Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/0138(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0477/2007

Esitatud tekstid :

A6-0477/2007

Arutelud :

PV 11/12/2007 - 7
CRE 11/12/2007 - 7

Hääletused :

PV 12/12/2007 - 3.11
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0610

Arutelud
Teisipäev, 11. detsember 2007 - Strasbourg EÜT väljaanne

7. Veinituru ühine korraldus (arutelu)
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on raport (A6-0477/2007), mille on põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni nimel koostanud Giuseppe Castiglione, ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus veinituru ühise korralduse kohta, millega muudetakse teatavaid määrusi (KOM(2007)0372 – C6-0254/2007 – 2007/0138(CNS)).

 
  
MPphoto
 
 

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Hr juhataja, tänan, et andsite mulle võimaluse kommenteerida lühidalt meie veinisektori reformi.

Tahaksin avaldada eraldi tänu raportöörile Castiglionele märkimisväärselt raske töö eest käesoleva projekti koostamisel. Parlament on andnud väärtusliku panuse arutelusse ja ma pean ütlema, et teatud hetkedel on see olnud emotsionaalselt väga laetud. Olen valmis järgima teie ettepanekuid reas valdkondades, vähemalt teatud piirini. Näiteks väljajuurimiskavaga seoses näen mõningaid eeliseid viie aasta vähendamises kolme aastani nagu raportis esitatud. Kuulasin samuti teie probleeme mõnede veiniga seotud kulutuste suunamise kohta läbi maaelu arengu eelarve. Aga lubage meelde tuletada, et kogu veinieelarve raha suunatakse konkreetselt veinipiirkondadesse. Sellele vaatamata olen valmis tegema ettepaneku väiksema osa kulutuste suunamiseks maaelu arengu eelarvesse.

On jäänud kolm suurt küsimust, mille osas komisjon, presidentuur ja enamik liikmesriike peavad veel jõudma viimase spurdi käigus konsensuseni, et reform sellel kuul lõpule viia. Esimene küsimus on riiklikud raamistikud. Iga kord algas arutelu sellega seoses, millised meetmed peaksid selles raamistikus täpselt lubatud olema, see tähendab, millise valiku me peaksime raamistikku panema. Olen valmis näitama selles osas paindlikkust. Olen näiteks valmis panema raamistikku teatud uuendustegevusega seotud ideed ja veinimüüjate restruktureerimise, aga arvan, et peame ikkagi säilitama täpse eraldusjoone selle vahel, mis on võimalik riiklikes raamistikes ja mis on võimalik maaelu arengu poliitika raames, et vältida olukorda, kus investeeringut on võimalik rahastada mõlemalt poolt, mida nimetatakse „topeltlülituseks”.

Teiselt poolt ei ole riiklikud raamistikud koht pidevate erakorralise destilleerimise meetmete jaoks. Erakorralise destilleerimise toetamine takistab konkurentsi ja me peame selle täielikult kaotama ja mitte üritama seda tagaukse kaudu tagasi tuua. Järelikult puudub üldise diskussiooni taasalustamise võimalus teemal, kui suured peaksid olema liikmesriikide raamistikud. Kui me selle arutelu – Pandora laeka – taasavame, võin garanteerida, et selle aasta lõpuks kokkuleppele ei jõuta. Näen ees seisvat väga pikka ja väga rasket diskussiooni, kui see peaks aset leidma.

Teine suur küsimus on kapitalisatsioon. Selles küsimuses oli väga suur tüli ja ma lihtsalt ei sulgenud kõrvu selle arutelu ees. Status quo takistab sellele vaatamata tegeliku probleemi lahendamist. Toetust virdega rikastamisele ei tohi samal tasemel sellisel viisil jätkata. See on vanamoeline, ebatõhus, kulukas ja kaubandust moonutav toetus ja pärast selle ütlemist mõistan selgelt tasakaalu hoidmise tähtsust suhkru ja virdega rikastamise vahel, et jõuda kompromissini, mida toetavad nii Euroopa lõuna- kui põhjapiirkondade veinitootjad. Me leiame võimaluse selle lahendamiseks. Ma olen kuulanud laialdast üleskutset suhkruga rikastamise lubamise jätkamiseks, aga – selguse huvides – ma ei kaldu status quo’d säilitama, nii et iga kompromiss tooks kaasa uued tingimused.

Kolmas suur küsimus on istutusõiguste süsteemi lõpetamist käsitlev arutelu. Kuulan vaidlust, millal võiks süsteemi lõpetada, aga me ei saa lubada kogu ideele käega löömist. Veinisektor vajab selgelt rohkem vabadust, et reageerida nõudlusele võimalikult kiiresti, nii et minu ettepanek pikendada isutusõiguste süsteemi 2013. aasta lõpuni põhines selgel kaheastmelise lähenemise ideel sektori tasakaalustamiseks – esiteks väljajuurimine tootmise vähendamiseks ja seejärel turu avamine, et anda edukatele tootjatele laienemisvabadus. Olen kuulanud sektorist tulnud kommentaare, aga üks asi on selge – istutusõiguste süsteemi lõppkuupäev on vältimatu. Milline see kuupäev täpselt on, on osa lõplikust kompromissist.

Kokkuvõttes olen kuulanud kõikide erinevate osapoolte väiteid, sealhulgas kõiki Euroopa Parlamendi argumente, aga üks raudne fakt ei ole muutunud - meie veinisektor vajab jätkuvalt reformimist, kui tahame hoida seda eesliinil. Peame praegu võimalusest haarama ja kokku leppima tegeliku reformi. Reformi teostamine tähendab jõupingutuste investeerimist, aga olen päris kindel, et saame korraliku vastutasu. Tegevusetus läheb meie jaoks vastuvõetamatult palju maksma ja ma loodan, et meil õnnestub selles osas kokku leppida.

 
  
MPphoto
 
 

  Giuseppe Castiglione, raportöör. − (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, olen tänulik volinikule koostöö eest parlamendiga selle pika protsessi jooksul. Samuti tänan ma teda Euroopa Parlamendi töö hindamise eest, mis oli tähtis ja huvitav töö, hõlmates lisaks põllumajanduskomisjoni suurele panusele ka terve parlamendi ja kõikide kolleegide panust. Tänan teid, volinik, et olete teinud ettepaneku võtta vastu see väga ambitsioonikas reform, mille eesmärke me ei saa jätta heakskiitmata.

Tarbimine väheneb ja import kasvab, mis tähendab, et radikaalne reform on hädavajalik. Meie veinikasvatuse sektor vajab uut algust: uut verd, uut energiat ja uusi ettepanekuid. Teil on õigus, kui ütlete, et kui me soovime jääda konkurentsivõimeliseks, kui me soovime jääda maailmaliidriteks, siis peame investeerima veinisektorisse. Me peame jälgima turgu, peame tootma turu jaoks ja peame läbistama turu tippkvaliteetse toodanguga.

Sel põhjusel, volinik, olen ma püüdnud – oma kolleegidega põllumajanduskomisjonis ja Euroopa Parlamendis, keda ma sooviksin veel kord tänada – kavandada raportis tervikliku ja ühtse reformi, mis on eelkõige läbipaistev. Süsteem peab suutma rahuldada meie tootjate vajadused, pakkudes neile vahendeid, et olla konkurentsivõimelised ja edukad.

Lõppkokkuvõttes oli meie taotluseks koostada ettepanek, mis annaks sobivad vastused ühisnõuetele, kuid mis samas arvestaks, stimuleeriks ja mõningatel juhtudel ka lahendaks erimeelsused erinevates riiklikes raamistikes. Mul on ainult üks eelmärkus: meil on vaja radikaalset muutust mõtlemises ja tootmisstrateegias. Peame loobuma lähtumast kvantiteedist ja selle asemel püüdlema kvaliteedi – oivalisuse – tootmisele viisil, mis hoiaks aus Euroopa veinikasvatusele eriomaseid riiklikke, piirkondlikke ning kohalikke tunnuseid.

Seepärast, volinik, oleme nõus kaotama turumehhanismid, mis on osutunud ebatõhusaks, mis on tulemusetud, ja mis on ainult kaasa aidanud üleliigsele, madalakvaliteedilisele tootmisele. Ma toon ainult ühe näite: erakorraline destilleerimine, mis on muutunud tavapäraseks struktuurimeetmeks ning ei ole enam hädaolukordade lahendamise abinõu. Kulutada 500 miljonit eurot aastas destilleerimiseks on õigustamatu. Seetõttu toetame me majandusressursside tõhusamat kasutamist: riiklike arenguprogrammide ning iga tootjariigi erivajadustele paremini kohandatud meetmete rakendamise jaoks.

Sel põhjusel pidasime me raportis vajalikuks pikendada kättesaadavate meetmete nimekirja: otsustasime lisada sektori ümberstruktureerimise, uuringutegevuse, innovatsiooni ning kvaliteedi parandamise. Kõik need tegevused edendavad ärilist loovust, mida meie veinid hädasti vajavad. Samamoodi on ülioluline toetada müügiedenduskampaaniaid mitte ainult rahvusvahelistel vaid ka koduturgudel. Seda oleme me väitnud ka enne ja see fakt tuli ilmsiks ka põllumajanduskomisjoni poolt läbi viidud analüüsis.

On absurdne arvata, et suudame konkureerida väljaspool riigipiire, kui me ei suuda olla eesliinis oma kodus ning kui me ei suuda veenda kaasmaalasi oma veinide kvaliteedis. Seetõttu toetab raport päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste, selge ja läbipaistva märgistamise ning positiivselt tunnustatud veinivalmistustavade ühtlustatud kaitsesüsteemi. Ainult siis on tarbijatel, kes on siinkohal keskpunktis, usku sellesse, mida nad ostavad.

Niisiis on oluline, et päritolunimetused ja geograafilised tähised, mis kehastavad Euroopa veinikasvatuse kvaliteeti, oleksid hästi kaitstud. Kaitsmine tähendab kohustust toota määratud piirkonnas, kuid samuti tähendab villimisaasta märkimist etiketile üksnes päritolunimetuse või geograafilise tähisega veinide puhul. Need on ainukesed pidevalt kontrollitavad veinid ja seetõttu ka ainukesed, mille puhul saab tagada teabe õigsuse, vastasel korral oleksid kvaliteetveinide tootjad ebasoodsas olukorras ning eksitataks ka tarbijaid.

Sama loogikat silmas pidades ning ühtsuse huvides, toetab raport ettepanekut võtta vastu vabatahtliku, kompenseeritava väljajuurimise kava, nii et need, kes soovivad turult lahkuda, saaksid seda teha väärikalt. Lisaks ei suuda ma hoiduda väljendamast rahulolu, et volinik on nõustunud minu ideega teha vähenduse viielt aastalt kolmele. Tegelikult tundub, et väljajuurimiseks mõeldud hektarite arv on vähenenud 200 000-lt 175 000-le.

Erinevalt meie algsest ettepanekust, püüab raport anda veinikasvatajatele ka kindlustunnet tulevikuks. Võttes arvesse selle kindlustunde vajalikkust, ei saa me praegu võtta otsust liberaliseerida istutussõigused enne, kui me pole näinud, kas – ning eelkõige, kui hästi – uus süsteem töötab.

Seepärast nähakse raportis ette istutusõiguste säilitamist vähemalt aastani 2013 ja kutsutakse komisjoni üles esitama hinnang reformi esimese etapi kohta, et oleks võimalik otsustada edasine tegevus kindlatele faktidele toetudes. Loomulikult tuleks pidada meeles, et otsuseid geograafiliste tähistega aladel peab vastu võtma arvestades neid, – ja nende järelevalve all – kes on investeerinud nendesse projektidesse oma kapitali ja tööd. Kui siis selgub, et süsteem takistab konkurentsivõimeliste tootjate arengut, saame me suurendada ringlust ühenduse tasandil ning tagada, et võimalikud tagavarad oleksid õigesti kasutatud.

