Istungi stenogramm

Esmaspäev, 10. detsember 2007 - Strasbourg

18. Rahva ja eluruumide loendused (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimel koostatud Ona Juknevičienė raport (A6-0471/2007) ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus rahva ja eluruumide loenduste kohta (KOM(2007)0069 – C6-0078/2007 – 2007/0032(COD)).

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Härra juhataja, rahva ja eluruumide loendused on kõiki Euroopa Liidus elavaid inimesi käsitleva statistilise aruandluse keskne ehituskivi. Peaaegu kõikides poliitikavaldkondades, millega EL tegeleb, olgu selleks siis majandus, sotsiaalküsimused või keskkonnakaitse, on tegevuseesmärkide sõnastamiseks ja edusammude hindamiseks vajalikud kvaliteetsed rahvastikuandmed. Rahvusvahelised, Euroopa ja riiklikud asutused vajavad loendusandmeid ELi liikmesriikide tõendatud võrdlemiseks.

Täpsed rahvastikuandmed on vajalikud oluliste õigusaktide järgimiseks. Näideteks on kvalifitseeritud enamushääletus nõukogus või struktuurifondide vahendite eraldamine (näiteks „SKT inimese kohta“ alusel).

Käesoleva määruse eesmärgiks on kehtestada selge Euroopa raamistik, et saavutada ELi liikmesriikides läbiviidud loendustulemuste võrreldavus. See loob selguse riiklike ja Euroopa tasandi statistikaasutuste vastutuste ja tegutsemisvaldkonna osas ja sätestab ühised nõuded tulemuste, meetodite ja kasutatud tehnoloogia kvaliteedile ja läbipaistvusele.

See on suur samm edasi demograafilise ja sotsiaalse statistika ühtlustamisel. Rahvaloendustel on tänase Euroopa Liidu riikides pikad traditsioonid, mõnedes riikides ulatuvad need sajandite taha. Esmakordselt kehtestatakse loendustega seoses Euroopa õiguslik raamistik. Selle arengu kirjeldamiseks võiks hästi sobida sõna „ajalooline“. Määrus on samuti tähtsaks teetähiseks rahva ja eluruumide loenduste alases rahvusvahelises koostöös, milles Euroopa Komisjon on Eurostati kaudu juba aastaid osalenud.

Seadusandluse tähtsuse osas valitseb kõikides kaasatud institutsioonide – komisjoni, nõukogu ja parlamendi – vahel laialdane üksmeel. See, et loendustega seotud õigusloome tekitab arutelusid, on täiesti loomulik ja tervitatav. Lõppude lõpuks võtate ju vastu otsuse kõikide Euroopa kodanike andmete kogumise ning väga kuluka ja koormava statistilise tegevuse kohta.

Küsimus on poliitiliselt tundlik ja nõuab maksumaksjate märkimisväärseid investeeringuid ja liikmesriikide kodanike head tahet.

Me ei tohiks siiski unustada, et subjektiivsete ja võrreldavate loendusandmete puudumine tooks kaasa negatiivsed tagajärjed. Andmeid kasutatakse poliitika sõnastamiseks ja hindamiseks, halduseesmärkidel ja sotsiaalvaldkonna uuringuteks, mis suurendab Euroopa Liidus elavate inimeste heaolu. Ühtlustatud loendusandmete eelised kaaluvad kaugelt üles nende kogumiseks tehtavad jõupingutused.

Liikmesriigid on korraldanud riiklikke loendusi paljude aastakümnete jooksul. Euroopa õigusloomega on meil võimalik saavutada, et nende jõupingutused tasuvad end veelgi rohkem ära, sest tagatud on kõrgeima võimaliku kvaliteediga ning Euroopa Liidu piirkondade vahel võrreldavad loendusandmed.

Seetõttu toetab Euroopa Komisjon käimasolevat arutelu ja loodab siiralt, et leitakse lahendus, mis on parlamendi suure enamuse ning nõukogus esindatud liikmesriikide jaoks vastuvõetav. Kutsume kõiki üles toetama raportööri pr Juknevičienėt tema püüdlustes kõnealuse kompromissi leidmiseks.

  Ona Juknevičienė, raportöör. – (LT) Volinik just ütles, et see regulatsioon on ajalooline sündmus. Soovin alustada sellega, et kinnitada, jah, see on ajalooline sündmus, kuid samal ajal on see ka üks kõige skandaalsemaid Euroopas. Kas saame täna endale tunnistada, isegi kui see on silmaga nähtav, et seniajani pole meil olnud usaldusväärset statistikat ega ka ettekujutust sellest, kui palju inimesi elab Euroopa Liidus ja millistes eluruumides. Kõigepealt tahan tänada oma kolleege, eriti variraportööre, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni esindajaid ja regionaalsete komisjonide liikmeid nende tiheda koostöö eest selle dokumendi ettevalmistamisel. Tänan ka komisjoni ja nõukogu liikmeid, kes aktiivselt osalesid diskusioonides ja meie ühistes jõupingutustes saavutamaks kompromissi, et määrusesse saaks vaid vajalik informatsioon. Mis tahes ebavajalikke andmeid, eriti kui need rikuvad inimeste õigust eraelule, ei tohiks koguda.

