Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2005/0183(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0398/2007

Esitatud tekstid :

A6-0398/2007

Arutelud :

PV 10/12/2007 - 17
CRE 10/12/2007 - 17

Hääletused :

PV 11/12/2007 - 9.19
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0596

Istungi stenogramm
Esmaspäev, 10. detsember 2007 - Strasbourg EÜT väljaanne

17. Välisõhu kvaliteet ja Euroopa õhu puhtamaks muutmine (arutelu)
Protokoll
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmiseks punktiks on soovitus teisele lugemisele (A6-0389/2007) keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni nimel nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) [09388/2/2007 – C6-0261/2007 – 2005/0211(COD)] (Raportöör: Marie-Noëlle Lienemann).

 
  
MPphoto
 
 

  Holger Krahmer, raportöör. − (DE) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, õhukvaliteedi direktiivi osas saavutatud kompromiss on esmajoones eduka meeskonnatöö tulemus. Tahan rõhutada seda kohe alguses. Minu tänu kuulub eelkõige kõikidele kaasliikmetele, kes on aktiivselt osalenud käesoleva direktiivi sõnastuse koostamisel, eriti raportööridele pr Weisgerberile Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide fraktsioonist (kristlikud demokraadid) ning pr Corbey’le Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsioonist, samuti pr Hassile Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioonist. Samuti tahaksin tänada komisjoni väärtusliku abi eest ja Portugali Nõukogu eesistujariigina, kes on hea tulemuse saavutamisele avatud ja konstruktiivse läbirääkimispartnerina äärmiselt olulisel määral kaasa aidanud.

Kompromiss seab ELi tulevase õhukvaliteedi poliitika kindlale alusele. Uues direktiivis säilitatakse tasakaal ambitsioonikate eesmärkide ja piirangute ning liikmesriikides rakendamiseks vajaliku paindlikkuse vahel. Lisaks suunatakse tähelepanu rohkem kokkupuutele ja teadlikkuse suurendamise vajalikkusele meetmete võtmiseks saastumise tekkekohas.

Lubage mul kõigepealt välja tuua kompromissi põhielemendid. Otsustav edasiliikumine on toimunud kõige väiksemate PM2,5 peenosakeste regulatsioonide osas, mis ongi õhukvaliteeti käsitlevate õigusaktide muutmise eesmärgiks. Kõikide ekspertide arvamuste kohaselt kujutavad eranditult inimtegevusest põhjustatud peenosakesed inimeste tervisele kõige suuremat ohtu. Peened PM2,5 tolmuosakesed 2,5 mikromeetrist väiksema läbimõõduga, mida seetõttu palja silmaga ei näe, võivad tungida kopsudesse ja põhjustada hingamisteede tõsiseid pikaajalisi haigusi. Seetõttu on peenosakestele keskendumine Euroopa õhukvaliteedi poliitikas juba ammu vajalik olnud.

Ühendriikides kehtib range PM2,5 piirmäär 1997. aastast. Ühendriigid on EList selle sektori õigusaktidega kindlasti oma 10 aastat ees. Kogu austuse juures USA õhukvaliteedi poliitika suhtes tahaksin märkida, et me ei saa lihtsalt kopeerida seda, mida Ühendriigid on aastaid teinud. Meil on Euroopas täiesti erinevad tingimused, eriti seoses rahvastiku ja liiklustihedusega.

Keskkonnaühenduste nõue PM2,5 piirmäära viivitamatuks kasutuselevõtmiseks on ebarealistlik. Andmed on Euroopas puudulikud ja mõõtmiskogemused ei vasta nõuetele – need ei ole head tingimused piirmäära rutakaks kasutuselevõtmiseks. Nõukogu ja parlament on olnud algusest peale üksmeelel, et PM2,5 tuleb reguleerida kahes etapis. Esiteks tuleks kehtestada eesmärk alates 2010. aastast ja seejärel alates 2015. aastast piirmäär 25 mikrogrammi kuupmeetri kohta. Parlament on teinud pidevalt komisjonis lobitööd ning viinud läbi kampaaniaid, et ümber lükata nõukogu vastuseis PM2,5 rangema piirmäära kehtestamisele. Seetõttu on parlamendi teene, et tahame täna vähendada PM2,5 piirmäära 20 mikrogrammini kuupmeetri kohta teisel etapil 2020. aastal.

Lisaks PM2,5 eesmärgile ja piirmäärale kehtestatakse liikmesriikidele 2015. aastal 20 mikrogrammi suurune riskikontsentratsiooni piirmäär. Selle eesmärgiks on taustsisalduse vähendamine ja see avaldab positiivset mõju inimeste tervise kaitsmisele eelkõige linnastutes. Samuti on kasutusele võetud Euroopa Parlamendi esitatud mudel PM2,5 kontsentratsioonide vähendamiseks 2020. aastaks. Tehakse vahet liikmesriikide lõikes ja rohkem võetakse arvesse sisendeid.

PM10 osas tegi suurem osa parlamendist esimesel lugemisel lobitööd ambitsioonika aastase piirmäära kehtestamiseks, mis on samuti paremas kooskõlas kehtiva päevase piirmääraga. Nõukogu ja komisjoni seisukoht jätta praegused piirmäärad üldse puutumata võitis läbirääkimiste käigus tunnustuse. PM10 tähtaja pikendamisega kolme aasta võrra on tähtajapikendus garanteeritud 2012. aastani, kui uus direktiiv on jõustunud kohalike asutuste jaoks, mis ei ole kõikidele tõendatud pingutustele vaatamata suutnud järgida piirmäärasid geograafilise asendi või ilmastikutingimuste tõttu.

Kuigi välisõhu kvaliteedi parandamine jääb ELi jaoks ka tulevikus suureks väljakutseks, tahaksin esile tõsta kolm punkti, millele minu arvates tuleks tähelepanu pöörata käesoleva direktiivi rakendamisel ja õigusaktide läbivaatamisel 2013. aastal.

Esiteks on välisõhu saastamine viimastel aastakümnetel drastiliselt vähenenud. Euroopa Keskkonnaagentuuri uus uuring näitab, et 1990. aastast 2004. aastani vähenes tolmu peenosakeste heitkogus ligikaudu 50% – seega isegi enne PM10 piirmäärade kehtestamist. See ei ole saavutatud mitte niivõrd õigusaktide kui tehnilise progressi kaudu.

Teiseks on tingimused Euroopa Liidus ja liikmesriikides väga olulisel määral erinevad. Mainisin juba ilmastiku- ja geograafilisi tingimusi. Suurimat mõju avaldavad siiski väga oluliselt erinev elanikkonna, liikluse ja tööstusettevõtete tihedus. Tulevikus peab õigusaktide rakendamisel pöörama sellele rohkem tähelepanu.

Kolmandaks ei too õhusaaste edasisel vähendamisel tulevikus edu lühiajalised tegevused, näiteks teede sulgemine ja liikluskeelud ega rangemad paberile pandud piirmäärad.

Parlament tervitab väga komisjoni deklaratsiooni meetmete võtmise kohta lähtekohas, mis avaldatakse koos uue direktiiviga 2008. aastal Ametlikus Teatajas. Õhusaastet on võimalik pikaajaliselt ja ELi tasandil vähendada ainult piiriüleseid meetmeid tugevdades. Lähtekohtade poliitika, millele seni on vähe tähelepanu pööratud, peaks tulevikus olema tähelepanu keskpunktis, eriti erasektori põletustehased, mereveondus ja samuti põllumajandus.

 
  
MPphoto
 
 

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Hr juhataja, võtan sõna oma kolleegi, volinik Dimase nimel, kes viibib Bali konverentsil.