Mul on üks viimane märkus, volinik: pole kahtlustki, et arutelus on domineerinud suhkruga rikastamise küsimus. Tulles selliselt maalt nagu Itaalia, kus sahharoosi kasutamine on keelatud, ning eriti just Sitsiiliast, kus toodetakse virret, ei suuda keegi minust paremini mõista voliniku pettumust selles küsimuses. Sellest hoolimata, räägime me vajadusest anda Euroopa veinidele uus elu ja muuta need konkurentsivõimelisteks, valmistades neid ette turul konkureerimiseks.

See on meie eesmärk ja selleks, et seda saavutada, oleme me püüdnud vaadata üle riiklikest erinevustest. Tänan teid, volinik, koostöö eest ja eelkõige Euroopa Parlamendi töö hindamise eest. Me oleme selle reformi…

(Juhataja katkestas kõneleja)

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Jeggle, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, meil on olnud sellel teemal pikk ja mõnikord tuline arutelu. Lubage mul väljendada tänu raportöörile. Ta on ära teeninud suure tunnustuse töö eest, mida ta on teinud keskendunud viisil, tehes head koostööd teiste komisjoniliikmetega.

Jah, veinituru ühist korraldust tuleb reformida. See tuleb kohandada, võttes arvesse praeguseid tingimusi ja tulevikuturgusid. Samas, volinik, tõstatab see ettepanek küsimuse, kas komisjon peaks sekkuma väikestesse asjadesse, mis aitavad luua piirkondlikku identiteeti, meetoditesse, mida on nendes piirkondades kasutatud juba sajandeid, ja mis rõhutavad nende piirkondade kultuuri? Selline sekkumine ei aita kindlasti tavainimesi. Mõnikord ei saa inimesed aru, mis toimub. On arusaamatu, miks me peaksime keelustama sahharoosi, kui samal ajal sõlmime lepinguid importimaks sahharoosiga toodetud veine riikidest väljaspool Euroopa Liitu.

Kolmanda institutsioonina nõukogu ja parlamendi kõrval peaks komisjon keskenduma enda konkreetsele ülesandele ehk siis tegema ettepanekuid, mis toetaksid ühenduse jätkuvat arengut ja edendaksid tervet seda arenguprotsessi. Veinituru ühine korraldus on osa sellest protsessist.

Lubage mul siinkohal öelda, et kompromissid, milleni me parlamendikomisjonis jõudsime, millega me maadlesime ja mõnel juhul edasigi maadleme, on sobivad kogu parlamendi jaoks. Ma kiidan need heaks fraktsiooni PPE-DE nimel: me kõik toetame kompromisse. Me lükkame tagasi kõik muudatusettepanekud, mis on nendega vastuolus.

 
  
MPphoto
 
 

  Katerina Batzeli, fraktsiooni PSE nimel. (EL) Hr juhataja, volinik, täna peavad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon otsustama Euroopa ühe kõige keerukama põllumajandusturu ühise korralduse tuleviku üle. Euroopa Parlament avaldas arvamust tükk aega varem kui nõukogu ja see on tänu meie raportööri, hr Castiglione ja fraktsioonide jõupingutustele.

Volinik, sooviksin rõhutada teatud punkte, mida te peate arvestama nõukogu lõplikus otsuses veinituru ühise korralduse reformi kohta.

Esiteks, veinituru reformi ei saa viia läbi sellisel lineaarsel raamatupidamismudelil, mida kasutati suhkruturu ühise korralduse puhul, ja mida meil kaks kuud tagasi paluti uuesti läbi vaadata, sest see oli jõudnud ummikseisu. Veinituru reform ei saa põhineda puuvilla- ja tubakaturu ühise korralduse ebaõnnestunud mudelil, kus rahalised vahendid viidi üle teise sambasse, ja mille tulemusena on nende kahe toote tootmine langenud ning maapiirkondades rahvaarv vähenenud. Veiniturg vajab tugevat eelarvet juba esimeses sambas tugevdamaks meetmeid otse veinikasvatajate jaoks, keda kutsutakse üles parandama kvaliteeti ja jälgima oma toodangut, ning tugevdamaks kõikide veinide müügiedenduspoliitikat nii Euroopas kui väljaspool, aidates sel viisil kaasa toodangu jaotamisele turgudel.

Volinik, Euroopa Parlament soovib uut ühist turukorraldust, mis peab esmajärguliseks pigem agressiivset müügiedenduspoliitikat kui kaitsvat impordipoliitikat. Euroopa Parlamendi raport kindlustab abi viinamarjakasvatajatele, kes kohaldavad meetmeid, et stabiliseerida varusid, tõsta kvaliteeti ja kaitsta keskkonda. Turureguleerimismeetmed säilitatakse ja kohandatakse kehtivate vajadustega, näiteks nagu kõrvalsaaduste destilleerimine, mis on mehhanism nii kvaliteedi parandamiseks kui ka turu ja varude reguleerimiseks. Raportis tehakse ettepanek võtta vastu mõistlik väljajuurimiskava, mis ei raiskaks väärtuslikke ühenduse vahendeid Euroopa veinisektori dünaamika vähendamiseks, ning mis fikseeriks veinikasvatajate toetussumma, arvestades piirkondlikku keskmist ilma 350 euro suuruse ülemmäära piiranguta hektari kohta.

Volinik, oleme arvamusel, et piirangud peab panema kõikidele meetmetele, mis tekitavad üleliigseid varusid, häirivad turutasakaalu ning kujundavad moondunud ja ebaausad hinnad teiste veinide arvelt. Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel ja samuti isiklikult kui Katerina Batzeli, aplodeerin ma igale komisjoni poolt ette pandud meetmele, mis säilitab tasakaalu suhkruga rikastamise küsimuses, sest nagu on öelnud ka sotsiaaldemokraatide fraktsioon, oleme meie andnud oma panuse tasakaalustatud ettepanekule, et vältida üleminekuprobleemide tekkimist.

Sellest hoolimata peaks uus ühine turukorraldus rikastama ja samuti võtma arvesse tarbija veinialaseid teadmisi ning tõhustama märgistuspoliitika kaudu tarbijakaitset. Muuhulgas on põllumajanduskomisjon täpsustanud CO2 protsendilise näidu muudatusettepanekus nr 166, teabe rahva tervise asjus muudatusettepanekus nr 157 ja teabe veini tootmise kohta hübriid- või geneetiliselt muundatud viinamarjadest zu Baringdorfi muudatusettepanekus. Peaksime suurendama lugupidamist tarbija suhtes, kasutades märgistust, kus on toodud kasutatavate veinitootmistavade üksikasjad.

Volinik, me soovitame uut poliitikat kahe veinikategooria puhul: kategooria, mis kasutab geograafilisi tähiseid või päritolunimetust, ning lauaveinid. Need on kaks erinevat toodet ja mõlemal on oma koht rahvusvahelisel Euroopa turul ning ma ei arva, et meil peaksid olema piirkondliku mõjuga eraldusjooned.

Lõpetuseks sooviksin ma öelda, et ühtse põllumajanduspoliitika reformi keerukust ei saa pidada ummikseisuks või institutsioonide ebaõnnestumiseks. See on nii, volinik, selle toote kultuurilise dimensiooni tõttu, mida me peaksime oma ettepanekutes ka arvestama.

 
  
MPphoto
 
 

  Jorgo Chatzimarkakis, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Hr juhataja, in vino veritas, või kui tsiteerida Goethet, elu on liiga lühike, et juua halba veini. Need ütlused võtavad kokku ELi veinituru reformimise olulise punkti. Meie raport käsitleb Euroopa veini kvaliteeti, mis kindlasti kannatab võrdlust Uue Maailma importveinide kvaliteediga. Milline on siis status quo? 2006. aastal moodustas veinitootmine 5% ELi põllumajanduse kogutoodangust. Moodustades maailmas 45% viinamarjaistanduste pindalast, 65% veinitoodangust, 57% tarbimisest ja 70% selle ekspordimahust, on Euroopa vein maailmaturul juhtival kohal. Veinimaailmas on meil supervõim!

Siiski tekkis vajadus tugevdada meie supervõimu ning eriti tõsta meie veinide kvaliteeti. Need reformid, mille kohta te, volinik, tegite ettepaneku, hõlmasid kohest erakorralise destilleerimise lõpetamist. Usun, et paljud teie poolt nimetatud asjad, nagu eraladustamine ja ekspordisubsiidiumite lõpetamine, virdeabi ja loomulikult suhkruga rikastamine, on teie ettepanekute kesksed punktid. Siiski peame me ütlema, et algusest peale peegeldasid need ettepanekud üsna tehnokraatlikku lähtepunkti, tegeledes näiteks selliste küsimustega, kas suhkruga rikastamisel peaks olema seos virdetoetusega.

Minu arvates on parlament saavutanud üsna hea kompromissi põhja ja lõuna vahel, võttes arvesse, et nende asjakohased mured on domineerinud selles küsimuses. Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis oleme me saavutanud kompromissides väga, väga hea tasakaalu. Sellega seoses minu eriline tänu raportöörile, hr Castiglionele, kes on teinud suuri jõupingutusi kompromisside vahendamises, ning meil õnnestus kõikide muresid arvesse võtta.

Olen veendunud, et oleme andnud esialgsele tehnokraatlikule lahendusele uue elegantse vormi. Meil on tasakaal põhja ja lõuna vahel. Samuti sooviksin ma tänada teid, volinik, et viitasite oma kõnes kavatsusele järgida seda joont.

Millised on põhipunktid? Lisaks kompromissile, mis lubab jätkuvalt suhkruga rikastamist, on meie raporti teine oluline aspekt piirkondlike toodete kaitsmine.

Euroopa veini kvaliteedi tagamise valguses on vajadus ka riiklike toetusmeetmete järele ning selleks summaks on kinnitatud 1,3 miljardit eurot. Oleme veendunud, et need asjad peaksid jääma esimese samba osaks, et raha jõuaks otse kasvatajateni. Lisaks tekkis vajadus viidata – ja see on minu meelest üks meie peamistest saavutustest – vajadusele pöörata erilist tähelepanu päritolunimetustele ja geograafilistele tähistele. Meie arvetes on see äärmiselt tähtis küsimus, sest iseenesest mõistetavalt on veinide geograafilised tähised intellektuaalne vara. Seda peab kaitsma ning ma usun, et oleme saavutanud selles küsimuses väga hea kompromissi.

Fraktsioon ALDE toetab neid kompromisse ehk teisisõnu tervet kompromisside paketti, sest meie arvates pakub see hea lahenduse. Loodame, et nõukogu võtab meie ettepanekud vastu. Euroopa Parlamendi hääl on nii rahva kui ka veinitootjate ning tarbijate hääl. Me palume teid, volinik, võidelda nende asjade eest ka läbirääkimistel komisjoniga ja üldise avalikkuse ees.

 
  
MPphoto
 
 

  Sergio Berlato, fraktsiooni UEN nimel. – (IT) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, ettepanek, mida me hakkame hääletama, sisaldab head kompromissi ja parandab märkimisväärselt komisjoni esialgset ettepanekut.

Meie eesmärk on anda välja reform, mis taaselustaks sektori nii kodu- kui rahvusvahelistel turgudel. Globaalne nõudlus ei kahane, vaid kasvab, nii et õige lähenemine ei ole toota vähem, vaid investeerida Euroopa veinide kvaliteeti ja omadustesse, vähendades kulusid, tehes reklaami turu laiendamiseks ning aidates noortel inimestel viinamarjaistandusi rajada.

Samamoodi on vajalik piirata Euroopa veini tootmise vähendamist, nagu seda pani ette komisjon, liikmesriikide autonoomia suurendamise kaudu väljajuurimiskava juhtimisel. Peame hoiduma viinamarjaistanduste hävitamisest, mis hoolimata ehk suhteliselt nõrgast turupositsioonist, toodavad kõrgekvaliteetset veini, on väljakujunenud ajalooliste traditsioonidega ning moodustavad isegi tänapäeval tervete piirkondade sotsiaalse võrgustiku.

Hoolimata paremate konkurentsivõimetingimuste loomisest, peab see reform säilitama sideme minevikuga ja edendama veinikasvatust kui tegurit maa ja keskkonna säilitamiseks. Seetõttu pooldame me eriotstarbeliste ressursside eraldamist pigem kolme kui viie aasta lõikes ning nende jaotamist, tuginedes põhiliselt ajaloolistele andmetele, üldjoontes samadele kriteeriumitele, mida on kasutatud juba vastu võetud reformide puhul.

Volinik, me oleme vastu uute veinivalmistustavade liberaliseerimisele ja imporditud virde kasutamisele meie veinide rikastamiseks või nende segamisele kolmandate riikide veinidega, sest oleme veendunud, et see kahjustaks veini imagot ning ohustaks tarbija usaldust tootesse, põhjustades tarbimisele äärmiselt tõsiseid tagajärgi. Teisest küljest peame me oluliseks toetada kontsentreeritud virrete ja destilleeritud kontsentreeritud virrete kasutamist rikastamise eesmärgil, et kaitsta paljudes ühenduse piirkondades järgitavat veinivalmistustava.

Meeles tuleb pidada ka tootjate investeeringuid ning seda, et tuleb ära hoida mistahes katkestused kaubavoos, mis põhjustaksid varude suurenemise. See reform peab toetama geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitset kui Euroopa veinide parema garantii ja kaitse tagamise vahendit mitmepoolsetel läbirääkimistel ja kahepoolsetes kaubakokkulepetes.

Lõpetuseks, volinik, oleme me vastu täielikule istutusõiguste liberaliseerimisele alates 2014. aastast päritolunimetuste ja geograafiliste tähistega veinide puhul ning kiidame heaks raportööri ettepaneku, et uus reform peaks jõustuma alates 1. augustist 2009.

 
  
MPphoto
 
 

  Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Hr juhataja, volinik, me tahame, et vein oleks ainulaadne jook nii tootmise kui ka tarbimise seisukohast. Pean silmas seda, et me ei taha ühtegi veinivalmistusmeetodit, mis viiks meid Coca-Cola suunas, me tahame, et päritolunimetused ja geograafilised tähised oleksid kaitstud. Tahame näha toetust orgaanilistele tootmismeetoditele ning meie soov on, et – oleme esitanud selle kohta muudatusettepaneku – piirkonnad peaksid suutma võtta enamushääletusel otsuse, et nende veine võib müüa ainult pudelites. Oleme teiega nõus, et pidev veini destilleerimine ei ole kohane ning selle kasutuselevõtu erakorralise destilleerimise varjus peab ära hoidma. Selles küsimuses oleme me teiega nõus.

Istutusõiguste küsimuses oleme me veendunud, et peab olema väljajuurimise võimalus. Tegelikult, kui puudub viide sellele, et teatud ajal antakse teatud piirkonnas uus istutusõigus, ei põhine otsus teostada selles piirkonnas väljajuurimist müüdava veini kogusel. Lühidalt, see seos on kohustuslik ja me toetame seda.

Kui te räägite veinivirde või suhkruga rikastamisest ja ütlete, et nende kahe meetodi vahelises tasakaalus peab toimuma nihe, siis sobib see meile, sest põhimõtteliselt tähendab see seda, et suhkruga rikastamine jääb seaduslikuks. Kui selles küsimuses leitakse kompromiss, siis me peame seda vastuvõetavaks tulemuseks. Suhkruga rikastamine on vana veinivalmistusprotsess. Seepärast peaksime seda säilitama ja lükkama tagasi ameeriklaste mitmed ebamõistlikud nõudmised meie veinitootmise protsesside suhtes.

Tingimusel, et meie muudatusettepanekud viiakse läbi, toetame me raportööri projekti terviklikult.

 
  
MPphoto
 
 

  Vincenzo Aita, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, ma ütleksin hr Castiglionele, nagu ütles hr De Castro ministrina et ettepanek, mille on teinud vastutav parlamendikomisjon ning mis on praegu parlamendi ees, on halvem sellest, mille esialgselt pani ette volinik. Me räägime siin miljonitest inimestest, kes on pühendunud sellele tootele, mis on toonud Euroopale au tänu kvaliteedile ja sidemetele maaga.

Esimene minu punkt puudutab väljajuurimist. Meile on öeldud, et ala, mida see puudutab jääb 175 000 ja 200 000 hektari vahele. Minu esimene küsimus on selline: kes juurib need viinapuud välja, ja kes võtab üle selle ülesjuuritud maa, ning mis on viga ettepanekul kasutada raha pigem isegi vähem kui rohkem nende viinamarjaistanduste ümberstruktureerimiseks kvaliteedi parandamise eesmärgil? Ma küsiksin parlamendilt järgmist: miks me peame jätma tööta kümneid või isegi sadu töötajaid ja põllumajandustootjaid, et teha ruumi suurtele rahvusvahelistele ettevõtetele, nagu on olukord praegu Sitsiilias, hr Castiglione?

Mõte on siis selline: milleks kasutada Euroopa Liidu vahendeid väljajuurimiseks, kui neid võiks kasutada kvaliteedi parandamiseks ja äriliseks ümberstruktureerimiseks? Oleme viimaste aastate jooksul selles istungisaalis ja ühenduse poliitikas võtnud vastu nii palju meetmeid!

Minu teine punkt on seotud viinapuude all oleva maaga seotud õiguste vaba turuga. Miks peaks turg olema liberaliseeritud terves Euroopas? Mis mõtet on osta hektar viinapuude all olevat maad Sitsiilias, Campania maakonnas, Kreekas või ükskõik kus mujal ja muuta see ümber? See maa hektari viinapuude all on seotud kvaliteedi ja toodanguga, tüüpilise tootega, selles piirkonnas väljakujunenud ökotüübiga. Milleks teha sellist ettepanekut?

Kas me üritame ka siin toetada laiahaardelist väljaostmist, mis juba toimub mõnes Vahemere piirkonnas? See on põhiküsimus ning sellepärast me arvame, et komisjoni ettepanek oli parem. Parlamendi ettepanek on halvem sellest, mida toetab komisjon, kui me soovime, et reform parandaks veini kvaliteeti ning hoiaks maalt lahkumast põllumajandustootjad ja teised töötajad. Seepärast hääletame me sellisel kujul oleva reformi vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Vladimír Železný, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (CS) Hr esimees, ettepandud veinisektori reform asetab Tšehhi Vabariigi ebasoodsasse olukorda ja on tema suhtes diskrimineeriv. Euroopa Liit, kes ei olnud vastu nüüd juba seaduslikult ELi turule sisenevate USA veinide veega lahjendamisele kuni 30% ulatuses, ja kes lubab happe lisamist ülimagusatele Lõuna-Euroopa veinidele, see sama Euroopa Liit teeb nüüd ettepaneku keelata sahharoosi kasutamise põhjapoolsetes Euroopa riikides. Sahharoosi kasutamine on olnud meie maal traditsioon juba rohkem kui 200 aastat. EL tahab selle asendada veinivirdega, mida hakkavad vabatahtlikult ülespuhutud hinnaga tarnima lõunapoolsed Euroopa riigid. Tšehhi Vabariik saab subsiidiumi 85 eurot ühe hektari viinamarjaistanduse kohta, samas kui mõned soositud riigid saavad 245 eurot. See on nii sellepärast, et Euroopa Liit püüab kehtestada nn ajaloolist põhimõtet, mis diskrimineerib uusi liikmesriike. Siiski tarbitakse Tšehhi Vabariigis toodetud vein ka sealsamas. See ei aita mitte mingil juhul kaasa üleliigsele veinitootmisele Euroopas. Lisaks nõuab see sama Euroopa Liit, et Tšehhi Vabariik annaks oma rahalise panuse Euroopa üleliigse veini reklaamimiseks kolmandates riikides. Nõuame, et veinisektori reformi jaoks eraldatud raha hõlmataks riiklikesse assigneeringutesse, et liikmesriigid saaksid seda jaotada vastavalt oma vajadustele.

Liidul on kaks moodust üleliigse veinitootmise lahendamiseks. Üks neist on mõttetu ja barbaarne veini destilleerimine tööstuslikuks alkoholiks ning teine on viinapuude väljajuurimine: juurides välja kõikjal, väljaarvatud seal, kus seda peaks tegema. Tegelikult piisaks ainult ebaseaduslikult istutatud viinamarjaistanduste välja juurimisest nendes traditsioonilistes lõunapoolsetes riikides, eriti ühes neist, ning kogu reform oleks täidetud. Nende ebaseaduslike viinamarjaistanduste kogupindala võrdub tegelikult nende hektarite arvuga, mida EL tahab välja juurida. Ei ole võimalik, et EL ei olnud teadlik salaja ja kvooti ületades istutatud viinamarjaistanduste asukohtadest Itaalias ning omanud nende kohta satelliidipilte. Lõpetuseks veel üks eurokraatide lemmikteema seoses ettepandud reformiga: pädevuse üleandmine nõukogult komisjonile ehk siis mittevalitud ELi ametnikele. Sel viisil jäetakse väiksemad riigid ilma otsustusõigusest ning vein, mida on traditsiooniliselt Tšehhi Vabariigis valmistatud juba Rooma leegionäride ajast peale, muutub veel üheks meilt ära võetavaks tooteks, et soosida sageli ebaseaduslikku tootmist lõunapoolsetes ELi riikides. Kuid meil pole mingit kavatsust lasta neil meid sellest suurepärast traditsioonist ilma jätta.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Baco (NI). - (SK) Ma küsin endalt, kas reformi eesmärk on tõesti hea vein? Nagu me teame, on hea vein see, mis müüb. See tähendab, et tarbija aktsepteerib kvaliteeti küsitud hinna juures. Siiski toodavad mõned ELi riigid müüdamatut veini, kulutades 500 miljonit eurot aastas.

Slovaki Vabariik ja teised liikmesriigid on viinud läbi kompromissitu veinisektori vähendamise, mis on põhjus, miks nad ei tooda enam müüdamatuid veine. Luua rahalise toetuse riiklikud assigneeringud nn „ajaloolise printsiibi” põhimõttel on turureeglite vastane. See on meie suhtes diskrimineeriv, karistades meid alaliselt selle eest, et me ei ole toetanud müüdamatu veini tootmist.

Vastavalt ettepandud reformile peaksime saama ainult murdosa abist, mille saavad müüdamatu veini tootjad. See on põhjus, miks me nõuame, et toetus põhineks ainult viinamarjaistanduste all oleva maa suurusel, ning samadel diskrimineerivatel põhjustel ei nõustu me ka muutustega veinide märgistamises ning tahame säilitada olemasoleva süsteemi.

 
  
MPphoto
 
 

  Esther Herranz García (PPE-DE). - (ES) Hr juhataja, järgmisel nädalavahetusel võtab põllumajandusministrite nõukogu vastu poliitilise otsuse veinituru ühise korralduse reformi kohta.

Vein ei ole ainult toiduaine, see on põllumajandussektori pärl, mida on komisjon viimastel aastatel tõsiselt karistatud. Üle pika aja ei ole me hiljaks jäänud: parlament koostab raportit, mida saab nõukogu kasutada oma lõpliku poliitilise otsuse tegemisel sel nädalavahetusel. Pean ütlema, et olen sellega siiralt rahul ja soovin õnnitleda raportööri tema töö puhul, sest esimest korda on Euroopa Parlament otsustanud keskenduda kvaliteedile, kultuurile, traditsioonile, Vahemere piirkonna tootele, mis on edasi viidud ka teistesse Euroopa osadesse, tootele, mis suurendab meie tunnustust mitte ainult meil Euroopas vaid kogu maailmas.

Meie vein – ning ärgem selles kahelge, daamid ja härrad – on maailmas parim, Euroopa vein on maailmas parim. Seepärast peame seda kaitsma ja keskenduma selle edendamisele: mitte ainult väljaspool ELi, vaid ka seespool, sest viimastel aastatel on Euroopa noored inimesed lakanud veini joomast. Miks nad on lakanud veini joomast? Sellepärast, et me pole näinud vaeva selle reklaamimisega või toetanud selle joomist.

