Istungi stenogramm

Teisipäev, 11. detsember 2007 - Strasbourg

10. Sahharovi auhinna üleandmine (pidulik istung)

  Juhataja. − Austatud parlamendiliikmed, daamid ja härrad, juba peaaegu kaks aastakümmet on Euroopa Parlament andnud Sahharovi mõttevabaduse auhinda nendele meestele ja naistele terves maailmas, kes on võidelnud inimõiguste, sõnavabaduse ja väljendusvabaduse eest.

Mul on rõõm anda täna siin Euroopa Parlamendis üle soe tervitus 2007. aasta Sahharovi auhinna võitjale, Salih Mahmoud Osmanile.

(Aplaus)

Samuti on mul suur heameel anda soojad tervitused üle tema abikaasale, Salwa Ahmed Faragalla Alile, kes on rasketel aegadel alati tema kõrval seisnud. Me tervitame teid meie seas.

(Aplaus)

Otsuse anda 2007. aasta Sahharovi auhind Salih Mahmoud Osmanile võttis ühehäälselt vastu esimeeste konverents, mis koosneb poliitiliste fraktsioonide esimeestest, toetudes ettepanekule, mida toetas suur arv Euroopa Parlamendi liikmeid erinevatest fraktsioonidest. Euroopa Parlament on taas kord kinnitanud oma solidaarsust Darfuri inimestega ning oma veendumust, et jätkusuutliku lahenduse selle piirkonna jaoks saab saavutada ainult õigluse, demokraatia ning inimõiguste austamise abil.

Konflikt, mis on Darfuri vaevanud 2003. aastast, halvendab olukorda riigis, mida on laastanud rohkem kui 20 aastat kestnud kodusõda. Nagu enamiku konfliktide puhul, kannatab põhiliselt tsiviilelanikkond miilitsahaarangute, külade hävitamise, põletatud maa taktika ning vägivaldse ümberasustamise tõttu.

Konflikt on nõudnud juba vähemalt 400 000 elu ning on vastutav rohkem kui kahe ja poole miljoni sõjapõgeniku ja ümberasustatud inimese eest, hoolimata rahukokkuleppe allakirjutamisest 2006. aastal Darfuris.

Nagu Euroopa Parlament, ei lepi ka 2007. aasta Sahharovi auhinna võitja selle ülekohtuse olukorraga, vaid protesteerib süüdlaste karistamatuse vastu. Salih Mahmoud Osman on aastaid kaitsnud konfliktiohvrite õiguseid Darfuris. Tuhanded inimesed, keda on ilma kohtuprotsessita vangistatud ning surmaga ähvardatud, kes on oma kodudest välja aetud, ümberasustatud või kannatanud seksuaalse vägivalla all, on tuttavad Salih Mahmoud Osmani nimega.

Tema pühendumine on märkimisväärne mitmel põhjusel. Riigis, kus vägivald jätkuvalt suureneb, riskib Salih Osman iga päev oma eluga inimväärikuse ja õigluse nimel.

Inimväärikuse nimel veenab Salih Osman neid vaeseid, kaitsetuid ja hirmunud mehi ning naisi, kes on unustamas, et maailm on teadlik nende kannatustest, et neid ei ole unustatud, ning et neil on taas lootust täiesti normaalsele ja tavalisele elule tulevikus.

2004. aastast saadik on Salih Osman ennast pühendanud Amali keskuse rajamisele ja juhtimisele Nyalas, amal tähendab araabia keeles „lootust”, vägivalla- ja seksuaalkuriteoohvrite rehabilitatsiooni eesmärgil. Valdavalt islamimeelses riigis on Salih Osman üks väheseid mehi, kes toetab aktiivselt naiste õigusi ning eriti õigust saada kompensatsiooni, olles seksuaalvägivallaohvrid.

Õigluse nimel püüab Salih Osman töötada selles suunas, et need, kes on vastutavad sõjakuritegude eest võetaks vastusele nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Kuna Sudaani õigussüsteemil on veel palju puudusi, mis teevad võimatuks lõpetada üleüldine seadusetuse olukord riigis, pakub alternatiivi rahvusvaheline jurisdiktsioon.

Asjaolu, et Sudaani ametivõimud keelduvad väidetavaid sõjakurjategijaid Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule üle andmast, piirab siiski rahvusvahelise õiguse kasutamist ning näitab, kui palju arengut on veel vaja enne, kui Darfuris ja terves Sudaanis saab kehtestada õiguskorra.

Seetõttu ei piirdu Salih Osmani töö ohvritele antava õigusabiga. Olles 2005. aastast Sudaani parlamendi opositsiooniliige, ei kõhkle ta kinnitada oma veendumusi Sudaani poliitilisel areenil ning teha jõupingutusi õigusruumi tõeliseks reformimiseks.

Eelmisel nädalavahetusel Lissabonis toimunud ELi-Aafrika tippkohtumise Euroopa Parlamendi ja Pan-Aafrika Parlamendi kohtumise raames oli mul võimalus ja suur rõõm kohtuda Salih Osmaniga. Mulle avaldas kohe muljet tema tugev isiksus ning vankumatu tahe võidelda inimõiguste eest, hoolimata tagakiusamisest ja vaenulikkusest, mis on talle ja tema perele osaks saanud. Ma sain natuke aega tagasi teada, et teil Aliga on kolm last, kes on samuti täna meie mõtetes.

2004. aastal vangistati Salih Osman ilma süüdimõistmata seitsmeks kuuks ning vabastati alles pärast tema näljastreiki. Miilitsad on piinanud ja tapnud tema pereliikmeid või süüdanud nende maju.

Suur saksa kirjanik Johann Wolfgang von Goethe on öelnud: „Teadmisest ei piisa, me peame seda kasutama. Tahtest ei piisa, me peame tegutsema.” Salih Osman kehastab sellist tahet ja meelekindlust, näidates oma julgust igapäevases võitluses kaasinimeste nimel. Ta on õiguspärasuse suurema austamise eeskujulik agitaator oma piirkonnas. Salih Mahmoud Osman, teil on meie kindel toetus ja meie soe tunnustus.

Nagu te teate, on Euroopa Parlament olnud alati väga vastuvõtlik Aafrika rahvaste kannatustele. Salih Osman on üks paljudest Aafrika auhinnavõitjatest, kellele parlament on avaldanud viimastel aastatel toetust, ning keda ta jätkab toetamast. Nelson Mandela sai Sahharovi auhinna 1988. aastal, Salima Ghezali 1997. aastal, Dom Zacarias 2001. aastal ning Hauwa Ibrahim 2005. aastal.

Salih Osman, me õnnitleme teid väsimatu töö puhul selle eesmärgi nimel ja selles vaimus, ning loodame, et tunnustus, mis kaasneb selle auhinnaga, pakub jõudu ja kaitset aastast aastasse nii kaua kui teie võitlus kestab. Me oleme teie poolel.

(Aplaus)

  Salih Mahmoud Osman, Darfuri sõja ohvrite huvides tegutsev Sudaani jurist. − Hr juhataja, tänan Teid selle ülisuure au eest. Auhind antakse Euroopa Parlamendi ühehäälse otsusega – asjaolu, mis mulle suurt rahuldust pakub, aga veelgi tähtsam, see annab mulle võimaluse täna teie ees rääkida.

Olen pärit Darfurist, sündisin Jebel Marras, mis on Darfuri riigi keskosas paiknev mägine piirkond. Olen töötanud juristina Darfuris Sudaanis palju aastaid. Olen oma töö tõttu sattunud kinnipidamise ja piinamise ohvriks. Darfuri sõjavägi on minu pereliikmeid piinanud ja ümber asustanud. Olen paljude aastate jooksul oma töö käigus esindanud tuhandeid inimesi, kes vajasid kohtutes minu abi. Olen näinud tuhandeid piinatud inimesi; olen näinud sadu seksuaalse kuritarvitamise ohvriks langenud naisi ja tüdrukuid; olen näinud nelja miljonit, kes jõuga oma kodudest ümber asustati ja kahte ja poolt miljonit, keda hoitakse kinni, nagu me nüüd ütleme, Darfuri linnade – Nyala, Al Fashir, Zalingi ja Al Geneina – ümber asuvates laagrites.

ÜRO Julgeolekunõukogu on vastu võtnud mitmeid Darfuri olukorraga seotud resolutsioone. Kahjuks ei ole ühtegi neist edukalt rakendatud. Ohvrid on pettunud. Nad ootavad, et teilt, Euroopa rahvastelt, midagi kuulda. Teie juhid on rääkinud karmilt Sudaani valitsuse poliitikast Darfuris. Seni ei ole me näinud ühtegi konkreetset sammu olukorraga tugeval ja sihipärasel viisil tegelemiseks.

Konflikti ohvrite esindajana on mul täna enneolematu võimalus rääkida vahetult Euroopa juhtidele. Darfuri inimesed vajavad Euroopa Liitu, et näidata tugevat ja ühtset positsiooni seoses süütute tsiviilisikute kaitsmisega. Darfuri inimesed paluvad teil kaitsta ennast vägivalla, tapmiste ja kuritarvitamise eest, mida nad on sunnitud iga päev läbi elama. Darfuri inimesed tahavad, et kaitseksite nende lapsi ja naisi vägistamise ja seksuaalvägivalla eest, mida kasutatakse sõjarelvana. Kaitset on võimalik pakkuda ÜRO ja ALi ühiste relvajõududesaatmisega piirkonda. Rahvusvaheliste ja eelkõige Euroopa relvajõudude kaasamine on vältimatult vajalik, isegi kui Sudaani valitsus ei soovi seda võib-olla hetkel aktsepteerida. Euroopal on oma osa suurema surve avaldamisel Sudaani valitsusele, et edendada relvajõudude kohalesaatmist ja Darfuri inimeste kaitsmist.

Ma ütlen teile, et Darfuris ja Sudaanis ei saabu rahu ilma õigluse ja kaitseta.

Euroopal on samuti võimalik rahu edendada. Euroopa Liidul on suur vastutus rahu rahvusvahelisel toetamisel. Euroopa juhtidel on võimalik juhtida rahuprotsessi ka Sudaanis. Palun teil kiireloomulise küsimusena suurendada jõupingutusi mässuliste rühmituste ja Sudaani valitsuse ühise rahukõneluste laua taha toomisel.

On tõsiasi, et mässuliste rühmituste endi sees toimub jagunemine ja see ei aita kaasa olukorra parandamisele Darfuris. Ma tahan, et mõtleksite teiste huvirühmade kaasamisele – miljonid ohvrid, kes viibivad laagrites võimaluseta arvamust avaldada ja teised vahetult puudutatud Darfuri inimesed. Kaasake samuti kodanikuühiskonna liikumine, valitsusvälised organisatsioonid ja kogukonnajuhid. See aitaks kaasa olukorra parandamisele Darfuris.

Isegi kui meil on võimalik pakkuda kaitset ja edendada rahu Darfuris, ei tohi õiglust ja vastutustunnet ühegi poliitilise tehinguga ohtu seada. Praegu ei saa ükski ohver oma koju või majja tagasi pöörduda turvalisuse puudumise tõttu. Meie kogukondi ei ründa mitte ainult relvajõud, vaid meie külasid purustavad õhurünnakutes ka Sudaani valitsuse relvastatud helikopterid. Nendele tõsistele inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumistele vaatamata ei ole ühtegi vägivallatsejat kohtu all antud, sest Sudaani kohtusüsteem on võimetu, ebapädev ja ei taha õigust mõista. Kõik vägivallatsejad jäävad väljapoole meie kodumaise õigussüsteemi haardeulatust. Sellele konfliktile on iseloomulik täieliku karistamatuse kultuur.

Juristi ja Darfuri elanikuna tean, et õigussüsteemita piirkonnas ei saa kunagi olla kestvat rahu. Rahvusvaheline Kriminaalkohus on astunud mõned olulised ja tähtsad sammud vastutuse edendamiseks. Karistamatuse tsükkel ei ole veel peatatud. Darfuri inimesed paluvad teil toetada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tööd. Rahvusvaheline Kriminaalkohus on kõige pädevam rahvusvaheline kriminaaltribunal, millel on võimalik paljud kurikuulsad sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude sooritajad nende tegude eest vastutusele võtta.

Praegusel hetkel on kaks kindlakstehtud kahtlusalust Kosheib ja Haroun ikka veel õigussüsteemile kättesaamatud. Sudaani valitsus väidab kindlalt, et ei anna neid kunagi Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule üle.

Darfur ei ole ainuke Sudaani piirkond, mis inimõiguste rikkumise tõttu kannatab. Sudaani kõikide osade kodanikud puutuvad iga päev kokku piirangute seadmisega sõnavabadusele, ühinemisvabadusele ja teistele põhiõigustele, mida paljud Euroopa rahvad peavad iseenesestmõistetavaks. Palun teil seetõttu tungivalt julgustada ja edendada õigusriiki minu maal, nii et kõik Sudaani kodanikud saaksid kasutada oma individuaalseid ja kollektiivseid õigusi. 2009. aastal toimuvate valimiste valguses peame tagama vabade ja õiglaste valimiste toimumise, ning et kõik osapooled austaksid vaba ja õiglast tulemust.

Lõpuks tahan tänada Euroopa Parlamendi neid liikmeid, kes käisid käesoleva aasta juunis Sudaanis, et oma silmaga näha seda, mida ma kirjeldasin. Seda visiiti koordineeris Euroopa Komisjoni esindus Hartumis. Euroopa Komisjoni esindus on olnud mulle minu töös nüüd juba paljude aastate jooksul suureks toeks ja partneriks. Euroopa Komisjoni ja teie, Euroopa Parlamendi tunnustus inimõiguste kaitsjate tööle Sudaanis annab meile julgust ja meelekindlust jätkata ohvrite eest kõnelemist ja leevendada veidi nende kannatusi.

Lõpetuseks olen uhke selle auhinna vastuvõtmise üle teiste selle kandidaatide nimel – eelmisel aastal mõrvatud Venemaa ajakirjanik Anna Politkovskaja; Hiina teisitimõtlejad Zeng Jinyan ja Hu Jia; Afganistani parlamendi liige ja inimõiguste aktivist Joya Malalai, samuti nende paljude sudaneeslaste nimel, kes usuvad nii nagu mina inimväärikusse ja õigluse järgimisse.

Tänan teid väga.

(Parlament tõusis püsti ja plaksutas kõnelejale seistes)

  Juhataja. − Daamid ja härrad, palun teid tõusta või jääda seisma Euroopa hümniks Salih Osmani auks.

ISTUNGI JUHATAJA: Martina ROURE
Asepresident