Kõigepealt tahaksin tänada ja õnnitleda raportööri hr Krahmerit välisõhu kvaliteedi direktiiviga tehtud suurepärase töö eest ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni, eriti variraportööre, positiivse koostöö eest.

Ettepanekuga käesolevasse etappi jõudmine ei ole olnud kerge teekond. Euroopa Parlament on töötanud konstruktiivselt põhjaliku ja tõhusa tekstiga kokkuleppe koostamisel. Tahaksin avaldada selle eest komisjoni tänu.

Komisjoni ettepanekut ette valmistades ja läbirääkimiste ajal juhindusime selgelt teadusandmetest õhukvaliteedi parandamiseks tehtavate jätkuvate jõupingutuste olulisuse kohta ja eelkõige peenosakestega (PM2.5) tegelemise vajadusest. Õhusaaste vähendab ELi kodanike oodatavat eluiga keskmiselt enam kui kaheksa kuu võrra. See on vastuvõetamatu ja me peame tegema rohkem.

Viimastel aastatel on ELis saavutatud õhukvaliteedi osas ainult väike paranemine ja arutelu keskmes on olnud PM2.5 saavutatavus ja kehtivad standardid.

Ühenduse, riikide, piirkondade ja kohalikul tasandil on kindlasti vaja täiendavaid meetmeid. Ühenduse meetmed heitmetega võitlemiseks nende tekkekohas on ära toodud õhusaaste temaatilises strateegias. Oleme kõnealuste meetmete väljatöötamise ja vastuvõtmisega hästi edasi liikunud. Edusammude ajakohastatud aruanne sisaldub samuti kompromissipaketile lisatud deklaratsioonis. Komisjon ja parlament on ühisel arusaamisel kõnealuste meetmete tähtsusest heitkoguste tõhusa vähendamise saavutamiseks.

Direktiivi põhialused on järgmised. Direktiivis säilitatakse kehtivad piir- ja sihtväärtused, jättes konkreetsetel aladel täieliku vastavuse saavutamiseks teatud ajavahemiku, tingimusel, et on täidetud teatud tingimused. Kompromisstekst tagab edasilükkamisele piiride seadmise ja ei sisalda ergutusi vajalike meetmete võtmisega viivitamiseks. Kuna õhk ei tunne piire, toetavad kõnealused meetmed jõupingutusi vastavuse saavutamiseks ka naaberpiirkondades ja –riikides.

PM10 aastase piirväärtusega seoses seab komisjoni ettepanekus sisalduv ambitsioon selle minu arvates ohtu. Teadusandmed näitavad siiski, et kroonilise kokkupuute korral on PM10 alafraktsioon, peenosakesed PM2.5 kõige olulisemad, nii et komisjon tegi ettepaneku jätta PM10 piirväärtus muutmata ja tegeleda selle ambitsiooniga uute PM2.5 eesmärkide kaudu. PM10 standardid hinnatakse uuesti täies mahus 2013. aasta läbivaatamise käigus, nii et standardites kajastuksid asjakohaselt viimased teadustulemused ja rakendamiskogemused.

Läbirääkimiste peamiseks väljakutseks oli õigeaegsete, realistlike, kuid samal ajal ambitsioonikate PM2.5 eesmärkide seadmine. Kompromissipaketi läbivaatamist käsitleva artikli tekstis on sätestatud väga selged kohustused, mis näitavad, et 2013. aastal asetleidva kohustusliku läbivaatamise osana kaalutakse ambitsioonikama aastase piirväärtuse ja PM2.5 soovitusliku piirväärtuse kehtestamist.

Uue, õiguslikult siduva kokkupuutekontsentratsiooni kasutuselevõtmise tähtsust juba 2015. aastal ei ole võimalik üle hinnata. Samal ajal kui uus kokkupuute vähendamisele suunatud lähenemine annab juba liikmesriikidele paindlikkuse vähendamispingutustest rahvatervisele tekkiva kasu kõige tõhusamaks suurendamiseks, tagab uus õiguslik kohustus ja selle suhteliselt lühike rakendusaeg, et liikmesriigid asuvad kiiresti tegutsema ja võtavad tõsiselt käsile elanikkonna peenosakestega kokkupuute vähendamise.

Mul on väga hea meel tunnustada erilist tähtsust, mille komisjon omistas tundlikele rühmadele, eelkõige lastele. Täiendused toetavad tundlike rühmade asjakohast arvessevõtmist vähendamismeetmete kavandamisel.

Käesoleva olulise õigusaktiga avaldab Euroopa Liit valmisolekut õhusaaste oluliste kahjulike mõjude tõhusa vähendamise jätkamiseks. Komisjon toetab protsessi aktiivselt ühenduse meetmete väljatöötamise kaudu ja toetades järjepidevalt direktiivide rakendamist liikmesriikides, andes nõu ja edendades liikmesriikide kogemuste vahetust.

 
  
MPphoto
 
 

  Anja Weisgerber, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Hr juhataja, tahaksin samuti tänada raportööri hr Krahmerit ja variraportööre tõhus koostöö eest. Kokkulepe nõukoguga teisel lugemisel on Euroopa Parlamendi jaoks edukas tulemus. See kokkulepe on suureks sammuks parema õhukvaliteedi suunas Euroopas. Vajame siiski kõikide kaasatud osalejate toetust. Linnad peavad koostama puhta õhu kavad ja rajama näiteks keskkonnatsoonid, kui nad piirmääradest kinni ei pea. Liikmesriigid peavad looma selleks tingimused – nagu näiteks mootorsõidukite kleebiste eeskirja jõustamine Saksamaal.

See on vajalik ka Euroopas. Ainult ligikaudu 20-30% tahmaosakestest õhus tuleb linnasisesest liiklusest. Ainult selles valdkonnas on kohalikel asutustel võimalik üldse mingit mõju avaldada. Kohalikel asutustel ei ole võimalik piirmääradest kinni pidada, kui Euroopa tasandil ei võeta meetmeid transpordist erinevatest allikatest lähtuvate heitmete vähendamiseks. Heitkoguste mõõtmine üksinda ei paranda õhukvaliteeti. Me vajame meetmeid, mis tõkestavad peentolmu eraldumise vahetult lähtekohas. See annab tõelise tervisekaitse.

Komisjon on nüüdseks võtnud ka poliitilised kohustused nende sammude astumiseks. Komisjon tahab teha õigusloomega seotud ettepanekud, näiteks Euro 6 standard veokite jaoks (mis toob vältimatult kaasa ka tahmaosakeste filtrite kohustusliku kasutuselevõtmise), heitkoguste standardid väiksemate tööstusrajatiste jaoks ning uued laevamootorite eeskirjad. Kohalike asutuste meetmeid tuleb toetada kõnealuste eeskirjadega, et saavutada õhukvaliteedi tegelik paranemine.

Esiteks kehtestatakse tolmu peenosakeste piirmäärad. Need osakesed on inimeste tervisele ohtlikumad, sest neid võib sisse hingata. Seetõttu peame neid hindama. Ambitsioonikate, kuid realistlike väärtustega saadame tervisekaitse osas välja veel ühe signaali. Seadusandja on siin näidanud proportsioonitunnet ja samal ajal taganud kõrgel tasemel tervisekaitse. Kuna meil on parlamendina õnnestunud saavutada tolmu peenosakeste osas hea tulemus, nõustusime nõukogu seisukohaga jätta muutmata PM10 kehtivad piirmäärad, sealhulgas päevased piirmäärad. See tähendab siiski ka seda, et PM10 aastaseid piirmäärasid ei muudeta. Direktiivi tekstist nähtub selgelt, et kohalikud asutused ei ole kohustatud võtma mittetõhusaid lühiajalisi meetmeid, näiteks teede sulgemine. Keskenduda tuleks pikaajalistele säästvatele meetmetele, näiteks keskkonnatsoonidele. Kohalikud asutused teevad selles valdkonnas juba palju ja nad peaksid seda jätkama.