Peame andma veinisektorile vahendid, et hoida veini konkurentsivõimelisena nii Euroopa Liidus kui väljaspool. Peame edendama veini tarbimist ja kaasama noored ja Euroopa ühiskonna tervikuna kultuuri, veiniturismikultuuri, veinitarbimiskultuuri, veinioskusteabe kultuuri ning arutelude ja osaluse kultuuri ühiskonnas.

Daamid ja härrad, meil napib vahendeid maaelu arenguks, sest 2005. aasta detsembris vastu võetud otsused ei eraldanud piisavalt raha teise sambasse. Rahastamist ei tohi tagada ühiste turukorralduste kahjustamisega, vaid julgustades liikmesriike eraldama natuke rohkem oma riigieelarvetest ühenduse eelarvesse. Võttes raha põllumajandustootjatelt ei täida me sellist suurt auku nagu maaelu areng Euroopa eelarves selle finantsperspektiivi raames.

Mis puudutab istutusõigusi, siis pole kahtlustki, et sektorile peab andma vahendid isereguleerimiseks. Need vahendid peavad olema õiguslikud vahendid ja neid peab andma istutusõiguste kaitse jätkamiseks, võimaldades nii toodangu kontrollimist. On juba märke, et selle abil toodangu kontrollimine võib olla tulus, samamoodi nagu on kontrollivahenditeks ka päritolunimetused.

Kohustustest tuleb kinni pidada ja seepärast hääletame me kõikide muudatusettepanekute vastu, eriti selliste muudatusettepanekute, mis ei arvesta võetud kohustusi, ning siinkohal viitan ma sotsiaaldemokraatide fraktsioonile.

 
  
MPphoto
 
 

  Luis Manuel Capoulas Santos (PSE).(PT) Hr juhataja, soovin samuti õnnitleda raportööri tema töö puhul ja ka fraktsiooni PSE variraportööri, mitte ainult selle raporti variraportööriks olemise puhul, vaid omaalgatusliku raporti puhul, mis eelnes sellele arutelule.

Tema töö iseloomustab sotsiaaldemokraatide kompromissivaimu ja konstruktiivset suhtumist tasakaalustatud lahenduse leidmiseks. Pikad arutelukuud on kinnitanud kolme asja: selle sektori suurt majanduslikku ja sotsiaalset tähtsust, hoolimata sellest, et ühtne põllumajanduspoliitika on seda minevikus nii halvasti kohelnud; asjaolu, et käibivad reeglid ei tööta enam praeguses turuolukorras ja muutunud tarbimisharjumuste puhul, ning vajadust viia sisse reformid nende probleemide lahendamiseks.

See arutelu on samuti näidanud suurt üksmeelt sektori probleemide välja toomisel. Siiski ei ole me kõik nõustunud komisjoni pakutud lahendustega, mistõttu leiab tõestust Euroopa Parlamendi konstruktiivne suhtumine tänu põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni laiale kompromissile ning fraktsiooni PSE detailsetele ettepanekutele. Nende ettepanekute eesmärk on täiendada seda kompromissi kõige delikaatsemates küsimustes nagu: istutusõiguste liberaliseerimine, viinapuude väljajuurimine, suhkru lisamine ja virdetoetus, joodava alkoholi säilitamine, mis on väga tähtis mõnede prestiižsete veinide puhul, nt nagu portvein, mille konkurentsivõime tuleb tagada; kriisisekkumine, müügiedendus jne.

Parlamendi seisukoht on tõeliseks tõukeks ja heaks teenäitajaks nõukogule ja komisjonile. Parlamendi seisukoha üldised jooned näitavad, et lõppkokkuvõttes on võimalik leida lahendus nii sektori üldistele kui ka tootmispiirkondade eriomastele probleemidele.

Volinik, ajal, mil me oleme alustamas arutelu tervisekontrolli ja meile erilist huvi pakkuval 2013. aasta järgse põllumajandusstsenaariumi teemal, on hädavajalik, et see reform saaks kiiresti lõpetatud. Seepärast loodan, et parlament inspireerib nõukogu otsuste tegemisel, sest parlamendi suhtumine ja tema soovituste üldised jooned on Euroopa veini ja viinapuude jaoks hea märk.

 
  
MPphoto
 
 

  Donato Tommaso Veraldi (ALDE). - (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, ma olen volinikule tänulik, kuid lubage mul öelda erilised tänusõnad raportöörile, hr Castiglionele suurepärase, põhjaliku ja väärtusliku töö eest.

Rahvusvahelise konkurentsi väljakutsetele vastamine kvaliteedi parandamise ja tüüpomaduste kaitse kaudu on Euroopa veinituru reformi peamine eesmärk. Samas on oluline tagada abi Euroopa Ühenduses toodetavale kontsentreeritud viinamarjavirdele ja destilleeritud kontsentreeritud viinamarjavirdele, sest see on üldkasutatav veinivalmistustava paljudes ühenduse piirkondades. Mis puudutab suhkrustamist, siis rikastamise eesmärgil sahharoosi kasutamisele tuleb viidata etiketil, et saavutada suurem läbipaistvus ja tarbija teavitamine.

Riiklikke abiprogramme tuleb kasutada müügiedenduskampaaniate jaoks Euroopa Liidus ning samuti ka kriisisekkumiseks, uurimis- ja arengutegevuseks ja eelkõige veini kvaliteedi parandamiseks.

Mis puudutab istutusõiguste liberaliseerimist, siis edasilükkumine 2013. aastani on vastuvõetav veinide puhul, mida kaitstakse päritolunimetuste ja geograafiliste tähistega. Selleks et saavutada tasakaalustatud olukord teiste veinide suhtes, peaks liberaliseerimist lubama ainult pärast mõju hindamise analüüsi läbiviimist komisjoni poolt enne 2012. aasta lõppu.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Tomasz Zapałowski (UEN). - (PL) Hr juhataja, üks veinituru põhiprobleemidest on see, et aina rohkem ja rohkem veini imporditakse kolmandatest riikidest. Võiksime samahästi endalt küsida, kas nende riikide vein on parem. Vastus on eitav. Kolmandatest riikidest imporditud veini kvaliteet ei ole parem kui meie veinil, kuid nende vein on palju odavam.

Minu kodumaa on põhiliselt veini tarbiv riik. Minu kaasmaalased on huvitatud kahest kriteeriumist, nimelt hinnast ja kvaliteedist. Etikett ei ole nende jaoks nii tähtis, kuid siiski on levinud komme maksta rohkem pigem tootemargi kui veini kvaliteedi eest. Müügiedendamine üksi ei saavuta midagi. See ei tõmba ligi hinnatundlikke tarbijaid ka vanas EL-15-s. Ma olen seda ise märganud Brüsseli poodides.

Tervitan väga fakti, et on säilinud võimalus kasutada terminit „puuviljavein”. See on traditsioonilise turu spetsiifiline segment ja ei konkureeri viinamarjaveinituruga. Nagu ka „vodka” määratluse puhul, ei ole vastuvõetav tegutseda teatud riike, tootemarke või kvaliteeti kahjustavalt ainult sellepärast, et veinisektoris on probleemid.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Hélène Aubert (Verts/ALE). - (FR) Hr juhataja, volinik, kindlasti nõustume me teie sooviga kaotada subsiidiumid, mis toetavad ületootmist ja on vastuvõetamatu, moonutava mõjuga, kuid me ei saa nõustuda sellega, et te kavatsete jätta veini, mis on eelkõige seotud terroir’ga, ning on järjest enam standardiseeritud üle maailma müüdav toode, moe- ja turukapriiside meelevalda. Ma soovin rõhutada kahte punkti.

Esiteks, absoluutset vajadust kaitsta geograafilisi tähiseid ja päritolunimetusi, mis on sageli küsitavad, kuid siiski loovad Euroopa põllumajandusmudelile iseloomuliku sideme maaga. Soovime, et te tõstaksite seda mudelit esile ning ei ohverdaks seda suurte turgude altaril rahaahnitsejate hüvanguks. Samuti kutsume me üles pöörama rohkem tähelepanu ökoloogilistele viinamarjakasvatuse meetoditele, mis nõuavad siiani märkimisväärselt palju kemikaale ja lisaaineid. Sellega seoses palume me teil toetada orgaanilist veini, mille spetsifikatsioonid on praegu koostamisel.

Terroir’ide bioloogiline mitmekesisus, kultuurid ja maitsed, kvaliteedi arendamine ja edendamine ning Euroopa veinide erakordne rikkalikkus: need on tulevik ja põhimõtted, millel peaks see reform põhinema.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL).(PT) Hr juhataja, me oleme väga kriitilised Euroopa Komisjoni ettepaneku suhtes reformida veinituru ühist korraldust. Lisaks viinapuude väljajuurimisele, on ettepanek liberaliseerida istutusõigused meie jaoks eriliselt murettekitav. Meie arvates ei paku põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raport mingit kaitset selles suhtes. Kaalul on Euroopa veinikasvatuse pärand ning nende suurte piirkondade tulevik, kus ei toodeta ainult päritolunimetuste ja geograafiliste tähistega veini, vaid ka lauaveini. Selle tulemusena, et kaitsta viinapuude ja veini traditsioonilist kultuuri, tööhõivet ja bioloogilist mitmekesisust, nõuame me istutusõiguste kaitset ja viinamarjaistanduste ümberstruktureerimise toetamise säilitamist, tootmise ja kvaliteedi jälgimist, pöörates erilist tähelepanu perepõhisele põllumajandusele ning koostööd tegevatele tootjatele; joodava veini destilleerimise toetamist ja piirkonnas toodetud viinamarjavirde kasutamist. Siiski ei toeta me suhkruga rikastamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Claude Martinez (NI). - (FR) Volinik, välja arvatud assigneeringute, kompensatsioonide või istutusõiguste küsimused, taandub see projekt – kolmas 15 aasta jooksul – kolmele ühtse eesmärgiga ideele. Esimene idee on maltusianism. Veinivalmistajad ei ole komisjoni lemmikud ning seepärast tahab viimane juurida välja ja visata minema viinamarjad, keelata suhkruga rikastamine ja kärpida tootmist samal viisil nagu põhjustati piima või nisu puudujäägid.

Teine idee on laissez-faire poliitika kasumi saamiseks, laissez-faire istutamisele, importimisele, vee lisamisele, puulaastude lisamisele, võltsveinile, imporditavale virdele, et segada kokku globaalne „veinikört”.

Kolmas idee on globaliseerumine. Pärast ühtset turgu ja ühtset valuutat tuleb ka ühtne vein: isuäratavalt lõhnav, puine, „parkeriseeritud” Coca-Cola vein, mille jaoks pole isegi vaja veinitootjaid, sest tegelik eesmärk on teha puhastus Vahemere piirkonna viinamarjaistandustes, eriti nende 250 000 tuhande hektari arvelt Languedoc–Roussilloni ümbruses, kaks ja pool miljardit ruutmeetrit maad, kust nad juurivad välja viinapuud, et ehitada maju, turg, mis on väärt tuhandet miljardit eurot. Veinituru ühisest korraldusest saaks kinnisvaraturu ühine korraldus.