ELi statistika ja vastavalt ka see määrus põhineb õiguslikul alusel, vastavalt ELi asutamislepingu artiklile 285. Pole kahtlustki, et alus selleks dokumendiks on olemas. See artikkel määratleb vajaduse vastata väga olulistele kriteeriumitele — erapooletus, usaldusväärsus, objektiivsus, teaduslik sõltumatus, kulutõhusus ja statistika konfidentsiaalsus.

Määruse peamine eesmärk on anda detailne ülevaade rahvastiku struktuurist ja karakteristikutest, arvestades andmete analüüsiga ning kasutades tulemusi strateegia arendamiseks mitmes ELi poliitikavaldkonnas.

Nagu volinik ütles, kasutatakse iga-aastase rahvaloenduse andmeid selleks, et määrata kindlaks selliseid tähtsaid kriteeriume nagu hääletus ja enamushäälte arvestus nõukogus. Kvaliteetne regionaalne andmestik on vajalik ELi abile kvalifitseeruvate regioonide määratlemiseks kui ka regionaalse ühtekuuluvuspoliitika arengu hindamiseks. Seetõttu, kas saab üldse mõni teine dokument olla suurema tähtsusega, kui räägime selles sisalduvate andmete võrdlemisest ja usaldusväärsusest?

Määrus pakub võimaluse koguda väärtuslikke andmeid majapidamiste kohta. Need andmed on olulised, et teha kindlaks vee, energia ja teiste ressursside tarbijate arv ning määratleda eluasemete nõudlus ja pakkumine, nagu ka vajalik rahastamine.

Viimane, aastal 2001 toimunud rahvaloendus põhines härrasmeeste kokkuleppel ega saavutanud positiivseid tulemusi. Minu seisukoht on, et andmed ei ole põhjalikud, neid ei saa pidada usaldusväärseteks, neid on raske võrrelda ning nad kajastavad ka erinevaid perioode. See on põhjus, miks on tekkinud kahtlused selles osas, kuidas ELi fonde jagatakse ja kas neid kasutatakse eesmärgipäraselt. Loomulikult teeb see keeruliseks ka tulevikuplaanide tegemise.

Kõnesolev määrus tagaks usaldusväärse, läbipaistva ja võrreldava andmebaasi. See nõuaks ka teatud küsimustes vaid olulise info esitamist.

Seetõttu, daamid ja härrad, palun teil toetada minu poolt esitatud muudatusettepanekuid, mille eesmärk on vabastada liikmesriigid ebaolulise info kogumise ja säilitamise vaevast.

Määruse üle hääletamine on edasi lükatud järgmise täiskogu istungini. On väga oluline leida siin kompromiss. Määruse vastuvõtmine ja rakendamine on vajalik ühiste eesmärkide saavutamiseks.

Vajame ka ELi kodanike tuge. On oluline, et nad mõistaksid rahvaloenduse tähtsust ja toetaksid seda. Inimesed peavad olema kindlad, et ühtne statistikasüsteem on usaldusväärne ja oluline nende heaoluks. Enamgi veel, informatsioon peab olema talletatud turvaliselt ja kasutatud ainult õigetel eesmärkidel.

  José Albino Silva Peneda, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (PT) Härra juhataja, daamid ja härrad, Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa demokraatide fraktsiooni variraportöörina olen jälginud selle raporti ettevalmistamist ning ka läbirääkimisi komisjoniga. See on tegelikult väga oluline raport, mis käsitleb mitmete liikmesriikide regionaalse ja sotsiaalpoliitika planeerimist ja hindamist ning seetõttu on Euroopa rahvastiku sotsiaalmajanduslik läbilõige ja elamistingimused kõige otsustavamad aspektid elutingimuste paranemise hindamiseks.

Meie nägemust mööda läheb komisjon õiget teed analüüsi võimaldavate indikaatorite osas. Me toetame seda. Seetõttu peame jätkama statistiliste andmete kvaliteedi, ulatuse ja usaldusväärsuse parandamist. Siiski arvame, et tuleks mõelda ka kulude/tulude tasakaalule, kui räägime esitatava informatsiooni detailsusest, samal ajal silmas pidades inimeste privaatsust.

See raport on kasulik ainult siis, kui ta aitab suurendada nimetatud andmete esitamise sagedust, võrreldavust ja täpsust ELi tasemel. Oluline on pühendada suuremat tähelepanu andmetele, mida esitavad liikmesriigid, see peab olema kooskõlas, terviklik ja usaldusväärne. See on ainus viis läbi viia võrreldavaid analüüse ja uuringuid sotsiaalmajandusliku olukorra kohta nii regionaalsel, riiklikul kui ühenduse tasandil. Viis, kuidas neid andmeid töödeldakse, on isegi olulisem, sest regioonide klassifitseerimine struktuurifondidest eraldiste saamiseks põhineb suuresti just sellistel indikaatoritel, mis tähendab, et sündmuste normaalse arengu korral viib selline protsess otsusteni, millel on olulised tulemused mitmetele Euroopa regioonidele ja liikmesriikidele.

Loodan, et nõukoguga läbirääkimiste tulemusena saavutame parema sidususe, selguse ja täpsuse. Tahaksin rõhutada, et fraktsioon PPE-DE on säilitanud oma algse seisukoha nimetatud raporti osas kooskõlas raportööri seisukohtadega, isegi pärast komisjoni selgituste ärakuulamist; loodan, et me säilitame selle arvamuse ka lõpuni. Eriti pooldame lisast punktide 1.3 ja 2.3 kaotamist, samuti ka sellest tulenevalt teatud muudatusettepanekute kaotamist, mis meie arvates ei ole kooskõlas informatsiooni kvaliteedi parandamise ja usaldusväärsuse eesmärkidega.