Linnadel on tulevikus võimalik taotleda rangetel tingimustel kehtivate PM10 piirmäärade täitmise tähtaja pikendust. See ei tähenda siiski – tahan seda meelega rõhutada – kohalike asutuste jaoks tasuta piletit. Neil ei ole võimalik piirmäärasid lõputult ületada ja neil on võimalik saada tähtaja pikendust ainult kahel rangel tingimusel: neil valitsevad ebasoodsad kliimatingimused või ebasoodsad välistingimused, näiteks kuum täpp, ja nad on võtnud kohalikul tasandil kõik asjakohased ja mõistlikud meetmed. Kohalikele asutustele jäetud paindlikkus aitab kaasa direktiivi rakendatavusele, kaotamata silmist tervisekaitse taset.

Daamid ja härrad, oleme esitanud vastutustundliku paketi. Oleme saavutanud tervisekaitserindel edu.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: MAREK SIWIEC
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Dorette Corbey, fraktsiooni PSE nimel. – (NL) Härra juhataja, puhas õhk on põhiline eluvajadus. Viimase 30 aasta jooksul on õhk puhtamaks muutunud, kuid see on siiski liialt saastunud. Kehtivatele direktiividele õhu puhtus ei vasta. Välisõhu kvaliteedi direktiiv tuleb uuesti läbi vaadata, kui tahame saastega tõhusamalt võidelda. Eelmisel nädalal jõudsid parlament ja nõukogu uue direktiivi suhtes kokkuleppele. Tunnen tulemuse üle heameelt ja tänan härra Kramerit, proua Weisbergi ja teisi variraportööre viimase kahe aasta jooksul tehtud konstruktiivse koostöö eest. Tahaksin rõhutada kolme punkti.

Esiteks, rangemad normid. Meie fraktsioon on kindlalt pühendunud ambitsioonikamate normide kehtestamisele tahketele osakestele ja muude saasteainetele, mis on inimestele ja keskkonnale kahjulikud, ja ma olen rõõmus, et tänu meile saame me uued normid mikroosakestele. Mikroosakeste saaste on nähtamatu ja lõhnatu, samas on see enamike tervisekahjustuste põhjustaja, mis toob kaasa sadu tuhandeid enneaegseid surmajuhtumeid eurooplaste seas. Suur hulk inimesi kannatab astma ja teiste haiguste all. Uued normid võimaldavad sihipärasemat lähenemist selliste tervisekahjustustega võitlemisele.

Seega on kokkulepe rahvatervise seisukohast hea uudis. Parlament ei leppinud komisjoni ja nõukogu osavõtmatu eesmärgiga; kutsusime üles suuremale pühendumusele ja saavutasime selle. PM2.5-osakeste normi vähendati 25-lt 20 mikrogrammile. Teadlaste sõnul suurendab see oodatavat keskmist eluiga nelja või viie kuu võrra. Siiski ei ole uuedki normid piisavad. Vaja on veelgi olukorda parandada, sealhulgas pöörata enam tähelepanu lastele. Lõpuks peame jõudma normini 10 mm tahkeid osakesi kuupmeetri õhu kohta. See on Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) soovitatud kriteerium, mis tagab tõeliselt puhta õhu. Praegune direktiiv on sammuke õiges suunas.

Teiseks ei tohi Euroopa piirduda vaid normide kehtestamisega, vaid peab välja töötama ka vahendid nende eesmärkide täitmiseks. Lõppude lõpuks on Euroopa tubli üldiste poliitikaeesmärkide seadja, kuid ei tegutse piisavalt tõhusalt nende eesmärkide täitmiseks vajalike vahendite arendamisel. Keskkonnasäästlikumate autode, laevade, põllumajanduse ja tööstuseta jäävad õhukvaliteedi normid vaid tühisteks ähvardusteks.

Hiljuti toimus Euro V ja Euro VI hääletus: keskkonnasäästlikumad sõiduautod alates 2009. aastast ja veelgi keskkonnasäästlikumad alates 2014. aastast. Sellised õigusaktid tuleks kiiresti vastu võtta ka raskeveokite ja busside kohta. Parlament on tungivalt nõudnud, et nõukogu ja komisjon kiirustaksid saasteallikatega võitlemise kohta käiva täiendava poliitika väljatöötamisega. Selle tulemusena on komisjon esitanud avalduse, milles on loetletud järgmiste aastate jooksul kavandatavad meetmed. Avaldus lisatakse direktiivile ja selles viidatakse direktiivile. Sel moel saadetakse avalikkusele selge signaal, et Euroopa tegutseb ja algatab puhastusoperatsioone mitmesugustes sektorites.

Kolmandaks, oleme arutanud normide paindlikkust. Kehtivas direktiivis sätestatud normidega ei suuda toime tulla 24 liikmesriiki. See ei paista olevat kuigi hea näide tõhusast õigusaktist. Olen alati olnud seisukohal, et on küllaltki vastuvõetav, kui liikmesriigid, kes võtavad mitmeid meetmeid, kuid ei ole suutelised tagama normidele vastavust, saaksid lisaaega probleemide lahendamiseks; seda siiski eeldusel, et kehtestatakse keskmiseks tähtajaks rangemad normid. On äärmiselt oluline, et meie poolt vastuvõetav õigusakt oleks toimiv ja teostatav.

Täna näitame, et Euroopa Parlament suhtub tõsiselt liikmesriikide kaebustesse õigusaktide kohta, mis on teostamatud. Kogemused näitavad, et õhk ei muutu puhtamaks, kui jätame direktiivi rakendamata. Uus välisõhu kvaliteedi direktiiv on vana direktiivi paremaks muutmine. Paremad, rangemad normid on ühtmoodi kasulikud nii rahvatervisele, kohalikele võimuorganeile kui ka ehitusettevõtetele. Saame jälle hingata!

 
  
MPphoto
 
 

  Marios Matsakis, fraktsiooni ALDE nimel. – Härra juhataja, kõigepealt soovin õnnitleda härra Krahmerit suurepärase raporti puhul selles keerulises ja äärmiselt olulises küsimuses.

Samal ajal soovin õnnitleda variraportööre ja kõiki kolleege, kes andsid oma panuse ettepanekute, nõuannete ja muudatustega, mis on päeva lõpuks vormunud läbirääkimiste käigus kokkulepitud õigusloomega seotud õigusaktiks ja mille eesmärgiks selle rakendamise korral on õhukvaliteedi parandamise direktiiv ja mis aitab teatud ulatuses kaasa puhtama ja tervislikuma õhu tekitamisele Euroopas.

Ajal, mil paljudes Euroopa piirkondades suureneb hingamisteede haiguste, näiteks astma, emfüseemi ja kopsuvähi levik, kusjuures kannatajateks on eelkõige kõige haavatavamad, s.t. lapsed ja vanemad inimesed, on meie kohus seadusandjatena tagada, et teeme meie kodanike sissehingatava õhu tervislikumaks muutmiseks kõik, mis meie võimuses.

Sellel eesmärgil ühinesime kindla kavatsusega mitte järele anda nõukogu põhjendamatutele nõudmistele mitte aktsepteerida PM10 kehtivate päevaste ja aastaste piirväärtustega seotud sätete muudatusi ja lükkasime sirgjooneliselt tagasi parlamendi ettepaneku erandite sidumiseks saaste tekkekohta käsitlevate ELi täiendavate meetmete vastuvõtmisega.

