Istungi stenogramm

Neljapäev, 29. november 2007 - Brüssel

1. Osaistungjärgu avamine

ISTUNGI JUHATAJA: HANS-GERT PÖTTERING
President

(Osaistungjärk avati kell 9.05)

2. Esitatud dokumendid (vt protokoll)

3. Kontrollikoja 2006. aasta aruande tutvustus (arutelu)

  President. − Esimeseks punktiks on kontrollikoja 2006. aasta aruanne.

  Hubert Weber, kontrollikoja president. – (DE) Härra president, asepresident Kallas, daamid ja härrad, mul on heameel võimaluse üle osaleda täna teie arutelul kontrollikoja 2006. finantsaasta aruande üle. 12. novembril esitasin ma aastaaruande Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile ning sellele järgneval päeval majandus- ja rahandusministrite nõukogule.

Lubage mul alustada lühikese ülevaatega 2006. aasta aruandes sisalduvatest peamistest punktidest. Minu esimene punkt puudutab 2006. aasta lõpliku raamatupidamisaruande usaldusväärsust. 2006. aasta konsolideeritud raamatupidamisaruanne annab tõese pildi varadest ja kohustustest ning ühenduse finantsolukorrast ja tema tegevusest kõnealusel aastal, välja arvatud tasumata arvete ja eelfinantseerimise summa enamdeklareerimine varade ja kohustuste aruandes. Komisjon on teinud edasisi edusamme tekkepõhise raamatupidamise kasutuselevõtmisel, kuigi endiselt võib märgata mõningaid nõrku kohti.

Kontrollikoda märkis, et komisjon on teinud arvestatavaid pingutusi ELi rahaliste vahenditega seotud riskide juhtimise süsteemi puuduste kõrvaldamisel. Mõned muudatused annavad juba märgatavaid tulemusi sellistes valdkondades nagu põllumajanduse eelarve.

Ma liigun nüüd edasi seaduslikkuse ja korrektsuse juurde. Kontrollikoda on taaskord tingimusteta heaks kiitnud tulude ja kohustuste aluseks olevad tehingud ning halduskulude maksed ja kulutused ühinemiseelsele strateegiale, välja arvatud Sapardi programmi kulutused. Lisaks oli otse komisjoni delegatsioonide juhitud ja kontrollitud välistegevusega seotud maksete veamäär minimaalne. Samas on kontrollikoda taaskord esitanud negatiivse hinnangu suurema osa ELi kulutustega seotud tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. See käib eelkõige ühisele põllumajanduspoliitikale tehtud kulutuste kohta, mille suhtes ei kohaldata ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi ehk lühidalt IACSi ning struktuurivahenditele ja sisepoliitikatele ning arvestatavale osale välistegevusele tehtud kulutuste kohta. Nendes valdkondades mõjutavad lõppkasutajatele tehtud makseid olulised veamäärad.

Kontrollikoja märkused eelarvevaldkondade kohta, mida juhitakse ühiselt, on järgmised: põllumajanduse valdkonnas, millele eraldati 2006. aastal 49,8 miljardi euro suurune summa, märkas kontrollikoda järsku langust hinnangulises üldises veamääras, kuigi see määr on endiselt veidi kõrgemal olulisusnivoost. Nõuetekohasel rakendamisel võib IACS, mis katab ligi 70% põllumajanduse kulutustest, tõhusalt kahandada ebaseaduslike ja ebakorrektsete kuluhüvitiste ohtu. Põllumajandusmaksete finantskorrigeerimine, nagu tuleneb komisjoni iga-aastasest vastavuskontrollist tasakaalustamismenetluse raames, on seotud suurte summadega, mille liikmesriigid ühenduse eelarvesse parandustena või rahaliste trahvidena piisavate kontrollsüsteemide mittekehtestamise eest tagasi peavad maksma. Neid tagasimakseid ühenduse eelarvesse rahastavad jätkuvalt riikide maksumaksjad ja mitte lõppkasutajad, kes on saanud ühenduse vahendid ebakorrektsel viisil.

Lisaks probleemsete valdkondade kirjeldamisele näidisjuhtumite abil peab kontrollikoda oma kohuseks ka suundumuste kajastamist, kuna need võivad olla olulised poliitiliste otsuste langetajatele. Näiteks juhtis kontrollikoda tähelepanu sellele, et kuigi ühtne otsemaksete kava hõlbustab kohaldamis- ja väljamaksemenetlusi, on sel ka kõrvalmõjusid, nagu toetuse saamise õiguse andmine maaomanikele, kes ei ole kunagi põllumajandusega tegelenud. Kuigi see võib olla seaduslikult lubatud, on see ilmselgelt viinud ELi abi keskme talupidajatelt maaomanikele. Põllumajandustoetusi saavad nüüd muuhulgas raudteefirmad, ratsatallid, täkkude aretajad, golfi- ja vabaajaklubid ning kohalikud omavalitsused. Lisaks on ühtset otsemaksete kava reguleerivad õigusaktid andnud liikmesriikidele laialdased volitused toetuse saamise õiguse alal, mis on viinud lõppkasutajate ebavõrdse kohtlemiseni.

Mis puutub struktuurimeetmetesse, millele eraldati 2006. aastal kokku 32,4 miljardit eurot, ei ole eelnevatel aastatel domineerinud olukord muutunud. Kontrollikoda märkis olulist vigade määra, mida ta hindas vähemalt 12% suuruseks lõppkasutajatele makstud hüvitiste kogusummast. Kõige tavalisemad vead hõlmasid taotlusi abikõlbmatute kulude hüvitamiseks ja pakkumismenetluste korraldamata jätmist. Lisaks puudus tihti püsikulusid ja personalikulusid põhjendav dokumentatsioon.

Kontrollikoja arvates peaks komisjon olema heaks eeskujuks, juhtides enda hallatavaid kulutusi otse, teisisõnu kulutusi liidu sisepoliitikale ja välistegevusele. Kuigi asi on märgatavalt paranenud, esines komisjoni hallatavas sisepoliitikas, millele kulutati 2006. aastal 9 miljardit eurot, oluline veamäär. Selle peamiseks põhjuseks oli hüvitiste maksmine lõppkasutajatele, kes olid deklareerinud projekti jaoks suurema maksumuse, kui projekt tegelikult maksis. Vigade põhjused aluseks olevates tehingutes hõlmavad hooletust, tihti keeruliste reeglite ebapiisavat tundmist ning taotlejate tahtlikke katseid ELi eelarvest ebaausal moel raha saada. Lisaks on IACSi alla mitte kuuluvate põllumajanduskulutuste ja struktuurimeetmetele ning sisepoliitikale tehtud kulutuste puhul maksetaotluste, mis põhinevad suuresti lõppkasutajate edastatud teabel, kontrollimine paljudel juhtudel ebapiisav seoses kontrollisageduse ja ulatusega ning tihti jätab ka kvaliteet soovida.

Möödunud aastatel on komisjon astunud samme tugevdamaks tagasisaamissüsteemi ja parandamaks liidu rahaliste huvide kaitset. Oma menetluste keerukuse tõttu aga ei teavitata komisjoni ikka veel usaldusväärsel viisil erinevatest summadest ja lubamatult makstud vahendite saajatest ning nende rahalisest mõjust ELi eelarvele. Tegelikult vastas ainult kuus liikmesriiki komisjoni mullu novembris esitatud taotlusele esitada aruanne ebakorrektsete maksete tagasisaamise kohta. Kontrollikoda soovitas oma ühtse auditi mudelis tõhusa raamistiku loomist kõigile sisekontrollisüsteemidele, mis on seotud ELi vahenditega. Kõik niisugused süsteemid peaksid rajanema ühistel põhimõtetel ja standarditel; need peaksid arvesse võtma seonduvaid riske ja sobiva tasakaalu saavutamist kontrollide maksumuse ja nendest tuleneva kasu vahel.

Üheks peamiseks hiljutiseks uuenduseks on liikmesriikidele seatud kohustus esitada iga-aastased uurimused oma auditi ja kontrollide tulemuste kohta. Samuti on mõned riikide kontrolliasutused käivitanud vabatahtlikud riikide avalduste esitamise ning auditiaruannete koostamise algatused ELi vahendite haldamise kohta nendes riikides. Kontrollikoda on seisukohal, et riikide avaldused ja auditeerimine võivad aidata tõsta liikmesriikides teadlikkust ELi vahendite sisekontrolli tähtsusest. Kontrollikoda teatas oma arvamuses nr 6/2007, et niisugused riikide menetlused olid viisiks, kuidas suunata riiklikku aruandlust ja näidata selle tähendust seoses ELi vahendite kasutamisega. Lisaks võivad need tuvastada parandatavaid vigu ja näiteid headest tavadest ning samuti tugevdada läbipaistvust ja aruandlust finantsjuhtimise vallas.

Kontrollikoda jätkab samuti oma aktiivset rolli koostöö toetamisel kõrgeimate kontrolliasutustega liikmesriikides ning on juhtivaks organiks uues töörühmas, mis tegeleb ELi konteksti jaoks välja töötatud ühiste auditistandarditega ja võrreldavate auditikriteeriumidega.

Sellega jõuan ma kokkuvõtte juurde. Vaatamata komisjoni arvestatavatele pingutustele kõrvaldada nõrgad kohad ELi rahaliste vahenditega seotud riskide juhtimises, on kontrollikoda taaskord esitanud negatiivse hinnangu tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta enamikus eelarvevaldkondades. Kõige rohkem on paranenud ühise põllumajanduspoliitika valdkond. Kõrge veamäär aluseks olevates tehingutes on osaliselt tingitud tõsiasjast, et keerukad õiguslikud nõuded ja sätted ning ebaselged nõuetele vastavuse kriteeriumid viivad vahel selleni, et lõppkasutajad deklareerivad hüvitiste taotlemisel liiga palju kulusid, kuid osaliselt on see tingitud ka püsivatest puudustest sisekontrolli valdkonnas.

Eelarvevahendite tõhusa juhtimise põhieeldus on usaldusväärsete sisekontrollide olemasolu igal haldustasandil kõigis liikmesriikides ja vahendeid saavates riikides. Minu arvates on Euroopa inimestel õigus nõuetekohasele haldamisele ja ELi rahaliste vahendite kontrollile kogu liidu ulatuses.

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. − Härra president, komisjon tervitab kontrollikoja aruannet ja president Weberi märkusi.

Üldiselt antakse kontrollikoja 2006. aasta aruandes positiivsem hinnang kui 2005. aasta aruandes. Tänu kontrollikoja valgusfoori süsteemile on nüüd võimalik saavutatud edu üksikasjalikult mõõta. Kontrollikoja aruandes tuuakse kulutustega seotud valdkondade kaupa välja need valdkonnad, kus meie süsteemid on osutunud rahuldavaks ning kus leitud vead on madalamal kontrollikoja 2%lisest olulisusnivoost.

Võrreldes eelnevate aastatega on komisjonil hea meel, et kokkuvõttes on kontrollikoda andnud nüüd rohelise tule rohkem kui 40%le kogu maksetest, võrreldes ligikaudu ühe kolmandikuga eelmisel aastal ja üksnes 6%ga kaks aastat tagasi. See on tõeline edusamm meie ühise eesmärgi suunas saada positiivne kinnitav avaldus.

Kontrollikoda teatab ka sisepoliitika paranemisest, nagu näiteks teadusprogrammid ja välistegevus. Kontrollikoja sõnul on meie 2006. aasta raamatupidamisaruandes esitatud teave kõigis olulistes aspektides tõene ja aus, välja arvatud teatavad väikesed enamdeklareeritud summad, mis moodustavad 0,13% tegevuskuludest. Kontrollikoda tunnistab, et komisjon on teinud märkimisväärseid edusamme puuduste kõrvaldamisel ELi rahaliste vahenditega seotud riskide juhtimises.

Üldiselt on siiski esitatud taas negatiivne kinnitav avaldus seoses tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega. Et me liigume õiges suunas, sooviksin keskenduda meie suurimale takistusele positiivse kinnitava avalduse saamisel. Suur väljakutse on struktuuripoliitika nõuetekohase rakendamise tagamine. Vaatamata struktuuripoliitikaga seotud kulutustele (32,4 miljardit eurot 2006. aastal) on olukord sarnane eelmistele aastatele ning kontrollikoda on taas tuvastanud olulise veamäära.

Kõige sagedasemad vead olid nõuded seoses abikõlbmatute kulutustega, pakkumismenetluste läbi viimata jätmine, samuti tõendusmaterjali puudumine üldkulude või tööjõukulude arvutamise toetamiseks.

Kontrollikoda ütleb lisaks, et ta on põhjendatult kindel, et vähemalt 12% struktuuri- ja ühtekuuluvusfondi 2006. aasta maksetest oleks tulnud hüvitamata jätta. Me oleme nõus, et kõnealuses valdkonnas esinevad suured probleemid. Komisjoni 2006. aasta kokkuvõtlikus aruandes väideti, et komisjonil puudus usaldus struktuurifondide juhtimise süsteemide vastu teatavates Itaalia, Läti, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi ja Ühendkuningriigi piirkondades. Reservvahendeid näitasid peadirektorid oma iga-aastastes tegevusaruannetes.

Kontrollikoda vaatles 2006. aastal 19 piirkonnast koosnevat valimit ning leidis, et ükski piirkond ei olnud täielikult tõhus. Kontrollikoda tuvastas mitmeid ebatõhusaid kontrollisüsteeme Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, Saksamaal, Kreekas, Itaalias, Poolas, Portugalis, Šotimaal, Sloveenias ja Hispaanias ning projekti Interreg puhul Austria ja Ungari vahel.

Me usume, et uue õigusloome raames muutuvad asjad paremaks, kuid see ei vähenda jätkuvat ohtu seoses maksetega, mis on tehtud ajavahemiku 2000–2006 programmide jaoks, mille puhul olukord jääb kriitiliseks kuni nende lõpuleviimiseni aastatel 2009–2010. Niisuguses olukorras tuleb meil koos tegutseda. Ma kirjutasin nõukogu eesistujale, liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile ning kirjeldasin täiendavaid jõupingutusi, mida komisjonil on kavas teha.

Rahandus- ja majandusministrite kohtumisel käesoleva kuu alguses kutsusin ma liikmesriike täitma oma kohustust esitada 15. veebruariks 2008 iga-aastased auditi kokkuvõtted ja deklaratsioonid. Selles olime me parlamendi ja nõukoguga kokku leppinud läbivaadatud finantsmääruse vastuvõtmisel.

Iga-aastane kokkuvõte peab olema midagi rohkemat kui lihtsalt üks järjekordne aruande koostamise harjutus ilma lisandväärtuseta. Selles tuleb esitada tegelik analüütiline teave, et komisjon saaks seda kasutada andmaks kontrollikojale ja parlamendile kinnitust kontrollide taseme kohta igas liikmesriigis.

2006. aasta kinnitamismenetluse raames toimuval ärakuulamisel, mille eelarvekontrollikomisjon korraldab 18. detsembril 2007 peamise struktuurifondi volinike jaoks, osalevad riiklike eelarvekontrollikomisjonide esindajad. Komisjon tervitab kõnealust uuendust ja loodab, et see aitab tekitada pühendumust riiklikul tasandil eesmärgiga parandada ELi vahendite haldamist.

Me peame rakendama hoiatamise, lahenduste leidmise või seiskamise poliitikat. Komisjon on väljendanud oma kavatsust peatada struktuurifondi maksed, kui ta ei saa vajalikku kinnitust, et liikmesriigi süsteemid töötavad nõuetekohaselt. Selle tulemusena võib komisjon teha mõned ebapopulaarsed otsused, kuid ta on jõudnud järeldusele, et edusammud oleksid liiga aeglased, kui me ei näita asjade kiireloomulisust.

Lubage mul enne lõpetamist öelda mõned sõnad selle kohta, kuidas meedia käesoleva aasta aruannet kajastas. Kahe viimase nädala jooksul on ajakirjanikud palunud komisjonil kommenteerida kahte peamist punkti. Esiteks on komisjonil palutud kommenteerida kontrollikoja leide selle kohta, et eelmisel aastal said ELi abi golfiklubid ja teised organid, mis ei ole talupidamisega ametlikult seotud. Üks tavaliselt tõsine ajaleht avaldas pealkirja „ELi vaestele mõeldud abi raisati golfiklubide peale”. Ajaleht suutis esitada kolm vale fakti üksnes seitsme sõnaga. Lubage ma selgitan. Esiteks ei ole põllumajandusettevõtjate toetused mõeldud vaestele, teiseks ei raisatud kõnealust abi golfiklubide peale, vaid subsiidiumina abikõlblike põllumajandustegevuste jaoks, kõnealustel juhtudel eri maaomanike külgnevate maatükkide jaoks. Sellest järeldub, et kolmandaks ei raisatud raha, vaid see oli tegelikult seaduslik ja nõuetekohane kulutus, mida kontrollikoda ei sea kahtluse alla. Pigem juhtis kontrollikoda tähelepanu poliitikaküsimusele ja kokkulepitud poliitika lõpptulemusele – ühtse otsemaksete kava kehtestamisele.

Me tervitame niisuguseid arutlusi ja, nagu austatud liikmed teavad, on komisjoni praegune koosseis teinud tõsist tööd, et saavutada täielik läbipaistvus ELi rahalise toetuse saajate osas, mis viib komisjoni arvates teadlikuma poliitiliste aruteludeni, nagu minu kolleegi Marian Fisher Boeli poolt käesoleva kuu alguses algatatud ühise põllumajanduspoliitika „tervisekontroll”.

Sama lähenemisviisi kasutatakse komisjoni algatuse puhul saata iga liikmesriigi kõrgeimatele auditeerimisasutustele täielik loetelu kõigist maksetest, mis on tehtud asjaomase liikmesriigi toetusesaajatele.

Kahjuks varjutab teatavates meediakajastustes golfiklubi juhtum täielikult kontrollikoja kinnituse, et põllumajandus on valdkond, kus komisjon ja liikmesriigid on teinud kõige suuremaid edusamme ning mille jaoks kontrollikoda oleks andnud peaaegu rohelise tule. Seetõttu pidasin ma vajalikuks kõnealust küsimust täna selgitada.

Teine küsimus seisneb asjaolus, et kontrollikoja hinnangul ei oleks tulnud hüvitada 12% struktuurifondidest. Enamik ajakirjanikke on kontrollikojaga samal arvamusel, nähes seda kui probleemi, kuna eelmisel aastal maksti välja ligikaudu 4 miljardit eurot. Ka see punkt vajab selgitust. Puudub selge ülevaade selle kohta, kas rahalised vahendid läksid kaduma või need varastati ning kas vead on süsteemsed või ühekordsed. Seetõttu peab komisjon selgitama kõnealust 12%. Käesolevas kõnes olen ma esitanud mõned selgitused ja osutanud mõnedele probleemidele, millega me silmitsi seisame, ning sellele, mida me kavatseme ette võtta.

Minu kolleegid volinikud Hübner ja Špidla töötavad kõnealuse küsimuse kallal edasi oma järgmise kuu eelarvekontrollikomisjoni kuulamistel.

Viimase märkusena sooviksin rõhutada, et hoolimata teatavatest meediakajastustest usume, et kontrollikoja aruanne aitab meil keskenduda tegelikele probleemidele. Komisjon teeb tõsist tööd, et tagada olukorra paranemine kõnealustes võtmeküsimustes.

  José Javier Pomés Ruiz, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (ES) Härra president Hans-Gert Pöttering, mul on hea meel, et te sellest arutelust osa võtate, näidates sellega, kui oluliseks peab parlament oma raamatupidamisaruannete kontrollimist, ning et asepresident Kallas ja president Weber on samuti siin, kuid kus on nõukogu? Kus on kõneleja, kes oskab meile öelda, mida nõukogu kõigi nende ettepanekute ja kommentaaridega peale hakkab, mis kontrollikoja president, asepresident Kallas ja mina nõukogule esitanud oleme?

Tänan teid, härra president, sellel arutelul osalemise eest.

(Aplaus teatud sektoritest)

Ma sooviksin alustuseks tänada kontrollikoda suurepärase töö eest, eriti aruande teise peatüki eest, mis on väga hästi koostatud. Teie töö muutub järjest paremaks ja ei aita mitte ainult parlamendil, vaid ka inimesel tänavalt mõista, kui palju Euroopa Liidu juhtimine maksab.

Talunikke tuleks õnnitleda, kuna nüüd kui me neile otse tehtavaid makseid kärbime, on neil õnnestunud saadud raha oluliselt paremini majandada.

Ometi ei saa sellise kiitusega üle külvata struktuurifonde. Sellest on nüüd kolm aastat kui parlament ütles, et nõukogu, see suur puuduja, tuleks kaasata andmaks aru selle kohta, kuidas ta kulutab suurema osa oma haldusalasse kuuluvast eelarvest. Üks asi on selge: uue finantsmääruse kohaselt on liikmesriigid nüüd kohustatud esitama riikide avalduste kokkuvõtted juhtimise kohta. See ei ole vabatahtlik, see on kohustuslik. Nad peavad seda tegema enne veebruari keskpaika järgmisel aastal; ning nagu me teame – ja siinkohal nõustume me härra Kallasega – ei taha liikmesriigid seda teha: näib, nagu ei nõutaks neilt raamatupidamisaruannete esitamist. Kui neil on kohustus, peaksid nad olema esimesed, kes eeskuju näitavad. Te ütlesite, et ainult kuus liikmesriiki on teinud aruande selle kohta, kuidas nad rahalisi vahendeid tagasi saavad. See on skandaalne, see väärib pealkirja: vaid kuus liikmesriiki räägivad meile, mida nad võtavad ette rahaliste vahendite tagasisaamiseks, mida nad on valesti kasutanud. See on tõesti skandaal.

Kokkuvõtteks tahaksin ma teile öelda, et parlament jätkab oma tööd; jätkake teie enda oma. Teil ja härra Kallasel on meie täielik toetus positiivse kinnitava avalduse suunas liikumisel ning me võtame osa eriti koormavate menetluste süüst enda kanda; meid saab selles süüdistada, sest vahel tahame me võimatut. Me pakume oma koostööd, et menetlusi võimalikult suurel määral lihtsustada.

Tänan teid, härra Weber, võrratu aruande eest.

  Herbert Bösch, fraktsiooni PSE nimel. – Härra president, olukord seoses liidu finantsjuhtimisega on ebaselge. Ma tervitan komisjoni jõupingutusi põllumajanduse valdkonnas. Kontrollikoda teatab põllumajanduskuludega seotud vigade arvu üldisest vähenemisest. Seda tuleks tervitada kui suurt edusammu.

Teisest küljest tuuakse struktuurifondide kohta välja vähe positiivset. Kontrollikoda on arvamusel, et liikmesriikide kontrollisüsteemid on üldiselt ebatõhusad või mõõdukalt tõhusad. Seetõttu on parlamendi üleskutse esitada riiklikud haldusdeklaratsioonid riikliku aruandluse parandamiseks asjakohasem kui kunagi varem.

Ma olen samuti väga pettunud, et komisjoni sisekontrollisüsteem ei ole seitse aastat pärast reformi endiselt piisavalt tõhus. Selles on märkimisväärsed puudused ja ma tervitan kontrollikoja aastaaruande teises peatükis esitatud usaldusväärset analüüsi.

Vaadakem tulevikku. Kontrollikoda tegi ettepaneku korraldada institutsioonidevahelisi arutelusid „vastuvõetava veatekkeriski” mõiste kohta. Ma tervitan kõnealust algatust. Parlament ja komisjon on juba võtnud selle ettepaneku suhtes erinevaid meetmeid. Millal avaldab kõnealuse ettepaneku kohta arvamust nõukogu, kelle esindajad täna puuduvad?

Reformilepingus sätestatakse: „Määruses sätestatakse liikmesriikide kontrolli- ja auditeerimiskohustused eelarve täitmisel ning sellest tulenev vastutus”. Parlament jälgib hoolikalt kõnealuse uue eeskirja rakendamist.

Seoses liidu auditeerimiskorraga ei hakka ma kordama 18. oktoobril 2007 Luxembourgis öeldut. Ma sooviksin lihtsalt rõhutada, et parlamenti huvitab väga kontrollikoja praeguse vastastikuse eksperdihinnangu tulemus. Ma õnnitlen härra Weberit ja eriti härra Engwirdat, kelle algatusel on hakatud seda koostama.

  Jan Mulder, fraktsiooni ALDE nimel. – (NL) Härra president, ma sooviksin alustada kontrollikoja tänamisega uue Euroopa Parlamendile aru andmise süsteemi eest. Me oleme aastaid küsinud, kas erinevates peatükkides esinevaid vigu ei saaks täpsemalt mõõta. Aastaid vastas kontrollikoda, et see ei ole võimalik ning õnneks nüüd näeme me esimest korda, et ka kontrollikoda võib oma meelt muuta; ta kasutab nüüd aruandluses valgusfoori süsteemi – punast, kollast ja rohelist. Me tervitame seda väga ja loodame, et järgnevatel aastatel arendatakse süsteemi edasi, nii et me näeme, kus asjad paremuse poole liikunud on. Paranduste koha pealt – härra Kallas juba esitas selle punkti – võib komisjon loomulikult uhke olla, sest kuus aastat tagasi hinnati ainult 6% kulutusi seaduslikuks. Nüüd on see arv 40% ja komisjon peaaegu andis põllumajandusele rohelise tule. See on edasiminek. Põhiküsimuseks on, kas inimene tänavalt arvab, et edasiminek on olnud piisav? Ma võin teile öelda, et vastus on ei. See on uskumatu, et kinnitav avaldus ei ole pärast nii paljusid aastaid endiselt positiivne ja see on oluliseks mureallikaks.

Veelgi suuremaks probleemiks on struktuurifondid, 12% on loomulikult liiga kõrge. Oleks hea, kui kontrollikoda selgitaks oma edaspidistes aruannetes täpselt, kust see 12% tuleb. Aruandevormide valest täitmisest? Kas need on tõelised vead? Kui ma kuulen kuulujutte selle kohta, kui raske on saada raha struktuurifondidest, on minu meelest vaevuusutav, et kontrollid pole asjakohased, kuna ma kuulen järjest tihedamini inimesi ütlevat, et las keegi teine saab nende osa – fondidega tegelemine on liiga keeruline. Vähemalt seda olen ma kuulnud mõnes Hollandi maakohas.

Nüüd, kui me alustame komisjoni eelarve täitmise aruande kinnitamismenetlust, leian ma, et kõige tähtsam on see: mida on komisjon teinud parlamendi varasemate soovitustega eelarve täitmise heakskiitmise resolutsioonides? Sest kas ei ütle asutamisleping, et komisjon peab võtma kõik asjakohased meetmed, et järgida võimalikult suures ulatuses neid eelarve täitmise heakskiitmise resolutsioone? Minu arvates on neis kaks asja, mis tuleb selgemalt välja öelda – mitte ainult resolutsioonis vaid ka asutamislepingu osas, mis käsitleb mitmeaastast eelarvet seoses liikmesriikide avaldustega. Ka teised inimesed on sellele osutanud; kahes parlamendi resolutsioonis öeldakse, et komisjoni volinikud peavad allkirjastama igal aastal peadirektorite poolt mis tahes kujul esitatud avaldused. Parlamendile tähendab see, et vastutus ei lasu mitte komisjonil kui esinduskogul, vaid volinikud vastutavad individuaalselt oma eelarve eest. Mul oleks hea meel selle kohta rohkem kuulda.

Lõpetuseks, uus alusleping ütleb, et komisjon ja liikmesriigid on ühiselt vastutavad. Nende liikmesriikide avalduste valguses oleks huvitav teada, kuidas valmistub komisjon uut aluslepingut praegu ja edaspidi rakendama.