  Emanuel Jardim Fernandes, fraktsiooni PSE nimel. – (PT) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, proua Madeira, kes pidi rääkima Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel, ei saanud meiega ühineda transpordiprobleemide tõttu. Seepärast esitan tema seisukohad raporti tähtsuse ja tema arengupoliitikaid puudutavate murede kohta, mida ma jagan, ja mida ma eelnevalt täiskogu istungil väljendasin.

Lissaboni lepingu heakskiitmine, mis sel nädalal riigipeade ja valitsusjuhtide poolt alla kirjutatakse, teeb Euroopa Liidu usaldusväärsete rahvastikuandmete olemasolu eluliselt tähtsaks. Lepingus sisalduv uus hääletusmeetod, millega edaspidi võetakse arvesse mitte ainult liikmesriikide hääl, vaid ka rahvastiku arv, tähendab seda, et me peame mõistma rahvaloenduste tähtsust Euroopa Liidu tõhusal toimimisel. Siiski, määrus on oluline ka muudel põhjustel peale hääletusmeetodi — see on oluline ka kõikide muude tööhõivet, regionaalseid, strukturaalseid ja sotsiaalseid küsimusi puudutavate näitajate osas, mis kasutavad liikmesriikide poolt esitatavaid andmeid ja mida sageli, arvestades andmete kogumise metoodika erinevust või kogumisperioode, analüüsitakse ebapiisavalt ning tulemuste usaldatavus on küsitav. Viimase, 2000. aasta loenduse andmed said kättesaadavaks alles aastal 2005 ja olid seega küsitava väärtusega.

Kõnesolev määrus, millest on eemaldatud teatud ebakõlad, mis šokeerisid isegi pealiskaudset lugejat, võtab arvesse mitmeid olulisi faktoreid, et saada korrektseid andmeid rahvastiku ja majapidamiste loenduse kohta ning võimaldab eelnevalt määrata liikmesriikidele ühised loendusaastad ja küsimused, mis võimaldavad usaldusväärseid võrdlusi.

Lõpetuseks kordan, et ma pooldan mitte-kohustuslike küsimuste lisamist määrusesse. Küsimuste kasutamine, mida ei kaeta kohustuslike teemadega, annab liikmesriikidele mitte ainult siduva ja tervikliku baasnimekirja andmete edasiseks kogumiseks, vaid ka võimaluse saada huvitavaid, kuid samas mittevajalikke tulemusi. Argument, et rahvaloendused tuleks tekstist välja jätta kulukuse tõttu, ei ole üldse arukas. Just nimelt suurte kulude tõttu tuleb selgelt paika panna teemad, mida analüüsitakse seaduslikkuse raames, selleks, et tulemused ei osutuks mõttetuks tuleviku eesmärkide jaoks.

  Ewa Tomaszewska, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, määruse projekt rahva ja eluasemete loenduse kohta on olulise tähtsusega dokument. Rahvaloenduste käigus kogutud andmed annavad võimalusi arengustrateegiate ratsionaalseks koostamiseks ning tegevuskavade väljatöötamiseks. Seetõttu on ka väga oluline, et andmed oleksid läbipaistvad ja võrreldavad. Sel juhul saab ühenduse lahendusi kasutada reaalsetes ja hästi uuritud tingimustes.

Võrreldavus ei ole ainult korrektselt esitatud andmete küsimus; see tähendab ka, et andmeid kogutakse täpselt samade ajaperioodide kohta. Kogumisaja ja uuendamise selge määratlemine, parandused ja avaldamise kuupäevad on olulise tähtsusega ning see on dokumendis ja muudatusettepanekutes selgelt välja öeldud.

Üks oluline küsimus on andmete kogumise viis kohalikes omavalitsustes. Toetan muudatusettepanekut, mis annab sellele eraldi definitsiooni. Toetan ka muudatusettepanekut, mis käsitleb keskkonnapoliitika rakendamist koos regionaalpoliitikaga. Regulaarsed statistilised uuringud, mis vaatlevad perekonna, ühiskonna, majanduse ja asukohajärgseid karakteristikuid, on kaheldamatult vajalikud demograafiliste ja sotsiaalsete probleemide valguses, mille ees Euroopa seisab.

Sel põhjusel arvan, et see muudatusettepanek on vale, mis jätab välja geograafilises mõistes soovitatud teemad, ja eriti sellised teemad, nagu koolide ja kõrgemate õppeasutuste asukohad, vahendid kooli ja tööle pääsemiseks, vahemaa töökoha või koolini, elusalt sündinud laste arv, majandustegevuse liik, töötuse kestus, peamine elatusallikas, sissetulek, eluaseme tingimused või mittekättesaadavus, mis kirjeldavad perekonna tegelikke elamistingimusi.

Rõhuasetus riikide isikuandmete kaitse õigusele tekstis on oluline ja subsidiaarsuse printsiibi säilitamine selles valdkonnas õigustatud. Õnnitlen proua Juknevicienet põhjaliku raporti projekti koostamise eest.

  Juhataja. − Soovin juhtida tähelepanu, et meie diskussiooniga liitus liige, kellest sai alles eile parlamendi täisliige, härra Krzysztof Hołowczyc, väga tuntud isik Poolas. Tere tulemast, härra Hołowczyc! Palun tutvuge menetlusega.

Härra Hołowczyc on Poolas väga tuntud rallisõitja ja laupäeval võitis ta Barbórka ralli legendaarse etapi. Minu siirad õnnitlused! Siin aga on meil tegemist pisut teistsuguse spordialaga, seega palun vahetage kiiresti kohta, härra Hołowczyc.

  Elisabeth Schroedter, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, on tõsi, et statistika kogumine ja ühtlustamine regioonide tähtsaimate majanduslike ja sotsiaalsete näitajate osas on oluline kogu Euroopa Liidule. Struktuurifondide eraldised, üks kolmandik eelarvest, põhinevad nendel alusandmetel. See, mida komisjon praegu oma määrusega rahvaloendusest välja pakub, ei oma tegelikkuses aga nende vajadustega mindagi ühist. Andmed, mida kohustusliku õigusaktiga tahetakse koguda ja ühtlustada ning mis oleks otseselt kehtiv ELi liikmesriikides, on meie kaasinimeste isiklikud andmed, mis ei puutu tegelikult ELi. Sinna hulka kuuluvad isikuandmed, nagu andmed pere- ja seksuaalelu kohta, majapidamise olukorra kohta ja usuline eelistus. Enamgi veel, tegemist on jultunud soovida lisada selliste andmete kogumine seadusega kinnitatud üldistesse standarditesse ilma mingi viiteta andmekaitseseadustele.

Seetõttu on meie, oma kodanike esindajate, kohus lõpetada selline sekkumine inimeste õigustesse, eriti kuna pole mingitki põhjust ühtlustada pereelu, isiklike küsimuste või kodudes valitseva olukorraga seonduvaid andmeid, kuna need ei ole Euroopa Liidu pädevuses ega ole sätestatud reformileppes. ELi ei saa lubada nõuda tagaukse kaudu pädevusi, mis peaksid jääma ainult liikmesriikidele ja andmete kogumise kontrollimine eeldab seda. Meie jaoks ei ole küsimus ajas või kiiruses, vaid küsimuses on esmases vajaduses, et isikuandmete kaitse oleks absoluutne prioriteet. Komisjoni tekst seda ei taga. Mul on hea meel, et raportöör tahab eemaldada siit mittekohustusliku osa. Oleme sellele juba toetust avaldanud, isegi komisjoni tasandil. Kahjuks ei saanud ta sel ajal enamust.

Kodanikud ootavad meilt, et me tagaksime selle, mida hinnangust praegu järeldub, nimelt edasilükkamise, et see kohustaks kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni veelkord kontrollima andmekaitset ning alles siis tehakse otsus parlamendi tasemel ja viiakse läbi esimene lugemine. Palun kõigil fraktsioonidel on sõna pidada selles osas.

  Jiří Maštálka, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (CS) Daamid ja härrad, usun, et komisjoni ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus rahva ja eluasemete loenduse kohta on samm õiges suunas, nagu eelmised ettepanekud, mis puudutasid tervisekaitse, tööohutuse ja vabade töökohtade statistikat. Samuti nõustun komisjoni seisukohaga, et viimased rahva ja eluasemete loendused 2001. aastal, kus andmeid koguti igalt liikmesriigilt vaid „härrasmeeste kokkuleppe” alusel, on ebasobiv võrreldavate tulemuste saamiseks. Seetõttu on oluline võtta vastu vastavad õigusaktid Euroopa tasandil. Ainult sel viisil saame tagada tulemuste usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja võrreldavuse.

Teisest küljest, sattusin ärevusse, kui nägin andmete nimekirja mida nõuab Eurostat määruse ettepaneku lisa punktis 1.3. Isegi võttes arvesse, et tegemist on soovituslike indikaatoritega, usun, et komisjon on selles osas liiga kaugele läinud. Pole mingit alust küsida inimestelt intiimseid küsimusi nende eraelu kohta. Veel enam jahmatas mind asjaolu, et selliseid andmeid kogutaks ainult naistelt. Seetõttu tervitasin südamest tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni otsust eemaldada need sekkuvad ja sobimatud nõuded komisjoni ettepanekust.

Selline informatsioon võib olla asjakohane meditsiiniasutuses. Minu arvates peaks siin andmete anonüümsus olema võrreldav pangandusandmetega. Arvan, et mis tahes statistilise informatsiooni kogumisel peame arvestama isikuandmete kaitsega ja üksikisikute privaatsusega ja vältima seda, et ülesannete arv, mida andmete esitajatelt nõutakse, ei paisuks ebaproportsionaalselt suureks. Soovitan fraktsioonil GUE/NGL selles vaimus hääletada.

  Derek Roland Clark, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Hr president, 20. novembril oli mul tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis hea meel toetada raportööri pr Juknevičienė muudatusettepanekut 32 punkti 1.3.2 väljajätmiseks, et kõrvaldada pealetükkiv ja solvav küsimus naiste esimese seksuaalvahekorra kohta, mis oli maskeeritult sõnastatud „nõusolekul põhineva ühendusena“. Komisjonis osalenud komisjoni esindaja lubas mulle, et see „tundetu küsimus“ kõrvaldatakse ja enam see välja ei ilmu. Võtsin seda enda, oma partei UKIPi, aga põhiliselt terve mõistuse võiduna ja olin valmis komisjoni selle puhul õnnitlema. Olgu öeldud, et see taganemine näitab, et mul oli õigus kirjeldada seda seksuaalvahekorraga seoses, sest kui järgnema pidi ainult kooselu, nagu väideti, miks lubas komisjoni esindaja siis tagasi võtta süütu küsimuse? Mul oli õigus.

Kui ma nüüd täna nägin, et seda ettepanekut ei panda hääletusele homme, nagu esialgu kavas, vaid lükatakse määramata ajaks edasi, kuigi arutelu on ilmselgelt veel pooleli, haistsin halba, sest arutelule järgneb tavaliselt väga kiiresti hääletus. Mul oli õigus. Viimane versioon, mille ma just tund aega tagasi arvutist välja printisin, näitab esimesel leheküljel komisjoni sõnastuse juures, et tekkinud on uus muudatusettepanek 39. Sellel ei ole mingit seost esialgse muudatusettepanekuga 39, mis on süütu tehniline küsimus, vaid see on vana punkt 1.3.2 – koos kõikide küsimuste nimekirjaga sealhulgas pealetükkiv küsimus naiste nõusolekul põhineva ühenduse kohta.

Tookord komisjonis ei meeldinud mulle asjaolu, et kui järgmisel päeval hääletama asuti, oli raportöör lubanud oma muudatusettepaneku 32 lahjendada kompromissiks A, mis jättis punktist 1.3.2 välja ainult küsimuste nimekirja ja säilitas punktide 1.3 ja 1.3.1 sissejuhatavad lõigud, mis olid loomulikult konksuks, mille külge järgmised küsimused haakida – ja mul oli õigus seda kahtlustada.

Komisjon on uuesti häbiväärselt lisanud selle ebameeldiva, pealetükkiva ja solvava küsimuse muudatusettepanekuna 39 – vastupidiselt komisjoni poolt mulle komisjonis antud lubadusele – ja hr president, ma olen vihasem kui kunagi varem viimasel ajal. Mulle lubati, et see kõrvaldatakse ja komisjon lisas selle uuesti – häbiväärne küsimus, millega leppimist ei tohiks üheltki naiselt paluda. See on häbiks naistele; see on häbiks komisjonile, mis peab seda asja arutama. Seetõttu palun kõikidel kolleegidel hääletada muudatusettepaneku 39 vastu – ja et kindel oleks – hääletada selle näruse ja moonutatud ettepaneku vastu tervikuna.

  Andreas Mölzer (NI). - (DE) Härra juhataja, võttes arvesse pidevalt esinevaid etnilisi konflikte, mis ka näiteks hiljutiste Pariisi rahutuste ajal kõrgpunkti saavutasid, on heameel tõdeda, et me siin ELis lõpuks ärkame oma multikultuursetest unistustest ja tahame küsida küsimusi etnilise päritolu ja religiooni kohta ELi rahvaloenduse käigus aastal 2011.

Neid andmeid tuleb kindlasti koguda, et me saaksime seonduvaid riskivõimalusi paremini analüüsida. Kultuurierinevused võivad — nagu oleme viimastel aegadel tõusvas joones näinud — liiga kergesti eskaleeruda. Selles osas oleme Euroopas, kus mõned riigid ennast uhkelt sisseränderiikideks nimetasid, praegu püssirohutünni otsas, mida ei maksa alahinnata, isegi mitte metropolidest liitlinnades.

Kõige viimsed kurdide ja türklaste vahelised konfliktid on seetõttu nõudnud massilist politseitööd meie linnades, nagu see üldiselt teada on. Seetõttu võib ülimalt oluline olla statistika, mida kogutakse elanikkonna etnilise ja kultuurilise koosseisu kohta ning selle tulemuseks on vägivalla ärahoidmine.

ISTUNGI JUHATAJA: Edward McMILLAN-SCOTT
Asepresident

  Jan Březina (PPE-DE). - (CS) Härra juhataja, daamid ja härrad, rahvastiku ja eluasemete loenduse ettepanek on täiesti uus osa ELi õigusloomes, valdkonnas, mida eelnevalt ei ole reguleeritud. Siin tekib küsimus, kas meil on sellist õigusakti vaja. Komisjoni argumendid, mis puudutavad statistiliste andmete võrreldavuse ja kvaliteedi tagamise vajadust on suhteliselt veenvad, eriti üldosas. Komisjoni ettepanek sisaldab suurt osa andmeid, mille jätkusuutlikkus on vägagi küsitav. Ma pean eluasemete andmete kogumist, mis põhineb Laekeni Euroopa Ülemkogu järeldustel, vastuoluliseks. Neid järeldusi võib pidada vaid poliitilise tahte avaldusteks, mitte kehtivaks õigusaktiks. Enamgi veel, ELil ei ole pädevust elusasemete küsimuses, ja selline statistika, vastupidiselt muudele andmetele, ei toeta olemasolevate poliitikate rakendumist, kui just ei taheta, et need tulemused oleksid katalüsaatoriks uue, ühise eluasemepoliitika käivitamisel. See oleks aga võimu kuritarvitamine ja aluslepingu rikkumine.