Kuigi kokkulepe saavutati, peab nõukogu siiski mõistma, et parlament peab miljonite kodanike tervist mõnede Euroopa tööstusgigantide jõukusest olulisemaks. Kõik peavad täielikult mõistma, et parlamendile valmistab palju rohkem muret inimeste kopsude kaitsmine hävitavate haiguste eest kui ahnete tööstusparunite rahakottide nuumamine.

Olen veendunud, et parlamendil on tulevikus võimalus kaasa aidata kõikide sätete edukale vastuvõtmisele väiksemate kompromissidega õigusaktis, mis kaitseb kodanikke tõeliselt ja ulatuslikult laialdaste kopsukahjustuste eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Mieczysław Edmund Janowski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, avaldan fraktsiooni Liit Rahvusriikide Euroopa eest nimel tunnustust härra Krahmeri koostatud raporti kvaliteedile. Me jätkame tööd direktiiviga, millel on märkimisväärne tähtsus kogu ökosüsteemile, sealhulgas Euroopa kodanike – ja vaadates laiemalt – kogu maailma elanike tervise paremaks muutmise seisukohast.

Me ei tohiks varjata nende sätete majanduslikku külge. Meie eesmärk peaks seejuures olema leida kompromiss, mis võimaldaks liikmesriikidel ka tegelikult rakendada vastuvõetud parameetreid, mis täpsustavad atmosfääri saastavate õhkupaisatud osakeste ja gaaside lubatud piirmäärasid. Viitan sellega PM2.5- ja PM10-osakeste ning süsinikoksiidi ja -dioksiidi, vääveldioksiidi, lämmastikoksiidi ja osooni, benseeni ning lenduvate orgaaniliste ühendite, samuti plii kontsentratsioonile.

Järelikult vajame usaldusväärset ja regulaarset seiret. Peame tegema ulatuslikke kulutusi paljude ettevõtete täiustamiseks, kaasa arvatud energiaga, eriti soojusega varustavad ettevõtted. Maismaa-, õhu- ja veetranspordiga seoses on vaja teha põhimõttelisi tehnoloogilisi ja organisatsioonilisi muudatusi.

Need ja veel muudki kulud tuleb meil kanda, see on selge. Samas on selge ka see, et kõikidel riikidel ei ole võimalik majanduslikke kahjusid kandmata võtta jõulisi meetmeid soovitatud suhteliselt lühikese aja jooksul. Eeskätt käib see uute liikmesriikide, kaasa arvatud Poola kohta, kes selles valdkonnas palju teeb.

Lõpetuseks soovin rõhutada, et oluline on leida Euroopa Liidu tegevuse järgijaid ka mujal, eriti Ameerika Ühendriikides, Hiinas, Jaapanis ja Brasiilias. Õhk on ju lõppude lõpuks ühine kogu maailmale.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie Anne Isler Béguin, fraktsiooni Verts/ALE nimel. (FR) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, meil on meeles 5. oktoobril 2006. aastal WHO esitatud palve, milles kutsuti rahvusvahelist üldsust üles parandama õhu kvaliteeti. Atmosfääri saastet puudutavate äärmiselt rangete normide kehtestamine oli vajalik ning eesmärk oli vähendada saastatud linnades surmajuhtumite arvu 15%. Euroopa Liit, kes keskkonnamääruste kehtestamisel on sageli esirinnas, valmistas esimesel lugemisel suure pettumuse, nii suure pettumuse, et keskkonnavolinik härra Dimas oli äärmisel nördinud Euroopa Parlamendi seisukoha üle, mis veelgi nõrgendas juba niigi jõuetu õigusakti jõudu.

9. oktoobril 2007. aastal toimunud teisel lugemisel juhtis Roheliste fraktsioon keskkonnakomisjoni tähelepanu haldusliku lihtsustamise destruktiivsele mõjule, maksimumväärtuse ületamise lubatud päevade arvu suurendamisele ja mõnede saasteainete puhul erandi kehtivuse tähtaja pikendamisele. Euroopa Parlamendis toimunud teise lugemise ajal saavutatud kompromiss on esimese lugemise kahju piiramine. PM2,5-osakeste uueks lubatud piirväärtuseks linnapiirkondades on soovitatud 20 mikrogrammi kuupmeetri kohta, mille Euroopa Komisjon 2015. aastal üle vaatab.

Loomulikult saab võtta täiendavaid meetmeid, mis võtaksid arvesse tundlike elanikegruppide, näiteks laste ja vanemaealiste olukorda. Kuigi kompromiss on algse olukorraga võrreldes edasiminek, ei ole see aga Euroopa Parlamendi jaoks eriti suur edusamm. See ei kohusta liikmesriike võtma piiravaid meetmeid, mida vajame Euroopa kodanike tervise parandamiseks. Atmosfäärisaaste mõjul lüheneb meie kaaskodanike oodatav keskmine eluiga hinnanguliselt üheksa kuud. Seepärast peame minema kaugemale, ühendades tahkete osakeste vähendamine, mille oleme peatanud, erinevates sektorites, eriti transpordis ja tööstuses, heitkoguste vähendamisele suunatud ennetavate meetmetega.

 
  
MPphoto
 
 

  Dimitrios Papadimoulis, fraktsiooni GUE/NGL nimel. (EL) Härra juhataja, volinik, parlamendiliikmed, igal aastal sureb õhusaaste põhjustatud haiguste tagajärjel enneaegselt 370 000 Euroopa kodanikku. Komisjoni ametlike andmete kohaselt jääb mitmes Euroopa riigis oodatava keskmise eluea lühenemine õhu kaudu levivate saasteainetega kokkupuutumise tagajärjel kaheksa kuu ja kahe aasta vahele. Enamiku surmajuhtumitest põhjustavad õhu kaudu levivad peenosakesed. Meie fraktsioon toetab lõplikku lepituskokkulepet ja kõhklevaid, kuid siiski positiivseid meetmeid, mida kokkulepe praegusele olukorrale vastavalt sisaldab.

Keskenduksin siiski mõnele tõsisele puudusele: kokkuleppes sätestatud õhu kaudu levivate peenosakeste piirmäärad on kaks korda kõrgemad WHO soovitatud vastavatest määradest. USA Keskkonnakaitse Agentuur on kehtestanud rangemad normid kui Euroopa Liit. Õhu kaudu levivate peenosakeste (PM10) ohutu piirmäära suhtes ei ole kokkuleppele jõutud. Seirenõudeid on vähendatud, kuigi pidev kriitilise saastekoormuse jälgimine on olukorra parandamiseks ülimalt vajalik.

Benseenile seatud tähtaegadest kinnipidamisega viivitatakse, mistõttu üks suur süüdlane, kütusekvaliteet, jääb puutumata. Kuigi kõik räägivad paremast kütusest ja keskkonnasäästlikumatest sõidukitest, jäetakse kõrvale õhu kvaliteet ja selle jälgimine töökohtades. Veelgi enam, liikmesriikidele jäetakse palju mänguruumi kehtivate õigusaktide jõustamisel ja nende jõustamise üle järelevalve teostamisel. Võtame positiivseid meetmeid, kuid sellest ei piisa ja just seetõttu toetab meie fraktsioon Euroopa Parlamendi lepituskokkulepet, samal ajal siiski nõudes nõukogult ja komisjonilt julgemaid meetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Bastiaan Belder, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (NL) Härra juhataja, kõnelen siin kolleeg Bloklandi nimel, kes osaleb praegu Bali saarel toimuval ÜRO kliimamuutuste konverentsil.

Pärast pikki läbirääkimisi on lõpuks välisõhu kvaliteedi suhtes kokkuleppele jõutud. See ei ole tühine saavutus, vaid äärmiselt oluline kokkulepe, kuna välisõhu kvaliteedil on otsene mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. Seetõttu tänan siiralt raportööri härra Krahmerit töö eest, mis ta on kokkuleppe saavutamiseks teinud.