  Bart Staes, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (NL) Härra president, kontrollikoja liikmed, volinik, daamid ja härrad, 2006. aastal oli Euroopa Liidu eelarve ligi 106 miljardit eurot. Mööndatavasti on see vaid 1% 27 liikmesriigi rahvuslikust kogutoodangust, kuid on siiski korralik summa. Selle raha oleme meie ja kõik maksumaksjad välja köhinud ja seega tuleb seda korralikult kontrollida. See on üheks Euroopa Parlamendi peamiseks kohustuseks. Nüüd, kolmeteistkümnendat korda järjest, näeme me, et kontrollikoda keeldub kinnitamast nende kulutuste täielikku seaduslikkust ja korrektsust.

Daamid ja härrad, see ei ole pisiasi. See annab põhjust mõningaseks meelepahaks. See on tõsine hoiatus komisjonile, aga ka liikmesriikide valitsustele, et nood peavad midagi ette võtma. Karel Pinxten, kontrollikoja Belgia liige, kirjutas sellest ajalehtedes De Tijd ja Echo de la Bourse, öeldes, et kui börsil noteeritud ettevõtte, mille varade suurus on võrdne ELi eelarvega, sisene või väljastpoolt pärit audiitor keelduks sellisel moel raamatupidamisaruannete kinnitamisest, šokeeriks see tervet finantsturgu. Tal on liigagi õigus ja me ei saa seda lihtsalt sinnapaika jätta.

Mis on sõlmpunktideks? Põllumajandus, endiselt kõige tähtsam eelarverida, ligi 50 miljardi euroga. Olukorra paranemist sellega seoses ei saa kahtluse alla seada, seda peamiselt tänu ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi toimimisele. Kuid olgem selles osas selgesõnalised, daamid ja härrad, mõned liikmesriigid, eriti Kreeka, keelduvad süsteemiga liitumast. Seega juhitakse seda raha liikmesriigi haldusüksuste poolt ja ma arvan, et me peaksime Kreekale kindlasti siinkohal punast kaarti näitama. Me peaksime kordama oma nõudmist Kreeka põllumajandusrahade maksmise peatamise kohta, kuniks Kreeka hakkab koostööd tegema.

Teiseks probleemiks seoses põllumajandusega on põllumajandusrahade maksmine – härra Weber mainis seda ning härra Kallas võttis teema üles – golfiklubidele, raudteefirmadele, täkkude aretajatele ja maaomanikele, kes ei ole päriselt talunikud ja panevad oma taskusse raha põllumajanduse eelarvest. Ja need on tavaliselt aristokraadid või kuninglike suguvõsade liikmed. Siin toimub väike mäng: härra Weber ütleb, et see on tõsi, härra Kallas ütleb, et ei ole. Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjon korraldas arutelu, kus proua Fischer Boel, põllumajandusvolinik, ütles, et kõik see on suur liialdus ja kiskus kogu asja uppi. Ma tahaksin nüüd kuulata härra Kallase ja härra Weberi seletusi meile selle küsimuse kohta. Kas kontrollikoda suudab oma väiteid põhjendada? Kas ta jääb neile kindlaks?

Teiseks suureks eelarvereaks on endiselt struktuurifondid. Kahteteist protsenti sellest rahast ei oleks kontrollikoja aruande järgi tegelikult tohtinud maksta. See ei ole piisavalt hea. Me peame selles suhtes midagi ette võtma. Siit ka meie üleskutse liikmesriikidele, liikmesriikide valitsustele, presidendile, kuna osa vastutusest lasub neil. Nemad juhivad 80% Euroopa rahalistest vahenditest. Seega ma kordan siinkohal parlamendi, täiskogu nõudmist, et nad peavad allkirjastama avalduse selle kohta, et Euroopa raha on nõuetekohaselt kulutatud ning täitma sellega oma poliitilise kohustuse. Taani, Holland ja Ühendkuningriik on seda teinud. Kus on ülejäänud liikmesriikide valitsused? Kus on Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa? Kas ka nemad ei peaks täitma oma poliitilised kohustused?

  Esko Seppänen, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FI) Härra president, volinik, taaskord on käes see aeg aastast, kui kontrollikoda annab negatiivse hinnangu eelmise aasta kulutuste seaduslikkusele ja asjakohasusele. Kevadel on parlamendil aeg kinnitada asjaomaste osapoolte eelarve täitmise aruanded olenemata negatiivsest avaldusest. Vähemalt on olnud nii viimastel aastatel, välja arvatud ühel aastal, kui toimusid valimised.

Ma sooviksin teie tähelepanu juhtida joonistele V ja VI kontrollikoja aruande lisas, mille järgi on arvutatud liikmesriikide osamaksud. Liikmesriikide maksud, sealhulgas need, mis on kehtestatud kaupade veole teistesse liikmesriikidesse, on lisatud tavapärastele omavahenditele. See annab eksitava pildi tegelikust osamaksust, mille mõned liikmesriigid kandnud on, eelkõige Holland ja Belgia, seda eriti kui võetakse arvesse põhjendamatult suurt 25% tariifistikku.

Samuti on raske nõustuda arvutamismeetodiga, mis ilmselt pärineb komisjonilt ja ei võta liidu kulutustes arvesse halduskulusid selles kontekstis. Auditi tulemused ei räägi üheselt ja selgelt kogu tõde vahendite kasutamise kohta, seega sisaldavad need ka poliitilisi elemente. Hea märk on see, et riiki, kes ei ole põllumajanduskulutuste suhtes nõuetekohaselt kohaldanud haldus- ja kontrollisüsteemi, nimetatakse nimepidi, teisisõnu Kreeka. Näiteid põllumajandusmaksete väärkasutamise kohta, mida kontrollikoja president oma ettekandes nimetas, on vaja parandada. Probleemid ei hõlmanud mitte ainult golfiklubisid, volinik Kallas.

Heaks näiteks audiitorite soovituste positiivse mõju kohta on tähelepanu, mida pööratakse parlamendiliikmete abide tasustamisele. Läbivaadatud eeskirjad on lihtsalt liiga ranged, kuid parem see kui hooletuse lubamine.

(Aplaus)

  Nils Lundgren, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (SV) Härra president, nii et kolmeteistkümnendat aastat järjest on kontrollikoda tagasi lükanud ELi eelarve täitmise. Miks on see juhtunud? Kas ELi poliitikud, bürokraadid ja kodanikud on kurikuulsad petturid? Muidugi mitte! Probleemiks on see, et EL tahab üksikasjalikult reguleerida seda, mis toimub 23 riigiga ning poole miljardi elanikuga alal. Just see avab ukse pettusele, väärkasutusele ja vigadele. Kogu organisatsiooni on vaja läbinisti uuendada. Selleks on kaks võimalust.

Esiteks, me peame liikuma ebanormaalselt üksikasjalikult reguleerimiselt süsteemide juurde, mille puhul vaesed liikmesriigid saavad abi ilma üksikasjalike säteteta selle kohta, kuidas seda abi tuleb kasutada. Teiseks, me peame tagama, et süüdlased tuvastatakse. See omakorda nõuab maksimaalset läbipaistvust, et näpuga näitajaid käsitletaks kangelastena ja mitte reeturitena, ning et ajakirjanikud oleksid teretulnud kontrollima ELi juhtimist. Ühtegi neist kolmest nõudmisest tegelikult ei täideta. Asjakohaseks näiteks on ajakirjanik Hans-Martin Tillacki saatus. Ta tuvastas Eurostatis pettuse, kuid OLAF esitas hoopis tema vastu süüdistused. Ta kaotas kohtuasja Belgia kohtusüsteemis ja Euroopa Kohtus, kuid Euroopa inimõiguste kohus on ta nüüd süütuks tunnistanud. ELi roll selles kurvas loos näitab, kui kaugele me peame minema, kui me tahame muuta selle kui bürokraatliku organi olemust. Kas selleks jätkub tahet? Ma kahtlen selles.

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Härra despootlik president, õigusriik, demokraatia ja võrdsuse põhimõttel rajanev kontroll oleksid kaitsevalliks despootluse vastu, kuid just need asjad siin puuduvad.

See kontrollikoja aastaaruanne võib siiski veidi abiks olla ja võib veel mõned asjad korda seada. Ma viitan taaskord konkreetselt tõsiasjadele, mis teie vastutuse all, härra Weber, on tänuväärselt lõpuks ometi ära märgitud punktides 10.9 kuni 10.12 kaasa arvatud. Need annavad Euroopa Parlamendile näppude pihta. Oma aruande selles osas märgib kontrollikoda, et parlamendi kontroll oma liikmete kulutuste üle on äärmiselt ebapiisav ning toob ära terve nimekirja puudustest. Mis on praktilised tagajärjed? See tähendab, härra president, härra peasekretär, et ebasoovitavad isikud tuuakse välja, härra Herbert Bösch, et OLAFile esitatakse argpükslik raport ja seejärel, pärast aastatepikkust uurimist, selgub, et midagi ei toimunudki – ei mingit pettust, üldse mitte midagi. Kuid siin, kus tõesti oli midagi leida – ja te ise, härra Weber, ütlesite, et ainult 22% kõigist kulutustest oli nõuetekohaselt esitatud – ei vaadanud keegi. Ja see on despootlik käitumine.

Inimesed siin kojas, sealhulgas president ja peasekretär härra Rømer, teavad, et vähemalt 80 miljonit eurot liikmete kulutustest ei ole nõuetekohase materjaliga tõendatud. Miks seda ei uurita? Miks ei võeta asjakohaseid samme? Miks lükatakse tõsiseid tähtaegu jätkuvalt edasi? Asjad, mis siin toimuvad – ja lubage mul väljendada oma tänu kontrollikojale nendele osutamise eest – viivad despootliku süsteemini ja selle organini siin, mida ei saa tõsiselt parlamendiks nimetada. Ja siis need, kes on vastutavad, ajavad vastu. See ei saa jätkuda.

Ma esitan parlamendile ja teile kontrollikojas järgneva palve: palun uurige neid juhtumeid üksikasjalikult ja leidke lahendus. On tõsiasi, et suur osa pettust peitub jäämäe all.

  Herbert Bösch (PSE). – (DE) Härra president, ma olen õppinud taluma härra Martinilt paljutki siin majas, kuid ma pean protesteerima määratluse vastu argpükslik raport. Ma oleksin väga tänulik, kui selle punkti osas oleks asjad selged, sest ma usun, et härra Martin on viiimane, kellel on õigus selliseid süüdistusi esitada.

  Alexander Stubb (PPE-DE). – Härra president, ma kavatsesin öelda oma kõne lõpus, et eelarve täitmise kinnitus on suurepärane Euroopa-vastase propaganda allikas, aga kuna seda ütles just härra Hans-Peter Martin, ütlen ma seda hoopis alustuseks, ning ma väljendan heameelt härra Böschi sekkumise üle.

Sooviksin tuua välja kolm punkti. Esimene punkt on üldine, millega ma sooviksin õnnitleda kontrollikoda tema aruande eest. Et kõnealune aruanne on parem kui eelmise aasta aruanne, peaksime õnnitlema ka komisjoni. Mulle meeldib valgusfoori süsteem. Lihtsa parlamendiliikme jaoks nagu mina annab see päris hea ülevaate sellest, mis on hästi ja mis on halvasti. Sellele vaatamata on meil Euroopa Parlamendis nagu alati kolm võimalust. Esimene on nõustumine ja komisjonile heakskiidu andmine, teine on viivitamine ning kolmas tagasilükkamine. Meil tuleb seda iga arutelu alguses meeles pidada.

Minu teine punkt käsitleb poliitikavaldkondi, esiteks ühist põllumajanduspoliitikat. Avaldan sellega seoses heameelt. Nagu paljud on märganud, tundub ainsana probleeme olevat Kreekaga. Golfiväljaku probleem, nagu juba öeldi, ei ole tegelik probleem. Meedia on selle üle tähtsustanud. Ma ei ütle seda üksnes sellepärast, et ma olen mänginud Soome rahvuslikus golfimeeskonnas, ning mul puudub selle vastu isiklik huvi!

Teine valdkond on struktuuripoliitika, millega on seotud hinnanguline 12% veamäär. Seda võib parandada. On ka nn täitmata kulukohustused, mis ulatuvad 10 miljardi euroni. Komisjon peab kõnealuses valdkonnas tõsist tööd tegema.

Minu kolmas ja viimane punkt käsitleb asjaolu, et eelarve täitmise kinnitamismenetlus lihtsustab Euroopa-vastase propaganda tegemist, nagu me just tõestasime, ning ka seda, et kõnealune aruanne sisaldab tõepoolest mõningaid halbu uudiseid selle kohta, et kõik ei ole korras ning arenguruumi veel on. Siiski on hea kuulda, et paranemine on juba toimunud. Meil on usaldusväärne raamatupidamisarvestus ja areng on toimunud ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas. Komisjoni tuleks samuti õnnitleda rohelise tule saamise puhul oma haldusala eest.

Seega kutsuksin ma üles olulisele, kuid konstruktiivsele arutelule eelarve täitmise kinnitamismenetluse üle lootuses, et positiivne kinnitav avaldus saadakse 2009. aastal.

  Dan Jørgensen (PSE) – (DA) Härra president, ma sooviksin samuti alustada kontrollikoja tänamisega suurepärase aruande ja hea ettekande eest täna siin. On selge, et see on uskumatult kasulik vahend meie töös tagamaks, et ELi kodanike raha hallatakse hästi ja seaduslikul ning asjakohasel moel. Kahjuks on aruande üldine järeldus mitterahuldav. Selge on, et kui ei ole olnud võimalik esitada positiivset auditiaruannet 13 järjestikusel aastal, on põhjust sügavaks, sügavaks kriitikaks. Kahjuks näitab see, et maksumaksjate raha üle puudub kontroll, ning kahjuks näitab see, et siin parlamendis koos komisjoni ja liikmesriikidega seisab meie ees ulatuslik ülesanne. Me peame asju paremini tegema. Asju tuleb paremini teha.

Eelarvekontrollikomisjonis on praegu käimas iga-aastane protsess – see tähendab, et me konsulteerime asjaomaste volinikega ja vaatame põhjalikult läbi dokumendid, mis nüüd meie käsutuses on. Alles siis, kui me oleme selle menetlusega lõpule jõudnud, saame me öelda, mis ulatuses saame me teha seda, mida tehniliselt tuntakse eelarve täitmise kinnitamise nime all – teiste sõnadega, mis ulatuses me kiidame heaks 2006. aasta raamatupidamisaruande ja eelarve täitmise. Selle kasuks räägivad mõned asjaolud: mõnes valdkonnas on tehtud edusamme. Siiski esineb kahjuks ka mõningast väga, väga tõsist kriitikat, ning seega väga tõsiseid vastuväiteid 2006. aasta raamatupidamisaruande heakskiitmisele.

Lubage mul alustada positiivsete asjaoludega. Õnneks on olukord selline, et põllumajandussektoris lähevad asjad väga hästi, nagu teised liikmed maininud on ja nagu nii kontrollikoda kui ka härra Kallas oma ettekandes ütlesid. Süsteem, mida tuntakse ühtse haldus- ja kontrollisüsteemina, on osutunud toimivaks. Tuleb ära märkida, et neis valdkondades, kus seda rakendati, on hea finantskontroll. Me võime kodanikele silma vaadates öelda, et raha, mille nad maksudena maksnud on, hallatakse hästi ja asjakohaselt. Kreeka puhul, kus seda süsteemi nõuetekohaselt rakendatud ei ole, on minu arvates komisjon käitunud vastutustundlikult öeldes, et ta peatab maksed. See on hea ja positiivne. Ka teadusuuringute valdkonnas on piisavalt põhjust olla positiivne. See on peaaegu nagu õpikunäide. Viimase aasta jooksul oleme me tõesti välja toonud mõningast kriitikat, mida volinik Potočnik arvesse on võtnud, ja loomulikult on see viis, kuidas me töötame. See on tõepoolest väga hea, et me ei ole siin liialt populistlikud, nagu mõned parlamendiliikmed tahaksid. Me ei ole siin selleks, et anda tööd ELi vastastele – me oleme siin selleks, et tõsta esile punkte, mis väärivad kriitikat, ning tulla välja heade ja konstruktiivsete ettepanekutega lahenduste jaoks.

Kõigele lisaks esineb tohutuid probleeme seoses struktuurifondidega. Meile ei ole antud selgitust 12% kohta, mida te mainisite, härra Kallas. On võimalik, et sellele leidub selgitus. Ometi ei ole me sellist selgitust saanud. Kahjuks võime me lisaks näha, et see on loomulikult mitterahuldav, et kontrollisüsteemid tembeldatakse ebatõhusateks kõigi kontrollikoja poolt uuritud juhtude puhul. Samuti peame me möönma, et puudub kontroll välispoliitika suhtes seoses selle 1 miljardi euroga, mida kasutatakse ühiselt koos teiste institutsioonidega rahvusvaheliste trustide rahaliste vahenditena. Kokkuvõtteks ütlen ma, et olemas peavad olema mõned väga selged vastused. Kui me soovitame eelarve täitmisele kinnituse andmist, peavad meil olema võtta mõned väga head selgitused.

  Helga Trüpel (Verts/ALE). – (DE) Härra president, volinik Kallas, daamid ja härrad, meie, rohelised, kiidame kontrollikoja tööd. Me vajame selles esitatud teavet, kuid meil on kahju, et paljudes tegevusvaldkondades ei ole aastaid paremuse poole liigutud, sest need järeldused annavad Euroopa Liidule halva kuulsuse. Me ei soovi, et meile enam kauem midagi pähe määritakse; me tahame lõppude lõpuks tõhusust.

Härra Kallas on täna esitanud küllaltki järeleandliku numbri, kuid kui kontrollikoja aruande sisu avalikustati, nimetas ta seda liiga karmiks ja ründas lisaks liikmesriike. See ei olnud komisjoni poolt tark tegu, kuna tal lasub poliitiline vastutus ning me ootame, et komisjon seda järgib ja tagab, et parandused lõpuks teoks saavad.

Meil rohelistel on tõsiseid kahtlusi selle osas, kas me saame 2006. aasta eelarve täitmise heaks kiita ning sellel, mida me just kuulsime, võivad vabalt olla poliitilised tagajärjed ka teatud volinike jaoks. Sellepärast nõuame me tungivalt, et komisjon muudaks oma eelarvemenetlusi ja hakkaks tegema olulisi parandusi.

  Jeffrey Titford (IND/DEM). – Härra president, me oleme jõudnud kuraditosinani! 13 aastat ei ole raamatupidamisarvestusi heaks kiidetud. Vaja ei ole uusi audiitoreid, vaid uut maksesüsteemi. Mind üllatab alati, kui palju poliitikuid selles kojas ja Westminsteris on puhta südametunnistusega valmistunud jätkama mitte üksnes ELi raamatupidamise halva olukorra talumist, vaid ka ELile antud maksumaksjate raha suurendamist. Nagu tavaliselt, esitatakse meile seoses ebapädevuse ja silma kinni pigistamisega samad vabandused ning põhiline on liikmesriikide süüdistamine, kuid see ei muuda süüd väiksemaks.

Kuidas saab Euroopa Komisjon raha liikmesriikidele üle anda, ilma et ta näeks dokumente, mis kinnitavad, kuidas ja mille peale raha on kulutatud? Ma ei kujuta ette ühtegi teist professionaalset organisatsiooni, mis lubaks juhtuda millelgi niisugusel ja nii pika aja jooksul. Kui liikmesriigid ei ole valmis vajalikke dokumente (kättesaamistõendeid ja tšekke) esitama, tuleb rahakraan kinni keerata. Tegelikult tuleks kraan mõlemast otsast kinni keerata. Kui EL ei ole valmis oma majas korda looma, peaksid Westminsteri poliitikud lõpetama maksumaksjate raha kallamise ELi ämbrisse, millel paistab endiselt olevat rohkem auke kui sõelal.

  Jana Bobošíková (NI). – (CS) Daamid ja härrad, me oleme talunud äärmiselt murettekitavat ja vastuvõetamatut olukorda juba 13 aastat. Komisjon ja liikmesriigid haldavad maksumaksjate raha halvasti ja ebaseaduslikult. Euroopa Kontrollikoja aruanne näitab selgelt, et komisjon ja liikmesriigid tegutsevad hooletult ja ei ole läbinisti kursis eelarvekulutusi käsitlevate eeskirjadega.

Nüüd kahtlustatakse veel lisaks katseid väärkasutada liidu eelarvest tulevat raha. Täiesti vastupidiselt komisjoni määrustele ja üksikute liikmesriikide seadustele ei korraldata avalikke pakkumismenetlusi, taotletakse mittenõuetekohaste kulude katmist, raha saajad ei suuda tõendada püsikulude või tööjõukulude seaduslikkust ning ka kontrollid veavad alt.

Daamid ja härrad, kui kodanikud, kelle raha me nii häbitult raiskame, juhiksid omaenda firmasid ja majapidamisi sellisel moel, oleks Euroopa Liit täis ühiskonnast tõrjutud, kodutuid inimesi. Nüüd palun ma komisjonil ja nõukogul end kokku võtta ja hakata suhtuma maksumaksjate rahasse nagu oleks see nende enda oma. See on ainsaks viisiks, kuidas me saame tugevdada usaldust Euroopa integratsiooni protsessi vastu.

  Gabriele Stauner (PPE-DE). – (DE) Härra president, härra Weber, daamid ja härrad, auditeerijate aruanded on alati huvitavad ja tähtsad. See käib eriti Euroopa kohta, kuna Euroopa rahaliste vahendite range ja tõhus kasutamine pakub üldsusele alati kõrgendatud huvi.

Aruanne keskendub õigusega kõige teravamalt rahaliste vahendite kasutamisele liikmesriikides. Eelkõige seoses struktuurifondidega on seal kindlasti veel palju ära teha. See aga ei peaks meie tähelepanu kõrvale juhtima meie endi institutsioonide kulutamistavadelt, seda eriti komisjoni ja nõukogu puhul. Just otse hallatavate kulutuste vallas on komisjonil kõige enam ruumi parandustele. Lühidalt öeldes ei ole komisjon mitte üksnes lepingute täitmise valvaja – ta peab lisaks olema korraliku finantsjuhtimise eeskuju. Kui ma vaatan nihet põllumajanduspoliitikas, alates toetustest ja ulatudes kuni maastiku säilitamise edendamiseni, imestan ma tõesti, kas siin ei ole mitte eesmärgiks ratsaspordiklubide ja golfiklubide toetamine. Selline eesmärk ei ole kooskõlas põllumajandustoetuse tegeliku eesmärgiga.

Hoonestuspoliitika annab kontrollikojale jätkuvalt piisavalt mõtlemisainet, olgu selleks Euroopa Kohtu hoone laiendamine Luxembourgis või nõukogu ja parlamendi hooned Brüsselis. Euroopa Kohus järgib õigustatult ühtset lähenemisviisi ebamugavate tõdede päevavalgele toomisega, eriti neil juhtudel, kui pakkumismenetlused on olnud puudulikud või neid pole üldse korraldatud. See ei saa kindlasti õige olla, et Euroopa Kohus peab arvele alla kirjutama, kuid ei osale lepingute koostamises ja nende alusel pakkumismenetluste korraldamises.

Lubage mul kasutada võimalust meenutada komisjonile tema vastust minu 2. augusti kirjalikult vastatavale küsimusele selle kohta. See lihtsalt jätab halva üldmulje, kui ELi iga väikese haldusüksuse kohalik ametiasutus peab korraldama ELi ülese pakkumismenetluse enne kui ta saab mis tahes lepingu sõlmida, mis on väärt enam kui 200 000 eurot, samas kui Euroopa institutsioonid ise võivad mugavalt pakkumismenetlused ära jätta lepingute puhul, mis on väärt miljoneid. Meie kodanikud ei saa sellest aru.

Samuti sooviksin pöörduda Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee poole, kuna mõlemad peavad samuti esitama meie nõutud aruande. Lubage mul lisaks paluda nõukogul tagada, et ühise välis- ja julgeolekupoliitika tegevuskulude kasvu ei veeretata halduskulude eelarvereale.

  Paulo Casaca (PSE). – (PT) Härra president, ma sooviksin alustada kontrollikoja ja eriti selle presidendi, Hubert Weberi, õnnitlemisega, kelle ametiaeg hakkab lõppema ja kellega meil, sotsialistidel ja eelarvekontrollikomisjonil, on olnud suurepärane koostöö. Tahan teda töö eest sügavalt tänada ja eriti tahan esile tõsta tööd, mida kontrollikoda on paljude konkreetsete küsimuste kallal teinud, näiteks aidanud muuta selgemaks Euroopa Liidu eksporditoetuste poliitikat.

Ma sooviksin öelda, et olen väga mures Euroopa Liidu välisabi eelarve pärast. Suure osa 5 miljardist eurost, mis me 2006. aastal kulutasime, nimelt ligi 1 miljard eurot, kulutasid mitmepoolsed fondid. Sellele lisaks kulutasid suure osa muudest vahenditest teatud rahvusvahelised organisatsioonid, mida rahastab Euroopa Komisjon – ma sooviksin teada, mis alusel ja kas see oli lubatud, seaduslik ja läbipaistev. Kuigi me eelmisel aastal juba palusime üksikasjalikke numbreid ja selgitusi, jätkab komisjon finantsmääruse peale sülitamist ja ei ole meile ikka veel edastanud raportit selle kohta, kuidas Euroopa raha paljudes kesk- ja idapoolsetes riikides kulutatakse.

Samal ajal keeldub Euroopa Komisjon meid kuulamast, kui me ütleme, et Euroopa Ülesehitusamet on keskseks mehhanismiks selle tagamisel, et Euroopa kohalolek Lääne-Balkanil märgatav oleks, tagades Euroopa poliitilise juhtrolli ja nõuetekohase ning tõhusa finantsjuhtimise. Ta tahab selle nüüd hoopis sulgeda, kuigi see on hetkel ainsaks olemasolevaks töövahendiks, mis meie arvates on tõhus olukordades, mis on kõike muud kui läbipaistvad. See on vastuvõetamatu ja ma sooviksin öelda eelkõige asepresident Kallasele, et ta ei saa sellele lihtsalt selga pöörata ning et eelarve täitmise kinnitamismenetluse käigus kavatseme me üksikasjalikult kontrollida kõike selles eelarves, sealhulgas kõiki organisatsioone, kes ei kasuta rahalisi vahendeid läbipaistval viisil.

  Sylwester Chruszcz (NI). – (PL) Härra president, liikmesriikides ELi rahaliste vahendite auditeerimine ja kontroll on põhiliseks tingimuseks ühenduse eelarvevahendite tõhusale ja läbipaistvale haldamisele. Komisjoni viimased ettepanekud on aga murettekitavad, kuna need võivad tõsiselt mõjutada ELi rahaliste vahendite saajaid. Komisjon soovib muuta menetlused rangemaks ja kehtestada karistused pakkumismenetluste vigade eest, tihti ilma objektiivsete põhjusteta.

Ma osutan dokumendile pealkirjaga „Struktuurifondid: suunised põhimõtete, kriteeriumide ja suunavate skaalade kohta, mida komisjoni talitused rakendavad finantskorrektsioonide kindlaksmääramisel”. ELi ettepanek karistuste kehtestamise kohta on eriti ähvardav kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele. Me ei saa lubada olukorda, kus, nagu liikmesriigid juba osutanud on, rahastab EL golfiradasid viieteistkümnes vanas liikmesriigis, luues samas sanktsiooni- ja trahvisüsteemi, mis on suunatud vähem arenenud Euroopa riikide vastu, sealhulgas Poola vastu.

  Ingeborg Gräßle (PPE-DE). – (DE) Härra president, kontrollikoja president ja liikmed, volinik, daamid ja härrad, me soovime väljendada kontrollikojale oma siirast tänu paremini koostatud aruande eest ning me palume teil seda teed jätkata. Me ei ole veel võimalusi ammendanud, sest mida laiahaardelisemad on aruanded, seda rohkem need meid aitavad ja seda rohkem aitavad need komisjonil kõigile teie järeldustele reageerida. Nii et palun jätkake samas vaimus. Me oleme väga rahul sellega, mis me siiani saanud oleme.