Ettepanek koguda suurel hulgal kodanike eraelulisi andmeid on täiesti põhjendamatu. Ühise poliitika rakendamise seisukohast ei ole mingit põhjust, miks ELi institutsioonid peaksid omama juurdepääsu andmetele, mis kajastavad iga naiskodaniku abielude arvu või partnereid või nende suhete pikkust. See näib rohkem „suure venna” mängimisena, sekkudes inimeste eraellu ja sobimatult piirates nende isiklikku vabadust. Kui mõned ELi institutsioonid tahaks seda teha, siis on õige sekkuda ja panna paika kindlad piirid, mida ei tohi ületada. Minu seisukohast tegi seda tööhõive- ja sotsiaalkomisjon, piirates oluliselt kogutavate andmete temaatikat, ning neid tuleb selle eest kiita. Kõige läbipaistvam lahendus on pakutud minu fraktsiooni PPE-DE poolt, mis jätab välja kõik viited lisale, mis puudutab statistiliste andmete konkreetseid tüüpe. Soovitan seda ettepanekut kaaluda ja toetada.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). - (RO) Härra juhataja, soovin õnnitleda raportööri ja rõhutada liikmesriikide poolt kogutava eluasemete statistika reguleerimise ettepaneku tähtsust.

Liikmesriigid peavad kasutama ühtset süsteemi, et regulaarselt koguda standardseid andmeid. Täpne eluruumide statistika lubab liidul ja liikmesriikidel ellu viia asjakohast poliitikat selles valdkonnas. Sellest hoolimata, mis tahes andmete kogumine peab arvestama üksikisikute eraelu. Liit ei baseeru ainult majanduslikel kriteeriumitel, vaid me peame üles ehitama ka sotsiaalse Euroopa.

Korralik elu ilmselt eeldab ka korraliku eluruumi. Kahjuks elab täna Euroopa Liidus enam kui 60 miljonit kodanikku allpool vaesuspiiri ja lapsed kannatavad siin kõige enam vaesusriski all. Ilmselgelt on neil inimestel raskusi ka korraliku eluruumi saamisel.

Peamised sotsiaalsed ja demograafilised tendentsid, mis mõjutavad subsideeritud eluasemepoliitikat, on põhjustatud rahvastiku vananemisest, rändest liidu piires, rändest maalt linna ja linnade eelisarengust.

Siiski ei ole kõikides liikmesriikides rakendatavat ühtset mudelit: mõnes liikmesriigis on palju kodusid, kus paljud sama pere põlvkonnad elavad koos. Austria, Soome, Tsehhi Vabariik ja Poola on juurutanud programme noorte eluasemete soetamise toetamiseks. Prantsusmaal, Saksamaal, Ungaris, Hispaanias ja Suurbritannias on suurenenud nende kodude arv, kus on vaid üks elanik. Rumeenias on 95% majadest eraomandis ja ainult 5% majasid renditakse või on rahastatud toetustest. Taanis on 47% kodudest üürnike valduses või rahastatud toetustest, Austrias 42%, Soomes 37%, Prantsusmaal 44% ja Saksamaal 57%.

Statistika esindab ainult alguspunkti, et arendada välja korralik eluasemepoliitika iga liikmesriigi jaoks. Need poliitikad sõltuvad avalikust rahastusest riiklikul, regionaalselt ja kohalikul tasandil, samuti ka arengutest kinnisvaraturgudel. Usun, et liikmesriigid peaksid kasutama struktuurifonde, et ehitada maju, eriti regionaalse arengu mõttes.

Siiski vajab eluasemete teema statistikal põhinevat lähenemist, samuti vajab seda ka globaalne ja mitmemõõteline lähenemine, mille aluseks on riiklikud ja ühenduse õigusaktid. Sellest hoolimata on vaja ka pragmaatilist lähenemist, mis põhineb kodanike vajadustel. Kahjuks on Euroopas kodanikke, kes elavad mittesobivates, ebaturvalistes kodudes, kuid on ka neid Euroopa kodanikke, kellel pole üldse kodu ega katust pea kohal. Milline on Euroopa vastus ja tugi nende kodanike vajadustele?

  Kathy Sinnott (IND/DEM). - Härra juhataja, üks olulistest teenustest, mida Euroopal on võimalik pakkuda, on usaldusväärse ja võrreldava teabe kogumise toetamine. Seetõttu on mul võimalik anda Euroopa loenduse ideele kvalifitseeritud toetus.

Mõned punktid vajavad siiski kaalumist. Esiteks tuleks raportis mingil määral tunnustada riiklikke loendusi. Liikmesriigid korraldavad juba loendusi ja nüüd on neil võimalik viia läbi riiklikke ja Euroopa loendusi.

Loenduse teostamine on väga kulukas – see on töömahukas tegevus – ja on mõistlik oodata, et liikmesriigid hakkavad üha enam riiklikke ja Euroopa loendusi kombineerima. Seda on vaja arvesse võtta. Väga oluline on, et me võimaldame liikmesriikidel kasutada võimalust küsida Euroopa loendusel nende enda rahvuse jaoks olulisi küsimusi ja kõrvutada neid küsimusi eraldi ühistest või eranditult Euroopa küsimustest.

Lisaks tuleks pöörata rohkem tähelepanu loenduse küsimustele. Küsimusi tuleb valida hoolikalt ja need ei tohi ületada joont, mis eraldab tõendatud teavet sekkumisest ja eraelu ründamisest. Me soovime mõista suundumusi, proovime muuta poliitikad asjakohasemaks; me ei taha piiluda inimeste eraellu. Pärast lugupidavate küsimuste väljavalimist peame väga hoolikalt jälgima, et need läbiksid mitte ainult lingvistilise töötluse, vaid ka kultuurilise tõlke. Kuna raportis ei kavatseta loenduseeskirju ühtlustada, tuleb see samm astuda, et tagada liikmesriikide andmete täpse võrreldavuse saavutamine.

  Lambert van Nistelrooij (PPE-DE). – (NL) Härra juhataja, soovin juhtida tähelepanu andmete kogumise eesmärgi ja andmete koguste suhtele, mida reaalselt sarnaseks analüüsiks kasutatakse, selles osas on selgeid puudujääke. Midagi on valesti nende ülesannete suhte osas, mida Euroopa Liit peaks eluasemetepoliitikaga lahendama ja selles osas, millega me praegu tegeleme. Ühendusel ei ole selles vallas pädevust. Ka parlamendil pole pädevust arutleda usuliste veendumuste, etnilise päritolu ja võimaliku integratsiooni seoste üle, ei ole Euroopa Liidu asi selliseid avaldusi teha.

Me peaksime mõtlema sellele, kuidas jagada vahendeid, kuidas jagada meie struktuurifonde. Oluline küsimus on saada teada, kui palju täpselt on vastavates regioonides elanikke, regioonides, mis vastavalt NUTS klassifikatsioonile on statistilised territoriaalsed üksused. Kuni selliseid täpseid andmeid ei ole, ega ei ole võimalik väljundit määrata – finantsilises mõttes — on sellised tegevused tõesti vajalikud. Homogeensus ja usaldusväärsus on siin kõige tähtsamad kaalutlused.

Tahan siinkohal märkida ühte asja, mille osas proua Novak tegi regionaalarengu komisjonis väga huvitavaid ettepanekuid. Kui räägime sekkumisest pere-ellu, kodanike isikliku elu sfääri, siis me hääletame ettepaneku vastu, kui seda punkti sealt ei eemaldata. Võibolla kaotatakse need aspektid trialoogi ajal, loodan selles osas raportöörile. Ainult sel juhul saab parlament ja Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon anda sellele oma toetuse, ainult sel tingimusel.

  Maria Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE). - (EL) Härra juhataja, nagu juba raportööri ja peaaegu kõigi sõnavõtjate poolt mainitud, on oluline võrrelda liikmesriikide andmeid rahvastiku ja peamiste sotsiaalsete, majanduslike, perekondlike ja eluaseme näitajate osas, et iga liikmesriik saaks nende andmete alusel paremini oma poliitika ja sellega seonduvate küsimustega tegeleda. Euroopa tasandil vajame me siiski selliseid andmeid, mis viiks parema ühtekuuluvuspoliitikani ja parema regionaalse arenguni, et kaotada ebavõrdus ja lõhed erinevate sotsiaalsete gruppide ning Euroopa regioonide vahel väheneksid.

Määratledes ühised definitsioonid ja näitajad, kindlustab määruse ettepanek andmete võrreldavuse ja selle tulemusena edendab liikmesriikides selle paremat toimimist. Siiski, on vaja regulaarset selle statistika hindamist ja kinnitamist, mida koguvad kompetentsed ametkonnad, need ametkonnad peavad läbima kvaliteedi- ja läbipaistvuse kontrolli. Andmete objektiivsus, esinduslikkus ja täpsus on tähtsad küsimused. Paradoksaalsel kombel, kuigi komisjon lükkab tagasi määruse lisad, pooldab ta soovituslike teemade lisamist, mis ometigi mõjutavad andmete selgust ja täpsust, sest sellega anname liikmesriikidele õiguse tegutseda vastavalt oma soovile. Kui ettepaneku eesmärgiks on võtta vastu siduv õigusakt, mis kehtestab ühised definitsioonid andmete võrreldavuse eesmärgil, siis arvan, et need punktid tuleb kustutada.

Peame jätkama kulutõhususe analüüsi, vastavalt artiklile 5a, kuna selliste andmete kogumine on neile liikmesriikidele väga kulukas, kellel on detailide analüüsiks piiratud võimalused.

Lõpetuseks tahaksin rõhutada, et kui muudatusettepanekuid ei kiideta heaks, siis puudutab määruse projekt vägagi tundlikke teemasid, mis seonduvad isikliku elu ja pere-eluga, nagu näiteks on nõue koguda andmeid kooselu kohta — see tuleks kustutada — või vannivee temperatuuri kohta! Miks peaksime koguma andmeid ja detaile, mis ei ole seotud Euroopa poliitikaga? Vaesust ei saa numbrite ja andmetega kontrollida.

  Ljudmila Novak (PPE-DE). - (SL) Ma toetan määrust rahva ja eluasemete loenduse kohta.

Selle määruse alusel kogutavate andmetega saame paremini hinnata sotsiaalmajanduslikke tingimusi, milles elavad Euroopa Liidu elanikud nii regionaalsel, riiklikul ja ka Euroopa Liidu tasandil. Enamgi veel, nende andmetega on võimalik täpsemalt hinnata regionaalpoliitika rakendamise tõhusust ning ka regionaalse ühtekuuluvuse arenguid, millesse EL panustab üha suuremaid vahendeid.

Kaks asja on selle eeltingimuseks, et me saavutame kõnealuse määrusega oma eesmärgid: andmete maht, mida selle määruse alusel kogutakse, ei tohiks olla liiga suur ja kogutud andmed peavad olema kvaliteetsed ja võrreldavad. Andmed, mis ei loo vajalikku lisaväärtust ja vaid suurendavad haldamist ja kulutusi, tuleb välja jätta. Need on ettepanekud, mis on lisades 1.3 ja 2.3 ja mida liikmesriigid peaksid esitama oma äranägemise järgi.

Samal ajal tuleb pöörata tähelepanu sellele, et ei rikutaks Euroopa Liidus elavate meeste ja naiste eraelulisi õigusi. Samuti ei tohi me andmete kogumist kasutada ühe või teise sugupoole diskrimineerimiseks.

Alusandmete võrreldavus liikmesriikides ja selle loenduse käigus kogutud andmete usaldusväärsus on vajalikud selleks, et hinnata Euroopa poliitikat ja võrrelda riiklike poliitikate tulemusi Euroopa tasandil. Seetõttu peab määrus kindlustama, et kõik liikmesriigid kasutaksid andmete kogumisel sama meetodit ja samuti kriteeriume.

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). - (SK) Härra juhataja, täpsed ELi rahvastiku andmed ja usaldusväärsed eluaseme andmed on hetkel oluline eeltingimus Euroopa poliitika kõikide valdkondade õigeks hindamiseks, samuti ka töö eesmärkide sõnastamiseks ja iga liikmesriigi arengu hindamiseks.

Kuna need teenivad paljusid põhilisi eesmärke, tahaksin kõige enam rõhutada andmete usaldusväärsuse ja kvaliteedi tähtsust. Paljudest näidetest, kus täpsed rahvastikuandmed on olulised, tooksin kaks: nõukogu kvalifitseeritud enamusega hääletuse protsess ja struktuurifondide ressursside jagamine vähemarenenud regioonidele. Usun, et selle valdkonna ühtlustamine on oluline. Sel viisil on iga liikmesriigi poolt esitatavad andmed võrreldavad nii Euroopa kui regionaalsel tasemel, nagu see tihti vajalikuks osutub.

Regionaalarengu komisjoni liikmena tahaksin rõhutada statistiliste üksuste klassifitseerimise tähtsust. Sedasorti informatsiooni kvaliteet ja võrreldavus on garanteeritud ainult siis, kui meil on selge Euroopa raamistik, teiste sõnadega Euroopa õigusloome, mis puudutab rahvaloendusi ja eluruumide loendusi.

Olen nõus seisukohaga, et õigusloome eesmärgiks peaks olema lõpptulemus, mitte kogutav informatsioon. See kindlustab usaldusväärsel viisil statistiliste andmete võrreldavuse, mis, kui see on puudulik, viib andmete kvaliteedi alla.

Liikmesriikidel peaks olema vabadus valida parim rahvaloendus metoodika vastavalt ikkagi teatud siduvatele standarditele ja kvaliteedinõuetele. On ütlematagi selge, et nii teemad kui ajalised raamid ning täideviimise tähtajad peaksid olema kõikidele riikidele samad. Ainult sel viisil on rahvaloenduse andmed läbipaistvad, usaldusväärsed ja võrreldavad, see on fundamentaalne faktor, mis täidab mitmeid tähtsaid eesmärke.

  Juhataja. − Enne kui annan sõna volinikule, tuleb mulle meelde, et umbes 2000 aastat tagasi seadis kuningas Herodes sisse rahvaloenduse, kuid tookord loendati ainult poisse.

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Hr juhataja, see on minu jaoks väga julgustav algus.

Mul on hea meel teatada, et komisjon on valmis aktsepteerima enamikku parlamendi muudatusettepanekutest. Nagu käesolevast arutelust selgub, on tulemas läbirääkimised, mis teie probleemidega tegelevad. Kompromiss võiks avada ukse edasisele arengule. Komisjon toetab jätkuvat arutelu ja loodab siiralt, et leitakse parlamendi suurema enamuse ning nõukogus esindatud liikmesriikide jaoks vastuvõetav lahendus.

Ei tohiks siiski unustada, et uute teemade lisamine loendusse eeldab põhjalikku ja pikaajalist ettevalmistust. Usun kindlalt, et leitakse õige tasakaal ELi rahvastikku ja eluruume käsitleva väga olulise aruandluse ning andmete kogumise kulude ja töömahukuse vahel.

Tahaksin pöörata eraldi tähelepanu pr Schroedteri küsimusele. Põhiteema oli, et kõnealune õigusakt ei taga piisavalt andmete konfidentsiaalsust. Minu vastus on, et Eurostat ja kõik riiklikud statistikaasutused võtavad andmete konfidentsiaalsust äärmiselt tõsiselt. Andmete konfidentsiaalsus on nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil hõlmatud raamõigusaktidega. Loenduste ettepanek ei riku ega muuda asjaomaseid õigusakte. Vastupidi, see austab täielikult kõiki sätteid, olgu need riiklikud või Euroopa sätted.

Puudub vajadus andmete konfidentsiaalsust käsitlevate kehtestatud raamõigusaktide kordamise järele käesolevas loenduste ettepanekus. Eurostatile edastatud andmed ei võimalda tutvuda konkreetse üksikisiku andmetega. Andmed on anonüümsed. Lisaks sellele võimaldab õigusloome käesoleva projekti raames edastada ainult koondandmeid, mitte mikroandmeid.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletamine viiakse läbi hilisemal osaistungjärgul.