Istungi stenogramm

Esmaspäev, 10. detsember 2007 - Strasbourg

22. Jalaväemiinide keelustamist käsitleva Ottawa konventsiooni 10. aastapäev (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni avaldus jalaväemiinide keelustamist käsitleva Ottawa konventsiooni 10. aastapäeva kohta

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Härra juhataja, tahaksin tänada parlamenti võimaluse eest arutada seda väga tähtsat küsimust ja kommenteerida lühidalt meile täna esitatud jalaväemiinidest vaba maailma resolutsiooni ettepanekut.

Kümme aastat pärast Ottawa konventsiooni vastuvõtmist on meil võimalik tähistada olulist edasiliikumist selle eesmärkide saavutamisel. Konventsiooni on ratifitseerinud sada viiskümmend kuus riiki ja jalaväemiinide kasutamine on viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud. Jalaväemiinide tootmine on vähenenud ja selle ohtliku relvaga samahästi kui ei kaubelda.

Alates Ottawa konventsiooni vastuvõtmisest 1997. aastal on Euroopa ühendus tegelenud suure pühendumusega selle üldistamise ja eesmärkide saavutamisega. Jalaväemiinide alane tegevus on olnud osa Euroopa ühenduse abist ja arenguprogrammidest kolmandates riikides, mis on hõlmanud laia tegevuste diapasooni – varude hävitamine, jalaväemiinide ohtlikkusest teavitamine, jalaväemiinide ohvrite aitamine, rehabilitatsioon ja sotsiaalmajanduslik reintegreerimine. EÜ jalaväemiinide tegevuskava ja programme toetas eraldi eelarverida, mida täiendas rahastamine teistest geograafilistest vahenditest. Kokku eraldati 2002-2007 perioodil ligikaudu 275 miljonit eurot, mis tegi EÜst maailma juhtiva doonori. Nagu parlament oma resolutsioonis märkis, lõpeb EÜ jalaväemiinide tegevuskava sellel aastal. Järgneb hindamine, et teha kindlaks, kas see oli nõuetekohaselt kooskõlas Nairobi tegevuskavaga. Esialgne siseanalüüs näitab, et tulemused on positiivsed.

Komisjoni sisemiste rahastamismehhanismide muutmise käigus 2007. aastal asendati jalaväemiinide eelarverida EÜ välisabi uute vahenditega, mida on võimalik kasutada asjakohaste jalaväemiinidega seotud tegevuste rahastamiseks. Geograafilised arengu, liitumiseelsed ja naabruspoliitika eelarved on nüüd peamisteks rahastamisvahenditeks. Kiireloomulistel juhtudel on võimalik rahastada tegevust jalaväemiinide ja sõjast jäänud lõhkekehade valdkonnas ka humanitaarabi eelarvest ja uuest stabiilsusvahendist, mis võimaldab vahendid kriisi või tekkiva kriisi korral kiiresti mobiliseerida.

See on uus eelarvepädeva asutuse poolt kokkulepitud õiguskeskkond, milles meil tuleb tegutseda. EÜ üldine lähenemine jääb siiski samaks – jalaväemiine ja teisi sõjast jäänud lõhkekehasid tuleb käsitleda laias humanitaarabi, pikaajaliste ja jätkusuutlike sotsiaalmajanduslike arenguprogrammide kontekstis. Abi taotlevad riigid peavad oma taotlustes Euroopa Komisjonile seadma esikohale jalaväemiinide alase tegevuse. Jagame täielikult parlamendi muret, mida ta väljendas ka stabiilsusstrateegia vahendit kommenteerides, et tuleb ära hoida julgeolekutühimiku teke selles olulises humanitaarvaldkonnas.

Kuigi vahendid ja meetodid on teisenenud, jätkub EÜ valmisolek täita Ottawa konventsiooni. 2007. aastal andis Euroopa Ühendus jalaväemiinide valdkonnas abi kokku vähemalt 33 miljoni euro eest järgnevates riikides – Valgevene, Bosnia-Hertsegoviina, Kambodža, Küpros, Etioopia, Guinea-Bissau, Jordaania, Liibanon, Senegal ja Sudaan.

Tahan parlamendile kinnitada, et komisjon jätkab otsustavalt Ottawa konventsiooni rakendamise toetamist ja abi kolmandatele riikidele jalaväemiinide varude hävitamisel, jalaväemiinidega kaetud alade puhastamisel ja ohvrite aitamisel.

  Stefano Zappalà, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma arvan et volinik andis selges ja põhjalikus kõnes ülevaate, mis selles valdkonnas juba toimunud on. Kuid nagu volinik on juba öelnud ja ma mainisin, et usun, et see teema peaks jätkuvalt meid ja teisi kaasa haarama, sest arvud on kohutavad.

Varem anti meile hotellide ja teiste ohutuse tüüpide arvud ja kuigi iga inimelu on väga oluline, olid need üsna väikesed. Praegu räägime väga erinevast olukorrast: igal aastal on mõjutatud 10 000 kuni 20 000 inimest. Väljaspool ELi asuvates riikides elab tõenäoliselt pool miljonit vigastatud inimest ja seetõttu on teema väga aktuaalne ning tegelikult ei ole viga, et seda arutatakse 10 aastat pärast Ottawa konventsiooni allkirjastamist, kuid selles saalis tegeletakse küsimusega taas ainult kaks aastat hiljem. Me käsitlesime seda 2005. aasta resolutsioonis ning teeme seda ka praegu. Me arutame seda nüüd, sest on oht, et inimesed lõpetavad küsimusest rääkimise.

Volinik – tänan teda veelkord esinemise eest – tõi välja mõned rahastamise kanalid, mille abil saame jätkata jalaväemiinide vastu võitlemist, mõtlen just jalaväemiine. Usun siiski, et palju enam peab korda saatma. Liiga paljud maailma riigid ei ole Ottawa konventsioonile veel alla kirjutanud, liiga paljudel riikidel on seda tüüpi relvade varud, liiga palju maad ja riike on veel miinidega kaetud ning seetõttu peame miinidest puhastamisse suhtuma väga tõsiselt.

Pean voliniku öeldule juurde lisama, et 34% – need on andmed, kuid peab üle vaatama, kas statistika on realistlik või mitte – igal juhul põhimõtteliselt on 34% sõdades maha pandud jalaväemiinide ohvritest lapsed, mis muudab küsimuse veel tõsisemaks. Volinik, usun seetõttu, et me ei peaks programmiga mitte ainult jätkama, vaid seda tuleks paremini ja pikemaajaliselt finantseerida.

Komisjon on juba palju teinud; Euroopa Liit on palju teinud: 335 miljonit viimase kümne aasta jooksul, 33 miljonit 2007. aastal; siiski usun, et nõukogu, komisjon ja liikmesriigid peaksid Ottawa konventsiooni üle vaatamiseks läbi viima koosoleku ning tegema rohkem tagamaks, et kõik maailma riigid probleemi lahendamise nimel tegutseksid, et saavutada nii kiiresti kui võimalik miinidest puhastamine ja jalaväemiinide täielik kaotamine lähitulevikus.

  Ana Maria Gomes, fraktsiooni PSE nimel. – (PT) Ottawa konventsioon oli õiglase eesmärgi nimel, mis ühendas ja ühendab jätkuvalt valitsusi, avalikku arvamust ja valitsusväliseid organisatsioone, sooritatud üleilmse ja tõhusa jõupingutuse tulemus. Isegi mõned konventsioonis mitteosalevad riigid, ning neid on kahjuks veel 37, järgivad juba konventsiooni osaliselt.

Meede on seetõttu baromeetriks, millega mõõta riikide osaluse astet väärtuste üleilmses ühenduses. Nagu volinik ütles, on oluline juba saavutatut mäletada. Kümne aasta jooksul on Ottawa konventsioonis osalevad riigid hävitanud rohkem kui 41 miljonit miini. Ainuüksi eelmisel aastal täitsid Serbia, Montenegro, Angoola, Küpros, Cape Verde ja Läti oma kohustused ja loobusid miiniarsenalidest. Viiekümnest miine tootvast riigist kolmkümmend kaheksa lõpetasid tootmise, kaasaarvatud konventsiooniga mitteseotud riigid: Egiptus, Soome, Poola ja Iisrael.

Siiski peaks konventsiooni saavutuste 10. aastapäeva tähistamine olema ka sündmus, mis näitab, kui palju tuleb ikka veel ära teha. Kümme osalevat riiki ei ole siiani hävitanud arsenale, milles on kokku 14 miljonit miini. Kahes riigis – Etioopia ja Iraak - kümne osalise hulgas on märkimisväärsed jalaväemiini arsenalid ning nende hävitamiseks ei kaaluta mingeid meetmeid. Siiski on ülekaalukas miinihulk konventsioonis mitteosalevate riikide valduses. Ainuüksi Hiina säilitab ikka veel 110 miljonit ebainimlikku relva, jätkates samal ajal ka nende tootmist. Veelgi šokeerivam on, kuna tegemist on Euroopa vägede liitlasega Afganistanis, konventsioonis mitteosaleva USA tegevus, kes mitte ainult ei säilita üle 10 miljoni miiniga arsenali, vaid eelmisel aastal nõudis Pentagon samuti kahe uue konventsiooniga kokkusobimatu miinitüübi finantseerimist.

Loodetavasti ohjeldavad USA kongressi jõupingutused veel kord Valge Maja uute sõjamänguasjadega seotud suuremeelsust.

Euroopa Liidul on endiselt probleemid Soome ja Poolaga, kes keelduvad konventsiooni ratifitseerimast. See ei tohiks siiski takistada Euroopat võimalikult laia jalaväemiini määratluse eest võitlemast. Kohutav on näha, kuidas mõned parlamendiliikmed nõuavad eristamist seadme ametliku sõjalise määratluse, mitte tekitava kahju olemuse põhjal. Vaevalt tunneb aktiveeritud sõidukitõrjemiini tõttu õhku lennanud tsiviilisik huvi tehnilise terminoloogia üksikasjade vastu.

Kolonel Gaddafi ründas oma kodulehel ja ELi-Aafrika tippkohtumise viimastel päevadel Portugali ajakirjanduses avaldatud leheküljepikkuses teates Ottawa konventsiooni ja kaitses jalaväemiine kui vaeste relvi. Sellel täiskogul on mõned nagu see kuritegelik hullumeelne, kes tahavad tõlgendada konventsiooni viisil nagu lubaks see rikastel riikidel arendada ja kasutada keerulisemaid miinivariante, et vastata oletatavale sõjalisele vajadusele. Lõpetuseks, härra juhataja, seistes silmitsi sellise ennekuulmatu seisukohaga, peaks Euroopa Liidu eesmärk olema lihtne: miinivaba maailm, vaba igasugustest miinidest, ning mitte ühtegi miinide tsiviilohvrit.

  Marios Matsakis, fraktsiooni ALDE nimel. – Härra juhataja, Ottawa jalaväemiinide keelustamise konventsioon on olnud väga tulemuslik tuhandete elude päästmisel ja sadade inimeste raskete vigastuste ärahoidmisel.

Kahjuks on siiski jäänud veel palju teha ja pikk tee käia, et saavutada jalaväemiinide tootmises ja kasutamises silmapaistvam vähenemine.

Nii et kui tähistame Ottawa konventsiooni 10. aastapäeva, peame pöörama tähelepanu sellele, kuidas saavutada selle lepingu allakirjutamine ja ratifitseerimine kõikide maailma riikide poolt. Minu arvamuse kohaselt peame toimima järgmiselt. Esiteks peame koostama paljuräägitud nimelise musta nimekirja kõikidest riikides, kes ei ole konventsioonile alla kirjutanud ega seda ratifitseerinud. Praeguse seisuga puudutab see 31 riiki, nende hulgas kahjuks maailma suurimad riigid, s.t. Hiina, India, Venemaa, USA ja teised.

Teiseks peame kehtestama sellesse nimekirja kuuluvate riikide suhtes ranged ja tõhusad sanktsioonid, et vähemalt üritada sundida neid alla kirjutama.

Kolmandaks peame rajama väga tõhusa ja kiire jalaväemiinidest puhastamise teenistuse, mida saaksid nõudmisel kasutada riigid, kes ei ole ise suutelised selle probleemiga tegelema, näiteks kulukuse või teadmiste puudumise tõttu. Järelikult peame investeerima rohkem uuringutesse, kuidas jalaväemiinidest puhastamist tõhusamalt korraldada.

Neljandaks peame tagama, et kõik asjassepuutuvad riigid täidavad kohustust tegeleda nõuetekohaselt jalaväemiinide ohvrite tervishoiualase ja sotsiaalse abistamisega. Sellel eesmärgil tuleb teha vaesematele riikidele kättesaadavaks piisavam rahastamissüsteem.

Viiendaks on saabunud aeg suunata tähelepanu mitte lihtsalt jalaväemiinidele, vaid kõikidele miinidele, samuti teistele relvaliikidele, millel on omadus jätkata tapmist pärast konflikti lõppemist, näiteks on siinkohal kobarpommid.

  Ģirts Valdis Kristovskis, fraktsiooni UEN nimel. – (LV) Volinik, soovin samuti tunnustada Ottawa konventsiooni saavutusi. Samuti soovin kiita Euroopa Liitu märkimisväärsete saavutuste eest konventsiooni toetamisel. Siiski on mõned probleemid. Oma kaitsestrateegiates nõuavad Pakistan, India ja Hiina ikka jalaväemiinide säilitamist. Kahjuks on ELi liikmesriigis Soomes küsimust vaadeldud katsega arutleda võimalust asendada jalaväemiinid kobarpommidega, mis on Euroopa Liidule vastuvõetamatu. Nagu hästi teada, arendavad Ameerika Ühendriigid ja Venemaa uut alternatiivi konventsioonis sätestatud miinitüübile – kontrollitud ja isehävitavaid miine. Seetõttu tekib küsimus: Kuidas peaksid ELi liikmesriigid ja Ottawa konventsiooniga seotud riigid nüüd käituma? Neid riike võidakse julgustada omandama järgmise põlvkonna inimlikumaid jalaväemiine. Kutsun siinkohal Euroopa Liitu üles võtma seisukohta Ameerika Ühendriikide ja Venemaa soovi suhtes arendada uue põlvkonna jalaväemiine, ning tegutsema selle vastu.

  Angelika Beer, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, mis on tänase arutelu tegelik mõte? Reedel tahame parlamendis vastu võtta resolutsiooni, milles kõigepealt teatame, et tunnustame Strasbourgis Ottawa konventsiooni 10. aastapäeva väljapanekuga, kuid milles me samuti selgelt teatame, et jalaväemiinide ärakeelamisest ei piisa, keelama peab ka sõidukitõrjemiinid.

Kümme aastat, mille jooksul Ottawa konventsioon on eksisteerinud, on nii olulised, sest esmakordselt viis kodanikuühiskonna kohtuasi massihävitusrelva, nimelt jalaväemiini, rahvusvahelise keelustamiseni. On väga kergendav näha, et ainus grupp, kes parlamendi konsensust ei toeta, lahkus pärast härra Zappalà kõnet. Ma tahtsin tegelikult härra Zappalàlt küsida – tõsiasja valguses, et näiteks 2005. aastal juhtus sõidukitõrjemiinide tõttu ainuüksi Afganistanis 100 õnnetust – kas ta on kunagi koolibussi õhku lendamise tagajärjel sandistunud lapsele otsa vaadanud ning põhjendanud, miks ta peab jalaväemiine halbadeks, kuid sõidukitõrjemiine väga headeks.

Mõtte on selles, et ma tahaksin tema ja tema grupi käest kuulda, kas nad on kordki vaadanud silma sõduritele, kes on nüüd sandistatud või surnute, keda sõidukitõrjemiinidega sandistati ja tapeti, omastele, ning kuidas nad seda õigustavad. Heade ja halbade miinide vahel ei ole vahet, aga samuti on vajalik rahvusvaheliselt keelustada sõidukitõrjemiinid.

Tahaksin toetusega seoses veel midagi lisada. Stabiilsusvahend on muidugi lühiajaliste meetmetega miinidest puhastamise läbi viimisel vajalik ja abistav, ning ka mina raportöörina teen jätkuvalt kõik selle tagamiseks. Siiski teame samuti, et lühiajaline meede, strateegia maailma miinidest puhastamiseks, ei ole piisav. Koos 2009. aasta kiire lähenemisega palume seetõttu sõltumatu eelarverea kinnitamise uut arutamist. Kui me räägime inimlikkusest, siis vajame selgeid lahendusi.

  Tobias Pflüger, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Härra juhataja, Ottawa konventsioon on suur õnnestumine tänu ühiskondlike liikumiste ülespoole suunatud survele. Mitte valitsused ei alustanud seda, vaid maamiinidevastane liikumine. Vahepeal on selle allkirjastanud 156 riiki, nagu huvitaval kombel ka 30 relvastatud mitteriiklikku osalejat. Probleem on selles, et konventsioon ei hõlma tankitõrjemiine. Tankitõrjemiinid tuleb samuti keelustada, sest veokeid, busse jne mõjutatakse samuti.

Eksportimine tuleb katkestada, et edasine väljaviimine läbi teiste maade ei oleks enam võimalik. Oluline on, et teised maamiinidega seostatud miinid tuleb samuti keelustada. Jean-Claude Juncker määratles selle ilusti 2004. aastal. Tema sõnade kohaselt oleks kobarpommide keelustamine maamiinide keelustamise loogiliseks jätkuks. Ma pean väga selgelt ütlema, et ELi kaitsehanke grupid toodavad maamiine. Viitan Saksa firmadele Diehl, Rheinmetall ja EADS. Neile jõhkratele mõrvarelvadele – maamiinidele – peab ükskord lõpp tulema mitte ainult Euroopa Liidus, vaid kogu maailmas.

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE). - Härra juhataja, mul on hea meel näha siin täna õhtul volinik Kunevat. Tulen sõna otseses tähenduses otse lennukilt ja ei arvanud, et pean rääkima, kuid mul on selle võimaluse üle hea meel. Olen tõenäoliselt üks vähestest inimestest parlamendis, kes viibis tegelikult Ottawa konventsiooni allkirjastamise juures 10 aastat tagasi. Olen tegelenud jalaväemiinide vastase kampaaniaga väga põhjalikult paljude aastate jooksul. Tervitan väga seda arutelu.

Arvan, et on väga oluline pidada meeles tegelikku probleemi. Kui olime kõik 10 aastat tagasi Ottawas, lootsime, et see on probleem, mille järgmise 10 aasta jooksul lõplikult välja juurime. Aga siin me nüüd 10 aasta möödudes oleme ja ütleme ikka enam või vähem samasid asju mida 10 aastat tagasi, millest on minu arvates väga kahju.

Meil on vaja vaadata asja perspektiivis. Meil õnnestus jalaväemiinid keelustada, sest vastutavad relvajõud said aru, et neil on võimalik see relvaliik oma relvastusest välja jätta ja nad toetasid seda täielikult. Peame väga hoolikalt jälgima, et meie relvajõud oleksid nende arutelude käigus meie poolel, nii et keelu laiendamisest kõikidesse nendesse teistesse valdkondadesse ei ole mõnikord abi – kui räägime näiteks tankitõrjemiinidest. Need on relvad, mida meie vastutavatel relvajõududel meie demokraatiates endiselt vaja läheb. Peaksime alati osutama tegelikele süüdlastele. Tegelikud süüdlased on need, keda mõned inimesed kutsuvad viisakalt „relvastatud valitsusvälisteks osalejateks”. Tegelikult on nad mässajad ja terroristid ja inimesed, kes neid relvi kogu maailmas kõige enam kasutavad.

Kui vaatame praegu seda probleemi Afganistanis – käesoleval ajal ikka veel paigaldatavaid jalaväemiine paigaldab Afganistanis Taliban. Need on inimesed, kes kirjeldatud probleeme praegu tekitavad. Nii et meil tuleb suunata oma tähelepanu õigesse suunda. Tervitan väga seda arutelu. Mulle meeldiks mõelda, et suuname selle probleemi lahendamiseks õiged vahendid ja sellel on minu täielik toetus.

  Thijs Berman (PSE). – (NL) Härra juhataja, mõnikord on kahju, et ei ole avalikku arutelu, siis ma võiksin härra Van Ordenile vastata, kuid ma ei tee seda.

Ülemaailmset maamiinide vastast kampaaniat võib vaadelda suure õnnestumisena. Tänu paljude oma elu ohtu panevate inimeste tööle Bosnias, Angoolas ja mitmetes teistes riikides on tuhanded ruutkilomeetrid maad nüüd maamiinidest puhtad. Siiski pole põhjust 10 aastat pärast Ottawa konventsiooni rõõmus olla.

Kuigi 156 riiki on allkirjastanud konventsiooni jalaväemiinide kasutamise, varumise, tootmise ja transportimise keelamiseks ja nende hävitamiseks ning on toimunud transpordimahu märkimisväärne langus, investeeritakse maamiinide tootmisse ikka veel, kaasa arvatud Euroopa finantsinstitutsioonid. Selles on süüdi Hollandi ja teiste maade pangad ning pensionifondid. Neile institutsioonidele on hea näidata maamiinidesse investeerimise tagajärgi.

Lõppude lõpuks on maamiinide tõttu alates 1975. aastast hukkunud miljon inimest. Miinid nõuavad igal aastal kümneid tuhandeid elusid. Selle arutelu ajal on nad nõudnud vähemalt kolm elu ja päevaga 70. Maamiinid on muutnud 200 000 ruutkilomeetrit maad läbimatuks ning siiamaani on neid ringluses 250 miljonit.

Birma ja Venemaa panevad ikka miine ja see, härra Van Orden, on „terroristlikust klubist” üsna erinev, kuid jällegi ... Vene valitsus ... Maailmas on ikka veel 13 riiki, kes kas toodavad praegu või omavad õigust tulevikus taas toota. USA firmad Alliant Techsystems ja Textron toodavad miine segamatult valitsuse korraldusega.

Härra juhataja, volinik Kuneva, maamiinidesse investeerimine on keelustatud Belgias, kuid ülejäänud Euroopas on firmad aktiivsed; üks liige mainis firmasid Rheinmetall ja Thales. See tegevus peab lõppema ning täpselt seda nõuame oma resolutsioonis, õigemini nõuame taas, sest Euroopa Parlament nõudis sama 2005. aasta juulis. ELi liikmesriigid peavad kokku leppima, et Euroopas ei tohi tulevikus olla ühtegi firmat või finantsinstitutsiooni, kes investeerib maamiinide arendamisse ja tootmisse. Sama peab toimuma ka seoses kobarpommide ja sõidukitõrjemiinidega, mis plahvatavad kohe kui keegi lähedusse tuleb.

Relvatööstust ei mõjuta eetilised argumendid. Investeerimiskeelu oht võib aidata. Las EL haarab initsiatiivi ning teeb erandi reeglis, et poliitika ei sekku kaubanduse ja tööstuse investeerimispoliitikasse. Austades küsimusi, mis on rahvusvahelistes lepingutes keelatud, on poliitiline sekkumine moraalne ja poliitiline kohustus ning peaks maa- ja sõidukitõrjemiinivaba maailma huvides olema lülitatud Euroopa ja riiklikku õigusloomesse nagu proua Beer üsna õigesti väljendus.

Volinik Kuneva, sooviksime kuulda teie arvamust. Euroopa Komisjon peab selles valdkonnas lõpuks ometi initsiatiivi üles näitama. Lõpuks peab ta miinidest puhastamise jõupingutuse viisi suhtes rohkem tegutsema. Meil on raha ja teadmised, kuid Euroopa jõupingutus on plaanist maas.

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Härra juhataja, viimase 10 aasta jooksul on edu saavutatud, nagu paljud teie seast märkisid, kuid on selge, et olulised väljakutsed on ikka veel ees.

Igal aastal tapavad jalaväemiinid ikka veel tuhandeid tsiviilisikuid ja jätavad veel tuhanded jäsemetest ilma ning hoiavad riike jätkuvalt konfliktijärgses vaesuses. Seetõttu jätkame jõupingutusi Ottawa konventsiooni toetuseks.

Euroopa Komisjon on kindlalt otsustanud jätkata tööd jalaväemiinide tõttu kannatanud kogukondade ja üksikisikute rahaliseks toetamiseks kõikide olemasolevate vahenditega.

  Marios Matsakis (ALDE). - Härra juhataja, pean kahetsusega märkima, et käesoleval arutelul, nagu ka eelmistel, st ohtlikke mänguasju ja tuleohutust puudutavatel aruteludel, ei viibi siin saalis nõukogu esindajat. Pean seda häbiväärseks.

  Juhataja. – Me edastame selle nõukogule.

Arutelu on lõppenud.