Samuti õnnitleme komisjoni. See, mis põllumajanduse valdkonnas saavutatud on, on tõeliseks verstapostiks ja see näitab, et aastatepikkune raske töö tõepoolest annab tulemusi.

Nüüd jõuame me struktuurifondide juurde. Fakt on see, et me peame asjad ka selles valdkonnas korda saama ja jõudma vähemalt lähedale põllumajanduses saavutatud tasemele. Me oleme valmis alustama vajalikke arutelusid. Me ei taotle võimatut. Sellepärast räägime vastuvõetavast riskist. Me oleme komisjoni probleemidest teadlikud, kuid teame ka, et meie ainsaks edasiliikumisvõimaluseks on komisjoni toetamine. Teil on seega struktuurifondide nõuete alal parlamendi ja eelarvekontrollikomisjoni toetus, volinik Kallas. Me innustame teid tugevalt tegema märgatavaid edusamme selles vallas. Me peame edasi liikuma.

Kurvastuseks ei ole meil nõukogust kedagi, kelle poole pöörduda. Ometi anname nõukogule järgmisel parimal võimalusel ülesande kätte. Me ei saa sedasi jätkata. Me ei saa siin järgmisel aastal kohtuda ja jõuda samadele järeldustele. Me oleme ennast juba piisavalt kaua naerualuseks teinud.

Lõpetuseks paar sõna parlamendi eelarve kohta: mida parlamendiliikmed teistelt eeldavad, peavad nad loomulikult ka endalt nõudma. Ma soovin tänada kontrollikoda selle eest, et ta võimaldab meil jätkata parlamendi 2006. aasta eelarvega, mis puutub eraldistesse liikmete assistentidele. Vahepeal on reguleeritud ja lahendatud 2006. aastal märgitud tõendavate dokumentide probleem assistentide eraldiste kohta kõigil juhtudel, välja arvatud kuus parlamendiliiget. See on sõnum, president Pöttering, mille me peame edastama ka Euroopa maksumaksjatele. Me oleme huvitatud vanade juhtumite lahendamisest ja teeme seda koos parlamendi sekretariaadiga. Me leiame lahenduse ja lahendus ei erine sellest, mida me teistelt ootame.

  Francesco Musotto (PPE-DE). – (IT) Härra president, daamid ja härrad, ma sooviksin esiteks rõhutada kontrollikoja väga positiivset suhtumist ja väärtuslikku tööd ja eelkõige juhtida tähelepanu numbritele, mis me oleme seoses 2006. aasta aruandega saanud.

Ühenduse rahaliste vahendite kasutamises on toimunud paranemine. Käesoleval aastal on kontrollikoda hinnanud rahalistest vahenditest 40% kulutamist positiivseks, võrreldes 30% eelmisel aastal. Positiivne areng, milles me võime kindlad olla, isegi kui rahalisi vahendeid ei kasutata kaugeltki täielikult, on see, et igal aastal toimub liikumine paremuse suunas. Aastaid tagasi andis kontrollikoda rohelise tule ainult 6% kogukulutustest.

Seetõttu on huvitav märkida, et enamik ilmnenud probleeme on suuresti tingitud nõuetele mittevastavusega ja mitte pettusega. Kõige sagedasemad vealiigid on dokumentide puudumine, abikõlblikkuse kriteeriumi mittetäitmine, ebatäpsed avaldused ja menetluste mittetäitmine. Formaalsuste täitmine on ilmselge probleem.

Uus finantsmäärus on samm edasi lihtsama ja läbipaistvama juhtimise suunas. Otse riikide või piirkondlike omavalitsuste poolt juhitud rahaliste vahendite, mis moodustavad ligi 80% ühenduse eelarvest, kohustuslik avaldamine on eriliselt tähtis.

Palju on veel ära teha formaalsuste määratlemises, pidades silmas rahaliste vahendite eraldamist käsitlevate sätete lihtsustamist. See võimaldaks vähendada oluliselt nõuetele mittevastavusi, eriti väikeste saajate osas, kellest paljudel puuduvad nõutud menetluste läbiviimiseks vajalikud vahendid.

Lõpetuseks, Euroopa finantskontrollisüsteemi võtmekohaks on jätkuvalt tagasimaksete probleem. Kui tagasimaksetega seotud tööd tahetakse lihtsustada, on kontrollikojale, parlamendile ja komisjonile vaja üksikasjalikumat teavet ja andmeid, ning vaja on kehtestada siduvamaid õigusakte, nagu tagatiste ja täitmise garantiide süsteemid.

Kuigi kontrollikoja aastaaruandes esitatud tulemused näitavad mõningast paranemist, ütleksin lõpetuseks, et peamiseks väljakutseks on jätkuvalt menetluste lihtsustamine ja riikide koostöö parandamine kontrollijärgus.

ISTUNGI JUHATAJA: Miguel Angel MARTÍNEZ MARTÍNEZ
Asepresident

  Richard James Ashworth (PPE-DE). – Härra juhataja, kõigepealt sooviksin ma tänada härra Weberit ja kontrollikoda käesoleva aasta kohta koostatud aruande eest, mida ma lugesin suurima huviga. Olen sageli rõhutanud, kui kahetsusväärne on, et audiitorid ei määra nõuetekohaselt kindlaks valdkondi, kus paranemine on hädavajalik. Kui nad seda teeksid, annaks see käesoleva parlamendikoosseisu liikmetele vajalikku teavet, et suunata oma jõupingutused paremini positiivse kinnitava avalduse saamiseks.

Sellest hoolimata on täielikult selge, et kõige ulatuslikum probleem, millega tuleb tegeleda, on asjaolu, et 80% või rohkem Euroopa Liidu tehingutest tehakse ühiste halduslepingute alusel liikmesriikides ja tavaliselt teevad seda ametid. Sellega ei taha ma öelda, et 80% tehingutest teevad ametid, vaid et ametites puudub aruandekohustus seoses rahaga, millega nad Euroopa Liidu nimel ümber käivad. Tuleb avaldada tunnustust eelarvekomisjonile ja eelarvekontrollikomisjonile selle eest, et nad kõnealust puudust tunnistasid ja sundisid lisama institutsioonidevahelisse kokkuleppesse 2006. aastal artiklit 44. Ma tahaksin meelde tuletada, et kõnealuses artiklis nõutakse liikmesriikidelt ise-sertifitseerimist tehingute ja raha puhul, millega nad ümber on käinud.

See oli positiivne samm, kuid tol ajal väike, kuna kõnealuse eesmärgi saavutamiseks ei tehtud tegelikke edusamme. Seetõttu on mõistlik kinnitada, et isegi kui praegu on edusamme tehtud, ei ole meil tõenäoliselt enne 2012. aastat võimalik saada positiivset kinnitavat avaldust, mis tähendab, et me ei ole seda saanud 18 aastat.

Nõukogu ja komisjon peavad aru saama, et sellega ei saa leppida. Nad peavad mõistma, et iga-aastane positiivse kinnitava avalduse saamise ebaõnnestumine kahjustab tõsiselt käesolevat parlamendikoosseisu. On tulnud aeg, et käesolevasse parlamendikoosseisu valitud liikmed avaldaksid nii nõukogule kui komisjonile survet, et nad pööraksid kõnealuse olulise ülesande täitmisele suuremat tähelepanu. Mina ei ole muuhulgas hääletanud kunagi raamatupidamisarvestuse vastutusest vabastava kinnituse poolt. Ma keeldun seda jätkuvalt tegemast, kuni nõukogu ja komisjon ei pööra kõnealusele probleemile rohkem tähelepanu.

  Hubert Weber, kontrollikoja president. − (DE) Härra juhataja, lubage mul kõigepealt edastada oma siiras tänu paljude heade sõnade eest, mis kontrollikoja, selle aruande ja ettekande kohta öeldud on. Ma pean neid kommentaare väga oluliseks ja annan need Luxembourgis hea meelega edasi. Ma usun, et need on samuti väga tugevaks motivaatoriks meie töötajatele. Lisaks oli mul hea meel väga sagedaste viidete üle uutele abisaajatele ühises põllumajanduspoliitikas. Siiski usun, et mul on võimalus seada mõned asjad korda, nagu härra Staes mult otsesõnu palus.

Pean alustama väikese taustainfoga. Ühtne otsemaksete kava on oma olemuselt midagi, mida kontrollikoda algusest peale tervitas. See lihtsustab asju märgatavalt ja me näeme selle mõjusid. Koos ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga on see tinginud vigade esinemissageduse järsu languse. Kuid alati kui luuakse uusi eeskirju, on loomulikult ka võimalus, et neid ei järgita. Peaksime samuti vaatlema kogu valdkonda, mitte keskenduma ainuüksi ühele nähtusele, nagu kümne kuu reegli mittejärgimine ja sellest tulenevad suured rahalised kaotused.

Peame ka loomulikult meeles pidama, et reeglid on sõnastatud väga üldiselt ja palju jäetakse liikmesriikide otsustada. See on tinginud teatud nähtused. Kindel on, et esinevad kõrvalmõjudeks nimetatavad asjad, millel võib küll olla vähem oluline rahaline mõju, kuid mis on vast endale tõmmanud suuremat avalikkuse tähelepanu. Samuti tuleb märkida, et põllumajandustegevuse üldine määratlus on väga laiapiiriline. Täna piisab sellest, kui maatükki hallatakse kooskõlas heade põllumajanduslike ja keskkondlike tavadega. Piisab sellest, kui lihtsalt niidetakse muru ja küsitakse toetust. Me tahame seda asjaolu rõhutada, et selle kohta järele pärida. Meil on kokku 700 juhtumit ja seega ei saa ma praegusel hetkel öelda, kas kõik need juhtumid omavad õiguslikku mõju, kuna igaühte neist peab uurima tulemuste seisukohast. On ütlematagi selge, et kui golfiklubi saadud toetus katab ka golfiraja ala, ei oleks niisugune olukord kindlasti mitte seaduslik. Nagu ma aga ütlesin, peame neid asju uurima üksikute juhtumite kaupa ja komisjonil palutakse sama teha.

Samuti aga juhtisin ma tähelepanu sellele, et arvestama pidi ka muude teguritega. Dünaamilise mudeli kasutuselevõtt tähendab seda, et aset leiab ümberjaotamine maa haldajatelt – talunikelt – maa omanikele. Mul on väga hea meel, et meid on lisaks kutsutud üles kommenteerima poliitika mõjusid.

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. − Härra juhataja, ma tahaksin tänada austusväärseid liikmeid nende märkuste eest. Peamist probleemi ehk struktuurifondide paremat valitsemist arutatakse üksikasjalikult 18. detsembril eelarvekontrollikomisjoni kuulamistel. Kuulamistele järgnevad jaanuaris ulatuslikud kuulamised, mis käsitlevad üldist valitsemist ja sisekontrollisüsteeme.

Tänan teid veel kord märkuste eest. Komisjon on valmis vastama kõigile teie küsimustele üksikasjalikumalt kuulamiste ajal.

  Juhataja. − Sellega on arutelu käesoleva päevakorrapunkti üle lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Mairead McGuinness (PPE-DE), kirjalikult. – Ma tervitan Euroopa Kontrollikoja 2006. aasta aruannet, milles tuvastatakse teretulnud parandused, eriti seoses põllumajanduskuludega. Leitud vead on seotud peamiselt nii liikmesriikide kui komisjoni sisekontrollisüsteemide puudustega.

Positiivne areng põllumajanduskulude osas rõhutab ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (IACS) ning hiljuti kehtestatud ühtse otsemaksete kavaga seotud nõude- ja maksemenetluste lihtsustamise tõhusust.

Põllumajanduse puhul tervikuna (49,8 miljardit 2006. aastal) leidis kontrollikoda vigade hinnangulise üldise taseme märgatava vähenemise.

Kontrollikoda märgib, et ühtsel otsemaksete kaval on kõrvalmõjusid, näiteks toetusõiguste andmine maaomanikele, kes ei ole eelnevalt põllumajandusega tegelenud, mille tulemusena võetakse suur osa ELi abist ära põllumajandustootjatelt ja maaomanikelt.

Ma ei ole selle üldise väitega nõus, kuna ühtseid otsemakseid makstakse aktiivsetele tootjatele, MITTE maaomanikele.

Kontrollikoda eksib, öeldes, et golfiklubid saavad otsemakseid. Kui nad seda saavad, ei ole see õige, sest makseid võib teha üksnes aktiivsetele tootjatele, kes peavad talu ja hoiavad maad heas põllumajanduslikus seisukorras. Golfiväljakud ei kvalifitseeru.

4. Kontrollikoja 7 liikme ametisse nimetamine (arutelu)

  Juhataja. − Järgmiseks päevakorrapunktiks on ühine arutelu eelarvekontrollikomisjoni liikme proua Ayala Senderi koostatud seitsme raporti üle, mis käsitlevad ettepanekut nimetada kontrollikoja liikmetena ametisse David Bostock, Michel Cretin, Maarten B. Engwirda, Henri Grethen, Harald Noack, Ioannis Sarmas ja Hubert Weber.

  Inés Ayala Sender, raportöör. − (ES) Härra president, nagu te kõik teate, nimetab kontrollikoja liikmed kuueaastaseks ametiajaks ametisse nõukogu pärast parlamendiga konsulteerimist. Just eelarvekontrollikomisjon on vastutav parlamendi seisukoha ettevalmistamise eest.

Kontrollikoda koosneb praegu 27 liikmest, kes esindavad liidu liikmesriike, ning me valmistume nüüd uuendama nelja kandidaadi mandaati: David Bostock Ühendkuningriigist, Maarten B. Engwirda Madalmaadest, Ioannis Sarmas Kreekast ja Hubert Weber Austriast, ning teeme ettepaneku kolme uue liikme kohta: Michel Cretin Prantsusmaalt, Henri Grethen Luxembourgist ja Harald Noack Saksamaalt.

Eelarvekontrollikomisjonis kiideti menetluse käigus kõik kandidaadid heaks, kuid kõiki mitte ühehäälselt. Siiski näeme, et pärast paari selgitust on minu lõplik ettepanek see, et kui rohkem kommentaare ei ole, tuleks kõik kandidatuurid kinnitada.

Pärast personaalseid intervjuusid kolme uue kandidaadiga sooviksin ma rõhutada head muljet, mille jättis härra Cretin, Prantsusmaa kandidaat, kes toob kontrollikotta kaasa oma arvestatava kogemuse rahvusvahelise auditeerimise alal, seda nii seoses ÜRO kui NATOga. Eelarvekontrollikomisjon pidas seda kogemust tohutuks plussiks.

Nende nelja kandidaadi, kelle mandaati soovitakse uuendada, personaalsete intervjuude käigus oli kõige tähtsamaks teemaks nende arvamus kontrollikoda algatatud enesehindamise kohta, mis lõpeb 2008. aasta lõpus, ning iga kandidaadi panus käimasolevasse arutelusse vajaduse kohta uuendada kontrollikoja ülesehitust, seda eriti pärast laienemist, arvestades, et tal on 27st liikmest koosnev juhatus ja pidades samuti silmas tema tõhususe ja uuenduslikkuse suurendamist.

Selles kontekstis sooviksin ma öelda, et härra Sarmas oli eriti muljetavaldav ning parlamendikomisjon toetas teda ühehäälselt minu arvates ilmselt täna sellele, et ta oli kinnitamise käigus eriti koostööaldis.

Teisalt ei olnud härra Engwirda ja Madalmaade valitsuse vahel saavutatud üksmeel täielikult läbipaistev ja see on parlamendikomisjonis mõningaid kahtlusi tekitanud.

Mis puutub härra Weberit, praegust kontrollikoja presidenti, tahaksin ma enne hääletust selgust tuua ühte asjaolusse, mis valmistab mulle erilist muret ja mis kerkis üles pärast kinnitavat kuulamist eelarvekontrollikomisjonis, ning seega ma arvan, et siinne foorum pakub suurepärase võimaluse sellesse selgust tuua.

Härra juhataja, seda silmas pidades sooviksin teilt paluda lubada härra Weberil kõneleda, kui ma olen lõpetanud, et selgitada järgmist küsimust.

13. novembril 2007, pärast kontrollikoja, mille president härra Weber on, aastaaruande ettekandmist tegi endine komisjoni pearaamatupidaja BBC uudistes mitmeid avaldusi, väites, et 80% ühenduse eelarvest oli endiselt kahtlusi tekitav. Sellele järgnes kohe härra Weberi sõnavõtt, milles ta ütles, et analüüs põhines rangemal lähenemisviisil, kuid et õige on ka härra Kallase hoopis teistsugune avaldus.

Ma sooviksin kuulda tõde ja et härra Weber kinnitaks, kas need avaldused on tema tehtud ning kui mitte, tahaksin ma, et ta need avalikult tagasi lükkaks ja selle kohta parlamendile koopia saadaks, selleks et vältida avaliku arvamuse häirimist sellist tüüpi vastuolu tõttu.

Naastes minu raporti sisu juurde, tahaksin väljendada oma meelehärmi, mis on tingitud sellest, et nõukogu – kelle puudumine sellelt istungilt, ma kordan, on kahetsusväärne – on taaskord ignoreerinud parlamendi 1992. aasta resolutsioonis kehtestatud kriteeriume, mille eesmärgiks on suurema läbipaistvuse saavutamine.

Nõukogu on üldiselt kahel juhul ignoreerinud soovitust mitte ületada kahte mandaati, teiste sõnadega 12 aasta pikkust teenistust kontrollikojas. Halvem on aga parlamendi soovituse eiramine vajaduse kohta saavutada kontrollikojas naiste ja meeste vahel parem tasakaal. Kuigi tänaseks on 27st liikmest naisi viis, tehakse nüüd ettepanek, et nende arvu kahandataks neljale. Seoses sellega olen ma lõplikult kindel, et nõukogu peaks võtma erimeetmeid.

Samuti seoses sellega nõuame me, et nõukogu tunnistaks, et head suhted parlamendi ja kontrollikoja vahel on keskse tähtsusega kontrollisüsteemi korraliku toimimise seisukohalt. Seetõttu peaksime saama nõukogult ajakohase ettepaneku kandidaatide nimetamise kohta ja olema suutelised liikmetega enne valimisi tihedamat koostööd tegema.

Veelgi tähtsam on meenutada nõukogule vajadust tunnustada Euroopa Parlamendi arvamust eesmärgiga vältida seda, mis juhtus 2004. aastal pärast negatiivset arvamust ühe kandidaadi, kohta, mida nõukogu täielikult ignoreeris.

Pidades silmas kontrollikoja tulevikku, sooviksin mainida muret, mida Euroopa Parlamendi liikmed laialdaselt jagavad niisuguse olulise organi tõhususe üle, kui seda juhib kuni 27st liikmest koosnev juhatus. Seetõttu ootame me mõningase kannatamatusega kontrollikoja enesehinnangu tulemusi ja tegelikult soovitan ma oma raportis, et parlament peaks seda 2008. aasta lõpus, kui see esitatakse, hoolega uurima ning et ta peaks erinevate võimaluste kohta seisukoha võtma.

Kuni sinnamaani aga saab teha parandusi ja seega kutsun ma kontrollikoda kasutama kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid oma töö hõlbustamiseks ja lihtsustamiseks, kasutades eelkõige kehtiva lepinguga antud võimalusi: näiteks võimalust võtta raportid vastu häälteenamusega ja mitte alati konsensuse alusel, ning samuti võimalust luua töörühmad, kes vastutavad konkreetsete raportite eest, mida seetõttu ei pea kogu juhatus läbi töötama.

Sarnaselt soovitan ma, et võttes vastu ettepaneku liikmete ametisse nimetamise kohta viidatud sätete alusel, peaks parlament väljendama soovi, et me saaks igal juhul selgituse selle kohta, mida ma varem välja pakkusin.

  Juhataja. − Tänan teid, proua Ayala. Kuna härra Weber ei viibi saalis, loodan ma, et teie palve edastatakse talle mõne tema kolleegi poolt, nii et härra Weber saab teie mureküsimustele vastata.

  Petya Stavreva fraktsiooni PPE-DE nimel. – (BG) Täna hääletame me kontrollikoja seitsme uue liikme ametisse nimetamise üle. Euroopa Parlament ja parlamendiliikmed on seda institutsiooni alati väga oluliseks pidanud. Mina kui Bulgaariast pärit parlamendisaadik ja ühe uue liikmesriigi esindaja, leian, et kontrollikoja nõuetekohane toimimine ja tõhus koostöö parlamendiliikmetega on väga tähtis kogu Euroopa Liidu rahalisele seisukorrale.

Kandidaatide kuulamisel eelarvekontrollikomisjonis oli meil võimalus näha nende ametialast pädevust, isiklikke teadmisi ja motivatsiooni. Loomulikult võime me vaid kurbust tunda, et kandidaatide hulgas ei olnud ühtegi naist või noort inimest, kuid Euroopa Parlamendil ei ole liikmesriikide ja riigi tasandil tehtavate valikute üle mingit võimu.

Meie kohustus parlamendiliikmetena on hinnata kandidaate ja ma usun, et eelarvekontrollikomisjonis kuuldud on kontrollikotta valimise väärilised. Häälteenamus, mis seitsmele kandidaadile parlamendikomisjonis hääletusel anti, annab tunnistust suurest lugupidamisest, mida me kõigi kandidaatide vastu tunneme. Nende poliitiline ja ametialane sõltumatus olid põhilised, millest me oma hinnangus kandidaatidele juhindusime. Euroopa Parlamendi EPP-ED fraktsioon toetab kõiki kandidaate, jäädes ootama head ja viljakat koostööd Euroopa Kontrollikoja liikmetega.

  Gabriele Stauner (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma tervitan ettepanekut seitsme uue kontrollikoja liikme ametisse nimetamise kohta ja võin vaid korrata, kui tähtis on kontrollikoja töö ELi ja liikmesriikide rahaliste huvide kaitsmisel. Kontrollikoda mängib võtmerolli selle eesmärgi täitmisel ja on omandanud suurepärase maine. Ta täidab oma ülesannet kartmatult, õiglaselt, professionaalselt ja sõltumatult, kuid loomulikult peab ta alati tuginema üksikisikutele, sest inimesed on need, kes institutsiooni tööle panevad. Ja kuna liikmed esitatakse liikmesriikide poolt, on minu märkused just viimastele suunatud.

Kandidaate vaadeldes võivad mõned vastuväitena viidata nende suhteliselt kõrgele vanusele. Konkreetsete ametikohtade puhul aga pean ma isiklikku ja ametialast kogemust keskseks teguriks ja audiitoritel lihtsalt ei ole seda piisavalt 25, 30 või 35 aasta vanusena. Minu meelest enam põhjendatud kriitika on seotud naiste väga madala osakaaluga. Samas peab kandidaatide kvaliteet olema määravam kui nende sugu. Ma pean väga oluliseks meeskonnavaimu ja „ühtse rinde” tunnetuse arendamist ja tihedate sidemete loomise püüdlust riikide kontrolliasutustega. Seal peaks olema koostöö, kuid mitte sõltuvus.

Nagu te teate, on viimasel ajal peetud tuliseid arutelusid selle üle, kas kontrollikojal on liiga palju liikmeid. Nüüd on reformilepingu alusel vastu võetud otsus. Üks mure on jäänud – õigustatud mure – kas 27 liikmega kontrollikoda suudab endiselt maksimaalse tõhususega toimida. Liikmete arv ja taust peab olema tasakaalus. Eelkõige ei tohi selles vallas allutada ametialast pädevust poliitilistele kaalutlustele. Mõeldes sammu edasi tulevastele ümberkorraldusplaanidele, mis kindlasti tekivad, sooviksin tuua näitena riikliku kontrolliasutuse riigis, kust ma pärit olen, millel on suur hulk liikmeid – ma usun, et üle 50 – kuid kus iga liige juhib osakonda ja on täielikult kaasatud nii kontrollitoimingutesse kui ka õiguslikult täiesti sõltumatu.

Ükskõik, mis tulevik riiklikule kontrolliasutusele toob, need on ja jäävad meie peamisteks liitlasteks eelarvekontrolliülesande täitmisel.

  Juhataja. − Ma arvan, et me peaksime küsima, kas härra Weber sooviks öelda paar sõna kommentaariks või vastata käesoleva arutelu aluseks olevate raportite koostaja proua Ayala palvele.

Härra Weber, kas te sooviksite paar sõna öelda?

  Hubert Weber, kontrollikoja president. − (DE) Härra juhataja, ma olin juba saalist lahkunud kui see küsimus esitati. On sõnadetagi selge, et soovin seda küsimust selgitada. Väideti, et BBC intervjuus asusin ma proua Andreaseni poolele. Ma võin teile kinnitada, et tõepoolest andsin BBCle intervjuu, kuid nime Andreasen selles isegi ei mainitud. Kaks minu töötajat, kes siin on, võivad seda kinnitada.

Teiseks eriti tähtsaks punktiks on see, et väidetavalt olin öelnud, et 80% kuludest oli saanud punase tule, kui lubate mul lihtsamalt väljenduda. Tegelikult ütlesin täpselt vastupidist. Intervjueerija, kelle on muidugi õigus esitada asju nii, nagu ta tahab, küsis minult, kas mulle valmistab muret härra Kallase avaldus selle kohta, et 40% kuludest sai rohelise tule. Ma vastasin, et mul ei ole sellega mingit probleemi. Ma ütlen seda selleks, et teha selgeks, et härra Kallase ja minu arusaamal ei ole mingit erinevust. Protsentide üle võib alati vaielda. Võib-olla oli see isegi üle 40%, kuid pean taas kinnitama, et arv 80 üle mu huulte ei tulnud. Ma ei viidanud proua Andreasenile, kuna see on komisjoni ja proua Andreaseni vaheline asi ning kontrollikoda ei soovi sellesse sekkuda. Tänan teid väga võimaluse eest vastata.

  Juhataja. − Tänan teid selgituse eest, mis vastab raportööri mureküsimusele. Ühine arutelu on nüüd lõppenud.

Hääletus toimub täna hommikul kell 11.00.

5. Lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatav õigus (Rooma I) (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on õiguskomisjoni nimel härra Dumitrescu koostatud raport (A6-0450/2007) lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I).

  Franco Frattini, komisjoni liige. − (FR) Härra juhataja, mul on hea meel, et läbirääkimised on viinud sellise suurepärase tulemuseni. Me toetame praegu päevakorras olevat kompromissi. Kui te oma nõusoleku annate, daamid ja härrad, lõpetame me kaks aastat kestnud arutelu, mis on selgelt näidanud, kui oluline see teema Euroopa õigusruumi ja ühisturu jaoks on. Sooviksin eriti õnnitleda raportööri härra Dumitrescut, kelle tõhus lähenemisviis on palju kaasa aidanud eduka tulemuse saavutamisele siin, ning samuti variraportööre kõigist fraktsioonidest.

2007 on minu arvates olnud tähtis aasta rahvusvahelise eraõiguse ühenduse poolsele ühtlustamisele tsiviil- ja kaubanduslike kohustuste valdkonnas. Kohtualluvust käsitlevat Brüsseli I määrust, mis hõlmab nii lepinguid kui kahju õigusvastast tekitamist, täiendatakse nüüd Rooma II määrusega kahju õigusvastase tekitamise suhtes kohaldatava õiguse kohta, mis viis esimese lepitusmenetluseni õiguse ja turvalisuse valdkonnas selle aasta mais, ning Rooma I määrusega.

Artikli 5 üle saavutatud kompromiss on tarbijate jaoks sammuks edasi. Artikkel on samuti kooskõlas Brüsseli I määrusega, mille kohaselt ei tohi tarbijat kaevata muusse kohtusse kui tema elukohariigi kohtusse. Ma kinnitaksin lisaks, et komisjon on võtnud ülesande esitada kaasseadusandjale Rooma I määruse rakendamist käsitleva raporti osana uurimused kahe olulise küsimuse kohta, mille puhul kompromiss ei suutnud eeskirju ühenduse tasandil ühtlustada: nõuete ja kindlustuslepingute loovutamine. Siin tuleb sobivad meetmed võtta hiljem, juhul kui need osutuvad vajalikuks. Üldraportis käsitletakse samuti artiklit 5 tarbijalepingute kohta ning eriti seda, kas see on kooskõlas rahvusvahelise eraõiguse normidega seoses tarbijalepingutega. Ma rõhutaksin siiski, et raportis ei käsitleta tarbijaõiguse sisulist poolt.

Mis puutub kindlustuslepingutesse, siis nii komisjon kui nõukogu on pidanud vajalikuks teha avaldus, kus rõhutatakse, et konkreetsete normide lisamine Rooma I määrusesse ei tohi venitada tööd Solvency II ettepaneku kallal. Ka parlament võib soovi korral kõnealust avaldust toetada.

Selleks et tõsta esile oma algatusõigust välispädevuse valdkonnas, on komisjon, nagu te teate, väljastanud teise avalduse põhjenduse 16 b kohta. Ma juhiksin tähelepanu sellele, et kavatseme teha ettepaneku horisontaalse mehhanismi kohta, mis võimaldab liikmesriikidel sõlmida kahepoolseid lepinguid kolmandate riikidega valdkondades, kus ühendusel on kohustused. Komisjon on sellele vaatamata kiitnud heaks põhjenduse 16 b eesmärgiga vältida kokkuleppe saavutamise takistamist esimesel lugemisel.

Lõpetuseks sooviksin juhtida tähelepanu sellele, et me jagame parlamendi seisukohta interneti teel sõlmitud lepinguid käsitlevate vaidluste lahendamise alternatiivsete meetodite tähtsuse kohta. Sellepärast oleme ka aktiivselt toetanud selliste meetodite väljatöötamist vahendusdirektiivi kaudu ja rajades Euroopa võrgustiku tarbijate aitamiseks, kes soovivad algatada kohtuväliseid menetlusi teises liikmesriigis.

Seetõttu loodan, et parlament kinnitab kokkulepet, mis nõukoguga saavutati, võimaldades nõukogul oma kohtumisel järgmisel nädalal 6. ja 7. detsembril 2007 vastu võtta parlamendi muudatusettepanekud.

  Cristian Dumitrescu, raportöör. − (FR) Härra juhataja, härra asepresident, volinik, daamid ja härrad, täna hääletame me peagi teise rahvusvahelise eraõiguse vahendi, tulevase määruse üle, mis käsitleb lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatavat õigust, mis on ühenduse õiguses haruldaseks asjaks: puhtalt juriidilist küsimust käsitlev dokument.

Vaatamata tehnilisele iseloomule on see määrus Euroopa kodanikele äärmiselt tähtis. Lepinguline õigus asetseb kogu majandusliku ja sotsiaalse elu keskmes ning ühisturul kipuvad lepingud olema järjest sagedamini erinevates liikmesriikides resideeruvate osapoolte vahelised. Sellepärast on käesolev vahend, mis kehtestab ühtsed normid õiguse kohaldamiseks, niivõrd oluline. Hääletuseks teile esitatud muudatusettepanekutes lõpuks vastu võetud lahendused on osavõtliku, ambitsioonika ja innovatiivse koostöö tulemus variraportööride härra Gauzèsi, proua Wallise ja proua Frassoniga, ning eesistujariik Portugaliga ja fraktsioonide koordinaatoritega õiguskomisjonis, härra Medina Ortegaga ja härra Lehnega. Mul lasub ka suur tänuvõlg proua Maria Bergeri ees, kes oli eelnev raportöör.

Alguses näisid probleemid ületamatud, seda eriti parlamendiliikme jaoks, kes tuleb ühest uusimast liikmesriigist. Ma pean rõhutama, et püüdes välja vahetada Rooma konventsiooni lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta, väitis Euroopa Komisjon võib-olla veidi naiivselt, et ta püüab juba olemasolevat vahendit ühendusepäraseks muuta, kuigi tegelikult tegi ta radikaalseid muudatusi. See viis laialdase kriitikani, mille kohaselt komisjon ebaõnnestus mõjuhinnangu läbiviimisel.

Enne kui ma lähen artikli 5 juurde, mis oli suurimaks meie ees seisvaks probleemiks, kirjeldan ma lühidalt peamisi saavutusi. Selle määruse tuum ei ole mitte artiklis 5 vaid artiklis 3, millega kehtestatakse juhtpõhimõte, et osapooled on sõltumatud, ning artiklis 4, mis sisaldab norme kohaldatava õiguse kohta juhtudel, kui osapooled ei ole osutanud, millist tuleks kohaldada. Nõukogu on siin järginud õiguskomisjoni võetud lähenemisviisi. Lisaks tuleb ära märkida, et parlament ja nõukogu võtsid selles kaasotsustamismenetluses juhtrolli, laiendades tulevase määruse reguleerimisala nii, et see hõlmaks kindlustus- ja kaubaveo lepinguid, ning muutes selgemaks üldist kehtivust omavaid sätteid käsitlevaid norme ja kohustuslikke norme.

Naastes nüüd vaidlusaluse artikli 5 juurde peab ütlema, et parlament sai siin selge võidu, mis kajastab tihedat ja sõbralikku koostööd raportööri ja variraportööride vahel. Probleemiks oli see, et komisjoni ettepanek lahknes Rooma konventsioonist, öeldes, et välja arvatud teatud erandid, peaks tarbijate ja kutseala esindajate vaheliste lepingute suhtes kohaldama tarbijaõigust. Probleemiks komisjoni ettepaneku niisuguse versiooniga artiklist 5 oli see, et kauplejad, ja eriti elektroonilisel teel kauplejad, peaksid koostama eraldi lepingutingimused iga ELi liikmesriigi jaoks. See oleks olnud võimatu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kellel puuduvad suurte rahvusvaheliste ettevõtetega võrdväärsed vahendid, ning tulemuseks oleks olnud tohutu barjäär VKEdele, kes tahavad siseturul elektroonilise kaubandusega tegeleda. Raportöör on liigagi hästi teadlik, et VKEd on Euroopa majanduse edasiviijad ning loovad töökohti ja innovatsiooni. Väiksemad liikmesriigid olid samuti mures, et nad jäetakse elektroonilise kaubanduse turult välja.

Lõpuks vastu võetud lahendus oli naasta lihtsustatud versiooni juurde Rooma konventsiooni artikkel 5st. Uues artiklis 5 sätestatakse põhimõte, et kehtima peaks tarbijaõigus, kuid osapooltel võimaldatakse valida kohaldatav õigus. Arvestades, et enamik tarbijate ja kutseala esindajate vahelisi lepinguid on standardsed võta-või-jäta lepingud, siis tegelikkuses tähendab see, et kõik kauplejad kohaldavad oma õigust. Kuna aga artiklis 5 sätestatakse, et õiguse valiku suhtes kohaldatakse tarbija elukohariigi kohustuslikke norme, pakub see lahenduse, mis on vägagi tarbija poolt. Uues meie poolt väljapakutud artiklis 5 esitatakse lahendus, millega võidavad mõlemad, kus tarbijale kindlustatakse maksimaalne kaitse ja VKEd võivad oma kaupu ja teenuseid vabalt internetis pakkuda, põhinedes oma õigustikule rajanevatele lepingutele.

Lõpetuseks pean ma teie tähelepanu juhtima lühikesele põhjendusele, millega sätestatakse, et ühendus võib tulevikus võtta vastu standardseid tingimusi elektrooniliste lepingute kohta tarbijate ja kutseala esindajate vahel. Viimaseks suureks edusammuks on kindlustuslepingute lisamine, mis on olnud liikmesriikide vaheliste pikkade arutelude teemaks – volinik Frattini viitas sellele – ning kaubaveo lepingute lisamine.

Viimaseks asjaks, mida ma kindlasti mainima pean, on see, et Ühendkuningriik, kes oli algselt pärast oma reservatsioone Rooma konventsiooni suhtes otsustanud mitte osaleda määruse vastuvõtmises, on nüüd siiski otsustanud läbirääkimistel koostatud uue sõnastuse valguses osaleda.

Sellepärast soovitame me parlamendile seda teksti. Meie arvates on see tarbijate ja ettevõtete jaoks väga positiivne tulemus ning on kõnekaks näiteks äärmiselt tõhusast panusest, mille parlament kaasotsustamismenetluses isegi nii keeruliste küsimuste puhul nagu need, anda võib.

Nõukogu esimees on meile kinnitanud, et kui hääletuse järjekorras esimeses plokis olevad muudatusettepanekud vastu võetakse, saavutame me esimesel lugemisel kokkuleppe. See oleks väljapaistvaks ja ootamatuks eduks parlamendile ja eesistujale, ning uuest liikmesriigist Rumeeniast pärit raportöörina on mul hea meel oma väikese panuse üle. Oma ametiaja lõpusirgel Rumeenia parlamendiliikmena pean ma ütlema, et olen väga uhke.

  Juhataja. − Sooviksin kasutada võimalust, härra Dumitrescu, soovida teile edu ja õnne teie püüdlustes, kui te lõpuks lahkute kohalt, mida te olete kõigi nende kuude jooksul sellise auga täitnud.

  Klaus-Heiner Lehne, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, fraktsioon PPE-DE on selle protsessi tulemusega rahul. See on peamiselt tingitud tõsiasjast, et raportööril õnnestus tänu peenele läbirääkimisoskusele, suurele kannatlikkusele ja visale järjekindlusele kaubelda välja ja kindlustada kompromiss, mida kogu õiguskomisjon lõpuks toetada sai. Lubage mul seetõttu väljendada raportöörile erilist tänu.

Tulemusest oli selgelt näha, et kannatlikkus oli parim poliitika. Kiirete otsuste asemel ühelainsal lugemisel oli õigem otsustada edasiste läbirääkimiste kasuks nõukogu ja komisjoniga, kuna see oli just niisuguseks küsimuseks, mida võis käsitleda ühel lugemisel eesmärgiga lahendada kõik keerukad küsimused, selle asemel et hoida kaks aastat öösiti lampi põlemas ehk lepituskomisjoni kohtumistel, kus oleks tulnud arutada samu küsimusi, mida me täna uurime.

Minu nägemuses on artikkel 5 selle määruse tuum ning meil on hea meel, et meil on õnnestunud muuta artikli 5 sisu kajastamaks Rooma konventsiooni algset kavatsust, milleks on nimelt tarbijate huvide tasakaalustamine teenusepakkujate omadega. Kui komisjoni ettepanek oleks vastu võetud, teame me, et sellel oleks olnud küllaltki tõsised tagasilöögid elektroonilisele kaubandusele ja väikestele ning keskmise suurusega ettevõtetele ning see oleks avaldanud negatiivset mõju toodete ja teenuste pakkumisele tarbijatele.

Oleme jätkuvalt kritiseerinud tõsiasja, et komisjon ei ole vaatamata 2003. aasta detsembri institutsioonidevahelisele kokkuleppele viinud läbi mõjuhinnangut selle juhtumi kohta. Me eeldame aga kindlalt, et see on viimane niisugune tegematajätmine ja et sama viga ei korrata komisjoni tulevaste õigusakti ettepanekute puhul.

Lõpetuseks soovin vaid ära märkida, et kogu tarbijalepinguid, sihtriigi põhimõtet ja päritoluriigi põhimõtet ning teenusepakkujate või tarnijate ja tarbijate vahelist suhet käsitlev arutelu on vaid kinnitanud parlamendi korduvat sõnumit, et pikas perspektiivis vajame me vabatahtlikku dokumenti piiriülest kaubandust käsitleva lepinguõiguse jaoks ning meil on hea meel, et see nõudmine meie ees oleva määruse ettepaneku põhjendustes esitatakse.

  Manuel Medina Ortega, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Härra juhataja, ma leian, et see on hea näide Euroopa institutsioonide korralikust toimimisest. Vaatamata meie institutsioonide keerukusele töötavad parlament, komisjon ja nõukogu selle küsimuse kallal hästi ning ma loodan, et koos rahuldava hääletusega sellel parlamendi istungil suudame me jõuda määruseni esimesel lugemisel ilma edasiste viivitusteta.

Ma olen tänulik härra Frattinile tulemusele kaasa aitamise eest ning raportöörile kogu tema raske töö eest kokkuleppe saavutamisel.

Nagu on rohkem kui korra öeldud, on meie arutelu keskmeks olnud artikkel 5, mis on seotud tarbijaõiguste kaitsega. Lepingulistes küsimustes ei ole tarbija võrdses olukorras – tavaliselt on tema ebasoodsamas positsioonis. Lihtsa näitena võtke inimene, kes peab lennujaamas allkirjastama autorendilepingu: tarbija ei saa läbi lugeda lepingu sisu, ta ei ole teadlik sellest, millist õigust lepingu suhtes kohaldatakse ning juhul kui tal puudub õiguskaitse, on ta täielikult lepingut pakkuva inimese võimuses.

Käesoleva määruse ettepaneku eesmärk on ilma kohaldatava õiguse valiku põhimõtteid ohvriks toomata kindlustada tarbijale kaitsesüsteem ja see kajastub nüüd nõukogu pakutud formuleeringus, mille kohaselt õiguse valik ei tohi tähendada tarbija jaoks kaitse kaotamist, mida pakutakse sellest õigusest võõrandamatute lepinguliste sätetega, mida oleks valiku puudumisel lõike 1 kohaselt kohaldatud.

Üldiselt rääkides on Euroopa Liidu peamine probleem materiaalõiguse ühtlustamise puudumine. Vaidluste lahendamist käsitlevate õigusaktide rakendamise normid on kõigest abinormid ning me loodame, et komisjon teostab oma õigusloome alast tegevust esitades õigusakti ettepanekuid, mis pakuvad tarbijale materiaalset kaitset, mis on ühtne kogu Euroopa Liidu ulatuses, kõrvaldades sellega vajaduse tugineda nendele keerukatele rahvusvahelise eraõiguse normidele.

  Katalin Lévai (PSE). – (HU) Suur tänu, härra juhataja. Volinik, daamid ja härrad, käesolev dokument meie ees omab majanduslikust, sotsiaalsest ja poliitilisest vaatevinklist suurt tähtsust ning selle peamiseks eesmärgiks oli ühtlustada Brüsseli I määruse sisu ja Rooma II seotud õigusloome töö, luues nende kahe vahel õige tasakaalu. Esile on tõusnud hea kompromisslahendus, nagu me oleme ka oma kaasparlamendiliikmete märkustest kuulnud, ning see on tõepoolest tingitud tõsiasjast, et nõukogu, komisjoni ja parlamendi vaheline koostöö on olnud eeskujulik. Liit on endale eesmärgiks võtnud vabadusel, turvalisusel ja õigusriigi põhimõttel rajaneva ala loomise ja see nõuab kompromisslahendusi, nagu me siin näeme, ning see tähistab olulist edasiminekut tarbijatele. Tarbijat võib kohtusse kaevata vaid tema koduriigis, seega näitab niisugune lepinguõiguse lahendus, mis on niivõrd tähtis majanduselule, kõigest olenemata edasist suunda. Tänan teid väga.

  Andrzej Jan Szejna (PSE). – (PL) Härra president, lubage mul alustada tänades raportööri tema panuse eest määruse koostamisse, mis on Euroopa Liidu tulevikule niivõrd oluline. Me peame meeles pidama, et Rooma konventsioon on ainus ühenduse tasandi õigusakt rahvusvahelise eraõiguse alal, mis eksisteerib praegu rahvusvahelise lepingu kujul.

Konventsioon vajab muutmist võtmaks arvesse Euroopa Liidu siseturu praegusi ja tulevasi vajadusi. Samal põhjusel on määruse ettepanek poliitiliselt väga tundlik, seda eriti tarbijakaitse ja väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate võimaluse osas pakkuda tooteid ja teenuseid interneti kaudu.

Meie ees olevas raportis saavutatakse kompromiss tarbijakaitse võimaluste pakkumise ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ELi ühisturul tegutsemise hõlbustamise vahel. Samuti seatakse selles arutluse alla interneti kaudu teostatud tehinguid käsitlevate lepingute tingimuste standardiseerimise tähtis teema. Ma olen nõus, et Euroopa Komisjon pidi selles valdkonnas asjakohased meetmed võtma. Ta on seda teinud ja ma tervitan saavutatud kompromissi. Ma soovin raportööri veel kord õnnitleda ning toetan määruse vastuvõtmist.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kell 11.

(Istung katkestati kell 10.50 ja jätkus kell 11).

ISTUNGI JUHATAJA: Gérard ONESTA
Asepresident

6. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, eilsel hilisõhtusel istungil oli proua McCarthyl siin parlamendis relv. Ma sooviksin küsida, kes andis loa tuua siia saali relv.

  Juhataja. – See on hea küsimus. Ma edastan selle pädevale osakonnale ja nemad vastavad teile.

7. Hääletused

  Juhataja. – Järgmine punkt on hääletus.

(Hääletuse tulemused ja muud üksikasjad on esitatud protokollis)

7.1. Veterinaarmeditsiinis kasutatavaid elektromeditsiiniseadmeid käsitleva nõukogu direktiivi 84/539/EMÜ kehtetuks tunnistamine (hääletus)

- Raport: Arlene McCarthy (A6-0431/2007)

7.2. Mõõtühikud (hääletus)

- Raport: Arlene McCarthy (A6-0430/2007)

– Enne hääletust

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. − Austatud juhataja, komisjon kinnitab, et ta jätkab kõnealuse direktiiviga seotud arengute ja selle rakendamise seiret ning et ta kaalub seire tulemuste põhjal järelmeetmete kohaldamist.

7.3. Direktiivi 2003/54/EÜ muutmine seoses Eestiga (hääletus)

- Raport: Angelika Niebler (A6-0440/2007)

7.4. EÜ ja Egiptuse vaheline teadus- ja tehnikaalane koostööleping (hääletus)

- Raport: Angelika Niebler (A6-0429/2007)

7.5. Nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (finantsmäärus) (hääletus)

- Raport: Jo Leinen (A6-0465/2007)

7.6. Makromajanduslik finantsabi Liibanonile (hääletus)

- Raport: Kader Arif (A6-0452/2007)

7.7. Euroopa järelevalvekorraldus kohtueelsetes menetlustes (hääletus)

- Raport: Ioannis Varvitsiotis (A6-0428/2007)

7.8. Teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemine kriminaalõiguse vahenditega (hääletus)

- Raport: Martine Roure (A6-0444/2007)

– Enne hääletust

  Martine Roure (PSE). – (FR) Härra juhataja, ma sooviksin vaid öelda, et Euroopa Parlament on taaskord näidanud oma küpsust ja vastutustundlikkust ning ma juhiksin nõukogu, kes ei viibi kohal, tähelepanu sellele, et ta peaks meist eeskuju võtma: me oleme koostanud teksti, mis sai ühehäälse heakskiidu praktiliselt kogu meie parlamendikomisjonilt ja see on midagi, mille üle võime uhked olla. Tänud kõigile kaaskomisjoniliikmetele.

7.9. Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala puudutavate eelotsuse küsimuste menetlemine (hääletus)

- Raport: Diana Wallis (A6-0451/2007)

7.10. Renato Brunetta puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotlus (hääletus)

- Raport: Aloyzas Sakalas (A6-0449/2007)

7.11. Teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimine (hääletus)

- Raport: Ruth Hieronymi (A6-0442/2007)

7.12. Inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevad ühenduse eeskirjad (komisjoni rakendusvolitused) (hääletus)

- Raport: Françoise Grossetête (A6-0277/2007)

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. − Komisjoni avaldus

Komisjon valmistab praegu ette õigusakti ettepanekut, mis kuulub tema 2008. aasta õigusloomekavasse, et muuta inimtervishoius kasutatavate ravimite puhul ühenduse ravimikontrolli süsteemi. Põhjalikult vaadatakse läbi direktiivi 2001/83/EÜ IX jaotis („Ravimiohutuse järelevalve”).

Kõnealuses ettepanekus võtab komisjon kohustuse teha ettepanek otsuse 1999/468/EÜ artiklites 5 ja 7 nimetatud regulatiivkomitee menetluse rakendamiseks, et võtta vastu lõplikud rahvatervise kaitsemeetmed seoses müügilubadega, mis võivad osutuda vajalikuks ravimiohutuse järelevalvet käsitlevate andmete hindamise tulemusena (uues ettepanekus sätestatud meetmed direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107 lõike 2 neljanda lõigu muutmiseks või asendamiseks).

Oma tulevases ettepanekus kavatseb komisjon samuti säilitada olemasoleva korra, mis võimaldab komisjonil artikli 107 alusel nõuda liikmesriikidelt viivitamata ajutiste meetmete võtmist, kui erakorraline meetmete võtmine on rahvatervise kaitsmise seisukohast vajalik, rakendamata mis tahes komiteemenetlust; komisjon jätkab otsuse 1999/468/EÜ artiklites 4 ja 7 nimetatud korralduskomitee menetluse rakendamist, et võtta vastu mis tahes muid üksikakte seoses ravimite müügilubadega.

7.13. Direktiivi 2004/49/EÜ (ühenduse raudteede ohutuse kohta) muutmine (hääletus)

- Raport: Paolo Costa (A6-0346/2007)

7.14. Määruse (EÜ) nr 881/2004 (millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur) muutmine (hääletus)

- Raport: Paolo Costa (A6-0350/2007)

7.15. Relvade omandamise ja valduse kontroll (hääletus)

- Raport: Gisela Kallenbach (A6-0276/2007)

– Enne hääletust

  Gisela Kallenbach (Verts/ALE). – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma pean seda märkimisväärseks eduks, et siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, nõukogu ja komisjoni vaheline kompromiss tulirelvade omandamise ja valduse tundliku küsimuse suhtes on võimaldanud meil jõuda tulemuseni esimesel lugemisel. Ma sooviksin tänada kõiki asjaosalisi.

- Pärast hääletust

  Arlene McCarthy (PSE). – Härra juhataja, härra Rübig on mind kaks korda süüdistanud tulirelva istungisaali toomises. Ma tahaksin selgitada, et selle kiitis heaks turvateenistus ja juhatus oli sellest teadlik.

Kuni käesoleva hääletuseni ei olnud see tulirelv. Nüüd, kui täiskogu hääletas selle poolt, et see on tulirelv, olen ma valmis selle võimudele üle andma!

  Juhataja. – Ma usun, et ainus relv mis meil siin on, on meie veendumuste tugevus.

7.16. Lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatav õigus (Rooma I) (hääletus)

- Raport: Cristian Dumitrescu (A6-0450/2007)

– Enne artiklit 5 käsitleva muudatusettepaneku 77 hääletamist

  Cristian Dumitrescu, raportöör. − (FR) Härra juhataja, ma juba palusin sõna, kuid te kutsusite selle asemel proua McCarthy, mida ma ka mõistan, kuna daamidel on eesõigus.

Olles seda öelnud, hakkame me hääletama ja ma paluksin teil alustada artiklist 5 ja muudatusettepanekust 77.

Teen ettepaneku lükata tagasi fraktsiooni GUE muudatusettepanek, nii et me saame hääletada kompromissettepanekute üle, mille me kõigi muude fraktsioonidega saavutasime. Sellisel moel võime me tänu nõukogu ja komisjoni otsusele loota heakskiitmist esimesel lugemisel. Tänan teid.

  Juhataja. – See sobib täiesti, härra Dimitrescu, kuna just sellise ettepaneku kavatsesin ma teha.

7.17. Geneetiliselt muundatud toit ja sööt (komisjoni rakendusvolitused) (hääletus)

- Raport: Karin Scheele (A6-0299/2007)

7.18. Euroopa tasandi erakondi reguleerivad määrused ja erakondade rahastamise eeskirjad (hääletus)

- Raport: Jo Leinen (A6-0412/2007)

– Enne hääletust

  Jo Leinen, raportöör. − (DE) Härra juhataja, tänu tõeliselt tõhusale ja pühendunud viisile, kuidas eesistujariik Portugal on juhtinud läbirääkimisi selle raske küsimuse üle, saame me täna esimesel lugemisel selle määruse vastu võtta. Kõik kompromissmuudatusettepanekud on esimeses plokis, mis tähendab, et kõik ülejäänud muudatusettepanekud muutuvad kehtetuks.

Käesolev määrus võimaldab lõpuks Euroopa parteidel Euroopa valimistel osaleda. Seda võib pidada täiesti tavaliseks, kuid see ei olnud varem tavaline. Ma loodan, et see uus määrus tõepoolest võimaldab kümnel fraktsioonil tuua järgmistesse Euroopa valimistesse 2009. aastal uut dünaamikat. Ma tänan kõiki, kes on selle õigusakti kallal minuga koos töötanud.

(Aplaus)

7.19. Taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormid (komisjoni rakendusvolitused) (hääletus)

- Raport: Robert Sturdy (A6-0342/2007)

– Enne hääletust

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. − Härra juhataja, komisjon soovib tänada Euroopa Parlamenti tema konstruktiivse toetuse eest ja tervitab saavutatud head kompromissi. Kõnealuse kompromissi osana nõustus komisjon tegema järgmise avalduse:

„Kontrolliga regulatiivmenetluse standardsed tähtajad on sätestatud otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõigetes 3 ja 4. Lõigete 3 ja 4 puhul võib näha ette erandeid üksnes nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel. Tähtaegu kärbiti kontrolliga regulatiivmenetluse alusel, mis on lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekusse (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide kohta seoses komisjoni rakendusvolitustega), eesmärgiga viia piirnormide kohaldamise ja vastuvõtmise protsess lõpule vähema kui aasta jooksul. Kõnealused kohandused on vajalikud, et tagada ühtsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekus taimekaitsevahendite turuleviimise kohta sisalduva taimekaitsevahenditele loa andmiseks kavandatud üheaastase tähtajaga.

Euroopa Komisjon uurib kontrolliga regulatiivmenetluse alusel tähtaegade kärpimise asjakohasust pärast kaheaastast kogemust seoses lubade andmise menetlusega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekus taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, võttes arvesse kogemusi, mis on saadud kõnealuste menetluste kohaldamisel Euroopa Parlamendis ja nõukogus.”

7.20. Kontrollikoja liikme ametisse nimetamine (David Bostock) (hääletus)

- Raport: Inés Ayala Sender (A6-0439/2007)

7.21. Kontrollikoja liikme ametisse nimetamine (Michel Cretin) (hääletus)

- Raport: Inés Ayala Sender (A6-0438/2007)

7.22. Kontrollikoja liikme ametisse nimetamine (Maarten B. Engwirda) (hääletus)

- Raport: Inés Ayala Sender (A6-0437/2007)

7.23. Kontrollikoja liikme ametisse nimetamine (Henri Grethen) (hääletus)

- Raport: Inés Ayala Sender (A6-0436/2007)

7.24. Kontrollikoja liikme ametisse nimetamine (Harald Noack) (hääletus)

- Raport: Inés Ayala Sender (A6-0435/2007)

7.25. Kontrollikoja liikme ametisse nimetamine (Ioannis Sarmas) (hääletus)

- Raport: Inés Ayala Sender (A6-0434/2007)

7.26. Kontrollikoja liikme ametisse nimetamine (Hubert Weber) (hääletus)

- Raport: Inés Ayala Sender (A6-0433/2007)

7.27. Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas (hääletus)

- Resolutsiooni ettepanek B6-0484/2007

7.28. Olukord Gruusias (hääletus)

- Ühine resolutsiooni ettepanek RC-B6-0481/2007

– Enne hääletust lõike 9 kohta

  Marie Anne Isler Béguin (Verts/ALE). – (FR) Härra juhataja, ma sooviksin lõikes 9 teha järgmise asendamise:

„Tervitab Gruusia ametiasutuste valmisolekut lubada rahvusvahelistel vaatlejatel valimisi jälgida” asendada fraasiga „tervitab Gruusia ametiasutuste üleskutset rahvusvahelistele vaatlejatele valimiste jälgimiseks”.

See kajastab tekstis paremini seda, mis tegelikult toimub.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

– Enne hääletust muudatusettepanek 4 kohta

  Vytautas Landsbergis (PPE-DE). – Härra juhataja, teksti lõpus, mis kavatsetakse lisada lõike 10 järele, mis asub hääletuse nimekirjas muudatusettepaneku 4 all, on sõnad „Venemaa lähenemisviisi” ebaselged. Kas see lähenemisviis on hea või halb? Seetõttu teen ma ettepaneku, et selle määratlemiseks lisataks sõna „laiduväärse”, ehk „Venemaa laiduväärse lähenemisviisi …”. Ma paluksin liikmetel kõnealust selgitust toetada.

  Juhataja. – Härra Landsbergis, kas te võiksite vaid selgitada, kas te räägite lõikest 10 või muudatusettepanekust 4?

  Vytautas Landsbergis (PPE-DE). – Härra juhataja, vastavalt hääletusnimekirjale tuleks see lisada lõike 14 järele. See oleks siis lõige 14a, mis on härra Gahleri ja teiste esitatud muudatusettepanek 4.

  Juhataja. – See on nüüd selge, tänan teid.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

– Enne hääletust põhjenduse D kohta

  Marie Anne Isler Béguin (Verts/ALE). – (FR) Härra juhataja, taaskord asjade selgitamiseks sooviksin ma lisada sõna politsei sõna julgeolekujõud ette, nii et tekst oleks:

„arvestades et kuus päeva kestnud opositsioonikogunemised vallandasid vägivalla, kui politsei julgeolekujõud” jne.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

– Enne hääletust põhjenduse G kohta

  Marie Anne Isler Béguin (Verts/ALE). – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, jällegi selguse huvides ja kuna hetkel viiakse läbi juurdlust, sooviksin ma välja jätta viite 90 protsendile, nii et me jätaks välja

„kuni 90%” ning asendada selle sõnaga „osa”, seega tuleks seda lugeda „jaama osaga …”

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

– Enne hääletust põhjenduse H kohta

  Marie Anne Isler Béguin (Verts/ALE). – (FR) Härra juhataja, Gruusia põhiseadus sisaldab mõisteid „referendum” ja „rahvahääletus”, mis ei ole üks ja sama. Sellepärast teen ma ettepaneku, et me asendame mõiste „referendum” mõistega “rahvahääletus” viimaks see kooskõlla Gruusia põhiseadusega.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

– Pärast hääletust põhjenduse J kohta

  Hannes Swoboda (PSE). – Härra juhataja, kuna hiljutistel sündmustel olid ka ühiskondlikud põhjused, peaksime nendele vähemalt neutraalselt viitama. Minu suuline muudatusettepanek oleks seega järgmine: „võttes arvesse, et Gruusia majandus- ja sotsiaalreformid peaksid tõstma laiema elanikkonna elatustaset”.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

7.29. Euroopa Liidu põhiõiguste harta heakskiitmine Euroopa Parlamendi poolt (hääletus)

- Raport: Jo Leinen (A6-0445/2007)

– Enne hääletust

  Jo Leinen, raportöör. − (DE) Härra juhataja, käesoleva resolutsiooniga sillutame me teed inimõiguste harta pidulikule väljakuulutamisele kõigi kolme institutsiooni poolt Strasbourgis 12. detsembril.

Lubage mul juhtida teie tähelepanu ühele tähtsale muudatusettepanekule, nimelt muudatusettepanekule 3, mida ma toetan ja millega kutsutakse Suurbritanniat ja Poolat kahekordistama oma pingutusi nende mitte osalemise otsuse üle uuesti järelemõtlemisel ja sellest loobumisel. Kui jutt on põhiõigustest ja vabadustest, peab EL suutma rääkida ühehäälselt, seda nii kodus kui välismaal. Muudatusettepanek 3 on seetõttu väga oluline.

7.30. Kaitstud paindlikkuse ühised põhimõtted (hääletus)

- Raport: Ole Christensen (A6-0446/2007)

– Enne hääletust

  Stavros Lambrinidis (PSE). – (EL) Härra juhataja, ma sooviksin lihtsalt rõhutada, et käesoleva teksti kreekakeelse tõlkega on mõningaid tõsiseid probleeme, eriti mis puutub põhjendusi 4, 5, 6, 8, artiklit 20, jne, mille puhul inglisekeelset versiooni peetakse usaldusväärseks.

  Juhataja. – Teil on õigus, härra Lambrinidis, paindlikkus ei tohiks ulatuda keeleliste vigadeni.

7.31. ELi uuendatud turismipoliitika (hääletus)

- Raport: Paolo Costa (A6-0399/2007)

7.32. Kaubandus ja kliimamuutused (hääletus)

- Raport: Alain Lipietz (A6-0409/2007)

– Enne hääletust lõike 4 kohta

  David Martin (PSE). – Härra juhataja, väga lühidalt öeldes, fraktsioon PPE-DE on teinud lõikest 4 käesoleva aruande põhiküsimuse. Me oleksime selle poolt hääletanud, kuid mitte juhul, kui nad saavutavad aruande osas ulatusliku konsensuse. Me teeme ettepaneku hääletusest hoiduda. Ma kutsun fraktsiooni PSE liikmeid kõnealuse lõike puhul hääletamisest hoiduma.

  Juhataja. – Parlamenti on sellest teavitatud.

– Enne hääletust muudatusettepaneku 18 kohta

  David Martin (PSE). – Konsensuse saavutamiseks teeme ettepaneku jätta tekstist „oleks asjakohane vaadata üle kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevad eeskirjad” välja sõna „vaadata läbi” ja asendada see sõnaga „hinnata”.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

7.33. Aafrika põllumajanduse edendamine

- Raport: Luisa Morgantini (A6-0432/2007)

8. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

- Raport: Jo Leinen (A6-0412/2007)

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Härra juhataja, Leineni raport on järjekordseks tunnistuseks hävituslikust omaenda huvide teenimise süsteemist, mida Euroopa Liit kõigis fraktsioonides loob. Minu meelest on tüüpiline, et isegi Euroopa valimiskampaaniaid rahastab nüüd maksumaksja, loomulikult Euroopat pooldavate parteide poolt makstud kampaaniaid, kuna nagu me teame, on latt meelega kõrgele seatud ja euroskeptikutel on võimatu rahastamiskriteeriumeid täita. See on mustmiljones maksutulu varguse juhtum, mis on siin parlamendis ilusaks tehtud ja demokratiseerimise pähe esitatud. Inimesed, kes praegu oma osa võtavad, võttes seda ühenduse katlast, on needsamad inimesed, kes on selgesõnaliselt keeldunud demokraatliku referendumi korraldamisest Prantsusmaal ja Madalmaades ja eelnevalt Taanis ning keelduvad sellest ka nüüd. Need on samad inimesed, kes ütlevad, et meie kodanikud ei saa sõna sekka öelda selle kohta, kas Türgi peaks või ei peaks ELiga ühinema. Jumala eest, jäägu nad juba vait demokratiseerimise koha pealt ja lõpetagu oma täitmatu rahaisu varjamine ühiskonna aitamise soovi taha.

- Raport: Martine Roure (A6-0444/2007)

  Philip Claeys (NI). – (NL) Härra juhataja, ma hääletasin Roure’i raporti vastu mitmel põhjusel. Üheks on see, et liikmesriigid on vägagi hästi võimelised kehtestama seadusjärgseid tagatisi rassismi vastu, teiste sõnadega on ELi tegutsemine selles valdkonnas kogu ulatuses vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega. Raamdirektiiv on samuti rünnakuks sõnavabaduse vastu. Kuigi rassismi vastu võitlemine on vastuvõetav – ja rassismi all mõtlen ma konkreetselt vägivalla õhutamist või kasutamist – ei ole vastuvõetav ajada seda mõistet sassi õiguspärase avaliku aruteluga, nagu massilisele sisserändele vastu seismine, islamiseerimisele vastu seismine või rahvusliku eneseteadvuse kaitsmine.

  Jean-Louis Bourlanges (ALDE). – (FR) Härra juhataja, nagu kõik mu kolleegid, hääletasin ma proua Roure’i raporti poolt, mis käsitleb rassismi- ja ksenofoobiavastast võitlust kriminaalõiguse abil. Ma tegin seda sellepärast, et ma kiidan heaks selle suunad, kuid ka sellepärast, et raportöör ja kodanikuvabaduste komisjon on andnud meile raporti, mille eesmärgiks on kaitsta mõtte-, teadusuuringute ja sõnavabadust. Iga sellist liiki otsus hõlmab riski: riski anda poliitilisele organile õigus öelda inimestele, mida nad tohivad ja mida nad ei tohi õigusjärgselt mõelda, öelda ja kirjutada.

Minu kodumaal oleme me näinud mõnesid sobimatuid õigusakte: härra Gollnisch näiteks tahtis, et koolide õppekavad sisaldaksid meelitavaid näiteid Prantsusmaa kolooniate tööst. Veelgi salakavalamal moel on seadusi, mille eesmärk oli vägagi selge, nagu proua Taubira oma, valesti tõlgendatud või valesti kohaldatud esitamaks alusetuid süüdistusi ajalooliste tööde vastu, mille objektiivsust, intellektuaalset rangust ja akadeemilist oivalisust on ajaloolased üleüldiselt tervitanud.

Meie vastuvõetud arvamus ilmselt väldib selliseid kuritarvitamisi, eelkõige kuna selles tunnistatakse ametlikult sõnavabadust kui põhiõigust ja teiseks kuna raamotsuse eesmärk ei ole karistada kommentaaride, analüüside või arvamuste eest, vaid vaenu õhutamise eest, mis on midagi hoopis muud. Lootkem, et kõik liikmesriigid ja fraktsioonid suudavad võtta sama tasakaaluka ja targa lähenemisviisi kui meie raportöör.

- Raport: Jo Leinen (A6-0412/2007)

  Koenraad Dillen (NI). – (NL) Härra juhataja, ma hääletasin Leineni raporti vastu, mis käsitles Euroopa fraktsioonide rahastamist, kuna Euroopa rahaliste vahendite suunamine olemasolevatele Euroopa poliitilistele ühendustele ei ole vastuvõetav, sellega diskrimineeritakse neid parteisid, mis ei tunne vajadust organiseeruda Euroopa tasandil. Ja on väga küüniline esitada Euroopa valimiskampaaniate ja kõiksugu Euroopa poliitiliste ühenduste rahastamist Euroopa poolt Euroopa demokraatia tugevdamisena. Kuna asjad on nii, nagu härra Claeys just praegu ütles, et asjaomased parteid on just need samad, kes on alati kuulutanud, et me peame kõrvale heitma Prantsuse ja Madalmaade ei-sõna Euroopa põhiseaduse kohta ning ratifitseerimisega lihtsalt edasi liikuma. Need parteid on ka vaikinud Türgi ühinemise küsimust puudutava referendumi suhtes. Ja ometi näitaks see Euroopa demokraatia tugevnemist. Kuid rahastamine on selgelt sobilik vaid nende parteide jaoks, kes on oma Euroopat puudutavates mõtetes poliitiliselt korrektsed. Seetõttu peaksime me selle vastu hääletama.

- Raport: Martine Roure (A6-0444/2007)

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Härra juhataja, kuna ma just nüüd kritiseerisin põhjalikult Leineni raportit, sooviksin ma lihtsalt kinnitada oma sõbra Philip Claeysi tundeid, kes on tegelikult piisavalt hästi vastanud härra Bourlangesi mõneti kummalistele kommentaaridele. Rassismiilminguid ühelt poolt ja õiguspärast arutelu teiselt poolt aetakse täiesti segi. See ilmneb Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse kommentaaridest, kui too ütles, et islamofoobia on uueks diskrimineerimise vormiks ja vastuseks Taani karikatuuridele oli pühaduseteotuse seadus. See on väga ohtlik, kui me teame, et tavapärast avalikku arutelu islami ja islamiseerimise kohta võib tõlgendada muslimite vastase vaenu õhutamisena. Kõigi nende erinevate põhjuste tõttu peame me kogu arutelu vastuvõtmatuks ja me hääletasime nii Leineni kui Roure’i raportite vastu.

- Raport: Jo Leinen (A6-0412/2007)

  Philip Claeys (NI). – (NL) Härra juhataja, ma hääletasin Leineni raporti vastu, kuna Euroopa parteide rahastamise reegleid, mida ma pean juba iseenesest vastuvõetamatuks, laiendatakse. Selleks et kvalifitseeruda, tuleb kohaldada mitte ainult numbrilisi, vaid ka ideoloogilisi kriteeriume ja see tähendab, et vastuvoolu sõudvatel parteidel ei ole mingit võimalust. Väljakujunenud parteid ja fraktsioonid otsustavad, kes saab raha. Puuduvad mis tahes sätted selliste otsuste vaidlustamiseks.

Me peame samuti olema teadlikud hiilivast otsuste vastuvõtmisest, tüüpilisest Salaami taktikast, mida siin kasutatakse. Euroopa parteide rahastamise põhimõtet arutati ettevaatlikult mõned aastad tagasi. Siis otsustati väljendusrikkalt, et raha ei tohi kasutada valimiskampaaniate eest tasumiseks. Ja nüüd? Valimiskampaaniaid hakataksegi rahastama. Ja kõige tipuks suunatakse raha kõikvõimalikele poliitilistele ühendustele. Sellistes tingimustes mõistate te, härra juhataja, et ma hääletasin selle iseenda huve teeniva formuleeringu vastu.

- Resolutsioon Gruusia kohta (RC-B6-0481/2007)

  Sylwester Chruszcz (NI). – (PL) Härra juhataja, ma hääletasin täna Gruusias valitsevat olukorda käsitleva resolutsiooni vastuvõtmise poolt. Ma soovin väljendada oma sügavat muret hiljutiste sündmuste pärast Thbilisis ja julgeolekujõudude poolse vägivalla pärast.

Olukord regioonis nõuab dialoogi kõigi parteidega, sealhulgas opositsioonijuhtidega. Rahvusvaheline üldsus, kuhu kuuluvad Euroopa Liit ja Vene Föderatsioon, peab tegema kõik pingutused tagamaks, et eelseisvad valimised Gruusias viiakse läbi demokraatlikult, tunnustades inimõigusi ja ajakirjandusvabadust.

Ma olin siiski üllatunud nähes, et fraktsiooni UEN liikmed soovisid jätta lõikest C välja fraasi, mis osutas poliitvangideks peetud inimeste vabastamisele.

Härra juhataja, ma usun, et te ei saanud mu nimest alguses päris õigesti aru, sellest ka pikem sissejuhatus. Ma ei olnud kindel, kas mulle juba anti sõna.

- Raport: Jo Leinen (A6-0445/2007)

  Jaroslav Zvěřina (PPE-DE). – (CS) Ma ei jaga siin üldiselt valitsevat entusiasmi teksti üle. Minu arvates peavad jumala kümme käsku, mille Mooses maailmale kaua aega tagasi edastas, inimõiguste vallas kehtima jääma. Loomulikult kehtib ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni inimõiguste deklaratsioon.

Me peame kõige enam väärtustama üksikisiku vabadust, mida peab piirama ainult teiste vabaduse kaitseks. Eelkõige ei ole siin selgelt määratletud teatud sätteid seoses sotsiaalsete õigustega ja nende tõlgendamine võib olla raske. See on eelkõige seotud diskrimineerimise vastaste sätetega, kuid ka selliste õigustega nagu iseenesestmõistetav eakate inimeste õigus osaleda ühiskondlikus- ja kultuurielus. Ma usun, et iseenesestmõistetavate tõdedega ei peaks tegelema õigusloomevahenditega. Töötajate õigustega seotud säte kujutab endast pigem probleeme kui selgeid põhimõtteid.

Minu arvates ei ole Euroopa Liit kõigest palgatud tööliste park. Sellepärast toimib harta juhul, kui see ei rõhuta piisavalt eraomandi ja omanike ning ettevõtete õiguste kaitset, tasakaalustamata moel. Ma olen jõudnud järeldusele, et selle harta olemasolu ei rikasta meie elu.

  Seán Ó Neachtain (UEN). – (GA) Härra juhataja, ma hääletan selle raporti poolt, kuna ma usun kindlalt, et Lissaboni leping annab põhiõiguste hartale koos üksikisiku 54 õigusega, sealhulgas õigusega elule, piinamise keelamisele, võrdsusele seaduse ees, perekonna tunnustamisele ja õigusega kohtumõistmisele, õiguslikkuse.

Ma usun, et enamik inimesi Iirimaal toetab seda hartat, nagu toetab ka valitsus, pidades meeles, et Euroopa põhiseadus kiideti paar aastat tagasi heaks.

Me oleme kohustatud Iirimaal Euroopa reformilepingu ehk Lissaboni lepingu kohta referendumi korraldama, härra juhataja, ja selle õnnestumiseks peame me korraldama selge, läbipaistva, nähtava ja professionaalse kampaania. Ma arvan, et Iiri poolthääl sõltub Euroopas võetud meetmetest selle tagamiseks, et inimõigusi lepingus täielikult tunnustatakse.

  Kathy Sinnott (IND/DEM). – Härra juhataja, Euroopa inimõiguste harta artikli 3 punktiga d võimaldatakse terapeutilist kloonimist, keelustades üksnes reproduktiivse kloonimise. See on vastuolus ÜRO 8. märtsi 2005. aasta inimeste kloonimist käsitleva deklaratsiooniga, kus tunnistatakse vajadust keelustada kõik inimeste kloonimise vormid. Kloonimine mis tahes põhjusel hävitab inimeste embrüonaalsed tüvirakud. Ma ei saa selle poolt hääletada. Ma oleksin soovinud toetada artiklit 26 puudega inimeste integratsiooni õiguste kohta.

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Ma ei taha, et siin mingeid vääriti mõistmisi oleks, härra juhataja. Tõsiasja, et ma Leineni põhiõigusi käsitlevale raportile ei ütlesin, ei tohi mingil juhul võtta nii, nagu oleksin ma selle vastu, et eurooplastele antaks rohkem põhiõigusi ja vabadusi, vastupidi. Ma olen nii siin parlamendis kui ka väljaspool seda tihti kõnelenud sõnavabaduse kaitseks ja inimesi vaikima sundivate seaduste vastu. Asja tuum on see, et käesolev raport ei puuduta põhivabadusi. Eurooplased on rõõmsalt juba relvastatud vägi põhiliste õigustega ja väga põhiliste vabadustega, millega astuda vastu kuritarvitamisele nende oma riigis ja Euroopa Liidu tasandil. Ma hääletasin vastu, kuna selle harta siduvaks muutmine on tegelikult väga suureks sammuks Euroopa liitriigi suunas. Ma pooldan Euroopat kui vabade rahvaste liitu ja seega ma hääletasin selle põhiõigusi käsitleva raporti vastu loomulikult ilma, et ma oleksin põhiõiguste kui selliste vastu.

  Mario Borghezio (UEN). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, seitse tundi Belgia Palais de Justice`i maa-aluses kongis tänu Brüsseli linnapeale ja pädevate ametiasutuste vaikimisele andis mulle piisavalt aega mõelda põhiõiguste üle.

Ma näitan näpuga ja just tähelepanu mittepööramine artiklis 10 sisalduvatele ohtudele on põhjus, miks Lega Nord hääletas põhiõiguste harta vastu. Mis puutub usuvabadusse, siis selles pole kahtlustki, kuid usukommete täitmise vabadus ilma piirideta? Need on piirangud, mis on minu kodumaa, Itaalia, põhiseaduses: avaliku sündsuse, turvalisuse ja seaduslikkuse ning korra piirangud.

Kas Euroopa Liit on teadlik, et kannibalism on jätkuvalt probleem? Kas ta teab, mis on voodoo usutalitused? Ma usun, et meie flaami kolleegidel oli õigus, kui nad osutasid väga selgelt Euroopa Liidu väljastatud tekstide mitmetähenduslikkusele, näiteks islamofoobia vastu. Ometi ei räägita kunagi kristianofoobiast, valgete vastasest rassismist. Need on tegelikud probleemid ning Euroopa Liit peaks panema tähele ka neid riske ja ohte ning kaitsma omaenda kodanikke, kultuuri ja traditsioone, Euroopa rahvaste identiteeti, kui me tahame rahvaste Euroopat ja mitte Euroopat, millest saab sulatusahi, kus põhiõigusi tegelikult ei kaitsta.

Meie oleme selle tunnistuseks, meie, kes me oleme pandud vangi oma ideede ja Euroopa kodanike õiguste kaitsmise eest, samal ajal kui Euroopa vaatas vaikides pealt.

  Francesco Enrico Speroni (UEN). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, ka mina hääletasin põhiõiguste hartat käsitleva raporti vastu – mitte sellepärast, et ma olen nende õiguste vastu, vaid rõhutamaks mitmetähenduslikkust, ohtu, mis kaasneb nende õiguste sõnastusega eelkõige – nagu härra Borghezio juba märkis – artiklis 10, kus puuduvad piirangud usutalituste korraldamise ja järgimise vabadusele.

Kuna puuduvad piirangud, võib väga vabalt lubada ja läbi viia satanismi talitusi, voodoo talitusi, avaliku korra ja moraali ning muude õiguste vastaseid talitusi. Kui Euroopa Kohus Luxembourgis peaks teksti sõna-sõnalt tõlgendama, ei saaks ta teha muud, kui mõista õigeks kõik need, kes selliseid talitusi läbi viivad, ja see on midagi, mis oleks vastuolus mitte ainult igivanade traditsioonidega, vaid ka terve mõistusega.

- Raport: Alain Lipietz (A6-0409/2007)

  Georgios Papastamkos (PPE-DE). – Härra juhataja, fraktsioon PPE-DE on otsustanud sellel täiskogu miniistungil hääletada Lipietzi kaubandust ja kliimamuutust käsitleva raporti poolt. Raport on väärtuslik ja käsitleb mitmeid probleeme, mis meile kõigile muret tekitavad. Me oleme siiski otsustanud hääletada teatavate lõigete muudatusettepanekute vastu, kuna me usume, et ülemaailmset soojenemist tuleb käsitleda jätkusuutlike meetmetega, millel ei ole kahjustavat mõju majanduskasvule või Euroopa sotsiaalmudeli pikaajalistele väljavaadetele.

Fraktsioonina oleme teadlikud kliimamuutuse küsimusest. Euroopa Liit on asunud juhtpositsioonile kaugeleulatuvate lahenduste kavandamisel kliimamuutusega võitlemiseks. Me oleme veendunud, et Euroopa ettepanekud on muutunud mis tahes tulevase arutelu lähtepunktiks ning et need on kooskõlas meie majandusliku mudeliga.

Me usume, et ülemaailmne kaubandus on olnud maailma majandusele kasulik, kuid tunnistame samal ajal, et kahjulike heitkoguste vähendamiseks on vaja rohkem ära teha, eriti transpordisektoris. Siiski ei tohiks maailma kaubandust häirida.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

- Raport: Arlene McCarthy (A6-0430/2007)

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Ma hääletan kõnealuse raporti poolt, kuna see võimaldab vähemalt liikmesriikidel ja eriti Ühendkuningriigil jätkata inglise süsteemi mõõtühikute kasutamist.

Mina ise eelistan meetermõõdustikku, kuid teatavates valdkondades nõuab tehtava töö iseloom inglise süsteemi mõõtühikute kasutamist. Ma ei viita köögiviljade müümisele, vaid niisugusele tööle nagu ajalooliste ja ajaloopärandi hulka kuuluvate transpordiviiside, eriti raudteede taastamisele.

Sooviksin rõhutada, et Ühendkuningriigis ei püüa igaüks jääda inglise süsteemi mõõtühikute kasutamise juurde. Ragbiliiga finaalmängudes hakati juba aastaid tagasi meetermõõdustikku kasutama.

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. − Praegu on selge, et hoolimata teatavate isikute halvimatele kavatsustele halvustada Euroopa Liitu mõõtühikute pärast, on Euroopa Liit võimeline kõnealuseid küsimusi praktiliselt lahendama. Ühendkuningriigi kodanikud on juba mõnda aega kasutanud meetermõõdustiku kõrval inglise süsteemi mõõtühikuid. Kuigi koolides kasutatakse praegu meetermõõdustikku ja paljud võivad olla üles kasvanud kõnealuste mõõtühikutega, jääb paljude teiste põhimõtteks inglise süsteemi mõõtühikute kasutamine. See on tervitatud ja peaks rahustama paljusid, keda ajasid segadusse eelnevad pressiteated, milles väideti vastupidist.

- Raport: Kader Arif (A6-0452/2007)

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Liibanon on praegu üks maailma suurima võlakoormusega riike ning ELi makromajandusliku finantsabi andmine on täielikult põhjendatud. Siiski tuleb luua tingimused, et tagada ELi rahaliste vahendite nõuetekohane arvutamine ning et pettuse ja väärkasutamise suhtes rakendataks nulltolerantsi. Väärib märkimist, et veel kord on EL see, kes maksab kinni Iisraeli rünnakud naaberriigi vastu.

- Raport: Ioannis Varvitsiotis (A6-0428/2007)

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Me peame tagama, et õiglus ei piirdu Euroopas riigipiiridega, mis on füüsiliselt liikmesriikide vahelt juba kadunud.

Keskse tähtsusega on tagada võrdne kohtlemine kõigile ELi kodanikele, olenemata nende kodakondsusest või elukohast. Kahtlusalust, kes ei ole kohtuistungi toimumise riigis elanik, ei tohi kohelda teisiti kui kahtlusalust, kes on kõnealuse riigi elanik.

Vabadusekaotuseta järelevalvemeetmeid ei saa hetkel liikmesriikide vahel üle võtta või üle kanda, kuna niisuguseid meetmeid ei tunnustata vastastikuselt. See seab küsimärgi alla üksikisiku õiguste seadusliku kaitse.

Sellepärast toetan ma ettepanekut võtta vastu raamotsus, mis käsitleb Euroopa järelevalvekorraldust kohtueelsetes menetlustes, mis peaks võimaldama kohtueelsete järelevalvemeetmete vastastikust tunnustamist, lubades kahtlusalustel uurimisfaasi ajal naasta oma elukohajärgsesse liikmesriiki.

See vähendab arreteerimiste ulatust (eriti tühisemate väärtegude puhul), innustades samas tõhusamat õigusalast koostööd.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Nagu ka eelnevate menetluste puhul on käesolev nõukogu raamotsus, mis käsitleb Euroopa järelevalvekorraldust kohtueelsetes menetlustes Euroopa Liidu liikmesriikides, mis Euroopa Parlamendi raportis just heaks kiideti, sammuks püüdlustes tugevdada ja lõpule viia ühine Euroopa õigusruum, käies Tampere ja Haagi programmide jälgedes, mille eesmärgiks oli Euroopa ilma sisepiirideta.

Muude aspektide hulgas pooldatakse raamotsuse ettepanekus ja raportis Euroopa vahistamismääruse kasutamise laiendamist hõlmamaks kõiki rikkumisi (ilma piirmäära seadmata).

Nende ja muude kavandatud meetmete eesmärgiks on laiendada kriminaalõiguse harmoniseerimise ulatust erinevates ELi liikmesriikides, tugevdada Euroopa Liidu liitriigilist olemust ning edendada ja kasutada ära Lissaboni lepingut, millega võetakse riikidelt ära uued pädevusvaldkonnad justiits- ja siseküsimustes.

- Raport: Martine Roure (A6-0444/2007)

  Patrick Gaubert (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Pärast enam kui viis aastat kestnud läbirääkimisi on nõukogu lõpuks jõudnud kokkuleppele raamotsuses, mis käsitleb teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemist kriminaalõiguse abil. Kuigi me võime seda läbimurret tervitada, peame samas ka kahetsema, et see on toimunud minimaalse kaitse arvelt.

Nagu proua Roure’i raportis märgitakse, on raamotsusega ette nähtud vaid minimaalne harmoneerimine ning raporti tõhusust ja reguleerimisala on oluliselt kärbitud arvukate eranditega, mida ta sisaldab.

Vaatamata Euroopa Parlamendi pingutustele siis, kui temaga kõnealuse teksti osas sellele suurema mõju andmiseks konsulteeriti, puudub raamotsusel ambitsioonikus ja sellest ei piisa meie ees seisvate probleemide lahendamiseks: rassismi vastu võitlemiseks ja meie ühiste väärtuste jagamise kindlustamiseks.

Käesolevat raamotsust tuleb vaadelda esimese sammuna rassismi ja ksenofoobia piiramise protsessis Euroopa tasandil ja maksimaalses harmoneerimises selles vallas.

Vaatamata neile puudustele hääletasin ma täiskogus selle raporti vastuvõtmise poolt, sest Euroopa Liidule ja eriti Euroopa Parlamendile on eluliselt tähtis edastada põhiõiguste toetuseks tugev poliitiline sõnum.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Ma toetan härra Dilleni ametlikult väljendatud vähemuse arvamust. Raamotsus, mis käsitleb teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute kriminaliseerimist, piirab Euroopa õigusloomevabadust, kahjustades mõtte- ja sõnavabadust sama palju kui Gayssot ja Taubira õigusaktid Prantsusmaal.

Ükski poliitiline sõnavõtt rahvusliku identiteedi kaitseks, uhkuse väljendamiseks rahva ajaloo üle või immigratsiooni leviku ja üldist vabadust ohustava meie kontinendi väsimatu islamiseerimise vastu seismiseks ei pääse nüüd mõttepolitsei viha eest. Taas kord ei asu Euroopa oma kodanike poolele, sest need, kes selle direktiivi koostasid ja parlamendisaadikud, kes selle just vastu võtsid, on juba otsustanud, kes on väidetavad kurjategijad ja kes eeldatavad ohvrid.

Mis puutub kriminaalõiguse harmoniseerimisse ajal, mil Prantsuse äärelinnas kasutatakse politsei vastu sõjarelvasid, meie kontinenti ähvardavad endiselt terroristide tapatalgud ning paadunud kriminaalid kasutavad piiride kaotamist kohutavate kuritegude toimepanemiseks ühes riigis teise järel, on meil pakilisemaid asju kui intellektuaalsete ja kohtulike diktaatorite tegemine nendest, kes toetavad kõike välismaist ja sunnitud multikultuursust.

  Carl Lang (NI), kirjalikult. – (FR) Proua Roure’i raporti eesmärk on võidelda rassismi vastu. See on väga kiiduväärt eesmärk, kuid kahjuks kasutatakse seda vabandusena poliitika kehtestamiseks, mis diskrimineerib meie liikmesriikide rahvast, kes muutuvad teisejärgulisteks kodanikeks omaenda kodumaal.

Seda illustreerivad kaks traagilist sündmust möödunud pühapäeval. Noore prantsuse naise Anne-Lorraine Schmitti mõrvamine süüdimõistetud türgi päritolu vägistaja poolt ei jõudnud uudistesse, erinevalt samal päeval toimunud kahe noore, Moushini ja Larami, hukkumisest, kes kihutasid kiivriteta ilma loata motorolleril ja põrkusid politseiautoga. Juhtumit kajastati laialdaselt televisiooniuudistes ja Prantsuse president kohtus kahe noore vanematega.

Nii et kui te soovite riigi kaastunnet, kas te peate maha põletama ja rüüstama linna, nagu sajad pätid tegid, väites, et maksate kätte oma nn kaaslaste Moushini ja Larami eest? Miks pööratakse süütutele ohvritele vähem tähelepanu kui kaakidele? On viimane aeg need moonutused lõpetada: ametivõimude pehme lähenemisviis, viimase 30 aasta hullumeelne immigratsioonipoliitika ja eeldatav rassismivastasus mis Prantsusmaal on pigem välja-ja-välja prantsusevastane rassism.

  Martine Roure (PSE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Liit ei ole ainult siseturg, see on eelkõige rahvaste liit, kes jagavad samu väärtusi, eriti üksikisiku põhiõiguste kaitsmist. Seega oli hädasti vaja raamotsuse vastuvõtmist, mis käsitleb teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemist kriminaalõiguse abil.

Euroopa võtab rassismi ja diskrimineerimise vastu võitlemise meetmeid ja just sellepärast on vaja vahendit, mis tagab kõigis liikmesriikides samal tasemel kaitse rassistlike ja ksenofoobsete tegude eest. Me peame saavutama õige tasakaalu tagades võrdväärsed karistused sõnade ja tegude eest, mis õhutavad vägivalda ja vihkamist, kindlustades samal ajal õiguse sõnavabadusele. Samal moel me näiteks tunnustame riikide traditsioone, kui jutt käib revisionismi hukkamõistmisest.

Ometi on mul kahju tõsiasja pärast, et käesoleva ettepaneku reguleerimisala on piiratud nõukogu ühehäälse otsuse nõudega ja ma paluksin liikmesriikidel minna koos Euroopa Parlamendiga kaugemale, kui seda teksti uuesti läbi vaadatakse.

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. − (SV) Proua Roure’i raport põhjustas laialdast kuklakratsimist. Ma loomulikult toetan kogu südamest mitmel rindel rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemist, ükskõik kus need ilmneda võivad. On olemas head põhjused õigusaktide kaalumiseks ELi tasandil. Nii head kui halvad ideed liiguvad kiiresti üle piiride ja inimestelt inimestele. Õiguslik kaitse on Euroopas lapitud.

Samal ajal on meil põhjust olla ettevaatlik kui tegu on kriminaalõiguse harmoniseerimisega, eriti valdkonnas, millel on põhiseaduslikud tagajärjed. Rootsil on sõnavabaduse, ajakirjandusvabaduse ja usuvabaduse suhtes vaba lähenemine. Mõnedel Euroopa osadel ei ole arusaadavatel põhjustel samasugust suhtumist. Nõukogu otsus, mille sünni üle eesistujariik Saksamaa üksikasjalikult läbirääkimisi pidas, tagab minimaalse tasemega kaitse. Proua Roure’i raportis püüti minna kaugemale ja see sisaldas mitmeid väga ebaselgeid tähelepanekuid. Lõpuks aga hääletasin ma sellepärast raporti vastuvõtmise vastu.

Loomulikult ei saa sõnavabadus olla absoluutne. Selle väljaütlemine aga ei muuda selgeks, et kõik piirangud peavad olema eriti hästi põhjendatud.

- Raport: Ruth Hieronymi (A6-0442/2007)

  Marie-Hélène Descamps (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Täna vastuvõetud tekst on tähtsaks sammuks audiovisuaalmeedia haru ja samuti Euroopa kodanike jaoks.

See on pikkade läbirääkimiste tulemus, kus Euroopa Parlament on keskset rolli mänginud.

Sellega tehakse arvestavaid parandusi Euroopa Komisjoni algsesse ettepanekusse, eriti laiendades direktiivi reguleerimisala uue meedia kaasamiseks ja praktiliste meetmete kaudu Euroopa audiovisuaalse toodangu edendamiseks.

Nende punktidega tagatakse, et traditsiooniline ja digitaalne audiovisuaalmeedia võivad areneda konkureerides, kindlustades jätkuvalt kultuurilise mitmekesisuse, mis annab Euroopale tema identiteedi.

Lühiväljavõtetele juurdepääsu õiguse tunnustamine tähistab samuti tõelist edasiminekut ringhäälinguasutuste jaoks, sealhulgas üleeuroopaliste, eeldades, et seda õigust mõistlikult kasutatakse.

Lõpetuseks on meil esimest korda selged eeskirjad tootepaigutuse kohta. Selline tava on juba olemas, kuid areneb hetkel ilma igasuguse reguleeriva raamistikuta ja seetõttu ilma läbipaistvuse või õiguskindluseta. Väljapakutud tagatistega avab tootepaigutus Euroopa audiovisuaalsele tootmisele ja loomingule uued võimalused, pakkudes samal ajal vajalikku tarbijakaitset ja teavitamist.

  Henri Weber (PSE), kirjalikult. – (FR) Me olemegi pika ja töörohke protsessi lõpusirgel. Me oleme nõukogult kätte saanud kõik, mida ta meile anda võib. Me oleme kinnitanud seda, mida tekstis keskseks pidasime ja meie üllatuseks ja rõõmuks peame möönma, et peaaegu kõik meie uued ettepanekud on vastu võetud.

Loomulikult oleksime olnud õnnelikumad, kui oleksime saanud ohjeldada eraringhäälinguettevõtted ja operaatorid, mis puudutab reklaami liberaliseerimist. Loomulikult oleksime eelistanud tootepaigutuse keelustamist. Loomulikult oleksime eelistanud rangemat seisukohta lastele suunatud reklaamide vallas. Kuid see ei olnud selgelt enamuse seisukoht siin parlamendis või nõukogus.

Kuna audiovisuaalmeediateenused vajavad uut määrust nii ruttu kui võimalik ja kuna me peame möönma, et nõukogu ja eesistujariik Saksamaa pakkusid avatud ja lõpuks ka viljakat koostööd, võime me nüüd öelda, et klaas on pooltäis. Sotsialistide fraktsioon toetab seepärast ettepanekut kiita heaks läbirääkimiste tulemusena saadud tekst.

- Raport: Gisela Kallenbach (A6-0276/2007)

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikul tootmisel ja müümisel on kahjulik mõju kõigi ELi elanike turvalisusele. Lisaks omab tulirelvade jälitamine kõige suuremat tähtsust organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemises.

Keskse tähtsusega on võtta vajalikke meetmeid seda tüüpi kuritegude ennetamiseks, nende vastu võitlemiseks ja nende väljajuurimiseks.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel asuvad inimestevaheline vägivald ja enesetapud vastavalt kolmandal ja neljandal kohal maailmas halva tervise ja enneaegse surma põhjuste hulgas 15 kuni 44 aastaste inimeste puhul, sealjuures on suur osa tingitud tulirelvade kasutamisest.

Selle algatuse eesmärgiks on seega kohandada direktiivi tulirelvade omandamise ja valdamise kohta ning kehtestada ühised eeskirjad võimaldamaks liikmesriikidel kontrollida tulirelvade omandamist ja valdamist ning nende viimist teise liikmesriiki.

Kuigi komisjoni ettepanek on üldiselt positiivne, piirdub see ÜRO 2001. aasta protokolli aspektide lisamisega. On oluline, et selles kaalutaks ka muudatusi, mida komisjoni 2000. aasta aruandes vajalikuks peeti.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma hääletasin oma fraktsiooni kolleegi proua Kallenbachi relvi käsitleva raporti poolt, mis kujutab endast teenitult kompromissi.

Tulirelvade seaduslik kasutamine mängib olulist rolli kogu Euroopa Liidus. Tulirelvad annavad panuse mitmesse majandusharusse, olgu tegu nende tootmise või müügiga või toimugu see läbi maamajanduse harude, kus laskmine on vajalik tegevus. Tuhanded inimesed tegelevad laskmisega ka oma vabal ajal.

Hoolimata sellest on äärmiselt oluline piisavate kontrollide olemasolu, vältimaks seaduslike relvade kasutamist kuritegelikul otstarbel. Praeguses raportis leitakse mõistlik tasakaal, mis võimaldab neil, kes kasutavad tulirelvi seaduslikult, teha seda ka edaspidi, takistades samal ajal neid, kes püüavad seadust üle kavaldada.

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. − (PL) Härra juhataja, ma hääletan proua Kallenbachi raporti poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (KOM(2006)0093 – C6-0081/2006 – 2006/0031(COD)). Olen nõus, et tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslik tootmine ja müümine mõjuvad kahjulikult kõigi ELi elanike turvalisusele.

Raportis märgitakse õigesti, et väiksed relvad on ühiskonnas vägivalla vahendiks, kuna need on kättesaadavad, odavad, kergesti kaasaskantavad ja lihtsad kasutada.

Samuti rõhutatakse selles vajadust lisada direktiivi reguleerimisalasse relvade müük interneti kaudu ja platvormide pakkumine selleks otstarbeks.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin kõnealuse raporti poolt ja tervitan Euroopa Liidu ühinemist ÜRO protokolliga tulirelvade omandamise ja valdamise kohta. Kõnealune protokoll võimaldab suuremat tarbijakaitset, kuna sellega tugevdatakse turujärelevalvet, see võimaldab relvade kiiret jälgitavust tänu elektroonilistele andmebaasidele ning ebaseaduslike relvade hävitamist ja aitab seega vähendada tulirelvade ebaseaduslikku tootmist ja nendega kaubitsemist liikmesriikide territooriumil.

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. − (SK) Relvad ei ole tavapärased tooted. Nad kujutavad suurt ohtu eriti lastele ja noortele inimestele, keda ohustab relvade kasutamise kultuuri levik interneti kaudu. Euroopas on hiljuti toimunud mõned väga halvad juhtumid, kus peaosalisteks olid relvi kasutavad noored inimesed. Mul on hea meel, et me ei ole jäänud Soomes ja Belgias Antverpenis toimunud sündmuste taustal tegevusetuks.

Ma mõistan, et relvakeeld tähendaks ebaseadusliku kaubanduse kasvu, seetõttu nõuab see küsimus väga tundlikku poliitilist lähenemist. ÜRO protokollid on andnud sellele direktiivile lähtekoha. Enne nende ratifitseerimist tuli nendes seatud kohustused Euroopa õigusaktidesse üle kanda.

Ma hääletasin raporti poolt, kuna see loob elujõulise kompromissi, piirates relvade ebaseaduslikku müüki ja samas austades jahimeeste ja sportrelvade seaduslike omanike tunnustatud huve. Direktiiv viib relvade parema turustamiseni ja samuti tunnustab seda, et igal liikmesriigil on oma relvakasutuse traditsioonid ja kultuur. Sellega keelatakse relvade kasutamine alla 18 aastaste noorte inimeste poolt. Lisaks on noortel inimestel võimalik sellistest spordialadest osa võtta ainult oma treenerite ja vanemate järelevalve all.

Ma usun, et tänu siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni vastutustundlikule tööle saab Euroopa kaasaegse ja relvi käsitleva õigustiku. Ühenduse normide osaline harmoneerimine ei aita mitte üksnes peatada ebaseaduslikku müüki, vaid tagab ka selle, et süütuid inimesi ohustavad ohtlikud relvad kaovad vähehaaval meie tänavatelt.

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Kõnealune raport relvade soetamise ja valdamise kohta on tervitatav. Relvakuritegude ja relvade ebaseadusliku Euroopa Liitu toimetamise vastu võitlemine peab olema prioriteet.

- Raport: Cristian Dumitrescu (A6-0450/2007)

  Astrid Lulling (PPE-DE) , kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Dumitrescu raporti poolt ja mul on hea meel, et tänu parlamendi pingutustele oleme me suutnud vastu võtta mõistliku kompromissi kõigi osapoolte jaoks. Luxembourgi jaoks on määruse artikkel 5 eluliselt tähtis.

Selles artiklis kinnitatakse lepingulist vabadust, mis lubab kahel poolel – tarbijal ja kutseala esindajal – valida, millise riigi õigust nende lepingu suhtes kohaldatakse, kas tarbija elukoha liikmesriigi või kutseala esindaja liikmesriigi oma.

Komisjon püüdis oma ettepanekus seda muuta, öeldes, et ainult tarbija elukohajärgse riigi õigus kehtib. Sellel oleks olnud hukatuslikud tagajärjed väiksemate liikmesriikide jaoks, kuna nendest riikidest pärit siseturul tegutsevad väikefirmad oleksid olnud sunnitud kohaldama kuni 27 erineva riigi õigust, mis oleks peletanud eriti VKEd eemale ettevõtlusest väljaspool nende riigipiiri.

Väiksemate liikmesriikide tarbijad oleksid kogenud arvestatavat pakkumise vähenemist, kuna sellest ettepanekust tingitud bürokraatia suurenemine oleks veennud operaatoreid lõpetama nendes liikmesriikides elavatele tarbijatele teenuste pakkumise.

  Inger Segelström (PSE), kirjalikult. − (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, hääletasime raporti poolt, kuna me peame õiguskindluse seisukohast ja nii ettevõtluses kui turunduses aset leidnud arengute kontekstis oluliseks, et meil oleks kaasaegsed ühised normid lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse valiku kohta. Siiski ei ole me rahul saavutatud kompromissiga ja hääletasime seetõttu lõike 2 vastu muudatusettepanekus 77, mis käsitleb tarbijalepinguid. Me leiame, et Euroopa vajab tugevamat tarbijakaitset koos selgete normidega nii ettevõtjate kui tarbijate jaoks. Meie arvates ei lahenda kompromiss seda küsimust rahuldaval moel.

Kindlustundega tarbijad, kes on teadlikud oma õigustest ja julgevad teha piiriüleseid oste, on olulised Euroopa majandusele ja heaolule. Me siiski jagame väikeettevõtjate väljendatud muret koorma osas, mis asetatakse nende õlule, kes tegelevad Euroopas elektroonilise kaubandusega ja mis on seotud erinevate liikmesriikide tarbijaõiguse alase teabe omandamisega. See on tähtis küsimus, mis tuleb veel lahendada.

- Raport: Karin Scheele (A6-0299/2007)

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. − (PT) Ma hääletasin Karin Scheele raporti poolt, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekut, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta, kuna ma leian, et raportis esitatud muudatused, mille eesmärgiks on laiendada määruse kohaldamisala, tugevdavad Euroopa Parlamendi rolli selle rakendamisel, edendades seeläbi paremat reguleerimist.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Euroopa Parlament kiitis täna Scheele geneetiliselt muundatud toitu ja sööta käsitleva raporti heaks. Nagu on üldiselt teada, esineb geneetiliselt muundatud toidu osas endiselt suuri kahtlusi, eriti seoses selle mõjuga inimeste ja loomade tervisele. Ettevaatuspõhimõtet tuleb seega teaduslike tulemuste kindluse puudumisel säilitada.

Lisaks tähendab loomade söötmine geneetiliselt muundatud söödaga seda, et need tooted sisenevad ka meie toiduahelasse, kuigi puuduvad teaduslikud kinnitused selle kohta, et see on tervisele ohutu.

Kõnealuses raportis toetab Euroopa Parlament komisjoni seisukohta komisjonile antud rakendusvolituste osas ja seab hulga tingimusi olemasolevatele õigusaktidele ilma, et lahendataks põhiküsimused.

Sellepärast ei saa me poolt hääletada. Kuigi tingimused võivad olla positiivsed, ei lahenda need põhiküsimust.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Minu fraktsioon esitas Scheele raportile olulise muudatusettepaneku. Me oleme veendunud, et Euroopa Parlamendil peaks olema täielik kontroll geneetiliselt muundatud organismidega seotud küsimuste üle. Leian, et geneetiliselt muundatud organismid kujutavad endast märkimisväärset ohtu tervisele ja keskkonnale Euroopa Liidus ning et kõik otsused, mis niisugustes küsimustes tehakse, väärivad täielikku kontrolli.

  Renate Sommer (PPE-DE), kirjalikult. − (DE) Pärast pikki arutelusid oleme meie, parlamendi fraktsioonide raportöörid, jõudnud kokkuleppele kompromissis määruse (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) muutmiseks seoses komisjonile antud rakendusvolitustega. See kompromiss saavutati pärast muude asutustega konsulteerimist, sealhulgas nõukoguga. See võtab täielikult arvesse uut kontrolliga regulatiivmenetlust.

Meil õnnestus ühelt poolt laiendada parlamendi volitusi võrreldes komisjoni projektis ettenähtuga. Samuti õnnestus meil parandada keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raporti projekti ja muuta see teostatavaks ja reaalseks ettepanekuks. Tagasi lükati kõik muudatusettepanekud, mille eesmärk oli kasutada vääriti komiteemenetlust, et muuta olemasolevate GMO alaste õigusaktide võtmeosi tagaukse kaudu.

Tõsi on, et me ei saa lubada selja pööramist keskkonnasõbralikule geneetilisele muundamisele. Vastupidi, GMOd on meie tuleviku jaoks asendamatud. Kliimadebati taustal peaks praeguseks olema ilmselge isegi ideoloogiliselt ülelaetud rohelistele poliitikutele, et me peame kasutama biotehnoloogia meetodeid taaskasutamise parandamiseks biomassi ja energia tootmisel. Meil lihtsalt ei ole piisavalt viljakat maad tavapäraste energiatootmiseks kasutatavate kultuuride piisavas koguses kasvatamiseks. Lisaks peame tagama, et toidu- ja energiakultuurid ei pea ruumi pärast konkureerima. Lubatud GMOd on ohutud ja ideoloogia ei täida kõhtu!

- Raport: Jo Leinen (A6-0412/2007)

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Meie ütleme ei lisatoetustele ELi tasandi parteidele. Demokraatia olemus on, et parteid rajatakse altpoolt ülespoole arvamuste formuleerimise protsessi käigus, millele järgneb poliitiliste programmide koostamine ja parteide asutamine, mis võidavad üldvalimistel toetuse. Mõte lubada poliitilisel ja tehnokraatlikul rajatisel luua ELi parteisid ülalt alla, kasutades maksumaksjate raha, on demokraatiale vastuvõetamatu. Tulemuseks on parteid, kes on oma liikmetest sõltumatud, kuid sõltuvad poliitilisest eliidist.

Seega on päris vale suurendada praegu toetusi ELi parteidele eraldiste kaudu poliitiliste asutuste loomiseks Euroopa tasandil. ELi parteid lähevad juba maksumaksjale maksma üle 10 miljoni 2007. aasta ELi eelarvest ja paistab, et poliitilised asutused saavad veel teise sama palju rahaliste toetuste kaudu. See tähendab, et tulevikus peavad maksumaksjad maksma ligi 190 miljonit Rootsi krooni ELi parteidele ja nendega seotud organisatsioonidele. Rahad lähevad ELi parteidele, mis on puhtalt Brüsseli paberil eksisteerivad leiutised, parteid, mida inimesed kunagi tahtnud pole, ei kodanike ega maksumaksjatena.

Samuti on moraalselt küsitav, et poliitikud siin parlamendis jaotavad nii libekeelselt maksumaksja raha omaenda organisatsioonidele ajal, mil liikmesriikides kärbitakse avaliku sektori kulutusi.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Püüdes kehtestada lepingu ettepaneku olemust, mis on juba tagasi lükatud ja mida on kutsutud erinevalt põhiseaduslikuks, miniks, lihtsustatuks ja reformivaks, jätkavad ELi riikideülesed institutsioonid niinimetatud Euroopa avaliku arvamuse tehisliku loomise edendamist.

Enamgi veel, meil on meeles, et niisugune otsustavus muutus pärast seda, kui prantslased ja hollandlased Euroopa põhiseaduse tagasi lükkasid, millekski ristiretke sarnaseks, ning see on klammerdunud mis tahes kättesaadava vahendi külge, sealhulgas Euroopa parteid ja nüüd nende poliitilised rohujuured, et edendada Euroopa eneseteadvuse teket.

Nagu eesistujariik Portugal on öelnud, on kõigi meie kodanike kaasamine sellesse paeluvasse Euroopa ehitamise protsessi „tõeline sisu”, „tõeline põhjus”, „tõeline asjaolu”. Me peaksime seetõttu küsima, miks vaatamata suurele entusiasmile välditakse referendumite korraldamist Euroopa aluslepingu üle.

Ometi ei ole see asi, mida ELi domineerivad jõud tahavad. See, mida nad nüüd muuhulgas tahavad, on Euroopa parteide Euroopa Parlamendi valimiskampaaniate rahastamine ühenduse eelarvest, mis võib olla ilmne vahelesegamine iga riigi poliitilistesse siseasjadesse ja demokraatlikku toimimisse.

  Kartika Tamara Liotard ja Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikult. − (NL) Riikides, kus erinevad rahvused koos elavad, on tavaline, et seal ei ole üleriigilisi parteisid. Endises Austria-Ungaris oli erinevaid sotsiaaldemokraatlikke, katoliiklikke ja liberaalseid parteisid, kellest igaüks esindas erinevaid rahvustikurühmasid ja oli seotud oma partei huvide ja keelega. Ka Belgial ei ole enam aastakümneid olnud riiklikke parteisid, vaid ainult flaami ja vallooni parteid. Nii et kuidas saavad ELil olla Euroopa parteid?

Meie partei, sotsialistide partei Madalmaades, näeb parteisid rohujuure tasandil organisatsioonidena, populaarsete liikumistena, mis teevad koostööd oma nägemuse saavutamise nimel sellest, milline ühiskond olema peaks ja nende rühmade huvisid järgides, kes antud parteile oma usalduse on andnud. Parteid ei ole riigiaparaadi osa ja neid ei peaks rajatama maksutulu kasutades. Sellel põhjusel hääletasime me varasemate Euroopa parteide rahastamist käsitlevate otsuste vastu ja oleme ka vastu rahastamisosakaalu tõstmisele 85%le. Samuti peame me ebarealistlikuks Euroopa ja mitte riiklike kampaaniate toetamist tulevastel Euroopa valimistel. Aset leiab 27 riiklikku valimist erinevates olukordades. Nende tulemuseks on üks parlament koos rahvusvahelise liikmeskonnaga, mis koosneb sarnaselt mõtlevate inimeste fraktsioonidest. Me oleme kõik sarnaselt mõtlevate inimeste rahvusvahelise koostöö poolt, kuid see ei vaja ELi poolset rahastamist.

  Kyriacos Triantaphyllides (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) ELi tasandi parteid omavad erinevaid ja vahel vastandlikke poliitilisi seisukohti Euroopa poliitikate kohta erinevates valdkondades. Mis tahes Euroopa poliitilised organisatsioonid, mis on parteidega seotud, peavad seetõttu olema sõltumatud, et nad saaksid edendada oma poliitilisi seisukohti nii, nagu nad heaks arvavad.

Käesoleva määruse reguleerimisalasse jäävatele Euroopa poliitilistele organisatsioonidele tuleb anda ülesanne edendada Euroopa ametlikke poliitikaid, mis on tihti vastupidised parteide väljakuulutatud seisukohtadele. See on otsene sekkumine Euroopa parteide ja riikide parteide, millest nood koosnevad, poliitilisse tegevusse. See oleks samuti kaudne sekkumine poliitilistesse- ja valimisprotsessidesse liikmesriikides, kuna see looks kavandatud rahastamise kaudu soodustatud ja mittesoodustatud parteid koos kaasnevate mõjudega Euroopa Parlamendi valimiste tulemustele.

Mis tahes määrus peab seega toetama mõttevabadust ja läbipaistvust ilma omavahelise sõltuvuseta, mis võiks takistada Euroopa ja riikide tasandi parteide seisukohti ja tegutsemist.

- Raport: Robert Sturdy (A6-0342/2007)

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma tervitan kõnealust raportit, millega püütakse tagada pestitsiidide jääkide minimaalne tase toidus ja söödas või nende pinnal. See on oluline loomade ja inimeste tervise seisukohast.

- Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas (B6-0484/2007)

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Nagu me eelnevalt täheldasime, ei saa me toetada konsensust ELi põhimõtete, eesmärkide ja strateegia kohta humanitaarabi osutamiseks kolmandates riikides, mis nõuab meilt niinimetatud humanitaarse sekkumise kui õiguse või kohustuse toetamist, ning sunnimeetmete, sealhulgas sõjalise sekkumise kasutamise toetamist, mis seab kahtluse alla rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtted.

Kahjuks on niisuguse poliitika tagajärjed vägagi ilmsed (vaatamata nende peitmisele ja märkamata jätmisele). Poliitika peidab vastuvõetamatud eesmärgid ja huvid heade kavatsuste hõlma alla, just nagu Iraagi sõjalise agressiooni ja okupatsiooni pidevast salgamisest Ühendriikide ja selle liitlaste poolt koos sellest tingitud sadade tuhandete surmade ja riigi tohutute loodusvarade raiskamisega ei oleks veel küllalt.

Humanitaarsekkumine on vahend, mida suurriigid kasutavad olukordadesse sekkumiseks, mille nad tihti on ise aastatepikkuse sekkumisega oma strateegilisi huvisid taga ajades ja rahvusvaheliste kontsernide südametunnistuseta manöövrite toetuseks põhjustanud.

Miljoneid inimolendeid mõjutavate tõsiste probleemide lahendamine nõuab riikliku sõltumatuse tunnustamist, rahvusvaheliste konfliktide rahumeelset lahendamist ja majanduslikult vaeseimate riikide vajaduste kiiret rahuldamist.

- Olukord Gruusias (RC-B6-0481/2007)

  Roberta Alma Anastase (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Hääletasin resolutsiooni poolt lootes, et sellel on konkreetne mõju olukorrale Gruusias ja selle otsusele jätkata kindlalt demokraatlikku reformi, ning ELi meetmete kaasamise protsessile selles riigis ja idanaabruses üldiselt.

Raportöörina Musta mere koostöö asjades sooviksin ma korrata poliitilise stabiilsuse ja tõelise demokraatiaga ala loomise tähtsust selles piirkonnas. Minu raporti projektis täpsustatakse muude piirkondliku koostöö võtmeprioriteetide hulgas see valdkond ning olukord Gruusias kinnitab meile vältimatut vajadust toetada ja tihendada koostööd selles vallas. Ma usun, et selle jaoks on kesksed kolm osa: tugevdada demokraatlikku reformi Gruusias, rajada heanaaberlikud suhted piirkonnas ja Venemaa konstruktiivne kaasamine protsessi ning lõpuks ELi tõsine ja aktiivsem sekkumine Gruusia ja kogu Musta mere piirkonna tõelisesse stabiliseerimisse ja demokratiseerimisse.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Kõigest paar punkti seoses Euroopa Parlamendi resolutsiooniga olukorra kohta Gruusias.

Esiteks, kuigi seal märgatakse Gruusia poliitilise olukorra halvenemist ja repressioone, on see vaid järjekordseks ELi sekkumise vormiks, mida kirjeldatakse eufemistlikult toetusena vajalikele poliitilistele ja majanduslikele reformidele ning Euro-Atlandi väärtustele.

Teiseks, ja selle tulemusena, tunnustatakse seal Gruusia presidendi ja valitsuse saavutatud poliitilist, demokraatlikku ja majanduslikku edasiminekut, kuigi resolutsiooni sisus öeldakse täpselt vastupidist ja ei mainita repressioonide lainet, mille all riigi edumeelsed ringkonnad ammu kannatavad.

Kolmandaks, see resolutsioon eirab tõsiasja, et Gruusia sotsiaalse ja majandusliku olukorra ja suurema osa elanikkonna elamistingimuste halvenemine koos sissetulekute ja tööhõive vähenemisega asetsevad praeguse sotsiaalse rahulolematuse jalamil ja on suurendanud sisemist ebavõrdsust, mida võimulolijad püüavad ära kasutada ja millega manipuleerida, nagu nad on teinud lähiminevikus.

Lõpuks, nende oluliste sündmuste vastukajana esitab parlament president Saakašvilile ja Gruusia ametivõimudele tungivaid palveid, samas kui ta on teisi palju vähema eest hukka mõistnud.

- Raport: Jo Leinen (A6-0445/2007)

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Nizzas 2000. aastal heaks kiidetud põhiõiguste harta on nimekiri Euroopa ühistest väärtustest, millega kõik kodanikud võivad samastuda.

Need väärtused tulenevad erinevate ELi riikide rikkast kultuuripärandist, nende põhiseaduslikest traditsioonidest ja seadustest, ning iseloomustavad liitu mitte ainult majandusliku üksusena vaid jagatud väärtuste ühendusena.

Euroopa Parlament on süstemaatiliselt palunud, et hartale antaks esmase õiguse staatus, muutes selle Euroopa Kohtule ja riikide kohtutele keskseks alusdokumendiks ja tehes selle õiguslikult siduvaks.

Ma olen seetõttu lõpuks väga rahul, nähes selle kinnitamist ja mul on hea meel märkida, et Lissaboni lepingu projekt jätab alles Euroopa Põhiseadusliku lepingu II osa sisu.

Mul on kahju, et harta lisati lisa kujul ja mitte lepingu põhiteksti, nagu selle tähtsus oleks nõudnud. Mul on samuti kahju, et Ühendkuningriik ja Poola on kasutanud oma õigust sellest põhiõiguste järgimise kohustusest loobuda, kuigi Poola uue valitsuse hiljutised avaldused näivad viitavat teistsugusele suhtumisele, mis pooldab palju enam ühise vaimsuse järgimist.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) On selge, et käesolevat raportit põhiõiguste kohta kasutatakse Euroopa põhiseaduse olemuse taaselustamise vahendina ja selleks, et hiilida mööda Prantsusmaa ja Hollandi rahva sõltumatust tahtest, kes selle tagasi lükkasid, vältimaks referendumi korraldamist niinimetatud reformilepingu kohta. See on vastuvõtmatu ja me oleme sellepärast hääletanud vastu.

Teatud moel on silmakirjalik rääkida põhiõiguste kaitsmisest, kui proovitakse varjata inimeste eest selle lepingu sisu, vältida avalikku arutelu küsimuste selgitamiseks ja takistada kodanikel riiklike referendumite käigus hääletuskasti juures oma arvamust avaldada.

Ometi peame taaskord rõhutama, et harta on nõrgem kui muud vahendid, nagu Portugali Vabariigi põhiseadus, Euroopa sotsiaalharta ja Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, mis kehtivad rahvusvaheliselt, on laiahaardelisemad ja õiguspäraseks tunnistatud.

Lõpetuseks ei tohiks me unustada, et harta peamine eesmärk on hõlbustada neoliberaalset, föderaalset ja militaristlikku sammu edasi, mis on niinimetatud reformilepingu eesmärgiks.

  Robert Goebbels (PSE), kirjalikult. – (FR) Tõsiasi, et Euroopa Liit valmistub taaskord vastu võtma põhiõiguste hartat, näitab, kuidas Euroopa inimesi petetakse. Algset hartat muudeti, eriti mis puutub selle õiguslikku mõjusse, tagamaks, et Ühendkuningriik saaks põhiseadusliku lepingu Roomas allkirjastada. See oli brittide võidetud mööndus.

Siiski sätestatakse tulevase Lissaboni lepingu 7. protokollis, mis kehtestab Ühendkuningriigi ja Poola väljajäämise, „kahtluste vältimiseks”, et hartaga ei laiendata Euroopa Kohtu volitusi langetada harta põhjal otsuseid nende riikide õigusaktide või määruste üle ega ei anta Poola või Ühendkuningriigi suhtes kohaldamiseks kohtujurisdiktsiooni alla kuuluvaid õigusi. See tähendab, et hartas sätestatud õigused ei ole ühenduse õigused. Ma ei kavatse sellise pettusega tegeleda.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Kõik ELi institutsioonid peavad juba järgima rahvusvahelist õigust, mis tagab inimõiguste kaitse. See kerkib küllaltki selgelt esile Euroopa Kohtu otsuses Racke juhtumi kohta. Lisaks on kõik ELi riigid ratifitseerinud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni. Konventsioon on kõigi liikmesriikide suhtes siduv ja täidab oma ülesannet hästi.

Teisalt kujutaks uus tekst õiguskindlusetuse ohtu, kuna Euroopa Kohus Luxembourgis võib langetada otsuseid, mis lähevad vastuollu Strasbourgis asuva Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustega, mis juba toimib rahuldaval tasemel.

Me oleme vastu ideele anda käesolevale raportile lisatud versioonile Euroopa Liidu põhiõiguste hartast õiguslikult siduv jõud.

Me leiame, et on vale anda presidendile ainuvolitused kuulutada harta välja enne lepingu allkirjastamist ning oleme vastu mis tahes sammudele selle avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas, enne kui ratifitseerimisprotsess positiivse tulemusega lõpule jõuab, kui see juhtuma peaks.

Selle asemel kutsume liikmesriike üles algatama läbirääkimisi eesmärgiga lubada ELil liituda Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, nii et ELi institutsioonid oleksid samuti kohustatud järgima neid ühiseid inimõiguste sätteid.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Paistab, et Euroopa Parlament on põhiõiguste harta kiitnud heaks (?) teist korda pärast 7 aasta tagust esimest korda.

Me peaksime tähele panema, et põhiõiguste harta koostati eesmärgi täitmiseks kokku kutsutud niinimetatud konvendi poolt, kus jõuti konsensusele põhinedes madalaimal ühisel nimetajal ja jõudude surve all, kes pooldasid kõige äärmuslikumaid seisukohti, kelleks oli nimelt Tony Blairi juhitud Suurbritannia töölispartei.

Selle menetluse tulemus on põhiõiguste harta, mis on sotsiaalsete õiguste vallas palju nõrgem kui näiteks Portugali Vabariigi põhiseadus või Euroopa sotsiaalharta, mille Portugal on ratifitseerinud.

Näiteks on Portugali Vabariigi põhiseaduses (artikkel 58) ja Euroopa sotsiaalhartas (artikkel 1) selgelt ja üheselt sätestatud õiguse töötada kaitsmine põhiõiguste hartas kohandatud ja kaasajastatud ning muutunud “õiguseks teha tööd”.

Nagu on näha „selgitustest, mis valmistati ette harta eelnõu koostanud konvendi presiidiumi järelevalve all ning mida uuendati Euroopa Konvendi presiidiumi vastutusel”, mis koostas „Euroopa põhiseaduse”, on ka muid näiteid. Need „selgitused” on põhiõiguste harta sisu tõlgendamise aluseks, kuid ei kaasne peaaegu kunagi sellega. Ma imestan, miks küll?

  Jules Maaten (ALDE), kirjalikult. − (NL) „Euroopa rahvad on üha tihedamat omavahelist liitu luues otsustanud jagada rahulikku, ühistele väärtustele rajatud tulevikku”. Nii kõlab esimene lause Euroopa Liidu põhiõiguste harta preambulas, millele Euroopa juhid 2000. aasta 7. detsembril Nizzas alla kirjutasid.

Ja see lause sisaldab üheselt peamist tõde. Meil on meie liidus ühised väärtused ja standardid, mis on nüüd hartaga õigustena sätestatud: vabadused, võrdsus, inimväärikus, solidaarsus, kodanike õigused ja õigus.

Minu seisukoht on, et oleks olnud parem, kui EL oleks lihtsalt allkirjastanud Euroopa Nõukogu inimõiguste konventsiooni. Kuid lõppude lõpuks on see vastuvõetavaks lahenduseks. See on inimõiguste kiirtunnustamine ELis.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Tervitan Leineni raportit põhiõiguste harta kohta ja hääletasin selle poolt. Siiski keeldusin ma muudatusettepanekust, mis kiirustas Poolat tegema kõikvõimalikke jõupingutusi inimõiguste harta täielikuks kohaldamiseks – britist liikmena leidsin ma, et see oleks veidi silmakirjalik.

  José Ribeiro e Castro (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Ma jäin hääletusel selle ettepaneku üle erapooletuks, kuna Portugali põhiseadus pakub paremat põhiõiguste kaitset ja kuna mõnede arvamus, mille kohaselt ühenduse õigus on liikmesriikide seadusandluse suhtes ülimuslik, võib viia väga kahjulike juriidiliste vaidlusteni.

  Marek Siwiec (PSE), kirjalikult. − Hääletasin täna uues vormis harta vastuvõtmise poolt, et see muutuks siduvaks Euroopa institutsioonidele. Sotsialistide fraktsioon Poolas ja Euroopas toetab tugevalt harta vastuvõtmist ja seda teen ka mina. Harta on meie liidu peamine vahend, andes kõigile liidu kodanikele nii isiklikud kui ka kodakondsusega seotud õigused. Kõnealuse hartaga täidame olulise lünga. Hartast loobumine ei ole tegelik loobumine, kuna harta jääb siduvaks institutsioonidele ja ühenduse õigusaktidele, isegi kui teatavad riigid loodavad endiselt, et see ei muuda riigisisest õigust. Euroopa Kohus tagab harta nõuetekohase kohaldamise. Läbivaadatud harta väljakuulutamine ja viide sellele uues lepingus muudab Euroopa Liidu ühiste väärtuste ja õiguste ühise ruumina tugevamaks. Sellepärast loodan ma endiselt, et hartat kohaldatakse eranditult kõigi 27 liikmesriigi suhtes, sealhulgas esmajoones minu kodumaa Poola suhtes.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Ma hääletan härra Leineni raporti vastuvõtmise poolt, mis käsitleb liidu põhiõiguste harta heakskiitmist Euroopa Parlamendis.

Minu arvates tuleks Euroopa Liidu põhiõiguste harta ilma reservatsioonideta vastu võtta ja seda ka minu kodumaa Poola poolt.

Koos uue lepingu vastuvõtmisega on harta siduv õiguslik dokument, millel on lepingutega võrdne kaal. See on tähtis meie kodanike jaoks ja ka motiiviks kontrollida ELi institutsioonide tegevust valdkondades, kus liikmesriigid on neile tegutsemisõiguse andnud. Iga kodanik võib otseselt hartale toetuda ja oma õigusi ELi õiguse alusel kohtutes üle kogu Euroopa kasutada.

  Konrad Szymański (UEN), kirjalikult. − (PL) Põhiõiguste harta muudab põhiõiguste kaitsmise süsteemi Euoopas keerukamaks. Ta muudab süsteemi kodanikele veelgi vähem arusaadavaks ja paljudel eurooplastel on selle suhtes kahtlusi. Sellepärast on kaks liikmesriiki otsustanud protokollide kasuks, mis kaitsevad neid harta mis tahes ootamatute mõjude eest. Ja sellepärast hääletan ma Leineni raporti vastu.

- Raport: Ole Christensen (A6-0446/2007)

  Jan Andersson, Ole Christensen, Göran Färm, Anna Hedh, Dan Jørgensen, Christel Schaldemose, Inger Segelström ja Britta Thomsen (PSE), kirjalikult. (SV) Meie, Rootsi ja Taani sotsiaaldemokraadid, valisime raporti muudatusettepaneku 41 poolt hääletamise. Tööturul on probleemid ebakindlate töölepingute ja palkade tõttu, millest pole võimalik ära elada. Neid tuleb hüvitada. Mõnes riigis tehakse seda seadusega kehtestatud miinimumpalkade kaudu. Teistes riikides lahendatakse sellised küsimused sotsiaalpartnerite vaheliste läbirääkimiste kaudu. Põhjamaades oleme me valinud viimase mudeli. Meie, Rootsi ja Taani sotsiaaldemokraadid, leiame, et peaksime olema jätkuvalt vabad kasutama kollektiivlepingu mudelit selleks, et tagada töötajatele korralikud palgad.

Kuna esitatud muudatusettepanek nõuab selle küsimuse reguleerimist liikmesriikide riiklike süsteemide kaudu, leiame, et see on kooskõlas meie valitud kollektiivse kokkuleppe mudeliga.

  Philip Bushill-Matthews (PPE-DE), kirjalikult. − Fraktsioon PPE-DE toetab tugevalt kaitstud paindlikkuse põhimõtet ning nii töötajate kui ka tööandjate aitamist globaliseerumisega seotud väljakutsetega kohanemisel. Me oleme teinud tihedat koostööd teiste fraktsioonide ja fraktsiooni PSE raportööriga, et koostada raport, mis oleks nii positiivne kui ka tasakaalustatud, ning oleme saavutanud enamiku punktide puhul kindla kokkuleppe.

Siiski oleme teinud selgeks, et me ei saa toetada lõplikku raportit, kui kaks hilisemat muudatusettepanekut kiidetakse heaks. Me ei saa nõustuda fraktsiooni GUE/NGL viimase minuti muudatusettepanekuga (41), mis käsitleb töötundide sunnitud vähendamist, mis piiraks isiklikke valikuid ja töötasu; samuti ei saa me nõustuda nende muudatusettepanekuga 45, mis käsitleb üleeuroopalist miinimumpalka, kuna asutamislepingus on kinnitatud, et selle küsimusega tegelevad liikmesriigid ning seega ei kuulu see ELi pädevusse ega kõnealuse raporti alla.

Me jätkame tihedat koostööd kõigi fraktsioonidega, kelle eesmärk on luua konstruktiivseid ideid, et aidata töötajatel muutuste väljakutsega toime tulla. Kuid me ei soovi teha koostööd ühegi fraktsiooniga, kes eelistab pigem olla tribüünil valimistega seotud põhjustel kui asetada esikohale inimeste tegelikud vajadused.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Me hääletasime vastu, kuna on vastuvõetamatu, et Euroopa Parlament toetab Euroopa Komisjoni põhimõttelist kaitstud paindlikkuse eesmärki. Nõustudes sellega, et töölised ja tööandjad on huvitatud paindlikkusest, kiidab tekst heaks Euroopa Komisjoni teatise sisu, millega taotletakse tööturu piirangute tühistamist, liberaliseeritakse töötajate õigustatud põhjuseta vallandamise õigust, alaväärtustatakse kollektiivlepinguid ja nõrgestatakse ametiühingute ja tööliste pingutusi, kuigi tekst on mõnes küsimuses teatise suhtes kriitiline.

Tekstis esineb korduvaid viiteid vajadusele paindliku tööturu järele, kohandatavate lepingtingimuste järele ning kohandatava tööjõu järele. See ei jäta mingit ruumi kahtlustele selle raporti tegeliku eesmärgi osas, mis tuleneb kokkuleppest Euroopa Parlamendi kahe peamise fraktsiooni, PPE ja PSE, vahel, hõlmates Portugali parlamendisaadikuid PSis, PSDs, ja CDS/PPs.

Meil on kahju, et meie tehtud ettepanekud tagasi lükati, sealhulgas meie vastuseis kaitstud paindlikkuse põhimõtte lisamisele Lissaboni strateegia raamistikku, perioodi 2008–2010 tööhõivesuuniste ja riiklike reformikavade läbivaatamine, ning ühenduse rahaliste vahendite kasutamine töötajate õiguste ründamise rahastamiseks.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Liikmesriikide tööhõivepoliitika alaseid otsuseid tuleks teha riigi tasandil laialdase ja demokraatliku arutelu teel, mis põhineb uuringutel ja riigi kogemusel. Erinevad ELi tööhõivepoliitikad peaksid välja kasvama institutsioonide konkureerimise protsessist.

Me saame nüüd õnneks arutada Taani kaitstud paindlikkuse mudelit, kuna EL ei kehtestanud ühist tööturu poliitikat umbes 25 aastat tagasi. Kui see oleks nii olnud, oleksid mõned mandririigid Saksamaaga eesotsas rakendanud ELi õigusaktid, millel oleks olnud hävitavad tagajärjed Euroopa tööhõivele ja kasvule ning mida ei oleks olnud võimalik muuta. Uued liikmesriigid oleksid olnud sunnitud poliitikat ühenduse õiguse osana kohaldama ja seega oleksid olnud sunnitud alustama uute liikmesriikidena põhjendamatutel tingimustel.

Tänu tõsiasjale, et valdkonnas puudub ühine poliitika, saame me nüüd vastandada kaitstud paindlikkuse, Põhjamaade mudeli, Anglo-Saksi mudeli ja kontinentaalse mudeli ja neid omavahel võrrelda. Tänu institutsioonide konkureerimisele heade lahenduste leidmiseks eksisteerivad tegelikus maailmas lahendused, mida me saame võrrelda.

Ülalmainitud argumentide põhjal oleme me lõplikul hääletusel hääletanud ettepaneku ja kõigi esitatud muudatusettepanekute vastu, mis sisaldavad seisukohti selle kohta, millist tööhõivepoliitikat liikmesriigid peaksid ajama.

  Carl Lang (NI), kirjalikult. – (FR) Uute sõnade vohamine on üks sümptomeid parandamatust probleemist, milleks on ande või asjatundlikkuse puudumine vaatamata olemasoleva sõnavara suurusele. See on samuti libisemine eliidi kasutatava ühtse keele poole, millel pole kodumaad, usku ega seadusi, ning selle propaganda masinavärgi poole.

„Kaitstud paindlikkus”, mis peaks olema meetod, kuidas saavutada heaolu kogu Euroopas läbi tasakaalustatud paindlikkuse majanduse valdkonnas ja turvalisuse sotsiaalvallas, on uus Euroopa globaliseerumise trikk.

Euroopa Komisjoni jaoks sisaldab see vaid tööseaduste lõdvendamist eesmärgiga võidelda tööpuuduse vastu. Tegelikkuses aga on sellise liberaalse lähenemise peamine mõju see, et ettevõtetele tehakse töötajate lahtilaskmine lihtsamaks ja odavamaks, et nad saaksid odavamat tööjõudu palgata. See tõmbab väljastpoolt Euroopat ligi veelgi enam sisserändajaid, kuid see on ka sotsiaalne oht doomino efekti tõttu, muutes madalapalgalised töökohad veidi vähem kaitstuks ja mõjutades lisaks ka kõrgemini tasustatud töökohti.

Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjon püüdis seda teksti muuta, et leevendada selle mõju tööhõivele, kuid sellest ei piisa, et piirata Euroopa pooldajate ultraliberaalsuse isu.

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Christenseni raporti poolt, kuna selles võetakse asjakohane ja laialdaselt toetatud paindlikkuse ja kaitstuse ühendamise lähenemisviis. Seal tehakse väga hästi selgeks, et paindlik tööturg võib käia käsikäes töökoha kindlusega.

Kaitstud paindlikkuse mõistet kujutatakse tihti kuratlikuna, kuid selles raportis on meil õnnestunud ületada negatiivsed kõrvaltähendused selle kohta, mis peaks olema Euroopa tööhõivepoliitika juhtpõhimõtteks. Töökohtade loomine on eluliselt tähtis Euroopa tööpuuduse vastu võitlemisel, mis on vaatamata viimastel aastatel tehtud edusammudele jätkuvalt liiga kõrge. Kaitstud paindlikkus annab meile reaalse väljavaate saavutada Lissaboni strateegia eesmärgid.

Kui me seda teha tahame, peame leidma võimalusi, kuidas hõlbustada juurdepääsu tööhõivele ja koolitada oskustega, paindlikku, mobiilset ja motiveeritud tööjõudu.

Töökoha olemasolu on parim kaitse kõigi sotsiaalse tõrjutuse vormide eest. Euroopa peab julgustama liikmesriike hõlbustama juurdepääsu töökohtadele nendele, kes püüavad tööturule siseneda või naasta.

Kõik tööhõive ja töötingimuste alased õigusaktid on liikmesriikide asi ning ma toetan muudatusettepanekuid, millega tugevdatakse subsidiaarsuse põhimõtet.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Tervitan ulatuslikult komisjoni dokumendi orienteeritust kaitstud paindlikkuse poole. Kõnealuse raportiga teeb parlament selgeks, et kaitstud paindlikkus peaks parandama töökoha kindlust ja edendama tööga kindlustatust. Ühtegi töötajat ei tohiks jätta ilma õigusest võrdsele kohtlemisele, elukestvale õppele ja sotsiaalkindlustushüvitistele.

  Jean-Claude Martinez (NI), kirjalikult. – (FR) Kaitstud paindlikkus on suitsukate, mis varjab töö ja töötajate kaubaks muutmist.

See suitsukate tuleb ilmselt Taanist. Pärast Rootsi 1960ndate mudelit, Jugoslaavia 1970ndate isemajandamise mudelit, igikestvat Mao mudelit, endise Nõukogude Liidu mudelit, Blairi ja isegi Zappatistide mudelit on meil nüüd Taani mudel. See on Anderseni maania, Margaret Thatcher maskeerituna väikeseks merineitsiks, et panna meid arvama, et kui me anname äravisatavatele töötajatele paar toetust, mõningast koolitust ja kiire taasintegreerimise, muudame me nende olukorra kindlamaks.

Taanis on rohkem streigipäevasid kui Prantsusmaal, kuid unustagem see. Kaitstud paindlikkus on teinud sellest paindlike tööturgude ja rahulolevate töötajate paradiisi (kuigi paneb imestama, miks nad ikka streigivad…).

Mis on siinjuures tõde? Tõde on see, et me püüame Euroopas luua Mindonge, nagu on Hiina pool-farmerid, pool-töölised, kes töötavaid halvimates võimalikes tingimustes.

Asja kogu tuum on vähendada sotsiaalkindlustusseadustiku ja töösuhteid reguleeriva õigusaktiga pakutud kaitstuse taset.

Kaitstud paindlikkus on tööhõive seadusandluses rakendatud variserlikkus. Selle majanduslik tulemus – nagu ka sotsiaaltagatiste maksete kärpimise tulemus, mis ei ole silunud erinevusi tootmiskuludes Aasia ja Euroopa vahel – on illusoorne.

  Bairbre de Brún ja Mary Lou McDonald (GUE/NGL), kirjalikult. − Me tervitame asjaolu, et raportiga püütakse teataval viisil tasakaalustada komisjoni teatist, milles toetatakse töötajate õiguste kaitsmist. Kuigi meie arvates on tervitatav, et tunnistatakse vajadust luua kvaliteetseid töökohti, rahastada elukestvat õpet, täiendada töötajate kutseoskusi ja koolitada neid pidevalt ning luua eristrateegiaid, et kaasata nooremaid töötajaid ja naisi, avaldame me kahetsust, et kohustused on laialivalguvad ning et kõnealustes valdkondades puuduvad konkreetsed eesmärgid.

Dünaamiline ja paindlik majandus peab andma töötajatele õigused ning vastama nende vajadustele ja ettevõtja huvidele. Me lükkame tagasi esitatud paindlikkuse ühepoolse versiooni.

Me oleme raporti vastu, kuna seistes silmitsi praeguse juhu- ja ebatüüpiliste töötajate kuritarvitamisega, ei ole EL ja liikmesriigid suutnud tegutseda, eriti seoses ajutist tööd tegevate töötajatega.

  Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Ma hääletasin Christenseni kaitstud paindlikkust käsitleva raporti vastu, kuna töösuhete paindlikkuse egiidi all nõrgendab see tavapärase tööhõive kaitset ja töötaja kindlust. Vaatamata Euroopa vasakpoolsete fraktsiooni pingutustele ja ettepanekutele on Euroopa Parlament Euroopa parempoolsete/sotsialistide kompromissi kaudu, mille ta heaks kiitis, võtnud olenemata teatud üksikutest muutustest omaks komisjoni neoliberaalsete ettepanekute peamise mõtteviisi. Konkurentsivõime ja ettevõtete kasumi nimel vaadatakse ametiühingute saavutustele kui jäikusele ja koormale. Vallandamine muutub lihtsamaks ega too ettevõtetele mingit kulu ning töötute noorte inimeste kaitsmise kulu lükatakse täielikult ühiskonna õlgadele. Ettevõtete vastutus töötajate eest asendatakse ühiskonna vastutusega töötute eest. Kollektiivläbirääkimisi ja ametiühingute rolli nõrgendatakse selle uue mudeliga oluliselt. Euroopa vasakpoolsed rõhuvad koostöös ametiühingutega ja oma ettepanekute kaudu tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile ja täiskogule kõigi töötajate kaitsele, olenemata lepingu tüübist, mille alusel nad on tööle võetud. Jäädakse seisukohale, et kollektiivsete meetmete võtmise õigus on oluline osa tööseadusest. Me kutsume liikmesriike üles edendama tavapärast tööhõivet ja tagama ning parandama töötajate õigusi koos kõrge sotsiaalkaitse tasemega.

  Pierre Pribetich (PSE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlamendi enamus on kahjuks tagasi lükanud ühe keskse tähtsusega muudatusettepaneku Ole Christenseni kaitstud paindlikkuse ühiseid põhimõtteid käsitlevale raportile ja seetõttu olen ma hääletanud raporti vastu.

Muudatusettepanekus 41 Euroopa palgapoliitika edendamise kohta pakuti miinimumpalka, mis oleks vähemalt 50% riigi keskmisest palgast ja see tundus mulle kesksena võitluses madala tasustamise vastu, mis viib tihti vaesusele.

Miinimumpalga Euroopa tasandil harmoniseerimine võib viia keskse tähtsusega edasiminekule Euroopa töötajate tööhõivetingimustes. Mul on sügavalt kahju, et see hääletus on taaskord takistanud sotsiaalsel Euroopal tegemast edusamme suurema õigluse ja ühtsuse suunas.

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. − Töölisliikumisele kogu ELis on oluline, et loodaks rida põhiõigusi, mida saaks vajaduse korral toetada õiguslike vahenditega.

Võttes arvesse miljonite inimeste töökohtadele avaldatavat survet kaasaegses liberaliseeritud majanduses ning võttes arvesse siseturu jätkuva edendamise mõju, on oluline luua asjakohane ja tõhus tasakaal. Ma toetasin kõnealuses raportis elemente, mis käsitlesid nende põhjustega seotud muresid, millest ma just rääkisin.

  Renate Sommer ja Gabriele Stauner (PPE-DE), kirjalikult. − (DE) Me hääletasime raporti vastu, kuna see on hunnik vastuolulisi avaldusi ilma selge suunata ühegi keskse sotsiaalse küsimuse kohta. Sa võid sealt välja lugeda absoluutselt kõike, mida soovid. Kõige tipuks annab see komisjonile vabad käed tegutseda ilma nõuetekohase õigusliku aluseta. Lisaks lükkame me tagasi mõiste kaitstud paindlikkus kui tähendusetu sõnademängu.

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Kaitstud paindlikkus toimib üksnes juhul, kui oma töö kaotanud isikuid toetatakse piisavalt nii rahaliselt kui uue töökoha leidmisel.

  Lars Wohlin (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Kaitstud paindlikkuse kontseptsioon on nüüd kahjuks arutelus sellise positsiooni saavutanud, et seda ei saa enam vältida. Konflikt ümbritseb küsimust, kelle määratlus peaks peale jääma. Mõningal määral lihtsustatud moel asetavad konservatiivid rõhu paindlikkusele ja sotsialistid kaitstusele. Kaitstud paindlikkust käsitlevas raportis, mille üle me täna Euroopa Parlamendis hääletasime, on esirinnas kahjuks esimene määratlus. Just sellepärast sain ma raportit toetada vaatamata mitmele vähem soosivale kaalutlusele. Vabanemisele jäikusest, mis eelkõige takistab noortel inimestel ja vanematel töötajatel tööturule pääseda, tuleb anda prioriteet, kui me tahame tõrjutust välja juurida.

- Raport: Paolo Costa (A6-0399/2007)

  Emanuel Jardim Fernandes (PSE), kirjalikult. − (PT) Euroopa Komisjoni ettepanek uue Euroopa turismipoliitika kohta, mis esitati tema teatises „ELi uuendatud turismipoliitika: partnerluse edendamiseks Euroopa turismis”, mis on käesoleva raporti teema, väärib meie täielikku toetust.

Raport tugevdab ja täiendab sätteid, mis esitati komisjoni ettepanekus, parandades seda:

– kaitstes Euroopas turistide majutuse kvaliteedistandardite harmoneerimist ja toetades Euroopa nn vihmavarju loomist kvaliteedijuhtimise süsteemidele;

– kaitstes tarbijaid eriti elektrooniliste turismiteenuste valdkonnas (reserveerimine ja maksmine);

– võttes juurdepääsetava turismi valdkonnas arvesse mitte ainult piiratud liikumisvõimega turiste, vaid ka juurdepääsu probleeme, mis mõjutavad konkreetsete looduslike või geograafiliste joontega piirkondi, nagu äärealad;

– edendades säästlikku turismi (majanduslik, sotsiaalne, piirkondlik, keskkondlik ja kultuuriline);

– tugevdades reisijate õigusi lennutranspordi vallas;

– edendades sihtkohana Euroopat ja Euroopa turismisihtpunkte.

Ma hääletasin nendel põhjustel poolt.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Tervitades kõnealuse raporti osa aspekte, nagu turistide majutuse kvaliteedistandardite edendamine, tarbijate kaitsmine, turismisihtkohtadele ja turismile juurdepääsu parandamine kõigile, kahetseme me meie ettepanekute tagasilükkamist, millega rõhutati vajadust:

– kindlustada töötajate õigused ja kvaliteetsed töökohad inimressursi koolitusse ja arendamisse investeerimise kaudu, tagades kindlad töölepingud ja õiglased ning väärikad palgad;

– võtta ühenduse poliitikas ja rahastamises sektoriülene lähenemisviis konkreetse ühenduse kava loomise kaudu, mis täiendab liikmesriikide algatusi;

– vähendada nõudluse sesoonset olemust, minimeerida ressursside kasutamise ja raiskamise mõju ning arendada turismi, mis on ilma diskrimineerimata kättesaadav kõigile.

Me tervitame ettepanekute vastuvõtmist, mille eesmärk on:

– kindlustada säästlik turism, mis toetab muid seotud majandustegevusi, väärtustab maastikku ja meie kultuurilist, ajaloolist ja keskkondlikku pärandit ja edendab territoriaalset ühtsust;

– olla vastu massiturismil põhinevate turismirajatiste tekkele, millel on tugev negatiivne mõju kohalikele kogukondadele, keskkonnale ning ajaloo- ja kultuuripärandile.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma hääletasin Costa raporti poolt, milles käsitletakse turismipoliitikat. Turismitööstus mängib iga Euroopa rahva majanduses olulist rolli ning on hädavajalik paljudes maapiirkondades, näiteks Šoti mägismaadel ja saartel. On oluline, et meie ELis toetaksime täielikult turismitööstuse arengut, võttes arvesse kohalikku majandust, kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning keskkonnaalast heaolu.

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. − (SK) Seoses võimalustega, mida uued tehnoloogiad turismitööstusele pakuvad, väldivad turistid üha enam vahendajaid ja reisibüroosid ning teevad peamiselt reisi ja majutuse reserveeringuid elektrooniliselt.

Tihti esineb juhtumeid, kus tarbijad on pettunud, kui nad ei saa teenuseid, mille eest nad on ette tasunud. Mind teavitati hiljuti Strasbourgis asuva Victoria Garden Suites Hotelli käitumisest, kus Slovakkia turistide kolme tärni majutus viidi üle kahetärnilisse hotelli ja nendega käituti nagu teisejärguliste kodanikega. Hotell ei hüvitanud neile vahet teenuste hinnas, mille eest nad olid maksnud ja mille nad tegelikult said, kuigi selline nõudmine oli juba küllalt tagasihoidlik.

See turismiteenuste infotehnoloogia areng nõuab tarbijate ja isikuandmete kaitse raamistikku elektrooniliste reserveeringute jaoks. On oluline, et tarbijad saavad teavet, mis on õige, mitte petlik, ning ajakohane ja ühetimõistetav. Tarbijate kaitse huvides oleks abi teavet andvate ja elektroonilist laadi turismiteenuseid pakkuvate (reserveeringud ja maksmine) lehekülgede sertifitseerimisest.

Miski ei ole turismile hullem kui Euroopa tarbijate rahulolematus, sellepärast olen ma täielikult toetanud raportit uuendatud ELi turismipoliitika kohta, täpselt nagu raportöör, härra Costa, soovitas, ning eriti nõustun ma tema keskendumisega tarbijakaitsele.

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Hääletasin kõnealuse raporti poolt, sest see sisaldab mitmeid häid ideid turismipoliitika edendamiseks. Siiski tahan rõhutada tööstusliku pärandi olulisust ja seda, kuidas see on võimeline aitama kaasa vanade tööstuspiirkondade taastamisele ning pakkuma meile endiselt kultuuri ja ajalugu.

Tööstuspärandi säilitamine on sama oluline kui vanade artefaktide või geograafiliste nähtuste säilitamine. Ma olen pärit piirkonnast, kus sündis tööstusrevolutsioon, mis on oluline nii paljude inimeste eluks, et seda tuleks tunnustada meie unikaalse Euroopa kultuuri osana.

Ometi on tööstusliku pärandi säilitamiseks antavad vahendid nii riigi kui Euroopa tasandil väikesed võrreldes teiste turismisektoritega.

Näiteks juhib Euroopa organ Euroopa Muuseumi- ja Turismiraudteede Föderatsioon (FEDECRAIL) maailma raudteede säilitamise valdkonnas, kuid ometi saab ta Euroopa Liidult vähe abi.

Euroopa Liit peaks tunnustama tööstuspärandi olulisust ja muutma selle turismiharu prioriteediks, nii et noored saaksid aru meie tööstusliku mineviku tähtsusest.

Kindlasti on praegu õige aeg tunnustada tööstuspärandi potentsiaali mängida olulist rolli mis tahes Euroopa tulevases turismipoliitikas.

  Renate Sommer (PPE-DE), kirjalikult. − (DE) Toetan raportit uue ELi turismipoliitika kohta. Selles rõhutatakse ELi tegutsemisvõimalusi turismi vallas.

Kuigi ELil puuduvad üldised volitused selles valdkonnas, võib ta siiski võtta meetmeid turismi edendamiseks. Sellisel moel võib liit aidata tugevdada turismitööstuse konkurentsivõimet, mis on oluline majanduslik faktor ja veelgi tähtsam töökohtade allikas.

Eriliselt tähtsaks pean säästva turismi edendamise eesmärki, teiste sõnadega turismivormi, mille puhul keskkondlikud, majanduslikud ja sotsiaalsed koostisosad saavad võrdse tähelepanu osaliseks. Säästev turism on keskse tähtsusega turismitegevuse arengu ja jätkuvuse baasina ja otsustav faktor meie loodusliku ja kultuuripärandi säilitamisel ja tugevdamisel. Looduspärandi säilitamine mängib võtmerolli selle majanduslikult tähtsa tööstuse jätkuvas edus ja võimaldab Euroopa turismisihtpunktidel rahvusvahelises konkurentsis püsima jääda. Pealegi ei tohi me unustada, et EL on eranditult ka vitriin. Meie näidet järgitakse arvukates tegevusvaldkondades üha enam paljudes maailmanurkades. See asetab meile raske vastutuskoorma. Sellepärast paluksin oma kaasparlamendiliikmetel, eriti neil, kes on pärit turismiga seotud piirkondadest, toetada jätkusuutlikkuse poole püüdlemist.

  Margie Sudre (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Uus ELi turismipoliitika peab paremini käsitlema tarbijakaitset, mis on põhjus, miks ma nõuan turismiteenuseid pakkuvate internetilehekülgede sertifitseerimist. Tarbijatele tuleb pakkuda selget ja läbipaistvat teenust, mis vastab asjakohastele turvalisusstandarditele, kui jutt on reserveeringute tegemisest ja maksmisest.

Vaatamata reaalsetele edusammudele „sihtkoht Euroopa” edendamisel turismisihtkohtade portaali loomise kaudu nõuaksin ma tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid jätkaksid oma pingutusi eraldatud piirkondade loomisel, millel on suur turismipotentsiaal (eriti äärealad), kus turism on peamiseks tegevusharuks ja eluliselt tähtis sealsele majanduslikule ja sotsiaalsele arengule.

Samuti nõuaksin ma tungivalt, et valdkondlikud kutseasutused lepiksid kokku harmoneeritud majutuse hindamise süsteemis ja avalik-eraõiguslike partnerluste rajamise osas sellel eesmärgil.

Lõpetuseks nõuaksin tungivalt, et komisjon viiks läbi mõju-uuringu hooajalise turismi tagajärgede kohta piirkondlikul tasandil ja mineviku kohta. Kui meil on sellest nähtusest parem arusaam, suudame selle vastu tõhusamalt võidelda.

  Lars Wohlin (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Kohe alguses, põhjenduses A, märgitakse raportis, et puudub õiguslik alus Euroopa turismipoliitikale. Seejärel jätkatakse kirjeldades olulist rolli, mida turism võib mängida sotsiaalse integratsiooni edendamises ja tugevdatud koostöö tähtsust turistidele rajatiste pakkumises. Palju tegeldakse kvaliteedi tagamise ning tarbijakaitse alase statistika ja meetmete kogumisega. Samuti on seal kaalutlused vajaduse kohta kaitsta, säilitada ja taastada Euroopa kultuuripärandit.

Parlament palub komisjonil anda liikmesriikidele juhis poliitilise koordineerimise parandamiseks turismi arendamises riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Euroopa Parlament tahab samuti luua „Euroopa pärandi märgise” eesmärgiga suurendada toetust nendele osadele, mida peetakse säilitamisvääriliseks (näitena mainitakse Euroopa kultuuriradasid ja mälestusmärke).

Minu arvates ja olemasolevate õigusaktide kohaselt on turismipoliitika riikide asi. Turismitööstus peab arenema teiste riikide turismitegevusega konkureerides ning igal riigil peab olema vabadus koostada omaenda poliitika. Sellepärast olen hääletanud käesoleva raporti vastu.

- Raport: Alain Lipietz (A6-0409/2007)

  Daniel Caspary (PPE-DE), kirjalikult. − Ma olen otsustanud hääletada novembri täiskogu miniistungil Brüsselis Alain Lipietzi kaubandust ja kliimamuutust käsitleva raporti poolt. Raport on väärtuslik ja käsitleb mitmeid probleeme, mis meile kõigile muret tekitavad. Ma olen siiski otsustanud hääletada teatavate lõigete muudatusettepanekute vastu, kuna me usume, et ülemaailmset soojenemist tuleb käsitleda jätkusuutlike meetmetega, millel ei ole kahjustavat mõju majanduskasvule või Euroopa sotsiaalmudeli pikaajalistele väljavaadetele.

Olen väga teadlik kliimamuutuse küsimusest. Euroopa Liit on asunud juhtpositsioonile kaugeleulatuvate lahenduste kavandamisel kliimamuutusega võitlemiseks. Ma olen veendunud, et Euroopa ettepanekud on muutunud mis tahes tulevase arutelu lähtepunktiks ning et need on kooskõlas meie majandusliku mudeliga.

Ma usun, et ülemaailmne kaubandus on olnud maailmamajandusele kasulik, kuid tunnistan samal ajal, et kahjulike heitkoguste vähendamiseks on vaja rohkem ära teha, eriti transpordisektoris. Siiski ei tohiks maailmakaubandust häirida.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. − (PT) Ma hääletasin Lipietzi kaubandust ja kliimamuutust käsitleva raporti poolt, kuna ma usun, et Euroopa peaks olema maailmas kliimamuutuste vastu võitlemises juhtpositsioonil ning sellepärast usun ma, et Euroopa kaubanduspoliitikat tuleb madalate süsinikuheidetega majanduse edendamiseks oluliselt muuta.

Raportis rõhutatakse vajadust arendada tootmis-, tarbimis- ja kaubandustavasid, mis vähendavad kliimamuutust ja selle majanduslikku mõju. Sellepärast on vaja meetmeid julgustamaks kohalikku tootmist kui vahendit transpordi vajaduse vähendamiseks, ning loomaks ühiseid Euroopa Liidu standardeid ja märgistamiskavasid, mille eesmärgiks on tõsta tarbijate teadlikkust erinevate toodete keskkonnamõjust.

  Christofer Fjellner (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Meil mõõdukatel õnnestus täna veenda Euroopa Parlamenti hääletama vastu ettepanekule kehtestada maksud kaupadele nendest riikidest, mis ei ole Kyoto protokollile alla kirjutanud. Samamoodi veensime me Euroopa Parlamenti mitte toetama seisukohta, et maailma keskkonnaprobleemides tuleb süüdistada turumajandust. Me oleme sellepärast hääletanud kaubandust ja kliimamuutust käsitleva raporti poolt.

Kaubandus iseenesest ei kujuta endast ohtu keskkonnale, hoopis vastupidi. Kaubandus loob jõukust, mida me vajame tulevaste keskkonnaprobleemide lahendamiseks. See annab meile võimaluse kasutada tõhusamalt ära nappe ressursse ja päästab inimesed vaesusest, mis on enamiku maailma keskkonnaprobleemide põhjuseks. Avatus ja kaubandus on samuti tehnosiirde eeltingimuseks, mis võimaldab arenguriikidel täna saada parem keskkond kiiremini kui meil endil õnnestus.

Transport, mis ei kanna oma saastekulusid, on ühelt poolt suureks probleemiks. Meie, mõõdukad, leiame, et parlament võtab tänasel hääletusel vale lähenemisviisi, edendades kaubanduse takistamist ja piiramist. Selle asemel peaks parlament keskenduma sellele, et sundida transporti oma saastekulusid kandma. Mure, mida me kõik keskkonna pärast jagame, ei tohi saada protektsionismi ettekäändeks, kuna protektsionism on ohuks arengule ja seega ohuks heale keskkonnale.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Härra Lipietzi raportis käsitletakse olulist küsimust. Kui me kavatseme tõsiselt kontrollida kasvuhoonegaaside tootmist, peame tagama, et sellega kaasnevaid kulusid võetakse igal juhul arvesse. Kaubandus, eriti vabakaubandus on maailma majanduse põhitegur ning me peame seda toetama. Siiski ei saa me jätkata pikaajaliselt kaupade toimetamist tuhandete kilomeetrite taha kogu maailmas, samal ajal kui peaaegu identsed tooted liiguvad vastassuunas, tagamata kõigi kulude katmist. Siiski tuleb kõnealust üleminekut hoolikalt juhtida, kui maailma kõige vaesemad inimesed ei suuda kanda koormat, mis kaasneb tööstusriikide pillamisega planeedi keskkonnaressursside hoolimatul kuritarvitamisel. Euroopa vastutab kõnealuste inimeste kaitsmise eest, kelle toimetulek sõltub nendest endist hoolimata pigem planeedi pikaajalise elujõulisuse mitteväärtustamisest kui lühiajalisest kasust.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Junilistan arvab, et ELil on mängida tähtis roll võitluses vähendada inimkonna mõju Maa kliimale. Ühe põhitegijana maailmakaubanduses on ELil võimalus avaldada mõju tootmise ja rahvusvahelise transpordi keskkonnamõjule.

Selle raportiga on aga seotud sünged ohud. Me võime lugeda nii ridadest kui nende vahelt, et nendel kaalutlustel põhinev poliitika avab ukse protektsionistlikele kalduvustele, mida paljud huvigrupid ja riigid ELis toetavad. Erihuvid tahavad ennast alati avaliku huvi eest seisjatena näidata. Selle raporti toetamine oleks seega väga riskantne. Selle tulemusena võime me lõpetada suurenenud protektsionismiga ja seega suurte kuludega maailma vaestele ja ELi tarbijatele.

Selle asemel peaks EL jätkama oma valitud kursil eeskuju ja maailma kõigi nende riikide liitlasena, kes tahavad kliimamuutuse suhtes vastutustundlikult käituda. Junilistan on seetõttu otsustanud selle raporti vastu hääletada.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Me nõustume raportiga täielikult, kui seal öeldakse, et „praegune majandusmudel, millega kaasneb pidev tarbimise, tootmise ja kaubanduse maksimeerimine, pole jätkusuutlik, kuna selle tulemuseks on lõputult kasvav nõudlus ressursside ja transpordi järele ning jäätmete ja heitmete koguse suurenemine”, ning et praegune kaubandussüsteem põhjustab ülemaailmset tööjaotust, mille aluseks on transpordi suur osakaal toodete puhul, mida oleks võimalik toota kohapeal säästlikumal viisil.

Ometi sooviksime me rõhutada teatud negatiivseid aspekte, nagu üleskutset jõuda kokkuleppele tariifide ja mittetariifsete tõkete eemaldamises keskkonnasõbralikele kaupadele ja teenustele Maailmakaubandusorganisatsiooni läbirääkimiste praeguse Doha vooru osana, ning vabakaubanduslepingute alaste läbirääkimiste kaudne heakskiitmine, mis on vastuolus sellega, mida raportis eelnevalt praeguse kaubandussüsteemi kohta öeldi.

Me oleme samuti tugevalt vastu põhimõtte kehtestamisele, mille kohaselt saastaja maksab, ja seda ideaalsel juhul heidetega kauplemise süsteemi globaalse laiendamise kaudu, mille me lükkame tagasi tagajärgede tõttu, mida see omaks.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma hääletasin Lipietzi raporti poolt, milles käsitletakse kaubandust ja kliimamuutust. Kliimamuutus on praegu üks kõige olulisemaid küsimusi ja nõuab konkreetseid meetmeid riiklikul, Euroopa ja maailma tasandil.

Toetades praegust raportit, milles käsitletakse mitmeid olulisi rahvusvahelisi küsimusi, sooviksin ma rõhutada ka Šoti valitsuse ettepanekut kliimamuutust käsitleva õigusakti eelnõu kohta. Valitsus püstitas pikaajalise kohustusliku eesmärgi saavutada Šotimaal aastaks 2050 heitkoguste 80%line vähenemine. Ma olen veendunud, et see tuleb heaks kiita ja loodan et teised ELi riigid võtavad vastu sama ambitsioonikad eesmärgid oma jõupingutustes globaalse soojenemisega võitlemisel.

  Syed Kamall (PPE-DE), kirjalikult. − Et on saavutatud ulatuslik üksmeel seoses kahjulike heitkoguste vähendamisega, kutsus käesoleva raporti autor üles võtma meetmeid, mis piiraksid kauplemist vaesemate riikidega, jättes nende kodanikud vaesusesse, häirides ülemaailmseid tarneahelaid ja kehtestades ebareaalsed eeskirjad.

Konservatiivid usuvad, et parim viis kahjulike heitkoguste vähendamiseks on panna suuremat rõhku tehnoloogiale, püstitada reaalsed eesmärgid ja suurendada kauplemist vaesemate riikidega, et võimaldada neil investeerida puhtamasse ja keskkonnasäästlikumasse tehnoloogiasse ning protsessidesse.

  Diamanto Manolakou (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Resolutsiooni ettepanek esitatakse odavates keskkonnasõbralikkuse värvides ja heade kavatsuste üldistatud väljendamises, varjamaks selle reaktsioonilist sisu, mis kannab imperialistlike rühmituste ja organisatsioonide pitserit.

Seal kritiseeritakse õhu- ja maanteetransporti kui peamist süsinikdioksiidi tekitajat võrreldes mere- ja raudteevedudega, ja ometi edastatakse seal sõnum, et valikuvabadus (rahvusvahelistele kontsernidele) on maailmakaubanduse aluseks.

Transpordisektori jaoks nõutakse seal kasvuhoonegaaside kauplemist, mis ei ole suutnud vähendada süsinikdioksiidi heiteid, vaid on osutunud kasumlikuks osakute kauplemise mehhanismiks kapitalile. Seal toetatakse rahvusvaheliste monopolide helde rahastamise eesmärke puhta arengu mehhanismi kaudu.

Sellega antakse Euroopa Investeerimispangale keskkonnasõbralikkuse kontrollija roll, kes tegutseb kooskõlas OECD ja G8 nõuannetega, ning nõutakse, et edasisi ettepanekuid peaks dikteerima Maailma Kaubandusorganisatsioon.

Keskseks punktiks on see, et rahvusvahelised firmad raiskavad endiselt loodusressursse, metsasid raiutakse maha, puhta vee varusid vähendatakse ja rikutakse, kõrbestumine levib. Geneetiliselt muundatud kultuurid levivad järjest enam, mürgised kemikaalid põhjustavad reostust, relvakonfliktid ja imperialistlik sekkumine süvenevad, kasvuhoonegaasid kogunevad, miljardid inimesed kannatavad kapitali raiskamist ja kasu tagaajamist ning see resolutsioon pakub varuvõimaluse ja abi.

Meie, Kreeka kommunistliku partei parlamendiliikmed hääletame seetõttu ettepaneku vastu.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma tervitan kõnealust raportit, milles sätestatakse mitmed reaalsed meetmed selle kohta, kuidas oleks võimalik kasutada kaubandust osana kliimamuutuse vastasest võitlusest. Tuleks edendada niisuguseid lahendusi, nagu väikese kasvuhoonegaaside tootmise/tarbimise määraga toodetele nulltariifide kehtestamine, eksootilise puidu importimise keelustamine, energiatõhusate toodete märgistamise poliitika ning lennunduse integreerimine heitkogustega kauplemise süsteemi.

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. − (SV) Härra Lipietzi kaubandust ja kliimamuutust käsitlevas raportis puudutatakse kahte valdkonda, milles ELis on enim võimu avaldada rahvusvahelist mõju. Seega on äärmiselt tähtis, et meie Euroopa Parlamendis teeksime teatavaks oma seisukoha selles küsimuses. Kõigil riikidel maailmas on vaja osa maailmamajanduses kaubanduse kaudu. Ainult arenenud kauplemissüsteem ja majanduslik areng pakuvad tõelise aluse, millega aidata inimesed vaesusest ja keskkonnamõjust välja. Euroopa pühendumine keskkonnale ja arengule peab olema jätkuvalt kaubandusele rajatud säästva majanduse katalüsaator ja mitte selle takistaja. Seetõttu kahetsen, et raport, mille üle täna hääletati, järgib suunda, mis ei toeta kogu hingest kaubandust ja arengut. Suurte järeleandmistega otsustasin siiski selle poolt hääletada, kuna kõige problemaatilisemad väljaütlemised olid eemaldatud.

- Raport: Luisa Morgantini (A6-0432/2007)

  Jim Allister (NI), kirjalikult. − Hääletamisel Aafrika põllumajanduse edendamist käsitleva Mogantini raporti muudatusettepaneku 6 üle vihjasime me paljuütlevalt fraktsiooni GUE/NGL ja ulatuslikumalt vasakpoolsete fraktsioonide positiivsetele ja negatiivsetele omadustele. Ilmudes välja hirmuvalitseja Mugabe sõbrana ning toetades tema kohalolekut Lissaboni ELi-Aafrika tippkohtumisel, näitasid nad ennast õigetes värvides. Uskudes, et Mugabe on põlastusväärne despoot, kes on pannud oma riigi enda ette põlvitama, olin ma väga rahul muudatusettepaneku 6 vastu hääletades, näidates meelepaha tema käitumise ning tema kavandatava osalemise vastu tippkohtumisel. Asjaolu, et parlament võttis selle vastu, kuigi väikese poolt- ja vastuhäälte vahega, on selle hirmuvalitseja õõvastav toetamine.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Me mõistame hukka vastuvõetamatu poliitilise manöövri, mida juhivad parlamendi kõige reaktsioonilisemad sektorid, kes püüavad kasutada raportit Aafrika põllumajanduse kohta selleks, et kritiseerida Zimbabwe Vabariigi, mis on Aafrika Liidu täieõiguslik liikmesriik, presidendi õiguspärast osalemist eelseisval ELi-Aafrika tippkohtumisel. See manööver on kõigis kavatsustes ja püüdlustes peatatud.

Seoses raporti endaga usume me, et see sisaldab mitmeid positiivseid punkte, nagu kriitika selle kohta, et kaubanduse edendamise eesmärgil Aafrika põllumajanduse edendamise toetamise põhinemine ainult majanduskoostöölepingutele on väljapressimine, mille eesmärk on põllumajandussaadustega kauplemise liberaliseerimise toetamine.

Paljude riikide julgustamine, muutmaks oma põllumajandusel põhinevat majandust EList sõltuvaks on katse siduda need riigid lepinguga, mis kohaldab neile ekspordiks mõeldud monokultuuril rajaneva põllumajandusmudeli, mis viib ilmsete ja tõsiste majanduslike, sotsiaalsete ja keskkondlike probleemideni nii paljude Aafrika riikide rahva jaoks kui ka ELi liikmesriikide rahva jaoks.

Seetõttu usume, et Aafrika põllumajanduse aitamine tähendab sotsiaalselt vastutustundliku põllumajandusmudeli arendamist, mis põhineb iseenda konkreetsetel vajadustel ning iga riigi toiduvarude sõltumatusel ja kindlusel.

9. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)

10. Assigneeringute ümberpaigutamine (vt protokoll)

11. Teatud dokumente puudutavad otsused (vt protokoll)

12. Istungil vastuvõetud tekstide edastamine (vt protokoll)

13. Järgmiste istungite ajakava (vt protokoll)

14. Istungjärgu vaheaeg

  Juhataja. – Ma kuulutan Euroopa Parlamendi istungi lõppenuks.

(Istung peatati kell 12.20.)