Siin ma olen kui veinivalmistavate indiaanlaste esindaja. Ma ei soovi teie skalpi, volinik, ma soovin, et veinitootjad, kes on teinud rohkem kui 2000 aastat inimesi õnnelikuks, rahule jäetaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Agnes Schierhuber (PPE-DE). - (DE) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, lubage mul kõigepealt tänada raportööri selle eest, et ta on teinud kõik inimvõimete piirides, et jõuda selle kompromissini. Sellest ajast peale, mil komisjon esmakordselt esitas dokumendi veinituru ühise korralduse reformi kohta ning ka tänases arutelus, oleme me näinud, et vein on üks kõige tundlikumaid põllumajandustooteid, see on üks keerukamaid, kuid samas tekitab ka emotsioone, mida vaid mõned üksikud tooted suudavad teha. Olen veendunud, et Euroopa Parlament, eriti põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon, on suutnud koostada ja esitada kompromisspaketi, mis peegeldab tarka lähenemisviisi, tagades näiteks, et liikmesriikides kasutatavad traditsioonilised veinivalmistusmeetodid on selgelt lahti seletatud Euroopa veinikultuuri erinevustele toetudes, ning et – asi, mida ma pean väga tähtsaks – kvaliteetveinid on eraldatud lauaveinidest. On kohustuslik säilitada päritolunimetused. Need on kasulikud veinitootjatele, kuid eelkõige just veinitarbijatele.

Rikastamise piirangute säilitamine toetab traditsioonilist veinitootmist Euroopas. Arvesse peab võtma erinevaid ilmastiku-, geograafilisi ja struktuurseid tingimusi, milles viinamarju Euroopas kasvatatakse. Austrialasena ma tean, kui vajalikud on teatud meetmed, kuid ma olen vastu kohustuslikule väljajuurimisele, sest on vaja hoolikalt jälgida tarbija veinivalikuid ja teha kindlaks, kus on väljavaated suurenevale tarbimisele. Säästud, mida me nende reformide kaudu saame ja ma kibelen ka säästma peavad jääma esimesse sambasse ning jätkama veinikultuuri ja veinitootjate toetamist ühel või teisel viisil.

Lubage mul lõpetuseks öelda, et ma usun, et põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil on õnnestunud esitada ühtne ja mõistlik pakett ning ma loodan, et homne parlamendihääletus saadab selge signaali nõukogule ja komisjonile, et me soovime Euroopa veinikultuurile samuti tulevikku.

 
  
MPphoto
 
 

  Rosa Miguélez Ramos (PSE). - (ES) Hr juhataja, kõigepealt soovin ma õnnitleda Euroopa Parlamendi raportööri Castiglionet suurepärase töö puhul. Tema raporti voorus peitub selles, et see ei hõlma ainult meie kui Euroopa Parlamendi liikmete, vaid ka Euroopa veinitööstuse poolt väljendatud muresid.

Volinik, on toimunud teatud muutused pärast seda, kui te esitasite selle ettepaneku veinituru uue ühise korralduse kohta. Mõned aspektid on muutunud natuke, samas kui mõned teised on muutunud märkimisväärselt, kuid ma arvan, et paljud nendest muutustest on positiivsed. Näiteks pole väljajuurimine enam selle reformi keskne punkt ja mul oli hea meel kuulda teid ütlemas, et komisjon lähtub nüüd kolmeaastasest ajakavast, nagu seda soovib parlament, ja mitte viieaastasest nagu panite ette teie.

Sellel ühise turukorralduse reformil, mis on Euroopa põllumajanduses nii tähtis, nagu on öeldud algusest peale, on ka mõned äärmiselt positiivsed küljed, ja ma tänan teid selle eest. Näiteks on lihtsustatud eeskirju ja muudetud need paindlikumaks ning see aitab meil muutuda konkurentsivõimelisemaks. Seda punkti juba mainis pr Herranz seoses Euroopa veinide edendamisega nii Euroopas kui ka väljaspool.

On esitatud suur hulk muudatusettepanekuid teie ettepanekule kaotada praegused turukorraldused ja asendada need riiklike assigneeringute menüüga. On ilmne, et turumeetmed on juba aidanud säilitada põllumajandustootjate sissetulekuid ja majanduslikku aktiivsust maapiirkondades ning jätkavad seda tegevust. Hr Castiglione kompromissi ohustamata, soovin ma esitada uue muudatusettepaneku, et tagada otsetoetus diversifikatsioonile, toetus, mille liikmesriigid võiksid hõlmata oma riiklikesse eraldustesse aitamaks põllumajandustootjaid üleminekul uuele ühisele turukorraldusele. Selle kestuse ja kasutatavad meetmed peab paika panema juhtimiskomisjon.

Volinik, arvan, et selle ühise turukorraldusega töötama harjunud sidusrühma jaoks, toetudes praegustele turumeetmetele, oleks see võimalus aidata neil minna üle diversifikatsioonile ja juhatada nad uude ühisesse turukorraldusse, mille – ma loodan – võtab koda homme vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Anne Laperrouze (ALDE). - (FR) Volinik, ma loodan, et te kuulete sõnumit põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonilt, kes on teinud märkimisväärseid muudatusettepanekuid teie reformiettepanekule. Ma toetan keeldumist lubada 2014. aastast automaatset istutusõiguste liberaliseerimist, eriti päritolunimetuste ja geograafiliste tähistega kaitstavate veinide puhul. Teiste veinide puhul peaks võtma otsuse istutusõiguste liberaliseerimise kohta ainult pärast ühise turukorralduse reformi mõju hindamist.

Mis puudutab suhkruga rikastamist, siis minu meelest ei peaks me raiskama oma energiat sellele küsimusele. Oluline on säilitada veinivalmistustavad, mis annavad Euroopa veinile nende kvaliteedi ja identiteedi.

Eriti sooviksin ma mainida lauaveine. Komisjoni ettepanek annab võimaluse viidata konkreetsele päritolukohale: näiteks Provence'i ranniku vein, Andaluusia vein, vein Toscanast jne. See ajab kindlasti tarbijad segadusse ja viib ebaausa konkurentsini päritolunimetustega kvaliteetveinide, mis peavad kinni rangetest spetsifikatsioonidest, ja lauaveinide vahel, millel on palju vabamad tootmiskriteeriumid. Seepärast säilitagem praegused seadused, sest ainuke viide peaks olema sellele riigile, kus veini toodetakse: Hispaania vein, Itaalia vein, Prantsuse vein jne.

Mis puutub etiketil esitatavat teavet, siis arvan, et on tähtis mainida villija liik: kas tegemist on üksikveinitootjaga, ühistootjatega või mõni kolmas variant. Veinivalmistajaametil on Prantsusmaal äärmiselt positiivne imago, mis ei pruugi olla sama teiste maailmas toodetavate veinide puhul. Seepärast ma leian, et on tähtis anda selle kohta teavet.

Lõpetuseks soovin ma õnnitleda raportööri, kellel on arutelu jooksul suuresti õnnestunud ühendada parlamendiliikmed kompromissi ettepaneku suhtes, mis on sageli tekitanud kirgi, saates selge sõnumi, et EL jääb ka tulevikus juhtivaks veinitootjaks, garanteerib rohkem kui pooleteise miljoni veiniettevõtte tuleviku ning säilitab oma positsiooni kui juhtiv eksportija.

 
  
MPphoto
 
 

  Mikel Irujo Amezaga (Verts/ALE). - (ES) Hr juhataja, volinik, ma soovin keskenduda istutusõigustele, sest, nagu me kõike teame, kavatseb reform turu liberaliseerida 2013. aastaks, kaotades istutussõigused ja külmutades rahalised vahendid, pakkumata tõelist alternatiivi 2,4 miljoni veinikasvataja jaoks Euroopas. See pühiks ühe käeliigutusega minema väikesed ja keskmised veinitootjad ja jätaks kultuuriliselt meile kuuluva turu järjekordselt poole tosina tootja või rahvusvahelise ettevõtte kätte.

Ma pean seda vastuvõetamatuks. Kas komisjon ei suuda tõesti mõista, et kõige lojaalsemad istutussõiguste kaitsjad on päritolunimetustega veini tootjad – minu puhul siis näiteks Rioja – ning et nemad on need, kes toodavad, müüvad ja ekspordivad enamiku veini ja parima kvaliteetveini? Ma olen pärit Navarrast, kus liberaliseerimist on juba rakendatud: istutusõigused on väärtusetud, kuid kui Navarras maksab kilo viinamarju 15 senti, siis sama kilo viinamarju maksab vaevalt 10 kilomeetri kaugusel olevas La Riojas rohkem 1 eurot.

Kui La Rioja müüb kõik, mis tal on, siis Navarras me peame võtma appi erakorralise destilleerimise. Ei saa eitada, et järkjärguline protektsionismi kaotamine on hea, kuid see ei tohiks muutuda dogmaks. Komisjon ei ole esitanud mitte ühtegi tõsiseltvõetavat raportit, kus näidatakse, et liberaliseerimine, istutusõiguste kaotamine 2013. aastal või ükskõik millal tooks veiniturule kasu.

 
  
MPphoto
 
 

  Diamanto Manolakou (GUE/NGL). - (EL) Hr juhataja, komisjoni ettepaneku eesmärk on vähendada rahalist toetust ja keskenduda sektorile suurtes kartellides. Me teame väga hästi, milline on tulemus: oleme seda näinud teiste viljasaakide puhul. Kui juuritakse välja tuhandeid hektareid, siis pühitakse minema tuhanded väikesed ja keskmise suurusega veinikasvatajad ning need alad – eriti mägised ja vähemeelistatud – jäetakse maha ja muutuvad inimtühjaks, mis avaldab mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Tagasilöögid on dramaatilised: töötus ja keskkonnaprobleemid suurenevad. Impordimaht kasvab, kaasa arvatud kahtlase kvaliteediga veinid ja kõik rahva tervise arvel.

Me lükkame tagasi komisjoni ettepaneku ning samuti põllumajanduskomisjoni raporti, sest see pakub isegi halvemaid meetmeid: see lubab suhkru lisamist seoses suureneva alkoholisisaldusega võõrveinides, samas kui me saaksime sama tulemuse virdega. Samuti aktsepteerib see terminit „vein“ toodete puhul, mida ei valmistata viinamarjadest, viies nii alla kvaliteeti Euroopa veinil, mis on maailmaliider ekspordis.

See reetlik, tagurlik poliitika kahjustab Euroopa veine ja väikese ning keskmise suurusega viinamarjakasvatajaid ning tugevdab suurärisid. Seepärast peab need ettepanekud tagasi lükkama ja hukka mõistma.

 
  
MPphoto
 
 

  Dimitar Stoyanov (NI). - (BG) Pr volinik, te tõite oma kõnes korduvalt välja, et meie veiniturg vajab reformi. Palun selgitage, pr volinik, milline on teie veiniturg, sest teie ettepandud komisjoni ettepanek ei tähenda turukaitset Bulgaarias. Komisjoni ettepanek sisaldab jultunud diskrimineerimist, topeltmõõdupuud Ida-Euroopa riikide suhtes, kus veinitootmise tingimused on vähem soodsad.

Ühinedes Euroopa Liiduga, eeldas minu riik vaba turgu ja majanduslikku kasvu, kuid, mis ta sai olid ainult kõrged hinnad, kõrge inflatsioonitase ja eeskirjad, mida mu rahvas ei näinud isegi sotsialismi ja plaanimajanduse aegadel. Tänan teid.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Luisa MORGANTINI
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Ioannis Gklavakis (PPE-DE). - (EL) Proua juhataja, ma õnnitlen raportööri, hr Castiglionet raporti puhul. Veinituru reformi kohta on juba palju öeldud ja kuigi ma olen alati toetanud arvamust, et ühenduse veinid peavad säilitama oma kvaliteedi, traditsiooni ja autentsuse, kui nad tahavad teha edusamme ja saada konkurentsivõimelist positsiooni, tunnistan ma sellest hoolimata, et eelis, mida naudib Lõuna-Euroopa tänu rikkalikule päikesevalgusele, ei tohiks takistada tootmist põhjapool.

Olen kindel, et igaüks siin istungisaalis soovib tasakaalustatud tulemust. Seepärast olen ma veendunud, et kuna nõukogu on liikumas suhkru lisamise lubamise suunas, on õige teha säte status quo säilitamiseks ehk siis virdetoetus veinide rikastamiseks, et oluline hinnaerinevus suhkru ja virde vahel ei lööks tootjaid, kes traditsiooniliselt kasutavad alkoholisisalduse tõstmiseks kontsentreeritud virret, eriti kui me räägime autentsest veinitootest.