Direktiiviga aidatakse reaalselt kaasa tervise ja keskkonna paremaks muutmisele. Välisõhu kvaliteet on viimaste aastate jooksul juba märkimisväärselt paranenud ja direktiiv loob võimalused selle jätkumiseks ka tulevikuks. Siiski on mitmetel riikidel raske nii kiiresti normidele vastavust saavutada. Seepärast teeb mulle rõõmu, et direktiiv annab liikmesriikidele lisaaega välisõhu kvaliteedi normide täitmiseks eeldusel, et nad selle nimel piisavalt pingutavad.

Teine oluline tegur on asjaolu, et ei nõuta mõõtmisi aladel, millele üldsusel puudub juurdepääs ja mis ei ole püsivalt asustatud. Selline paindlikkus on eriti tähtis sadamate piirkonnas. Pooldan ka otsest viitamist saasteallikate meetmetele. Arvan, et meetmed nagu näiteks raskeveokitele kehtestatud Euro VI norm on välisõhu hea kvaliteedi saavutamiseks ülimalt olulised.

Lõpetuseks võin kokkuvõtvalt öelda, et tunnen kokkuleppe üle heameelt ja hääletan kindlasti selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI). - (DE) Härra juhataja, hingamisteede haiguste sagenemine – eriti laste, vanemaealiste ja haigete seas – ning allergiast põhjustatud hingamisraskuste sagenemine, millest meile teatatud on, on otseselt seotud igapäevaselt meie linnastuid läbiva ja peamistel marsruutidel kulgeva liikluslaviiniga.

ELi ebaõnnestunud toetustepoliitikat peegeldub viimastel kümnenditel peamiselt linnadevahelises transpordis. Eriti tundlikes piirkondades – nagu näiteks Alpides – ei ole me teatavasti suutnud eelnevalt väljaöeldud ilusaid sõnu teoks teha, näiteks on jäänud rakendamata Alpi konventsioon. Riigi omanduses olevate ettevõtete müük, mis on viinud suurte puudusteni kiirtranspordivõrgus, maksab nüüd kätte.

On küllaltki küsitav, mil määral suudame rakendada mehhanisme nagu näiteks liikluspiirangud või keskkonnatsoonide ja linna sissesõidumaksu kehtestamine. Eelkõige aga on vaja saasteainete heitkoguste peamised tekitajad, vananenud diiselmootoriga tarbesõidukid, kiiresti välja vahetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Péter Olajos (PPE-DE). - (HU) Tänan teid, härra juhataja. Enam kui 300 miljonit inimest maailmas kannatab astma all, 30 miljonit neist Euroopas ja 200 000 Ungaris. 18% Lääne-Euroopa astmahaigetest on klassifitseeritud tõsiste juhtumitena. Minu kodumaal Ungaris on astmahaigete arv tõusnud 250% viimase kümne aasta jooksul. Sama aja jooksul on igaaastaselt diagnoositud uute haigete arv kahekordistunud. Üks peamisi astma ja selle hoogude põhjustajaid on õhusaaste. Arvan, et arvud meie ees olevas raportis räägivad enda eest, raporti saatus, mille üle otsustame homme, puudutab vaid osaliselt keskkonnakaitset, palju suuremal määral aga elukvaliteeti ja tervisekaitset.

Üks suurimaid probleeme Euroopa Liidu õigusloomega on õigusaktide rakendamine. Kahjuks kehtib see ka õhukvaliteeti käsitlevate õigusaktide kohta. Seepärast ei ole meie peamine ülesanne kehtestada rohkem ja rangemaid regulatsioone, vaid edendada kehtivate õigusaktide täitmist. Minu kodulinnas Budapestis elab kaks miljonit inimest ja õhuosakeste kontsentratsioonist rääkides ületatakse seal aastased lubatud piirmäärad juba nelja esimese kuuga ning ka 4-5-kordne ületamine ei ole erandlik. Meie ülesanne on seega arukalt arendada kehtivaid õigusnorme ja koostada suunised, mis ei seaks täiendavaid ülesandeid, kuid täpsustavad juba kehtivaid kohustusi, sel viisil tõepoolest kaasa aidates puhtama õhu tagamisel ELi kodanikele.

Arvan, et härra Krahmeri koostatud raport täidab selle nõude. Selle väärtus on, et raportiga taotletakse õhusaaste mõõtmist ja kogumist saaste tekkekohtades, mis on menetluslikult õige lähenemine. Kompromiss ei ole seega ambitsioonikas, kuid edasiviiv. Usun, et asjaomased linnad ja liikmesriigid on seega võimelised rakendama normi järjepidevalt ja võib-olla suudame jätta elamisväärsema Euroopa meie lastele. Suur tänu, härra juhataja.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (PSE).(LT) Soovin raportöörile õnne. Alustuseks sooviksin öelda, et meile kõigile meeldib, kui õues on ilus ilm. Ilma mõjutamine ei ole meie võimuses, kuid me saame ja peame midagi ette võtma õhu kvaliteediga. Õhusaaste tase tiheasustusega ja tööstuslikes linnapiirkondades Euroopa Liidu piires on siiani veel vastuvõetamatu. Kui viibite Euroopa suurimais linnades, tunnete selgelt õhusaaste ähvardavat mõju. Saaste tõttu sureb igal aastal enneaegselt kümneid tuhandeid eurooplasi. Saaste mõjub kahjulikult mitte ainult eluea pikkusele, vaid ka elukvaliteedile.

Viimastel aastatel on ELi riikides kahjulike heitgaaside taset märkimisväärselt vähendatud. Siiski on see alles algus. Peame taltsutama koletise, kes purskab õhku gaase, hirmsamaid maanteede lähistel esinevaid õhusaastajaid. Peame võtma otsustavaid meetmeid ühistranspordi arendamiseks, et õhutada inimesi kasutama vähem isiklikke transpordivahendeid. See on võtmeküsimus uutes liikmesriikides, kus 20 või isegi 30 aastat vanad, kohutavas seisukorras autod jätkuvalt keskkonda saastavad.

Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni ja parlamendi seisukoht üldiselt on olulise tähtsusega riikidele, kes ühinesid ELiga 21. sajandil, eriti seonduvalt karmimate tingimustega ja õhusaaste vähendamise eesmärkidega, eesmärkide kohaldamise paindlikkusega ning lühi- ja pikaajaliste eesmärkide koordineerimisega.

Peame tegema kõik mis meie võimuses, et saavutada erineva suurusega õhuosakeste võimalikult madal kontsentratsioon enamikus Euroopa piirkondades aastaks 2015. Riigid, kes võtavad aktiivseid meetmeid saaste vähendamiseks, kuid ei ole veel suutnud seatud eesmärke täita, peaksid saama selleks võimaluse. Tähtis on lühendada erandi kehtivusaega „neli pluss kahelt” aastalt „kolm pluss kahele”.

 
  
MPphoto
 
 

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). (PL) Härra juhataja, täna käsitleb Euroopa Parlament teist korda välisõhu kvaliteedi kohta käiva direktiivi projekti. Üks direktiivi eesmärkidest on piirata atmosfääris hõljuvate tolmuosakeste taset järgmise paari aasta jooksul, jutt on sissehingatavatest osakestest läbimõõduga vahemikus 2,5 kuni 10 mikromeetrit. Teadlased on hoiatanud, et väikseimad peenosakesed kujutavad endast suurt ohtu inimese elule ja just neid osakesi peetaksegi arutelu all olev direktiiviga silmas.

Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kompromiss teeb mööndusi nõukogule, kes toetab vähem nõudlike eeskirjade kehtestamist. Loodan, et direktiivis ettenähtud tegevused ei jääks ebapiisavaks ja kui see siiski peaks tõeks osutuma, vaatab Euroopa Komisjon küsimuse uuesti läbi ja kehtestab 2013. aastal ambitsioonikamad eesmärgid, kuna kõne all on praeguse ja tulevaste põlvkondade tervis.

Lõpetuseks tänan raportööri tubli töö eest ja juhin tähelepanu sellele, et ennetamine on alati kasulikum kui tagajärgedega võitlemine.

 
  
MPphoto
 
 

  Hiltrud Breyer (Verts/ALE). - (DE) Härra juhataja, saavutatud kompromiss on oodatust parem, kuid tähistada seda kui suurepärast saavutust oleks häbiasi, sest see on oluliselt leebemaks muudetud. Võrreldes esialgsete tingimustega, on muudetud variant tunduvalt leebem, sest tugevasti saastatud alasid ei pea nüüd arvesse võtma.

Läbirääkimiste tulemusena saavutatud kompromiss on omamoodi ka kahjude piiramine, sest planeeritud armuandmise perioodi võib mõista kui üleskutset teha mitte midagi. Selleks et ootused ei muutuks reegliks, peab komisjon teostama järelevalvet arutletava tegevuskava üle ning seatud piirväärtustele vastavuse üle ning kehtestama sanktsioonid neile, kes direktiivi üle ei võta. Seega ei peaks me kompromissi kiitma kui suurt saavutust, sest teame, et direktiivi oleks pidanud jõustama juba kaua aega tagasi.

Samuti ei tohiks õigusakt – ja see on kompromissi positiivne külg – anda Saksamaa võimudele võimalust aega niisama raisata. Värske üleskutse mitte midagi teha on seega hoidnud ära olukorra, kus kohalikud võimuorganid ja föderaalriigid vabaneksid kohustusest koostada tegevuskavasid.

Tuleb ka märkida, et Saksamaa föderaalse halduskohtu otsuses peetakse silmas ja rõhutatakse, et Saksamaa kohalikel võimuorganitel on siiski kohustus tegutseda iga juhtumi puhul. Teame, et Euroopa Liidus on juba häid algatusi, näiteks keskkonnatsoonid ja sõidukite väljavahetamine. Praeguseks peaks ka selge olema, et sellest saab viimane armuandmine. Selleks et vältida puhta välisõhu poliitika absurdseks muutumist, peavad sõnadele järgnema teod.

 
  
MPphoto
 
 

  Jaromír Kohlíček (GUE/NGL). - (CS) Daamid ja härrad, õhusaaste seire ja pingutused õhukvaliteedi paremaks muutmisel on kiiduväärt tegevused. Asjaolu, et mõned arutelu all olevad ettepaneku osad seavad küllaltki kõrgeid nõudeid, kusjuures teised osad lihtsustavad mingil määral olukorda, ei tohiks muret valmistada. Hoopis tõsiselt peaks suhtuma sellesse, et kuigi peenosakeste seire ja kõrvaldamise arutelu on kandunud suurematelt väiksematele osakestele, PM10-lt PM2.5-le, peaks sama kehtima ka PM2.5-osakestest väiksematele osakestele. Need osakesed võivad jõuda kuni kopsualveoolideni ja nende suure pindala tõttu võib neisse absorbeeruda suur kogus kahjulikke aineid. Kuna need osakesed ei sadestu ülemistes hingamisteedes, on nad ülimalt ohtlikud. Vaatamata neile puudujääkidele toetan nii mina isiklikult kui ka fraktsioon GUE/NGL, mille liige ma olen, ettepanekut võtta vastu direktiiv ning usun, et käsitleme seda teemat uuesti ja põhjalikumalt juba lähitulevikus.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Grossetête (PPE-DE). (FR) Härra juhataja, tunnistame kõik, et meie hoonestatud alad, meie linnad muutuvad üha enam saastatuks, ja et kahjuks muutuvad ka saaste põhjustatud surmajuhtumid üha tavalisemaks. Õhukvaliteedi seirevõrgustiku eesistujana osakonnas, mille lõime juba 16 aastat tagasi, sooviksin teile meenutada, et keskkonnakaitse seisukohast vaadatuna peavad kodanikud õhusaaste vähendamist riiklike asutuste prioriteetseks tegevuseks ja Prantsusmaal peab seda esmaseks ülesandeks 54% kodanikest.

Arutatav tekst on koostatud vastusena hingamisteede haiguste, näiteks astma, bronhiidi ja emfüseemi uutele puhangutele, mis kõige enam kahjustab lapsi – kogu talve räägime me väikestel lastel esinevast bronhioliidist – ja põhjustab kopsuvähki vanemaealiste seas.

Seepärast on normide kehtestamine väikseimatele ja ühtlasi kõige ohtlikumatele tahketele osakestele, mida siiani käsitletud ei ole, rahuldust pakkuv meede. Siiski on meil käeulatuses ka arvukalt lahendusi parema õhukvaliteedi saamiseks, näiteks võib tuua kütust, transpordiliike ja sõidukeid puudutavad tegevused. Peame siiski rakendama juba kehtivad ELi õigusaktid, mida enamik liikmesriike kahjuks veel ei täida. Vastavalt homme hääletusele tulevate tekstide tingimustele peavad liikmesriigid sisse seadma proovide võtmise punktid linnapiirkondades. Tegelikult peavad kõik vastu võtma „osakeste kava”. Peame ka igapäevaselt andma avalikkusele, eriti tundlikule elanikegrupile, teavet osakestesisaldusest õhus.

Lõpetuseks, me ei tohi unustada õhukvaliteeti suletud ruumides, kus me veedame üle 80% ajast. Vähe pööratakse tähelepanu uuringutele elupaikade õhukvaliteedi kohta, kuigi selle mõju tervisele on vähemalt sama tugev kui väliskeskkonna õhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). - (RO) Härra juhataja, soovin kõigepealt õnnitleda raportööri härra Krahmerit.

Ettepanekuga võtta vastu direktiivi välisõhukvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta hakati tegelema seostega õhukvaliteedi ja tervise vahel ning tehakse ettepanekuid ühenduse tegevuste kohta, mis on vajalikud õhukvaliteedi parandamiseks Euroopas.

Linnaliiklusest tekitab 40% süsihappegaasist ja 70% sõidukite tekitatud muude saasteainete emissioonist, ning liigasustatus eriti suurlinnade aladel läheb Euroopa Liidule maksma ligikaudu 1% SKPst.

Paljudes Euroopa pealinnades esineb liiklusummikuid ja saaste ohustab linnaelanikke tõsiselt. Üle 66% Euroopa kodanikest peavad linnade liigasustatust ja sellega kaasnevat saastet probleemideks, mis tõsiselt mõjutavad nende elukvaliteeti, ning inimesed nõuavad Euroopa Liidult sidusat ja vankumatut tegutsemist.

8. ja 9. märtsil 2007. aastal otsustas Euroopa Ülemkogu kindlalt vähendada Euroopa Liidus 2020. aastaks kasvuhoonegaasi heitkogust vähemalt 20% võrreldes 1990. aastaga.

Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad koondama oma tegevuse ülerahvastatud suurlinnadele ja linnaaladele ning tegelema ambitsioonikamalt õhukvaliteedi probleemiga linnastutes subsidiaarsuse printsiibist lähtuvalt, rakendades Euroopa tasandil tehtava koostöö ja koordinatsiooni strateegiat. Roheline raamat linnalise liikumiskeskkonna kohta edendab ühistranspordi arendamist, kuid käsitleb ka liikluse tekitatud kasvuhoonegaasi heitkoguste vähendamise meetmeid.

Seoses muudatusettepanekuga 31 tahaksin täpsustada, et muudes õigusaktides, mis käsitlevad nii maismaal kasutatavate sõidukite kui siseveekogudes kasutatavate laevade tekitatud saaste vähendamise kohustuslikke tehnilise norme, on mõned tegevused juba kindlaks määratud.

Pean väga tähtsaks, et liikmesriigid teavitaksid iga viie aasta tagant parlamenti nende riigis astutud sammudest õhukvaliteedi parandamisel, sest on oluline, et selliseid tegevusi rahastatakse ka struktuurifondidest.

 
  
MPphoto
 
 

  Leopold Józef Rutowicz (UEN). (PL) Härra juhataja, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivil välisõhu kvaliteedi ja puhtama õhu kohta on Euroopa kodanike tervise seisukohast suur tähtsus, seda eriti seepärast, et tööstusest, transpordist ja elektrijaamadest õhkupaisatud heitgaasid, näiteks osakesed, väävel- ja lämmastikoksiidid ning plii, võivad kanduda kaugele.

Direktiiviga kehtestatakse piirmäärad heitgaasidele ja rõhutatakse saastavate heitgaaside ja nende tekkekohtade vähendamise olulisust. Tingimused nende normide täitmiseks on aga erinevad. Piirkondades ja linnastutes, kus asub palju saastet levitavaid üksusi, näiteks söeküttel keskkütteahje ja vanal tehnoloogial töötavaid tehaseid, nõuab direktiivis sätestatud normidele vastavuse saavutamine aega ja märkimisväärseid finantskulutusi.

Seepärast tuleks vastavalt muudatusettepanekule 2 direktiivi nõuete jõustumise tähtaega õigustatud juhtudel edasi lükata. Õigusega rõhutatakse direktiivis vajadust teostada saastekoguste seiret, millel on oluline tähtsus saasteainete, sealhulgas piiriülese päritoluga ainete vähendamise seisukohast. Õnnitlen raportööri härra Krahmerit.

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Seeber (PPE-DE). - (DE) Härra juhataja, mul on hea meel, et jõudsime kõigi fraktsioonidega selle nii tähtsa dokumendi suhtes kiiresti kokkuleppele. Õhukvaliteet on meie kodanike tervist ja heaolu silmas pidades keskne küsimus. Olen rõõmus ka selle üle, et seadsime ranged normid, eriti rõõmustan uute normide üle PM2.5 valdkonnas, kuna need osakesed on tervisele eriti kahjulikud. Kahjuks ei seatud rangemaid piiranguid paljudes teistes valdkondades, kus neid oleks soovitud näha. See kehtib nii PM10 kui ka loomulikult NOx kohta.

Kehtestatud normidest enam muret teeb praegune õhu seisund liikmesriikides. Nagu me teame, ületatakse praegu kehtivaid norme peaaegu kõik liikmesriikides. Kõnealuse ambitsioonika õigusaktide paketi rakendamisest rääkides on pall nüüd meie väljakupoolel, komisjoni ülesanne on teostada rakendamise üle järelevalvet. Komisjon ei ole siiani kehtestanud ühtegi kohustuste rikkumist käsitlevat menetluskorda, kuigi norme ületatakse pidevalt. Ühest küljest peab rakendamine olema korrektne, kuid teisest küljest peab komisjon võtma tegelikke meetmeid, kui liikmesriigid siiski ei suuda või ei taha normidest kinni pidada.

Samuti on tähtis, et oleme leidnud püsivad kriteeriumid mõõtmistulemustele. Üksikutes liikmesriikides kasutusel olev praktika on erinev. Transpordiga – mis on üks peamisi saastetekitajaid isegi minu kodumaal – seonduvalt tuleb öelda, et komisjon ei ole ka piisavalt valmis toetama algatusi, mida liikmesriigid õhule kehtestatud piirmääradest kinnipidamiseks käivitavad. Komisjon peaks tõepoolest paluma, et liikmesriike pigem toetataks, mitte ei seataks takistusi nende püüetele hoida õhk puhtana. Oleme tunnistajaiks tihenenud liiklusele läbi Alpide ja ka siin peaks puhta õhu saavutamiseks midagi ette võtma.

 
  
MPphoto
 
 

  Lambert van Nistelrooij (PPE-DE). (NL) Härra juhataja, täna toob Euroopa Parlament lõpuks selgust kauakestnud vaidluses, määrates kindlaks rahvatervise seisukohast vajalikud normid, PM2.5- ja PM10-osakeste piirmäärad. Täna teeme teoks olulise paranduse, mida vajavad neile osakestele tundlikud inimesed, lapsed ja vanemaealised. Toetan seda poliitikat täielikult.

On selge, et ka enam kohandatavate meetmete võtmine oleks võimalik. Võime kehtestada linnastunud piirkondades tsoonid, sel moel parandades rakendamist lõppeesmärke kahjustamata. On ka selge, et saaste tekkekohtade poliitikaga tegeletakse tõsiselt ning Euroopas tehakse piiriülest koostööd.

Härra juhataja, vähemalt minule ei ole aga nüüdsekski selge, kas tõepoolest on eemaldatud mitmeid projekte pudutavale Hollandi õigusloomele keskkonna ja füüsilise planeerimise integreeritud loa tõttu seatud tõkked. Hollandi, sealhulgas Hollandi parlamendi alamkoja ja õigusloome ülesanne on jälgida, et see saaks selgitatud riiklikus õhukvaliteedi koostööprogrammis.

Täna esitab Euroopa selgepiirilise raamistiku selle kohta, mis on rakendatav, kaasa arvatud Hollandis. Nüüd peab Holland leidma mõistliku lahenduse füüsilise planeerimise ja keskkonnapoliitika ühendamiseks, et vältida edasisi blokeeringuid. Just selles vaimus on mul hea meel avaldada toetust saavutatud kokkuleppele.

 
  
MPphoto
 
 

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Hr juhataja, esitatud üldisesse kompromissipaketti on lisatud rida põhielemente.

Peamiselt sisaldab see järgnevaid elemente:

- PM10 näitaja ajapikenduse võimalus jäetakse ühisseisukoha tasemele; meetmete võtmisel ei saa viivitada ja ühest sammust koosnev lähenemine vähendab halduskoormust;

- tahkete osakeste PM10 standardid jäetakse muutmata kooskõlas komisjoni esialgse ettepanekuga;

- PM2.5 realistlik ja õigeaegne aastane siht- ja piirväärtus kehtestatakse tasemel 25 µg kuupmeetri kohta, mis tuleb saavutada vastavalt 2010. ja 2015. aastaks;

- soovituslik piirväärtus 2020. aastaks, mis lisandub PM2.5 ambitsioonikatele põhimõtetele seoses läbivaatamisega 2013. aastal;

- õiguslikult siduv kokkupuutekontsentratsiooni kohustus 2015. aastaks, mis täiendab kokkupuute vähendamise eesmärki kiirete meetmete algatamisega, mis toovad ootuste kohaselt rahvatervisele suurimat võimalikku kasu ja

- komisjoni deklaratsioon edusammude kohta ühenduse tekkekohaga seotud meetmete väljatöötamisel.

Uus põhjendus 15 rõhutab samuti kahe kaasõiguslooja kindlat kavatsust kaaluda esmatähtsa küsimusena komisjoni esitatud õigusloomega seotud ettepanekuid tegeleda heitmetega ühenduse tasandil nende tekkekohas.

Ma tean, et need elemendid olid parlamendi jaoks esimese lugemise ajal ja komisjonis seekord kõige olulisemad. Ma usun, et esitatud praegune kompromiss rahuldab parlamenti, sest saavutati oluline tulemus peamise põhimõtte osas kehtestada ambitsioonikas, kuid realistlik välisõhu kvaliteedistandard koos selgete juhistega, mis sisaldavad vajalike ühenduse meetmete vastuvõtmist ja selgelt määratletud läbivaatamist 2013. aastal.

Mul on samuti eriti hea meel esile tõsta tähtsust, mille parlament ja nõukogu omistasid käesoleva direktiivi osas kompromissi leidmisele. Saavutatud kompromiss ja ilmutatud otsustavus võimaldavad Euroopa Liidul astuda tõhusaid järgmisi samme tervislikuma õhu tagamisel oma kodanike jaoks.

Kokkuvõttes on komisjon läbirääkimiste tulemustega väga rahul. Komisjon aktsepteerib täielikult esitatud kompromissmuudatusettepanekuid.

Tahan veelkord tänada ja õnnitleda raportööri hr Krahmerit teisel lugemisel kokkuleppele jõudmiseks tehtud jõupingutuste eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub teisipäeval, 11. detsembril 2007.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Puhta õhu tarvilikkus ei vaja selgitamist ega rõhutamist. Praegune Euroopa poliitiline prioriteet, mis keskendub õhukvaliteeti tagava sidusa ja ühtse õigusakti kiirele ja kaugeleulatuvale vastuvõtmisele, on õige lähenemine.

Arutelu teemaks olevas direktiivis sisalduv ettepanek ühendab ja muudab kaasaegsemaks Euroopa kehtivad õigusaktid, luues ühtse, sidusa ettepaneku. Järgides ettepanekus sisalduvat analüüsi, võib kindlalt väita, et kompromisspakett, mida toetavad fraktsioonid Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraadid, Euroopa Parlamendi Demokraadid ning Euroopa demokraatide ja liberaalide liit, peegeldab täielikult direktiivi poolt otseselt mõjutatavate asjaomaste rühmade huve. Tegemist on tasakaalustatud ettepanekuga liikmesriikidele, kes tunnetavad ettepaneku sätete tähtsust, mis seisneb õhukvaliteedi parandamises Euroopas ja pikaajalises perspektiivis ka PM-osakeste taseme märkimisväärses vähendamises.

Lisaks äärmiselt üksikasjalikule PM10 ja PM2,5 sihtväärtuste käsitlusele, on kindlasti väga tähtis keskenduda sätetele, mis seostuvad lubatud väärtuste saavutamise paindlikkusele liikmesriikides. Väärib märkimist, et liikmesriikidel on juba praegu märgatavaid raskusi eelnevalt kehtinud õhukvaliteedi parandamise tingimuste täitmisega.

Samuti tuleb rõhutada pikaajalisi õhukvaliteediga seonduvaid meetmeid. Kogemustest teame, et lühiajalised meetmed ei ole sageli nii tõhusad kui pikaajalised. Liikmesriike peaks õhutama vabatahtlikult rakendama õhusaastega seotud pikaajalisi poliitilisi strateegiaid.

 
  
MPphoto
 
 

  Gyula Hegyi (PSE), kirjalikult. (HU) Õigust puhtale õhule võib tõlgendada kui inimõigust, kuna liikmesriikide ja Euroopa Liidu ülesanne on tagada elementaarsed elutingimused (puhas vesi ja õhk). Viiskümmend või sada aastat tagasi oli suitsev vabrikukorsten tööstusühiskonna sümbol. Väärtused on vahepeal muutunud ja me hindame puhast ja looduslikku eluviisi, vähemalt sõnades. Kahjuks kinnitab linnade õhk meie sõnu vaid osaliselt. Pärast rasketööstuse lagunemist või selle üleviimist arengumaadesse on tööstusliku saaste tase küll langenud, kuid seevastu on mitmekordistunud autostumine. Kümne miljoni elanikuga Ungaris oli 25 aastat tagasi miljon autot, praegu aga kolm korda rohkem; umbes miljon sõidukit saastab Budapesti õhku, mis toob kaasa katastroofilised tagajärjed meie tervisele. Kopsuvähki haigestumine on mitmekordistunud ja astmajuhtumite arv on tõusnud üheksa korda. Tiheda liiklusega maanteede ääres elavad lapsed on kaitsetud pideva riski eest. On ilmnenud, et diiselmootoriga sõidukite tekitatud mikroosakeste saaste on tervisele eriti ohtlik. Euroopa peaks tundma häbi, et meie kehtestatud normid on madalamad kui USAs. Me ei tohiks piirduda sõnadega, tarvis on tegusid. Vajame kindlapiirilisi vahendeid inimasustusega aladel liikluse piiramiseks ja palju rangemaid heitkoguste eeskirju kui praegu kasutusel olevatele sõidukitele kehtivad normid. Peame saama saastajate ühiskonnast tervisliku eluviisiga ühiskonnaks!

 
  
MPphoto
 
 

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Euroopa õhukvaliteedi direktiivi abil parandatakse Euroopa kodanike tervist ja aidatakse kaasa kõrgema elustandardi saavutamiseks linnapiirkondades. Tänu õigusakti siduvusele saavutatakse see kogu Euroopa Liidu territooriumil.

Direktiivi nõrkus on rahastamismeetmed õigusakti kohaldamiseks liikmesriikides vastavalt kas aastaks 2010 või 2015. Esimese sammuna on vaja ulatuslikku rahastamist, et sisse seada keskused proovide võtmiseks ja õhusaaste mõõtmiseks. Liikmesriikidele keskkonnapoliitika jaoks määratud struktuurifondi summasid saab kasutada ka direktiivis sätestatud nõuete täitmiseks, kuid sellega vähenevad esialgselt arvestatud summad. Arvan, et pärast direktiivi jõustumist tuleks sisse seada eraldi eelarverida.

Samas toetan paindlikkuse klausli lisamist, millega antakse liikmesriikidele kuni kahe aasta pikkune üleminekuperiood eeldusel, et nad tõestavad oma pingutusi õhusaaste vähendamise eesmärkide saavutamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. (FI) Täna on teisel lugemisel kaks tähtsat direktiivi keskkonnakvaliteedi tõstmise kohta. Üks on seotud mere, teine õhuga. Õhu kaitsmine on üks tähtsamaid ja suuremate traditsioonidega keskkonnakaitse valdkond, sest välisõhu kvaliteet ja inimeste tervis on omavahel tihedalt seotud. Komisjoni sõnutsi on õhusaaste tõttu keskmine oodatav eluiga lühenenud 8,5 kuu võrra. Sadade tuhandete inimeste elukvaliteet langeb iga päevaga ja looduslik keskkond on ohus vaatamata heitgaaside taseme märkimisväärsele langusele viimaste aastate jooksul. Õhukvaliteedi direktiivi olulisuse rõhutamine ei saa kunagi ülearune olla: sellega sätestatakse kogumina normid, mida siiani käsitleti eraldi, ning loomulikult on terviklik lähenemine probleemile õigem.

Tahaksin tänada kõigepealt nõukogu selle eest, et mõnede oluliste küsimuste arutamiseks kohtuti parlamendiga. Peaaegu pool esitatud muudatusettepanekutest kiideti esimesel lugemisel üldjoontes heaks. Lõpuks toetas nõukogu mõnda eriti tähtsat parlamendi esitatud muudatusettepanekut. Need käsitlesid mõnede tahkete osakeste kontsentratsiooni sihtväärtuse asendamist kohustusliku piirtasemega, selle saavutamise tähtaegu ja rakendamist. Inimeste tervisele ülimalt ohtlike PM2.5–osakeste piirtaseme norm on kriitiliselt tähtis.

Seetõttu vajame me äärmiselt ranget direktiivi. Lihtne piirtaseme kehtestamine ei ole siiski piisav. Tähelepanu tuleb pöörata ka välisõhu kvaliteedi paremaks muutmise meetoditele.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika