Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/0177(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0470/2007

Esitatud tekstid :

A6-0470/2007

Arutelud :

PV 11/12/2007 - 8
CRE 11/12/2007 - 8

Hääletused :

PV 11/12/2007 - 9.21
CRE 11/12/2007 - 9.21
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0598

Arutelud
Teisipäev, 11. detsember 2007 - Strasbourg EÜT väljaanne

8. Otsetoetuskavad põllumajandustootjatele ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD) (arutelu)
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on raport (A6-0470/2007), mille on põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni nimel koostanud Jan Mulder, ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustoojate jaoks) ja määrust (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) (KOM(2007)0484 – C6-0283/2007 –2007/0177(CNS)).

 
  
MPphoto
 
 

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Proua juhataja, tahan alustada parlamendi tänamisest jõupingutuste eest selle raporti koostamisel ja loomulikult tänada eriti raportööri Jan Mulderit ja põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni liikmeid.

Mulle on erinevatest jutuajamistest teada, et Jan Mulder jälgib seda küsimust tähelepanelikult ja minu teenistused ja mina oleme erinevaid esitatud muudatusettepanekuid hoolikalt hinnanud. Lugesin Mulderi koostatud raportit suure huviga. Ma tõesti hindan nii Mulderi kui ka Euroopa Parlamendi tugevat ja pühendunud huvi selle teema vastu. Hindan samuti toetust, mida raportöör oma raportis korduvalt nõuetele vastavusele avaldas.

Nagu ma olen korduvalt öelnud, on see süsteem õige ja vajalik ja peab säilima, kui tahame, et ühiskond meie põllumajandusmakseid toetaks. Tean, et oleme täielikult samal poolel.

Nõustun suurel määral raportis esitatud muudatusettepanekutele lisatud seletuskirjaga. Eelkõige kiidan heaks üleskutse kõige lihtsama võimaliku süsteemi järele, nõrgendamata selle tõhusust. Ma arvan, et oleme selle eesmärgi suures osas täitnud ettepanekuga kontrollimise ja sanktsioonide süsteemi kohta. Loomulikult on meil võimalus jätkata seda tööd tervisekontrolli raames, mille käigus keskendume põhiliselt nõuetele vastavuse süsteemi kohaldamise ulatusele.

Mis puudutab meie nõukogu määruse ettepanekule lisatud muudatusettepanekuid, peame kõik meeles pidama, et arutelud nõukogus olid väga elavad. Meie esialgne ettepanek arenes edasi ja nüüd on meil komisjoniga kokkulepitud kompromisstekst, mis on intensiivsete arutelude tulemus.

Eesistuja Portugal on nii palju kui võimalik kajastanud kompromissis ideesid, mille te raportit ette valmistades tõstatasite.

Õigussätete konkreetsete muudatusettepanekute kohta, mida te praegu esitate, pean ütlema, et seoses nõukogu määrusega, mida me praegu arutame, ei ole need olulised – terve rida nendest puudutab kontrollieeskirju, mis kuulvad komisjoni pädevusse ja nagu ma ütlesin, kiidetakse komisjoni uued eeskirjad varsti heaks.

Ma arvan, et Jan Mulderi põhilised probleemid on arvesse võetud ja eriti on see nii seoses suurema paindlikkusega, et liikmesriigid peavad kontrollisüsteemi kohandama oma halduskorraldusega. Oleme samuti suuresti laiendanud kontrollidest eelneva teatamise võimalust.

Nõukogu arutas põhjalikult parlamendi teist ettepanekute kogumit ja kompromiss kajastab kõiki neid erinevaid arvamusi. See on võimalus vabaneda 10 kuu eeskirjast – arvan, et kuupäeva kehtestamine on palju parem mõte – de minimis ja väikeste juhtumite järelkontroll ning täieliku nõuetele vastavuse järk-järguline kasutuselevõtmine uute liikmesriikide jaoks, kes kohaldavad lihtsustatud süsteemi. Tahame jääda selle kompromissteksti juurde, mille üle peeti intensiivseid läbirääkimisi.

Lõpuks kasutame võimalust arutada teie ettepanekut ühtse otsemaksete kava süsteemi pikendamise perioodi jätkamise kohta; see võimalus tuleb meil tervisekontrolli käsitlevate arutelude käigus. Nagu te võib-olla märkasite, pean seda isiklikult väga heaks ideeks.

Tulen tagasi lõpukommentaarideks.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Mulder, raportöör. – (NL) Proua juhataja, pärast voliniku sissejuhatust pole enam tegelikult vajadust edasiseks aruteluks, kuid ma siiski soovin heita valgust põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni seisukohale.

Esimene aspekt on nõuetele vastavus. Ma ei tea, kuidas seda nimetatakse teistes keeltes, kuid meie oleme selle sõna sellel kujul hollandi keeles kasutusele võtnud. See on põllumajandustootjatele tuttav termin. Ma toetame seda, nagu volinik just ütles: nõuetele vastavus on põllumajandustootmise oluline külg ja me peame seda õigustatuks, sest see esitab põllumajandustootmisele nõuded, mis lähevad kaugemale sellest, mida on vaja, et tagada põllumajandustoodete sobivus inimtarbimise jaoks. Me läheme sellest kaugemale kõikvõimalike direktiividega: linnu- ja elupaigadirektiivid, keskkonnadirektiivid, loomade heaolu standardid jne.