Lõpetuseks sooviksin lisada, et viinapuude väljajuurimise meedet võib pidada mooduseks, kuidas vähendada ühenduse tootmist, kuid me peame ka arvestama väikeste saarepiirkondadega, kus liikmesriigid peavad suutma piirata väljajuurimist sotsiaalsetel, majanduslikel ja eelkõige keskkondlikel põhjustel. Pealegi pole need viinamarjaistandused vastutavad ühenduse ületootmise eest, vastupidi, enamikul juhtudel toodavad nad suurepärase kvaliteediga veine.

Ma lõpetan, öeldes, et Euroopa vein on parim maailmas. See on vein traditsiooniga. Siit on vein pärit! Seepärast peame me säilitama kvaliteedi ja traditsiooni ning samuti võtma omaks agressiivsema poliitika: peaksime tegema reklaami, sest ainult siin Euroopas suureneb alkoholi tarbimine noorte inimeste hulgas, – äärmiselt ebatervitatav fakt – samas kui veini tarbimine väheneb, ning see näitab infovaegust.

 
  
MPphoto
 
 

  Vincenzo Lavarra (PSE). - (IT) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, see reform kirjutab kahtlematult ümber veinisektori alustõed muutmaks seda maailmaturul konkurentsivõimeliseks. Hr Castiglione raporti abil oleme me rõhutanud fakti, et Euroopa veini konkurentsivõime tugevus, ning mis on seda aidanud ületada konkurents Uue Maailma veiniga, on kvaliteet.

Enamgi veel, oleme just kvaliteedi nimel parandanud komisjoni ettepaneku teatud punkte, nagu väljajuurimise ajakava ja ökoloogilised piirangud ning istutusõiguste liberaliseerimine, arutelu jooksul välja käidud lisatingimustega. Oleme toetanud mõtet viia läbi hoolikamaid kontrolle tagamaks, et veinivalmistustavade heakskiitmist ei ole tehtud liiga lihtsaks, ning me pooldame ühenduse suurenevat kaasfinantseerimist müügiedenduskampaaniates.

Siiski ei toeta me kvaliteeti, leppides suhkruga rikastamise tavaga. Me mõistame, et seda tava soositakse teatud riikides majanduslikel põhjustel, kuid sel juhul me nõuame sama standardit, sama toetuskava ka virdele, nagu oli sätestatud eelmistes õigusaktides. Eelkõige oleme me veendunud, et on vajalik viidata sahharoosi kasutamisele etiketil läbipaistvuse ja tarbijatele täpse teabe andmise huvides.

Daamid ja härrad, ma pöördun eriti mõne poole teist, tegemist on jälgitavuse põhimõtte austamisega, mida me oleme siin täiskogus püüdnud toetada tarbijate kaitsmise huvides.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Kvaliteet ja tervis: mis minusse puutub, siis suhkur teeb mind haigeks, nii et ärgem unustagem, et need kaks käivad käsikäes.

 
  
MPphoto
 
 

  Olle Schmidt (ALDE). - (SV) Vein on vana traditsiooniga jook, mis kuulub Euroopa kultuuri. In vino veritas, nagu ütlesid vanad roomlased. Kuid vein on ka alkohoolne jook, mis kahjustab inimeste tervist, eriti kui seda tarbitakse rikkalikes kogustes. Veinikasvatus on tähtis tööstusharu paljudes ELi liikmesriikides ning annab tööd ja elujõudu maapiirkondades. Arvan, et vein on toode, mis suurel määral suudab ennast ise müüa, kui ta on hea kvaliteediga. Niisiis on raske mõista raporti ettepanekuid mahuka ja suureneva toetuse osas selle turustamiseks. Ei saa olla Euroopa maksumaksja kohuseks toetada Euroopa veinikasvatajate kulusid, et viimased saaksid müüa tooteid, mis ei suuda konkureerida vaba turu tingimustes.

Ühelt poolt räägib EL mõõdukast joomisest, teiselt poolt tahab müüa rohkem veini. Need kaks ei sobi kokku. Loomulikult vajab ELi veiniturg reformimist, kuid tehkem seda mõistlikult. Veiniturud erinevad ja funktsioneerivad traditsiooniliselt erineval viisil ning samuti erinevad avalikkuse soovid ja nõudlus ELis.

 
  
MPphoto
 
 

  Adamos Adamou (GUE/NGL). - (EL) Proua juhataja, volinik, esile tõusevad kaks ettepandud meedet, nendeks on viinapuude väljajuurimine ja suhkru lisamine veinile.

Esimene on takistav ja keskkonnavaenulik tegevus, tuues põhiliselt kaasa tuhandete väikeste ja keskmiste kasvatajate töötuks jäämise, ning kes selle asemel et saada abi oma töö jätkamiseks, saadetakse odava tööjõu ridadesse.

Mis puudutab suhkru lisamist, siis meiepoolne tagasilükkamine toetub faktile, et lubatud 4,5-mahuprotsendiline tõus ja termini „vein” kasutamine jookide puhul, mis ei ole viinamarjadest tehtud, halvendab kvaliteeti ja veini eriomadusi. Lisaks toob nn märgistamise lihtsustamine kaasa veel suurema kvaliteedilanguse, sest see ei sisalda kohustust viidata piirkonnale, kus vein toodeti.

Juhin tähelepanu sellele, et näiteks minu riigis viidi minevikus, kas õigesti või valesti, läbi massiline väljajuurimine, mille jaoks ei ole praegu Euroopa tasandil ette nähtud finantsabimeetmeid. Puhta südametunnistusega hääletame me selle ettepaneku vastu ja toetame vähemuse ettepanekut, mis on suunatud tootjate sotsiaalsetele ja majanduslikele muredele minu riigis Küprosel ja teiste Euroopa toojate riikides.

Nüüd peaks olema aeg abistada tootjaid, mitte jätta neid töötuks ja vähenenud sisstulekutega.

 
  
MPphoto
 
 

  Struan Stevenson (PPE-DE). - Proua juhataja, ma tulen Šotimaa valimispiirkonnast, kus veini ei toodeta. Kliimamuutused peavad olukorda tõesti märkimisväärselt muutma, enne kui me saame Šotimaal veini tootma hakata! Toodame küll väga head viskit, mida ma soovitan.

Räägin oma kolleegi hr Parishi nimel, kes peab osalema kohtumisel hr Michel Barnier’ga Pariisis ja Ühendkuningriigi veinisektori nimel, mis liikmetele teadaolevalt on väga väike – esindab 0,01% ELi kogu veinitoodangust – kuid mis ei küsi Euroopalt üldse mingit toetust ega finantsabi. Kui aga tootmise miinimumtaset ei tõsteta kuni 50 000 hl, peab Ühendkuningriik kehtestama istutuskeelu 2014. aastani. Sellises väikeses sektoris, kus on vaja natuke laieneda, oleks sügavalt ebaõiglane, kui peaksime seda tegema. Isegi kui Ühendkuningriigi sektor laieneks enne istutusõiguste süsteemi lõppu neli korda, mis on väga ebatõenäoline, esindaks see ikkagi ainult 0,05% ELi kogutoodangust, mis on üks 2000ndik ELi veinitoodangust tervikuna.

Seetõttu loodan, et liikmed soosivad hr Parishi muudatusettepanekuid. Ma ei ürita kuidagi kompromissi kõigutada. Hr Castiglione on teinud imelist tööd – esitati 795 muudatusettepanekut – ja kompromissi otsides on suutnud hoida muudatusettepanekud kontrollitaval tasemel. Ma ei taha seda kuidagi ära rikkuda, aga loodan, et Ühendkuningriigi seisukoht leiab toetust.

 
  
MPphoto
 
 

  Gilles Savary (PSE). - (FR) Proua juhataja, kõigepealt soovin õnnitleda meie raportööri, hr Castiglionet selle puhul, et ta on toonud märkimisväärse nihke komisjoni seisukohtadesse. Kindlasti oleme siin silmitsi paradoksiga: ühelt poolt pole maailmas kunagi joodud nii palju veini ja teiselt poolt, kuigi 10–15 aasta pärast näeme me rekordilist veini tarbimise tõusu maailmas, öeldakse meile, et Euroopa toodab liiga palju. Mul on tunne, et ületootmise asemel on meil tegemist hoopis müügiprobleemiga, eriti turustamisega, ning sellepärast ei soovi ma, et täna ettepandud reform ahvatleks sektori standardite alandamisele isegi väikseimal määral, selleks et olla samal joonel uute veinitootmisriikidega.

Peame pidama meeles, mis on juhtunud Euroopa tööstuses. Praegu on Euroopa juhtiv tööstuslik tootja Saksamaa. Saksamaa on jäänud etteotsa, ta on keeldunud tootmise vähendamisest ja on praegu maailmas peamine eksportija, isegi pärast Hiina ja India saabumist rahvusvahelisele areenile.

Me ei saa kärpida meie veiniistanduste kvaliteeti ja nende tootemargi imagot. Seetõttu ei tohi me anda järele veinitööstuse toorele industrialiseerimisele, mis tulevikus varustaks meid Heinekeni veini, Danone' veini, Coca-Cola veini ja Pepsi-Cola veiniga. Siiski tundub mulle, et komisjonil on kiusatus saada lahti väiksematest ja soosida suuri. See lõppeks meie hinge kaotamisega!

Seepärast palun ma teid, volinik, tagada, et kõik veini kvaliteeti toetavad ning seda teha võivad tegurid – toodangu vähendamine, turustamise toetamine, geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste hoolikas kaitse – säilitataks mitte ainult ELis vaid ka väljaspool, kui on tegemist suurte rahvusvaheliste mitmepoolsete läbirääkimistega. Ma pean seda äärmiselt tähtsaks: vastasel korral kaotame selle, mis on vaieldamatult üks kõige tähtsamaid osasid meie põllumajanduses ning Euroopa tsivilisatsioonis: vein on kultuuri- ja tsivilisatsioonitoode. Seepärast ei saa me järele anda turu ja industrialiseerimise miraažidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Astrid Lulling (PPE-DE). - (DE) Proua juhataja, poliitika on võimalikkuse kunst. See maksiim kehtib ka selle veinituru ühise korralduse viimase reformi kohta. Peab ütlema, et kuigi komisjon prognoosis 2006. aastal müüdamatuid veiniülejääke ELis, ei ole seda juhtunud, ning et tema seadusandlik ettepanek suuresti eiras parlamendi poolt veebruaris esitatud arvamust.

Nagu 1999. aastal, oleme me suutnud tänu püsivusele, leidlikkusele, tihedale koostööle kaubandusega, eriti parteiülese veinitöögrupiga, töötada välja kompromissi, millega peaks suutma elada veinikaubandus nii Lõuna- kui ka Põhja-Euroopas, tingimusel et kasvatajad toodavad häid veine ja veinimüüjad suudavad neid tõhusalt turustada nii ELi sees kui väljas. Meie kavatsus on luua vajalik vahenditepakett ning panna piirkonnad vastutama nende kasutamise eest sobiva finantsraamistiku piires.

Selles ärritavas arutelus veinivalmistusprotsesside kohta, mida komisjon tarbetult õhutas, jõudsime me taas kord kokkuleppele, tuginedes suuresti 1999. aasta kompromissile, isegi kui volinik pole ikka sellega rahul. Terve mõistus ja teadvustamine, et müügiprobleeme lõunas ei lahenda, muutes võimatuks müüdava veini tootmise põhjas, on täna võidule saanud ja ma loodan, et tagavad ka suure enamuse.

Nagu alati, peitub kurjajuur pisiasjades. Ma austan kompromissi, mille tarvis pidi ka raportöör ise tegema mööndusi, ning kiitus talle selle eest. Sel põhjusel ei kavatse ma esitada mitte ühtegi uut muudatusettepanekut, kuigi ma ei suuda hoiduda väljendamast oma arvamust, kui peaksime jõudma katastroofiliste ettepanekute hääletamiseni, millel pole mingit seost kompromissiga.

Näiteks on ülimalt takistav nõuda, et veinide märgistusel peab olema viide veini rikastamiseks kasutatava ELi viinamarjavirde päritolule, kui eesmärk on toetada just sellist rikastamise vormi. On oluline, et reform aitaks garanteerida piisava tootmispotentsiaali nii kvantiteedi kui ka kvaliteedi seisukohast, et säilitada meie globaalse turu juhtpositsiooni, ning tagada, et meie ELis ja mujal jooksime rohkem veini meie tervise hüvanguks!

(Aplaus) <BRK>

 
  
MPphoto
 
 

  Bogdan Golik (PSE). - (PL) Proua juhataja, sooviksin alustada raportööri tänamisega. Lisaks sooviksin avaldada tänu kõikidele põllumajanduskomisjoni liikmetele raske töö eest, mida nad on teinud saavutamaks konsensust sellises olulises, kuid ka väga keerukas küsimuses nagu veinituru reform.

Arvan, et me kõik nõustume, et muutused selles sektoris on vajalikud reageerimaks globaliseerumise protsessidele ja kaubanduse liberaliseerimisele. Siiski pole me alati nõus sellega, kuidas neid muutusi läbi viia. Seetõttu on meil isegi rohkem põhjust pidada kokkulepet, milleni jõuti veinitootjate põhiküsimustes, meie ühiseks eduks. Kokkulepe võtab arvesse erinevate ühenduse regioonide vajadusi ja tingimusi, mis erinevad keskkonna- ja ilmastikutingimuste poolest. Vastavalt sellele erinevad ka veinitootmismeetodid.

Eriti soovin ma tuua esile muudatusettepanekut, mis võimaldab liikmesriikidel kasutada terminit „vein“ ka veinide puhul, mis pole tehtud viinamarjadest. Teatud Euroopa osades ulatub puuviljaveinitraditsioon tagasi 12. sajandini. See on kõik osa meie ühisest kultuuripärandist. Järelikult on oluline mitte viia sisse ühtegi potentsiaalselt segadusse ajavat muutust puuviljaveinide märgistamises. Veinid, mida toodetakse puuviljadest, nagu õunad ja sõstrad, turustatakse puuviljaveini märgistusega või vastava puuvilja järgi nime saanud veinina. Need veinid seadsid ennast Euroopa turule sisse juba palju aastaid tagasi ja ma olen rahul, et säte puuviljaveini kohta on säilitatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Béla Glattfelder (PPE-DE). - (HU) Suur tänu. Sooviksin tõsta kolm küsimust, sest veinisektor on liiga laiaulatuslik minu jaoks, et puudutada kõiki küsimusi. Esimene küsimus on väljajuurimistoetus, teine on ümberstruktureerimistoetus viinamarjaistanduste uuendamiseks ja kolmas puudutab kõrvalsaaduste kohustuslikku destilleerimist.

Ma nõustun reformi alustega. Kehtivad veinisektori eeskirjad ei ole jätkusuutlikud. Destilleerimistoetus peab lõppema, sest see on raiskamine. Nii tekivad hoopis ülejäägid ja selle peatamiseks peame me välja juurima märkimisväärselt suure osa viinamarjaistandusi. Siiamaani on kõik OK. Edasi tulevad probleemid, sest seda saab teha õigesti ainult siis, kui me juurime välja istandused ja keskendume väljajuurimise toetusele piirkondades, kus toimus üleliigne tootmine. Seda aga ei toimu. Tegelikult toimub see, et liikmesriigid ja piirkonnad, mis ei tooda ülejääke peavad kandma ebaausalt suurt koormat selle reformi tõttu. See on eriti vastuvõetamatu uute liikmesriikide suhtes, sest enne liitumist, kui me olime veel väljaspool ELi, ei saanud me mingit destilleerimistoetust ega tootnud ka ülejääke. Sellest ajast peale on umbes 10% meie viinamarjaistandustest Ungaris välja juuritud. Reform ei võta arvesse seda olukorda, mis praegu on, kui me mitte ainult ei tooda ülejääke, vaid oleme muutunud ka netoimportijateks. See reform koormab kõiki riike, kellel oli tasakaalustatud veinitoodang, ning tõepoolest me tootsime enam-vähem sama palju veini, kui me tarbisime.

Teine küsimus, mida ma tahaksin tõsta, on viinamarjaistanduste uuendamise abi. On eriti vastuvõetamatu, et selline toetuse vorm muutub Ungaris kehtetuks. Proua volinik ei peaks kartma Pandora laeka avamist! Arutelu on palju parem kui ebaausate otsuste tegemine. Parlamendi otsus pakub sobiva lahenduse ja soovitab, et uuendamistoetus ei tohiks üheski liikmesriigis olla väiksem kui see oli aastatel 2007–2008, ning see on hea lahendus.

Samuti toetan ma nende eeskirjade tühistamist, mis puudutavad kõrvalsaaduste kohustuslikku destilleerimist, sest see on raiskav, tarbetu meede ning ei ole keskkonnakaitse vaatenurgast jätkusuutlik. Suur tänu.

 
  
MPphoto
 
 

  Csaba Sándor Tabajdi (PSE). - (HU) Daamid ja härrad, ma olen nõus, et veinimäärustik on olnud siiani halb, kuid samas on küsitav, kas see veinireform on hea. On loendamatu arv küsimusi, sest on selge, et see reform on hädavajalik, kuid kahjustab vaesemaid veinitootmispiirkondi. Riiklike assigneeringute süsteemi jaotamine – millest rääkis volinik – on äärmiselt kahjulik uutele liikmesriikidele. See veinireform on diskrimineeriv ning toob kasu neile, kes on siiani tootnud halva kvaliteediga veini destilleerimise jaoks, sest nemad saavad ikkagi oma raha.

Parlament on liikunud õiges suunas ja lõplik kompromiss oleks, et 2/3 moodustaks piirkond ja kvantiteet ning 1/3 ajalooline aspekt. Oleks väga kasulik säilitada võimalus suurendada alkoholisisaldust suhkruga rikastamise jaoks. Turustamine on äärmiselt tähtis tegur, kuid seda peab kindlustama ka ühenduse sees. Nõustun täielikult destilleerimise tühistamisega ja see on selle reformi kõige positiivsem külg, kuid kordan, et selle raha saavad need, kes on siiani tootnud destilleerimise jaoks. Väljajuurimistoetuse mõiste on puudulik, sest see on väga ahvatlev kõige vaesematele liikmesriikidele. Meie uutes liikmesriikides peame samuti välja juurima viinapuid, mis toodavad head kvaliteeti. Tänan teid tähelepanu eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). - (PL) Proua juhataja, selle reformi peamine eesmärk peaks olema jätkusuutlikkuse ja paranenud konkurentsivõime saavutamine liidu veinisektoris. On oluline tugevdada positsiooni tuntud Euroopa veinidel, mis võivad hoobelda sajandivanuste traditsioonidega, et need ei kaotaks nn Uue Maailma veinidele. Selle turu jaoks eraldatud eelarvet peaks arukamalt kasutama. Me ei tohiks toetada destilleerimist. Selle asemel peaksime edendama Euroopa veine, et saada tagasi vanad turud ja võita uusi.

Ma tahaksin mainida kolme olulist küsimust. Esiteks, suhkruga rikastamise küsimuses peab säilitama status quo. Teiseks, status quo tuleb säilitada ka puuviljaveinide puhul. See tähendab, et peaks jääma jätkuvalt võimalikuks kasutada terminit „vein” puuviljaveinide märgistamiseks. Kolmandaks peaks tõstma de minimis taset, näiteks 50 000 hektoliitrini. See stimuleeriks tootmist ja annaks panuse kohalikule veinivalmistamise arengule riikides, kus ei toodeta suuri veinikoguseid. Sel muutusel ei oleks mingit mõju ühenduse veiniturule.

 
  
MPphoto
 
 

  Christa Prets (PSE). - (DE) Proua juhataja, volinik, nagu me oleme täna kuulnud, ulatub veinikultuuri traditsioon tagasi sadade aastate taha. Aastakümneid oleme püüdnud parandada meie veinide kvaliteeti ja need jõupingutused on olnud väga edukad, mida mina austrialasena saan öelda ka oma riigi jõupingutuste kohta, eriti minu koduprovintsis Burgenlandis.

Osa sellest edust võlgneme me siiski sahharoosi kasutamisele. Asendades suhkru teistest piirkondadest pärit virdekontsentraadiga, tähendaks see meie regiooni veinide eripära mõjutamist ning isegi muutmist. Kindlasti ei saa me sellega nõustuda, samuti ei oleks see soosiv meie kasvatajatele, kes on kvaliteedistandardite eest hoolt kandnud juba palju aastaid.

On mõeldamatu, et sahharoosi kui lisaaine peaks keelustama ja asendama virdekontsentraadiga, et kompenseerida väga kulukast erakorralisest destilleerimisest loobumist. Sel põhjusel olen ma veendunud, et peame toetama vana kompromisspaketti, mis võimaldab meil muuhulgas säilitada piirkondlikud veinivalmistuskultuurid ja -traditsioonid.

 
  
MPphoto
 
 

  Oldřich Vlasák (PPE-DE). – (CS) Hr juhataja, volinik, pole kahtlustki, et veinitootmissektoris on vaja uusi mängureegleid. Euroopa veinikultuur on meie põllumajanduspoliitika viimane osa, mida pole veel siiani reformitud, ning mis siiani töötab põhimõttel „mida suurem toodang seda rohkem raha Brüsselist”. See viib sageli veinitootjate tähelepanu kvaliteedilt kvantiteedile, mida ei ole meie Euroopa tarbijad märkamata jätnud. Aina enam otsustavad nad California, Tšiili või Lõuna-Aafrika veinide kasuks meie Moraavia, Tšehhi, Prantsuse või Itaalia veinide asemel. Peaksime toetama kvaliteeti ja konkurentsivõimet. Siiski ei tohi diskrimineerida teatud liikmesriike ning eelistada teisi. Kui me tõepoolest tahame veinisektori reformi suhtes kokkuleppele jõuda, siis ei tohi see sisaldada keeldu peedisuhkruga veini rikastamise kohta.

Igas meie riigis on erinevad ilmastikuolud ja erinevad traditsioonid. Riikide geograafiline keskkond Euroopa põhjapoolsemates osades on suuresti erinev lõunapoolsetest. Meie külmem kliima nõuab sageli meie veinide suhkruga rikastamist. Minu maal on kasutatud suhkrut veini rikastamiseks enam kui 200 aastat, see on traditsiooniline meetod. Komisjon soovitab keelata suhkruga rikastamise ja asendada selle virdekontsentraadiga rikastamisega. Kontsentreeritud veinivirre, kui seda ei subsideerita, maksab vähemalt kaks korda nii palju kui suhkur ja pealegi toodetakse seda ainult mõnedes riikides. Kui peame kasutama kontsentreeritud veinivirret või destilleeritud virdekontsentraati, siis peaksime seda importima teistest riikidest, mis oleks vastuolus meie Euroopa veinikultuuri põhimõtetega, milleks on siis veini päritolu määratlemine viinamarjade päritolu kaudu. Lisaks tõstaks see veini hinda ja järelikult vähendaks ka selle konkurentsivõimet turul. See on minu arvates diskrimineerimine. Samas kui komisjon on vastu veinide suhkrustamisele, tundub, et keegi ei muretse nende hapuks muutmise küsimuse üle, see puudutab siis viinhappe kasutamist peamiselt Lõuna-Euroopa riikides. Sooviksin tõsta klaasi ausat veini ausa, mittediskrimineeriva ja onupojapoliitikavaba reformi terviseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Ma kardan, et vein peaks olema tehtud viinamarjadest!

 
  
MPphoto
 
 

  Gábor Harangozó (PSE). - (HU) Tänan teid, proua juhataja. Volinik, daamid ja härrad, veinituru reformimise eesmärk on toetada vastuvõetavate, heakvaliteetsete veinide tootmist. Me tervitame asjaolu, et soovitus teeb jätkuvalt võimalikuks suurendada alkoholisisaldust suhkru abil nendes piirkondades, kus see on traditsiooniline meetod. Uutes liikmesriikides, kaasarvatud Ungaris, on head veinid ja tavaliselt me ei tooda ülejääke. Kui vein on hea kvaliteediga, siis ei loe, kas seda toodeti suhkruga rikastamise abil või mitte.

Siiski on vajalikud kaasajastamine ja ümberstruktureerimine, et suurendada veinide müüki. Turustamise roll ja suurema riigieelarvelise raamistiku sätestamine on iseäranis tähtsad investeeringute tegemiseks, et edendada struktuurimuutust eriti uutes liikmesriikides. Just sel põhjusel ei saa me leppida soovitusega, et riiklike assigneeringute kujundamisel peaks olulist rolli mängima ajalooline jaotus, see viiks diskrimineerimiseni ja tooks kasu ainult riikidele, kes on vastutavad ületootmise eest. Tänan teid tähelepanu eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE). - (SK) Euroopa Liit on globaalse tähtsusega veinitootja. Tänu kõrgekvaliteetsete veinide tootmisele on ta kindlustanud maailmaturul juhtpositsiooni. Globaliseerumise tagajärjel on Euroopa veinitootmine siiski silmitsi ohuga USAst, Lõuna-Ameerikast, Lõuna-Aafrikast, Austraaliast ja Uus-Meremaalt imporditavate odavate veinide näol.

Kolmandate riikide odavad veinid võivad rõõmustada Euroopa tarbijaid, kuid nad on peavalu Euroopa toojatele. Kõrgete toomiskulude tõttu peavad Euroopa veinitootjad avatud turul vaeva nägema ning just seepärast peame me oma veinisektorit reformima.

Veinisektorile eraldatakse 1,3 miljardit eurot ELi eelarvest. Peame kasutama seda raha positiivsete sammude tegemiseks kvaliteedi ning meie veinide atraktiivsuse tõstmise kui ka uurimis- ja arendustegevuse suunas.

Veinikasvatusel Slovakkias on pikk ajalugu ning see on alati olnud, on ka siiani, raske äri. Kuna veinikaupmehed avaldavad hindade alandamiseks survet tootjatele, siis ei saa omakorda ka viimased maksta kasvatajatele piisavat hinda viinamarjade eest. On õigustatud hirm, et veinikasvatajate ellujäämisvõitluses ahvatlevad subsiidiumid viinamarjaistanduste hävitamisele. On oht hävitada viinamarjaistandused piirkondades, kus ei toodeta veiniülejääke.

Üritada piirduda väljajuurimisega Lõuna-Euroopas, kus ülejääkide probleemi lahendatakse subsideeritud erakorralise destilleerimisega, oleks poliitiliselt vastuvõetamatu, nagu oleks vastuvõetamatu suhkrustamise keelustamine Põhja-Euroopas. Slovakkias, nagu ka Saksamaal ja Austrias, on väga pikk veini suhkruga rikastamise traditsioon.

Sooviksin avaldada tunnustust raportöörile, hr Castiglionele, kes on võtnud nii tasakaalustatud seisukoha sellisel emotsionaalsel teemal nagu seda on vein. Ta on saavutanud kokkuleppe kompromissi osas, mis arvestab veinisektori kõiki erinevaid aspekte. Eelkõige üritab ta arvestada kõikide tootjate huvidega nii põhjast kui ka lõunast. Ainult veinisektori hea reform suudab aidata säilitada parimaid veinivalmistuse traditsioone ELis, tugevdada sotsiaalseid struktuure ja parandada meie maapiirkondade kvaliteeti ja atraktiivsust, kaitstes samas ka loodust. Olen kindel, et kõik, kes külastavad erinevaid veinikasvatuspiirkondi Euroopas, hindavad ja naudivad iseloomulikke, kohalikest viinamarjadest toodetud veinide proovimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Christine De Veyrac (PPE-DE). - (FR) Proua juhataja, volinik, jah, veinituru ühise korralduse reform on soovitud, kuid, kas komisjoni poolt ettepandud meetmed on kõige sobivamad? Brüsseli vaatenurgast me mõistame matemaatilist võrrandit tootmise vähendamise ja tootjate arvu vähendamise vahel, kuid Edela-Prantsusmaa, Itaalia tasandike, Hispaania või Portugali rannikute vaatenurgast, võin ma kinnitada, on see teistmoodi ning see on küsimus, mida ei tohiks vaadelda läbi majandusteadlase silmade. Veinivalmistamine tähendab mehi ja naisi, kes elatavad ennast oma töö viljadest. Viinamarjad on nende sissetulekuallikas ja me ei saa sundida neid lahkuma, tundmata muret, mis saab neist edasi. Lisaks, mis loogika on väljajuurimisel ühelt poolt, kui teistelt poolt soovitakse täielikku istutusõiguste liberaliseerimist 2013. aastast?

Minu teine küsimus on järgmine: milleks kõrvaldada see regulatiivne vahend, kui meil pole kinnitust selle kohta, kuidas turg areneb? Kui me tõesti tahame võidelda ületootmise vastu, siis ma soovitan kõigepealt juurida välja ebaseaduslikud istandused. Nagu te samuti hästi teate, on neid päris mitmeid Euroopas.

Raportis sätestatakse samuti suurem hulk erinevaid meetmeid, mida saab riiklike toetusprogrammide kaudu kasutada. See on hea asi, sest komisjoni ettepanek selles punktis on äärmiselt piirav. Avaldan kahetsust selle osa ebapiisavuse suhtes, mis käsitleb kriisisekkumist. Me teame, kui seotud on veinitootmine aastate muutlikkusega, sõltudes ilmastikutingimustest, ning kriisisekkumismeetmed ainult aitavad neid kõikumisi leevendada.

Soovin lõpetada, öeldes, et mõistan raportööri ettevaatlikkust rikastamise küsimuses, mis on delikaatne teema, kuid on kahetsusväärne, et pole tehtud ettepanekut anda luba ühendada lisavad ja lahutavad rikastamismeetodid, mis võimaldaksid tootjatel vähendada sahharoosi kasutamist.

Mis puudutab ülejäänud raportit, siis üldine lähenemissuund tundub olevat õige ja ma toetan raportööri suurepärast tööd.

 
  
MPphoto
 
 

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Proua juhataja, kuulen, et nii Teie kui ka Euroopa Parlamendi ülejäänud liikmed tunnevad tohutut huvi Euroopa veinisektori tuleviku vastu. Mul ei ole praegusel etapil piisavalt aega üksikasjadesse süveneda ja põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis olid meil juba põhjalikud arutelud, nii et edastan teile vaid üsna lihtsa sõnumi meie veinireformi tuleviku kohta.

On aeg sõlmida kokkulepe. Olen päris kindel, et reform muudab meie veinisektorit väga suurel määral ja on aeg sõlmida kokkulepe, sest nagu siin täna õigesti märgiti, näeme impordi kasvamist, näeme tootmise kasvamist, aga näeme kodumaise tarbimise vähenemist. On aeg sõlmida kokkulepe, sest meil on võimalik kulutada veinisektori eelarvet palju intelligentsemal viisil või paremal viisil, kui me seda täna teeme, viisil, mis sektorit tugevdab ja on ka üldsuse ja maksumaksjate jaoks palju enam arusaadav.

Arvan, et kokkulepe on meie käeulatuses, kuid ütlen loomulikult ka, et see peab olema õige kokkulepe. Elame reaalses maailmas ja olen näidanud paljude oma esialgsete ettepanekute suhtes märkimisväärset paindlikkust, aga ma ei luba ettepanekut nii palju lahjendada, et lõpptoode kaotab kogu maitse ja väärtuse. Kompromiss, milleni me jõuame, peab andma meile reformi, mis väärib oma nime, ja andma meile tegeliku võimaluse jõuda endale püstitatud eesmärkideni.

Meil on võimalik tugevdada veinisektori konkurentsivõimet, meil on võimalik saavutada parem tasakaal tarnimise ja nõudluse vahel ja meil on võimalik märgistamiseeskirju ja palju teisi küsimusi suurel määral parandada. Meil on võimalik teha seda kõike sellisel viisil, et veinitootmine jääb Euroopa põllumajanduse kroonijuveeliks, nagu pr Herranz García täna väga õigesti ütles.

Ei ole aeg vabandada tegevusetuse tõttu ja vaadata, kuidas tekkivad võimalused meil sõrmede vahelt libisevad. Käes on aeg suunata meie veinisektor kindlalt teele uute saavutuste suunas. Ma tean, et saan toetuda otsustajatele, kelle jaoks sektori parimad huvid on südameasjaks õige asja tegemisel ja ma tean, et saan arvestada Euroopa Parlamendi koostööga. Tahaksin tänada teid ja veel kord härra Castiglionet selle väga raske ülesande eest koondada kokku kõik Euroopa Parlamendi erinevad arvamused.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Tänan teid, volinik. Olen lubanud endal täna teha ühe kummalise märkuse, sest meil ei ole ajapuudust. Te olete tabanud naelapea pihta: kui ma olin väike, siis ma peaaegu surin, hingates sisse aure, mis tulid viinamarjadest, mida tambiti jalgadega tünnis, nii et elu ja surma vahel peitub siin seos.

Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub kolmapäeval kell 11.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. (IT) Itaalia ja selle täiskogu Itaalia liikmed on alati kaitsnud Euroopa projekti nii sotsiaalsete õiguste, tarbijakaitse kui ka meie kodanike elukvaliteedi huvides. Euroopa põllumajanduspoliitika tekkis, et toetada meie põllumajandustootjaid ja parandada Euroopa toodete kvaliteeti, et tugevdada ELi positsiooni maailmaturul.

Täna, võttes hääletusele veinituru reformi, oleme me siiski mitu sammu selles sektoris tagasi astunud, eriti Vahemere piirkonna riikides ja piirkondades, kellele Euroopa võlgneb kuulsuse ja edu, mille üksikasjalikult on saavutanud Euroopa veinid maailmas. Toetades sahharoosiga rikastamist, isegi nõudmata, et selle kohta peaks tarbija teavitamiseks olema etiketil märge, eelistades väljajuurimist maa rehabilitatsiooniks, keelustades istutusõiguste ringlust terves ELis: kõik need on tegevused, mida eurooplased ja eriti itaallased peavad vastuvõetamatuks, sest need kahjustavad ühe toote kvaliteeti ja imagot, toote, mis kõige paremini esindab Euroopa põllumajanduse kvaliteeti terves maailmas. Avaldan lootust, et minu kolleegid nõukogus kaitsevad paremini meie veini ja kõikide veinikasvatajate tulevikku.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Navarro (PSE), kirjalikult. – (FR) Komisjonil on kindlasti raske loobuda stereotüüpsest lähenemisest, mida ta valimatult rakendab kõikide sektorite puhul. Veini ei saa kohelda kui autode tagavaraosi või mõnd muud tööstuslikult valmistatavat toodet. See on toodang, mis kujundab piirkondi, kultuure ja eluviise.

Mis puudutab ühise turukorralduse reformi, siis on vajalik säilitada Euroopa veinitootmine, mitte aga sellest lahti saada või seda moonutada. See peab toetama veinitootjate kohanemist – eriti järgnevalt ümberstruktureeritavate sektorite puhul – ja andma neile vahendid siseturu taasvallutamiseks. Samuti ei tohi tõsta istutusõiguste piiranguid. Need annavad garantii kontrollimaks tootmist ja jätkuvat kvaliteeti. Mis puudutab kriisijuhtimisvahendeid, kui EP parandab olukorda, võrreldes komisjoni esialgse ettepanekuga, siis ma saan ainult tunda kahju, et erakorraline destilleerimine – mis, olles kohustuslik, ei tooks kaasa ülejääke, mis meil praegu tekivad – ei ole enam valikuvõimalus võimalike vahendite hulgas ajutiste kriiside lahendamiseks.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika