesta üksnes üks või kaks minutit. Tegelikult võivad erandjuhtudel kesta need päevas mitmeid tunde. Riigis, kus loetakse vähe ajalehti ning kus televisioon ja raadio on peamised meediakanalid, on see problemaatiline olukord.

Ma rõhutan siiski, ja selle punktiga ma lõpetan, et enne kõnealust referendumit peame olema ettevaatlikud, pakkuma dialoogi, hoidma väljasirutatuna sõbrakäe ja püüdma vahendada Venezuela kahte vastaspoolt.

  Marios Matsakis, fraktsiooni ALDE nimel. – Proua juhataja, Venezuela on äärmiselt ilusa loodusega ja loodusvarade poolest väga rikas riik. Venezuelas asuvad maailma ühed suuremad nafta-, kivisöe-, raua- ja kullamaardlad. Looduslikust rikkusest hoolimata on suurem osa Venezuela elanikke väga vaesed ja liiga paljud elavad äärmise vaesuse tingimustes. Üksnes väike vähemus, kes kuulub rikka eliidi hulka, on saanud riigi rikkustest kasu.

Niisuguse suure ühiskondliku ebavõrdsuse tingimustes ei ole üllatav, et vaeste päästjatena on ilmunud välja populistlikud poliitikud nagu Hugo Chávez. Imestama ei pane ka see, et enamik Venezuela elanikest tervitas härra Chávezi natsionaliseerimise programmi. Nende arvates aitab Hugo Chávez nad vaesuse viletsusest ja puudusest välja.

Sama mõtet rakendatakse tulevase põhiseaduse referendumi puhul. Ma olen kindel, et referendum tagab vajaliku rahva heakskiidu ning et praegu on liiga hilja avaliku arvamuse muutmiseks. Seetõttu ilmub pärast 2. detsembrit sisuliselt välja uus Fidel Castro. Näib, et niipea, kui Kuubas hääbub üks totalitaarne liider, sünnib Venezuelas teine. Siiski peaksime niisuguse kurva tegelikkuse diagnoosimisel võib-olla ka küsima, kas meil läänes on õigus heita ette seda, kuidas Venezuelas asjad toimuvad.

Me ei tohi seda teha nii, et oleme üksnes moraalselt, poliitiliselt ja akadeemiliselt korrektsed, vaid nii, et me saaksime tegelikkuses tulevikus niisugused sündmused ära hoida. Kahjuks on ilmne, et oleme suhtlemisel Venezuelaga viimaste aastate jooksul teinud mitmeid raskeid vigu. Hugo Chávez on praeguseks jõudnud oma positsioonile osaliselt meie välispoliitika puuduste ja väliskomisjonide tõttu. Seetõttu, kaaludes strateegiat temaga tulevikus suhtlemiseks, lubage meil kõigepealt vabandada Venezuela elanike ees.

  Alain Lipietz, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Ma räägin Andide ühenduse riikidega suhtlemiseks loodud delegatsiooni juhina. Seetõttu olen ma külastanud Venezuelat üks või mitu korda aastas.

Alates sellest, kui ma hakkasin selles riigis käima ehk alates sõjaväelisest riigipöördest president Chávezi vastu, olen ma kuulnud Venezuela meediat presidendi ja diktatuuri vastu häält tõstvat. Hotellides, kus ma ööbisin, isegi kui need olid kolme-, nelja- või viietärnilised hotellid, ei lubatud vaadata riigitelevisiooni ning see ei ole endiselt lubatud. Tavaliselt edastatakse seda „lumise” telepildina. Riigipöörde taga olevad kindralid kõnnivad endiselt ümber Caracase kõige laiema väljaku ning seaduslikult valitud ja kaks korda tagasi valitud president Chávez ei ole nende vastu kunagi sõrmegi tõstnud.

Venezuela on üks riike, kes püüab lahendada kogu Ladina-Ameerikale iseloomulikke konflikte võimalikult rahumeelselt. Ma ei ole täielikult vaimustuses kõigist muudatustest, mida president Chávez on püüdnud Bolivari põhiseadusesse teha. Kuid nagu ütles härra Matsakis, otsustavad Venezuela elanikud.

Me võime loomulikult leida vabandusi selle kohta, miks me jätsime mulje sõjaväelise riigipöörde toetamisest. On tõsi, et see on aidanud Venezuela riigikorda radikaliseerida. Ma leian siiski, et eelkõige peaksime austama Venezuela elanike otsust.

  Willy Meyer Pleite, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (ES) Proua juhataja, ma paluksin, et lõpetataks Euroopa õigusega Venezuela asjadesse sekkumine.

Euroopa õigusele ei meeldi Kuuba, kuna seal ei toimu valimisi, nüüd ei meeldi sellele Venezuela, kuna seal toimuvad valimised. Tegelikult on Venezuela üks Ladina-Ameerika riikidest, kus on korraldatud kõige rohkem valimisi, mida kõiki on jälginud Ameerika Riikide Organisatsioon, Euroopa Liit ja nii mõjukad fondid nagu Carter Center.

Daamid ja härrad paremal, süsteem on see, mis teile ei meeldi. Lõpetage sekkumine ja austage suveräänseid elanikke, kes kasutavad vabalt oma tahet ja jätkavad seda. Me ei tohiks sündmustest ette rutata. Kas me ei ole Euroopa Liidus leppinud kokku, nagu ütles volinik Dimas, et hiljutised presidendivalimised olid täiesti õiglased?

Peame ootama, vaatama ja võtma arvesse Venezuela elanike otsust, ilma igasuguse sekkumiseta, daamid ja härrad paremal.

  José Ribeiro e Castro (PPE-DE). – (PT) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, 1848. aastal kuulutas Karl Marx välja 19. sajandi sotsialismi ja see osutus katastroofiks. 1917. aastal kuulutas Lenin Vene revolutsiooniga välja 20. sajandi sotsialismi ja see osutus katastroofiks. Mitmed käesoleva täiskogu liikmed on seda katastroofi kogenud ning on tulnud, et ühineda meiega vabaduses. President Chávezi poolt Venezuelas väljakuulutatud 21. sajandi sotsialismi probleem seisneb selles, et käesolev sajand on alles algusjärgus ja me ei tea, mis saab edasi. Me võime siiski ette kujutada, et sarnaselt 19. ja 20. sajandile osutub seegi katastroofiks.

Tegelikult on selle tulemus vägivald. Meid ei pane muretsema valimised, vaid ametiasutuste sooritatud jõhker vägivald Venezuelas protesteerivate tudengite vastu, kuna neil ei ole õigust meelt avaldada. Viimastel päevadel on mõned neist tudengitest Caracase ja teiste linnade tänavatel surnud. See kujutab endast ohtu sõnavabadusele, mis mõjutab kogu Ladina-Ameerika ja eriti Venezuela sõltumatuid ja vabu ajakirjanikke, ning viis Radio Caracas Televisióni sulgemiseni.

See on suund, mis meid mõjutab ja muretsema paneb ning meil on selleks õigus, kuna president Chávezi kavandatavas põhiseaduse reformis on asendatud sõnad „detsentraliseerimine”, „eraalgatus”, „konkurentsivabadus” ja „sotsiaalne õiglus” sõnadega „sotsialism”, „sotsialistlik”, „sotsialistliku riigi loomine”, „keskpanga sõltumatuse kaotamine” ja „rahva võim”. Kogu maailmas on teada, et kui keegi kasutab väljendit „rahva võim”, võetakse võim rahvalt ära ja demokraatia hävitatakse. See on juhtunud kõikjal, kus on kasutatud väljendit „rahva võim”. Peaksime tähelepanu pöörama „Bolivari relvajõududele” ja „kommuunidele”, mis on näidanud viimaste kuude ja aastate jooksul Caracase tänavatel ebakindlust ja vägivalda ning kujutavad endast ohtu ka piirkondlikule stabiilsusele, juhul kui peaks jätkuma see, mis juhtus hiljuti Venezuela ja Colombia vahelistes suhetes. Seetõttu on oluline, et me jälgiksime hoolega Venezuela sündmusi solidaarselt demokraatlike parteide ja kodanikuühiskonnaga, kes võitlevad piirkondliku stabiilsuse eest ja kaitsevad kindlalt demokraatiat, kuid säilitades samal ajal ka sidususe Euroopa Liidu diplomaatias.