Siin tekib suur küsimus: millisel kujul peaksid kontrollid toimuma? Mis puudutab kontrolle, siis arvan, et kuna meil on aina rohkem ja rohkem reforme, siis on vajalik pakkuda põllumajandustootjatele laialdast toetust ja mõistmist nõuetele vastavuse süsteemi osas. Kui meetodid on liiga bürokraatlikud, nagu need praegu ka on, siis seda ei edendata. Mida me saaksime selles vallas muuta?

Esiteks, liikmesriikides on praegu liiga palju kontrolliasutusi, kes samuti teevad külastusi erinevatel päevadel. Me oleme veendunud, et kontrolliasutuste arv peab olema minimaalne, et kontrollid tuleb läbi viia ühe päeva jooksul, ning et põllumajandustootjale tuleb külastusest piisavalt vara ette teatada. Etteteatamisaja pikkus otsustatakse tänasel hääletusel.

Samuti oleme veendunud, et väikeste rikkumiste, tähtsusetute üleastumiste korral tuleb kohaldada de minimis määra: ametivõimud ei tohiks sellistel puhkudel liiga ranged olla. Ei tohiks leida igal pool vigu ja lisaks ei tohiks põllumajandustootjaid kunagi karistada kaks korda millegi eest, mida hõlmab nii Euroopa õigus kui ka liikmesriigi õigus. See tähendaks kahe trahvi maksmist ning me oleme selle vastu.

Raporti tähtis punkt – ja ma arvan, et komisjon pooldab seda samuti – on see, et paljusid asju, mille nõuetele vastamist kontrollivad ametivõimud, kontrollib ka erasektor. Miks meil peaks olema kaks inspekteerimissüsteemi? Miks ei saaks olla nii, et kui erasektor midagi kontrollib, siis riigiorganid ütlevad, et „olgu, me kontrollime aeg-ajalt erasektori kavasid ja kui nendega on kõik korras, siis ei vii me enam põllumajandusettevõtetes eraldi kontrollimist läbi”. See muudaks palju ka põllumajandustootjate seisukohast. Arvan, et see oleks suurepärane koostöövorm erasektoriga.

Komisjon ja nõukogu, me oleme poolel teel kokkuleppele tühistada „10 kuu reegel“. Arvan, et avalduste esitamise tähtaeg liikmesriikides on toetuse taotlemise orienteeruv kuupäev.

Põllumajanduskomisjonis peame me mõistlikuks, et uutele liikmesriikidele peaks samuti andma lisaaega kohanemiseks, ning me oleme öelnud, et kui nad hakkavad saama 100% ulatuses põllumajandustoetust, siis peavad nad hakkama ka nõuetele vastavuse süsteemi täismahus järgima. Me ei tea, milline on süsteemi tulevik, kuid teame, et praegu on ta uskumatult kulukas.

Kas komisjonil oleks võimalik anda umbkaudne hinnang, kui palju maksab süsteemi rakendamine eraldi igas liikmesriigis, milline on suhe liikmesriikide kulude vahel, ning, kui suure osa see moodustab vastavusnõuetele tehtavatest kogukuludest? See uuring võiks samuti pakkuda erinevaid võimalusi, kuidas seda saaks teha odavamalt koostöös erasektoriga.

Praegu on umbkaudu 18 direktiivi, mida põllumajandustootjad peavad täitma, et mitte põhjustada saadavate subsiidiumite vähendamist. See arv võib suureneda. Näiteks on koostamisel mulladirektiiv. Komisjon peaks uurima võimalust seda arvu vähendada, ning ma pean silmas üht või kaht neist.

On naeruväärne, et meil on nii nitraadidirektiiv kui ka põhjaveedirektiiv. Vastavalt põhjaveedirektiivile on lubatud nitraadisisaldus põhjavees 50mg liitri kohta (selle ületamise eest peab maksma trahvi); nitraadidirektiiv määrab 1,7 eluskarja ühikut hektari kohta. Meil peaks olema emb-kumb neist, mitte mõlemad. Seda head asja on liiga palju. Üks neist peab kaduma ja ma soovitaksin nitraadidirektiivi.

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Proua juhataja, tahaksin tänada volinikku tänahommikuste kommentaaride ja Jan Mulderit koostöö eest raporti koostamisel.

Eelmisel nädalal küsiti RTE teleprogrammis (mida ma kunagi toimetasin ja esitasin) väga lihtne küsimus: „Kui mitu inspektorit on vaja põllumajandusettevõtte kontrollimiseks?” Ühe põllumajandusettevõtja puhul, kelleks oli Eamon Healy Redcrossist Wicklow maakonnast, oli vaja seitse kontrollimist ja üheksa inspektorit, et kolme kuu jooksul tema põllumajandusettevõtet kontrollida! Ma arvan, et ükskõik milliste standardite kohaselt on selline kontrollitase ülemäärane ja üldse mitte teretulnud aktiivselt töötavas põllumajandusettevõttes. Minu arvates ütleb see palju vajaduse kohta muuta radikaalselt viisi, kuidas me viime põllumajandusettevõtetes läbi nõuetele vastavuse kontrollimist ja samuti vajaduse kohta – nagu ütles Jan Mulder – muuta erinevat liiki kontrollimised sujuvamaks, olgu siis tegemist liikmesriikide või eraettevõtete või ELi nõutud kontrollidega.

Ligikaudu 68% mittevastavuse juhtudest käsitletakse väikestena, ometi toovad need kaasa sanktsioonid, ja ma arvan, et vajame selles osas paindlikkust. Usun, et 250 eurost väiksemat sanktsiooni ei ole vaja kehtestada. Ma tean, et komisjon arvab teisiti, aga loodan, et meie argumendid veenavad teda.

Üle 70% juhtudest on seotud kõrvamärgi kadumisega või väikese tuvastamisküsimusega, mis ei põhjusta probleeme ega ohtu inimeste või loomade tervisele ja ma arvan, et vajame selle konkreetse probleemi osas rohkem paindlikkust. Peame olema proportsionaalsed. Arvan, et peame põllumajandusettevõtjaid eelnevalt teavitama. Paljud töötavad osaajaga ja etteteatamine võimaldab neil kontrolli planeerida. Neil ei ole tegelikult võimalik põllumajandusettevõttes lühikese ajaperioodi jooksul palju muuta.

Arvan, et peame olema praktilised. Kahtlen väga, kas Eamon Healy, põllumajandustootja, keda ma äsja nimetasin, teab meie tänahommikusest arutelust. Ma ei usu, et ta on sisse loginud ja kuulab. Aga ma tean, et ta on ülimalt huvitatud meie töö ja hääletuse tulemuste teadasaamisest. Ta ei taha oma põllumajandusettevõtte seitset kontrollimist ja üheksat inspektorit kolmekuulise perioodi jooksul ja ta ütleb meile, et peame oma töötamise sujuvamaks muutma. Ma arvan, et võlgneme talle ja teistele põllumajandustootjatele selle tööga edasiliikumise.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernadette Bourzai, fraktsiooni PSE nimel.(FR) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, kõigepealt sooviksin ma tänada Jan Mulderit töö eest ja ka tema metoodika ning mitmete tema läbiviidud nõupidamiste eest.

Tema raport vastavusnõuete rakendamise kohta põllumajandusabi osas on käivitanud selle üsna keeruka süsteemi kohaldamise. Eesmärk on suurendada peamiste osapoolte heakskiitu. Raportis soovitatakse teha vahet asjadel, mis pärinevad ühenduse raamistikest, ning nendel, mis kuuluvad riikliku rakendamise alla. Raportis rõhutatakse subsidiaarsuse põhimõtte tähtsust, eeskirjade ja nõuete kohandamist riskide ja kohalike nõuetega, kuid samuti ühisraamistiku tähtsust tagamaks Euroopa põllumajandustootjate võrdse kohtlemise.

Topelteeskirjad on muutnud süsteemi rakendamise äärmiselt raskeks. Põllumajandustootjatele on antud ebapiisavat teavet; riskikriteeriume kasutatakse väga harva; juhtimis-, kontrolli- ja vähendamissüsteem on liiga keeruline; ebapiisavat tähelepanu on pööratud väiksematele vastavusnõuete eiramise juhtudele; kontrollimäärad ei ole ühtlustatud; probleemi valmistab kontrollidest ette teatamine.

Isiklikult ei soovi ma panna kahtluse alla vastavusnõudeid, mis annavad vastuse meie ühiskonna õigustatud ootustele: keskkonnaga arvestamine, jälgitavus, toiduohutus ja läbipaistvus. Teiselt poolt soovin tuua välja suure eeskirjade koorma, raskused, mis on seotud nende kohaldamisega, ning mõnede põllumajandustootjate negatiivse arusaama nendest, uskudes, et kahtluse alla seatakse nende professionaalsus ja oskusteave. Ma soovin pöörata tähelepanu lihtsustamisvajadusele.

Ma olin pettunud komisjoni ettepanekutes, mis olid väga piiratud, ja ma loodan, et võetakse üle parlamendi ettepanekud, ning et komisjon tuleb välja ambitsioonikamate ettepanekutega tervisekontrolli küsimuses.

Soovin rõhutada, et ma üldse ei nõustu kompenseerimisloogikaga, et kuna Euroopa põllumajandustootjad peavad järgima rangeid tootmistingimusi (loomade heaolu, keskkonnamured, veterinaartavad), peavad nad saama ka põllumajandusabi. Põllumajandusabi loob teatud mõttes ausa mängumaa konkurentsis kolmandate riikide põllumajandustootjatega, kes ei pea järgima samasuguseid tootmistingimusi. Arvan hoopis, et tänu sellele, et põllumajandustootjad saavad riigiabi, peaksid nad vastutasuks austama teatud tootmisreegleid. Põllumajandustootjate ja ELi vahel peaks olema tõeline leping. Mingil moel peame me üle minema sunduselt lepingule.

Olen rahul, et minu muudatusettepanek selles küsimuses võeti vastu, ja ka see, et kui põllumajandustootja esitab taotluse ja kinnitab, et vastavat maad kasutatakse põllumajanduslikel eesmärkidel, peab ta ka olema nõus täitma kriteeriume seoses rahvatervise ja loomade heaolu ning keskkonna arvestamisega.

Erinevus toetuste vähendamises peab sõltuma sellest, kas nõuetele mittevastavuse korral on tegemist sihiliku tegevusega või hooletusega. Pooldasin samuti sanktsiooni proportsionaalsust nõuetele mittevastamist puudutava tegevusvaldkonna tähtsusega põllumajandusettevõttes, eriti kui tegemist on vilja- ja karjakasvatuse segapõllumajandusettevõttega.

Erinevate liikmesriikide põllumajandustootjad peavad samuti olema kohustatud järgima samasid eeskirju ning seetõttu on oluline tagada direktiivis sätestatud juhtimisnõuete tasakaalukas ülevõtmine. Samuti tervitan ma kohandamismeetmeid uute liikmesriikide jaoks.

Teiselt küljest, kuigi ma toetan mõtet kehtestada piirmäär, üle mille võivad liikmesriigid otsustada otsetoetuse vähendamist mitte rakendada, de minimis piirmäär, olen ma täiesti vastu tõsta selle piirmäära summat 250 euroni, nagu pandi ette muudatusettepanekus 16. Vastasel korral ei sanktsioneeritaks enamikku vähendamist kaasa toovaid rikkumisi ja nõuetele vastamise süsteemil toetuse saamiseks ei oleks mõtet. Palun teil toetada Jan Mulderi muudatusettepanekut 31, mis paneb ette 100 euro suuruse piirmäära, ma usun, et see oleks kõigi jaoks vastuvõetav kompromiss.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Proua juhataja, volinik, soovin samuti tänada meie kolleegi Jan Mulderit tänase raporti ja metoodika eest. Mul on rõõm, et parlament uurib süvitsi ühise põllumajanduspoliitika abiga seotud vastavusnõuete mehhanisme, mis on alates 2003. aasta suurest reformist näidanud piiratust süsteemis, mille eeskirjad on sageli liiga nõudlikud ning muutnud põllumajandustootjate töö sarnaseks Euroopa ad hoc haldusametniku omale, samas kui nad tegelikult täidavad ainult inimkonnale tähtsat ülesannet: meie toitmist.

2003. aasta reform oli kahtlematu samm edasi, aidates põllumajandussektoril kaitsta loodust ja tervist, ning samas vaimus hääletasime me 2005. aastal ka EAFRDi määruse poolt, mis asendas EAGGFi – tagatisrahastamist.

Osalen tänases arutelus eelarvekomisjoni nimel kui alaline struktuurifondi raportöör, et rõhutada, – nagu paljud mu kolleegidki – kui tähtis on vähendada bürokraatiat nende vahendite juhtimisel. Eelarve küsimuses pean ma esiteks hädavajalikuks seda, et kõik osapooled põllumajanduses, maaelu arengus, olulisemad keskkonnakaitsetagajad vähendaksid kasutut halduskoormat, et nad saaksid keskenduda oma peamisele tegevusele, milleks on jätkata meie soovitud kvaliteetpõllumajanduse ning keskkonnasõbraliku põllumajanduse saavutamist.

Teiseks soovin samuti, et kontrollid keskenduksid kahele asjale, mis on äärmiselt vajalikud tagamaks sobiv kulude-tulude suhe. Pean hädavajalikuks, et meie poolt kehtestatavad reeglid ei takistaks selle kättesaadava krediidi kasutamist, mille nimel me nõukogus nii metsikult võitleme igal läbirääkimisel liikmesriikidega. Ei ole normaalne, et assigneeringud jäävad alakasutatuks 2007. aasta lõpus.

Ma kavatsen hääletada kõigi nende meetmete poolt, tingimusel, et nad püüavad vähendada halduskoormat.

 
  
MPphoto
 
 

  Janusz Wojciechowski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, fraktsiooni Liit Rahvusriikide Euroopa eest nimel sooviksin ma avaldada toetust Jan Mulderile. Raportiga kaasnev mure on olnud tagada, et nõuetele vastavuse põhimõte ja sellega seotud kontroll ei karistaks põllumajandustootjaid ebaõiglaselt.

Põllumajandus ei ole lihtsalt üks majandustegevus. Sellel on konkreetne sotsiaalne roll. Toetused, mis sõltuvad paljude keskkonnaalaste nõuete täitmisest ei ole kasulikud ei põllumajandustootjatele ega ka ühiskonnale tervikuna. Nende toetuste sotsiaalset rolli tuleks pidevalt rõhutada. Suur osa ühiskonnast ei ole teadlik sellest rollist ning seda peab neile selgitama.

Sooviksin teha väga tähtsa märkuse. Me nõuame oma põllumajandustootjatelt nõuetele vastamise põhimõttest kinnipidamist. Me kehtestame neile tingimused. Me peaksime kehtestama samasugused tingimused ka neile, kes ekspordivad põllumajandustoodangut Euroopasse. Eriti peaks kehtestama samasugused nõuded seoses loomade heaoluga eranditult kõikidele sissevedudele. Seda nõuavad nii majandus- kui ka humanitaarhuvid.

 
  
MPphoto
 
 

  Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Proua juhataja, volinik, kõigepealt tänusõnad raportöörile, kes nägi kindlasti kõvasti vaeva, isegi kui põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon ei võtnud vastu kõiki tema ettepanekuid. Ma avaldan kahetsust selle üle. Ma ei kavatse laskuda praegu detailidesse, vaid öelda üldiselt, et kohustuslik nõue on loomulikult seaduse täitmine. Uus joon pärast tootmismahtude ja abi vahelise seose kaotamist on, et toetuste maksmine põhineb nüüd seaduse täitmisel.

Need kes ei saa toetust, neil ei saa seda ka vähendada. Kasvatajad peavad ainult hoiduma taotlemisest. Sellest hoolimata peavad nad seadust järgima. Pr McGuinness, kui te räägite seitsmest kontrollist ja 9 inspektorist – või vastupidi – peaksite te materdama hoopis oma kohalikku riigivalitsust, sest nemad otsustavad, kuidas ülevaatusi läbi viia, ja kui teil puudub kooskõlastus, sest arvukad erinevad haldusorganid on vastutavad konkreetsete seaduste kehtestamise eest ning iga organ saadab oma kontrollid eraldi, koormates sel viisil põllumajandustootjaid, siis ei ole see ELi asi, vaid teie enda riigivalitsuse küsimus. Lahendage see probleem ja kõik saab korda.

Olen veendunud edasilükkamatus vajaduses muuta need rahalised vahendid tingimuslikuks. Kongressil kuulsime kedagi ütlemas, et need on põllumajandustootjate rahalised vahendid. Ei, need ei ole põllumajandustootjate rahalised vahendid: need antakse põllumajandustootjatele. Ärge saage minust valesti aru: on õige neid vahendeid jagada, kuid on samuti õige, et ühiskond ootab, et need antakse neile, kes täidavad teatud tingimusi.

Mul käidi ka just kontrollimas. Tulid kaks inimest, olles enne oma külastusest ette teatanud. Kuigi nad ei lasknud mul külastuse aega valida, teatasid nad sellest ette; nad saabusid ja kõik läks sujuvalt. Volinik, loomulikult peaks neid ülevaatusi kasutama ka põllumajandustootjate aitamiseks nõustamisteenuste arendamise näol, teavitades neid selle kohta, kuidas paremini täita ja rakendada nende põllumajandusettevõtte kohta käivaid seadusi.

Nagu te teate, käivitati see parlamendi initsiatiivil, nii et võimalus eksisteerib. Palun muutke see liikmesriikide jaoks kohustuslikuks ja ma astume kõik ühe sammu edasi.

 
  
MPphoto
 
 

  Jacky Hénin, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FR) Proua juhataja, daamid ja härrad, teoreetiliselt oli ühtne põllumajanduspoliitika mõeldud toiduohutuse, ELi tootmise ja hindade stabiilsuse ning samuti põllumajandustootjatele korraliku sissetulekute tagamiseks. Kahjuks, jõhkra konkurentsi dogma nimel, kujutavad ühise põllumajanduspoliitika 2003. aasta reform ja selle lahtisidumise süsteem järjekordset sammu eespool mainitud eesmärkide hülgamise suunas, isegi kui tegemist on ülioluliste teemadega Euroopas.

Ühtsed otsemaksed põhjustavad suuri raskusi sellistes sektorites nagu vein, piim, liha, punapeet, puu- ja köögiviljad. Otsemaksete keskkonnanõuetele vastamise põhimõte pole muud kui trikk, mille abil tahetakse seda reformi müüa boheemlastele, kes peavad ennast keskkonnakaitsjateks ainult sellepärast, et see on moes. Kuidas saame kujutada ette võimalust tõsta meie keskkonnakaitset, stimuleerides konkurentsi põllumajandussektoris ja alandades toiduainete hindu ühel ajal? Need kaks nõuet on vastuolulised: on võimatu ühendada madalamad tootmiskulud ja kasvavad keskkonnaalased eeskirjad.

Sarnaselt oleks ammlehmade toetuste lahtisidustamise kohene tulemus looduslike süsinikku neelavate niitude, mis on väga tõhusad kasvuhoonegaasidega võitlemisel, kadumine.

Planeedi kaitsmise ja kvaliteetse Euroopa veiseliha tootmise nimel tuleb lahtisidustamine tagasi lükata. Üldisemalt öeldes on meil tegelikult vaja teistsugust põllumajanduspoliitikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Jeffrey Titford, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Proua juhataja, raportööri seletuskiri on informatiivne, kirjeldades nõuetele vastavust avalikkuse jätkuva toetuse eeltingimusena ja ütleb meile, et põllumajandustootjatele makstakse „ühenduse õigusaktide täitmise eest keskkonna, avalikkuse, loomade ja taimede tervise ja loomade heaolu valdkonnas”. Lisaks on selles sätestatud, et kõnealused eeskirjad on ülejäänud maailma standarditega võrreldes väga ranged.

See hõlmab ilusasti kõike, mis on valesti ELi suhtumisega põllumajandusse, agressiivse regulatiivse korraga, mis kallutab põllumajandustootjad kõrvale neile loomuomasest toidutootmise valdkonnast ja muudab nad keskkonna, või nagu selles raportis on öeldud, maaelu arengupoliitika valvuriteks, mis kõik toob nende jaoks kaasa tohutult lisakulutusi ja vähendab toodangut. See on mõjutanud ka põllumajandustootjaid vahetult konkureerima rahaliste vahendite pärast selliste asutustega nagu looduspargid ja metsloomade kaitsealad, kes tavapäraselt nende konkurendid ei oleks.

Olen teadlik, et selle ettepaneku eesmärgiks on nõuetele vastavuse lihtsustamine, sest avalikult tunnistatakse, et see on raske bürokraatlik koormus põllumajandustootjate jaoks ja liikmesriikidele jõustamiseks. Ma väidan, et see oli algusest peale halb mõte ja lihtsustamine on lihtsalt plaastri asetamine haavale, mitte ravimine. Nagu tavaliselt tähendab lihtsustamine ELi kõnepruugis suuremat standardiseerimist ja suuremat kontrollimist komisjoni poolt. Kordan, et ELi laialt varieeruvates kliimatingimustes ei allu põllumajandus loomuomastest erinevustest tulenevalt kirjeldatud standardiseerimisele. Raportis kuulutatakse entusiastlikult arvamust, et nõuetel vastavus on tähtis vahend, õigustamaks üldsuse toetust põllumajandustootjatele. Ma kahtlen, kas isegi üks protsent üldsusest on kunagi nõuetele vastavusest kuulnud, rääkimata mõistmisest, mida see tähendab. Tõelise lihtsustamise huvides jätkem nõuetele vastavus üldse kõrvale ja laskem põllumajandustootjatel tegeleda sellega, mida nad kõige paremini oskavad - teravilja- ja loomakasvatusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Allister (NI). - Proua juhataja, põllumajandustootjad on mõistlikud inimesed, tavaliselt on nad ka ausad, kuid nõuetele vastavuse raames koheldakse neid sageli ebaõiglaselt, määratakes ebaproportsionaalseid karistusi väikeste rikkumiste eest ja korraldatakse etteteatamata kontrollkäike. Oleme kuulnud, et 68% kõikidest rikkumisjuhtudest liigitatakse väikesteks, ometi on määratud sanktsioonid olemasolu eest võitleva põllumajandustootja jaoks liiga sageli peaaegu halvavad. Erinevused nõuetele vastavuse riigiti kohaldamises on seotud vastumeelsusega, mida see mõnedes riikides on tekitanud.

Minu valimisringkonnas Põhja-Iirimaal on meil olnud eraldi probleem seoses topeltpõldudega, mis tuleneb meie conacre süsteemist. Selle asemel et pragmaatiliselt lahendust otsida, on meid koheldud raskekäelise karmusega. Suures osas on süüdi kohalik põllumajandusministeerium, aga nii ministeerium kui Brüssel oleksid mõlemad võinud probleemi lahendamiseks rohkem teha. Nii et edasi liikudes palun kindlasti lihtsustamist ja paindlikkust ja samuti tublit annust head ja vanamoelist tervet mõistust, mis vahetaks välja mõnede üleliia kadedate mandariinide paindumatuse.

 
  
MPphoto
 
 

  James Nicholson (PPE-DE). - Proua juhataja, esiteks tahaksin tervitada tänast raportit ja õnnitleda raportööri tehtud töö puhul.

Nõuetele vastavus ja selle rakendmise viis liikmesriikide tasandil on äärmiselt olulised. Me ei tohi lubada üksteisel – ja igal liikmesriigil – enda tõlgendusega välja tulla. Kui kuulasite, mida rääkisid pr McGuinness ja hr Graefe zu Baringdorf täna hommikul, siis näete, kui erinev on erinevate liikmesriikide tõlgendus. Me peame sellest liikmesriikide tasandil õigesti aru saama ja peame tungivalt nõudma, et iga liikmesriik rakendaks seda direktiivi igas liikmesriigis õigesti ja nõuetekohaselt.

Põllumajandustootjad vajavad ja nõuavad vähem kontrolle, mitte rohkem. Kui kontrollkäik korraldatakse, tuleb enne selle läbiviimist piisavalt ette teatada. Minu meelest on hullumeelsus trahvida põllumajandustootjaid iga pisiasja eest; seda juba tehakse. Põllumajandustootjatele tuleks anda ajavahemik kindlakstehtud probleemi parandamiseks, mitte lihtsalt neile öelda, et nad on eksinud ja saavad karistuse. Põllumajandusettevõtetes on suur vajadus bürokraatia ja tähenärimise vähendamise järele. Nõuetele vastavusest ei tohi saada süsteem, mis võimaldab põllumajandustootjaid karistada ja nende järele valvata. Meie töö peaks olema põllumajandustootjaid aidata ja pakkuda nõuandeid, kuidas nad saaksid asju paremini teha. Nõuetele vastavus võiks olla headuse jõud ja kontrollide teostajatel peaks olema selge ja nõuetekohane väljaõpe ning nad peaksid oma kohustusi teadma.

Jah, härra Graefe zu Baringdorfil on õigus. Minu talumajapidamises viidi läbi kontroll, mis kestis seitse tundi. Ainuke asi, mida nad leidsid valesti olevat, oli see, et ühte väikest osa ei käsitletud enam põllumaana ja me olime ehitanud lindla, millest me neid ei teavitanud. Ma tõesti arvan, et selline väike eksimus – ehitada oma põllumajandusettevõttes lindla ja mitte teatada sellest neile 12kuulise perioodi jooksul – ei ole midagi, mille eest tuleks tegelikult karistada. Peaks andma võimaluse see nii kiiresti kui võimalik korda ajada.

 
  
MPphoto
 
 

  Francesco Ferrari (ALDE). - (IT) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, arvan, et Jan Mulderi raport teeb imetlusväärse jõupingutuse parandada põllumajanduspoliitikat Euroopas.

Põllumajandus pakub Euroopas kasvavat huvi. Pidades silmas, et pool Euroopa Liidu pindalast on antud põllumajandusele, olen veendunud, et tingimuslikkus on üks tähtsamaid poliitilisi signaale, mis seletab lahti meie soovi tagada toetus põllumajandussektorile, muutes samas selle toetuse sõltuvaks keskkonnakaitse arvestamisest. Sooviksin rõhutada viisi, mille kaudu need eeskirjad on seotud meie kodanikega, tarbijatega: see on väga oluline teadlikkuse tõstmise vahend teemal, mis on nii aktuaalne nagu keskkonnakaitse.

Ma kiidan heaks raportööri jõupingutused tingimuslikkuse lihtsustamise saavutamiseks: minu arvates on tõepoolest takistav nõuda põllumajandustootjatelt liigseid jõupingutusi seaduste täitmiseks. Esitades uusi küsimusi, nagu kliimamuutus, biokütused, veevarud ja riskijuhtimine, on komisjon näidanud soovi liikuda edasi, isegi kui tingimuslikkuse käsitlemise viis jääb kohati veel ebamääraseks, kui piirdutakse ainult üldise lihtsustamisnõude kehtestamisega, selgitamata, kuidas – ja kui palju – seda peab rakendama.

Sellised aspektid nagu lihtsustamine, deregulatsioon ja – ise lisaksin ma – läbipaistvus peavad alati kaasnema iga Euroopa Liidult tulnud initsiatiiviga. Ma lõpetan, volinik, kuid olen teadlik, et kümme päeva tagasi külastasite te Bresciat minu enda koduprovintsis, – ja kuigi see ei puuduta väga käesolevat arutelu – oli teil võimalus proovida Brescia veine ja iseloomulikke tooteid: usun, et suhkru mittelisamine veinile on vahend õige kvaliteedi tasakaalu saavutamiseks ja tootjate õiglaseks tasustamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Seán Ó Neachtain (UEN).(GA) Proua juhataja, ELi poolt garanteeritud toetuse põllumajandustootjatele peaks sätestama ühise põllumajanduspoliitika raames aastateks 2007–2013. Seetõttu ei saa ma leppida, et komisjon vähendaks seda toetust hiljuti väljakuulutatud „tervisekontrolli” kaudu. Komisjon üritab kärpida põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste summat vähemaks kui 13%. Minu arvates on garantiist taganemine vastuvõetamatu, sest põllumajandustootjad on võtnud endale juba kokkulepitud kohustusi ning ei oleks õige neid alt vedada.

Mis puudutab standardeid, siis ütlen ma seda: kui need määratakse terves ELis, siis need peaksid võrdselt kehtima ELi imporditavale toidule – ning põllumajandustootjad üle terve Euroopa ei tohiks kannatada mõttetute kontrollimiste all.

Peaksime jälgima standardite kohaldamist toidule, mida me lubame Euroopasse, ning komisjon peaks selle nimel tegutsema, mitte tülitama põllumajandustootjaid, kes annavad endast parima igas Euroopa osas, kindlasti ka minu kodumaal, Iirimaal.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Petre (PPE-DE). - (RO) Proua juhataja, kõigepealt sooviksin ma õnnitleda kolleege, raportööre ning fiktiivseid raportööre, kes võtsid endale selle raske ülesande esitada meile see keerukate muudatusettepanekute pakett, mis on oluline ühtse põllumajanduspoliitika tuleviku seisukohast.

On selge, et väga suur arv Euroopa määrusi ja direktiive, mida põllumajandustootjad peavad järgima, muudab nende juurdepääsu toetuskavadele raskemaks. Ühtse otsemaksete süsteemi eeskirju peab lihtsustama tingimuslikkuse osas. Õiguslikud alused lubavad maksete vähendamisel rakendada miinimumreeglit, samuti ka vähendamisest loobumist väikeste rikkumiste puhul.

Vähem halduskohustusi, ühtlustatud kontrollid, nende ühendamine, kaasa arvatud Euroopa institutsioonide tasemel, ning õigel ajal makstud toetused parandaksid põllumajandustootjatele antavat üldist abi, suurendades sel viisil ühtse põllumajanduspoliitika tõhusust.

Samuti on vajalik anda abi seoses ülevaatuste ettevalmistamisega ja minu arvates peaks nendest ülevaatustest piiratud ajaga ette teatama ning neid läbi viima vastavalt koolitatud inimesed.

Lõpetuseks, Bulgaaria ja Rumeenia kui uute liikmesriikide puhul pean ma õigustatuks pikendada artiklite 3, 4, 6, 7 ja 9 vabatahtlikkust kuni aastani 2013, kuna nende artiklite sätted viitavad seadusjärgsetele nõuetele haldusküsimustes.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). - (PL). Proua juhataja, volinik, mistahes põllumajandustegevus ja -tootmine peaks vastama nõuetele keskkonnakaitse, ohutuse, kvaliteedi ja loomade heaolu osas. Jan Mulderi raport sisaldab selles suhtes mitmeid olulisi sätteid.

Paluksin volinikku keskenduda eriti neljale muudatusettepanekule, nimelt muudatusettepanekutele nr 19, 26, 27 ja 29. Kui uutes liikmesriikides soovitakse rakendada vastavusnõuete süsteem õigesti, vastates samal ajal ka ühiskonna ootustele, siis peab selle sisse viima etappidena.

Täielikult peaksid hakkama nõuded nendes riikides kehtima alles 2013. aastast, kui nad hakkavad saama täismahus otsemakseid. Peaksime pidama silmas, et finantsperspektiiv 2007–2013 annab vahendid selleks, et võimaldada majapidamistel kohaneda ja investeeringuid teha. Volinik, meie põllumajandustootjatele kehtestatud nõuded ja standardid on rangemad kui kolmandates riikides. Peame toetama oma põllumajandustootjaid ja kaitsma neid ebaausa konkurentsi eest. Imporditud tooted peavad vastama samadele tootmisstandarditele nagu ühenduse tooted.

 
  
MPphoto
 
 

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Proua juhataja, tahan avaldada liikmetele suurt tänu nende panuse eest sellesse arutelusse.

Te teate, et bürokraatia kärpimine ja asjade lihtsamaks muutmine on olnud selle komisjoni tegevuskava põhieesmärgiks kohe algusest peale. Kui me avasime selle nõuetele vastavuse teemalise arutelu, siis see oligi põhjus, miks tellisime Rambøll Managementilt raporti ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamise kohta, milles põhitähelepanu oli suunatud nõuetele vastavusele. See on piiratud uuring, mis katab ainult viis liikmesriiki, kuid see on väga huvitav ja ma saadan teile koopia.

See näitab, nii nagu hr Graefe zu Baringdorf õigesti ütles, et liikmesriikide vahel on tohutu erinevus. Liikmesriikides rakendatakse nõuetele vastavuse süsteemi erineval viisil. Nii et nagu õigesti märgiti, on nõustamissüsteem otsustava tähtsusega.

Ma arvan, et peaksime kasutama seda uuringut edasiste arutelude alusena, tervisekontrolli raames, et mida me saame teha nõuetele vastavuse süsteemi lihtsustamiseks, kahjustamata selle aluseks olevaid ideid.

See on esimene samm koos nõukogus toimuva arutelu ja Mulderi raportiga, kuid see ei ole viimane samm. Jätkakem tervisekontrolli, et näha, mida on võimalik teha ja kasutagem kogu saadaolevat teavet. Raportiga tasub tutvuda, et näha, mida on võimalik teha, mida saavad teha liikmesriigid ja kuidas saavad liikmesriigid määratleda isekeskis parimad tavad, et leida kõigi jaoks võrdsete tingimustega lahendus.

Tänan arutelu eest. Olen kindel, et tuleme selle teema juurde tagasi.

 
  
  

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Witold Tomczak (IND/DEM), kirjalikult. (PL) Ma tervitan vastavusnõuete süsteemiga kaasnevate kulukate nõuete rakendamise edasilükkamist uutes liikmesriikides (nn EL-10). See on kindlasti õigustatud. Asjassepuutuvad riigid ei saa veel täismahus otsetoetusi, mis juba moodustavad lõviosa põllumajanduse kogukuludest Euroopa Liidus.

Samuti tervitan ma uute liikmesriikide võimaluse laienemist saada kasu ühtsest pindalatoetust (SAPS) aastatel 2010–2013. See hoiab ära raske ja ebavajalikku koorma asetamise uute liikmesriikide õlule seoses ühtse otsemaksete süsteemi rakendamisega.

See on samm õiges suunas, kuid me ei tohiks lasta sel varjutada tõsist olukorda seoses vahendite jagamisega uute ja vanade liikmesriikide vahel. Vastavalt 2005. aastast pärinevale kõige viimasele kättesaadavale teabele on uued liikmesriigid saanud otsemakseid 1,5 miljardi euro eest. See on 21 korda vähem kui vana EL-15. Abisaajad said siiski 2,4 korda vähem (vastavalt 2 miljonit ja 4,9 miljonit eurot). Need tohutud erinevused peegelduvad ka keskmistes maksetes, mida põllumajandustootjad saavad. Kui uute liikmesriikide puhul ulatus see summa 723 euroni, siis vanad liikmesriigid said 6 327 eurot, mis on peaaegu 9 korda rohkem!

Jätkuv uute liikmesriikide diskrimineerimine toob kahju nende riikide põllumajandustootjatele. Samuti tekitab see küsimuse ühtse põllumajanduspoliitika ja põllumajandusarengu olemuse kohta terves Euroopa Liidus.

 
  
  

(Istung katkestati kell 11.25 ja jätkus kell 11.30.)

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Martina ROURE
Asepresident

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika