Istungi stenogramm

Esmaspäev, 10. detsember 2007 - Strasbourg

16. Ühenduse merekeskkonnapoliitika (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine punkt on soovitus teisele lugemisele (A6-0389/2007), keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni nimel, nõukogu ühise seisukoha vastuvõtmiseks eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (Merestrateegia raamdirektiiv) [09388/2/2007 – C6-0261/2007 – 2005/0211(COD)] (Raportöör: Marie-Noëlle Lienemann).

  Marie-Noëlle Lienemann, raportöör. − (FR) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, direktiiv, mille parlament peaks teisel lugemisel vastu võtma, on äärmiselt oluline, sest see on esimene direktiiv, mis sunnib liikmesriike saavutama keskkonnastrateegia kaudu merede ja ookeanide hea keskkonnaseisundi. Kui me seda esimese lugemise ajal läbi vaatasime, rõhutasime selle tähtsust, arvestades, et hiljutised teadusuuringute aruanded näitavad, et kalavarude ning merede ja ookeanide bioloogilise mitmekesisuse säilimine on eriti ohustatud. Mõned inimesed isegi ütlevad, et viiekümne aasta pärast kalu enam ei olegi. Lisaks on ookeanidel põhimõttelise tähtsusega osa kliima reguleerimisel ja neid saastades võime kõnealust reguleerivat funktsiooni vähendada ja suurendada kliimamuutuste negatiivseid mõjusid. Seetõttu oli Euroopa Liidul vältimatult vaja pärast vee raamdirektiivi vastuvõtmist, eelkõige seoses mageveega, hakata kiiresti tegelema merevee küsimusega.

Esimesel lugemisel näitasime valmisolekut olemasoleva teksti parandamiseks. Esiteks annan ülevaate direktiivi struktuurilisest jaotusest ja olemasolevatest tekstidest. Esimeseks eesmärgiks on merede ja ookeanide hea keskkonnaseisundi saavutamine. Teine on vajalike meetmete määratlemine, mille iga liikmesriik peab võtma: esiteks, teha koostööd merepiirkondade või allpiirkondade raames; määratleda vee ja bioloogilise mitmekesisuse seisund kõnealustes meredes; määratleda hea keskkonnaseisund ja esmatähtsad keskkonnaeesmärgid; lõpuks koostada tegevuskava ja võtta meetmed. Seetõttu suhtusime direktiivi positiivselt, kuid tundsime, et sellisena, nagu see meile komisjonist tuli, ei lähe see piisavalt kaugele.

Oleme rõhutanud tervet rida punkte. Esimene on vajadus muuta direktiiv tugevaks. Tugevaks nii ressursse kui ka tulemusi silmas pidades. See on olnud kindlasti nõukogu ja komisjoniga tehtud koostöö kõige positiivsem pool: direktiiv on tugev.

Teiseks küsimuseks on, et me loodame, et hea keskkonnaseisund määratletakse karmilt, nii et selle vara taastamine ei jääks lihtsalt jutuks. Oleme suures osas rahul, sest hea keskkonnaseisundi kriteeriume on laiendatud, et need hõlmaksid kõikide ökosüsteemi mõjutavate saastajate survet ja nende hindamise vajadust ning nende mõju vähendamist hea keskkonnaseisundi saavutamise eesmärgil.

Kolmandaks on parlament väga huvitatud kaitstud merepiirkondade, seda liiki kaitsealade moodustamisest, millel peaks olema keskne osa biotoobi mitmekesisuse taastamisel ja eelkõige kalavarude taastamisel. Meile oleks meeldinud tekst, mis on piiravam, karmim, tugevam seoses kaitsealade vajadusega, aga põhimõte on ikkagi alles; igal juhul on alles vajadus, et need oleksid piisavalt suured, et kanda teatud osa bioloogilise mitmekesisuse taastamisel.

Lõpuks soovis parlament laiendada direktiivi ulatust. Eelkõige soovisime rannikuvete nõuetekohast arvessevõtmist ja me ei tahtnud, et jääks valitsema ebakindlus seoses loodetevee arvessevõtmisega. Igal juhul on see paljudega neist niimoodi läinud. Oleksime loomulikult soovinud veidi paremat loodeteveega kaetud maa määratlust, aga tekst, mis meil on, on nõuetekohane.

Tahan rõhutada geograafilistel piirkondadel põhinevate strateegiate ühtsuse tähtsust: meile oleks meeldinud tugevam tekst, aga ühtsuse vajadust kinnitatakse.

Lõpuks soovisid meie Baltimaade kaasliikmed, et Baltimaad oleksid teatud liiki katsepiirkonnaks, mis võimaldab meil olukorra kiireloomulisust arvestades kiiremini edasi liikuda. Nad ei olnud täielikult rahul, sest meie institutsioonide traditsiooniks ei ole konkreetse piirkonna eraldi väljatoomine. Sellele vaatamata on katsepiirkonna idee alles ja ma olen kindel, et komisjon valiks Baltimaad selleks piirkonnaks.

Lõpuks on ajakava küsimus: meie jaoks oli põhiline, et direktiiv peaks olema siduv, isegi kui see tähendas natukene selle aja pikendamist, mis liikmesriikidele selle täitmiseks. See oli kompromiss, milles lõpus kokku lepiti. Tähtaeg on 2020. aasta, aga liikmesriikidel ei ole vaja venitada, sest nad peavad direktiivi 2010. aastaks üle võtma. Ma kutsuksin neid siiski mitte aega raiskama, sest vee raamdirektiivi raames viivitus kuhjub ja meie mered ei saa oodata.

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Hr juhataja, käsitlen seda küsimust oma kolleegi hr Stavros Dimase nimel, kelle viibimine Bali kliimamuutuste konverentsil ei võimaldanud tal täna õhtul siia tulla. Kõigepealt tahaksin tänada ja õnnitleda raportööri pr Lienemanni merendusstrateegia direktiiviga tehtud suurepärase töö eest ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni positiivse ja konstruktiivse koostöö eest.

Kõnealune direktiiv tähistab uue lähenemise algust meie merede ja ookeanide kaitsele. Järgmiseks väljakutseks on loomulikult selle tulemuslik rakendamine. Parlamendi jõupingutused selle õigusloomega seotud algatuse ambitsiooni toetamiseks on kandnud vilja ja taganud, et kokkulepitud direktiiv on meie merede ja ookeanide integreeritud kaitse tõhusaks vahendiks. Komisjonil on hea meel, et kokkulepe saavutati teisel lugemisel. Tahaksin eelkõige rõhutada Euroopa Parlamendi konstruktiivset osa selles protsessis. Säilitades jätkuvalt kõrged poliitilised ja keskkonnakaitse eesmärgid tegi parlament kõnealuse kokkuleppe saavutamisel kasulikku ja konstruktiivset tööd.

Esitatud direktiivi eesmärgiks on, et liikmesriigid võtaksid vajalikke meetmeid merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamiseks hiljemalt 2020. aastaks. Seda tehakse merendusstrateegiate väljatöötamise ja rakendamise kaudu mereakvatooriumis. Direktiiv sisaldab seetõttu väga nõudlikku eesmärki. Komisjon jälgib, et oleks tagatud kõikide vajalike meetmete vastuvõtmine meie merekeskkonna tõhusa kaitse kindlustamiseks. Mõnedes olulistes punktides on parlamendil õnnestunud komisjoni esialgsest ettepanekust kaugemale liikuda.

Tahaksin esmajoones rõhutada kolme läbirääkimiste keskpunktis olnud küsimust: direktiivi ambitsioonika eesmärgi tagamine; hea keskkonnaseisundi, sealhulgas konkreetsete näitajate täpsem määratlemine ning merekaitsealade loomise nõudmine kõnealuse direktiivi kontekstis.

Parlament on kogu läbirääkimiste protsessi jooksul rõhutanud tungivalt vajadust tagada, et direktiiv sisaldaks kõikides olulistes küsimustes tugevat ambitsiooni. Direktiivis kehtestatakse esmakordselt uus raamistik koostöö tegemiseks meie merede ja ookeanide integreeritud kaitsmisel. Jätkame käsiloleva poliitilise algatuse edasiarendamist, et merendusstrateegia direktiiv võimaldaks rajada konkreetselt Euroopa Liidu merenduspoliitika keskkonnasamba. Komisjon võib seetõttu nõustuda kompromissipaketiga, et saavutada kõnealuse direktiivi osas kokkulepe teisel lugemisel.

  Eija-Riitta Korhola, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (FI) Hr juhataja, meie fraktsiooni raportöörina on mul hea meel öelda, et direktiiv, mille osas me oleme kompromissi saavutanud, on üks nendest ELi keskkonnaalastest õigusaktidest, mille vilju saavad tulevased põlvkonnad väga reaalsel viisil kasutada. Lõpuks on kätte jõudnud aeg pöörata tähelepanu meie merekeskkonnale, mille seisundi halvenemist on olnud kurb tunnistada, Läänemeri on kõige šokeerivamaks näiteks. Kõnealune direktiiv toob sellesse olukorda uut lootust eesmärgiga peatada merede saastamine ja taaselustada bioloogiline mitmekesisus.

Kaks aastat kestnud töö ei ole alati olnud kerge. Kuigi eesmärk oli kõikidel üks, erinesid sageli poliitiliste fraktsioonide kasutatud vahendid. Üks näide meie arvamuste erinemise kohta oli seotud süsiniku kogumise ja ladustamise meetodi tulevikuväljavaadetega. Pr Lienemanni arvamus oleks tegelikkuses sellise meetodi väljatöötamist takistanud. Meie teiselt poolt arvasime, et kliimamuutuste valguses oli see vajalik ja et merestrateegia direktiivi ei tohiks koormata üksikasjadega, mis selle võimatuks muudavad.

Usun, et kompromiss, milleni me oleme nüüd jõudnud, rahuldab kõiki pooli. Selle eesmärgid on ambitsioonikad ja nende saavutamise vahendid on jäetud liikmesriikide otsustada, kuigi kohustades neid tegema kõikides merepiirkondades parima tulemuse nimel koostööd. Kompromisstekstis kirjeldatakse selgelt, millist liiki hea merekeskkonna seisund on meie eesmärgiks ja millised võivad olla seda ohustavad riskid. Samal ajal ei ole selles määratletud üksikasjalikult ohtudena erinevaid võetud meetmeid, sest nimekiri ei saa olla ammendav ja see võetud meetmed tooksid kaasa merekeskkonna ebavõrdse seisundi. Valitud sõnastus paneb pooltele kohustused, aga ei süüdista ja ergutab ilma põhjendamatu sunnitegevuseta. Eesmärgid on siiski selged, teaduslikult põhjendatud ja siduvad ning seega ka tõhusad.

Tahaksin tänada kolleeg pr Lienemanni eduka töö eest. Ta on olnud läbirääkimistel hea juht ja kuulanud ka teisi fraktsioone. Ma olen eriti tänulik, et meil õnnestus tõstatada Läänemere tõsise olukorra küsimus.

Ma olen kindel, et merestrateegia direktiivist saab ELi ühise merenduspoliitika suurepärane keskkonnasammas. See toetab äärmiselt hästi ühise merenduspoliitika eesmärki, milleks on majanduskasvu, tööhõive ja säästva arengu edendamine, tuginedes samal ajal merendusuuringute kindlale teadmistebaasile. Meie ühendus vajab seda liiki õigusakte.

  Justas Vincas Paleckis, fraktsiooni PSE nimel. – (LT) Õnnitlused raportöörile suure töö tegemise puhul. Tahaksin märkida, et olen nõus, et tugevamalt rõhutatud arvamustega raport oleks olnud isegi tõhusam. Tugevad arvamused võivad siiski jääda pärastiseks; vahepeal võime rõõmu tunda saavutatud kompromissist.

Juba mõnda aega ei ole merede ja ookeanide kaitsele pööratud piisavalt tähelepanu. Mereressursse on kasutatud halastamatult, ökosüsteem välja kurnatud ja oleme kohelnud merekeskkonda nagu saeksime oksa, millel istume. Seetõttu on kaitstud merepiirkondade loomine suure tähtsusega elavate vete säilitamise tähenduses tulevaste põlvkondade jaoks.

Nagu üldiselt teada, on Euroopa Liidu mereterritoorium selle maismaaterritooriumist suurem. Kõikide ELi piirkondade ja miljonite ELi kodanike heaolu sõltub heast keskkonnaseisundist ja ümbritsevate merede ja ookeanide tootlikkusest. Seetõttu on oluline, et Euroopa Liit käsitleks keskkonnakaitset tulevikus tervikuna, teades, et seda ei ole võimalik erinevaid tähtsusetuid otsuseid tehes “kokku lappida”. Kui vähendame pinnase saastet, väheneb ka meresaaste. Meil on vaja eraldada rohkem vahendeid drenaaži ehitamiseks ja sama oluline on arendada seda ka väljaspool ELi.

Tervitan asjaolu, et Euroopa Liit võtab endale jälle kord ülemaailmse juhi rolli ja on pühendunud eesmärgile saavutada merekeskkonna hea seisund 13 aasta jooksul.

Läänemere küsimust juba mainiti. See meri on eriti tundlik – selle vesi vahetub ainult iga 25-30 aasta järel, nii et saastamise mõju on keskmisest tugevam. Tunneme ikka veel kemikaalide aastakümneid kestnud vastutustundetu kasutamise tagajärgi. Enne kui alustada nafta pumpamist ja kavade koostamist Läänemerre torustike ehitamiseks, peaksime mõtlema keskkonnaküsimustele. Peaksime olema kindlad, et meie otsused ei avalda kahjulikku mõju meie laste ja lastelaste heaolule.

  Adamos Adamou, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Hr juhataja, tahaksin tänada ja õnnitleda pr Lienemanni tehtud pingutuste eest ning selle viisi eest, kuidas ta pidas läbirääkimisi komisjoni ja nõukoguga. Keskendun peamistele positiivsetele punktidele.

Direktiivis tervikuna on piisavalt rõhutatud vajalikke meetmeid nõuetele vastavuse ja hea keskkonnaseisundi saavutamiseks, mille halvenemine hoitakse ära. Kuigi Euroopa Parlament nõudis esialgu 2017. aastat, on liikmesriikide nõuetele vastavuse ajakava tähtajaks seatud praegu 2020. aasta, realistlik kuupäev, mille on kokkuleppel liikmesriikide esindajatega esitanud nõukogu.

Liikmesriigid esitavad 2012. aastaks esialgse hinnangu, milles määratletakse hea keskkonnaseisund ja esitatakse ühtsed keskkonnaeesmärgid. Euroopa Parlamendil õnnestus saada nõukogult selge ja siduv nõusolek integreeritud poliitikate ja lähenemiste rakendamiseks, mis julgustab liikmesriike koostööle hea keskkonnaseisundi saavutamiseks kogu ELis.

Direktiivis võetakse ka arvesse ühtset kalanduspoliitikat, tagades kalavarude elujõulise kasutamise, austades samal ajal ökosüsteemide terviklikkust, nii et neid on võimalik säilitada või taastada ja vajadusel kaitsta pesitsus-, varjumis- ja toitumispaiku.

Lõpuks, mis puudutab rahastamisvahendeid, kasutatakse rakendamisel olemasolevaid vahendeid rahaliste ressursside ulatuses ja kooskõlas majandusväljavaadetega aastateks 2007-2013 ning järgmiseks perioodiks räägitakse nende osas uuesti läbi, eeldusel, et direktiivi üldperiood kestab 2020. aastani.

  Ioannis Gklavakis (PPE-DE). - (EL) Hr juhataja, alustan samuti raportööri pr Lienemanni õnnitlemisega tema tehtud suurepärase töö puhul. Direktiivi eesmärgiks on – nagu see peakski olema – merekeskkonna kaitse. Kalanduskomisjoni raportöörina tahaksin paari küsimust kommenteerida.

Keskkonnakomisjon peab pöörama rohkem tähelepanu kalandusele ja probleemidele, millega see merereostuse tagajärjel silmitsi seisab. Meremehed ja kalurid tunnevad meresid paremini kui keegi teine. Nad elavad nendel ja nendest. Kõnealuse probleemi tõkestamisel on nende osalus vajalik. Samuti soovin väljendada rahulolu kaitstud merepiirkondade laiendamise üle.

Kokkuvõtlikult ütlen, et merestrateegia tagamise edukus sõltub neljast põhitegurist: esiteks poolte kohustamine direktiivis sätestatud ajakava täitmiseks. Me ei saa ja ei tohi lubada, et meie programmi raames midagi edasi lükatakse. Kõik eesmärgid tuleb saavutada 2020. aastaks. Kui me neid siis ei saavuta, on asjade parandamiseks liiga hilja.

Teiseks koostöö kolmandate riikidega: meredel ei ole piire. Peaksime ühiselt laua äärde istuma ja asju kõikide naabritega arutama. Ärgem unustagem, et Vahemere ääres on 27 riiki ja ainult seitse nendest on liikmesriigid. Seetõttu peaksime kõik koos maha istuma ja vaatama, mida me teha saame.

Kolmandaks tuleks selle eesmärgi tarbeks eraldada nõuetekohaselt vahendeid.

Neljandaks peaksime kaasama kõnealustesse pingutustesse kalurid. See on meie ainuke edulootus.

Selleks et kommentaarid kokku võtta ja järeldused teha, kordan, et merestrateegia direktiiv, kui seda korralikult rakendatakse, toetab elujõulist säästvat kalandust ja hea tervisega meresid, nii et meil on puhtad mered, mille ilust me kõik saame rõõmu tunda.

  Inger Segelström (PSE). - (SV) Hr juhataja, lubage mul alustada Marie-Noëlle Lienemanni tänamisega raamdirektiiviga tehtud hea töö eest. Rootslasena, kes elab Stockholmis Läänemere ääres, mis on üks maailma kõige saastunumatest meredest, ma tõepoolest tervitan seda direktiivi. Nelikümmend protsenti Rootsi elanikest elab rannikule lähemal kui viis kilomeetrit ja turismiga on meie riigis seotud 71 000 töökohta, sealhulgas meie saartel. Kalandus annab täiendavad 4000 töökohta. Tänu meie kalatööstusele on meil võimalik tarbida kala, mis on meile rootslastele nii oluline.

Kahjustatud merekeskkond toob paljude jaoks kaasa elukvaliteedi halvenemise ja on mittetervitatav areng. Eksisteerib oht, et kaubanduslik ja harrastuskalapüük paatidest, meres suplemine ja mere ääres puhkamine võivad kaduda, kui me ELis koos, siin ja praegu midagi ette ei võta. Ühine merekeskkonna poliitika aitab tugevdada ja kaitsta mere ökosüsteemi ja koostada andmepangad järelevalve teostamiseks ja teadmiste omandamiseks. Meil Euroopa Parlamendis on suuremad ambitsioonid kui komisjonil ja mul on hea meel, et seadsime hea keskkonnaseisundi saavutamise tähtajaks 2017. aasta ja mitte 2021. aasta. Mul on samuti hea meel, et liikmesriigid peavad esitama merekeskkonna tegevuskavad 2015. aastaks.

Tahaksin tänada toetuse eest volinik Frattinit. Keskkonnast hooliva kodanikuna tahaksin kiiremini edasi liikuda, aga kui kõik 27 liikmesriiki kiirust tõstavad, on meil võimalik midagi teha ja praegu alustada. See on esmane näide valdkonna kohta, kus piiriülene koostöö on vajalik. Loodan, et Baltimaadel on võimalik saada katsepiirkonnaks, sest kaheksa riiki üheksast Läänemere äärsest riigist on ELi liikmesriigid. See on meie probleem ja meie vastutus. Samuti on oluline, et meie, kes me oleme võtnud eesmärgiks keskkonnaalase välispoliitika, teeksime Läänemere ja merekeskkonna küsimustes koostööd Venemaaga. Meil seisab ees otsuste vastuvõtmine nii keskkonna- kui energiapoliitika valdkonnas. Pöörakem põhitähelepanu merekeskkonnale kohe praegu!

  Georgios Toussas (GUE/NGL). - (EL) Hr juhataja, Lissaboni strateegia raames toimuv areng, mida suunab konkurentsivõime toetamise põhimõte, s.t. monopoolsete kontsernide kasumlikkuse suurendamine Euroopa Liidus, mitte ainult ei intensiivista äärmuslikul viisil töölisklassi ja üldiselt töötajate ekspluateerimist, vaid süvendab samuti raskelt keskkonnaprobleeme, hävitades süstemaatiliselt mere ökosüsteeme ja merede bioloogilist mitmekesisust, põhjustades merevee kvaliteedi püsivat halvenemist.

Lisaks merevee kahjustamisele laevadelt pärineva saastega kannab merevee reostamise eest tohutus osas vastutust tööstusettevõtete saaste. Nemad põhjustavad äraarvamatult suures ulatuses põhjavee saastumist ja see kandub järgnevalt edasi merevette. Üha suurenevast arvust kalakasvatusettevõtetest leviv saaste toob merekeskkonna ja ökosüsteemide toimimisele kaasa samuti raske koormuse.

Merekeskkonna probleeme süvendab tõsiselt monopolide tungimine paljudesse varem riigile kuulunud valdkondadesse, põhjuseks kommunaalettevõtete ja riigi infrastruktuuride erastamine, samuti riigivarade, näiteks merevee ostu-müügi objektiks muutmine. Tohutu suured monopoolsetele kontsernidele kuuluvad turismikompleksid toovad kaasa turismi kõrge sissetulekuga arengumudeli, samal ajal kui riigivarasid, näiteks rannajoont, randasid ja merevett rikutakse.

Merevee saastumist ei põhjusta juba ammu enam ainuüksi kõnealuste turismikomplekside jäätmete ja heitvee merre juhtimine, vaid samuti nende äritegevuse teenindamiseks ettenähtud tööstusettevõtete ehitamine, sealhulgas veemagestamistehaste rajamine golfiväljakute kastmiseks ja üldiselt nende vajaduste rahuldamiseks. Tagajärjed on tervete piirkondade elanike jaoks kohutavad.

Tahaksin lõpetada, hr president, tähelepanu juhtimisega sellele, et nõukogu ja komisjoni raporti ühisseisukoht ei anna tegelikult vajalikku lahendust, kui meie eesmärgiks on lahendada või vähemalt leevendada tõsiseid keskkonnaga seotud probleeme.

  Andres Tarand (PSE). - (ET) Mered on kõige vähem läbi uuritud ja tuntud osa biosfäärist. Seda olulisem on merede kasutamisel lähtuda keskkonnakaitsest tuntud ettevaatusprintsiibist.

Õnneks jagab raportöör proua Lienemann sama lähenemist, mille eest talle aitäh.

Loodetavasti jõuame teisel lugemisel nõukoguga kokkuleppele ja merestrateegia ellurakendamine saab kiiresti alata.

Soovin eraldi rõhutada oma toetust raporti muudatusettepanekule 29, millega soovitakse sätestada Läänemere piirkond Euroopa Liidu merestrateegia elluviimise katsealana.

Euroopat ümbritsevatest meredest on Läänemeri kahtlemata kõige enam ohustatud, tänu oma madalale veele ja kehvale veevahetusele Atlandi ookeaniga. Sellepärast ei ole näiteks ka gaasijuhtme ehitamine analoogiline gaasijuhtmega Põhjameres või Vahemeres.

Kui Läänemeri oleks juba praegu Euroopa Liidu merestrateegia katseala, siis jääks arvatavasti ära ka NordStreami projekt.

Õnneks ei pea Euroopa Liit Läänemere meetmeprogrammi hakkama looma tühjale kohale. Läänemere kaitseks loodud Helsingi Komisjon on Läänemere tegevuskava raames on vajaliku eeltöö teinud.

Läänemerd saab seega edukalt kasutada merestrateegia katsealana. Positiivne on ka see, et läbi HELCOMi saab Läänemere meetmeprogrammi ellurakendamisse kaasata ka Venemaa, kelle osaluseta on raske Läänemere kaitstust ja head keskkonna seisundit tagada.

  Daciana Octavia Sârbu (PSE). - (RO) Hr juhataja, kõigepealt soovin tänada ja õnnitleda pr raportööri.

Euroopa merestrateegia peamiseks elemendiks on nende negatiivsete mõjude tunnustamine, mida inimtegevus ökosüsteemile avaldab ja pingutuste suurendamine kõnealuste mõjude tõkestamiseks. Inimtegevuse ja turismi areng rannikutel avaldab kalapüügi, meretranspordi ja puhketurismi intensiivistumise järel peamist mõju merekeskkonnale. Merevett ohustavad kliimamuutused, jäätmed, kalapüük, akustilised, bioloogilised ja keemilised tegurid ning käesolev direktiiv kujutab endast olulist sammu ökosüsteemide terviklikkuse ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise suunas.

Nafta- ja väävlisaaste Mustas meres ja Aasovi meres, mille põhjustas hiljuti torm ja mitmete kaubalaevade uppumine selle tagajärjel, mõjutab meid veel vähemalt 10 aasta jooksul. Katastroof toimus süsteemi puudujäägi tõttu, sest laevad olid ette nähtud sõitmiseks jõgedel ja mitte merel, mis näitab igasuguste jõupingutuste puudumist merekeskkonna kaitsmiseks ja seda ähvardavate ohtude ärahoidmiseks. See tõsine õnnetusjuhtum raskendab tegevust kõnealuste merede keskkonnaseisundi parandamiseks, mis on juba isegi liigitatud maailma kõige enam saastunud merepiirkondadeks.

Musta mere vee seisundi halvenemine mõjutab nii rahvatervist kui mere bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi terviklikkuse taastamiseks on vaja märkimisväärseid jõupingutusi. Lisaks peab ohtlike veoste meretransport vastama rahvusvaheliste konventsioonide nõuetele ja tagama minimaalsel tasemel ohutuse, et hoida ära sarnaste katastroofide toimumine tulevikus, mis tekitavad olulist kahju mereelustikule ja inimestele.

Käesoleva direktiiviga tagame, et Euroopa Liidu merekeskkond on paremini kaitstud ning inimtegevus ja transport ei mõjuta veekvaliteeti ja bioloogilist mitmekesisust.

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Hr juhataja, kokkulepitud tekstide alusel peavad liikmesriigid koostama nüüd oma mereakvatooriumi merendusstrateegiad. Kõnealused strateegiad algavad mereakvatooriumi seisundi ja olemasolevate mõjude ja survete hindamisega ning töötavad välja eesmärgid hea keskkonnaseisundini jõudmiseks.

Liikmesriigid võtavad kasutusele kontrolliprogrammid ja töötavad seejärel alates 2015. aastast välja eesmärkide saavutamiseks vajalikud programmid ja meetmed. Kirjeldatud tegevused viiakse uuesti läbi iga kuue aasta järel tsüklilisel põhimõttel.

Esitatud üldisesse kompromissipaketti on lisatud rida põhielemente. Direktiivi peamine eesmärk on nüüd selge ja ambitsioonikas – liikmesriikidelt nõutakse vajalike meetmete võtmist merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamiseks hiljemalt 2020. aastaks.

Seadusandjad on kokku leppinud hea keskkonnaseisundi, sealhulgas sellega seotud näitajate kogumite määratluses, mille järgimine on kohustuslik. Nüüdseks on kokku lepitud läbivaadatud ajakava, mis on tegelikult komisjoni esialgses ettepanekus sisalduvast nõudlikum, aga jätab samal ajal piisavalt aega asjakohasteks tegevusteks igal etapil.

Paremini on kvalifitseeritud erandid ja välistused, sealhulgas ebaproportsionaalsed kulud. Liikmesriigid peavad asutama merekaitsealad, et saavutada kooskõlas ühenduse ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustegakäesoleva direktiivi kohased eesmärgid. Tegutseda on vaja iga merepiirkonna kontekstis ja seetõttu hõlmab merendusstrateegiate väljatöötamine tugevat koostööd piirkondlike merekonventsioonidega ja nende raames.

Käesoleva direktiivi rakendamine eeldab kirjeldatud tõhustatud koostööd. Selles kontekstis tahaksin meenutada tähtsust, mille parlament omistas kõikide läbirääkimiste ajal olulistele piirkondlikele protsessidele. Esmajoones tahaksin meelde tuletada Helsingi konventsiooni raames vastuvõetud Läänemere tegevuskava. Nii nagu parlament rõhutas, on osutatud integreeritud tegevuskava kasulikuks esimeseks näiteks ja allikaks, mis soodustab edasiliikumist direktiivi rakendamisel.

Integreeritud lähenemine peab olema oluliseks osaks kõikidest tegevustest, mida on alustatud Euroopa merede – Vahemere, Põhja-Atlandi, Musta mere ja Läänemere - kaitsmiseks erinevate piirkondlike merekonventsioonide alusel.

Kokkuvõttes on komisjon läbirääkimiste tulemustega väga rahul. Komisjon aktsepteerib täielikult esitatud kompromissmuudatusettepanekuid.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Richard Seeber (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Tõhusat keskkonnakaitset silmas pidades tuleb maailma ookeanidele, eriti Euroopat ümbritsevatele meredele pöörata ELi poliitikates suuremat tähelepanu. Käesolev merestrateegia raamdirektiiv on vastus kliimamuutuste põhjustatud väljakutsetele ja kehtestab ELi ja liikmesriikide võetavad meetmed. Selleks et võtta Euroopa tasandil asjakohaseid meetmeid, on esimese etapina äärmiselt oluline merekeskkonna keskkonnaseisundi kaardistamine ühtsete kriteeriumide alusel. Lisaks sunnib direktiiv liikmesriike saavutama merekeskkonna hea keskkonnaseisund 2017. aastaks ja looma selleks vajalikud regulatsioonid.

Palun liikmesriikidel võtta raporti kontekstis vajalikud meetmed meresaaste kindlakstegemiseks ja jälgimiseks, nii et oleks võimalik kohaldada ”saastaja maksab” põhimõtet. ELi juba võetud meetmeid seoses süsinikdioksiidi sidumisega merepõhja all on vaja tugevdada, sest need kujutavad endast uuenduslikku panust kliimamuutuste tõkestamisse. Juba käimasolevad katseprojektid tuleb siiski kriitiliselt üle vaadata, peamiselt seoses nende tõhususe ja võimaliku hiljem tekkiva kahjuga. Selleks et kliimamuutustega tõhusalt tegeleda, ei tohiks me uuendusi kõrvale jätta, vaid peaksime need kaasama ELi laialdasse keskkonnapoliitikasse.