  Alojz Peterle (PPE-DE). - (SL) Täna kirjutasime alla Euroopa Liidu põhiõiguste hartale, väljendades seega oma pühendumust inimväärikuse, demokraatlike väärtuste ja õigusriigi põhimõtete austamise vastu. Euroopa Liidu eduka majanduskasvu alus on meie lähtepunkt suhete arendamisel partneritega üle kogu maailma.

Euroopa Liit tervikuna tahab tihedamat ja stabiilsemat koostööd Ladina-Ameerika riikidega ja piirkondadevaheliste võrgustikega. Ladina-Ameerika riikide erilist iseloomu ja tegelikke huvisid silmas pidades usume, et üksnes nii on võimalik luua strateegilised ja pikaajalised suhted ning see on võimalik üksnes nende riikidega, kellega me jagame samu põhiväärtusi ja põhimõtteid.

Venezuela poliitiline areng on hiljuti eespool nimetatud kursist kõrvale kaldunud. Seetõttu õõnestab see Ladina-Ameerika ja Euroopa Liidu vahelise tulevase koostöö dünaamikat ja ulatust ning Ladina-Ameerika integratsiooni dünaamikat. Põhiseaduse referendum polariseerib Venezuela, kuna uute ettepanekutega koondatakse poliitiline võim ja need ei vii avatud, ideoloogilise ja demokraatliku ühiskonnani. Me usume sotsiaalsesse ühiskonda, mitte sotsialistlikku ühiskonda, kuna viimases vabastatakse ametist need, kes mõtlevad teisiti.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Uskumatu! Euroopa Parlament on võtnud päevakorda komisjoni avalduse Venezuela Bolivari Vabariigis 2. detsembril kavandatava põhiseaduse reformi kohta, kui samal ajal peaks päevakorda võtma arutelu praeguse püüde üle võtta kõikidelt ELi liikmesriikide elanikelt ära õigus avaldada oma seisukohta referendumi teel nn „põhiseaduse”, „mini-”, „lihtsustatud”, „reformi-” või nüüd „Lissaboni” lepingu kohta.

Põhimõtteliselt on kõnealuse arutelu päevakorda võtmine katse vastata neile, kes toetavad ja edendavad vastuvõetamatut ja äärmiselt tõsist sekkumispoliitikat ja suveräänse riigi stabiilsuse õõnestamist, eriti kuna tegemist on protsessiga, mille üle saavad otsustada üksnes Venezuela elanikud, väljendades referendumi (!) abil arvamust oma riigi põhiseaduse muutmise kohta.

Kahtlemata on Venezuela valitsus ja elanikud näide, mis paneb muretsema seoses Euroopa Liidu peamiste finants- ja majandushuvidega: näide riikliku suveräänsuse ja sõltumatuse kinnitamisest; näide patriootliku emantsipatsiooni ja arengu kava elluviimisest; näide rahvusvahelisest ja imperialismivastasest solidaarsusest; näide sellest, mille eest maksab võidelda, ning sellest, et on võimalik saavutada õiglasem, demokraatlikum ja rahumeelne riik ning maailm.

26. Järgmise istungi päevakord (vt protokoll)

27. Istungi lõpp

(Istung lõppes kell 00.05.)