Istungi stenogramm

Esmaspäev, 10. detsember 2007 - Strasbourg

21. Euroopa lepinguõigus (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu suuliselt vastatava küsimuse üle, mille õiguskomisjoni nimel esitas(id) komisjonile härra Gargani Euroopa lepinguõiguse ühtse tugiraamistiku kohta (O-0073/2007 - B6-0386/2007).

  Rainer Wieland, autor. − (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, ei ole saladus, et korra oleme juba ebaõnnestunud nii ambitsioonika ja vajaliku projektiga nagu Euroopa tsiviilkoodeksi väljatöötamine. Kindlasti on see seotud asjaoluga, et mõnel Euroopa Liidu õigussüsteemil on raskusi õigusloomega. Samuti on see kindlasti seotud sellega, et mõnedel on raske omaks võtta arusaama, et seotud teemade põhireeglid on teataval määral kombineeritud ning neid on võimalik hallata piisavalt otsustavalt ja kõikehõlmavalt, ja et põhjapanevaid reegleid ei panda sulgudesse. Raskused on seotud ka asjaoluga, et meil Euroopa Liidus on ühised juured, siiski ulatuvad need kauge aja taha, mõned neist on arenenud erinevalt, mõned on maha maetud ja mõned on ohverdatud päevapoliitika suvalise tõlgendamise altarile.

Nagu Saksamaa Föderaalse Vabariigi esimene president Theodor Heuss nii kohaselt lausus aastal 1956 – ja pange tähele, ta oli liberaal – on Euroopa ehitatud kolmele mäele: Kolgata, Akropol Ateenas ja Kapitoolium Roomas. Akropol on siin kreeka õpetatuse sümbol, mille suured filosoofid ja poliitilised mõtlejad rajasid meie demokraatiate ja riigiehituse alustalad. Kolgata tähistab Euroopa sotsiaalseid ja moraalseid väärtusi, mis mõjutavad laialdaselt kõiki meie eluvaldkondi, alates perekonna tähenduse mõistmisest kuni inimõigusteni. Kapitoolium kehastab Rooma õigust, mis aitab meid teel õigusriigi ja õiglustunde poole.

Nagu öeldud, on ühistest juurtest olenemata meie õigustavad siiski kasvanud lahku, sageli nii erinevaks, et ühised juured ei ole enam äratuntavad. Praeguse Euroopa Liidu ainus vundament näib olevat siseturg. Inimesed võivad öelda, et rahvusriikide kõik õigustavad võivad edasi kesta. Siiski on selline lähenemine kaugel reaalsusest ja juhtumisi ka eluvõõras, kuna elame üha väiksemaks muutuvas, kiiremini liikuvas ja rohkem suhtlevas maailmas. Mida paremini me saame aru siseturu neljast põhimõttest – inimeste, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumine – seda täiuslikumalt saame neid demokraatlikult väljendada Euroopa moraalikontseptsiooni kontekstis, ja saab selgeks, et kõik need on väärtusetud, kui me ei katseta nende vormi seaduslikkuse ja õigluse katsestendil, nii üksikisikute omavaheliste suhete kui ka riigi ja üksikisiku suhete tasandil.

Meil oleme korra juba läbi kukkunud, kui Euroopas langes raudne eesriie ja riikides küsiti, kas meil on nende jaoks õigustik. Ehk oli see arusaadav olukorras, kus usuti, et riikide õigustavade erinevused võivad säilida mis tahes määral liidus, mis on võimeline ainult ühehäälselt läbirääkimisi pidama. Teist korda ei tohi me siiski ebaõnnestuda. Ilmselt on see keeleprobleemi kõrval üks tõsisemaid väljakutseid. Mida selgemalt me sõnastame ühisturu põhiolemuse, seda selgem on vajadus ühtse õigustiku järele mitte ainult vertikaalsel tasandil, vaid horisontaalselt terve mandri geograafilises ulatuses.

Me oleme edasi liikunud. Nüüd meil juba on konkurents õigussüsteemide vahel. See oleks hea, kui meil oleks piisavalt aega ja ei oleks välist tegelikkust. Konfliktist eurooplaste vahel võidavad vaid need, kes on võimsad ja kellel juba on liigselt reguleeritud õigussüsteemid. Me ei ole õed ja vennad perekonnas, kus tülitsetakse nii et sädemed lendavad, vaid oleme ühinenud välistele väljakutsetele vastamiseks. Me ei lase end hirmutada väljastpoolt tulevatest väljakutsetest. Ignoreerime ennastimetlevat maailma. Inimesed soovivad ühtsust, kuigi see tekitab pidevalt probleeme üksikisikute vaheliste suhete reguleerimisel. Hirme tekitatakse riikide poliitikatele tuginedes, et kultiveerida oma huvidele vastavaid doktriine, see on strateegia, mis ähvardab nurjata väljakujunenud ajaloolised mõõtmed terve mandri ulatuses.

Me peame jõudma kokkuleppele, vastasel korral ei ole lõpuks meil endal millelegi toetuda. Kuna suur plaan ei ole õnnestunud, siis peame kokku leppima selles, mis on võimalik. Seetõttu on töövahend hea, tugiraamistik on hea, on hea välja valida teostatavad asjad ja võibolla ka pisut enam. Seega on Euroopa Parlament täiesti nõus ning on seda korduvalt oma resolutsioonides väljendanud. Seetõttu soovime teada, kui ambitsioonikalt on komisjon valmis kõnealuse eesmärgiga tegelema. Sellepärast me esitamegi neid küsimusi.

Mander ja selle elanikud nõuavad ühtset õigustikku, vähemalt mingil kujul … mingil määral, mida advokaat nimetab üldosaks. See võib olla ülesehituse aluseks; me vajame õiglust legitiimsete huvide osas tasakaalustatud kompromissi saavutamiseks, me vajame kiiresti üldsusele kättesaadavat õigustikku, kõigile arusaadavat õigustikku. Kuigi täna on arutusel ainult lepinguõigustik, siis vajadus tegutsemiseks teistes valdkondades on silmanähtav: perekonnaõigus, pärimisõigus, haldusõigus – jah, isegi kriminaalõigus. Komisjon alustab praegu meetodi katsetamisega. Meetod on peamine määrav faktor vastates küsimusele, mil määral, kui kiiresti ja hästi oleme võimelised vastu astuma ilmselgetele väljakutsetele. Paljud meist kogu maailmas ootavad edukat eeskuju ja paljud eeldavad lihtsalt meie läbikukkumist.

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Hr juhataja, ei ole üllatav, et see küsimus sellist tähelepanu pälvib, sest tegemist on tõesti pöördelise ja väga tähtsa küsimusega.

Komisjon tervikuna tervitab kogu südamest parlamendi huvi ühtse tugiraamistiku (CFR) vastu.

Komisjon teatas teises eduaruandes, et pärast akadeemilise CFRi esitamist teadlaste poolt valib komisjon hoolikalt välja projekti osad, mis ühistele õigusloome eesmärkidele kõige enam vastavad. Nagu otsusest teada, on akadeemilise CFRi esitamise tähtaeg käesoleva aasta lõpp.

Valikuprotsess viiakse läbi teiste asutustega, sealhulgas parlamendi ja huvirühmadega konsulteerides ja ma arvan, et parlament, kuhu kuulub palju eksperte, mängib tavapäraselt tähtsat osa.

Komisjon ei ole veel otsustanud, kuidas viia läbi akadeemilise CFRi nende osade väljavalimine, mis lisatakse komisjoni lõplikku CFRi, sest otsus sõltub ka teadlaste esitatava CFRi projekti sisust. Samuti ei ole komisjon veel otsustanud, milliseid ELi lepinguõigustiku teemasid peaks CFR katma.

Otsuse vastuvõtmisel võtab komisjon ka arvesse akadeemilise CFRi sisu – mida meil seni ei ole olnud – CFRi uute seminaride tulemusi ja parlamendi ja nõukogu seisukohti.

Komisjon on mitmeid kordi selgelt märkinud, et CFR ei kujuta endast eraõiguse laialdast ühtlustamist ega Euroopa tsiviilkoodeksit. Tarbijakaitse lepinguõigustiku läbivaatamise tulemusena koostatav tulevane raamdirektiiv ei sõltu CFRi tulemustest, mis on pikaajalisem projekt ja viiakse läbi eraldi.

Komisjon tagab, et CFRi jaoks väljavalitud – ja võib-olla muudetud - teadlaste uuringuprojekti osad on üksteisega ja tulevase raamdirektiiviga kooskõlas.

Kogu ettevalmistustöö viiakse läbi komisjoni peadirektoraatide tihedas kooskõlastatud koostöös.

Tarbijakaitse küsimustega seoses on minu teenistused juba vastavad seminarid läbi viinud ja tulemusi analüüsinud. Tulemusi kasutatakse juba tarbijakaitse lepinguõigustiku läbivaatamise lähtepunktina ja see oli suureks abiks.

Minu kaasvolinik hr McCreevy viis hiljuti läbi kaks seminari finantsteenuste õigusaktides sisalduvate teabenõuete ja ebaõiglaste konkurentsieeskirjade teemal ettevõtete omavahelistes lepingutes.

Asepresident Frattini teenistused kavatsevad korraldada järgmisel aastal mitmeid seminare üldise lepinguõiguse teemadel.

Komisjon mõistab täielikult, et parlament soovib saada teavet ja olla kaasatud CFRiga tehtavasse töösse. Tervitame parlamendi kaasamist CFRi protsessi. Lisaks minu poolt eelnevalt märgitud konsulteerimisele jätkab komisjon parlamendi arengutest teavitamist kõige asjakohasemal viisil, eelkõige parlamendi CFRiga tegeleva töörühma kaudu.

Tahaksin lõpetada, tänades parlamenti komisjoni toetamise eest selle olulise teemavaldkonnaga töötamisel. Ma tean, et 2006. aasta üks kõige olulisem sündmus toimus – kui ma ei eksi – Viinis ja selle konverentsi tulemused olid meie töö jaoks väga inspireerivad.

  Klaus-Heiner Lehne, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, esmalt soovin teid siiralt tänada teie pühendumise eest nimetatud teemale. Sellega on viimaste kuude jooksul kaasnenud suur edasiminek projekti arendamises. Praeguses olukorras ütleksin, et ma pean nimetatud projekti kogu õigusloome seisukohast kõige olulisemaks, kuigi see on veel pigem õigusloome-eelne kui õigusloomega seotud projekt.

Loomulikult on parlament sellest äärmiselt huvitatud ning see on peamine põhjus, miks täna jälle esitati suuliselt vastatav küsimus, sest me hoiame küsimust teadlikult üleval ja arutelu elavana mitte ainult komisjoni tasandil moodustatud töögrupis, vaid ka siin täiskogu istungil. Seetõttu on küsimuse päevakorda võtmine ka täna oluline.

Samuti soovime teilt midagi teada saada – siiani ei ole te võimelised ütlema midagi täpse ajakava kohta –, sest parlamendi vaatepunktist on sellel loomulikult suur tähtsus, just saabuvaid 2009. aasta valimisi silmas pidades, et kujundada strateegia tugiraamistikuga tegelemise jätkamiseks. Järgmise aasta jooksul esitatakse projekt, kuid lõplik tekst ei valmi enne 2009. aasta aprillikuud. Igal juhul jääb see liiga hiljaks, eeldatavasti ei ole siis sellel õigusloomeperioodil enam võimalik tegeleda küsimusega süvitsi ja seetõttu peab järgmine parlament tegema seda järgmisel ametiajal.

Ma soovin veelkord selgelt rõhutada meie arvamust, et kui komisjon võtab vastu tugiraamistiku ja lülitab selle konsultatsioonidokumenti, siis ei peaks see viitama üksnes lepinguõiguse subjektidele. Parlament on rõhuva häälteenamusega jätkuvalt selgitanud, et soovitud tulemuse saavutamiseks ei tohi see piirduda ainult lepinguõiguse raamistikuga.

Eriti tahame me arvesse võtta võimalust, kas sellest tulenevalt saame lahendada paljud siseturuga seotud probleemid, kasutades raamistikku piiriülese ettevõtluse võimaliku instrumendina.

Praeguses olukorras peame me õnnelikult lähtuda nii ettevõtte päritoluriigi kui sihtriigi põhimõtetest, arvestama ka ohtrate direktiividega ja 28 Euroopa õigussüsteemi õigusloomega seotud otsustega, mida me peame ka asjaoludest sõltuvalt samaaegselt rakendama. See ei ole õige praktika, sest keegi – ei nõustaja, kohtunik või advokaat – ei ole võimeline tundma 28 Euroopa õigussüsteemi.

Kujunenud olukorras võiks üks võimalik vahend olla see, mis tegelikult avab siseturu, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning samuti tarbijatele, ning päästab valla kõik erinevad siseturu võimalused. Kõik komisjoni ja parlamendi tegevused peaksid olema suunatud nimetatud võimaluse loomisele, et järgmise õigusloomeperioodi jooksul oleks võimalik teha selle teema kohta lõplik otsus.

  Manuel Medina Ortega, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Härra juhataja, asjaolu, et oleme siin nii hilisel tunnil arutamas ühtse tugiraamistiku loomist, näitab, et vähemalt siinviibijad on kõnealusest teemast ülimalt huvitatud ning volinik ise on üles näidanud huvi, mida tema ja komisjoniliikmed tunnevad.

Ma arvan, nagu me kõik, et komisjoni algatatud menetlus on korrektne. Enne kodifitseerimismenetluse alustamist on oluline mõista kõiki selle punkte teaduslikust vaatevinklist, ja me peame algatust suurepäraseks: mitte asuda kohe tegelema õigusloomega seotud ettepanekutega, vaid need esmalt läbi arutada. Arvan, et tulemus võib olla küllaltki hea.

Siiski, mis puudutab teist faasi, millega me oleme seotud, sest mõned parlamendiliikmed töötavad või osalevad ühtse tugiraamistiku väljatöötamist jälgivas parlamendirühmas, leiame me, et ilmselt on kogunenud nii palju materjali, et valiku tegemine näib olevat raske. Kaasliige härra Lehne viitas ajutisele raamistikule; teisisõnu, kuigi kodifitseerimismenetlus on kauakestev projekt, oleks meil siiski kasulik algust teha vähemalt projekti suuniste väljatöötamisega.

Selleteemalise tugiraamistiku direktiivi idee näib olevat hea stardipakk. Igal juhul on selge, et kõik, mida viimastel aastatel on menetluste, õigusloome, karistuste tunnustamise ja jõustamise abil ühtlustame suunas tehtud, on kasulik, kuid sellel on väga suured piirangud.

Euroopa õigustikku üldiselt ja eriti lepinguõigustikku saab arendada ainult teatavate põhimõtete loomisega. Ma arvan, et parlament institutsioonina on komisjonile võrratu tööriist, sest siin on esindatud erinevad õigussüsteemid ja erinevate riikide õigusloome ning see on suurepärane tugiraamistik, et selgitada välja, kui kaugele võib lõpuks ühtlustamisettepanekutega minna, et põrkuda riiklike õigussüsteemidega.

Euroopa Liidu ühtlustamine on küllalt raske meile kõigile teadaolevatel põhjustel, kuid komisjon on käsile võtnud korrektse menetluse, mis koosneb esialgsest teaduslikust faasist ja teisest, õigusloomega seotud faasist.

Käesoleval hetkel ütleme komisjonile seda, et meie parlamendis tunnetame küsimuse teatavat pakilisust, integratsioon Euroopas juba toimub: Euroopa kodanikud puutuvad iga päev kokku probleemidega, mida saab lahendada ainult õigusloome kooskõlastamisega. Nimetatud praktilisi probleeme pidas silmas ka volinik, kui ta esitas tarbijakaitsealase lepinguõiguse ühtlustamisega seotud ettepanekud, mis on küll vaid üks aspekt, kuid see on tähtis, sest lühidalt öeldes oleme me Euroopa Liidus kõik tarbijad ja teataval määral on see suurepärane lähtepunkt tegutsemiseks.

Ma ei arva, et küsimus on ühtse tugiraamistiku loomises, mis on puhtalt teoreetiline. Võimaluse piires on üksikasjad kõige kasulikumad. Kaasliige härra Lehne viitas teatavat liiki mittesiduva dokumendi koostamisele. Eeskujuks oleks midagi Ameerika Ühendriikide ühtse kaubanduskoodeksi sarnast, mida kirjeldatakse kõige vähem ühtse koodeksina, mis annab väikseima võimaluse ühtlustamiseks. See on üks võimalus, kuid võibolla on kõige tähtsam selgitada, milliseid põhimõtteid on valmis tunnustama kõik õigussüsteemid ja selle teabe saame me tegelikult alles siis, kui oleme uurinud ja läbi kaalunud teabe, mille teadlased meile annavad.

Volinik, seetõttu arvan ma, et parlament on hea koostööpartner kõnealuste õigusaktide edasisel arendamisel ja me ootame juba kannatamatult tööle asumist, et käesoleva koosseisu ametiaja järgneva pooleteise aasta jooksul anda nimetatud õigusloomeprotsessi positiivne panus.

  Diana Wallis, fraktsiooni ALDE nimel. – Hr juhataja, tahaksin tänada volinikku vastuse eest ja tema pühendumise eest sellele küsimusele, mida märkisid teised kolleegid.

Pean väljendama väikest üllatust. Täna hommikul ja eile õhtul viibisin seoses Euroopa Kohtu esimehe audoktoriks nimetamisega Münsteris, Münsteri Ülikoolis. Samal ajal toimus ühtse tugiraamistiku õigustikurühma koosolek. Nad ütlesid mulle, et arutasid lisaks teistele küsimustele akadeemilise ühtse tugiraamistiku (CFR) neid osasid, mida teie teenistused saaksid kasutada. Nii et mõttevahetus juba toimub ja ma tahaksin tähelepanu juhtida, et parlament tahab kindlasti teada, mis ühel või teisel hetkel toimub, et jälgida protsessi kulgemist.

Volinik teab, kui väga on parlament kogu sellest küsimusest huvitatud ja kui palju on ta proovinud selle eest välja astuda. Komisjon, kuhu mina ja minu kolleegid kuulume, korraldab järgmisel aastal Sloveenia presidentuuriga vastuvõtu, et tähistada akadeemilise CFRi saabumist. Nii et me tõesti soovime selle kordaminekut ja jätkame tööd.

Kuid meid on vaja kogu aeg kaasata. Oleme pikka aega tundnud, et see on oluline osa parema õigusloome põhimõtetest tervikuna. Ma ei tea, kui mitu korda olen ma sellega seoses püsti tõusnud, et sidususest rääkida. Me teame, et CFR on peaaegu valmis, peaaegu kasutatav, ja ikka jätkame erinevate lepinguõigust sisaldavate õigusaktidega, jättes kõrvale mõned aluspõhimõtted, mille sõnastamist me CFRis juba alustame. Me tegeleme tarbijakaitse lepinguõigustikuga ja tegeleme eraldi osaajalise kasutamisega. Teised kolleegid tegelevad maksetega või reisijateveoga. Meil on siin tegemisel tohutu tööriist. Me vajame seda ja kiiresti.

Me aktsepteerime ja oleme tänulikud töö eest, mida komisjon tervikuna on teinud, proovides lahendada seda küsimust kõikides erinevates peadirektoraatides. Need on head uudised.

Mul on võimalik lõpetada ainult palvega, mille juba esitasin, volinik, et hoiaksite meid kursis. Me teame, et töö on käimas. Saame seista teie kõrval. Me teame, et see on keeruline küsimus seoses nõukoguga. Palun kasutage meie hääli koos enda omadega, et seda projekti väärilisel kombel tagant tõugata nii palju kui vajalik, et olla meie kodanike jaoks siseturul parimal viisil kasulik.

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Hr president, see ei ole lihtsalt viisakus – alati on väga meeldiv kuulata silmapaistvaid juriste rääkimas ühest kõige olulisemast küsimusest, mis on viimastel aastatel tsiviilõiguse valdkonnas aset leidnud.

Tean küll, et te tahate, et oleksin nii praktiline kui võimalik. Lubage mul lihtsalt öelda, et 2008. aastal peab komisjon otsustama CFRi mahu – ajakava, sisu ja vormi – ja kuidas teostada eelpool kirjeldatud tööd metodoloogia, inim- ja rahaliste ressursside valguses ja töö jagamise osas asjassepuutuvate peadirektoraatide vahel – justiits, kodanikuvabadused ja siseasjad, siseturg ja teenused, ettevõtlus ja tööstus, peasekretariaat ja tervise- ja tarbijakaitse. Peadirektorite või nende esindajate kohtumine toimub 11. detsembril – see tähendab homme – ja eesmärgiks on valmistada ette 2008. aasta kolleegiumi otsus CFRi ulatuse, sisu ja vormi kohta.

Nagu teile teada, ja ma hoidsin teid kursis, esitasin volinike kolleegiumile CFRi kohta küsimuse ja saatsin neile käesoleval aastal selleteemalise teate. Alternatiivsete vahendite osas teatas komisjon ühisturu ülevaates, et ta tegeleb sellise algatuse eelistega finantsteenuste valdkonnas ja ma arvan, et see on hea märk.

Kõik te viitasite tarbijakaitse õigustikuga seonduvale raamdirektiivile. Ma usun, et see on väga hea tegevus ja ükskõik mida me ette võtame tarbijalaenu või osaajalise kasutamisega, proovime vältida horisontaalsele vahendile keskendumist, sest ma usun, et vajame praegu osaajalise kasutamise arutelu parlamendis. Meil on vaja määratleda raamistiku ulatus ja ma usun, et see on suurepärane katse meie ühtsuse kohta, kui ühtlustame lepinguõiguse põhisambad raamdirektiivi selgroona. Ma võtan endale loomulikult hea meelega kohustuse hoida teid isiklikult kursis selles väga tähtsas valdkonnas toimuvaga.

  Juhataja. – Arutelu lõpetuseks, ma olen saanud resolutsiooni ettepaneku⁽¹⁾ vastavalt kodukorra artikli 108 lõikele 5.

Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub kolmapäeval, 12. detsembril 2007.

(1) Vt protokoll.